dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 15. mai 2020
Viit
1.1-5/1112-1
Registreeritud
15. mai 2020
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine ja raamatupidamisarvestus
Sari
1.8-2 Lepingud (töövõtt ja käsundus juriidiliste isikutega, koostöölepe kulude hüvitamiseks, haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus, andmevahetus) koos aktidega
Toimik
1.8-2/2021
Vastutaja
Ene Rebane (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎1.1-51112-1_15.05.2020_Muu_leping.bdoc.asice2182 KB

Sisu (failidest)

Andmekaitse Inspektsioon Väike-Ameerika 19 10129 TALLINN Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 16 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X Uuringu nimi Integreeritud teenusepakkumise toetamine Eestis A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Uuringu eesmärk on analüüsida võimalusi valdkondade ülese (tööhõive, tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja haridus) poliitikakujundamise agregeeritud andmestiku loomiseks. Integreeritud andmekihi loomise eesmärk on toetada inimesekeskset poliitikakujundamist ning aidata hinnata integratsiooni soodustamiseks tehtud muudatuste mõju. Andmekiht peab erinevate kliendigruppide lõikes vastama näiteks järgmistele poliitikakujundamise jaoks olulistele küsimustele: kui paljudel juhtudel eelnevad institutsionaalsetele teenustele (näiteks väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus või ööpäevaringne erihoolekande teenus) koduteenused, milliseid teenuseid pakutakse inimestele samaaegselt (nt taastusravi ja sotsiaalne/tööalane rehabilitatsioon või koduõendus ja koduteenus), millised on teenuste või teenuskombinatsioonide tulemused (näiteks mingites kombinatsioonides siirdutakse tagasi tööturule tõenäolisemalt kui teiste kombinatsioonide puhul) jne. Andmekihi sisulise kirjelduse loomiseks soovime ühe Eesti omavalitsuse näitel luua testandmestiku, mille abil hinnata andmete tegelikku ühilduvust, koguda infot andmekvaliteedi kohta ning testida, millistele küsimustele kokku toodavad andmestikud vastata võimaldavad. Analüüsi käigus käsitletakse muuhulgas ka andmekaitse ja institutsionaalsete barjääridega seotud küsimusi ja võimalusi takistuste kõrvaldamiseks. Näiteks analüüsitakse andmekaitse vaates, kuidas tagada päringute ülesehitusega, et isikute tuvastamise teoreetiline võimalus puudub. Oluline on rõhutada, et agregeeritud andmekiht peab olema selline, mis ei võimalda andmekoosseisust tuvastada üksikuid indiviide – st loodava andmekihi eesmärk ei ole riskigruppi kuuluvate inimeste tuvastamine. Samas ei ole uuringu eesmärke silmas pidades võimalik andmeid pseudonümiseerida enne nende üleandmist Statistikaametile, kuna oluline on näha erinevate tugimeetmete järgnevust ja koosmõju, mis tähendab, et psedonümiseerimine peab toimuma ühes kohas, sh tagades, et erinevate registrite ja valdkondade andmed pseudonümiseeritakse sama koodiga. Eespool kirjeldatud eesmärkide täitmiseks tuleb agregeeritud andmekihi loomiseks andmestikud isikupõhiselt ühendada, mis tähendab, et andmete linkimise läbiviija (Statistikaamet) puutub kokku ka isikustatud andmetega. Samas toimub andmete pseudonümiseerimine juba enne nende ühendamist (pseudonümiseerimise viib läbi Statistikaameti üks osakond ning ühendamise teine), st andmete ühendamise faasis ei ole isikute otsene tuvastamine võimalik. Selline protsess võimaldab minimeerida uurijate arvu, kes isiku tuvastamist võimaldavate andmetega töötavad. Kuna uuringu läbiviimiseks on vaja seostada erinevaid andmestikke, siis on olemas teatud risk isikute kaudseks tuvastamiseks. Riski vähendamiseks on andmetest eemaldatud isikukood, nimi ja täpne aadress. Samuti on kõik andmed kodeeritud kujul, st andmestikus pole tekstitunnuseid, mis maandab juhusliku tuvastamise riski. Andmete seostamise ja analüüsiga tegelevatel isikutel ei ole korraga juurdepääsu pseudonüümitud ja isikukoodidega andmestikele. Seega ei ole võimalik teha eesmärgipärast tuvastamist. Kõik andmetega töötavad SA välised analüütikud allkirjastavad konfidentsiaalsuskohustuse, millega kohustuvad mitte levitama konfidentsiaalset infot. Statistikaamet kontrollib enne analüütikutele väljastamist kõik väljundid, et need ei sisaldaks kaudselt tuvastamist võimaldavaid andmeid. Sellega on tagatud, et kaudselt tuvastamist võimaldavad andmed ei sattu väljapoole Statistikaameti serverit. Konfidentsiaalsete andmete kasutamist reguleerib Konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mis on täies mahus kättesaadav siin: https://www.stat.ee/dokumendid/51582. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt): Suure toetusvajadusega inimesed (näiteks erivajadusega inimesed ja kõrvalabi vajavad eakad) võivad täna oma abivajaduse katmiseks vajada üheaegselt toetust väga erinevatest süsteemidest – näiteks progresseeruvat kroonilist haigust põdev eakas võib vajada tervishoiusüsteemist rahastatavat koduõendusteenust, kohalike omavalitsuste poolt korraldatavat hooldusteenust ning riikliku Sotsiaalkindlustusameti kaudu korraldatavaid abivahendeid ja rahalisi toetusi. Kui iga üksikindiviidi puhul on inimesega tegeleval spetsialistil (näiteks KOV sotsiaaltöötaja, perearst või Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja) võimalik inimese nõusoleku alusel seotud osapooltelt asjakohane info kokku koondada, siis poliitikakujundamise jaoks vajalikku infot kokku ei koguta. Samas on oluline inimesekeskseks poliitikakujundamiseks aru saada, kuidas erinevad meetmed (teenused ja toetused) koostöös toimivad. Näiteks võib olla vaja näha taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuste või õendus- ja hooldusteenuste koosmõju, erinevate valdkondade vahel toimuvaid kompenseerimisi ning süsteemi kitsaskohti, kus inimeste toetamise protsess jääb puudulikuks. Hästi läbimõeldud andmete kasutamine võimaldab targemat poliitikakujundamist, riivamata samal ajal abivajadusega inimeste õigust privaatsusele. Analüüsi tulemused võimaldavad Sotsiaalministeeriumil kujundada arusaama, kas agregeeritud andmekihi loomine andmekaitse põhimõtteid arvestaval moel on võimalik, millised potentsiaalsed piirangud võivad andmete ühendamisel tekkida, millistele küsimustele andmestik võimaldab vastata jne. Andmekihi loomine pakub paremat alusandmestikku inimesekeskseks poliitikakujundamiseks, sh riiklikult oluliste reformide (näiteks pikaajalise hoolduse reform) elluviimise toetamiseks. Analüüsi tulemuste pinnalt on võimalik alustada ka laiemat ühiskondlikku diskussiooni, mis peab andmekihi loomisele eelnema. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Liigsete andmete valimisse kaasamise vältimiseks on paika pandud päringute järjekord, mille abil valimisse kaasatud inimeste arvu piiratakse erinevate filtritega ning kõige tundlikumad andmed kogutakse vaid andmesubjektide puhul, kelle kuulumine uuritavasse sihtgruppi on eelmiste päringute abil tõestatud. Testvalik luuakse Rahvastikuregistri andmete alusel Viljandi linna elanike baasil, keskendudes 2017. ja 2018. aasta andmetele. Seejuures on oluline rõhutada, et andmete võrdlemine ei tekita uuringusse kaasatud isikutele lisaõigusi ega -kohustusi – lõppanalüüsiks kasutatakse vaid pseudonümiseeritud andmeid ning seoste loomine konkreetse isikuga ei ole analüüsi lõppfaasis võimalik. Päringute täpne loogika ja andmekoosseis on lahti kirjeldatud taotluse lisas 1. Välistamaks andmesubjekti õiguste kahjustamist, saadavad registrite omanikud isikustatud andmed Statistikaametile, kes teostab andmete pseudonümiseerimise, ühendamise ja puhastamise. Kölni Ülikool ja Sotsiaalministeerium viivad analüüsi ellu Statistikaameti poolt antud isikuid tuvastada mittevõimaldavate andmetega Statistikaameti Teadustööde keskkonnas. Enne Teadustööde keskkonnast analüüsi tulemuste väljavõtmist kontrollib Statistikaamet kõik tulemid, veendumaks, et tuvastatavaid andmeid Teadustööde keskkonnast välja ei võeta. Seejuures on oluline märkida, et Teadustööde keskkonda ei looda ligipääsu ühelegi osapoolele, kellel on ligipääs uuringus kasutatavatele isikustatud andmetele. Ka sellega minimeeritakse võimalus andmestikus reaalsete andmesubjektide tuvastamiseks. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Pseudonümiseeritud andmeid analüüsivad Kölni Ülikool ja Sotsiaalministeerium, konsulteerides seejuures vajadusel registrite omanike ja teiste asjakohaste osapooltega. Erinevatest registritest koondatavate andmete ühendamise ja pseudonümiseerimise korraldab Statistikaamet. Pseudonüümimine Statistikaametis tagab, et kõik uuringu läbiviimiseks vajalikud andmed pseudonüümitakse sama koodiga ning nii moodustub andmestik, mille alusel on võimalik analüüsi läbiviijal vastata uuringu uurimusküsimustele ja täita uuringule seatud eesmärk. 1. Vastutava/volitatud töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja 1.1 Vastutava/volitatud töötleja nimi Sotsiaalministeerium/Statistikaamet 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis JAH 1.3 Registrikood või isikukood 70001952/70000332 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn / aadressid Tatari 51, 10134 Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn / registrikandega) Tatari 51, 10134 Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed Telefon: (+372) 626 9301; [email protected] Telefon: +372 625 9300 / [email protected] telefon, e-post Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 16-le. 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja valitsemisalasse riigi sotsiaalprobleemide 1 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja avamise otsus, leping vms töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Samu eesmärke kinnitab ka Sotsiaalministeeriumi põhimäärus (Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42, edaspidi põhimäärus). Põhimääruse § 2 lõikes 2 on täpsustatud, et ministeeriumi roll on erivajadustega inimeste ja eakate poliitikate juhtimine sotsiaalse kaasatuse valdkonnas. Käesoleva uuring toetab poliitikate paremat koostoimet, mistõttu on vajalik erinevate poliitikavaldkondade andmete kaasamine uuringusse. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel on täidesaatval võimul võimalik analüüsida andmeid poliitika kujundamise eesmärgil. Kuna uuringu eesmärkide täitmiseks on vajalik erinevate andmekogude andmete, sh eriliigiliste isikuandmete töötlemine, tuleb uuring kooskõlastada Andmekaitse Inspektsiooniga, kes hindab seaduses sätestatud tingimuste täitmist. Käesolevas taotluses on põhjendatud, miks ei ole analüüsi läbiviimine isikustamata andmetega võimalik. 3. Uuringu tellija Sotsiaalministeerium Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuringu eesmärgid jagunevad otseste testandmestikule seatud eesmärkide ning analüüsi Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud tulemuste pinnalt luua plaanitavale hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine püsiandmestikule seatud eesmärkide vahel. Uuringu otsene eesmärk on testida ühe kohaliku omavalitsuse (Viljandi linn) pinnalt valdkondade ülese (tööhõive, tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja haridus) poliitikakujundamise agregeeritud andmestiku loomise võimalikkust inimesekesksete ja integreeritud teenusepakkumise arendamiseks. Uuringu fookuses on kompleksvajadusega (nt puudega, vähenenud või puuduva töövõimega, haridusliku erivajadusega või hooldusvajadusega) inimestele pakutavad teenused ja toetused ning nende koosmõju. Selleks on testandmestiku fookuses kõik sihtgrupile pakutavad hoolekande-, tervishoiu-, tööhõive- ning haridustugiteenused ning -toetused, vaadates seejuures, millises järjekorras tugimeetmeid pakutakse, milliseid meetmeid pakutakse üheaegselt, millised on sekkumiste tulemused jne. Testandmestiku analüüsi käigus vastatakse mh järgmistele küsimustele: 1) Kas lisas 1 kirjeldatud (registrites olemasolevate) andmete pinnalt on võimalik erinevate kliendigruppide lõikes hinnata meetmete pakkumist ja koosmõju, sh vastata poliitikakujundamiseks olulistele küsimustele nagu: - Kas koduteenused eelnevad institutsionaalsetele teenustele (näiteks väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus või ööpäevaringne erihoolekande teenus)? - Kas inimesed on saanud neile vajalikke teenuseid (sh kas teenus järgneb hindamisele)? - Milliseid teenuseid ja toetuseid on pakutud samaaegselt (sh sarnase sisuga teenuste samaaegne pakkumine erinevate valdkondade rahastusest)? - Millised teenuste ja toetuste kombinatsioonid on olnud kõige tulemuslikumad (sh nt toetanud tööturul püsimist/sinna liikumist või vähendanud haiglasse sattumise riski)? Eelnevate küsimuste vastamise juures analüüsitakse nii seda, kas küsimustele vastamine on andmete pinnalt võimalik kui seda, kuidas ühendada andmeid selliselt, et inimeste kaudne tuvastamine ei oleks võimalik. 2) Milline on registrites olevate andmete kvaliteet ja ühilduvus? 3) Lähtudes testandmestiku analüüsist, kas registrites olemasolevate andmete pinnalt on võimalik luua andmestik, mis võimaldaks hinnata erinevate tervishoiu, sotsiaalhoolekande, tööhõive ja hariduse valdkonna tugimeetmete koosmõju kompleksvajadustega inimeste toetamisel? Uuringu kaudsem pikaajaline eesmärk on toetada püsiva integreeritud agregeeritud andmestiku loomist, mis võimaldaks erinevate tervishoiu, sotsiaalhoolekande, tööhõive ja hariduse valdkonna tugimeetmete koosmõju hindamist kompleksvajadustega inimeste toetamisel. Pikaajaline eesmärk on luua üle- Eestiline andmestik, mis toetaks tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, tööhõive- ja hariduspoliitika kujundamist suure toetusvajadusega inimeste senisest isikukesksemaks ja tulemuslikumaks toetamiseks. Testandmestiku analüüs võimaldab testida ühe omavalitsuse andmete pinnalt andmekihi esialgset kontseptsiooni ning vastavalt analüüsi tulemustele kitsendada üle-Eestilisse andmestikku kaasatavaid andmeid täiendavate päringukihtide ja välistustega selliselt, et üksikute isikute tuvastamine andmekihist oleks täielikult välistatud. Analüüsi fookuses olevate teenuste andmete ammendav loetelu on esitatud taotluse lisas 1. Samas ei ole praeguse testandmestiku analüüsi eesmärk poliitikaanalüüs üksikute teenuste pakkumise toetamiseks vaid andmestiku loomise testimine, mis toetaks tulevikus kompleksvajadusega inimestele tervikliku toe pakkumist. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Valimisse on kaasatud kõik Viljandi linna töödeldakse ning valimi suurus elanikud (17 322 inimest). Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning kui palju neid on 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Täpne isikuandmete koosseis kirjeldatud taotluse lisas 1. Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) 6. Isikuandmete allikad  Rahvastikuregister - RR  Sotsiaalkaitse infosüsteem – SKAIS Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse  Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister – STAR  Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu – TETRIS/REDIS  Eesti Hariduse Infosüsteem – EHIS  Töötamise register – TÖR  Haigekassa andmekogu  Viljandi Linnavalitsuse dokumendiregister AMPHORA 7. Uuringu vajadusteks kogutud Isikukoodid ja igale isikukoodile genereeritud isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus anonüümne unikaalne kood säilitatakse kuni analüüsitegevuste lõpuni, ent mitte kauem kui kuni 31.12.2020, tagamaks vajadusel andmefailist vigade eemaldamine. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise Statistikaamet (kodeerimise) viib läbi ... Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Andmete täpne koosseis on kirjeldatud lisas 1 (ei säilitatakse säilitata isikukoode ja unikaalseid koode) 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekti teavitamine ei ole valimi töötlemisest ulatuslikkuse tõttu vajalik ega põhjendatud, sest andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve ja selle väljund on teaduslik üldistus. 9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Ei Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse Loetelu riikidest 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid edastatakse Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek, tööleping jms) 10 Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: Lisa 1. Päringute järjekord X Lisa 2. Uuringu andmekoosseis Lisa 3. Isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste X turvameetmete kirjeldamise ankeet _____________________________ ____________________ (allkirjastaja Marika Priske) (allkiri ja kuupäev) 2 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18 lõike 3 ja 5 alusel. Lisa nr 1 Päringute järjekord 1. Andmete isikkoosseisu määratlemine ja andmete pseudonümiseerimine Andmeid, mis on Statistikaametil juba olemas, registriomanikelt teistkordselt ei pärita. Allpool on kirjeldatud andmete ühendamise tervikprotsess, ent juhul kui andmed on juba olemas, päritakse registriomanikelt vaid puuduvad andmed. I etapp  Statistikaamet (SA) võtab Rahvastikuregistri (RR) andmete baasil 01.01.2017. seisuga välja kõikide Viljandi elanike isikukoodid, kelle elukoha kood vastab Viljandi linnale;  SA loob RR andmete baasil uuringu skoobis olevate isikukoodide nimekirja; II etapp  SA edastab Sotsiaalkindlustusametile (SKA), Eesti Töötukassale (ETK), Eesti Haigekassale (EHK) ja Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) isikukoodide nimekirja;  SKA saadab SA-le kõik SKA poolt tulevad kontekstiandmed, skoobis olevate SKA hindamiste ja teenuste andmed, SHS teenuste ja hooldajatoetuse andmed STARist.  ETK saadab SA- le töövõime ja töövõimetuse hindamise andmed;  EHK edastab SA-le koduõenduse ja iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse andmed, psühhiaatriliste teenuste andmed, taastusravi ja meditsiiniliste abivahendite andmed;  HTM edastab SA-le haridustugiteenuste ja haridusliku erivajaduse hindamise andmed;  Viljandi linn saadab SA-le inimeste andmed, kes on saanud skoobis olevaid KOV teenuseid;  SA pseudonümiseerib saadud andmed (iga saabunud andmestik pseudonümiseeritakse enne teiste andmestikega ühendamist);  II faasi päringute infole toetudes kitsendab SA isikukoodide nimekirja, luues III faasi jaoks uue nimekirja, kuhu jäävad need isikud, kellel on puue ja/või osaline või puuduv töövõime või töövõimetus ja/või hariduslik erivajadus ja/või kes on saanud eelmise päringu skoobis olnud teenuseid või toetuseid. III etapp  SA edastab ETK-le, EMTA-le, EHK-le, HTM-ile, SKA-le ja RRi kitsenenud isikukoodide nimekirja;  ETK edastab SA-le andmed teenuste, toetuste, pensionite ja hüvitiste kohta, mida on skoobis olevale sihtgrupile pakutud;  EMTA edastab SA-le andmed skoobis oleva sihtgrupi tööhõive staatuse, staatuse muutuste ja sissetulekute kohta;  EHK edastab SA-le andmed skoobis olevale sihtgrupile pakutud tervishoiuteenuste (v.a II etapis juba saadetud andmed) ja toetuste (hüvitiste), kindlustatuse staatuse ning kehtivate diagnooside kohta;  HTM edastab SA-le andmed skoobis olevate inimeste haridustaseme, hariduses osalemise ja muutuste hariduseses osalemise staatuse kohta;  SKA edastab SA-le andmed skoobis olevale sihtgrupile makstud toetuste, pensionite ja hüvitiste kohta (v.a II etapis juba saadetud andmed);  Siseministeerium (SIM) saadab SA-le skoobis olevate isikute, kes on vahemikus 01.01.2017.-31.12. 2018 surnud, surmaajad;  SA pseudonümiseerib saadud andmed (iga saabunud andmestik pseudonümiseeritakse enne teiste andmestikega ühendamist);  SA lisab pseudonümiseeritud andmetele juurde valimisse jäänud inimeste sünniaja (MM/YYYY) ja soo. IV etapp  Tekkinud andmestik puhastatakse ja süstematiseeritakse SA serveris ning valmistatakse ette analüüsiks;  Kölni Ülikooli teadlastele ja Sotsiaalministeeriumi analüütikutele antakse SA VPN-serveris ligipääs pseudonümiseeritud andmestikule. Andmeid ei ole võimalik seejuures kasutada väljaspool SA serverit või neid sealt alla laadida. Ühelgi osapoolel, kellel on olemas isikustatud andmed, ei teki VPN-ile ligipääsu, välistades seeläbi teoreetilise võimaluse pseudonümiseeritud andmestikust isikuid tuvastada. Lisa nr 2 Uuringu andmekoosseis 1. Uuringusse kaasatud andmete tüüp, andmete asukoht (register), andmete omanik ning andmevälja kirjeldused3: Üldandmed Sotsiaalkaitse Tervishoid Tööhõive Haridus Andmete Tüüp Andmete asukoht Andmete Andmeväli 1 Kirjeldus omanik Baasandmed Rahvastikuregister SIM Isikukood XXXXXXXXXXX Baasandmed Rahvastikuregister SIM Elukoht KOV kood Baasandmed Rahvastikuregister SIM Sünniaeg YYYY Baasandmed Rahvastikuregister SIM Surmaaeg MM/YYYY Baasandmed Rahvastikuregister SIM Sugu M/N Kontekstiandmed EHIS HTM Haridustase Alg/põhi/kesk/kõrg Kontekstiandmed EHIS HTM Kas on hetkel hariduses jah/ei Kontekstiandmed TÖR EMTA Tööhõive staatus hõives/ei ole hõives Kontekstiandmed Haigekassa and- EHK Kindlustatuse staatus kindlustatud/ mekogu kindlustamata Kontekstiandmed SKAIS SKA Puude hindamise aeg DD/MM/YYYYY Kontekstiandmed SKAIS SKA Puude kehtivuse aeg DD/MM/YYYYY Kontekstiandmed SKAIS SKA Puude raskusaste keskmine/raske/sügav Kontekstiandmed SKAIS SKA Domineeriva puude liik, Nt liikumispuue liitpuude korral puude koosseis Kontekstiandmed TETRIS ETK Töövõime hindamise aeg DD/MM/YYYYY Kontekstiandmed TETRIS ETK Töövõime kehtivuse aeg DD/MM/YYYYY Kontekstiandmed TETRIS ETK Töövõime hindamise täielik/osaline/puuduv tulemus töövõime Kontekstiandmed TETRIS ETK Töövõimetuse hindamise DD/MM/YYYYY aeg 3 Tabelisse on kaasatud ka andmete kirjeldused, mis on SA-l olemas ja/või mis genereeritakse olemasolevatest andmetest (nt isikukoodist) ning mille jaoks eraldi täiendavaid päringuid uuringu tarbeks ei tehta. Kontekstiandmed TETRIS ETK Töövõimetuse kehtivuse DD/MM/YYYYY aeg Kontekstiandmed TETRIS ETK Töövõimetuse hindamise Töövõimetuse protsent tulemus Kontekstiandmed EHIS HTM Hariduslik erivajadus jah/ei (HEV) Kontekstiandmed EHIS HTM HEV klassifikaator klassifikaatori nimetus Kontekstiandmed TÖR EMTA Sissetulek (palk) x eur Kontekstiandmed Haigekassa and- EHK Diagnoos RHK kood mekogu Hindamise and- SKAIS SKA Hindamise aeg DD/MM/YYYYY med. Rehabilitat- sioon Hindamise and- SKAIS SKA Hindamise tulemus. Kas jah/ei med. Rehabilitat- vajab teenust? sioon Hindamise and- SKAIS SKA Teenusega alustamise plaan/programm/kava med. Rehabilitat- vorm sioon Hindamise and- SKAIS SKA Hindamise aeg DD/MM/YYYYY med. Erihoole- kanne Hindamise and- SKAIS SKA Hindamise tulemus. Kas jah/ei med. Erihoole- vajab teenust? kanne Hindamise and- SKAIS SKA Abivahendi tõendi väljas- DD/MM/YYYYY med. Abivahendid tamine Hindamise and- Viljandi linna do- KOV Hindamise aeg DD/MM/YYYYY med. KOVi poolt kumendiregister läbi viidud abivaja- AMPHORA duse hindamine Hindamise and- Viljandi linna do- KOV Hindamise tulemus. Kas Jah/ei med. KOVi poolt kumendiregister vajab teenust? läbi viidud abivaja- AMPHORA duse hindamine Hindamise and- Viljandi linna do- KOV Hindamise tulemus. Mil- loetelu med. KOVi poolt kumendiregister list teenust/teenuseid läbi viidud abivaja- AMPHORA vajab duse hindamine Hindamise and- STAR SKA Kas juhtumiplaan ole- jah/ei med. KOV mas? Hindamise REDIS ETK Hindamise aeg DD/MM/YYYYY andmed. Rehabili- tatsioonivajaduse küsimustik Hindamise REDIS ETK Hindamise tulemus. Kas jah/ei vajab teenust? andmed. Rehabili- tatsioonivajaduse küsimustik Hindamise and- EHIS HTM Hindamise aeg DD/MM/YYYYY med. Haridusliku erivajaduse hinda- mine Hindamise and- EHIS HTM Hindamise tulemus. Kas jah/ei med. Haridusliku vajab teenust? erivajaduse hinda- mine Hindamise and- EHIS HTM Hindamise tulemus. Mil- Loetelu med. Haridusliku list teenust/teenu- erivajaduse hinda- seid/tuge vajab mine Tervishoiutee- Haigekassa and- EHK Teenuse kood Nt 7607 nuste andmed mekogu Tervishoiutee- Haigekassa and- EHK Teenuse alguse aeg DD/MM/YYYYY nuste andmed mekogu Tervishoiutee- Haigekassa and- EHK Teenuse lõpu aeg DD/MM/YYYYY nuste andmed mekogu Tervishoiutee- Haigekassa and- EHK Teenuse hind x eur nuste andmed mekogu Tervishoiutee- Haigekassa and- EHK Teenuse maht X nuste andmed mekogu Tervishoiutee- Haigekassa and- EHK Teenuse mahu ühik Min/h/tk nuste andmed mekogu Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Teenuse nimi Nt sotsiaalne teenuste andmed rehabilitatsioon Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Teenuse alguse aeg DD/MM/YYYYY teenuste andmed Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Teenuse lõpu aeg DD/MM/YYYYY teenuste andmed Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Teenuse hind x eur teenuste andmed Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Teenuse maht X teenuste andmed Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Teenuse mahu ühik Min/h/tk teenuste andmed Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Abivahendi kood (ISO) xx.xx.xx teenuste andmed Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Abivahendi kasutamise DD/MM/YYYYY teenuste andmed alguse aeg Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Abivahendi kasutamise DD/MM/YYYYY teenuste andmed lõpu aeg Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Abivahendi hind x eur teenuste andmed Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Maht X teenuste andmed Riiklike sotsiaal- SKAIS SKA Mahu ühik Min/h/tk teenuste andmed KOV sotsiaaltee- Viljandi linna do- Viljandi Teenuse nimi Nt koduteenus nuste andmed kumendiregister linn AMPHORA KOV sotsiaaltee- Viljandi linna do- Viljandi Teenuse alguse aeg DD/MM/YYYYY nuste andmed kumendiregister linn AMPHORA KOV sotsiaaltee- Viljandi linna do- Viljandi Teenuse lõpu aeg DD/MM/YYYYY nuste andmed kumendiregister linn AMPHORA KOV sotsiaaltee- Viljandi linna do- Viljandi Teenuse hind (eur) x eur nuste andmed kumendiregister linn AMPHORA KOV sotsiaaltee- Viljandi linna do- Viljandi Teenuse maht X nuste andmed kumendiregister linn AMPHORA KOV sotsiaaltee- Viljandi linna do- Viljandi Teenuse mahu ühik Min/h/tk nuste andmed kumendiregister linn AMPHORA KOV sotsiaaltee- STAR SKA Teenuse nimi Nt koduteenus nuste andmed KOV sotsiaaltee- STAR SKA Teenuse alguse aeg DD/MM/YYYYY nuste andmed KOV sotsiaaltee- STAR SKA Teenuse lõpu aeg DD/MM/YYYYY nuste andmed KOV sotsiaaltee- STAR SKA Teenuse hind (eur) x eur nuste andmed KOV sotsiaaltee- STAR SKA Teenuse maht X nuste andmed KOV sotsiaaltee- STAR SKA Teenuse mahu ühik Min/h/tk nuste andmed Tööhõiveteenuste REDIS ETK Teenuse nimi Nt tööalane andmed rehabilitatsioon Tööhõiveteenuste REDIS ETK Teenuse alguse aeg DD/MM/YYYYY andmed Tööhõiveteenuste REDIS ETK Teenuse lõpu aeg DD/MM/YYYYY andmed Tööhõiveteenuste REDIS ETK Teenuse hind (eur) x eur andmed Tööhõiveteenuste REDIS ETK Teenuse maht X andmed Tööhõiveteenuste REDIS ETK Teenuse mahu ühik Min/h/tk andmed Haridustugitee- EHIS HTM Teenuse nimi Nt logopeediline abi nuste andmed Haridustugitee- EHIS HTM Teenuse alguse aeg DD/MM/YYYYY nuste andmed Haridustugitee- EHIS HTM Teenuse lõpu aeg DD/MM/YYYYY nuste andmed Haridustugitee- EHIS HTM Teenuse hind (eur) x eur nuste andmed Haridustugitee- EHIS HTM Teenuse maht X nuste andmed Haridustugitee- EHIS HTM Teenuse mahu ühik Min/h/tk nuste andmed Riiklik sotsiaaltoe- SKAIS SKA Toetuse nimi Nt üksielava pensionäri tus/pension toetus Riiklik sotsiaaltoe- SKAIS SKA Toetuse maksmise kuu- DD/MM/YYYYY tus/pension päev Riiklik sotsiaaltoe- SKAIS SKA Toetuse summa x eur tus/pension KOV-i poolt maks- STAR SKA Toetuse nimi Nt toimetulekutoetus tav toetus KOV-i poolt maks- STAR SKA Toetuse maksmise kuu- DD/MM/YYYYY tav toetus päev KOV-i poolt maks- STAR SKA Toetuse summa x eur tav toetus Tööhõivesüsteemi TETRIS ETK Toetuse/hüvitise nimi Nt töövõimetoetus toetus/hüvitis Tööhõivesüsteemi TETRIS ETK Toetuse/hüvitise maks- DD/MM/YYYYY toetus/hüvitis mise kuupäev Tööhõivesüsteemi TETRIS ETK Toetuse/hüvitise summa x eur toetus/hüvitis Tervishoiusüs- Haigekassa and- EHK Toetuse nimi Nt ravimihüvitis teemi hüvitis mekogu Tervishoiusüs- Haigekassa and- EHK Toetuse maksmise kuu- DD/MM/YYYYY teemi hüvitis mekogu päev Tervishoiusüs- Haigekassa and- EHK Toetuse summa x eur teemi hüvitis mekogu 2. Uuringusse kaasatud andmete detailne andmekoosseis (andmed kogutakse punktis 2 kirjeldatud viisil) 2.1. Valimisse kaasatud baasandmed - Isikukood - Elukoht - Sünniaeg (Lisatakse andmestikku enne isikukoodide agregeerimist) - Surmaaeg - Sugu (Lisatakse andmestikku enne isikukoodide agregeerimist) 2.2. Valimisse kaasatud kontekstiandmed - Haridustase - Kas on hetkel hariduses - Tööhõive staatus - Kindlustatuse staatus - Puude hindamise aeg - Puude kehtivuse aeg - Puude raskusaste - Puude liik - Töövõime hindamise aeg - Töövõime kehtivuse aeg - Töövõime hindamise tulemus - Töövõimetuse hindamise aeg - Tõõvõimetuse kehtivuse aeg - Töövõimetuse hindamise aeg - Hariduslik erivajadus (HEV) - HEV klassifikaator - Sissetulek (palk) - Diagnoos 2.3. Valimisse kaasatud teenuste andmed 2.3.1. SKA teenused - Rehabilitatsiooniteenused o Tegevusterapeudi teenus o Loovterapeudi teenus o Sotsiaaltöötaja teenus o Psühholoogi teenus o Eripedagoogi teenus o Logopeedi teenus o Füsioterapeudi teenus o Kogemusnõustaja teenus o Arsti teenus o Õe teenus - Erihoolekandeteenused o Igapäevaelu toetamise teenus (IET teenus) o Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske ja sügava puudega täisealistele (IET autismispektrihäire) o Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena (IET päeva- ja nädalahoid) o Töötamise toetamise teenus (TT teenus) o Toetatud elamise teenus (TE teenus) o Kogukonnas elamise teenus (KE teenus) o Ööpäevaringne erihoolekandeteenus (ÖE teenus) o Ööpäevaringne erihoolekandeteenus autismispektrihäirega inimesele (ÖE autismispektrihäire) o Ööpäevaringne erihoolekandeteenus sügava liitpuudega inimesele (ÖL teenus) o Ööpäevaringne erihoolekandeteenus ebastabiilse remissiooniga inimesele (ÖR teenus) o Erihoolekandeteenus kohtumääruse alusel (ÖK teenus) o Pikaajaline kaitstud töö - Abivahendid (abivahendite terviklik loetelu nähtav siin: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/abivahendid/abivahendite_loetelu.pdf) - Kinnise lasteasutuse teenus 2.3.2. KOV teenused - Koduteenus - Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus - Tugiisikuteenus - Täisealise isiku hooldus - Isikliku abistaja teenus - Varjupaigateenus - Turvakoduteenus - Sotsiaaltransporditeenus - Eluruumi tagamise teenus tagamiseteenus - Võlanõustamisteenus - Lapsehoiuteenus - Asendushooldusteenus - Järelhooldusteenus - Muu sotsiaalteenus 2.3.3. Haridustugiteenused - Eripedagoogiline tugi - Logopeediline tugi - Individuaalne arenduskava - Tugiisik - Individuaalse õppekava koostamine ja rakendamine - Individuaalse üleminekuplaani koostamine - Õpe 4 – 8 õppijaga väikerühmas (TÕKilt kutseõppesse siirdunud) - Õpe vähemalt 12 õppijaga väikerühmas (LÕKilt kutseõppesse siirdunud) - Mõõdukas pedagoogiline sekkumine (sh sotsiaalpedagoogi, psühholoogi, eripedagoogi teenus) - Põhjalik pedagoogiline sekkumine (sh sotsiaalpedagoogi, psühholoogi, eripedagoogi teenus) - Üldtugi - Eritugi - tõhustatud tugi - psühholoogiline tugi - sotsiaalpedagoogi tugi - koduõpe tervislikel põhjustel - koduõpe lapsevanema soovil 2.3.4. Tööturuteenused Valimisse on kaasatud kõik Eesti Töötukassa poolt pakutavad tööturuteenused. Ülevaade pakutavatest teenustest üleval Eesti Töötukassa kodulehel: https://www.tootukassa.ee/content/teenused. 2.3.5. Tervishoiuteenused 2.3.5.1. II päringuetappi kaasatud teenused - Koduõendus - Iseseisev statsionaarne õendusabi - Statsionaarne taastusravi o Intensiivne funktsioone taastav taastusravi o Funktsioone taastav taastusravi o Funktsioone toetav taastusravi (vähemalt 19-aastasele isikule) o Funktsioone toetav taastusravi (alla 19-aastasele isikule) - Päevaravi o Massaažiseanss mõõdukate ja tugevate tsentraalsete või perifeersete pareesidega haigele (kestus 30 min) o Mudaraviseanss reumatoidartriidi, anküloseeriva spondüliidi ning väljendunud liigesejäikusega haigele o Raviseanss külmvõimlemiskambris o Speleoteraapia kroonilise bronhiidi või bronhiaalastmaga haigele Tegevusteraapia individuaalne (kestus 30 min) o Tegevusteraapia 2–3 haigele samal ajal (kestus 30 min) o Tegevusteraapia kodus Füsioteraapia individuaalne (kestus 30 min o Füsioteraapia 2–3 haigele samal ajal (kestus 30 min) o Füsioteraapia grupis (kestus 30 min) o Füsioteraapia basseinis individuaalne (kestus 30 min) o Füsioteraapia basseinis grupis (kestus 30 min) o Füsioteraapia kodus Lümfiteraapia (kestus 60 min) o 6 minuti kõnnitest - Psühhiaatrilised teenused o Ambulatoorsed teenused  Psühhiaatri ja õe vastuvõtt aktiivravi perioodis  Psühhiaatri vastuvõtt aktiivravi perioodis  Psühhiaatri vastuvõtt toetusravi perioodis  Psühhiaatri vastuvõtt (alla 19-aastasele isikule)  Psühhiaatrilise ravimeeskonna koduvisiit (alla 19-aastasele isikule) o Statsionaarsed teenused  Akuutpsühhiaatria (tahtest olenematu ravi korral)  Lastepsühhiaatria (alla 19-aastane isik)  Päevaravi Psühhoteraapia seanss ühele haigele  Psühhoteraapia seanss ühele haigele grupis (grupis kaks kuni kaheksa haiget)  Psühhoteraapia seanss perele  Kliinilise psühholoogi konsultatsioon eriarsti suunamisel 2.3.5.2. III päringuga kaasatakse kõik tervishoiuteenused, mida valimisse jäänud sihtgrupile on pakutud (v.a eelmises etapis juba kaasatud teenused). Terviklik Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu on nähtav siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062019011. 2.4. Valimisse kaasatud toetuste, pensionite ja hüvitiste andmed 2.4.1. Sotsiaaltoetused ja pensionid 2.4.1.1. Riiklik sotsiaaltoetus/pension - Puude toetus - Perehüvitised - Üksi elava pensionäri toetus - Vanaduspension - Ennetähtaegne vanaduspension - Edasilükatud vanaduspension - Soodustingimustel vanaduspension - Toitjakaotuspension - Töövõimetuspension - Rahvapension - Sooduspension 2.4.1.2. KOV-i poolt makstav toetus - Toimetulekutoetus - Matusetoetus - Hooldajatoetus - Ühekordsed eraldised 2.4.2. Tervishoiusüsteemi hüvitis - Ravimihüvitis - Haigushüvitis 2.4.3. Tööhõivesüsteemi toetused ja hüvitised Valimisse on kaasatud kõik Eesti Töötukassa poolt pakutavad toetused, pensionid ja hüvitised (ülevaade pakutavatest teenustest üleval Eesti Töötukassa kodulehel: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised) 2.5. Valimisse kaasatud hindamiste andmed - sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse hindamine - erihoolekande vajaduse hindamine - abivahendi vajaduse hindamine - KOV abivajaduse hindamine - juhtumiplaan - tööalase rehabilitatsiooni vajaduse hindamine - haridusliku erivajaduse hindamine ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon Märge tehtud: 04.03.2020 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: otsuse jõustumiseni Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 OTSUS isikuandmete töötlemisest teadusuuringuks nr 2.2.-1/20/1 Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Signe Kerge Otsuse tegija (peadirektori volitusel) Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinnas, 04.03.2020 Taotluse esitamise aeg 02.01.2020 Marika Priske kantsler Taotluse esitaja Sotsiaalministeerium e-post: [email protected] RESOLUTSIOON: 1. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5 alusel otsustan anda luba andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks uuringus „Integreeritud teenusepakkumise toetamine Eestis“ 02.01.2020 taotluse tingimustel ja mahus. 2. Käesoleva luba on tingimuslik ehk kehtib ainult siis, kui Sotsiaalministeerium on saanud uuringu jaoks eetikakomitee loa. 3. Sotsiaalministeeriumil esitada Statistikaametile edastatud algandmete Statistikaameti poolt hävitamise akt peale uuringu eesmärgi saavutamist (vastavalt taotluse punktile 7). VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Isikuandmete töötlemise eesmärk: Uuringu eesmärk on analüüsida võimalusi valdkondade ülese (tööhõive, tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja haridus) poliitikakujundamise agregeeritud andmestiku loomiseks. Integreeritud andmekihi loomise eesmärk on toetada inimesekeskset poliitikakujundamist ning aidata hinnata integratsiooni soodustamiseks tehtud muudatuste mõju. Andmekiht peab Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 erinevate kliendigruppide lõikes vastama näiteks järgmistele poliitikakujundamise jaoks olulistele küsimustele: kui paljudel juhtudel eelnevad institutsionaalsetele teenustele (näiteks väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus või ööpäevaringne erihoolekande teenus) koduteenused, milliseid teenuseid pakutakse inimestele samaaegselt, millised on teenuste või teenuskombinatsioonide tulemused (näiteks mingites kombinatsioonides siirdutakse tagasi tööturule tõenäolisemalt kui teiste kombinatsioonide puhul) jne. Andmekihi sisulise kirjelduse loomiseks soovime ühe Eesti omavalitsuse näitel luua testandmestiku, mille abil hinnata andmete tegelikku ühilduvust, koguda infot andmekvaliteedi kohta ning testida, millistele küsimustele kokku toodavad andmestikud vastata võimaldavad. Analüüsi käigus käsitletakse muuhulgas ka andmekaitse ja institutsionaalsete barjääridega seotud küsimusi ja võimalusi takistuste kõrvaldamiseks. Näiteks andmekaitse vaates analüüsitakse, kuidas tagada päringute ülesehitusega, et isikute tuvastamise teoreetiline võimalus puudub. Oluline on rõhutada, et agregeeritud andmekiht peab olema selline, mis ei võimalda andmekoosseisust tuvastada üksikuid indiviide – st loodava andmekihi eesmärk ei ole riskigruppi kuuluvate inimeste tuvastamine. Eespool kirjeldatud eesmärkide täitmiseks tuleb agregeeritud andmekihi loomiseks andmestikud isikupõhiselt ühendada, mis tähendab, et andmete linkimise läbiviija (Statistikaamet) puutub kokku ka isikustatud andmetega. Samas toimub andmete pseudonümiseerimine juba enne nende ühendamist (pseudonümiseerimise viib läbi Statistikaameti üks osakond ning ühendamise teine), st andmete ühendamise faasis ei ole isikute otsene tuvastamine võimalik. Selline protsess võimaldab minimeerida uurijate arvu, kes isiku tuvastamist võimaldavate andmetega töötavad. Uuringu kaudsem pikaajaline eesmärk on toetada püsiva agregeeritud andmestiku loomist, mis võimaldaks erinevate tervishoiu, sotsiaalhoolekande, tööhõive ja hariduse valdkonna tugimeetmete koosmõju hindamist kompleksvajadustega inimeste toetamisel. Loodav andmestik toetaks poliitikakujundamist nii kohalikul kui riiklikul tasandil olukorras, kus poliitikakujundamise eesmärk on inimesekeskse toetussüsteemi suunas liikumine, ent toetussüsteemi osad on juhitud erinevatest valdkondadest (tervishoid, sotsiaalhoolekanne, tööhõive, haridus) ning erinevate organisatsioonide poolt (Eesti Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, kohalikud omavalitsused, Rajaleidja keskused jne). Hetkel saame poliitikaanalüüsis toetuda küll erinevatele statistilistele andmetele (nt teame kui paljudele inimestele on pakutud Sotsiaalkindlustusameti poolt rahastatavat sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust või kui paljud inimesed on kohaliku omavalitsuse toel saanud sotsiaaltranspordi teenust), samas puudub ülevaade, kas erinevad meetmed on kasutusel samade või erinevate inimeste toetamiseks. Andmestiku kaudu ei ole kohalikel omavalitsustel võimalik konkreetsetele inimestele konkreetseid teenuseid pakkuda, vaid saada vaid statistiline isikustamata teave enda teenuste paremaks ja integreeritumaks pakkumiseks. Siinkohal võib tuua näite 2016. aastal läbi viidud uuringust, kus ühekordselt said ühendatud kahe aasta andmed taastusravi ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kohta. Uuringu peamine eesmärk oli tuvastada, kas ja mil määral on Eesti Haigekassa poolt rahastatava taastusravi ning Sotsiaalkindlustusameti poolt rahastatava sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtgrupis kattuvusi ning kas kliendigruppides, kus võiks eeldada, et taastusravile järgneb sotsiaalne rehabilitatsioon (nt õnnetusjuhtumis seljaajukahjustuse saanud inimesed, kus õnnetusjuhtumi järgselt peaks ravile järgnema taastusravi ning seejärel vajab inimene tuge uue olukorraga kohanemiseks) toimuvad eelduspärased protsessid. Nendele küsimustele vastamiseks on 2 (6) oluline see, et andmed oleksid isikuliselt ühendatud, kuna vaid selliselt on võimalik näha teenuste omavahelisi dünaamikaid. Tookordse analüüsi tulemusel saime teada, et sektoris tugevalt levinud uskumus, et teenused dubleerivad oluliselt üksteist, ei saanud kinnitust ning samaaegne teenuste pakkumine oli vähelevinud. Küll aga saime kinnitust, et juhtudel, kus vajalik oleks sujuv liikumine ühelt teenuselt teisele, seda enamasti ei toimu. Analüüsi valguses oli võimalik planeerida asjakohased meetmed kahe teenusgrupi vahel parema koostoime loomiseks. Ilma analüüsita vastavat teadmist tekkinud ei oleks. Samas on sellised ühekordsed analüüsid ajamahukad ning teadmispõhiseks ja inimesekeskseks poliitikakujundamiseks vajalikku alusinfot on vaja oluliselt operatiivsemalt. Samuti on oluline näha muutusi ajas – ühekordse analüüsiga saime teada, milline oli olukord vaadeldud aastatel, ent vahepeal on tervishoiu- ja hoolekandesüsteemides toimunud muudatusi, mistõttu tollane olukord võib olla oluliselt muutunud. Toome veel mõned näited küsimustest, millele andmete ühendamise abil sooviksime vastata (sh vastata regulaarselt ja näha ajas toimunud muutusi): - Kas enne institutsionaalsetele teenustele (nt üldhooldus, ööpäevaringne erihoolekanne või iseseisev statsionaarne õendusabi) suunamist on inimest toetatud kodu- ja kogukonnapõhiste teenustega? - Kas kompleksteenuste (nt taastusravi ja rehabilitatsioon) pakkumisele on eelnenud üksikteenused (nt füsioteraapia perearsti teraapiafondist või isikliku abistaja teenus kohaliku omavalitsuse poolt)? - Milliseid teenuseid pakutakse paralleelselt samade inimeste toetamiseks (nt kohaliku omavalitsuse poolt pakutav koduteenus ning Eesti Haigekassa rahastusel pakutav koduõendusteenus)? - Kas inimesed, kellel on tuvastatud teenusvajadus, saavad mõnest süsteemist tuge? - Millised toetuste ja teenuste kombinatsioonid esinevad kõige sagedamini? - Milline on keskmine kulu inimese kohta üle valdkondade (võimalik analüüsida erinevate tunnuste alusel, nt keskmine kulu sügava liikumispuudega inimese puhul)? - Milliste teenuste ja toetuste koosmõjus jõuavad tööturult eemalolevad inimesed kiiremini tagasi tööturule? Käesoleva uuringuga teostatav testandmestiku analüüs võimaldab testida ühe omavalitsuse andmete pinnalt andmekihi esialgset kontseptsiooni ning vastavalt analüüsi tulemustele kitsendada üle-Eestilisse andmestikku kaasatavaid andmeid täiendavate päringukihtide ja välistustega, selliselt, et tulevikuandmestikku tuleks kaasata minimaalsed andmed, mis küsimustele vastamist võimaldavad. Samuti võimaldab testandmestiku analüüs kontrollida, kuidas ehitada andmekiht üles selliselt, et üksikute isikute tuvastamine andmekihist oleks täielikult välistatud. Kordame siinkohal ka üle, et taotlusega küsime nõusolekut ainult ühekordse testanalüüsi (nö proof of concept analüüsi) läbiviimiseks. Testandmestik koostatakse piiratud (seostatavate) teenuste loetelu kohta, mis piiritleb ühtlasi analüüsi skoobi. Pikaajalise eesmärgi suunas liigume edasi vaid juhul, kui saame kinnituse, et andmete ühendamine sellisel viisil tõepoolest eespool toodud küsimustele vastamist võimaldab (sh et alusandmetes ei ole märkimisväärseid puudusi, mis selle võimaluse välistaksid) ning andmeid on seejuures võimalik kasutada selliselt, et 3 (6) üksikute isikute tuvastamine andmekihist oleks välistatud. Testandmestiku analüüsi käigus loome ka arusaama sellest, milline regionaalne jaotus andmestikes võimalik on (lähtudes endiselt põhimõttest, et poliitikakujundamise andmestikust ei tohiks üksikute isikute tuvastamine võimalik olla) ning millise tasandi jaoks (riik, kohalik tasand, teenusepakkujad) millised andmed peaksid kättesaadavad olema. Eeldusel, et testandmestiku analüüs esialgset kontseptsiooni toetab, koostatakse järgmise sammuna väljatöötamiskavatsus, mille käigus kirjeldatakse põhjalikumalt, milliseid probleeme vajalike andmete puudumine süsteemis loob, kaardistatakse püsiva andmestiku loomise alternatiivsed võimalused ning hinnatakse lahenduskäikude võimalikud mõjud. Väljatöötamiskavatsuse protsessi kaasatakse seejuures kõik olulised ja asjakohased osapooled. Loodava andmekihi otstarbekus ja täpne funktsionaalsus täpsustakse testandmestiku analüüsi käigus. Riive vähendamiseks kaasatakse testandmestikku vaid ühe kohaliku omavalitsuse elanike andmed. Isikuandmete vastutav töötleja: Sotsiaalministeerium. Töötlemiskoha aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn ja Tatari 51, 10134 Tallinn Töödeldavate andmete koosseis: Täpne isikuandmete koosseis kirjeldatud taotluse lisas 1. Isikuandmete allikad: Rahvastikuregister - RR Sotsiaalkaitse infosüsteem – SKAIS Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister – STAR Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu – TETRIS/REDIS Eesti Hariduse Infosüsteem – EHIS Töötamise register – TÖR Haigekassa andmekogu Viljandi Linnavalitsuse dokumendiregister AMPHORA Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus: Valimisse on kaasatud kõik Viljandi linna elanikud (17 322 inimest) Need vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, kellele andmed võidakse avalikustada: ei ole. Andmete kavandatav edastamine kolmandatesse riikidesse: ei ole Taotleja kinnituste kohaselt: Teadusuuringu tulemus esitatakse teadusliku üldistusena, isikuid tuvastada ei ole võimalik. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: 4 (6) Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5 sätestab, et isikustatud andmetega poliitikakujundamise uuringu läbiviimiseks peab olema Andmekaitse Inspektsiooni eelnev luba. Oleme nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks uuringus kehtib tingimustel, mis on inspektsioonile 02.01.2020 esitatud taotluses ning lisamaterjalides kajastatud. Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. Lisaks märgime, et Andmekaitse Inspektsioon ei nõustu Sotsiaalministeeriumiga, et käesoleval juhul puudub asjakohane eetikakomitee. Kuna uuring käsitleb eriliiki isikuandmeid, on antud juhul siiski vajalik ka eetikakomitee luba. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 kohaselt kontrollib poliitika kujundamise eesmärgil tehtava uuringu puhul „käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist“. Paragrahv 6 lõike 4 kohaselt peaks aga eriliiki isikuandmetel põhineva uuringu puhul ka eetikakomitee kontrollima §-s 6 loetletud tingimuste täitmist. Seega – eriliiki isikuandmetel põhineva poliitika kujundamise eesmärgilise uuringu puhul peaks § 6 sätestatud nõuete täitmist kontrollima nii eetikakomitee kui Andmekaitse Inspektsioon. Kuna nõueteks on ka eetikakomitee/inspektsiooni luba, siis tekkis praktikas küsimus, kumma loa peaks hankima enne ning kes kelle loa olemasolu kontrollib. Selle küsimuse lahendamiseks korraldas Sotsiaalministeerium 15. jaanuaril Sotsiaalministeeriumis kohtumise, kus lepiti kokku, et sellises olukorras tuleb esimese sammuna taotleda eetikakomitee luba ning seejärel inspektsiooni luba. Seega jääb arusaamatuks loa taotleja vastuväide, nagu oleks inspektsioon omaalgatuslikult ja loa taotlejale üllatuslikult muutnud oma halduspraktikat. Loa taotleja vastuväitest saab inspektsioon aru nii, et vaatamata jaanuaris kokku lepitule, ei ole Sotsiaalministeerium käimasoleva loa taotluse menetluste puhul võimeline kokkulepet veel täitma ning soovib, et enne 15. jaanuari alustatud loa taotluse menetlustes ei rakendataks nõuet, et esmalt tuleb eetikakomitee luba hankida. Võttes arvesse 15. jaanuari kokkulepet, Sotsiaalministeeriumi taotlust, asjaolu, et Sotsiaalministeerium on ekslikult arvanud, et käesoleva uuringu puhul eetikakomiteel pädevust pole, otsustan anda uuringuloa taotluse tingimusega, et luba hakkab kehtima eetikakomitee loa andmisega samaaegselt. Kui eetikakomitee luba ei anna, puuduks loa taotlejal niikuinii õigus uuringut läbi viia. Seega ei kaasne kõrvaltingimusega loa taotleja jaoks täiendavaid kohustusi või õiguste piiramist. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Signe Kerge 5 (6) vaneminspektor peadirektori volitusel 6 (6) Leping Statistikaamet, registrikood 70000332, asukoht Tatari 51, 10134 Tallinn, mida esindab peadirektor Mart Mägi, kes tegutseb põhimääruse alusel (edaspidi nimetatud „Teostaja”) ja Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab kantsler Marika Priske, kes tegutseb põhimääruse alusel (edaspidi nimetatud “Tellija”), edaspidi nimetatud koos ja eraldi „Pool” või „Pooled”, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud „Leping”). 1. Lepingu eesmärk ja ese 1.1 Käesoleva Lepingu eesmärgiks on sätestada tingimused uuringu „Integreeritud teenusepakkumise toetamine Eestis“ andmete kogumise, ühendamise, pseudonümiseerimise ning teadlaste keskkonnas kasutusele andmise teenuse (edaspidi Teenus) osutamiseks. Uuringu eesmärk on analüüsida võimalusi valdkondade ülese (tööhõive, tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja haridus) poliitikakujundamise agregeeritud andmestiku loomiseks. Integreeritud andmekihi loomise eesmärk on toetada inimesekeskset poliitikakujundamist ning aidata hinnata integratsiooni soodustamiseks tehtud muudatuste mõju. Pseudonümiseeritud andmeid analüüsivad Kölni Ülikool ja Sotsiaalministeerium, konsulteerides seejuures vajadusel registrite omanike ja teiste asjakohaste osapooltega. Erinevatest registritest koondatavate andmete ühendamise ja pseudonümiseerimise korraldab Statistikaamet. Uuringu täpne ülesehitus, kaasatud andmestikud, päringute järjekord ja muud olulised asjaolud on kirjeldatud lepingu lisas 1. 1.2 Käesoleva Lepingu esemeks on Poolte õigused ja kohustused seoses Teenuse osutamisega lepingu allkirjastamisest alates kuni tööde lõpetamiseni hiljemalt 31.12.2020. 1.3 Lepingu lahutamatuks osaks on Andmekaitse Inspektsiooni 04.03.2020 otsus nr 2.2.1/20/1. 2. Lepingu hind ja maksetingimused 2.1 Tellija tasub Teenuse osutamise eest ühekordse taotlemise menetlemise tasuna 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot ning vastavalt andmete ettevalmistamiseks tööle kulunud ajale 39 (kolmkümmend üheksa) eurot tunnis andmete pseudonüümimise eest ning 55 (viiskümmend viis) eurot tunnis andmete ühendamise eest. 2.2 Tellija tasub Teostaja poolt esitatud arve hiljemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates. 2.3 Arve väljastamise aluseks on Poolte poolt allkirjastatud Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt. 3. Lepingu täitmise tähtaeg 3.1 Lepingu täitmise tähtaeg on 31.12.2020. 4. Lepingu dokumendid 4.1 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust ja koos Lepinguga allkirjastatud lisadest (edaspidi Lisa) ning Lisadest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu sõlmimist. 4.2 Ükski Lepingust tuleneva õiguse realiseerimisel või kohustuse täitmisel esinev viivitus ei tähenda sellest õigusest ja kohustusest loobumist ning ühegi õiguse eraldi või osaline täitmine ei välista selle õiguse täies mahus teostamist. 4.3 Lepingu üksiku sätte kehtetus selle vastuolu tõttu seadusega ei too kaasa kogu Lepingu või selle teiste sätete kehtetust. Seadusega vastuolus oleva sätte ilmnemisel teevad Pooled oma parimad jõupingutused selle sätte asendamiseks seadusega kooskõlas oleva sättega. 5. Teenuse osutamise ajakava ja tegevused 5.1 Lepingu alusel teostatav Teenus jaotakse alljärgnevateks etappideks: 5.1.1 I etapp – Teostaja koondab uuringu andmed andmete omanikelt ning ühendab ja pseudonüümib need vastavalt Andmekaitse Inspektsioonile esitatud taotlusele (käesoleva lepingu lisa 1). Töödega alustatakse kuu aja jooksul lepingu allkirjastamisest alates ning andmete ühendamise ja pseudonüümimise tegevused viiakse ellu kahe kuu jooksul andmete saamisest andmete omanikelt. Lepingu I etapp on kirjeldatud lepingu lisas 1 uuringu etappidena 1-3. 5.1.2 II etapp – Teostaja puhastab, süstematiseerib ning valmistab analüüsiks ette tekkinud andmestiku ning loob Kölni Ülikooli ja Sotsiaalministeeriumi analüütikutele ligipääsu Statistikaameti teadlaste keskkonnas (VPN-server). Töö teostatakse ühe kuu jooksul I etapi lõpetamisest. 5.1.3 III etapp – Kölni Ülikooli ja Sotsiaalministeeriumi analüütikud teostavad andmeanalüüsi Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Teostaja kontrollib enne Tellijale väljastamist üle kõik teadlaste keskkonnast eksporditavad tulemid, veendudes seejuures, et tulemid ei sisalda kaudselt tuvastatavaid andmeid. Töö teostatakse hiljemalt 31.12.2020. 5.1.4 IV etapp – Teostaja hävitab ainult käesoleva analüüsi tarbeks kogutud isikustatud ja pseudonüümitud andmed pärast analüüsi lõpetamist hiljemalt 31.12.2020. 6. Teostaja õigused ja kohustused 6.1 Teostaja kohustub osutama Teenust kvaliteetselt ning järgima Tellijaga kooskõlastatud Teenuse teostamise tähtaega. 6.2 Teostaja kohustub koheselt informeerima Tellijat kõikidest Teostajale teadaolevatest asjaoludest, mis võivad takistada Lepingu täitmist. 6.3 Teostajal on õigus saada Tellijalt Teenuse osutamiseks vajalikku informatsiooni. 6.4 Teostaja täidab kõiki kehtivaid andmekaitsealaseid, andmete turvalisust puudutavaid õigusakte ja muid eeskirju. 6.5 Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmisel on kohustust rikkunud Pool kohustatud hüvitama teisele Poolele tekitatud faktilise kahju. 7. Tellija õigused ja kohustused 7.1 Tellija tagab niipea kui võimalik Teostajale Tellija käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooni, mis on Lepingu täitmiseks oluline. 7.2 Tellija kohustub kirjalikult koheselt informeerima Teostajat kõikidest Tellijale teadaolevatest asjaoludest, mis võivad takistada Lepingu täitmist. 7.3 Tellija kohustub tasuma Lepingu punktis 2.1 nimetatud summa vastavalt Lepingu punktis 2.2 toodud maksetingimusele. 7.4 Tellijal on kohustus tutvuda Teostaja poolt saadud Teenuse tulemitega 10 (kümne) tööpäeva jooksul ning vajadusel esitada omapoolsed parandus- või täiendusettepanekud. 7.5 Tellijal on õigus Teenuse täitmise kontrollimiseks nõuda kirjalike ja suuliste seletuste esitamist Teenuse teostamise kohta. 7.6 Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmisel on kohustust rikkunud Pool kohustatud hüvitama teisele Poolele tekitatud faktilise kahju. 7.7 Tellija vastutab kõigi autoriõiguste ja muude intellektuaalse omandi õiguste olemasolu eest, mis on vajalikud Teenuse teostamiseks ning selle eest, et Teenuse teostamisega ei rikuta kolmandate isikute autoriõigusi ega muid intellektuaalse omandi õigusi. 8. Teenuse teostamine 8.1 Teenuse otsene teostamine toimub Teostajapoolse kontaktisiku juhtimisel. 8.2 Lähteülesande muutmisel otsustatakse Tellija ja Teenus Teostaja kokkuleppel muudatustega seotud tehnilised võimalused, teostamise tähtajad, maksumus jm asjaolud. 8.3 Teostaja kontaktisik annab aru kõikidest Teostaja poolsetest Teenusega seotud asjaoludest ning vajadusel teeb ettepanekuid Lepingu muutmiseks. 8.4 Tellija kontaktisik koordineerib Tellija ja Teostaja töötajate koostööd Teenuse osutamisel. 8.5 Pooltevahelised Lepinguga seotud informatsioonilised teated edastatakse e-posti teel Poolte kontaktisikutele. Olulised küsimused vormistatakse kirjalikult. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud elektrooniline allkirjastamine. 8.6 Teenus teostamine toimub Teostaja ruumides, kus Teenuse osutamiseks kaasatud isikud peavad kinni Teostaja sisekorraeeskirjadest ja turvaeeskirjast. 9. Teenuse üleandmise ja vastuvõtmise kord 9.1 Teenuse üleandmine-vastuvõtmine toimub Lepingus sätestatud tingimustel. Teenus loetakse üleantuks- vastuvõetuks pärast Poolte poolt üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastamist. 9.2 Teostaja esitab Tellijale valminud Teenuse Lepingu punktis 3 nimetatud tähtajaks. 9.3 Pärast Teenuse vastuvõtmist ei ole Tellijal õigust nõuda Teostajalt muid toiminguid, tegusid, teostatud Teenuse muutmist v.a puuduste kõrvaldamist või täiendamist jms lisatöid ilma, et Tellijal tekiks kohustus nende eest Teostajale täiendavalt tasuda. Kui Tellija tellib eelmainitud lisatöid, vormistatakse selle kohta vastav Lepingu lisa ning tegemist on uue Teenusega. 10. Konfidentsiaalsus 10.1 Pooled kohustuvad hoidma saladuses teineteiselt ükskõik mis vormis saadud informatsiooni ning kasutama seda ainult Lepingu täitmiseks (konfidentsiaalsuskohutus). 10.2 Pool on kohustatud hoidma saladuses teise Poole poolt kasutatavaid töömeetodeid ning Teenuse osutamiseks kasutatud protsesse ja süsteeme jmt, millised neid kasutav Pool on ise välja töötanud. 10.3 Konfidentsiaalsuskohustus ei hõlma informatsiooni: 10.3.1 mis on üldiselt kättesaadav või avalik; 10.3.2 mis on saadud kolmandalt isikult ilma konfidentsiaalsuskohustuseta; 10.3.3 mille avaldamiseks oli teise Poole kirjalik nõusolek; 10.3.4 mille avaldamise kohustus tuleneb seadusest. 10.4 Lepingu lõppedes kohustuvad Pooled ilma erikorralduseta hävitama teineteiselt saadud konfidentsiaalse informatsiooni. 10.5 Pooltel on õigus kasutada Lepingu täitmise käigus omandatud oskusi ja kogemust. 10.6 Käesolevas punktis sätestatud konfidentsiaalsuse kohustused kehtivad tähtajatult pärast Lepingu lõppemist. 10.7 Teostaja kohustub mitte avalikustama temale Tellija ruumides või tema seadmete kaudu teatavaks saanud andmeid. 10.8 Pooled kohustuvad hoidma konfidentsiaalsena ja mitte avaldama kolmandatele isikutele konfidentsiaalset informatsiooni, mis saab Pooltele teatavaks pärast lepingujärgse Teenuse täitmist. 10.9 Teostajal lasub kohustus, kui Lepingu alusel antakse talle juurdepääs Tellija seadmetele, hoida konfidentsiaalsena nendes olevat informatsiooni, kasutama seda üksnes Lepingus sätestatud eesmärkidel ning tagama selle säilimise. 10.10 Vastutus nimetatud kohustuste täitmise eest lasub Pooltel kõigi isikute suhtes, kes Lepingu täitmisele on kaasatud. 11. Vääramatu jõud 11.1 Pooled on vabastatud vastutusest Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest, kui Lepingu mittetäitmine või mittekohane täitmine on tingitud sellistest asjaoludest nagu üleujutus, tulekahju, maavärin või muu loodusõnnetus, sõda või sõjalised operatsioonid. 11.2 Kui vääramatu jõu asjaolud takistavad Lepingujärgsete kohustuste täitmist, siis vastava kohustuse täitmise aeg pikeneb ajavahemiku võrra, millal kohustuse täitmine oli takistatud vääramatu jõu tõttu. 11.3 Pool, kelle tegevus Lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama teisele Poolele. 11.4 Vääramatu jõud ei vabasta Pooli kohustusest võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekkida võiva kahju vältimiseks või vähendamiseks. 11.5 Kui vääramatu jõu mõju peaks kestma üle 60 (kuuekümne) päeva, on kummalgi Poolel õigus sellest eelnevalt teisele Poolele kirjalikult teatades Lepingu osaliseks või täielikuks tühistamiseks, ilma et ühelgi osapooltest oleks õigus nõuda sellest tulenevalt kahjude hüvitamist, välja arvatud summad, mille eest pole Töid üle antud. 12. Lepingu jõustumine, kehtivus, muutmine ja lõppemine 12.1 Leping jõustub pärast selle allakirjutamist mõlema Poole poolt. 12.2 Lepingu ja selle lisade täiendused ning muudatused jõustuvad pärast nendele allakirjutamist mõlema Poole poolt. 12.3 Tellijal on õigus Leping ühepoolselt lõpetada, kui: 12.3.1 Teostaja ei asu õigeaegselt Lepingut täitma; 12.3.2 Teostaja viivitab põhjendamatult Teenuse lõpetamisega; 12.3.3 mingil põhjusel pole Teenuse teostamine Tellijale enam otstarbekas; 12.3.4 Teostaja poolt osutatava Teenuse kvaliteet või tulemused ei vasta Teenuse teostamise kokkuleppele. 12.3.5 Juhul, kui Tellija lõpetab Lepingu ühepoolselt Lepingu punktist 12.3. tulenevatel alustel, siis on Tellija kohustatud tasuma Teostajale Lepingu tingimustele vastava faktiliselt teostatud Teenuse eest. 13. Muud tingimused 13.1 Pooled on kohustatud Lepingu täitmisel järgima kehtivaid õigusakte. 13.2 Kõik käesoleva Lepingust tulenevad erimeelsused lahendatakse läbirääkimiste teel. Juhul, kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse erimeelsused Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras. 13.3 Pooled on teadlikud, et Leping on avalik, v.a osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 14. Pooltevahelised teated ja kontaktisikud 14.1 Pooled edastavad kõik Lepinguga seotud teated ja ettepanekud teisele Poolele vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti teel) Lepingus märgitud aadressil, v.a informatiivse iseloomuga teated, millel ei ole õiguslikke tagajärgi. 14.2 Lepinguga seotud informatiivseid teateid võivad Pooled edastada telefoni teel. 14.3 Pooled teavitavad üksteist kõigist asjaoludest, mis võivad omada tähtust Lepingu eesmärgi saavutamise seisukohast. 14.4 Teostaja kontaktisik Lepingu täitmisel on Kadri Rootalu telefon 625 9278, e-post: [email protected]. 14.5 Tellija kontaktisik Lepingu täitmisel ja Teenuse vastuvõtjaks on Gerli Aavik-Märtmaa telefon: 626 9818, e-post: [email protected]. 14.6 Poolte esindajate muutumisel teavitatakse sellest teist Poolt e-posti teel. 15. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: 15.1. Lisa 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus. Käesolev Leping on sõlmitud digitaalselt. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Teostaja Tellija Mart Mägi Marika Priske Peadirektor Kantsler Statistikaamet Sotsiaalministeerium
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel