Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
Tallinn
[email protected] Meie: 03.05.2020
EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) seisukohad Töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse eelnõu (tööelu infosüsteemi arendamine) väljatöötamise kavatsusele.
EVEA on Eesti ainus ettevõtjate sektoriülene organisatsioon, kes juba 31 aastat esindab ainult
mikro-, väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid kõigis tegevusvaldkondades (kokku 99.86%
ettevõtlusmaastikust). EVEA liikmeteks on otse või läbi kollektiivliikmete ligi 2000 ettevõtet üle
Eesti (s.h. ka hõredalt asustatud või muul põhjusel töötajate nappuse all kannatavatest
piirkondadest). Meie liikmete hulgas on väga erinevate tegevusvaldkondade ettevõtteid – nii
ühemeheosaühinguid kui ka suuremaid.
Töösuhteid (s.h. tööohutust) reguleerivad normid ning regulatsioonidega kaasnev, sageli
eesmärgi saavutamiseks halvasti põhjendatud ning tihti ebamõistlikult suurt halduskoormus
mõjutavad meie liikmeid otseselt ja vahetult.
Oleme seisukohal, et TTOS muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus (tööelu
infosüsteemi arendamine) on esmapilgul samm vajalikus suunas (halduskoormuse
vähendamine läbi infotehnoloogiliste lahenduste) kuid väljatöötamiskavatsusse (VTK)
süvenedes kumab sellest läbi halvasti põhjendatud ja läbimõtlemata halduskoormuse
suurenemine Tööinspektsiooni mõneti ebamõistliku tegevuse taustal.
Väljatöötamiskavatsuse põhipunktid ja EVEA seisukohad:
1. Olulisima argumendina TEIS (tööelu infosüsteem) juurutamisel toovad VTK koostajad välja
üldise töökeskkondade madala ohutustaseme ning Tööinspektsiooni suutmatuse teostada
järelevalvet kõigi ettevõtete üle, kes täna kehtiva TTOS järgi peaksid alluma Tööinspektsiooni
järelevalvele.
Lahendusena näevad VTK koostajad kõigi eelnimetatud ettevõtete kohustuslikku liitmist TEIS-i
ning seeläbi Tööinspektsiooni „lihtsamat ligipääsu“ ettevõtete ohutusalasele
dokumentatsioonile. Seeläbi loodetakse vähendada tööõnnetuste arvu.
Oleme seisukohal, et enne sellise kohustusliku e-tööinspektsiooni loomist on asjakohane
meenutada, et tööandjatel puudub täna ja eeldatavasti ka tulevikus vajadus pidevalt
Tööinspektsiooniga suhelda (erinvalt näiteks Maksu- ja Tolliametist kellele tuleb igakuiselt
esitada maksudeklaratsioone). Seega, TEIS-iga sundliitmine tekitab paljudele mikro- ja väike-
ettevõtetele mõttetu lisahalduskoormuse.
Seda on lihtne mõista kui vaatate VTK-s esitatud alusandmeid (Eestis on 2018. aasta seisuga
kokku rohkem kui 131 000 asutust/ettevõtet. Tööinspektsioon teostab järelevalvet nende
ettevõtete üle, kus töötab vähemalt üks töölepinguline töötaja või on töötajatena tegevad
juhatuse liikmed. Selliseid ettevõtteid oli 2018. aastal 56 683, töötajaid nendes kokku ca 552
000. Tööõnnetusi registreeritakse aastas ligikaudu 5000. )
Isegi, kui võtame eelduseks, et osa tööõnnetusi jääb registreerimata, siis on selge, et enamikes
ettevõtetes ei juhtu õnneks kunagi ühtki tööõnnetust ja seetõttu puudub enamikel ettevõtetel
ka igasugune vajadus suhelda Tööinspektsiooniga muul põhjusel kui ainult riikliku
järelevalvemenetluse käigus.
Eeldagem korraks, et Tööinspektsiooniga suhtlemise vajadus on tingitud vajadusest pädeva
nõustamisteenuse või teavituse järele – selleks aga ei ole vaja kohustuslikku liitumist TEIS-
ga ning ettevõtte ohutusalaste dokumentide üleslaadimist sellesse süsteemi.
Tööinspektsiooni koormuse vähendamiseks (VTK-s on kirjeldatud, et ettevõttes kohapeal
järelevalvetoimingute läbiviimine toob kaasa tööinspektori sõidu- ja ajakulu) on kõigepealt
vajalik Tööinspektsiooni töökorralduse põhjalik hindamine - kas ikka on tööinspektoril Põlvast
vaja sõita Tallinna ettevõtteid inspekteerima või Paide inspektoril Ida-Virumaale?
Tõenäoliselt on töökorralduse hindamine vajalik ja selle tulemusena võiks vabaneda
tööinspektoritel ajaressurssi tõesti vajalike järelevalvemenetluste läbiviimiseks.
Järgmise sammuna, enne käesoleva VTK-ga edasiliikumist oleks vaja põhjalikult ümber hinnata,
millised ettevõtted kuuluvad Tööinspektsiooni järelevalve alla. Kas mikroettevõtted, kus ainsaks
töötajaks on juhatuse liikmed (selliseid ettevõtteid on Eestis kümneid tuhandeid), peaksid
olema Tööinspektsiooni järelevalve objektiks?
Oleme juhatuse liikme töösuhte vormi (juhatuse liikme leping vs. tööleping) tõstatanud ka
töötuskindlustuse seaduse muutmise kontekstis.
Ehk on täna, COVID-19 kriisi taustal see hetk, kus peaksime mõtlema – Eesti kui mikro- ja
väikeettevõtete ülekaaluka enamusega riik – milline on 21. sajandil iseendale tööandjaks
oleva inimese suhe oma ühinguga ning kas selliste iseendale tööandjaks olevate ettevõtjate
kontrollimine Tööinspektsiooni poolt on aja- ja asjakohane? Sellise, riigi seisukohalt ainetu
järelevalvetegevuse lõpetamine annaks Tööinspektsioonile olulist ajaressurssi tegeleda
nende ettevõtetega, mida tõepoolest on vaja kontrollida.
Peaksime küsima, millist turvatunnet ühiskonnale annab see, kui iseendale tööandjaks olev
juhatuse liige kulutab oma aega ja raha, et koostada iseenda tegevusele riskianalüüs ja
ohutusjuhendid; viia läbi iseenda juhendamine; määrata iseennast
töökeskkonnaspetsialistiks ja esmaabiandjaks?
VTK 3. leheküljel kirjutate, et vähene teenistujate hulk ja hetkel olemasolevad järelevalve
teostamise viisid seavad piirid Tööinspektsiooni järelevalve mahtudele. Tööinspektsioonis oli
2018. aasta seisuga üks järelevalveametnik järelevalve alla kuuluva 1133 ettevõtte ja 11083
töötaja kohta, mistõttu ei jõuta olemasolevate vahenditega igal aastal piisava arvu ettevõteteni.
Samal ajal on Tööinspektsiooni peadirektor 06.04.2020. a allkirjastanud käskkirja nr 1.1-1/24
„Tööinspektsiooni struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu muutmine alates 15. aprillist 2020”
– selle käskkirja kohaselt on Tööinspektsiooni struktuuris oluliselt vähendatud järelevalvet
teostavate tööinspektorite arvu ning suurendatud hüppeliselt nõustamisjuristide ametikohti.
Seega tekib küsimus – kas 15.04.2020.a. jõustunud struktuurimuutus ei olnud VTK koostamise
hetkel teada? Täna ei tundu TTOS-i muutmine VTK-s pakutud kujul kuigi põhjendatud kuna
Tööinspektsiooni juhtkond on seisukohal, et järelevalvet teostavaid ametnikke on lausa ülearu.
2. Tervisekontrolli otsuste ja tööõnnetuse arstiteatiste elektrooniline käsitlemine
EVEA on päri, et tervisekontrolli otsused peaksid olema vormistatud elektrooniliselt ning
liikuma otse patsiendi (töötaja) digilukku.
Sama ka tööõnnetuse arstiteatisega.
Eelnimetatud infotehnoloogilised lahendused ei eelda meie hinnangul VTK-s väljapakutud TEIS-
i kohustuslikuks muutmist.
Samuti on teada, et Sotsiaalministeerium tegeleb täna töötajate tervisekontrolli korralduse
analüüsiga, et jõuda mõistlikumate, Eesti ettevõtete vajadusi ja võimalusi ning regionaalset
paiknemist arvestavate lahendusteni. Käesoleva VTK-ga me siin eesmärgile lähemale ei jõua.
Tööõnnetuste teemas on äärmiselt oluline kõigepealt korrastada tööõnnetuste raskusastme
määramise metoodika. Küsimus, kas raske tööõnnetus peaks olema samastatav raske
kehavigastusega karistusõiguslikus mõttes, vajab läbimõtlemist. Või peaks raske
tööõnnetusena käsitlema neid juhtumeid, kus töötaja on töövõimetu vähemalt 7 päeva?
Sealt edasi saaksime liikuda otstarbekama uurimismenetluseni ning seeläbi hoida kokku ka
Tööinspektsioonis tööõnnetuste uurimisega tegelevate ametnike aega.
3. Kokkuvõte.
EVEA ei toeta TTOS muutmise väljatöötamise kavatsust pakutud kujul (kohustuslik TEIS) kuna
see suurendaks põhjendamatult tuhandete mikro- ja väikeettevõtete halduskoormust. Oleme
seisukohal, et enne vajab põhjalikku analüüsi Tööinspektsiooni järelevalve korraldamine ning
järelevalve alla kuuluvate ühingute valim.
EVEA palub end kaasata edaspidisesse TTOS muudatuste väljatöötamisprotsessi. Oleme valmis
konstruktiivselt esitama oma ettepanekuid ning arutama pakutud lahendusi.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ille Nakurt-Murumaa
EVEA volikogu liige