EELNÕU Välismaalaste seaduse muutmise seadus ( tööjõukriisi leevendamine ) § 1. Välismaalaste seadus Välismaalaste seaduses ( RT I, 06.05.2020, 46 ) tehakse järgmised muudatused: paragrahv 80 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Viisa tühistamine või kehtetuks tunnistamine § 78 lõige 1 punkt 9 alusel on Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil viibiv välismaalane kohustatud 30 päeva jooksul Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt lahkuma.“ 2) p aragrahv 309 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „Eestis seaduslikult viibiv välismaalane, kes viibis Eestis 2020. aasta 17. märtsi seisuga, võib Eestis töötada käesoleva seaduse § 106 lõikes 1 3 ja § 118 punktide s 4 ja 5 a l usel ning § 119 lõikes 1 sätestatud ajalist piirangut kohaldamata kuni 2020. aasta 31. detsembrini. § 107 lõikes 1 sätestatud töötasu nõuet ei pea ko haldama kuni 2020. aasta 31. detsembrini , kui tema tööandja põhitegevusala on Statistikaameti Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK A 01 tähtkood, mis hõlmab taime- ja loomakasvatust, jahindust ning neid teenindavaid tegevusalasid. “ ; Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 Algatab Eesti Reformierakonna fraktsioon 11 .05. 20 20 Kaja Kallas Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees
Seletuskiri Välismaalaste seaduse muutmise (tööjõukriisi leevendamine ) seadus e eelnõu juurde Sissejuhatus COVID-19 pandeemiaga seotud piirangute tagajärjed majandusele ja sotsiaalsfäärile on tööjõu ELi sisese ja piiriülese liikumise peatumine, aga samal ajal lõpevad välistööjõu tööload. Vaatamata tööpuuduse tõusule kriisis ei ole asendustööjõud ei numbriliselt ega oskustelt tihti kättesaadav. Tööpuuduse kõrval on seepärast kogu Euroopas tekkinud ka struktuurne tööjõupuudus ja akuutne on see hooajatöödel. Tööjõuvajaduse lahendamiseks on erinevad riigid tegemas erakordseid jõupingutusi kuni tšarterlendudeni lühiajalise tööjõu hankimiseks. Näiteks Ukraina on lähteriigina andmas leevendust nii Poolale, Soomele, Saksamaale, UKle, Austriale. Vähim, mida Eesti kiiresti peab tegema, on olemasoleva tööjõu töölubade pikendamine. Selle eelis on suurem nakkusohutus. Muudatus ei tähenda, et nii suurenev pakkumine vastaks nõudlusele täpselt, suur osa olemasolevatest töötajatest kahtlemata lahkub Eestist leidmata endale rakendust, osa vajadusest õnnestub katta kohalikust tööjõust, aga teisalt tuleb Eestil ja EL-l keskenduda tööjõu tavapärase liikumise taastamisele, et majandus taastuks. Põllumajanduse kõrval on tööjõupuuduse käes ka ehitus, tööstus, sotsiaalhoolekanne ja teisedki valdkonnad. Sisukokkuvõte Eelnõuga pikendatakse 17. märtsi seisuga Eestis tööd omavate välis töö jõu töölube 31.detsembrini 2020. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistas ette Eesti Reformierakonna fraktsioon. 1.3. Märkused Seaduse elnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu poolthäälte enamust. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on hoida juba Eestis töötavat välistööjõudu, mis täidab vajaduste lünki, mida tööjõu vaba liikumise peatumisel ei saa täita Eesti elanike arvel. Kõige teravam on olukord põllumajanduses hooajatöödel, kuid ka ehituses, tööstuses, sotsiaalhoolekandes ja mujal on välistööjõu kaotus korvamatu. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu ga muudetakse Välismaalaste seaduse § 80 täiendatakse lõikega 3, mille eesmärk on anda tööjõule, kelle viisa lõppeb enne tähtaega § 78 lõige 1 punkt 9 alusel , aega 30 päeva , et leida uus töö . § 309 12 ning pikendatakse enne 17. märtsi siin tööluba omaval tööjõul tööluba kuni 3 1 . detsembrini . K ui välistööjõu tööandja põhitegevusala on Statistikaameti Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK A 01 tähtkood, mis hõlmab taime- ja loomakasvatust, jahindust ning neid teenindavaid tegevusalasid , siis ei pea kohaldama keskmise palga maksmise nõuet. 5 . Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 6 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ol e seotud Euroopa Liidu õigusega. 7 . Seaduse mõjud Lühiajalise tööjõu osakaalu näitab 2019. aastal statistika, Politsei- ja Piirivalveametis registreeriti 32 221 lühiajalise töötamise luba, nendest hooajatöölisi oli 5023 ning renditöölisi 5852. Põllumajandus, metsandus ja kalapüügi sektoris registreeriti lühiajalisi töötamisi 3235, nendest hooajatööline töötamine oli 2885 korral ja renditöötamine 164 korral. 13. märtsi 2020. seisuga on Eestis registreeritud 18932 kehtivat lühiajalise töötamise luba. Suurim arv töölube on ehituses 6 971 ja töötlevas tööstuses 4 579. Põllumajandussektoris on registreeritud 1006 lühiajalist töötamise luba. Samas reaalne vajadus 2019. aastaga statistika põhjal on ligi kolm korda suurem. Teiselt poolt survestab töötajate leidmist ka tõsiasi, et vahemikus 17.03 – 31.07 lõppeb Eestis töötamise luba 8627 töötajal, sealhulgas põllumajanduses 573 tööluba. Sellel aastal vajavad põllumajandus- ja aiandustootjad hädasti erinevatele põllutöödele abikäsi näiteks taimede istutamiseks, hooldamiseks ja saagi koristamiseks. Töötukassa hinnangul on hetkel keeruline leida kohalike töötajate hulgast inimesi, kes oleks valmis minema põllumajandussektorisse füüsiliselt raskele tööle ja suudaksid pakkuda nõutavat tootlikkust. Eesti looma- ja taimekasvatusettevõtted vajavad oskustöölisi, kellel on olemas teadmised, töökogemus ja erialane kutsekvalifikatsioon. Kohaliku tööjõu nii suur ümberõpe vajab tööotsija tahet ja motivatsiooni, mida piisavalt kiirelt on võimatu tagada. Põllumajandusettevõtteid esindavate organisatsioonide sõnul on nende valdkonnas tegemist eriti ajakriitilise teemaga. Esimesed Eesti maasikad katmikaladel saavad valmis juba umbes kolme nädala pärast. Hooajaliste töötajate vajaduse kõrghooaeg marjakasvatuses algab hiljemalt 30-40 päeva pärast. Ajakava tööjõuprobleemidele lahenduste leidmiseks muutub iga päevaga pingelisemaks ning vajalikke otsuseid ei saa enam päevagi edasi lükata. Nende sõnul on välistööjõu kasutamine Eesti põllumajandusettevõtetes endiselt paratamatult vajalik. Loodame, et suudame erinevate meetmetega tagada põllumajandussektori ettevõtete tõrgeteta tegevuse ära hoida tootmismahtude languse, mis on ohuks nii riigi majanduslikule toimetulekule. Kõige kiiremas tööjõupuuduses on põllumajandus, kus aastas on kasutatud välistööjõuna ligikaudu 5000 inimest, neist ligi 3000 hooajaliselt. Sektori hinnangul on sadu inimesi, sealhulgas traktoriste, tarvis põllu töödel ning samuti on üks kolmandik lüpsjatest Ukrainast, kelle lüpsta 20 000 lehma. Sektori hinnangul ei ole võimalust, et Eestis töötuks jäävad inimesed selle vajaduse suudavad kohe ja püsivalt katta. Maasikakasvatajad vajavad juba juunis üle 1000 vilunud kätepaari. Aga sama mure on ka mujal sektoritest, näiteks tööstuses ja ehituses on oskustöölista vajadus põllumajandusest veelgi suurem ja nende lahkuma sundimine seiskaks paljude veel kehtivate tellimuste täitmise. 8 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldavate tulude ja kulude langust . 9 . Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmisega ei kaasne uute rakendusaktide vastuvõtmist. 10 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „........”...........................” 20 20 . a __________________________________________ ______________________________ Algata b : Eesti Reformierakonna fraktsioon 11 .05.2020 Kaja Kallas Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees
Vabariigi Valitsus
13.05.2020 nr 1-1/14-192/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Reformierakonna fraktsiooni k.a 12. mail
algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõukriisi leevandamine) eelnõu (192 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kolmel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
EELNÖU
Välismaalaste seaduse muutmise seadus
(tööjoukriisi leevendamine)
§ l. Välismaalaste seadus
Välismaalaste seaduses (RT I, 06.05.2020, 46) tehaksejärgmised muudatused:
l) paragrahv 80 täiendatakse löikega 3 järgmises sönastuses:
,,(3) Viisa tuhistamine voi kehtetuks tunnistamine § 78 löige l punkt 9 alusel on Schengeni
konventsiooni liikmesriikide ten-itooriumil viibiv välismaalane kohustatud 30 päeva jooksul
Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt lahkuma."
2) paragrahv 30912 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,,Eestis seaduslikult viibiv välismaalane, kes viibis Eestis 2020. aasta 17. märtsi seisuga, vöib
Eestis töötada käesoleva seaduse §106 löikes 13ja§ 118 punktides 4 ja 5 alusel ning §119
löikes l sätestatud ajalistpiirangut kohaldamata kuni 2020. aasta 31. detsembrini. § 107
loikes l sätestatud töötasu nöuet ei pea kohaldama kuni 2020. aasta 31. detsembrini, kui tema
tööandja pöhitegevusala on Statistikaameti Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori
EMTAK A 01 tähtkood, mis hölmab taime-ja loomakasvatustjahindust ning neid
teenindavaid tegevusalasid. ";
Henn Polluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2020
Algatab Eesti Reformierakonna fraktsioon
12.05. 2020
r
Kaj a Kallas
Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees
Riigikogu Kantselei
Kuu pä ev /'^-' 0^
viit_/-//y^~yf4L
/
v
Seletuskiri Välismaalaste seaduse muutmise
(tööjöukriisi leevendamine) seaduse
eelnöu juurde
l. Sissejuhatus
COVID-19 pandeemiaga seotud piirangute tagajärjed majanduseleja sotsiaalsfäärile on tööjöu
ELi sisese ja piiriulese liikumise peatumine, aga samal ajal löpevad välistööjöu tööload.
Vaatamata tööpuuduse töusule kriisis ei ole asendustööjöud ei numbriliselt ega oskustelt tihti
kättesaadav. Tööpuuduse körval on seepärast kogu Euroopas tekkinud ka struktuume
tööjöupuudusja akuutne on see hooajatöödel. Tööjöuvajaduse lahendamiseks on erinevad riigid
tegemas erakordseidjöupingutusi kuni tsarterlendudeni luhiajalise tööjöu hankimiseks. Näiteks
Ukraina on lähteriigina andmas leevendust nii Poolale, Soomele, Saksamaale, UKle, Austriale.
Vähim, mida Eesti kiiresti peab tegema, on olemasoleva tööjöu töölubade pikendamine. Selle
eelis on suurem nakkusohutus.
Muudatus ei tähenda, et nii suurenev pakkumine vastaks nöudlusele täpselt, suur osa
olemasolevatest töötajatest kahtlemata lahkub Eestist leidmata endale rakendust, osa vajadusest
ömiestub kättä kohalikust tööj oust, aga teisalt tuleb Eestil j a EL-1 keskenduda tööj öu tavapärase
liikumise taastamisele, et majandus taastuks. Pöllumajanduse körval on tööjöupuuduse käes ka
ehitus, tööstus, sotsiaalhoolekanneja teisedki valdkonnad.
1.1. Sisukokkuvöte
Eelnöuga pikendatakse 17. märtsi seisuga Eestis tööd omavate välistööjöu töölube
31.detsembrini2020.
2. Eelnou ettevalmistaja
Eelnöu valmistas ette Eesti Reformierakonna fraktsioon.
1.3. Märkused
Seaduseelnöu vajab vastuvötmiseks Riigikogu poolthäälte enamust.
3. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on hoida juba Eestis töötavat välistööjöudu, mis täidab vajaduste lunki, mida
tööjöu vaba liikumise peatumisel ei saa taita Eesti elanike arvel. Köige teravam on olukord
pöllumajanduses hooajatöödel, kuid ka ehituses, tööstuses, sotsiaalhoolekandes ja mujal on
välistööjöu kaotus korvamatu.
4. Eelnöu sisu ja vördlev analiius
Eelnöuga muudetakse Välismaalaste seaduse §80 täiendatakse löikega 3, mille eesmärk on
anda tööjöule, kelle viisa löppeb enne tähtaega § 78 löige l punkt 9 alusel , aega 30 päeva, et
leida uus too.
§ 30912 ning pikendatakse erune 17. märtsi siin tööluba omaval tööjöul tööluba kuni 31.
detsembrini. Kui välistööjöu tööandja pöhitegevusala on Statistikaameti Eesti maianduse
tegevusalade klassifikaatori EMTAK A 01 tähtkood, mis hölmab taime- ja loomakasvatust,
j ahindust ning neid teenindavaid tegevusalasid, siis ei pea kohaldama keskiTiise palga maksmise
nöuet.
5. Eelnou terminoloogia
Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid.
6. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele
Eelnöu ei ole seotud Euroopa Liidu öigusega.
7. Seaduse möjud
Liihiajalise tööjöu osakaalu näitab 2019. aastal statistika, Politsei- ja Piirivalveametis
registreeriti 32 221 luhiajalise töötamise luba, nendest hooajatöölisi oli 5023 ning renditöölisi
5852.
Pöllumajandus, metsandusja kalapuugi sektoris registreeriti luhiajalisi töötamisi 3235, nendest
hooajatööline taotamme oli 2885 korralja renditöötamine 164 korral.
13. märtsi 2020. seisuga on Eestis registreeritud 18932 kehtivat luhiajalise töötamise luba.
Suurim arv töölube on ehituses 6 971 ja töötlevas tööstuses 4 579. Pöllumajandussektoris on
registreeritud 1006 luhiajalist töötamise luba. Samas reaalne vajadus 2019. aastaga statistika
pöhjal on ligi ko lm korda suurem.
Teiselt poolt survestab töötajate leidmist ka tosiasi, et vahemikus 17.03 -31.07 löppeb Eestis
töötamise luba 8627 töötajal, sealhulgas pöllumajanduses 573 tööluba.
Sellel aastal vajavad pöllumajandus-ja aiandustootjad hädasti erinevatele pöllutöödele abikäsi
näiteks taimede istutamiseks, hooldamiseks ja saagi koristamiseks. Töötukassa hinnangul on
hetkel keeruline leida kohalike töötajate hulgast inimesi, kes oleks valmis minema
pöllumajandussektorisse föusiliselt raskele tööle ja suudaksid pakkuda noutavat tootlikkust.
Eesti looma- ja taimekasvatusettevötted vajavad oskustöölisi, kellel on olemas teadmised,
töökogemus ja erialane kutsekvalifikatsioon.
Kohaliku tööjöu nii suur umberöpe vajab tööotsija tahetja motivatsiooni, mida piisavalt kiirelt
on vöimatu tagada.
Pöllumajandusettevötteid esindavate organisatsioonide sönul on nende valdkomias tegemist
eriti ajakriitilise teemaga. Esimesed Eesti maasikad katmikaladel saavad valmis juba umbes
kolme nädala pärast. Hooajaliste töötajate vajaduse körghooaeg marjakasvatuses algab
hiljemalt 30-40 päeva pärast. Aj akava tööjöuprobleemidele lahenduste leidmiseks muutub iga
päevaga pingelisemaks ning vajalikke otsuseid ei saa enam päevagi edasi lukata. Nende sönul
on välistööjöu kasutamine Eesti pöllumajandusettevötetes endiselt paratamatult vajalik.
Loodame, et suudame erinevate meetmetega tagada pöllumajandussektori ettevötete törgeteta
tegevuse ära hoida tootmismahtude languse, mis on ohuks nii riigi majanduslikule
toimetulekule.
r
Köige kiiremas tööjöupuuduses on pöllumajandus, kus aastas on kasutatud välistööjöuna
ligikaudu 5000 inimest, neist ligi 3000 hooajaliselt. Sektori hinnangul on sadu inimesi,
sealhulgas traktoriste, tarvis pöllu töödel ning samuti on uks kolmandik lupsjatest Ukrainast,
kelle lupsta 20 000 lehmä. Sektori hinnangul ei ole vöimalust, et Eestis töötuksjäävad inimesed
selle vajaduse suudavad koheja pusivalt kättä. Maasikakasvatajad vajavadjubajuunis ule 1000
vilunud kätepaari. Aga sama mure on ka mujal sektoritest, näiteks tööstuses ja ehituses on
oskustööliste vajadus pöllumajandusest veelgi suurem ja nende lahkuma sundimine seiskaks
paljude veel kehtivate tellimuste täitmise.
8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldavate tulude ja kulude
langust.
9. Rakendusaktid
Seaduse vastuvötmisega ei kaasne uute rakendusaktide vastuvötmist.
10. Seaduse joustumine
Seadusjöustub illdises korras.
Henn Pölluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, „........"..........................." 2020. a
Algatab: Eesti Reformierakonna fraktsioon 12.05.2020
Kaj a Kallas
Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/20-0585 - Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõukriisi leevandamine) eelnõu (192 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 14.5.2020 resolutsioonile
Osapooled: Siseministeerium; Maaeluministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Sotsiaalministeerium
Tähtaeg: 04.06.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/62ffca46-54f4-4792-8278-bf6cbf223809
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/62ffca46-54f4-4792-8278-bf6cbf223809?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 14.05.2020 / 1-1/14-192/1;
Riigikantselei / 14.05.2020 / 2-5/20-01151
Resolutsiooni teema: Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõukriisi leevandamine)
eelnõu (192 SE)
Adressaat: Siseministeerium
Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ning esitada ettepanek
valitsuse arvamuse kujundamiseks.
Tähtaeg: 04.06.2020
Adressaat: Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun esitada seisukoht.
Tähtaeg: 28.05.2020
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 11.6.2020 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 20--0585.
Kontroll: Epp Hannus
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <
[email protected]>, Keskkonnaministeerium
<
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 14.05.2020
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655