dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalministri määruste muutmine

Sotsiaalministeerium · 14. mai 2020
Viit
26
Registreeritud
14. mai 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Kärt Sõber (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎26 14.05.2020 Ministri määrus.bdoc918 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 14.05.2020 nr 26 Sotsiaalministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 22 lõike 3 ja ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel. § 1. Sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määruse nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“ muutmine Sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määruse nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“ lisa täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31. COVID-19 31.1. Haige isoleerimine. COVID-19 kahtlusega isik (esinevad sümptomid nagu näiteks kurguvalu, kuiv köha, palavik) peab jääma koju. Arsti otsusel jääb haigestunu kodusele ravile ja eneseisolatsiooni või hospitaliseeritakse. Kodusel ravil ja eneseisolatsioonis viibides peab haigestunu vältima kontakte teiste inimestega ning pidama rangelt kinni hügieeninõuetest (kätepesu, hingamisteede hügieen või muu taoline). Haigustekitaja tuvastamiseks vajaliku laboratoorse analüüsi tegemise vajaduse üle otsustab arst, lähtudes Terviseameti juhistest. Koduse ravi ja eneseisolatsiooni lõpetamise üle otsustab arst. Haige hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. Kiirabitöötaja on kohustatud haigega kokkupuutunud pinnad pärast haige transportimist desinfitseerima. Haigega kokkupuutuvad tervishoiuasutuse töötajad, sealhulgas kiirabitöötajad, on kohustatud kandma asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Haiglasse pöördunud ja haiglaravi vajadusega patsiendile, kellel on COVID-19 kahtlus, tehakse haigustekitaja tuvastamiseks laboratoorne analüüs ja teda käsitatakse nakkusohtlikuna kuni analüüsitulemuse selgumiseni. Haiglast väljakirjutamine toimub raviarsti otsusel. Kodusele ravile suunatud patsient peab viibima arsti otsusel eneseisolatsioonis kuni tervenemiseni, vältides kontakte teiste inimestega ja pidades rangelt kinni hügieeninõuetest (kätepesu, hingamisteede hügieen või muu taoline). 31.2. Tõrjeüritused nakkuskoldes, desinfektsioon. COVID-19 nakkuse tõrjel nakkuskoldes lähtutakse Terviseameti juhistest. Kui isikul avalduvad COVID-19 nakkusele iseloomulikud haigussümptomid (näiteks kurguvalu, kuiv köha, palavik) töökohal või (laste)kollektiivis, eraldab tööandja või kollektiivi eest vastutav isik haigestunu kohe teistest. Vastavalt terviseseisundile saadetakse haigestunu koju ja raskemate sümptomite korral kutsutakse kiirabi. 2 COVID-19 kahtlusega isik peab jääma arsti otsusel eneseisolatsiooni, vältides kontakte teiste inimestega ja pidades rangelt kinni hügieeninõuetest. COVID-19 kahtlusega lapse puhul võtab lastekollektiivi eest vastutav isik ühendust lapsevanema või lapse seadusliku esindajaga lapse koju viimiseks. COVID-19 kahtlusega laps peab püsima kodus ja teda ei tohi viia lasteasutusse, sealhulgas kooli ega lastele mängimiseks mõeldud avalikku ruumi või alale. COVID-19 nakkusesse haigestunud laps võib lastekollektiivi naasta arsti otsusel. COVID-19 nakkusesse haigestunu tuvastamise korral peavad kõik haigestunuga lähikontaktis olnud isikud jääma koju eneseisolatsiooni vastavalt arsti otsusele ning lähtudes Terviseameti juhistest. Kõik haigestunuga kokkupuutunud ruumid ja pinnad tuleb puhastada ja desinfitseerida. Haigestunuga lähikontaktis olnud isiku puhul ei loeta eneseisolatsiooni nõuete rikkumiseks seda, kui ta lahkub oma viibimiskohast, et hankida igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku ja kui muul viisil ei ole see võimalik. Sel juhul tuleb isikul võtta kasutusele kõik meetmed nakkushaiguse võimaliku leviku tõkestamiseks. Kui sotsiaalteenuseid osutava asutuse kliendil avalduvad COVID-19 nakkusele iseloomulikud haigussümptomid, tagab asutus haigustunnustega isiku viivitamata isoleerimise ja võtab ühendust isiku arstiga, raskemate sümptomite korral kutsub kiirabi. Haigustekitaja tuvastamiseks vajalik laboratoorne analüüs korraldatakse vastavalt Terviseameti juhistele. Sotsiaalteenuseid osutavas asutuses toimub vajaduse korral asutuse töö ümberkorraldamine, et tagada haigestunute ja nendega kontaktis olnud klientide ja personali isoleerimine ülejäänud asutuse klientidest ja personalist. Vajaduse korral suunatakse personal ja kliendid tervisekontrolli. Personal kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Haigestunuga kokkupuutunud ruumid ja pinnad tuleb puhastada ja desinfitseerida. Tervishoiuasutustes toimub samuti vajaduse korral töö ümberkorraldamine ning personali ja patsientide tervisekontroll. Tervishoiuasutuste personal peab kasutama asjakohaseid isikukaitsevahendeid. 31.3. Immuniseerimine. COVID-19 nakkuse vastane vaktsiin puudub. 31.4. Tõrjeüritused nakkuspuhangu korral. COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku korral rakendatakse nakkustõrje meetmeid vastavalt Terviseameti juhistele. Haiglad ja sotsiaalteenuseid osutavad asutused kehtestavad COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku korral vajalikud külastuspiirangud lähtuvalt Terviseameti epidemioloogilise olukorra hinnangust. Tervishoiuasutuste tegevus peab olema COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku ajal suunatud personali ja patsientide nakkusohutuse tagamisele ning nakkuse leviku ennetamisele ja vältimisele. Tervishoiuasutused tagavad isikukaitsevahendite korrektse kasutamise ja infektsioonikontrolli nõuete täitmise ja selle regulaarse kontrolli. Sotsiaalteenuseid osutav asutus korraldab COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku korral personali tervise igapäevase jälgimise ning vajaduse korral isikukaitsevahendite korrektse kasutamise õpetamise. Sotsiaalteenuseid osutav asutus peab tagama klientide haigussümptomite varajase avastamise ja tervishoiutöötaja teavitamise. Lasteasutused korraldavad laste tervise igapäevase jälgimise ning haigestunud lapsed saadetakse koju. Lasteasutuste tegevus peab olema COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku ajal suunatud personali ja laste nakkusohutuse tagamisele ning nakkuse leviku ennetamisele ja vältimisele. 3 31.5. Erisus. COVID-19 kahtlusega isiku, nakkusesse haigestunu või haigestunuga lähikontaktis olnud isiku isoleerimisel ning COVID-19 nakkuse tõrjel võib kehtestada erisusi kooskõlas seaduse või selle alusel antud õigusaktidega.“. § 2. Sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määruse nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määruse nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“ § 5 lõikest 13 jäetakse välja sõnad „maavanema kehtestatud“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Sotsiaalministri määruste muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määrust nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“ muutmine ning sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määrust nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“. Määruses nr 123 kehtestatakse nakkushaiguste tõrje nõuded COVID-19 nakkuse puhul. Muudatus on vajalik, et anda selged reeglid nakkustõrje meetmete järgmisele pärast eriolukorra lõppu ning ennetada COVID-19 puhangut või epideemilist levikut. Määruses nr 114 tehakse tehniline muudatus seoses sellega, et karantiini ei kehtesta kehtiva õiguse kohaselt maavanem. Käesoleval juhul kehtestatakse määrus NETS § 22 lõike 3 ja ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber ([email protected]; tel 715 3471). Määruse koostamises osalesid Sotsiaalministeeriumi tervishoiusüsteemide arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ([email protected]; 6269 127), Terviseameti nakkushaiguste seire ja ennetamise osakonna juhataja Mari-Anne Härma ([email protected]; 794 3524), sama osakonna nõunik Irina Dontšenko ([email protected]; 794 3545), sama osakonna peaspetsialist Hanna Sepp ([email protected]; 794 3518) ja sama osakonna peaspetsialist Jelena Rjabinina ([email protected]; 794 3522). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu ([email protected]; 626 9337). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 22 lõike 3 ja ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 tähenduses. 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määruse nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“ lisa. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). COVID-19 tõrjenõuete kehtestamine on vajalik, kuivõrd tegemist on uue epideemilise levikuga nakkushaigusega, mille ennetuseks ja tõrjeks ei ole seni õigusruumis nõudeid kehtestatud. Nakkustõrje nõuete kehtestamine aitab tõhusamalt vältida COVID-19 nakkuse puhangut ja epideemilist levikut ka pärast eriolukorda ning võtta kasutusele meetmeid nende nõuete mittetäitmise või rikkumise korral. Praeguse teadmise kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased teiste ägedate respiratoorsete viirushaiguste (nt gripi) sümptomitele. COVID-19 haiguse riskirühma kuuluvad vanemaealised ning krooniliste ja kaasuvate haigustega ning pärsitud immuunsusega isikud, kellel võib haigus kulgeda väga raskelt. Noortel ja tervetel inimestel kulgeb COVID-19 üldjuhul kergete sümptomitega ning seetõttu võib nakatumine märkamatult kulgeda või segi minna teiste respiratoorsete viirusnakkustega. Lastel kulgeb haigus reeglina kergete sümptomitega või asümptomaatiliselt. COVID-19 nakkus levib inimeselt inimesele eelkõige piisknakkusena ning saastunud käte ja pindade kaudu. Haiguse peiteperiood on 2–14 päeva, keskmiselt 5 päeva. Inimene võib olla nakkusohtlik 1–2 päeva enne sümptomite avaldumist kuni sümptomite kadumiseni. Hinnanguline keskmine nakkuslikkuse periood kergetel ja mõõdukatel juhtudel on 7–12 päeva, rasketel juhtudel kuni 14 päeva. Praeguste teadmiste kohaselt on viirus patsiendi organismist tuvastatav kuni 37 päeva, kuid reeglina ei ole patsient enam nakkusohtlik 14 päeva möödudes pärast sümptomite teket. Lisa punktis 31.1 kirjeldatakse nõudeid COVID-19 haige isoleerimisel. COVID-19 kahtlusega isik (st isik, kellel esinevad sümptomid nagu nt kurguvalu, kuiv köha, palavik vms) peab jääma koju. Vastavalt arsti, üldjuhul perearsti, otsusele jääb haigestunu kodusele ravile ja eneseisolatsiooni. Arsti otsusel väljastatakse inimesele haigusleht ning tehakse haigustekitaja tuvastamiseks vajalik laboratoorne analüüs. Eneseisolatsioon tähendab, et inimene peab jääma koju või eralduma mujale ning vältima kontakte ehk kokkupuudet teiste inimestega. Samuti peab eneseisolatsioonis olev inimene pidama rangelt kinni hügieeninõuetest, et vältida nakkuse edasilevitamist oma pereliikmetele ja nende kaudu teistele. Hügieeninõuetest on oluline regulaarne kätepesu või desinfitseerimine ning hingamisteede hügieen, st köhides või aevastades suu ja nina katmine, näo ja silmade katsumise vältimine jne. Kui inimese seisund lubab töötamist, võib tööandjaga kokkuleppel tööd jätkata vaid kaugtöö vormis. Terveks tunnistamine, st koduse ravi ja eneseisolatsiooni lõpetamine toimub arsti otsusel. Hospitaliseerimine toimub kliinilisel näidustusel, eelkõige raskete sümptomite (väga kõrge palavik, hingamisraskused jne) esinemise korral. Haige hospitaliseeritakse kiirabiga ning kõik haigega kokkupuutunud pinnad tuleb pärast COVID-19 kahtlusega patsiendi transportimist puhastada ja desinfitseerida. Nii kiirabitöötajad kui ka teised COVID-19 nakkuse kahtluse või kinnitatud diagnoosiga patsiendiga tegelevad tervishoiuasutuse töötajad (arstid, õed, hooldajad jm) peavad kandma asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Hospitaliseerimisel tehakse COVID-19 kahtlusega patsiendil haigustekitaja tuvastamiseks laboratoorne analüüs ning patsienti tuleb käsitleda nakkusohtlikuna kuni analüüsitulemuse selgumiseni. Analüüse tehakse vastavalt Terviseameti juhistele. COVID-19 patsiendi haiglast väljakirjutamine toimub raviarsti otsusel ning patsient jätkab kodust ravi ja eneseisolatsiooni arsti jälgimise all. Inimene tunnistatakse terveks arsti otsusel. Lisa punktis 31.2 sätestatakse tõrjemeetmed, mida peab nakkuskoldes rakendama, samuti esitatakse desinfektsiooninõuded. COVID-19 nakkuse tõrjel nakkuskoldes lähtutakse Terviseameti juhistest. Kui isikul avalduvad COVID-19 nakkusele iseloomulikud haigussümptomid (näiteks kurguvalu, kuiv köha, palavik) töökohal või (laste)kollektiivis, tuleb haigestunu nakkuse edasise leviku vältimiseks viivitamata teistest isoleerida ning saata koju või raskemal juhul kutsuda kiirabi. Eelpoolmainitu tagatakse tööandja või kollektiivi eest vastutava isiku poolt. Kollektiivi all mõeldakse tegevuse või huvide poolest koos tegutsevat inimeste rühma, nt laste või 2 täiskasvanute huvikoolid, lasteaiarühmad, spordiklubid vms. Vastavalt tervislikule seisundile saadetakse haigestunu koju või raskemate sümptomite esinemisel (nt hingamisraskused vm tõsine seisund) kutsutakse kiirabi. COVID-19 kahtlusega isik jääb arsti otsusel kodusele ravile ja eneseisolatsiooni, pidades rangelt kinni hügieeninõuetest. Haigustunnustega isikud ei tohi minna tööle. COVID-19 kahtlusega lapse puhul võtab lastekollektiivi eest vastutav isik ühendust lapsevanema või lapse seadusliku esindajaga lapse koju viimiseks. COVID-19 kahtlusega laps peab püsima kodus ning teda ei tohi viia lasteasutusse, sealhulgas kooli ega lastele mängimiseks mõeldud avalikesse ruumidesse või aladele (nt mängutoad või mänguväljakud ning muud kohad, kus pole võimalik vältida kontakti teiste inimestega). Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (edaspidi: NETS) on kasutusel laiem lasteasutuse mõiste, mis hõlmab lisaks lastekaitseseaduses (edaspidi: LKS) välja toodud valdkondadele ka täiendavaid valdkondi. LKS tähenduses on lasteasutus riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse või muude õigusaktide alusel osutab lastele sotsiaal-, haridus- või statsionaarseid tervishoiuteenuseid. NETS-is kasutusel olev lasteasutuse mõiste hõlmab lisaks sotsiaal-, haridus- ja statsionaarsetele teenustele ka spordi- , kultuuri-, hobi-, harrastuse- ja meelelahutusvaldkondi, noortelaagreid jt noorsootöö asutusi ja -ühinguid. COVID-19 nakkusesse haigestunud laps võib lastekollektiivi naasta arsti otsusel. COVID-19 nakkusesse haigestunu tuvastamise korral peavad kõik haigestunuga lähikontaktis olnud isikud jääma koju eneseisolatsiooni vastavalt arsti otsusele ja lähtudes Terviseameti juhistest. Lähikontaktse määratluse avaldab Terviseamet. Haigestunuga kokkupuutunud pinnad (nt töökohal ühiskasutatavad pinnad ning need, millega haigestunu kokku puutus) ja esemed tuleb puhastada ja desinfitseerida. COVID-19 nakkusesse haigestunu lähikontaktsete puhul ei käsitleta eneseisolatsiooni, st kodus püsimise nõude rikkumisena seda, kui isik lahkub ajutiselt oma viibimiskohast, et hankida igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku ja kui muul viisil ei ole selle hankimine võimalik. Hädavajaliku all mõeldakse eelkõige toitu ja ravimeid. Sel juhul peab isik võtma kasutusele kõik meetmed, et nakkushaiguse võimalikku levikut tõkestada, sh kasutama näomaski, kasutama kindaid või desinfitseerima käsi, hoidma distantsi teiste inimestega ning valima kodust lahkumiseks sellise kellaaja, kus on teiste inimestega kokkupuutumise võimalus väikseim. Juhul, kui COVID-19 nakkusele viitavad haigussümptomid avalduvad sotsiaalteenuseid osutava asutuse kliendil, tagab asutus haigustunnustega isiku kohese isoleerimise ning võtab ühendust isiku arstiga või raskemal juhul kutsub kiirabi. Haigustekitaja tuvastamiseks vajalik laboratoorne analüüs korraldatakse vastavalt Terviseameti juhistele. Käesoleva määruse tähenduses ei käsitleta sotsiaalteenuseid osutava asutusena lapsehoide, kuivõrd neile kehtib eraldi regulatsioon. Sotsiaalteenuseid osutavas asutuses korraldatakse vajaduse korral töö ümber, et tagada võimalikult nakkusohutud tingimused ja vältida nakkuspuhangut asutuse sees. Haigestunute ja nendega kontaktis olnud kliendid ja personal isoleeritakse ülejäänud asutuse klientidest ja personalist, kas määrates nö tervete ja haigete tsoonid või muul viisil. Võimalusel töötab erinevates tsoonides eraldi personal, kes omavahel kokku ei puutu. Vajaduse korral suunatakse asutuse personal ja kliendid tervisekontrolli. Sotsiaalteenuseid osutavas asutuses on oluline ka asjakohaste isikukaitsevahendite kasutamine personali poolt vältimaks nakkuse levitamist asutuse klienditele ning haigestunud isikuga kokkupuutunud ruumide ja pindade tõhus puhastamine ja desinfitseerimine. Ka tervishoiuasutustes võib vajaduse korral toimuda töö ümberkorraldamine, mis võib tähendada nt eraldiseisva COVID-19 osakonna moodustamist või personali ristkasutuse vältimist ning personali ja patsientide tervisekontroll. Tervishoiuasutuste personal peab kasutama asjakohaseid isikukaitsevahendeid. 3 Lisa punktis 31.3 märgitakse, et COVID-19 nakkuse vastane vaktsiin puudub ning seetõttu ei ole võimalik kehtestada ka nõudeid immuniseerimiseks. Lisa punktis 31.4 sätestatakse tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral, mille kehtestamisel lähtutakse Terviseameti juhistest. Terviseamet hindab nakkushaiguse epidemioloogilist olukorda ja kaasnevaid riske ning annab hinnangust lähtuvalt asjakohaseid juhiseid haiglates ja sotsiaalteenuseid osutavates asutustes külastuste piiramiseks. Tervishoiuasutustes on COVID-19 nakkuse puhangu ja epideemilise leviku korral oluline pöörata eriliselt tähelepanu personali ja patsientide nakkusohutuse tagamisele, st tagada personalile asjakohased isikukaitsevahendid ja nende korrektne kasutamine, pidada kinni infektsioonikontrolli nõuetest ning kontrollida nende nõuete järgimist regulaarselt, et ennetada ja vältida nakkuse levikut asutuse sees ja asutusest väljapoole. Samuti jälgitakse nendes asutustes igapäevaselt personali tervist ja haigestunud töötajad eemaldatakse koheselt töölt. Sotsiaalteenuseid osutav asutus korraldab personali tervise igapäevase jälgimise (nt temperatuuri mõõtmine, haigustunnustega töötajate koju saatmine jne) ning vajaduse korral isikukaitsevahendite korrektse kasutamise õpetamise, eesmärgiga vältida nakkuse asutusse sissetoomist personali kaudu ning tagada klientide nakkusohutus. Samuti peab sotsiaalteenuseid osutav asutus tagama asutuse klientidel avalduvate haigussümptomite varajase avastamise ja tervishoiutöötaja teavitamise, et haigustunnustega isikud võimalikult kiiresti teistest isoleerida ning vältida asutuse sisest nakkuse levikut. Lasteasutused (st koolid, lasteaiad, lapsehoiud jt sarnased asutused) korraldavad laste tervise igapäevase jälgimise, et haigustunnustega lapsed varakult avastada ja koju saata. Laste tervise jälgimine korraldatakse lähtuvalt Terviseamet juhistest ning selle all mõeldakse eelkõige silmaga nähtavate haigustunnuste kindlakstegemist laste lastaeda, lapsehoidu või kooli toomisel. Lasteasutuste tegevus peab olema COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku ajal suunatud personali ja laste nakkusohutuse tagamisele ning nakkuse leviku ennetamisele ja vältimisele. Lisa punktis 31.5 sätestatakse, et COVID-19 kahtlusega isik, COVID-19 nakkusesse haigestunu või haigestunuga lähikontaktis olnud isiku isoleerimisel ning COVID-19 nakkuse tõrjel võib kehtestada erisusi kooskõlas seaduse või selle alusel antud õigusaktidega. Näiteks ei pea isolatsiooninõuet järgima hädaohu korral, politseiametniku või arsti korraldusel või muul sarnasel põhjusel. Paragrahviga 2 muudetakse sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määruse nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“ § 5 lõiget 13, jättes nimetatud lõikest välja sõnad „maavanema kehtestatud“. Tegemist on tehnilise muudatusega. Sätte sisu ja haiguslehe väljastamise tingimused jäävad võrreldes kehtiva korraga samaks. Muudatuse sisuks on see, et hetkel kehtiva õiguse kohaselt ei kehtesta karantiini maavanem, vaid kohalik omavalitsus Terviseameti ettepanekul. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatusega kehtestatakse COVID-19 nakkuse tõrjenõuded ja meetmed, mida seni kehtestatud ei ole ning mille täitmine aitab vältida järgmist COVID-19 nakkuse puhangut või 4 epideemiat. Samuti seavad määruse muudatusega kehtestatavad nakkustõrje nõuded ja meetmed nö standardi, mida tuleb järgida ka eriolukorra piirangute leevendamise järel. Määruse muudatusega kaasneb positiivne mõju rahva tervisele ja selle kaitsele. Raviasutustele ja sotsiaalteenuseid osutavale asutusele võivad nõuete kehtestamisega kaasneda täiendavad kulutused isikukaitsevahendite hankimise näol, kui neid varem ei ole tavapäraselt soetatud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine eeldab tavapäraste ülesannete täitmise raames tõhusamat nakkusennetus- ja –tõrjetegevust. Määruse muudatusega kaasneb positiivne kaudne mõju riigieelarvele, sest nakkustõrje nõuete järgimisega hoitakse muu hulgas kokku ka tervishoiu- ja ravikulusid ning epideemia tekke ärahoidmisega välditakse ühtlasi ka majanduslangusest ja –kahjudest tingitud kulusid, ettevõtlussektori kahjusid, tööpuuduse suurenemist, suurenenud avaliku sektori kulutusi epideemia haldamiseks jne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Haigekassale, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Lasteaednike Liidule ja Eesti Lastehoidude Liidule. Eelnõule ametlikke kooskõlastusi ei esitatud. Eelnõu kooskõlastasid mitteametlikult Haridus- ja Teadusministeerium ja Justiitsministeerium. Eelnõu kohta esitasid toetava arvamuse Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Haigekassa. Eesti Lastehoidude Liidu, Eesti Lasteaednike Liidu ja Eesti Arstide Liidu poolt esitatud märkused ja nendega arvestamine on kajastatud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis. 5 Sotsiaalministri määruste muutmise eelnõu seletuskirja juurde Lisa Sotsiaalministri määruste muutmise määruse eelnõu kooskõlastamisel tehtud märkuste ja ettepanekute arvestamine Ettepanek Arvestamine Eesti Lastehoidude Liit “Praeguse teadmise kohaselt on COVID-19 Arvestatud osaliselt, sõnastust täpsustatud. sümptomid sarnased teiste ägedate Selgitame. COVID-19 pandeemia olukorras, respiratoorsete viirushaiguste (nt gripi) kus COVID-19 sümptomeid võib olla keeruline sümptomitele.” eristada teiste respiratoorsete haiguste “Kui isikul avalduvad haigussümptomid sümptomitest, on nakkuse leviku töökohal või (laste)kollektiivis, eraldab pidurdamiseks veelgi olulisem see, et tööandja või kollektiivi eest vastutav isik haigustunnustega lapsed jääksid koju ega haigestunu koheselt teistest. Vastavalt läheks lasteasutustesse. COVID-19 testimine tervislikule seisundile saadetakse võib olla üheks võimalikuks lahenduseks haigestunu koju või raskemate sümptomite määruse rakendamisel, kuid see eeldab korral kutsutakse kiirabi.” - Oluline on ära usaldusväärse testi olemasolu. Seni on märkida, et lastehoius käivatel lastel on mõistlik lähtuda ettevaatusprintsiibist. sügis-talvisel perioodil sellised sümptomid Täpsustavad juhised sümptomite ja (köha, nohu, kurguvalu) väga tavapärased, haigestunute või haiguskahtlusega isikute isegi igapäevased esimestel aastatel käsitluse kohta on koostanud Terviseamet. lastekollektiivis. Meie hinnangul ei ole Juhiseid uuendatakse vastavalt olukorra mõeldav, et lastehoius tohivad pärast muutumisele. Seetõttu peame mõistlikuks eriolukorra lõppemist käia ainult 100% ilma mitte liiga detailset sõnastust määruse ühegi haigustunnuseta lapsed. Küll aga tasemel. tuleks läbi mõelda protseduur, kuidas eristada Covid-19 viirusega lapsi. Kas on otstarbekas kõigile haigustunnustega lastele teha Covid-19 test ja kehtestada karantiininõue testitulemuste teada saamiseni? “COVID-19 haigestunu tuvastamise korral Selgitame. Lähikontaktse mõiste määratleb peavad kõik haigestunuga lähikontaktis Terviseamet vastavalt epidemioloogilisele olnud isikud jääma koju eneseisolatsiooni olukorrale, kuivõrd see määratlus võib vastavalt arsti otsusele ja lähtudes COVID-19 nakkuse leviku käigus muutuda. Terviseameti juhistest. Lähikontaktse Juhul, kui lasteaias või lapsehoius on COVID- määratluse avaldab Terviseamet. 19 kahtlus, tuleks toimida vastavalt Haigestunuga kokkupuutunud pinnad (nt Terviseameti juhistele. Kehtiv juhis on töökohal ühiskasutatavad pinnad ning avaldatud ameti kodulehel ning selle kohaselt need, millega haigestunu kokku puutus) ja tuleks puhastada ja desinfitseerida pinnad, esemed tuleb puhastada ja millega haigestunu kokku puutus. Juhiseid desinfitseerida.” - Hetkel jääb segaseks täiendatakse vastavalt olukorra muutumisele. lähikontakti mõiste, see vajaks määruses COVID-19 kahtluse kinnitamisel viiakse läbi pikemat selgitamist. Kas iga kahtluse korral epidemioloogiline uuring, mille käigus on kohustus lastehoid sulgeda kuni testi teavitatakse lähikontaktseid, sh lasteasutust, tulemuste teada saamiseni? Kuidas jõuab kus haigestunu viibis. info Covid-19 positiivse testi teinud lapsest /lähikondsest või lähikontaktis olnud inimesest lastehoiuni? “Juhul, kui COVID-19 nakkusele viitavad Selgitame. Lapsehoiuteenust ei käsitleta haigussümptomid avalduvad antud määruses sotsiaalteenust osutava sotsiaalteenuseid osutava asutuse kliendil, asutuse punkti all, kuna lasteasutustele on tagab asutus haigustunnustega isiku määruses eraldi regulatsioon. kohese isoleerimise ning võtab ühendust isiku arstiga või raskemal juhul kutsub kiirabi. Haigustekitaja tuvastamiseks vajalik laboratoorne analüüs korraldatakse vastavalt Terviseameti juhistele.” - Kas siin all mõeldakse ka lastehoide? Kust peaksime sellisel juhul saama ligipääsu lapse perearsti kontaktidele? “Lasteasutused (st koolides, lasteaedades, Selgitame. Laste igapäevase tervise jälgimist lapsehoidudes jt sarnastes asutustes) on selgitatud Terviseameti kehtivas juhendis korraldavad laste tervise igapäevase lasteaedadele ja lapsehoidudele, mis on jälgimise, et haigustunnustega lapsed avaldatud ameti kodulehel. Tervise varakult avastada ja koju saata.” - Palume jälgimisena on käsitletav ka nähtavate koostada juhend igapäevaseks tervise haigustunnuste kindlaks tegemine ja jälgimiseks, et saaksime analüüsida oma haigustunnustega laste koju saatmine. võimekust selle korraldamiseks. Juhiseid täiendab Terviseamet, arvestades praktikas esile kerkinud küsimusi ja olukorda. Lisaks näeme eraldi probleemina Selgitame. Töövõimetuslehtede haiguslehtede tasustamist töötaja ei saa 3 väljakirjutamisel lähtutakse ravikindlustuse esimest päeva töötasu, lisaks 5 järgmist seadusest. Antud küsimus nõuab päeva maksab tööandja 70% ja alates nakkushaiguste kontekstis laiemat arutelu ja 9ndast päevast Haigekassa. Leiame, et seda küsimust käesoleva määruse kontekstis oleks mõistlik hakata tervishoiutöötajate ja ei lahendata. ka lasteaia õpetajate ning lapsehoidjate haigestumist või lähikontaktist tingitud karantiini (kui see toimub töökohustusi täites) käsitlema tööõnnetusena ja lähtuda haiguslehe vormistamisel nendest nõuetest. Kui inimene karantiinis või kergelt haigena olles kaotab olulise osa oma sissetulekust, siis arvatavasti kaalub ta viimase hetkeni võimalust tööl olla. Kokkuvõtteks leiame, et lastehoiud ja Selgitame. Tänase seisuga oleme alles lasteaiad ei peaks järgima nii karme eriolukorrast väljumas. Seetõttu on oluline, et piiranguid nagu hooldekodud ja haiglad kogu elanikkonna hulgas oleks võetud ning teeme ettepaneku lastehoiud sellisel kasutusele meetmed COVID-19 nakkuse kujul määrusest välja jätta. leviku tõkestamiseks ning tagamaks, et tavapärane ühiskondlik elu saaks jätkuda. Eesti Arstide Liit 1. 31. oktoobri 2003. a määruse nr 123 1. Selgitame. Terviseameti juhised aitavad „Nakkushaiguste tõrje nõuded paremini määruse nõudeid sisustada ning on muutmise eelnõus toodud täiendused oma loomult abistava ja soovitusliku erinevad sõnastuse stiililt oluliselt iseloomuga. kehtivast määrusest. Eelnõu punktides 41.1., 41.2. ja 41.4 viidatakse Terviseameti juhistele ebaselgeks jääb, millal ja millises korras Teriviseamet neid juhised välja annab. Samuti on küsitav, kas NETS § 22 lg 3 lubab sellisel kujul edasi volitada nakkushaiguste tõrje nõuete kehtestamist. 2. Arvestatud, sõnastust täpsustatud. 2. NETS ega määrusega kehtestatud „Nakkushaiguse tõrje nõuded ei selgita, mida tähendab eneseisolatsioon. Eneseisolatsiooni mõiste on lahti seletatud eelnõu seletuskirjas. Eelnõu punkti 41.1 esimeses ja kolmandas lõigus toodud selgitus eneseisolatsiooni kohta on seletuskirjas toodust kitsam. 3. Arvestatud, sõnastust täpsustatud. 3. Kuna COVID-19 puhul võivad tekkida vaidlused, missugused on sellele haigusele spetsiifilised haigussümptomid, oleks enne diagnoosi kinnitamist arsti poolt õigem rääkida pigem respiratoorsete haigusnähtudega isikutest või COVID-19 kahtlusega isikutest (vt p 41.2 teine ja kolmas lõik). Eesti Lasteaednike Liit 1. Täiendada punkti 4 .1. või 41.4. 1. Arvestatud. 1 järgmises sõnastuses: Haigustunnustega lastekollektiivist kojusaadetud lapse lastekollektiivi tagasilubamise otsuse teeb arst. Või: Haigustunnustega lastekollektiivist kojusaadetud laps lubatakse tagasi lastekollektiivi perearsti tõendi alusel. Põhjendus: Lasteasutuste igapäevases praktikas on väga tavaline olukord, kus haigustunnustega kojusaadetud laps tuuakse lasteaeda tagasi juba päeva-paari möödudes ja lapsevanem väidab, et laps on terve 2. Määruse punkti: 41.2. Tõrjeüritused 2. Arvestatud osaliselt. Lasteasutustele on nakkuskoldes, desinfektsioon. COVID-19 koostatud juhised Terviseameti poolt ning neid nakkuse tõrjel nakkuskoldes lähtutakse uuendatakse vastavalt olukorra muutumisele. Terviseameti juhistest. Täiendada ja lisada: Lasteasutused korraldavad laste tervise igapäevase jälgimise ning haigestunud lapsed saadetakse koju.. Lasteasutuste tegevus peab olema COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku ajal suunatud personali ja laste nakkusohutuse tagamisele ning nakkuse leviku ennetamisele ja vältimisele. Lasteasutused tagavad personali asjakohaste isikukaitsevahendite korrektse kasutamise ja infektsioonikontrolli nõuete täitmise ja selle regulaarse kontrolli. Sotsiaalministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskirjas lisada ja lahti kirjutada: Lisa punktis 41.4 sätestatakse tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral, mille kehtestamisel lähtutakse Terviseameti juhistest. Lasteasutused (st koolides, lasteaedades, lapsehoidudes jt sarnastes asutustes) korraldavad laste tervise igapäevase jälgimine, et haigustunnustega lapsed varakult avastada ja koju saata. Lasteasutustes tuleb korraldada laste tervise igapäevane jälgimine (nt temperatuuri mõõtmine laste vastuvõtul ja haigustunnuste ilmnemisel) Lasteasutustes on COVID-19 nakkuse puhangu ja epideemilise leviku korral oluline pöörata eriliselt tähelepanu personali ja patsientide nakkusohutuse tagamisele, st tagada personalile asjakohased isikukaitsevahendid ja nende korrektne kasutamine, pidada kinni infektsioonikontrolli nõuetest ning kontrollida nende nõuete järgimist regulaarselt, et ennetada ja vältida nakkuse levikut asutuse sees ja asutusest väljapoole. Samuti jälgitakse nendes asutustes igapäevaselt personali tervist ja haigestunud töötajad eemaldatakse koheselt töölt.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel