dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Riigikohus_arvamus

Õiguskantsleri Kantselei · 14. aprill 2026
Viit
9-2/260768/2603158
Registreeritud
14. aprill 2026
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikohus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses osalemine
Sari
9-2 Arvamuse andmine õigustloova akti põhiseaduslikkuse järelevalve asjas
Toimik
9-2/260768
Vastutaja
Alar Ambros (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎9-22607682603158 14.04.2026 Väljaminev kiri.asice325 KB

Sisu (failidest)

Villu Kõve Teie 18.03.2026 nr Riigikohus [email protected] Meie 14.04.2026 nr 9-2/260768/2603158 Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-6 Austatud Riigikohtu esimees Küsisite õiguskantsleri arvamust põhiseaduslikkuse järelevalve asjas, mille algatas Tartu Ringkonnakohus tunnistades põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättes kohaldamata karistusregistri seaduse (KarRS) § 28 teise lause osas, mille kohaselt tuleb avalikustatud kohtulahendis jätta isiku nimi asendamata, kui ta on tunnistatud süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 järgi. Mõlemad põhiseaduslikkuse järelevalve asjad on liidetud ühe kohtuasja alla numbriga 5-26-6. Nõustun ringkonnakohtu määrustes nr 1-15-5159 ja nr 1-17-7897 esitatud põhjenduste ja järeldusega, et karistusregistri seaduse § 28 lause 2 on põhiseadusega vastuolus osas, mille kohaselt tuleb avalikustatud kohtulahendis jätta isiku nimi asendamata, kui ta on tunnistatud süüdi karistusseadustiku § 184 alusel. Kui isik on süüdi mõistetud KarS § 184 alusel, ei ole KarRS § 28 lause 2 kohaselt kohtul võimalik kaaluda, kas isikuandmete jätkuv avaldamine on konkreetse teo toimepanemise asjaolusid arvestades vajalik ja proportsionaalne. Ka juhul, kui isik taotleb pärast karistuse kustumist oma nime initsiaalide või tähemärgiga asendamist, ei anna sätte sõnastus kohtule mingit kaalutlusruumi ning läbiviidav menetlus kujuneb üksnes formaalseks. Riigil on kohustus kehtestada normid, mis võimaldavad inimesel tagada enda õiguste kaitse ning õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele (määrus nr 1-15-5159, p 25-27; 1-17-7897, p 22-24). Ringkonnakohtu määrustes on eluliste näidete toel veenvalt selgitatud, miks karistusandmete jätkuv avalikustamine ei ole soovitava eesmärgi suhtes proportsionaalne. Raskete kuritegude puhul võib õiguste piirangut abstraktselt hinnates pidada sobivaks ja vajalikuks, kuid KarS § 184 väga laia karistusmäärade vahemiku tõttu ei saa piirangut pidada mõõdukaks (asi nr 1-15-5159, p- d 29-30, 33-34; 1-17-7897, p 26-27, 30-31). Karistusregistri seadusesse lisati kõnealune säte 2008. aastal. Nüüdseks on tehniline võimekus ja seega ka normi mõju oluliselt muutunud. Arvestades andmete kopeerimise võimalusi ning lisandunud tehisaru võimekust andmeid leida, süstematiseerida ja inimesi profileerida, on KarS § 184 alusel süüdi mõistetud inimestel väga keeruline elada tavapärast elu. Varasem karistatus võib segada nii töökoha kui ka laenu saamist, üürikorteri leidmist jne. Samuti võib sellel olla kahjulik 2 mõju karistatu lastele ja teistele pereliikmetele. Sealjuures ei oma tähtsust see, kas inimene on kogu hilisema elu käitunud õiguskuulekalt või mitte. Seega on karistusandmete jätkuv avalikustamine oma mõju poolest sisuliselt eluaegne lisakaristus, mille kohaldamisel ei ole aga arvestatud konkreetse kuriteo asjaolusid (nt kas on käideldud 8 grammi kanepit või suure varalise kasu saamise eesmärgil ladustatud suurt kokaiinilasti) ega inimese hilisemat käitumist. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Alar Ambros 693 8422 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel