dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Dokumentide edastamine

Sotsiaalministeerium · 7. mai 2020
Viit
2-6.3/1565-1
Registreeritud
7. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-6.3 Norra / EMP finantsinstrument 2014-2021
Toimik
2-6.3/19395
Vastutaja
Ülar Vaadumäe (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
6. juuni 2020

Failid

  • 📎7-83050 07.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc4297 KB

Sisu (failidest)

5.1 Template for the PDP cost (budget) Programme: EE LOCALDEV Project title: Establishing a specialised juvenile justice system [number] PDP1 Project Promoter: Ministry of Justice Total project cost: 4 704 982 € Project grant rate: 100% Project duration: 42 months Number of units Unit price (€) Total cost (€) Unit Type of expenditure Comments/additional information (a) (b) (a) x (b) Project management Month 42 3 400 142 800 Cost of staff assigned to the Project manager is responsible for the overall Project manager project - Reg. Art. 8.3.1.a management of the project. Project administrator is responsible for the administration Month 42 1 500 63 000 Cost of staff assigned to the Project administrator (part-time 50%) of terms of referencesfor all procurement and contracts project - Reg. Art. 8.3.1.a related to outputs 1-4. Project assistant is responsible for the day-to-day activities for events, trainings, study visits etc., incl. Month 42 735 30 870 Cost of staff assigned to the Project assistant (part-time 40%) ordering tickets, booking rooms, accommodation, catering project - Reg. Art. 8.3.1.a etc. S/he is also resonsible for collecting relevant travel documents for reporting reasons. Up to 6 duty trips related to project management per Travel and subsistence year total. Cost per travel appr. 1400 EUR, incl. travel, Person 25 1 400 35 000 Travel costs related to project management allowances for staff - Reg. accommodation, per diem, possible registration fees for Art. 8.3.1.b events, if necessary. Travel costs are related to project management. Costs entailed by other Seminars that support the smooth running of the project Seminar 14 500 7 000 contracts awarded by PP for Project progress roundtables and updated overview of project progress by all relevant the purpose of carrying out partners. Costs to cover travel, catering, materials etc. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Three 2-day study visits organised for specialists (police, Travel and subsistence prosecution, probation, child welfare, youth work etc.) to PARTNER: Oslo Police District Study visit 3 6 000 18 000 allowances for staff - Reg. teach them about cooperation models and interview Study visits to Oslo (3x8 specialists from Estonia) Art. 8.3.1.b techniques used by Oslo Police District. Costs covered by project: travel and accommodation. Catering, i.e. coffee, snacks for lunch during study visits (3 x 2-day visits, 10 participants from Estonia in each visit, 5 PARTNER: Oslo Police District Day 6 300 1800 Costs of consumables and people from NO side). Cost estimates: 2x coffee break, 1x Catering during study visits to Oslo supplies - Reg. Art. 8.3.1.e lunch snack per day per person = 20 EUR, for 15 people = 300 EUR, total of 6 days. Presenting at seminars organised for specialists (police, prosecution, probation, child welfare, youth work etc.) to Travel and subsistence PARTNER: Oslo Police District Seminar 3 1 500 4 500 teach them about cooperation models used in Oslo. allowances for staff - Reg. Presenting at seminars in Estonia (2 experts from Oslo, 3x2 days) Training poloce officers on interview techniques used by Art. 8.3.1.b Oslo Police District (effective conversation with youth). Costs covered by project: travel, accommodation, DSA. PARTNER: Oslo Police District Day 6 300 1 800 Cost of staff assigned to the Fee for Oslo Police District experts for seminars (2 experts per Fee for presenting and teaching at the seminar. project - Reg. Art. 8.3.1.a working day) Costs entailed by other PARTNER: Oslo Police District Seminar 3 1 300 3 900 contracts awarded by PP for Providing translation at the seminars. Translation of materials, interpretation during seminars (3 in total) the purpose of carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Two 2-day study visits organised for specialists Travel and subsistence (mediators, police, prosecution, probation, child welfare, PARTNER: Norwegian Mediation Service Study visit 2 5 900 11 800 allowances for staff - Reg. youth work etc.) to teach them about cooperation models Study visits to Oslo (2x8 specialists from Estonia) Art. 8.3.1.b and mediaton services in Norway. Costs covered by project: travel and accommodation. Catering, i.e. coffee, snacks for lunch during study visits (2 x 2-day visits, 10 participants from Estonia in each visit, 5 PARTNER: Norwegian Mediation Service Day 4 300 1 200 Costs of consumables and people from NO side). Cost estimates: 2x coffee break, 1x Catering during study visits to Oslo supplies - Reg. Art. 8.3.1.e lunch snack per day per person = 20 EUR, for 15 people = 300 EUR, total of 4 days. Travel and subsistence Making presentations and providing workshops during PARTNER: Norwegian Mediation Service Seminar 2 1 400 2 800 allowances for staff - Reg. Restorative Justice Week in 2020 and 2021. Costs covered Presenting at seminars in Estonia (2 experts, 2x2 days) Art. 8.3.1.b by project: travel, accommodation, DSA. PARTNER: Norwegian Mediation Service Day 4 300 1 200 Cost of staff assigned to the Fee for presenting and teaching at the seminar. Fee for Norwegian Mediation Service experts per working day project - Reg. Art. 8.3.1.a Costs entailed by other PARTNER: Norwegian Mediation Service Seminar 2 800 1 600 contracts awarded by PP for Providing translation for the seminars. Translation during seminars the purpose of carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Basic mediaton training for newcomers, train-the-trainers Travel and subsistence PARTNER: Norwegian Mediation Service Training 3 1 400 4 200 training for experienced mediators. 2 days per training, allowances for staff - Reg. Train-the-trainers course for mediators (2 experts) total of 3 trainings. Costs covered by project: travel, Art. 8.3.1.b accommodation, DSA. PARTNER: Norwegian Mediation Service Day 12 300 3 600 Cost of staff assigned to the Basic mediaton training for newcomers, train-the-trainers Fee for Norwegian Mediation Service experts per working day (2 project - Reg. Art. 8.3.1.a training for experienced mediators. experts) Costs entailed by other PARTNER: Norwegian Mediation Service Training 3 1 200 3 600 contracts awarded by PP for Providing translation for the training. Translation of materials, interpretation during training the purpose of carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Travel and subsistence Twice a year, international partners will be invited to Seminar 7 2 000 14 000 International cooperation allowances for staff - Reg. project progress roundtables. Costs to cover travel and Art. 8.3.1.b expert fees. Costs entailed by other Seminar 7 1 000 7 000 contracts awarded by PP for Translation and interpretation related to project progress Translation/interpretation the purpose of carrying out roundtables. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Stratcomms plan development and execution will be outsourced, incl. awareness raising campaign (advertising, Costs entailed by other social and cultural events, materials, public media Communication 1 100 000 100 000 contracts awarded by PP for Strategic communication campaign), target group dedicated communication (e.g. for plan execution the purpose of carrying out elected people, agencies, citizens etc.), image or brand the project - Reg. Art. 8.3.1.f building, impact evaluation (i.e. changes in perception and awareness as well as practices). Costs arising directly from Conference 2 25 000 50 000 requirements imposed by Opening conference to mark the launch of the project and Opening and closing conference the project contract - Reg. closing conference to introduce main results of the project. Art. 8.3.1.g Total 1.1: 509 670 Output / Activity 1: Youth justice capacity building system development Training programme coordinator is responsible for the Month 42 1 500 63 000 Cost of staff assigned to the Training programme coordinator (part-time 50%) coordination of creating a central training programme for project - Reg. Art. 8.3.1.a the juvenile justice specialists. Study visits to understand other countries training Travel and subsistence models, study programmes, educational/training Training needs assessment and comparative study on training 3 6 000 18 000 Study visit allowances for staff - Reg. institutions etc. Costs are calculated to cover travel and models/programmes Art. 8.3.1.b accommodation for 6 people travelling to 3 countries, incl. Norway, 2-3 nights per travel. Costs entailed by other Developing, implementing and adjusting training programmes for Curricula development, training materials, piloting the 24 6 000 144 000 contracts awarded by PP for specialists working with youth in contact with the criminal justice Month training programme. Contract to be signed with an the purpose of carrying out system educational institution. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Thematic trainings will be organised based on prior Costs entailed by other training needs assessment. Costs include renting training Thematic trainings for specialists working with youth in contect 25 6 000 150 000 contracts awarded by PP for Training facilities, expert fees, travel, accommodation, registration with the criminal justice system the purpose of carrying out fees for conferences/trainings abroad. Up to 25 trainees the project - Reg. Art. 8.3.1.f per training. Costs entailed by other Seminars that support the smooth implementation of Thematic seminars for specialists working with youth in contect 25 2 000 50 000 contracts awarded by PP for Seminar juvenile justice reform implementation. Costs to cover with the criminal justice system the purpose of carrying out travel, catering, materials, trianer fees etc. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Travel and subsistence Study visits for various specialists, mixed groups per visit Thematic study visits to European countires for specialists working 20 5 000 100 000 Study visit allowances for staff - Reg. to support cross-institutional cooperation. Up to 10 with youth in contect with the criminal justice system Art. 8.3.1.b experts per study visit. Costs entailed by other Training materials for specialists working with youth in contact 30 5 000 150 000 contracts awarded by PP for Handbooks, video lectures, electronic courses, translation Material with the criminal justice system the purpose of carrying out of materials etc. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Providing supervision and covision to prevent burnout. Training covision facilitators in the criminal justice system. Costs entailed by other Job counselling system for specialists working with in contact with Activities include needs assessment, covision facilitator 24 4 500 108 000 contracts awarded by PP for the criminal justice system, incl. building up supervision and Month trainings in regions for police, prosecutors, probation the purpose of carrying out covision capacity in the system officers, judges, closed youth institutions' personnel, the project - Reg. Art. 8.3.1.f covision for lawyers working with young offenders and victims. Costs entailed by other Materials developed to raise children's awareness about 5 5 000 25 000 contracts awarded by PP for Child-friendly justice awareness raising materials for youth Material criminal proceedings, their rights and obligations, incl. the purpose of carrying out Digital and online materials. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other 5 3 000 15 000 contracts awarded by PP for Seminars for youth to raise their awareness about Child-friendly justice educational events for youth Event the purpose of carrying out criminal proceedings. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Three fulltime prosecutor assistants hired in different regions of Estonia to support the implementation of PARTNER: Prosecutor's Office Year 3 94 000 282 000 Cost of staff assigned to the legislation changes concerning treatment and criminal 3 full-time prosecutor assistants/ in the Prosecutor's Office project - Reg. Art. 8.3.1.a proceedings of juveniles. This budget line will be managed by the Prosecutor's Office. Studies and analyses focused on topics like self-reported delinquency, specialists' attitude towards reporting Costs entailed by other misconduct and violence, intervention practices towards Study 6 50 000 300 000 contracts awarded by PP for Research children under the age of criminal liability, mental health the purpose of carrying out of juvenile offenders, current practices in juvenile the project - Reg. Art. 8.3.1.f offenders criminal proceedings, sexual abuse of children etc. Total 1.2: 1 405 000 Output / Activity 2: Assessment and multi-agency cooperation between justice, social, education and healthcare sectors Costs entailed by other Expert consultations, comparative study, feasibility Study 1 80 000 80 000 contracts awarded by PP for assessment, recommendations for implementation, incl. Feasibility study for risk assessment tools the purpose of carrying out specific requirements for different sectors (justice, social, the project - Reg. Art. 8.3.1.f education and healthcare). Assessment model for referral to intensive services (e.g. closed Travel and subsistence youth institution) Study visit 4 5 000 20 000 allowances for staff - Reg. Costs related to travel and accommodation. Study visits for specialists to see implementation in action Art. 8.3.1.b Costs entailed by other Costs related to development of standard operating Assessment model for referral to intensive services (e.g. closed Material 2 25 000 50 000 contracts awarded by PP for procedures (SOPs), updating the pre-trial report system, youth institution) the purpose of carrying out risk and needs assessment instrument for youth with Adaptation and translation of materials the project - Reg. Art. 8.3.1.f sexual misbehaviour problems. Costs entailed by other Assessment model for referral to intensive services (e.g. closed Training 20 6 000 120 000 contracts awarded by PP for Costs related trainings for personnel. Up to 25 trainees youth institution) the purpose of carrying out per training. Trainings for police, child welfare specialists, prosecutors the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Assessment model for referral to intensive services (e.g. closed License 2 75 000 150 000 contracts awarded by PP for youth institution) Costs related to license fees for assessment tools. the purpose of carrying out License fees the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Concept note for online data exchange between state authorities Study 1 75 000 75 000 contracts awarded by PP for for risks and needs assessment Costs related to procuring the study. the purpose of carrying out Procuring a feasibility study the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs related to introducing the Icelandic prevention model: travel and accommodation, 2-day study visits to Community-based crime prevention model Travel and subsistence Study visit 3 5 000 15 000 European countries (e.g. Lithuania, where the model is in Study visits to European countries where the Icelandic prevention allowances for staff - Reg. use). Health prevention specialists from Tallinn (10 people) model is in use Art. 8.3.1.b + 2 municipalities from Estonia (up to 10 people per municipality). Travel and subsistence Costs related to introducing the model: travel, Community-based crime prevention model Attendance 10 1 800 18 000 allowances for staff - Reg. accommodation, conference attendance fees. Possibility to Conference in Iceland on Icelandic prevention model Art. 8.3.1.b attend: local level prevention specialists. Costs entailed by other Costs related to introducing the model, including Community-based crime prevention model Training 20 5 000 100 000 contracts awarded by PP for trainings, mini-scale prevention projects/events in Trainings the purpose of carrying out municipalities, awareness raising materials etc. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs related to introducing the model, including Costs entailed by other Community-based crime prevention model trainings, mini-scale prevention projects/events in Community 10 15 000 150 000 contracts awarded by PP for Activities in local communities related to implementation of municipalities, awareness raising materials etc. 10 the purpose of carrying out prevention strategy communities: 8 districts in Tallinn + 2 small municipalities the project - Reg. Art. 8.3.1.f in Estonia. Model for youth gang prevention and inter-agency interventions Travel and subsistence Study visits for police, youth workers, child welfare specialists, Study visit 3 7 500 22 500 allowances for staff - Reg. Costs related to travel and accommodation. probation officers to Finland, Sweden, Norway Art. 8.3.1.b Costs entailed by other Model for youth gang prevention and inter-agency interventions Training 20 6 000 120 000 contracts awarded by PP for Costs related to training, incl. trainer fees, room rent, Trainings for police, youth workers, child welfare specialists , the purpose of carrying out catering, translation etc. Up to 25 trainees per training. probation officers the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Model for youth gang prevention and inter-agency interventions Day 50 500 25 000 contracts awarded by PP for Consultation for local level specialists implementing the youth gang Expert consultations. the purpose of carrying out prevention model the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Model for youth gang prevention and inter-agency interventions Hour 600 50 30 000 contracts awarded by PP for Psychiatric nurse services (for piloting the assessment model in Expert fees. the purpose of carrying out police) the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Model for youth gang prevention and inter-agency interventions Material 1 2 500 2 500 contracts awarded by PP for Methodological materials that help to roll out the pilot Methodological materials to support implementation the purpose of carrying out model to other regions in Estonia. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Intervention model for youth offenders with mental health Methodology 1 10 000 10 000 contracts awarded by PP for disorders Costs related to introducing the model. the purpose of carrying out Adaptation of screening methodology the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Intervention model for youth offenders with mental health Training 3 10 000 30 000 contracts awarded by PP for disorders Costs related to trainings. the purpose of carrying out Training of specialists using the screening methodology the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Intervention model for youth offenders with mental health Study 2 15 000 30 000 contracts awarded by PP for Screening of mental health problems among youth in the disorders the purpose of carrying out criminal justice system. Mental health study among youth in prison and probation the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Intervention model for youth offenders with mental health Training 3 15 000 45 000 contracts awarded by PP for disorders Costs related to trainings. the purpose of carrying out Training of psychologists to work in prison and probation the project - Reg. Art. 8.3.1.f Intervention model for youth offenders with mental health Costs entailed by other disorders Adaptation 1 10 000 10 000 contracts awarded by PP for Costs related to updating the training programme. Possible adaptation of training programme for psychologists to the purpose of carrying out work in prison and probation the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Intervention model for youth offenders with mental health Month 36 2 000 72 000 contracts awarded by PP for Costs related to scholarships for mental health doctoral disorders the purpose of carrying out residents to work in prison and probation. Stipend for psychologists to work in prison and probation the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools) Guidebook 1 40 000 40 000 contracts awarded by PP for Costs adaptation and translation of materials. Adapting, translating and printing guidebooks the purpose of carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools) Training 1 12 000 12 000 contracts awarded by PP for Costs related to training, incl. trainer fees, room rent, Recruting and training schools (management + staff) the purpose of carrying out catering, translation etc. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools) Year 1 10 000 10 000 contracts awarded by PP for Mentoring for school personnel implementing the anti-bullying Mentoring fees. the purpose of carrying out programme the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools) License 10 750 7 500 contracts awarded by PP for License fees per school. License fee (17% from project, 83% form school) the purpose of carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools) Game 1 30 000 30 000 contracts awarded by PP for Developing a video game (integral part of the bullying Video game development the purpose of carrying out programme). the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Preventing bullying in Russian speaking schools (min 10 schools) Material 1 25 000 25 000 contracts awarded by PP for Bullying programme materials for upper school level. Full module for upper level available (books, video game etc.) the purpose of carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Costs related to trainings, developing of Standard Training 10 5 000 50 000 contracts awarded by PP for Conferencing model for youth offenders Operating Procedures for specialists applying the the purpose of carrying out conferencing model. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Total 1.3: 1 349 500 Output / Activity 3: Interventions developed to replace fines and avoid institutionalization for youth Costs entailed by other Feasibility study for short-term interventions to be used by police Study 1 50 000 50 000 contracts awarded by PP for Costs related to procuring the study. and interventions applicable in probation the purpose of carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Short-term interventions piloted according to suggestions from the Travel and subsistence feasibility study Study visit 3 5 000 15 000 allowances for staff - Reg. Costs related to travel and accommodation. Study visits to learn from implementers of the suggested model Art. 8.3.1.b Costs entailed by other Costs related to introducing a minimum of two Short-term interventions piloted according to suggestions from the Methodology 3 10 000 30 000 contracts awarded by PP for interventions suggested by the feasibility study. Number feasibility study the purpose of carrying out of interventions will depend on the study, i.e. depending Adaptation of methodology the project - Reg. Art. 8.3.1.f on the cost of licensing fees. Costs entailed by other Short-term interventions piloted according to suggestions from the Material 3 15 000 45 000 contracts awarded by PP for Costs related to developing materials (guidelines, guide feasibility study the purpose of carrying out books, worksheets etc.). Development of implementation materials the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Short-term interventions piloted according to suggestions from the Training 15 6 000 90 000 contracts awarded by PP for Costs related to training, incl. trainer fees, room rent, feasibility study the purpose of carrying out catering, translation etc. Up to 25 trainees per training. Trainings for specialists to provide the intervention the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Short-term interventions piloted according to suggestions from the Day 50 500 25 000 contracts awarded by PP for feasibility study Costs related to expert consultations. the purpose of carrying out Consultation from owner/developer of intervention the project - Reg. Art. 8.3.1.f Developing interventions in use in probation Travel and subsistence Study visit 2 5 000 10 000 Study visits for staff of closed youth institutions to see intervention allowances for staff - Reg. Costs related to travel and accommodation. implementation in practice Art. 8.3.1.b Costs entailed by other Costs related to introducing interventions suggested by Developing interventions in use in probation Methodology 2 10 000 20 000 contracts awarded by PP for the feasibility study. Number of interventions will depend Adaptation of methodology the purpose of carrying out on the study, i.e. depending on the cost of licensing fees. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Developing interventions in use in probation Material 2 15 000 30 000 contracts awarded by PP for Costs related to developing materials (guidelines, guide Development of implementation materials the purpose of carrying out books, worksheets etc.). the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Developing interventions in use in probation Training 5 6 000 30 000 contracts awarded by PP for Costs related to training, incl. trainer fees, room rent, Trainings for specialists to provide the intervention the purpose of carrying out catering, translation etc. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Developing interventions in use in probation License 1 25 000 25 000 contracts awarded by PP for License fees for the intervention. License fee the purpose of carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Developing interventions in use in probation Day 50 500 25 000 contracts awarded by PP for Costs related to expert consultations. Consultation from owner/developer of intervention the purpose of carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f PARTNER: Social Insurance Board Month 32 2 676 85 632 Cost of staff assigned to the Cost of staff for developing the volunteer mediator Project manager for the volunteer mediators system project - Reg. Art. 8.3.1.a system. Costs incurred by Social Insurance Board. Project administrator is responsible for the administration PARTNER: Social Insurance Board Month 32 669 21 408 Cost of staff assigned to the of the volunteer mediators system (incl procurement, Project administrator for the volunteer mediators system (part- project - Reg. Art. 8.3.1.a project documentation, technical support for event time 25%) organizing etc). Costs incurred by Social Insurance Board. PARTNER: Social Insurance Board Month 32 2 275 72 800 Cost of staff assigned to the Cost of staff for coordinating volunteer mentors. Costs Coordinator for volunteer mediators project - Reg. Art. 8.3.1.a incurred by Social Insurance Board. Costs entailed by other Training costs, including trainer fees, rent, catering, PARTNER: Social Insurance Board 2 13 101 26 202 contracts awarded by PP for Training training materials. Costs incurred by Social Insurance Volunteer mediator training (incl materials) the purpose of carrying out Board. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs entailed by other Costs for rent, trainer fees, communication materials. At PARTNER: Social Insurance Board 4 800 3 200 contracts awarded by PP for Seminar least two seminars will be organised. Costs incurred by Awareness raising seminars and materials for volunteer mediation the purpose of carrying out Social Insurance Board. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Fees to cover costs for each mediation, e.g. PARTNER: Social Insurance Board Case 300 15 4 500 Costs of consumables and transportation, materials. Costs incurred by Social Costs covered per mediation case supplies - Reg. Art. 8.3.1.e Insurance Board. Costs entailed by other Costs for services (supervision, mentoring). Cost is PARTNER: Social Insurance Board Session 5 900 4 500 contracts awarded by PP for calculated for appr. 100 hours of mentoring. Costs incurred Volunteer mediator supervision and mentoring the purpose of carrying out by Social Insurance Board. the project - Reg. Art. 8.3.1.f A series of seminars will be organised throughout the Costs entailed by other project period to introduce and polularise restorative Seminar 20 10 000 200 000 contracts awarded by PP for Restorative justice seminar series justice principles and practices. The aim is to organise the the purpose of carrying out seminars in different parts of Estonia to decrease regional the project - Reg. Art. 8.3.1.f disparities. Total 1.4: 813 242 Output / Activity 4: Support to closed youth facilities Training programme coordinator is responsible for the PARTNER: Social Insurance Board 36 2 410 86 760 Cost of staff assigned to the coordination of creating a central training programme for Training programme coordinator for staff working in closed youth Month project - Reg. Art. 8.3.1.a the staff working in closed youth institutions, prisons and institutions, prisons and probation probation. Costs entailed by other PARTNER: Social Insurance Board Costs related to organising trainings, incl. trainer fees, 25 5 700 142 500 contracts awarded by PP for Training programme for staff working in closed youth institutions, Training rent, catering, training materials, interpretation. Up to 25 the purpose of carrying out prisons and probation trainees per training. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Travel, accommodation, registration fees, where PARTNER: Social Insurance Board Travel and subsistence Persons 24 1 700 40 800 applicable. Calculations made for approx. altogether 24 Study visits for staff working in closed youth institutions, prisons allowances for staff - Reg. people (10 people, 3 study visits, 2 nights per visit). Also and probation to visit closed institutions abroad Art. 8.3.1.b other travel and subsistence costs (conferences etc). PARTNER: Social Insurance Board Updating social programmes in use in closed youth institutions, Travel and subsistence Study visit 2 5 000 10 000 prisons and probation allowances for staff - Reg. Cost related to travel and accommodation. Study visits to learn how social programmes are being Art. 8.3.1.b implemented in practice PARTNER: Social Insurance Board Costs entailed by other Updating social programmes in use in closed youth institutions, Methodology 2 7 500 15 000 contracts awarded by PP for Update and adaptation of programme manuals, prisons and probation the purpose of carrying out worksheets, translation costs. Adaptation of methodology the project - Reg. Art. 8.3.1.f PARTNER: Social Insurance Board Costs entailed by other Updating social programmes in use in closed youth institutions, Material 2 6 815 13 630 contracts awarded by PP for Update and adaptation of programme manuals, prisons and probation the purpose of carrying out worksheets, translation costs. Development of implementation materials the project - Reg. Art. 8.3.1.f PARTNER: Social Insurance Board Costs entailed by other Training costs, including trainer fees, rent, catering, Updating social programmes in use in closed youth institutions, Training 10 3 880 38 800 contracts awarded by PP for training materials, translation. Up to 25 trainees per prisons and probation the purpose of carrying out training. Trainings for specialists to provide the intervention the project - Reg. Art. 8.3.1.f PARTNER: Social Insurance Board Costs entailed by other Updating social programmes in use in closed youth institutions, Day 20 500 10 000 contracts awarded by PP for prisons and probation Expert consultations. the purpose of carrying out Consultations to staff in closed institutions to ensure programme the project - Reg. Art. 8.3.1.f integrity and provide job counselling Costs entailed by other Travel, accommodation, registration fees, where Study visits for staff working in youth prisons and probation to Persons 10 985 9 850 contracts awarded by PP for applicable for staff working with youth in prison and visit closed institutions abroad the purpose of carrying out probation (supporting exchange of best practice). the project - Reg. Art. 8.3.1.f Developing a concept, project plan and roadmap for Travel and subsistence implementation for "Youth out of Prison" strategy Study visit 4 5 000 20 000 allowances for staff - Reg. Cost related to travel and accommodation. Study visits Art. 8.3.1.b Costs entailed by other Developing a concept, project plan and roadmap for Seminar 10 5 000 50 000 contracts awarded by PP for Training costs, including trainer fees, rent, catering, implementation for "Youth out of Prison" strategy the purpose of carrying out training materials, translation. Seminars the project - Reg. Art. 8.3.1.f Developing a concept, project plan and roadmap for Travel and subsistence Trip 20 600 12 000 Costs related to travel and accommodation (experts implementation for "Youth out of Prison" strategy allowances for staff - Reg. coming to Estonia for seminars). Expert travel costs for seminars (cost per trip per expert) Art. 8.3.1.b Costs entailed by other Developing a concept, project plan and roadmap for 100 500 50 000 contracts awarded by PP for implementation for "Youth out of Prison" strategy Day Paying for expert consultations. the purpose of carrying out Expert consultations the project - Reg. Art. 8.3.1.f Total 1.5: 499 340 Total 1: 4 576 752 2. INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5 Total 2: 128 230 According to Art. 8.5.1 c. TOTAL PDP COST (1 + 2): 4 704 982 Total project management cost (€): 509 670 Total output related cost (€): 4 067 082 Sotsiaalministri 24. septembri 2019 käskkirjaga nr 58 „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglite kinnitamine Sotsiaalministeeriumis“ kinnitatud „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014– 2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglid“ Lisa 2 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014-2021 Programm „Local Development and Poverty Reduction“ Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine Projekti elluviimise periood 42 kuud, 28.10.2019 – 30.04.2023 Programmioperaator Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Projekti elluviija Justiitsministeerium, kriminaalpoliitika osakond, analüüsitalitus Projekti partnerid Oslo politsei Sotsiaalkindlustusamet Prokuratuur Norra Lepitusteenistus SISUKORD 1. PROJEKTIKIRJELDUS .................................................................................................................................................... 4 1.1 PROJEKTI SEOS RIIKLIKE / VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ....................................................................................................... 4 1.2 PROJEKTI SEOS ASJAKOHASTE ORGANISATSIOONI TEGEVUSKAVADE / PROGRAMMIDEGA .................................................................... 6 1.3 PROJEKTI EESMÄRK ............................................................................................................................................................. 6 1.4 PROJEKTI TULEMUS ............................................................................................................................................................. 6 1.5 PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ........................................................................................................................................ 6 1.6 PROJEKTI EELARVE .............................................................................................................................................................. 8 1.7 PROJEKTI OTSESED JA KAUDSED SIHTGRUPID............................................................................................................................. 9 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ............................................................................................. 10 3. INDIKAATORID ......................................................................................................................................................... 21 4. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ................................................................................................................ 22 5. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS .................................................................................................................................... 23 6. PROJEKTI LÜHIKOKKUVÕTE INGLISE KEELES ............................................................................................................. 24 7. PROJEKTI ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMINE ............................................................................................... 25 8. LISAD ............................................................................................................................................................................. 27 2 Projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ kirjeldus on koostatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingu (inglise k „Programme Agreement“) alusel ja järgides Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014- 2021 Rakendusmääruses (inglise keeles „Regulation on the implementation of the Norwegian / European Economic Area Financial Mechanism 2014-2021“) ning Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruses nr 55 „Aastatel 2014-2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ sätestatut. MÕISTED KÄESOLEVA PROJEKTI TÄHENDUSES Karistusväline sekkumine – alternatiivne reageerimine õigusrikkumisele, kus sobivate asjaolude korral välditakse alaealise või noore karistamist, asendades see muu kasvatusliku tegevusega. Lühisekkumine – tõenduspõhine reageerimine alaealiste ja noorte kergematele õigusrikkumistele. Erineb sotsiaalprogrammist eelkõige tegevuse kestvuse poolest. Residentaalsed teenused – teenused, sotsiaalprogrammid ja tegevused, mida pakutakse kinnises lasteasutuses või vanglas. Taastav õigus – lähenemine õigusrikkumistele ja konfliktidele viisil, mis võimaldab konflikti läbi tekkinud kahju heastada. Taastav õigus põhineb lahendusprotsessidel, milles osalevad aktiivselt kõik mõjutatud osapooled, eesmärgiks kõigi osapoolte tervendamine ning turvalise kogukonna loomine. Tänavalepitus – noortega tehtava tänavatöö liik, mille eesmärk on lepitusprotsessi kaudu aidata noortel mõista oma tegude, sh õigusrikkumiste, põhjuseid ja tagajärgi, võtta nende eest vastutus ning heastada tekitatud kahju. 3 1. Projektikirjeldus 1.1 Projekti seos riiklike / valdkondlike arengukavadega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/800, 11. mai 2016, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi, sätestab, et lapsele, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, tuleks pöörata erilist tähelepanu, et säilitada lapse arengupotentsiaal ja ühiskonda taaslõimumise väljavaated. Direktiiv seab ette, et lapsel, aga ka noorel, kes menetluse ajal on saanud täiskasvanuks, on õigus individuaalsele hindamisele, et tuvastada tema erivajadused seoses kaitse, hariduse, koolituse ja ühiskonda lõimumisega, et teha kindlaks, kas ja kui suures ulatuses ta vajaks kriminaalmenetluses erimeetmeid, ning et määrata kindlaks tema kriminaalvastutuse ulatus ja tema suhtes kohaldatava konkreetse karistuse või kasvatusliku meetme sobivus. Laste konkreetsetest vajadustest lähtuva menetluse tagamiseks on oluline, et spetsialistid saaksid eriväljaõppe lastega töötamiseks. Euroopa Nõukogu ministrite komitee suunistes lapsesõbraliku õigusemõistmise kohta (17. november 2010) on muuhulgas kirjas, et menetluse käigus peavad täielikult tagatud olema kõik laste õigused, sh õigus saada teavet, õigus olla esindatud, õigus osaleda ja õigus kaitsele, ning et seejuures võetaks asjakohaselt arvesse lapse küpsust ja arusaamisvõimet ning juhtumi asjaolusid. Laste õiguste tagamine ei tohiks ohustada teiste asjaosaliste õigusi. Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused taastava õiguse põhimõtete kasutamiseks kriminaalmenetluses (CM/Rec(2018)8, 3. oktoober 2018) on vastu võetud, et julgustada liikmesriike arendama ja kasutama taastaval õigusel põhinevaid meetmeid kriminaaljustiitssüsteemis. Soovitustes seatakse standardid taastava õiguse kasutamisel kriminaalmenetluses, tagades seejuures osapoolte õigused ja vastates nende vajadustele. Samuti soovitatakse katsetada innovaatilisi lähenemisi kriminaal- menetluse väliselt. Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks (CM/Rec(2008)11, 5. november 2008) käsitlevad muuhulgas seda, kuidas tuleb kohelda kinnisesse asutusse, sh vanglasse mõistetud alaealisi. Neile tuleb pakkuda erinevaid sisulisi tegevusi ja sekkumisi vastavalt individuaalsele sekkumiskavale. Tegevused peavad toetama alaealiste füüsilist ja vaimset tervist, eneseaustust, vastutustunnet ning selliseid väärtusi ja oskusi, mis ennetaks uusi õigusrikkumisi. Eesmärk on, et kinnised asutused ja kogukonnas teenuseid pakkuvad asutused teeksid koostööd, et tagada sujuv ja püsiv alaealiste taasühiskonnastamine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata neile alaealistele, kes ka ise on mingil hetkel füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks sattunud. Asutustes peab kasutusel olema asjakohane hindamissüsteem, mis võimaldaks pakkuda alaealistele just neid sekkumisi, mis vastavad nende hariduslikele, arengulistele ja turvalisusvajadustele. ÜRO standardid alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks (nn Pekingi reeglid) (ÜRO Peaassamblee resolutsioon 40/33, 29. november 1985) näeb ette, et tähelepanu tuleb osutada selliste positiivsete sekkumiste arendamisele alaealistele õigusrikkujatele, mis nii palju kui võimalik, kaasaks lapse pere- ja kogukonda, kooli ja teisi asutusi, et tagada lapse heaolu, vähendada õigussüsteemi sekkumise vajadust ja samal ajal kohelda õigussüsteemi vaatevälja sattunud last tõhusalt, õiglaselt ja inimlikult. Alaealiste õigusrikkujate kohtlemine peab alati olema kooskõlas nii õigusrikkumise tõsiduse kui ka alaealise vajadustega; eelkõige peab eesmärgiks olema alaealise õigusrikkuja heaolu. 2018. aasta alguses jõustusid Eestis alaealiste õigusrikkujate kohtlemist oluliselt muutvad karistusseadustiku ja teiste seaduste muudatused. Muudatuste eesmärk on tagada kiirem ja tõhusam reageerimine alaealiste õigusrikkumistele ning luua süsteem, milles lapse abivajadusega tegelemine oleks intensiivsem. Lisaks alaealistele võib teatud juhtudel sarnaseid mõjutusvahendeid kohaldada ka kuni 21-aastasele süüdlasele. Selleks, et seadusemuudatustel oleks reaalne mõju, on vaja 4 arendada ja muuta täna kasutusel olevaid sekkumisi ning tuua süsteemi juurde nii teistes riikides ennast tõestanud kui ka täiesti uusi lähenemisi alaealiste ja noorte õigusrikkumistele reageerimisel. Vabariigi Valitsuse kuritegevusvastased prioriteedid seati esimest korda 2005. aastal siseministri ja justiitsministri Laulasmaa kohtumisel. Kehtivad prioriteedid, mis kinnitati 29. augustil 2018, sätestavad, et justiitsminister ja siseminister peavad prokuratuuri ning politsei ühiseks prioriteediks võitlust alaealiste poolt toime pandud kuritegudega, eelkõige grupis toime pandud ja vägivallakuriteod. Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 seab ühe põhimõttena üles, et süütegude ennetamine peab toimuma eelkõige kohalikul tasandil. Alaealiste kuritegelikule teele sattumise vältimisel ja riskilaste varajasel tuvastamisel on kohalikel omavalitsustel oluline roll ning tähtis on tagada valdkonna spetsialistide koostöö. Kinnised lasteasutused peavad toetama alaealiste iseseisvat õiguskuulekat toimetulekut nii asutuses viibimise ajal kui ka selle järgselt. Samuti on oluline, et kriminaalpoliitilised otsused ja seadusemuudatused põhineksid teaduslikel uuringutel ning kvaliteetse statistika analüüsil. Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2030 (eelnõu) täpsustavad varasemalt seatud eesmärke: ennetada laste ja noorte sattumist õigusrikkumiste spiraali ning tagada kriminaaljustiitssüsteemi sattunud õigusrikkujate vajadustele vastav kohtlemine, tuginedes taastavale õigusele ja tõenduspõhisusele. Selleks tuleb muuta alaealiste õigusrikkujate menetlus erinevate osapoolte koostööl põhinevaks ning pakkuda noortele karistussüsteemi väliseid lahendusi ja tõenduspõhiseid, eelkõige perekeskseid programme. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sõltuvus- ja vaimse tervise häiretega noorte õigusrikkujate ravile ja nõustamisele. Oluline on hinnata noore õigusrikkuja vajadusi ja riske nii karistuse määramise eel kui karistuse kandmise jooksul. Lisaks tuleb soodustada kogukondade ning erasektoriga koostöös nutikate lahenduste leidmist noorte õiguskuuleka käitumise tõstmiseks. Vägivalla ennetamise strateegia 2015−2020 seab muuhulgas eesmärkidena üles laste ja noorte riskikäitumise ja vägivalla ennetamise, vägivalla toimepanijate mõjusamad kohtlemisviisid ja retsidiivsuse vähendamise. Strateegia rõhutab laste riskikäitumise vähendamisel laste sotsiaalsete ja vägivallavabade konfliktilahenduse oskuste arendamise olulisust. Eelistada tuleks tõenduspõhiseid ennetusprogramme, et alaealiste kuriteoennetus oleks tulemuslik ja jätkusuutlik. Kuritegusid toime pannud lastele tuleb esmajoones pakkuda abi ja turvalist elukeskkonda ning kaaluda taastava õiguse meetmete kohaldamist iga teo puhul, kus võimalik ja sobilik. Vangla on lastele sobimatu keskkond ja äärmuslik mõjutusvahend. Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Eelistada tuleks nutikaid, optimaalseid ja mõjusaid lahendusi. Antud projekti kontekstis on oluline arengukavas mainitud märksõnad nagu kogukonnakesksus, asutuste vahelise koostöö ja võrgustike tugevdamine. Laste ja perede arengukavas 2012–2020 on muuhulgas välja toodud, et tähelepanu tuleb pöörata laste ja peredega töötavate spetsialistide täiendõppesüsteemi arendamisele ja koolitamisele, sh tööks psüühika- ja käitumishäiretega lastega, et tagada asjakohane ja vajadustest lähtuv tugi nii alaealistele õigusrikkujatele kui ka kannatanutele. Asendushoolduselt ja hoolekandeasutusest perekonda, kogukonda või iseseisvasse ellu suunduvatele lastele tuleb tagada järelhooldus ja tugi. Vaadates kriitiliselt otsa sellele, kui suur osakaal kriminaaljustiits-süsteemi sattunud lastest ja noortest vajab psühholoogilist või psühhiaatrilist abi, on asjakohane märkida, et arengukavas seatakse eesmärgiks psühholoogilise abi ja teraapiate kättesaadavuse suurendamine. Samuti mainitakse arengukavas psüühikahäiretega laste vajaduste hindamiseks pädevuste tõstmist ja hindamisinstrumentide valiku laiendamist. Heaolu arengukava 2016–2023 seab eesmärgiks efektiivsele õiguskaitse ja kvaliteetse kõrvalabi kaudu parandada inimeste võimalusi iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda. Sotsiaalteenuste kujundamisel lähtutakse põhimõttest, et sotsiaalteenuste pakkumine kohalikul ehk 5 inimesele kõige lähemal tasandil võimaldab kõige kiiremini reageerida ja kohaliku keskkonna eripärasid arvestades inimeste vajadustele vastata. Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtted 2019-2023 toovad prioriteedina välja laste ja noorte toetamise, et nendest kasvaksid täisväärtuslikud täiskasvanud. Selleks näiteks soodustatakse teenuste arendamist laste murede, sh vaimse tervise probleemide varajaseks märkamiseks ja tähelepanu pööratakse ennetustegevustele, mis aitavad vähendada mittetöötavate ja mitteõppivate (NEET) noorte arvu. Seeläbi vähendatakse noorte õigusrikkumisriski. 1.2 Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade / programmidega Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2019 – 2022 seab eesmärgiks saavutada olukord, kus kuriteoennetus on riiklikult juhitud, valdkondade mõttes prioritiseeritud tegevusala, milles saavutatakse tulemusi läbi kuriteoennetusega tegelevate vabaühenduste ja kogukondade võimestamise, tõendatud mõjuga tegevuste rahastamise, võrgustikutöö soosimise ning kaasaegsete meetodite rakendamise. Lisaks sellele on oluline erikohtlemise tagamine ning teisese ohvristumise vältimine. Lähiaastate tegevused on muuhulgas restoratiivõiguse meetodite kasutamine ning alaealiste õiguserikkujate kohtlemise süsteemi reformi elluviimine. Hoolekande programm 2019-2022 on fookusesse võtnud ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamise, sh lepitusteenuse tagamine, ja ohvritele hüvitise tagamise. 1.3 Projekti eesmärk Projekti eesmärk on toetada käimasolevat alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi, aidates praktikasse tuua uusi lähenemisi, jätkusuutlikke lahendusi, mõjusaid sekkumisi, efektiivseid koostöö- vorme ja –mudeleid ning ajakohastades valdkonnas töötavate spetsialistide teadmisi ja oskusi. Sedakaudu tõuseb noorte vastutustunne ning arusaam õigusrikkumise tagajärgedest, mille tulemusel väheneb korduvõigusrikkumiste toimepanek noorte seas. 1.4 Projekti tulemus Projekti tegevuste tulemusena:  Alaealiste ja noorte kannatanute ja õigusrikkujatega töötavad erikoolituse saanud spetsialistid, sh kinnistes lasteasutustes;  Kriminaaljustiitssüsteemi praktikute käsutuses on riskide ja vajaduste hindamise tööriistad, mille abil hinnata õigusrikkujate vajadusi ja määrata neile sellest lähtuvaid sekkumisi;  Välja on töötatud Eesti konteksti sobivad õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vahelise koostöö vormid ja mudelid, mis tagaksid alaealiste ja noorte õigeaegse jõudmise neile sobitavetele teenustele;  Välja on töötatud ja kättesaadavaks tehtud trahvidele ja kinnisesse asutusse suunamisele alternatiivsed sekkumised;  Vabatahtlike lepitajate kaasamine suurendab kogukonna mõju ja osalust erinevate kogukonnas üles tulevate sotsiaalsete probleemide lahendamisel. 1.5 Projekti vajalikkuse põhjendus Alaealiste õigusrikkumised on sageli tunnistus sellest, et lapse elutingimused on ühel või teisel viisil keerulised. Sellel, kuidas kriminaaljustiitssüsteem alaealisi ja noori, nii kannatanuid kui õigusrikkujaid, 6 kohtleb, võib olla väga suur mõju nende edasisele elukäigule. Liigne kokkupuude õiguskaitseasutustega, ebaefektiivne või asjakohatu sekkumine, vale ettevalmistusega spetsialistid või hiline reageerimine väärale käitumisele võib suurendada uute õigusrikkumiste tõenäosust, põhjustada taasohvristumist või kõrvalejäämist sotsiaal- või haridussüsteemist. Rangete karistuste asemel noore positiivsele arengule, taastavale õigusele ja karistusvälistele sekkumistele pühendumine suurendab aga tõenäosust, et noorest õigusrikkujast sirgub õiguskuulekas täiskasvanu. Eesti õigussüsteemis kehtib alates 1. jaanuarist 2018 alaealiste erikohtlemise põhimõte, kus olulisel kohal on vastutuse võtmine toimepandud tegude eest ja õigusrikkumistele reageerimine vastavalt alaealise riskidele ja vajadustele. Selleks, et seadusemuudatused saaksid tagatud praktikas, on oluline, et õigusrikkujatega töötavatel spetsialistidel, sh teenusepakkujatel, praktikutel ja poliitikakujundajatel, oleksid asjakohased väärtused, teadmised, oskused ja tööpraktikad. Spetsialistidel peavad olema oskused ja teadmised kohelda kriminaaljustiitssüsteemi sattunud alaealisi ja noori nende eale, arengule ja vajadustele vastavalt. Lisaks on seadusemuudatuste rakendumiseks vaja täiendada sotsiaal-, tervishoiu- ja haridussektori poolt pakutavaid teenuseid, mis toetaksid kriminaaljustiitssüsteemi toimimist. Erilist sektorite vahelist koostööd vajavad juhtumid, kus õigussüsteemi sattunud lapsel või noorel esinevad erivajadused, tal on diagnoositud vaimse tervise häire või kui ta on suunatud kinnisele teenusele, sh nii kinnise lasteasutuse teenusele kui ka vanglasse. Viimaste puhul on oluline, et nii palju kui võimalik oleks tagatud lapse vaates normaalne kogukondlik ja perekonnakeskne lähenemine teenuse osutamisel. Seepärast tuleb tähelepanu pöörata asutusesisese õhkkonna parandamisele, muutes seda avatumaks, lapsesõbralikuks ja sisulist tuge pakkuvaks, sh õppimist ja hobitegevust soosides. Kuna kinnisele teenusele suunamine peaks olema kõige viimane alternatiiv, mida lapse ja noore puhul rakendatakse, tuleb projekti jooksul välja töötada „Noored vanglast välja“ kontseptsioon, mis pakuks alternatiivina välja sobiva intensiivsusega kogukondlikku teenust, sh teenustele suunamise protokoll, rahastusskeem ja vastutajad nii riiklikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Süütegude lahendamisel on peamine eesmärk ära hoida alaealise edasisi õigusrikkumisi. Alaealiste puhul tuleb eelkõige kasutada arengust lähtuvaid ja kasvatuslikke mõjutusvahendeid, sh kaaluda enne alaealisele karistuse määramist mittekaristuslike mõjutusvahendite kasutamise võimalust ja eelistada seda karistamisele. Kui süüteoga on tekitatud kahju, tuleb alaealisele pakkuda selle heastamise võimalust. Kahju heastamine näitab head tahet ja loob seose teo ja selle tagajärje vahel. Oma tegudega aitab tavapärasest karistusekesksest lähenemisest paremini silmitsi seista taastav õigus, mille lähtekohaks on see, et õigusrikkumise või konflikti osapooltel on võimalus esitada oma seisukoht ja avatud ning kõiki osapooli austava protsessi kaudu jõutakse ühise kokkuleppeni, kuidas tekitatud kahju kannatanud osapoolele heastatakse. Taastava õiguse praktikad, nt lepitus või taastav nõupidamine, erinevalt karistamisest, jõustavad kannatanuid, toovad kaasa soodsad muutused nende elus ja võimaldavad kahjutekitajal paremini mõista oma teo tagajärge, võtta vastutust ning vältida sarnase teo kordumist tulevikus. Praxise hiljutises uuringus1 toodi välja rida kitsaskohti, mis iseloomustavad tänaseid praktikaid tõsiste käitumisprobleemidega laste kohtlemises. Esiteks, tõsiste käitumisprobleemidega noored jõuavad nii haridus-, sotsiaal-, tervise- kui ka õiguskaitsesüsteemi ning on selge, et ühe valdkonna puudujäägid tingivad teenusvajaduse teises. Samas tuleb nentida, et valdkondade ülene juhtumikorraldus on kohati nõrk. Teiseks, tihtipeale juhtub, et teenuse sobivust konkreetsele noorele ei hinnata piisavalt, sest puuduvad ühtsed, riske ja vajadusi adekvaatselt hindavad instrumendid tõsiste käitumisprobleemidega lastele sobivate teenuste valikuks. Ebasobivale teenusele suunamine võib aga kahjulik olla nii noorele endale kui inimestele ta ümber. Kolmandaks, pea kõigil tõsiste käitumisprobleemidega noortel on diagnoositud psüühikahäired, kuid enamik tõsiste käitumisprobleemidega noortele pakutavatest teenustest ei võta diagnoosidest tingitud erivajadusi arvesse ja teenuseosutajad ei oma piisavalt 1 Aaben, L., Salla, J., Markina, A. (2018) Tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüs. Uuringu aruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2018/09/kaitumisprob-noored- raport_Praxis2018.pdf 7 kompetentse töötamaks sedalaadi noortega. Neljandaks, teatud teenuste puhul esineb dubleerimist (nt õigusrikkujate vajadusi hindavad eri metoodikate alusel nii politsei, lastekaitse kui ka kriminaalhooldajad), samas kui on teenuseid, mille järgi on vajadus, aga mida ei osutata piisavas mahus (nt vaimse tervise teenused). Tihti ei ole tagatud adekvaatse abi jõudmine laste ja nende peredeni. Samuti on probleemiks ülemäära pikad ooteajad. Viiendaks, puudus on kvalifitseeritud spetsialistidest, kes on võimelised oskuslikult töötama väga keeruliste, multi-probleemsete laste ja noortega. Eriti pingeline on olukord laste- psühhiaatrite vähesuse tõttu, mis raskendab oluliselt perede võimalusi saada adekvaatset abi lapse psüühiliste erivajadustega toimetulekul. Kuuendaks, puudus on haridust pakkuva residentaalse raviasutuse teenusest ning residentaalsetest teenustest täisealiseks saanud noortele. Ja lõpetuseks, uuring leidis ka, et puuduvad teenuste kvaliteedi ja mõju hindamise kriteeriumid, takistades teenuste omavahelist võrdlemist ja nende kuluefektiivsuse analüüsimist. See tekitab paratamatult olukorra, kus teenustele suunatud ressursse ei pruugita kasutada parimal võimalikul viisil. Väljatoodud kitsaskohtade lahendamiseks toodi välja peamised võimalikud muudatused, mida Eestis võiks sisse viia, tagamaks õigussüsteemi sattunud laste kohane kohtlemine. Esiteks, enne teenusele suunamist tuleb last individuaalselt, sh psühhiaatriliselt hinnata. Hindamine peaks andma ülevaate tema vajadustest, riskidest ja eripäradest, mis võimaldavad teha võimalikult adekvaatse suunamisotsuse. Teiseks, välja tuleb arendada integreeritult tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalteenuseid pakkuv ravikodu teenus noortele, kes oma psüühiliste erivajaduste tõttu kinnisesse lasteasutusse või vanglasse ei sobi. Kolmandaks, olemasolevatesse teenustesse tuleb integreerida psühhiaatrilise abi komponent, sest paljudel õigussüsteemi sattuvatel lastel ja noortel on psühhiaatrilised häired. Õigeaegne psühhiaatrilise abi kättesaadavus võimaldab ennetada ja vähendada käitumisprobleemide eskaleerumist. Neljandaks, olulist parandamist vajab alaealiste ja noorte õigusrikkumiste juhtumikorralduse süsteem, et tagada lapse jõudmine õigetele teenustele, võttes arvesse kõiki lapse erivajadusi, sh psühhiaatrilisi, hariduslikke, perekondlikke jms. Viiendaks, parandada tuleb perepõhiste teenuste kättesaadavust, sest kogemus on näidanud, et käitumisprobleemide leevendamisel annavad paremaid tulemusi programmid ja teenused, mis leevendavad lapse olukorda tema koduses keskkonnas. Kuuendaks, kuniks Eestis on veel alaealisi ja noori kinnipeetavaid, tuleb tagada, et vanglas pakutavad teenused on kaasaegsed, vajadustest, sh psühhiaatrilistest vajadustest lähtuvad ning suunatud alaealise intensiivsele enesearengule. Kasu oleks individuaalsetest teenustest ja sekkumisprogrammidest, mis ei ole mõjutatud grupipõhisest normatiivsest käitumisest ja võimaldaks noorel areneda omas tempos ja omal viisil. Seitsmendaks, luua tuleks tõsiste käitumisprobleemidega noortele suunatud teenuste kvaliteedijuhtimise süsteem, et tekiks teadmine sellest, kas ja kuivõrd mõjusad on pakutavad teenused käitumisprobleemide leevendamisel. Sellest lähtuvalt saab aga otsustada, kuidas teenuse osutamist parandada, sh pakkudes teenuseosutajate välja- ja täiendõpet, või teenuse osutamine hoopiski lõpetada. Kaheksandaks, analüüsida tuleks residentaalsete teenuste vajadust täisealiseks saanud noortele, kuna see on sihtrühm, kes praktikas jääb väljapoole lastekaitsetöötaja huviorbiiti ja nad ei saa täisealiseks saades automaatselt sotsiaaltöötaja kliendiks, mistõttu kaob ära vajalik juhtumikorralduslik tugi. 1.6 Projekti eelarve Summa Osakaal 1 EMP/Norra toetus 3 999 235 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 705 747 15% 3 Omafinantseering 0 0% 4 Eelarve kokku 4 704 982 100% 8 1.7 Projekti otsesed ja kaudsed sihtgrupid Projekti peamiseks sihtrühmaks on kriminaaljustiitssüsteemis laste ja noortega töötavad spetsialistid, sh politseinikud, prokurörid, kohtunikud, advokaadid, kriminaalhooldusametnikud ja vanglatöötajad. Lisaks sellele on projektitegevused suunatud teenuste osutajatele nii riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes kui ka vabasektoris, sh kinnised lasteasutused, lastekaitse, lepitajad, kogukonnad jne. Otsesed kasusaajad on lapsed ja noored ning nende pered kõikjal Eestis. Erilist tähelepanu pööratakse kõige haavatavamatele alaealistele õigusrikkujatele, sh erivajadustega ja rahvusvähemuste lapsed, tagamaks projektitegevuste mõju jõudmine kõikide sihtrühmadeni. Projekti kaudseks sihtrühmaks on poliitikakujundajad riiklikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil, kes projekti tegevuste toel saavad parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti oma haldusalas. Sihtrühmade kaasamine toimub aktiivselt arutelude ja tagasisidestamise kaudu ning passiivselt läbi alusanalüüside, mis on planeeritud enne suuremaid otsuseid, nt sekkumisprogrammide sisse ostmisel. Uuringud võimaldavad kajastada erinevate osapoolte arvamusi ja eelistusi. Lisaks sellele on projekti raames plaanis teha ühiseid õppevisiite, suurendamaks mõistmist erinevate valdkondade spetsialistide vahel. Õppevisiitide eesmärk on enne uute praktikate rakendamist näha nende kasutust teistes riikides. Kaasates õppevisiitidele erinevate valdkondade spetsialiste, saame paremini tagada, et enne uute praktikate kasutuselevõtu plaanimist Eestis saavad nad otsustusprotsessis oma sõna kaasa öelda. Et saada paremini aimu laste ja noorte vaatest, kasutame teenuste arendamisel teenuseteekonna põhimõtet, vaadates teenuse osutamist mitte ainult läbi riigiasutuse või MTÜ silmade, vaid lapse vaatest lähtuvalt. See tagab, et teenusele jõudmine, sellel olemine ja teenuse lõpetamine võtaks igati arvesse lapse ja noore riske, vajadusi ja eelistusi. 9 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Õigussüsteemi spetsialistide arendamine Paradigmamuutus noorte õigusrikkujate kohtlemisel on muutnud õigussüsteemi spetsialistide koolitamise tähtsamaks kui kunagi varem. Ootused õigussüsteemi spetsialistide hoiakutele, teadmistele ja oskustele noorte erikohtlemise osas on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Tänapäeva menetleja ei pea olema ainult hea õigusvaldkonna ekspert, vaid temalt eeldatakse lisaks õigusalastele teadmistele ka oskust tunda laiemat konteksti, hinnata riske ja tuvastada abivajadus, vahetada infot, osaleda võrgustikutöös, tunda noore inimese arengulisi eripärasid ja psühholoogiat. Rahvusvahelised suunised2 ja EL-i alaealiste õigusrikkujate direktiiv3 annavad selged juhised, et noortega õigussüsteemis töötavad spetsialistid peavad olema selleks tööks saanud erikoolituse. Õigussüsteemis alaealistele ja noortele spetsialiseerumine ei ole Eestis täielikult tagatud. Seadusega on alates 2010 kohustatud erikoolitust omama lapskannatanute ja –tunnistajate ülekuulajad, alates 2018 on kohtunikud kohustatud spetsialiseeruma ja noorteüksus Viru vanglas loodi aastal 2008. Praktikas on õigusvaldkonna spetsialistide täiendkoolitamine jäetud iga ametkonna ülesandeks ning täna puudub valdkonnaülene visioon selle osas, millised on baasoskused ja –teadmised, mis igal alaealise õigusrikkujaga kokku puutuval spetsialistil erialast sõltumata olema peaks ja kuidas need spetsialistidele tagatud peaks olema. Teiste riikide praktika pinnalt võib öelda, et alaealiste ja noorte õigusrikkujatega töötavad spetsialistid peavad olema teistest empaatilisemad, rahuliku suhtlemisoskusega, analüütilised ja näitama üles koostööoskust. Töö alaealistega eeldab spetsialistidelt suuremaid eriteadmisi alaealiste erikohtlemisest, uusi töömeetodeid (nt abivajaduse hindamine, vanemate kaasamine, ulatuslikum mõjutusvahendite pakkumine, teadlikkus pakutavatest teadmispõhistest mõjutusvahenditest, vabatahtlike kohustuste kaudu positiivsele käitumisele suunamine, tegevuste pikaajalisem planeerimine ja elluviimise jälgimine jms), kiiret infovahetust ja head koostööd võrgustikupartneritega. Töö alaealiste ja noorte õigusrikkujatega peab lähtuma eelkõige laste ja noorte ning nende lähikondsete vajadustest, võimalustest ja suutlikkusest, mitte niivõrd juurdunud asutusesisestest tööprotsessidest ja harjumustest. Võimalusel peaks töö alaealistega lähtuma taastava õiguse põhimõtetest, võimaldades lastel ja noortel taastada õigusrikkumisega tekitatud kahju. Spetsialistide pädevus alaealiste ja noorte erikohtlemise teemal on piirkonniti ja asutuseti ebaühtlane, mistõttu peab koolitusprogramm pakkuma uusi teadmisi erineva kogemuste ja teadmiste pagasiga osalejatele, et tagada õigusrikkujate võrdväärne kohtlemine sõltumata konkreetsest piirkonnast või asutusest. Lisaks sellele on oluline, et projekti jooksul kinnitatakse koolitusprogramm nii asutuste täiendkoolituskavasse kui ka baasõppesse ülikoolides, tagamaks jätkusuutlik spetsialistide ettevalmistamine ja koolitamine. Senisest enam rõhku tuleb pöörata asutusesiseste koolitajate koolitamisele. Planeeritud muutuste loomiseks viiakse esmajoones läbi alaealiste ja noorte õigusrikkujatega töötavate spetsialistide koolitusvajaduse ja senise koolitussüsteemi analüüs, et oleks täpselt teada tänased kitsaskohad ja tekiksid konkreetsed soovitused koolituste ja baasõppe ümberkorraldamiseks selliselt, et üle-eestiliselt oleks tagatud alaealiste ja noorte õigusrikkujate lapsesõbralik, asjakohane ja mõjus kohtlemine kriminaaljustiitssüsteemis. Koolitusvajaduse kaardistus ja hilisemad koolitused on eelkõige suunatud prokuröridele, kohtunikele, kriminaalhooldajatele, vanglatöötajatele, kinniste lasteasutuste 2 United Nations Standard Minimum Rules for the Administration of Juvenile Justice ("The Beijing Rules"), General Assembly resolution 40/33 of 29 November 1985. | Euroopa Nõukogu ministrite komitee suunistes lapsesõbraliku õigusemõistmise kohta (17. november 2010) | Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks (CM/Rec(2008)11, 5. november 2008) 3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/800, 11. mai 2016, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi. 10 personalile, kaitsjatele ja politseinikele. Lisaks sellele korraldatakse projekti raames eraldiseisvaid koolitusi kriminaaljustiitssüsteemi lapsesõbralikumaks muutmiseks, kuhu oleks lisaks spetsialistidele kaasatud ka poliitikakujundajad ministeeriumidest ja allasutustest, et tagada poliitikaotsuste kõrgem kvaliteet. Koolituste ja baasõppega paralleelselt toimub õppematerjalide, sh elektrooniliste ja video- materjalide väljatöötamine, mis võimaldab oskusteavet viia ka nendeni, kes koolitustest osa ei saa võtta. Kompetentside tõstmisele suunatud tegevuste laiem eesmärk on, et projektijärgselt jääks Eestisse alles oskusteave, mis saaks aluseks tööpraktikate muutmisel. Koolitustegevustele lisaks on plaanis läbi viia alaealiste ja noorte õiguskäitumisega seotud temaatilisi uuringuid, mis oleks ühelt poolt sisendiks teaduspõhisele poliitikakujundamisele ja teisalt annaks täpsema ülevaate valdkonna olukorrast, sh õigusrikkumiste ja nende põhjuste olemusest, spetsialistide suhtumisest õigusrikkujatesse ja sekkumismeetoditesse, arenguvajadustest alaealistele ja noortele õigusrikkujatele suunatud teenuste planeerimisel ja pakkumisel jms. Valdkonna arenguks on oluline, et otsuste aluseks oleks teadus ja uuringud. 2018. aastal jõustunud seadusemuudatuste kiiremaks rakendumiseks palgatakse projekti vältel prokuratuuri ajutised konsultandid, kes toetavad prokuröre töös alaealiste ja noorte õigusrikkujatega, sh peredega suhtlemisel, õigete sekkumismeetmete valimisel ja teenustele suunamisel. Selleks, et vältida kriminaaljustiitssüsteemi sattuvate noortega töötavate spetsialistide läbipõlemist ja soodustada nende vastastikust tööalast toetamist, töötatakse välja töönõustamise süsteem, mis põhineb supervisioonil, kovisioonil ja mentorlusel. Eesmärk on koolitada välja inimesed, kes projektijärgselt suudaksid oma organisatsioonis ja koostöövõrgustikes nõustamist ja tuge pakkuda. Selleks, et lapsed ja noored oleksid oma õigustest-kohustustest teadlikud ning oskaksid kasutada neile pakutavaid teenuseid võimalikult efektiivselt, plaanitakse projektist erinevaid teadlikkust tõstvaid tegevusi (infomaterjalid, seminarid, koolitused jms), mis toetavad lapsesõbraliku menetluse juurutamist. 2.1.1. Tegevuse elluviijad  Justiitsministeerium projekti elluviijana, tehes koostööd politsei, prokuratuuri, vanglate, riigikohtu koolitusosakonna, advokatuuri ja kõrgkoolidega (Tartu Ülikool, Sisekaitseakadeemia);  Prokuratuur kui projekti partner. 2.1.2. Sihtgrupid Sihtgruppi kuuluvad eelkõige süüteomenetluse raames noortega tegelevad spetsialistid (prokurörid, kohtunikud, kriminaalhooldajad, kaitsjad, politsei, vanglatöötajad) ning kõnealuse poliitikavaldkonnaga tegelevad spetsialistid eri ministeeriumites ja nende allasutustes. Sihtgrupp võib projekti perioodil laieneda noortele sekkumisi osutavate spetsialistide võrra, kelleks on näiteks lepitajad, MDFT terapeudid, vaimse tervise teenuste pakkujad, riiklikud ja kohaliku tasandi lastekaitsetöötajad jt. 2.1.3. Saavutatavad tulemused Õigussüsteemi spetsialistide arendamine Projekti tulemusel paraneb õigussüsteemi tööle siirduvate ja seal juba töötavate spetsialistide ettevalmistus tööks alaealiste ja noortega. Projekti jooksul ühendatakse koolitusprogrammi osad olemasolevatesse õppekavadesse kõrgkoolides, tagades projekti raames ellu viidud tegevuste pikaajalise jätkusuutlikkuse. Läbiviidud uuringute tulemusel tekib ajakohane ja täpsem teadmine õigussüsteemiga kokku puutuvate laste ja noorte olukorrast ning süsteemi edasistest arenguvajadustest. 11 Tegevuse algus- ja Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse elluviija lõppkuupäev Keskse koolitusprogrammi loomine Sihtgrupi koolitusvajaduse ja senise 11/2019 – 04/2020 JuM koolitussüsteemi hindamine Keskse koolitusprogrammi koostamine 01/2020 – 12/2020 JuM koostöös hanke õigussüsteemi spetsialistidele tööks tulemusena leitava alaealiste ja noortega koolitusprogrammi koostaja ja rakendajaga Koolitusprogrammi elluviimine 01/2021 – 12/2022 JuM koostöös hanke tulemusena leitava koolitusprogrammi koostaja ja rakendajaga Õppe- ja infomaterjalide koostamine, e- 11/2019 – 04/2023 JuM koostöös hanke lahendused koolituste kättesaadavuse tulemusena leitava rakendajaga suurendamiseks Temaatilised koolitustegevused Temaatilised koolitused menetlejatele 11/2019 – 04/2023 JuM prioriteetsetel teemadel (vastavalt koolitusvajaduse kaardistusele) Rahvusvahelisi teadmisi ja kogemusi 11/2019 – 04/2023 JuM arendavad koolitustegevused (nt õppevisiidid, seminarid, konverentsid jms) Menetlejate tugi ja töönõustamine Alaealiste õigusrikkujate kohtlemise 11/2019 – 04/2023 Prokuratuur muudatuste kiirema rakendumise toetamiseks konsultantide (ajutiste) ametikohtade loomine prokuratuuris Töönõustamise käivitamine alaealiste 11/2019 – 12/2022 JuM koostöös Advokatuuri jt esindajatele ja kaitsjatele ning partneritega spetsialistidele, kes kriminaaljustiitssüsteemis alaealiste ja noorte õigusrikkujatega töötavad Lapsesõbraliku menetluse toetamine läbi 01/2020 – 12/2021 JuM alaealiste ja noorte teadlikkuse tõstmise Valdkonna seire Alaealiste ja noorte õiguskäitumisega seotud 01/2020 – 04/2023 JuM koostöös hanke analüüsid ja uuringud, sh noorte tulemusena leitava uuringuid õigusrikkumiste ja ohvrikslangemise leviku ja teostava asutusega menetluse kohta 2.2. Hindamisinstrumentide ja õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vaheliste koostöömudelite arendamine tööks õigusrikkujatega Projekti jooksul töötatakse kriminaaljustiitssüsteemis alaealiste ja noortega töötavate spetsialiste töö tõhustamiseks välja tööriistad ja õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vahelised koostöömudelid noorte riskide ja vajaduste hindamiseks ning noorte õigusrikkujate juhtumikorralduse rakendamiseks, võttes sealjuures arvesse teaduslikult tõestatud laste ja noorte arengulisi iseärasusi. Riskide ja vajaduste hindamine ning juhtumikorraldus on küll omaette tegevussuunad, ent need on olemuslikult tihendalt seotud. Hindamise läbiviimiseks on vaja toimivaid instrumente, kuid hindamisest 12 üks on vähe, kui noort ei suunata õigetele, just talle sobivatele teenustele, st vaja on tõhusaid juhtumiskorralduse mudeleid, mis võimaldaks noori õiges suunas juhatada. Tegevuste planeerimisel võetakse arvesse, et enamik alaealisi ja noori ei ole oma loomult korduvrikkujad, nende käitumist on võimalik muuta õigete sekkumiste kaudu ning kujundada neid ümbritsevaid riski- ja kaitsetegureid selliselt, et vähendada märgatavalt uute rikkumiste toimepanemise tõenäosust. Selleks, et tagada õigussüsteemi sattunud laste ja noorte vajadustest ja võimalustest lähtuv kohtlemine, kaardistatakse tänastele teenustele jõudmise teekond, sh võimalikud kitsaskohad ja teenuste dubleerimine. Hindamisvahendite kasutamise eesmärk on tõhustada spetsialistide otsustusprotsessi alaealisele või noorele tema riskidest ja vajadustest lähtuva sekkumise või sotsiaalprogrammi valimisel. Sekkumisplaani kaugemaks eesmärgiks on vähendada konkreetse alaealise või noore riske uute õigusrikkumiste toimepanemiseks. Valideeritud riskihindamise vahendid võimaldavad suurema tõenäosusega hinnata, milline sekkumine alaealisele või noorele õigusrikkujale kõige paremini sobib, hoidumaks uutest rikkumistest. Kaasaegsed hindamisvahendid, mida sotsiaal- ja õigussüsteemis alaealiste ja noorte puhul kasutatakse, ei keskendu ainult riskifaktoritele, vaid hindavad ka vajadusi ja kaitsefaktoreid, mille puudumisel riskikäitumine suurema tõenäosusega avaldub. Kui alaealisele sekkumisi valides võetakse arvesse nii riski- kui ka kaitsefaktorid, võib loota sekkumise paremale ja pikemaajalisele tulemuslikkusele. Oskuslikult läbiviidud hindamine võimaldab öelda, kui suure tõenäosusega riskikäitumine korduda võib, kui alaealise või noore käitumisse ei sekkuta. Maailmas on kasutusel mitmeid hindamisvahendeid, mis küllalt täpselt ennustavad, kas alaealise õigusrikkumisteks esineb kõrge või madala risk. Riskihindamine annab suunised sekkumise valimiseks, sest keskendub valdkondadele, mis konkreetse alaealise/noore puhul enim muret tekitavad. Seda eriti nende hindamisvahendite puhul, mille keskmes on dünaamilised riskifaktorid ehk nö kriminogeensed vajadused. Lisaks annab standardiseeritud hindamisvahendite kasutamine võimaluse koguda andmeid, mida analüüsides saab teha järeldusi selle osas, millised on teatud vanuserühmades enim esinevad riskid4. Selle pinnalt omakorda saab planeerida tegevusi ja ressursse ennetustegevusteks, sh esmatasandi ennetuseks, valikuliseks ennetuseks kõrgendatud riskiga gruppides ning näidustatud ennetuseks neile noortele, kelle puhul on individuaalselt tuvastatud kõrge risk. Pikaajaline andmekorje riskihindamiste kohta võimaldab hinnata, kas planeeritud ja elluviidud ennetusprogrammid on andnud soovitud tulemusi ja vajadusel saab selle pinnalt uusi poliitikaotsuseid teha. Riskihindamisest lähtuvalt valitud sekkumiste elluviimisel toetutakse senisest enam asutuste vahelisele koostööle ja selgepiirilisele juhtumikorraldusele. Juhtumikorralduse mudelite puhul on rõhuasetus eeskätt spetsiifilistel noorte sihtrühmadel nagu tõsiste käitumisprobleemidega ja vaimse tervise probleemidega noored. Eesmärgiks on projekti toel välja töötada mudelid, mis võimaldaks iga juhtumi puhul rakendada konkreetsetest riskidest lähtuvaid tegevusi ja kaasata juhtumikorraldusse asjakohane hulk eri valdkonna spetsialiste, sh õiguskaitsespetsialistid, lastekaitse, noorsootöö, vaimse tervise spetsialistid jt. See loob eeldused jätkusuutlikuks teenuseosutamiseks ja ressursside võimalikult vajaduspõhiseks kasutamiseks, ennetades olukordi, kus väiksema riskiga noori suunatakse nende jaoks liialt intensiivsetesse ja väga kulukatesse programmidesse. Ühe tegevusena on projektis plaanis analüüs ja kontseptsioon selle osas, kuidas erinevates valdkondades – lastekaitse, kriminaaljustiitssüsteem, tervishoid – tehtavate hindamiste andmed niimoodi integreerida, et sõltumata spetsialistist, kes alaealist või noort hindab, oleks lapse kohta olemas erinevate valdkondade andmed selliselt, et on võimalik suunata ta kõige sobivamale teenusele. Esmase ennetuse arendamiseks katsetatakse Tallinnas kogukonnapõhist ennetustöö mudelit, mis põhineb nn Islandi ennetusmudelil, ning töötatakse välja jätkusuutlik lahendus kogukondliku ennetuse rakendamiseks pärast projektiperioodi lõppu. Ennetusmudeli eestvedajateks Tallinna linnaosades on terviseedendajad, kuid mudeli õnnestumiseks on tegevuste planeerimisse ja elluviimisse kaasatud 4 Hoge, R.D., Vincent, G., Guy, L. (2013) Bulletin 4: Prediction and Risk/Needs Assessment. Study Group on the Transitions between Juvenile Delinquency and Adult Crime. U.S. Department of Justice. 13 politsei, lastekaitse, noorsootöötajad jt. Ühiselt koostatakse linnaosapõhised tegevuskavad laste ja noorte ja riskikäitumise ennetamiseks. Vastavalt linnaosades töötavate spetsialistide vajadustele toimub nende koolitamine ennetustegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks. Tallinna kogemuse pinnalt viiakse sarnased tegevused projekti jooksul ellu veel vähemalt ühes kohalikus omavalitsuses. Noortekampade tõhusamaks ennetamiseks ja neile reageerimiseks katsetatakse Pärnumaal Soome eeskujul võrgustikutööd ja uutel töömeetoditel põhinevat koostöömudelit, kus aktiivset rolli mängivad politsei, lastekaitse, vaimse tervise keskus, kriminaalhooldus ja prokuratuur. Koolikiusamise ennetamiseks aidatakse järele venekeelseid koole, kellele eestikeelse õppekeelega koolidele sarnaselt pakutakse kiusamisvastase programmi rakendamist, loomaks kiusuvaba õhkkond ja tagamaks oskused kiusamisjuhtumite lahendamiseks. Selleks on oluline välja töötada või kohandada juba kasutusel olevaid meetodeid ja töömaterjale, mida koolipersonal ja õpilased kasutada saavad. Vaimse tervise probleemidega lapsed ja noored on õigusrikkujate seas spetsiifiline sihtrühm, kes vajavad senisest tõhusamaid sekkumisi. Projekti raames piloteeritakse sekkumist, mille raames toimuks vaimse tervise probleemide hindamine varasemas faasis, st kohtueelses menetluses. See eeldab vaimse tervise skriiningtestide kohandamist alaealistele ja noortele; prokuröride, kriminaalhooldajate ja kohtunike koolitamist ning vaimse tervise häiretega õigusrikkujatele spetsialiseerunud terapeutide/psühholoogide koolitamist spetsiaalse programmi läbiviimiseks sihtrühma noortega. Projekti keskel toimub noorte õigusrikkujate vaimse tervise skriining, sh kriminaalhoolduses olevate noorte uuring. Arvestades laste ja noortega töötavate vaimse tervise spetsialistide puudust, seda eriti just vanglasüsteemis, suurendame psühhiaatrite ja vangla vahelist koostööd, sh residentide kaasamise kaudu. Seeläbi soodustame noorte õigusrikkujatega töötavate psühhiaatrite järelkasvu suurenemist. 2.2.1. Tegevuse elluviijad Justiitsministeerium kui projekti elluviija koostöös Sotsiaalkindlustusameti, politsei, prokuratuuri, Tallinna linnavalitsuse, Pärnu linnavalitsuse, Maarjamaa Hariduskolleegiumi ja vanglateenistusega. 2.2.2. Sihtgrupid Riskihindamise süsteemi ja juhtumikorralduse mudeli loomise sihtgruppi kuuluvad eelkõige süüteomenetluses kohtueelse ettekande raames alaealiste ja noorte riskide ja vajaduste hindamisega tegelevad spetsialistid, samuti noorte õigusrikkujate esmast abivajadust hindavad menetlejad ning intensiivsete teenuste vajadust hindavad spetsialistid. Kuriteoennetuse mudeli osas moodustub sihtgrupp kohalike omavalitsuste noortega töötavatest spetsialistidest, seda nii kohalikust omavalitsusest ja selle allasutustest kui ka mittetulundusühingutest, haridus- ja noorteasutustest. Sõltuvalt pilootpiirkonna võimekusest kaasatakse sihtgrupina ka noorteühingud. 2.2.3. Saavutatavad tulemused Hindamisinstrumentide ja õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vaheliste koostöömudelite arendamine tööks õigusrikkujatega Projekti tulemusel on Eestis katsetatud vähemalt kaht erinevat kogukondlikku koostöömudelit alaealiste ja noorte õigusrikkumiste ennetamiseks. Kasutusele on võetud hindamisinstrumendid, mis võimaldavad suunata lapsi ja noori senisest täpsemalt just neile sobivatele teenustele. Kasutusel on juhtumikorralduse mudel keeruliste noorte õigusrikkujatega töötamiseks. Tegevuse algus- ja Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse elluviija lõppkuupäev 14 Kogukonnas ennetustöö toetamine Kogukonnapõhise kuriteoennetusmudeli 11/2019 – 04/2023 JuM koostöös hanke koostamine, katsetamine ja koolitused mudeli tulemusena leitava projekti rakendamiseks läbiviijaga Vägivallaennetus koolis ja vägivallajuhtumite 01/2020 – 12/2022 JuM koostöös hanke lahendamise toetamine venekeelsetes tulemusena leitava projekti koolides tõenduspõhise sekkumise alusel läbiviijaga Kampade ennetamise ja kohtlemise mudeli 11/2019 – 02/2023 JuM koostöös partneritega koostamine, katsetamine ja koolitused mudeli rakendamiseks Hindamisinstrumentide arendamine Noorte õigusrikkujate riskide ja vajaduste 11/2019 – 09/2020 JuM koostöös hanke hindamise instrumentide valiku analüüs tulemusena leitava uuringu läbiviijaga Vähemalt kahe riskide ja vajaduste 07/2020 – 03/2023 JuM hindamise instrumendi Eestis kasutamiseks kohandamine, valideerimine ja spetsialistide koolitamine Hindamise hõlbustamiseks andmevahetuse 01/2020 – 12/2022 JuM koostöös hanke lahenduse kontseptsiooni koostamine tulemusena leitava kontseptsiooni koostajaga Juhtumikorralduse mudeli loomine Õigussüsteemi sattunud laste ja noorte 01/2020 – 12/2020 JuM teenuse teekonna kaardistamine Tööriistade ja mudelite valiku analüüs 11/2019 – 08/2020 JuM Keeruliste noorte õigusrikkujatega 11/2019 – 12/2022 JuM töötamiseks juhtumikorralduse mudeli katsetamine, tööjuhiste koostamine ning juhtumikorralduse spetsialistide koolitamine Tööriistade loomine (nt ümaralauameetod) 01/2020 – 12/2021 JuM tööks noorte õigusrikkujatega ja nende kasutamiseks spetsialistide koolitamine Vaimse tervise probleemidega noortele 01/2020 – 12/2021 JuM sihtrühmaspetsiifilise sekkumise katsetamine 2.3. Sekkumiste arendamine noortele õigusrikkujatele Õigussüsteemi sattunud noorte korduvkuritegevuse ennetamiseks ja vähendamiseks on oluline, et üle- eestiliselt on kättesaadavad mõjusad sekkumised. Alaealiste ja noorte õigusrikkumistele on oluline õigeid meetodeid kasutades reageerida, sest mida nooremalt õigusrikkumistega alustatakse, seda suurem on tõenäosus, et täiskasvanuks saades pannakse toime raskemaid ja suuremal hulgal kuritegusid, kui õigeaegselt ei suudeta alaealise käitumist muuta. Teiste riikide kogemus näitab5, et kõige paremaid pikaaegseid tulemusi annavad sekkumised, mille nurgakiviks on riskikäitumise varane märkamine ja oskuslike vahenditega sekkumine. Siinkohal on oluline meeles pidada, et puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, et karmimad karistused, eriti just laste ja noorte puhul, aitaksid ära hoida uusi õigusrikkumisi. Pigem töötavad riskikäitumise ja õigusrikkumiste vastu paremini programmid või tegevused, milles on kombineeritud mittekaristuslik raamistik, muutumisele keskendumine, varane märkamine ja õigeaegne 5 Loeber, R., Farrington, D.P., Petechuk, D. (2003) Child Delinquency: Early Intervention and Prevention. OJJDP: Child Delinquency Bulletin Series. 15 sekkumine. Edukust aitab tagada see, kui rakendatavad sekkumised sobituvad üldisesse alaealisi ja noori ümbritsevasse keskkonda, seda nii õiguskaitse, hariduse, vaimse tervise kui lapse heaolu vaatenurgast. Seda vaadet aitab tagada käesoleva projekti teine tegevusliin, riskihindamise ja asutuste vahelise koostöö tugevdamine. Uute õigusrikkumiste ennetamisele suunatud lühisekkumised peavad saama loomulikuks osaks spetsialistide igapäevatööst, mitte moodustama eraldiseisvaid programme, kuhu lapsi suunatakse. Neid võib rakendada osana kriminaal- või väärteomenetlusest või sellest sõltumata, sellega paralleelselt. Teatud juhtudel on karistuse asendamine lühisekkumisega tulemuslikum meede, millel võib uute õigusrikkumiste ärahoidmiseks olla suurem mõju.6 Seda võib eriti tõdeda pisirikkumiste puhul, kus karistamine võib alaealist sildistada, avaldamata seejuures tegelikku mõju tema tulevikukäitumisele. Lühisekkumiste mõte seisneb selles, et alaealise või noore käitumises luuakse muutus läbi informaalsete, interaktiivsete, kohati mänguliste tegevuste, mille kaudu õigusrikkuja mõistaks oma tegevuse põhjuseid ja tagajärgi ning läbi mõistmise muudaks oma edaspidist käitumist. Sekkumiste disainimisel või valikul tuleb erilist tähelepanu pöörata sihtrühma võimalikele erivajadustele, nt vaimse tervise probleemid, sõltuvus, madalamad vaimsed võimed, käitumisraskused jms. Eelnevat arvesse võttes on oluline välja töötada või Eesti oludele kohandada lühisekkumisi alaealiste õigusrikkujate käitumismustrite murdmiseks ja uute rikkumiste ennetamiseks. Lühisekkumised peaksid olema piisavalt lihtsasti rakendatavad, et spetsialistid saaksid neid noorega suheldes menetluse käigus rakendada. Sedalaadi sekkumised toimiksid alternatiivina täna kergemate rikkumiste puhul kasutusel olevatele meetmetele, nt hoiatus, trahv, arest jms. Samuti on projekti raames kavas arendada peretööle põhinevaid sekkumisi noorte puhul, kellel on tuvastatud kõrge risk tõsisemateks õigusrikkumisteks, seda ka kriminaalhooldusel olevate alaealiste ja noorte puhul. Eesti õigus- ja lastekaitsevaldkonna spetsialistide seas on muret tekitanud õpi- ja arenguraskustega laste ja noorte kasvav hulk, aga samas puuduvad täna just neile sihtrühmadele sobivad õigusrikkumisi ennetavad sekkumised. Seetõttu keskendutakse projekti raames erisihtrühmade vajadustele vastavate sekkumiste leidmisele ja rakendamisele. Sellele lisaks on plaanis arendada taastaval õigusel põhinevaid sekkumisi, sest teiste riikide praktikatele tuginedes7 võib öelda, et neil on pikaajaline individuaalne ja kogukondlik mõju. Üheks taastava õiguse põhiseks mõjutusvahendiks on lepitus. Lepituse kasutamine alaealiste puhul on hetkel piiratud, sest puuduvad selleks eraldi koolitatud lepitajad. Lepitus on Eestis kasutusel vaid menetlusalternatiivina, kuigi selle kasutusala võiks olla oluliselt laiem. Seetõttu on kavas luua kontseptsioon lepituse laiemaks kasutamiseks, sh alaealiste puhul, töötada välja jätkusuutlik koolitusprogramm ja vabatahtlike lepitajate süsteem, mis oleks võimalikult kogukonnale lähedal ja üle-eestiline, et seda kasutada võimalikult paljudel sobivatel juhtudel, võimalikult kiiresti ja inimestele lähedal. Vabatahtlike kaasamine aitab tagada lepitaja erapooletust, pakub professionaalsete oskuste kõrval kogukondlikku sekkumist, suurendab süsteemi jätkusuutlikust ning võimaldab viia omandatud kompetentsi ka teistesse valdkondadesse, nt kooli. Lepitusele lisaks on plaanis tõsta võimekust kasutada ka teisi taastaval õigusel põhinevaid praktikaid, nagu näevad ette Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused.8 Ühe uue sekkumisena on plaanis piloteerida tänavalepitust, Norras ja Soomes rakendatavat noortega tehtavat tänavatöö meetodit, mille eesmärk on aidata noorel mõista oma tegude põhjuseid ja tagajärgi, võtta tehtu eest vastutus ja heastada tekitatud kahju. Selleks koolitatakse peamiselt noorsootöötajaid ja –politseinikke tänavalepitajateks. 6 Development Services Group, Inc. (2014) Alternatives to Detention and Confinement. Literature review. Washington, D.C.: Office of Juvenile Justice and Delinquency Prevention. 7 Underwood, L.A., von Dresner, K.S. Phillips, A.L. (2006) Community Treatment Programs for Juveniles: A Best-Evidence Summary. International Journal of Behavioral Consultation and Therapy, Vol. 2, No. 2. 8 Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused taastava õiguse põhimõtete kasutamiseks kriminaalmenetluses (CM/Rec(2018)8, 3. oktoober 2018) 16 Sekkumiste jõudmiseks õigete sihtrühmadeni pööratakse tähelepanu avalikkuse ja spetsialistide teadlikkuse tõstmisele teenuste olemasolust, spetsialistide koolitamisele ja vajadusel sekkumiste kohandamisele erisihtrühmade vajadustest lähtuvalt. 2.3.1. Tegevuse elluviijad  Justiitsministeerium kui projekti elluviija koostöös politsei, prokuratuuri ja kriminaalhooldusega;  Sotsiaalkindlustusamet kui projekti partner. 2.3.2. Sihtgrupid Sihtgruppi kuuluvad noortele õigusrikkujatele sekkumisi osutavad spetsialistid, sh politseis ja kriminaalhoolduses. 2.3.3. Saavutatavad tulemused Sekkumiste arendamine noortele õigusrikkujatele Projekti tulemusel on Eestis kasutusele võetud lühisekkumised alaealiste ja noore kergematele õigusrikkumistele reageerimiseks. Kasutusel on alaealiste vabatahtlik lepitus, tänavalepitus ja vähemalt veel üks taastaval õigusel põhinev sekkumine. Kriminaalhoolduses kasutusel olevad sekkumised on ajakohastatud. Tegevuse algus- ja Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse elluviija lõppkuupäev Lühisekkumiste arendamine Lühisekkumiste alusanalüüs 01/2020 – 05/2020 JuM koostöös partneritega Lühiajaliste sekkumiste piloteerimine, sh 06/2020 – 12/2022 JuM koostöös partneritega rakendajate koolitamine Taastava õiguse põhiste sekkumiste arendamine Alaealiste vabatahtliku lepituse süsteemi 01/2020 – 12/2022 SKA käivitamine Tänavalepituse piloteerimine 01/2020 –12/2021 JuM koostöös partneritega Ümarlauameetodi (i.k. conferencing) jt 01/2020 – 12/2021 JuM koostöös partneritega sarnaste taastava õiguse meetodite katsetamine, sh spetsialistide koolitamine Erisihtrühmade sekkumiste arendamine (sh õpi- ja arenguraskustega lapsed ja noored) Kriminaalhoolduse sekkumiste vajaduse 11/2019 – 06/2020 JuM analüüs Kriminaalhoolduses vähemalt ühe peretööle 01/2020 – 12/2021 JuM põhineva sekkumise arendamine noorte puhul, kellel on tuvastatud kõrge risk tõsisemateks õigusrikkumisteks, sh kriminaalhooldajate koolitamine programmi läbiviijateks 17 2.4. Noortele suunatud residentaalsete teenuste arendamine Kinnistesse või poolkinnistesse asutustesse (vangla, kool psüühikahäirete ja käitumisprobleemidega lastele või laste tugikeskus) satuvad lapsed ja noored, kes erinevatel põhjustel vajavad kogukonnast eraldamist. Kinnise lasteasutuse teenus on kõige äärmuslikum meede lapse aitamiseks ja mõeldud viimase abinõuna, kui lapse käitumine ohustab tõsiselt tema enda elu, tervist ja arengut või teiste isikute elu või tervist. Nad kas juba on sattunud seadusega pahuksisse ja on kriminaalmenetluse tulemusel kogukonnast eraldatud, või on neil suur risk õigusrikkumisi korda saata, mistõttu on nad asutusse suunatud lapsevanema või lastekaitse soovil. Sellel teenusel piiratakse abivajava lapse liikumisvabadust, mistõttu on võimalik last teenusele suunata ainult kohtu nõusolekul. Samas näitavad uuringud9, et perest, kogukonnast, sõpradest ja tavapärasest keskkonnast eraldamine võib laste ja noorte arengule halvasti mõjuda. Täiskasvanueelses eas kinnises asutuses viibimisel võivad olla palju rängemad tagajärjed edasisele arengule ja elukäigule, kuna noorel inimesel puuduvad piisavad oskused sedalaadi traumaatilise kogemusega toime tulla ning suureneb oht edasisteks õigusrikkumisteks.10 Selleks, et kinnisest lasteasutusest lahkuv laps või noor tuleks hilisema eluga kogukonnas toime ja suudaks hoiduda õigusrikkumistest, on oluline, et asutustel oleks piisav kompetents lapsi ja noori toetada. Residentaalse teenuse eesmärk peaks olema lapse ja noore ettevalmistus eluks kogukonnas ja seda võimalusel koostöös kogukondlike teenusepakkujatega, kes asutusest lahkuva lapse või noorega sujuvalt tööd jätkab.11 Selleks, et kinnistes asutustes osutatavad teenused oleksid tulemuslikud, soovitatakse jälgida nelja peamist põhimõtet.12 Esiteks, teenuste sisu ja ulatus peaksid olema kooskõlas lapse riski ja vajaduste hindamise tulemustega, et pakutav vastaks tegelikele vajadustele. Teiseks, kasutusel peaks olema sellised programmid ja sekkumised, mille puhul on tõendatud nende kasulik mõju, ning lisaks sellele peaks toimuma regulaarne, andmete põhine tegevuste tulemuslikkuse analüüs. Kolmandaks, kinnises asutuses pakutav peaks olema koordineeritud kogukonnas pakutavate teenustega, et tagada iga lapse ja noore vajadusest lähtuv sekkumine. Neljandaks, kõik noortele suunatud poliitikad, programmid ja tegevused peavad peegeldama laste ja noorte arengulisi vajadusi. Praxise uuringus13 on välja toodud kitsaskohad, millele alaealistele suunatud residentaalsete teenuste puhul Eestis rohkem tähelepanu tuleks pöörata ning mitmed neist haakuvad eelpool toodud üldiste tähelepanekutega. Näiteks mitmed kriminaalhoolduses ja vanglas pakutavad programmid on sisuliselt aegunud ja programmi läbiviijatele ei ole tagatud metoodiline tugi. Paljudel teenustele jõudvatel lastel ja noortel on diagnoositud psüühikahäired, sh aktiivsus- ja tähelepanuhäire, või kerge/mõõdukas vaimne alaareng, mistõttu on oluline osata pakkuda just neile sobivaid tegevusi, milleks sageli napib oskusi. Oskuste puuduse taga on osaliselt suur kaadrivoolavus, mis raskete sihtrühmadega töötades ei ole ebatavaline, ning püsiva ja kvalifitseeritud personali tekitamine vajab organisatsioonipoolset oskuslikku sekkumist. Samuti on üheks organisatsiooniliseks probleemiks see, et kriminaalhoolduse ega residentaalsete teenuste puhul ei rakendata kvaliteedijuhtimist ega viida läbi tegevuste kvaliteedi, mõju ja tulemuslikkuse süsteemset hindamist, seda nii juhtumikorralduse, programmide kui ka nõustamisteenuste osas, mida laste kinnised asutused, vangla ja kriminaalhooldus pakuvad. 9 Austin, J., Johnson, K.D., Weitzer, R. (2005) Alternatives to the Secure Detention and Confinement of Juvenile Offenders. Juvenile Justice Bulletin. U.S. Department of Justice: Office of Juvenile Justice and Delinquency Prevention. 10 Matsuda, K.N. (2009) The Impact of Incarceration on Young Offenders. https://www.ncjrs.gov/pdffiles1/nij/grants/227403.pdf. 11 Field, G. (1998) Continuity of Offender Treatment for Substance Use Disorders from Institution to Community: Treatment Improvement Protocol. Treatment improvement protocol (TIP) series, Vol. 30. DIANE Publishing. 12 Seigle, E., Walsh, N., Weber, J. (2014) Core Principles For Reducing Recidivism And Improving Other Outcomes For Youth In The Juvenile Justice System, Council of State Governments Justice Center, New York 13 Aaben, L., Salla, J., Markina, A. (2018) Tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüs. Uuringu aruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2018/09/kaitumisprob-noored- raport_Praxis2018.pdf 18 Projekti kaudu on eesmärgiks seatud jätkata residentaalsete teenuste arendamist selliselt, et lapsele oleks tagatud tema vajadustest ja võimekusest lähtuv tugi ja sotsiaalsete oskuste andmine nii asutuses viibides kui ka sealt lahkudes ja kogukonda sulandudes. Kinniste lasteasutuste personal peab olema saanud piisava ettevalmistuse tööks erisihtrühmadega. Lisaks vajavad nad tulemuslikuks tööks toetavat töökeskkonda, nt töönõustamise ja supervisiooni abil, ning et neil oleks olemas toimivad tööriistad ja – meetodid, mis võimaldavad lapsi ja noori õiguskuulekusele suunata ning mis aitaksid parandada üldist sotsiaalset keskkonda kinnistes lasteasutustes. Viimase osas on olulised ka õppevisiidid, mis võimaldavad näha, kuidas teistes riikides praktikas kinnised lasteasutused toimivad. Kinniste lasteasutuste ja vanglapersonali koolitamisele lisaks on eesmärk projekti raames välja töötada kontseptsioon „Noored vanglast välja“ selle osas, kuidas kujundada alaealiste ja noorte õigusrikkujatega seotud teenusmaastik selliselt, et võimalikult väike hulk lapsi ja noori oleks suunatud residentaalsetele teenustele. Selleks on oluline õppida teiste riikide kogemusest, sh vaadata, milliseid alternatiivseid teenuseid mujal on kasutusel ja kuidas on lahendatud teenustele suunamine. Oluline osa kontseptsioonist on välja töötada teenuste rahastamisskeem, et tagada valdkonna jätkusuutlikkus. Projekti tugi on oluline, sest võimaldab kaasata välismaist ekspertiisi ja kogemust, mis omakorda võib säästa Eestit mujal tehtud vigadest. 2.4.1. Tegevuse elluviijad  Justiitsministeerium kui projekti elluviija koostöös Maarjamaa Hariduskolleegiumi ja vangla- teenistusega;  Sotsiaalkindlustusamet kui projektipartner koostöös Maarjamaa Hariduskolleegiumi ja vangla- teenistusega. 2.4.2. Sihtgrupid Sihtgruppi kuuluvad asutused ja spetsialistid, kes töötavad noorte vahistatute, arestialuste, kinnipeetavate ja kinnise lasteasutuse teenusele paigutatud noortega, samuti kriminaalhooldusaluste laste ja noortega. 2.4.3. Saavutatavad tulemused Noortele suunatud residentaalsete teenuste arendamine Projekti tulemusel on parandatud kinniste lasteasutuste töötajate ning laste ja noortega töötava vanglapersonali kompetentse. Välja on töötatud töönõustamise süsteem, vältimaks kinniste lasteasutuste personali läbipõlemist ja vähendamaks kaadrivoolavust. Kasutusele on võetud sekkumisviisid, mis aitavad paremini toime tulla vaimse tervise häiretega ja agressiivsete laste ja noortega. Tegevuse algus- ja Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse elluviija lõppkuupäev Personali kompetentside tõstmine ja töönõustamine Institutsionaliseeritud noorte õigusrikkujatega 05/2020 – 04/2023 JuM, koostöös SKA, MHK, töötavate spetsialistide kompetentsi kriminaalhoolduse ja hanke arendamiseks koolitusvajaduse hindamine, tulemusena leitava koolitajaga koolitusprogrammi loomine ja koolitamine Kinniste lasteasutuste töötajate ning laste ja 05/2020 – 04/2023 JuM koostöös SKA, MHK ja noortega töötava vanglapersonali kriminaalhooldusega 19 õppevisiidid teiste riikide kogemustest õppimiseks Tööriistade ja –meetodite arendamine Konfliktide ennetamise ja 05/2020 – 04/2023 JuM, koostöös SKA, MHK ja konfliktilahendamise oskuste koolitused hanke tulemusena leitava kinniste lasteasutuste töötajatele ning laste ja koolitajaga noortega töötavale vanglapersonalile. Mentorlus jm eksperttugi uute töömeetodite ja sekkumisviiside kasutusele võtmisel. Erisekkumiste koolitused tööks vaimse 05/2020 – 04/2023 JuM, koostöös SKA, MHK ja tervise häiretega ja agressiivsete laste ja kriminaalhooldusega noortega Süsteemsed muutused residentaalsete teenuste pakkumisel "Noored vanglast välja" kontseptsiooni 01/2020 – 12/2022 JuM koostöös SKA, MHK ja koostamine kriminaalhooldusega 20 3. Indikaatorid Indikaator Nimetus Algtase Sihttase Selgitus (2017) (2022) Tulemusindikaator Aastas lepitusse suunatud ja lepitatud allikas: kohtute infosüsteem (e- 23 100 alaealiste õigusrikkumise juhtumid toimik) and ohvriabi andmed Alaealiste õigusrikkumiste tase (ise allikas: laste ja noorte 18% (2014) 16% raporteeritud) riskikäitumise uuring Alaealiste süüdimõistetud õigusrikkujate allikas: kohtute infosüsteem (e- osakaal, kellele kohaldatakse karistuse 16% 30% toimik) alternatiive Väljundindikaator Tegevus 1. Õigussüsteemi spetsialistide arendamine Alaealiste õigusrikkujatega töötavate spetsialistide koolitusprogramm loodud Puudub Olemas Alaealiste õigusrikkujatega töötavate soopõhiselt eristatav indikaator spetsialistide hulk, kes on temaatilise 0 150 koolitusprogrammi läbinud Tegevus 2. Riskihindamine ja asutuste vahelise koostöö toetamine Hindamise ja asutuste vahelise koostöö tööriistade hulk, mida on piloteeritud ja 0 3 rakendatud Tegevus 3. Sekkumiste arendamine noortele õigusrikkujatele Noortele suunatud sekkumiste arv, mis on välja töötatud trahvide ja kinnisesse asutusse 0 4 suunamise asendamiseks Alaealiste õigusrikkujate lepituse alase 0 70 koolituse läbinud vabatahtlike lepitajate arv Tegevus 4. Noortele suunatud residentaalsete teenuste arendamine Kinniste lasteasutuste arv, keda on toetatud uute töömeetodite ja teenuste arendamisel 0 3 käitumisraskustega ja ohvriks langenud noortele 4. Projekti mõju läbivatele teemadele Projekt mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): Mõju regionaalsele arengule jah ei Tegevuste planeerimisel arvestatakse sellega, et koolitused, seminarid, konverentsid jne toimuks erinevates Eesti paikades, hõlbustamaks ka keskustest kaugemal töötavate spetsialistide osalemist. Mõju keskkonnahoiule jah ei Mõju infoühiskonna edenemisele jah ei Mõju kodanikuühiskonna arengule jah ei Projektis on oluline osa kodanikuaktiivsusel (nt vabatahtliku lepitusteenuse ja kogukondlike ennetusmudelite puhul), mistõttu toimub kogukondade jõustamine, et kohalikud elanikud saaksid oma rolli paremini täita. Mõju võrdsete võimaluste edendamisele14 Sooline võrdõiguslikkus (kas projekti lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)15 jah ei Projekti kõikide tegevuste puhul jälgitakse läbivalt soolise võrdõiguslikkuse tagamist, ent plaanitud ei ole ühtki otseselt soolisele võrdõiguslikkusele suunatud tegevust. Võrdne kohtlemine jah ei a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine: kõigi teenuste kavandamisel lähtutakse põhimõttest, et teenus peab vastama sihtrühma vajadustele ja arengutasemele. b) puudega inimeste võrdne kohtlemine: teenuste ja tegevuste kavandamisel võetakse arvesse puuetega inimeste vajadusi, sh ligipääsetavuse tagamisel. 14 Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 17. detsember 2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 15 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad sh ka naisi ja mehi. c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest: ligipääs kavandatud teenustele ei sõltu sihtrühma kuuluvate laste ja noorte ega ka spetsialistide soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest. 5. Projekti jätkusuutlikkus Projekti üles ehitades on lähtutud põhimõttest, et ellu ei viida ühekordseid tegevusi, vaid tugevdatakse ja vajadusel kujundatakse ümber olemasolevaid struktuure. Üldine reegel on, et projekti raames ei palgata sisutegevuste elluviimiseks uut personali, vaid koolitatakse olemasolevaid spetsialiste ja sõltuvalt vajadustest muudetakse tööjuhendeid, toetamaks projektiga loodud muudatuste püsimist pärast projektitegevuste lõppemist. Sellele reeglile on kaks erandit. Esiteks, prokuratuuri loodavad konsultantide ametikohad on teadlikult planeeritud ajutisena, toetamaks 2018. aastal jõustunud seadusemuudatuste kiiremat rakendumist. Teiseks, projekti raames käivituva vabatahtliku lepitusteenuse koordineerimiseks võetakse tööle inimene, kelle ülesanded lähevad pärast projekti lõppu üle Sotsiaalkindlustusametile ja lepitusteenuse osutamine jätkub ohvriabiteenuse raames. Sisuliselt ei ole tegemist uue tegevusega, vaid olemasoleva teenuse arendamisega, mille jaoks vajadusel leitakse vahendid olemasoleva ohvriabiteenuse eelarve seest. Kuna täiendavad otsekulud vabatahtlike kaasamisel ei ole märkimisväärsed (nt praeguse planeeritud rahastusmudeli kohaselt 100 lepituse kohta aastas 1500 eurot), ei sea projekti lõppemine ohtu teenuse jätkusuutlikust. Ka teenuse juhtimine ja arendamine integreeritakse olemasoleva ohvriabiteenusega. Projekti raames väljatöötatud kriminaaljustiitssüsteemi spetsialistide koolitusprogrammi rakendamiseks pärast projekti lõppu on vahendid planeeritud riigieelarve strateegiasse. Juhul kui riigieelarve strateegiat lähiaastatel muudetakse, nii et koolitusrahad sealt eemaldatakse, on võimalik väljatöötatud programmi pakkuda tasuliste koolitustena. Projekti jooksul toimivad läbirääkimised selle osas, et teatud koolitused saaksid osaks spetsialistide baaskoolitusest, st kõrgkoolide õppekavade osaks. See tagab, et valdkonda tööle siirduvad spetsialistid on saanud piisava ettevalmistuse tööks alaealiste ja noorte õigusrikkujatega. Kohaliku tasandi koostöömudelid on üles ehitatud selliselt, et need ei vajaks lisarahastust. Uutes piirkondades mudelite rakendamisel kasutatakse PPA, Sotsiaalkindlustusameti, Tervise Arengu Instituudi, Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi oskusteavet ja vastava ala spetsialistide kompetentse. Katsetatavate sekkumiste puhul planeeritakse sisse koolitajate koolituse komponent, et riigiasutustesse jääks projekti lõppedes alles kompetentside arendamise võimekus. 23 6. Projekti lühikokkuvõte inglise keeles Being in contact with the criminal justice system can have an impact on a young person’s life. Over- involvement with the juvenile justice system, and ineffective response or inadequate support by the system may increase the likelihood of reoffending, secondary or repeated victimization and exclusion from social and education system. Estonian Government has prioritised the prevention of youth violence and delinquency in several strategies. Parliament adapted new legislation that launched a major reform in juvenile justice field in 2018 whereby a specialised juvenile justice approach was established. Henceforth, it is an obligation to prioritize alternative measures over punishment, extend access to mediation for misdemeanour cases, introduce a concept of special treatment of young adult offenders, ensure specialization among judges etc. To ensure that changes in laws transform into effective practice, the attitude, competence (skills) and working practices of policymakers, practitioners, and service providers needs to be strengthened. The project will support the specialized juvenile justice approach in practice to ensure minimal negative effects for youth and support positive development. The implementation of juvenile justice reform in Estonia is carried out in accordance with international standards, EU directives and best practice and with a focus on the most vulnerable young offenders. Project activities include:  A training programme for professionals working with youth in contact with the law, including technical assistance (coaching/mentoring and supervision), and the strengthening of capacity on strategic planning, coordination and monitoring in the juvenile justice system;  The development of tools for evaluation and multi-agency cooperation, including a system for risk assessment of young offenders in pre-trial proceedings (validation of instruments, piloting and training);  The establishment of alternative interventions to fines and institutionalisation for youth, including short-term behaviour-based interventions applicable by police or in cooperation with other sectors such as healthcare, schools, youth work. The project will support access to multi-dimensional family therapy approaches to youth offenders on probation and capacity-building for professionals working with youth with intellectual and developmental disabilities (awareness raising, training and adjustment of interventions);  The establishment of a volunteer mediators system aimed at developing a restorative approach to juvenile justice and better access to mediation;  Improving conditions in closed facilities for children and youth as an alternative to prison, including the introduction of in-treatment methods and services aimed at re-socialisation, and specialised training for prison staff to work with institutionalised youth. 24 7. Projekti elluviimisega seotud riskide hindamine Risk Riski Riski Riski Tegevus riskide maandamiseks MÕJU TÕENÄOSUS ASTE kokku Koolitatud spetsialistide Süsteemis töötatavate spetsialistide motiveerimine ja lahkumine süsteemist toetamine, sh töönõustamise ja kovisiooni mudelite 3 2 6 väljatöötamine, mis võimaldaks vältida inimeste läbipõlemist ja süsteemist lahkumist. Koolitustel saadud oskused- Asutuste poolne tugi uute meetodite kasutusele teadmised ei rakendu võtmiseks, sh asutuste vahelised hea tahte lepped ja praktikas 3 2 6 ülesannete kajastamine ametijuhendites. Vajadusel juhendmaterjalide väljatöötamine, mis toetaks uute meetodite kasutustele võtmist. Katsetatud mudelid ei loo Mudelite katsetamise protsessi detailne planeerimine ja oodatud muutust elluviimise jälgimine, võimaldamaks varakult märgata 4 2 8 puudujääke, ebakõlasid või negatiivset mõju. Rakendajate kaasamine planeerimisprotsessi algusest saati, tagamaks omaksvõtt. Organisatsioonikultuur ei toeta Teavitustöö asutuste juhtkondades. Koolitustele lisaks uute lähenemiste 4 3 12 tegevuste planeerimine, mis aitaks organisatsiooni- kasutuselevõttu kultuuri projekti eesmärke toetavaks muuta. Tegevuste planeerimiseks Täpsete lähteülesannete koostamine. Piisava ajavaru tehtavad alusanalüüsid ei 3 2 6 andmine tugevate pakkumuste esitamiseks uuringu anna oodatud tulemusi hankel. Tihe koostöö uuringute/analüüside läbiviijatega. Vabatahtlike lepitajate vähene Paaris töötamine. Täiendkoolitused. Vajadusel 2 3 6 motivatsioon ja püsivus nõustamised, kovisioon. Partnerite kaasamine (politsei, KOV, koolid, AS Riigi Sobilike ruumide puudus 3 3 9 Kinnisvara) lepituse läbiviimiseks Asukohtade ja võimalike lepituse ruumide kaardistamine Nõuded lepitajatele, taustakontroll. Koolituse läbiviimine Vabatahtliku tööks ebasobivad 3 3 9 ei taga lepitajaks saamist. Järelevalve, hindamine läbi isikud kogu protsessi. Ranged lepingu lõpetamise tingimused. Erinevate meediakanalite kasutamine. Infopäevad. Ei ole piisavalt vabatahtlikke 4 2 8 Partnerite kaudu info levitamine (politsei, prokuratuur, lepitajaid KOV, NTK jne) Riskikategooriad: A. Tehnilised riskid, mis takistavad projektitegevuste elluviimist (ligipääsu puudumine sihtrühmadele/andmetele, valitud meetodi sobimatus, sõltuvus kolmandast osapoolest, eeltingimused täitmine jne); B. Finantseerimise/maksetega seonduvad riskid; C. Projekti juhtimisalased riskid; D. Õiguslikud/seadusandlikud riskid; E. Väliskeskkonnast tulenevad riskid. Mõju hindamise skaala 1-4: 1 = tähtsusetu mõju (teised tööd/tegevused on piiratud/segatud ja venivad) 2 = vähene mõju (tegevuse väljundi saavutamine hilineb) 3 = oluline, aga kontrollitav mõju (tulemuse saavutamine ohustatud või strateegiline eesmärk hilinenud) 4 = kahjustav mõju (strateegiline eesmärk jääb saavutamata) Tõenäosuse skaala 1-4: 1 = üliharv 2 = vähetõenäoline 3 = tõenäoline 4 = väga tõenäoline / vältimatu Riski ASTE (mõju x tõenäosus): 1-2 = väheoluline risk 3-6 = madal risk 7-11 = tingimuslik risk 12-16 = kriitiline risk 26 8. Lisad 1. Projekti detailne eelarve 2. Projekti partnerluslepingud PARTNERLUSLEPE NR 7-8/3050 Justiitsministeerium, registrikood: 70000898, aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda seaduse ja põhimääruse alusel esindab kantsler Tõnis Saar, (edaspidi Projekti Elluviija) ja Sotsiaalkindlustusamet, registrikood: 70001975, aadress: Endla 8, 15092 Tallinn, keda põhimääruse alusel esindab peadirektor Egon Veermäe, (edaspidi Partner), teiselt poolt, edaspidi koos kui Pooled, on sõlminud partnerlusleppe (edaspidi Lepe) projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ raames ning on selleks leppinud kokku järgnevas: 1. Leppe eesmärk ja sisu 1.1. Lepe sõlmitakse projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ (edaspidi Projekt) eesmärkide täitmiseks, täpsemalt kinniste lasteasutuste ja vangla personali oskuste ja teadmiste parandamiseks töös laste ja noortega. Projekti tulemusel suureneb kinniste lasteasutuste töötajate ning laste ja noortega töötava vanglapersonali kompetents. Välja on töötatud töönõustamise süsteem, vältimaks kinniste lasteasutuste personali läbipõlemist ja vähendamaks kaadrivoolavust. Kasutusele on võetud sekkumisviisid, mis aitavad paremini toime tulla vaimse tervise häiretega ja agressiivsete laste ja noortega. Leppega reguleeritakse Poolte kohustused Projekti raames ning Projektiga seonduvate kulude finantseerimise kord. 1.2. Projekti Elluviija ja Partner nõustuvad ellu viima koostöös Projekti, mida rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ vahenditest. Projekt viiakse ellu vastavalt Projekti Elluviija suhtes langetatud toetuse rahuldamise otsusele Sotsiaalministeeriumi kui programmioperaatori poolt. 1.3. Partner vastutab Projekti elluviimise eest tegevuste ja eelarve osas, mis on Projekti Elluviija ja Partneri vahel kokku lepitud. Kokkulepitud tegevused on kirjeldatud Leppe Lisas 1 ning eelarve nende elluviimiseks Lisas 2. 2. Tähtajad 2.1. Partneri tegevused viiakse ellu ja nende tegevuste kulud on abikõlblikud alates 01.05.2020 kuni 30.04.2023 2.2. Lepe jõustub allkirjastamise hetkel ning kehtib mõlema Poole poolt käesolevast Leppest tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni või Poolte vahelise kokkuleppe tulemusena Leppe lõpetamiseni. 3. Projektitoetus 3.1. Partneri poolt elluviidavate tegevustega kaasnevad kulud on kokku kuni 370 504 EUR. Kulud, mille katmises Projekti eelarvest on kokku lepitud, sh üldkulud ja nende arvestamise alused, on kirjeldatud Leppe lisas 2. 3.2. Partneri tegevuste elluviimisega kaasnevad kulud kaetakse 100 % ulatuses. 3.3. Partneril ei ole õigust kasutada Projekti elluviimiseks eraldatud toetusttegevusteks, mis ei ole Leppega ette nähtud, mh tulu saamiseks ei otseselt ega kaudselt. 1 4. Kulude katmine 4.1. Partneri kulud kaetakse Partneri pangakontolt tehtud tegelike kulude kompenseerimisena. 4.2. Partnerile tehtava makse aluseks on dokumendid või muu asjakohane andmekandja, millega Partner tõendab tegelikke abikõlblikke kulusid. 4.3. Partnerile projekti elluviimisega kaasnevad kaudsed kulud (üldkulud) hüvitatakse ühtse kindla määrana, mis on 15% abikõlblikest Partneri projekti otsestest sisutegevuse personalikuludest. 4.4. Projekti Elluviija teeb maksed Partneri arveldusarvele EE701700017001577198, viitenumber 2800048574, Luminor Bank, SWIFT: NDEAEE2X. 4.5. Projekti Elluviijal on õigus makset kinni hoida või vähendada, kui Partneri poolt esitatud ja kulu tõendavad dokumendid ei ole korrektselt vormistatud või sisaldavad vastuolulist informatsiooni. 4.6. Projekti Elluviija teeb maksed Partnerile eurodes. 4.7. Kui Partneri kulud on tehtud välisvaluutas, arvestatakse need kulud eurodesse Euroopa Komisjoni igakuise raamatupidamise valuutakursi1 alusel selle kuu kohta, mil Partner kulu tõendavad dokumendid Projekti Elluviijale esitas. 5. Abikõlblikud kulud ja nende kajastamine 5.1. Abikõlblikud on kulud, mis: 5.1.1 on seotud Projekti eesmärgiga ning Projekti eelarvesse arvestatud (vastavalt Lisale 2); 5.1.2 tekivad abikõlblikkuse perioodil; 5.1.3 on proportsionaalsed, Projekti elluviimiseks vajalikud, põhjendatud ja majanduslikult otstarbekad, kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetega; 5.1.4 on reaalselt tasutud abikõlblikkuse perioodil ning erandkorras kulud, mille kohta on arve esitatud abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul ja kulu on tasutud 30 päeva jooksul peale abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva ning kajastatud Projekti Elluviijale esitatavas Projekti aruandes; 5.1.5 on kajastatud Partneri raamatupidamises ja teistest kuludest eristatavad, tõestatavad ning originaaldokumentidega tõendatavad; 5.1.6 vastavad kohaldatavate maksu- ja sotsiaalõigusaktide nõuetele. 5.2. Abikõlblikud ei ole kulud: 5.2.1 mis on tekkinud tehingutes, mis võivad mõjutada Partneri enda, juhtorgani liikme, mõlema lähisugulaste või -hõimlaste ja nendega seotud juriidiliste isikute majandushuve; 5.2.2 osas, mis on kaetud muudest vahenditest. 5.3. Projekti Elluviija võib lugeda Partneri kulu mitteabikõlblikuks ja keelduda seda kas osaliselt või tervenisti katmast, kui Partner on rikkunud Lepet või eiranud seaduste või muude regulatsioonide nõudeid. 5.4. Partneri kulud punktis 3.1 nimetatud ulatuses kajastatakse Projekti Elluviija raamatupidamises ning need kaetakse projekti toetusest. 6. Partneri õigused ja kohustused 6.1. Partneri kohustused käesoleva Leppe raames on: 6.1.1. Välja arendada ja ellu viia koolitusprogramm kinniste lasteasutuste spetsialistidele, et tagada valmisolek tööks vaimse tervise häiretega ja agressiivsete laste ja noortega, konfliktide ennetamise ja konfliktilahendamise 1 http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/inforeuro/index_en.cfm 2 oskused kinniste lasteasutuste töötajatele ning laste ja noortega töötavale vanglapersonalile; 6.1.2. Korraldada õppevisiidid orienteeruvalt 24 inimesele, et tutvuda välisriikide praktikaga kinniste lasteasutuste töö korraldamisel; 6.1.3. Arendada või ajakohastada kuni kaks sotsiaalprogrammi, mis on kasutusel kinnises lasteasutuses, vanglas või kriminaalhoolduses, sh viia läbi õppevisiidid, kohandada metodoloogia, luua või kohandada rakendamiseks vajalikud materjalid ja tööriistad, koolitada spetsialistid ning tagada rakendamiseks vajalik mentorlus jm eksperttugi uute töömeetodite ja sekkumisviiside kasutusele võtmisel. 6.2. Partner kohustub kaasama planeeritud tegevustesse kriminaalhoolduse ja vangla personali, kus see on asjakohane, et toetada sarnaste oskuste ja väärtuste kujundamist nii kriminaaljustiitssüsteemi kui ka lastekaitsesüsteemi kinnistes lasteasutustes. 6.3. Partneril ei ole õigust delegeerida käesoleva Leppega sätestatud õigusi ja kohustusi ilma Projekti Elluviija eelneva kirjaliku loata. 6.4. Juhul kui Partner hangib teenuseid, mis toetavad käesoleva Leppe elluviimist, või teeb selleks koostööd kolmandate osapooltega, vastutab Partner ainuisikuliselt käesoleva Leppega Projekti Elluviija ees võetud kohustuste täitmise eest. 6.5. Kõigi Projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul järgib Partner riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. 6.6. Partner võtab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm hinnapakkumust, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem. Koostöö kolmandate osapooltega, sh hangete läbiviimine peab olema kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriiklike hankemenetluse regulatsioonidega. 6.7. Partner võtab otsuste tegemisel ja tegevuste läbiviimisel arvesse: 6.7.1. hea valitsemise, keskkonnasäästlikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid; 6.7.2. seadustest tulenevaid hankereegleid, hea majandamise, läbipaistvuse, kulu tõhususe, õiglase konkurentsi ning toetuse efektiivse kasutamise põhimõtteid; 6.7.3. Finantsmehhanismide Kantselei ja Sotsiaalministeeriumi poolt kirja pandud ja avalikustatud Projektist teavitamise reegleid. 6.8. Partner peab vältima igal võimalikul moel huvide konflikti kaasa toovaid tehinguid. 6.9. Partneril on õigus Projekti tulemustele, sh intellektuaalsele omandile, mida tal on õigus kasutada Projekti eesmärgist ning elluviimisest lähtuvalt. 6.10. Partner annab Projekti Elluviijale Projekti aruannete koostamiseks ja nende esitamiseks õigeaegselt ning kokkulepitud vormis vajalikku informatsiooni. Partner vastutab informatsiooni korrektsuse ja õigsuse eest. 6.11. Partner säilitab kõik Projekti elluviimisega seotud dokumendid kuni 31.12.2028. 7. Projekti Elluviija õigused ja kohustused 7.1. Projekti Elluviija vastutab Projekti elluviimise ja majandamise eest vastavalt projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ toetuse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse kasutamise tingimustele. 7.2. Projekti Elluviijal on volitused esindada Partnerit suhtlemisel Sotsiaalministeeriumiga Projekti elluviimist puudutavates küsimustes. 7.3. Projekti Elluviija informeerib Partnerit õigeaegselt kõigist Projekti elluviimist puudutavatest asjaoludest, sh konsulteerib Partneriga Projekti võimaliku muutmisega seonduvat. 7.4. Projekti Elluviija valmistab ette ja esitab Riigi Tugiteenuste Keskusele õigeaegselt vormikohased Projekti elluviimise aruanded. 7.5. Juhul, kui Projekti tegevuste raames töödeldakse isikuandmeid, kohustuvad Pooled töötlema isikuandmeid vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. Isikuandmete töötlemise täpsem kord ja eesmärk lepitakse Poolte vahel kokku eraldi Leppe lisaga. 3 8. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 8.1. Pooled ja nende palgatud töötajad hoiavad ametisaladust käesoleva lepingu kehtivuse ajal ja kolm aastat pärast selle sõlmimist. Kumbki Pool ei edasta kolmandatele isikutele teavet, mis võib kahjustada Leppe edukat rakendamist, välja arvatud teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul või kui see on seadusega nõutud. See ei piira olemasolevaid kohustusi avaldada teavet Euroopa Nõukogu organitele, Finantsmehhanismide Kantselei, Projekti Elluviija riigi ja partnerriigi ametiasutustele, Programmioperaatorile ega auditeerimise eesmärgil. 8.2. Leppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele Poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad Pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 8.3. Leppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on Projekti Elluviijal õigus nõuda Partnerilt kogu Projekti rakendamiseks antud toetuse või selle osalist tagastamist. 8.4. Leppest tulenevate kohustuste täitmata jätmist või mittekohase täitmist ei loeta Leppe rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad Pooled võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Vääramatu jõu asjaolude äralangemisel peab Pool asuma Lepet täitma esimesel võimalusel. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Leppest tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 2 (kaks) kalendrikuud järjest, võivad Pooled Leppe lõpetada. 8.5. Leppe sõlmimise kuupäeva seisuga ei käsitleta punktis 8.5 nimetatud vääramatu jõuna Vabariigi Valitsuse poolt 12.03.2020 Covid-19 viiruse leviku tõttu välja kuulutatud eriolukorda ja sellega seoses Leppe sõlmimise ajahetkel kehtestatud piiranguid (nt riigipiiride sulgemine, piirangud avalike ürituste korraldamisel jms). Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Leppe sõlmimise hetkel kehtivad eriolukorra piirangud on Leppe pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades Leppe sõlmimise hetkel kehtiva olukorraga. Kui eriolukorrast tulenevalt kehtestatakse täiendavad piirangud, mis taksitavad Leppe täitmist, on Pooltel õigus tugineda vääramatule jõule. 8.6. Pool, kelle tegevus Leppest tulenevate kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest esimesel võimalusel teisele Poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. 9. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 9.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni või e-posti teel eesti keeles. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele Poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks Poolte Leppe lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Leppe rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 9.2. Leppega seotud teated edastatakse teisele Poolele Leppes märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on Pool kohustatud koheselt informeerima teist Poolt. 9.3. Projekti Elluviija esindajaks Leppe täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamisel ning Leppe täitmise kontrollimisel on Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna projektijuht Laidi Surva (telefon 620 8160, e-post [email protected]). 9.4. Partneri esindajaks Leppe täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamisel ning Leppe täitmise kontrollimisel on Sotsiaalkindlustusameti ennetustalituse teenuse juht Enelis Linnas (telefon 58039675, [email protected]) 10. Auditid ja kohakülastused 10.1. Pooled on teadlikud, et Sotsiaalministeeriumil, Rahandusministeeriumil, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Doonorite esindajatel on õigus viia läbi auditeid ning 4 kohakülastusi Projekti elluviimisperioodil ning peale Projekti lõpparuande heakskiitmist kuni 31.12.2028. 10.2. Partner tagab, et sellistel juhtudel on audiitoritele tagatud ligipääs Projekti elluviimist puudutavale dokumentatsioonile, sh informatsioonisüsteemidele, andmebaasidele ja originaaldokumentidele. 10.3. Kui Norra finantsmehhanismi 2014-2021 programmi elluviimisega seotud institutsioon või selleks volitatud isik viib läbi Sotsiaalministeeriumi hindamist, võimaldab Partner hindamise läbiviijale ligipääsu hindamiseks vajalikele dokumentidele ja informatsioonile. 11. Partnerilt toetuse tagasinõudmise alused 11.1. Projekti Elluviija võib Partnerilt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui 11.1.1 ilmneb, et Partner on toetust kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 11.1.2 Partner ei ole kasutatud toetust ettenähtud korras ja tingimustel; 11.1.3 ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata; 11.1.4 Partner ei ole täitnud partnerlusleppes või toetuse andmist ja kasutamist reguleerivates alusdokumentides talle pandud kohustusi; 11.1.5 auditi käigus tuvastatakse, et Partner on teinud mitteabikõlblikuks tunnistatud kulusid. 11.2. Norra Välisministeerium kontrollib kulude abikõlblikkust ja langetab abikõlblikkuse osas lõpliku otsuse. Partner vastutab tema poolt teostatud kulude abikõlblikkuse eest ning abikõlbmatuks osutunud projektitoetuse tagastamise eest Norra Välisministeeriumile. 12. Leppe muutmine ja lõpetamine 12.1. Pooltel on õigus algatada Leppe muutmine. Väljapakutud muudatusest keeldudes tuleb otsust põhjendada või selgitada, millist täiendavat informatsiooni oleks vaja ettepaneku täiustamiseks. Leppe muudatused jõustuvad mõlema Poole allkirjastamisel. 12.2. Pooltel on õigus Lepe lõpetada, saates teisele poolele kirjaliku teate ühes põhjendusega vähemalt 20 tööpäeva ette. Sellisel juhul on Partneril õigus saada osa rahastamisest, kuid vaid nende kulude katteks, mis on seotud juba elluviidud tegevustega. Partneril ei ole õigust peale Leppe lõppemist tekkinud kulude katmiseks. 13. Vaidluste lahendamine 13.1. Leppe täitmisel tekkinud vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Pooled lähtuvad heast tahtest, eeldades, et Pooled peavad silmas ühist eesmärki tagada Projekti tulemuslik ja nõuetekohane elluviimine ning Leppe täitmisel ei ole kummalgi Poolel soovi teise Poole kahjustamiseks. 13.2. Lepingust tulenevad vaidlused ja Lepinguga reguleerimata küsimused lahendavad Projekti Elluviija ja Partner läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse erimeelsused õigusaktidega ettenähtud korras. 14. Lõppsätted 14.1. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Allkirjastatud Lepingu väljatrüki juurde lisatakse digitaalallkirjade kinnitusleht. 14.2. Leppe juurde kuuluvad allkirjastamisel järgnevad lisad: 14.2.1. Lisa 1: Kokkulepitud tegevused; 14.2.2. Lisa 2: Eelarve; 14.2.3. Lisa 3: Kuludokumentide impordi vorm. 5 Projekti Elluviija: Partner: Justiitsministeerium Sotsiaalkindlustusamet Tõnis Saar Egon Veermäe Kantsler Peadirektor (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 6 Lisa 1: Kokkulepitud tegevused Vastavalt partnerlusleppele nr. 7-8/3050 on Partneril järgmised ülesanded: 1. Koolitusprogramm 1.1. Välja arendada ja ellu viia koolitusprogramm kinniste lasteasutuste, kriminaal- hoolduse ja vangla spetsialistidele. 1.2. Koolitusprogrammis peavad olema mh kaetud järgnevad teemad: valmisolek tööks vaimse tervise häiretega ja agressiivsete laste ja noortega, konfliktide ennetamise ja konfliktilahendamise oskused kinniste lasteasutuste töötajatele ning laste ja noortega töötavale vanglapersonalile 2. Õppevisiidid 2.1. Korraldada õppevisiidid orienteeruvalt 24 inimesele, et tutvuda välisriikide praktikaga kinniste lasteasutuste töö korraldamisel. Õppevisiitidele kaasata ka kriminaalhoolduse ja vangla spetsialistid. 3. Sotsiaalprogrammid 3.1. Arendada või ajakohastada kuni kaks sotsiaalprogrammi, mis on kasutusel kinnises lasteasutuses, vanglas või kriminaalhoolduses. 3.2. Tegevused sotsiaalprogrammide ajakohastamiseks: õppevisiidid, metodoloogia kohandamine, materjalide ja tööriistade loomine, spetsialistide koolitus. 3.3. Projekti jooksul tuleb tagada sotsiaalprogrammi ja uute oskuste rakendamiseks vajalik mentorlus jm eksperttugi. Tegevuste elluviijad ja nende kvalifikatsioon Tegevusi viib ellu Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond. Sotsiaal- kindlustusamet vastutab kinnise lasteasutuse teenuse arendamise ja osutamise eest. Sihtgrupid Sihtgruppi kuuluvad asutused ja spetsialistid, kes töötavad noorte vahistatute, arestialuste, kinnipeetavate ja kinnise lasteasutuse teenusele paigutatud noortega, samuti kriminaalhooldusaluste laste ja noortega. Saavutatavad tulemused 1. Välja on töötatud ja ellu viidud koolitusprogramm. Uued oskused ja töömeetodid on kinnistes lasteasutustes, kriminaalhoolduses ja vanglas kasutusele võetud. 2. Läbi on viidud õppevisiidid, kuhu on kaasatud orienteeruvalt 24 inimest. 3. Kinnistes lasteasutustes, kriminaalhoolduses või vanglas on kasutusele võetud vähemalt kaks uut või kohandatud sotsiaalprogrammi. Peamised tegevused ja ajakava Tegevuse algus- ja Tegevus koos peamiste etappidega lõppkuupäev Institutsionaliseeritud noorte õigusrikkujatega töötavate 05/2020 – 04/2023 spetsialistide kompetentsi arendamiseks koolitusvajaduse hindamine, koolitusprogrammi loomine ja koolitamine Kinniste lasteasutuste töötajate ning laste ja noortega töötava 05/2020 – 04/2023 vanglapersonali õppevisiidid teiste riikide kogemustest õppimiseks Konfliktide ennetamise ja konfliktilahendamise oskuste koolitused 05/2020 – 04/2023 kinniste lasteasutuste töötajatele ning laste ja noortega töötavale vanglapersonalile. Mentorlus jm eksperttugi uute töömeetodite ja sekkumisviiside kasutusele võtmisel. Erisekkumiste koolitused tööks vaimse tervise häiretega ja 05/2020 – 04/2023 agressiivsete laste ja noortega Projekti Elluviija: Partner: Justiitsministeerium Sotsiaalkindlustusamet Tõnis Saar Egon Veermäe Kantsler Peadirektor (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Programme: EE LOCALDEV Project title: Establishing a specialised juvenile justice system [number] PDP1 Project Promoter: Ministry of Justice Total project cost: 4 704 982 € Project grant rate: 100% Project duration: 42 months Number of units Unit price (€) Total cost (€) Unit Type of expenditure Comments/additional information Guidance (a) (b) (a) x (b) 1. DIRECT EXPENDITURES - Reg. Art. 8.2 & Art. 8.3 Output / Activity 4: Support to closed youth facilities Training programme coordinator is responsible for the PARTNER: Social Insurance Board Cost of staff assigned to the coordination of creating a central training programme for Training programme coordinator for staff working in closed youth Month 36 2 410 86 760 project - Reg. Art. 8.3.1.a the staff working in closed youth institutions, prisons and institutions, prisons and probation probation. Costs entailed by other PARTNER: Social Insurance Board Costs related to organising trainings, incl. trainer fees, contracts awarded by PP for Awarding should comply with the applicable rules on Training programme for staff working in closed youth institutions, Training 25 5 700 142 500 rent, catering, training materials, interpretation. Up to 25 the purpose of carrying out public procurement (Regulations Art. 8.15). prisons and probation trainees per training. the project - Reg. Art. 8.3.1.f Travel, accommodation, registration fees, where PARTNER: Social Insurance Board Travel and subsistence applicable. Calculations made for approx. altogether 24 If lump sums, include a reference to the defined rules Study visits for staff working in closed youth institutions, prisons and Persons 24 1 700 40 800 allowances for staff - Reg. people (10 people, 3 study visits, 2 nights per visit). Also approved by the PO. probation to visit closed institutions abroad Art. 8.3.1.b other travel and subsistence costs (conferences etc). PARTNER: Social Insurance Board Updating social programmes in use in closed youth institutions, Travel and subsistence If lump sums, include a reference to the defined rules prisons and probation Study visit 2 5 000 10 000 allowances for staff - Reg. Cost related to travel and accommodation. approved by the PO. Study visits to learn how social programmes are being implemented Art. 8.3.1.b in practice PARTNER: Social Insurance Board Costs entailed by other Updating social programmes in use in closed youth institutions, contracts awarded by PP for Update and adaptation of programme manuals, Methodology 2 7 500 15 000 prisons and probation the purpose of carrying out worksheets, translation costs. Adaptation of methodology the project - Reg. Art. 8.3.1.f PARTNER: Social Insurance Board Costs entailed by other Updating social programmes in use in closed youth institutions, contracts awarded by PP for Update and adaptation of programme manuals, Material 2 6 815 13 630 prisons and probation the purpose of carrying out worksheets, translation costs. Development of implementation materials the project - Reg. Art. 8.3.1.f PARTNER: Social Insurance Board Costs entailed by other Training costs, including trainer fees, rent, catering, Updating social programmes in use in closed youth institutions, contracts awarded by PP for Training 10 3 880 38 800 training materials, translation. Up to 25 trainees per prisons and probation the purpose of carrying out training. Trainings for specialists to provide the intervention the project - Reg. Art. 8.3.1.f PARTNER: Social Insurance Board Costs entailed by other Updating social programmes in use in closed youth institutions, contracts awarded by PP for prisons and probation Day 20 500 10 000 Expert consultations. the purpose of carrying out Consultations to staff in closed institutions to ensure programme the project - Reg. Art. 8.3.1.f integrity and provide job counselling Total 1: 357 490 2. INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5 A method applied i.e. Art. 8.5.1 (a), (b), (c), (d) or (e) Total 2: 13 014 According to Art. 8.5.1 c. should be indicated here. TOTAL PDP COST (1 + 2): 370 504 Output / Activity Activity cost Output/Activity 1 Output/Activity 2 Output/Activity 3 Output/Activity 4 TOTAL ELIGIBLE BUDGET HEADING COSTS % TOTAL ELIGIBLE COSTS Budget Heading Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. 8.3.1.a 86 760 86 760 23% Travel and subsistence allowances for staff - Reg. Art. 8.3.1.b 50 800 50 800 14% Depreciation value for new or second hand equipment purchased - 0 0 0% Reg. Art. 8.2.4 Cost of new or second hand equipment - Reg. Art. 8.3.1.c & Art. 8.3.2 0 0 0% Purchase of land and real estate - Reg. Art. 8.3.1.d & Art. 8.6 0 0 0% Costs of consumables and supplies - Reg. Art. 8.3.1.e 0 0 0% Costs entailed by other contracts awarded by PP for the purpose of 219 930 219 930 59% carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f Costs arising directly from requirements imposed by the project 0 0 0% contract - Reg. Art. 8.3.1.g INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5 13 014 4% TOTAL ELIGIBLE COSTS 357 490 370 504 % TOTAL PDP COSTS 96% 100% Ülar Vaadumäe Sotsiaalministeerium Meie 07.05.2020 nr 7-8/3050 [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekti "Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine" projektikirjelduse ja eelarve muutmine Sotsiaalministri käskkirjaga nr. 72 5.11.2019 kiideti heaks Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingus kindlaksmääratud projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ täiemahuline projektikirjeldus ja detailne eelarve ning projekti toetati mahus 4 704 982 eurot. Projekti elluviimise käigus on tekkinud vajadus sõlmida Sotsiaalkindlustusametiga lisaks vabatahtliku lepitusteenuse väljatöötamist reguleerivale leppele uus koostöölepe eesmärgiga parandada kinniste lasteasutuste ja vangla personali oskusi ja teadmisi töös laste ja noortega. Sõlmitav lepe võimaldab tagada projekti efektiivse ning seotud asutuste tööjaotust parimal viisil arvesse võtva elluviimise. See eeldab heakskiidetud projekti kirjelduse ja eelarve muutmist, et need oleksid kooskõlas muutunud vajadustega. Käesolevaga palume sisse viia alljärgnevad muudatused: 1. Projektitaotluses, täpsemalt: 1.1. Muuta projektikirjelduse leheküljel 1 abikõlblikkuse perioodi selliselt, et see oleks kooskõlas sotsiaalministri käskkirjaga nr. 72 5.11.2019, st 28.10.2019 – 30.04.2023. 1.2. Projektikirjelduse leheküljel 19 muuta punkti 2.4.1. Tegevuse elluviijad, et tegevuste elluviijateks oleksid Justiitsministeerium kui projekti elluviija ja Sotsiaalkindlustusamet kui projektipartner tihedas koostöös Maarjamaa Hariduskolleegiumi ja vanglateenistusega. 1.3. Projektikirjelduse lehekülgedel 19-20 muuta punkti 2.4.3. Saavutatavad tulemused all tegevuste „Personali kompetentside tõstmine ja töönõustamine“ ja „Tööriistade ja –meetodite arendamine“ tähtaega läbivalt selliselt: 05/2020 – 04/2023. 1.4. Projektikirjelduse leheküljel 20 kustutada punkti 2.4.3. Saavutatavad tulemused alt tegevus „Vanglameeskonda vähemalt kahe MDFT terapeudi, sh ühe superviisori koolitamine“, kuna see tegevus viiakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ellu riigieelarvelisi vahendeid kasutades. 2. Eelarves, täpsemalt: 2.1. Kustutada eelarvest rida „Training for 1 MDFT therapist and 1 MDFT supervisor in the prison system“, kuna see kulu kaetakse riigieelarvelistest vahenditest. 2.2. Lisada juurde eelarverida „Training programme coordinator for staff working in closed youth institutions, prisons and probation“, et katta Sotsiaalkindlustusameti projektijuhi kulu, kelle tööülesandeks antud projekti raames on koordineerida kinniste lasteasutuste ja vangla personali oskusi ja teadmisi parandavate tegevuste elluviimist. Seada uue rea kulutüübiks „Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. 8.3.1.a“. 2.3. Jagada esialgses projektieelarves rida „Study visits for staff working in closed youth institutions, prisons and probation to visit closed institutions abroad“ kaheks eraldi reaks, Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 millest rida „Study visits for staff working in closed youth institutions, prisons and probation to visit closed institutions abroad“ oleks Sotsiaalkindlustusameti koordineerida ja rida „Study visits for staff working in youth prisons and probation to visit closed institutions abroad“ oleks Justiitsministeeriumi koordineerida ega kajastuks seetõttu ministeeriumi ja ameti vahelise koostöökokkuleppe lisas 2. 2.4. Seoses käesoleva kirja punktides 2.1 kuni 2.3 toodud muudatusega muutub tegevuste kogumi „Output / Activity 4: Support to closed youth facilities“ kogueelarve: 512 354 EUR asemel on selle alapeatüki kogueelarveks 499 340 EUR. Projekti kaudsed kulud on muudatustest tulenevalt 115 216 EUR asemel 128 230 EUR, moodustades projekti kogueelarvest 3%. Kirjaga on kaasas viis lisa, sh täiendatud projektikirjeldus, täiendatud eelarve ja Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti uue koostööleppe ettepanek koos lisadega. Lisad: Lisa 1. Projektikirjeldus Lisa 2. Eeldefineeritud projekti eelarve Lisa 3. Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti koostöölepe Lisa 4. Koostööleppe lisa 1 (tegevused) Lisa 5. Koostööleppe lisa 2 (eelarve) Lisa 6. Koostööleppe lisa 3 (kuludokumentide impordi vorm) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar kantsler Laidi Surva 6208160 [email protected] K Dokumend Dokumend Rea i kuupäev Dokumendi väljastaja nimi Dokumendi väljastaja registrikood i number / tunnus (pp.kk.aaa nimi a) Kokku: Kulusid tõendavate dokumentide üldine andmestik ja summad Tegevuse Tegevuse toimumise toimumise Kulu / Tasumise / Tasumise tekkimise alguskuup lõppkuupä kuupäev Kirjeldus Kulu tüüp Dokumendi liik Rahastaja (registrikood) äev ev (pp.kk.aaa (pp.kk.aaa (pp.kk.aaa a) a) a) Tavaline Tavaline Dokumend Märkus Dokumend Dokumend Dokumend i summa Lepingu number ja osapool rakendusü i i summa i tasumata käibemaks ksusele käibemaks kokku summa uta Puudub 0,00 Puudub 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Dokumendi tegevuse üldine andmestik ja summad Abikõlblik Projekti Abikõlblik summa Abikõlblik Projekti tegevuse tunnus ja nimetus tegevuse summa käibemaks käibemaks kirjeldus kokku uta 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →