dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Perehüvitiste seaduse muutmise ning perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus

Sotsiaalministeerium · 15. mai 2020
Viit
1.2-3/1651-1
Registreeritud
15. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Gerly Lootus (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
20. mai 2020

Failid

  • 📎1-62076-1 15.05.2020 Väljaminev kiri (1).asice1552 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/20-0600 - Perehüvitiste seaduse muutmise ning perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.05.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2eb81e94-8583-4450-a91d-c746c760c844 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2eb81e94-8583-4450-a91d-c746c760c844?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Justiitsministeerium Sotsiaalministeerium 15.05.2020 nr 1-6/2076-1 Rahandusministeerium Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS. Erandkorras palume esitada arvamus 3 tööpäeva jooksul. Tavapärasest kiiremat eelnõu kooskõlastamist palume seoses asjaoluga, et tegu on meetmetega, mis toetavad lastega perede toimetulekut COVID-19 tingitud olukorras. Kiirema jõustumise huvides soovime antud muudatusettepanekud liita juba Riigikogu menetluses oleva perehüvitiste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 185 SE, mille esimene lugemine toimub 20.05.2020 ja mille järgselt annab sotsiaalkomisjon täiendavate ettepanekute esitamiseks aega 10 tööpäeva. Täname ja jääme lootma igakülgsele koostööle muudatuste menetlemisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman rahvastikuminister Teadmiseks: Sotsiaalkindlustusamet Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Lisa: 1) Eelnõu 1-l lehel; 2) Seletuskiri 10-l lehel. Merlin Murumets 6125019 Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 EELNÕU 15.05.2020 Perehüvitiste seaduse muutmise ning perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus § 1. Perehüvitiste seaduse muutmine Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 41 lõikes 1 asendatakse sõnad „kaks aastat ja kuus kuud“ sõnadega „kolm aastat“; 2) paragrahvi 50 lõikes 2 asendatakse sõnad „neli kuud“ sõnadega „üks kuu“; 3) paragrahvi 62 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud ühekuulist ooteaega kohaldatakse tagasiulatuvalt täitemenetluses juba esitatud elatisabi avalduste suhtes, kus elatisabi ei ole veel makstud, kuna varem kehtinud neljakuuline ooteaeg pole veel möödunud.“. § 2. Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 26.10.2018, 1) § 1 punktis 13 esitatud § 43 lõikes 1 asendatakse sõnad „kaks aastat ja kuus kuud“ sõnadega „kolm aastat“. § 3. Rakendussäte Käesoleva seaduse § 1 punkt 1 kehtib kuni 2022. aasta 31. märtsini. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ………………… 2020 Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………….. 2020 (allkirjastatud digitaalselt) ………………………….. 1 Perehüvitiste seaduse muutmise ning perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu on välja töötatud Siseministeeriumis. COVID-19 haigust (edaspidi koroonahaigust) põhjustava viiruse SARS-Cov-2 (edaspidi koroonaviiruse) pandeemilise leviku ja selle tõkestamiseks kehtestatud eriolukorra tõttu on paljud lastega pered sattunud sotsiaalselt ja majanduslikult keerulisse olukorda. Paljud lapsevanemad on kaotamas või kaotanud töö, perede sissetulek on vähenenud. Eriolukorra negatiivne sotsiaal-majanduslik ja demograafiline mõju ulatub seega tõenäoliselt lähikuudest palju kaugemale. Majandusliku turvatunde kadumine mõjutab nii pereplaneerimise valikuid kui ka olemasolevate laste heaolu. Seetõttu on oluline, et riik astuks samme selle mõju ennetamiseks ja leevendamiseks. Koroonaviiruse leviku negatiivse mõju leevendamiseks ning lastega perede toetamiseks on eelnõuga kavas teha kaks järgnevat muudatust: 1) pikendada vanemahüvitise järjestikuste sündide kaitsega perioodi 2,5-aastalt 3 aastani; 2) lühendada elatisabi maksmise ooteaeg 4 kuult 1 kuuni; 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Siseministeeriumi rahvastiku- ja perepoliitika osakonna nõunik Merlin Murumets (tel 612 5019; [email protected]) ja rahvastiku- ja perepoliitika osakonna juhataja Lea Danilson-Järg (tel 612 5101; lea.danilson- [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (tel 612 5230; [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241; [email protected]). Eelnõu väljatöötamises osales mitu Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eksperti. 1.3. Märkused Eelnõu §-ga 1 muudetakse perehüvitiste seaduse 1. juulil 2020. aastal jõustuvat redaktsiooni RT I, 06.05.2020, 25. Lisaks sellele muudetakse §-ga 2 perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (RT I, 26.10.2018, 1), kuivõrd seaduses on perehüvitiste seaduse veel jõustumata muudatusi, mida siinse eelnõuga muudetakse. Eelnõu toetab Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019–2023 püstitatud eesmärki „peresõbralik Eesti“. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Perehüvitiste seaduse muutmise ja perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi ka eelnõu) eesmärk on ennetada ja leevendada lastega perede sotsiaal-majanduslikke probleeme ning toetada senisest tõhusamalt laste kasvatamist. Selleks kaitstakse laste järjestikuseid sünde ja võimaldatakse elatist saama õigustatud lapsele ning tema vanemale kiiremat riigipoolset tuge elatisabi näol. Eelnõuga pikendatakse järjestikuste sündide korral eelnevaga vähemalt samas suuruses vanemahüvitise määramise ajavahemikku kahelt aastalt ja kuuelt kuult kolme aastani. Kui perre sünnib kahe ja poole aasta jooksul järgmine laps, saab kehtiva regulatsiooni kohaselt järgneva lapse eest vähemalt sama suurt vanemahüvitist nagu eelmisega, ilma et vanem peaks vahepeal töötama. Paljudel siiski ei õnnestu selle aja jooksul järgmist last saada ning siis tuleb kas leppida miinimumhüvitisega või järgmise lapse saamine edasi lükata ning uue vanemahüvitise väljateenimiseks pea kaks aastat vahepeal tööl käia. Sünnitusea kasvu tõttu võib mitmeaastane lapse saamise edasilükkamine hiljem raskendatuks osutuda. Juhtudel, kui lapseootus saabub ootamatult ning lapse sünd jääb kehtivast kahe ja poole aastasest kaitstud perioodist napilt välja, võib pere sattuda väga ebasoodsasse olukorda, kuna vanemale määratakse miinimumhüvitis. Arvestades seejuures hiljuti toimunud vanemahüvitise arvestusperioodi muudatust, pole lapsevanem sageli eelmise lapse eest hoolitsemise tõttu vahepeal ka piisavalt pikalt töötanud, et saada vanemahüvitist kuupalga määras või selle lähedaselt. Kuna kõigil emadel-isadel on õigus kolmeaastasele lapsehoolduspuhkusel, et lastele ja perele pühenduda, tuleb järjestikuseid sünde puudutav reegel ka sellega vastavusse viia. Eelnõuga tehakse ka muudatus, et kiirendada elatisabi väljamaksmist. Elatisabi on mõeldud kõige haavatavamale sihtrühmale ehk nendele lastele, kelle eraldielav vanem ei maksa välja mõistetud elatist. Elatisabi eesmärk on tagada üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine elatisraha ning vähendada sellega üksikvanemate ja nende laste vaesusriski. Liiga pikk ooteaeg seab ohtu elatist saama õigustatud lapse heaolu ega täida elatisabile seatud eesmärki. Teisalt ei vabasta riigi poolt makstav elatisabi elatisvõlglast tema kohustustest ja riik nõuab selle summa kohustusi rikkunud vanemalt välja. Praegu kulub täitemenetlusaegse elatisabi kättesaamiseks kuni pool aastat, kuid menetluskorra muutmisega on ooteaega võimalik kolme kuu võrra lühendada. Muudatusest on palju abi elatist saama õigustatud lapsele ja tema vanemale, eriti praegusel raskel ajal. Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna muudatuste sisu ja tähtsuse tõttu on eelnõu menetlus kiireloomuline (HÕNTE § 1 lõike 2 punkt 1) ning seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lõike 2 punkt 5). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse perehüvitiste seaduse muudatused, teises perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muudatused ning kolmandas sätestatakse rakendussäte. Eelnõu §-ga 1 muudetakse perehüvitiste seadust nii 1. juulil 2020 jõustuvas redaktsioonis RT I, 06.05.2020, 25 kui ka 1. aprillil 2022 jõustuvas redaktsioonis RT I, 06.05.2020, 26 Eelnõu § 1 punktiga 1 ja §-ga 2 muudetakse vanemahüvitise arvutamist laste järjestikuse sünni korral. Kehtiva redaktsiooni kohaselt, kui vanemahüvitise taotlejal, kelle järgmise lapse sünni vahe eelmise lapse sünniga on lühem kui kaks aastat ja kuus kuud ning kes enne järgmise lapse sündi ei ole töötanud või on töötanud, kuid vanemahüvitise määramise aluseks olev ühe kalendrikuu keskmine tulu on väiksem kui talle eelmisel korral määratud hüvitise arvutamise aluseks olnud tulu või sellega võrdne, arvutatakse uue hüvitise suurus varasemast tulust lähtudes. Eelnõuga pikendatakse järjestikuste sündide periood, mille puhul arvutatakse uus vanemahüvitis varasemast tulust lähtuvalt, kolme aastani. Muudatus on vajalik, et kindlustada perede majanduslik toimetulek laste järjestikuse sünni korral, hoida ära soovitud sündide edasilükkamine ning viia säte samadele alustele lapsehoolduspuhukuse pikkusega. Praktikas on selgunud, et kui perel ei õnnestu järgmist last kehtiva kahe aasta ja kuuekuulise kaitstud ajavahemiku jooksul saada, eelistatakse järgmise lapse sünd edasi lükata ning tööle naasta, et teenida välja uus vanemahüvitis. Eri põhjustel võib lapse sünd ka hiljem ära jääda. Kuna COVID-19 kriisi tõttu on pered niigi majanduslikult ebakindlamas olukorras võib lähiaastatel vastav mõju senisest veelgi ulatulikum olla. Sünnivahemiku pikendamise ettepanekut toetab põhimõte, et lapsehoolduspuhkusel on võimalik olla kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Seega ei saa ka eeldada, et vanem teenib sel perioodil töist tulu, mille alusel määrata vanemahüvitis järgmise lapse sünni korral. Naisel võivad olla ka olulised meditsiinilised põhjused, miks hoida pikemat kui kahe ja poole aastast sünnivahemikku, ning on oluline, et ta ei satuks seetõttu ebasoodsamasse olukorda. Hoolimata kaitstud perioodi pikendamisest sünnib lapsi ka kolmeaastase kaitstud perioodi järel, kuid pikema perioodi tõttu tekib vanemal siiski võimalus vahepeal töötada, et teenida välja uus vanemahüvitis. Täna pole see kaitstud perioodi lühiduse tõttu enamasti võimalik. Olukordi, kus laste vanusevahe on aga oluliselt üle kolme aasta ning lapsevanem on naasnud vahepeal tööle, ei saa käsitada enam järjestikuste sündidena, mis vajavad erikaitset. Muudatusettepanek parandab järjestiku sündinud lastega perede toimetulekut ja sellest tulenevalt kõrvaldab kehtiva regulatsiooni negatiivse mõju pereplaneerimise valikutele, kuivõrd järgmise lapse sündi ei lükata enam majanduslikel põhjustel edasi. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse täitemenetlusaegse elatisabi maksmise regulatsiooni. Seni on elatist saama õigustatud vanem saanud elatisabi kätte sageli alles 5–6 kuu möödumisel täitetoimiku avamisest. Selline praktika ei täida regulatsiooni eesmärki tagada lahuselavate vanematega laste toimetulek. Muudatusettepanek loob võimaluse maksta elatisabi kolm kuud kiiremini ja parandab üksi last kasvatava vanema toimetulekut lapsele vajaliku kasvukeskkonna tagamisel. Muudatus on eriti tähtis lastega perede jaoks majanduslikult keerulisel COVID-19 järgsel ajal. Muudatusettepanek on töötatud välja koostöös Justiitsministeeriumi, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ning Sotsiaalkindlustusameti esindajatega. Kehtivas seaduses sätestatud nelja kuu pikkuse ooteaja algne eesmärk oli vajadus võimaldada kohtutäituril sundida võlgnikku elatist maksma, rakendades täitemenetluses ette nähtud sunnimeetmeid. Kohtutäiturite esindajate hinnangul ei ole praktikas nii pika ooteaja rakendamine loodetud tulemust siiski andnud. Neljakuuline ooteaeg ei ole vastavuses ka elatisabi saama õigustatud lapse huvidega. Täitemenetluse aegse elatisabi eesmärk on tagada riigi poolt lapsele ülalpidamine, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust täitemenetluse ajal. Seega on eesmärgipärane, et muudatuse kohaselt hakkab riik täitemenetlusaegset elatisabi maksma esimesel võimalusel, kui elatisnõue on kohtutäiturile esitatud, täitetoimiku avamisest on möödunud üks kuu ja pärast seda ei ole elatist maksma kohustatud vanem (võlgnik) elatisabi arvestusperioodi eest lapsele elatist maksnud, st arvestusperioodi eest on tekkinud võlgnevus. Elatisabi arvestusperioodiks on periood täitetoimiku avamisele järgneva kuu 1. kuupäevast kuni kalendrikuu viimase kuupäevani. Eelnõuga kavandatav ühekuuline ooteaeg ja sellele järgnev kalendrikuu pikkune arvestusperiood on piisav, et kohtutäitur saaks täitmisteate võlgnikule kätte toimetada ja võlgnikul on võimalus elatisnõue vabatahtlikult täita. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja koondandmete kohaselt on keskmine täitedokumendi kätte toimetamise aeg 21 päeva. Elatisnõude puhul on sätestatud kümnepäevane vabatahtliku täitmise tähtaeg (TMS-i § 25 lg 11). Seega makstakse eelnõu kohaselt täitemenetluseaegset elatisabi, kui avalduse esitamisest on möödunud kuu ja sellele järgneva arvestusperioodi jooksul ei ole võlgnik lapsele ette nähtud ülalpidamist kuni 100 euro suuruses summas tasunud. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse elatisabi maksmist puudutavat rakendussätet. Käesoleva rakendussätte eesmärk on, et eelnõuga kehtestatud ühekuuline ooteaeg rakenduks tagasiulatuvalt ka neile täitemenetluse juhtudele, kus elatisabi ei ole veel makstud, kuna varem kehtinud neljakuuline ooteaeg pole veel möödunud. Seadusesätte tagasiulatuv rakendamine on põhjendatud, kuna see võimaldab isikul osa saada uuest soodsamast olukorrast võrreldes avalduse esitamise ajal kehtinud õigusnormiga. Eelnõu §-s 3 on toodud rakendussäte. Kuna eelnõuga muudetakse perehüvitiste seaduse eri redaktsioone ning samuti ka perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (RT I, 26.10.2018, 1), on rakendussätetega vaja eristada muudatuste kehtivus, et eri muudatused ei kanduks edasi järgmisesse redaktsiooni. Seega sätestatakse, et käesoleva seaduse § 1 punkt 1 kehtib kuni 2022. aasta 31. märtsini. See tähendab, et: 1) paragrahvi 1 punktiga 1 tehtav muudatus tehakse perehüvitiste seaduse 01.07.2020– 31.03.2022 kehtivasse redaktsiooni; 2) paragrahvi 1 punktidega 2 ja 3 tehtavad muudatused tehakse nii 01.07.2020–31.03.2022 kehtivasse redaktsiooni kui ka 2022. aasta 1. aprillil jõustuvasse redaktsiooni; 3) paragrahviga 2 tehtav muudatus puudutab perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (RT I, 26.10.2018, 1), mis jõustub 2022. aasta 1. aprillil, ning seega ei ole §-le 2 vaja anda eraldi jõustumisaega, kuna muudatus tehakse veel jõustumata muutmise seadusesse. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõju Eelnõu § 1 punkti 1 ja § 2 mõju – järjestikuste sündide korral kaitstud perioodi pikendamine kahelt aastalt ja kuuelt kuult kolme aastani. Eestis on sündimus u 10–15% väiksem, kui rahvastiku kestmiseks vajalik. Seetõttu on oluline, et riigi poliitika oleks peresõbralik ja toetaks sündimust. Muudatus parandab perede toimetulekut laste järjestikuse sündimise puhul. See on eriti tähtis eriolukorrale järgneva eeldatava majanduslanguse ajal. Muudatus väldib sündide edasilükkamist või ära jäämist majanduslike motiivide tõttu. Statistikaamet on vanemahüvitise mõju analüüsides leidnud, et järjestikuste sündide erikaitse tingimus avaldab suurt mõju järgmise lapse sünni planeerimisele (https://www.stat.ee/valjaanne-2018_eesti-statistika-kvartalikiri-4-18). Enne vanemahüvitise seaduse vastuvõtmist ei jagunenud sünnid laste vanusevahe järgi nii, et mõni kindel sünnivahemik oluliselt eristuks. Ent pärast järjestikuseid sünde soodustava seaduse vastuvõtmist on näha, et järgmise lapse sünd plaanitakse enne noorema lapse kahe ja poole aastaseks saamist. Seega, kui peres juba on väike laps, sünnib järgmine laps kuni 30-kuulise vahega (2 aastat ja 6 kuud), kõige enam 21–27-kuulise vahega (1 aaasta 9 kuud kuni 2 aastat 3 kuud). Üle 27-kuulise (2 aastat 3 kuud) sünnivahega sündide arv väheneb järsult, peale 30 kuud (2 aastat 6 kuud) on vähenemine ühtlasem, kuigi vahetult pärast 30-kuulise vahemiku täitumist on siiski enam sünde kui hiljem. Joonis 1. Laste vanusevahe kuudes enne ja pärast vanemahüvitise seaduse vastuvõtmist, 1995–2003 ja 2004–2015 Viimase kahekümne aasta jooksul sündis Eestis kõige enam lapsi eelmise majanduskriisi ajal, aastatel 2008–2010. Sünnijärjekorra lõikes on majandussurutise mõju olnud erinev. Majanduskriisi ajal, alates 2009. aastast, sündis peredesse märkimisväärselt vähem esimesi lapsi. Teise ja järgmise lapse sündide arv jäi esialgu samaks ja 2009.–2010. aastal isegi kasvas, eeldatavalt järjestikuste sündide kaitse tõttu. Kehtiva regulatsiooni kohaselt, kui järgmine laps sünnib kahe aasta ja kuue kuu jooksul, säilib vanemal sama suur vanemahüvitis, nagu oli talle määratud eelmise lapse sünni korral. Kuna valdavalt sünnivadki teised ja järgmised lapsed järjestikku ehk vähem kui 30 kuu jooksul eelmise lapse sünnist, siis teise ja järgmise lapse saajaid majanduskriisiaegne töötus ja sissetuleku vähenemine suuresti ei mõjutanud, küll aga mõjutas see esimese lapse saajate vanemahüvitist. Joonis 2. Sünnid sünnijärjekorra järgi aastatel 2000–2018 Allikas: Statistikaamet Kuigi praegune kahe aasta ja kuue kuu pikkune järjestikuste sündide kaitse on oluline meede, mis kindlustab peredele majandusliku turvatunde, ei ole see alati piisav. Jooniselt 3 on näha, et kui perre sünnib järgmine laps napilt pärast kaht aastat ja kuut kuud, siis praegu erikaitse puudub. Samas pole emal olnud võimalik enne järgmise lapse sündi piisavalt kaua töötada, et uus vanemahüvitis kajastaks täielikult tema keskmist sissetulekut, seda ka juhul, kui ema on naasnud tööle kohe pärast eelmise vanemahüvitise lõppemist. Seega satub lapsevanem olukorda, kus varasem palgast sõltunud hüvitise suurus ei säili, kuid tal pole olnud võimalik lapse eest hoolitsemise tõttu ka piisavalt kaua tööl käia, et teenida välja uus vanemahüvitis. See paneb antud lapsevanema ja pere majanduslikult ebasoodsasse olukorda, sest vanemahüvitis määratakse sel juhul miinimum määras. Joonis 3. Kehtiv 2 aasta ja 6 kuu pikkune järjestikuste sündide kaitse ei ole piisav Sünnivahemiku pikendamine kolmele aastale, mille jooksul säilib varasem hüvitis, leevendab ka nende emade olukorda, kes ei planeeri lapsi järjestikku saada, naasevad kahe lapse sünni vahel tööle, kuid jäävad siiski lapseootele ja sünnitavad järgmise lapse vahetult pärast seda, kui kolmeaastane kaitstud periood on läbi saanud. Pikendades erikaitsega sünnivahemikku kahelt aastalt ja kuuelt kuult kolmele aastale luuakse eeldus, et enamik kahe lapse saamise vahel töötanud naisi jõuavad töötada piisavalt kaua, et vanemahüvitis oleks teenitud palgaga sarnane. Muudatusettepanekut on arutatud ka Eesti Naistearstide Seltsiga, kes on leidnud, et järjestikuste sündide kaitse pikendamine kahelt aastalt ja kuuelt kuult kolme aastani loob kehtiva olukorraga võrreldes naistele senisest soodsama olukorra. Selleks, et hinnata, kas praeguse muudatusettepanekuga võib kaasneda vanemahüvitise süsteemi väärkasutamist, kaasasime valdkonna eksperdid Sotsiaalministeeriumist ja Sotsiaalkindlustusametist. Ühisel arutelul, mille pidasime 4. mail 2020, jõudsime järeldusele, et täiendavaid riske vanemahüvitise järjestikuste sündide kaitse perioodi pikendamine kahelt aastalt ja kuuelt kuult kolme aastani, kaasa ei too. Hiljutiste vanemahüvitist puudutavate muudatuste kohaselt, mis jõustusid 1. septembril 2019, on vanemahüvitise arvestusperiood lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnile eelnenud üheksa kalendrikuud, st enam ei võeta vanemahüvitise määramisel arvesse raseduse ajal teenitud tulu. Muudatus tehti selleks, et viia vanemahüvitise arvestusperiood võrdsetele alustele ja vähendada vanemahüvitise väärkasutamise riske. Vanemahüvitis arvutatakse nüüd kõigile ühtviisi – rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatava tulu alusel. Ka naistele, kes sünnitasid enne tähtaega või kelle rasedus kestis kauem, arvutatakse vanemahüvitis samadel alustel, sest arvutamise aluseks on võetud tavapärane raseduse kestus. Varasema regulatsiooni puhul võis vanemahüvitise arvestusperiood jääda lapse sünnist arvates ühe kuni 11 kuu tagusesse aega. Kehtiva seaduse puhul on vanemahüvitise arvestusperiood kõigile 12 kuud enne ema eeldatavat rasedust. Hüvitise väärkasutamise riskide all on silmas peetud olukorda, kus suurema hüvitise saamiseks lapseootel ema palka ajutiselt, mõnikord ka fiktiivselt, suurendatakse. Veelgi halvem on, et varasem süsteem võis mõjutada naisi raseduse ajal suurema koormusega töötama, et teenida välja suurem hüvitis, mis ei ole emade ja laste tervise kaitsmise seisukohast asjakohane. Arvestusperioodi muudatuse vajalikkust ja mõju on analüüsitud ja hinnatud eelnõu seletuskirjas 517 SE, millega arvestusperioodi muudatusettepanek esitati. Muudatus tugineb ka Praxise vanemahüvitise mõju uuringule, kus analüüsiti naiste sissetulekut raseduse ajal võrreldes raseduseelse ajaga. Võrreldi naiste keskmist sotsiaalmaksuga maksustatud tulu 4–7 kuud enne lapse sündi tuluga, mida nad teenisid 10–14 kuud enne lapse sündi. Tulemustest ilmnes, et raseduse ajal naiste keskmine sissetulek suureneb oluliselt võrreldes raseduseelse ajaga. Sellest võib järeldada, et naised suurendavad teadlikult enne lapse sündi oma töökoormust, et saada suuremat vanemahüvitist. Tööintensiivsuse kasvu võib peamiselt seostada sellega, et vanemahüvitise skeemis on stiimulid, mis motiveerivad tööpanust raseduse ajal. Samas on leitud, et tööintensiivsuse kasvu taga võib olla ka vanemahüvitise süsteemi ärakasutamine. Näiteks on teada petuskeemid, mille korral vormistatakse teise inimese töötasu ajutiselt raseda nimele. Eelnõu § 1 punkti 2 mõju – elatisabi maksmise ooteaja lühendamine. Elatisabi maksmise ooteaja lühendamine ei too iseenesest kaasa sihtrühma suurenemist, kuid ooteaja lühendamisega võib 2020. aastal lisanduda u 207 uut taotlejat, seda 2021. aasta arvelt, kuna muidu oleksid need elatisabi taotlejad, arvestades kehtivat neljakuulist ooteaega, saanud elatisabi alles 2021. aastal. Eestis on ühe vanemaga perede vaesusrisk väga suur, mistõttu on elatisabi oluline lastega peresid toetav meede. Statistikaameti 2018. aasta andmete kohaselt elas leibkonnatüübis „üks täiskasvanu ja laps(ed)“ absoluutses vaesuses 4,9% ja suhtelises vaesuses 35,4% peredest. Võrdluseks, et leibkonnatüübis „kahe lapsega perekond“ elas absoluutses vaesuses 1,6% ja suhtelises vaesuses 15,1% peret. Viimastel aastatel on absoluutses vaesuses elavate perede osakaal küll mõlema leibkonnatüübi puhul vähenenud, kuid üksikvanemaga pered on siiski endiselt palju haavatavamas olukorras kui kahe vanemaga pered. Samas ei maksa paljud lahuselavad vanemad kohtu poolt välja mõistetud elatist. Seisuga 11.03.2020 on elatisega seotud põhinõudeid 12 647 kogusummas 33 212 491,75 eurot. Kuna mõlemad vanemad on kohustatud alaealist last ülal pidama, on lapsele elatise maksmise kohustuse rikkumine üks põhjuseid, miks üksikvanemaga elavaid lapsi ohustab vaesusesse langemine. Sotsiaalkindlustusameti 2019. aasta statistika põhjal maksab riik elatisabi aastas ligikaudu 3100 lapsele, sh täitemenetlusaegset elatisabi 3000 lapsele, kogusummas 4,4 miljonit eurot aastas, sh 4,26 miljonit eurot täitemenetlusaegset elatisabi. Aastas lisandub u 800 uut täitemenetlusaegse elatisabi maksmise taotlust. Täitemenetluseaegse elatisabi maksmisega tagab riik kohtuotsuse alusel igale lapsele ühes kuus kuni 100 euro suuruse ülalpidamise, millega saab mõnevõrra leevendada ühe vanemaga elavate laste vaesust. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Maksumus IT-arenduse Meede (€) kulu 2020 2021 2022 2023 2024 (€) 1. Vanemahüvitise järjestikuste sündide kaitse aja pikendamine 560 000 1 127 146 1 904 596 2 028 659 2 059 501 50 000 2 aastalt ja 6 kuult 3 aastani 2. Elatisabi maksmise ooteaja lühendamine 41 400 Lisakulu järgmistel aastatel ei teki puudub 4 kuult 1 kuuni KULU KOKKU 601 400 1 127 146 1 904 596 2 028 659 2 059 501 50 000 Eelnõu § 1 punkti 3 ja § 2 eeldatav kulu Eelarve prognoosimisel on aluseks võetud vanemahüvitise määramine 2018. ja 2019. aasta sündide korral ja vanemahüvitiseks määratud keskmine summa. Sünde, kus järgmine laps sündis kahe aasta ja kuue kuu kuni kolme aasta pärast, on aastas u 450, kõigist sündidest 3,3%. Neid, kelle uus vanemahüvitis oli väiksem kui see, mis ta oleks saanud eelmise lapsega, oli u 220, mis on 48% sihtrühmast. 2021. aasta riigieelarve taotluste raames arvestati muudatuse riigieelarve mõjuks 1,12 miljonit eurot. Muudatuse rakendamine 2020. aastal tooks kaasa kulu, mis on proportsionaalne jõustumise järgse osaga aastast – poolaasta kulu on 560 000 eurot. Muudatuse jõustumise korral on vajalik Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS arendus maksumusega u 50 000 eurot. Tabel: Eelarvevajadus 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025-2030 Vajalik eelarve KOKKU 262 072 478 285 429 110 305 776 784 372 605 534 405 549 116 420 115 690 2 520 694 140 Olemasolev eelarve 262 072 478 285 429 110 304 649 638 370 700 938 403 520 457 418 056 189 2 508 337 134 LISAVAJADUS 560 000 1 127 146 1 904 596 2 028 659 2 059 501 12 357 006 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Arvestuse alused: 1. Vanemahüvitise määramine 2018. ja 2019. aasta sündide korral ja vanemahüvitise keskmine summa; 2. Vaadatud, kas isiku uus vanemahüvitis on väiksem kui see, mis ta oleks saanud eelmise lapsega, ja sealt arvutatud vahe; 3. Statistikaameti sünniprognoos; 4. Isikute keskmine arv aastas; 5. Arvestatud on, et kui seadusmuudatus hakkab kehtima 2021. aasta jaanuarist, mõjutab see 2021. aasta sünde, mitte ei mõju tagasiulatuvalt. Seetõttu on esimesel aastal kulu väiksem ja järgmistel suurem, kuna isikud liiguvad edasi ka järgmistesse aastatesse. Eeldused: 1. Sünniprognoos peab paika; 2. Järgmiste sündide osakaal vahemikus 2 aastat ja 6 kuud kuni 3 aastat püsib samal tasemel; 3. Eeldame, et vanemahüvitise liigiti on inimesed, kellel järgmine laps sünnib selles vahemikus, sarnased; 4. Keskmine kulu võib suureneda. Eelnõu § 1 punkti 2 eeldatav kulu Elatisabi eelarve prognoos 2020. aastal on 4 531 920 eurot. Ooteaja lühendamisega võib 2020. aastal lisanduda arvestuslikult u 207 taotlejat. 2020. aasta eelarvekulu suureneks prognoosi kohaselt kuni 41 400 euro võrra (aluseks on võetud maksimummäär kuus ehk 100 eurot), mis on 2020. aastaks prognoositavast elatisabi eelarvest u 1%. Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt oli 2019. a keskmine elatisabi väljamakse lapse kohta 91 eurot kuus. Järgmiste aastate eelarvekulu muudatus ei mõjuta. Tabel. Täitemenetlusaegse elatisabi lisaeelarve arvestuskäik Lisanduvad elatisabi saajad aastas (2019. a andmete alusel) 828 Lisanduvaid elatisabi saajaid keskmiselt kuus 69 Kui ooteperiood lüheneb 4 kuult 1 kuuni lisandub 2020. aastal taotluseid 207 augusti taotlused (elatisabi maksed okt, nov, dets) 20 700 septembri taotlused (elatisabi maksed nov, dets) 13 800 oktoobri taotlused (elatisabi makse dets) 6 900 KOKKU 41 400 € 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja muuta rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Kuna eelnõuga muudetakse perehüvitiste seaduse eri redaktsioone ning samuti perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (RT I, 26.10.2018, 1), on vaja rakendussätetega eristada muudatuste kehtivus, et eri muudatused ei kanduks edasi järgmisesse redaktsiooni. Seega sätestataksegi, käesoleva seaduse § 1 punkt 1 kehtib kuni 2022. aasta 31. märtsini. See tähendab, et: 1) paragrahvi 1 punktiga 1 tehtav muudatus tehakse perehüvitiste seaduse redaktsiooni, mis kehtib 01.07.2020–31.03.2022; 3) paragrahvi 1 punktidega 2 ja 3 tehtavad muudatused tehakse nii 01.07.2020–31.03.2022 kehtivasse redaktsiooni kui ka 2022. aasta 1. aprillist jõustuvasse redaktsiooni; 4) paragrahviga 2 tehtav muudatus puudutab perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (RT I, 26.10.2018, 1), mis jõustub 2022. aasta 1. aprillil, ning seega ei ole §-le 2 vaja anda eraldi jõustumistähtaega, kuna muudatus tehakse veel jõustumata muutmise seadusesse. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Samuti arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………….. 2020 (allkirjastatud digitaalselt) .......................................... ..........................................
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel