Vastus

OSALUSTE VALITSEMISE ÜLDARUANNE Ministeeriumi valitsetavad osalused Äriühingu nimi Aktsiate või osade arv, tk Nimiväärtus, eurot aktsia või osa kohta Osalus, % Osaluse omanik AS Hoolekandeteenused 1 1 7 063 65 100% Sotsiaalministeerium Muudatused valitsetavates osalustes Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud võõrandamisi, samuti puudusid aruande esitamise hetkel kestvad võõrandamisprotsessid VALITSETAVATE ÄRIÜHINGUTE ARUANDED Äriühingu nimi: AS Hoolekandeteenused Äriühingu tegevusala: AS Hoolekandeteenused (HKT) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev äriühing , mille põhitegevus on psüühiliste erivajadustega täiskasvanud isikutele hoolekandeteenuste pakkumine. Osutatavad teenused 2019 . aastal olid: T eenuse nimetus Kohtade arv 31.12.2018 Kohtade arv 31.12.2019 Ööpäevaringne erihooldusteenus 1253 1096 Ööpäevaringne erihooldusteenus liitpuudega 223 223 Ööpäevaringne erihooldus kohtumääruse alusel 100 94 Kogukonnas elamine 320 368 Igapäevaelu toetamine päeva- ja nädalahoiuna 37 39 Igapäevaelu toetamine 26 20 Toetatud töötamine 4 0 Toetatud elamine 6 0 Asenduskodu teenus 16 12 Kinnise lasteasutuse teenus 6 6 Kokku 19 91 1 8 76 Lisaks eeln imetatud erihoolekandeteenustele p akkus ettevõtte mõju all olev s ihtasutus Hea Hoog tööhõiveteenused kuni 400 erivajadusega inimesele . Ligi 60 koha ulatuses pakkus ettevõte majutusteenust rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja pagulastele. Iga erihoolekandeteenuse osutamiseks väljastab S otsiaalkindlustusamet (edaspidi S KA ) tegevusloa vastavalt SKA- ga sõlmitud leping ule . L epinguga kohustu b ettevõte tagama teatud arvu ja kvaliteediga teenusekohtade olemasolu ja SKA-l on võimalik suunata rehabilitatsiooniplaani alusel inimene meile teenusele. Kui inimene soovib meie juures teenust saada, sõlmime temaga omakorda majutus- ja toitlustusteenuse kliendilepingu suunamiskirjas toodud tähtajaga. Teenuse eest maksab SKA erihoolekandeteenust saavate inimeste arvu alusel. Majutuse ning toitlustuse eest tasub klient ise. Äriühingu osaluse valitsemise eesmärgid ja o saluste säilitamise vajalikkuse põhjendamine AS Hoolekandeteenused loodi 2007. a astal eesmärgiga reorganiseerida seni riigi hallata olnud 17 erihooldekodu kaasaegseks, inimest väärtustavaks kvaliteetseks teenusekeskkonnaks. Lähtume oma tegevuses ja eesmärkide püstitamisel „Heaolu arengukavast 2016-2023“, ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist ja Euroopa Liidus heakskiidetud erivajadustega inimeste kaasatuse ja erihoolekande deinstitutsionaliseerimise põhimõtetest. Ettevõtte missioon on tagada erivajadustega inimestele tegusam elu kogukonnas. See tähendab, et erivajadusega inimesed on ühiskonna täisväärtuslikud liikmed, kellel on teistega võrdsed võimalused aktiivseks ja mitmekülgseks eluks. Meil on kogemustega, mitmekesiste teadmistega ja muutuste juhtimise oskustega klienditöötajad. Oleme tänaseks juba edukalt loonud uue teenusekeskkonna enam kui 1000-le kliendile. Seega on meil Eesti parim teadmine ja kogemus, millist teenust kliendid vajavad ja kuidas neid valmistada ette deinstitutsionaliseeritud elukorralduseks. Meil on kompetentne teenuste arendusi vedav tiim ja tõhusalt korraldatud kinnisvara majandamise, toitlustuskorralduse ning juhtimisteenused. Vaatamata valdkonna alarahastusele oleme suutnud kokkuhoidlikult majandada ja klientide elutingimusi parandada. Oleme olnud usaldusväärne partner riigile, mille tulemusel oleme saanud investeerimiseks ja muudatuste ellu viimiseks Euroopa regionaalfondist (ERF) ja riigieelarvest sihtfinantseeringuid ligi 53 mln eurot. Osaluse säilitamine on vajalik erihoolekandeteenuse osutamiseks (avalik ust huvist lähtuv eesmärk) riigis. Kuna psüühilise erivajadusega isikute erihoolekandeteenused on riiklikud teenused ja riik on teinud teenusekeskkonda suuremahulisi investeeringuid, on riigil otstarbekas korraldada nende pakkumist ise, tagades sellega baastasemel teenuste kättesaadavuse kogu riigis, asjakohase info teenuste tulude ja kulude ning majandusliku jätkusuutlikkuse kohta . AS Hoolekandeteenused põhitegevus on seotud Sotsiaalministeeriumi poolt väljatöötatud „Erihoolekande arengukavaga“ ja ning reguleeritud „Sotsiaalhoolekande seadusega“. AS Hoolekandeteenused on alates asutamisest omanud pikaajalist visiooni ettevõtte ja teenuste arengust ja hetkel kehtiv strateegia aastateks 201 9 - 202 2 kinnitat i ettevõtte n õukogu s 26.novembril 2019 .a. . AS Hoolekandeteenused on 201 9 . aastal täitnud talle seatud ülesanded. Üldkoosolek on 2019 aasta majandus- ja tegevustulemused heaks kiitnud, majandusaasta aruande kinnitanud 28.aprillil.2020.a. Seisukoht osaluse säilitamise kohta Osalus tule b säilitada . Üldine hinnang majandustegevusele H innang ettevõtte majandustegevusele on positiivne. Ettevõte on täitnud oma majandustegevuse eesmärgid, taganud jätkusuutlikuks tegevuseks vajaliku kasumlikkuse ning viinud ellu planeeritud investeeringud. AS Hoolekandeteenused n õukogu on andnud 201 9 majandusaastale positiivse hinnangu võrreldes püstitatud eesmärke tegevus tulemustega ja eelarvet majandustulemustega. Tulemused vastavad omaniku ootustele ja kehtivale strateegiale. Majandustegevuse analüüs Ettevõtte ülesanne on tagada erihoolekandeteenuse klientidele kvaliteetsed teenused majandades võimalikult tõhusalt ja kestlikult. Majanduslik jätkusuutlikkus väljendab eesmärgina pürgimust olla teenuseid pakkudes alati tõhus, paindlik ja arenev, et kulutused oleksid optimaalsed ja teenuse osutamiseks vajalikud tegevused ei oleks alarahastatud. Meie prioriteet on head töötegijad, väärtuslikud töötajad. See tingib vajaduse leida võimalikult palju vahendeid töötajatele väärilise tasu maksmiseks olukorras, kus erihoolekandeteenused on madala hinnaga ja vähekasumlikud, kuid ressursimahukad. Finantseesmärgid 201 9 (tuh €) Eesmärk Tegelik Täitmise % T egevust ulud 21 837 21 565 98,8% Tegevuskulud 21 837 2 1 564 ,5 9 8,7 % Tegevuskasum 0 0 ,5 Sihtfinantseerimise tulud 5 100 434 8, 5 % Sihtfinantseerimisega seotud kulud (sh sihtfin antseeritud objektide amort isatsioon ) 3 519 2 661 75,6 % Muud tulud ja kulud 13 - 45 Puhaskasum 1 595 -2 270 Finantseesmärgid on saavutatud, t egevuskasum on olnud plaanipärane, eesmärgiks on tulude ja kulude tasakaal . Sihtfinantseerimise mõju l majandustulemustele on puhaskasum negatiivne. Sihtfinantseerimise toel on ettevõte ajaperioodil 2012 kuni 2019 investeeritud 48,6 miljonit eurot ja loonud psüühilise erivajadusega inimestele 1118 kaasaegset majutuskohta. Kinnisvara soetamisel kajastub sihtfinantseering muudes ärituludes, amortisatsiooni perioodil (40 aasta jooksul) kantakse sihtfinantseeringu summa põhivara kulumi kaudu kuludesse. 2019. aastal olid s ihtfinantseerimise tulud väiksemad planeeritu st, kuna uute teenusekohtade loomine ei õnnestunud plaanipäraselt . Kogukondades, kus soovisime teenuseüksuseid rajada, tekkis avalik vastuseis ja inimeste le tehtavale selgitustööle ning läbirääkimistele kulunud aeg põhjustas ehitustegevuse viibimist. Omakapitali osakaal on 9 2,1 % bil ansi mahust . Sihtfinantseeritud investeeringute kogusumma (soetusmaksumuses) varades on suurusjärgus 48 ,5 m iljoni eurot , millest amortiseerunud on 2 2,5 miljonit eurot , ehk sihtfinantseerimise mõju bilansis on 2 6 miljonit eurot (sisaldub jaotamata kasumis ) , mis amortiseerub täielikult aastaks 206 9 . Sihtfinantseerimise mõjuta on jaotamata kasum 3,7 miljonit eurot . Investeeringud 201 9 201 9 Investeeringute summa € Sihtfinantseerimisega 2 078 762 Omafinantseeringuga 545 607 KOKKU 2 624 369 S ihtfinan tseeri misega investeeri sime 2019 aastal kortereid kogukonn a elamise teenuse klientidele ja ehitasime 4 korteriga kortermaju ööpäevaringsetel teenustel olevatele klientidele (valmivad osaliselt 2020 aastal) . Omavahenditest tehtud investeeringud on vajalikud jätkusuutliku teenuseosutamise tagamiseks ja uute teenuste osutamiseks, tulude teenimiseks vastavalt äriplaanile , eelkõige oleme korrastanud kinnisvara . Dividendide prognoos Dividendide maksmise prognoos puudub, ettevõttel ei kaasne teenuseosutamisega vaba rahavoogu. Läbiviidud auditid ja erikontrollid 2019. aastal pakkus siseaudiitorteenust Ernst ja Young Baltic AS. 2019 toimus varasemate perioodide siseauditite järelaudit , mille käigus vaadati üle tehtud märkuste ja antud soovituste ellu rakendamine. Korruptsiooniriski ennetamisel lähtume kehtivatest õigusaktidest, eetilisest ja ausast äripidamisest ning rakendame sellele kaasa aitavaid meetmeid. Pidades silmas korruptsiooni ennetamise meetmeid, on ettevõttes kehtestatud: hea tava ja huvide konflikti ennetamise ning vältimise juhend, mis kirjeldab töötamise käigus tekkida võivaid korruptsiooniriske ja sellistel hetkedel soovitatavaid käitumismudeleid; seotud isikute andmete deklaratsioon, mille täitmise kohustus on üks kord aastas ettevõtte kulujuhtidel, juhatuse liikmetel ja sihtasutuse Hea Hoog juhatuse esimehel; hanke kord, mis näeb ette, et hankekomisjoni liikmed deklareerivad oma huvide puudumist; kord aastas toimub vastutavatel ametikohtadel töötavate töötajate koolitamine korruptsiooni, huvide konflikti vältimise, ärieetika jmt teemadel. Töötaja kohustused ja vastutus Töötaja õigused ja kohustused tulenevad töölepingust ja ettevõttes kehtestatud töökorralduse reeglitest. Eelkõige on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd asjakohase hoolsusega, täitma ilma erikorralduseta selliseid ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ja mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama konkurendi juures, kui tööandja pole selleks luba andnud. Töötaja kohustus on hoida saladuses talle töösuhte käigus teatavaks saanud asjaolud, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Juhtorgani kohustused ja vastutus Riigile kuuluva äriühingu juhtorganite liikmete nõuded on pandud paika riigivara seadusega ja äriseadustikuga. Juhatus peab ettevõtte juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikust korraldusest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatusel on nõukogu ees aruandekohustus. Juhatuse liikmed peavad oma töökohustusi täitma tavapärase hoolega ja olema ettevõttele lojaalsed. Eelkõige tähendab see seda, et juhatuse (aga ka nõukogu) liikmed peavad oma ametikohustuste raames kõiki tehinguid hinnates seadma esikohale juhitava ettevõtte huvid. Juhatuse liikmetele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse nõukogu otsusega. Varade majandamine Ettevõttes on lähtuvalt riigihangete seadusest kehtestatud hangete kord, mis kirjeldab, kuidas hangime kaupu ja teenuseid ning ehitustöid. Alates maksumusest 10 tuhat eurot teeme hankemenetlused üldjuhul riigihangete registris. Igal aastal inventeeritakse majandusaasta aruande koostamise käigus põhivarad ja laod. Väikevarade inventeerimine toimub teenuseüksuse põhiselt kord kahe aasta jooksul. Hea ühingujuhtimise tava järgmise aruanne HKT järgib hea ühingujuhtimise tava (HÜT) põhimõtteid, kuid leidub ka mõningaid erandeid, mida järgnevalt kirjeldame ja põhjendame. Üldiselt tegutsevad üldkoosolek, nõukogu ja juhatus samadel alustel, kuid riigivaraseadus ja ettevõtte põhikiri tingivad ka erisusi. Üldkoosolek Meie ettevõte on 100% riigile kuuluv äriühing, mille üldkoosolekuks on ainuisikuliselt sotsiaalkaitseminister. Seetõttu ei avalda ettevõte üldkoosoleku materjale ja üldkoosolekule mõeldud teavet eraldi veebilehel, vaid teeb selle õigel ajal ja nõuetekohaselt sotsiaalkaitseministrile kättesaadavaks. Üldkoosoleku otsused avalikustame oma veebilehel. Üldkoosolekul osalevate isikute ringi kiidab heaks sotsiaalkaitseminister ja sinna ei ole olnud kaasatud audiitor. Audiitori memorandum ja järeldusotsus on olnud alati üldkoosolekule kättesaadav. Nõukogu Ettevõtte põhikirjaga on määratud, et ettevõtte nõukogu koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Üldkoosolek nimetab nõukogu liikmed, lähtudes nimetamiskomitee ettepanekust. Nõukogu liikmed nimetatakse kolmeks aastaks. Üldkoosolek on määranud nõukogu liikme tasuks 400 eurot ja nõukogu esimehe tasuks 800 eurot kuus. Tasude maksmisel lähtub üldkoosolek peale põhikirja ka riigivaraseadusest ja rahandusministri määrusest. Nõukogu liikmetel ei ole muid potentsiaalseid kohustusi ega soodustusi. Nõukogu le 2019. aastal makstud tasud : Nimi Organisatsioon Tasud 2019 (€) Liikmeks oleku aeg Andrus Treier, esimees Keskkonnainvesteeringute Keskus 9 600 25.05.2018 kuni 25.05.2021 Tõnu Lillelaid Rahandusministeerium 4 800 21.12.2010 kuni 03.07.2020 Häli Tarum Sotsiaalministeerium 4 400 25.05.2018 kuni 25.05.2021 Kaia Iva SA Koeru Hooldekeskus 2 021 28.06.2019 kuni 28.06.2022 Jaanus-Janek Juss Arcis Partners OÜ 1 467 03.07.2017 kuni 18.04.2019 KOKKU 22 288 Juhatus Juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada äriühingu jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele. Juhatus tagab, et ettevõte täidab kehtivaid õigusakte ning korraldab kontrolli ja aruandlust. Ettevõttes on vajalikud protseduurid reguleeritud sisekordadega. Vastavalt põhikirjale võib juhatus koosneda ühest kuni viiest liikmest. Juhatuse liikme valib neljaks aastaks nõukogu. Juhatuse t asude ja tulemuspalga maksmise põhimõtted on kirjeldatud põhikirjas ja juhatuse liikmete lepingutes. Kõik need tuginevad riigivaraseadusele. Juhatusele 2019. aastal makstud tasud: Nimi Ametikoht Tasud 2019 (€) Tulemustasu 2019 (€) Ametis oleku aeg Maarjo Mändmaa Juhatuse esimees 59 500 12 450 13.08.2007 kuni 15.02.2023 Liina Lanno Teenuste direktor 53 2 00 10 500 01.11.2015 kuni 15.02.2023 Piret Lemsalu Finantsdirektor 53 900 11 550 07.05.2012 kuni 30 .0 4 .202 4 KOKKU 166 600 34 500 Teabe avaldamine Ettevõte avaldab veebilehel teavet üldkoosoleku otsuste kohta, aga mitte nõukogu koosolekute toimumise kohta ega ka koosoleku materjale, sest äriühingul on vaid üks aktsionär. Finantsaruandlus ja auditeerimine Alates 2016. majandusaastast auditeerib kontserni OÜ KPMG Baltics, kellega on leping sõlmitud kuni 2022. majandusaasta auditini. Toetused ja annetused AS Hooleandeteenused ei ole maksnud ega teinud annetusi 201 9 aastal. KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 ärinimi: AS HOOLEKANDETEENUSED registrikood: 10399457 tänava/talu nimi, Merimetsa tee 1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10614 telefon: +372 6771250 faks: +372 6771256 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.hoolekandeteenused.ee AS HOOLEKANDETEENUSED 2019. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 29 Konsolideeritud bilanss 29 Konsolideeritud kasumiaruanne 30 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 31 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 32 Raamatupidamise aastaaruande lisad 33 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 33 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 36 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 37 Lisa 4 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 38 Lisa 5 Kinnisvarainvesteeringud 38 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 39 Lisa 7 Kasutusrent 39 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 40 Lisa 9 Sihtfinantseerimine 40 Lisa 10 Aktsiakapital 41 Lisa 11 Müügitulu 42 Lisa 12 Muud äritulud 42 Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused 43 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 43 Lisa 15 Tööjõukulud 44 Lisa 16 Muud ärikulud 44 Lisa 17 Seotud osapooled 44 Lisa 18 Konsolideerimata bilanss 45 Lisa 19 Konsolideerimata kasumiaruanne 46 Lisa 20 Konsolideerimata rahavoogude aruanne 46 Lisa 21 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne 47 Aruande allkirjad 48 Vandeaudiitori aruanne 49 2 AS Hoolekandeteenused AS Hoolekandeteenused 2019 tegevusaruanne . Merimetsa tee 1, 10614 Tallinn tel 6771250 www.hoolekandeteenused.ee Tegevusaruanne 2019 3 AS Hoolekandeteenused Sisukord Ettevõtte olulisemad saavutused 2019 .............................................................................. 5 Ettevõtte kirjeldus ............................................................................................................ 6 Missioon ........................................................................................................................................................................ 6 Meie kliendid ................................................................................................................................................................ 6 Visioon .......................................................................................................................................................................... 7 Eesmärk ......................................................................................................................................................................... 7 Struktuur ....................................................................................................................................................................... 7 Paiknemine turul ........................................................................................................................................................... 7 Klient – rahulolev ja tegus kogukonnaliige ........................................................................ 8 Klientide ettevalmistus elukorralduse muutuseks ........................................................................................................ 8 Kontaktid kogukonnaga ................................................................................................................................................ 8 Klientide tööhõive ja õppimine ..................................................................................................................................... 9 Teenuse koosloome klientidega ja rahulolu ............................................................................................................... 10 Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutusteenus ........................................................................................................ 11 Klienditööd toetavad tugiteenused ................................................................................. 12 Töötajaid on piisavalt .................................................................................................................................................. 12 Töötajate kompetentside arendamine ....................................................................................................................... 13 Klientidele kaasaegsete majutusüksuste rajamine ..................................................................................................... 14 Töökorralduse toetamine teabetehnoloogiaga .......................................................................................................... 16 Ettevõtte jätkusuutlik majandamine ........................................................................................................................... 16 Majandustegevuse keskkond ...................................................................................................................................... 18 Siseaudit ja riskide hindamine .................................................................................................................................... 19 Töötaja kohustused ja vastutus .................................................................................................................................. 19 Juhtorgani kohustused ja vastutus.............................................................................................................................. 19 Varade majandamine .................................................................................................................................................. 19 Hea ühingujuhtimise tava aruanne .................................................................................. 20 Üldkoosolek................................................................................................................................................................. 20 Nõukogu ...................................................................................................................................................................... 20 Juhatus ........................................................................................................................................................................ 20 Teabe avaldamine ....................................................................................................................................................... 21 Finantsaruandlus ja auditeerimine ............................................................................................................................. 21 Lisad . ............................................................................................................................. 22 Lisa 1. Tulemusnäitajate tasemed ............................................................................................................................... 22 Lisa 2. Muutused klientide profiilis 2018 ja 2019 ........................................................................................................ 25 Lisa 3. Struktuur .......................................................................................................................................................... 26 Lisa 4. HKT teenusekohad 2018 ja 2019 ning turuosakaal .......................................................................................... 27 Lisa 5. HKT ja teiste teenusepakkujate täidetud teenusekohtade arvud 31.12.2019 seisuga ning HKT turuosakaal . 27 Lisa 6. Ööpäevaringse erihoolekande klientide rahulolu 2019 ................................................................................... 28 Lisa 7. Partnerite ja eestkostjate rahulolu 2018 ning 2019 ......................................................................................... 28 Tegevusaruanne 2019 4 AS Hoolekandeteenused Ettevõtte olulisemad saavutused 2019 2019. aasta olulisim saavutus oli tegevusjuhendajate erialane koolitamine. Kvaliteetse teenusepakku- mise eelduseks on oluline, et meie klienditöötajad mõistaksid ettevõtte visiooni aluseks olevaid taastu- mispõhimõtteid. Personaliosakonna eestvedamisel disainisime vastava 16-tunnise koolitusprogrammi ja suutsime igapäevase töö ning erialase õppe kõrvalt koolitada aasta jooksul 272 tegevusjuhendajat ehk kolmandiku kogu personalist ületades seatud sihti 77 töötaja võrra. Aastaks 2023 planeerime koolitada kõik tegevusjuhendajad. 01.01.2020 jõustus sotsiaalhoolekandeseaduse säte, mis kehtestab keskhariduse ja erialase kohustusliku koolituse klienditöötajate tööle asumise eelduseks. Seega tegime viimaseid pingutusi, et 2020. aasta al- guses saaks enamus meie pühendunud töötajaid jätkata. Kokku vajas kompetentsinõuetele vastavat koolitust 273 tegevusjuhendajat, kellest 41-le korraldasime 260-tunnise tegevusjuhendaja baaskoolituse ja 73-le teenusepõhiste erimoodulite koolituse. Ülejäänud tegevusjuhendajad olid asunud õppima omal käel või sooritavad kutseeksamit ning tööandjana oli meil vaja arvestada nende töö ja hariduselu ühita- misega. 2019. aasta lõpuks oli kompetentsete tegevusjuhendajate osakaal kogu ettevõttes keskmiselt 65% (2018. aastal 55%). Kuigi 2019. aastal lootsime rajada Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahendite abil kaasaegsed inim- väärsed elamisvõimalused 126-le erivajadusega inimesele, siis aasta lõpuks tõime tagasi kogukonda 44 erivajadusega inimest, kellele on nüüd kodud Kuressaares, Sillamäele ja Tallinnas. Siiski oleme uute tee- nusekohtade ehitamisega graafikus ja aastaks 2023 loome juurde 492 teenusekohta (joonis 1). Joonis 1. Kvaliteetsete teenuste juurdekasv 2015-2022.a 2000 300 1688 1748 250 1500 1200 1338 1406 200 983 1000 734 1142 1212 150 667 667 734 879 100 500 50 30 67 147 261 48 174 258 60 0 0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Kliendikohtade juurdekasv aastas Kvaliteetsete kohtade sihttase (kasvav) Kvaliteetsete kohtade saavutatud tase (kasvav) Vaatamata püstitatud sihtide mittesaavutamisele tunneme heameelt rohkete avalike arutelude üle, mida erineva kogukondade esindajatega ja meedia vahendusel pidasime. Kogu see teavituskampaania on abiks teadvustamaks erivajadustega inimesi võrdsete ühiskonnaliikmetena. Ettevõte majandas 2019. aastal hästi. Vastavalt ettevõtte strateegiale suurendasime kogukonnas ela- mise teenusekohti (juurde 48 kohta, so 15%) ja vähendasime ööpäevaringse erihoolekande teenusekoh- tade arvu (maha 157 kohta so 13%) suunates koostöös Sotsiaalkindlustusametiga eakad teenust saama asjakohasemale üldhooldusteenusele. Müügitulu oli 22,5 mln eurot, tulud ja kulud olid tasakaalus. ERFi Tegevusaruanne 2019 5 AS Hoolekandeteenused rahadega loodud uued teenusekohad kajastuvad kasumiaruande sihtfinantseerimise tuluna ja nende amortisatsioon sellel ja järgnevatel aastatel kuluna, millest tulenevalt on puhaskahjumiks -2,3 mln eurot. 