Sissetulev kiriAvalik
Vastus pöördumisele
Sotsiaalministeerium · 25. juuni 2020
- Viit
- 1.2-5/1735-2
- Registreeritud
- 25. juuni 2020
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Justiitsministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
- Sari
- 1.2-5 Õigusalane kirjavahetus
- Toimik
- 1.2-5/2020
- Vastutaja
- Elen Preimann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)
Sisu (failidest)
Häli Tarum
Teie 22.05.2020 nr 1.2-5/1735-1
Sotsiaalministeerium
Meie 22.06.2020 nr 10-4/3394-2
[email protected]
Vastus
Pöördusite Justiitsministeeriumi poole seisukoha saamiseks selle kohta, milline on eestkostja poolt
õiguslikult korrektne viis võimaldada eestkostetaval teha kohtumäärusega lubatud pisitehinguid.
Perekonnaseaduse (PKS) § 179 lõike 1 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Tal
on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Täpsemalt
reguleerib eestkostja poolt eestkostetava vara valitsemist PKS § 183, mis näeb ette, et eestkostja on
kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral
suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded
ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. Eestkostetava varalt saadavast kasust tuleb
esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara
korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada
eestkostetava ülalpidamiseks. Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega
tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
Seega on Justiitsministeeriumi hinnangul oluline, et eestkostetava sissetulekud laekuksid tema
isiklikule kontole, tagamaks eestkostja ja eestkostetava vara eraldatus. Eestkostetava pisitehingute
tegemiseks vajalikud summad (nö taskuraha) võiks aga Justiitsministeeriumi hinnangul eestkostja
kanda eestkostetava kontolt näiteks hooldekodu arvele, et hooldekodul oleks võimalik need summad
eestkostetavale sularahana kasutamiseks anda.
Juhime Teie tähelepanu ka asjaolule, et Justiitsministeeriumi õigusalane selgitus ei tähenda seaduse
ainuõige tõlgenduse kehtestamist ja see ei ole ühelegi isikule täitmiseks kohustuslik.
Justiitsministeeriumi pädevusse ei kuulu õigusvaidluste lahendamine, õigust mõistab Eesti Vabariigis
üksnes kohus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andra Olm
nõunik
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898