Andmekaitse Inspektsioon
Väike-Ameerika 19
10129 TALLINN
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN
(taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 16 sätestatust palun
anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X
isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X
Uuringu nimi Integreeritud teenusepakkumise toetamine Eestis
A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik
uuringu eesmärgi saavutamiseks:
Uuringu eesmärk on analüüsida võimalusi valdkondade ülese (tööhõive, tervishoid, sotsiaalhoolekanne
ja haridus) poliitikakujundamise agregeeritud andmestiku loomiseks. Integreeritud andmekihi loomise
eesmärk on toetada inimesekeskset poliitikakujundamist ning aidata hinnata integratsiooni
soodustamiseks tehtud muudatuste mõju. Andmekiht peab erinevate kliendigruppide lõikes vastama
näiteks järgmistele poliitikakujundamise jaoks olulistele küsimustele: kui paljudel juhtudel eelnevad
institutsionaalsetele teenustele (näiteks väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus või ööpäevaringne
erihoolekande teenus) koduteenused, milliseid teenuseid pakutakse inimestele samaaegselt (nt
taastusravi ja sotsiaalne/tööalane rehabilitatsioon või koduõendus ja koduteenus), millised on teenuste
või teenuskombinatsioonide tulemused (näiteks mingites kombinatsioonides siirdutakse tagasi tööturule
tõenäolisemalt kui teiste kombinatsioonide puhul) jne.
Andmekihi sisulise kirjelduse loomiseks soovime ühe Eesti omavalitsuse näitel luua testandmestiku,
mille abil hinnata andmete tegelikku ühilduvust, koguda infot andmekvaliteedi kohta ning testida,
millistele küsimustele kokku toodavad andmestikud vastata võimaldavad. Analüüsi käigus käsitletakse
muuhulgas ka andmekaitse ja institutsionaalsete barjääridega seotud küsimusi ja võimalusi takistuste
kõrvaldamiseks. Näiteks analüüsitakse andmekaitse vaates, kuidas tagada päringute ülesehitusega, et
isikute tuvastamise teoreetiline võimalus puudub. Oluline on rõhutada, et agregeeritud andmekiht peab
olema selline, mis ei võimalda andmekoosseisust tuvastada üksikuid indiviide – st loodava andmekihi
eesmärk ei ole riskigruppi kuuluvate inimeste tuvastamine. Samas ei ole uuringu eesmärke silmas
pidades võimalik andmeid pseudonümiseerida enne nende üleandmist Statistikaametile, kuna oluline on
näha erinevate tugimeetmete järgnevust ja koosmõju, mis tähendab, et psedonümiseerimine peab
toimuma ühes kohas, sh tagades, et erinevate registrite ja valdkondade andmed pseudonümiseeritakse
sama koodiga.
Eespool kirjeldatud eesmärkide täitmiseks tuleb agregeeritud andmekihi loomiseks andmestikud
isikupõhiselt ühendada, mis tähendab, et andmete linkimise läbiviija (Statistikaamet) puutub kokku ka
isikustatud andmetega. Samas toimub andmete pseudonümiseerimine juba enne nende ühendamist
(pseudonümiseerimise viib läbi Statistikaameti üks osakond ning ühendamise teine), st andmete
ühendamise faasis ei ole isikute otsene tuvastamine võimalik. Selline protsess võimaldab minimeerida
uurijate arvu, kes isiku tuvastamist võimaldavate andmetega töötavad.
Kuna uuringu läbiviimiseks on vaja seostada erinevaid andmestikke, siis on olemas teatud risk isikute
kaudseks tuvastamiseks. Riski vähendamiseks on andmetest eemaldatud isikukood, nimi ja täpne
aadress. Samuti on kõik andmed kodeeritud kujul, st andmestikus pole tekstitunnuseid, mis maandab
juhusliku tuvastamise riski. Andmete seostamise ja analüüsiga tegelevatel isikutel ei ole korraga
juurdepääsu pseudonüümitud ja isikukoodidega andmestikele. Seega ei ole võimalik teha eesmärgipärast
tuvastamist. Kõik andmetega töötavad SA välised analüütikud allkirjastavad konfidentsiaalsuskohustuse,
millega kohustuvad mitte levitama konfidentsiaalset infot. Statistikaamet kontrollib enne analüütikutele
väljastamist kõik väljundid, et need ei sisaldaks kaudselt tuvastamist võimaldavaid andmeid. Sellega on
tagatud, et kaudselt tuvastamist võimaldavad andmed ei sattu väljapoole Statistikaameti serverit.
Konfidentsiaalsete andmete kasutamist reguleerib Konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel
edastamise kord, mis on täies mahus kättesaadav siin: https://www.stat.ee/dokumendid/51582.
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite
kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse
toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks,
heakskiidetud teadus- või arendusprojekt):
Suure toetusvajadusega inimesed (näiteks erivajadusega inimesed ja kõrvalabi vajavad eakad) võivad
täna oma abivajaduse katmiseks vajada üheaegselt toetust väga erinevatest süsteemidest – näiteks
progresseeruvat kroonilist haigust põdev eakas võib vajada tervishoiusüsteemist rahastatavat
koduõendusteenust, kohalike omavalitsuste poolt korraldatavat hooldusteenust ning riikliku
Sotsiaalkindlustusameti kaudu korraldatavaid abivahendeid ja rahalisi toetusi. Kui iga üksikindiviidi
puhul on inimesega tegeleval spetsialistil (näiteks KOV sotsiaaltöötaja, perearst või Eesti Töötukassa
juhtumikorraldaja) võimalik inimese nõusoleku alusel seotud osapooltelt asjakohane info kokku
koondada, siis poliitikakujundamise jaoks vajalikku infot kokku ei koguta. Samas on oluline
inimesekeskseks poliitikakujundamiseks aru saada, kuidas erinevad meetmed (teenused ja toetused)
koostöös toimivad. Näiteks võib olla vaja näha taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuste või õendus- ja
hooldusteenuste koosmõju, erinevate valdkondade vahel toimuvaid kompenseerimisi ning süsteemi
kitsaskohti, kus inimeste toetamise protsess jääb puudulikuks. Hästi läbimõeldud andmete kasutamine
võimaldab targemat poliitikakujundamist, riivamata samal ajal abivajadusega inimeste õigust
privaatsusele.
Analüüsi tulemused võimaldavad Sotsiaalministeeriumil kujundada arusaama, kas agregeeritud
andmekihi loomine andmekaitse põhimõtteid arvestaval moel on võimalik, millised potentsiaalsed
piirangud võivad andmete ühendamisel tekkida, millistele küsimustele andmestik võimaldab vastata jne.
Andmekihi loomine pakub paremat alusandmestikku inimesekeskseks poliitikakujundamiseks, sh
riiklikult oluliste reformide (näiteks pikaajalise hoolduse reform) elluviimise toetamiseks. Analüüsi
tulemuste pinnalt on võimalik alustada ka laiemat ühiskondlikku diskussiooni, mis peab andmekihi
loomisele eelnema.
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti
õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Liigsete andmete valimisse kaasamise vältimiseks on paika pandud päringute järjekord, mille abil
valimisse kaasatud inimeste arvu piiratakse erinevate filtritega ning kõige tundlikumad andmed
kogutakse vaid andmesubjektide puhul, kelle kuulumine uuritavasse sihtgruppi on eelmiste päringute
abil tõestatud. Testvalik luuakse Rahvastikuregistri andmete alusel Viljandi linna elanike baasil,
keskendudes 2017. ja 2018. aasta andmetele. Seejuures on oluline rõhutada, et andmete võrdlemine ei
tekita uuringusse kaasatud isikutele lisaõigusi ega -kohustusi – lõppanalüüsiks kasutatakse vaid
pseudonümiseeritud andmeid ning seoste loomine konkreetse isikuga ei ole analüüsi lõppfaasis
võimalik.
Päringute täpne loogika ja andmekoosseis on lahti kirjeldatud taotluse lisas 1.
Välistamaks andmesubjekti õiguste kahjustamist, saadavad registrite omanikud isikustatud andmed
Statistikaametile, kes teostab andmete pseudonümiseerimise, ühendamise ja puhastamise. Kölni Ülikool
ja Sotsiaalministeerium viivad analüüsi ellu Statistikaameti poolt antud isikuid tuvastada
mittevõimaldavate andmetega Statistikaameti Teadustööde keskkonnas. Enne Teadustööde keskkonnast
analüüsi tulemuste väljavõtmist kontrollib Statistikaamet kõik tulemid, veendumaks, et tuvastatavaid
andmeid Teadustööde keskkonnast välja ei võeta. Seejuures on oluline märkida, et Teadustööde
keskkonda ei looda ligipääsu ühelegi osapoolele, kellel on ligipääs uuringus kasutatavatele isikustatud
andmetele. Ka sellega minimeeritakse võimalus andmestikus reaalsete andmesubjektide tuvastamiseks.
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.
Pseudonümiseeritud andmeid analüüsivad Kölni Ülikool ja Sotsiaalministeerium, konsulteerides
seejuures vajadusel registrite omanike ja teiste asjakohaste osapooltega. Erinevatest registritest
koondatavate andmete ühendamise ja pseudonümiseerimise korraldab Statistikaamet. Pseudonüümimine
Statistikaametis tagab, et kõik uuringu läbiviimiseks vajalikud andmed pseudonüümitakse sama koodiga
ning nii moodustub andmestik, mille alusel on võimalik analüüsi läbiviijal vastata uuringu
uurimusküsimustele ja täita uuringule seatud eesmärk.
1. Vastutava/volitatud töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja
1.1 Vastutava/volitatud töötleja nimi Sotsiaalministeerium/Statistikaamet
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis JAH
1.3 Registrikood või isikukood 70001952/70000332
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn /
aadressid Tatari 51, 10134 Tallinn
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn /
registrikandega) Tatari 51, 10134 Tallinn
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.6 Kontaktandmed Telefon: (+372) 626 9301;
[email protected]
Telefon: +372 625 9300 /
[email protected]
telefon, e-post
Täidab taotluse esitaja
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb
Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille §
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi
viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 16-le.
67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja valitsemisalasse riigi sotsiaalprobleemide
1
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja
asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad
arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud lahendamiskavade koostamine ja elluviimine,
teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja
avamise otsus, leping vms
töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse,
sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine,
võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste
võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase
tegevuse koordineerimine ning vastavate
õigusaktide eelnõude koostamine. Samu eesmärke
kinnitab ka Sotsiaalministeeriumi põhimäärus
(Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42,
edaspidi põhimäärus). Põhimääruse § 2 lõikes 2 on
täpsustatud, et ministeeriumi roll on erivajadustega
inimeste ja eakate poliitikate juhtimine sotsiaalse
kaasatuse valdkonnas.
Käesoleva uuring toetab poliitikate paremat
koostoimet, mistõttu on vajalik erinevate
poliitikavaldkondade andmete kaasamine
uuringusse.
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel on
täidesaatval võimul võimalik analüüsida andmeid
poliitika kujundamise eesmärgil. Kuna uuringu
eesmärkide täitmiseks on vajalik erinevate
andmekogude andmete, sh eriliigiliste
isikuandmete töötlemine, tuleb uuring
kooskõlastada Andmekaitse Inspektsiooniga, kes
hindab seaduses sätestatud tingimuste täitmist.
Käesolevas taotluses on põhjendatud, miks ei ole
analüüsi läbiviimine isikustamata andmetega
võimalik.
3. Uuringu tellija Sotsiaalministeerium
Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle
edastatakse vaid uuringu tulem
4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuringu eesmärgid jagunevad otseste
testandmestikule seatud eesmärkide ning analüüsi
Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud tulemuste pinnalt luua plaanitavale
hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik
isikuandmete töötlemine püsiandmestikule seatud eesmärkide vahel.
Uuringu otsene eesmärk on testida ühe kohaliku
omavalitsuse (Viljandi linn) pinnalt valdkondade
ülese (tööhõive, tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja
haridus) poliitikakujundamise agregeeritud
andmestiku loomise võimalikkust inimesekesksete
ja integreeritud teenusepakkumise arendamiseks.
Uuringu fookuses on kompleksvajadusega (nt
puudega, vähenenud või puuduva töövõimega,
haridusliku erivajadusega või hooldusvajadusega)
inimestele pakutavad teenused ja toetused ning
nende koosmõju. Selleks on testandmestiku
fookuses kõik sihtgrupile pakutavad hoolekande-,
tervishoiu-, tööhõive- ning haridustugiteenused
ning -toetused, vaadates seejuures, millises
järjekorras tugimeetmeid pakutakse, milliseid
meetmeid pakutakse üheaegselt, millised on
sekkumiste tulemused jne.
Testandmestiku analüüsi käigus vastatakse mh
järgmistele küsimustele:
1) Kas lisas 1 kirjeldatud (registrites
olemasolevate) andmete pinnalt on võimalik
erinevate kliendigruppide lõikes hinnata meetmete
pakkumist ja koosmõju, sh vastata
poliitikakujundamiseks olulistele küsimustele
nagu:
- Kas koduteenused eelnevad
institutsionaalsetele teenustele (näiteks
väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
või ööpäevaringne erihoolekande teenus)?
- Kas inimesed on saanud neile vajalikke
teenuseid (sh kas teenus järgneb
hindamisele)?
- Milliseid teenuseid ja toetuseid on
pakutud samaaegselt (sh sarnase sisuga
teenuste samaaegne pakkumine erinevate
valdkondade rahastusest)?
- Millised teenuste ja toetuste
kombinatsioonid on olnud kõige
tulemuslikumad (sh nt toetanud tööturul
püsimist/sinna liikumist või vähendanud
haiglasse sattumise riski)?
Eelnevate küsimuste vastamise juures
analüüsitakse nii seda, kas küsimustele vastamine
on andmete pinnalt võimalik kui seda, kuidas
ühendada andmeid selliselt, et inimeste kaudne
tuvastamine ei oleks võimalik.
2) Milline on registrites olevate andmete kvaliteet
ja ühilduvus?
3) Lähtudes testandmestiku analüüsist, kas
registrites olemasolevate andmete pinnalt on
võimalik luua andmestik, mis võimaldaks hinnata
erinevate tervishoiu, sotsiaalhoolekande, tööhõive
ja hariduse valdkonna tugimeetmete koosmõju
kompleksvajadustega inimeste toetamisel?
Uuringu kaudsem pikaajaline eesmärk on
toetada püsiva integreeritud agregeeritud
andmestiku loomist, mis võimaldaks erinevate
tervishoiu, sotsiaalhoolekande, tööhõive ja
hariduse valdkonna tugimeetmete koosmõju
hindamist kompleksvajadustega inimeste
toetamisel. Pikaajaline eesmärk on luua üle-
Eestiline andmestik, mis toetaks tervishoiu-,
sotsiaalhoolekande-, tööhõive- ja hariduspoliitika
kujundamist suure toetusvajadusega inimeste
senisest isikukesksemaks ja tulemuslikumaks
toetamiseks. Testandmestiku analüüs võimaldab
testida ühe omavalitsuse andmete pinnalt
andmekihi esialgset kontseptsiooni ning vastavalt
analüüsi tulemustele kitsendada üle-Eestilisse
andmestikku kaasatavaid andmeid täiendavate
päringukihtide ja välistustega selliselt, et üksikute
isikute tuvastamine andmekihist oleks täielikult
välistatud.
Analüüsi fookuses olevate teenuste andmete
ammendav loetelu on esitatud taotluse lisas 1.
Samas ei ole praeguse testandmestiku analüüsi
eesmärk poliitikaanalüüs üksikute teenuste
pakkumise toetamiseks vaid andmestiku loomise
testimine, mis toetaks tulevikus
kompleksvajadusega inimestele tervikliku toe
pakkumist.
5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Valimisse on kaasatud kõik Viljandi linna
töödeldakse ning valimi suurus elanikud (17 322 inimest).
Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning
kui palju neid on
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Täpne isikuandmete koosseis kirjeldatud taotluse
lisas 1.
Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi,
terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)
6. Isikuandmete allikad Rahvastikuregister - RR
Sotsiaalkaitse infosüsteem – SKAIS
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid,
küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse
Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister –
STAR
Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse
andmekogu – TETRIS/REDIS
Eesti Hariduse Infosüsteem – EHIS
Töötamise register – TÖR
Haigekassa andmekogu
Viljandi Linnavalitsuse dokumendiregister
AMPHORA
7. Uuringu vajadusteks kogutud Isikukoodid ja igale isikukoodile genereeritud
isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus anonüümne unikaalne kood säilitatakse kuni
analüüsitegevuste lõpuni, ent mitte kauem kui kuni
31.12.2020, tagamaks vajadusel andmefailist
vigade eemaldamine.
7.1 Isikuandmete umbisikustamise Statistikaamet
(kodeerimise) viib läbi ...
Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH
7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Andmete täpne koosseis on kirjeldatud lisas 1 (ei
säilitatakse säilitata isikukoode ja unikaalseid koode)
8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekti teavitamine ei ole valimi
töötlemisest ulatuslikkuse tõttu vajalik ega põhjendatud, sest
andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti
huve ja selle väljund on teaduslik üldistus.
9. Isikuandmete edastamine välisriiki2
Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Ei
Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused
9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse
Loetelu riikidest
9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid
edastatakse
Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek,
tööleping jms)
10 Teave, mille esitamist peab vastutav
töötleja vajalikuks täiendavalt esitada
Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta)
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks
(olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja).
Taotluse lisad:
Lisa 1. Päringute järjekord X
Lisa 2. Uuringu andmekoosseis
Lisa 3. Isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste X
turvameetmete kirjeldamise ankeet
_____________________________ ____________________
(allkirjastaja Marika Priske) (allkiri ja kuupäev)
2
Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu
liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid
http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on
Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i §
18 lõike 3 ja 5 alusel.
Lisa nr 1
Päringute järjekord
1. Andmete isikkoosseisu määratlemine ja andmete pseudonümiseerimine
Andmeid, mis on Statistikaametil juba olemas, registriomanikelt teistkordselt ei pärita.
Allpool on kirjeldatud andmete ühendamise tervikprotsess, ent juhul kui andmed on juba
olemas, päritakse registriomanikelt vaid puuduvad andmed.
I etapp
Statistikaamet (SA) võtab Rahvastikuregistri (RR) andmete baasil 01.01.2017.
seisuga välja kõikide Viljandi elanike isikukoodid, kelle elukoha kood vastab
Viljandi linnale;
SA loob RR andmete baasil uuringu skoobis olevate isikukoodide nimekirja;
II etapp
SA edastab Sotsiaalkindlustusametile (SKA), Eesti Töötukassale (ETK), Eesti
Haigekassale (EHK) ja Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) isikukoodide
nimekirja;
SKA saadab SA-le kõik SKA poolt tulevad kontekstiandmed, skoobis olevate SKA
hindamiste ja teenuste andmed, SHS teenuste ja hooldajatoetuse andmed STARist.
ETK saadab SA- le töövõime ja töövõimetuse hindamise andmed;
EHK edastab SA-le koduõenduse ja iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse
andmed, psühhiaatriliste teenuste andmed, taastusravi ja meditsiiniliste
abivahendite andmed;
HTM edastab SA-le haridustugiteenuste ja haridusliku erivajaduse hindamise
andmed;
Viljandi linn saadab SA-le inimeste andmed, kes on saanud skoobis olevaid KOV
teenuseid;
SA pseudonümiseerib saadud andmed (iga saabunud andmestik
pseudonümiseeritakse enne teiste andmestikega ühendamist);
II faasi päringute infole toetudes kitsendab SA isikukoodide nimekirja, luues III
faasi jaoks uue nimekirja, kuhu jäävad need isikud, kellel on puue ja/või osaline
või puuduv töövõime või töövõimetus ja/või hariduslik erivajadus ja/või kes on
saanud eelmise päringu skoobis olnud teenuseid või toetuseid.
III etapp
SA edastab ETK-le, EMTA-le, EHK-le, HTM-ile, SKA-le ja RRi kitsenenud
isikukoodide nimekirja;
ETK edastab SA-le andmed teenuste, toetuste, pensionite ja hüvitiste kohta, mida
on skoobis olevale sihtgrupile pakutud;
EMTA edastab SA-le andmed skoobis oleva sihtgrupi tööhõive staatuse, staatuse
muutuste ja sissetulekute kohta;
EHK edastab SA-le andmed skoobis olevale sihtgrupile pakutud
tervishoiuteenuste (v.a II etapis juba saadetud andmed) ja toetuste (hüvitiste),
kindlustatuse staatuse ning kehtivate diagnooside kohta;
HTM edastab SA-le andmed skoobis olevate inimeste haridustaseme, hariduses
osalemise ja muutuste hariduseses osalemise staatuse kohta;
SKA edastab SA-le andmed skoobis olevale sihtgrupile makstud toetuste,
pensionite ja hüvitiste kohta (v.a II etapis juba saadetud andmed);
Siseministeerium (SIM) saadab SA-le skoobis olevate isikute, kes on vahemikus
01.01.2017.-31.12. 2018 surnud, surmaajad;
SA pseudonümiseerib saadud andmed (iga saabunud andmestik
pseudonümiseeritakse enne teiste andmestikega ühendamist);
SA lisab pseudonümiseeritud andmetele juurde valimisse jäänud inimeste sünniaja
(MM/YYYY) ja soo.
IV etapp
Tekkinud andmestik puhastatakse ja süstematiseeritakse SA serveris ning
valmistatakse ette analüüsiks;
Kölni Ülikooli teadlastele ja Sotsiaalministeeriumi analüütikutele antakse SA
VPN-serveris ligipääs pseudonümiseeritud andmestikule. Andmeid ei ole
võimalik seejuures kasutada väljaspool SA serverit või neid sealt alla laadida.
Ühelgi osapoolel, kellel on olemas isikustatud andmed, ei teki VPN-ile ligipääsu,
välistades seeläbi teoreetilise võimaluse pseudonümiseeritud andmestikust isikuid
tuvastada.
Lisa nr 2
Uuringu andmekoosseis
1. Uuringusse kaasatud andmete tüüp, andmete asukoht (register), andmete omanik ning
andmevälja kirjeldused3:
Üldandmed
Sotsiaalkaitse
Tervishoid
Tööhõive
Haridus
Andmete Tüüp Andmete asukoht Andmete Andmeväli 1 Kirjeldus
omanik
Baasandmed Rahvastikuregister SIM Isikukood XXXXXXXXXXX
Baasandmed Rahvastikuregister SIM Elukoht KOV kood
Baasandmed Rahvastikuregister SIM Sünniaeg YYYY
Baasandmed Rahvastikuregister SIM Surmaaeg MM/YYYY
Baasandmed Rahvastikuregister SIM Sugu M/N
Kontekstiandmed EHIS HTM Haridustase Alg/põhi/kesk/kõrg
Kontekstiandmed EHIS HTM Kas on hetkel hariduses jah/ei
Kontekstiandmed TÖR EMTA Tööhõive staatus hõives/ei ole hõives
Kontekstiandmed Haigekassa and- EHK Kindlustatuse staatus kindlustatud/
mekogu kindlustamata
Kontekstiandmed SKAIS SKA Puude hindamise aeg DD/MM/YYYYY
Kontekstiandmed SKAIS SKA Puude kehtivuse aeg DD/MM/YYYYY
Kontekstiandmed SKAIS SKA Puude raskusaste keskmine/raske/sügav
Kontekstiandmed SKAIS SKA Domineeriva puude liik, Nt liikumispuue
liitpuude korral puude
koosseis
Kontekstiandmed TETRIS ETK Töövõime hindamise aeg DD/MM/YYYYY
Kontekstiandmed TETRIS ETK Töövõime kehtivuse aeg DD/MM/YYYYY
Kontekstiandmed TETRIS ETK Töövõime hindamise täielik/osaline/puuduv
tulemus töövõime
Kontekstiandmed TETRIS ETK Töövõimetuse hindamise DD/MM/YYYYY
aeg
3
Tabelisse on kaasatud ka andmete kirjeldused, mis on SA-l olemas ja/või mis genereeritakse olemasolevatest
andmetest (nt isikukoodist) ning mille jaoks eraldi täiendavaid päringuid uuringu tarbeks ei tehta.
Kontekstiandmed TETRIS ETK Töövõimetuse kehtivuse DD/MM/YYYYY
aeg
Kontekstiandmed TETRIS ETK Töövõimetuse hindamise Töövõimetuse protsent
tulemus
Kontekstiandmed EHIS HTM Hariduslik erivajadus jah/ei
(HEV)
Kontekstiandmed EHIS HTM HEV klassifikaator klassifikaatori nimetus
Kontekstiandmed TÖR EMTA Sissetulek (palk) x eur
Kontekstiandmed Haigekassa and- EHK Diagnoos RHK kood
mekogu
Hindamise and- SKAIS SKA Hindamise aeg DD/MM/YYYYY
med. Rehabilitat-
sioon
Hindamise and- SKAIS SKA Hindamise tulemus. Kas jah/ei
med. Rehabilitat- vajab teenust?
sioon
Hindamise and- SKAIS SKA Teenusega alustamise plaan/programm/kava
med. Rehabilitat- vorm
sioon
Hindamise and- SKAIS SKA Hindamise aeg DD/MM/YYYYY
med. Erihoole-
kanne
Hindamise and- SKAIS SKA Hindamise tulemus. Kas jah/ei
med. Erihoole- vajab teenust?
kanne
Hindamise and- SKAIS SKA Abivahendi tõendi väljas- DD/MM/YYYYY
med. Abivahendid tamine
Hindamise and- Viljandi linna do- KOV Hindamise aeg DD/MM/YYYYY
med. KOVi poolt kumendiregister
läbi viidud abivaja- AMPHORA
duse hindamine
Hindamise and- Viljandi linna do- KOV Hindamise tulemus. Kas Jah/ei
med. KOVi poolt kumendiregister vajab teenust?
läbi viidud abivaja- AMPHORA
duse hindamine
Hindamise and- Viljandi linna do- KOV Hindamise tulemus. Mil- loetelu
med. KOVi poolt kumendiregister list teenust/teenuseid
läbi viidud abivaja- AMPHORA vajab
duse hindamine
Hindamise and- STAR SKA Kas juhtumiplaan ole- jah/ei
med. KOV mas?