2019. aasta strateegiliste sihtide täitmisest annab koondülevaate lisa 1. Ettevõtte kirjeldus AS Hoolekandeteenused (HKT) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev 100% riigile kuuluv äriühing. Meie põhitegevus on psüühiliste erivajadustega täiskasvanud isikutele hoolekandeteenuste pakkumine. Missioon Meie missioon on tagada erivajadustega inimestele tegusam elu kogukonnas. See tähendab, et erivaja- dusega inimesed on ühiskonna täisväärtuslikud liikmed, kellel on teistega võrdsed võimalused aktiivseks ja mitmekülgseks eluks. Meie kliendid Meie kliendid on peamiselt raske ja sügava puudega ööpäevaringset tuge vajavaid täiskasvanud (76% klientuurist). Psüühilise erivajadusega lastele osutame asenduskoduteenust, sh ka kohtumäärusega tee- nusele suunatud alaealistele. Lisaks erihoolekandeteenustele pakume majutusteenust varjupaigataotle- jatele (tabel 1). Tabel 1. Ettevõtte pakutavad teenusekohad (kohtade arv tegevuslubadel) TEENUS Teenuse tähis Seisuga 31.12.2018 Seisuga 31.12.2019 Ööpäevaringne erihooldusteenus ÖH 1253 1096 Ööpäevaringne erihooldusteenus liitpuudega inimestele ÖT 223 223 Ööpäevaringne erihooldus kohtumääruse alusel ÖK 100 94 Kogukonnas elamine KE 320 368 Igapäevaelu toetamine päeva- ja nädalahoiuna IET 37 39 Igapäevaelu toetamine IT 26 20 Toetatud töötamine TT 4 0 Toetatud elamine TE 6 0 Asenduskodu teenus AK 16 12 Kinnise lasteasutuse teenus KLAT 6 6 Pagulaste majutusteenus PAG 100 100 Kokku 2091 1976 Meie tüüpiline klient oli ÖH teenusel olev kas vaimupuudega 48-aastane või muu psüühikahäirega 68- aastane mees. Naiste osakaal klientidest moodustab 40%. Klientide mediaanvanus on 47 aastat. Võrreldes 2018. aastaga suurenes: • nooremate klientide osakaal, kuna jätkus vanemaealiste klientide liikumine eakatele mõeldud üld- hooldusteenusele; • vaimupuudega (F70-79) klientide arv (ja vähenes muude psüühikahäiretega, sh skisofreeniahaigete F20-29 klientide arv) • eestkostel olevate klientide arv (23 kliendi võrra), kusjuures eestkostel on pigem nooremad kliendid. Tegevusaruanne 2019 6 AS Hoolekandeteenused Klientuuri iseloomustavaid näitajaid kajastab täpsemalt lisa 2. Visioon Meie visioon aastaks 2028 on olla üle-eestilise haardega erihoolekandeteenuse osutaja, kes aitab psüü- hilise erivajadusega inimesel saada kliendist kodanikuks (joonis 2). Selleks pakume kliendile teenust, mis lähtub taastumispõhimõttest, on kogukonda lõimitud, koosneb paindlikult kasutatavatest komponenti- dest ja millesse on integreeritud teabetehnoloogia. Joonis 2. Visioon 2028 Eesmärk Visiooni elluviimise eelduseks on suurte ühiselamu tüüpi kodude reorganiseerimine kaasaegseks kogu- kondadesse hajutatud privaatsete teenuseüksuste võrgustikuks. 2010.aastal alustatud ja ERF-ist ning rii- gieelarvest rahastatud protsessi abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaeg on 2023.aasta, mis tähendab et selle ajani on meie peamine eesmärk reorganiseerimisprojekti edukas lõpetamine ja rajatud majutusük- sustes taastumispõhimõtetel teenuse osutamise juurutamine. Struktuur Seisuga 31.12.2019 oli HKT koosseisus kokku 811 töökohta, sh 697 neist klienditeeninduses (86%). Meie ettevõte on üles ehitatud piirkondlikkuse põhimõttel. Klientidele teenuseid pakkuvad üksused on koondatud nelja piirkonda – Harju, Kesk-Lõuna, Lääne ja Viru. Piirkondadest eraldi paiknevad reorgani- seeritavad Võisiku Kodu ja Sõmera kodu ning pagulastega tegelev Vao Keskus (lisa 3). Ettevõtet juhib keskkontor, mis korraldab piirkondadele tugiteenuseid. Ettevõtte kontserni kuulub sihtasutus Hea Hoog (SAHH), mille eesmärk on psüühilise erivajadusega inimestele tööhõive ja töövõimaluste otsimine. Paiknemine turul Seisuga 31.12.2019 tegutses erihoolekandeteenuste turul kokku 132 teenuseosutajat (2018. aastal 128 teenuseosutajat). SKA ostis neilt kokku 9316 teenusekohta, millest olid: • 70% ehk 6460 igapäevaelu ja töötamist toetavat teenusekohta; • 24% ehk 2261 ööpäevast teenusekohta; • 6% ehk 595 kogukonnas elamise teenusekohta. Tegevusaruanne 2019 7 AS Hoolekandeteenused Kuna eelkõige oleme keskendunud suurema toetus- ja juhendamisvajadusega intellektihäirega inimes- tele ja pakume eelkõige ööpäevaseid teenuseid (ÖH, ÖT, ÖK) ja kogukonnas elamise teenuseid (KE), siis nendes segmentides moodustavad nii eelnevatel aastatel kui ka praegu meie teenusekohad enamuse SKA kogumahust (lisa 4 ja lisa 5). Klient – rahulolev ja tegus kogukonnaliige Klientide ettevalmistus elukorralduse muutuseks Uutesse kogukonna keskel olevatesse elukohtadesse kolimine on meie klientide jaoks väga suur elumuu- tus. Aastaks 2023 kolivad senistest suurtest erihooldekodudest uutesse kaasaaegsetesse majutuskohta- desse kokku veel 492 klienti. Kuigi 2019. aastasse kavandatud teenuseüksuste valmimine ÖH teenuse klientidele lükkus edasi, tegelesime juba 2019. aastal ca 140 kliendi majutuskoha muutusest tuleneva elukorralduse muutuse ettevalmistusega. Igale kolivale kliendile püstitati keskmiselt 5 eesmärki erineva- test valdkondadest. Kõigil kolivatel klientidel oli eesmärk tutvuda vahetult kolimisega seonduvaga – tut- vumine uue koduga, sellega, kuidas kolimispäev välja näeb jms. Klientide toetusvajadust erinevates elu- valdkondades kirjeldab joonis 3. Lisaks vajas alla 20% kliente eesmärke probleemkäitumise ja rahadega majandamisega seonduvalt. Joonis 3. Kolimiseks ettevalmistamisel abi vajavate klientide arv (n=139) ja määr kolivate klientide koguhulgast. Kontaktid kogukonnaga Selleks, et paremini kogukonda sulanduda pöörasime 2019. aastal rohkem tähelepanu klientide vahetu- tele kontaktidele kogukonnaga. Vähemalt 1 kontakt väljaspool teenuseüksust on 83%-l KE klientidest ja 33%-l ÖH klientidest. Enamus kontakte on tekkinud isiklikul pinnal töökaaslaste ja naabritega ning ka sõprussuhteid on loodud väljaspool teenuseüksust. Muude kontaktide all on valdavalt raamatukogudes, spordi- ja muudes huviringides ning loomade varjupaigas tekkinud sidemed (joonis 4). Joonis 4. Klientide arv, kellel on kontaktid väljaspool teenuseüksust sõbrad 100 100 töökaaslased 70 50 naabrid 35 65 KE ÖH kogudus, kirik 31 17 muu 30 22 Tegevusaruanne 2019 8 AS Hoolekandeteenused 2019. aastal lõi kontakti või hoidis kogukonnaga sidet (st kliendid abistasid kohaliku kogukonna liikmeid vabatahtlikuna või kutsusid kogukonna liikmeid enda juurde külla) 46 üksust kokku 104 korral. Lisaks toi- musid kogukondades erinevad suurüritused, kust kliendid osa võtsid. Meedias käsitleti meie ettevõttega seotud kogukonnateemasid 110 loos. Need kajastasid erivajadusega inimeste õigust elada kogukonnas, edukat lõimumist ja üksuste tegevusi. Kümnes erivajadusega ini- meste laulu- ja tantsupidu sai 24 kajastust (2018. aastal 29 kajastust). HKT-st kui ettevõttest räägiti 15 korral ja tööandjana 10 korral (2018. aastal oli samasisulisi kajastust kokku 23). Klientide tööhõive ja õppimine Meie eesmärk on pakkuda teenust taastumispõhimõttele vastavalt. See tähendab inimese õigust olla koheldud võrdse kogukonnaliikmena ja kohustust panustada vastavalt oma võimetele ühiskonda. See- tõttu on meile oluline edendada klientide tööhõivet et tagada nii aktiivne kogukonda panustav elu kui ka iseseisvam toimetulek. Tööealistest klientidest töötas töölepinguga 2019. aastal kokku 34%, lisaks töötas ca 20 vanaduspensio- niealist (joonis 5). Avatud tööturul töötas tööealistest KE klientidest 53% ja ÖH klientidest 10%. ÖK tee- nusel töötatakse kaitstud töökoha tingimustes. Peamised töökohad olid koristusteenused sise- ja välitin- gimustes ning köögi abitööd. Mediaantöötundide arv kuus oli kõrgeim ÖK teenusel: 96; KE ja ÖH teenusel oli see vastavalt 38 ja 30. KE teenusel enamus kliente töötasid 0,25 või väiksema koormusega. Töötamise ajalist kestvust mõjutavad sobiva töö(koha) leidmine, kliendi võimekus ja valmisolek töötada ning tema vaimne tervis. Joonis 5. Töölepinguga töötavate klientide määrad (%) ja töötunnid 1 kliendi kohta. 80 100 70 90 86 82 80 60 70 50 60 57 54 40 50 30 40 40 40 30 20 20 10 73 76 23 21 23 24 10 0 0 2018.a 2019.a 2018.a 2019.a 2018.a 2019.a KE ÖH ÖK töötajate määr (%) töötunnid 1 kuus töötaja kohta 2019. aastal jätkasime klientide abistamist erialases tasemeõppes ja õppekursustel osalemises. 2019. aastal kasvas kutseõppes õppijate arv 14-lt 34 kliendini (joonis 6). Õpitakse kutsehariduskeskustes eriha- ridust andvates gruppides puhastusteenindaja, köögi abitöölise ja IT spetsialisti erialal, enamasti ühenä- dalastes tsükliõpetes. Läbitud kursused olid jäätmemajanduse, koristusoskuste, arvutioskuste (sh sot- siaalmeedia kasutamise) ja keeleõppe valdkonnast. Tegevusaruanne 2019 9 AS Hoolekandeteenused Joonis 6. Õppijate arvud 2018 ja 2019.a 30 27 25 13 12 Kutseõpe 9 Kursused 3 1 2018 2019 2018 2019 KE ÖH Teenuse koosloome klientidega ja rahulolu 2019. aastal seadsime eesmärgiks kaasata senisest enam kliente, eestkostjaid ja lähedasi kliendi elu puu- dutavate otsuste tegemisse ning aktiivsemalt kutsuda neid kliendi tegevusplaani koostamise koosoleku- tele (joonis 7). 88% tegevusplaanidest koostati koosloomes ehk kliendi, eestkostja ja/või lähedase osa- võtul. Peamised põhjused, miks kliendid ei osalenud protsessis, olid seotud kliendi tervisliku olukorraga või kuna klient ei mõistnud tegevusplaani sisu ega tähtsust. Eestkostjate või lähedaste puhul oli valda- vaks mitteosalemise põhjuseks huvi puudumine. Joonis 7. Tegevusplaani koosolekutel osalemise määr ÖT 14% 41% 66% 19% ÖK 53% 11% 54% 33% ÖH 64% 16% 41% 19% KE 96% 3% 34% 5% klient osales klient osales passiivselt EK osales lähedane osales 2019.aastal viisime intervjuudena läbi ÖH klientide rahulolu uuringu, milles osales 13% klientidest ehk 97 klienti ning kellest teenusega rahulolevaid oli 70% (lisa 6). Uuringust selgus, et: • kliendid on enim rahul töötajatega (74%), rahulolematud aga tervisega (45%); neil kahel teemal osati ka enim kaasa rääkida; • vähem osati kaasa rääkida tegevusplaani ja teenuse eesmärkide teemal (63% ei oska vastata). Kuna 2019.aastast kaasame aktiivselt eestkostjaid ja lähedasi kliendi teenuseosutamisega seotud ot- suste tegemisse, on ka eestkostjate ja lähedaste kontaktid klientidega muutunud tihedamaks (2018. aas- tal 46%, 2019. aastal 70% kohtub kliendiga vähemalt 1 kord kuus) ja suurenenud on ka eestkostjate ra- hulolu HKT-ga (2018. aastal 85% ja 2019. aastal 98,7%). Tegevusaruanne 2019 10 AS Hoolekandeteenused Koostööpartnerid on võrreldes 2018. aastaga rohkem kursis HKT-s toimuvaga, hinnatakse meie panust deinstitutsionaliseerimise protsessis ja et meie ettevõttel on selge tulevikunägemus. Samas on kahjuks langenud hinnang teenuse kvaliteedi ja keeruliste juhtumite lahendusoskuste suhtes. Nähakse, et juht- konna sõnumid ja klienditöötajate suhtumine erinevad üksteisest. Partnerite ja eestkostjate rahulolu kajastab lisa 7. Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutusteenus 2019. aasta lõpus majutus Vao Keskuses kokku 58 inimest, kellest 48 olid rahvusvahelise kaitse taotlejad ja 10 kaitse saanud isikud. Võrreldes möödunud aastaga on suurenenud naiste ja laste osakaal (joonis 8). Peresid olid majutuskeskuses 2019. aasta lõpu seisuga 6 (2018. aastal 7). Joonis 8. Majutuskeskuse teenusel olevad inimesed 01.01.2019 Mehed 28 Naised 12 Lapsed 18 01.01.2018 Mehed 29 Naised 8 Lapsed 14 Pagulaste päritoluriikidest domineerivad jätkuvalt Venemaa ja Süüria (joonis 9). Süüriast pärit põgenike arv on jäänud vähemaks ilmselt seetõttu, et valitsuste vahelise vaidluse tõttu on Euroopa Liidus peata- tud nö kvoodi alusel pagulaste vastuvõtmine põgenikelaagritest. Joonis 9. Majutuskeskuses teenusel olevate inimeste TOP 3 päritoluriiki Süüria Venemaa Türgi 01.01.2019 8 19 10 Süüria Venemaa Gruusia 01.01.2018 22 4 7 Keskusesse saabunud rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja pagulastele pakume igapäevast toimetulekut hõlbustavaid teenuseid, mis on seotud majutamisega, arstiabiga ja erinevate igapäevaste vajadustega. Isikud saavad kohapeal õigusnõustamist, psühholoogilist nõustamist, meie komberuumi tutvustavat ko- hanemisprogrammi “Kohanemiskohvik“ ja töö otsimise abi. Rahvusvahelise kaitse saanutele aitavad keskuse töötajad leida eluruume erinevates omavalitsustes. 2019. aastal osaleti rahvuskööke pakkuva „Vao Köögi“ brändiga erinevatel avalikel üritustel (Tallinna Tä- navatoidufestival, Kamalammas festival, laulupidu Viljandis jne). Tegevusaruanne 2019 11 AS Hoolekandeteenused Kohalikku kogukonda lõimumisele aitab väga oluliselt kaasa eesti keele oskus. Keelõppijaid oli 2019. aas- tal keskmiselt 34,5% (2018. aastal 26%). 2019.aasta jooksul majutuskeskusest teenusel viibivatest isiku- test suutsid 3-4 kuuga suhtlustasandil eesti keele omandada 9 isikut. Klienditööd toetavad tugiteenused Töötajaid on piisavalt Seisuga 31.12.2019 oli HKT koosseisus kokku 811 töökohta. Võrreldes 2018. aastaga on töökohtade arv vähenenud 88 koha võrra, sh enamus sellest on klienditöötajad, kes on lahkunud seoses sellega, et vä- hendasime plaanide kohaselt ÖH teenusekohti. Vaatamata sellele on valdkondlik jaotus tööperes jäänud samale tasemele 2018. aastaga (tabel 2). Tabel 2. Koosseisu jagunemine valdkonniti Klienditööta- Toitlustustee- Kinnisvarahal- Transporditee- Juhtimis- ja tu- Kokku jad nindajad dajad nindajad giteenindajad 2018 771 68 21 7 32 899 2019 697 60 18 5 31 811 osakaal 2019 86% 7% 2% 1% 4% muutus -74 -8 -3 -2 -1 -88 Võrreldes 2018. aastaga oli 2019. aastal üldine personalivoolavus väiksem 176 töötaja võrra. Vabatahtlik voolavus vähenes 17%-lt 12%-le. Erilise tähelepanu all oli 2019. aastal kompetentsistandardile vastavate klienditöötajate hoidmine - siin oli vabatahtlik voolavus 7% ehk 25 töötajat (2018. aastal 46 töötajat). Voolavust on aidanud stabiliseerida töötasude tõus, klienditöötajate kompetentside arendamine ja töö- juhendamise intensiivsem juurutamine. Enamlevinud töölt lahkumiste põhjused olid uued töövõimalu- sed elukohale lähemal, võimalus töötada vaid päevasel ajal, elukoha vahetus või tervisliku seisundi muu- tus. Oma tööpere tervisliku töökeskkonna väärtustamiseks viisime läbi 20 riskianalüüsi (sh vanade uuenda- mine), koostasime kokku 24 tegevuskava, kuidas hinnata ja vähendada ohutegureid ning tööõnnetusi. Lähtuvalt riskianalüüsidest on meie töökeskkond kokkuvõttes hea. Füüsilises keskkonnas tegeleme väik- semate muredega (valgustus, toolid, lauad, ventilatsioon). Kõige väljakutsuvam on psühhosotsiaalne keskkond ning töötajate turvalisuse tagamine. Töötervise teadlikkuse tõstmiseks ja ennetustööks aval- dame ettevõtte uudiskirjas igal nädalal tööohutuse või töötervishoiu teemalisi artikleid. Uuendatud on töötajate juhendamise ja isikukaitsevahendite paketid. Ettevõtte klienditöötajatele on kättesaadav kriisi- nõustamise teenus traumeeriva sündmuse järgselt. Kuigi tööjõud oli sel aastal püsivam, on seda kvaliteetseks teenusepakkumiseks siiski vähe. Sestap oleme aastaid pidanud oluliseks vabatahtliku tööjõu kaasamist. Hea meel on tõdeda, et peaaegu kõikides ette- võtte üksustes, sh ka keskkontoris, olid möödunud aastal nii vabatahtlikud kui ka praktikandid rakenda- tud ja nende panustatud töötundide arv kasvas (joonis 10). Tegevusaruanne 2019 12 AS Hoolekandeteenused Joonis 10. Vabatahtlike ja praktikantide panustatud töötundide arv 34564 25129 18287 2018.a 12850 9130 11043,5 2019.a 5234 3150 vabatahtlikud kogukonnast muud vabatahtlikud praktikandid kokku Keskmiselt tehti ühe kliendi kohta aastas 20 tundi vabatahtlikku tööd. Vabatahtlikud ja praktikandid te- gutsesid peamiselt klientide saatjatena, klienditöötajatele aktiviseerivate tegevuste toena ja vahel ka eestvedajatena. Välisriikidest oli meil 2019.aastal 10 vabatahtlikku. Kohalikud vabatahtlikud on meie töötajate tuttavad ja sugulased või saabunud Töötukassa kaudu ja asendusteenistuse raames. Vabatahtlike näol on tege- mist avatud suhtlejate ja loomingulise taustaga inimestega, kes soovivad uusi kogemusi omandada. Töötajate kompetentside arendamine 2019. aastal panustasime oma klienditöötajate koolitustesse rekordiliselt aega ja raha. Võrreldes 2018. aastaga tegime ühe töötaja kohta 17 koolitustundi rohkem ning investeerisime 42 eurot enam. Eelkõige keskendusime nende klienditöötajate haridustaseme tõstmisele, kes ei vastanud sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud haridusnõuetele. Tegevusjuhendaja 260-tunnise täiendkoolituse gruppe alustas kokku neli, sh üks venekeelne Sillamäel. Kaks gruppi lõpetasid detsembris, ülejäänud lõpetavad 2020. aasta aprillis. Avasime ka töökohapõhised tegevusjuhendaja tasemeõppegrupid Tallinna Tervishoiukõrgkoolis ja Haap- salu Kutseõppekeskuses. Valga Kutseõppekeskus viib töökohapõhist õpet läbi Karula ja Tapa kodudes. Kõik need õppegrupid lõpetavad 2020.aasta juunis. Lisaks toimusid kaks ÖT 40-tunnise ja kaks ÖK 60-tunnise erimooduli koolitust ning üks hooldajate 80- tunnine täiendkoolitus. Viis töötajat said tegevusjuhendaja kutse (tase 4) ning mõned läksid omal käel tegevusjuhendaja tasemeõppesse või Töötukassa kaudu 260-tunnisele täiendkoolitusele. Kokku osales täiendkoolitusel 83 töötajat, kellest 53 vastavad nüüd haridusnõuetele. Selliste töötajate hulk kasvab tublisti 2020.aasta juunis, kui lõpetavad ülejäänud õppegrupid. Klienditöötajate vastavust kompetentsi- nõuetele kajastab joonis 11. Tegevusaruanne 2019 13 AS Hoolekandeteenused Joonis 11. Kompetentsistandardile vastavad klienditöötajate arvud ja osakaalud 155 123 55 25 24 Mittevastav 76 65% 42 43 65% 50% Kompetentsi 40% 68% nõuetele 65% 61% 52 vastav 232 232 87 38% 41 Sihttase 68 22 26 2018 2019 2018 2019 2018 2019 2018 2019 ÖH ÖT ÖK KE Kohustuslikest koolitusest toimusid tavapäraselt ka esmaabi ning töötervishoiu ja –ohutuse koolitused. Viimaste puhul alustasime e-õppega, mis hoiab oluliselt kokku aega ja raha. Seadusest tulenevate koolituste kõrval on meie jaoks oluline töötajate teadmiste ja oskuste tõstmine ka muudel klienditööga seotud teemadel. Möödunud aastal intensiivistasime klienditöötajate koolitamist meie töö põhialuseks olevate taastumispõhimõtete (CARe) osas. Varasematel aastatel toimus koolitus peamiselt ühepäevasena, kuid 2019. aastal alustasime kahepäevase baaskoolitusega, mille läbis 272 klienditöötajat. Tervisealase täiendõppe (ravimid, diagnoosid jm) 11-tunnise e-õppe koolituse läbis 382 töötajat. Kooli- tustega jätkame järjepidevalt ka 2020.aastal. 2019.aasta aprillist alustasime sisseelamise lihtsustamiseks uue töötaja ühepäevase koolitusega. Kokku toimus üheksa koolitust, üks igas kuus ja nendel osales 115 töötajat. Kasvas ka probleemse käitumise ennetamise koolituse osakaal, üheksal koolitusel osales 119 inimest. Meie töötajad osalesid ka autismikoolitusel ning agressiivse käitumisega toimetuleku koolitusel. Klienditöö ja tiimitöö juhtidele korraldasime kvartaalsed juhtimiskoolitused, mis keskendusid meeskon- natööle, töötajate motiveerimisele ja tagasiside andmisele. Töötajate tagasiside koolitustele on olnud üldiselt väga hea. Sisekoolitustest on kõige positiivsema taga- siside saanud probleemse käitumise ennetamise ja uue töötaja ühepäevane koolitus. Välistest hinnati väga kõrgelt agressiivse käitumisega toimetuleku koolitust. Suure koolitusmahuga toimetulekuks värba- sime ajutisi asendustöötajaid ning planeerisime ületunde. Kogu haridustaseme tõstmisele suunatud te- gevus jätkub sama hoogsalt ka 2020.aastal. Klientidele kaasaegsete majutusüksuste rajamine 2019. aasta lõpuks on meie kinnisvaraportfellis kaasaegsete majutuskohtade osakaal pisut kasvanud (joonis 12), kuid seda peamiselt Võisiku ja Sõmera kodude teenusekohtade vähendamise arvelt. Heaolu arengukavas 2016-2023 on Vabariigi Valitsus püstitatud eesmärgi vähendada üle 30-kohalistes institut- sionaalsetes teenuseüksustes olevate erihoolekandeteenuse kohtade arvu kogu riigis 36%-le. Kui 2018. aastal moodustas selliste teenusekohtade osakaal meie portfellis 38%, siis 2019. aasta lõpuks oli osakaal langenud 30%-le. Tegevusaruanne 2019 14 AS Hoolekandeteenused Joonis 12. Majutuskohtade profiil 2000 100% 1800 90% 1600 80% 1400 70% 70% 65% 1200 60% 1000 50% 800 40% sh kvaliteetsed sh kvaliteetsed 600 30% 1142 1212 400 20% 200 10% 0 0% Majutuskohad 31.12.2018 Majutuskohad 31.12.2019 kuni 30-kohalises teenuseüksuses olevate majutuskohtade osakaal 2019. aastal soovisime ÖH klientide majutustingimuste parandamiseks rajada 5 kaasaegset korterela- mut, kuid kahjuks ei saanud peamiselt kohalike kogukondade vastuseisu tõttu see eesmärk täidetud. Poole aasta pealt muutsime oma plaane ja saime vähemalt 44-le KE kliendile luua kaasaegsed elutingi- mused (joonis 1). Uute teenuseüksuste rajamise suuremad arutelud kohalike omavalitsuste juhtide ja kogukondadega toi- musid Põltsamaal, Märjamaal, Paides, Narvas, Põlvas ja Kuressaares. Volikogudes ja rahvakoosolekutel tutvustasime ööpäevaringsete kliendikohtade loomise vajadust linnadesse ja vallakeskustesse ning selgi- tasime erivajadusega inimeste õigusi elada kogukonnas. 2019.aasta lõpuks lahenesid edukalt läbirääki- mised Põltsamaal ja Paides. Ka meedia oli erivajadustega inimeste elukoha teemaarendusse kaasatud. 2019. aastal meie ettevõtte kohta ilmunud 243-st loost käsitles uute teenuseüksuse rajamist 126 lugu ja põhjustest, miks erivajadu- sega inimesed peavad kogukonda kuuluma, kirjutati 110 artiklis (sageli olid mõlemad teemad samas loos). Võrdluses 2018. aastaga (143 ERF artiklit) muutusid oluliselt teemakäsitlused – kui 2018. aastal kirjutati peamiselt meie ettevõtte rajatud 16 uuest teenuseüksuse avamistest, siis möödunud aastal te- geleti väga palju müütide murdmise ning väärtuste teemaga –erivajadusega inimestel on õigus teiste inimestega samadel alustel kogukondades elada. Kui ühelt poolt soovime erivajadustega inimese suuremat kaasatust kogukonda, siis teisalt panustame kogukondade heaolusse keskkonnasõbraliku kinnisvarahaldusega. Kõik meie uued hooned on liginulle- nergia majad, mis tähendab, et need tarbivad väga vähe energiat ja toodavad sellest suure osa päikese- paneelidega ise. Seitsme kortermaja päikeseelektrijaamade abil oleme juba tootnud 120 000 kWh elekt- rienergiat, mis on võrdne kahe kortermaja aastase energiavajadusega. Lisaks sõlmisime lepingud elektri- müüjatega ja alates 2020. aastast tarbib meie ettevõte 100% taastuvast allikast pärinevat elektrit. 2019. aasta lõpuks läksime kõikides teenuseüksustes üle prügi liigiti sorteerimisele. Samuti analüüsisime igapäevase menüü vastavust kliimaneutraalsemale toitumisele ja tegime siin ka esmased muudatused: suurendasime köögi- ja puuviljade ning taimsete valkude osakaalu ja vähendasime loomaliha koguseid. Tegevusaruanne 2019 15 AS Hoolekandeteenused Töökorralduse toetamine teabetehnoloogiaga 2019.aastal oli peamiseks väljakutseks juurutada klienditööd tõhustava e-toimiku infosüsteem (eelkõige kalender- ja tegevusplaanide funktsionaalsused) ja andmeait. E-toimiku tarbeks tegime aasta teises pooles detailsed kasutuslugude kirjeldused ja alustasime turul ole- vate tarkvarade testimisega. Üle-ettevõtteline meeskond analüüsis kasutajaprofiilide vajadusi ja infosüs- teemi hanke saame kuulutada välja 2020. aasta alguses. Juhtimisotsuste kvaliteedi tõstmiseks vajaliku andmeaida infosüsteemi jõudsime 2019. aasta jooksul lii- destada andmete regulaarseks impordiks ja andmeanalüüsiks kliendiandmete programmiga KLAB ja per- sonaliprogrammiga Stafflogic. 2019. aastal valmis finantsanalüüsi osa ning toimus kasutajate koolita- mine, 2020 alguse võetakse tarkvara ettevõttes laialdasemalt kasutusele. 2019.aasta jooksul õnnestus meil edukalt korraldada majandustarkvara jätkuhange (võitjaks osutus seni kasutusel olnud Directo) ja personaliarenduse ning e-õppe infosüsteemi hange (võitjaks osutus Coursey). Aasta alguses saime valmis oma uue välisveebi ning korrastasime siseveebina kasutusel oleva O365 sai- tide lahenduse. Ettevõtte jätkusuutlik majandamine Meie ülesanne on tagada erihoolekandeteenuse klientidele kvaliteetsed teenused majandades võimali- kult tõhusalt ja kestlikult. Majanduslik jätkusuutlikkus väljendab eesmärgina pürgimust olla teenuseid pakkudes alati tõhus, paindlik ja arenev, et kulutused oleksid optimaalsed ja teenuse osutamiseks vajali- kud tegevused ei oleks alarahastatud. Meie prioriteet on head töötegijad, väärtuslikud töötajad. See tin- gib vajaduse leida võimalikult palju vahendeid töötajatele väärilise tasu maksmiseks olukorras, kus eri- hoolekandeteenused on madala hinnaga ja vähekasumlikud, kuid ressursimahukad. Ettevõtte viimase kolme aasta majandustegevuse tulemuste võrdlus peamiste finantssuhtearvude lõikes on toodud välja tabelis 3. Tabel 3. Ettevõtte peamised finantssuhtarvud Finantssuhtarvud 2019 2018 2017 Metoodika Puhasrentaablus -10,3% 17,6% 15,5% puhaskasum/netokäive Ärirentaablus -10,3% 17,6% 15,4% ärikasum/netokäive Omakapitali rentaablus (ROE) -5,6% 8,7% 7,9% puhaskasum/omakapital Varade rentaablus (ROA) -5,1% 7,9% 7,6% puhaskasum / varade keskmine maksumus Omakapitali määr 92,1% 90,9% 92,5% omakapital/varad Maksevõime kordaja 2,2 2,10 2,76 käibevara / lühiajalised kohustused Likviidsussuhe 2,2 2,10 2,75 Käibevara - varud / lühiajalised kohustused Rahaliste vahendite tase 1,45 1,34 2,33 raha ja selle ekvivalent / lühiajalised kohustused Põhivara käibekordaja 0,60 0,55 0,60 müügitulu/põhivarad Töötajatega seotud suhtarvud 2019 2018 2017 Metoodika Töötajate keskmine arv kontsernis 878 886 901 Müügitulu töötaja kohta (€) 25 596 24 382 22 548 müügitulu / töötajate arv Lisandväärtus töötaja kohta (€) 17 872 23 228 20 286 (ärikasum + tööjõukulud + põhivara kulum) / tööta- jate arv Tegevusaruanne 2019 16 AS Hoolekandeteenused Negatiivsed rentaablussuhtarvud tulenevad puhaskahjumist, mida põhjustab sihtfinantseerimise mõju majandustulemustele. Sihtfinantseerimise toel on ettevõte rajanud klientidele kaasaegsed majutusüksu- sed, kokku on ajaperioodil 2012 kuni 2019 investeeritud sihtfinantseerimise toel 48,6 miljonit eurot ja loodud 1118 kaasaegset majutuskohta. Kinnisvara soetamisel kajastub sihtfinantseering muudes äritulu- des, amortisatsiooni perioodil (40 aasta jooksul) kantakse sihtfinantseeringu summa põhivara kulumi kaudu kuludesse. 