dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 6. mai 2020
Viit
1.2-2/56-1
Registreeritud
6. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2020
Vastutaja
Aili Petti

Failid

  • 📎EVEA seisukohad TTOS väljatöötamiskavatsus_TEIS.asice156 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Tallinn [email protected] Meie: 03.05.2020 EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) seisukohad Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse eelnõu (tööelu infosüsteemi arendamine) väljatöötamise kavatsusele. EVEA on Eesti ainus ettevõtjate sektoriülene organisatsioon, kes juba 31 aastat esindab ainult mikro-, väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid kõigis tegevusvaldkondades (kokku 99.86% ettevõtlusmaastikust). EVEA liikmeteks on otse või läbi kollektiivliikmete ligi 2000 ettevõtet üle Eesti (s.h. ka hõredalt asustatud või muul põhjusel töötajate nappuse all kannatavatest piirkondadest). Meie liikmete hulgas on väga erinevate tegevusvaldkondade ettevõtteid – nii ühemeheosaühinguid kui ka suuremaid. Töösuhteid (s.h. tööohutust) reguleerivad normid ning regulatsioonidega kaasnev, sageli eesmärgi saavutamiseks halvasti põhjendatud ning tihti ebamõistlikult suurt halduskoormus mõjutavad meie liikmeid otseselt ja vahetult. Oleme seisukohal, et TTOS muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus (tööelu infosüsteemi arendamine) on esmapilgul samm vajalikus suunas (halduskoormuse vähendamine läbi infotehnoloogiliste lahenduste) kuid väljatöötamiskavatsusse (VTK) süvenedes kumab sellest läbi halvasti põhjendatud ja läbimõtlemata halduskoormuse suurenemine Tööinspektsiooni mõneti ebamõistliku tegevuse taustal. Väljatöötamiskavatsuse põhipunktid ja EVEA seisukohad: 1. Olulisima argumendina TEIS (tööelu infosüsteem) juurutamisel toovad VTK koostajad välja üldise töökeskkondade madala ohutustaseme ning Tööinspektsiooni suutmatuse teostada järelevalvet kõigi ettevõtete üle, kes täna kehtiva TTOS järgi peaksid alluma Tööinspektsiooni järelevalvele. Lahendusena näevad VTK koostajad kõigi eelnimetatud ettevõtete kohustuslikku liitmist TEIS-i ning seeläbi Tööinspektsiooni „lihtsamat ligipääsu“ ettevõtete ohutusalasele dokumentatsioonile. Seeläbi loodetakse vähendada tööõnnetuste arvu. Oleme seisukohal, et enne sellise kohustusliku e-tööinspektsiooni loomist on asjakohane meenutada, et tööandjatel puudub täna ja eeldatavasti ka tulevikus vajadus pidevalt Tööinspektsiooniga suhelda (erinvalt näiteks Maksu- ja Tolliametist kellele tuleb igakuiselt esitada maksudeklaratsioone). Seega, TEIS-iga sundliitmine tekitab paljudele mikro- ja väike- ettevõtetele mõttetu lisahalduskoormuse. Seda on lihtne mõista kui vaatate VTK-s esitatud alusandmeid (Eestis on 2018. aasta seisuga kokku rohkem kui 131 000 asutust/ettevõtet. Tööinspektsioon teostab järelevalvet nende ettevõtete üle, kus töötab vähemalt üks töölepinguline töötaja või on töötajatena tegevad juhatuse liikmed. Selliseid ettevõtteid oli 2018. aastal 56 683, töötajaid nendes kokku ca 552 000. Tööõnnetusi registreeritakse aastas ligikaudu 5000. ) Isegi, kui võtame eelduseks, et osa tööõnnetusi jääb registreerimata, siis on selge, et enamikes ettevõtetes ei juhtu õnneks kunagi ühtki tööõnnetust ja seetõttu puudub enamikel ettevõtetel ka igasugune vajadus suhelda Tööinspektsiooniga muul põhjusel kui ainult riikliku järelevalvemenetluse käigus. Eeldagem korraks, et Tööinspektsiooniga suhtlemise vajadus on tingitud vajadusest pädeva nõustamisteenuse või teavituse järele – selleks aga ei ole vaja kohustuslikku liitumist TEIS- ga ning ettevõtte ohutusalaste dokumentide üleslaadimist sellesse süsteemi. Tööinspektsiooni koormuse vähendamiseks (VTK-s on kirjeldatud, et ettevõttes kohapeal järelevalvetoimingute läbiviimine toob kaasa tööinspektori sõidu- ja ajakulu) on kõigepealt vajalik Tööinspektsiooni töökorralduse põhjalik hindamine - kas ikka on tööinspektoril Põlvast vaja sõita Tallinna ettevõtteid inspekteerima või Paide inspektoril Ida-Virumaale? Tõenäoliselt on töökorralduse hindamine vajalik ja selle tulemusena võiks vabaneda tööinspektoritel ajaressurssi tõesti vajalike järelevalvemenetluste läbiviimiseks. Järgmise sammuna, enne käesoleva VTK-ga edasiliikumist oleks vaja põhjalikult ümber hinnata, millised ettevõtted kuuluvad Tööinspektsiooni järelevalve alla. Kas mikroettevõtted, kus ainsaks töötajaks on juhatuse liikmed (selliseid ettevõtteid on Eestis kümneid tuhandeid), peaksid olema Tööinspektsiooni järelevalve objektiks? Oleme juhatuse liikme töösuhte vormi (juhatuse liikme leping vs. tööleping) tõstatanud ka töötuskindlustuse seaduse muutmise kontekstis. Ehk on täna, COVID-19 kriisi taustal see hetk, kus peaksime mõtlema – Eesti kui mikro- ja väikeettevõtete ülekaaluka enamusega riik – milline on 21. sajandil iseendale tööandjaks oleva inimese suhe oma ühinguga ning kas selliste iseendale tööandjaks olevate ettevõtjate kontrollimine Tööinspektsiooni poolt on aja- ja asjakohane? Sellise, riigi seisukohalt ainetu järelevalvetegevuse lõpetamine annaks Tööinspektsioonile olulist ajaressurssi tegeleda nende ettevõtetega, mida tõepoolest on vaja kontrollida. Peaksime küsima, millist turvatunnet ühiskonnale annab see, kui iseendale tööandjaks olev juhatuse liige kulutab oma aega ja raha, et koostada iseenda tegevusele riskianalüüs ja ohutusjuhendid; viia läbi iseenda juhendamine; määrata iseennast töökeskkonnaspetsialistiks ja esmaabiandjaks? VTK 3. leheküljel kirjutate, et vähene teenistujate hulk ja hetkel olemasolevad järelevalve teostamise viisid seavad piirid Tööinspektsiooni järelevalve mahtudele. Tööinspektsioonis oli 2018. aasta seisuga üks järelevalveametnik järelevalve alla kuuluva 1133 ettevõtte ja 11083 töötaja kohta, mistõttu ei jõuta olemasolevate vahenditega igal aastal piisava arvu ettevõteteni. Samal ajal on Tööinspektsiooni peadirektor 06.04.2020. a allkirjastanud käskkirja nr 1.1-1/24 „Tööinspektsiooni struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu muutmine alates 15. aprillist 2020” – selle käskkirja kohaselt on Tööinspektsiooni struktuuris oluliselt vähendatud järelevalvet teostavate tööinspektorite arvu ning suurendatud hüppeliselt nõustamisjuristide ametikohti. Seega tekib küsimus – kas 15.04.2020.a. jõustunud struktuurimuutus ei olnud VTK koostamise hetkel teada? Täna ei tundu TTOS-i muutmine VTK-s pakutud kujul kuigi põhjendatud kuna Tööinspektsiooni juhtkond on seisukohal, et järelevalvet teostavaid ametnikke on lausa ülearu. 2. Tervisekontrolli otsuste ja tööõnnetuse arstiteatiste elektrooniline käsitlemine EVEA on päri, et tervisekontrolli otsused peaksid olema vormistatud elektrooniliselt ning liikuma otse patsiendi (töötaja) digilukku. Sama ka tööõnnetuse arstiteatisega. Eelnimetatud infotehnoloogilised lahendused ei eelda meie hinnangul VTK-s väljapakutud TEIS- i kohustuslikuks muutmist. Samuti on teada, et Sotsiaalministeerium tegeleb täna töötajate tervisekontrolli korralduse analüüsiga, et jõuda mõistlikumate, Eesti ettevõtete vajadusi ja võimalusi ning regionaalset paiknemist arvestavate lahendusteni. Käesoleva VTK-ga me siin eesmärgile lähemale ei jõua. Tööõnnetuste teemas on äärmiselt oluline kõigepealt korrastada tööõnnetuste raskusastme määramise metoodika. Küsimus, kas raske tööõnnetus peaks olema samastatav raske kehavigastusega karistusõiguslikus mõttes, vajab läbimõtlemist. Või peaks raske tööõnnetusena käsitlema neid juhtumeid, kus töötaja on töövõimetu vähemalt 7 päeva? Sealt edasi saaksime liikuda otstarbekama uurimismenetluseni ning seeläbi hoida kokku ka Tööinspektsioonis tööõnnetuste uurimisega tegelevate ametnike aega. 3. Kokkuvõte. EVEA ei toeta TTOS muutmise väljatöötamise kavatsust pakutud kujul (kohustuslik TEIS) kuna see suurendaks põhjendamatult tuhandete mikro- ja väikeettevõtete halduskoormust. Oleme seisukohal, et enne vajab põhjalikku analüüsi Tööinspektsiooni järelevalve korraldamine ning järelevalve alla kuuluvate ühingute valim. EVEA palub end kaasata edaspidisesse TTOS muudatuste väljatöötamisprotsessi. Oleme valmis konstruktiivselt esitama oma ettepanekuid ning arutama pakutud lahendusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Ille Nakurt-Murumaa EVEA volikogu liige
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel