Käthriin Lilp Teie 06.04.2026 nr
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet Meie 09.04.2026 nr 16-6/260875/2603037
[email protected]
Riigi esindushoone ligipääsetavuse nõuded
Austatud Käthriin Lilp
Palusite õiguskantsleri hinnangut, kas Rüütelkonna hoone ehk Eesti esindushoone peab olema
ligipääsetav ja vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruse nr 28 „Puudega
inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ (edaspidi: määrus) nõuetele.
Õiguskantsleri hinnangul peab riigi esindushoone olema puuetega inimestele ligipääsetav.
1. Määrusega on kehtestatud puudega inimeste vajadusi arvestades nõuded ehitistele, kus
osutatakse avalikkusele suunatud teenuseid (§ 1 lg 2 p 1). Nõuete eesmärk on tagada, et puuetega
inimesed saaksid takistuseta neid ehitisi kasutada (§ 1 lg 1). Rüütelkonna hoone erinevad osad on
küll ehitatud enne 2018. aastat, mil määrus kehtima hakkas, kuid vastavalt määruse §-le 26 kehtivad
nõuded ka juhul, kui hoone ehitatakse ümber või hakatakse kasutama avalikkusele teenuse
osutamiseks. Rüütelkonna hoone ehitati 2022.‒2024. aastal ümber sellises mahus, et määruse
nõuded peaksid selle kohta kehtima.
2. Riigi esindushoones korraldatakse riigile olulisi protokollilisi üritusi, nagu Vabariigi Presidendi,
Riigikogu, peaministri ja ministrite kohtumisi, nõupidamisi ja vastuvõtte. Nii näiteks on viimase
poole aasta jooksul hoones antud üle riiklikke teadus- ja kultuuripreemiaid ning tunnustatud
vabatahtlikku töö tegijaid. Lisaks sellele on majas korraldatud mitmeid olulisi rahvusvahelisi
kohtumisi ning riigivisiite.
Hoonesse ei saa siiski igaüks uitmõtte ajel sisse astuda, selleks peab olema eelnev kokkulepe või
kutse. Kui kutse saavad puudega inimesed, peab neil olema võimalik hoones teistega võrdselt
iseseisvalt liikuda. Vähemalt see osa hoonest, mida kasutatakse riigi esindusüritusteks ning
pressikonverentsideks, peaks olema ligipääsetav. Puudega või ka ajutise liikumisraskusega inimene
peab saama hoones iseseisvalt liikuda, käia üldkasutatavates ruumides ilma kõrvalise abita.
Määruse seletuskirjas on öeldud, et avalikkusele mõeldud teenuste all on silmas peetud
mitmesuguseid teenuseid, näiteks administratiiv-, sotsiaal-, tervishoiu-, hoolekande-, haridus- jpt
teenuseid (määruse eelnõu seletuskiri lk 3).
2
Seega ei sõltu määruse nõuete kehtimine mitte sellest, kas igaüks saab vabalt hoonesse siseneda,
vaid sellest, kas tegu on administratiivhoonega, kuhu erivajadusega inimene võib oma ametialase
tegevuse tõttu või muul põhjusel sattuda.
Loodan, et selgitustest on abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Liisi Uder
puuetega inimeste õiguste valdkonna juht
õiguskantsleri volitusel
Liisi Uder 693 8437
[email protected]