5.1 Template for the PDP cost (budget)
Programme: EE LOCALDEV
Project title: Establishing a specialised juvenile justice system [number] PDP1
Project Promoter: Ministry of Justice
Total project cost: 4 704 982 €
Project grant rate: 100%
Project duration: 42 months
Number of units Unit price (€) Total cost (€)
Unit Type of expenditure Comments/additional information
(a) (b) (a) x (b)
Project management
Month 42 3 400 142 800 Cost of staff assigned to the Project manager is responsible for the overall
Project manager
project - Reg. Art. 8.3.1.a management of the project.
Project administrator is responsible for the administration
Month 42 1 500 63 000 Cost of staff assigned to the
Project administrator (part-time 50%) of terms of referencesfor all procurement and contracts
project - Reg. Art. 8.3.1.a
related to outputs 1-4.
Project assistant is responsible for the day-to-day
activities for events, trainings, study visits etc., incl.
Month 42 735 30 870 Cost of staff assigned to the
Project assistant (part-time 40%) ordering tickets, booking rooms, accommodation, catering
project - Reg. Art. 8.3.1.a
etc. S/he is also resonsible for collecting relevant travel
documents for reporting reasons.
Up to 6 duty trips related to project management per
Travel and subsistence year total. Cost per travel appr. 1400 EUR, incl. travel,
Person 25 1 400 35 000
Travel costs related to project management allowances for staff - Reg. accommodation, per diem, possible registration fees for
Art. 8.3.1.b events, if necessary. Travel costs are related to project
management.
Costs entailed by other
Seminars that support the smooth running of the project
Seminar 14 500 7 000 contracts awarded by PP for
Project progress roundtables and updated overview of project progress by all relevant
the purpose of carrying out
partners. Costs to cover travel, catering, materials etc.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Three 2-day study visits organised for specialists (police,
Travel and subsistence prosecution, probation, child welfare, youth work etc.) to
PARTNER: Oslo Police District Study visit 3 6 000 18 000 allowances for staff - Reg. teach them about cooperation models and interview
Study visits to Oslo (3x8 specialists from Estonia)
Art. 8.3.1.b techniques used by Oslo Police District. Costs covered by
project: travel and accommodation.
Catering, i.e. coffee, snacks for lunch during study visits (3
x 2-day visits, 10 participants from Estonia in each visit, 5
PARTNER: Oslo Police District Day 6 300 1800 Costs of consumables and
people from NO side). Cost estimates: 2x coffee break, 1x
Catering during study visits to Oslo supplies - Reg. Art. 8.3.1.e
lunch snack per day per person = 20 EUR, for 15 people =
300 EUR, total of 6 days.
Presenting at seminars organised for specialists (police,
prosecution, probation, child welfare, youth work etc.) to
Travel and subsistence
PARTNER: Oslo Police District Seminar 3 1 500 4 500 teach them about cooperation models used in Oslo.
allowances for staff - Reg.
Presenting at seminars in Estonia (2 experts from Oslo, 3x2 days) Training poloce officers on interview techniques used by
Art. 8.3.1.b
Oslo Police District (effective conversation with youth).
Costs covered by project: travel, accommodation, DSA.
PARTNER: Oslo Police District
Day 6 300 1 800 Cost of staff assigned to the
Fee for Oslo Police District experts for seminars (2 experts per Fee for presenting and teaching at the seminar.
project - Reg. Art. 8.3.1.a
working day)
Costs entailed by other
PARTNER: Oslo Police District Seminar 3 1 300 3 900 contracts awarded by PP for
Providing translation at the seminars.
Translation of materials, interpretation during seminars (3 in total) the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Two 2-day study visits organised for specialists
Travel and subsistence (mediators, police, prosecution, probation, child welfare,
PARTNER: Norwegian Mediation Service Study visit 2 5 900 11 800 allowances for staff - Reg. youth work etc.) to teach them about cooperation models
Study visits to Oslo (2x8 specialists from Estonia)
Art. 8.3.1.b and mediaton services in Norway. Costs covered by
project: travel and accommodation.
Catering, i.e. coffee, snacks for lunch during study visits (2
x 2-day visits, 10 participants from Estonia in each visit, 5
PARTNER: Norwegian Mediation Service Day 4 300 1 200 Costs of consumables and
people from NO side). Cost estimates: 2x coffee break, 1x
Catering during study visits to Oslo supplies - Reg. Art. 8.3.1.e
lunch snack per day per person = 20 EUR, for 15 people =
300 EUR, total of 4 days.
Travel and subsistence Making presentations and providing workshops during
PARTNER: Norwegian Mediation Service Seminar 2 1 400 2 800 allowances for staff - Reg. Restorative Justice Week in 2020 and 2021. Costs covered
Presenting at seminars in Estonia (2 experts, 2x2 days)
Art. 8.3.1.b by project: travel, accommodation, DSA.
PARTNER: Norwegian Mediation Service Day 4 300 1 200 Cost of staff assigned to the
Fee for presenting and teaching at the seminar.
Fee for Norwegian Mediation Service experts per working day project - Reg. Art. 8.3.1.a
Costs entailed by other
PARTNER: Norwegian Mediation Service Seminar 2 800 1 600 contracts awarded by PP for
Providing translation for the seminars.
Translation during seminars the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Basic mediaton training for newcomers, train-the-trainers
Travel and subsistence
PARTNER: Norwegian Mediation Service Training 3 1 400 4 200 training for experienced mediators. 2 days per training,
allowances for staff - Reg.
Train-the-trainers course for mediators (2 experts) total of 3 trainings. Costs covered by project: travel,
Art. 8.3.1.b
accommodation, DSA.
PARTNER: Norwegian Mediation Service
Day 12 300 3 600 Cost of staff assigned to the Basic mediaton training for newcomers, train-the-trainers
Fee for Norwegian Mediation Service experts per working day (2
project - Reg. Art. 8.3.1.a training for experienced mediators.
experts)
Costs entailed by other
PARTNER: Norwegian Mediation Service Training 3 1 200 3 600 contracts awarded by PP for
Providing translation for the training.
Translation of materials, interpretation during training the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Travel and subsistence Twice a year, international partners will be invited to
Seminar 7 2 000 14 000
International cooperation allowances for staff - Reg. project progress roundtables. Costs to cover travel and
Art. 8.3.1.b expert fees.
Costs entailed by other
Seminar 7 1 000 7 000 contracts awarded by PP for Translation and interpretation related to project progress
Translation/interpretation
the purpose of carrying out roundtables.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Stratcomms plan development and execution will be
outsourced, incl. awareness raising campaign (advertising,
Costs entailed by other
social and cultural events, materials, public media
Communication 1 100 000 100 000 contracts awarded by PP for
Strategic communication campaign), target group dedicated communication (e.g. for
plan execution the purpose of carrying out
elected people, agencies, citizens etc.), image or brand
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
building, impact evaluation (i.e. changes in perception and
awareness as well as practices).
Costs arising directly from
Conference 2 25 000 50 000 requirements imposed by Opening conference to mark the launch of the project and
Opening and closing conference
the project contract - Reg. closing conference to introduce main results of the project.
Art. 8.3.1.g
Total 1.1: 509 670
Output / Activity 1: Youth justice capacity building system development
Training programme coordinator is responsible for the
Month 42 1 500 63 000 Cost of staff assigned to the
Training programme coordinator (part-time 50%) coordination of creating a central training programme for
project - Reg. Art. 8.3.1.a
the juvenile justice specialists.
Study visits to understand other countries training
Travel and subsistence models, study programmes, educational/training
Training needs assessment and comparative study on training 3 6 000 18 000
Study visit allowances for staff - Reg. institutions etc. Costs are calculated to cover travel and
models/programmes
Art. 8.3.1.b accommodation for 6 people travelling to 3 countries, incl.
Norway, 2-3 nights per travel.
Costs entailed by other
Developing, implementing and adjusting training programmes for Curricula development, training materials, piloting the
24 6 000 144 000 contracts awarded by PP for
specialists working with youth in contact with the criminal justice Month training programme. Contract to be signed with an
the purpose of carrying out
system educational institution.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Thematic trainings will be organised based on prior
Costs entailed by other
training needs assessment. Costs include renting training
Thematic trainings for specialists working with youth in contect 25 6 000 150 000 contracts awarded by PP for
Training facilities, expert fees, travel, accommodation, registration
with the criminal justice system the purpose of carrying out
fees for conferences/trainings abroad. Up to 25 trainees
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
per training.
Costs entailed by other
Seminars that support the smooth implementation of
Thematic seminars for specialists working with youth in contect 25 2 000 50 000 contracts awarded by PP for
Seminar juvenile justice reform implementation. Costs to cover
with the criminal justice system the purpose of carrying out
travel, catering, materials, trianer fees etc.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Travel and subsistence Study visits for various specialists, mixed groups per visit
Thematic study visits to European countires for specialists working 20 5 000 100 000
Study visit allowances for staff - Reg. to support cross-institutional cooperation. Up to 10
with youth in contect with the criminal justice system
Art. 8.3.1.b experts per study visit.
Costs entailed by other
Training materials for specialists working with youth in contact 30 5 000 150 000 contracts awarded by PP for Handbooks, video lectures, electronic courses, translation
Material
with the criminal justice system the purpose of carrying out of materials etc.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Providing supervision and covision to prevent burnout.
Training covision facilitators in the criminal justice system.
Costs entailed by other
Job counselling system for specialists working with in contact with Activities include needs assessment, covision facilitator
24 4 500 108 000 contracts awarded by PP for
the criminal justice system, incl. building up supervision and Month trainings in regions for police, prosecutors, probation
the purpose of carrying out
covision capacity in the system officers, judges, closed youth institutions' personnel,
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
covision for lawyers working with young offenders and
victims.
Costs entailed by other
Materials developed to raise children's awareness about
5 5 000 25 000 contracts awarded by PP for
Child-friendly justice awareness raising materials for youth Material criminal proceedings, their rights and obligations, incl.
the purpose of carrying out
Digital and online materials.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
5 3 000 15 000 contracts awarded by PP for Seminars for youth to raise their awareness about
Child-friendly justice educational events for youth Event
the purpose of carrying out criminal proceedings.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Three fulltime prosecutor assistants hired in different
regions of Estonia to support the implementation of
PARTNER: Prosecutor's Office Year 3 94 000 282 000 Cost of staff assigned to the
legislation changes concerning treatment and criminal
3 full-time prosecutor assistants/ in the Prosecutor's Office project - Reg. Art. 8.3.1.a
proceedings of juveniles. This budget line will be managed
by the Prosecutor's Office.
Studies and analyses focused on topics like self-reported
delinquency, specialists' attitude towards reporting
Costs entailed by other
misconduct and violence, intervention practices towards
Study 6 50 000 300 000 contracts awarded by PP for
Research children under the age of criminal liability, mental health
the purpose of carrying out
of juvenile offenders, current practices in juvenile
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
offenders criminal proceedings, sexual abuse of children
etc.
Total 1.2: 1 405 000
Output / Activity 2: Assessment and multi-agency cooperation between justice, social, education and healthcare sectors
Costs entailed by other Expert consultations, comparative study, feasibility
Study 1 80 000 80 000 contracts awarded by PP for assessment, recommendations for implementation, incl.
Feasibility study for risk assessment tools
the purpose of carrying out specific requirements for different sectors (justice, social,
the project - Reg. Art. 8.3.1.f education and healthcare).
Assessment model for referral to intensive services (e.g. closed Travel and subsistence
youth institution) Study visit 4 5 000 20 000 allowances for staff - Reg. Costs related to travel and accommodation.
Study visits for specialists to see implementation in action Art. 8.3.1.b
Costs entailed by other Costs related to development of standard operating
Assessment model for referral to intensive services (e.g. closed
Material 2 25 000 50 000 contracts awarded by PP for procedures (SOPs), updating the pre-trial report system,
youth institution)
the purpose of carrying out risk and needs assessment instrument for youth with
Adaptation and translation of materials
the project - Reg. Art. 8.3.1.f sexual misbehaviour problems.
Costs entailed by other
Assessment model for referral to intensive services (e.g. closed
Training 20 6 000 120 000 contracts awarded by PP for Costs related trainings for personnel. Up to 25 trainees
youth institution)
the purpose of carrying out per training.
Trainings for police, child welfare specialists, prosecutors
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Assessment model for referral to intensive services (e.g. closed
License 2 75 000 150 000 contracts awarded by PP for
youth institution) Costs related to license fees for assessment tools.
the purpose of carrying out
License fees
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Concept note for online data exchange between state authorities
Study 1 75 000 75 000 contracts awarded by PP for
for risks and needs assessment Costs related to procuring the study.
the purpose of carrying out
Procuring a feasibility study
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs related to introducing the Icelandic prevention
model: travel and accommodation, 2-day study visits to
Community-based crime prevention model Travel and subsistence
Study visit 3 5 000 15 000 European countries (e.g. Lithuania, where the model is in
Study visits to European countries where the Icelandic prevention allowances for staff - Reg.
use). Health prevention specialists from Tallinn (10 people)
model is in use Art. 8.3.1.b
+ 2 municipalities from Estonia (up to 10 people per
municipality).
Travel and subsistence Costs related to introducing the model: travel,
Community-based crime prevention model Attendance 10 1 800 18 000 allowances for staff - Reg. accommodation, conference attendance fees. Possibility to
Conference in Iceland on Icelandic prevention model
Art. 8.3.1.b attend: local level prevention specialists.
Costs entailed by other
Costs related to introducing the model, including
Community-based crime prevention model Training 20 5 000 100 000 contracts awarded by PP for
trainings, mini-scale prevention projects/events in
Trainings the purpose of carrying out
municipalities, awareness raising materials etc.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs related to introducing the model, including
Costs entailed by other
Community-based crime prevention model trainings, mini-scale prevention projects/events in
Community 10 15 000 150 000 contracts awarded by PP for
Activities in local communities related to implementation of municipalities, awareness raising materials etc. 10
the purpose of carrying out
prevention strategy communities: 8 districts in Tallinn + 2 small municipalities
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
in Estonia.
Model for youth gang prevention and inter-agency interventions Travel and subsistence
Study visits for police, youth workers, child welfare specialists, Study visit 3 7 500 22 500 allowances for staff - Reg. Costs related to travel and accommodation.
probation officers to Finland, Sweden, Norway Art. 8.3.1.b
Costs entailed by other
Model for youth gang prevention and inter-agency interventions
Training 20 6 000 120 000 contracts awarded by PP for Costs related to training, incl. trainer fees, room rent,
Trainings for police, youth workers, child welfare specialists ,
the purpose of carrying out catering, translation etc. Up to 25 trainees per training.
probation officers
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Model for youth gang prevention and inter-agency interventions
Day 50 500 25 000 contracts awarded by PP for
Consultation for local level specialists implementing the youth gang Expert consultations.
the purpose of carrying out
prevention model
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Model for youth gang prevention and inter-agency interventions
Hour 600 50 30 000 contracts awarded by PP for
Psychiatric nurse services (for piloting the assessment model in Expert fees.
the purpose of carrying out
police)
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Model for youth gang prevention and inter-agency interventions Material 1 2 500 2 500 contracts awarded by PP for Methodological materials that help to roll out the pilot
Methodological materials to support implementation the purpose of carrying out model to other regions in Estonia.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Intervention model for youth offenders with mental health
Methodology 1 10 000 10 000 contracts awarded by PP for
disorders Costs related to introducing the model.
the purpose of carrying out
Adaptation of screening methodology
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Intervention model for youth offenders with mental health
Training 3 10 000 30 000 contracts awarded by PP for
disorders Costs related to trainings.
the purpose of carrying out
Training of specialists using the screening methodology
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Intervention model for youth offenders with mental health
Study 2 15 000 30 000 contracts awarded by PP for Screening of mental health problems among youth in the
disorders
the purpose of carrying out criminal justice system.
Mental health study among youth in prison and probation
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Intervention model for youth offenders with mental health
Training 3 15 000 45 000 contracts awarded by PP for
disorders Costs related to trainings.
the purpose of carrying out
Training of psychologists to work in prison and probation
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Intervention model for youth offenders with mental health Costs entailed by other
disorders Adaptation 1 10 000 10 000 contracts awarded by PP for
Costs related to updating the training programme.
Possible adaptation of training programme for psychologists to the purpose of carrying out
work in prison and probation the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Intervention model for youth offenders with mental health
Month 36 2 000 72 000 contracts awarded by PP for Costs related to scholarships for mental health doctoral
disorders
the purpose of carrying out residents to work in prison and probation.
Stipend for psychologists to work in prison and probation
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools) Guidebook 1 40 000 40 000 contracts awarded by PP for
Costs adaptation and translation of materials.
Adapting, translating and printing guidebooks the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools) Training 1 12 000 12 000 contracts awarded by PP for Costs related to training, incl. trainer fees, room rent,
Recruting and training schools (management + staff) the purpose of carrying out catering, translation etc.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools)
Year 1 10 000 10 000 contracts awarded by PP for
Mentoring for school personnel implementing the anti-bullying Mentoring fees.
the purpose of carrying out
programme
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools) License 10 750 7 500 contracts awarded by PP for
License fees per school.
License fee (17% from project, 83% form school) the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools) Game 1 30 000 30 000 contracts awarded by PP for Developing a video game (integral part of the bullying
Video game development the purpose of carrying out programme).
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools) Material 1 25 000 25 000 contracts awarded by PP for
Bullying programme materials for upper school level.
Full module for upper level available (books, video game etc.) the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Costs related to trainings, developing of Standard
Training 10 5 000 50 000 contracts awarded by PP for
Conferencing model for youth offenders Operating Procedures for specialists applying the
the purpose of carrying out
conferencing model.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Total 1.3: 1 349 500
Output / Activity 3: Interventions developed to replace fines and avoid institutionalization for youth
Costs entailed by other
Feasibility study for short-term interventions to be used by police Study 1 50 000 50 000 contracts awarded by PP for
Costs related to procuring the study.
and interventions applicable in probation the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Short-term interventions piloted according to suggestions from the Travel and subsistence
feasibility study Study visit 3 5 000 15 000 allowances for staff - Reg. Costs related to travel and accommodation.