2019. aastal oli sihtfinantseerimise tulu 384 tuhat eurot ja sihtfinantseerimisega soeta- tud varade amortisatsioonikulu 2,4 miljonit eurot, mis ongi 2019 aasta puhaskahjumi põhjuseks. Ettevõte on majanduslikult jätkusuutlik, maksevõime on hea, rahalised vahendid katavad kohustusi. Ettevõtte peamine tuluallikaks on erihoolekandeteenuste osutamine, mis koos teenusekoha pearaha ja tasuga toitlustuse ning majutuse eest moodustab 97% tulust (joonis 13). Erihoolekandeteenuste tellija on Sotsiaalkindlustusamet, majutuse ja toitlustuse eest tasuvad teenusel olevad kliendid. Joonis 13. Tulude jaotus 2019.aastal 25 000 000 € 20 000 000 € Muu majandustegevus Varjupaigateenus 15 000 000 € Üldhooldusteenus 10 000 000 € Majutusteenus 5 000 000 € Toitlustusteenus Erihooleteenus 0€ 2018 2019 Tähtsaimad kulud on töötajatega seotud personalikulud ja koolitus-arenduskulud, kokku moodustavad nad kõikidest kuludest 67%. Kliendiga seotud kulude hulka kuuluvad tervishoiukulud, huvitegevuste ku- lud, riiete-jalanõude soetamise ja hooldamisega seotud kulud ning klientidele tarvilik inventar (kokku 6% kuludest). Tervishoiukuludest suurim oli õendusteenuse sisseost. Ööpäevaringse teenuse juures on täht- sal kohal eluruumid ja toitlustamine. Eluruumide kinnisvarakulud moodustavad 13% ja toiduained 8% kuludest (joonis 14). Tegevusaruanne 2019 17 AS Hoolekandeteenused Joonis 14. Kulude jaotus 2019.a 25 000 000 € 20 000 000 € Juhtimiskulud Transpordikulud 15 000 000 € IT ja sidekulud Kinnisvarahalduse kulud 10 000 000 € Toitlustuse kulud Klienditeenuse kulud 5 000 000 € Palga- ja personalikulu 0€ 2018 2019 Majandustegevuse keskkond Rahandusministeeriumi hinnangute kohaselt on Eesti majanduse kasvupotentsiaal hetkel 3,5% lähedal, kuid kahaneb lähiaastatel alla 3%. Majanduse edasist kasvuvõimekust piirab kõige rohkem tööjõu pa- nuse vähenemine, rahvastiku struktuuris väheneb tööturul kõige aktiivsemate vanusgruppide osakaal. Kokkuvõttes tähendab see, et ettevõtted peavad hakkama oma ärimudeleid ümber vaatama ning panus- tama üha enam tootlikkuse tõstmisele. Hoolekandevaldkonnas, kus on tähtis just inimesega suhtlemine ja hooldustegevused, on personali üha raskem leida. Konkurents tööjõu osas on tihe, määravaks teguriks on palk. Statistikaameti andmetel kas- vas 2019. aasta jooksul brutotöötasu 7,4%, jõudes detsembris 1551 euroni, 2019. aasta keskmine bruto- palk oli 1407 eurot. 2020. aastaks prognoositakse 5,7% palgakasvu. HKT töötajate keskmine palk moo- dustas 2019. aastal 75,5% Eesti keskmisest. Kui vaadata 2020. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja, siis sotsiaalhoolekande töötajatele kavandatud 2,5% palgafondi kasv sellele märgatavat lisa ei luba ja töö- jõuprobleemid valdkonnas jätkuvad. 2019. aastal prognoositud majandustegevuse näitajad on toodud tabelis 4. Tabel 4. Rahandusministeeriumi 2019. a suveprognoosi näitajad, korrigeeritud 2019 osas Statistikaameti tegelike näitajatega 2018 2019 2020 2021 2022 2023 SKP reaalkasv, % 4,8 3,3 2,2 2,6 2,5 2,3 Kaupade ja teenuste eksport 4,3 3,4 2,4 3,3 3,3 3,2 Tarbijahinnaindeksi muutus, % 3,4 2,3 2,2 2,1 2,1 2,0 Keskmine palk, eurot 1310 1407 1484 1560 1638 1719 Keskmise palga reaalkasv, % 4,0 7,4 3,4 2,9 2,9 2,8 Tööhõive kasv, % 0,9 0,2 0,1 0 -0,1 -0,2 Töötuse määr, % 5,4 4,4 5,2 5,4 5,5 5,6 2020. aastaks prognoositakse ebasoodsa väliskeskkonna tõttu palgakasvu pidurdumist, see leevendaks pisut ka sotsiaalvaldkonna palkade ja teenuste hinnatõusu survet. Mõõdukama majanduskasvuga käib kaasas ka aeglasem hinnatõus. Toiduainete hinnatõusu hoidis tagasi välisturgudel toimunud toidu odav- Tegevusaruanne 2019 18 AS Hoolekandeteenused nemine, mistõttu ka siinsed toidukaupade hinnad langesid veidi. 2020. aastaks prognoositakse aiasaa- duste ja lihatoodete hinnatõusu. Toiduainete hindade kasv toob kaasa ööpäevaringsete teenustega kaasneva toitlustuse kallinemise, mis omakorda survestab hoolekandeteenuste hinnatõusu. Siseaudit ja riskide hindamine 2019. aastal pakkus siseaudiitorteenust Ernst ja Young Baltic AS. 2019 toimus varasemate perioodide siseauditite järelaudit, mille käigus vaadati üle tehtud märkuste ja antud soovituste ellu rakendamine. Korruptsiooniriski ennetamisel lähtume kehtivatest õigusaktidest, eetilisest ja ausast äripidamisest ning rakendame sellele kaasa aitavaid meetmeid. Pidades silmas korruptsiooni ennetamise meetmeid, on et- tevõttes kehtestatud: • hea tava ja huvide konflikti ennetamise ning vältimise juhend, mis kirjeldab töötamise käigus tekkida võivaid korruptsiooniriske ja sellistel hetkedel soovitatavaid käitumismudeleid; • seotud isikute andmete deklaratsioon, mille täitmise kohustus on üks kord aastas ettevõtte kulujuh- tidel, juhatuse liikmetel ja sihtasutuse Hea Hoog juhatuse esimehel; • hanke kord, mis näeb ette, et hankekomisjoni liikmed deklareerivad oma huvide puudumist; • kord aastas toimub vastutavatel ametikohtadel töötavate töötajate koolitamine korruptsiooni, hu- vide konflikti vältimise, ärieetika jmt teemadel. Töötaja kohustused ja vastutus Töötaja õigused ja kohustused tulenevad töölepingust ja ettevõttes kehtestatud töökorralduse reegli- test. Eelkõige on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd asjakohase hoolsusega, täitma ilma eri- korralduseta selliseid ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, hoidma töö- andja äri- ja tootmissaladust ja mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama konku- rendi juures, kui tööandja pole selleks luba andnud. Töötaja kohustus on hoida saladuses talle töösuhte käigus teatavaks saanud asjaolud, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Juhtorgani kohustused ja vastutus Riigile kuuluva äriühingu juhtorganite liikmete nõuded on pandud paika riigivara seadusega ja äriseadus- tikuga. Juhatus peab ettevõtte juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikust korraldusest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatusel on nõukogu ees aruandekohustus. Juhatuse liikmed peavad oma töökohustusi täitma tavapärase hoolega ja olema ettevõttele lojaalsed. Eelkõige tähendab see seda, et juhatuse (aga ka nõukogu) liikmed peavad oma ametikohustuste raames kõiki tehinguid hinnates seadma esikohale juhitava ettevõtte huvid. Juha- tuse liikmetele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse nõukogu otsusega. Varade majandamine Ettevõttes on lähtuvalt riigihangete seadusest kehtestatud hangete kord, mis kirjeldab, kuidas hangime kaupu ja teenuseid ning ehitustöid. Alates maksumusest 10 tuhat eurot teeme hankemenetlused üldju- hul riigihangete registris. Igal aastal inventeeritakse majandusaasta aruande koostamise käigus põhiva- rad ja laod. Väikevarade inventeerimine toimub teenuseüksuse põhiselt kord kahe aasta jooksul. Tegevusaruanne 2019 19 AS Hoolekandeteenused Hea ühingujuhtimise tava aruanne HKT järgib hea ühingujuhtimise tava (HÜT) põhimõtteid, kuid leidub ka mõningaid erandeid, mida järg- nevalt kirjeldame ja põhjendame. Üldiselt tegutsevad üldkoosolek, nõukogu ja juhatus samadel alustel, kuid riigivaraseadus ja ettevõtte põhikiri tingivad ka erisusi. Üldkoosolek Meie ettevõte on 100% riigile kuuluv äriühing, mille üldkoosolekuks on ainuisikuliselt sotsiaalminister. Seetõttu ei avalda ettevõte üldkoosoleku materjale ja üldkoosolekule mõeldud teavet eraldi veebilehel, vaid teeb selle õigel ajal ja nõuetekohaselt sotsiaalministrile kättesaadavaks. Üldkoosoleku otsused ava- likustame oma veebilehel. Üldkoosolekul osalevate isikute ringi kiidab heaks sotsiaalminister ja sinna ei ole olnud kaasatud audiitor. Audiitori memorandum ja järeldusotsus on olnud alati üldkoosolekule kät- tesaadav. Nõukogu Ettevõtte põhikirjaga on määratud, et ettevõtte nõukogu koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Üldkoo- solek nimetab nõukogu liikmed, lähtudes nimetamiskomitee ettepanekust. Nõukogu liikmed nimeta- takse kolmeks aastaks. Üldkoosolek on määranud nõukogu liikme tasuks 400 eurot ja nõukogu esimehe tasuks 800 eurot kuus. Tasude maksmisel lähtub üldkoosolek peale põhikirja ka riigivaraseadusest ja ra- handusministri määrusest. Nõukogu liikmetel ei ole muid potentsiaalseid kohustusi ega soodustusi. 2019.aastal nõukogusse kuulunud liikmed on toodud tabelis 5. Tabel 5. Aastal 2019 ettevõtte nõukogusse kuulunud liikmed Nimi Organisatsioon Tasud 2019 (€) Liikmeks oleku aeg Andrus Treier, esimees Keskkonnainvesteeringute Keskus 9 600 25.05.2018 kuni 25.05.2021 Tõnu Lillelaid Rahandusministeerium 4 800 21.12.2010 kuni 03.07.2020 Häli Tarum Sotsiaalministeerium 4 400 25.05.2018 kuni 25.05.2021 Kaia Iva SA Koeru Hooldekeskus 2 021 28.06.2019 kuni 28.06.2022 Jaanus-Janek Juss Arcis Partners OÜ 1 467 03.07.2017 kuni 18.04.2019 KOKKU 22 288 Juhatus Juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhi- kirja nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada äriühingu jätku- suutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele. Juhatus tagab, et ettevõte täidab kehtivaid õigusakte ning korraldab kontrolli ja aruandlust. Ettevõttes on vajalikud protseduurid reguleeritud sisekordadega. Vas- tavalt põhikirjale võib juhatus koosneda ühest kuni viiest liikmest. Juhatuse liikme valib neljaks aastaks nõukogu. Juhatuse tasude ja tulemuspalga maksmise põhimõtted on kirjeldatud põhikirjas ja juhatuse liikmete lepingutes. Kõik need tuginevad riigivaraseadusele. 2019.aastal ettevõtte juhatusse kuulunud liikmed on toodud tabelis 6. Tabel 6. Aastal 2019 ettevõtte juhatuse liikmed Nimi Ametikoht Tasud 2018 (€) Ametisoleku aeg Maarjo Mändmaa Juhatuse esimees 71 950 13.08.2007 kuni 15.02.2023 Liina Lanno Teenuste direktor 63 700 01.11.2015 kuni 15.02.2023 Piret Lemsalu Finantsdirektor 65 450 07.05.2012 kuni 30.04.2024 KOKKU 201 100 Tegevusaruanne 2019 20 AS Hoolekandeteenused Teabe avaldamine Ettevõte avaldab veebilehel teavet üldkoosoleku otsuste kohta, aga mitte nõukogu koosolekute toimu- mise kohta ega ka koosoleku materjale, sest äriühingul on vaid üks aktsionär. Finantsaruandlus ja auditeerimine Alates 2016. majandusaastast auditeerib kontserni OÜ KPMG Baltics, kellega on leping sõlmitud kuni 2022. majandusaasta auditini. Tegevusaruanne 2019 21 AS Hoolekandeteenused Lisad . Lisa 1. Tulemusnäitajate tasemed Vald- Edutegur Tulemusnäitaja Tegevused 2018 tegelik 2019 siht 2019 tegelik 2020 siht kond KLIENT Muudatusteks Kliendil on tege- 1.Monitoorime ja juhendame metoodiliselt klientide tegevusplaa- N/A 126 kolivat 126 kolivat klienti 204 kolivat ettevalmistatud vusplaanis püsti- nide eesmärkide täitmist, sh vaatame plaanid üle 6 kuud enne koli- klienti on ette on ette valmista- klienti on ette klient tatud elukorral- mist ja hindame nende täitmist. valmistatud, tud, keskmiselt on valmistatud, duse muutusega 2.Loome uue teenuseüksuse vahetus kogukonnas klientidele tööta- keskmiselt on kliendi eesmärki- keskmiselt on seotud eesmärgid mise või õppimise ja muude lõimumiseks vajalikud võimalused. Di- kliendi eesmär- dest 80% täidetud kliendi eesmär- täidetud sainime ja rakendame igas piirkonnas kogukonna töötaja teenuse, kidest 80% täi- kidest 80% täi- kes aitab üksuseid lõimumisprotsessi elluviimisel. detud. detud. 