Tarmo Järvesaar Teie 01.04.2026 nr
juhatuse liige
Korteriühistu Suur-Jõekalda 6 Meie 13.04.2026 nr 14-5/260915/2603135
[email protected]
Lugupeetud juhatuse liige
Palusite õiguskantsleril kontrollida Pärnu Linnavalitsuse tegevust linnavara võõrandamisel ja
planeerimismenetluses.
Üld- ja detailplaneeringute kaudu kujundab kohalik omavalitsus valla või linna ruumilise arengu
põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on aluseks ka maakasutusele
ja ehitustegevusele. Selles tegevuses on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum.
Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas
maakonna ja valla üldplaneeringutes kui ka taotleja põhjendatud huve. Kinnistuomanikul ega
muudel huvitatud isikutel ei ole õigust nõuda kindla sisuga planeeringu algatamist ega kehtestamist.
Kaalutlusruumi piiritlemiseks on planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lõikes 2 sätestatud, et
detailplaneeringut ei algatata, kui algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga (p 1);
algatamisel on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus pole võimalik (p 2); selleks on
muul ülekaalukalt avalikul huvil põhinev põhjus (p 3); samuti juhul, kui planeeringu elluviimisega
kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive (p 4) jm. Planeeringust huvitatud isik
saab planeeringu algatamata jätmist vaidlustada vaide- kui ka halduskohtumenetluses. Seega oli
korteriühistul olemas õiguskaitsevahendid, kui linn ei algatanud tema taotluse alusel planeeringut.
Planeeringu koostamise korraldaja (nt kohalik omavalitsus) ülesanne on hinnata planeeringu
elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja
looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid (PlanS § 4 lg 2 p 5). Mõjusid on vaja hinnata selleks, et luua
eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud
ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse, sh tervist ja turvalisust toetava elukeskkonna
kujunemiseks (PlanS § 1 lg 1).
Planeerimisseaduse järgi on planeerimismenetlus avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja,
antud juhul Pärnu linn, peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse
piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks
avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Igaühel, olenemata asukohast või seotusest
planeeringuga, on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu
kohta. Igaühel on õigus saada teavet planeerimismenetluse ja planeeringu kohta (PlanS § 9).
Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve
ja väärtuseid ning kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele
ning lõimima need planeeringulahendusse. Kõikide planeeritava alaga seotud huvide
2
väljaselgitamine ning nende avatud ja õiglane kaalumine on planeerimismenetluse tuum. Kohalikul
omavalitsusel ei ole võimalik ennast sellest kohustusest vabastada.
Kui planeeringumenetluses jäetakse mõni ettepanek või arvamus arvestamata, saab planeeringu
kehtestada alles siis, kui planeeringu on heaks kiitnud ka Maa- ja Ruumiamet (vt PlanS § 138 lg 1).
Maa- ja Ruumiamet kontrollib, kas detailplaneering on kooskõlas õigusaktidega.
Pärnu linna veebilehelt nähtub, et Suur-Jõekalda tn 6a, 8 ja 8a kinnistute detailplaneeringut ei ole
veel kehtestatud. Igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks
pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama
planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on
rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi (PlanS § 141).
Pärnu Linnavalitsuse 04.08.2025 korraldusest (Pärnu linnas Suur-Jõekalda tn 6a, 8 ja 8a kinnistute
detailplaneeringu vastuvõtmine; viit: https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=2082567) nähtub,
et „[….] Linnavara komisjoni 12.01.2023 koosoleku protokolli nr 3-6.1/1 p 5 kohaselt otsustati
Kangert OÜ taotluse läbivaatamisel järgmist: „Teha linnavalitsusele ettepanek lubada taotlejal
algatada detailplaneering. Detailplaneeringu vastu võtmisel võõrandada Suur-Jõekalda tn 8a asuva
üldkasutatava maa kinnistu osa Suur-Jõekalda 8 omanikule, müügihind kujundada turuväärtusest
lähtuvalt.“ Huvitatud isiku Kangert OÜ ja linnavalitsuse vahel on sõlmitud lisaks haldusleping nr 3-
13.3/13/2024, millega on kokku lepitud, et Suur-Jõekalda tn 8a kinnistu osaline võõrandamine
otsustatakse eraldi ja võõrandamise otsuse teeb Pärnu Linnavalitsus pärast detailplaneeringu
kehtestamist. Nii haldusleping kui ka linnavara komisjoni tehtud otsused ei ole eelhaldusaktid ega
muud sarnased (eel)kokkulepped Suur-Jõekalda tn 8a kinnistu osaliseks või täielikuks
võõrandamiseks. […]“. Seega ei ole munitsipaalomandis oleva maa võõrandamise osas tehtud
siduvaid otsuseid.
Linna- või vallavara kasutada andmist ja võõrandamist reguleerivad avalik-õiguslikud normid ja
tegemist on avalik-õigusliku menetlusega (vt Riigikohtu 15.06.2021 määrus nr 3-20-1249, p 14 jj).
Linna- või vallavara kasutada andmine ja võõrandamine tuleb otsustada avaliku õiguse
põhimõtetest lähtudes, arvestades diskretsioonireegleid, avalikku huvi ja võrdse kohtlemise
põhimõtet. Linnavara võõrandamisel tuleb järgida õigusakte (antud juhul mh Pärnu Linnavolikogu
25.04.2019 määrust). Määruse järgi saab linnavara käsutada enampakkumise,
valikpakkumise või otsustuskorras (määruse § 7 lg 4). Linna- ja vallavara kasutada andmine ja
võõrandamine otsustatakse haldusaktiga ja sellele järgneb eraõigusliku lepingu (nt ostu-müügi
lepingu) sõlmimine. Kui linnavara võõrandamisel ei järgita õigusakte, on huvitatud isikul võimalus
vaidlustada vara võõrandamine vaide- ja halduskohtumenetluse korras.
Kuna selles asjas on võimalus kasutada muid õiguskaitsevahendeid, piirdume selgitustega
(õiguskantsleri seaduse § 25 lg 3 p 4). Loodetavasti on neist abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Kristel Lekko 693 8443,
[email protected]