dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Erihoolekande maksimaalsed maksumused jne.

Sotsiaalministeerium · 6. mai 2020
Viit
24
Registreeritud
6. mai 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Lemme Palmet (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎24 06.05.2020 Ministri määrus.bdoc1083 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 06.05.2020 nr 24 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse arv „146“ arvuga „155“; 2) paragrahvi 2 lõikes 11 asendatakse arv „1099“ arvuga „1132“; 3) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse arv „123“ arvuga „130“; 4) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse arv „217“ arvuga „224“; 5) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse arv „441“ arvuga „454“; 6) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse arv „569“ arvuga „586“ ja arv „632“ arvuga „651“; 7) paragrahvi 2 lõiget 5 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses: „Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 676 eurot kalendrikuus.“; 8) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse arv „838“ arvuga „863“ ja arv „911“ arvuga „938“; 9) paragrahvi 2 lõikes 61 asendatakse arv „852“ arvuga „878“ ja arv „947“ arvuga „975“; 10) paragrahvi 2 lõiget 61 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses: 2 „Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1050 eurot kalendrikuus.“; 11) määrust täiendatakse §-ga 42 järgmises sõnastuses: „§ 42. Erihoolekandeteenuste eest tasumine Vabariigi Valitsuse poolt 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorras (1) Vabariigi Valitsuse poolt 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorras on autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust § 2 lõikes 11 sätestatud tingimustel, kui talle osutatakse teenust vähemalt 60 tundi kuus. (2) Vabariigi Valitsuse poolt 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorras on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust § 2 lõikes 12 sätestatud tingimustel kuni 31 ööpäeva eest kuus. (3) Vabariigi Valitsuse poolt 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorras on suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust § 2 lõikes 14 sätestatud tingimustel kuni 31 ööpäeva eest kuus. (4) Lõigetes 1–3 sätestatud erisusi kohaldatakse eriolukorra lõppemise kalendrikuu lõpuni.“. § 2. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. maist 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Kooskõlastustabel Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’’ muutmise määruse seletuskirja juurde Kooskõlastaja Tehtud märkus või ettepanek Vastus MTÜ MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit, olles läbi Arvestatud vaadanud nimetatud määruse eelnõu, nõustub Erihoolekande- üldjoontes määruses toodud teenuse hindade teenuste maksimummääradega. See on järjekordne väike samm eesmärgi poole, milleks on kulupõhised Pakkujate Liit hinnad kõigil teenustel. Suurim mure jääb toetatud elamise teenuse osutamise hinna osas, mille tõus ei vasta tegelikele vajadustele. Toetatud elamise teenuse üksused (sh klientide enda elupinnad) asuvad suuremates linnades väga eraldatult (Tallinn, Taru, Pärnu). Klientide juurde liikumiseks kulub nii tegevusjuhendaja aega kui ka liikumisvahendi ressurssi (auto, ühistransport). Tegevusjuhendajad teevad tööd ka nädalavahetustel ja riigipühadel, kui kliendiga pole tööpäevadel võimalik kohtuda, mis kajastub töötaja jaoks ületundides. Niisamuti tuleb ette sageli samuti tühisõite kliendi juurde, kui kohtumine on kokku lepitud, aga kliendil pole soovi tegevusjuhendajaga tegelikult kohtuda. Neid kulusid on veelgi, mida me aruandluses täna näidata ei saa, ega pole need ka kulumudelites arvestatud. Kulud reaalselt teha tuleb. Seetõttu soovime, et toetatud elamise kulud võetakse sellel aastal tähelepanu alla. Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit on valmis osalema toetatud elamise kulumudeli välja töötamisel või olemasolevate kuluandmete värskendamisel. Sotsiaalkindlus- Kooskõlastatud vaikimisi Arvestatud tusamet Mitteametliku märkusena: Teeme ettepaneku (allpool toodud põhjendustel) täiendada üksnes eelnõu seletuskirja § 1 p 11 osas lausega: „Teenuse osutamise 60 tunni hulka arvestatakse eriolukorra ajal nii vahetult inimesega läbi viidud teenuse tegevused kui ka tema pereliikmetele vajalik juhendamine ja nõustamine koduses keskkonnas vajalike tegevusrutiinide järgimiseks ja turvalisuse tagamiseks.“. Rahandus- Kooskõlastatud märkusteta ministeerium Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’’ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) muudetakse seoses erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste muutmisega ning uue, diferentseeritud hinna lisamisega ööpäevaringsele erihooldusteenusele, mida osutatakse eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones. Määrusesse lisatakse ka paragrahv erihoolekandeteenuste eest tasumise erisuste kohta Vabariigi Valitsuse poolt 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorras. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (tel: 626 9246, e-post: [email protected]) ning määruse mõjude osa analüüsi ja statistika osakonna analüütik Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post: [email protected]). Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse juht Helen Tähtvere (tel: 5300 2295, e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Muudetakse määruse redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 28.12.2019, 4. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse §-ga 1 muudetakse kehtiva määruse § 2, milles on sätestatud erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused. Alates 01.05.2020 tõstetakse pea kõigi teenuste hinda 3%. Erandina tõstetakse sel korral rohkem, 6%, igapäevaelu toetamise teenuse ja töötamise toetamise teenuse hinda, kuna nende teenuste puhul on hind kulupõhisest hinnast kõige rohkem n-ö maha jäänud. Teine põhjus nende teenuste suuremaks hinnatõusuks on riigi suund toetada inimeste kodus elamist ja isikukeskset teenusepakkumist teenusesaaja kogukonnas. Teenuse hinda ei tõsteta nelja teenuse puhul: - autismispektriga raske või sügava puudega täisealiste isikute ööpäevaringne erihooldusteenus, kuna kahjuks ei ole seni selle teenuse pakkujat; - ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel, kuna teenuse hind on juba kulupõhine; - suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavate intellektihäirega täisealiste isikute igapäevaelu toetamise teenus, kuna teenuse hind on juba kulupõhine; 2 - suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavate intellektihäirega täisealiste isikute igapäevaelu toetamise teenus, kuna teenuse hind on juba kulupõhine. Erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi tõstetakse eesmärgiga tagada teenuseosutajate võimekus leida kvalifitseeritud personali. 2020. aasta riigieelarve läbirääkimistel otsustas Vabariigi Valitsus eraldada baaseelarvesse täiendavaid vahendeid sotsiaalhoolekandetöötajate palgatõusuks, erihoolekandeteenuseid vahetult osutavate inimeste töötasudeks, et anda teenuseosutajatele võimalus tõsta teenust vahetult osutavate isikute ehk tegevusjuhendajate töötasu 2,5%, mille tõttu suurendati enamiku erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust 2%. 2020. aasta esimese kvartali eelarvekulud näitasid, et võimalus on teenuste maksimaalset maksumust veelgi tõsta ning lisaks kehtestada diferentseeritud hind ööpäevaringsele erihooldusteenusele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele sügava liitpuudega isikutele, kes saavad teenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones. Nelja teenuse puhul, mille hinda sel korral ei tõsteta, võimaldab olemasolev teenuse hind maksta teenust osutavatele tegevusjuhendajatele konkurentsivõimelist töötasu. Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 1. Muudatuse tulemusena on igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 155 eurot kalendrikuus varasema 146 euro asemel. Maksumust tõstetakse 6%. Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lõiget 11, mille kohaselt on autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 1132 eurot kalendrikuus varasema 1099 euro asemel. Maksumust tõstetakse 3%. Paragrahvi 1 punktiga 3 asendatakse määruse § 2 lõikes 2 arv „123“ arvuga „130“. Muudatuse tulemusena on töötamise toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada töötamise toetamise teenust maksimaalse maksumusega 130 eurot kalendrikuus varasema 123 euro asemel. Maksumust tõstetakse 6%. Paragrahvi 1 punktiga 4 asendatakse määruse § 2 lõikes 3 arv „217“ arvuga „224“. Muudatuse tulemusena on toetatud elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada toetatud elamise teenust maksimaalse maksumusega 224 eurot kalendrikuus varasema 217 euro asemel. Maksumust tõstetakse 3%. Paragrahvi 1 punktiga 5 asendatakse määruse § 2 lõikes 4 arv „441“ arvuga „454“. Muudatuse tulemusena on kogukonnas elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada kogukonnas elamise teenust maksimaalse maksumusega 454 eurot kalendrikuus varasema 441 euro asemel. Maksumust tõstetakse 3%. Paragrahvi 1 punktiga 6 asendatakse määruse § 2 lõikes 5 arv „569“ arvuga „586“ ja arv „632“ arvuga „651“. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 1 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 586 eurot kalendrikuus varasema 569 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 651 eurot kalendrikuus varasema 632 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus 3 saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 651 eurot kalendrikuus varasema 632 euro asemel. Maksumusi tõstetakse 3%. Paragrahvi 1 punktiga 7 täiendatakse määruse § 2 lõiget 5 neljanda lausega järgmises sõnastuses: „Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 676 eurot kalendrikuus.“. Määrusega kehtestatakse uus, diferentseeritud hind ööpäevaringsele erihooldusteenusele, mida osutatakse eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones. Euroopa Regionaalarengufondi toel on Eestisse ehitatud ja ehitatakse järgnevate aastate jooksul mitmeid kaasaegseid erihoolekandeteenuste osutamise hooneid, kus ühes hoones on maksimaalselt 30 teenusekohta ja need teenusekohad on jaotatud kuni 6 inimesest koosnevatesse perelaadsetesse teenuseüksustesse. Näiteks riiklik AS Hoolekandeteenused on ehitanud mitmeid 24 inimese hooneid, kus perelaadsed teenuseüksused toimivad täiesti iseseisvalt eraldi peredena oma köögi ja muude teenuse osutamiseks vajalike tegevuste tegemise keskkonnaga. Iga pereüksuse juures on vaja tegevusjuhendajaid, kes tagavad ööpäevaringset teenust vajavatele inimestele vajaliku hoolduse ja pideva juhendamise, kõrvalabi ja järelevalve. Olemasolevad ööpäevaringsete teenuste maksumused ei arvestanud olukorda, kus teenuseid osutatakse teineteisest eraldatud ja iseseisvalt toimivates väikestes kuni 6-liikmelistes pereüksustes. Olemasolev teenuse maksumus ei võimalda tagada inimeste vajadustele vastavat tegevusjuhendajate arvu uutes perelaadsetes teenuseüksustes. Seetõttu on vajalik kehtestada väikestele perelaadsetele teenuseüksustele uus, kõrgem hind, kui seda on 10- või 12-liikmelisele grupile teenust osutades. Uus hind võimaldab tagada piisava arvu kvalifitseeritud töötajaid ning pakkuda kvaliteetset teenust. Paragrahvi 1 punktiga 8 asendatakse määruse § 2 lõikes 6 arv „838“ arvuga „863“ ja arv „911“ arvuga „938“. Määruse § 2 lõikes 6 on sätestatud ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 2 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 863 eurot kalendrikuus varasema 838 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 938 eurot kalendrikuus varasema 911 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 938 eurot kalendrikuus varasema 911 euro asemel. Maksumusi tõstetakse 3%. Paragrahvi 1 punktiga 9 asendatakse määruse § 2 lõikes 61 arv „852“ arvuga „878“ ja arv „947“ arvuga „975“. Määruse § 2 lõikes 61 on sätestatud sügava liitpuudega inimestele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 3 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 878 eurot kalendrikuus varasema 852 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust 4 ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 975 eurot kalendrikuus varasema 947 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 975 eurot kalendrikuus varasema 947euro asemel. Maksumusi tõstetakse 3%. Paragrahvi 1 punktiga 10 täiendatakse määruse § 2 lõiget 61 neljanda lausega järgmises sõnastuses: „Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1050 eurot kalendrikuus.“. Määrusega kehtestatakse uus, diferentseeritud hind sügava liitpuudega isikute ööpäevaringsele erihooldusteenusele, mida osutatakse eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones. Osades Euroopa Regionaalarengufondi toel ehitatud ja ehitatavates kaasaegsetes erihoolekandeteenuste pakkumise hoonetes, kus ühes hoones on maksimaalselt 30 teenusekohta, saavad ööpäevaringset erihooldusteenust sügava liitpuudega inimesed. Sarnaselt § 1 punkti 7 juures selgitatuga on juhul, kui teenust osutatakse kuni kuuele inimesele perelaadses grupis, iga grupi juures vajalik tegevusjuhendaja olemasolu, et oleks tagatud inimestele vajalik hooldus ja pidev juhendamine, kõrvalabi ja järelevalve. Olemasolevad ööpäevaringsete teenuste maksumused sügava liitpuudega inimestele ei arvestanud olukorda, kus teenuseid osutatakse teineteisest eraldatud ja iseseisvalt toimivates väikestes kuni 6-liikmelistes pereüksustes. Seetõttu on vajalik kehtestada väikestele perelaadsetele teenuseüksustele uus, kõrgem hind, kui seda on 10- või 12-liikmelisele grupile teenust osutades. Uus hind võimaldab tagada piisava arvu kvalifitseeritud töötajaid ning pakkuda kvaliteetset teenust. Paragrahvi 1 punktiga 11 täiendatakse määrust §-ga 42. Lisatava paragrahvi pealkiri on „Erihoolekandeteenuste eest tasumine Vabariigi Valitsuse poolt 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorras“. Lisatava paragrahvi neli lõiget on sõnastatud järgmiselt: „(1) Vabariigi Valitsuse poolt 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorras on autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust § 2 lõikes 11 sätestatud tingimustel, kui talle osutatakse teenust vähemalt 60 tundi kuus. (2) Vabariigi Valitsuse poolt 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorras on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust § 2 lõikes 12 sätestatud tingimustel kuni 31 ööpäeva eest kuus. (3) Vabariigi Valitsuse poolt 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorras on suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust § 2 lõikes 14 sätestatud tingimustel kuni 31 ööpäeva eest kuus. (4) Lõigetes 1–3 sätestatud erisusi kohaldatakse eriolukorra lõppemise kalendrikuu lõpuni.“. Lõikega 1 võimaldatakse autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul jätkata määruse § 2 lõikes 11 sätestatud tingimustel igapäevaelu toetamise teenuse kasutamist eriolukorras ka juhul, kui teenust ei ole võimalik saada määruse § 2 lõikes 11 sätestatud mahus (vähemalt 120 tundi kuus), kuid talle osutatakse teenust vähemalt 60 tundi kuus. Eriolukorras on väga oluline säilitada sellele sihtrühmale teenuse osutamine, kuid teenuseosutajast mitteolenevatel põhjustel ei pruugi tal olla võimalik nõutud tundide mahtu täita. Eriolukorras ei pruugi olla võimalik korraldada nõutud mahus silmast silma kohtumisi ega juhendamist tavapäraselt päevakeskuses, kuid kasutades alternatiivseid teenuse osutamise viise (nt tegevusjuhendaja ja teenust vajava isiku ühised tegevused isiku kodus või värskes õhus), saavad teenusepakkujad teenuse vajajale vajalikku teenust edasi pakkuda, kuigi tavaoludest 5 väiksemas mahus. Lisaks ei ole isiku lähedane, kes on kasutanud isiku teenuse saamise aega tööl käimiseks, automaatselt sunnitud loobuma tööl käimisest ja sissetulekust. Niisiis loeme eriolukorra ajal teenuse tingimused täidetuks, kui teenust osutatakse võrreldes tavaolukorraga pooles mahus – vähemalt 60 tundi kuus. Oluline on siinkohal ka asjaolu, et teenuse eest tasumise jätkamine võimaldab teenuseosutajal säilitada töötajaskonda ega tekita eriolukorra ajal uusi, sissetuleku kaotamise tõttu abivajaja seisu sattunud inimesi. Määruse § 42 lõigetega 2 ja 3 suurendatakse selliste päevade arvu kuus, mille kestel on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatel intellektihäirega täisealistel isikutel ning suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavatel intellektihäirega täisealistel isikutel õigus saada igapäevaelu toetamise teenust. Määruse § 2 lõigetes 12 ja 14 on vastavalt sätestatud, et suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul ja suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektihäirega täisealisel isikul on õigus saada igapäevaelu toetamise teenust määruses kindlaksmääratud summa eest kuni 23 ööpäeva eest kuus. Määruse § 42 lõigetega 2 ja 3 suurendatakse nimetatud sihtrühmade puhul teenuse saamise õigust 31 ööpäevani kuus. Eriolukorras, kui on raskesse haigusesse nakatumise oht, tuleb tagada suure hooldusvajadusega ning pidevat järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele inimestele igapäevaelu toetamise teenuse jätkumine hoiuteenusena, et tagada isikute heaolu ning nende lähedastele võimalus säilitada töökoht ja sissetulek. Nakatumisohtu ja viiruse levimise minimeerimiseks on vajalik luua võimalus, kus teenuse osutamisega jätkatakse, kuid erinevalt tavapärasest ei liigu teenust kasutav isik pidevalt teenuse saamise koha ja kodu vahet, vaid jääb teenuse saamise kohta teenust saama kuni eriolukorra lõpuni. Seetõttu luuakse võimalus kasutada määruse § 2 lõigetes 12 ja 14 kirjeldatud igapäevaelu toetamise teenust 23 ööpäeva asemel kuni 31 ööpäeva kuus. Teenuse eest tasumisel lähtutakse ööpäeva maksumuse hinnast vastavalt määruse § 2 lõigetes 12 ja 14 sätestatule. Määruse § 42 lõikes 4 sätestatakse, et lõigetes 1–3 sätestatud erisusi kohaldatakse eriolukorra lõppemise kalendrikuu lõpuni. Kuna teenusepakkujal ei ole võimalik teada, millal tehakse eriolukorra lõpetamise otsus ja see otsus võidakse teha kalendrikuu keskel, võimaldab lõikes 4 sätestatu teenusepakkujal vajaduse korral (toitlustuse korraldamine, töötajate töögraafikute tegemine) pakkuda teenust eriolukorras kehtinud nõuetele vastavalt. Määruse §-s 2 on sätestatud määruse jõustumine. Määrus on kavandatud jõustuma 1. mail 2020. a. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste reguleerimisel puudub seos Euroopa Liidu õigusega, kuna tegemist on riigisisese küsimusega. 4. Määruse mõjud Määrusega muudetakse erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi, kehtestatakse uus teenuse hind kuni 6-liikmelistele peregruppidele, kes saavad teenust kuni 30 inimesele mõeldud hoones. Samuti lisatakse määrusesse sätted, millega võimaldatakse eriolukorras autistide päevahoiuteenust osutada sama hinnaga pooles mahus ning viibida päeva- ja nädalahoius senise 23 ööpäeva asemel 31 ööpäeva kuus, kuni eriolukorra kalendrikuu lõpuni. Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata muudatuste mõju erihoolekandetöötajatele, teenuseosutajatele, teenusesaajatele ja Sotsiaalkindlustusametile ning avaliku sektori kuludele-tuludele. 6 Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Statistikaameti andmeid. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas: mõju majandusele, sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Määruse muudatustel on ka kaudne mõju regionaalarengule. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. 4.1. Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse tõstmine Mõju majandusele Erihoolekandetöötajad Mõju ulatus Maksimaalsete maksumuste muudatuse peamine majanduslik mõju seisneb erihoolekandeteenuse saajatega tegelevate töötajate töötasu suurenemises. Kui võrrelda aastate 2011–2018 andmeid, on kõigi erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate töötajate1 keskmine töötasu ja tegevusjuhendajate keskmine töötasu kasvanud suhteliselt sarnases tempos (2017. aasta ja 2018. aasta võrdluses vastavalt 11,7% ja 11,8%). Võrreldes Eesti keskmise palga kasvuga on see tegevusjuhendajatel olnud 2014. aasta ja 2015. aasta, 2015. aasta ja 2016. aasta ning 2017. aasta ja 2018. aasta võrdluses isegi suurem. Eesti keskmine palk tõusis 2017. aasta ja 2018. aasta võrdluses 7,3%, erihoolekandetöötajate ja tegevusjuhendajate töötasu vastavalt 11,7% ja 11,8%. Sellegipoolest oli 2018. aastal Eesti keskmine brutokuupalk 1,6 korda kõrgem kui erihoolekandetöötajate keskmine brutokuupalk (joonis 1). Joonis 1. Erihoolekandetöötajate, tegevusjuhendajate ja Eesti keskmise brutokuupalga võrdlus, 2011–2018 1 Vastavalt Sotsiaalministeeriumi H-veebi aruandlusvormile loetakse erihoolekandeteenuse kasutajaga vahetult tegelevateks töötajateks hooldustöötajaid, logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, kutsenõustajat, füsioterapeuti, tegevusterapeuti või assistenti, huvijuhti, tegevusjuhendajat, arsti, õde, sotsiaaltöötajat ning muid töötajaid. 7 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Statistikaamet (Sotsiaalministeeriumi arvutused) Määrusega suurendatakse enamiku (12 teenust 16-st) erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust 3–6% võrra, mis võimaldab vähesel määral tõsta ka töötajate töötasu. Erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust on muudetud regulaarselt (vaata ka tabel 2), üldjuhul on jäänud kasv 5–7% piiresse, v.a mõned erandid, näiteks 2015. aasta ja 2016. aasta võrdluses suurendati igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise ja toetatud elamise teenuse maksumust umbes 13% võrra. 2017. aasta ja 2018. aasta võrdluses suurendati kohtumääruse alusel osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksumust üle 20% ning 2018. aasta ja 2019. aasta võrdluses 62%, et viia hind kulupõhisele hinnatasemele ja tagada kvaliteetne teenuse osutamine. 2018. aasta augustist suurendati kõikide erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust vähemalt 8% ning 2019. aastal veel kuni 5% (v.a eelmises lauses viidatud kohtumääruse alusel osutatav ööpäevaringne erihooldusteenus, mille maksimaalne maksumus suurenes rohkem). 2019. ja 2020. aasta võrdluses suurendati enamiku teenuste maksimaalset maksumust 1–2% võrra. Erihoolekande tegevusjuhendajate töötasu on planeeritud perioodil 2019–2022 järk-järgult tõsta. Eesmärk on, et see jõuaks 2022. aastaks 95%-ni õendustöötajate töötasust. Sotsiaalministeeriumi soov on kasvatada töötasu 2020. aastal 20%, 2021. aastal 18% ja 2022. aastal 11%. Töötasu kasvu juures on arvestatud ka Rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis esitatud tarbijahinnaindeksi muutust perioodil 2020–2022. Tabel 1. Tegevusjuhendajate planeeritud palgakasv perioodil 2020–2022 2020 2021 2022 Tegevusjuhendajate palgakasvu % 20% 18% 11% Tegevusjuhendaja tööjõukulu kuus (eurot) 1302 1539 1701 Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvutused Tabel 2. Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus ja selle kasv aastas, 2015–2020 2020 I 2018 2018 I pa (I– 2015– 2016– 2017– II pa 2019– 2015 2016 2017 2018 II pa pa – 2020 I pa 2020 II pa IV)– Teenus 2016 2017 2018 I pa (€) 2018 2019 (€) – 2020 (€) (€) (€) (€) 2018 II (I–IV)(€) (V–) (€) 2020 II (%) (%) (%) 2019 (%) pa (%) pa (V– (%) ) Igapäevaelu toetamine 101 114 13% 116 2% 122 5% 137 12% 143 4% 146 2% 155 6% Igapäevaelu toetamine autismispektriga inimestele 930 950 2% 1066 12% 1077 1% 1099 2% 1132 3% Igapäevaelu toetamine suure hooldusvajadusega 45 50 52 52 52 inimestele ööpäevas, ööpäevas, 11%, ööpäevas, 4%, ööpäevas, ööpäevas, 35 päevas 39 päevas 11% 41 päevas 5% 41 päevas - 41 päevas - Töötamise toetamine 83 94 13% 96 2% 101 5% 115 14% 120 4% 123 2% 130 6% Toetatud elamine 157 177 13% 180 2% 189 5% 208 10% 214 3% 217 1% 224 3% Kogukonnas elamine 329 329 0% 335 2% 369 10% 415 12% 432 4% 441 2% 454 3% Ööpäevaringne erihooldusteenus 435 450 3% 459 2% 482 5% 538 12% 559 4% 569 2% 586 3% Ööpäevaringne erihooldusteenus kuni 12 isikule üksuses 495 504 2% 529 5% 595 12% 619 4% 632 2% 651 3% Ööpäevaringne erihooldusteenus kuni 10 isikule üksuses 619 - 632 2% 651 3% Ööpäevaringne erihooldusteenus kuni 6 isikule üksuses 676 - Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga inimestele 4252 - 4252 - 4252 - Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikutele 642 664 3% 677 2% 724 7% 805 11% 837 4% 852 2% 878 3% 9 Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega kuni 12 isikule üksuses 730 744 2% 796 7% 892 12% 928 4% 947 2% 975 3% Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega kuni 10 isikule üksuses 928 - 947 2% 975 3% Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega kuni 6 isikule üksuses 1050 - Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikutele 642 664 3% 677 2% 724 7% 795 10% 826 4% 838 1% 863 3% Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga kuni 12 isikule üksuses 730 744 2% 796 7% 859 8% 893 4% 911 2% 938 3% Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga kuni 10 isikule üksuses 893 - 911 2% 938 3% Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule 879 909 3% 926 2% 1118 21% 1209 8% 1955 62% 1966 1% 1966 - Üldhoolduskulude katmine 608 - 626 3% Allikas: Sotsiaalministeeriumi koostatud, maksimaalsete maksumuste määruste põhjal Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Mõjutatud sihtrühmaks on erihoolekandeteenuse saajatega vahetult tegelevad töötajad, keda oli 2018. aasta hoolekandestatistika andmetel 1666, sh 1542 tegevusjuhendajat. Kõigist tööga hõivatud 15–74-aastastest inimestest (664,7 tuhat2) moodustas see Eestis 2018. aastal umbes 0,2%. Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse muutmine toimub regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Mõju sagedus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekandetöötajate jaoks väheolulise majandusliku mõjuga. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Erihoolekandeteenuse saajad Mõju ulatus Muudatus mõjutab kaudselt ka teenusesaajaid, kuna teenuste hindade tõstmise eesmärk on tagada teenuseosutajate võimekus pakkuda teenust ning leida kvalifitseeritud personali. Kvalifitseeritud personali abil on inimestel võimalik saada kvaliteetsemat teenust, mis aitab kaasa nende seisundi säilitamisele ja/või parandamisele. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatused puudutavad tulevikus kõiki praeguseid teenusesaajaid ning tulevikus teenust saama hakkavaid inimesi. Igal aastal lisandub Eestis Tervise Arengu Instituudi andmetel ca 24–26 tuhat3 uut ambulatoorset psühhiaatrilist haigusjuhtu (diagnoosigrupp F00–F99). Kui vaadata psüühikahäiret puude kontekstis, oli ametliku puude raskusastmega inimeste seas psüühikahäire või vaimupuude liigiga inimesi 2019. aasta alguse seisuga ca 28 000. Diagnoosigrupp F00–F99 sisaldus üle 50 0004 inimese (st üle 30% kõikidest puudega inimestest) puude määramise aluseks olevas diagnoosis (nii põhidiagnoosina kui kaasuva diagnoosina)5. Puude kontekstis on psüühilise erivajadusega isikute arvu kasv viimaste aastate põhjal olnud ca 5% aastas. Erihoolekandeteenuseid osutati 2019. aasta lõpus 5776 inimesele6 ja erihoolekandeteenuste järjekorras (sh eelis- ja tavajärjekord) oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2019. aasta lõpu seisuga umbes 1600 inimest7. Erihoolekande arengukava on välja toonud, et erihoolekandeteenuseid võiks vajada hinnanguliselt mingis eluetapis veel ca 13 000 inimest. 2 Statistikaamet, 2019. Hõivatud tegevusala järgi. Viimati kuvatud: 18.10.19. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Datab ase/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2 3 Tervise Arengu Instituut, 2019. Uued ambulatoorsed psühhiaatrilised haigusjuhud soo ja vanuse järgi. Kättesaadav: http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/02Haigestumus/02Haigestumus__05Psyyhikahaired/?tablelist=true&rxid=5d380695- 8567-4c0e-8b0a-c988c714b513 Viimati kuvatud 18.10.19. 4 Siin tuleb arvestada, et 2019. a statistikast on puudu ca 1500 inimese mõlemad, nii põhi- kui ka kaasuvad diagnoosid. Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemide ühendamisega ei ole täpsemad andmed ajutiselt kättesaadavad. 5 Sotsiaalkindlustusamet, 2019. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 6 Sotsiaalkindlustusamet, 2020. Sisaldab ainult riigieelarvest rahastatud teenuse saajaid. 7 Sotsiaalkindlustusamet, 2020. 11 Potentsiaalne mõjutatud sihtrühm on kõik psüühikahäire diagnoosiga inimesed ehk umbes 4% Eesti elanikkonnast. Muudatuse mõju on regulaarne, kuivõrd riigieelarvest tasutakse erihoolekandeteenuste osutamise eest igal kuul. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike, mõju sagedus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on psüühikahäirega inimeste jaoks väheolulise mõjuga. Mõju regionaalarengule Muudatusel on kaudne mõju ka regionaalarengule, kuna teenuste maksumuse suurendamine võimaldab parandada sotsiaalteenuste kättesaadavust Eesti eri piirkondades. Heaolu arengukava 2016–2023 seab eesmärgiks, et inimene peab saama teenuseid oma varasema elukoha vahetus lähetuses, et säiliksid sidemed perekonnaga ja muu sotsiaalvõrgustikuga, mis toetavad inimese taastumist ning tagasi kogukonda siirdumist. Praegu on probleemiks see, et teenused ei ole kõikides piirkondades ühtlaselt kättesaadavad. Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse suurendamine võib olla üheks teenusepakkujaid motiveerivaks teguriks, mis võimaldab laiendada teenuseid ka sellistesse piirkondadesse, kus neid praegu ei pakuta. Muudatuse mõju regionaalarengule on kaudne, mistõttu mõjusid detailsemalt ei hinnata. Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele Riigieelarve Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus Muudatus mõjutab avaliku sektori kulusid-tulusid. 2018. aasta andmetel kulus erihoolekandeteenuste osutamiseks riigieelarvest kokku üle 27 miljoni euro. Toetavate teenuste osutamiseks kulus riigieelarvest ligi 9,5 miljonit eurot, ööpäevaringsete erihooldusteenuste osutamiseks üle 17,7 miljoni euro8. Kui arvestada, et erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust suurendatakse riigieelarvest 3–6%, ja kui jätkata vähemalt praeguse teenusesaajate arvuga, kasvab muudatuse rakendamise järel riigieelarveliste vahendite kasutamine. Kogu riigieelarve ja Sotsiaalkindlustusameti eelarve mõttes ei ole aga tegemist olulise mõjuga. Mõju sagedus Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud on 2020. aastaks planeeritud riigieelarve vahendites Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu olemas. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele 8 Sotsiaalministeerium, 2019. H-veebi hoolekandestatistika aruanded. 12 Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike, ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on riigieelarve kulude-tulude mõttes väheolulise mõjuga. 4.2. Uus diferentseeritud hind ööpäevaringsele erihooldusteenusele ja sügava liitpuudega inimesele mõeldud ööpäevaringsele erihooldusteenusele Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Erihoolekandeteenuse saajad Mõju ulatus Määrusega kehtestatakse uued, diferentseeritud hinnad ööpäevaringsele erihooldusteenusele ja sügava liitpuudega inimestele mõeldud ööpäevaringsele erihooldusteenusele, mida osutatakse eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones. Muudatus mõjutab erihoolekandeteenuse saajate tervist ja heaolu seeläbi, et uus diferentseeritud maksumus võimaldab tagada inimeste vajadustele vastavat tegevusjuhendajate arvu uutes perelaadsetes teenuseüksustes. Teenuse pakkumise hind on väiksemates üksustes kõrgem ja võimaldab seeläbi tagada piisava arvu kvalifitseeritud töötajaid, et pakkuda kvaliteetset teenust. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus mõjutab kõiki potentsiaalseid teenusesaajaid, kes vajavad ja saavad praegu ööpäevaringset erihooldusteenust või sügava liitpuudega inimestele mõeldud ööpäevaringset erihooldusteenust. Kokku sai nimetatud kahte teenust 2019. aasta lõpus 2038 inimest9, mis on umbes 28% kõigist samal ajal täidetud olnud erihoolekande teenusekohtadest. Muudatus mõjutab teenusesaajaid teenuse saamise ajal regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on erihoolekandeteenuse saajate jaoks olulise mõjuga. Mõju majandusele Erihoolekandeteenuse osutajad ja tegevusjuhendajad Mõju ulatus Uute, diferentseeritud hindade kehtestamine ööpäevaringsele erihooldusteenusele ja sügava liitpuudega inimestele mõeldud ööpäevaringsele erihooldusteenusele, mida osutatakse eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, võimaldab vastavaid teenuseid pakkuvatel asutustel tagada piisava arvu kvalifitseeritud töötajaid, et pakkuda kvaliteetset teenust. Samuti tagab see töökohad tegevusjuhendajatele. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus 9 Sotsiaalkindlustusamet, 2020. Sisaldab ainult riigieelarvest rahastatud teenuse saajaid. 13 Muudatus mõjutab kõiki erihoolekandeteenuse osutajaid, kes pakuvad ööpäevaringset erihoolekandeteenust ja sügava liitpuudega inimestele mõeldud ööpäevaringset erihooldusteenust või plaanivad seda tulevikus pakkuma hakata, samuti kõiki tegevusjuhendajaid, kes nimetatud teenuste saajatega tegelevad. Kõigist erihoolekandeteenuse osutajatest (19210) pakkusid 01.12.2019 seisuga eespool nimetatud teenuseid 60 teenuseosutajat, s.o umbes 31%. Neis asutustes töötas hinnanguliselt 360 tegevusjuhendajat11, mis on umbes 24% kõigist tegevusjuhendajatest. Muudatus mõjutab teenuseosutajaid ja tegevusjuhendajaid teenuse osutamise ajal regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on erihoolekandeteenuse osutajate ja tegevusjuhendajate jaoks olulise mõjuga. Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele Riigieelarve Mõju ulatus Muudatusel on mõju ka Sotsiaalkindlustusameti tuludele ja kuludele, kuid eeldatavalt on see väike, kuna uued hinnad ei erine väga suures osas kuni 12 inimesele ja kuni kümnele inimesele peremajas teenuse osutamise hindadest. Ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul on nimetatud hindade vahe umbes 4% ja sügava liitpuudega inimeste ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul umbes 8%. Sotsiaalkindlustusameti eelarves on vahendid uute hindade alusel teenuste osutamiseks olemas. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus mõjutab Sotsiaalkindlustusameti eelarvet alates 2020. aasta maikuust vastavat teenust saama suunamisel. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike, ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on riigieelarve mõttes väheolulise mõjuga. 4.3. Autistidele mõeldud päevahoiuteenuse osutamine eriolukorras Mõju majandusele ja sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Erihoolekandeteenuse saajad ja nende lähedased 10 Sotsiaalkindlustusamet, 2020. 11 Sotsiaalministeerium, 2019. H-veebi hoolekandestatistika baasil. Tuleb arvestada, et nimetatud asutused osutasid ka teisi teenuseid. Aruandest ei ole võimalik välja tuua ainult konkreetsete teenuste saajatega tegelevaid tegevusjuhendajaid. 14 Mõju ulatus Muudatusega loetakse eriolukorra ajal autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele isikule osutatud teenuse tingimused täidetuks ka siis, kui teenust osutatakse võrreldes tavaolukorraga pooles mahus ning riik jätkab pooles mahus osutatud teenuse eest tasumist täismahus. Autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele isikule ei pruugi olla eriolukorras võimalik osutada teenust määruses nõutud mahus. Silmast silma kohtumised ja juhendamine päevakeskuses võivad nakkusohu tõttu asenduda näiteks tegevustega isiku kodus ja/või värskes õhus. Seetõttu võivad teenusesaajad saada eriolukorras vajalikku teenust väiksemas mahus, mis võib mõjutada teenuse osutamisel inimese suhtes seatud eesmärkide täitmist. Samas aga võimaldab näiteks nakkusohu tõttu teenuse saamise jätkamine ja osalises mahus osutamine isiku lähedasel jätkata vähemalt osalise koormusega töötamist ning osalise sissetuleku säilitamist. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus 01.12.2019 seisuga osutati autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele isikule mõeldud teenust 16 inimesele12, s.o umbes 0,2% kõigist samal ajal täidetud olnud erihoolekande teenusekohtadest. Muudatus mõjutab teenusesaajaid ja nende lähedasi eriolukorra ajal. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavad mõjud kaasnevad teenusesaajatele eespool kirjeldatud vormis. Teenusesaajad ei saa teenuseid täielikus mahus ning see võib mõjutada teenuse saamisel seatud eesmärkide saavutamist. Samas võimaldab selline korraldus eriolukorras vähemalt osalises mahus teenust osutada, selle asemel, et teenuse osutamine täielikult peatada. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on suur. Mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatusega võib kaasneda väike ebasoovitav mõju. Tegemist on erihoolekandeteenuse saajate ja nende lähedaste jaoks olulise mõjuga. Erihoolekandeteenuse osutajad ja tegevusjuhendajad Mõju ulatus Muudatusel on mõju ka erihoolekandeteenuse osutajatele ja tegevusjuhendajatele. Täismahus teenuse eest tasumise jätkamine võimaldab teenuseosutajal säilitada vajalik töötajaskond, kuid sellegipoolest peavad teenuseosutajad tegema eriolukorras teenuse pakkumiseks ümberkorraldusi. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus 01.12.2019 seisuga osutas autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele isikule mõeldud teenust kaheksa teenuseosutajat13, s.o umbes 4% kõigist erihoolekandeteenuse osutajatest. Mõjutatud sihtrühmaks on ka tegevusjuhendajad, kellest hinnanguliselt alla 1% tegelevad nimetatud teenuse saajatega. 12 Sotsiaalkindlustusamet, 2020. 13 Sotsiaalkindlustusamet, 2020. 15 Muudatus mõjutab teenuseosutajaid ja tegevusjuhendajaid eriolukorra ajal. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine. Mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on erihoolekandeteenuse osutajate ja tegevusjuhendajate jaoks väheolulise mõjuga. 4.4. Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamine eriolukorras Erihoolekandeteenuse saajad ja nende lähedased Mõju ulatus Muudatusega pikendatakse suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavate raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealiste isikute ning suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavate mõõduka intellektihäirega täisealiste isikute teenuse saamise õigust 23 ööpäevalt kuus 31 ööpäevale kuus. Teenuse hind ööpäeva kohta jääb samaks. Eriolukorras tuleb näiteks nakkusohu tõttu tagada nimetatud sihtrühmale osutatava igapäevaelu toetamise teenuse jätkumine hoiuteenusena, et tagada inimeste tervis ja heaolu ning nende lähedastele võimalus säilitada töökoht ja sissetulek. Teenuse jätkamine hoiuteenusena tähendab seda, et erinevalt tavapärasest ei liigu teenust kasutav inimene pidevalt teenuse saamise koha ja kodu vahet, vaid jääb teenuse saamise kohta teenust saama kuni eriolukorra lõpuni. Seetõttu on vajalik pikendada määrusega lubatud ööpäevade arvu. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus 01.12.2019 seisuga osutati suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealistele isikutele mõeldud teenust 15 teenuse osutaja poolt14, s.o umbes 8% kõigist erihoolekandeteenuse osutajatest. Muudatus mõjutab teenuse osutajaid ja tegevusjuhendajaid eriolukorra ajal. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine. Mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on erihoolekandeteenuse saajate ja nende lähedaste jaoks väheolulise mõjuga. Erihoolekandeteenuse osutajad Mõju ulatus Muudatusel on mõju ka erihoolekandeteenuse osutajatele, kes peavad eriolukorras teenuse ümber korraldama hoiuteenuseks, kus võivad inimesed viibida terve kuu ööpäevade (31) ulatuses. 14 Sotsiaalkindlustusamet, 2020. 16 Sihtrühma suurus ja mõju sagedus 01.12.2019 seisuga osutas suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealistele isikutele teenust 15 teenuseosutajat15, s.o umbes 8% kõigist erihoolekandeteenuse osutajatest. Muudatus mõjutab teenuseosutajaid ja tegevusjuhendajaid eriolukorra ajal. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine. Mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on erihoolekandeteenuse osutajate jaoks väheolulise mõjuga. Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele Riigieelarve Mõju ulatus Muudatusel on mõju ka Sotsiaalkindlustusameti tuludele ja kuludele, kuna teenuste eest tuleb eriolukorras ühes kuus tasuda suuremas ulatuses kui tavaliselt. Eeldatavalt on aga mõju eelarvele väike. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus mõjutab Sotsiaalkindlustusameti eelarvet eriolukorra ajal. Sotsiaalkindlustusameti andmetel osutatakse 01.03.2020 seisuga suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealistele isikutele mõeldud teenust 125 inimesele16. Praegustel tingimustel kuluks neile inimestele teenuse osutamisel ühes kuus maksimaalselt (juhul, kui iga inimene kasutaks teenust 23 ööpäeva kuus) 149 500 eurot. Eriolukorras oleks kulu ühes kuus umbes 52 000 eurot suurem17. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike, ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on riigieelarve mõttes väheolulise mõjuga. 4.5. Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutuste, ettevõtete ega kodanike halduskoormusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 15 Sotsiaalkindlustusamet, 2020. 16 Sotsiaalkindlustusamet, 2020. 17 Sotsiaalministeeriumi arvutused, 2020. 17 Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud on psüühikahäirega isikute hoolekande puhul 2020. aastaks planeeritud riigieelarve vahendites Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu olemas. Erihoolekandeteenuste eelarve koos kaudkuludega on 2020. aastal kokku 37 128 870 eurot. Tabel 4. Erihoolekandeteenuste eelarve, 2020–2024 2020 2021 2022 2023 2024 Erihoolekande eelarve, sh päeva- ja nädalahoid + üldhoolduskulude katmine 37 128 870 38 288 870 38 408 870 38 408 870 38 408 870 Täitmine 2 684 393 Prognoositav kulu teenustele 36 804 793 42 019 712 45 037 934 46 900 759 48 835 886 Prognoositav kulu ESFist väljumise tegevustele (PKT ja ISTE) 6 108 000 6 108 000 6 108 000 Tegelik kulu omaosalusele Prognoositav kulu omaosalusele 220 531 220 531 220 531 220 531 220 531 Prognoositav SKA tegevuskulu 188 960 196 593 204 399 212 003 Erihoolekandeteenuste jääk -4 140 333 -7 046 188 -8 916 819 -10 859 550 ESFist väljumise jääk (PKT ja ISTE) -6 108 000 -6 108 000 -6 108 000 Eelarve jääk 103 546 -4 140 333 -13 154 188 -15 024 819 -16 967 550 Hinnatõusu mõju erihoolekande eelarvele on 767 417 eurot. See tähendab, et kui hinnatõus ära jääb, on eelarve jääk prognoositult 870 963 eurot. Teenuste maksumuse suurenemine on esitatud tabelis 5. Tabel 5. Erihoolekandeteenuste hinnad alates 01.01.2020 ja hindade muutus alates 01.05.2020 Teenuse Hinnatõus Teenuse Teenus hind alates hind alates 01.01.2020 01.05.2020 01.05.2020 Igapäevaelu toetamise teenus 146 € 6% 155 € Igapäevaelu toetamise teenus (autistid) 1 099 € 3% 1 132 € Töötamise toetamise teenus 123 € 6% 130 € Toetatud elamise teenus 217 € 3% 224 € Kogukonnas elamise teenus 441 € 3% 454 € Ööpäevaringne erihooldusteenus 569 € 3% 586 € Ööpäevaringne erihooldusteenus (peremaja) 632 € 3% 651 € Ööpäevaringne erihooldusteenus (kuuene peremaja) Uus hind 676 € Ööpäevaringne erihooldusteenus (autistid) 4 252 € 0% 4 252 € Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega inimesele 852 € 3% 878 € 18 Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega inimesele (peremaja) 947 € 3% 975 € Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega inimesele (kuuene peremaja) Uus hind 1 050 € Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega inimesele 838 € 3% 863 € Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega inimesele (peremaja) 911 € 3% 938 € Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel 1 966 € 0% 1 966 € Päeva- ja nädalahoiuteenus (F72, F73, F78, F79) 1 092 € 0% 1 092 € Päeva- ja nädalahoiuteenus (F71) 735 € 0% 735 € Üldhoolduskulude katmine 608 € 3% 626 € Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. maist 2020. a. See on tingitud asjaolust, et eelarveolukorra selgitamine võttis kriisiolukorras planeeritust rohkem aega. Tagasiulatuv jõustumine võimaldab teenuseosutajatel arvestada lubatud kõrgemate hindadega kuu algusest, samuti arvestada päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul arvele kuni 31 päeva teenuse osutamist jne. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Sotsiaalkindlustusametile. MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit palus võtta edaspidi tähelepanu alla igapäevaelu toetamise teenuse kulumudeli, Sotsiaalkindlustusamet palus lisada ühe täpsustuse seletuskirja ning Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Kõik märkused on välja toodud kooskõlastustabelis, mis on lisatud määruse seletuskirjale.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel