Meie 07.05.2020 nr 1.2-5/1570-1
Riigikogu sotsiaalkomisjon
[email protected]
Sotsiaalministeeriumi muudatusettepanek
Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste
seaduse muutmise seaduse eelnõule 158 SE
Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees
Tulenevalt Riigikohtu otsusest 4-17-3766 esitame ettepaneku Eestisse lähetatud töötajate
töötingimuste seaduse (ELTTS) muutmise seaduse eelnõus toodud väärteo sätte (eelnõu § 1
punkt 19) muutmiseks. Kohus on leidnud, et tööandja kohustuse rikkumisel ettenähtud
väärteokaristused ei ole sõnastatud korrektselt. Seetõttu on Tööinspektsioonil väga keeruline
hetkel kehtivas õiguses ja Riigikogus menetluses oleva eelnõu jõustumisel ka selles
sätestatud väärteokaristust rakendada, kui sõnastust ei muudeta. On oluline, et
väärteokaristused on sõnastatud korrektselt, kuivõrd karistused on korrakaitseliste
meetmetena oluliseks vahendiks töötajate ja tööandjate õiguste kaitsmisel.
Eeltoodust tulenevalt palume asendada ELTTS väärteo sätetes termini tööandja läbivalt
sõnadega tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli kohustus
delegeeritud ja selle kaudu tagada Tööinspektsiooni karistusfunktsiooni efektiivne
rakendamine ning töötajate õiguste kaitse. All on esitatud väärteo säte (ELTTS § 91)
muudetult, nagu palume eelnõus asendada.
Seoses Riigikohtu otsusega 4-17-3766 teeme ettepaneku ja palume sotsiaalkomisjonil
kaaluda ka teiste tööõigust reguleerivate sätete muutmist, mis sarnaselt eeltoodud ELTTS §
91 sõnastusele ei võimalda väärteokaristusi rakendada. Kuivõrd lisaks ELTTS-le on sarnase
sõnastusega väärteokaristusi ka teistes tööõigust reguleerivates seadustes, siis esitame
ettepaneku muuta koos ELLTSiga ka teisi seadusi, kus on kasutatud tööandja terminit ning
palume neid sätteid koos menetleda. Vastav puudujääk esineb ka ELTTS §-s 93, lisaks
ELTTSile vajab selliseid muudatusi veel neli seadust: ametiühingute seadus, töölepingu
seadus, töötajate usaldusisiku seadus ja töötervishoiu ja tööohutuse seadus.
Eeltoodust tulenevalt palume eelnõu 158SE täiendada järgmiste ettepanekutega, muutes
läbivalt eelnõu nummerdust ning täiendades ELTTS uue muudatusega (uus punkt 20):
§ 1. Ametiühingute seaduse muutmine
Ametiühingute seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 261 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
„§ 261. Kohustuste täitmata jätmine suhetes ametiühinguga
(1) Kollektiiv- või muu lepingu sõlmimise või muutmise läbirääkimistesse asumata jätmise,
samuti ametiühingu organi töös või koolituses osalemise võimaldamata jätmise eest või
töötaja õiguste piiramise eest sõltuvalt tema kuulumisest ametiühingusse või tegutsemisest
ametiühingu valitud esindajana tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele
oli käesolevas seaduses sätestatud tööandja kohustuse täitmise tagamine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“;
2) paragrahvi 262 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 262. Ametiühingu valitud esindaja tegevuse takistamine
(1) Ametiühingu valitud esindaja takistamise eest tutvumast töötajate töökorralduse või
tingimustega kohas, kus töötab ametiühingu liige tööandja, tema juhatuse liikme või muu
esindaja poolt, kellele oli käesolevas seaduses sätestatud tööandja kohustuse täitmise
tagamine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“;
3) paragrahvi 265 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 265. Ametiühingu seadusliku tegevuse takistamine
(1) Ametiühingu seadusliku tegevuse takistamise eest tööandja, tema juhatuse liikme või
muu esindaja poolt, kellele oli käesolevas seaduses sätesatud tööandja kohustuse täitmise
tagamine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.“.
§ 2. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmine
Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
19) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 91. Töötingimuste kohaldamata jätmine
(1) Tööandjat, tema juhatuse liiget või muud esindajat, kellele oli delegeeritud käesoleva
seaduse § 5 lõike 1 punktides 1–3 märgitud kohustused ja kes on need jätnud täitmata, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
20) paragrahvi 93 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„ § 93. Andmete esitamata jätmine
(1) Tööandjat, tema juhatuse liiget või muud esindajat, kellele oli delegeeritud käesoleva
seaduse § 51 lõigetes 1 ja 2 märgitud kohustused ja kes need jätnud täitmata, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“.
§ 3. Töölepingu seaduse muutmine
Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 117 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„ § 117. Töötajale töölepingu andmete esitamata jätmine
3
(1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud andmete esitamata jätmise eest tööandja,
tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli kohustus delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“;
2) paragrahvi 118 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 118. Alaealisega töölepingu sõlmimine talle vastunäidustatud tööde tegemiseks või
tema lubamine sellisele tööle
(1) Käesoleva seaduse § 7 sätestatud nõudeid rikkudes alaealisega töölepingu sõlmimisel
või alaealise tööle lubamise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt,
kellele oli kohustus delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“;
3) paragrahvi 119 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 119. Alaealisega töölepingu sõlmimine seadusliku esindaja nõusolekuta ja alaealise
tööle lubamine tööinspektori nõusolekuta
(1) Alaealisega töölepingu sõlmimise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu
esindaja poolt, kellele oli kohustus delegeeritud, ilma seadusliku esindaja nõusolekuta ja
alaealise tööle lubamise eest tööinspektori nõusolekuta, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“;
4) paragrahvi 120 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 120. Teavitamiskohustuse täitmata jätmine tähtajatu töölepingu, täistööajaga ja
osalise tööajaga töötamise võimalusest
(1) Käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktide 9–10 kohase teavitamiskohustuse täitmata
jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli kohustus
delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“;
5) paragrahvi 121 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 121. Alaealise suhtes summeeritud tööaja kohaldamine tööaja piirangut ületades
(1) Alaealise suhtes summeeritud tööaja kohaldamise eest tööaja piirangut ületades
tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli kohustus delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“;
6) paragrahvi 122 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 122. Töö tegemise aja piirangu järgimata jätmine
(1) Käesoleva seaduse § 46 lõigetes 1–3 sätestatud töö tegemise aja piirangu järgimata
jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli kohustus
delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“;
7) paragrahvi 123 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„ § 123. Individuaalset ületunnitööd tegevate töötajate üle arvestuse pidamata jätmine
(1) Käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 sätestatud individuaalset ületunnitööd tegevate
4
töötajate üle arvestuse pidamata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu
esindaja poolt, kellele oli kohustus delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“;
8) paragrahvi 124 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 124. Alaealise tööle rakendamise piirangu järgimata jätmine
(1) Käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud alaealise tööle rakendamise piirangu järgimata
jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli piirangu
järgimise kohustus delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“;
9) paragrahvi 125 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 125. Öötöö piirangu rikkumine
(1) Öötöö piirangu rikkumise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt,
kellele oli piirangu järgimise kohustus delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“;
10) paragrahvi 126 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 126. Igapäevase puhkeaja võimaldamata jätmine
(1) Igapäevase puhkeaja võimaldamata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu
esindaja poolt, kellele oli nimetatud puhkeaja tagamise kohustus delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“;
11) paragrahvi 127 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 127. Iganädalase puhkeaja võimaldamata jätmine
(1) Iganädalase puhkeaja võimaldamata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või
muu esindaja poolt, kellele oli nimetatud puhkeaja tagamise kohustus delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“;
12) paragrahvi 128 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 128. Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmine töölepingute
kollektiivsel ülesütlemisel
(1) Töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel informeerimise ja konsulteerimise kohustuse
täitmata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli
kohustus delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“;
13) paragrahvi 129 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 129. Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmine ettevõtte
üleminekul
(1) Ettevõtte üleminekul informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest
tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli kohustus delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“;
5
§ 4. Töötajate usaldusisiku seaduse muutmine
Töötajate usaldusisiku seaduse paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„§ 24. Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse rikkumine
(1) Informeerimise või konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest tööandja, tema
juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli nimetatud kohustuse täitmine delegeeritud,
–
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.“.
§ 5. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 271 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 271. Töökohale kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine
(1) Käesoleva seaduse § 4 lõigetega 2, 3 ja 41–44 ning lõigete 31, 4, 45 ja 5 alusel töökohale
kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest tööandja, tema juhatuse liikme
või muu esindaja poolt, kellele oli nõuete tagamise kohustus delegeeritud, kui sellega
kaasnes oht töötaja tervisele või elule, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
2) paragrahvi 272 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 272. Töövahendile kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine
(1) Käesoleva seaduse § 5 lõigetega 2 ja 3 ning lõike 4 alusel töövahendile kehtestatud
töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu
esindaja poolt, kellele oli nõuete tagamise kohustus delegeeritud, kui sellega kaasnes oht
töötaja tervisele või elule, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
3) paragrahvi 273 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 273. Füüsikalistest, keemilistest, bioloogilistest, füsioloogilistest ja
psühhosotsiaalsetest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestatud nõuete
rikkumine
(1) Füüsikalistest, keemilistest, bioloogilistest, füsioloogilistest või psühhosotsiaalsetest
ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestatud nõuete rikkumise eest tööandja, tema
juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli nõuete tagamise kohustus delegeeritud, kui
sellega kaasnes oht töötaja tervisele või elule, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
4) paragrahvi 274 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 274. Töötaja juhendamise ja väljaõppe korraldamata jätmine
(1) Töötaja juhendamise või väljaõppe korraldamata jätmise eest tööandja, tema
juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli juhendamise ja väljaõppe korraldamise
kohustus delegeeritud, kui sellega kaasnes oht töötaja tervisele või elule, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
6
5) paragrahvi 275 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 275. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimata jätmine
(1) Tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimata jätmise või kirjaliku raporti koostamata
jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli kohustus
delegeeritud, vastavalt käesoleva seaduse §-le 24, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Ulla Saar 6269 821;
[email protected]