EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/20-0600 - Perehüvitiste seaduse muutmise ning perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 20.05.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2eb81e94-8583-4450-a91d-c746c760c844
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2eb81e94-8583-4450-a91d-c746c760c844?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Justiitsministeerium
Sotsiaalministeerium 15.05.2020 nr 1-6/2076-1
Rahandusministeerium
Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks perehüvitiste
seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja
seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS.
Erandkorras palume esitada arvamus 3 tööpäeva jooksul. Tavapärasest kiiremat eelnõu
kooskõlastamist palume seoses asjaoluga, et tegu on meetmetega, mis toetavad lastega perede
toimetulekut COVID-19 tingitud olukorras. Kiirema jõustumise huvides soovime antud
muudatusettepanekud liita juba Riigikogu menetluses oleva perehüvitiste seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 185 SE, mille esimene lugemine
toimub 20.05.2020 ja mille järgselt annab sotsiaalkomisjon täiendavate ettepanekute
esitamiseks aega 10 tööpäeva. Täname ja jääme lootma igakülgsele koostööle muudatuste
menetlemisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
rahvastikuminister
Teadmiseks:
Sotsiaalkindlustusamet
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Lisa:
1) Eelnõu 1-l lehel;
2) Seletuskiri 10-l lehel.
Merlin Murumets 6125019
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EELNÕU
15.05.2020
Perehüvitiste seaduse muutmise ning perehüvitiste seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
muutmise seadus
§ 1. Perehüvitiste seaduse muutmine
Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 41 lõikes 1 asendatakse sõnad „kaks aastat ja kuus kuud“ sõnadega „kolm aastat“;
2) paragrahvi 50 lõikes 2 asendatakse sõnad „neli kuud“ sõnadega „üks kuu“;
3) paragrahvi 62 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud ühekuulist ooteaega kohaldatakse tagasiulatuvalt
täitemenetluses juba esitatud elatisabi avalduste suhtes, kus elatisabi ei ole veel makstud, kuna
varem kehtinud neljakuuline ooteaeg pole veel möödunud.“.
§ 2. Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse muutmine
Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
(RT I, 26.10.2018, 1) § 1 punktis 13 esitatud § 43 lõikes 1 asendatakse sõnad „kaks aastat ja
kuus kuud“ sõnadega „kolm aastat“.
§ 3. Rakendussäte
Käesoleva seaduse § 1 punkt 1 kehtib kuni 2022. aasta 31. märtsini.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ ………………… 2020
Algatab Vabariigi Valitsus
„…“ ……………….. 2020
(allkirjastatud digitaalselt)
…………………………..
1
Perehüvitiste seaduse muutmise ning perehüvitiste seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu on välja töötatud Siseministeeriumis.
COVID-19 haigust (edaspidi koroonahaigust) põhjustava viiruse SARS-Cov-2 (edaspidi
koroonaviiruse) pandeemilise leviku ja selle tõkestamiseks kehtestatud eriolukorra tõttu on
paljud lastega pered sattunud sotsiaalselt ja majanduslikult keerulisse olukorda. Paljud
lapsevanemad on kaotamas või kaotanud töö, perede sissetulek on vähenenud. Eriolukorra
negatiivne sotsiaal-majanduslik ja demograafiline mõju ulatub seega tõenäoliselt lähikuudest
palju kaugemale.
Majandusliku turvatunde kadumine mõjutab nii pereplaneerimise valikuid kui ka olemasolevate
laste heaolu. Seetõttu on oluline, et riik astuks samme selle mõju ennetamiseks ja
leevendamiseks. Koroonaviiruse leviku negatiivse mõju leevendamiseks ning lastega perede
toetamiseks on eelnõuga kavas teha kaks järgnevat muudatust:
1) pikendada vanemahüvitise järjestikuste sündide kaitsega perioodi 2,5-aastalt 3 aastani;
2) lühendada elatisabi maksmise ooteaeg 4 kuult 1 kuuni;
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Siseministeeriumi rahvastiku- ja perepoliitika osakonna nõunik
Merlin Murumets (tel 612 5019;
[email protected]) ja rahvastiku- ja
perepoliitika osakonna juhataja Lea Danilson-Järg (tel 612 5101; lea.danilson-
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis
Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (tel 612 5230;
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud
Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241;
[email protected]).
Eelnõu väljatöötamises osales mitu Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi,
Sotsiaalkindlustusameti ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eksperti.
1.3. Märkused
Eelnõu §-ga 1 muudetakse perehüvitiste seaduse 1. juulil 2020. aastal jõustuvat redaktsiooni
RT I, 06.05.2020, 25.
Lisaks sellele muudetakse §-ga 2 perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadust (RT I, 26.10.2018, 1), kuivõrd seaduses on perehüvitiste seaduse
veel jõustumata muudatusi, mida siinse eelnõuga muudetakse.
Eelnõu toetab Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019–2023 püstitatud eesmärki
„peresõbralik Eesti“. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu
õiguse rakendamisega.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Perehüvitiste seaduse muutmise ja perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi ka eelnõu) eesmärk on ennetada ja leevendada
lastega perede sotsiaal-majanduslikke probleeme ning toetada senisest tõhusamalt laste
kasvatamist. Selleks kaitstakse laste järjestikuseid sünde ja võimaldatakse elatist saama
õigustatud lapsele ning tema vanemale kiiremat riigipoolset tuge elatisabi näol.
Eelnõuga pikendatakse järjestikuste sündide korral eelnevaga vähemalt samas suuruses
vanemahüvitise määramise ajavahemikku kahelt aastalt ja kuuelt kuult kolme aastani. Kui perre
sünnib kahe ja poole aasta jooksul järgmine laps, saab kehtiva regulatsiooni kohaselt järgneva
lapse eest vähemalt sama suurt vanemahüvitist nagu eelmisega, ilma et vanem peaks vahepeal
töötama.
Paljudel siiski ei õnnestu selle aja jooksul järgmist last saada ning siis tuleb kas leppida
miinimumhüvitisega või järgmise lapse saamine edasi lükata ning uue vanemahüvitise
väljateenimiseks pea kaks aastat vahepeal tööl käia. Sünnitusea kasvu tõttu võib mitmeaastane
lapse saamise edasilükkamine hiljem raskendatuks osutuda.
Juhtudel, kui lapseootus saabub ootamatult ning lapse sünd jääb kehtivast kahe ja poole
aastasest kaitstud perioodist napilt välja, võib pere sattuda väga ebasoodsasse olukorda, kuna
vanemale määratakse miinimumhüvitis. Arvestades seejuures hiljuti toimunud vanemahüvitise
arvestusperioodi muudatust, pole lapsevanem sageli eelmise lapse eest hoolitsemise tõttu
vahepeal ka piisavalt pikalt töötanud, et saada vanemahüvitist kuupalga määras või selle
lähedaselt.
Kuna kõigil emadel-isadel on õigus kolmeaastasele lapsehoolduspuhkusel, et lastele ja perele
pühenduda, tuleb järjestikuseid sünde puudutav reegel ka sellega vastavusse viia.
Eelnõuga tehakse ka muudatus, et kiirendada elatisabi väljamaksmist. Elatisabi on mõeldud
kõige haavatavamale sihtrühmale ehk nendele lastele, kelle eraldielav vanem ei maksa välja
mõistetud elatist. Elatisabi eesmärk on tagada üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine
elatisraha ning vähendada sellega üksikvanemate ja nende laste vaesusriski. Liiga pikk ooteaeg
seab ohtu elatist saama õigustatud lapse heaolu ega täida elatisabile seatud eesmärki.
Teisalt ei vabasta riigi poolt makstav elatisabi elatisvõlglast tema kohustustest ja riik nõuab
selle summa kohustusi rikkunud vanemalt välja. Praegu kulub täitemenetlusaegse elatisabi
kättesaamiseks kuni pool aastat, kuid menetluskorra muutmisega on ooteaega võimalik kolme
kuu võrra lühendada. Muudatusest on palju abi elatist saama õigustatud lapsele ja tema
vanemale, eriti praegusel raskel ajal.
Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna muudatuste sisu ja tähtsuse tõttu on
eelnõu menetlus kiireloomuline (HÕNTE § 1 lõike 2 punkt 1) ning seaduseelnõu seadusena
rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1
lõike 2 punkt 5).
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse perehüvitiste seaduse
muudatused, teises perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse muudatused ning kolmandas sätestatakse rakendussäte.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse perehüvitiste seadust nii 1. juulil 2020 jõustuvas redaktsioonis
RT I, 06.05.2020, 25 kui ka 1. aprillil 2022 jõustuvas redaktsioonis RT I, 06.05.2020, 26
Eelnõu § 1 punktiga 1 ja §-ga 2 muudetakse vanemahüvitise arvutamist laste järjestikuse
sünni korral.
Kehtiva redaktsiooni kohaselt, kui vanemahüvitise taotlejal, kelle järgmise lapse sünni vahe
eelmise lapse sünniga on lühem kui kaks aastat ja kuus kuud ning kes enne järgmise lapse sündi
ei ole töötanud või on töötanud, kuid vanemahüvitise määramise aluseks olev ühe kalendrikuu
keskmine tulu on väiksem kui talle eelmisel korral määratud hüvitise arvutamise aluseks olnud
tulu või sellega võrdne, arvutatakse uue hüvitise suurus varasemast tulust lähtudes.
Eelnõuga pikendatakse järjestikuste sündide periood, mille puhul arvutatakse uus
vanemahüvitis varasemast tulust lähtuvalt, kolme aastani. Muudatus on vajalik, et kindlustada
perede majanduslik toimetulek laste järjestikuse sünni korral, hoida ära soovitud sündide
edasilükkamine ning viia säte samadele alustele lapsehoolduspuhukuse pikkusega.
Praktikas on selgunud, et kui perel ei õnnestu järgmist last kehtiva kahe aasta ja kuuekuulise
kaitstud ajavahemiku jooksul saada, eelistatakse järgmise lapse sünd edasi lükata ning tööle
naasta, et teenida välja uus vanemahüvitis. Eri põhjustel võib lapse sünd ka hiljem ära jääda.
Kuna COVID-19 kriisi tõttu on pered niigi majanduslikult ebakindlamas olukorras võib
lähiaastatel vastav mõju senisest veelgi ulatulikum olla.
Sünnivahemiku pikendamise ettepanekut toetab põhimõte, et lapsehoolduspuhkusel on
võimalik olla kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Seega ei saa ka eeldada, et vanem teenib
sel perioodil töist tulu, mille alusel määrata vanemahüvitis järgmise lapse sünni korral. Naisel
võivad olla ka olulised meditsiinilised põhjused, miks hoida pikemat kui kahe ja poole aastast
sünnivahemikku, ning on oluline, et ta ei satuks seetõttu ebasoodsamasse olukorda.
Hoolimata kaitstud perioodi pikendamisest sünnib lapsi ka kolmeaastase kaitstud perioodi järel,
kuid pikema perioodi tõttu tekib vanemal siiski võimalus vahepeal töötada, et teenida välja uus
vanemahüvitis. Täna pole see kaitstud perioodi lühiduse tõttu enamasti võimalik. Olukordi, kus
laste vanusevahe on aga oluliselt üle kolme aasta ning lapsevanem on naasnud vahepeal tööle,
ei saa käsitada enam järjestikuste sündidena, mis vajavad erikaitset.
Muudatusettepanek parandab järjestiku sündinud lastega perede toimetulekut ja sellest
tulenevalt kõrvaldab kehtiva regulatsiooni negatiivse mõju pereplaneerimise valikutele,
kuivõrd järgmise lapse sündi ei lükata enam majanduslikel põhjustel edasi.
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse täitemenetlusaegse elatisabi maksmise regulatsiooni.
Seni on elatist saama õigustatud vanem saanud elatisabi kätte sageli alles 5–6 kuu möödumisel
täitetoimiku avamisest. Selline praktika ei täida regulatsiooni eesmärki tagada lahuselavate
vanematega laste toimetulek. Muudatusettepanek loob võimaluse maksta elatisabi kolm kuud
kiiremini ja parandab üksi last kasvatava vanema toimetulekut lapsele vajaliku kasvukeskkonna
tagamisel. Muudatus on eriti tähtis lastega perede jaoks majanduslikult keerulisel COVID-19
järgsel ajal.
Muudatusettepanek on töötatud välja koostöös Justiitsministeeriumi, Kohtutäiturite ja
Pankrotihaldurite Koja ning Sotsiaalkindlustusameti esindajatega.