Study visits to learn from implementers of the suggested model Art. 8.3.1.b
Costs entailed by other Costs related to introducing a minimum of two
Short-term interventions piloted according to suggestions from the
Methodology 3 10 000 30 000 contracts awarded by PP for interventions suggested by the feasibility study. Number
feasibility study
the purpose of carrying out of interventions will depend on the study, i.e. depending
Adaptation of methodology
the project - Reg. Art. 8.3.1.f on the cost of licensing fees.
Costs entailed by other
Short-term interventions piloted according to suggestions from the
Material 3 15 000 45 000 contracts awarded by PP for Costs related to developing materials (guidelines, guide
feasibility study
the purpose of carrying out books, worksheets etc.).
Development of implementation materials
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Short-term interventions piloted according to suggestions from the
Training 15 6 000 90 000 contracts awarded by PP for Costs related to training, incl. trainer fees, room rent,
feasibility study
the purpose of carrying out catering, translation etc. Up to 25 trainees per training.
Trainings for specialists to provide the intervention
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Short-term interventions piloted according to suggestions from the
Day 50 500 25 000 contracts awarded by PP for
feasibility study Costs related to expert consultations.
the purpose of carrying out
Consultation from owner/developer of intervention
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Developing interventions in use in probation Travel and subsistence
Study visit 2 5 000 10 000
Study visits for staff of closed youth institutions to see intervention allowances for staff - Reg. Costs related to travel and accommodation.
implementation in practice Art. 8.3.1.b
Costs entailed by other
Costs related to introducing interventions suggested by
Developing interventions in use in probation Methodology 2 10 000 20 000 contracts awarded by PP for
the feasibility study. Number of interventions will depend
Adaptation of methodology the purpose of carrying out
on the study, i.e. depending on the cost of licensing fees.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Developing interventions in use in probation Material 2 15 000 30 000 contracts awarded by PP for Costs related to developing materials (guidelines, guide
Development of implementation materials the purpose of carrying out books, worksheets etc.).
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Developing interventions in use in probation Training 5 6 000 30 000 contracts awarded by PP for Costs related to training, incl. trainer fees, room rent,
Trainings for specialists to provide the intervention the purpose of carrying out catering, translation etc.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Developing interventions in use in probation License 1 25 000 25 000 contracts awarded by PP for
License fees for the intervention.
License fee the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Developing interventions in use in probation Day 50 500 25 000 contracts awarded by PP for
Costs related to expert consultations.
Consultation from owner/developer of intervention the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
PARTNER: Social Insurance Board Month 32 2 676 85 632 Cost of staff assigned to the Cost of staff for developing the volunteer mediator
Project manager for the volunteer mediators system project - Reg. Art. 8.3.1.a system. Costs incurred by Social Insurance Board.
Project administrator is responsible for the administration
PARTNER: Social Insurance Board
Month 32 669 21 408 Cost of staff assigned to the of the volunteer mediators system (incl procurement,
Project administrator for the volunteer mediators system (part-
project - Reg. Art. 8.3.1.a project documentation, technical support for event
time 25%)
organizing etc). Costs incurred by Social Insurance Board.
PARTNER: Social Insurance Board Month 32 2 275 72 800 Cost of staff assigned to the Cost of staff for coordinating volunteer mentors. Costs
Coordinator for volunteer mediators project - Reg. Art. 8.3.1.a incurred by Social Insurance Board.
Costs entailed by other
Training costs, including trainer fees, rent, catering,
PARTNER: Social Insurance Board 2 13 101 26 202 contracts awarded by PP for
Training training materials. Costs incurred by Social Insurance
Volunteer mediator training (incl materials) the purpose of carrying out
Board.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Costs for rent, trainer fees, communication materials. At
PARTNER: Social Insurance Board 4 800 3 200 contracts awarded by PP for
Seminar least two seminars will be organised. Costs incurred by
Awareness raising seminars and materials for volunteer mediation the purpose of carrying out
Social Insurance Board.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Fees to cover costs for each mediation, e.g.
PARTNER: Social Insurance Board Case 300 15 4 500 Costs of consumables and
transportation, materials. Costs incurred by Social
Costs covered per mediation case supplies - Reg. Art. 8.3.1.e
Insurance Board.
Costs entailed by other
Costs for services (supervision, mentoring). Cost is
PARTNER: Social Insurance Board Session 5 900 4 500 contracts awarded by PP for
calculated for appr. 100 hours of mentoring. Costs incurred
Volunteer mediator supervision and mentoring the purpose of carrying out
by Social Insurance Board.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
A series of seminars will be organised throughout the
Costs entailed by other
project period to introduce and polularise restorative
Seminar 20 10 000 200 000 contracts awarded by PP for
Restorative justice seminar series justice principles and practices. The aim is to organise the
the purpose of carrying out
seminars in different parts of Estonia to decrease regional
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
disparities.
Total 1.4: 813 242
Output / Activity 4: Support to closed youth facilities
Training programme coordinator is responsible for the
PARTNER: Social Insurance Board
36 2 410 86 760 Cost of staff assigned to the coordination of creating a central training programme for
Training programme coordinator for staff working in closed youth Month
project - Reg. Art. 8.3.1.a the staff working in closed youth institutions, prisons and
institutions, prisons and probation
probation.
Costs entailed by other
PARTNER: Social Insurance Board Costs related to organising trainings, incl. trainer fees,
25 5 700 142 500 contracts awarded by PP for
Training programme for staff working in closed youth institutions, Training rent, catering, training materials, interpretation. Up to 25
the purpose of carrying out
prisons and probation trainees per training.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Travel, accommodation, registration fees, where
PARTNER: Social Insurance Board Travel and subsistence
Persons 24 1 700 40 800 applicable. Calculations made for approx. altogether 24
Study visits for staff working in closed youth institutions, prisons allowances for staff - Reg.
people (10 people, 3 study visits, 2 nights per visit). Also
and probation to visit closed institutions abroad Art. 8.3.1.b
other travel and subsistence costs (conferences etc).
PARTNER: Social Insurance Board
Updating social programmes in use in closed youth institutions, Travel and subsistence
Study visit 2 5 000 10 000
prisons and probation allowances for staff - Reg. Cost related to travel and accommodation.
Study visits to learn how social programmes are being Art. 8.3.1.b
implemented in practice
PARTNER: Social Insurance Board Costs entailed by other
Updating social programmes in use in closed youth institutions, Methodology 2 7 500 15 000 contracts awarded by PP for Update and adaptation of programme manuals,
prisons and probation the purpose of carrying out worksheets, translation costs.
Adaptation of methodology the project - Reg. Art. 8.3.1.f
PARTNER: Social Insurance Board Costs entailed by other
Updating social programmes in use in closed youth institutions, Material 2 6 815 13 630 contracts awarded by PP for Update and adaptation of programme manuals,
prisons and probation the purpose of carrying out worksheets, translation costs.
Development of implementation materials the project - Reg. Art. 8.3.1.f
PARTNER: Social Insurance Board Costs entailed by other
Training costs, including trainer fees, rent, catering,
Updating social programmes in use in closed youth institutions, Training 10 3 880 38 800 contracts awarded by PP for
training materials, translation. Up to 25 trainees per
prisons and probation the purpose of carrying out
training.
Trainings for specialists to provide the intervention the project - Reg. Art. 8.3.1.f
PARTNER: Social Insurance Board
Costs entailed by other
Updating social programmes in use in closed youth institutions,
Day 20 500 10 000 contracts awarded by PP for
prisons and probation Expert consultations.
the purpose of carrying out
Consultations to staff in closed institutions to ensure programme
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
integrity and provide job counselling
Costs entailed by other
Travel, accommodation, registration fees, where
Study visits for staff working in youth prisons and probation to Persons 10 985 9 850 contracts awarded by PP for
applicable for staff working with youth in prison and
visit closed institutions abroad the purpose of carrying out
probation (supporting exchange of best practice).
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Developing a concept, project plan and roadmap for Travel and subsistence
implementation for "Youth out of Prison" strategy Study visit 4 5 000 20 000 allowances for staff - Reg. Cost related to travel and accommodation.
Study visits Art. 8.3.1.b
Costs entailed by other
Developing a concept, project plan and roadmap for
Seminar 10 5 000 50 000 contracts awarded by PP for Training costs, including trainer fees, rent, catering,
implementation for "Youth out of Prison" strategy
the purpose of carrying out training materials, translation.
Seminars
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Developing a concept, project plan and roadmap for Travel and subsistence
Trip 20 600 12 000 Costs related to travel and accommodation (experts
implementation for "Youth out of Prison" strategy allowances for staff - Reg.
coming to Estonia for seminars).
Expert travel costs for seminars (cost per trip per expert) Art. 8.3.1.b
Costs entailed by other
Developing a concept, project plan and roadmap for
100 500 50 000 contracts awarded by PP for
implementation for "Youth out of Prison" strategy Day Paying for expert consultations.
the purpose of carrying out
Expert consultations
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Total 1.5: 499 340
Total 1: 4 576 752
2. INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5
Total 2: 128 230 According to Art. 8.5.1 c.
TOTAL PDP COST (1 + 2): 4 704 982
Total project management cost (€): 509 670
Total output related cost (€): 4 067 082
Sotsiaalministri 24. septembri 2019 käskkirjaga nr 58
„Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi
„Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglite kinnitamine
Sotsiaalministeeriumis“ kinnitatud „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–
2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise
protseduurireeglid“
Lisa 2
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014-2021
Programm „Local Development and Poverty Reduction“
Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine
Projekti elluviimise periood
42 kuud, 28.10.2019 – 30.04.2023
Programmioperaator
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviija
Justiitsministeerium, kriminaalpoliitika osakond, analüüsitalitus
Projekti partnerid
Oslo politsei
Sotsiaalkindlustusamet
Prokuratuur
Norra Lepitusteenistus
SISUKORD
1. PROJEKTIKIRJELDUS .................................................................................................................................................... 4
1.1 PROJEKTI SEOS RIIKLIKE / VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ....................................................................................................... 4
1.2 PROJEKTI SEOS ASJAKOHASTE ORGANISATSIOONI TEGEVUSKAVADE / PROGRAMMIDEGA .................................................................... 6
1.3 PROJEKTI EESMÄRK ............................................................................................................................................................. 6
1.4 PROJEKTI TULEMUS ............................................................................................................................................................. 6
1.5 PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ........................................................................................................................................ 6
1.6 PROJEKTI EELARVE .............................................................................................................................................................. 8
1.7 PROJEKTI OTSESED JA KAUDSED SIHTGRUPID............................................................................................................................. 9
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ............................................................................................. 10
3. INDIKAATORID ......................................................................................................................................................... 21
4. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ................................................................................................................ 22
5. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS .................................................................................................................................... 23
6. PROJEKTI LÜHIKOKKUVÕTE INGLISE KEELES ............................................................................................................. 24
7. PROJEKTI ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMINE ............................................................................................... 25
8. LISAD ............................................................................................................................................................................. 27
2
Projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ kirjeldus on koostatud Euroopa Majanduspiirkonna
ja Norra toetuste 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingu
(inglise k „Programme Agreement“) alusel ja järgides Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-
2021 Rakendusmääruses (inglise keeles „Regulation on the implementation of the Norwegian / European
Economic Area Financial Mechanism 2014-2021“) ning Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruses nr
55 „Aastatel 2014-2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist
vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ sätestatut.
MÕISTED KÄESOLEVA PROJEKTI TÄHENDUSES
Karistusväline sekkumine – alternatiivne reageerimine õigusrikkumisele, kus sobivate asjaolude korral
välditakse alaealise või noore karistamist, asendades see muu kasvatusliku tegevusega.
Lühisekkumine – tõenduspõhine reageerimine alaealiste ja noorte kergematele õigusrikkumistele. Erineb
sotsiaalprogrammist eelkõige tegevuse kestvuse poolest.
Residentaalsed teenused – teenused, sotsiaalprogrammid ja tegevused, mida pakutakse kinnises
lasteasutuses või vanglas.
Taastav õigus – lähenemine õigusrikkumistele ja konfliktidele viisil, mis võimaldab konflikti läbi tekkinud
kahju heastada. Taastav õigus põhineb lahendusprotsessidel, milles osalevad aktiivselt kõik mõjutatud
osapooled, eesmärgiks kõigi osapoolte tervendamine ning turvalise kogukonna loomine.
Tänavalepitus – noortega tehtava tänavatöö liik, mille eesmärk on lepitusprotsessi kaudu aidata noortel
mõista oma tegude, sh õigusrikkumiste, põhjuseid ja tagajärgi, võtta nende eest vastutus ning heastada
tekitatud kahju.
3
1. Projektikirjeldus
1.1 Projekti seos riiklike / valdkondlike arengukavadega
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/800, 11. mai 2016, mis käsitleb
kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi, sätestab, et
lapsele, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, tuleks pöörata erilist tähelepanu, et
säilitada lapse arengupotentsiaal ja ühiskonda taaslõimumise väljavaated. Direktiiv seab ette, et lapsel,
aga ka noorel, kes menetluse ajal on saanud täiskasvanuks, on õigus individuaalsele hindamisele, et
tuvastada tema erivajadused seoses kaitse, hariduse, koolituse ja ühiskonda lõimumisega, et teha
kindlaks, kas ja kui suures ulatuses ta vajaks kriminaalmenetluses erimeetmeid, ning et määrata kindlaks
tema kriminaalvastutuse ulatus ja tema suhtes kohaldatava konkreetse karistuse või kasvatusliku
meetme sobivus. Laste konkreetsetest vajadustest lähtuva menetluse tagamiseks on oluline, et
spetsialistid saaksid eriväljaõppe lastega töötamiseks.
Euroopa Nõukogu ministrite komitee suunistes lapsesõbraliku õigusemõistmise kohta (17.
november 2010) on muuhulgas kirjas, et menetluse käigus peavad täielikult tagatud olema kõik laste
õigused, sh õigus saada teavet, õigus olla esindatud, õigus osaleda ja õigus kaitsele, ning et seejuures
võetaks asjakohaselt arvesse lapse küpsust ja arusaamisvõimet ning juhtumi asjaolusid. Laste õiguste
tagamine ei tohiks ohustada teiste asjaosaliste õigusi.
Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused taastava õiguse põhimõtete kasutamiseks
kriminaalmenetluses (CM/Rec(2018)8, 3. oktoober 2018) on vastu võetud, et julgustada liikmesriike
arendama ja kasutama taastaval õigusel põhinevaid meetmeid kriminaaljustiitssüsteemis. Soovitustes
seatakse standardid taastava õiguse kasutamisel kriminaalmenetluses, tagades seejuures osapoolte
õigused ja vastates nende vajadustele. Samuti soovitatakse katsetada innovaatilisi lähenemisi kriminaal-
menetluse väliselt.
Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks
(CM/Rec(2008)11, 5. november 2008) käsitlevad muuhulgas seda, kuidas tuleb kohelda kinnisesse
asutusse, sh vanglasse mõistetud alaealisi. Neile tuleb pakkuda erinevaid sisulisi tegevusi ja sekkumisi
vastavalt individuaalsele sekkumiskavale. Tegevused peavad toetama alaealiste füüsilist ja vaimset
tervist, eneseaustust, vastutustunnet ning selliseid väärtusi ja oskusi, mis ennetaks uusi õigusrikkumisi.
Eesmärk on, et kinnised asutused ja kogukonnas teenuseid pakkuvad asutused teeksid koostööd, et
tagada sujuv ja püsiv alaealiste taasühiskonnastamine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata neile alaealistele,
kes ka ise on mingil hetkel füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks sattunud. Asutustes peab
kasutusel olema asjakohane hindamissüsteem, mis võimaldaks pakkuda alaealistele just neid sekkumisi,
mis vastavad nende hariduslikele, arengulistele ja turvalisusvajadustele.
ÜRO standardid alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks (nn Pekingi reeglid) (ÜRO Peaassamblee
resolutsioon 40/33, 29. november 1985) näeb ette, et tähelepanu tuleb osutada selliste positiivsete
sekkumiste arendamisele alaealistele õigusrikkujatele, mis nii palju kui võimalik, kaasaks lapse pere- ja
kogukonda, kooli ja teisi asutusi, et tagada lapse heaolu, vähendada õigussüsteemi sekkumise vajadust
ja samal ajal kohelda õigussüsteemi vaatevälja sattunud last tõhusalt, õiglaselt ja inimlikult. Alaealiste
õigusrikkujate kohtlemine peab alati olema kooskõlas nii õigusrikkumise tõsiduse kui ka alaealise
vajadustega; eelkõige peab eesmärgiks olema alaealise õigusrikkuja heaolu.
2018. aasta alguses jõustusid Eestis alaealiste õigusrikkujate kohtlemist oluliselt muutvad
karistusseadustiku ja teiste seaduste muudatused. Muudatuste eesmärk on tagada kiirem ja
tõhusam reageerimine alaealiste õigusrikkumistele ning luua süsteem, milles lapse abivajadusega
tegelemine oleks intensiivsem. Lisaks alaealistele võib teatud juhtudel sarnaseid mõjutusvahendeid
kohaldada ka kuni 21-aastasele süüdlasele. Selleks, et seadusemuudatustel oleks reaalne mõju, on vaja
4
arendada ja muuta täna kasutusel olevaid sekkumisi ning tuua süsteemi juurde nii teistes riikides ennast
tõestanud kui ka täiesti uusi lähenemisi alaealiste ja noorte õigusrikkumistele reageerimisel.
Vabariigi Valitsuse kuritegevusvastased prioriteedid seati esimest korda 2005. aastal siseministri ja
justiitsministri Laulasmaa kohtumisel. Kehtivad prioriteedid, mis kinnitati 29. augustil 2018, sätestavad,
et justiitsminister ja siseminister peavad prokuratuuri ning politsei ühiseks prioriteediks võitlust alaealiste
poolt toime pandud kuritegudega, eelkõige grupis toime pandud ja vägivallakuriteod.
Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 seab ühe põhimõttena üles, et süütegude ennetamine
peab toimuma eelkõige kohalikul tasandil. Alaealiste kuritegelikule teele sattumise vältimisel ja riskilaste
varajasel tuvastamisel on kohalikel omavalitsustel oluline roll ning tähtis on tagada valdkonna
spetsialistide koostöö. Kinnised lasteasutused peavad toetama alaealiste iseseisvat õiguskuulekat
toimetulekut nii asutuses viibimise ajal kui ka selle järgselt. Samuti on oluline, et kriminaalpoliitilised
otsused ja seadusemuudatused põhineksid teaduslikel uuringutel ning kvaliteetse statistika analüüsil.
Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2030 (eelnõu) täpsustavad varasemalt seatud eesmärke:
ennetada laste ja noorte sattumist õigusrikkumiste spiraali ning tagada kriminaaljustiitssüsteemi sattunud
õigusrikkujate vajadustele vastav kohtlemine, tuginedes taastavale õigusele ja tõenduspõhisusele.
Selleks tuleb muuta alaealiste õigusrikkujate menetlus erinevate osapoolte koostööl põhinevaks ning
pakkuda noortele karistussüsteemi väliseid lahendusi ja tõenduspõhiseid, eelkõige perekeskseid
programme. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sõltuvus- ja vaimse tervise häiretega noorte õigusrikkujate
ravile ja nõustamisele. Oluline on hinnata noore õigusrikkuja vajadusi ja riske nii karistuse määramise
eel kui karistuse kandmise jooksul. Lisaks tuleb soodustada kogukondade ning erasektoriga koostöös
nutikate lahenduste leidmist noorte õiguskuuleka käitumise tõstmiseks.
Vägivalla ennetamise strateegia 2015−2020 seab muuhulgas eesmärkidena üles laste ja noorte
riskikäitumise ja vägivalla ennetamise, vägivalla toimepanijate mõjusamad kohtlemisviisid ja retsidiivsuse
vähendamise. Strateegia rõhutab laste riskikäitumise vähendamisel laste sotsiaalsete ja vägivallavabade
konfliktilahenduse oskuste arendamise olulisust. Eelistada tuleks tõenduspõhiseid ennetusprogramme,
et alaealiste kuriteoennetus oleks tulemuslik ja jätkusuutlik. Kuritegusid toime pannud lastele tuleb
esmajoones pakkuda abi ja turvalist elukeskkonda ning kaaluda taastava õiguse meetmete kohaldamist
iga teo puhul, kus võimalik ja sobilik. Vangla on lastele sobimatu keskkond ja äärmuslik mõjutusvahend.
Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad
elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse
loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Eelistada tuleks nutikaid, optimaalseid ja mõjusaid lahendusi.
Antud projekti kontekstis on oluline arengukavas mainitud märksõnad nagu kogukonnakesksus, asutuste
vahelise koostöö ja võrgustike tugevdamine.
Laste ja perede arengukavas 2012–2020 on muuhulgas välja toodud, et tähelepanu tuleb pöörata laste
ja peredega töötavate spetsialistide täiendõppesüsteemi arendamisele ja koolitamisele, sh tööks
psüühika- ja käitumishäiretega lastega, et tagada asjakohane ja vajadustest lähtuv tugi nii alaealistele
õigusrikkujatele kui ka kannatanutele. Asendushoolduselt ja hoolekandeasutusest perekonda,
kogukonda või iseseisvasse ellu suunduvatele lastele tuleb tagada järelhooldus ja tugi. Vaadates
kriitiliselt otsa sellele, kui suur osakaal kriminaaljustiits-süsteemi sattunud lastest ja noortest vajab
psühholoogilist või psühhiaatrilist abi, on asjakohane märkida, et arengukavas seatakse eesmärgiks
psühholoogilise abi ja teraapiate kättesaadavuse suurendamine. Samuti mainitakse arengukavas
psüühikahäiretega laste vajaduste hindamiseks pädevuste tõstmist ja hindamisinstrumentide valiku
laiendamist.
Heaolu arengukava 2016–2023 seab eesmärgiks efektiivsele õiguskaitse ja kvaliteetse kõrvalabi kaudu
parandada inimeste võimalusi iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda.
Sotsiaalteenuste kujundamisel lähtutakse põhimõttest, et sotsiaalteenuste pakkumine kohalikul ehk
5
inimesele kõige lähemal tasandil võimaldab kõige kiiremini reageerida ja kohaliku keskkonna eripärasid
arvestades inimeste vajadustele vastata.
Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu
aluspõhimõtted 2019-2023 toovad prioriteedina välja laste ja noorte toetamise, et nendest kasvaksid
täisväärtuslikud täiskasvanud. Selleks näiteks soodustatakse teenuste arendamist laste murede, sh
vaimse tervise probleemide varajaseks märkamiseks ja tähelepanu pööratakse ennetustegevustele, mis
aitavad vähendada mittetöötavate ja mitteõppivate (NEET) noorte arvu. Seeläbi vähendatakse noorte
õigusrikkumisriski.
1.2 Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade / programmidega
Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2019 – 2022 seab eesmärgiks saavutada
olukord, kus kuriteoennetus on riiklikult juhitud, valdkondade mõttes prioritiseeritud tegevusala, milles
saavutatakse tulemusi läbi kuriteoennetusega tegelevate vabaühenduste ja kogukondade võimestamise,
tõendatud mõjuga tegevuste rahastamise, võrgustikutöö soosimise ning kaasaegsete meetodite
rakendamise. Lisaks sellele on oluline erikohtlemise tagamine ning teisese ohvristumise vältimine.
Lähiaastate tegevused on muuhulgas restoratiivõiguse meetodite kasutamine ning alaealiste
õiguserikkujate kohtlemise süsteemi reformi elluviimine.
Hoolekande programm 2019-2022 on fookusesse võtnud ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud
teenuste osutamise, sh lepitusteenuse tagamine, ja ohvritele hüvitise tagamise.
1.3 Projekti eesmärk
Projekti eesmärk on toetada käimasolevat alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi, aidates
praktikasse tuua uusi lähenemisi, jätkusuutlikke lahendusi, mõjusaid sekkumisi, efektiivseid koostöö-
vorme ja –mudeleid ning ajakohastades valdkonnas töötavate spetsialistide teadmisi ja oskusi.
Sedakaudu tõuseb noorte vastutustunne ning arusaam õigusrikkumise tagajärgedest, mille tulemusel
väheneb korduvõigusrikkumiste toimepanek noorte seas.
1.4 Projekti tulemus
Projekti tegevuste tulemusena:
Alaealiste ja noorte kannatanute ja õigusrikkujatega töötavad erikoolituse saanud spetsialistid, sh
kinnistes lasteasutustes;
Kriminaaljustiitssüsteemi praktikute käsutuses on riskide ja vajaduste hindamise tööriistad, mille abil
hinnata õigusrikkujate vajadusi ja määrata neile sellest lähtuvaid sekkumisi;
Välja on töötatud Eesti konteksti sobivad õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vahelise
koostöö vormid ja mudelid, mis tagaksid alaealiste ja noorte õigeaegse jõudmise neile sobitavetele
teenustele;
Välja on töötatud ja kättesaadavaks tehtud trahvidele ja kinnisesse asutusse suunamisele
alternatiivsed sekkumised;
Vabatahtlike lepitajate kaasamine suurendab kogukonna mõju ja osalust erinevate kogukonnas üles
tulevate sotsiaalsete probleemide lahendamisel.
1.5 Projekti vajalikkuse põhjendus
Alaealiste õigusrikkumised on sageli tunnistus sellest, et lapse elutingimused on ühel või teisel viisil
keerulised. Sellel, kuidas kriminaaljustiitssüsteem alaealisi ja noori, nii kannatanuid kui õigusrikkujaid,
6
kohtleb, võib olla väga suur mõju nende edasisele elukäigule. Liigne kokkupuude õiguskaitseasutustega,
ebaefektiivne või asjakohatu sekkumine, vale ettevalmistusega spetsialistid või hiline reageerimine
väärale käitumisele võib suurendada uute õigusrikkumiste tõenäosust, põhjustada taasohvristumist või
kõrvalejäämist sotsiaal- või haridussüsteemist. Rangete karistuste asemel noore positiivsele arengule,
taastavale õigusele ja karistusvälistele sekkumistele pühendumine suurendab aga tõenäosust, et noorest
õigusrikkujast sirgub õiguskuulekas täiskasvanu.
Eesti õigussüsteemis kehtib alates 1. jaanuarist 2018 alaealiste erikohtlemise põhimõte, kus olulisel
kohal on vastutuse võtmine toimepandud tegude eest ja õigusrikkumistele reageerimine vastavalt
alaealise riskidele ja vajadustele. Selleks, et seadusemuudatused saaksid tagatud praktikas, on oluline,
et õigusrikkujatega töötavatel spetsialistidel, sh teenusepakkujatel, praktikutel ja poliitikakujundajatel,
oleksid asjakohased väärtused, teadmised, oskused ja tööpraktikad. Spetsialistidel peavad olema
oskused ja teadmised kohelda kriminaaljustiitssüsteemi sattunud alaealisi ja noori nende eale, arengule
ja vajadustele vastavalt. Lisaks on seadusemuudatuste rakendumiseks vaja täiendada sotsiaal-,
tervishoiu- ja haridussektori poolt pakutavaid teenuseid, mis toetaksid kriminaaljustiitssüsteemi toimimist.
Erilist sektorite vahelist koostööd vajavad juhtumid, kus õigussüsteemi sattunud lapsel või noorel
esinevad erivajadused, tal on diagnoositud vaimse tervise häire või kui ta on suunatud kinnisele
teenusele, sh nii kinnise lasteasutuse teenusele kui ka vanglasse. Viimaste puhul on oluline, et nii palju
kui võimalik oleks tagatud lapse vaates normaalne kogukondlik ja perekonnakeskne lähenemine teenuse
osutamisel. Seepärast tuleb tähelepanu pöörata asutusesisese õhkkonna parandamisele, muutes seda
avatumaks, lapsesõbralikuks ja sisulist tuge pakkuvaks, sh õppimist ja hobitegevust soosides. Kuna
kinnisele teenusele suunamine peaks olema kõige viimane alternatiiv, mida lapse ja noore puhul
rakendatakse, tuleb projekti jooksul välja töötada „Noored vanglast välja“ kontseptsioon, mis pakuks
alternatiivina välja sobiva intensiivsusega kogukondlikku teenust, sh teenustele suunamise protokoll,
rahastusskeem ja vastutajad nii riiklikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil.
Süütegude lahendamisel on peamine eesmärk ära hoida alaealise edasisi õigusrikkumisi. Alaealiste
puhul tuleb eelkõige kasutada arengust lähtuvaid ja kasvatuslikke mõjutusvahendeid, sh kaaluda enne
alaealisele karistuse määramist mittekaristuslike mõjutusvahendite kasutamise võimalust ja eelistada
seda karistamisele. Kui süüteoga on tekitatud kahju, tuleb alaealisele pakkuda selle heastamise
võimalust. Kahju heastamine näitab head tahet ja loob seose teo ja selle tagajärje vahel. Oma tegudega
aitab tavapärasest karistusekesksest lähenemisest paremini silmitsi seista taastav õigus, mille
lähtekohaks on see, et õigusrikkumise või konflikti osapooltel on võimalus esitada oma seisukoht ja
avatud ning kõiki osapooli austava protsessi kaudu jõutakse ühise kokkuleppeni, kuidas tekitatud kahju
kannatanud osapoolele heastatakse. Taastava õiguse praktikad, nt lepitus või taastav nõupidamine,
erinevalt karistamisest, jõustavad kannatanuid, toovad kaasa soodsad muutused nende elus ja
võimaldavad kahjutekitajal paremini mõista oma teo tagajärge, võtta vastutust ning vältida sarnase teo
kordumist tulevikus.
Praxise hiljutises uuringus1 toodi välja rida kitsaskohti, mis iseloomustavad tänaseid praktikaid tõsiste
käitumisprobleemidega laste kohtlemises. Esiteks, tõsiste käitumisprobleemidega noored jõuavad nii
haridus-, sotsiaal-, tervise- kui ka õiguskaitsesüsteemi ning on selge, et ühe valdkonna puudujäägid
tingivad teenusvajaduse teises. Samas tuleb nentida, et valdkondade ülene juhtumikorraldus on kohati
nõrk. Teiseks, tihtipeale juhtub, et teenuse sobivust konkreetsele noorele ei hinnata piisavalt, sest
puuduvad ühtsed, riske ja vajadusi adekvaatselt hindavad instrumendid tõsiste käitumisprobleemidega
lastele sobivate teenuste valikuks. Ebasobivale teenusele suunamine võib aga kahjulik olla nii noorele
endale kui inimestele ta ümber. Kolmandaks, pea kõigil tõsiste käitumisprobleemidega noortel on
diagnoositud psüühikahäired, kuid enamik tõsiste käitumisprobleemidega noortele pakutavatest
teenustest ei võta diagnoosidest tingitud erivajadusi arvesse ja teenuseosutajad ei oma piisavalt
1 Aaben, L., Salla, J., Markina, A. (2018) Tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüs. Uuringu aruanne.
Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2018/09/kaitumisprob-noored-
raport_Praxis2018.pdf
7
kompetentse töötamaks sedalaadi noortega. Neljandaks, teatud teenuste puhul esineb dubleerimist (nt
õigusrikkujate vajadusi hindavad eri metoodikate alusel nii politsei, lastekaitse kui ka kriminaalhooldajad),
samas kui on teenuseid, mille järgi on vajadus, aga mida ei osutata piisavas mahus (nt vaimse tervise
teenused). Tihti ei ole tagatud adekvaatse abi jõudmine laste ja nende peredeni. Samuti on probleemiks
ülemäära pikad ooteajad. Viiendaks, puudus on kvalifitseeritud spetsialistidest, kes on võimelised
oskuslikult töötama väga keeruliste, multi-probleemsete laste ja noortega. Eriti pingeline on olukord laste-
psühhiaatrite vähesuse tõttu, mis raskendab oluliselt perede võimalusi saada adekvaatset abi lapse
psüühiliste erivajadustega toimetulekul. Kuuendaks, puudus on haridust pakkuva residentaalse
raviasutuse teenusest ning residentaalsetest teenustest täisealiseks saanud noortele. Ja lõpetuseks,
uuring leidis ka, et puuduvad teenuste kvaliteedi ja mõju hindamise kriteeriumid, takistades teenuste
omavahelist võrdlemist ja nende kuluefektiivsuse analüüsimist. See tekitab paratamatult olukorra, kus
teenustele suunatud ressursse ei pruugita kasutada parimal võimalikul viisil.
Väljatoodud kitsaskohtade lahendamiseks toodi välja peamised võimalikud muudatused, mida Eestis
võiks sisse viia, tagamaks õigussüsteemi sattunud laste kohane kohtlemine. Esiteks, enne teenusele
suunamist tuleb last individuaalselt, sh psühhiaatriliselt hinnata. Hindamine peaks andma ülevaate tema
vajadustest, riskidest ja eripäradest, mis võimaldavad teha võimalikult adekvaatse suunamisotsuse.
Teiseks, välja tuleb arendada integreeritult tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalteenuseid pakkuv ravikodu
teenus noortele, kes oma psüühiliste erivajaduste tõttu kinnisesse lasteasutusse või vanglasse ei sobi.
Kolmandaks, olemasolevatesse teenustesse tuleb integreerida psühhiaatrilise abi komponent, sest
paljudel õigussüsteemi sattuvatel lastel ja noortel on psühhiaatrilised häired. Õigeaegne psühhiaatrilise
abi kättesaadavus võimaldab ennetada ja vähendada käitumisprobleemide eskaleerumist. Neljandaks,
olulist parandamist vajab alaealiste ja noorte õigusrikkumiste juhtumikorralduse süsteem, et tagada lapse
jõudmine õigetele teenustele, võttes arvesse kõiki lapse erivajadusi, sh psühhiaatrilisi, hariduslikke,
perekondlikke jms. Viiendaks, parandada tuleb perepõhiste teenuste kättesaadavust, sest kogemus on
näidanud, et käitumisprobleemide leevendamisel annavad paremaid tulemusi programmid ja teenused,
mis leevendavad lapse olukorda tema koduses keskkonnas. Kuuendaks, kuniks Eestis on veel alaealisi
ja noori kinnipeetavaid, tuleb tagada, et vanglas pakutavad teenused on kaasaegsed, vajadustest, sh
psühhiaatrilistest vajadustest lähtuvad ning suunatud alaealise intensiivsele enesearengule. Kasu oleks
individuaalsetest teenustest ja sekkumisprogrammidest, mis ei ole mõjutatud grupipõhisest normatiivsest
käitumisest ja võimaldaks noorel areneda omas tempos ja omal viisil. Seitsmendaks, luua tuleks tõsiste
käitumisprobleemidega noortele suunatud teenuste kvaliteedijuhtimise süsteem, et tekiks teadmine
sellest, kas ja kuivõrd mõjusad on pakutavad teenused käitumisprobleemide leevendamisel. Sellest
lähtuvalt saab aga otsustada, kuidas teenuse osutamist parandada, sh pakkudes teenuseosutajate välja-
ja täiendõpet, või teenuse osutamine hoopiski lõpetada. Kaheksandaks, analüüsida tuleks
residentaalsete teenuste vajadust täisealiseks saanud noortele, kuna see on sihtrühm, kes praktikas jääb
väljapoole lastekaitsetöötaja huviorbiiti ja nad ei saa täisealiseks saades automaatselt sotsiaaltöötaja
kliendiks, mistõttu kaob ära vajalik juhtumikorralduslik tugi.
1.6 Projekti eelarve
Summa Osakaal
1 EMP/Norra toetus 3 999 235 85%
2 Riiklik kaasfinantseering 705 747 15%
3 Omafinantseering 0 0%
4 Eelarve kokku 4 704 982 100%
8
1.7 Projekti otsesed ja kaudsed sihtgrupid
Projekti peamiseks sihtrühmaks on kriminaaljustiitssüsteemis laste ja noortega töötavad spetsialistid, sh
politseinikud, prokurörid, kohtunikud, advokaadid, kriminaalhooldusametnikud ja vanglatöötajad. Lisaks
sellele on projektitegevused suunatud teenuste osutajatele nii riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes
kui ka vabasektoris, sh kinnised lasteasutused, lastekaitse, lepitajad, kogukonnad jne. Otsesed
kasusaajad on lapsed ja noored ning nende pered kõikjal Eestis. Erilist tähelepanu pööratakse kõige
haavatavamatele alaealistele õigusrikkujatele, sh erivajadustega ja rahvusvähemuste lapsed, tagamaks
projektitegevuste mõju jõudmine kõikide sihtrühmadeni. Projekti kaudseks sihtrühmaks on
poliitikakujundajad riiklikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil, kes projekti tegevuste toel saavad
parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti oma haldusalas.
Sihtrühmade kaasamine toimub aktiivselt arutelude ja tagasisidestamise kaudu ning passiivselt läbi
alusanalüüside, mis on planeeritud enne suuremaid otsuseid, nt sekkumisprogrammide sisse ostmisel.
Uuringud võimaldavad kajastada erinevate osapoolte arvamusi ja eelistusi. Lisaks sellele on projekti
raames plaanis teha ühiseid õppevisiite, suurendamaks mõistmist erinevate valdkondade spetsialistide
vahel. Õppevisiitide eesmärk on enne uute praktikate rakendamist näha nende kasutust teistes riikides.
Kaasates õppevisiitidele erinevate valdkondade spetsialiste, saame paremini tagada, et enne uute
praktikate kasutuselevõtu plaanimist Eestis saavad nad otsustusprotsessis oma sõna kaasa öelda. Et
saada paremini aimu laste ja noorte vaatest, kasutame teenuste arendamisel teenuseteekonna
põhimõtet, vaadates teenuse osutamist mitte ainult läbi riigiasutuse või MTÜ silmade, vaid lapse vaatest
lähtuvalt. See tagab, et teenusele jõudmine, sellel olemine ja teenuse lõpetamine võtaks igati arvesse
lapse ja noore riske, vajadusi ja eelistusi.
9
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
2.1. Õigussüsteemi spetsialistide arendamine
Paradigmamuutus noorte õigusrikkujate kohtlemisel on muutnud õigussüsteemi spetsialistide
koolitamise tähtsamaks kui kunagi varem. Ootused õigussüsteemi spetsialistide hoiakutele, teadmistele
ja oskustele noorte erikohtlemise osas on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Tänapäeva menetleja ei
pea olema ainult hea õigusvaldkonna ekspert, vaid temalt eeldatakse lisaks õigusalastele teadmistele ka
oskust tunda laiemat konteksti, hinnata riske ja tuvastada abivajadus, vahetada infot, osaleda
võrgustikutöös, tunda noore inimese arengulisi eripärasid ja psühholoogiat. Rahvusvahelised suunised2
ja EL-i alaealiste õigusrikkujate direktiiv3 annavad selged juhised, et noortega õigussüsteemis töötavad
spetsialistid peavad olema selleks tööks saanud erikoolituse.
Õigussüsteemis alaealistele ja noortele spetsialiseerumine ei ole Eestis täielikult tagatud. Seadusega on
alates 2010 kohustatud erikoolitust omama lapskannatanute ja –tunnistajate ülekuulajad, alates 2018 on
kohtunikud kohustatud spetsialiseeruma ja noorteüksus Viru vanglas loodi aastal 2008. Praktikas on
õigusvaldkonna spetsialistide täiendkoolitamine jäetud iga ametkonna ülesandeks ning täna puudub
valdkonnaülene visioon selle osas, millised on baasoskused ja –teadmised, mis igal alaealise
õigusrikkujaga kokku puutuval spetsialistil erialast sõltumata olema peaks ja kuidas need spetsialistidele
tagatud peaks olema. Teiste riikide praktika pinnalt võib öelda, et alaealiste ja noorte õigusrikkujatega
töötavad spetsialistid peavad olema teistest empaatilisemad, rahuliku suhtlemisoskusega, analüütilised
ja näitama üles koostööoskust. Töö alaealistega eeldab spetsialistidelt suuremaid eriteadmisi alaealiste
erikohtlemisest, uusi töömeetodeid (nt abivajaduse hindamine, vanemate kaasamine, ulatuslikum
mõjutusvahendite pakkumine, teadlikkus pakutavatest teadmispõhistest mõjutusvahenditest,
vabatahtlike kohustuste kaudu positiivsele käitumisele suunamine, tegevuste pikaajalisem planeerimine
ja elluviimise jälgimine jms), kiiret infovahetust ja head koostööd võrgustikupartneritega. Töö alaealiste
ja noorte õigusrikkujatega peab lähtuma eelkõige laste ja noorte ning nende lähikondsete vajadustest,
võimalustest ja suutlikkusest, mitte niivõrd juurdunud asutusesisestest tööprotsessidest ja harjumustest.
Võimalusel peaks töö alaealistega lähtuma taastava õiguse põhimõtetest, võimaldades lastel ja noortel
taastada õigusrikkumisega tekitatud kahju.
Spetsialistide pädevus alaealiste ja noorte erikohtlemise teemal on piirkonniti ja asutuseti ebaühtlane,
mistõttu peab koolitusprogramm pakkuma uusi teadmisi erineva kogemuste ja teadmiste pagasiga
osalejatele, et tagada õigusrikkujate võrdväärne kohtlemine sõltumata konkreetsest piirkonnast või
asutusest. Lisaks sellele on oluline, et projekti jooksul kinnitatakse koolitusprogramm nii asutuste
täiendkoolituskavasse kui ka baasõppesse ülikoolides, tagamaks jätkusuutlik spetsialistide
ettevalmistamine ja koolitamine. Senisest enam rõhku tuleb pöörata asutusesiseste koolitajate
koolitamisele.
Planeeritud muutuste loomiseks viiakse esmajoones läbi alaealiste ja noorte õigusrikkujatega töötavate
spetsialistide koolitusvajaduse ja senise koolitussüsteemi analüüs, et oleks täpselt teada tänased
kitsaskohad ja tekiksid konkreetsed soovitused koolituste ja baasõppe ümberkorraldamiseks selliselt, et
üle-eestiliselt oleks tagatud alaealiste ja noorte õigusrikkujate lapsesõbralik, asjakohane ja mõjus
kohtlemine kriminaaljustiitssüsteemis. Koolitusvajaduse kaardistus ja hilisemad koolitused on eelkõige
suunatud prokuröridele, kohtunikele, kriminaalhooldajatele, vanglatöötajatele, kinniste lasteasutuste
2 United Nations Standard Minimum Rules for the Administration of Juvenile Justice ("The Beijing Rules"), General Assembly
resolution 40/33 of 29 November 1985. | Euroopa Nõukogu ministrite komitee suunistes lapsesõbraliku õigusemõistmise kohta
(17. november 2010) | Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks
(CM/Rec(2008)11, 5. november 2008)
3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/800, 11. mai 2016, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või
süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi.
10
personalile, kaitsjatele ja politseinikele. Lisaks sellele korraldatakse projekti raames eraldiseisvaid
koolitusi kriminaaljustiitssüsteemi lapsesõbralikumaks muutmiseks, kuhu oleks lisaks spetsialistidele
kaasatud ka poliitikakujundajad ministeeriumidest ja allasutustest, et tagada poliitikaotsuste kõrgem
kvaliteet. Koolituste ja baasõppega paralleelselt toimub õppematerjalide, sh elektrooniliste ja video-
materjalide väljatöötamine, mis võimaldab oskusteavet viia ka nendeni, kes koolitustest osa ei saa võtta.
Kompetentside tõstmisele suunatud tegevuste laiem eesmärk on, et projektijärgselt jääks Eestisse alles
oskusteave, mis saaks aluseks tööpraktikate muutmisel. Koolitustegevustele lisaks on plaanis läbi viia
alaealiste ja noorte õiguskäitumisega seotud temaatilisi uuringuid, mis oleks ühelt poolt sisendiks
teaduspõhisele poliitikakujundamisele ja teisalt annaks täpsema ülevaate valdkonna olukorrast, sh
õigusrikkumiste ja nende põhjuste olemusest, spetsialistide suhtumisest õigusrikkujatesse ja
sekkumismeetoditesse, arenguvajadustest alaealistele ja noortele õigusrikkujatele suunatud teenuste
planeerimisel ja pakkumisel jms. Valdkonna arenguks on oluline, et otsuste aluseks oleks teadus ja
uuringud.
2018. aastal jõustunud seadusemuudatuste kiiremaks rakendumiseks palgatakse projekti vältel
prokuratuuri ajutised konsultandid, kes toetavad prokuröre töös alaealiste ja noorte õigusrikkujatega, sh
peredega suhtlemisel, õigete sekkumismeetmete valimisel ja teenustele suunamisel. Selleks, et vältida
kriminaaljustiitssüsteemi sattuvate noortega töötavate spetsialistide läbipõlemist ja soodustada nende
vastastikust tööalast toetamist, töötatakse välja töönõustamise süsteem, mis põhineb supervisioonil,
kovisioonil ja mentorlusel. Eesmärk on koolitada välja inimesed, kes projektijärgselt suudaksid oma
organisatsioonis ja koostöövõrgustikes nõustamist ja tuge pakkuda.
Selleks, et lapsed ja noored oleksid oma õigustest-kohustustest teadlikud ning oskaksid kasutada neile
pakutavaid teenuseid võimalikult efektiivselt, plaanitakse projektist erinevaid teadlikkust tõstvaid tegevusi
(infomaterjalid, seminarid, koolitused jms), mis toetavad lapsesõbraliku menetluse juurutamist.
2.1.1. Tegevuse elluviijad
Justiitsministeerium projekti elluviijana, tehes koostööd politsei, prokuratuuri, vanglate, riigikohtu
koolitusosakonna, advokatuuri ja kõrgkoolidega (Tartu Ülikool, Sisekaitseakadeemia);
Prokuratuur kui projekti partner.
2.1.2. Sihtgrupid
Sihtgruppi kuuluvad eelkõige süüteomenetluse raames noortega tegelevad spetsialistid (prokurörid,
kohtunikud, kriminaalhooldajad, kaitsjad, politsei, vanglatöötajad) ning kõnealuse poliitikavaldkonnaga
tegelevad spetsialistid eri ministeeriumites ja nende allasutustes. Sihtgrupp võib projekti perioodil
laieneda noortele sekkumisi osutavate spetsialistide võrra, kelleks on näiteks lepitajad, MDFT terapeudid,
vaimse tervise teenuste pakkujad, riiklikud ja kohaliku tasandi lastekaitsetöötajad jt.
2.1.3. Saavutatavad tulemused
Õigussüsteemi spetsialistide arendamine
Projekti tulemusel paraneb õigussüsteemi tööle siirduvate ja seal juba töötavate spetsialistide ettevalmistus tööks
alaealiste ja noortega. Projekti jooksul ühendatakse koolitusprogrammi osad olemasolevatesse õppekavadesse
kõrgkoolides, tagades projekti raames ellu viidud tegevuste pikaajalise jätkusuutlikkuse. Läbiviidud uuringute
tulemusel tekib ajakohane ja täpsem teadmine õigussüsteemiga kokku puutuvate laste ja noorte olukorrast ning
süsteemi edasistest arenguvajadustest.
11
Tegevuse algus- ja
Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse elluviija
lõppkuupäev
Keskse koolitusprogrammi loomine
Sihtgrupi koolitusvajaduse ja senise 11/2019 – 04/2020 JuM
koolitussüsteemi hindamine
Keskse koolitusprogrammi koostamine 01/2020 – 12/2020 JuM koostöös hanke
õigussüsteemi spetsialistidele tööks tulemusena leitava
alaealiste ja noortega koolitusprogrammi koostaja ja
rakendajaga
Koolitusprogrammi elluviimine 01/2021 – 12/2022 JuM koostöös hanke
tulemusena leitava
koolitusprogrammi koostaja ja
rakendajaga
Õppe- ja infomaterjalide koostamine, e- 11/2019 – 04/2023 JuM koostöös hanke
lahendused koolituste kättesaadavuse tulemusena leitava rakendajaga
suurendamiseks
Temaatilised koolitustegevused
Temaatilised koolitused menetlejatele 11/2019 – 04/2023 JuM
prioriteetsetel teemadel (vastavalt
koolitusvajaduse kaardistusele)
Rahvusvahelisi teadmisi ja kogemusi 11/2019 – 04/2023 JuM
arendavad koolitustegevused (nt
õppevisiidid, seminarid, konverentsid jms)
Menetlejate tugi ja töönõustamine
Alaealiste õigusrikkujate kohtlemise 11/2019 – 04/2023 Prokuratuur
muudatuste kiirema rakendumise
toetamiseks konsultantide (ajutiste)
ametikohtade loomine prokuratuuris
Töönõustamise käivitamine alaealiste 11/2019 – 12/2022 JuM koostöös Advokatuuri jt
esindajatele ja kaitsjatele ning partneritega
spetsialistidele, kes
kriminaaljustiitssüsteemis alaealiste ja noorte
õigusrikkujatega töötavad
Lapsesõbraliku menetluse toetamine läbi 01/2020 – 12/2021 JuM
alaealiste ja noorte teadlikkuse tõstmise
Valdkonna seire
Alaealiste ja noorte õiguskäitumisega seotud 01/2020 – 04/2023 JuM koostöös hanke
analüüsid ja uuringud, sh noorte tulemusena leitava uuringuid
õigusrikkumiste ja ohvrikslangemise leviku ja teostava asutusega
menetluse kohta
2.2. Hindamisinstrumentide ja õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vaheliste
koostöömudelite arendamine tööks õigusrikkujatega
Projekti jooksul töötatakse kriminaaljustiitssüsteemis alaealiste ja noortega töötavate spetsialiste töö
tõhustamiseks välja tööriistad ja õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vahelised
koostöömudelid noorte riskide ja vajaduste hindamiseks ning noorte õigusrikkujate juhtumikorralduse
rakendamiseks, võttes sealjuures arvesse teaduslikult tõestatud laste ja noorte arengulisi iseärasusi.
Riskide ja vajaduste hindamine ning juhtumikorraldus on küll omaette tegevussuunad, ent need on
olemuslikult tihendalt seotud. Hindamise läbiviimiseks on vaja toimivaid instrumente, kuid hindamisest
12
üks on vähe, kui noort ei suunata õigetele, just talle sobivatele teenustele, st vaja on tõhusaid
juhtumiskorralduse mudeleid, mis võimaldaks noori õiges suunas juhatada.
Tegevuste planeerimisel võetakse arvesse, et enamik alaealisi ja noori ei ole oma loomult korduvrikkujad,
nende käitumist on võimalik muuta õigete sekkumiste kaudu ning kujundada neid ümbritsevaid riski- ja
kaitsetegureid selliselt, et vähendada märgatavalt uute rikkumiste toimepanemise tõenäosust. Selleks,
et tagada õigussüsteemi sattunud laste ja noorte vajadustest ja võimalustest lähtuv kohtlemine,
kaardistatakse tänastele teenustele jõudmise teekond, sh võimalikud kitsaskohad ja teenuste
dubleerimine.
Hindamisvahendite kasutamise eesmärk on tõhustada spetsialistide otsustusprotsessi alaealisele või
noorele tema riskidest ja vajadustest lähtuva sekkumise või sotsiaalprogrammi valimisel. Sekkumisplaani
kaugemaks eesmärgiks on vähendada konkreetse alaealise või noore riske uute õigusrikkumiste
toimepanemiseks. Valideeritud riskihindamise vahendid võimaldavad suurema tõenäosusega hinnata,
milline sekkumine alaealisele või noorele õigusrikkujale kõige paremini sobib, hoidumaks uutest
rikkumistest. Kaasaegsed hindamisvahendid, mida sotsiaal- ja õigussüsteemis alaealiste ja noorte puhul
kasutatakse, ei keskendu ainult riskifaktoritele, vaid hindavad ka vajadusi ja kaitsefaktoreid, mille
puudumisel riskikäitumine suurema tõenäosusega avaldub. Kui alaealisele sekkumisi valides võetakse
arvesse nii riski- kui ka kaitsefaktorid, võib loota sekkumise paremale ja pikemaajalisele tulemuslikkusele.
Oskuslikult läbiviidud hindamine võimaldab öelda, kui suure tõenäosusega riskikäitumine korduda võib,
kui alaealise või noore käitumisse ei sekkuta. Maailmas on kasutusel mitmeid hindamisvahendeid, mis
küllalt täpselt ennustavad, kas alaealise õigusrikkumisteks esineb kõrge või madala risk. Riskihindamine
annab suunised sekkumise valimiseks, sest keskendub valdkondadele, mis konkreetse alaealise/noore
puhul enim muret tekitavad. Seda eriti nende hindamisvahendite puhul, mille keskmes on dünaamilised
riskifaktorid ehk nö kriminogeensed vajadused. Lisaks annab standardiseeritud hindamisvahendite
kasutamine võimaluse koguda andmeid, mida analüüsides saab teha järeldusi selle osas, millised on
teatud vanuserühmades enim esinevad riskid4. Selle pinnalt omakorda saab planeerida tegevusi ja
ressursse ennetustegevusteks, sh esmatasandi ennetuseks, valikuliseks ennetuseks kõrgendatud
riskiga gruppides ning näidustatud ennetuseks neile noortele, kelle puhul on individuaalselt tuvastatud
kõrge risk. Pikaajaline andmekorje riskihindamiste kohta võimaldab hinnata, kas planeeritud ja elluviidud
ennetusprogrammid on andnud soovitud tulemusi ja vajadusel saab selle pinnalt uusi poliitikaotsuseid
teha.
Riskihindamisest lähtuvalt valitud sekkumiste elluviimisel toetutakse senisest enam asutuste vahelisele
koostööle ja selgepiirilisele juhtumikorraldusele. Juhtumikorralduse mudelite puhul on rõhuasetus eeskätt
spetsiifilistel noorte sihtrühmadel nagu tõsiste käitumisprobleemidega ja vaimse tervise probleemidega
noored. Eesmärgiks on projekti toel välja töötada mudelid, mis võimaldaks iga juhtumi puhul rakendada
konkreetsetest riskidest lähtuvaid tegevusi ja kaasata juhtumikorraldusse asjakohane hulk eri valdkonna
spetsialiste, sh õiguskaitsespetsialistid, lastekaitse, noorsootöö, vaimse tervise spetsialistid jt. See loob
eeldused jätkusuutlikuks teenuseosutamiseks ja ressursside võimalikult vajaduspõhiseks kasutamiseks,
ennetades olukordi, kus väiksema riskiga noori suunatakse nende jaoks liialt intensiivsetesse ja väga
kulukatesse programmidesse. Ühe tegevusena on projektis plaanis analüüs ja kontseptsioon selle osas,
kuidas erinevates valdkondades – lastekaitse, kriminaaljustiitssüsteem, tervishoid – tehtavate hindamiste
andmed niimoodi integreerida, et sõltumata spetsialistist, kes alaealist või noort hindab, oleks lapse kohta
olemas erinevate valdkondade andmed selliselt, et on võimalik suunata ta kõige sobivamale teenusele.
Esmase ennetuse arendamiseks katsetatakse Tallinnas kogukonnapõhist ennetustöö mudelit, mis
põhineb nn Islandi ennetusmudelil, ning töötatakse välja jätkusuutlik lahendus kogukondliku ennetuse
rakendamiseks pärast projektiperioodi lõppu. Ennetusmudeli eestvedajateks Tallinna linnaosades on
terviseedendajad, kuid mudeli õnnestumiseks on tegevuste planeerimisse ja elluviimisse kaasatud
4 Hoge, R.D., Vincent, G., Guy, L. (2013) Bulletin 4: Prediction and Risk/Needs Assessment. Study Group on the Transitions
between Juvenile Delinquency and Adult Crime. U.S. Department of Justice.
13
politsei, lastekaitse, noorsootöötajad jt. Ühiselt koostatakse linnaosapõhised tegevuskavad laste ja
noorte ja riskikäitumise ennetamiseks. Vastavalt linnaosades töötavate spetsialistide vajadustele toimub
nende koolitamine ennetustegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks. Tallinna kogemuse pinnalt viiakse
sarnased tegevused projekti jooksul ellu veel vähemalt ühes kohalikus omavalitsuses.
Noortekampade tõhusamaks ennetamiseks ja neile reageerimiseks katsetatakse Pärnumaal Soome
eeskujul võrgustikutööd ja uutel töömeetoditel põhinevat koostöömudelit, kus aktiivset rolli mängivad
politsei, lastekaitse, vaimse tervise keskus, kriminaalhooldus ja prokuratuur.
Koolikiusamise ennetamiseks aidatakse järele venekeelseid koole, kellele eestikeelse õppekeelega
koolidele sarnaselt pakutakse kiusamisvastase programmi rakendamist, loomaks kiusuvaba õhkkond ja
tagamaks oskused kiusamisjuhtumite lahendamiseks. Selleks on oluline välja töötada või kohandada
juba kasutusel olevaid meetodeid ja töömaterjale, mida koolipersonal ja õpilased kasutada saavad.
Vaimse tervise probleemidega lapsed ja noored on õigusrikkujate seas spetsiifiline sihtrühm, kes vajavad
senisest tõhusamaid sekkumisi. Projekti raames piloteeritakse sekkumist, mille raames toimuks vaimse
tervise probleemide hindamine varasemas faasis, st kohtueelses menetluses. See eeldab vaimse tervise
skriiningtestide kohandamist alaealistele ja noortele; prokuröride, kriminaalhooldajate ja kohtunike
koolitamist ning vaimse tervise häiretega õigusrikkujatele spetsialiseerunud terapeutide/psühholoogide
koolitamist spetsiaalse programmi läbiviimiseks sihtrühma noortega. Projekti keskel toimub noorte
õigusrikkujate vaimse tervise skriining, sh kriminaalhoolduses olevate noorte uuring. Arvestades laste ja
noortega töötavate vaimse tervise spetsialistide puudust, seda eriti just vanglasüsteemis, suurendame
psühhiaatrite ja vangla vahelist koostööd, sh residentide kaasamise kaudu. Seeläbi soodustame noorte
õigusrikkujatega töötavate psühhiaatrite järelkasvu suurenemist.
2.2.1. Tegevuse elluviijad
Justiitsministeerium kui projekti elluviija koostöös Sotsiaalkindlustusameti, politsei, prokuratuuri, Tallinna
linnavalitsuse, Pärnu linnavalitsuse, Maarjamaa Hariduskolleegiumi ja vanglateenistusega.
2.2.2. Sihtgrupid
Riskihindamise süsteemi ja juhtumikorralduse mudeli loomise sihtgruppi kuuluvad eelkõige
süüteomenetluses kohtueelse ettekande raames alaealiste ja noorte riskide ja vajaduste hindamisega
tegelevad spetsialistid, samuti noorte õigusrikkujate esmast abivajadust hindavad menetlejad ning
intensiivsete teenuste vajadust hindavad spetsialistid. Kuriteoennetuse mudeli osas moodustub
sihtgrupp kohalike omavalitsuste noortega töötavatest spetsialistidest, seda nii kohalikust omavalitsusest
ja selle allasutustest kui ka mittetulundusühingutest, haridus- ja noorteasutustest. Sõltuvalt
pilootpiirkonna võimekusest kaasatakse sihtgrupina ka noorteühingud.
2.2.3. Saavutatavad tulemused
Hindamisinstrumentide ja õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vaheliste koostöömudelite
arendamine tööks õigusrikkujatega
Projekti tulemusel on Eestis katsetatud vähemalt kaht erinevat kogukondlikku koostöömudelit alaealiste ja noorte
õigusrikkumiste ennetamiseks. Kasutusele on võetud hindamisinstrumendid, mis võimaldavad suunata lapsi ja
noori senisest täpsemalt just neile sobivatele teenustele. Kasutusel on juhtumikorralduse mudel keeruliste noorte
õigusrikkujatega töötamiseks.
Tegevuse algus- ja
Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse elluviija
lõppkuupäev
14
Kogukonnas ennetustöö toetamine
Kogukonnapõhise kuriteoennetusmudeli 11/2019 – 04/2023 JuM koostöös hanke
koostamine, katsetamine ja koolitused mudeli tulemusena leitava projekti
rakendamiseks läbiviijaga
Vägivallaennetus koolis ja vägivallajuhtumite 01/2020 – 12/2022 JuM koostöös hanke
lahendamise toetamine venekeelsetes tulemusena leitava projekti
koolides tõenduspõhise sekkumise alusel läbiviijaga
Kampade ennetamise ja kohtlemise mudeli 11/2019 – 02/2023 JuM koostöös partneritega
koostamine, katsetamine ja koolitused mudeli
rakendamiseks
Hindamisinstrumentide arendamine
Noorte õigusrikkujate riskide ja vajaduste 11/2019 – 09/2020 JuM koostöös hanke
hindamise instrumentide valiku analüüs tulemusena leitava uuringu
läbiviijaga
Vähemalt kahe riskide ja vajaduste 07/2020 – 03/2023 JuM
hindamise instrumendi Eestis kasutamiseks
kohandamine, valideerimine ja spetsialistide
koolitamine
Hindamise hõlbustamiseks andmevahetuse 01/2020 – 12/2022 JuM koostöös hanke
lahenduse kontseptsiooni koostamine tulemusena leitava
kontseptsiooni koostajaga
Juhtumikorralduse mudeli loomine
Õigussüsteemi sattunud laste ja noorte 01/2020 – 12/2020 JuM
teenuse teekonna kaardistamine
Tööriistade ja mudelite valiku analüüs 11/2019 – 08/2020 JuM
Keeruliste noorte õigusrikkujatega 11/2019 – 12/2022 JuM
töötamiseks juhtumikorralduse mudeli
katsetamine, tööjuhiste koostamine ning
juhtumikorralduse spetsialistide koolitamine
Tööriistade loomine (nt ümaralauameetod) 01/2020 – 12/2021 JuM
tööks noorte õigusrikkujatega ja nende
kasutamiseks spetsialistide koolitamine
Vaimse tervise probleemidega noortele 01/2020 – 12/2021 JuM
sihtrühmaspetsiifilise sekkumise katsetamine
2.3. Sekkumiste arendamine noortele õigusrikkujatele
Õigussüsteemi sattunud noorte korduvkuritegevuse ennetamiseks ja vähendamiseks on oluline, et üle-
eestiliselt on kättesaadavad mõjusad sekkumised. Alaealiste ja noorte õigusrikkumistele on oluline õigeid
meetodeid kasutades reageerida, sest mida nooremalt õigusrikkumistega alustatakse, seda suurem on
tõenäosus, et täiskasvanuks saades pannakse toime raskemaid ja suuremal hulgal kuritegusid, kui
õigeaegselt ei suudeta alaealise käitumist muuta. Teiste riikide kogemus näitab5, et kõige paremaid
pikaaegseid tulemusi annavad sekkumised, mille nurgakiviks on riskikäitumise varane märkamine ja
oskuslike vahenditega sekkumine. Siinkohal on oluline meeles pidada, et puuduvad teaduslikud tõendid
selle kohta, et karmimad karistused, eriti just laste ja noorte puhul, aitaksid ära hoida uusi õigusrikkumisi.
Pigem töötavad riskikäitumise ja õigusrikkumiste vastu paremini programmid või tegevused, milles on
kombineeritud mittekaristuslik raamistik, muutumisele keskendumine, varane märkamine ja õigeaegne
5 Loeber, R., Farrington, D.P., Petechuk, D. (2003) Child Delinquency: Early Intervention and Prevention. OJJDP: Child
Delinquency Bulletin Series.
15
sekkumine. Edukust aitab tagada see, kui rakendatavad sekkumised sobituvad üldisesse alaealisi ja
noori ümbritsevasse keskkonda, seda nii õiguskaitse, hariduse, vaimse tervise kui lapse heaolu
vaatenurgast. Seda vaadet aitab tagada käesoleva projekti teine tegevusliin, riskihindamise ja asutuste
vahelise koostöö tugevdamine.
Uute õigusrikkumiste ennetamisele suunatud lühisekkumised peavad saama loomulikuks osaks
spetsialistide igapäevatööst, mitte moodustama eraldiseisvaid programme, kuhu lapsi suunatakse. Neid
võib rakendada osana kriminaal- või väärteomenetlusest või sellest sõltumata, sellega paralleelselt.
Teatud juhtudel on karistuse asendamine lühisekkumisega tulemuslikum meede, millel võib uute
õigusrikkumiste ärahoidmiseks olla suurem mõju.6 Seda võib eriti tõdeda pisirikkumiste puhul, kus
karistamine võib alaealist sildistada, avaldamata seejuures tegelikku mõju tema tulevikukäitumisele.
Lühisekkumiste mõte seisneb selles, et alaealise või noore käitumises luuakse muutus läbi informaalsete,
interaktiivsete, kohati mänguliste tegevuste, mille kaudu õigusrikkuja mõistaks oma tegevuse põhjuseid
ja tagajärgi ning läbi mõistmise muudaks oma edaspidist käitumist. Sekkumiste disainimisel või valikul
tuleb erilist tähelepanu pöörata sihtrühma võimalikele erivajadustele, nt vaimse tervise probleemid,
sõltuvus, madalamad vaimsed võimed, käitumisraskused jms.
Eelnevat arvesse võttes on oluline välja töötada või Eesti oludele kohandada lühisekkumisi alaealiste
õigusrikkujate käitumismustrite murdmiseks ja uute rikkumiste ennetamiseks. Lühisekkumised peaksid
olema piisavalt lihtsasti rakendatavad, et spetsialistid saaksid neid noorega suheldes menetluse käigus
rakendada. Sedalaadi sekkumised toimiksid alternatiivina täna kergemate rikkumiste puhul kasutusel
olevatele meetmetele, nt hoiatus, trahv, arest jms. Samuti on projekti raames kavas arendada peretööle
põhinevaid sekkumisi noorte puhul, kellel on tuvastatud kõrge risk tõsisemateks õigusrikkumisteks, seda
ka kriminaalhooldusel olevate alaealiste ja noorte puhul. Eesti õigus- ja lastekaitsevaldkonna
spetsialistide seas on muret tekitanud õpi- ja arenguraskustega laste ja noorte kasvav hulk, aga samas
puuduvad täna just neile sihtrühmadele sobivad õigusrikkumisi ennetavad sekkumised. Seetõttu
keskendutakse projekti raames erisihtrühmade vajadustele vastavate sekkumiste leidmisele ja
rakendamisele.
Sellele lisaks on plaanis arendada taastaval õigusel põhinevaid sekkumisi, sest teiste riikide praktikatele
tuginedes7 võib öelda, et neil on pikaajaline individuaalne ja kogukondlik mõju. Üheks taastava õiguse
põhiseks mõjutusvahendiks on lepitus. Lepituse kasutamine alaealiste puhul on hetkel piiratud, sest
puuduvad selleks eraldi koolitatud lepitajad. Lepitus on Eestis kasutusel vaid menetlusalternatiivina, kuigi
selle kasutusala võiks olla oluliselt laiem. Seetõttu on kavas luua kontseptsioon lepituse laiemaks
kasutamiseks, sh alaealiste puhul, töötada välja jätkusuutlik koolitusprogramm ja vabatahtlike lepitajate
süsteem, mis oleks võimalikult kogukonnale lähedal ja üle-eestiline, et seda kasutada võimalikult paljudel
sobivatel juhtudel, võimalikult kiiresti ja inimestele lähedal. Vabatahtlike kaasamine aitab tagada lepitaja
erapooletust, pakub professionaalsete oskuste kõrval kogukondlikku sekkumist, suurendab süsteemi
jätkusuutlikust ning võimaldab viia omandatud kompetentsi ka teistesse valdkondadesse, nt kooli.
Lepitusele lisaks on plaanis tõsta võimekust kasutada ka teisi taastaval õigusel põhinevaid praktikaid,
nagu näevad ette Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused.8 Ühe uue sekkumisena on plaanis
piloteerida tänavalepitust, Norras ja Soomes rakendatavat noortega tehtavat tänavatöö meetodit, mille
eesmärk on aidata noorel mõista oma tegude põhjuseid ja tagajärgi, võtta tehtu eest vastutus ja heastada
tekitatud kahju. Selleks koolitatakse peamiselt noorsootöötajaid ja –politseinikke tänavalepitajateks.
6 Development Services Group, Inc. (2014) Alternatives to Detention and Confinement. Literature review. Washington, D.C.:
Office of Juvenile Justice and Delinquency Prevention.
7 Underwood, L.A., von Dresner, K.S. Phillips, A.L. (2006) Community Treatment Programs for Juveniles: A Best-Evidence
Summary. International Journal of Behavioral Consultation and Therapy, Vol. 2, No. 2.
8 Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused taastava õiguse põhimõtete kasutamiseks kriminaalmenetluses
(CM/Rec(2018)8, 3. oktoober 2018)
16
Sekkumiste jõudmiseks õigete sihtrühmadeni pööratakse tähelepanu avalikkuse ja spetsialistide
teadlikkuse tõstmisele teenuste olemasolust, spetsialistide koolitamisele ja vajadusel sekkumiste
kohandamisele erisihtrühmade vajadustest lähtuvalt.
2.3.1. Tegevuse elluviijad
Justiitsministeerium kui projekti elluviija koostöös politsei, prokuratuuri ja kriminaalhooldusega;
Sotsiaalkindlustusamet kui projekti partner.
2.3.2. Sihtgrupid
Sihtgruppi kuuluvad noortele õigusrikkujatele sekkumisi osutavad spetsialistid, sh politseis ja
kriminaalhoolduses.
2.3.3. Saavutatavad tulemused
Sekkumiste arendamine noortele õigusrikkujatele
Projekti tulemusel on Eestis kasutusele võetud lühisekkumised alaealiste ja noore kergematele õigusrikkumistele
reageerimiseks. Kasutusel on alaealiste vabatahtlik lepitus, tänavalepitus ja vähemalt veel üks taastaval õigusel
põhinev sekkumine. Kriminaalhoolduses kasutusel olevad sekkumised on ajakohastatud.
Tegevuse algus- ja
Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse elluviija
lõppkuupäev
Lühisekkumiste arendamine
Lühisekkumiste alusanalüüs 01/2020 – 05/2020 JuM koostöös partneritega
Lühiajaliste sekkumiste piloteerimine, sh 06/2020 – 12/2022 JuM koostöös partneritega
rakendajate koolitamine
Taastava õiguse põhiste sekkumiste arendamine
Alaealiste vabatahtliku lepituse süsteemi 01/2020 – 12/2022 SKA
käivitamine
Tänavalepituse piloteerimine 01/2020 –12/2021 JuM koostöös partneritega
Ümarlauameetodi (i.k. conferencing) jt 01/2020 – 12/2021 JuM koostöös partneritega
sarnaste taastava õiguse meetodite
katsetamine, sh spetsialistide koolitamine
Erisihtrühmade sekkumiste arendamine (sh õpi- ja arenguraskustega lapsed ja noored)
Kriminaalhoolduse sekkumiste vajaduse 11/2019 – 06/2020 JuM
analüüs
Kriminaalhoolduses vähemalt ühe peretööle 01/2020 – 12/2021 JuM
põhineva sekkumise arendamine noorte
puhul, kellel on tuvastatud kõrge risk
tõsisemateks õigusrikkumisteks, sh
kriminaalhooldajate koolitamine programmi
läbiviijateks
17
2.4. Noortele suunatud residentaalsete teenuste arendamine
Kinnistesse või poolkinnistesse asutustesse (vangla, kool psüühikahäirete ja käitumisprobleemidega
lastele või laste tugikeskus) satuvad lapsed ja noored, kes erinevatel põhjustel vajavad kogukonnast
eraldamist. Kinnise lasteasutuse teenus on kõige äärmuslikum meede lapse aitamiseks ja mõeldud
viimase abinõuna, kui lapse käitumine ohustab tõsiselt tema enda elu, tervist ja arengut või teiste isikute
elu või tervist. Nad kas juba on sattunud seadusega pahuksisse ja on kriminaalmenetluse tulemusel
kogukonnast eraldatud, või on neil suur risk õigusrikkumisi korda saata, mistõttu on nad asutusse
suunatud lapsevanema või lastekaitse soovil. Sellel teenusel piiratakse abivajava lapse liikumisvabadust,
mistõttu on võimalik last teenusele suunata ainult kohtu nõusolekul. Samas näitavad uuringud9, et perest,
kogukonnast, sõpradest ja tavapärasest keskkonnast eraldamine võib laste ja noorte arengule halvasti
mõjuda. Täiskasvanueelses eas kinnises asutuses viibimisel võivad olla palju rängemad tagajärjed
edasisele arengule ja elukäigule, kuna noorel inimesel puuduvad piisavad oskused sedalaadi
traumaatilise kogemusega toime tulla ning suureneb oht edasisteks õigusrikkumisteks.10 Selleks, et
kinnisest lasteasutusest lahkuv laps või noor tuleks hilisema eluga kogukonnas toime ja suudaks hoiduda
õigusrikkumistest, on oluline, et asutustel oleks piisav kompetents lapsi ja noori toetada. Residentaalse
teenuse eesmärk peaks olema lapse ja noore ettevalmistus eluks kogukonnas ja seda võimalusel
koostöös kogukondlike teenusepakkujatega, kes asutusest lahkuva lapse või noorega sujuvalt tööd
jätkab.11
Selleks, et kinnistes asutustes osutatavad teenused oleksid tulemuslikud, soovitatakse jälgida nelja
peamist põhimõtet.12 Esiteks, teenuste sisu ja ulatus peaksid olema kooskõlas lapse riski ja vajaduste
hindamise tulemustega, et pakutav vastaks tegelikele vajadustele. Teiseks, kasutusel peaks olema
sellised programmid ja sekkumised, mille puhul on tõendatud nende kasulik mõju, ning lisaks sellele
peaks toimuma regulaarne, andmete põhine tegevuste tulemuslikkuse analüüs. Kolmandaks, kinnises
asutuses pakutav peaks olema koordineeritud kogukonnas pakutavate teenustega, et tagada iga lapse
ja noore vajadusest lähtuv sekkumine. Neljandaks, kõik noortele suunatud poliitikad, programmid ja
tegevused peavad peegeldama laste ja noorte arengulisi vajadusi.