3.Algatame vaimse tervise ja rehabilitatsiooniteenuste programmi ning teeme sellealast koostööd õendusteenuste pakkujatega. TÖÖ- Koosloomest Koosloome me- 1. Hangime eksperdid, kes aitavad selgitada koosloome metoodikat N/A 3 ööpäevase Töökorrad ei ole Kõik erihoole- KOR- lähtuv teenu- toodikal põhine- ja disainida ümber meie töökorrad selle alusel. teenuse töö- valmis, kuna aasta kande teenuste RALDUS seosutamine vate töökordade 2. Disainime koosloomest lähtuvalt ekspertide abiga ümber kortere- korda sh autis- jooksul saime tee- töökorrad arv lamutes pakutavad ööpäevaringsed erihoolekandeteenused ja tee- mispektriga nuse standardi al- nuse autismispektri häirega klientidele. klientide tee- les paika. nuse töökord TÖÖ- Teenuseüksuse Kirjeldatud teenu- 1.Hangime eksperdid, kes aitavad kirjeldada erihoolekandeteenuste N/A 3 standardit 3 standardit on Kõik erihoole- KOR- kirjeldatud stan- sestandardite arv standardeid koos kvaliteedinõuetega. (ÖH, ÖHJ, ÖHH valmis (ÖH, ÖHJ, kande teenuste RALDUS dard (vastavalt sihtgru- 2.Kirjeldame ekspertide abiga korterelamutes pakutavad ööpäeva- teenus kortere- ÖHH teenus kor- standardid on pile) sh kvaliteedi- ringse erihoolekandeteenuse ja autismispektri häirega klientide tee- lamutes, autis- terelamutes, au- valmis nõuded nuse standardid. mispektriga tismispektriga 3. Standardi kirjeldamisel kaasata tugivaldkondade spetsialistid - klientide tee- klientide teenuss- toitlustus, IKT, logistika, kinnisvara jne. nusstandard pe- tandard perema- remajas) jas) TÖÖ- Uute üksuste Asjakohase kesk- Viime ERFi- II etapi projektid ellu vastavalt projektiplaanidele. Kokku 1142 Kokku 1338 tee- Kokku 1212 tee- ERF-iga juurde KOR- loomine konnaga teenuse- teenuse- nusekohta, ca nusekohta, ca 308 uut kohta RALDUS kohtade arv kohta, ca 72% majutus- 66% majutuskoh- (alla30-kohalises 61% maju- kohtadest. tadest. üksuses, 1-kohali- tuskohta- ERF-iga juurde ERF-iga juurde sed toad) dest 126 uut kohta loodud 44 uute kohta. Tegevusaruanne 2019 22 AS Hoolekandeteenused ÕPE ja Klienditöötajad Taastumispõhi- 1.Disainime taastumispõhimõtete (CARe metoodika) 16h koolitus- N/A 16h CARe kooli- 16h CARe kooli- 16h CARe kooli- ARENG mõistavad taas- mõtete juuruta- mooduli ja sisekoolitame 195 tegevusjuhendajat. tusel osaleb 195 tuse on läbinud tusel osaleb 195 tumispõhimõt- misega seotud 2.Disainime ja rakendame tõhusa klienditöötajate tööjuhendamise tegevusjuhen- kokku 272 kliendi- tegevusjuhen- teid koolituse läbinud süsteemi, mis tagab taastumispõhimõtete edasiandmise efektiivselt dajat töötajat (139%). dajat tegevusjuhenda- igapäevase töö käigus. jate arv 3.Loome koostöösuhted koolidega ja teadusasutustega, et teha töö- tajate teadmiste suurendamiseks erinevaid teooriaõppe, praktiku- mide ja katseprojekte. ÕPE ja Teenuseosuta- Kompetentsistan- 1. Tegeleme juhtide tiimijuhtimise- ja tööjuhendamise ning tööta- 17% mitte rohkem 7% mitte rohkem ARENG mise ressurssi dardile vastava jate motiveerimise oskuste arendamisega. kui 17% kui 9% on piisavalt personali voola- 2. Väärtustame ja kaasame võtmeametikohtadel töötavaid inimesi. vus 3. Edendame tervislikku töökeskkonda ja tervisespordi võimalusi. 4. Tegeleme nii valdkonna kui ka ettevõtte mainekujundusega, et suurendada värbamispotentsiaali ja ennetada personali voolavust. ÕPE ja Teenuseosuta- Vabataht- 1. Igas piirkonnas: 1) kutse- või kõrgkoolis meid töö- või praktikako- 27129h, sh Kokku 27 000h Kokku tunde Kokku 32 000h ARENG mise ressurssi like/praktikantide hana, 2) korraldame vähemalt ühe stažeerimis- või teadusarendus- 9130h prak- 34564h, sh prakti- on piisavalt tundide arv tegevusalase projekti tegevusjuhendajaid õpetavatele õppejõudu- tikaid ja kante panustanud dele või 3) korraldame vähemalt ühe õppegrupi külastuse teenusük- 15997h va- 11043h ja vaba- susesse. batahtlikke tahtlikke panusta- 2. Loome koostöösuhted välismaiste vabatahtlike kaasamisega tege- (sh kogu- nud 23520h (sh levate organisatsioonidega, et akrediteerida igas perekülas 1 välis- konna osa kohalikust kogu- maa vabatahtlik. 3150h) konnast pärit va- batahtlikke 5233h). ÕPE ja Töökorraldust IKT projektid on Juurutame klienditöö andmestiku kogumiseks ja analüüsimiseks e- e-toimiku e-toimiku kalen- e-toimiku kalen- e-toimiku kalen- ARENG toetavad teabe- õigeaegselt ellu toimiku IKT lahenduse. kalen- derplaani funkt- derplaani funkt- derplaani ja te- tehnoloogilised viidud derplaani sioon on juuru- sioon on juuruta- gevusplaani vahendid prototüüp tatud mata funktsionaalsus on olemas on juurutatud ÕPE ja Töökorraldust IKT projektid on Arendame juhtimisarvestuse ja juhtimisotsuste kvaliteedi tõstmiseks N/A Andmeladu on Andmeladu on Andmeladu juu- ARENG toetavad teabe- õigeaegselt ellu andmelao IKT lahendust. juurutatud osaliselt juuruta- rutatud tehnoloogilised viidud tud vahendid Tegevusaruanne 2019 23 AS Hoolekandeteenused RAHA Majanduslikult Tegevuskasum 1. Loome teenuse standardite alusel uute teenuseüksuste kulumu- 466 € Vähemalt 0€ 518 € Vähemalt 0€ jätkusuutliku delid ja tasuvusanalüüsime neid. üksuse ärimudel 2. Majutusteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks pakume teenust eri- neva hinnaga ja erineva kinnisvaraga üksustes. 3. Toitlustusteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks kombineerime eri- nevaid toitlustuspakette, mis on ka erinevalt hinnastatud sõltuvalt sellest, kuidas toitlustus on üksuses korraldatud. RAHA Majanduslikult Võlgnevus 1. Arendame infosüsteeme, et parandada SKA arvete aluseks oleva 7 400 € Mitte rohkem 4 172 € N/A jätkusuutliku teabe kvaliteeti ja viia arvete esitamine hiljemalt 3-ndale tööpäevale kui 10 000€ üksuse ärimudel peale perioodi lõppu. 2.Juhendame kliente ja eestkostjaid klientide maksekäitumise pa- rendamiseks. 3.Lõpetame võlgnevuse korral teenuselepingu. 4.Koostöös Sotsiaalministeeriumiga lahendame ÖK klientide omaosaluse tasumise probleemid. Tegevusaruanne 2019 24 AS Hoolekandeteenused Lisa 2. Muutused klientide profiilis 2018 ja 2019 Tegevusaruanne 2019 25 AS Hoolekandeteenused Lisa 3. Struktuur Tegevusaruanne 2019 26 AS Hoolekandeteenused Lisa 4. HKT teenusekohad 2018 ja 2019 ning turuosakaal 1230 100% 100,0% 1200 1093 69% 69% 100% 1000 55% 800 600 66% 66% 50,0% 25% 58% 316 341 400 223 223 200 0,9% 95 96 23 20 22 27 22% 0 0,0% 0,8% IT IET KE ÖH ÖK ÖT 2018 kohti 2019 kohti 2018 turosakaal 2019 turuosakaal Lisa 5. HKT ja teiste teenusepakkujate täidetud teenusekohtade arvud 31.12.2019 seisuga ning HKT turuosakaal 2019 IT IET KE ÖH ÖK ÖT KOKKU HKT HKT HKT HKT HKT HKT HKT HKT muu osakaal HKT muu osakaal HKT muu osakaal HKT muu osakaal HKT osakaal HKT muu osakaal HKT muu osakaal Harjumaa 848 13 37 26% 47 19 71% 236 5 98% 72 100% 32 21 60% 400 930 30% Hiiumaa 46 4 50 0% Ida-Virumaa 149 34 8 81% 128 43 75% 12 100% 10 35 22% 184 235 44% Jõgevamaa 66 3 20 12 63% 129 100% 149 81 65% Järvamaa 117 3 20 100% 70 74 49% 15 90 209 30% Läänemaa 48 0 20 10 67% 47 9 84% 24 1 96% 91 68 57% Lääne-Virumaa 20 88 19% 4 70 2 97% 64 100% 20 174 94 65% Põlvamaa 75 11 34 8 8 136 0% Pärnumaa 172 15 30 14 68% 78 42 65% 20 17 54% 128 260 33% Raplamaa 30 10 20 33% 10 50 17% Saaremaa 118 20 100% 202 100% 33 100% 255 118 68% Tartumaa 432 11 60 10 86% 59 98 38% 119 551 18% Valgamaa 92 6 18 60 95 39% 67 60 278 18% Viljandimaa 158 14 100% 10 14 42% 20 143 12% 84 100% 128 315 29% Võrumaa 84 18 47 149 0% KOKKU 2019 20 2523 1% 27 94 22% 341 179 66% 1093 564 66% 84 100% 223 164 58% 1788 3524 34% pakkujaid 1 121 2 16 33 18 21 21 2 8 10 186 Tegevusaruanne 2019 27 AS Hoolekandeteenused Lisa 6. Ööpäevaringse erihoolekande klientide rahulolu 2019 Kui rahul Sa oma tegevusplaaniga oled? 24% 11% 2% 63% Kui rahul Sa oled oma töötajatega? 74% 15% 2% 9% Kui rahul Sa oled oma tervisega? 45% 34% 11% 10% Kui rahul oled oma suhetega ja teistega läbisaamisega? 65% 18% 2% 15% Kui rahul Sa oma vaba aja veetmisega oled? 55% 17% 9% 19% Kui rahul Sa oma praeguse tööga oled? 35% 11% 7% 47% Kui rahul Sa oled oma praeguse koduga? 65% 17% 10% 8% Olen rahul Vahel olen, vahel ei ole Ei ole rahul Ei oska vastata Lisa 7. Partnerite ja eestkostjate rahulolu 2018 ning 2019 65% 62% 52% 36% 36% 33% 31% 23% 14%13% 14% 15% 4% 1% Olen rahul Olen pigem Pigem ei ole Ei ole rahul Olen rahul Olen pigem Pigem ei ole Ei ole rahul rahul rahul rahul rahul Partnerid Eestkostjad 2018.a 2019.a Tegevusaruanne 2019 28 AS HOOLEKANDETEENUSED 2019. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 5 175 721 5 848 938 Nõuded ja ettemaksed 2 495 378 3 115 225 2,9 Varud 28 708 37 450 Kokku käibevarad 7 699 807 9 001 613 Põhivarad Kinnisvarainvesteeringud 34 799 48 732 5 Materiaalsed põhivarad 37 351 224 39 138 455 6 Kokku põhivarad 37 386 023 39 187 187 Kokku varad 45 085 830 48 188 800 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 3 504 606 4 216 583 3,8 Eraldised 61 180 116 341 Sihtfinantseerimine 1 435 30 400 9 Kokku lühiajalised kohustised 3 567 221 4 363 324 Kokku kohustised 3 567 221 4 363 324 Omakapital Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 7 609 095 7 609 095 10 Ülekurss 3 498 084 3 498 084 Kohustuslik reservkapital 760 910 740 916 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 31 957 387 28 170 517 Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 306 867 3 806 864 Kokku emaettevõtja aktsionäridele või 41 518 609 43 825 476 osanikele kuuluv omakapital Kokku omakapital 41 518 609 43 825 476 Kokku kohustised ja omakapital 45 085 830 48 188 800 29 AS HOOLEKANDETEENUSED 2019. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud kasumiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Müügitulu 22 473 166 21 602 160 11 Muud äritulud 652 567 8 265 605 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused -5 260 234 -5 678 729 13 Mitmesugused tegevuskulud -1 841 216 -2 178 046 14 Tööjõukulud -15 325 182 -14 085 948 15 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -2 674 165 -2 687 755 5,6 Muud ärikulud -332 434 -1 430 806 16 Ärikasum (kahjum) -2 307 498 3 806 481 Muud finantstulud ja -kulud 631 383 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -2 306 867 3 806 864 Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 306 867 3 806 864 Emaettevõtja aktsionäri/osaniku osa kasumist (kahjumist) -2 306 867 3 806 864 30 AS HOOLEKANDETEENUSED 2019. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -2 307 498 3 806 481 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 2 674 165 2 687 755 5,6 Kasum (kahjum) põhivarade müügist -40 976 43 596 Muud korrigeerimised -439 482 -7 987 069 9 Kokku korrigeerimised 2 193 707 -5 255 718 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 223 778 -1 512 292 2 Varude muutus 8 742 808 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -391 805 692 691 8 Kokku rahavood äritegevusest -273 076 -2 268 030 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -2 642 388 -7 662 102 6 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 1 445 834 387 600 6 müügist Laekumised sihtfinantseerimisest 795 702 7 825 633 9 Laekunud intressid 711 385 2 Kokku rahavood investeerimistegevusest -400 141 551 516 Kokku rahavood -673 217 -1 716 514 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 5 848 938 7 565 452 Raha ja raha ekvivalentide muutus -673 217 -1 716 514 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 5 175 721 5 848 938 31 AS HOOLEKANDETEENUSED 2019. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2017 7 409 155 3 498 024 715 286 28 196 147 39 818 612 Aruandeaasta kasum 0 0 0 3 806 864 3 806 864 (kahjum) Emiteeritud aktsiakapital 199 940 60 0 0 200 000 Muutused reservides 0 0 25 630 -25 630 0 31.12.2018 7 609 095 3 498 084 740 916 31 977 381 43 825 476 Aruandeaasta kasum 0 0 0 -2 306 867 -2 306 867 (kahjum) Muutused reservides 0 0 19 994 -19 994 0 31.12.2019 7 609 095 3 498 084 760 910 29 650 520 41 518 609 Aktsiakapitali kohta on informatsioon lisas 10. 32 AS HOOLEKANDETEENUSED 2019. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS Hoolekandeteenused 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse Standardiga ning riigi raamatupidamise üldeeskirjaga. Eesti Finantsaruandluse Standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (SME IFRS) ning selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. AS Hoolekandeteenused kasutab konsolideeritud kasumiaruande koostamisel raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr. 1 Konsolideeritud kasumiaruandes on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad AS Hoolekandeteenused (emaettevõte osalusega 100%) ja SA Hea Hoog (tütarettevõte). Emaettevõtte konsolideerimata aruandes rakendatakse tütarettevõttesse investeeringu kajastamisel soetusmaksumuse meetodit vastavalt RTJ 11 paragrahvidele 27-34. Konsolideeritud aruande koostamine Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud emaettevõtte kontrolli all oleva tütarettevõtte finantsnäitajad. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtte vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Finantsvarad Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustusteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustusi. Finantsvara ja –kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või –kohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või –kohustusega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui ettevõte kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Finantsvara oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt väärtuspäeval st päeval, mil ettevõte saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud finantsvara üle. Raha Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse konsolideeritud rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (va arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid (pankade rahaturufondide osakuid). Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on aruandekuupäeva seisuga hinnatud ümber eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna. Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevust- ja finantspoliitikat. Nõuded ja ettemaksed Nõuded on konsolideeritud bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne saadaoleva summa nominaalväärtusega. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuseks on saadaoleva summa nüüdisväärtus. Pikaajaliste nõuete nominaalväärtuse ja nüüdisväärtuse vahet kajastatakse nõude laekumise perioodi jooksul intressituluna. Nõuded on hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures on iga nõue eraldi hinnatud, arvestades teadaolevat informatsiooni tehingupartneri maksevõime kohta. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse. 33 AS HOOLEKANDETEENUSED 2019. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud on kajastatud bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel pikema perioodi jooksul, kui üks aasta. Materiaalse põhivarana võetakse arvele varasid soetusmaksumusega alates 5 000 eurot. Soetusmaksumus koosneb vara ostuhinnast ja muudest otseselt soetamisega seotud kuludest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kulusse. Väheolulise maksumusega vara üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalset põhivara kajastatakse konsolideeritud bilansis tema jääkmaksumuses. Materiaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt lähtudes eeldatavast kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Amortiseerimist alustatakse uuesti hetkest, mil vara lõppväärtus on langenud alla tema bilansilise jääkmaksumuse. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eur Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Maa Piiramatu Ehitised ja rajatised 10-50 aastat Masinad ja seadmed 3-10 aastat Muu materiaalne põhivara 2-5 aastat Rendid Kapitalirendiks loetakse kontsernis rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule kontserni bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kontsern kui rentnik. Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustuse vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldised ja tingimuslikud kohustised Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustuste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja realiseerumisaja määramisel tuginetakse juhtkonna hinnangutele. Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne aruande kuupäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustus, eraldise realiseerumine ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav. Sihtfinantseerimine Kontsern on lähtub tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Saadud summasid kajastatakse kasumiaruandes tuluna kui ettevõte aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid täita ning finantseerimise summa on usaldusväärselt määratav ja selle laekumine on tõenäoline. Kui tingimused ei ole täidetud, siis kajastatakse toetust bilansis kohustusena. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, toetuse saamise tekkepõhisel momendil. Varade sihtfinantseerimisel võetakse soetatud vara bilansis arvele tema soetus-maksumuses (tasuta saadud vara soetusmaksumuseks on tema õiglane väärtus); varade soetamise toetusena saadud summa kantakse perioodi tulusse, kulusse aga soetatud vara kasuliku eluea jooksul. 34 AS HOOLEKANDETEENUSED 2019. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Sihtfinantseerimie tagastamine kajastatakse selles perioodis, millal tagastaminse vajadus sai teatavaks. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seotud riskid ja hüved on ostjale üle läinud, tasu laekumine on tõenäoline ning tehingu tulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta. Tulu teenuste müügist kajastatakse vastavalt osutatava teenuse valmidusastmele aruande kuupäeval. Valmidusaste on kindlaks määratud lähtudes aruande kuupäevaks tehtud lepingu tegelike kulude ja lepingu eeldatud kulude suhtest. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ning tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksa juriidilised isikud teenitud kasumilt tulumaksu. Tulumaksuga maksustatakse ettevõtte poolt väljamakstud dividende. Alates 2015. aastast on on maksumäär 20/80. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna. Regulaarselt makstavaid dividende maksustatakse alates 2019. aastast määraga 14/86 dividendide netosummast. Dividendimakseid loetakse regulaarseteks, kui jaotatava kasumi summa ei ületa ettevõtte viimase kolme aasta keskmist jaotatud kasumit, millelt on Eestis makstud tulumaksu. Maksumäära 14/86 saab enne 2021. aastat rakendada järgnevalt: (i) 2019. aastal saab seda rakendada ühele kolmandikule 2018. aastal jaotatud kasumist, millelt on makstud tulumaksu ja (ii) 2020. aastal saab seda rakendada ühele kolmandikule 2018. ja 2019. aastal jaotatud kasumist, millelt on makstud tulumaksu. Kuna AS Hoolekandeteenused ei ole 2018. ja 2019.aastal dividende jaotanud, siis on lisas 17 rakendatud tingimusliku tulumaksu arvutamisel maksumäära 20/80. Vastavalt AS-i Hoolekandeteenused põhikirjale dividende ei maksta. Seotud osapooled Isik või selle isiku lähedane pereliige on seotud osapool, kui see isik: (a) on AS Hoolekandeteenused juhtkonna liige; või (b) omab kontrolli või olulist mõju AS Hoolekandeteenused üle. Ettevõte on seotud osapool, kui kehtib üks või mitu järgmistest tingimustest: (a) ettevõte ja AS Hoolekandeteenused on ühise kontrolli all; (b) üks ettevõte on kolmanda osapoole poolt kontrollitav ettevõte ja teine ettevõte on selle kolmanda osapoole olulise mõju all olev ettevõte; (c) ettevõte omab AS Hoolekandeteenused üle kontrolli või olulist mõju; (d) ettevõte on AS Hoolekandeteenused kontrolli või olulise mõju all; (e) ettevõtted, mille üle AS Hoolekandeteenused juhtkonna liige (või nende lähedased pereliikmed) omab kontrolli või olulist mõju; (f) ettevõtted, mille juhtkonda kuuluvad isikud (või nende lähedased pereliikmed), kes omavad kontrolli või olulist mõju AS Hoolekandeteenused üle. Võimalike seotud osapoolte vaheliste suhete tuvastamisel on arvesse võetud suhte sisu, mitte ainult selle õiguslikku vormi. AS Hoolekandeteenused loeb seotud osapooleks oma tütarettevõtet sihtasutust Hea Hoog. Aruandekuupäeva järgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodi või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandekuupäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades. 35 AS HOOLEKANDETEENUSED 2019. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 444 072 1 444 072 Ostjatelt 1 444 072 1 444 072 laekumata arved Ebatõenäoliselt 0 0 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 17 884 17 884 3 tagasinõuded Muud nõuded 352 352 Intressinõuded 39 39 Viitlaekumised 313 313 Ettemaksed 46 802 46 802 Tulevaste 46 802 46 802 perioodide kulud Saamata sihtfinantseerimine 930 890 930 890 9 põhivarade katteks Saamata sihtfinantseerimine 46 195 46 195 9 tegevuskulude katteks Saamata seadusandlusest 9 183 9 183 9 tulenevad toetused Kokku nõuded ja 2 495 378 2 495 378 ettemaksed 36 AS HOOLEKANDETEENUSED 2019. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 691 407 1 691 407 Ostjatelt 1 692 364 1 692 364 laekumata arved Ebatõenäoliselt -957 -957 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 13 220 13 220 3 tagasinõuded Muud nõuded 337 337 Intressinõuded 27 27 Viitlaekumised 310 310 Ettemaksed 46 401 46 401 Tulevaste 46 401 46 401 perioodide kulud Saamata sihtfinantseerimine 1 342 271 1 342 271 9 põhivarade katteks Saamata sihtfinantseerimine 9 197 9 197 9 tegevuskulude katteks Saamata seadusandlusest 12 392 12 392 9 tulenevad toetused Kokku nõuded ja 3 115 225 3 115 225 ettemaksed Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 12 819 36 378 Üksikisiku tulumaks 125 441 121 114 Erisoodustuse tulumaks 11 978 17 364 Sotsiaalmaks 310 651 327 536 Kohustuslik kogumispension 14 348 13 993 Töötuskindlustusmaksed 20 330 19 363 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 080 2 309 Ettemaksukonto jääk 17 884 13 220 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 17 884 496 647 13 220 538 057 Vaata ka lisasid 2 ja 8. 37 AS HOOLEKANDETEENUSED 2019. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 4 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad (eurodes) Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon Tütarettevõtja Osaluse määr (%) Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala registrikood 31.12.2018 31.12.2019 Vaimupuudega ja psüühilise erivajadusega 90003781 Sihtasutus Hea Hoog Eesti isikute ning ainesõltlaste 100 100 hoolekandeasutuste tegevus Lisa 5 Kinnisvarainvesteeringud (eurodes) Soetusmaksumuse meetod Kokku Ehitised 31.12.2017 Soetusmaksumus 174 351 174 351 Akumuleeritud -111 659 -111 659 kulum Jääkmaksumus 62 692 62 692 Amortisatsioonikulu -13 960 -13 960 31.12.2018 Soetusmaksumus 174 351 174 351 Akumuleeritud -125 619 -125 619 kulum Jääkmaksumus 48 732 48 732 Amortisatsioonikulu -13 933 -13 933 31.12.2019 Soetusmaksumus 163 614 163 614 Akumuleeritud -128 815 -128 815 kulum Jääkmaksumus 34 799 34 799 38 AS HOOLEKANDETEENUSED 2019. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja põhivarad ettemaksed 31.12.2018 Soetusmaksumus 2 374 043 52 247 331 1 659 184 462 992 52 312 56 795 862 Akumuleeritud kulum 0 -15 837 491 -1 478 204 -341 712 0 -17 657 407 Jääkmaksumus 2 374 043 36 409 840 180 980 121 280 52 312 39 138 455 Ostud ja parendused 0 0 18 019 0 2 624 369 2 642 388 Amortisatsioonikulu 0 -2 575 849 -65 624 -18 759 -2 660 232 Allahindlused väärtuse languse 0 -5 142 0 0 -3 930 -9 072 tõttu Müügid (jääkmaksumuses) -213 254 -1 482 735 -12 587 -51 739 -1 760 315 Ümberliigitamised 0 1 425 104 0 0 -1 425 104 0 Ümberliigitamised lõpetamata 0 1 425 104 0 0 -1 425 104 0 projektidest 31.12.2019 Soetusmaksumus 2 160 789 50 129 137 1 522 937 284 322 1 247 647 55 344 832 Akumuleeritud kulum 0 -16 357 919 -1 402 149 -233 540 0 -17 993 608 Jääkmaksumus 2 160 789 33 771 218 120 788 50 782 1 247 647 37 351 224 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2019 Ehitised 1 803 001 Masinad ja seadmed 3 433 Transpordivahendid 3 433 Lõpetamata projektid ja ettemaksed -360 600 Ettemaksed -360 600 Kokku 1 445 834 Lisa 7 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2019 2018 Kasutusrendikulu 233 423 234 534 39 AS HOOLEKANDETEENUSED 2019. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 1 171 452 1 171 452 Võlad töövõtjatele 1 331 902 1 331 902 Maksuvõlad 496 647 496 647 3 Muud võlad 8 099 8 099 Saadud ettemaksed 255 255 Puhkusereserv 67 423 67 423 Töötasudelt arvest.deklareerimata 428 828 428 828 maksukohustused Kokku võlad ja ettemaksed 3 504 606 3 504 606 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 1 158 322 1 158 322 Võlad töövõtjatele 1 533 741 1 533 741 Maksuvõlad 538 057 538 057 3 Muud võlad 10 208 10 208 Saadud ettemaksed 362 751 362 751 Tulevaste perioodide tulud 2 151 2 151 Muud saadud ettemaksed 360 600 360 600 6 Puhkusereserv 113 827 113 827 Töötasudelt arvest.deklareerimata 499 677 499 677 maksukohustused Kokku võlad ja ettemaksed 4 216 583 4 216 583 Lisa 9 Sihtfinantseerimine (eurodes) Varad soetusmaksumuses 40 AS HOOLEKANDETEENUSED 2019. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne 31.12.2017 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2018 Lisa kasumiaruandes makstud nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Rahandusministeerium 1 125 674 0 -7 973 710 148 077 8 042 230 1 342 271 0 Kokku sihtfinantseerimine 1 125 674 0 -7 973 710 148 077 8 042 230 1 342 271 0 2 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sotsiaalministeerium 15 418 0 -55 922 0 62 093 21 589 0 2 (toetused) Siseministeerium 0 -38 423 -70 000 0 78 023 0 -30 400 8 Kokku sihtfinantseerimine 15 418 -38 423 -125 922 0 140 116 21 589 -30 400 tegevuskuludeks Kokku 1 141 092 -38 423 -8 099 632 148 077 8 182 346 1 363 860 -30 400 2,12 sihtfinantseerimine 31.12.2018 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2019 Lisa kasumiaruandes makstud nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sotsiaalministeerium 1 342 271 0 -795 702 0 384 321 930 890 0 Kokku sihtfinantseerimine 1 342 271 0 -795 702 0 384 321 930 890 0 2 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sotsiaalministeerium 21 589 0 -121 005 0 144 573 45 157 0 2 (toetused) Siseministeerium 0 -30 400 -35 000 17 539 56 647 10 221 -1 435 8 Kokku sihtfinantseerimine 21 589 -30 400 -156 005 17 539 201 220 55 378 -1 435 tegevuskuludeks Kokku 1 363 860 -30 400 -951 707 17 539 585 541 986 268 -1 435 2,12 sihtfinantseerimine Lisa 10 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Aktsiakapital 7 609 095 7 609 095 Aktsiate arv (tk) 117 063 117 063 Aktsiate nimiväärtus 65 65 Kontsern on emiteerinud aktsiaid ülekursiga 3 498 084 eurot järgmiselt: 2009. aastal emiteeriti 52 852 lihtaktsiat nimiväärtusega 3 377 858 eurot, mille eest tasuti mitterahalise sissemaksena põhivarasse. Aktsiaid emiteeriti ülekursiga summas 3 378 190 eurot. 31.12.2009 seisuga oli ülekurss 3 498 012 eurot. 2010. aastal emiteeriti 7 153 lihtaktsiat nimiväärtusega 457 160 eurot, mille eest tasuti mitterahalise sissemaksena põhivaraga. Aktsiaid emiteeriti ülekursiga 2 eurot. 2012. aastal suurendati aktsiakapitali 1071 aktsia võrra mitterahalise sissemaksena põhivarasse summas 69 615 eurot ja ülekursiga 5 eurot. 41 AS HOOLEKANDETEENUSED 2019. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne 2017.aastal suurendati aktsiakapitali 3 943 aktsia võrra mitterahalise sissemaksena põhivarasse summas 256 295 eurot ja ülekursiga 5 eurot. 2018.aastal suurendati aktsakapitali 3 076 aktsia võrra mitterahalise sissemaksena põhivarasse summaga 199 940 eurot ja ülekursiga 60 eurot. Lisa 11 Müügitulu (eurodes) 2019 2018 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 22 473 166 21 602 160 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 22 473 166 21 602 160 Kokku müügitulu 22 473 166 21 602 160 Müügitulu tegevusalade lõikes Psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekanne 20 879 866 19 482 409 Teenuste müük 310 487 475 657 Varjupaikade tulud 412 302 235 854 Vanurite ja puuetega inimeste hoolekanne 19 513 329 122 Asenduskoduteenus 227 925 297 912 Pikaajaline kaitstud töö teenus 623 073 781 206 Kokku müügitulu 22 473 166 21 602 160 Lisa 12 Muud äritulud (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Kasum materiaalsete põhivarade müügist 40 976 0 6 Tulu sihtfinantseerimisest 585 541 8 182 346 9 Muud 26 050 83 259 Kokku muud äritulud 652 567 8 265 605 42 AS HOOLEKANDETEENUSED 2019. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2019 2018 Energia 1 112 471 1 190 258 Veevarustusteenused 286 742 275 325 Transpordikulud 198 286 277 017 Toiduained 1 350 207 1 246 926 Toitlustusteenus 182 329 239 098 Tervishoiuteenus, meditsiini ja hügieenitarbed 726 384 838 405 Inventar ja muud väikevahendid 393 819 423 923 Muud kinnisvaraga seotud teenused 818 273 921 359 Muud 191 723 266 418 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 5 260 234 5 678 729 Muud kulud sisaldavad klientide käelise tegevuse materjalikulusid summas 34 884 eurot, majutusteenuse kulumaterjale summas 93 465 eurot ja muid tegevuskulusid summas 63 374 eurot. Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Mitmesugused bürookulud 522 817 562 571 Lähetuskulud 31 123 17 120 Koolituskulud 73 708 60 584 Riiklikud ja kohalikud maksud 634 621 1 135 484 Konsultatsioonid ja juriidilised teenused 64 595 22 028 Transpordivahenditega seotud kulud 202 162 207 381 Kindlustuskulud 47 513 61 336 Töötervishoid 46 347 39 749 Muud 218 330 71 793 Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 841 216 2 178 046 Maksukulud sisaldavad käibemaksukulu summas 621 425 eurot (2018. aastal 1 110 619 eurot), maamaksu, loodusressursside kasutamise-ja saastetasusid ning ettevõtte tulumaksu.Ettevõtte käibest moodustab 99% maksuvaba käive (Käibemaksuseaduse 16 p.4). Käibemaksukulu tekib sisendkäibemaksu otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodi rakendamisel. Aastal 2019 arvestati sisendkäibemaksu proportsiooniga 1 (2018.aastal proportsiooniga 1). 43 AS HOOLEKANDETEENUSED 2019. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 15 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu 11 497 051 10 436 775 Sotsiaalmaksud 3 620 442 3 335 985 Muud 207 689 243 188 Kokku tööjõukulud 15 325 182 14 015 948 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 878 886 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 983 911 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 277 273 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 7 7 Keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale oli 2019. aastal emaettevõttes 800 töötajat ja SA-s Hea Hoog 78 töötajat (2018. aastal vastavalt 828 ja 58). SA-s Hea Hoog osutavad võlaõigusliku lepingu alusel teenust AS-is Hoolekandeteenused teenustel viibivad kliendid, 2019.aastal töötas sellise lepinguga 270 klienti (2018. aastal 266). Alates 2019. aastast töötab 100 pikaajalisel töötamise teenusel olevatest klientidest osalise tööaajaga töölepingutega (2018. aastal selliseid kliente ei olnud). Lisa 16 Muud ärikulud (eurodes) 2019 2018 Kahjum materiaalsete põhivarade müügist 0 29 198 Käibemaksukulu 187 064 1 400 008 Väljamakstud toetused 99 685 0 Muud 45 685 1 600 Kokku muud ärikulud 332 434 1 430 806 Lisa 17 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 222 719 180 029 Ettevõtte asutas 09.04.2010 Sihtasutuse "Hea Hoog", mille eesmärgiks on erivajadustega inimeste abistamisel oma koha leidmisel ühiskonnas. 2019. aastal pakkus SA Hea Hoog tööhõivet kontserni 270 lepingulises töösuhtes olnud kliendile (2018. aastal 266-le kliendile). Fondi juhatuses on üks liige ja nõukogus 3 liiget. Tütarettevõtte tulem 2019. aastal oli -33 867 eurot (2018. aastal 95 320 eurot). Vt. ka lisasid 2 ja 8. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile avalikustatakse seotud osapooltega ainult need tehingud, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimusele. Aruandeaastal selliseid tehinguid ei 44 AS HOOLEKANDETEENUSED 2019. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne toimunud. Lisa 18 Konsolideerimata bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Varad Käibevarad Raha 4 973 713 5 750 913 Nõuded ja ettemaksed 2 356 096 2 744 713 Varud 17 206 22 549 Kokku käibevarad 7 347 015 8 518 175 Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 6 6 Kinnisvarainvesteeringud 34 799 48 733 Materiaalsed põhivarad 37 351 224 39 138 454 Kokku põhivarad 37 386 029 39 187 193 Kokku varad 44 733 044 47 705 368 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 3 397 552 4 012 750 Eraldised 61 180 116 341 Sihtfinantseerimine 1 435 30 400 Kokku lühiajalised kohustised 3 460 167 4 159 491 Kokku kohustised 3 460 167 4 159 491 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 7 609 095 7 609 095 Ülekurss 3 498 084 3 498 084 Kohustuslik reservkapital 760 910 740 916 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 31 677 788 27 986 238 Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 273 000 3 711 544 Kokku omakapital 41 272 877 43 545 877 Kokku kohustised ja omakapital 44 733 044 47 705 368 45 AS HOOLEKANDETEENUSED 2019. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 19 Konsolideerimata kasumiaruanne (eurodes) 2019 2018 Müügitulu 21 412 807 20 428 317 Muud äritulud 621 628 8 266 860 Kaubad, toore, materjal ja teenused -5 269 709 -5 684 195 Mitmesugused tegevuskulud -1 755 074 -2 124 029 Tööjõukulud -14 325 403 -13 057 320 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -2 674 165 -2 687 755 Muud ärikulud -283 713 -1 430 806 Kokku ärikasum (-kahjum) -2 273 629 3 711 072 Muud finantstulud ja -kulud 629 472 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -2 273 000 3 711 544 Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 273 000 3 711 544 Lisa 20 Konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -2 273 629 3 711 072 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 2 674 165 2 687 755 Kasum (kahjum) põhivarade müügist -40 976 43 596 Muud korrigeerimised -439 482 -7 987 069 Kokku korrigeerimised 2 193 707 -5 255 718 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -38 915 -1 260 760 Varude muutus 5 343 629 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -283 563 578 490 Kokku rahavood äritegevusest -397 057 -2 226 287 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -2 642 388 -7 662 102 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 1 445 834 387 600 müügist Laekumised sihtfinantseerimisest 795 702 7 825 633 Antud laenud 0 -20 000 Antud laenude tagasimaksed 20 000 0 Laekunud intressid 709 382 Kokku rahavood investeerimistegevusest -380 143 531 513 Kokku rahavood -777 200 -1 694 774 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 5 750 913 7 445 687 Raha ja raha ekvivalentide muutus -777 200 -1 694 774 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 4 973 713 5 750 913 46 AS HOOLEKANDETEENUSED 2019. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 21 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2017 7 409 155 3 498 024 715 286 28 011 868 39 634 333 Aruandeaasta kasum 0 0 0 3 711 544 3 711 544 (kahjum) Emiteeritud aktsiakapital 199 940 60 0 0 200 000 Muutused reservides 0 0 25 630 -25 630 0 31.12.2018 7 609 095 3 498 084 740 916 31 697 782 43 545 877 Korrigeeritud saldo 7 609 095 3 498 084 740 916 31 697 782 43 545 877 31.12.2018 Aruandeaasta kasum 0 0 0 -2 273 000 -2 273 000 (kahjum) Muutused reservides 0 0 19 994 -19 994 0 31.12.2019 7 609 095 3 498 084 760 910 29 404 788 41 272 877 47  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS HOOLEKANDETEENUSED aktsionäridele Arvamus Oleme auditeerinud AS HOOLEKANDETEENUSED ja tema tütarettevõtja (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 31.12.2019 ning konsolideeritud kasumiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. - hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Andris Jegers Vandeaudiitori number 171 /digitaalselt allkirjastatud/ Liisa Piirsalu Vandeaudiitori number 709 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 17 Narva mnt 5, 10117 Tallinn 28.04.2020 AS Hoolekandeteenused nõukogu 2019. aasta tegevusaruanne Andrus Treier, nõukogu esimees, __.04.2020 AS Hoolekandeteenused (HKT) nõukogu on vastavalt põhikirjale kolme kuni viieliikmeline ja liikmed nimetatakse kolmeks aastaks. Nõukogu koosseis ja makstud tasud 2019. aasta lõpul oli järgmine:  Tõnu Lillelaid, Rahandusministeerium 21.12.2010 kuni 03.07.2020, tasu 4800 eurot;  Kaia Iva, SA Koeru Hooldekeskus, 28.06.2019 kuni 28.06.2022, tasu 2021,05 eurot;  Häli Tarum, Sotsiaalministeerium 25.05.2018 kuni 25.05.2021, tasu 4400 eurot;  Andrus Treier, Keskkonnainvesteeringute Keskus 25.05.2018 kuni 25.05.2021, tasu 9600 eurot. Alates 01.06.2018 on nõukogu esimeheks Andrus Treier. HKT juhatuse liikmed ja töötasu 2019. aastal olid:  Maarjo Mändmaa, juhatuse esimees 13.08.2007 kuni 01.03.2023, töötasu 59500 eurot, tulemustasu 12450 eurot;  Piret Lemsalu, finantsdirektor 07.05.2012 kuni 07.05.2020, töötasu 53900 eurot, tulemustasu 11550 eurot;  Liina Lanno, teenuste direktor 31.10.2015 kuni 01.03.2023, töötasu 53200 eurot, tulemustasu 10500 eurot. HKT audiitorteenuse osutajaks 2019., 2020., 2021. ja 2022.a raamatupidamise aastaaruande auditeerimiseks ja tehingute seaduslikkuse kontrolliks on KPMG Baltics OÜ. Siseaudiitorteenuse osutajaks on 2018-2021 Ernst & Young Baltic AS. HKT auditikomitee liikmed olid 2019.a lõpul:  Tõnu Lillelaid – nõukogu liige, auditikomitee juht  Häli Tarum – nõukogu liige  Anu Alber – Eesti Panga siseaudiitor Olulisemad nõukogu ülesanded 2019. a olid:  Ettevõtte strateegia 2019-2023 uuendamine  Juhatuse esimehe ja juhatuse liikme teenuste direktori lepingute pikendamine  ERF projekti rakendamise ja jätkusuutlikkuse jälgimine ning tulevaste teenusekohtade jaoks vajaliku kinnisvara soetamise heakskiitmine  ettevõtte majandustegevuse jälgimine kvartaalselt Ülesannete täitmiseks toimus 2019. aastal 12 nõukogu koosolekut, neist 7 digitaalset. Olulisemad käsitletud teemad ja tulemused:  ettevõtte 2018. majandusaasta aruande heakskiitmine ja esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks  ettevõtte strateegia 2019-2023 uuenduste arutamine ja kinnitamine  ettevõtte 2020.a eelarve ja tööplaani kinnitamine 1   ERF projekti raames Tallinnasse, Kuressaarde, Sillamäele, Paidesse ja Kohtla- Järvele uute teenuskohtade loomiseks vajaliku kinnisvara soetamiseks juhatusele nõusoleku andmine Nõukogu on tutvunud AS Hoolekandeteenused 2019. aasta majandusaasta aruandega ning selle heaks kiitnud. 2