Kehtivas seaduses sätestatud nelja kuu pikkuse ooteaja algne eesmärk oli vajadus võimaldada
kohtutäituril sundida võlgnikku elatist maksma, rakendades täitemenetluses ette nähtud
sunnimeetmeid. Kohtutäiturite esindajate hinnangul ei ole praktikas nii pika ooteaja
rakendamine loodetud tulemust siiski andnud. Neljakuuline ooteaeg ei ole vastavuses ka
elatisabi saama õigustatud lapse huvidega.
Täitemenetluse aegse elatisabi eesmärk on tagada riigi poolt lapsele ülalpidamine, kui võlgnik
ei täida ülalpidamiskohustust täitemenetluse ajal. Seega on eesmärgipärane, et muudatuse
kohaselt hakkab riik täitemenetlusaegset elatisabi maksma esimesel võimalusel, kui elatisnõue
on kohtutäiturile esitatud, täitetoimiku avamisest on möödunud üks kuu ja pärast seda ei ole
elatist maksma kohustatud vanem (võlgnik) elatisabi arvestusperioodi eest lapsele elatist
maksnud, st arvestusperioodi eest on tekkinud võlgnevus. Elatisabi arvestusperioodiks on
periood täitetoimiku avamisele järgneva kuu 1. kuupäevast kuni kalendrikuu viimase
kuupäevani.
Eelnõuga kavandatav ühekuuline ooteaeg ja sellele järgnev kalendrikuu pikkune
arvestusperiood on piisav, et kohtutäitur saaks täitmisteate võlgnikule kätte toimetada ja
võlgnikul on võimalus elatisnõue vabatahtlikult täita. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja
koondandmete kohaselt on keskmine täitedokumendi kätte toimetamise aeg 21 päeva.
Elatisnõude puhul on sätestatud kümnepäevane vabatahtliku täitmise tähtaeg (TMS-i § 25 lg
11).
Seega makstakse eelnõu kohaselt täitemenetluseaegset elatisabi, kui avalduse esitamisest on
möödunud kuu ja sellele järgneva arvestusperioodi jooksul ei ole võlgnik lapsele ette nähtud
ülalpidamist kuni 100 euro suuruses summas tasunud.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse elatisabi maksmist puudutavat rakendussätet.
Käesoleva rakendussätte eesmärk on, et eelnõuga kehtestatud ühekuuline ooteaeg rakenduks
tagasiulatuvalt ka neile täitemenetluse juhtudele, kus elatisabi ei ole veel makstud, kuna varem
kehtinud neljakuuline ooteaeg pole veel möödunud. Seadusesätte tagasiulatuv rakendamine on
põhjendatud, kuna see võimaldab isikul osa saada uuest soodsamast olukorrast võrreldes
avalduse esitamise ajal kehtinud õigusnormiga.
Eelnõu §-s 3 on toodud rakendussäte. Kuna eelnõuga muudetakse perehüvitiste seaduse eri
redaktsioone ning samuti ka perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadust (RT I, 26.10.2018, 1), on rakendussätetega vaja eristada muudatuste
kehtivus, et eri muudatused ei kanduks edasi järgmisesse redaktsiooni. Seega sätestatakse, et
käesoleva seaduse § 1 punkt 1 kehtib kuni 2022. aasta 31. märtsini.
See tähendab, et:
1) paragrahvi 1 punktiga 1 tehtav muudatus tehakse perehüvitiste seaduse 01.07.2020–
31.03.2022 kehtivasse redaktsiooni;
2) paragrahvi 1 punktidega 2 ja 3 tehtavad muudatused tehakse nii 01.07.2020–31.03.2022
kehtivasse redaktsiooni kui ka 2022. aasta 1. aprillil jõustuvasse redaktsiooni;
3) paragrahviga 2 tehtav muudatus puudutab perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (RT I, 26.10.2018, 1), mis jõustub 2022. aasta
1. aprillil, ning seega ei ole §-le 2 vaja anda eraldi jõustumisaega, kuna muudatus tehakse veel
jõustumata muutmise seadusesse.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõju
Eelnõu § 1 punkti 1 ja § 2 mõju – järjestikuste sündide korral kaitstud perioodi pikendamine
kahelt aastalt ja kuuelt kuult kolme aastani.
Eestis on sündimus u 10–15% väiksem, kui rahvastiku kestmiseks vajalik. Seetõttu on oluline,
et riigi poliitika oleks peresõbralik ja toetaks sündimust. Muudatus parandab perede
toimetulekut laste järjestikuse sündimise puhul. See on eriti tähtis eriolukorrale järgneva
eeldatava majanduslanguse ajal. Muudatus väldib sündide edasilükkamist või ära jäämist
majanduslike motiivide tõttu.
Statistikaamet on vanemahüvitise mõju analüüsides leidnud, et järjestikuste sündide erikaitse
tingimus avaldab suurt mõju järgmise lapse sünni planeerimisele
(https://www.stat.ee/valjaanne-2018_eesti-statistika-kvartalikiri-4-18).
Enne vanemahüvitise seaduse vastuvõtmist ei jagunenud sünnid laste vanusevahe järgi nii, et
mõni kindel sünnivahemik oluliselt eristuks. Ent pärast järjestikuseid sünde soodustava seaduse
vastuvõtmist on näha, et järgmise lapse sünd plaanitakse enne noorema lapse kahe ja poole
aastaseks saamist. Seega, kui peres juba on väike laps, sünnib järgmine laps kuni 30-kuulise
vahega (2 aastat ja 6 kuud), kõige enam 21–27-kuulise vahega (1 aaasta 9 kuud kuni 2 aastat
3 kuud). Üle 27-kuulise (2 aastat 3 kuud) sünnivahega sündide arv väheneb järsult, peale
30 kuud (2 aastat 6 kuud) on vähenemine ühtlasem, kuigi vahetult pärast 30-kuulise vahemiku
täitumist on siiski enam sünde kui hiljem.
Joonis 1. Laste vanusevahe kuudes enne ja pärast vanemahüvitise seaduse vastuvõtmist,
1995–2003 ja 2004–2015
Viimase kahekümne aasta jooksul sündis Eestis kõige enam lapsi eelmise majanduskriisi ajal,
aastatel 2008–2010. Sünnijärjekorra lõikes on majandussurutise mõju olnud erinev.
Majanduskriisi ajal, alates 2009. aastast, sündis peredesse märkimisväärselt vähem esimesi
lapsi. Teise ja järgmise lapse sündide arv jäi esialgu samaks ja 2009.–2010. aastal isegi kasvas,
eeldatavalt järjestikuste sündide kaitse tõttu. Kehtiva regulatsiooni kohaselt, kui järgmine laps
sünnib kahe aasta ja kuue kuu jooksul, säilib vanemal sama suur vanemahüvitis, nagu oli talle
määratud eelmise lapse sünni korral. Kuna valdavalt sünnivadki teised ja järgmised lapsed
järjestikku ehk vähem kui 30 kuu jooksul eelmise lapse sünnist, siis teise ja järgmise lapse
saajaid majanduskriisiaegne töötus ja sissetuleku vähenemine suuresti ei mõjutanud, küll aga
mõjutas see esimese lapse saajate vanemahüvitist.
Joonis 2. Sünnid sünnijärjekorra järgi aastatel 2000–2018
Allikas: Statistikaamet
Kuigi praegune kahe aasta ja kuue kuu pikkune järjestikuste sündide kaitse on oluline meede,
mis kindlustab peredele majandusliku turvatunde, ei ole see alati piisav. Jooniselt 3 on näha, et
kui perre sünnib järgmine laps napilt pärast kaht aastat ja kuut kuud, siis praegu erikaitse
puudub. Samas pole emal olnud võimalik enne järgmise lapse sündi piisavalt kaua töötada, et
uus vanemahüvitis kajastaks täielikult tema keskmist sissetulekut, seda ka juhul, kui ema on
naasnud tööle kohe pärast eelmise vanemahüvitise lõppemist. Seega satub lapsevanem
olukorda, kus varasem palgast sõltunud hüvitise suurus ei säili, kuid tal pole olnud võimalik
lapse eest hoolitsemise tõttu ka piisavalt kaua tööl käia, et teenida välja uus vanemahüvitis. See
paneb antud lapsevanema ja pere majanduslikult ebasoodsasse olukorda, sest vanemahüvitis
määratakse sel juhul miinimum määras.
Joonis 3. Kehtiv 2 aasta ja 6 kuu pikkune järjestikuste sündide kaitse ei ole piisav
Sünnivahemiku pikendamine kolmele aastale, mille jooksul säilib varasem hüvitis, leevendab
ka nende emade olukorda, kes ei planeeri lapsi järjestikku saada, naasevad kahe lapse sünni
vahel tööle, kuid jäävad siiski lapseootele ja sünnitavad järgmise lapse vahetult pärast seda, kui
kolmeaastane kaitstud periood on läbi saanud. Pikendades erikaitsega sünnivahemikku kahelt
aastalt ja kuuelt kuult kolmele aastale luuakse eeldus, et enamik kahe lapse saamise vahel
töötanud naisi jõuavad töötada piisavalt kaua, et vanemahüvitis oleks teenitud palgaga sarnane.
Muudatusettepanekut on arutatud ka Eesti Naistearstide Seltsiga, kes on leidnud, et järjestikuste
sündide kaitse pikendamine kahelt aastalt ja kuuelt kuult kolme aastani loob kehtiva olukorraga
võrreldes naistele senisest soodsama olukorra.
Selleks, et hinnata, kas praeguse muudatusettepanekuga võib kaasneda vanemahüvitise
süsteemi väärkasutamist, kaasasime valdkonna eksperdid Sotsiaalministeeriumist ja
Sotsiaalkindlustusametist. Ühisel arutelul, mille pidasime 4. mail 2020, jõudsime järeldusele,
et täiendavaid riske vanemahüvitise järjestikuste sündide kaitse perioodi pikendamine kahelt
aastalt ja kuuelt kuult kolme aastani, kaasa ei too.
Hiljutiste vanemahüvitist puudutavate muudatuste kohaselt, mis jõustusid 1. septembril 2019,
on vanemahüvitise arvestusperiood lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on
maha arvatud lapse sünnile eelnenud üheksa kalendrikuud, st enam ei võeta vanemahüvitise
määramisel arvesse raseduse ajal teenitud tulu. Muudatus tehti selleks, et viia vanemahüvitise
arvestusperiood võrdsetele alustele ja vähendada vanemahüvitise väärkasutamise riske.
Vanemahüvitis arvutatakse nüüd kõigile ühtviisi – rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu
sotsiaalmaksuga maksustatava tulu alusel. Ka naistele, kes sünnitasid enne tähtaega või kelle
rasedus kestis kauem, arvutatakse vanemahüvitis samadel alustel, sest arvutamise aluseks on
võetud tavapärane raseduse kestus. Varasema regulatsiooni puhul võis vanemahüvitise
arvestusperiood jääda lapse sünnist arvates ühe kuni 11 kuu tagusesse aega. Kehtiva seaduse
puhul on vanemahüvitise arvestusperiood kõigile 12 kuud enne ema eeldatavat rasedust.
Hüvitise väärkasutamise riskide all on silmas peetud olukorda, kus suurema hüvitise saamiseks
lapseootel ema palka ajutiselt, mõnikord ka fiktiivselt, suurendatakse. Veelgi halvem on, et
varasem süsteem võis mõjutada naisi raseduse ajal suurema koormusega töötama, et teenida
välja suurem hüvitis, mis ei ole emade ja laste tervise kaitsmise seisukohast asjakohane.
Arvestusperioodi muudatuse vajalikkust ja mõju on analüüsitud ja hinnatud eelnõu seletuskirjas
517 SE, millega arvestusperioodi muudatusettepanek esitati. Muudatus tugineb ka Praxise
vanemahüvitise mõju uuringule, kus analüüsiti naiste sissetulekut raseduse ajal võrreldes
raseduseelse ajaga. Võrreldi naiste keskmist sotsiaalmaksuga maksustatud tulu 4–7 kuud enne
lapse sündi tuluga, mida nad teenisid 10–14 kuud enne lapse sündi. Tulemustest ilmnes, et
raseduse ajal naiste keskmine sissetulek suureneb oluliselt võrreldes raseduseelse ajaga. Sellest
võib järeldada, et naised suurendavad teadlikult enne lapse sündi oma töökoormust, et saada
suuremat vanemahüvitist. Tööintensiivsuse kasvu võib peamiselt seostada sellega, et
vanemahüvitise skeemis on stiimulid, mis motiveerivad tööpanust raseduse ajal. Samas on
leitud, et tööintensiivsuse kasvu taga võib olla ka vanemahüvitise süsteemi ärakasutamine.
Näiteks on teada petuskeemid, mille korral vormistatakse teise inimese töötasu ajutiselt raseda
nimele.
Eelnõu § 1 punkti 2 mõju – elatisabi maksmise ooteaja lühendamine.
Elatisabi maksmise ooteaja lühendamine ei too iseenesest kaasa sihtrühma suurenemist, kuid
ooteaja lühendamisega võib 2020. aastal lisanduda u 207 uut taotlejat, seda 2021. aasta arvelt,
kuna muidu oleksid need elatisabi taotlejad, arvestades kehtivat neljakuulist ooteaega, saanud
elatisabi alles 2021. aastal.
Eestis on ühe vanemaga perede vaesusrisk väga suur, mistõttu on elatisabi oluline lastega
peresid toetav meede.
Statistikaameti 2018. aasta andmete kohaselt elas leibkonnatüübis „üks täiskasvanu ja laps(ed)“
absoluutses vaesuses 4,9% ja suhtelises vaesuses 35,4% peredest. Võrdluseks, et
leibkonnatüübis „kahe lapsega perekond“ elas absoluutses vaesuses 1,6% ja suhtelises vaesuses
15,1% peret. Viimastel aastatel on absoluutses vaesuses elavate perede osakaal küll mõlema
leibkonnatüübi puhul vähenenud, kuid üksikvanemaga pered on siiski endiselt palju
haavatavamas olukorras kui kahe vanemaga pered.
Samas ei maksa paljud lahuselavad vanemad kohtu poolt välja mõistetud elatist. Seisuga
11.03.2020 on elatisega seotud põhinõudeid 12 647 kogusummas 33 212 491,75 eurot. Kuna
mõlemad vanemad on kohustatud alaealist last ülal pidama, on lapsele elatise maksmise
kohustuse rikkumine üks põhjuseid, miks üksikvanemaga elavaid lapsi ohustab vaesusesse
langemine.
Sotsiaalkindlustusameti 2019. aasta statistika põhjal maksab riik elatisabi aastas ligikaudu
3100 lapsele, sh täitemenetlusaegset elatisabi 3000 lapsele, kogusummas 4,4 miljonit eurot
aastas, sh 4,26 miljonit eurot täitemenetlusaegset elatisabi. Aastas lisandub u 800 uut
täitemenetlusaegse elatisabi maksmise taotlust. Täitemenetluseaegse elatisabi maksmisega
tagab riik kohtuotsuse alusel igale lapsele ühes kuus kuni 100 euro suuruse ülalpidamise,
millega saab mõnevõrra leevendada ühe vanemaga elavate laste vaesust.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Maksumus IT-arenduse
Meede (€) kulu
2020 2021 2022 2023 2024 (€)
1. Vanemahüvitise
järjestikuste sündide
kaitse aja pikendamine 560 000 1 127 146 1 904 596 2 028 659 2 059 501 50 000
2 aastalt ja 6 kuult
3 aastani
2. Elatisabi maksmise
ooteaja lühendamine 41 400 Lisakulu järgmistel aastatel ei teki puudub
4 kuult 1 kuuni
KULU KOKKU 601 400 1 127 146 1 904 596 2 028 659 2 059 501 50 000
Eelnõu § 1 punkti 3 ja § 2 eeldatav kulu
Eelarve prognoosimisel on aluseks võetud vanemahüvitise määramine 2018. ja 2019. aasta
sündide korral ja vanemahüvitiseks määratud keskmine summa. Sünde, kus järgmine laps
sündis kahe aasta ja kuue kuu kuni kolme aasta pärast, on aastas u 450, kõigist sündidest 3,3%.
Neid, kelle uus vanemahüvitis oli väiksem kui see, mis ta oleks saanud eelmise lapsega, oli
u 220, mis on 48% sihtrühmast.
2021. aasta riigieelarve taotluste raames arvestati muudatuse riigieelarve mõjuks 1,12 miljonit
eurot. Muudatuse rakendamine 2020. aastal tooks kaasa kulu, mis on proportsionaalne
jõustumise järgse osaga aastast – poolaasta kulu on 560 000 eurot.
Muudatuse jõustumise korral on vajalik Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS arendus
maksumusega u 50 000 eurot.
Tabel: Eelarvevajadus
2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025-2030
Vajalik eelarve KOKKU 262 072 478 285 429 110 305 776 784 372 605 534 405 549 116 420 115 690 2 520 694 140
Olemasolev eelarve 262 072 478 285 429 110 304 649 638 370 700 938 403 520 457 418 056 189 2 508 337 134
LISAVAJADUS 560 000 1 127 146 1 904 596 2 028 659 2 059 501 12 357 006
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Arvestuse alused:
1. Vanemahüvitise määramine 2018. ja 2019. aasta sündide korral ja vanemahüvitise keskmine summa;
2. Vaadatud, kas isiku uus vanemahüvitis on väiksem kui see, mis ta oleks saanud eelmise lapsega, ja sealt arvutatud vahe;
3. Statistikaameti sünniprognoos;
4. Isikute keskmine arv aastas;
5. Arvestatud on, et kui seadusmuudatus hakkab kehtima 2021. aasta jaanuarist, mõjutab see 2021. aasta sünde, mitte ei mõju
tagasiulatuvalt. Seetõttu on esimesel aastal kulu väiksem ja järgmistel suurem, kuna isikud liiguvad edasi ka järgmistesse
aastatesse.
Eeldused:
1. Sünniprognoos peab paika;
2. Järgmiste sündide osakaal vahemikus 2 aastat ja 6 kuud kuni 3 aastat püsib samal tasemel;
3. Eeldame, et vanemahüvitise liigiti on inimesed, kellel järgmine laps sünnib selles vahemikus, sarnased;
4. Keskmine kulu võib suureneda.
Eelnõu § 1 punkti 2 eeldatav kulu
Elatisabi eelarve prognoos 2020. aastal on 4 531 920 eurot. Ooteaja lühendamisega võib
2020. aastal lisanduda arvestuslikult u 207 taotlejat. 2020. aasta eelarvekulu suureneks
prognoosi kohaselt kuni 41 400 euro võrra (aluseks on võetud maksimummäär kuus ehk
100 eurot), mis on 2020. aastaks prognoositavast elatisabi eelarvest u 1%.
Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt oli 2019. a keskmine elatisabi väljamakse lapse
kohta 91 eurot kuus. Järgmiste aastate eelarvekulu muudatus ei mõjuta.
Tabel. Täitemenetlusaegse elatisabi lisaeelarve arvestuskäik
Lisanduvad elatisabi saajad aastas (2019. a
andmete alusel) 828
Lisanduvaid elatisabi saajaid keskmiselt kuus 69
Kui ooteperiood lüheneb 4 kuult 1 kuuni lisandub
2020. aastal taotluseid 207
augusti taotlused (elatisabi maksed okt, nov, dets) 20 700
septembri taotlused (elatisabi maksed nov, dets) 13 800
oktoobri taotlused (elatisabi makse dets) 6 900
KOKKU 41 400 €
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks ei ole vaja muuta rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras. Kuna eelnõuga muudetakse perehüvitiste seaduse eri
redaktsioone ning samuti perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadust (RT I, 26.10.2018, 1), on vaja rakendussätetega eristada muudatuste
kehtivus, et eri muudatused ei kanduks edasi järgmisesse redaktsiooni. Seega sätestataksegi,
käesoleva seaduse § 1 punkt 1 kehtib kuni 2022. aasta 31. märtsini.
See tähendab, et:
1) paragrahvi 1 punktiga 1 tehtav muudatus tehakse perehüvitiste seaduse redaktsiooni, mis
kehtib 01.07.2020–31.03.2022;
3) paragrahvi 1 punktidega 2 ja 3 tehtavad muudatused tehakse nii 01.07.2020–31.03.2022
kehtivasse redaktsiooni kui ka 2022. aasta 1. aprillist jõustuvasse redaktsiooni;
4) paragrahviga 2 tehtav muudatus puudutab perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (RT I, 26.10.2018, 1), mis jõustub 2022. aasta
1. aprillil, ning seega ei ole §-le 2 vaja anda eraldi jõustumistähtaega, kuna muudatus tehakse
veel jõustumata muutmise seadusesse.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Sotsiaalministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Samuti arvamuse avaldamiseks
Sotsiaalkindlustusametile ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale.
Algatab Vabariigi Valitsus
„…“ ……………….. 2020
(allkirjastatud digitaalselt)
..........................................
..........................................