MINISTRI MÄÄRUS
14.05.2020 nr 25
Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse
nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ elluviimiseks
struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“
muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruses nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist
toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja
kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) sihtrühm – käesoleva määruse tähenduses erivajadusega, hoolduskoormusega,
hooldusvajadusega ja toimetulekuraskustes inimesed;“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) toimetulekuraskustes inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kelle toimetulekut või kelle
perekonna toimetulekut raskendavad ajutised või püsivad asjaolud, mille tulemusena ei ole
igapäevaelu vajaduste rahuldamine, õiguste realiseerimine ja kohustuste täitmine konkreetses
elukeskkonnas inimese jaoks jõukohane;“;
3) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) toimetulekuraskustes inimese toimetuleku toetamine.“;
4) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Toetuse andmise tulemusena peab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2
sätestatud eesmärkide puhul nende osalejate osakaal, kes kuus kuud pärast
hoolekandeteenuse saamise algust on tööturul, olema vähemalt 30%.“;
5) paragrahvi 6 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teenuste arendamise nõude täitmine ei ole
kohustuslik.“;
6) paragrahvi 8 lõikes 4 asendatakse arv „10“ arvuga „20“;
2
7) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Abikõlblik on käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks vajalike
isikukaitsevahendite soetamise kulu.“;
8) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Projekti eelarve suurendamine ei ole lubatud.“;
9) paragrahvi 28 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Käesoleva määruse § 24 lõike 4 punktides 2 ja 3 kehtestatud nõudeid ei kohaldata, kui
teenuse osutamist alustati üleriigilise eriolukorra ajal.“.
§ 2. Rakendussätted
Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 12. märtsist 2020. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44
„Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks
struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ seletuskiri
I Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi
TAT) muutmise määrusega (edaspidi määrus) tehtavate muudatuste eesmärk on laiendada
TAT alusel teisest ja kolmandast avatud taotlusvoorust toetust saanud projektide puhul
teenuste osutamise võimalusi eriolukorrast (koroonaviirus) tingitud erisustega toime tulemisel.
TAT-ga toetatavaks tegevuseks on hoolekandeteenuste osutamine. TAT-ga seni ette nähtud
tegevusi täiendatakse võimalusega osutada teenuseid 18-aastasele ja vanemale
toimetulekuraskustes inimesele, kes ei suuda igapäevaste toimetustega hakkama saada ja
kellel ei ole pereliiget, kes saaks teda abistada. Samuti vabastatakse projektid teenuste
arendamise kohustusest.
TAT-sse lisandunud toimetulekuraskustes inimesele antava toetuse eesmärk on seotud
prioriteetse suuna 2 investeerimisprioriteediga „juurdepääsu parandamine taskukohastele,
jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi
sotsiaalteenustele“. Seoses eriolukorraga on KOVide koormus sotsiaalteenuste arendamisel
suurenenud, kuna erivajadusega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste arv
on kasvanud. KOVid lähtuvad teenuste osutamisel ja abivajajate toetamisel rakenduskavas
sätestatud ELi vahendite kasutamise eesmärgist 2 – hoolekandeteenuseid saanud
erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine tööturul on
suurenenud või nende toimetulek on paranenud.
1.2. Muudatuse koostaja
TAT muutmise määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika
arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208,
[email protected]) ja hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 626 9748,
[email protected]).
Muudatuse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Lily Mals (tel 626 9333,
[email protected]).
1.3. Märkused
Muudetakse TAT 5. aprillil 2019. a jõustunud redaktsiooni RT I, 02.04.2019, 3.
Määruse eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs.
II Muudatuse sisu
Muudatus koosneb kahest paragrahvist ja üheksast punktist.
Määruse § 1 punktiga 1 lisatakse TAT sihtrühma hulka toimetulekuraskustes inimesed (vt
määruse eelnõu § 1 punkti 2 selgitust).
Määruse § 1 punktiga 2 lisatakse TAT §-i 2 uus termin „toimetulekuraskustes inimene“.
Toimetulekuraskustes inimene on 18-aastane ja vanem inimene, kelle toimetulekut või kelle
perekonna toimetulekut raskendavad ajutised või püsivad asjaolud, mille tulemusena ei ole
igapäevaelu vajaduste rahuldamine, õiguste realiseerimine ja kohustuste täitmine konkreetses
elukeskkonnas inimese jaoks jõukohane. Muu hulgas on toimetulekuraskustes selline inimene,
kelle lähedane ei saa teda ajutiselt tema toimetulekul abistada, kuna lähedasele on seaduslikul
alusel kehtestatud liikumispiirang. Liikumispiirang kehtib peaministri vastavasisulise
korralduse alusel üldiselt1, 2, 3, 4 või üksikjuhtumina5 COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse diagnoosiga isikute ja nende isikutega koos elavate või samas elukohas
püsivalt viibivate isikute suhtes. Toimetulekuraskustes on ka perekond või koos elavad
inimesed, kui kõigile on seatud liikumispiirang. Muudatuse eesmärk on hõlmata TAT sihtrühma
erinevatel põhjustel abi vajavad inimesed või inimrühmad.
Määruse § 1 punktidega 3 ja 4 lisatakse TAT §-i 5 uus eesmärk – toetada
toimetulekuraskustes inimese toimetulekut. Vastaval eesmärgil teenuste pakkumine
vabastatakse panustamisest TAT-s sätestatud tulemusnäitaja saavutamisse. Seoses Vabariigi
Valitsuse 12.03.2020 korraldusega kehtestatud eriolukorra ja pandeemia levikuga on
kohalikes omavalitsustes (edaspidi KOV) toimetulekuraskustes inimeste (nt üksi elavad,
majanduslikes raskustes, liikumispiiranguga inimesed) hulk suurenenud ning KOVid vajavad
toetust nimetatud sihtrühma toimetuleku tagamiseks ka kriisist väljumise järel ehk ka pärast
kehtestatud eriolukorra lõppu.
Vastavalt TAT § 5 lõikes 3 tehtavale muudatusele ei ole lisandunud sihtrühma puhul kohustust
jälgida ESFi tulemusnäitaja „6 kuud peale teenuse saamise algust tööturul olevate inimeste
osakaal“ täitmist, kuna see ei pruugi olla võimalik. Seetõttu tuuakse lõikesse 3 vastava
eesmärgi puhul erisus.
Näiteks koduteenuse raames abistatakse inimest tema koduses keskkonnas (toidukaupade
kojutoomine, esmane koristus, abi küttepuude tuppa toomisel, saatmine arsti juurde jms). Kui
varem said paljud inimesed ise oma lähedasi aidata või paljud vanemaealised said ka ise
hakkama (tuua toitu, tuua tuppa küttepuid jne), siis eriolukorras, kui on kehtestatud
liikumispiirangud ja palju inimesi on haigestunud, ei ole lähedaste abistamine tihti võimalik ning
sellisel juhul peab abi vajava inimese toimetulekut toetama KOV. Arvestades prognoositavat
majanduslangust seoses COVID-19 haigusest põhjustatud koroonaviiruse levikuga, on ette
näha, et abivajavate inimeste hulk kasvab ning ootus KOVi poolt osutatavale abile suureneb
ka peale eriolukorra lõppemist.
Määruse § 1 punktiga 5 täiendatakse TAT § 6 lõikega 2, mis sätestab, et alates eriolukorra
algusest ei ole teenuste arendamine enam kohustuslik. Muudatus on tehtud põhjusel, et
võimaldada KOVidel keskenduda COVID-19 haigusest põhjustatud eriolukorras vajalike
sotsiaalteenuste osutamisele võimalikult paljudele toimetulekuraskustes, erivajadusega ja
hoolduskoormusega inimestele.
1
Peaministri 16.03.2020 korraldus nr 30 "Eriolukorra juhi korraldus Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu ja Muhu valla ning
Manija saare territooriumil liikumisvabaduse piirangute kehtestamise kohta"
2
Peaministri 26.03.2020 korraldus nr 32 "Eriolukorra juhi korraldus liikumispiirangu kehtestamiseks pärast riigipiiri ületamist"
3
Peaministri 10.04.2020 korraldus nr 58 "Eriolukorra juhi korraldus hoolekandeasutustes liikumisvabaduse piirangu kehtestamise
kohta"
4
Peaministri 18.04.2020 korraldus nr 64 "Eriolukorra juhi korraldus Tartus Raatuse 22 ühiselamus liikumisvabaduse piirangu
kehtestamise kohta"
5
Peaministri 10.04.2020 korraldus nr 52 "Eriolukorra juhi korraldus liikumisvabaduse piirangu kehtestamiseks COVID-19 haigust
põhjustava koroonaviiruse diagnoosiga isikutele ja nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele
isikutele"
2
Määruse § 1 punktiga 6 tõstetakse TAT § 8 lõikes 4 protsendimäära 10% võrra. Muudatus
võimaldab tegevuste elluviimisel lugeda abikõlblikuks transpordikulusid kuni 20% ulatuses
projekti abikõlblike kogukulude eelarvest. Kuna COVID-19 haigusest põhjustatud eriolukorras
on vajadus karantiinireeglite tõttu osutada teenuseid rohkem inimeste kodus, on näha, et
transpordikulu suureneb. Muudatus on oluline, et teenused ei jääks suurenevate
transpordikulude tõttu osutamata.
Määruse § 1 punktiga 7 täiendatakse TAT § 8 lõikega 91, millega loetakse abikõlblikeks
isikukaitsevahendite soetamise kulu. Täiendus on seotud vajadusega takistada
nakkushaiguse levikut teenuste pakkumisel. Nimetatud muudatus annab võimaluse soetada
isikukaitsevahendeid, et vahetult töötada konkreetselt projektist teenust saavate inimestega.
Abikõlblikuks saab lugeda üksnes selliste ja sellises koguses isikukaitsevahendite soetamise,
mis on vajalik teenuste vahetuks osutamiseks. Seega ei loeta abikõlblikuks vastavate
vahendite massilist kokkuostmist, kuna rakendusüksus kontrollib soetatud
isikukaitsevahendite seotust projekti teenusega. Varude soetamine ja projektivälistele
inimestele teenuste osutamiseks soetatud abivahendid abikõlblikud ei ole.
Määruse § 1 punktiga 8 täiendatakse TAT § 20 lõikega 21, millega piiratakse toetuse saajate
õigust taotleda toetuse rahuldamise otsuse muutmisel projekti eelarve suurendamist. 2020.
aasta suvel avatakse IV taotlusvoor, milles on kõikidel soovijatel võimalus vastavalt piirkonna
teenusevajadusele koostada ja esitada uus projektitaotlus. See annab taotlejatele ka eelarve
planeerimisel rohkem paindlikkust ja võimaluse vajadusi planeerida.
Määruse § 1 punktiga 9 täiendatakse TAT § 28 lõikega 2. Tegemist on eriolukorras
kohaldatava rakendussättega, mis teeb erisuse TAT § 24 lõike 4 punktides 2 ja 3 kehtestatud
nõuete täitmise suhtes. Vastavate punktide kohaselt on KOVil enne teenuse osutamise
alustamist kohustus selgitada vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 15 välja abi
saamiseks pöördunud inimese teenusevajadus, koostada hindamisakt ja teha otsus abi
andmise kohta. Samuti on KOV kohustatud esitama rakendusüksuse nõudmisel teenuse
osutamise tingimused ja korra ning hindamisakti iga teenusesaaja kohta koos otsusega abi
andmise kohta. Üleriigilise eriolukorra ajal kiireloomulise abi osutamiseks võib KOVidel
ajaressursi piiratuse tõttu olla keeruline koostada hindamisakte ning teha hindamisi, mistõttu
nähakse vastavates kohustustes ette erisus. Erisus on kohaldatav üksnes nendele juhtudele,
kus inimesele on hakatud teenust osutama sellel ajal, kui kehtis üleriigiline eriolukord.
Määruse §-s 2 sätestatakse, et määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2020. aasta 12.
märtsist, s.o alates Vabariigi Valitsuse korraldusega6 eriolukorra väljakuulutamisest.
Tagasiulatuv rakendamine on vajalik, sest vastavad muudatused on otseselt seotud
eriolukorras teenuste pakkumise erisustega ning vajalike teenuste edukuse ja ohutuse
tagamisega.
III Muudatuse vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
6
https://www.riigiteataja.ee/akt/313032020001
3
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis
käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1081/2006.
IV Määruse mõjud
Määruse eelnõus esitatud muudatuste analüüsimise eesmärk on hinnata nende mõju
meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” toetuse saajatele, partneritele,
teenusesaajatele ja avaliku sektori kuludele-tuludele. Samuti näitab statistika, et seoses
koroonaviiruse levikuga on paljude inimeste toimetulek oluliselt halvenenud (nt töökaotuse
tõttu) ning nad vajavad KOVi toetust ka peale eriolukorra lõppu.
Määruse eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes
valdkonnas: mõju majandusele, sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ning mõju riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks
hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus,
mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta
elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole
mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.
Toetuse andmise tulemus
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele
Toetuse saajad
Mõju ulatus
Muudatuse tulemusel ei pea toetuse saajad kõigi toetuse andmise eesmärkide puhul enam
jälgima ESFi kohustusliku tulemusnäitaja „osalejate osakaal, kes kuus kuud pärast
hoolekandeteenuse saamise algust on tööturul“ (sihttase 30%) täitmist. Eriolukorrast tulenevalt
võib teenusevajajate ring olla laiem nendest inimestest, kes nimetatud näitaja täitmisesse juba
panustavad. Näiteks vajavad teenuseid ka üksi elavad vanemaealised inimesed, kellel ei ole
lähedast, kes hoolduskoormuse vähenemise tulemusel saaksid tööturule liikuda. Edaspidi on
võimalik teenuseid osutada ka nendele inimestele, ilma et see peaks panustama
tulemusnäitaja täitmisesse. Võib arvata, et eriolukorras suureneb näiteks karantiinireeglite
tõttu nende inimeste osakaal, kes elavad üksi ja vajaksid koduteenuse tüüpi teenuseid, nagu
toidu ja ravimite kojutoomine jms. Samuti ei ole eriolukorras otstarbekas nõuda tulemusnäitaja
täitmist, kuna inimestel puuduvad karantiinireeglite tõttu võimalused tööturule liikumiseks.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatus mõjutab teenuste pakkumise hetkel kõiki toetuse saajaid, kes praegusel ajal
tegevusi ellu viivad ning näevad vajadust sihtrühma laiendada. Kokku on II ja III voorus toetust
saanud 23 projekti, sh kaasatud 29 KOVi kas taotleja või partnerina.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist toetuse saajate jaoks olulise
mõjuga.
4
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ja mõju majandusele
Teenusesaajad ja nende lähedased
Mõju ulatus
Toetatavate teenuste ringi laiendamine mõjutab otseselt nende inimeste tervist ja heaolu, kes
vajavad teenuseid ning saavad neid edaspidi struktuurivahendite toel. Samuti võib see
mõjutada teenusesaajate lähedasi ning kogu leibkonna toimetulekut.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatus mõjutab teenuse saamise hetkel kõiki potentsiaalseid inimesi, kellele hakatakse
sihtrühma laiendamise tulemusena teenuseid osutama, ja nende lähedasi. Kõigist
hoolekandeteenuse saajatest ja nende lähedastest moodustavad nad väikese osa.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist teenusesaajate ja nende lähedaste jaoks
olulise mõjuga.
Toetatavad tegevused
Mõju majandusele ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja
tuludele
Toetuse saajad
Mõju ulatus
Muudatuse tulemusel antakse käimasolevatele projektidele võimalus vajaduse korral loobuda
teenuse arendamise kohustusest. Arendamise kohustusest loobumise võimaldamine on
tingitud muu hulgas eriolukorrast, mille tingimustes on olulisem osutada kiiresti teenust
inimestele, kes seda enim vajavad. Teenuse arendamise kohustus tähendaks toetuse
saajatele projekti pikemaajalist teostamist, mis ei pruugi olla eriolukorras võimalik. Tänu
muudatusele võib toetuse saajal olla võimalik suunata teenuse arendamiseks planeeritud
eelarve teenuse osutamiseks.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatus mõjutab teenuste pakkumise hetkel kõiki toetuse saajad, kes praegusel ajal
tegevusi ellu viivad ning näevad vajadust sihtrühma laiendada. Kokku on II ja III voorus toetust
saanud 23 projekti, sh kaasatud 29 KOVi kas taotleja või partnerina. Mõju puudutab toetuse
saajate tulusid ja kulusid.
kulusid ja tulusid.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist toetuse saajate jaoks olulise
mõjuga.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ja mõju majandusele
5
Teenusesaajad ja nende lähedased
Mõju ulatus
Teenuse arendamise kohustuse väljajätmise võimaldamine mõjutab kaudselt ka nende
inimeste tervist ja heaolu, kes vajavad teenuseid ning saavad neid vaid struktuurivahendite
toel. Samuti võib see mõjutada teenusesaajate lähedasi ning kogu leibkonna toimetulekut.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatus mõjutab teenuse saamise hetkel kõiki avatud vooru kaudu praegu teenust saavaid
inimesi ja lisanduvaid teenusesaajaid ning nende lähedasi. Kõigist hoolekandeteenuse
saajatest ja nende lähedastest moodustavad nad väikese osa.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist teenusesaajate ja nende lähedaste jaoks
olulise mõjuga.
Abikõlblikud kulud
Mõju majandusele ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja
tuludele
Toetuse saajad ja partnerid
Mõju ulatus
Praegu on TATst tulenevalt abikõlblik sihtrühmale teenuse osutamise ajal teenusesaaja ja
teenuseosutaja transpordikulude hüvitamine, mis ei moodusta rohkem kui 10% projekti
abikõlblike kogukulude eelarvest. Muudatuse tulemusel on abikõlblik arvestada
transpordikuluna 20% abikõlblike kogukulude eelarvest ning abikõlblike kuludena arvestatakse
eriolukorra ajal ja 60 päeva peale eriolukorra lõppu isikukaitsevahendite soetamist teenuse
osutamiseks. Kuna eriolukorras võib teenusepakkujatel olla vajadus teenust karantiinireeglite
tõttu osutada rohkem inimeste kodus, siis võib transpordikulu suureneda. Muudatus on oluline,
et teenus ei jääks suurenevate transpordikulude ja isikukaitsevahendite soetamise vajaduse
tõttu osutamata.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatus mõjutab kõiki toetuse saajaid ja partnereid ning nende kulusid ja tulusid teenuse
osutamise hetkel. Kokku on II ja III voorus toetust saanud 23 projekti, sh kaasatud 29 KOVi
kas taotleja või partnerina.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitava mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist toetuse saajate ja partnerite
jaoks olulise mõjuga.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ja mõju majandusele
Teenusesaajad ja nende lähedased
6
Mõju ulatus
Transpordikulude osakaalu suurendamine ja isikukaitsevahenditega seotud kulude
abikõlblikuks lugemine mõjutab nende inimeste tervist ja heaolu, kes vajavad teenuseid ning
saavad neid vaid struktuurivahendite toel. Samuti võib see mõjutada teenusesaajate lähedasi
ning kogu leibkonna toimetulekut.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatus mõjutab kõiki avatud vooru kaudu praegu teenust saavaid inimesi ja lisanduvaid
teenusesaajaid ning nende lähedasi. Kõigist hoolekandeteenuse saajatest ja nende
lähedastest moodustavad nad väikese osa.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist teenusesaajate ja nende lähedaste jaoks
olulise mõjuga.
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
Mõju majandusele ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja
tuludele
Toetuse saajad ja partnerid
Mõju ulatus
Kui toetuse saaja esitab taotluse toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks, ei ole eelarve
suurendamine edaspidi võimalik. Sellegipoolest on kõigil toetuse saajatel võimalik osa võtta
IV voorust, kus on toetuse taotlemise tingimused kõigile võrdsed.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatus mõjutab kõiki toetuse saajaid ja partnereid ning nende kulusid ja tulusid teenuse
osutamise hetkel. Kokku on II ja III voorus toetust saanud 23 projekti, sh kaasatud 29 KOVi
kas taotleja või partnerina.
Ebasoovitavate mõjude risk
Väike ebasoovitav mõju võib olla neile toetuse saajatele, kes näevad juba praegu olulist
teenusevajaduse, sh kulude kasvu, kuid peavad IV voorust osa võtmiseks esitama uue
taotluse.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Muudatusel
võib olla väike ebasoovitav mõju. Kokkuvõttes on tegemist toetuse saajate ja partnerite jaoks
olulise mõjuga.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ja mõju majandusele
Teenusesaajad ja nende lähedased
Mõju ulatus
Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel eelarve suurendamise võimaluse puudumine mõjutab
kaudselt nende inimeste tervist ja heaolu, kes vajavad teenuseid ning saavad neid vaid
7
struktuurivahendite toel. Samuti võib see mõjutada teenusesaajate lähedasi ning kogu
leibkonna toimetulekut.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatus mõjutab kõiki avatud vooru kaudu praegu teenust saavaid inimesi ja lisanduvaid
teenusesaajaid ning nende lähedasi. Kõigist hoolekandeteenuse saajatest ja nende
lähedastest moodustavad nad väikese osa.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist teenusesaajate ja nende lähedaste jaoks
olulise mõjuga.
Toetuse saaja ja partneri kohustused
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Kohaliku omavalitsuse üksused
Mõju ulatus
Muudatus leevendab kohaliku omavalitsuse üksuste töökoormust. Muudatuse tulemusel ei ole
ajutiselt eriolukorra ajal võrreldes varasemaga vajalik esitada rakendusüksusele teenuse
osutamise kordasid ja inimeste teenusevajaduse hindamise akte.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Mõjutatud sihtrühmaks on kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kes saavad toetust.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on väike, mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on keskmised.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist kohaliku omavalitsuse üksuste
jaoks olulise mõjuga.
Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Muudatustega kaasneb mõju kohalike omavalitsuste töökoormusele. Muudatustega ei kaasne
olulist mõju ettevõtete või kodanike halduskoormusele.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
TAT sihtrühm on tööealised erivajadusega inimesed, hoolduskoormusega inimesed ja
toimetulekuraskustes inimesed. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 lõikele 7 peab
toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõudeid on täpsustatud Euroopa
Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire
ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi
Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D –
andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus on esitatud
korraldusasutuse (KA) juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje
juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje
nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja nendelt osalejatelt, kellele andmekorje kohustus
8
kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood)
ja mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile.
Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks
vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed
rakendusüksusele kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. Kuna
määrusega andmekorje reeglites ja protseduurides muudatusi ei tehta ning laieneb üksnes
TAT sihtrühm, võib mõju isikuandmete riivele lugeda väikeseks.
V Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
TAT-sse on lisatud uus eesmärk: toetada toimetulekuraskustes inimeste toimetulekut. Avatud
vooru summa sisaldub meetme tegevuse 2.2.1 avatud voorude eelarveosas, seega
täiendavaid kulusid selle vooruga ei kaasne.
VI Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorra
algusest, s.o 12. märts 2020.
VII Eelnõu kooskõlastamine
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu
Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Eelnõu kooskõlastati märkustega. Rahandusministeerium tegi märkuse abivajadusega
inimese definitsiooni kohta, viidates, et see ei ole täielikult kooskõlas rakenduskava
terminitega. Abivajadusega inimese mõiste asendati mõistega „toimetulekuraskustega
inimene“, et paremini sobituda rakenduskava sõnastusega. Riigi Tugiteenuste Keskus tegi
mitteametlikult korrigeerivaid sõnastusettepanekuid seletuskirja, mis kõik viidi teksti ka sisse.
9