MINISTRI MÄÄRUS
14.05.2020 nr 26
Sotsiaalministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 22 lõike 3 ja
ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määruse nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“
muutmine
Sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määruse nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“ lisa
täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31. COVID-19
31.1. Haige isoleerimine. COVID-19 kahtlusega isik (esinevad sümptomid nagu näiteks
kurguvalu, kuiv köha, palavik) peab jääma koju. Arsti otsusel jääb haigestunu kodusele ravile
ja eneseisolatsiooni või hospitaliseeritakse. Kodusel ravil ja eneseisolatsioonis viibides peab
haigestunu vältima kontakte teiste inimestega ning pidama rangelt kinni hügieeninõuetest
(kätepesu, hingamisteede hügieen või muu taoline). Haigustekitaja tuvastamiseks vajaliku
laboratoorse analüüsi tegemise vajaduse üle otsustab arst, lähtudes Terviseameti juhistest.
Koduse ravi ja eneseisolatsiooni lõpetamise üle otsustab arst.
Haige hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. Kiirabitöötaja on kohustatud haigega
kokkupuutunud pinnad pärast haige transportimist desinfitseerima. Haigega kokkupuutuvad
tervishoiuasutuse töötajad, sealhulgas kiirabitöötajad, on kohustatud kandma asjakohaseid
isikukaitsevahendeid. Haiglasse pöördunud ja haiglaravi vajadusega patsiendile, kellel on
COVID-19 kahtlus, tehakse haigustekitaja tuvastamiseks laboratoorne analüüs ja teda
käsitatakse nakkusohtlikuna kuni analüüsitulemuse selgumiseni.
Haiglast väljakirjutamine toimub raviarsti otsusel. Kodusele ravile suunatud patsient peab
viibima arsti otsusel eneseisolatsioonis kuni tervenemiseni, vältides kontakte teiste inimestega
ja pidades rangelt kinni hügieeninõuetest (kätepesu, hingamisteede hügieen või muu taoline).
31.2. Tõrjeüritused nakkuskoldes, desinfektsioon. COVID-19 nakkuse tõrjel nakkuskoldes
lähtutakse Terviseameti juhistest.
Kui isikul avalduvad COVID-19 nakkusele iseloomulikud haigussümptomid (näiteks kurguvalu,
kuiv köha, palavik) töökohal või (laste)kollektiivis, eraldab tööandja või kollektiivi eest vastutav
isik haigestunu kohe teistest. Vastavalt terviseseisundile saadetakse haigestunu koju ja
raskemate sümptomite korral kutsutakse kiirabi.
2
COVID-19 kahtlusega isik peab jääma arsti otsusel eneseisolatsiooni, vältides kontakte teiste
inimestega ja pidades rangelt kinni hügieeninõuetest. COVID-19 kahtlusega lapse puhul võtab
lastekollektiivi eest vastutav isik ühendust lapsevanema või lapse seadusliku esindajaga lapse
koju viimiseks. COVID-19 kahtlusega laps peab püsima kodus ja teda ei tohi viia
lasteasutusse, sealhulgas kooli ega lastele mängimiseks mõeldud avalikku ruumi või alale.
COVID-19 nakkusesse haigestunud laps võib lastekollektiivi naasta arsti otsusel.
COVID-19 nakkusesse haigestunu tuvastamise korral peavad kõik haigestunuga lähikontaktis
olnud isikud jääma koju eneseisolatsiooni vastavalt arsti otsusele ning lähtudes Terviseameti
juhistest. Kõik haigestunuga kokkupuutunud ruumid ja pinnad tuleb puhastada ja
desinfitseerida. Haigestunuga lähikontaktis olnud isiku puhul ei loeta eneseisolatsiooni nõuete
rikkumiseks seda, kui ta lahkub oma viibimiskohast, et hankida igapäevaseks toimetulekuks
hädavajalikku ja kui muul viisil ei ole see võimalik. Sel juhul tuleb isikul võtta kasutusele kõik
meetmed nakkushaiguse võimaliku leviku tõkestamiseks.
Kui sotsiaalteenuseid osutava asutuse kliendil avalduvad COVID-19 nakkusele iseloomulikud
haigussümptomid, tagab asutus haigustunnustega isiku viivitamata isoleerimise ja võtab
ühendust isiku arstiga, raskemate sümptomite korral kutsub kiirabi. Haigustekitaja
tuvastamiseks vajalik laboratoorne analüüs korraldatakse vastavalt Terviseameti juhistele.
Sotsiaalteenuseid osutavas asutuses toimub vajaduse korral asutuse töö ümberkorraldamine,
et tagada haigestunute ja nendega kontaktis olnud klientide ja personali isoleerimine ülejäänud
asutuse klientidest ja personalist. Vajaduse korral suunatakse personal ja kliendid
tervisekontrolli. Personal kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Haigestunuga
kokkupuutunud ruumid ja pinnad tuleb puhastada ja desinfitseerida.
Tervishoiuasutustes toimub samuti vajaduse korral töö ümberkorraldamine ning personali ja
patsientide tervisekontroll. Tervishoiuasutuste personal peab kasutama asjakohaseid
isikukaitsevahendeid.
31.3. Immuniseerimine. COVID-19 nakkuse vastane vaktsiin puudub.
31.4. Tõrjeüritused nakkuspuhangu korral. COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku korral
rakendatakse nakkustõrje meetmeid vastavalt Terviseameti juhistele.
Haiglad ja sotsiaalteenuseid osutavad asutused kehtestavad COVID-19 puhangu ja
epideemilise leviku korral vajalikud külastuspiirangud lähtuvalt Terviseameti epidemioloogilise
olukorra hinnangust.
Tervishoiuasutuste tegevus peab olema COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku ajal
suunatud personali ja patsientide nakkusohutuse tagamisele ning nakkuse leviku
ennetamisele ja vältimisele. Tervishoiuasutused tagavad isikukaitsevahendite korrektse
kasutamise ja infektsioonikontrolli nõuete täitmise ja selle regulaarse kontrolli.
Sotsiaalteenuseid osutav asutus korraldab COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku korral
personali tervise igapäevase jälgimise ning vajaduse korral isikukaitsevahendite korrektse
kasutamise õpetamise. Sotsiaalteenuseid osutav asutus peab tagama klientide
haigussümptomite varajase avastamise ja tervishoiutöötaja teavitamise.
Lasteasutused korraldavad laste tervise igapäevase jälgimise ning haigestunud lapsed
saadetakse koju. Lasteasutuste tegevus peab olema COVID-19 puhangu ja epideemilise
leviku ajal suunatud personali ja laste nakkusohutuse tagamisele ning nakkuse leviku
ennetamisele ja vältimisele.
3
31.5. Erisus. COVID-19 kahtlusega isiku, nakkusesse haigestunu või haigestunuga
lähikontaktis olnud isiku isoleerimisel ning COVID-19 nakkuse tõrjel võib kehtestada erisusi
kooskõlas seaduse või selle alusel antud õigusaktidega.“.
§ 2. Sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määruse nr 114 „Töövõimetuslehe
andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja
haigekassale edastamise tingimused ja kord“ muutmine
Sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määruse nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja
pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise
tingimused ja kord“ § 5 lõikest 13 jäetakse välja sõnad „maavanema kehtestatud“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri määruste muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega muudetakse sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määrust nr 123 „Nakkushaiguste
tõrje nõuded“ muutmine ning sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määrust nr 114
„Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise,
väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“.
Määruses nr 123 kehtestatakse nakkushaiguste tõrje nõuded COVID-19 nakkuse puhul.
Muudatus on vajalik, et anda selged reeglid nakkustõrje meetmete järgmisele pärast
eriolukorra lõppu ning ennetada COVID-19 puhangut või epideemilist levikut.
Määruses nr 114 tehakse tehniline muudatus seoses sellega, et karantiini ei kehtesta kehtiva
õiguse kohaselt maavanem.
Käesoleval juhul kehtestatakse määrus NETS § 22 lõike 3 ja ravikindlustuse seaduse § 52
lõike 4 alusel.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna
nõunik Kärt Sõber (
[email protected]; tel 715 3471). Määruse koostamises osalesid
Sotsiaalministeeriumi tervishoiusüsteemide arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht Heli
Paluste (
[email protected]; 6269 127), Terviseameti nakkushaiguste seire ja ennetamise
osakonna juhataja Mari-Anne Härma (
[email protected]; 794 3524), sama
osakonna nõunik Irina Dontšenko (
[email protected]; 794 3545), sama
osakonna peaspetsialist Hanna Sepp (
[email protected]; 794 3518) ja sama
osakonna peaspetsialist Jelena Rjabinina (
[email protected]; 794 3522).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja
Ebe Sarapuu (
[email protected]; 626 9337). Eelnõu on keeletoimetanud
Rahandusministeeriumi dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru
(
[email protected]; 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 22 lõike 3 ja
ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1
tähenduses.
2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kahest paragrahvist.
Paragrahviga 1 muudetakse sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määruse nr 123
„Nakkushaiguste tõrje nõuded“ lisa.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja
selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
COVID-19 tõrjenõuete kehtestamine on vajalik, kuivõrd tegemist on uue epideemilise levikuga
nakkushaigusega, mille ennetuseks ja tõrjeks ei ole seni õigusruumis nõudeid kehtestatud.
Nakkustõrje nõuete kehtestamine aitab tõhusamalt vältida COVID-19 nakkuse puhangut ja
epideemilist levikut ka pärast eriolukorda ning võtta kasutusele meetmeid nende nõuete
mittetäitmise või rikkumise korral.
Praeguse teadmise kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased teiste ägedate
respiratoorsete viirushaiguste (nt gripi) sümptomitele. COVID-19 haiguse riskirühma kuuluvad
vanemaealised ning krooniliste ja kaasuvate haigustega ning pärsitud immuunsusega isikud,
kellel võib haigus kulgeda väga raskelt. Noortel ja tervetel inimestel kulgeb COVID-19 üldjuhul
kergete sümptomitega ning seetõttu võib nakatumine märkamatult kulgeda või segi minna
teiste respiratoorsete viirusnakkustega. Lastel kulgeb haigus reeglina kergete sümptomitega
või asümptomaatiliselt. COVID-19 nakkus levib inimeselt inimesele eelkõige piisknakkusena
ning saastunud käte ja pindade kaudu. Haiguse peiteperiood on 2–14 päeva, keskmiselt 5
päeva. Inimene võib olla nakkusohtlik 1–2 päeva enne sümptomite avaldumist kuni
sümptomite kadumiseni. Hinnanguline keskmine nakkuslikkuse periood kergetel ja
mõõdukatel juhtudel on 7–12 päeva, rasketel juhtudel kuni 14 päeva. Praeguste teadmiste
kohaselt on viirus patsiendi organismist tuvastatav kuni 37 päeva, kuid reeglina ei ole patsient
enam nakkusohtlik 14 päeva möödudes pärast sümptomite teket.
Lisa punktis 31.1 kirjeldatakse nõudeid COVID-19 haige isoleerimisel. COVID-19 kahtlusega
isik (st isik, kellel esinevad sümptomid nagu nt kurguvalu, kuiv köha, palavik vms) peab jääma
koju. Vastavalt arsti, üldjuhul perearsti, otsusele jääb haigestunu kodusele ravile ja
eneseisolatsiooni. Arsti otsusel väljastatakse inimesele haigusleht ning tehakse haigustekitaja
tuvastamiseks vajalik laboratoorne analüüs. Eneseisolatsioon tähendab, et inimene peab
jääma koju või eralduma mujale ning vältima kontakte ehk kokkupuudet teiste inimestega.
Samuti peab eneseisolatsioonis olev inimene pidama rangelt kinni hügieeninõuetest, et vältida
nakkuse edasilevitamist oma pereliikmetele ja nende kaudu teistele. Hügieeninõuetest on
oluline regulaarne kätepesu või desinfitseerimine ning hingamisteede hügieen, st köhides või
aevastades suu ja nina katmine, näo ja silmade katsumise vältimine jne. Kui inimese seisund
lubab töötamist, võib tööandjaga kokkuleppel tööd jätkata vaid kaugtöö vormis. Terveks
tunnistamine, st koduse ravi ja eneseisolatsiooni lõpetamine toimub arsti otsusel.
Hospitaliseerimine toimub kliinilisel näidustusel, eelkõige raskete sümptomite (väga kõrge
palavik, hingamisraskused jne) esinemise korral. Haige hospitaliseeritakse kiirabiga ning kõik
haigega kokkupuutunud pinnad tuleb pärast COVID-19 kahtlusega patsiendi transportimist
puhastada ja desinfitseerida. Nii kiirabitöötajad kui ka teised COVID-19 nakkuse kahtluse või
kinnitatud diagnoosiga patsiendiga tegelevad tervishoiuasutuse töötajad (arstid, õed,
hooldajad jm) peavad kandma asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Hospitaliseerimisel tehakse
COVID-19 kahtlusega patsiendil haigustekitaja tuvastamiseks laboratoorne analüüs ning
patsienti tuleb käsitleda nakkusohtlikuna kuni analüüsitulemuse selgumiseni. Analüüse
tehakse vastavalt Terviseameti juhistele.
COVID-19 patsiendi haiglast väljakirjutamine toimub raviarsti otsusel ning patsient jätkab
kodust ravi ja eneseisolatsiooni arsti jälgimise all. Inimene tunnistatakse terveks arsti otsusel.
Lisa punktis 31.2 sätestatakse tõrjemeetmed, mida peab nakkuskoldes rakendama, samuti
esitatakse desinfektsiooninõuded. COVID-19 nakkuse tõrjel nakkuskoldes lähtutakse
Terviseameti juhistest.
Kui isikul avalduvad COVID-19 nakkusele iseloomulikud haigussümptomid (näiteks kurguvalu,
kuiv köha, palavik) töökohal või (laste)kollektiivis, tuleb haigestunu nakkuse edasise leviku
vältimiseks viivitamata teistest isoleerida ning saata koju või raskemal juhul kutsuda kiirabi.
Eelpoolmainitu tagatakse tööandja või kollektiivi eest vastutava isiku poolt. Kollektiivi all
mõeldakse tegevuse või huvide poolest koos tegutsevat inimeste rühma, nt laste või
2
täiskasvanute huvikoolid, lasteaiarühmad, spordiklubid vms. Vastavalt tervislikule seisundile
saadetakse haigestunu koju või raskemate sümptomite esinemisel (nt hingamisraskused vm
tõsine seisund) kutsutakse kiirabi.
COVID-19 kahtlusega isik jääb arsti otsusel kodusele ravile ja eneseisolatsiooni, pidades
rangelt kinni hügieeninõuetest. Haigustunnustega isikud ei tohi minna tööle. COVID-19
kahtlusega lapse puhul võtab lastekollektiivi eest vastutav isik ühendust lapsevanema või
lapse seadusliku esindajaga lapse koju viimiseks. COVID-19 kahtlusega laps peab püsima
kodus ning teda ei tohi viia lasteasutusse, sealhulgas kooli ega lastele mängimiseks mõeldud
avalikesse ruumidesse või aladele (nt mängutoad või mänguväljakud ning muud kohad, kus
pole võimalik vältida kontakti teiste inimestega). Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses
(edaspidi: NETS) on kasutusel laiem lasteasutuse mõiste, mis hõlmab lisaks
lastekaitseseaduses (edaspidi: LKS) välja toodud valdkondadele ka täiendavaid valdkondi.
LKS tähenduses on lasteasutus riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, avalik-õiguslik
või eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse või muude õigusaktide alusel osutab
lastele sotsiaal-, haridus- või statsionaarseid tervishoiuteenuseid. NETS-is kasutusel olev
lasteasutuse mõiste hõlmab lisaks sotsiaal-, haridus- ja statsionaarsetele teenustele ka spordi-
, kultuuri-, hobi-, harrastuse- ja meelelahutusvaldkondi, noortelaagreid jt noorsootöö asutusi ja
-ühinguid. COVID-19 nakkusesse haigestunud laps võib lastekollektiivi naasta arsti otsusel.
COVID-19 nakkusesse haigestunu tuvastamise korral peavad kõik haigestunuga lähikontaktis
olnud isikud jääma koju eneseisolatsiooni vastavalt arsti otsusele ja lähtudes Terviseameti
juhistest. Lähikontaktse määratluse avaldab Terviseamet. Haigestunuga kokkupuutunud
pinnad (nt töökohal ühiskasutatavad pinnad ning need, millega haigestunu kokku puutus) ja
esemed tuleb puhastada ja desinfitseerida. COVID-19 nakkusesse haigestunu lähikontaktsete
puhul ei käsitleta eneseisolatsiooni, st kodus püsimise nõude rikkumisena seda, kui isik lahkub
ajutiselt oma viibimiskohast, et hankida igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku ja kui muul
viisil ei ole selle hankimine võimalik. Hädavajaliku all mõeldakse eelkõige toitu ja ravimeid. Sel
juhul peab isik võtma kasutusele kõik meetmed, et nakkushaiguse võimalikku levikut
tõkestada, sh kasutama näomaski, kasutama kindaid või desinfitseerima käsi, hoidma distantsi
teiste inimestega ning valima kodust lahkumiseks sellise kellaaja, kus on teiste inimestega
kokkupuutumise võimalus väikseim.
Juhul, kui COVID-19 nakkusele viitavad haigussümptomid avalduvad sotsiaalteenuseid
osutava asutuse kliendil, tagab asutus haigustunnustega isiku kohese isoleerimise ning võtab
ühendust isiku arstiga või raskemal juhul kutsub kiirabi. Haigustekitaja tuvastamiseks vajalik
laboratoorne analüüs korraldatakse vastavalt Terviseameti juhistele. Käesoleva määruse
tähenduses ei käsitleta sotsiaalteenuseid osutava asutusena lapsehoide, kuivõrd neile kehtib
eraldi regulatsioon.
Sotsiaalteenuseid osutavas asutuses korraldatakse vajaduse korral töö ümber, et tagada
võimalikult nakkusohutud tingimused ja vältida nakkuspuhangut asutuse sees. Haigestunute
ja nendega kontaktis olnud kliendid ja personal isoleeritakse ülejäänud asutuse klientidest ja
personalist, kas määrates nö tervete ja haigete tsoonid või muul viisil. Võimalusel töötab
erinevates tsoonides eraldi personal, kes omavahel kokku ei puutu. Vajaduse korral
suunatakse asutuse personal ja kliendid tervisekontrolli. Sotsiaalteenuseid osutavas asutuses
on oluline ka asjakohaste isikukaitsevahendite kasutamine personali poolt vältimaks nakkuse
levitamist asutuse klienditele ning haigestunud isikuga kokkupuutunud ruumide ja pindade
tõhus puhastamine ja desinfitseerimine.
Ka tervishoiuasutustes võib vajaduse korral toimuda töö ümberkorraldamine, mis võib
tähendada nt eraldiseisva COVID-19 osakonna moodustamist või personali ristkasutuse
vältimist ning personali ja patsientide tervisekontroll. Tervishoiuasutuste personal peab
kasutama asjakohaseid isikukaitsevahendeid.
3
Lisa punktis 31.3 märgitakse, et COVID-19 nakkuse vastane vaktsiin puudub ning seetõttu ei
ole võimalik kehtestada ka nõudeid immuniseerimiseks.
Lisa punktis 31.4 sätestatakse tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral, mille kehtestamisel
lähtutakse Terviseameti juhistest.
Terviseamet hindab nakkushaiguse epidemioloogilist olukorda ja kaasnevaid riske ning annab
hinnangust lähtuvalt asjakohaseid juhiseid haiglates ja sotsiaalteenuseid osutavates asutustes
külastuste piiramiseks.
Tervishoiuasutustes on COVID-19 nakkuse puhangu ja epideemilise leviku korral oluline
pöörata eriliselt tähelepanu personali ja patsientide nakkusohutuse tagamisele, st tagada
personalile asjakohased isikukaitsevahendid ja nende korrektne kasutamine, pidada kinni
infektsioonikontrolli nõuetest ning kontrollida nende nõuete järgimist regulaarselt, et ennetada
ja vältida nakkuse levikut asutuse sees ja asutusest väljapoole. Samuti jälgitakse nendes
asutustes igapäevaselt personali tervist ja haigestunud töötajad eemaldatakse koheselt töölt.
Sotsiaalteenuseid osutav asutus korraldab personali tervise igapäevase jälgimise (nt
temperatuuri mõõtmine, haigustunnustega töötajate koju saatmine jne) ning vajaduse korral
isikukaitsevahendite korrektse kasutamise õpetamise, eesmärgiga vältida nakkuse asutusse
sissetoomist personali kaudu ning tagada klientide nakkusohutus. Samuti peab
sotsiaalteenuseid osutav asutus tagama asutuse klientidel avalduvate haigussümptomite
varajase avastamise ja tervishoiutöötaja teavitamise, et haigustunnustega isikud võimalikult
kiiresti teistest isoleerida ning vältida asutuse sisest nakkuse levikut.
Lasteasutused (st koolid, lasteaiad, lapsehoiud jt sarnased asutused) korraldavad laste tervise
igapäevase jälgimise, et haigustunnustega lapsed varakult avastada ja koju saata. Laste
tervise jälgimine korraldatakse lähtuvalt Terviseamet juhistest ning selle all mõeldakse
eelkõige silmaga nähtavate haigustunnuste kindlakstegemist laste lastaeda, lapsehoidu või
kooli toomisel. Lasteasutuste tegevus peab olema COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku
ajal suunatud personali ja laste nakkusohutuse tagamisele ning nakkuse leviku ennetamisele
ja vältimisele.
Lisa punktis 31.5 sätestatakse, et COVID-19 kahtlusega isik, COVID-19 nakkusesse
haigestunu või haigestunuga lähikontaktis olnud isiku isoleerimisel ning COVID-19 nakkuse
tõrjel võib kehtestada erisusi kooskõlas seaduse või selle alusel antud õigusaktidega. Näiteks
ei pea isolatsiooninõuet järgima hädaohu korral, politseiametniku või arsti korraldusel või muul
sarnasel põhjusel.
Paragrahviga 2 muudetakse sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määruse nr 114
„Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise,
väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“ § 5 lõiget 13, jättes nimetatud
lõikest välja sõnad „maavanema kehtestatud“. Tegemist on tehnilise muudatusega. Sätte sisu
ja haiguslehe väljastamise tingimused jäävad võrreldes kehtiva korraga samaks. Muudatuse
sisuks on see, et hetkel kehtiva õiguse kohaselt ei kehtesta karantiini maavanem, vaid kohalik
omavalitsus Terviseameti ettepanekul.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse muudatusega kehtestatakse COVID-19 nakkuse tõrjenõuded ja meetmed, mida seni
kehtestatud ei ole ning mille täitmine aitab vältida järgmist COVID-19 nakkuse puhangut või
4
epideemiat. Samuti seavad määruse muudatusega kehtestatavad nakkustõrje nõuded ja
meetmed nö standardi, mida tuleb järgida ka eriolukorra piirangute leevendamise järel.
Määruse muudatusega kaasneb positiivne mõju rahva tervisele ja selle kaitsele.
Raviasutustele ja sotsiaalteenuseid osutavale asutusele võivad nõuete kehtestamisega
kaasneda täiendavad kulutused isikukaitsevahendite hankimise näol, kui neid varem ei ole
tavapäraselt soetatud.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine eeldab tavapäraste ülesannete täitmise raames tõhusamat
nakkusennetus- ja –tõrjetegevust. Määruse muudatusega kaasneb positiivne kaudne mõju
riigieelarvele, sest nakkustõrje nõuete järgimisega hoitakse muu hulgas kokku ka tervishoiu-
ja ravikulusid ning epideemia tekke ärahoidmisega välditakse ühtlasi ka majanduslangusest ja
–kahjudest tingitud kulusid, ettevõtlussektori kahjusid, tööpuuduse suurenemist, suurenenud
avaliku sektori kulutusi epideemia haldamiseks jne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks
Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Haigekassale,
Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti
Haiglate Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Lasteaednike Liidule ja Eesti Lastehoidude Liidule.
Eelnõule ametlikke kooskõlastusi ei esitatud. Eelnõu kooskõlastasid mitteametlikult Haridus-
ja Teadusministeerium ja Justiitsministeerium. Eelnõu kohta esitasid toetava arvamuse
Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Haigekassa. Eesti Lastehoidude Liidu, Eesti Lasteaednike
Liidu ja Eesti Arstide Liidu poolt esitatud märkused ja nendega arvestamine on kajastatud
seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis.
5
Sotsiaalministri määruste
muutmise eelnõu
seletuskirja juurde
Lisa
Sotsiaalministri määruste muutmise määruse eelnõu kooskõlastamisel tehtud
märkuste ja ettepanekute arvestamine
Ettepanek Arvestamine
Eesti Lastehoidude Liit
“Praeguse teadmise kohaselt on COVID-19 Arvestatud osaliselt, sõnastust täpsustatud.
sümptomid sarnased teiste ägedate Selgitame. COVID-19 pandeemia olukorras,
respiratoorsete viirushaiguste (nt gripi) kus COVID-19 sümptomeid võib olla keeruline
sümptomitele.” eristada teiste respiratoorsete haiguste
“Kui isikul avalduvad haigussümptomid sümptomitest, on nakkuse leviku
töökohal või (laste)kollektiivis, eraldab pidurdamiseks veelgi olulisem see, et
tööandja või kollektiivi eest vastutav isik haigustunnustega lapsed jääksid koju ega
haigestunu koheselt teistest. Vastavalt läheks lasteasutustesse. COVID-19 testimine
tervislikule seisundile saadetakse võib olla üheks võimalikuks lahenduseks
haigestunu koju või raskemate sümptomite määruse rakendamisel, kuid see eeldab
korral kutsutakse kiirabi.” - Oluline on ära usaldusväärse testi olemasolu. Seni on
märkida, et lastehoius käivatel lastel on mõistlik lähtuda ettevaatusprintsiibist.
sügis-talvisel perioodil sellised sümptomid Täpsustavad juhised sümptomite ja
(köha, nohu, kurguvalu) väga tavapärased, haigestunute või haiguskahtlusega isikute
isegi igapäevased esimestel aastatel käsitluse kohta on koostanud Terviseamet.
lastekollektiivis. Meie hinnangul ei ole Juhiseid uuendatakse vastavalt olukorra
mõeldav, et lastehoius tohivad pärast muutumisele. Seetõttu peame mõistlikuks
eriolukorra lõppemist käia ainult 100% ilma mitte liiga detailset sõnastust määruse
ühegi haigustunnuseta lapsed. Küll aga tasemel.
tuleks läbi mõelda protseduur, kuidas
eristada Covid-19 viirusega lapsi. Kas on
otstarbekas kõigile haigustunnustega
lastele teha Covid-19 test ja kehtestada
karantiininõue testitulemuste teada
saamiseni?
“COVID-19 haigestunu tuvastamise korral Selgitame. Lähikontaktse mõiste määratleb
peavad kõik haigestunuga lähikontaktis Terviseamet vastavalt epidemioloogilisele
olnud isikud jääma koju eneseisolatsiooni olukorrale, kuivõrd see määratlus võib
vastavalt arsti otsusele ja lähtudes COVID-19 nakkuse leviku käigus muutuda.
Terviseameti juhistest. Lähikontaktse Juhul, kui lasteaias või lapsehoius on COVID-
määratluse avaldab Terviseamet. 19 kahtlus, tuleks toimida vastavalt
Haigestunuga kokkupuutunud pinnad (nt Terviseameti juhistele. Kehtiv juhis on
töökohal ühiskasutatavad pinnad ning avaldatud ameti kodulehel ning selle kohaselt
need, millega haigestunu kokku puutus) ja tuleks puhastada ja desinfitseerida pinnad,
esemed tuleb puhastada ja millega haigestunu kokku puutus. Juhiseid
desinfitseerida.” - Hetkel jääb segaseks täiendatakse vastavalt olukorra muutumisele.
lähikontakti mõiste, see vajaks määruses COVID-19 kahtluse kinnitamisel viiakse läbi
pikemat selgitamist. Kas iga kahtluse korral epidemioloogiline uuring, mille käigus
on kohustus lastehoid sulgeda kuni testi teavitatakse lähikontaktseid, sh lasteasutust,
tulemuste teada saamiseni? Kuidas jõuab kus haigestunu viibis.
info Covid-19 positiivse testi teinud lapsest
/lähikondsest või lähikontaktis olnud
inimesest lastehoiuni?
“Juhul, kui COVID-19 nakkusele viitavad Selgitame. Lapsehoiuteenust ei käsitleta
haigussümptomid avalduvad antud määruses sotsiaalteenust osutava
sotsiaalteenuseid osutava asutuse kliendil, asutuse punkti all, kuna lasteasutustele on
tagab asutus haigustunnustega isiku määruses eraldi regulatsioon.
kohese isoleerimise ning võtab ühendust
isiku arstiga või raskemal juhul kutsub
kiirabi. Haigustekitaja tuvastamiseks vajalik
laboratoorne analüüs korraldatakse
vastavalt Terviseameti juhistele.” - Kas siin
all mõeldakse ka lastehoide? Kust
peaksime sellisel juhul saama ligipääsu
lapse perearsti kontaktidele?
“Lasteasutused (st koolides, lasteaedades, Selgitame. Laste igapäevase tervise jälgimist
lapsehoidudes jt sarnastes asutustes) on selgitatud Terviseameti kehtivas juhendis
korraldavad laste tervise igapäevase lasteaedadele ja lapsehoidudele, mis on
jälgimise, et haigustunnustega lapsed avaldatud ameti kodulehel. Tervise
varakult avastada ja koju saata.” - Palume jälgimisena on käsitletav ka nähtavate
koostada juhend igapäevaseks tervise haigustunnuste kindlaks tegemine ja
jälgimiseks, et saaksime analüüsida oma haigustunnustega laste koju saatmine.
võimekust selle korraldamiseks. Juhiseid täiendab Terviseamet, arvestades
praktikas esile kerkinud küsimusi ja olukorda.
Lisaks näeme eraldi probleemina Selgitame. Töövõimetuslehtede
haiguslehtede tasustamist töötaja ei saa 3 väljakirjutamisel lähtutakse ravikindlustuse
esimest päeva töötasu, lisaks 5 järgmist seadusest. Antud küsimus nõuab
päeva maksab tööandja 70% ja alates nakkushaiguste kontekstis laiemat arutelu ja
9ndast päevast Haigekassa. Leiame, et seda küsimust käesoleva määruse kontekstis
oleks mõistlik hakata tervishoiutöötajate ja ei lahendata.
ka lasteaia õpetajate ning lapsehoidjate
haigestumist või lähikontaktist tingitud
karantiini (kui see toimub töökohustusi
täites) käsitlema tööõnnetusena ja lähtuda
haiguslehe vormistamisel nendest
nõuetest. Kui inimene karantiinis või kergelt
haigena olles kaotab olulise osa oma
sissetulekust, siis arvatavasti kaalub ta
viimase hetkeni võimalust tööl olla.
Kokkuvõtteks leiame, et lastehoiud ja Selgitame. Tänase seisuga oleme alles
lasteaiad ei peaks järgima nii karme eriolukorrast väljumas. Seetõttu on oluline, et
piiranguid nagu hooldekodud ja haiglad kogu elanikkonna hulgas oleks võetud
ning teeme ettepaneku lastehoiud sellisel kasutusele meetmed COVID-19 nakkuse
kujul määrusest välja jätta. leviku tõkestamiseks ning tagamaks, et
tavapärane ühiskondlik elu saaks jätkuda.
Eesti Arstide Liit
1. 31. oktoobri 2003. a määruse nr 123 1. Selgitame. Terviseameti juhised aitavad
„Nakkushaiguste tõrje nõuded paremini määruse nõudeid sisustada ning on
muutmise eelnõus toodud täiendused oma loomult abistava ja soovitusliku
erinevad sõnastuse stiililt oluliselt iseloomuga.
kehtivast määrusest.
Eelnõu punktides 41.1., 41.2. ja 41.4
viidatakse Terviseameti juhistele
ebaselgeks jääb, millal ja millises korras
Teriviseamet neid juhised välja annab.
Samuti on küsitav, kas NETS § 22 lg 3
lubab sellisel kujul edasi volitada
nakkushaiguste tõrje nõuete kehtestamist. 2. Arvestatud, sõnastust täpsustatud.
2. NETS ega määrusega kehtestatud
„Nakkushaiguse tõrje nõuded ei selgita,
mida tähendab eneseisolatsioon.
Eneseisolatsiooni mõiste on lahti seletatud
eelnõu seletuskirjas. Eelnõu punkti 41.1
esimeses ja kolmandas lõigus toodud
selgitus eneseisolatsiooni kohta on
seletuskirjas toodust kitsam. 3. Arvestatud, sõnastust täpsustatud.
3. Kuna COVID-19 puhul võivad tekkida
vaidlused, missugused on sellele haigusele
spetsiifilised haigussümptomid, oleks enne
diagnoosi kinnitamist arsti poolt õigem
rääkida pigem respiratoorsete
haigusnähtudega isikutest või COVID-19
kahtlusega isikutest (vt p 41.2 teine ja
kolmas lõik).
Eesti Lasteaednike Liit
1. Täiendada punkti 4 .1. või 41.4. 1. Arvestatud.
1
järgmises sõnastuses:
Haigustunnustega lastekollektiivist
kojusaadetud lapse lastekollektiivi
tagasilubamise otsuse teeb arst.
Või:
Haigustunnustega lastekollektiivist
kojusaadetud laps lubatakse tagasi
lastekollektiivi perearsti tõendi alusel.
Põhjendus: Lasteasutuste igapäevases
praktikas on väga tavaline olukord, kus
haigustunnustega kojusaadetud laps
tuuakse lasteaeda tagasi juba päeva-paari
möödudes ja lapsevanem väidab, et laps
on terve
2. Määruse punkti: 41.2. Tõrjeüritused 2. Arvestatud osaliselt. Lasteasutustele on
nakkuskoldes, desinfektsioon. COVID-19 koostatud juhised Terviseameti poolt ning neid
nakkuse tõrjel nakkuskoldes lähtutakse uuendatakse vastavalt olukorra muutumisele.
Terviseameti juhistest.
Täiendada ja lisada:
Lasteasutused korraldavad laste tervise
igapäevase jälgimise ning haigestunud
lapsed saadetakse koju..
Lasteasutuste tegevus peab olema
COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku
ajal suunatud personali ja laste
nakkusohutuse tagamisele ning nakkuse
leviku ennetamisele ja vältimisele.
Lasteasutused tagavad personali
asjakohaste isikukaitsevahendite korrektse
kasutamise ja infektsioonikontrolli nõuete
täitmise ja selle regulaarse kontrolli.
Sotsiaalministri määruste muutmise
määruse eelnõu seletuskirjas lisada ja
lahti kirjutada:
Lisa punktis 41.4 sätestatakse
tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral, mille
kehtestamisel lähtutakse Terviseameti
juhistest.
Lasteasutused (st koolides, lasteaedades,
lapsehoidudes jt sarnastes asutustes)
korraldavad laste tervise igapäevase
jälgimine, et haigustunnustega lapsed
varakult avastada ja koju saata.
Lasteasutustes tuleb korraldada laste
tervise igapäevane jälgimine (nt
temperatuuri mõõtmine laste vastuvõtul ja
haigustunnuste ilmnemisel)
Lasteasutustes on COVID-19 nakkuse
puhangu ja epideemilise leviku korral
oluline pöörata eriliselt tähelepanu
personali ja patsientide nakkusohutuse
tagamisele, st tagada personalile
asjakohased isikukaitsevahendid ja nende
korrektne kasutamine, pidada kinni
infektsioonikontrolli nõuetest ning
kontrollida nende nõuete järgimist
regulaarselt, et ennetada ja vältida nakkuse
levikut asutuse sees ja asutusest
väljapoole. Samuti jälgitakse nendes
asutustes igapäevaselt personali tervist ja
haigestunud töötajad eemaldatakse
koheselt töölt.