Villu Kõve
Riigikohus Teie 27.03.2026 nr 5-26-16/3
[email protected]
Meie 20.04.2026 nr 9-2/260838/2603304
Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-16
Austatud Riigikohtu esimees
Küsisite õiguskantsleri arvamust põhiseaduslikkuse järelevalve asjas, mis puudutab kinnises
vanglas karistust kandvate kinnipeetavate ligipääsu Maksu- ja Tolliameti, Justiits- ja
Digiministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti teabevärava eesti.ee veebilehtedele.
Põhiseaduslikkuse järelevalve algatas Tartu Halduskohus, tunnistades Eesti Vabariigi
põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks:
1) vangistusseaduse (VangS) § 311 esimese lause (alates 01.08.2019 kuni 31.03.2024 kehtinud
redaktsioonis) osas, milles see välistas kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu
Maksu- ja Tolliameti, Justiitsministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti teabevärava
eesti.ee veebilehtedele, välja arvatud e-teenuseid puudutavas osas;
2) VangS § 311 lõike 1 (alates 01.04.2024 kehtivas redaktsioonis) ning justiitsministri 30.11.2000.
määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 521 lg 1 (alates 31.03.2024 kehtivas
redaktsioonis) osas, milles need välistavad kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava
ligipääsu Maksu- ja Tolliameti, Justiits- ja Digiministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning
Eesti teabevärava eesti.ee veebilehtedele, välja arvatud e-teenuseid puudutavas osas.
Nõustun halduskohtu otsuses nr 3-23-187 esitatud põhjenduste ja järeldustega. Asusin varem
sarnases põhiseaduslikkuse järelevalve asjas (nr 3-18-477) seisukohale (vt eeskätt lk 2‒6), et
VangS § 311 on PS § 44 lõikega 1 vastuolus. Olen samal arvamusel ka käesolevas asjas. Samad
on ka argumendid, mistõttu neid siin uuesti lahti ei kirjuta.
Kokkuvõtvalt: Maksu- ja Tolliameti, Justiits- ja Digiministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti
ning Eesti teabevärava eesti.ee veebilehtedel avaldatav teave kajastab riigiasutuste tegevust ja on
mõeldud üldiseks kasutamiseks. Sellise teabe saamine on igaühe põhiõigus. Veebilehed on praegu
peamine kanal, mille kaudu riigiasutused üldsusele teavet jagavad. Teabenõudega veebilehel oleva
info küsimine ei ole kinnipeetava jaoks lihtne ega tõhus ning võib talle kaasa tuua märkimisväärset
rahalist kulu. Asutustele võib aga selliste teabenõuete täitmine (suuliselt või kirjalikult) kujuneda
liialt koormavaks.
2
Vaidlusaluste veebilehtede kaudu (ja ka teiste riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebilehtede
kaudu) saaks kinnipeetav olla kursis vanglavälise eluga. Neil veebilehtedel avaldatud teave aitab
tal mõista ühiskonnas toimuvat ja annab talle tänapäeva e-riigis hakkamasaamiseks vajalikke
teadmisi. Seega aitab sellisele teabele juurdepääs kaasa kinnipeetava taasühiskonnastamisele,
sujuvale vabadusse naasmisele ja õiguskuulekale elule vabaduses, mis on vangistuse eesmärgid
(VangS § 6 lg 1).
Ühiskonna turvalisus on väga kaalukas hüve, ent vaidlusalustele veebilehtedele juurdepääsu
piiramine ei ole mõõdukas vahend selle hüve saavutamiseks. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab
kinnipeetavate interneti kasutamisega kaasnevaid ohte küllalt tõhusalt maandada. Seda kinnitavad
nii teiste riikide kogemused kui ka Eesti vanglate praktika: kinnises vanglas on kinnipeetavatele
antud ülimalt piiratud juurdepääs VSKE § 521 lõikes 1 loetletud veebilehtedele.
Turvariske võivad aidata maandada ka korralduslikud meetmed. Varem said kinnipeetavad neile
mõeldud arvuteid kasutada taotluse alusel. Kuigi nüüd aetakse igapäevaasju (nt e-poes ostude
tegemine, vanglale taotluste esitamine, videokohtumised jne) eluosakondades vabalt
kättesaadavates ja kinnipeetavatele seadistatud tahvelarvutites, on vanglate eluosakondades
senimaani ka ruum(id), kus on statsionaarsed arvutid.1 Seetõttu ei ole välistatud näiteks selline
lahendus, et vaidlusalustele veebilehtedele tagatakse ligipääs statsionaarses arvutis kinnipeetava
taotluse alusel. Selline korraldus annaks vanglale parema ülevaate sellest, kes ja millal neid
veebilehti külastas, ning eeldatavasti oleks ka lihtsam kontrollida võimaliku väärkasutuse kahtlusi.
Selleks et luua vanglas vaidlusalustele veebilehtedele ja ka laiemalt internetile turvaline
juurdepääs, tuleb teha kulutusi. Kui need kulud jäetakse kandmata, võib see viia hoopis ühiskonna
turvalisuse vähenemiseni. Vanglas viibivate inimeste digitaalne mahajäämus suurendab lõhet
nende ja ühiskonna vahel. Ühiskonnast võõrandumine suurendab omakorda kuritegude kordumise
riski. Tuleb arvestada, et ühiskond peab kandma kinnipeetavate korduvate vangistuste kulusid2.
Seega tuleb vaidlusalustele veebilehtedele ja ka laiemalt vanglas internetile ligipääsu
võimaldamisega kaasnevate kulude hindamisel arvestada mitte üksnes vahetut rahalist kulu, vaid
ka pikemaajalist mõju ühiskonna turvalisusele ning korduvvangistusega seotud kulusid.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8415
[email protected]
1
Vt nt õiguskantsleri 2024. aastal Viru Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõtet, lk 10.
2
Justiits-ja Digiministeeriumi õiguskantsleri nõunikule edastatud andmetel oli 2026. aastal arvestuslik kulu
kinnipeetava kohta 3693 eurot kuus.