MINISTRI MÄÄRUS
06.05.2020 nr 24
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a
määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad
ning riigieelarvest makstava tasu maksmise
tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6
alusel.
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise
tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse arv „146“ arvuga „155“;
2) paragrahvi 2 lõikes 11 asendatakse arv „1099“ arvuga „1132“;
3) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse arv „123“ arvuga „130“;
4) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse arv „217“ arvuga „224“;
5) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse arv „441“ arvuga „454“;
6) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse arv „569“ arvuga „586“ ja arv „632“ arvuga „651“;
7) paragrahvi 2 lõiget 5 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:
„Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud
teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi
toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes
hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega
676 eurot kalendrikuus.“;
8) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse arv „838“ arvuga „863“ ja arv „911“ arvuga „938“;
9) paragrahvi 2 lõikes 61 asendatakse arv „852“ arvuga „878“ ja arv „947“ arvuga „975“;
10) paragrahvi 2 lõiget 61 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:
2
„Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud
teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi
toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes
hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega
1050 eurot kalendrikuus.“;
11) määrust täiendatakse §-ga 42 järgmises sõnastuses:
„§ 42. Erihoolekandeteenuste eest tasumine Vabariigi Valitsuse poolt 12. märtsil 2020. a
välja kuulutatud eriolukorras
(1) Vabariigi Valitsuse poolt 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorras on
autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu
toetamise teenust § 2 lõikes 11 sätestatud tingimustel, kui talle osutatakse teenust vähemalt
60 tundi kuus.
(2) Vabariigi Valitsuse poolt 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorras on suures mahus
hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata
intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust § 2 lõikes 12
sätestatud tingimustel kuni 31 ööpäeva eest kuus.
(3) Vabariigi Valitsuse poolt 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorras on suures mahus
järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada
igapäevaelu toetamise teenust § 2 lõikes 14 sätestatud tingimustel kuni 31 ööpäeva eest kuus.
(4) Lõigetes 1–3 sätestatud erisusi kohaldatakse eriolukorra lõppemise kalendrikuu lõpuni.“.
§ 2. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. maist 2020. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Kooskõlastustabel
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise
tingimused ja kord’’ muutmise määruse seletuskirja juurde
Kooskõlastaja Tehtud märkus või ettepanek Vastus
MTÜ MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit, olles läbi Arvestatud
vaadanud nimetatud määruse eelnõu, nõustub
Erihoolekande-
üldjoontes määruses toodud teenuse hindade
teenuste maksimummääradega. See on järjekordne väike
samm eesmärgi poole, milleks on kulupõhised
Pakkujate Liit
hinnad kõigil teenustel. Suurim mure jääb toetatud
elamise teenuse osutamise hinna osas, mille tõus
ei vasta tegelikele vajadustele. Toetatud elamise
teenuse üksused (sh klientide enda elupinnad)
asuvad suuremates linnades väga eraldatult
(Tallinn, Taru, Pärnu). Klientide juurde liikumiseks
kulub nii tegevusjuhendaja aega kui ka
liikumisvahendi ressurssi (auto, ühistransport).
Tegevusjuhendajad teevad tööd ka
nädalavahetustel ja riigipühadel, kui kliendiga pole
tööpäevadel võimalik kohtuda, mis kajastub
töötaja jaoks ületundides. Niisamuti tuleb ette
sageli samuti tühisõite kliendi juurde, kui
kohtumine on kokku lepitud, aga kliendil pole soovi
tegevusjuhendajaga tegelikult kohtuda. Neid
kulusid on veelgi, mida me aruandluses täna
näidata ei saa, ega pole need ka kulumudelites
arvestatud. Kulud reaalselt teha tuleb. Seetõttu
soovime, et toetatud elamise kulud võetakse sellel
aastal tähelepanu alla. Erihoolekandeteenuste
Pakkujate Liit on valmis osalema toetatud elamise
kulumudeli välja töötamisel või olemasolevate
kuluandmete värskendamisel.
Sotsiaalkindlus- Kooskõlastatud vaikimisi Arvestatud
tusamet Mitteametliku märkusena: Teeme ettepaneku
(allpool toodud põhjendustel) täiendada üksnes
eelnõu seletuskirja § 1 p 11 osas lausega:
„Teenuse osutamise 60 tunni hulka arvestatakse
eriolukorra ajal nii vahetult inimesega läbi viidud
teenuse tegevused kui ka tema pereliikmetele
vajalik juhendamine ja nõustamine koduses
keskkonnas vajalike tegevusrutiinide järgimiseks
ja turvalisuse tagamiseks.“.
Rahandus- Kooskõlastatud märkusteta
ministeerium
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise
tingimused ja kord’’ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne
maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“
(edaspidi määrus) muudetakse seoses erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste
muutmisega ning uue, diferentseeritud hinna lisamisega ööpäevaringsele erihooldusteenusele,
mida osutatakse eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem
30 isikule ühes hoones. Määrusesse lisatakse ka paragrahv erihoolekandeteenuste eest tasumise
erisuste kohta Vabariigi Valitsuse poolt 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorras.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen
Preimann (tel: 626 9246, e-post:
[email protected]) ning määruse mõjude osa analüüsi ja
statistika osakonna analüütik Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post:
[email protected]).
Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja
sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse juht Helen Tähtvere (tel: 5300 2295, e-post:
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice
Sündema (tel: 626 9271, e-post:
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.
Muudetakse määruse redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I,
28.12.2019, 4.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse §-ga 1 muudetakse kehtiva määruse § 2, milles on sätestatud erihoolekandeteenuste
maksimaalsed maksumused. Alates 01.05.2020 tõstetakse pea kõigi teenuste hinda 3%. Erandina
tõstetakse sel korral rohkem, 6%, igapäevaelu toetamise teenuse ja töötamise toetamise teenuse
hinda, kuna nende teenuste puhul on hind kulupõhisest hinnast kõige rohkem n-ö maha jäänud.
Teine põhjus nende teenuste suuremaks hinnatõusuks on riigi suund toetada inimeste kodus
elamist ja isikukeskset teenusepakkumist teenusesaaja kogukonnas.
Teenuse hinda ei tõsteta nelja teenuse puhul:
- autismispektriga raske või sügava puudega täisealiste isikute ööpäevaringne
erihooldusteenus, kuna kahjuks ei ole seni selle teenuse pakkujat;
- ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel, kuna teenuse hind on juba kulupõhine;
- suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavate intellektihäirega täisealiste isikute
igapäevaelu toetamise teenus, kuna teenuse hind on juba kulupõhine;
2
- suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavate intellektihäirega täisealiste isikute igapäevaelu
toetamise teenus, kuna teenuse hind on juba kulupõhine.
Erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi tõstetakse eesmärgiga tagada
teenuseosutajate võimekus leida kvalifitseeritud personali. 2020. aasta riigieelarve läbirääkimistel
otsustas Vabariigi Valitsus eraldada baaseelarvesse täiendavaid vahendeid
sotsiaalhoolekandetöötajate palgatõusuks, erihoolekandeteenuseid vahetult osutavate inimeste
töötasudeks, et anda teenuseosutajatele võimalus tõsta teenust vahetult osutavate isikute ehk
tegevusjuhendajate töötasu 2,5%, mille tõttu suurendati enamiku erihoolekandeteenuste
maksimaalset maksumust 2%. 2020. aasta esimese kvartali eelarvekulud näitasid, et võimalus on
teenuste maksimaalset maksumust veelgi tõsta ning lisaks kehtestada diferentseeritud hind
ööpäevaringsele erihooldusteenusele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele sügava liitpuudega
isikutele, kes saavad teenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid
kõige rohkem 30 isikule ühes hoones.
Nelja teenuse puhul, mille hinda sel korral ei tõsteta, võimaldab olemasolev teenuse hind maksta
teenust osutavatele tegevusjuhendajatele konkurentsivõimelist töötasu.
Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 1. Muudatuse tulemusena on
igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada igapäevaelu toetamise
teenust maksimaalse maksumusega 155 eurot kalendrikuus varasema 146 euro asemel.
Maksumust tõstetakse 6%.
Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lõiget 11, mille kohaselt on autismispektriga
raske või sügava puudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust
maksimaalse maksumusega 1132 eurot kalendrikuus varasema 1099 euro asemel. Maksumust
tõstetakse 3%.
Paragrahvi 1 punktiga 3 asendatakse määruse § 2 lõikes 2 arv „123“ arvuga „130“. Muudatuse
tulemusena on töötamise toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada töötamise
toetamise teenust maksimaalse maksumusega 130 eurot kalendrikuus varasema 123 euro
asemel. Maksumust tõstetakse 6%.
Paragrahvi 1 punktiga 4 asendatakse määruse § 2 lõikes 3 arv „217“ arvuga „224“. Muudatuse
tulemusena on toetatud elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada toetatud elamise
teenust maksimaalse maksumusega 224 eurot kalendrikuus varasema 217 euro asemel.
Maksumust tõstetakse 3%.
Paragrahvi 1 punktiga 5 asendatakse määruse § 2 lõikes 4 arv „441“ arvuga „454“. Muudatuse
tulemusena on kogukonnas elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada kogukonnas
elamise teenust maksimaalse maksumusega 454 eurot kalendrikuus varasema 441 euro asemel.
Maksumust tõstetakse 3%.
Paragrahvi 1 punktiga 6 asendatakse määruse § 2 lõikes 5 arv „569“ arvuga „586“ ja arv „632“
arvuga „651“. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 1 nimetatud ööpäevaringset
erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama
hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas
eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset
erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 586 eurot kalendrikuus varasema 569 euro
asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud
teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või
igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust
maksimaalse maksumusega 651 eurot kalendrikuus varasema 632 euro asemel. Ööpäevaringset
erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama
hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates
peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus
3
saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 651 eurot kalendrikuus
varasema 632 euro asemel.
Maksumusi tõstetakse 3%.
Paragrahvi 1 punktiga 7 täiendatakse määruse § 2 lõiget 5 neljanda lausega järgmises
sõnastuses: „Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud
nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust
eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes
hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 676 eurot
kalendrikuus.“.
Määrusega kehtestatakse uus, diferentseeritud hind ööpäevaringsele erihooldusteenusele, mida
osutatakse eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem
30 isikule ühes hoones. Euroopa Regionaalarengufondi toel on Eestisse ehitatud ja ehitatakse
järgnevate aastate jooksul mitmeid kaasaegseid erihoolekandeteenuste osutamise hooneid, kus
ühes hoones on maksimaalselt 30 teenusekohta ja need teenusekohad on jaotatud kuni
6 inimesest koosnevatesse perelaadsetesse teenuseüksustesse. Näiteks riiklik AS
Hoolekandeteenused on ehitanud mitmeid 24 inimese hooneid, kus perelaadsed teenuseüksused
toimivad täiesti iseseisvalt eraldi peredena oma köögi ja muude teenuse osutamiseks vajalike
tegevuste tegemise keskkonnaga. Iga pereüksuse juures on vaja tegevusjuhendajaid, kes tagavad
ööpäevaringset teenust vajavatele inimestele vajaliku hoolduse ja pideva juhendamise, kõrvalabi
ja järelevalve. Olemasolevad ööpäevaringsete teenuste maksumused ei arvestanud olukorda, kus
teenuseid osutatakse teineteisest eraldatud ja iseseisvalt toimivates väikestes kuni 6-liikmelistes
pereüksustes. Olemasolev teenuse maksumus ei võimalda tagada inimeste vajadustele vastavat
tegevusjuhendajate arvu uutes perelaadsetes teenuseüksustes. Seetõttu on vajalik kehtestada
väikestele perelaadsetele teenuseüksustele uus, kõrgem hind, kui seda on 10- või 12-liikmelisele
grupile teenust osutades. Uus hind võimaldab tagada piisava arvu kvalifitseeritud töötajaid ning
pakkuda kvaliteetset teenust.
Paragrahvi 1 punktiga 8 asendatakse määruse § 2 lõikes 6 arv „838“ arvuga „863“ ja arv „911“
arvuga „938“. Määruse § 2 lõikes 6 on sätestatud ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või
püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse
maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 2 nimetatud
ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust
saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas
eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset
erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 863 eurot kalendrikuus varasema 838 euro
asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud
teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või
igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust
maksimaalse maksumusega 938 eurot kalendrikuus varasema 911 euro asemel. Ööpäevaringset
erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama
hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates
peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus
saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 938 eurot kalendrikuus
varasema 911 euro asemel.
Maksumusi tõstetakse 3%.
Paragrahvi 1 punktiga 9 asendatakse määruse § 2 lõikes 61 arv „852“ arvuga „878“ ja arv „947“
arvuga „975“. Määruse § 2 lõikes 61 on sätestatud sügava liitpuudega inimestele osutatava
ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS
§ 101 lõikes 3 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on
suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset
erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada
ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 878 eurot kalendrikuus varasema
852 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud
nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust
4
ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset
erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 975 eurot kalendrikuus varasema 947 euro
asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud
teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi
toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes
hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 975 eurot
kalendrikuus varasema 947euro asemel.
Maksumusi tõstetakse 3%.
Paragrahvi 1 punktiga 10 täiendatakse määruse § 2 lõiget 61 neljanda lausega järgmises
sõnastuses: „Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud
nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust
eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes
hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega
1050 eurot kalendrikuus.“.
Määrusega kehtestatakse uus, diferentseeritud hind sügava liitpuudega isikute ööpäevaringsele
erihooldusteenusele, mida osutatakse eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele
isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones. Osades Euroopa Regionaalarengufondi toel
ehitatud ja ehitatavates kaasaegsetes erihoolekandeteenuste pakkumise hoonetes, kus ühes
hoones on maksimaalselt 30 teenusekohta, saavad ööpäevaringset erihooldusteenust sügava
liitpuudega inimesed. Sarnaselt § 1 punkti 7 juures selgitatuga on juhul, kui teenust osutatakse
kuni kuuele inimesele perelaadses grupis, iga grupi juures vajalik tegevusjuhendaja olemasolu, et
oleks tagatud inimestele vajalik hooldus ja pidev juhendamine, kõrvalabi ja järelevalve.
Olemasolevad ööpäevaringsete teenuste maksumused sügava liitpuudega inimestele ei
arvestanud olukorda, kus teenuseid osutatakse teineteisest eraldatud ja iseseisvalt toimivates
väikestes kuni 6-liikmelistes pereüksustes. Seetõttu on vajalik kehtestada väikestele
perelaadsetele teenuseüksustele uus, kõrgem hind, kui seda on 10- või 12-liikmelisele grupile
teenust osutades. Uus hind võimaldab tagada piisava arvu kvalifitseeritud töötajaid ning pakkuda
kvaliteetset teenust.
Paragrahvi 1 punktiga 11 täiendatakse määrust §-ga 42.
Lisatava paragrahvi pealkiri on „Erihoolekandeteenuste eest tasumine Vabariigi Valitsuse poolt
12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorras“.
Lisatava paragrahvi neli lõiget on sõnastatud järgmiselt:
„(1) Vabariigi Valitsuse poolt 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorras on autismispektriga
raske või sügava puudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust § 2 lõikes
11 sätestatud tingimustel, kui talle osutatakse teenust vähemalt 60 tundi kuus.
(2) Vabariigi Valitsuse poolt 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorras on suures mahus
hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata
intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust § 2 lõikes 12
sätestatud tingimustel kuni 31 ööpäeva eest kuus.
(3) Vabariigi Valitsuse poolt 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorras on suures mahus
järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada
igapäevaelu toetamise teenust § 2 lõikes 14 sätestatud tingimustel kuni 31 ööpäeva eest kuus.
(4) Lõigetes 1–3 sätestatud erisusi kohaldatakse eriolukorra lõppemise kalendrikuu lõpuni.“.
Lõikega 1 võimaldatakse autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul jätkata
määruse § 2 lõikes 11 sätestatud tingimustel igapäevaelu toetamise teenuse kasutamist
eriolukorras ka juhul, kui teenust ei ole võimalik saada määruse § 2 lõikes 11 sätestatud mahus
(vähemalt 120 tundi kuus), kuid talle osutatakse teenust vähemalt 60 tundi kuus.
Eriolukorras on väga oluline säilitada sellele sihtrühmale teenuse osutamine, kuid
teenuseosutajast mitteolenevatel põhjustel ei pruugi tal olla võimalik nõutud tundide mahtu täita.
Eriolukorras ei pruugi olla võimalik korraldada nõutud mahus silmast silma kohtumisi ega
juhendamist tavapäraselt päevakeskuses, kuid kasutades alternatiivseid teenuse osutamise viise
(nt tegevusjuhendaja ja teenust vajava isiku ühised tegevused isiku kodus või värskes õhus),
saavad teenusepakkujad teenuse vajajale vajalikku teenust edasi pakkuda, kuigi tavaoludest
5
väiksemas mahus. Lisaks ei ole isiku lähedane, kes on kasutanud isiku teenuse saamise aega tööl
käimiseks, automaatselt sunnitud loobuma tööl käimisest ja sissetulekust. Niisiis loeme eriolukorra
ajal teenuse tingimused täidetuks, kui teenust osutatakse võrreldes tavaolukorraga pooles mahus
– vähemalt 60 tundi kuus. Oluline on siinkohal ka asjaolu, et teenuse eest tasumise jätkamine
võimaldab teenuseosutajal säilitada töötajaskonda ega tekita eriolukorra ajal uusi, sissetuleku
kaotamise tõttu abivajaja seisu sattunud inimesi.
Määruse § 42 lõigetega 2 ja 3 suurendatakse selliste päevade arvu kuus, mille kestel on suures
mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatel intellektihäirega täisealistel isikutel ning suures
mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavatel intellektihäirega täisealistel isikutel õigus saada
igapäevaelu toetamise teenust.
Määruse § 2 lõigetes 12 ja 14 on vastavalt sätestatud, et suures mahus hooldust, järelevalvet ja
kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel
isikul ja suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektihäirega täisealisel isikul
on õigus saada igapäevaelu toetamise teenust määruses kindlaksmääratud summa eest kuni 23
ööpäeva eest kuus. Määruse § 42 lõigetega 2 ja 3 suurendatakse nimetatud sihtrühmade puhul
teenuse saamise õigust 31 ööpäevani kuus.
Eriolukorras, kui on raskesse haigusesse nakatumise oht, tuleb tagada suure hooldusvajadusega
ning pidevat järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele inimestele igapäevaelu toetamise teenuse
jätkumine hoiuteenusena, et tagada isikute heaolu ning nende lähedastele võimalus säilitada
töökoht ja sissetulek. Nakatumisohtu ja viiruse levimise minimeerimiseks on vajalik luua võimalus,
kus teenuse osutamisega jätkatakse, kuid erinevalt tavapärasest ei liigu teenust kasutav isik
pidevalt teenuse saamise koha ja kodu vahet, vaid jääb teenuse saamise kohta teenust saama
kuni eriolukorra lõpuni. Seetõttu luuakse võimalus kasutada määruse § 2 lõigetes 12 ja 14
kirjeldatud igapäevaelu toetamise teenust 23 ööpäeva asemel kuni 31 ööpäeva kuus. Teenuse
eest tasumisel lähtutakse ööpäeva maksumuse hinnast vastavalt määruse § 2 lõigetes 12 ja 14
sätestatule.
Määruse § 42 lõikes 4 sätestatakse, et lõigetes 1–3 sätestatud erisusi kohaldatakse eriolukorra
lõppemise kalendrikuu lõpuni. Kuna teenusepakkujal ei ole võimalik teada, millal tehakse
eriolukorra lõpetamise otsus ja see otsus võidakse teha kalendrikuu keskel, võimaldab lõikes 4
sätestatu teenusepakkujal vajaduse korral (toitlustuse korraldamine, töötajate töögraafikute
tegemine) pakkuda teenust eriolukorras kehtinud nõuetele vastavalt.
Määruse §-s 2 on sätestatud määruse jõustumine. Määrus on kavandatud jõustuma 1. mail
2020. a.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste reguleerimisel puudub seos Euroopa Liidu
õigusega, kuna tegemist on riigisisese küsimusega.
4. Määruse mõjud
Määrusega muudetakse erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi, kehtestatakse
uus teenuse hind kuni 6-liikmelistele peregruppidele, kes saavad teenust kuni 30 inimesele
mõeldud hoones. Samuti lisatakse määrusesse sätted, millega võimaldatakse eriolukorras
autistide päevahoiuteenust osutada sama hinnaga pooles mahus ning viibida päeva- ja
nädalahoius senise 23 ööpäeva asemel 31 ööpäeva kuus, kuni eriolukorra kalendrikuu lõpuni.
Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata muudatuste mõju
erihoolekandetöötajatele, teenuseosutajatele, teenusesaajatele ja Sotsiaalkindlustusametile
ning avaliku sektori kuludele-tuludele.
6
Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja
Statistikaameti andmeid.
Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas:
mõju majandusele, sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ning mõju riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Määruse muudatustel on ka kaudne mõju
regionaalarengule. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja
kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda ega
riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.
4.1. Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse tõstmine
Mõju majandusele
Erihoolekandetöötajad
Mõju ulatus
Maksimaalsete maksumuste muudatuse peamine majanduslik mõju seisneb
erihoolekandeteenuse saajatega tegelevate töötajate töötasu suurenemises. Kui võrrelda
aastate 2011–2018 andmeid, on kõigi erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate
töötajate1 keskmine töötasu ja tegevusjuhendajate keskmine töötasu kasvanud suhteliselt
sarnases tempos (2017. aasta ja 2018. aasta võrdluses vastavalt 11,7% ja 11,8%). Võrreldes
Eesti keskmise palga kasvuga on see tegevusjuhendajatel olnud 2014. aasta ja 2015. aasta,
2015. aasta ja 2016. aasta ning 2017. aasta ja 2018. aasta võrdluses isegi suurem. Eesti
keskmine palk tõusis 2017. aasta ja 2018. aasta võrdluses 7,3%, erihoolekandetöötajate ja
tegevusjuhendajate töötasu vastavalt 11,7% ja 11,8%. Sellegipoolest oli 2018. aastal Eesti
keskmine brutokuupalk 1,6 korda kõrgem kui erihoolekandetöötajate keskmine brutokuupalk
(joonis 1).
Joonis 1. Erihoolekandetöötajate, tegevusjuhendajate ja Eesti keskmise brutokuupalga
võrdlus, 2011–2018
1
Vastavalt Sotsiaalministeeriumi H-veebi aruandlusvormile loetakse erihoolekandeteenuse kasutajaga vahetult
tegelevateks töötajateks hooldustöötajaid, logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, kutsenõustajat, füsioterapeuti,
tegevusterapeuti või assistenti, huvijuhti, tegevusjuhendajat, arsti, õde, sotsiaaltöötajat ning muid töötajaid.
7
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Statistikaamet (Sotsiaalministeeriumi
arvutused)
Määrusega suurendatakse enamiku (12 teenust 16-st) erihoolekandeteenuste maksimaalset
maksumust 3–6% võrra, mis võimaldab vähesel määral tõsta ka töötajate töötasu.
Erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust on muudetud regulaarselt (vaata ka
tabel 2), üldjuhul on jäänud kasv 5–7% piiresse, v.a mõned erandid, näiteks 2015. aasta ja
2016. aasta võrdluses suurendati igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise ja toetatud
elamise teenuse maksumust umbes 13% võrra. 2017. aasta ja 2018. aasta võrdluses
suurendati kohtumääruse alusel osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksumust üle
20% ning 2018. aasta ja 2019. aasta võrdluses 62%, et viia hind kulupõhisele hinnatasemele
ja tagada kvaliteetne teenuse osutamine.
2018. aasta augustist suurendati kõikide erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust
vähemalt 8% ning 2019. aastal veel kuni 5% (v.a eelmises lauses viidatud kohtumääruse
alusel osutatav ööpäevaringne erihooldusteenus, mille maksimaalne maksumus suurenes
rohkem). 2019. ja 2020. aasta võrdluses suurendati enamiku teenuste maksimaalset
maksumust 1–2% võrra.
Erihoolekande tegevusjuhendajate töötasu on planeeritud perioodil 2019–2022 järk-järgult
tõsta. Eesmärk on, et see jõuaks 2022. aastaks 95%-ni õendustöötajate töötasust.
Sotsiaalministeeriumi soov on kasvatada töötasu 2020. aastal 20%, 2021. aastal 18% ja
2022. aastal 11%. Töötasu kasvu juures on arvestatud ka Rahandusministeeriumi suvises
majandusprognoosis esitatud tarbijahinnaindeksi muutust perioodil 2020–2022.
Tabel 1. Tegevusjuhendajate planeeritud palgakasv perioodil 2020–2022
2020 2021 2022
Tegevusjuhendajate palgakasvu % 20% 18% 11%
Tegevusjuhendaja tööjõukulu kuus
(eurot) 1302 1539 1701
Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvutused
Tabel 2. Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus ja selle kasv aastas, 2015–2020
2020 I
2018
2018 I pa (I–
2015– 2016– 2017– II pa 2019–
2015 2016 2017 2018 II pa pa – 2020 I pa 2020 II pa IV)–
Teenus 2016 2017 2018 I pa (€) 2018 2019 (€) – 2020
(€) (€) (€) (€) 2018 II (I–IV)(€) (V–) (€) 2020 II
(%) (%) (%) 2019 (%)
pa (%) pa (V–
(%)
)
Igapäevaelu toetamine 101 114 13% 116 2% 122 5% 137 12% 143 4% 146 2% 155 6%
Igapäevaelu toetamine
autismispektriga
inimestele 930 950 2% 1066 12% 1077 1% 1099 2% 1132 3%
Igapäevaelu toetamine
suure
hooldusvajadusega 45 50 52 52 52
inimestele ööpäevas, ööpäevas, 11%, ööpäevas, 4%, ööpäevas, ööpäevas,
35 päevas 39 päevas 11% 41 päevas 5% 41 päevas - 41 päevas -
Töötamise toetamine 83 94 13% 96 2% 101 5% 115 14% 120 4% 123 2% 130 6%
Toetatud elamine 157 177 13% 180 2% 189 5% 208 10% 214 3% 217 1% 224 3%
Kogukonnas elamine 329 329 0% 335 2% 369 10% 415 12% 432 4% 441 2% 454 3%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus 435 450 3% 459 2% 482 5% 538 12% 559 4% 569 2% 586 3%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus kuni
12 isikule üksuses 495 504 2% 529 5% 595 12% 619 4% 632 2% 651 3%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus kuni
10 isikule üksuses 619 - 632 2% 651 3%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus kuni
6 isikule üksuses 676 -
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
autismispektriga
inimestele 4252 - 4252 - 4252 -
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
sügava liitpuudega
isikutele 642 664 3% 677 2% 724 7% 805 11% 837 4% 852 2% 878 3%
9
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
sügava liitpuudega
kuni 12 isikule üksuses 730 744 2% 796 7% 892 12% 928 4% 947 2% 975 3%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
sügava liitpuudega
kuni 10 isikule üksuses 928 - 947 2% 975 3%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
sügava liitpuudega
kuni 6 isikule üksuses 1050 -
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
ebastabiilse
remissiooniga isikutele 642 664 3% 677 2% 724 7% 795 10% 826 4% 838 1% 863 3%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
ebastabiilse
remissiooniga kuni 12
isikule üksuses 730 744 2% 796 7% 859 8% 893 4% 911 2% 938 3%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
ebastabiilse
remissiooniga kuni 10
isikule üksuses 893 - 911 2% 938 3%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
kohtumäärusega
hoolekandeasutusse
paigutatud isikule 879 909 3% 926 2% 1118 21% 1209 8% 1955 62% 1966 1% 1966 -
Üldhoolduskulude
katmine
608 - 626 3%
Allikas: Sotsiaalministeeriumi koostatud, maksimaalsete maksumuste määruste põhjal
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Mõjutatud sihtrühmaks on erihoolekandeteenuse saajatega vahetult tegelevad töötajad, keda
oli 2018. aasta hoolekandestatistika andmetel 1666, sh 1542 tegevusjuhendajat. Kõigist tööga
hõivatud 15–74-aastastest inimestest (664,7 tuhat2) moodustas see Eestis 2018. aastal umbes
0,2%.
Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse muutmine toimub regulaarselt.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Mõju sagedus on keskmine.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekandetöötajate jaoks
väheolulise majandusliku mõjuga.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Erihoolekandeteenuse saajad
Mõju ulatus
Muudatus mõjutab kaudselt ka teenusesaajaid, kuna teenuste hindade tõstmise eesmärk on
tagada teenuseosutajate võimekus pakkuda teenust ning leida kvalifitseeritud personali.
Kvalifitseeritud personali abil on inimestel võimalik saada kvaliteetsemat teenust, mis aitab
kaasa nende seisundi säilitamisele ja/või parandamisele.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatused puudutavad tulevikus kõiki praeguseid teenusesaajaid ning tulevikus teenust
saama hakkavaid inimesi. Igal aastal lisandub Eestis Tervise Arengu Instituudi andmetel ca
24–26 tuhat3 uut ambulatoorset psühhiaatrilist haigusjuhtu (diagnoosigrupp F00–F99). Kui
vaadata psüühikahäiret puude kontekstis, oli ametliku puude raskusastmega inimeste seas
psüühikahäire või vaimupuude liigiga inimesi 2019. aasta alguse seisuga ca 28 000.
Diagnoosigrupp F00–F99 sisaldus üle 50 0004 inimese (st üle 30% kõikidest puudega
inimestest) puude määramise aluseks olevas diagnoosis (nii põhidiagnoosina kui kaasuva
diagnoosina)5. Puude kontekstis on psüühilise erivajadusega isikute arvu kasv viimaste
aastate põhjal olnud ca 5% aastas.
Erihoolekandeteenuseid osutati 2019. aasta lõpus 5776 inimesele6 ja erihoolekandeteenuste
järjekorras (sh eelis- ja tavajärjekord) oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2019. aasta lõpu
seisuga umbes 1600 inimest7. Erihoolekande arengukava on välja toonud, et
erihoolekandeteenuseid võiks vajada hinnanguliselt mingis eluetapis veel ca 13 000 inimest.
2
Statistikaamet, 2019. Hõivatud tegevusala järgi. Viimati kuvatud: 18.10.19. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Datab
ase/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2
3
Tervise Arengu Instituut, 2019. Uued ambulatoorsed psühhiaatrilised haigusjuhud soo ja vanuse järgi. Kättesaadav:
http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/02Haigestumus/02Haigestumus__05Psyyhikahaired/?tablelist=true&rxid=5d380695-
8567-4c0e-8b0a-c988c714b513 Viimati kuvatud 18.10.19.
4
Siin tuleb arvestada, et 2019. a statistikast on puudu ca 1500 inimese mõlemad, nii põhi- kui ka kaasuvad diagnoosid.
Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemide ühendamisega ei ole täpsemad andmed ajutiselt kättesaadavad.
5
Sotsiaalkindlustusamet, 2019. Sotsiaalministeeriumi arvutused.
6
Sotsiaalkindlustusamet, 2020. Sisaldab ainult riigieelarvest rahastatud teenuse saajaid.
7
Sotsiaalkindlustusamet, 2020.
11
Potentsiaalne mõjutatud sihtrühm on kõik psüühikahäire diagnoosiga inimesed ehk umbes 4%
Eesti elanikkonnast.
Muudatuse mõju on regulaarne, kuivõrd riigieelarvest tasutakse erihoolekandeteenuste
osutamise eest igal kuul.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike, mõju sagedus on keskmine.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on psüühikahäirega inimeste jaoks
väheolulise mõjuga.
Mõju regionaalarengule
Muudatusel on kaudne mõju ka regionaalarengule, kuna teenuste maksumuse suurendamine
võimaldab parandada sotsiaalteenuste kättesaadavust Eesti eri piirkondades. Heaolu
arengukava 2016–2023 seab eesmärgiks, et inimene peab saama teenuseid oma varasema
elukoha vahetus lähetuses, et säiliksid sidemed perekonnaga ja muu sotsiaalvõrgustikuga,
mis toetavad inimese taastumist ning tagasi kogukonda siirdumist. Praegu on probleemiks
see, et teenused ei ole kõikides piirkondades ühtlaselt kättesaadavad. Erihoolekandeteenuste
maksimaalse maksumuse suurendamine võib olla üheks teenusepakkujaid motiveerivaks
teguriks, mis võimaldab laiendada teenuseid ka sellistesse piirkondadesse, kus neid praegu
ei pakuta. Muudatuse mõju regionaalarengule on kaudne, mistõttu mõjusid detailsemalt ei
hinnata.
Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele
Riigieelarve
Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus
Muudatus mõjutab avaliku sektori kulusid-tulusid. 2018. aasta andmetel kulus
erihoolekandeteenuste osutamiseks riigieelarvest kokku üle 27 miljoni euro. Toetavate
teenuste osutamiseks kulus riigieelarvest ligi 9,5 miljonit eurot, ööpäevaringsete
erihooldusteenuste osutamiseks üle 17,7 miljoni euro8. Kui arvestada, et
erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust suurendatakse riigieelarvest 3–6%, ja kui
jätkata vähemalt praeguse teenusesaajate arvuga, kasvab muudatuse rakendamise järel
riigieelarveliste vahendite kasutamine. Kogu riigieelarve ja Sotsiaalkindlustusameti eelarve
mõttes ei ole aga tegemist olulise mõjuga.
Mõju sagedus
Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud on 2020. aastaks planeeritud
riigieelarve vahendites Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu olemas.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
8
Sotsiaalministeerium, 2019. H-veebi hoolekandestatistika aruanded.
12
Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike, ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Tegemist on riigieelarve kulude-tulude mõttes väheolulise mõjuga.
4.2. Uus diferentseeritud hind ööpäevaringsele erihooldusteenusele ja sügava
liitpuudega inimesele mõeldud ööpäevaringsele erihooldusteenusele
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Erihoolekandeteenuse saajad
Mõju ulatus
Määrusega kehtestatakse uued, diferentseeritud hinnad ööpäevaringsele erihooldusteenusele
ja sügava liitpuudega inimestele mõeldud ööpäevaringsele erihooldusteenusele, mida
osutatakse eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem
30 isikule ühes hoones. Muudatus mõjutab erihoolekandeteenuse saajate tervist ja heaolu
seeläbi, et uus diferentseeritud maksumus võimaldab tagada inimeste vajadustele vastavat
tegevusjuhendajate arvu uutes perelaadsetes teenuseüksustes. Teenuse pakkumise hind on
väiksemates üksustes kõrgem ja võimaldab seeläbi tagada piisava arvu kvalifitseeritud
töötajaid, et pakkuda kvaliteetset teenust.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatus mõjutab kõiki potentsiaalseid teenusesaajaid, kes vajavad ja saavad praegu
ööpäevaringset erihooldusteenust või sügava liitpuudega inimestele mõeldud ööpäevaringset
erihooldusteenust. Kokku sai nimetatud kahte teenust 2019. aasta lõpus 2038 inimest9, mis on
umbes 28% kõigist samal ajal täidetud olnud erihoolekande teenusekohtadest.
Muudatus mõjutab teenusesaajaid teenuse saamise ajal regulaarselt.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, ebasoovitavaid mõjusid
ei tuvastatud. Tegemist on erihoolekandeteenuse saajate jaoks olulise mõjuga.
Mõju majandusele
Erihoolekandeteenuse osutajad ja tegevusjuhendajad
Mõju ulatus
Uute, diferentseeritud hindade kehtestamine ööpäevaringsele erihooldusteenusele ja sügava
liitpuudega inimestele mõeldud ööpäevaringsele erihooldusteenusele, mida osutatakse eraldi
toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes
hoones, võimaldab vastavaid teenuseid pakkuvatel asutustel tagada piisava arvu
kvalifitseeritud töötajaid, et pakkuda kvaliteetset teenust. Samuti tagab see töökohad
tegevusjuhendajatele.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
9
Sotsiaalkindlustusamet, 2020. Sisaldab ainult riigieelarvest rahastatud teenuse saajaid.
13
Muudatus mõjutab kõiki erihoolekandeteenuse osutajaid, kes pakuvad ööpäevaringset
erihoolekandeteenust ja sügava liitpuudega inimestele mõeldud ööpäevaringset
erihooldusteenust või plaanivad seda tulevikus pakkuma hakata, samuti kõiki
tegevusjuhendajaid, kes nimetatud teenuste saajatega tegelevad. Kõigist
erihoolekandeteenuse osutajatest (19210) pakkusid 01.12.2019 seisuga eespool nimetatud
teenuseid 60 teenuseosutajat, s.o umbes 31%. Neis asutustes töötas hinnanguliselt 360
tegevusjuhendajat11, mis on umbes 24% kõigist tegevusjuhendajatest.
Muudatus mõjutab teenuseosutajaid ja tegevusjuhendajaid teenuse osutamise ajal
regulaarselt.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, ebasoovitavaid mõjusid
ei tuvastatud. Tegemist on erihoolekandeteenuse osutajate ja tegevusjuhendajate jaoks
olulise mõjuga.
Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele
Riigieelarve
Mõju ulatus
Muudatusel on mõju ka Sotsiaalkindlustusameti tuludele ja kuludele, kuid eeldatavalt on see
väike, kuna uued hinnad ei erine väga suures osas kuni 12 inimesele ja kuni kümnele inimesele
peremajas teenuse osutamise hindadest. Ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul on
nimetatud hindade vahe umbes 4% ja sügava liitpuudega inimeste ööpäevaringse
erihooldusteenuse puhul umbes 8%. Sotsiaalkindlustusameti eelarves on vahendid uute
hindade alusel teenuste osutamiseks olemas.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatus mõjutab Sotsiaalkindlustusameti eelarvet alates 2020. aasta maikuust vastavat
teenust saama suunamisel.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike, ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Tegemist on riigieelarve mõttes väheolulise mõjuga.
4.3. Autistidele mõeldud päevahoiuteenuse osutamine eriolukorras
Mõju majandusele ja sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Erihoolekandeteenuse saajad ja nende lähedased
10
Sotsiaalkindlustusamet, 2020.
11
Sotsiaalministeerium, 2019. H-veebi hoolekandestatistika baasil. Tuleb arvestada, et nimetatud asutused osutasid ka teisi
teenuseid. Aruandest ei ole võimalik välja tuua ainult konkreetsete teenuste saajatega tegelevaid tegevusjuhendajaid.
14
Mõju ulatus
Muudatusega loetakse eriolukorra ajal autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele
isikule osutatud teenuse tingimused täidetuks ka siis, kui teenust osutatakse võrreldes
tavaolukorraga pooles mahus ning riik jätkab pooles mahus osutatud teenuse eest tasumist
täismahus.
Autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele isikule ei pruugi olla eriolukorras
võimalik osutada teenust määruses nõutud mahus. Silmast silma kohtumised ja juhendamine
päevakeskuses võivad nakkusohu tõttu asenduda näiteks tegevustega isiku kodus ja/või
värskes õhus. Seetõttu võivad teenusesaajad saada eriolukorras vajalikku teenust väiksemas
mahus, mis võib mõjutada teenuse osutamisel inimese suhtes seatud eesmärkide täitmist.
Samas aga võimaldab näiteks nakkusohu tõttu teenuse saamise jätkamine ja osalises mahus
osutamine isiku lähedasel jätkata vähemalt osalise koormusega töötamist ning osalise
sissetuleku säilitamist.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
01.12.2019 seisuga osutati autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele isikule
mõeldud teenust 16 inimesele12, s.o umbes 0,2% kõigist samal ajal täidetud olnud
erihoolekande teenusekohtadest.
Muudatus mõjutab teenusesaajaid ja nende lähedasi eriolukorra ajal.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavad mõjud kaasnevad teenusesaajatele eespool kirjeldatud vormis.
Teenusesaajad ei saa teenuseid täielikus mahus ning see võib mõjutada teenuse saamisel
seatud eesmärkide saavutamist. Samas võimaldab selline korraldus eriolukorras vähemalt
osalises mahus teenust osutada, selle asemel, et teenuse osutamine täielikult peatada.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on suur. Mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatusega võib
kaasneda väike ebasoovitav mõju. Tegemist on erihoolekandeteenuse saajate ja nende
lähedaste jaoks olulise mõjuga.
Erihoolekandeteenuse osutajad ja tegevusjuhendajad
Mõju ulatus
Muudatusel on mõju ka erihoolekandeteenuse osutajatele ja tegevusjuhendajatele.
Täismahus teenuse eest tasumise jätkamine võimaldab teenuseosutajal säilitada vajalik
töötajaskond, kuid sellegipoolest peavad teenuseosutajad tegema eriolukorras teenuse
pakkumiseks ümberkorraldusi.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
01.12.2019 seisuga osutas autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele isikule
mõeldud teenust kaheksa teenuseosutajat13, s.o umbes 4% kõigist erihoolekandeteenuse
osutajatest. Mõjutatud sihtrühmaks on ka tegevusjuhendajad, kellest hinnanguliselt alla 1%
tegelevad nimetatud teenuse saajatega.
12
Sotsiaalkindlustusamet, 2020.
13
Sotsiaalkindlustusamet, 2020.
15
Muudatus mõjutab teenuseosutajaid ja tegevusjuhendajaid eriolukorra ajal.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on keskmine. Mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on erihoolekandeteenuse osutajate ja
tegevusjuhendajate jaoks väheolulise mõjuga.
4.4. Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamine eriolukorras
Erihoolekandeteenuse saajad ja nende lähedased
Mõju ulatus
Muudatusega pikendatakse suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavate raske,
sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealiste isikute ning suures
mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavate mõõduka intellektihäirega täisealiste isikute teenuse
saamise õigust 23 ööpäevalt kuus 31 ööpäevale kuus. Teenuse hind ööpäeva kohta jääb
samaks. Eriolukorras tuleb näiteks nakkusohu tõttu tagada nimetatud sihtrühmale osutatava
igapäevaelu toetamise teenuse jätkumine hoiuteenusena, et tagada inimeste tervis ja heaolu
ning nende lähedastele võimalus säilitada töökoht ja sissetulek. Teenuse jätkamine
hoiuteenusena tähendab seda, et erinevalt tavapärasest ei liigu teenust kasutav inimene
pidevalt teenuse saamise koha ja kodu vahet, vaid jääb teenuse saamise kohta teenust saama
kuni eriolukorra lõpuni. Seetõttu on vajalik pikendada määrusega lubatud ööpäevade arvu.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
01.12.2019 seisuga osutati suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele raske,
sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealistele isikutele mõeldud
teenust 15 teenuse osutaja poolt14, s.o umbes 8% kõigist erihoolekandeteenuse osutajatest.
Muudatus mõjutab teenuse osutajaid ja tegevusjuhendajaid eriolukorra ajal.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on keskmine. Mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on erihoolekandeteenuse saajate ja nende
lähedaste jaoks väheolulise mõjuga.
Erihoolekandeteenuse osutajad
Mõju ulatus
Muudatusel on mõju ka erihoolekandeteenuse osutajatele, kes peavad eriolukorras teenuse
ümber korraldama hoiuteenuseks, kus võivad inimesed viibida terve kuu ööpäevade (31)
ulatuses.
14
Sotsiaalkindlustusamet, 2020.
16
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
01.12.2019 seisuga osutas suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele raske,
sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealistele isikutele teenust
15 teenuseosutajat15, s.o umbes 8% kõigist erihoolekandeteenuse osutajatest.
Muudatus mõjutab teenuseosutajaid ja tegevusjuhendajaid eriolukorra ajal.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on keskmine. Mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on erihoolekandeteenuse osutajate jaoks
väheolulise mõjuga.
Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele
Riigieelarve
Mõju ulatus
Muudatusel on mõju ka Sotsiaalkindlustusameti tuludele ja kuludele, kuna teenuste eest tuleb
eriolukorras ühes kuus tasuda suuremas ulatuses kui tavaliselt. Eeldatavalt on aga mõju
eelarvele väike.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatus mõjutab Sotsiaalkindlustusameti eelarvet eriolukorra ajal. Sotsiaalkindlustusameti
andmetel osutatakse 01.03.2020 seisuga suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi
vajavatele raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealistele
isikutele mõeldud teenust 125 inimesele16. Praegustel tingimustel kuluks neile inimestele
teenuse osutamisel ühes kuus maksimaalselt (juhul, kui iga inimene kasutaks teenust 23
ööpäeva kuus) 149 500 eurot. Eriolukorras oleks kulu ühes kuus umbes 52 000 eurot
suurem17.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike, ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Tegemist on riigieelarve mõttes väheolulise mõjuga.
4.5. Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutuste, ettevõtete ega kodanike halduskoormusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
15
Sotsiaalkindlustusamet, 2020.
16
Sotsiaalkindlustusamet, 2020.
17
Sotsiaalministeeriumi arvutused, 2020.
17
Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud on psüühikahäirega isikute hoolekande
puhul 2020. aastaks planeeritud riigieelarve vahendites Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu
olemas. Erihoolekandeteenuste eelarve koos kaudkuludega on 2020. aastal kokku
37 128 870 eurot.
Tabel 4. Erihoolekandeteenuste eelarve, 2020–2024
2020 2021 2022 2023 2024
Erihoolekande eelarve, sh
päeva- ja nädalahoid +
üldhoolduskulude katmine 37 128 870 38 288 870 38 408 870 38 408 870 38 408 870
Täitmine 2 684 393
Prognoositav kulu
teenustele 36 804 793 42 019 712 45 037 934 46 900 759 48 835 886
Prognoositav kulu ESFist
väljumise tegevustele (PKT
ja ISTE) 6 108 000 6 108 000 6 108 000
Tegelik kulu omaosalusele
Prognoositav kulu
omaosalusele 220 531 220 531 220 531 220 531 220 531
Prognoositav SKA
tegevuskulu 188 960 196 593 204 399 212 003
Erihoolekandeteenuste
jääk -4 140 333 -7 046 188 -8 916 819 -10 859 550
ESFist väljumise jääk (PKT
ja ISTE) -6 108 000 -6 108 000 -6 108 000
Eelarve jääk 103 546 -4 140 333 -13 154 188 -15 024 819 -16 967 550
Hinnatõusu mõju erihoolekande eelarvele on 767 417 eurot. See tähendab, et kui hinnatõus ära
jääb, on eelarve jääk prognoositult 870 963 eurot.
Teenuste maksumuse suurenemine on esitatud tabelis 5.
Tabel 5. Erihoolekandeteenuste hinnad alates 01.01.2020 ja hindade muutus alates
01.05.2020
Teenuse Hinnatõus Teenuse
Teenus hind alates hind alates
01.01.2020 01.05.2020 01.05.2020
Igapäevaelu toetamise teenus 146 € 6% 155 €
Igapäevaelu toetamise teenus (autistid) 1 099 € 3% 1 132 €
Töötamise toetamise teenus 123 € 6% 130 €
Toetatud elamise teenus 217 € 3% 224 €
Kogukonnas elamise teenus 441 € 3% 454 €
Ööpäevaringne erihooldusteenus 569 € 3% 586 €
Ööpäevaringne erihooldusteenus
(peremaja) 632 € 3% 651 €
Ööpäevaringne erihooldusteenus (kuuene
peremaja) Uus hind 676 €
Ööpäevaringne erihooldusteenus (autistid) 4 252 € 0% 4 252 €
Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava
liitpuudega inimesele 852 € 3% 878 €
18
Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava
liitpuudega inimesele (peremaja) 947 € 3% 975 €
Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava
liitpuudega inimesele (kuuene peremaja) Uus hind 1 050 €
Ööpäevaringne erihooldusteenus
ebastabiilse remissiooniga
psüühikahäirega inimesele 838 € 3% 863 €
Ööpäevaringne erihooldusteenus
ebastabiilse remissiooniga
psüühikahäirega inimesele (peremaja) 911 € 3% 938 €
Ööpäevaringne erihooldusteenus
kohtumääruse alusel 1 966 € 0% 1 966 €
Päeva- ja nädalahoiuteenus (F72, F73,
F78, F79) 1 092 € 0% 1 092 €
Päeva- ja nädalahoiuteenus (F71) 735 € 0% 735 €
Üldhoolduskulude katmine 608 € 3% 626 €
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. maist 2020. a. See on tingitud asjaolust, et
eelarveolukorra selgitamine võttis kriisiolukorras planeeritust rohkem aega. Tagasiulatuv
jõustumine võimaldab teenuseosutajatel arvestada lubatud kõrgemate hindadega kuu algusest,
samuti arvestada päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul arvele kuni 31 päeva teenuse osutamist jne.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti
Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, MTÜ-le
Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja
Sotsiaalkindlustusametile. MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit palus võtta edaspidi
tähelepanu alla igapäevaelu toetamise teenuse kulumudeli, Sotsiaalkindlustusamet palus lisada
ühe täpsustuse seletuskirja ning Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.
Kõik märkused on välja toodud kooskõlastustabelis, mis on lisatud määruse seletuskirjale.