Hindamise REDIS ETK Hindamise aeg DD/MM/YYYYY
andmed. Rehabili-
tatsioonivajaduse
küsimustik
Hindamise REDIS ETK Hindamise tulemus. Kas jah/ei
vajab teenust?
andmed. Rehabili-
tatsioonivajaduse
küsimustik
Hindamise and- EHIS HTM Hindamise aeg DD/MM/YYYYY
med. Haridusliku
erivajaduse hinda-
mine
Hindamise and- EHIS HTM Hindamise tulemus. Kas jah/ei
med. Haridusliku vajab teenust?
erivajaduse hinda-
mine
Hindamise and- EHIS HTM Hindamise tulemus. Mil- Loetelu
med. Haridusliku list teenust/teenu-
erivajaduse hinda- seid/tuge vajab
mine
Tervishoiutee- Haigekassa and- EHK Teenuse kood Nt 7607
nuste andmed mekogu
Tervishoiutee- Haigekassa and- EHK Teenuse alguse aeg DD/MM/YYYYY
nuste andmed mekogu
Tervishoiutee- Haigekassa and- EHK Teenuse lõpu aeg DD/MM/YYYYY
nuste andmed mekogu
Tervishoiutee- Haigekassa and- EHK Teenuse hind x eur
nuste andmed mekogu
Tervishoiutee- Haigekassa and- EHK Teenuse maht X
nuste andmed mekogu
Tervishoiutee- Haigekassa and- EHK Teenuse mahu ühik Min/h/tk
nuste andmed mekogu
Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Teenuse nimi Nt sotsiaalne
teenuste andmed rehabilitatsioon
Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Teenuse alguse aeg DD/MM/YYYYY
teenuste andmed
Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Teenuse lõpu aeg DD/MM/YYYYY
teenuste andmed
Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Teenuse hind x eur
teenuste andmed
Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Teenuse maht X
teenuste andmed
Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Teenuse mahu ühik Min/h/tk
teenuste andmed
Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Abivahendi kood (ISO) xx.xx.xx
teenuste andmed
Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Abivahendi kasutamise DD/MM/YYYYY
teenuste andmed alguse aeg
Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Abivahendi kasutamise DD/MM/YYYYY
teenuste andmed lõpu aeg
Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Abivahendi hind x eur
teenuste andmed
Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Maht X
teenuste andmed
Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Mahu ühik Min/h/tk
teenuste andmed
KOV sotsiaaltee- Viljandi linna do- Viljandi Teenuse nimi Nt koduteenus
nuste andmed kumendiregister linn
AMPHORA
KOV sotsiaaltee- Viljandi linna do- Viljandi Teenuse alguse aeg DD/MM/YYYYY
nuste andmed kumendiregister linn
AMPHORA
KOV sotsiaaltee- Viljandi linna do- Viljandi Teenuse lõpu aeg DD/MM/YYYYY
nuste andmed kumendiregister linn
AMPHORA
KOV sotsiaaltee- Viljandi linna do- Viljandi Teenuse hind (eur) x eur
nuste andmed kumendiregister linn
AMPHORA
KOV sotsiaaltee- Viljandi linna do- Viljandi Teenuse maht X
nuste andmed kumendiregister linn
AMPHORA
KOV sotsiaaltee- Viljandi linna do- Viljandi Teenuse mahu ühik Min/h/tk
nuste andmed kumendiregister linn
AMPHORA
KOV sotsiaaltee- STAR SKA Teenuse nimi Nt koduteenus
nuste andmed
KOV sotsiaaltee- STAR SKA Teenuse alguse aeg DD/MM/YYYYY
nuste andmed
KOV sotsiaaltee- STAR SKA Teenuse lõpu aeg DD/MM/YYYYY
nuste andmed
KOV sotsiaaltee- STAR SKA Teenuse hind (eur) x eur
nuste andmed
KOV sotsiaaltee- STAR SKA Teenuse maht X
nuste andmed
KOV sotsiaaltee- STAR SKA Teenuse mahu ühik Min/h/tk
nuste andmed
Tööhõiveteenuste REDIS ETK Teenuse nimi Nt tööalane
andmed rehabilitatsioon
Tööhõiveteenuste REDIS ETK Teenuse alguse aeg DD/MM/YYYYY
andmed
Tööhõiveteenuste REDIS ETK Teenuse lõpu aeg DD/MM/YYYYY
andmed
Tööhõiveteenuste REDIS ETK Teenuse hind (eur) x eur
andmed
Tööhõiveteenuste REDIS ETK Teenuse maht X
andmed
Tööhõiveteenuste REDIS ETK Teenuse mahu ühik Min/h/tk
andmed
Haridustugitee- EHIS HTM Teenuse nimi Nt logopeediline abi
nuste andmed
Haridustugitee- EHIS HTM Teenuse alguse aeg DD/MM/YYYYY
nuste andmed
Haridustugitee- EHIS HTM Teenuse lõpu aeg DD/MM/YYYYY
nuste andmed
Haridustugitee- EHIS HTM Teenuse hind (eur) x eur
nuste andmed
Haridustugitee- EHIS HTM Teenuse maht X
nuste andmed
Haridustugitee- EHIS HTM Teenuse mahu ühik Min/h/tk
nuste andmed
Riiklik sotsiaaltoe- SKAIS SKA Toetuse nimi Nt üksielava pensionäri
tus/pension toetus
Riiklik sotsiaaltoe- SKAIS SKA Toetuse maksmise kuu- DD/MM/YYYYY
tus/pension päev
Riiklik sotsiaaltoe- SKAIS SKA Toetuse summa x eur
tus/pension
KOV-i poolt maks- STAR SKA Toetuse nimi Nt toimetulekutoetus
tav toetus
KOV-i poolt maks- STAR SKA Toetuse maksmise kuu- DD/MM/YYYYY
tav toetus päev
KOV-i poolt maks- STAR SKA Toetuse summa x eur
tav toetus
Tööhõivesüsteemi TETRIS ETK Toetuse/hüvitise nimi Nt töövõimetoetus
toetus/hüvitis
Tööhõivesüsteemi TETRIS ETK Toetuse/hüvitise maks- DD/MM/YYYYY
toetus/hüvitis mise kuupäev
Tööhõivesüsteemi TETRIS ETK Toetuse/hüvitise summa x eur
toetus/hüvitis
Tervishoiusüs- Haigekassa and- EHK Toetuse nimi Nt ravimihüvitis
teemi hüvitis mekogu
Tervishoiusüs- Haigekassa and- EHK Toetuse maksmise kuu- DD/MM/YYYYY
teemi hüvitis mekogu päev
Tervishoiusüs- Haigekassa and- EHK Toetuse summa x eur
teemi hüvitis mekogu
2. Uuringusse kaasatud andmete detailne andmekoosseis (andmed kogutakse punktis 2
kirjeldatud viisil)
2.1. Valimisse kaasatud baasandmed
- Isikukood
- Elukoht
- Sünniaeg (Lisatakse andmestikku enne isikukoodide agregeerimist)
- Surmaaeg
- Sugu (Lisatakse andmestikku enne isikukoodide agregeerimist)
2.2. Valimisse kaasatud kontekstiandmed
- Haridustase
- Kas on hetkel hariduses
- Tööhõive staatus
- Kindlustatuse staatus
- Puude hindamise aeg
- Puude kehtivuse aeg
- Puude raskusaste
- Puude liik
- Töövõime hindamise aeg
- Töövõime kehtivuse aeg
- Töövõime hindamise tulemus
- Töövõimetuse hindamise aeg
- Tõõvõimetuse kehtivuse aeg
- Töövõimetuse hindamise aeg
- Hariduslik erivajadus (HEV)
- HEV klassifikaator
- Sissetulek (palk)
- Diagnoos
2.3. Valimisse kaasatud teenuste andmed
2.3.1. SKA teenused
- Rehabilitatsiooniteenused
o Tegevusterapeudi teenus
o Loovterapeudi teenus
o Sotsiaaltöötaja teenus
o Psühholoogi teenus
o Eripedagoogi teenus
o Logopeedi teenus
o Füsioterapeudi teenus
o Kogemusnõustaja teenus
o Arsti teenus
o Õe teenus
- Erihoolekandeteenused
o Igapäevaelu toetamise teenus (IET teenus)
o Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske ja sügava puudega
täisealistele (IET autismispektrihäire)
o Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena (IET päeva- ja
nädalahoid)
o Töötamise toetamise teenus (TT teenus)
o Toetatud elamise teenus (TE teenus)
o Kogukonnas elamise teenus (KE teenus)
o Ööpäevaringne erihoolekandeteenus (ÖE teenus)
o Ööpäevaringne erihoolekandeteenus autismispektrihäirega inimesele (ÖE
autismispektrihäire)
o Ööpäevaringne erihoolekandeteenus sügava liitpuudega inimesele (ÖL teenus)
o Ööpäevaringne erihoolekandeteenus ebastabiilse remissiooniga inimesele (ÖR
teenus)
o Erihoolekandeteenus kohtumääruse alusel (ÖK teenus)
o Pikaajaline kaitstud töö
- Abivahendid (abivahendite terviklik loetelu nähtav siin:
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-
editors/abivahendid/abivahendite_loetelu.pdf)
- Kinnise lasteasutuse teenus
2.3.2. KOV teenused
- Koduteenus
- Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
- Tugiisikuteenus
- Täisealise isiku hooldus
- Isikliku abistaja teenus
- Varjupaigateenus
- Turvakoduteenus
- Sotsiaaltransporditeenus
- Eluruumi tagamise teenus tagamiseteenus
- Võlanõustamisteenus
- Lapsehoiuteenus
- Asendushooldusteenus
- Järelhooldusteenus
- Muu sotsiaalteenus
2.3.3. Haridustugiteenused
- Eripedagoogiline tugi
- Logopeediline tugi
- Individuaalne arenduskava
- Tugiisik
- Individuaalse õppekava koostamine ja rakendamine
- Individuaalse üleminekuplaani koostamine
- Õpe 4 – 8 õppijaga väikerühmas (TÕKilt kutseõppesse siirdunud)
- Õpe vähemalt 12 õppijaga väikerühmas (LÕKilt kutseõppesse siirdunud)
- Mõõdukas pedagoogiline sekkumine (sh sotsiaalpedagoogi, psühholoogi,
eripedagoogi teenus)
- Põhjalik pedagoogiline sekkumine (sh sotsiaalpedagoogi, psühholoogi, eripedagoogi
teenus)
- Üldtugi
- Eritugi
- tõhustatud tugi
- psühholoogiline tugi
- sotsiaalpedagoogi tugi
- koduõpe tervislikel põhjustel
- koduõpe lapsevanema soovil
2.3.4. Tööturuteenused
Valimisse on kaasatud kõik Eesti Töötukassa poolt pakutavad tööturuteenused. Ülevaade
pakutavatest teenustest üleval Eesti Töötukassa kodulehel:
https://www.tootukassa.ee/content/teenused.
2.3.5. Tervishoiuteenused
2.3.5.1. II päringuetappi kaasatud teenused
- Koduõendus
- Iseseisev statsionaarne õendusabi
- Statsionaarne taastusravi
o Intensiivne funktsioone taastav taastusravi
o Funktsioone taastav taastusravi
o Funktsioone toetav taastusravi (vähemalt 19-aastasele isikule)
o Funktsioone toetav taastusravi (alla 19-aastasele isikule)
- Päevaravi
o Massaažiseanss mõõdukate ja tugevate tsentraalsete või perifeersete
pareesidega haigele (kestus 30 min)
o Mudaraviseanss reumatoidartriidi, anküloseeriva spondüliidi ning väljendunud
liigesejäikusega haigele
o Raviseanss külmvõimlemiskambris
o Speleoteraapia kroonilise bronhiidi või bronhiaalastmaga haigele
Tegevusteraapia individuaalne (kestus 30 min)
o Tegevusteraapia 2–3 haigele samal ajal (kestus 30 min)
o Tegevusteraapia kodus Füsioteraapia individuaalne (kestus 30 min
o Füsioteraapia 2–3 haigele samal ajal (kestus 30 min)
o Füsioteraapia grupis (kestus 30 min)
o Füsioteraapia basseinis individuaalne (kestus 30 min)
o Füsioteraapia basseinis grupis (kestus 30 min)
o Füsioteraapia kodus Lümfiteraapia (kestus 60 min)
o 6 minuti kõnnitest
- Psühhiaatrilised teenused
o Ambulatoorsed teenused
Psühhiaatri ja õe vastuvõtt aktiivravi perioodis
Psühhiaatri vastuvõtt aktiivravi perioodis
Psühhiaatri vastuvõtt toetusravi perioodis
Psühhiaatri vastuvõtt (alla 19-aastasele isikule)
Psühhiaatrilise ravimeeskonna koduvisiit (alla 19-aastasele isikule)
o Statsionaarsed teenused
Akuutpsühhiaatria (tahtest olenematu ravi korral)
Lastepsühhiaatria (alla 19-aastane isik)
Päevaravi Psühhoteraapia seanss ühele haigele
Psühhoteraapia seanss ühele haigele grupis (grupis kaks kuni kaheksa
haiget)
Psühhoteraapia seanss perele
Kliinilise psühholoogi konsultatsioon eriarsti suunamisel
2.3.5.2. III päringuga kaasatakse kõik tervishoiuteenused, mida valimisse jäänud sihtgrupile
on pakutud (v.a eelmises etapis juba kaasatud teenused). Terviklik Eesti Haigekassa
tervishoiuteenuste loetelu on nähtav siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062019011.
2.4. Valimisse kaasatud toetuste, pensionite ja hüvitiste andmed
2.4.1. Sotsiaaltoetused ja pensionid
2.4.1.1. Riiklik sotsiaaltoetus/pension
- Puude toetus
- Perehüvitised
- Üksi elava pensionäri toetus
- Vanaduspension
- Ennetähtaegne vanaduspension
- Edasilükatud vanaduspension
- Soodustingimustel vanaduspension
- Toitjakaotuspension
- Töövõimetuspension
- Rahvapension
- Sooduspension
2.4.1.2. KOV-i poolt makstav toetus
- Toimetulekutoetus
- Matusetoetus
- Hooldajatoetus
- Ühekordsed eraldised
2.4.2. Tervishoiusüsteemi hüvitis
- Ravimihüvitis
- Haigushüvitis
2.4.3. Tööhõivesüsteemi toetused ja hüvitised
Valimisse on kaasatud kõik Eesti Töötukassa poolt pakutavad toetused, pensionid ja hüvitised
(ülevaade pakutavatest teenustest üleval Eesti Töötukassa kodulehel:
https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised)
2.5. Valimisse kaasatud hindamiste andmed
- sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse hindamine
- erihoolekande vajaduse hindamine
- abivahendi vajaduse hindamine
- KOV abivajaduse hindamine
- juhtumiplaan
- tööalase rehabilitatsiooni vajaduse hindamine
- haridusliku erivajaduse hindamine
ASUTUSESISESEKS
KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon
Märge tehtud: 04.03.2020
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: otsuse
jõustumiseni
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2
OTSUS
isikuandmete töötlemisest teadusuuringuks
nr 2.2.-1/20/1
Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Signe Kerge
Otsuse tegija
(peadirektori volitusel)
Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinnas, 04.03.2020
Taotluse esitamise aeg 02.01.2020
Marika Priske
kantsler
Taotluse esitaja
Sotsiaalministeerium
e-post:
[email protected]
RESOLUTSIOON:
1. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5 alusel otsustan anda luba andmesubjektide
nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks uuringus „Integreeritud
teenusepakkumise toetamine Eestis“ 02.01.2020 taotluse tingimustel ja mahus.
2. Käesoleva luba on tingimuslik ehk kehtib ainult siis, kui Sotsiaalministeerium on
saanud uuringu jaoks eetikakomitee loa.
3. Sotsiaalministeeriumil esitada Statistikaametile edastatud algandmete
Statistikaameti poolt hävitamise akt peale uuringu eesmärgi saavutamist
(vastavalt taotluse punktile 7).
VAIDLUSTAMISVIIDE:
Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes
1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7
lõikes 1 sätestatud korras.
TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:
Isikuandmete töötlemise eesmärk:
Uuringu eesmärk on analüüsida võimalusi valdkondade ülese (tööhõive, tervishoid,
sotsiaalhoolekanne ja haridus) poliitikakujundamise agregeeritud andmestiku loomiseks.
Integreeritud andmekihi loomise eesmärk on toetada inimesekeskset poliitikakujundamist ning
aidata hinnata integratsiooni soodustamiseks tehtud muudatuste mõju. Andmekiht peab
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
erinevate kliendigruppide lõikes vastama näiteks järgmistele poliitikakujundamise jaoks
olulistele küsimustele: kui paljudel juhtudel eelnevad institutsionaalsetele teenustele (näiteks
väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus või ööpäevaringne erihoolekande teenus)
koduteenused, milliseid teenuseid pakutakse inimestele samaaegselt, millised on teenuste või
teenuskombinatsioonide tulemused (näiteks mingites kombinatsioonides siirdutakse tagasi
tööturule tõenäolisemalt kui teiste kombinatsioonide puhul) jne. Andmekihi sisulise kirjelduse
loomiseks soovime ühe Eesti omavalitsuse näitel luua testandmestiku, mille abil hinnata
andmete tegelikku ühilduvust, koguda infot andmekvaliteedi kohta ning testida, millistele
küsimustele kokku toodavad andmestikud vastata võimaldavad. Analüüsi käigus käsitletakse
muuhulgas ka andmekaitse ja institutsionaalsete barjääridega seotud küsimusi ja võimalusi
takistuste kõrvaldamiseks. Näiteks andmekaitse vaates analüüsitakse, kuidas tagada päringute
ülesehitusega, et isikute tuvastamise teoreetiline võimalus puudub. Oluline on rõhutada, et
agregeeritud andmekiht peab olema selline, mis ei võimalda andmekoosseisust tuvastada
üksikuid indiviide – st loodava andmekihi eesmärk ei ole riskigruppi kuuluvate inimeste
tuvastamine. Eespool kirjeldatud eesmärkide täitmiseks tuleb agregeeritud andmekihi
loomiseks andmestikud isikupõhiselt ühendada, mis tähendab, et andmete linkimise läbiviija
(Statistikaamet) puutub kokku ka isikustatud andmetega. Samas toimub andmete
pseudonümiseerimine juba enne nende ühendamist (pseudonümiseerimise viib läbi
Statistikaameti üks osakond ning ühendamise teine), st andmete ühendamise faasis ei ole isikute
otsene tuvastamine võimalik. Selline protsess võimaldab minimeerida uurijate arvu, kes isiku
tuvastamist võimaldavate andmetega töötavad.
Uuringu kaudsem pikaajaline eesmärk on toetada püsiva agregeeritud andmestiku loomist, mis
võimaldaks erinevate tervishoiu, sotsiaalhoolekande, tööhõive ja hariduse valdkonna
tugimeetmete koosmõju hindamist kompleksvajadustega inimeste toetamisel. Loodav
andmestik toetaks poliitikakujundamist nii kohalikul kui riiklikul tasandil olukorras, kus
poliitikakujundamise eesmärk on inimesekeskse toetussüsteemi suunas liikumine, ent
toetussüsteemi osad on juhitud erinevatest valdkondadest (tervishoid, sotsiaalhoolekanne,
tööhõive, haridus) ning erinevate organisatsioonide poolt (Eesti Haigekassa,
Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, kohalikud omavalitsused, Rajaleidja keskused jne).
Hetkel saame poliitikaanalüüsis toetuda küll erinevatele statistilistele andmetele (nt teame kui
paljudele inimestele on pakutud Sotsiaalkindlustusameti poolt rahastatavat sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenust või kui paljud inimesed on kohaliku omavalitsuse toel saanud
sotsiaaltranspordi teenust), samas puudub ülevaade, kas erinevad meetmed on kasutusel samade
või erinevate inimeste toetamiseks. Andmestiku kaudu ei ole kohalikel omavalitsustel võimalik
konkreetsetele inimestele konkreetseid teenuseid pakkuda, vaid saada vaid statistiline
isikustamata teave enda teenuste paremaks ja integreeritumaks pakkumiseks.
Siinkohal võib tuua näite 2016. aastal läbi viidud uuringust, kus ühekordselt said ühendatud
kahe aasta andmed taastusravi ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kohta. Uuringu peamine
eesmärk oli tuvastada, kas ja mil määral on Eesti Haigekassa poolt rahastatava taastusravi ning
Sotsiaalkindlustusameti poolt rahastatava sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtgrupis
kattuvusi ning kas kliendigruppides, kus võiks eeldada, et taastusravile järgneb sotsiaalne
rehabilitatsioon (nt õnnetusjuhtumis seljaajukahjustuse saanud inimesed, kus õnnetusjuhtumi
järgselt peaks ravile järgnema taastusravi ning seejärel vajab inimene tuge uue olukorraga
kohanemiseks) toimuvad eelduspärased protsessid. Nendele küsimustele vastamiseks on
2 (6)
oluline see, et andmed oleksid isikuliselt ühendatud, kuna vaid selliselt on võimalik näha
teenuste omavahelisi dünaamikaid. Tookordse analüüsi tulemusel saime teada, et sektoris
tugevalt levinud uskumus, et teenused dubleerivad oluliselt üksteist, ei saanud kinnitust ning
samaaegne teenuste pakkumine oli vähelevinud. Küll aga saime kinnitust, et juhtudel, kus
vajalik oleks sujuv liikumine ühelt teenuselt teisele, seda enamasti ei toimu. Analüüsi valguses
oli võimalik planeerida asjakohased meetmed kahe teenusgrupi vahel parema koostoime
loomiseks. Ilma analüüsita vastavat teadmist tekkinud ei oleks. Samas on sellised ühekordsed
analüüsid ajamahukad ning teadmispõhiseks ja inimesekeskseks poliitikakujundamiseks
vajalikku alusinfot on vaja oluliselt operatiivsemalt. Samuti on oluline näha muutusi ajas –
ühekordse analüüsiga saime teada, milline oli olukord vaadeldud aastatel, ent vahepeal on
tervishoiu- ja hoolekandesüsteemides toimunud muudatusi, mistõttu tollane olukord võib olla
oluliselt muutunud.
Toome veel mõned näited küsimustest, millele andmete ühendamise abil sooviksime vastata (sh
vastata regulaarselt ja näha ajas toimunud muutusi):
- Kas enne institutsionaalsetele teenustele (nt üldhooldus, ööpäevaringne erihoolekanne
või iseseisev statsionaarne õendusabi) suunamist on inimest toetatud kodu- ja
kogukonnapõhiste teenustega?
- Kas kompleksteenuste (nt taastusravi ja rehabilitatsioon) pakkumisele on eelnenud
üksikteenused (nt füsioteraapia perearsti teraapiafondist või isikliku abistaja teenus
kohaliku omavalitsuse poolt)?
- Milliseid teenuseid pakutakse paralleelselt samade inimeste toetamiseks (nt kohaliku
omavalitsuse poolt pakutav koduteenus ning Eesti Haigekassa rahastusel pakutav
koduõendusteenus)?
- Kas inimesed, kellel on tuvastatud teenusvajadus, saavad mõnest süsteemist tuge?
- Millised toetuste ja teenuste kombinatsioonid esinevad kõige sagedamini?
- Milline on keskmine kulu inimese kohta üle valdkondade (võimalik analüüsida
erinevate tunnuste alusel, nt keskmine kulu sügava liikumispuudega inimese puhul)?
- Milliste teenuste ja toetuste koosmõjus jõuavad tööturult eemalolevad inimesed
kiiremini tagasi tööturule?
Käesoleva uuringuga teostatav testandmestiku analüüs võimaldab testida ühe omavalitsuse
andmete pinnalt andmekihi esialgset kontseptsiooni ning vastavalt analüüsi tulemustele
kitsendada üle-Eestilisse andmestikku kaasatavaid andmeid täiendavate päringukihtide ja
välistustega, selliselt, et tulevikuandmestikku tuleks kaasata minimaalsed andmed, mis
küsimustele vastamist võimaldavad. Samuti võimaldab testandmestiku analüüs kontrollida,
kuidas ehitada andmekiht üles selliselt, et üksikute isikute tuvastamine andmekihist oleks
täielikult välistatud.
Kordame siinkohal ka üle, et taotlusega küsime nõusolekut ainult ühekordse testanalüüsi (nö
proof of concept analüüsi) läbiviimiseks. Testandmestik koostatakse piiratud (seostatavate)
teenuste loetelu kohta, mis piiritleb ühtlasi analüüsi skoobi. Pikaajalise eesmärgi suunas liigume
edasi vaid juhul, kui saame kinnituse, et andmete ühendamine sellisel viisil tõepoolest eespool
toodud küsimustele vastamist võimaldab (sh et alusandmetes ei ole märkimisväärseid puudusi,
mis selle võimaluse välistaksid) ning andmeid on seejuures võimalik kasutada selliselt, et
3 (6)
üksikute isikute tuvastamine andmekihist oleks välistatud. Testandmestiku analüüsi käigus
loome ka arusaama sellest, milline regionaalne jaotus andmestikes võimalik on (lähtudes
endiselt põhimõttest, et poliitikakujundamise andmestikust ei tohiks üksikute isikute
tuvastamine võimalik olla) ning millise tasandi jaoks (riik, kohalik tasand, teenusepakkujad)
millised andmed peaksid kättesaadavad olema. Eeldusel, et testandmestiku analüüs esialgset
kontseptsiooni toetab, koostatakse järgmise sammuna väljatöötamiskavatsus, mille käigus
kirjeldatakse põhjalikumalt, milliseid probleeme vajalike andmete puudumine süsteemis loob,
kaardistatakse püsiva andmestiku loomise alternatiivsed võimalused ning hinnatakse
lahenduskäikude võimalikud mõjud. Väljatöötamiskavatsuse protsessi kaasatakse seejuures
kõik olulised ja asjakohased osapooled. Loodava andmekihi otstarbekus ja täpne
funktsionaalsus täpsustakse testandmestiku analüüsi käigus. Riive vähendamiseks kaasatakse
testandmestikku vaid ühe kohaliku omavalitsuse elanike andmed.
Isikuandmete vastutav töötleja:
Sotsiaalministeerium.
Töötlemiskoha aadress:
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn ja Tatari 51, 10134 Tallinn
Töödeldavate andmete koosseis:
Täpne isikuandmete koosseis kirjeldatud taotluse lisas 1.
Isikuandmete allikad:
Rahvastikuregister - RR
Sotsiaalkaitse infosüsteem – SKAIS
Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister – STAR
Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu – TETRIS/REDIS
Eesti Hariduse Infosüsteem – EHIS
Töötamise register – TÖR
Haigekassa andmekogu
Viljandi Linnavalitsuse dokumendiregister
AMPHORA
Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus:
Valimisse on kaasatud kõik Viljandi linna elanikud (17 322 inimest)
Need vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, kellele andmed võidakse avalikustada: ei ole.
Andmete kavandatav edastamine kolmandatesse riikidesse: ei ole
Taotleja kinnituste kohaselt:
Teadusuuringu tulemus esitatakse teadusliku üldistusena, isikuid tuvastada ei ole võimalik.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:
4 (6)
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5 sätestab, et isikustatud andmetega poliitikakujundamise
uuringu läbiviimiseks peab olema Andmekaitse Inspektsiooni eelnev luba. Oleme nõus, et
pärast isikute tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide
saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka
avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute
kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi.
Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks uuringus kehtib tingimustel, mis on
inspektsioonile 02.01.2020 esitatud taotluses ning lisamaterjalides kajastatud.
Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse
Inspektsiooni teavitada.
Lisaks märgime, et Andmekaitse Inspektsioon ei nõustu Sotsiaalministeeriumiga, et käesoleval
juhul puudub asjakohane eetikakomitee. Kuna uuring käsitleb eriliiki isikuandmeid, on antud
juhul siiski vajalik ka eetikakomitee luba.
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 kohaselt kontrollib poliitika kujundamise eesmärgil
tehtava uuringu puhul „käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist“. Paragrahv 6
lõike 4 kohaselt peaks aga eriliiki isikuandmetel põhineva uuringu puhul ka eetikakomitee
kontrollima §-s 6 loetletud tingimuste täitmist. Seega – eriliiki isikuandmetel põhineva poliitika
kujundamise eesmärgilise uuringu puhul peaks § 6 sätestatud nõuete täitmist kontrollima nii
eetikakomitee kui Andmekaitse Inspektsioon. Kuna nõueteks on ka
eetikakomitee/inspektsiooni luba, siis tekkis praktikas küsimus, kumma loa peaks hankima
enne ning kes kelle loa olemasolu kontrollib.
Selle küsimuse lahendamiseks korraldas Sotsiaalministeerium 15. jaanuaril
Sotsiaalministeeriumis kohtumise, kus lepiti kokku, et sellises olukorras tuleb esimese
sammuna taotleda eetikakomitee luba ning seejärel inspektsiooni luba. Seega jääb
arusaamatuks loa taotleja vastuväide, nagu oleks inspektsioon omaalgatuslikult ja loa taotlejale
üllatuslikult muutnud oma halduspraktikat. Loa taotleja vastuväitest saab inspektsioon aru nii,
et vaatamata jaanuaris kokku lepitule, ei ole Sotsiaalministeerium käimasoleva loa taotluse
menetluste puhul võimeline kokkulepet veel täitma ning soovib, et enne 15. jaanuari alustatud
loa taotluse menetlustes ei rakendataks nõuet, et esmalt tuleb eetikakomitee luba hankida.
Võttes arvesse 15. jaanuari kokkulepet, Sotsiaalministeeriumi taotlust, asjaolu, et
Sotsiaalministeerium on ekslikult arvanud, et käesoleva uuringu puhul eetikakomiteel pädevust
pole, otsustan anda uuringuloa taotluse tingimusega, et luba hakkab kehtima eetikakomitee loa
andmisega samaaegselt. Kui eetikakomitee luba ei anna, puuduks loa taotlejal niikuinii õigus
uuringut läbi viia. Seega ei kaasne kõrvaltingimusega loa taotleja jaoks täiendavaid kohustusi
või õiguste piiramist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Signe Kerge
5 (6)
vaneminspektor
peadirektori volitusel
6 (6)
Leping
Statistikaamet, registrikood 70000332, asukoht Tatari 51, 10134 Tallinn, mida esindab peadirektor
Mart Mägi, kes tegutseb põhimääruse alusel (edaspidi nimetatud „Teostaja”) ja
Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab
kantsler Marika Priske, kes tegutseb põhimääruse alusel (edaspidi nimetatud “Tellija”), edaspidi
nimetatud koos ja eraldi „Pool” või „Pooled”, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud „Leping”).
1. Lepingu eesmärk ja ese
1.1 Käesoleva Lepingu eesmärgiks on sätestada tingimused uuringu „Integreeritud teenusepakkumise
toetamine Eestis“ andmete kogumise, ühendamise, pseudonümiseerimise ning teadlaste
keskkonnas kasutusele andmise teenuse (edaspidi Teenus) osutamiseks. Uuringu eesmärk on
analüüsida võimalusi valdkondade ülese (tööhõive, tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja haridus)
poliitikakujundamise agregeeritud andmestiku loomiseks. Integreeritud andmekihi loomise eesmärk
on toetada inimesekeskset poliitikakujundamist ning aidata hinnata integratsiooni soodustamiseks
tehtud muudatuste mõju. Pseudonümiseeritud andmeid analüüsivad Kölni Ülikool ja
Sotsiaalministeerium, konsulteerides seejuures vajadusel registrite omanike ja teiste asjakohaste
osapooltega. Erinevatest registritest koondatavate andmete ühendamise ja pseudonümiseerimise
korraldab Statistikaamet. Uuringu täpne ülesehitus, kaasatud andmestikud, päringute järjekord ja
muud olulised asjaolud on kirjeldatud lepingu lisas 1.
1.2 Käesoleva Lepingu esemeks on Poolte õigused ja kohustused seoses Teenuse osutamisega
lepingu allkirjastamisest alates kuni tööde lõpetamiseni hiljemalt 31.12.2020.
1.3 Lepingu lahutamatuks osaks on Andmekaitse Inspektsiooni 04.03.2020 otsus nr 2.2.1/20/1.
2. Lepingu hind ja maksetingimused
2.1 Tellija tasub Teenuse osutamise eest ühekordse taotlemise menetlemise tasuna 282 (kakssada
kaheksakümmend kaks) eurot ning vastavalt andmete ettevalmistamiseks tööle kulunud ajale 39
(kolmkümmend üheksa) eurot tunnis andmete pseudonüümimise eest ning 55 (viiskümmend viis)
eurot tunnis andmete ühendamise eest.
2.2 Tellija tasub Teostaja poolt esitatud arve hiljemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul arve
väljastamise kuupäevast arvates.
2.3 Arve väljastamise aluseks on Poolte poolt allkirjastatud Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt.
3. Lepingu täitmise tähtaeg
3.1 Lepingu täitmise tähtaeg on 31.12.2020.
4. Lepingu dokumendid
4.1 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust ja koos Lepinguga allkirjastatud lisadest (edaspidi Lisa)
ning Lisadest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu sõlmimist.
4.2 Ükski Lepingust tuleneva õiguse realiseerimisel või kohustuse täitmisel esinev viivitus ei tähenda
sellest õigusest ja kohustusest loobumist ning ühegi õiguse eraldi või osaline täitmine ei välista selle
õiguse täies mahus teostamist.
4.3 Lepingu üksiku sätte kehtetus selle vastuolu tõttu seadusega ei too kaasa kogu Lepingu või selle
teiste sätete kehtetust. Seadusega vastuolus oleva sätte ilmnemisel teevad Pooled oma parimad
jõupingutused selle sätte asendamiseks seadusega kooskõlas oleva sättega.
5. Teenuse osutamise ajakava ja tegevused
5.1 Lepingu alusel teostatav Teenus jaotakse alljärgnevateks etappideks:
5.1.1 I etapp – Teostaja koondab uuringu andmed andmete omanikelt ning ühendab ja pseudonüümib
need vastavalt Andmekaitse Inspektsioonile esitatud taotlusele (käesoleva lepingu lisa 1).
Töödega alustatakse kuu aja jooksul lepingu allkirjastamisest alates ning andmete ühendamise
ja pseudonüümimise tegevused viiakse ellu kahe kuu jooksul andmete saamisest andmete
omanikelt. Lepingu I etapp on kirjeldatud lepingu lisas 1 uuringu etappidena 1-3.
5.1.2 II etapp – Teostaja puhastab, süstematiseerib ning valmistab analüüsiks ette tekkinud
andmestiku ning loob Kölni Ülikooli ja Sotsiaalministeeriumi analüütikutele ligipääsu
Statistikaameti teadlaste keskkonnas (VPN-server). Töö teostatakse ühe kuu jooksul I etapi
lõpetamisest.
5.1.3 III etapp – Kölni Ülikooli ja Sotsiaalministeeriumi analüütikud teostavad andmeanalüüsi
Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Teostaja kontrollib enne Tellijale väljastamist üle kõik
teadlaste keskkonnast eksporditavad tulemid, veendudes seejuures, et tulemid ei sisalda
kaudselt tuvastatavaid andmeid. Töö teostatakse hiljemalt 31.12.2020.
5.1.4 IV etapp – Teostaja hävitab ainult käesoleva analüüsi tarbeks kogutud isikustatud ja
pseudonüümitud andmed pärast analüüsi lõpetamist hiljemalt 31.12.2020.
6. Teostaja õigused ja kohustused
6.1 Teostaja kohustub osutama Teenust kvaliteetselt ning järgima Tellijaga kooskõlastatud Teenuse
teostamise tähtaega.
6.2 Teostaja kohustub koheselt informeerima Tellijat kõikidest Teostajale teadaolevatest asjaoludest,
mis võivad takistada Lepingu täitmist.
6.3 Teostajal on õigus saada Tellijalt Teenuse osutamiseks vajalikku informatsiooni.
6.4 Teostaja täidab kõiki kehtivaid andmekaitsealaseid, andmete turvalisust puudutavaid õigusakte ja
muid eeskirju.
6.5 Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmisel on kohustust rikkunud Pool kohustatud hüvitama
teisele Poolele tekitatud faktilise kahju.
7. Tellija õigused ja kohustused
7.1 Tellija tagab niipea kui võimalik Teostajale Tellija käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja
dokumentatsiooni, mis on Lepingu täitmiseks oluline.
7.2 Tellija kohustub kirjalikult koheselt informeerima Teostajat kõikidest Tellijale teadaolevatest
asjaoludest, mis võivad takistada Lepingu täitmist.
7.3 Tellija kohustub tasuma Lepingu punktis 2.1 nimetatud summa vastavalt Lepingu punktis 2.2 toodud
maksetingimusele.
7.4 Tellijal on kohustus tutvuda Teostaja poolt saadud Teenuse tulemitega 10 (kümne) tööpäeva jooksul
ning vajadusel esitada omapoolsed parandus- või täiendusettepanekud.
7.5 Tellijal on õigus Teenuse täitmise kontrollimiseks nõuda kirjalike ja suuliste seletuste esitamist
Teenuse teostamise kohta.
7.6 Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmisel on kohustust rikkunud Pool kohustatud hüvitama
teisele Poolele tekitatud faktilise kahju.
7.7 Tellija vastutab kõigi autoriõiguste ja muude intellektuaalse omandi õiguste olemasolu eest, mis on
vajalikud Teenuse teostamiseks ning selle eest, et Teenuse teostamisega ei rikuta kolmandate
isikute autoriõigusi ega muid intellektuaalse omandi õigusi.
8. Teenuse teostamine
8.1 Teenuse otsene teostamine toimub Teostajapoolse kontaktisiku juhtimisel.
8.2 Lähteülesande muutmisel otsustatakse Tellija ja Teenus Teostaja kokkuleppel muudatustega
seotud tehnilised võimalused, teostamise tähtajad, maksumus jm asjaolud.
8.3 Teostaja kontaktisik annab aru kõikidest Teostaja poolsetest Teenusega seotud asjaoludest ning
vajadusel teeb ettepanekuid Lepingu muutmiseks.
8.4 Tellija kontaktisik koordineerib Tellija ja Teostaja töötajate koostööd Teenuse osutamisel.
8.5 Pooltevahelised Lepinguga seotud informatsioonilised teated edastatakse e-posti teel Poolte
kontaktisikutele. Olulised küsimused vormistatakse kirjalikult. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud
elektrooniline allkirjastamine.
8.6 Teenus teostamine toimub Teostaja ruumides, kus Teenuse osutamiseks kaasatud isikud peavad
kinni Teostaja sisekorraeeskirjadest ja turvaeeskirjast.
9. Teenuse üleandmise ja vastuvõtmise kord
9.1 Teenuse üleandmine-vastuvõtmine toimub Lepingus sätestatud tingimustel. Teenus loetakse
üleantuks- vastuvõetuks pärast Poolte poolt üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastamist.
9.2 Teostaja esitab Tellijale valminud Teenuse Lepingu punktis 3 nimetatud tähtajaks.
9.3 Pärast Teenuse vastuvõtmist ei ole Tellijal õigust nõuda Teostajalt muid toiminguid, tegusid,
teostatud Teenuse muutmist v.a puuduste kõrvaldamist või täiendamist jms lisatöid ilma, et Tellijal
tekiks kohustus nende eest Teostajale täiendavalt tasuda. Kui Tellija tellib eelmainitud lisatöid,
vormistatakse selle kohta vastav Lepingu lisa ning tegemist on uue Teenusega.
10. Konfidentsiaalsus
10.1 Pooled kohustuvad hoidma saladuses teineteiselt ükskõik mis vormis saadud informatsiooni
ning kasutama seda ainult Lepingu täitmiseks (konfidentsiaalsuskohutus).
10.2 Pool on kohustatud hoidma saladuses teise Poole poolt kasutatavaid töömeetodeid ning
Teenuse osutamiseks kasutatud protsesse ja süsteeme jmt, millised neid kasutav Pool on ise välja
töötanud.
10.3 Konfidentsiaalsuskohustus ei hõlma informatsiooni:
10.3.1 mis on üldiselt kättesaadav või avalik;
10.3.2 mis on saadud kolmandalt isikult ilma konfidentsiaalsuskohustuseta;
10.3.3 mille avaldamiseks oli teise Poole kirjalik nõusolek;
10.3.4 mille avaldamise kohustus tuleneb seadusest.
10.4 Lepingu lõppedes kohustuvad Pooled ilma erikorralduseta hävitama teineteiselt saadud
konfidentsiaalse informatsiooni.
10.5 Pooltel on õigus kasutada Lepingu täitmise käigus omandatud oskusi ja kogemust.
10.6 Käesolevas punktis sätestatud konfidentsiaalsuse kohustused kehtivad tähtajatult pärast
Lepingu lõppemist.
10.7 Teostaja kohustub mitte avalikustama temale Tellija ruumides või tema seadmete kaudu
teatavaks saanud andmeid.
10.8 Pooled kohustuvad hoidma konfidentsiaalsena ja mitte avaldama kolmandatele isikutele
konfidentsiaalset informatsiooni, mis saab Pooltele teatavaks pärast lepingujärgse Teenuse täitmist.
10.9 Teostajal lasub kohustus, kui Lepingu alusel antakse talle juurdepääs Tellija seadmetele, hoida
konfidentsiaalsena nendes olevat informatsiooni, kasutama seda üksnes Lepingus sätestatud
eesmärkidel ning tagama selle säilimise.
10.10 Vastutus nimetatud kohustuste täitmise eest lasub Pooltel kõigi isikute suhtes, kes Lepingu
täitmisele on kaasatud.
11. Vääramatu jõud
11.1 Pooled on vabastatud vastutusest Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekitatud
kahju eest, kui Lepingu mittetäitmine või mittekohane täitmine on tingitud sellistest asjaoludest nagu
üleujutus, tulekahju, maavärin või muu loodusõnnetus, sõda või sõjalised operatsioonid.
11.2 Kui vääramatu jõu asjaolud takistavad Lepingujärgsete kohustuste täitmist, siis vastava
kohustuse täitmise aeg pikeneb ajavahemiku võrra, millal kohustuse täitmine oli takistatud
vääramatu jõu tõttu.
11.3 Pool, kelle tegevus Lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu tõttu, on
kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama teisele Poolele.
11.4 Vääramatu jõud ei vabasta Pooli kohustusest võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud Lepingu
mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekkida võiva kahju vältimiseks või vähendamiseks.
11.5 Kui vääramatu jõu mõju peaks kestma üle 60 (kuuekümne) päeva, on kummalgi Poolel õigus
sellest eelnevalt teisele Poolele kirjalikult teatades Lepingu osaliseks või täielikuks tühistamiseks,
ilma et ühelgi osapooltest oleks õigus nõuda sellest tulenevalt kahjude hüvitamist, välja arvatud
summad, mille eest pole Töid üle antud.
12. Lepingu jõustumine, kehtivus, muutmine ja lõppemine
12.1 Leping jõustub pärast selle allakirjutamist mõlema Poole poolt.
12.2 Lepingu ja selle lisade täiendused ning muudatused jõustuvad pärast nendele allakirjutamist
mõlema Poole poolt.
12.3 Tellijal on õigus Leping ühepoolselt lõpetada, kui:
12.3.1 Teostaja ei asu õigeaegselt Lepingut täitma;
12.3.2 Teostaja viivitab põhjendamatult Teenuse lõpetamisega;
12.3.3 mingil põhjusel pole Teenuse teostamine Tellijale enam otstarbekas;
12.3.4 Teostaja poolt osutatava Teenuse kvaliteet või tulemused ei vasta Teenuse teostamise
kokkuleppele.
12.3.5 Juhul, kui Tellija lõpetab Lepingu ühepoolselt Lepingu punktist 12.3. tulenevatel alustel, siis on
Tellija kohustatud tasuma Teostajale Lepingu tingimustele vastava faktiliselt teostatud Teenuse
eest.
13. Muud tingimused
13.1 Pooled on kohustatud Lepingu täitmisel järgima kehtivaid õigusakte.
13.2 Kõik käesoleva Lepingust tulenevad erimeelsused lahendatakse läbirääkimiste teel. Juhul, kui
läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse erimeelsused Eesti Vabariigi seadusandlusega
ettenähtud korras.
13.3 Pooled on teadlikud, et Leping on avalik, v.a osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest
tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
14. Pooltevahelised teated ja kontaktisikud
14.1 Pooled edastavad kõik Lepinguga seotud teated ja ettepanekud teisele Poolele vähemalt
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti teel) Lepingus märgitud aadressil, v.a
informatiivse iseloomuga teated, millel ei ole õiguslikke tagajärgi.
14.2 Lepinguga seotud informatiivseid teateid võivad Pooled edastada telefoni teel.
14.3 Pooled teavitavad üksteist kõigist asjaoludest, mis võivad omada tähtust Lepingu eesmärgi
saavutamise seisukohast.
14.4 Teostaja kontaktisik Lepingu täitmisel on Kadri Rootalu telefon 625 9278, e-post:
[email protected].
14.5 Tellija kontaktisik Lepingu täitmisel ja Teenuse vastuvõtjaks on Gerli Aavik-Märtmaa telefon: 626
9818, e-post:
[email protected].
14.6 Poolte esindajate muutumisel teavitatakse sellest teist Poolt e-posti teel.
15. Lepingu lisad
Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad:
15.1. Lisa 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus.
Käesolev Leping on sõlmitud digitaalselt.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Teostaja Tellija
Mart Mägi Marika Priske
Peadirektor Kantsler
Statistikaamet Sotsiaalministeerium