Tõnis Mölder
Riigikogu sotsiaalkomisjon
[email protected] Meie 06.05.2020 nr 1.2-5/1556-1
Muudatusettepanekud meditsiiniseadme
seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõule 165 SE
Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees
Sotsiaalkomisjoni menetluses on meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu 165 SE. Esitame ettepanekud eelnõu täiendamiseks.
1. Meditsiiniseadme seaduse muutmine
1.1. Palume muuta eelnõu § 4 (meditsiiniseadme seaduse muutmine) punkti 21 ja
sõnastada see järgmiselt:
„21) paragrahvi 27 lõiked 4-6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Meditsiiniseadme kliinilise uuringu sponsor teavitab viivitamatult Terviseametit
meditsiiniseadme kliinilisel uuringul ilmnenud ohujuhtumitest.
(5) Meditsiiniseadme, välja arvatud in vitro diagnostikameditsiiniseadme ohujuhtumi uurimisel
tuleb täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/745 tulenevaid nõudeid. In
vitro diagnostikameditsiiniseadme ohujuhtumi korral selgitab Terviseamet välja ohujuhtumi
põhjuseks olnud asjaolud, tehes võimaluse korral koostööd tootjaga. In vitro
diagnostikameditsiinseadme ohujuhtumi põhjuse võib välja selgitada ka tootja. Kui in vitro
diagnostikameditsiiniseadme ohujuhtumi põhjuseks olnud asjaolusid uurib tootja, teavitab ta
uurimise käigust ja tulemustest kirjalikult Terviseametit, samuti teavitatud asutust, kui
teavitatud asutus oli kaasatud ohujuhtumi põhjustanud seadme vastavushindamisse.
(6) Terviseamet tagab, et kõik in vitro diagnostikameditsiiniseadme ohujuhtumiga seotud
isikud on ohujuhtumi uurimise tulemustest teadlikud.“.
Selgitus: Ettepanekuga täiendatakse meditsiiniseadme seaduse muudatust ka § 27 lõike 4
muutmisega, milles asendatakse sõnad „tootja või tema volitatud esindaja“ sõnadega
„meditsiiniseadme kliinilise uuringu sponsor“. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusest (EL) 2017/745 (edaspidi MDR) vastutab kliinilise uuringu algatamise, juhtimise ja
rahastamise korraldamise eest sponsor, kelleks võib olla üksikisik, äriühing, asutus või
organisatsioon. Muudatusega ühtlustatakse mõistete kasutamist MSS-is MDR-iga.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
1.2. Palume täiendada eelnõu § 4 (meditsiiniseadme seaduse muutmine) uue punktiga 25
järgmises sõnastuses:
„25) seadust täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:
„§ 391. Meditsiiniseadme kliinilise uuringu tegemise nõuete rikkumine
(1) Meditsiiniseadme kliinilise uuringu tegemise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“.
Selgitus: Muudatusega lisatakse meditsiiniseadme seadusesse väärteokoosseis ja
rahatrahv meditsiiniseadme kliinilise uuringu tegemise nõuete rikkumise eest. MDR-i artikkel
113 sätestab, et liikmesriigid kehtestavad õigusnormid määruse sätete rikkumise korral
kohaldatavate karistuste kohta. Kliinilise uuringu tegemise nõuete rikkumise, sh ilma loata
kliinilise uuringu läbiviimise korral karistatakse rahatrahviga samas määras nagu on
sätestatud ravimiseaduse §-s 108 ravimite kliinilise uuringu teostamise nõuete rikkumise
korral. Muudatus on vajalik tagamaks paremat patsientide kaitset, seda ka kriisiolukorras.
Muudatus jõustub üldises korras.
2. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine
2.1. Palume muuta eelnõu § 5 punkt 3 (millega muudetakse § 22 lõiget 5) ja sõnastada see
järgmiselt:
„(5) Eestis varem mitteesinenud nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaiguse tõrje
nõuded ja meetmed, mis ei ole kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel, töötab välja
Terviseamet, lähtudes oma pädevusest ja volitustest ning teavitab neist asjassepuutuvaid
isikuid.“.
Selgitus: Sätet täiendatakse sõnadega „lähtudes oma pädevusest ja volitustest“. Tegemist
on tehnilise täpsustusega. Samas on see oluline piiritlemaks olukorda, mis viitab selgelt, et
ka uudse nakkushaiguse korral ei saa amet ületada seaduses toodud pädevusi. Näiteks
Eestis varem mitteesinenud nakkushaiguse korral ei saa Terviseamet rakendada põhiõigusi
ja -vabadusi riivavaid meetmeid või piiranguid, mida õigusruumis ei ole reguleeritud.
2.2. Palume täiendada eelnõu § 5 uue punktiga 6, millega täiendatakse § 27 uue lõikega 31
järgmises sõnastuses:
„6) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui see puudutab konkreetse valla või linna ülesandeid, vastutust ja korraldust,
teavitatakse teda viivitamatult karantiini kehtestamisest.“;“.
Selgitus: Kuna Terviseameti kehtestatavad meetmed või piirangud võivad olla puutumuses
valla või linna ülesannete, vastutuse või korraldusega, siis on oluline, et nimetatud vald või
linn oleks teadlik tema haldusterritooriumil toimuvast ja saab vastavalt muutunud olukorrale
oma tegevuse ümber korraldada, sh vajadusel tunnistada vastukäivad haldusaktid
kehtestuks. Näiteks on vald väljastanud ürituse korraldamise loa, aga Terviseamet on oma
otsusega selle ürituse toimumise keelanud.
2.3. Palume täiendada eelnõu § 5 punktis 7 (vana punkt 6) muudetavat lõiget 5 teise
lausega järgmises sõnastuses:
3
„Kui karantiini on samas haiguskoldes kehtestanud nii Terviseamet kui Vabariigi Valitsus,
loetakse Terviseameti haldusaktist tulenevad õigused ja kohustused lõppenuks Vabariigi
Valitsuse haldusakti jõustumisest osas, milles need õigused ja kohustused on erinevad või
vastuolulised.“.
Selgitus: Muudatus on vajalik selleks, et vältida olukorda, kus Terviseamet on näiteks
kehtestanud karantiini ühe valla konkreetsele koolile ja olukorra muutudes kehtestab
Vabariigi Valitsus karantiini linnas tervikuna ja seeläbi kehtib adressaadi suhtes kaks
samasisulist haldusakti. Nimetatud sätte alusel loetakse vastuolulised õigused ja kohustused
lõppenud Vabariigi Valitsuse haldusakti jõustumisest.
2.4. Palume täiendada eelnõu § 5 punkti 9 (vana punkt 7, millega sõnastatakse § 28 uues
sõnastuses) uue lõikega 7 järgmises sõnastuses ja muutes järgnevate lõigete numeratsiooni
vastavalt:
„(7) Käesoleva paragrahvi alusel kehtestatud nõuded, meetmed ja piirangud lõpetakse
vajaduse äralangemisel haldusorgani poolt, kes need kehtestas. Kui nõuded, meetmed ja
piirangud on sama adressaadi suhtes kehtestanud nii Terviseamet kui Vabariigi Valitsus,
loetakse Terviseameti haldusaktist tulenevad õigused ja kohustused lõppenuks Vabariigi
Valitsuse haldusakti jõustumisest osas, milles need õigused ja kohustused on erinevad või
vastuolulised.“.
Selgitus: vt selgitusi kirja punkt 2.3. juurest.
2.5. Palume täiendada eelnõu § 5 punkti 9 (vana punkt 7, millega sõnastatakse § 28 uues
sõnastuses) uue lõikega 10 (arvestades muutunud lõigete järjekorda) järgmises sõnastuses
ja muutes järgnevate lõigete numeratsiooni vastavalt:
„(10) Kui see puudutab konkreetse valla või linna ülesandeid, vastutust ja korraldust,
teavitatakse teda viivitamatult nõuete, meetmete ja piirangute kehtestamisest.“.
Selgitus: vt selgitusi kirja punkt 2.2. juurest.
2.6. Palume muuta eelnõu § 5 punkti 13 (vana punkt 8, millega täiendatakse § 45
tekstiosaga „44“) ja anda see uues sõnastuses järgmiselt:
„13) paragrahvi 45 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks
kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 44, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku
järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“;“.
Selgitus: Muudatusega lisatakse riikliku järelevalve meetmena ka korrakaitseseaduse § 51,
mis võimaldab valduse läbivaatust, et teha efektiivset järelevalvet seaduses kehtestatud
nõuete täitmise üle. Kehtiva õigusruumi kohaselt on küll õigus ruumi siseneda, kuid puudub
õigus valdust läbi vaadata.
3. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Palume täiendada eelnõu § 7 uue punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Terviseamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks
kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve
erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“;“.
4
Selgitus: Muudatusega lisatakse riikliku järelevalve meetmena korrakaitseseaduse § 51, mis
võimaldab valduse läbivaatust. Muudatus on vajalik selleks, et Terviseametil oleks võimalik
teha efektiivset järelevalvet tervishoiuteenuse osutamise nõuete üle. Kehtiva õigusruumi
kohaselt on küll õigus ruumi siseneda, kuid puudub õigus valdust läbi vaadata.
4. Seaduse jõustumine
Palume muuta eelnõu § 10 ja sõnastada see järgmiselt:
„§ 10. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse §-d 2, 5, 6 ja 8 jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval
päeval.
(2) Käesoleva seaduse §-d 1 ja 3, § 4 punktid 1–7, 10, 11, 13–22, 24 ning §-d 7 ja 9
jõustuvad 2021. a 26. mail.“.
Selgitus: Tulenevalt 23. aprilli 2020. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)
2020/561, millega muudetakse meditsiiniseadmeid käsitlevat määrust (EL) 2017/745 selle
teatavate sätete kohaldamise kuupäevade osas, tuleb edasi lükata ka meditsiiniseadme
seaduse muudatuste jõustumine. Siiski ei lükata edasi pädeva asutuse ning teavitatud
asutuse eest vastutava asutuse nimetamist, vastavushindamiseta meditsiiniseadmete turule
laskmise ja kasutusele võtuga seotud erisuste tegemise õiguste muutmist ning sellega
seoses ka järelevalve sätteid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Madis Tõns 626 9138
[email protected]
Nele Nisu 626 9338
[email protected]