Praxise uuringus13 on välja toodud kitsaskohad, millele alaealistele suunatud residentaalsete teenuste
puhul Eestis rohkem tähelepanu tuleks pöörata ning mitmed neist haakuvad eelpool toodud üldiste
tähelepanekutega. Näiteks mitmed kriminaalhoolduses ja vanglas pakutavad programmid on sisuliselt
aegunud ja programmi läbiviijatele ei ole tagatud metoodiline tugi. Paljudel teenustele jõudvatel lastel ja
noortel on diagnoositud psüühikahäired, sh aktiivsus- ja tähelepanuhäire, või kerge/mõõdukas vaimne
alaareng, mistõttu on oluline osata pakkuda just neile sobivaid tegevusi, milleks sageli napib oskusi.
Oskuste puuduse taga on osaliselt suur kaadrivoolavus, mis raskete sihtrühmadega töötades ei ole
ebatavaline, ning püsiva ja kvalifitseeritud personali tekitamine vajab organisatsioonipoolset oskuslikku
sekkumist. Samuti on üheks organisatsiooniliseks probleemiks see, et kriminaalhoolduse ega
residentaalsete teenuste puhul ei rakendata kvaliteedijuhtimist ega viida läbi tegevuste kvaliteedi, mõju
ja tulemuslikkuse süsteemset hindamist, seda nii juhtumikorralduse, programmide kui ka
nõustamisteenuste osas, mida laste kinnised asutused, vangla ja kriminaalhooldus pakuvad.
9 Austin, J., Johnson, K.D., Weitzer, R. (2005) Alternatives to the Secure Detention and Confinement of Juvenile Offenders.
Juvenile Justice Bulletin. U.S. Department of Justice: Office of Juvenile Justice and Delinquency Prevention.
10 Matsuda, K.N. (2009) The Impact of Incarceration on Young Offenders.
https://www.ncjrs.gov/pdffiles1/nij/grants/227403.pdf.
11 Field, G. (1998) Continuity of Offender Treatment for Substance Use Disorders from Institution to Community: Treatment
Improvement Protocol. Treatment improvement protocol (TIP) series, Vol. 30. DIANE Publishing.
12 Seigle, E., Walsh, N., Weber, J. (2014) Core Principles For Reducing Recidivism And Improving Other Outcomes For Youth
In The Juvenile Justice System, Council of State Governments Justice Center, New York
13 Aaben, L., Salla, J., Markina, A. (2018) Tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüs. Uuringu aruanne.
Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2018/09/kaitumisprob-noored-
raport_Praxis2018.pdf
18
Projekti kaudu on eesmärgiks seatud jätkata residentaalsete teenuste arendamist selliselt, et lapsele
oleks tagatud tema vajadustest ja võimekusest lähtuv tugi ja sotsiaalsete oskuste andmine nii asutuses
viibides kui ka sealt lahkudes ja kogukonda sulandudes. Kinniste lasteasutuste personal peab olema
saanud piisava ettevalmistuse tööks erisihtrühmadega. Lisaks vajavad nad tulemuslikuks tööks toetavat
töökeskkonda, nt töönõustamise ja supervisiooni abil, ning et neil oleks olemas toimivad tööriistad ja –
meetodid, mis võimaldavad lapsi ja noori õiguskuulekusele suunata ning mis aitaksid parandada üldist
sotsiaalset keskkonda kinnistes lasteasutustes. Viimase osas on olulised ka õppevisiidid, mis
võimaldavad näha, kuidas teistes riikides praktikas kinnised lasteasutused toimivad.
Kinniste lasteasutuste ja vanglapersonali koolitamisele lisaks on eesmärk projekti raames välja töötada
kontseptsioon „Noored vanglast välja“ selle osas, kuidas kujundada alaealiste ja noorte õigusrikkujatega
seotud teenusmaastik selliselt, et võimalikult väike hulk lapsi ja noori oleks suunatud residentaalsetele
teenustele. Selleks on oluline õppida teiste riikide kogemusest, sh vaadata, milliseid alternatiivseid
teenuseid mujal on kasutusel ja kuidas on lahendatud teenustele suunamine. Oluline osa
kontseptsioonist on välja töötada teenuste rahastamisskeem, et tagada valdkonna jätkusuutlikkus.
Projekti tugi on oluline, sest võimaldab kaasata välismaist ekspertiisi ja kogemust, mis omakorda võib
säästa Eestit mujal tehtud vigadest.
2.4.1. Tegevuse elluviijad
Justiitsministeerium kui projekti elluviija koostöös Maarjamaa Hariduskolleegiumi ja vangla-
teenistusega;
Sotsiaalkindlustusamet kui projektipartner koostöös Maarjamaa Hariduskolleegiumi ja vangla-
teenistusega.
2.4.2. Sihtgrupid
Sihtgruppi kuuluvad asutused ja spetsialistid, kes töötavad noorte vahistatute, arestialuste,
kinnipeetavate ja kinnise lasteasutuse teenusele paigutatud noortega, samuti kriminaalhooldusaluste
laste ja noortega.
2.4.3. Saavutatavad tulemused
Noortele suunatud residentaalsete teenuste arendamine
Projekti tulemusel on parandatud kinniste lasteasutuste töötajate ning laste ja noortega töötava vanglapersonali
kompetentse. Välja on töötatud töönõustamise süsteem, vältimaks kinniste lasteasutuste personali läbipõlemist
ja vähendamaks kaadrivoolavust. Kasutusele on võetud sekkumisviisid, mis aitavad paremini toime tulla vaimse
tervise häiretega ja agressiivsete laste ja noortega.
Tegevuse algus- ja
Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse elluviija
lõppkuupäev
Personali kompetentside tõstmine ja töönõustamine
Institutsionaliseeritud noorte õigusrikkujatega 05/2020 – 04/2023 JuM, koostöös SKA, MHK,
töötavate spetsialistide kompetentsi kriminaalhoolduse ja hanke
arendamiseks koolitusvajaduse hindamine, tulemusena leitava koolitajaga
koolitusprogrammi loomine ja koolitamine
Kinniste lasteasutuste töötajate ning laste ja 05/2020 – 04/2023 JuM koostöös SKA, MHK ja
noortega töötava vanglapersonali kriminaalhooldusega
19
õppevisiidid teiste riikide kogemustest
õppimiseks
Tööriistade ja –meetodite arendamine
Konfliktide ennetamise ja 05/2020 – 04/2023 JuM, koostöös SKA, MHK ja
konfliktilahendamise oskuste koolitused hanke tulemusena leitava
kinniste lasteasutuste töötajatele ning laste ja koolitajaga
noortega töötavale vanglapersonalile.
Mentorlus jm eksperttugi uute töömeetodite
ja sekkumisviiside kasutusele võtmisel.
Erisekkumiste koolitused tööks vaimse 05/2020 – 04/2023 JuM, koostöös SKA, MHK ja
tervise häiretega ja agressiivsete laste ja kriminaalhooldusega
noortega
Süsteemsed muutused residentaalsete teenuste pakkumisel
"Noored vanglast välja" kontseptsiooni 01/2020 – 12/2022 JuM koostöös SKA, MHK ja
koostamine kriminaalhooldusega
20
3. Indikaatorid
Indikaator Nimetus Algtase Sihttase Selgitus
(2017) (2022)
Tulemusindikaator Aastas lepitusse suunatud ja lepitatud allikas: kohtute infosüsteem (e-
23 100
alaealiste õigusrikkumise juhtumid toimik) and ohvriabi andmed
Alaealiste õigusrikkumiste tase (ise allikas: laste ja noorte
18% (2014) 16%
raporteeritud) riskikäitumise uuring
Alaealiste süüdimõistetud õigusrikkujate allikas: kohtute infosüsteem (e-
osakaal, kellele kohaldatakse karistuse 16% 30% toimik)
alternatiive
Väljundindikaator Tegevus 1. Õigussüsteemi spetsialistide arendamine
Alaealiste õigusrikkujatega töötavate
spetsialistide koolitusprogramm loodud Puudub Olemas
Alaealiste õigusrikkujatega töötavate soopõhiselt eristatav indikaator
spetsialistide hulk, kes on temaatilise 0 150
koolitusprogrammi läbinud
Tegevus 2. Riskihindamine ja asutuste vahelise koostöö toetamine
Hindamise ja asutuste vahelise koostöö
tööriistade hulk, mida on piloteeritud ja 0 3
rakendatud
Tegevus 3. Sekkumiste arendamine noortele õigusrikkujatele
Noortele suunatud sekkumiste arv, mis on
välja töötatud trahvide ja kinnisesse asutusse 0 4
suunamise asendamiseks
Alaealiste õigusrikkujate lepituse alase
0 70
koolituse läbinud vabatahtlike lepitajate arv
Tegevus 4. Noortele suunatud residentaalsete teenuste arendamine
Kinniste lasteasutuste arv, keda on toetatud
uute töömeetodite ja teenuste arendamisel
0 3
käitumisraskustega ja ohvriks langenud
noortele
4. Projekti mõju läbivatele teemadele
Projekt mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult
põhjendada):
Mõju regionaalsele arengule jah ei
Tegevuste planeerimisel arvestatakse sellega, et koolitused, seminarid, konverentsid jne toimuks
erinevates Eesti paikades, hõlbustamaks ka keskustest kaugemal töötavate spetsialistide osalemist.
Mõju keskkonnahoiule jah ei
Mõju infoühiskonna edenemisele jah ei
Mõju kodanikuühiskonna arengule jah ei
Projektis on oluline osa kodanikuaktiivsusel (nt vabatahtliku lepitusteenuse ja kogukondlike
ennetusmudelite puhul), mistõttu toimub kogukondade jõustamine, et kohalikud elanikud saaksid oma
rolli paremini täita.
Mõju võrdsete võimaluste edendamisele14
Sooline võrdõiguslikkus (kas projekti lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)15
jah ei
Projekti kõikide tegevuste puhul jälgitakse läbivalt soolise võrdõiguslikkuse tagamist, ent plaanitud ei ole
ühtki otseselt soolisele võrdõiguslikkusele suunatud tegevust.
Võrdne kohtlemine
jah ei
a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine: kõigi teenuste kavandamisel lähtutakse põhimõttest,
et teenus peab vastama sihtrühma vajadustele ja arengutasemele.
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine: teenuste ja tegevuste kavandamisel võetakse arvesse
puuetega inimeste vajadusi, sh ligipääsetavuse tagamisel.
14 Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 17. detsember 2013 artikkel 7. Meeste ja naiste
võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine.
15 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides
eluvaldkondades. Kõik poliitikad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad sh ka naisi ja mehi.
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või
veendumusest või seksuaalsest sättumusest: ligipääs kavandatud teenustele ei sõltu sihtrühma
kuuluvate laste ja noorte ega ka spetsialistide soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest,
usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest.
5. Projekti jätkusuutlikkus
Projekti üles ehitades on lähtutud põhimõttest, et ellu ei viida ühekordseid tegevusi, vaid tugevdatakse
ja vajadusel kujundatakse ümber olemasolevaid struktuure. Üldine reegel on, et projekti raames ei
palgata sisutegevuste elluviimiseks uut personali, vaid koolitatakse olemasolevaid spetsialiste ja sõltuvalt
vajadustest muudetakse tööjuhendeid, toetamaks projektiga loodud muudatuste püsimist pärast
projektitegevuste lõppemist. Sellele reeglile on kaks erandit. Esiteks, prokuratuuri loodavad konsultantide
ametikohad on teadlikult planeeritud ajutisena, toetamaks 2018. aastal jõustunud seadusemuudatuste
kiiremat rakendumist. Teiseks, projekti raames käivituva vabatahtliku lepitusteenuse koordineerimiseks
võetakse tööle inimene, kelle ülesanded lähevad pärast projekti lõppu üle Sotsiaalkindlustusametile ja
lepitusteenuse osutamine jätkub ohvriabiteenuse raames. Sisuliselt ei ole tegemist uue tegevusega, vaid
olemasoleva teenuse arendamisega, mille jaoks vajadusel leitakse vahendid olemasoleva
ohvriabiteenuse eelarve seest. Kuna täiendavad otsekulud vabatahtlike kaasamisel ei ole
märkimisväärsed (nt praeguse planeeritud rahastusmudeli kohaselt 100 lepituse kohta aastas 1500
eurot), ei sea projekti lõppemine ohtu teenuse jätkusuutlikust. Ka teenuse juhtimine ja arendamine
integreeritakse olemasoleva ohvriabiteenusega.
Projekti raames väljatöötatud kriminaaljustiitssüsteemi spetsialistide koolitusprogrammi rakendamiseks
pärast projekti lõppu on vahendid planeeritud riigieelarve strateegiasse. Juhul kui riigieelarve strateegiat
lähiaastatel muudetakse, nii et koolitusrahad sealt eemaldatakse, on võimalik väljatöötatud programmi
pakkuda tasuliste koolitustena. Projekti jooksul toimivad läbirääkimised selle osas, et teatud koolitused
saaksid osaks spetsialistide baaskoolitusest, st kõrgkoolide õppekavade osaks. See tagab, et valdkonda
tööle siirduvad spetsialistid on saanud piisava ettevalmistuse tööks alaealiste ja noorte õigusrikkujatega.
Kohaliku tasandi koostöömudelid on üles ehitatud selliselt, et need ei vajaks lisarahastust. Uutes
piirkondades mudelite rakendamisel kasutatakse PPA, Sotsiaalkindlustusameti, Tervise Arengu
Instituudi, Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi oskusteavet ja vastava ala spetsialistide
kompetentse. Katsetatavate sekkumiste puhul planeeritakse sisse koolitajate koolituse komponent, et
riigiasutustesse jääks projekti lõppedes alles kompetentside arendamise võimekus.
23
6. Projekti lühikokkuvõte inglise keeles
Being in contact with the criminal justice system can have an impact on a young person’s life. Over-
involvement with the juvenile justice system, and ineffective response or inadequate support by the
system may increase the likelihood of reoffending, secondary or repeated victimization and exclusion
from social and education system.
Estonian Government has prioritised the prevention of youth violence and delinquency in several
strategies. Parliament adapted new legislation that launched a major reform in juvenile justice field in
2018 whereby a specialised juvenile justice approach was established. Henceforth, it is an obligation to
prioritize alternative measures over punishment, extend access to mediation for misdemeanour cases,
introduce a concept of special treatment of young adult offenders, ensure specialization among judges
etc. To ensure that changes in laws transform into effective practice, the attitude, competence (skills) and
working practices of policymakers, practitioners, and service providers needs to be strengthened.
The project will support the specialized juvenile justice approach in practice to ensure minimal negative
effects for youth and support positive development. The implementation of juvenile justice reform in
Estonia is carried out in accordance with international standards, EU directives and best practice and
with a focus on the most vulnerable young offenders.
Project activities include:
A training programme for professionals working with youth in contact with the law, including
technical assistance (coaching/mentoring and supervision), and the strengthening of capacity on
strategic planning, coordination and monitoring in the juvenile justice system;
The development of tools for evaluation and multi-agency cooperation, including a system for risk
assessment of young offenders in pre-trial proceedings (validation of instruments, piloting and
training);
The establishment of alternative interventions to fines and institutionalisation for youth, including
short-term behaviour-based interventions applicable by police or in cooperation with other sectors
such as healthcare, schools, youth work. The project will support access to multi-dimensional
family therapy approaches to youth offenders on probation and capacity-building for professionals
working with youth with intellectual and developmental disabilities (awareness raising, training
and adjustment of interventions);
The establishment of a volunteer mediators system aimed at developing a restorative approach
to juvenile justice and better access to mediation;
Improving conditions in closed facilities for children and youth as an alternative to prison, including
the introduction of in-treatment methods and services aimed at re-socialisation, and specialised
training for prison staff to work with institutionalised youth.
24
7. Projekti elluviimisega seotud riskide hindamine
Risk Riski Riski Riski Tegevus riskide maandamiseks
MÕJU TÕENÄOSUS ASTE
kokku
Koolitatud spetsialistide Süsteemis töötatavate spetsialistide motiveerimine ja
lahkumine süsteemist toetamine, sh töönõustamise ja kovisiooni mudelite
3 2 6
väljatöötamine, mis võimaldaks vältida inimeste
läbipõlemist ja süsteemist lahkumist.
Koolitustel saadud oskused- Asutuste poolne tugi uute meetodite kasutusele
teadmised ei rakendu võtmiseks, sh asutuste vahelised hea tahte lepped ja
praktikas 3 2 6 ülesannete kajastamine ametijuhendites. Vajadusel
juhendmaterjalide väljatöötamine, mis toetaks uute
meetodite kasutustele võtmist.
Katsetatud mudelid ei loo Mudelite katsetamise protsessi detailne planeerimine ja
oodatud muutust elluviimise jälgimine, võimaldamaks varakult märgata
4 2 8 puudujääke, ebakõlasid või negatiivset mõju.
Rakendajate kaasamine planeerimisprotsessi algusest
saati, tagamaks omaksvõtt.
Organisatsioonikultuur ei toeta Teavitustöö asutuste juhtkondades. Koolitustele lisaks
uute lähenemiste 4 3 12 tegevuste planeerimine, mis aitaks organisatsiooni-
kasutuselevõttu kultuuri projekti eesmärke toetavaks muuta.
Tegevuste planeerimiseks Täpsete lähteülesannete koostamine. Piisava ajavaru
tehtavad alusanalüüsid ei 3 2 6 andmine tugevate pakkumuste esitamiseks uuringu
anna oodatud tulemusi hankel. Tihe koostöö uuringute/analüüside läbiviijatega.
Vabatahtlike lepitajate vähene Paaris töötamine. Täiendkoolitused. Vajadusel
2 3 6
motivatsioon ja püsivus nõustamised, kovisioon.
Partnerite kaasamine (politsei, KOV, koolid, AS Riigi
Sobilike ruumide puudus 3 3 9 Kinnisvara)
lepituse läbiviimiseks Asukohtade ja võimalike lepituse ruumide kaardistamine
Nõuded lepitajatele, taustakontroll. Koolituse läbiviimine
Vabatahtliku tööks ebasobivad 3 3 9 ei taga lepitajaks saamist. Järelevalve, hindamine läbi
isikud kogu protsessi. Ranged lepingu lõpetamise tingimused.
Erinevate meediakanalite kasutamine. Infopäevad.
Ei ole piisavalt vabatahtlikke 4 2 8 Partnerite kaudu info levitamine (politsei, prokuratuur,
lepitajaid KOV, NTK jne)
Riskikategooriad:
A. Tehnilised riskid, mis takistavad projektitegevuste elluviimist (ligipääsu puudumine sihtrühmadele/andmetele, valitud meetodi
sobimatus, sõltuvus kolmandast osapoolest, eeltingimused täitmine jne);
B. Finantseerimise/maksetega seonduvad riskid;
C. Projekti juhtimisalased riskid;
D. Õiguslikud/seadusandlikud riskid;
E. Väliskeskkonnast tulenevad riskid.
Mõju hindamise skaala 1-4:
1 = tähtsusetu mõju (teised tööd/tegevused on piiratud/segatud ja venivad)
2 = vähene mõju (tegevuse väljundi saavutamine hilineb)
3 = oluline, aga kontrollitav mõju (tulemuse saavutamine ohustatud või strateegiline eesmärk hilinenud)
4 = kahjustav mõju (strateegiline eesmärk jääb saavutamata)
Tõenäosuse skaala 1-4:
1 = üliharv
2 = vähetõenäoline
3 = tõenäoline
4 = väga tõenäoline / vältimatu
Riski ASTE (mõju x tõenäosus):
1-2 = väheoluline risk
3-6 = madal risk
7-11 = tingimuslik risk
12-16 = kriitiline risk
26
8. Lisad
1. Projekti detailne eelarve
2. Projekti partnerluslepingud
PARTNERLUSLEPE NR 7-8/3050
Justiitsministeerium, registrikood: 70000898, aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda
seaduse ja põhimääruse alusel esindab kantsler Tõnis Saar, (edaspidi Projekti Elluviija) ja
Sotsiaalkindlustusamet, registrikood: 70001975, aadress: Endla 8, 15092 Tallinn, keda
põhimääruse alusel esindab peadirektor Egon Veermäe, (edaspidi Partner), teiselt poolt,
edaspidi koos kui Pooled, on sõlminud partnerlusleppe (edaspidi Lepe) projekti „Alaealiste
erikohtlemise süsteemi loomine“ Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi
2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ raames ning on selleks
leppinud kokku järgnevas:
1. Leppe eesmärk ja sisu
1.1. Lepe sõlmitakse projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ (edaspidi Projekt)
eesmärkide täitmiseks, täpsemalt kinniste lasteasutuste ja vangla personali oskuste ja
teadmiste parandamiseks töös laste ja noortega. Projekti tulemusel suureneb kinniste
lasteasutuste töötajate ning laste ja noortega töötava vanglapersonali kompetents. Välja
on töötatud töönõustamise süsteem, vältimaks kinniste lasteasutuste personali
läbipõlemist ja vähendamaks kaadrivoolavust. Kasutusele on võetud sekkumisviisid, mis
aitavad paremini toime tulla vaimse tervise häiretega ja agressiivsete laste ja noortega.
Leppega reguleeritakse Poolte kohustused Projekti raames ning Projektiga seonduvate
kulude finantseerimise kord.
1.2. Projekti Elluviija ja Partner nõustuvad ellu viima koostöös Projekti, mida rahastatakse
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014-2021 programmi „Local
Development and Poverty Reduction“ vahenditest. Projekt viiakse ellu vastavalt Projekti
Elluviija suhtes langetatud toetuse rahuldamise otsusele Sotsiaalministeeriumi kui
programmioperaatori poolt.
1.3. Partner vastutab Projekti elluviimise eest tegevuste ja eelarve osas, mis on Projekti
Elluviija ja Partneri vahel kokku lepitud. Kokkulepitud tegevused on kirjeldatud Leppe
Lisas 1 ning eelarve nende elluviimiseks Lisas 2.
2. Tähtajad
2.1. Partneri tegevused viiakse ellu ja nende tegevuste kulud on abikõlblikud alates
01.05.2020 kuni 30.04.2023
2.2. Lepe jõustub allkirjastamise hetkel ning kehtib mõlema Poole poolt käesolevast Leppest
tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni või Poolte vahelise kokkuleppe tulemusena
Leppe lõpetamiseni.
3. Projektitoetus
3.1. Partneri poolt elluviidavate tegevustega kaasnevad kulud on kokku kuni 370 504 EUR.
Kulud, mille katmises Projekti eelarvest on kokku lepitud, sh üldkulud ja nende
arvestamise alused, on kirjeldatud Leppe lisas 2.
3.2. Partneri tegevuste elluviimisega kaasnevad kulud kaetakse 100 % ulatuses.
3.3. Partneril ei ole õigust kasutada Projekti elluviimiseks eraldatud toetusttegevusteks, mis
ei ole Leppega ette nähtud, mh tulu saamiseks ei otseselt ega kaudselt.
1
4. Kulude katmine
4.1. Partneri kulud kaetakse Partneri pangakontolt tehtud tegelike kulude
kompenseerimisena.
4.2. Partnerile tehtava makse aluseks on dokumendid või muu asjakohane andmekandja,
millega Partner tõendab tegelikke abikõlblikke kulusid.
4.3. Partnerile projekti elluviimisega kaasnevad kaudsed kulud (üldkulud) hüvitatakse ühtse
kindla määrana, mis on 15% abikõlblikest Partneri projekti otsestest sisutegevuse
personalikuludest.
4.4. Projekti Elluviija teeb maksed Partneri arveldusarvele EE701700017001577198,
viitenumber 2800048574, Luminor Bank, SWIFT: NDEAEE2X.
4.5. Projekti Elluviijal on õigus makset kinni hoida või vähendada, kui Partneri poolt esitatud
ja kulu tõendavad dokumendid ei ole korrektselt vormistatud või sisaldavad vastuolulist
informatsiooni.
4.6. Projekti Elluviija teeb maksed Partnerile eurodes.
4.7. Kui Partneri kulud on tehtud välisvaluutas, arvestatakse need kulud eurodesse Euroopa
Komisjoni igakuise raamatupidamise valuutakursi1 alusel selle kuu kohta, mil Partner
kulu tõendavad dokumendid Projekti Elluviijale esitas.
5. Abikõlblikud kulud ja nende kajastamine
5.1. Abikõlblikud on kulud, mis:
5.1.1 on seotud Projekti eesmärgiga ning Projekti eelarvesse arvestatud (vastavalt
Lisale 2);
5.1.2 tekivad abikõlblikkuse perioodil;
5.1.3 on proportsionaalsed, Projekti elluviimiseks vajalikud, põhjendatud ja
majanduslikult otstarbekad, kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe
põhimõtetega;
5.1.4 on reaalselt tasutud abikõlblikkuse perioodil ning erandkorras kulud, mille kohta
on arve esitatud abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul ja kulu on tasutud 30
päeva jooksul peale abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva ning kajastatud
Projekti Elluviijale esitatavas Projekti aruandes;
5.1.5 on kajastatud Partneri raamatupidamises ja teistest kuludest eristatavad,
tõestatavad ning originaaldokumentidega tõendatavad;
5.1.6 vastavad kohaldatavate maksu- ja sotsiaalõigusaktide nõuetele.
5.2. Abikõlblikud ei ole kulud:
5.2.1 mis on tekkinud tehingutes, mis võivad mõjutada Partneri enda, juhtorgani
liikme, mõlema lähisugulaste või -hõimlaste ja nendega seotud juriidiliste isikute
majandushuve;
5.2.2 osas, mis on kaetud muudest vahenditest.
5.3. Projekti Elluviija võib lugeda Partneri kulu mitteabikõlblikuks ja keelduda seda kas
osaliselt või tervenisti katmast, kui Partner on rikkunud Lepet või eiranud seaduste või
muude regulatsioonide nõudeid.
5.4. Partneri kulud punktis 3.1 nimetatud ulatuses kajastatakse Projekti Elluviija
raamatupidamises ning need kaetakse projekti toetusest.
6. Partneri õigused ja kohustused
6.1. Partneri kohustused käesoleva Leppe raames on:
6.1.1. Välja arendada ja ellu viia koolitusprogramm kinniste lasteasutuste
spetsialistidele, et tagada valmisolek tööks vaimse tervise häiretega ja
agressiivsete laste ja noortega, konfliktide ennetamise ja konfliktilahendamise
1
http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/inforeuro/index_en.cfm
2
oskused kinniste lasteasutuste töötajatele ning laste ja noortega töötavale
vanglapersonalile;
6.1.2. Korraldada õppevisiidid orienteeruvalt 24 inimesele, et tutvuda välisriikide
praktikaga kinniste lasteasutuste töö korraldamisel;
6.1.3. Arendada või ajakohastada kuni kaks sotsiaalprogrammi, mis on kasutusel
kinnises lasteasutuses, vanglas või kriminaalhoolduses, sh viia läbi õppevisiidid,
kohandada metodoloogia, luua või kohandada rakendamiseks vajalikud
materjalid ja tööriistad, koolitada spetsialistid ning tagada rakendamiseks vajalik
mentorlus jm eksperttugi uute töömeetodite ja sekkumisviiside kasutusele
võtmisel.
6.2. Partner kohustub kaasama planeeritud tegevustesse kriminaalhoolduse ja vangla
personali, kus see on asjakohane, et toetada sarnaste oskuste ja väärtuste kujundamist
nii kriminaaljustiitssüsteemi kui ka lastekaitsesüsteemi kinnistes lasteasutustes.
6.3. Partneril ei ole õigust delegeerida käesoleva Leppega sätestatud õigusi ja kohustusi ilma
Projekti Elluviija eelneva kirjaliku loata.
6.4. Juhul kui Partner hangib teenuseid, mis toetavad käesoleva Leppe elluviimist, või teeb
selleks koostööd kolmandate osapooltega, vastutab Partner ainuisikuliselt käesoleva
Leppega Projekti Elluviija ees võetud kohustuste täitmise eest.
6.5. Kõigi Projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul järgib Partner riigihangete
korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt,
saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades konkurentsi korral erinevate
pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.
6.6. Partner võtab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm
hinnapakkumust, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta
on 5000 eurot või rohkem. Koostöö kolmandate osapooltega, sh hangete läbiviimine
peab olema kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriiklike hankemenetluse regulatsioonidega.
6.7. Partner võtab otsuste tegemisel ja tegevuste läbiviimisel arvesse:
6.7.1. hea valitsemise, keskkonnasäästlikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid;
6.7.2. seadustest tulenevaid hankereegleid, hea majandamise, läbipaistvuse, kulu
tõhususe, õiglase konkurentsi ning toetuse efektiivse kasutamise põhimõtteid;
6.7.3. Finantsmehhanismide Kantselei ja Sotsiaalministeeriumi poolt kirja pandud ja
avalikustatud Projektist teavitamise reegleid.
6.8. Partner peab vältima igal võimalikul moel huvide konflikti kaasa toovaid tehinguid.
6.9. Partneril on õigus Projekti tulemustele, sh intellektuaalsele omandile, mida tal on õigus
kasutada Projekti eesmärgist ning elluviimisest lähtuvalt.
6.10. Partner annab Projekti Elluviijale Projekti aruannete koostamiseks ja nende esitamiseks
õigeaegselt ning kokkulepitud vormis vajalikku informatsiooni. Partner vastutab
informatsiooni korrektsuse ja õigsuse eest.
6.11. Partner säilitab kõik Projekti elluviimisega seotud dokumendid kuni 31.12.2028.
7. Projekti Elluviija õigused ja kohustused
7.1. Projekti Elluviija vastutab Projekti elluviimise ja majandamise eest vastavalt projekti
„Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ toetuse rahuldamise otsuses sätestatud
toetuse kasutamise tingimustele.
7.2. Projekti Elluviijal on volitused esindada Partnerit suhtlemisel Sotsiaalministeeriumiga
Projekti elluviimist puudutavates küsimustes.
7.3. Projekti Elluviija informeerib Partnerit õigeaegselt kõigist Projekti elluviimist
puudutavatest asjaoludest, sh konsulteerib Partneriga Projekti võimaliku muutmisega
seonduvat.
7.4. Projekti Elluviija valmistab ette ja esitab Riigi Tugiteenuste Keskusele õigeaegselt
vormikohased Projekti elluviimise aruanded.
7.5. Juhul, kui Projekti tegevuste raames töödeldakse isikuandmeid, kohustuvad Pooled
töötlema isikuandmeid vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. Isikuandmete
töötlemise täpsem kord ja eesmärk lepitakse Poolte vahel kokku eraldi Leppe lisaga.
3
8. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
8.1. Pooled ja nende palgatud töötajad hoiavad ametisaladust käesoleva lepingu kehtivuse
ajal ja kolm aastat pärast selle sõlmimist. Kumbki Pool ei edasta kolmandatele isikutele
teavet, mis võib kahjustada Leppe edukat rakendamist, välja arvatud teise Poole
eelneval kirjalikul nõusolekul või kui see on seadusega nõutud. See ei piira
olemasolevaid kohustusi avaldada teavet Euroopa Nõukogu organitele,
Finantsmehhanismide Kantselei, Projekti Elluviija riigi ja partnerriigi ametiasutustele,
Programmioperaatorile ega auditeerimise eesmärgil.
8.2. Leppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele
Poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad Pooled täielikku vastutust selle
kahju ulatuses.
8.3. Leppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on
Projekti Elluviijal õigus nõuda Partnerilt kogu Projekti rakendamiseks antud toetuse või
selle osalist tagastamist.
8.4. Leppest tulenevate kohustuste täitmata jätmist või mittekohase täitmist ei loeta Leppe
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad Pooled
võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Vääramatu jõu asjaolude
äralangemisel peab Pool asuma Lepet täitma esimesel võimalusel. Kui vääramatu jõu
asjaolude tõttu on Poole Leppest tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 2
(kaks) kalendrikuud järjest, võivad Pooled Leppe lõpetada.
8.5. Leppe sõlmimise kuupäeva seisuga ei käsitleta punktis 8.5 nimetatud vääramatu jõuna
Vabariigi Valitsuse poolt 12.03.2020 Covid-19 viiruse leviku tõttu välja kuulutatud
eriolukorda ja sellega seoses Leppe sõlmimise ajahetkel kehtestatud piiranguid (nt
riigipiiride sulgemine, piirangud avalike ürituste korraldamisel jms). Vääramatu jõu
kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Leppe sõlmimise hetkel
kehtivad eriolukorra piirangud on Leppe pooltele teada ning kõik tegevused
planeeritakse arvestades Leppe sõlmimise hetkel kehtiva olukorraga. Kui eriolukorrast
tulenevalt kehtestatakse täiendavad piirangud, mis taksitavad Leppe täitmist, on Pooltel
õigus tugineda vääramatule jõule.
8.6. Pool, kelle tegevus Leppest tulenevate kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu
asjaolude tõttu, on kohustatud sellest esimesel võimalusel teisele Poolele kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis teatama.
9. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
9.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni või e-posti teel eesti keeles. Juhul kui teate
edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele Poolele edastatavad teated
olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks Poolte Leppe lõpetamise
avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Leppe
rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
9.2. Leppega seotud teated edastatakse teisele Poolele Leppes märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on Pool kohustatud koheselt informeerima teist Poolt.
9.3. Projekti Elluviija esindajaks Leppe täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamisel
ning Leppe täitmise kontrollimisel on Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna
projektijuht Laidi Surva (telefon 620 8160, e-post
[email protected]).
9.4. Partneri esindajaks Leppe täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamisel ning
Leppe täitmise kontrollimisel on Sotsiaalkindlustusameti ennetustalituse teenuse juht
Enelis Linnas (telefon 58039675,
[email protected])
10. Auditid ja kohakülastused
10.1. Pooled on teadlikud, et Sotsiaalministeeriumil, Rahandusministeeriumil, Riigi
Tugiteenuste Keskuse ja Doonorite esindajatel on õigus viia läbi auditeid ning
4
kohakülastusi Projekti elluviimisperioodil ning peale Projekti lõpparuande heakskiitmist
kuni 31.12.2028.
10.2. Partner tagab, et sellistel juhtudel on audiitoritele tagatud ligipääs Projekti elluviimist
puudutavale dokumentatsioonile, sh informatsioonisüsteemidele, andmebaasidele ja
originaaldokumentidele.
10.3. Kui Norra finantsmehhanismi 2014-2021 programmi elluviimisega seotud institutsioon
või selleks volitatud isik viib läbi Sotsiaalministeeriumi hindamist, võimaldab Partner
hindamise läbiviijale ligipääsu hindamiseks vajalikele dokumentidele ja informatsioonile.
11. Partnerilt toetuse tagasinõudmise alused
11.1. Projekti Elluviija võib Partnerilt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui
11.1.1 ilmneb, et Partner on toetust kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;
11.1.2 Partner ei ole kasutatud toetust ettenähtud korras ja tingimustel;
11.1.3 ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata;
11.1.4 Partner ei ole täitnud partnerlusleppes või toetuse andmist ja kasutamist
reguleerivates alusdokumentides talle pandud kohustusi;
11.1.5 auditi käigus tuvastatakse, et Partner on teinud mitteabikõlblikuks tunnistatud
kulusid.
11.2. Norra Välisministeerium kontrollib kulude abikõlblikkust ja langetab abikõlblikkuse osas
lõpliku otsuse. Partner vastutab tema poolt teostatud kulude abikõlblikkuse eest ning
abikõlbmatuks osutunud projektitoetuse tagastamise eest Norra Välisministeeriumile.
12. Leppe muutmine ja lõpetamine
12.1. Pooltel on õigus algatada Leppe muutmine. Väljapakutud muudatusest keeldudes tuleb
otsust põhjendada või selgitada, millist täiendavat informatsiooni oleks vaja ettepaneku
täiustamiseks. Leppe muudatused jõustuvad mõlema Poole allkirjastamisel.
12.2. Pooltel on õigus Lepe lõpetada, saates teisele poolele kirjaliku teate ühes põhjendusega
vähemalt 20 tööpäeva ette. Sellisel juhul on Partneril õigus saada osa rahastamisest,
kuid vaid nende kulude katteks, mis on seotud juba elluviidud tegevustega. Partneril ei
ole õigust peale Leppe lõppemist tekkinud kulude katmiseks.
13. Vaidluste lahendamine
13.1. Leppe täitmisel tekkinud vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel
põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Pooled lähtuvad heast
tahtest, eeldades, et Pooled peavad silmas ühist eesmärki tagada Projekti tulemuslik ja
nõuetekohane elluviimine ning Leppe täitmisel ei ole kummalgi Poolel soovi teise Poole
kahjustamiseks.
13.2. Lepingust tulenevad vaidlused ja Lepinguga reguleerimata küsimused lahendavad
Projekti Elluviija ja Partner läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel
lahendatakse erimeelsused õigusaktidega ettenähtud korras.
14. Lõppsätted
14.1. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Allkirjastatud Lepingu väljatrüki juurde lisatakse
digitaalallkirjade kinnitusleht.
14.2. Leppe juurde kuuluvad allkirjastamisel järgnevad lisad:
14.2.1. Lisa 1: Kokkulepitud tegevused;
14.2.2. Lisa 2: Eelarve;
14.2.3. Lisa 3: Kuludokumentide impordi vorm.
5
Projekti Elluviija: Partner:
Justiitsministeerium Sotsiaalkindlustusamet
Tõnis Saar Egon Veermäe
Kantsler Peadirektor
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
6
Lisa 1: Kokkulepitud tegevused
Vastavalt partnerlusleppele nr. 7-8/3050 on Partneril järgmised ülesanded:
1. Koolitusprogramm
1.1. Välja arendada ja ellu viia koolitusprogramm kinniste lasteasutuste, kriminaal-
hoolduse ja vangla spetsialistidele.
1.2. Koolitusprogrammis peavad olema mh kaetud järgnevad teemad: valmisolek tööks
vaimse tervise häiretega ja agressiivsete laste ja noortega, konfliktide ennetamise
ja konfliktilahendamise oskused kinniste lasteasutuste töötajatele ning laste ja
noortega töötavale vanglapersonalile
2. Õppevisiidid
2.1. Korraldada õppevisiidid orienteeruvalt 24 inimesele, et tutvuda välisriikide
praktikaga kinniste lasteasutuste töö korraldamisel. Õppevisiitidele kaasata ka
kriminaalhoolduse ja vangla spetsialistid.
3. Sotsiaalprogrammid
3.1. Arendada või ajakohastada kuni kaks sotsiaalprogrammi, mis on kasutusel kinnises
lasteasutuses, vanglas või kriminaalhoolduses.
3.2. Tegevused sotsiaalprogrammide ajakohastamiseks: õppevisiidid, metodoloogia
kohandamine, materjalide ja tööriistade loomine, spetsialistide koolitus.
3.3. Projekti jooksul tuleb tagada sotsiaalprogrammi ja uute oskuste rakendamiseks
vajalik mentorlus jm eksperttugi.
Tegevuste elluviijad ja nende kvalifikatsioon
Tegevusi viib ellu Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond. Sotsiaal-
kindlustusamet vastutab kinnise lasteasutuse teenuse arendamise ja osutamise eest.
Sihtgrupid
Sihtgruppi kuuluvad asutused ja spetsialistid, kes töötavad noorte vahistatute, arestialuste,
kinnipeetavate ja kinnise lasteasutuse teenusele paigutatud noortega, samuti
kriminaalhooldusaluste laste ja noortega.
Saavutatavad tulemused
1. Välja on töötatud ja ellu viidud koolitusprogramm. Uued oskused ja töömeetodid on
kinnistes lasteasutustes, kriminaalhoolduses ja vanglas kasutusele võetud.
2. Läbi on viidud õppevisiidid, kuhu on kaasatud orienteeruvalt 24 inimest.
3. Kinnistes lasteasutustes, kriminaalhoolduses või vanglas on kasutusele võetud vähemalt
kaks uut või kohandatud sotsiaalprogrammi.
Peamised tegevused ja ajakava
Tegevuse algus- ja
Tegevus koos peamiste etappidega
lõppkuupäev
Institutsionaliseeritud noorte õigusrikkujatega töötavate 05/2020 – 04/2023
spetsialistide kompetentsi arendamiseks koolitusvajaduse
hindamine, koolitusprogrammi loomine ja koolitamine
Kinniste lasteasutuste töötajate ning laste ja noortega töötava 05/2020 – 04/2023
vanglapersonali õppevisiidid teiste riikide kogemustest õppimiseks
Konfliktide ennetamise ja konfliktilahendamise oskuste koolitused 05/2020 – 04/2023
kinniste lasteasutuste töötajatele ning laste ja noortega töötavale
vanglapersonalile. Mentorlus jm eksperttugi uute töömeetodite ja
sekkumisviiside kasutusele võtmisel.
Erisekkumiste koolitused tööks vaimse tervise häiretega ja 05/2020 – 04/2023
agressiivsete laste ja noortega
Projekti Elluviija: Partner:
Justiitsministeerium Sotsiaalkindlustusamet
Tõnis Saar Egon Veermäe
Kantsler Peadirektor
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Programme: EE LOCALDEV
Project title: Establishing a specialised juvenile justice system [number] PDP1
Project Promoter: Ministry of Justice
Total project cost: 4 704 982 €
Project grant rate: 100%
Project duration: 42 months
Number of units Unit price (€) Total cost (€)
Unit Type of expenditure Comments/additional information Guidance
(a) (b) (a) x (b)
1. DIRECT EXPENDITURES - Reg. Art. 8.2 & Art. 8.3
Output / Activity 4: Support to closed youth facilities
Training programme coordinator is responsible for the
PARTNER: Social Insurance Board
Cost of staff assigned to the coordination of creating a central training programme for
Training programme coordinator for staff working in closed youth Month 36 2 410 86 760
project - Reg. Art. 8.3.1.a the staff working in closed youth institutions, prisons and
institutions, prisons and probation
probation.
Costs entailed by other
PARTNER: Social Insurance Board Costs related to organising trainings, incl. trainer fees,
contracts awarded by PP for Awarding should comply with the applicable rules on
Training programme for staff working in closed youth institutions, Training 25 5 700 142 500 rent, catering, training materials, interpretation. Up to 25
the purpose of carrying out public procurement (Regulations Art. 8.15).
prisons and probation trainees per training.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Travel, accommodation, registration fees, where
PARTNER: Social Insurance Board Travel and subsistence
applicable. Calculations made for approx. altogether 24 If lump sums, include a reference to the defined rules
Study visits for staff working in closed youth institutions, prisons and Persons 24 1 700 40 800 allowances for staff - Reg.
people (10 people, 3 study visits, 2 nights per visit). Also approved by the PO.
probation to visit closed institutions abroad Art. 8.3.1.b
other travel and subsistence costs (conferences etc).
PARTNER: Social Insurance Board
Updating social programmes in use in closed youth institutions, Travel and subsistence
If lump sums, include a reference to the defined rules
prisons and probation Study visit 2 5 000 10 000 allowances for staff - Reg. Cost related to travel and accommodation.
approved by the PO.
Study visits to learn how social programmes are being implemented Art. 8.3.1.b
in practice
PARTNER: Social Insurance Board Costs entailed by other
Updating social programmes in use in closed youth institutions, contracts awarded by PP for Update and adaptation of programme manuals,
Methodology 2 7 500 15 000
prisons and probation the purpose of carrying out worksheets, translation costs.
Adaptation of methodology the project - Reg. Art. 8.3.1.f
PARTNER: Social Insurance Board Costs entailed by other
Updating social programmes in use in closed youth institutions, contracts awarded by PP for Update and adaptation of programme manuals,
Material 2 6 815 13 630
prisons and probation the purpose of carrying out worksheets, translation costs.
Development of implementation materials the project - Reg. Art. 8.3.1.f
PARTNER: Social Insurance Board Costs entailed by other
Training costs, including trainer fees, rent, catering,
Updating social programmes in use in closed youth institutions, contracts awarded by PP for
Training 10 3 880 38 800 training materials, translation. Up to 25 trainees per
prisons and probation the purpose of carrying out
training.
Trainings for specialists to provide the intervention the project - Reg. Art. 8.3.1.f
PARTNER: Social Insurance Board
Costs entailed by other
Updating social programmes in use in closed youth institutions,
contracts awarded by PP for
prisons and probation Day 20 500 10 000 Expert consultations.
the purpose of carrying out
Consultations to staff in closed institutions to ensure programme
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
integrity and provide job counselling
Total 1: 357 490
2. INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5
A method applied i.e. Art. 8.5.1 (a), (b), (c), (d) or (e)
Total 2: 13 014 According to Art. 8.5.1 c.
should be indicated here.
TOTAL PDP COST (1 + 2): 370 504
Output / Activity
Activity cost Output/Activity 1 Output/Activity 2 Output/Activity 3 Output/Activity 4 TOTAL ELIGIBLE BUDGET HEADING COSTS % TOTAL ELIGIBLE COSTS
Budget Heading
Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. 8.3.1.a 86 760 86 760 23%
Travel and subsistence allowances for staff - Reg. Art. 8.3.1.b 50 800 50 800 14%
Depreciation value for new or second hand equipment purchased -
0 0 0%
Reg. Art. 8.2.4
Cost of new or second hand equipment - Reg. Art. 8.3.1.c & Art. 8.3.2 0 0 0%
Purchase of land and real estate - Reg. Art. 8.3.1.d & Art. 8.6 0 0 0%
Costs of consumables and supplies - Reg. Art. 8.3.1.e 0 0 0%
Costs entailed by other contracts awarded by PP for the purpose of
219 930 219 930 59%
carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs arising directly from requirements imposed by the project
0 0 0%
contract - Reg. Art. 8.3.1.g
INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5 13 014 4%
TOTAL ELIGIBLE COSTS 357 490 370 504
% TOTAL PDP COSTS 96% 100%
Ülar Vaadumäe
Sotsiaalministeerium
Meie 07.05.2020 nr 7-8/3050
[email protected]
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest
2014-2021 rahastatud projekti "Alaealiste
erikohtlemise süsteemi loomine"
projektikirjelduse ja eelarve muutmine
Sotsiaalministri käskkirjaga nr. 72 5.11.2019 kiideti heaks Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra
toetusest 2014-2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“
programmilepingus kindlaksmääratud projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“
täiemahuline projektikirjeldus ja detailne eelarve ning projekti toetati mahus 4 704 982 eurot.
Projekti elluviimise käigus on tekkinud vajadus sõlmida Sotsiaalkindlustusametiga lisaks vabatahtliku
lepitusteenuse väljatöötamist reguleerivale leppele uus koostöölepe eesmärgiga parandada kinniste
lasteasutuste ja vangla personali oskusi ja teadmisi töös laste ja noortega. Sõlmitav lepe võimaldab
tagada projekti efektiivse ning seotud asutuste tööjaotust parimal viisil arvesse võtva elluviimise. See
eeldab heakskiidetud projekti kirjelduse ja eelarve muutmist, et need oleksid kooskõlas muutunud
vajadustega.
Käesolevaga palume sisse viia alljärgnevad muudatused:
1. Projektitaotluses, täpsemalt:
1.1. Muuta projektikirjelduse leheküljel 1 abikõlblikkuse perioodi selliselt, et see oleks kooskõlas
sotsiaalministri käskkirjaga nr. 72 5.11.2019, st 28.10.2019 – 30.04.2023.
1.2. Projektikirjelduse leheküljel 19 muuta punkti 2.4.1. Tegevuse elluviijad, et tegevuste
elluviijateks oleksid Justiitsministeerium kui projekti elluviija ja Sotsiaalkindlustusamet kui
projektipartner tihedas koostöös Maarjamaa Hariduskolleegiumi ja vanglateenistusega.
1.3. Projektikirjelduse lehekülgedel 19-20 muuta punkti 2.4.3. Saavutatavad tulemused all
tegevuste „Personali kompetentside tõstmine ja töönõustamine“ ja „Tööriistade ja –meetodite
arendamine“ tähtaega läbivalt selliselt: 05/2020 – 04/2023.
1.4. Projektikirjelduse leheküljel 20 kustutada punkti 2.4.3. Saavutatavad tulemused alt tegevus
„Vanglameeskonda vähemalt kahe MDFT terapeudi, sh ühe superviisori koolitamine“, kuna
see tegevus viiakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ellu riigieelarvelisi vahendeid kasutades.
2. Eelarves, täpsemalt:
2.1. Kustutada eelarvest rida „Training for 1 MDFT therapist and 1 MDFT supervisor in the prison
system“, kuna see kulu kaetakse riigieelarvelistest vahenditest.
2.2. Lisada juurde eelarverida „Training programme coordinator for staff working in closed youth
institutions, prisons and probation“, et katta Sotsiaalkindlustusameti projektijuhi kulu, kelle
tööülesandeks antud projekti raames on koordineerida kinniste lasteasutuste ja vangla
personali oskusi ja teadmisi parandavate tegevuste elluviimist. Seada uue rea kulutüübiks
„Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. 8.3.1.a“.
2.3. Jagada esialgses projektieelarves rida „Study visits for staff working in closed youth
institutions, prisons and probation to visit closed institutions abroad“ kaheks eraldi reaks,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
millest rida „Study visits for staff working in closed youth institutions, prisons and probation to
visit closed institutions abroad“ oleks Sotsiaalkindlustusameti koordineerida ja rida „Study
visits for staff working in youth prisons and probation to visit closed institutions abroad“ oleks
Justiitsministeeriumi koordineerida ega kajastuks seetõttu ministeeriumi ja ameti vahelise
koostöökokkuleppe lisas 2.
2.4. Seoses käesoleva kirja punktides 2.1 kuni 2.3 toodud muudatusega muutub tegevuste kogumi
„Output / Activity 4: Support to closed youth facilities“ kogueelarve: 512 354 EUR asemel on
selle alapeatüki kogueelarveks 499 340 EUR. Projekti kaudsed kulud on muudatustest
tulenevalt 115 216 EUR asemel 128 230 EUR, moodustades projekti kogueelarvest 3%.
Kirjaga on kaasas viis lisa, sh täiendatud projektikirjeldus, täiendatud eelarve ja Justiitsministeeriumi
ja Sotsiaalkindlustusameti uue koostööleppe ettepanek koos lisadega.
Lisad:
Lisa 1. Projektikirjeldus
Lisa 2. Eeldefineeritud projekti eelarve
Lisa 3. Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti koostöölepe
Lisa 4. Koostööleppe lisa 1 (tegevused)
Lisa 5. Koostööleppe lisa 2 (eelarve)
Lisa 6. Koostööleppe lisa 3 (kuludokumentide impordi vorm)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Saar
kantsler
Laidi Surva 6208160
[email protected]
K
Dokumend
Dokumend
Rea i kuupäev
Dokumendi väljastaja nimi Dokumendi väljastaja registrikood i number /
tunnus (pp.kk.aaa
nimi
a)
Kokku:
Kulusid tõendavate dokumentide üldine andmestik ja summad
Tegevuse Tegevuse
toimumise toimumise Kulu
/ Tasumise / Tasumise tekkimise
alguskuup lõppkuupä kuupäev Kirjeldus Kulu tüüp Dokumendi liik Rahastaja (registrikood)
äev ev (pp.kk.aaa
(pp.kk.aaa (pp.kk.aaa a)
a) a)
Tavaline
Tavaline
Dokumend
Märkus Dokumend Dokumend Dokumend
i summa
Lepingu number ja osapool rakendusü i i summa i tasumata
käibemaks
ksusele käibemaks kokku summa
uta
Puudub 0,00
Puudub 0,00
0,00 0,00 0,00 0,00
Dokumendi tegevuse üldine andmestik ja summad
Abikõlblik
Projekti Abikõlblik
summa Abikõlblik
Projekti tegevuse tunnus ja nimetus tegevuse summa
käibemaks käibemaks
kirjeldus kokku
uta
0,00
0,00
0,00 0,00 0,00