Maaeluministeerium
14.05.2020 nr 1-4/20/2127
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise
seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu seoses keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
3. Rakendusaktide kavandid
Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium,
Sotsiaalministeerium, Siseministeerium
Arvamuse avaldamiseks: Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti
Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti
Jahimeeste Selts, Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti
Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon,
Eestimaa Looduse Fond
Kätlin Mandel, 626 2951
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU 23.04.2020
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise
seadus seoses keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisega
§ 1. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine
Keskkonnaseadustiku üldosa seadust täiendatakse peatükiga 51 järgmises sõnastuses:
„51. peatükk
Keskkonnateabe kogumine ja avaldamine
§ 391. Keskkonnaportaal
(1) Keskkonnaportaal on veebileht, mis võimaldab internetikeskkonnas keskset juurdepääsu
riigi andmekogudes hoitavale keskkonnateabele.
(2) Keskkonnaportaali eesmärk on eri andmekogudes hoitavate keskkonnaandmete esitamine
viisil, mis võimaldab saada keskkonnast, selle seisundist, kvaliteedist ja sellele avalduvatest
surveteguritest tervikliku, nii põhjuslikult kui ka ruumiliselt seostatud ülevaate.
Keskkonnaportaali kaudu tagatakse keskkonnateabele juurdepääs viisil, mis on tehniliselt
võimalik ja majanduslikult otstarbekas.
(3) Keskkonnaportaalis võib kajastada ka Eesti geoportaali kaudu avaldatavaid andmeid, kui
see teeb keskkonnateabe üldsusele lihtsamini mõistetavaks ja kättesaadavamaks.
(4) Keskkonnaportaali haldamise ja arendamise tagab valdkonna eest vastutava ministri
käskkirjaga määratud asutus.
(5) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada keskkonnaportaali haldamise,
teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise, kasutamise ning andmekogu keskkonnaportaaliga
liidestamise nõuded ja korra.
§ 392. Keskkonnaseisundi andmete avalikustamine
(1) Keskkonnaagentuur koostab ja avalikustab vähemalt kord nelja aasta järel koondülevaate
keskkonnaseisundi kohta, sealhulgas ülevaate olulistest keskkonnaseisundi muutustest.
(2) Ülevaade keskkonna seisundi kohta peab sisaldama teavet keskkonna kvaliteedi ja sellele
avalduva surve kohta.
§ 393. Juurdepääs andmekogudes hoitavale keskkonnateabele
(1) Riigi andmekogudes hoitav keskkonnateave on avalik, välja arvatud juhul, kui selle
avalikustamine on seadusega keelatud.
(2) Riigi andmekogusse kantud avaliku keskkonnateabega peab olema võimalik elektroonilisel
teel tutvuda isikut tuvastamata.
§ 394. Eesti looduse infosüsteem
EELNÕU 23.04.2020
(1) Eesti looduse infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on
koguda ja avalikustada süstematiseeritult teavet järgmiste keskkonnaga seotud ruumiobjektide
kohta:
1) kaitstav loodusobjekt ja Natura 2000 võrgustiku ala looduskaitseseaduse tähenduses;
2) lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaik looduskaitseseaduse tähenduses;
3) jahipiirkond jahiseaduse tähenduses;
4) vääriselupaik metsaseaduse tähenduses;
5) nitraaditundlik ala, sh olulised allikad ja karstilehtrid nitraaditundlikul alal veeseaduse
tähenduses;
6) põhjavesi veeseaduse tähenduses;
7) üleujutusega seotud oluline riskipiirkond veeseaduse tähenduses;
8) suur üleujutusala looduskaitseseaduse tähenduses;
9) geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise ala;
10) veekogu veeseaduse tähenduses;
11) keskkonnaseire jaam, ala ja koht keskkonnaseire seaduse tähenduses;
12) keskkonnakaitseloaga määratud käitis või muu loaga määratud ruumiobjekt, kui õigusakt
näeb ette sellise ruumiobjekti andmete kandmise Eesti looduse infosüsteemi, ning sellele
seadusega või seaduse alusel määratud kaitsevööndi või eriliste kasutusnõuetega ala ulatus.
(2) Eesti looduse infosüsteemi kantud ruumiobjektile võib vajaduse korral või Euroopa Liidu
õigusaktist või rahvusvahelisest õigusest tulenevalt lisada juurde kirjeldavaid andmeid, nagu
objekti erinimetus või -liigitus või muid objektiga seotud andmeid.
(3) Eesti looduse infosüsteemis võib vajaduse korral kajastada andmeid lõikes 1 nimetamata
ruumiobjektide kohta ja muid andmeid, kui selliseid andmeid kogutakse või on kogutud riigi
keskkonnakaitseülesannete täitmisel.
(4) Lõikes 1 nimetatud ruumiobjektide kohta, mille piirid kehtestatakse õigusaktiga, esitab
ruumiobjekti piirid Eesti looduse infosüsteemi vastutavale või volitatud töötlejale õigusakti
ettevalmistanud asutus. Lõikes 1 nimetatud ruumiobjektide kohta, mis määratakse loaga, esitab
andmed ruumiobjekti paiknemise kohta Eesti looduse infosüsteemi vastutavale või volitatud
töötlejale loa andja.
(5) Lõikes 1 nimetatud ruumiobjektide kohta, mille piire ei kehtestata, kogub andmeid Eesti
looduse infosüsteemi vastutav või volitatud töötleja.
(6) Eesti looduse infosüsteemi andmed avalikustatakse käesolevas seaduses sätestatud korras
keskkonnaportaali kaudu.
(7) Käesolevas peatükis sätestatud ruumiandmete töötlemisele kohaldatakse ruumiandmete
seadust.
(8) Eesti looduse infosüsteemi kogutud keskkonnateavet säilitatakse alaliselt.
(9) Eesti looduse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.“.
§ 2. Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmine
EELNÕU 23.04.2020
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise ja geneetiliselt muundatud
organismi või toote turustamise loa taotluses esitatud andmeid ja lube, välja arvatud selle
seaduse 31. peatükis sätestatut, hoitakse keskkonnaotsuste infosüsteemis. Geneetiliselt
muundatud organismi keskkonda viimise ala kohta hoitakse andmeid Eesti looduse
infosüsteemis.“;
2) paragrahv 36 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Ehitusseadustiku muutmine
Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 125 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Puurija on kohustatud pärast puurimistööde lõpetamist esitama puurimispäeviku andmed
käesoleva seadustiku § 126 lõike 6 alusel kehtestatud korras Eesti looduse infosüsteemi.“;
2) paragrahvi 126 lõike 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või
kasutusteatise, puurimispäeviku, puurkaevu või -augu lammutamise teatise vormid või
andmekoosseisu ning puurkaevu või -augu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise
korra.“;
3) paragrahvi 127 lõike 1 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „keskkonnaregister“
sõnadega „Eesti looduse infosüsteem“ vastavas käändes.
§ 4. Keskkonnatasude seaduse muutmine
Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 lõike 7 punktist 1 jäetakse välja sõna „keskkonnaregistris“;
2) paragrahvi 551 punktis 26 asendatakse sõnad „keskkonnaregistrisse kandmata“ sõnadega
„maavarade registris arvele võtmata“.
§ 5. Looduskaitseseaduse muutmine
Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 11 järgmiselt:
„(11) Loodushoiutoetust saab taotleda Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike
koosluste säilimiseks.“;
2) paragrahvi 48 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „keskkonnaregistris“ sõnadega „Eesti looduse
infosüsteemis“;
3) paragrahvi 56 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.
EELNÕU 23.04.2020
§ 6. Maapõueseaduse muutmine
Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „keskkonnaregister“ ja „keskkonnaregistri maardlate
nimistu“ sõnadega „maavarade register“ vastavas käändes;
2) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „volitatud töötleja“ sõnadega „vastutav töötleja“
vastavas käändes;
3) paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Maavara on looduslik kivim, setend, vedelik või gaas, mille omadused vastavad käesoleva
seaduse §-s 22 nimetatud või selle alusel kehtestatud nõuetele või uuringu tellija esitatud
nõuetele ja mille lasund või selle osa on maavarade registris arvele võetud.“;
4) paragrahvi 15 pealkirja täiendatakse pärast sõna „planeeringute“ sõnadega „koostamine ja“;
5) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) maardla alal katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks“;
6) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Planeeringute koostamisel tuleb maardlate andmetena kasutada ainult maavarade
registrisse kantud andmeid.“;
7) paragrahvi 15 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuseks ei ole luba vajalik,
kui:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevus on planeeringu kaudu
Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega
kooskõlastatud;
2) jagatakse katastriüksus sihtotstarvet muutmata;
3) muudetakse õiguslikul alusel ehitatud hoone juures hoone teenindamiseks vajalikul alal
katastriüksuse sihtotstarvet kooskõlas tegeliku õiguspärase kasutusega;
4) kaevandamisloaga mäeeraldise teenindusmaal muudetakse sihtotstarve mäetööstusmaaks
või turbatööstusmaaks;
5) tunnistatakse kehtetuks planeering;
6) lammutatakse või demonteeritakse ehitis;
7) rajatakse puurkaev, piirdeaed, tehnovõrk või kergliiklustee või rekonstrueeritakse teed või
raudteed olemasolevate rajatiste kaitsevööndis või püsiva hoonestusega alal või elamumaa
sihtotstarbega katastriüksusel;
8) õiguslikul alusel ehitatud olemasolev ehitis ehitatakse ümber, laiendatakse või lammutatakse
ja ehitatakse samale alale uus ehitis;
9) rekonstrueeritakse maaparandussüsteemi, tehakse maaparandushoiutöid, sh hooldatakse ja
uuendatakse maaparandussüsteemi või menetletakse maaparandussüsteemi projekti,
maaparandussüsteemi ehitusluba, maaparanduse väikesüsteemi ehitusluba,
maaparandussüsteemi kasutusluba või väikesüsteemi kasutusluba.“;
8) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
EELNÕU 23.04.2020
„(1) Maavarade arvestust peetakse maavarade registris. Maavarade register on riigi
infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on geoloogilise uuringuga, maavara
kaevandamise mahu aruannetega ning Keskkonnaameti nõusolekul markšeiderimõõdistusega
saadud geoloogilise teabe kogumine ja kättesaadavuse tagamine.“;
9) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Maavarade registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
10) paragrahvi 66 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) maavarade registris on kande tegemise otsustaja või vastutava töötleja otsusega muudetud
selle maavara andmeid, mille kaevandamiseks on luba antud;“.
§ 7. Metsaseaduse muutmine
Metsaseaduse § 23 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Lepingu saab sõlmida väljaspool kaitstavat loodusobjekti asuva ja Eesti looduse infosüsteemi
kantud vääriselupaiga kaitseks.“.
§ 8. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse § 28 ja 6. peatüki 5. jao 1. jaotis „Keskkonnaregistri toimingud“ tunnistatakse
kehtetuks.
§ 9. Veeseaduse muutmine
Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 35 lõikes 5 ja paragrahvi 54 lõikes 3 jäetakse välja sõnad „asjakohasesse
registrisse kantud“;
2) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) supluskoht ja supelrand“;
3) paragrahvi 36 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 38 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahv 62 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahv 69 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 148 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 154 lõike 1 punkti 3 lõppu lisatakse sõnad „või võetakse tootmisvett“;
9) paragrahvi 168 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 203 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
EELNÕU 23.04.2020
11) paragrahvi 277 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui põhjaveehaardele on Eesti looduse infosüsteemis märgitud sanitaarkaitseala, kuid see
põhjaveehaare vastab käesoleva seaduse § 154 lõike 1 punktides 1–3 sätestatule, teeb
Keskkonnaagentuur sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise otsuse.
(3) Sanitaarkaitseala ulatuse vähendamiseks, arvestades käesoleva seaduse § 149 lõike 1
punktides 1 ja 2 ning lõike 2 punktis 1 sätestatut, esitatakse taotlus Keskkonnaametile, kes teeb
sanitaarkaitseala ulatuse vähendamise otsuse.“.
§ 10. Seaduse rakendamine
(1) Keskkonnaregistri seaduse alusel keskkonnaregistri arhiivi kantud andmed viiakse üle
Keskkonnaministeeriumi haldusala vastava infosüsteemi arhiivi ja säilitatakse tähtajatult.
(2) Keskkonnaregistri seaduse alusel kogutud medaliväärsete jahitrofeede nimistu andmed
kantakse Eesti looduse infosüsteemi arhiivi.
(3) Keskkonnaregistri seaduse alusel kogutud andmed, mida käesoleva seaduse jõustumisel
kogutakse Eesti looduse infosüsteemis, loetakse Eesti looduse infosüsteemi andmeteks.
(4) Keskkonnaregistri seaduse alusel kogutud maardlate nimistu andmed viiakse üle maavarade
registrisse ja loetakse maavarade registri andmeteks alates 2020. aasta 1. novembrist.
(5) Kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise otsustes ja kaitse-eeskirjades on
normitehnilises märkuses sedastatud, et kaardiga saab tutvuda keskkonnaregistris. Käesoleva
seaduse jõustumise järel saab kaitstavate loodusobjektide kaartidega tutvuda
keskkonnaportaalis.
§ 11. Keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine
Keskkonnaregistri seadus (RT I, 13.03.2019, 82) tunnistatakse kehtetuks.
§ 12. Jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 6 ja § 10 lõige 4 jõustuvad 2020. aasta 1. novembril.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn,……………2020
Algatab Vabariigi Valitsus……………..2020. a
(allkirjastatud digitaalselt)
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse seoses keskkonnaregistri seaduse kehtetuks
tunnistamisega eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu eesmärk on ajakohastada keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes.
Eelnõukohase seadusega tunnistatakse kehtetuks keskkonnaregistri seadus (edaspidi KeRS).
Uus kord vastab sellele, kuidas keskkonnateavet on tegelikult kogutud, sh eristab seni
keskkonnaregistri alaminfosüsteemideks nimetatud infosüsteemid iseseisvate andmekogudena.
Valdav osa keskkonnaregistri senistest nimistutest/andmetest on praegu ja on ka eelnõukohases
seaduses koondatud Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS). Mitme seni ka
keskkonnaregistri nimistuks loetud andmestiku suhtes on vahepealsel ajal loodud eraldi
andmekogud või infotehnoloogiliselt sõltumatud infosüsteemid. Eelnõukohase seadusega
sätestatakse kohustus luua keskkonnateavet sisaldavatele andmekogudele juurdepääsuks ja
liidestamiseks ühtne infotehnoloogiline pöördumispunkt (veebikeskkond) niivõrd, kuivõrd see
on infotehnoloogiliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas.
Eelnõukohase seadusega muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust ning kaheksat muud
seadust.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja esialgse versiooni valmistas Keskkonnaministeeriumi tellimusel ette
konsultant Rita Annus. Keskkonnaministeeriumis tegeles eelnõu ettevalmistamisega nõunik
Kätlin Mandel (tel 626 2951,
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene (
[email protected]) ja
keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ keskkonnateabele
avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi
keskkonnateabe direktiiv) rakendamisega. Keskkonnateabe direktiivi artikli 1 lõige 2 sätestab
direktiivi eesmärgina muuhulgas selle tagamise, „et keskkonnateave oleks üldsusele üha enam
kättesaadav ja et seda levitataks üha laiemalt, et saavutada keskkonnateabe võimalikult
laialdane süstemaatiline kättesaadavus ja levik elanikkonna hulgas. Selleks soodustatakse
eelkõige arvutikaugside ja/või selle olemasolul elektroonilise tehnoloogia kasutamist“.
Keskkonnateabe direktiivi artikkel 7 „Keskkonnateabe levitamine“ kohustab liikmesriike
tagama, et riigiasutused korrastaks nende ülesannetega seotud, nende valduses oleva või nende
nimel hoitava keskkonnateabe nii, et seda oleks võimalik korrapäraselt üldsusele levitada,
eelkõige arvutikaugside ja/või selle olemasolul muu elektroonilise tehnoloogia abil. Sama säte
kohustab liikmesriike tagama, et keskkonnateave saaks üha enam kättesaadavaks
elektrooniliste andmebaaside kaudu, millele üldsus saab üldkasutatavate
telekommunikatsioonivõrkude kaudu lihtsalt juurde pääseda.
1
Keskkonnateabe kogumise ja avaldamise kohustus tuleneb enamikest keskkonnavaldkonda
käsitlevatest ELi õigusaktidest. Nende õigusaktide ülevõtmine on toimunud keskkonna
valdkonna eriseadustega.
Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu
õigusega, tuginedes eelkõige ELi keskkonnainfo direktiivile. Eelnõu vastavust Euroopa Liidu
õigusele analüüsitakse seletuskirja 5. osas.
Eelnõu tugineb ka keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse
osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonile, mille Eesti ratifitseeris
06.06.2001 vastu võetud seadusega (RT II 2001, 18, 89). Konventsiooni artikli 5 lõike 1
punkti a kohaselt tagab konventsiooniosaline, et avaliku võimu organid haldavad ja
ajakohastavad oma ülesannete täitmiseks vajalikku keskkonnainfot; artikli 5 lõike 2 kohaselt
tagab konventsiooniosaline, et riigisisestes õigusaktides sätestatud kord, mille kohaselt avaliku
võimu organ teeb keskkonnainfo üldkättesaadavaks, on selgesti sõnastatud ning et ta
keskkonnainfo saamise hõlbustamiseks muu hulgas:
a) edastab üldsusele üksikasjalikku teavet selle kohta, milliselt avaliku võimu organilt
mis laadi ja kui suures mahus keskkonnainfot saab, ning teeb teatavaks ka info andmise
tähtajad, info avalikustamise tingimused ja info saamise korra;
b) rakendab üldsusele info kättesaadavaks tegemiseks selliseid abinõusid nagu:
i) koostab avalikke nimekirju, registreid või faile;
ii) konventsiooni alusel nõuab ametnikelt, et nad aitaksid üldsusel infot saada;
iii) määrab üldsuse teavitamiseks infopunktid;
c) võimaldab tasuta saada keskkonnainfot, mis on talletatud punkti b
alapunktis i käsitletud nimekirjades, registrites ja failides.
Artikli 5 lõike 4 kohaselt avaldab konventsiooniosaline korrapäraselt iga kolme või nelja aasta
tagant keskkonna seisundi riikliku aruande ja levitab seda. Aruanne sisaldab muu hulgas
andmeid keskkonna kvaliteedi ja keskkonda kahjustavate tegurite kohta.
Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna tegemist ei ole põhimõtteliselt uut
õigust loova õigusaktiga. Eelnõukohase seadusega korrastatakse keskkonnateabe kogumise
korda, sh ajakohastatakse seni KeRSis sätestatud aegunud nõudeid. Eelnõus kirjeldatakse
keskkonnateabe kogumist ning jaotumist eri andmekogudesse selliselt, nagu see tegelikult
toimub. Keskkonnateavet sisaldavate andmekogude korrastamise protsess on toimunud juba
pikema aja vältel, muu hulgas on asutatud keskkonnaseire andmekogu KESE (keskkonnaseire
seaduse alusel), keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse
alusel) ning kalanduse lubasid ja andmeid sisaldav teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu
TEHA (kalapüügiseaduse alusel). Seejuures on nende eelnõude seletuskirjades antud ülevaates
kajastatud ka kavatsust keskkonnaregistri süsteem ümber korraldada. Eelnõukohase seadusega
antakse korrektne õiguslik alus olemasolevale Eesti looduse infosüsteemile, mida seni on
käsitletud keskkonnaregistri alaminfosüsteemina.
Eelnõukohase seadusega muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS)
redaktsiooni, mis jõustus 01.01.2020 (RT I, 21.12.2019, 2). Eelnõukohase seadusega
tunnistatakse kehtetuks KeRS. Seoses KeRSi kehtetuks tunnistamisega muudetakse järgmiste
seaduste, milles sisaldub viide KeRSile või keskkonnaregistrile, all viidatud redaktsioone:
geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus – RT I, 15.03.2019, 23;
ehitusseadustik - RT I, 21.12.2019, 5;
2
keskkonnatasude seadus - RT I, 21.04.2020, 12;
looduskaitseseadus - RT I, 22.02.2019, 21;
maapõueseadus - RT I, 21.12.2019, 11;
metsaseadus - RT I, 13.03.2019, 61;
riigilõivu seadus - RT I, 12.02.2020, 4;
veeseadus - RT I, 21.12.2019, 17.
Eelnõukohase seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Seaduseelnõu algatamise vajalikkus ja seaduse eesmärk
Eelnõukohase seaduse eesmärk on ajakohastada keskkonnateabe käitlemise kord riigi
andmekogudes. KeRS jõustus 2003. aasta 1. jaanuaril, s.o 17 aastat tagasi. Seaduse eesmärgiks
oli koondada kõik keskkonnaandmed selliselt, et neid andmeid oleks võimalik saada ühest
kohast. Tegemist oli olulise uuendusega keskkonnaandmete hõives, sest varasem praktika nägi
iga keskkonnaobjekti jaoks ette iseseisva registri, mille ülesehituses ei lähtutud ühetaolistest
põhimõtetest. Seaduse koostajad lootsid vaadata tulevikku ja tagada kõigi keskkonnaandmete
kogumise, ka nende, mida seaduse koostamise ajal üldse ei kogutud. Seaduse toimimise
tagantjärgi hinnates tuleb tõdeda, et ühest küljest oli seadus oluliselt ambitsioonikam, kui
praktikas on suudetud realiseerida. Kõiki keskkonnaregistrisse kavandatud nimistuid ei ole
sündinud. Kuid teisest küljest on seadusel ilmselgeid ajastu tunnuseid, kasutades sõnu,
struktuuri ja nõudeid, mis olid omased pigem paberil peetavale andmekogule. Viieteistkümne
aastaga on pea tundmatuseni muutunud see, milliseid nõudeid nüüdisaegsele infosüsteemile
esitatakse. Märkimisväärselt on muutunud riigi andmekogude haldamine. Kõige enam on
tõenäoliselt muutunud infotehnoloogiline suutlikkus. KeRSi vastuvõtmise ajal kehtis
andmekogude seadus, mis tunnistati kehtetuks juba 2008. aasta 1. jaanuarist seoses
andmekogude regulatsiooni uuendamisega ja üleviimisega avaliku teabe seadusesse. Samal ajal
on KeRSis tehtud vaid pisimuudatusi tulenevalt valdkonna eriseadustes kasutatud mõistete
muutmisest. Aastate jooksul on KeRSi sätteid üritatud sobitada tegelikule olukorrale, kuid
õigusselguse ja parema halduse huvides tuleb KeRSis sätestatu ajakohastada.
Keskkonnaregistri probleemidele on tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll oma 2013. a auditis
„Infosüsteemide pidamine ja arendamine Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas“1. Auditis
leiti, et andmevigu esineb võrreldes teiste Keskkonnaministeeriumi infosüsteemidega kõige
rohkem just keskkonnaregistris. Kuna keskkonnaregister suures osas peegeldab teiste
andmekogude andmeid, siis tekib andmete ülekandmisel vigu, mida ei suuda tuvastada ka
lisakontrollid. Seega ei ole eraldi keskkonnaregistri loomine erinevalt algsest ideest loonud
õigusliku tähendusega usaldusväärseid andmeid, vaid on usaldusväärsust pigem vähendanud.
Lisaks leiab Riigikontroll, et kuigi KeRSis on kirjeldatud keskkonnaregistrit keskse süsteemina,
ei ole seaduse ellurakendamisel see eesmärk realiseerunud. Osa KeRSis välja toodud andmetest
ei ole keskkonnaregistris ka praegu. Riigikontroll soovitab auditis otsustada kiiremas korras
keskkonnaregistri edasine staatus, kuna keskkonnaregister ei ole praegusel kujul tõenäoliselt
elujõuline. Ka auditis soovitatakse keskkonnaregistri asemele luua portaal, mille kaudu kõik
soovijad oma kasutajaõigustest lähtudes vahetult vajalikele andmetele ligi pääsevad.
1
http://egov.nik.gov.pl/g/egov/EE/2012/EnvironmentIS/Enviromental_IT_Systems_2013_est_origin.pdf.
3
Eelnõukohase seadusega tunnistatakse KeRS kehtetuks. Uus kord vastab sellele, kuidas
keskkonnateavet on tegelikult kogutud, sh eristab seni keskkonnaregistri alaminfosüsteemideks
(ka sidussüsteem, allsüsteem) nimetatud infosüsteemid iseseisvate andmekogudena. Valdav osa
keskkonnaregistri senistest nimistutest/andmetest on praegu ja on ka eelnõu kohaselt koondatud
Eesti looduse infosüsteemi EELIS. Mitme seni ka keskkonnaregistri nimistuks loetud
andmestiku suhtes on vahepealsel ajal loodud eraldi andmekogud või infotehnoloogiliselt
sõltumatud infosüsteemid. Keskkonnaregister on riigi infosüsteemi haldussüsteemis RIHA
registreeritud 2010. aastal. Keskkonnaregistri alaminfosüsteemideks on RIHAs märgitud
jäätmearuandluse infosüsteem JATS, veekasutuse infosüsteem VEKA, õhu saasteallikate
infosüsteem OSIS, keskkonnaregistri maardlate nimistu, teadus- ja harrastuskalapüügi
andmekogu TEHA ning Eesti looduse infosüsteem EELIS. JATS, OSIS ja VEKA andmed on
suures osas juba hõlmatud infosüsteemi KOTKAS ning süsteemid suletakse projekti KOTKAS
II-III etapi lõpuks (pärast 2021. a augustit). Keskkonnateavet sisaldavate andmekogude
korrastamise protsessi käigus on eraldi asutatud keskkonnaseire andmeid sisaldav andmekogu
KESE, keskkonnalubade andmeid sisaldav andmekogu KOTKAS ning kalanduse lubasid ja
andmeid sisaldav teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu TEHA. Eelnõukohase seadusega
antakse korrektne õiguslik alus olemasolevale Eesti looduse infosüsteemile, mida seni on
käsitletud keskkonnaregistri alaminfosüsteemina. Samuti on eelnõus sätestatud ühtsed alused
keskkonnaandmete avalikustamisele andmekogudes ning seaduslik alus keskkonnaandmeid
koondava keskkonnaportaali (veebileht) loomiseks.
Eelnõu koostamisel on tuginetud KeRSi vastuvõtmisest möödunud ajani koostatud
keskkonnaregistri ja selle alaminfosüsteemide analüüsidele. Muu hulgas on
Keskkonnaministeerium analüüsinud valitsemisala andmekogude õiguslikke aluseid, toimivust
ja sidusust. Eelnõukohase seadusega iseseisva andmekogu staatuse saav keskkonnaregistri
alaminfosüsteem Eesti looduse infosüsteem loodi enne KeRSi jõustumist. Eelnõu koostamisel
on lähtutud Keskkonnaagentuuri keskkonnaregistri visioonidokumendist ja EELISe
arendamiseks koostatud analüüsidest.
2.2. Senine õiguslik regulatsioon ja selle rakendamise praktika
Keskkonnateabe mõiste ja selle avalikustamise üldkohustused sätestab KeÜS, tuginedes
keskkonnateabe direktiivile.
KeÜSi § 24 lõike 2 kohaselt on keskkonnateave kirjalikus, nähtavas, kuuldavas, elektroonilises
või mis tahes muus materiaalses vormis olev teave, mis käsitleb:
1) selliste keskkonnaelementide nagu õhu, atmosfääri, vee, pinnase, maa, maastike ja
looduslike alade, sealhulgas märg-, ranna- ja merealade seisundit, looduslikku
mitmekesisust ja looduse koostisosade, sh geneetiliselt muundatud organismide
seisundit ning nende vastastikust toimet;
2) selliseid tegureid nagu ained, energia, müra, vilkuv valgus, vibratsioon, kiirgus või
jäätmed, sh radioaktiivsed jäätmed ja heited, mis mõjutavad või tõenäoliselt mõjutavad
punktis 1 nimetatud keskkonnaelemente;
3) selliseid meetmeid, sh haldusmeetmeid, nagu õigusaktid, kavad, programmid,
planeeringud, keskkonnakokkulepped ja tegevused, mis mõjutavad või tõenäoliselt
mõjutavad punktides 1 ja 2 nimetatud keskkonnaelemente ja tegureid, ning samuti
nende keskkonnaelementide kaitseks kavandatud meetmeid või tegevusi;
4) aruandeid keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise kohta;
4
5) tulu- ja kuluanalüüse ning muid majandusanalüüse ja prognoose, mida kasutatakse
punktis 3 nimetatud meetmete ja tegevuste raames;
6) inimeste tervist ja ohutust, sh joogivee ja toiduahela saastatust, ning inimeste
elutingimusi ning kultuuriväärtuste ja ehitiste olukorda sel määral, kui neid mõjutab või
võib mõjutada punktis 1 nimetatud keskkonnaelementide seisund või nende elementide
kaudu punktides 2 ja 3 nimetatud mis tahes tegurid, meetmed või tegevused.
KeÜSi § 26 lõige 1 kohustab haldusorganit koguma ja säilitama tema ülesannete täitmiseks
vajalikku keskkonnateavet viisil, mis tagab selle arusaadavuse, täpsuse, võrreldavuse ja
ajakohasuse ning võimaldab selle tõhusat avalikustamist. KeÜSi § 27 sätestab haldusorgani
kohustused keskkonnateabe avalikustamisel.
Keskkonnateabe mõistet teised eriseadused ei kasuta. KeRSi § 1 sätestab seaduse
reguleerimisala järgmiselt: „Käesolevas seaduses sätestatakse loodusressursse, looduspärandit,
keskkonnaseisundit ja keskkonnategureid käsitlevate andmete keskkonnaregistrisse kandmise,
andmete registris hoidmise ning andmete töötlemise ja väljastamise alused.“ Keskkonnaregistri
2. peatükk „Keskkonnaregistrisse kantavad andmed“ on jaotatud kuueks jaoks, mis ei vasta
seaduse §-s 1 sõnastatud reguleerimisalale. Seaduse 2. peatüki jaod on järgmised:
loodusressursside arvestus, loodusobjektide arvestus, bioloogiliste keskkonnategurite arvestus,
keskkonnaseisundi arvestus ja looduslike keskkonnategurite arvestus. Selline
liigendamine/grupeerimine on kohati üsna meelevaldne. Püüe hõlmata andmete kogumise
kohustus andmeobjekti abstraktse nimetusega on seaduse rakendajale pigem eksitav. Andmete
registrisse kandmisel lähtutakse eelkõige andmeobjekti konkreetsetest tunnustest.
KeRSis jaotatakse kogutavad keskkonnaandmed järgmiselt:
loodusressursid – 1) maavarad, 2) kasvav mets, 3) põhjavesi, 4) veekogud, 5)
pinnaveekasutus (pinnaveehaarded), 6) kalavaru, 7) jahiulukivaru;
loodusobjektid (KeRSi §-des 1 ja 3 nimetatud ka looduspärandiks) – 8) kaitstavad
loodusobjektid, 9) rand ja kallas, 10) vääriselupaigad, 11) inimtegevusest lähtuva
kahjuliku mõju vähendamise alad (veehaarde sanitaarkaitseala, veekaitsevöönd,
teekaitsevöönd, elektri- ja gaasivõrgu kaitsevöönd), 12) puhkealad;
bioloogilised keskkonnategurid – 13) geneetiliselt muundatud organismid (GMOd), 14)
sissetoodud võõrliigi isendid, 15) loomakogud, 16) CITESi liikide isendid;
keskkonnaseisund – 17) keskkonnaloa alusel esitatud seisundiandmestik, 18)
keskkonnaseire andmed, 19) tehislikest keskkonnateguritest põhjustatud alade (paikse
saasteallika sanitaarkaitseala, suurõnnetuse ohuga ettevõtte territoorium) nimistu;
looduslikud keskkonnategurid – 20) hüdrometeoroloogiliste vaatluste andmed, 21)
üleujutusalad, 22) alad, kus looduskiiritus võib kahjustada inimese tervist;
jäätmed ja radioaktiivsed jäätmed – 23) jäätmeandmestik, 24) jäätmekäitluskohtade
nimistu, 25) radioaktiivsete jäätmete hoidlate nimistu.
Alljärgnevalt antakse ülevaade KeRSis sätestatud kõikide nimistute tegelikust rakendamisest
ning selgitatakse lühidalt, millise lahenduse pakub selle nimistu kohta eelnõukohane seadus.
1. Maavarad
KeRSi § 8 lõike 1 kohaselt peetakse maavarade arvestust maardlate nimistuna. Maardlate
nimistu volitatud töötlejaks on Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a korraldusega nr 360
määratud Maa-amet. Maardlate nimistu andmed avalikustatakse Maa-ameti maardlate
kaardirakenduse kaudu. Keskkonnaregistri avalikus teenuses, mida haldab Keskkonnaagentuur,
ei ole maardlate nimistu hõlmatud. Maardlate nimistu on KeRSi jõustumisest ja ka sellele
5
eelnenud ajal olnud infotehnoloogiliselt keskkonnaregistri teistest alaminfosüsteemidest
sõltumatu. Vastava infotehnoloogilise suutlikkuse olemasolul võib edaspidi kaaluda maardlate
andmete kuvamist loodavas keskkonnaportaalis. Andmekoguna ei ole maardlate nimistut
otstarbekas liita teiste keskkonnateavet sisaldavate andmekogudega. Eelnõus tehakse ettepanek
sätestada maardlate nimistu iseseisva andmekoguna, s.o maavarade registrina. Selleks nähakse
ette asjakohased muudatused maapõueseaduses.
2. Kasvav mets
KeRSi § 8 lõike 2 kohaselt peetakse kasvava metsa arvestust metsamajandamisüksuste
nimistuna. Metsamajandamisüksuste nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 10. Samal ajal
sätestab metsaseaduse § 9 metsaressursi arvestuse riikliku registri iseseisva andmekoguna, s.o
mitte osana keskkonnaregistrist. Metsaseaduse alusel loodud metsaregister on praegu ka tegelik
metsa paiknemise, pindala, tagavara, kasutamise ja seisundi andmete kogumise, säilitamise ja
avalikuks tegemise koht. Keskkonnaregistri avalik teenus metsaregistri andmeid ei sisalda.
Metsaregistri põhimäärus on kehtestatud metsaseaduse alusel keskkonnaministri 28. augusti
2017. a määrusega nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“. Sellest
tulenevalt puudub vajadus KeRSi kehtetuks tunnistamisel selles sisalduvate
metsamajandamisüksuste nimistu sätteid teistesse õigusaktidesse üle viia.
3. Põhjavesi
KeRSi § 8 lõike 3 kohaselt peetakse põhjavee arvestust põhjaveehaarete nimistuna.
Põhjaveehaarete koosseisu nimistu sätestab KeRSi § 11. Veeseaduse § 16 kohaselt on veehaare
ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist. Põhjaveehaarete arvestust on seni peetud
keskkonnaregistri alaminfosüsteemina EELISes. Eelnõu kohaselt jätkub põhjaveehaarete
arvestuse pidamine EELISes.
4. Veekogud
KeRSi § 8 lõike 4 kohaselt peetakse veekogude arvestust veekogude nimistuna. Veekogude
nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 12. Veeseaduse § 3 lõike 1 kohaselt on veekogu püsiv või
ajutine voolava, aeglaselt liikuva või seisva veega täidetud süvend, nagu jõgi, oja, paisjärv,
allikas, peakraav, kanal, järv või meri ning maaparandussüsteemi eesvool. Veeseaduse §-s 3
sätestatakse täiendavad tingimused teatud veekogude veeseaduse mõttes veekogudeks lugemise
kohta. Veekogude arvestust on seni peetud keskkonnaregistri alaminfosüsteemina EELISes.
Eelnõu kohaselt jätkub veekogude arvestuse pidamine EELISes.
5. Pinnaveehaarded
KeRSi § 8 lõike 5 kohaselt peetakse pinnaveekasutuse arvestust pinnaveehaarete nimistuna.
Pinnaveehaarete nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 13. Veeseaduse § 16 kohaselt on veehaare
ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist. Pinnaveehaarete arvestust on seni peetud
keskkonnaregistri alaminfosüsteemina EELISes. Eelnõu kohaselt jätkub pinnaveehaarete
arvestuse pidamine EELISes.
6. Kalavaru
KeRSi § 8 lõike 6 kohaselt peetakse kalavaru arvestust järgmiselt: merel ujuvpüünistega püügi
puhul püügiandmestikuna püügipiirkondade lõikes; merel seisevpüünistega püügi puhul püügi-
ja asustamisandmestikuna maakondade lõikes; siseveekogude ja piiriveekogude puhul püügi-
ja asustamisandmestikuna veekogude lõikes. KeRSi kohaselt tuli kalavarude arvestust seega
pidada arvestusena kalapüügi ja asustamise kohta. KeRSi vastavat sätet ei ole selles sätestatu
kohaselt rakendatud. Kalapüügi arvestust käsitlevad kalapüügiseaduse §-d 291 ja 61.
Kalapüügiseaduse kohaselt toimub erinev arvestus kutselise kalapüügi ning harrastuskalapüügi
6
üle. Harrastuskalapüügi arvestust korraldab Keskkonnaministeerium kalapüügiseaduse § 291
alusel asutatud teadus- ja harrastuskalapüügi TEHA andmekogus. Kutselise kalapüügi arvestust
korraldab Maaeluministeerium kalapüügiseaduse §-ga 34 asutatud ning selle lõike 6 alusel
maaeluministri 28. detsembri 2016. a määrusega nr 93 „Kutselise kalapüügi registri
põhimäärus“ alusel kutselise kalapüügi registris. Puudub vajadus asutada muid andmekogusid
lisaks kalapüügiseaduses sätestatule. Seetõttu ei sisalda eelnõu uusi sätteid kalavarude andmete
kogumise kohta.
7. Jahiulukivaru
KeRSi § 8 lõike 7 kohaselt peetakse jahiulukivaru arvestust jahipiirkondade nimistuna.
Jahipiirkondade nimistu koosseisu kirjeldab seaduse § 15. Jahipiirkonna olulised andmed on
selle asukoht, pindala, jahimaade kvaliteet, jahiulukite arvukus ja jahiulukivaru kasutamine.
Jahipiirkonnad moodustab jahiseaduse § 11 lõike 2 kohaselt Keskkonnaamet.
Keskkonnaregistri avaliku teenuse kaudu tehakse hetkel kättesaadavaks ainult jahipiirkondade
andmed (piirid), mida kogutakse ja hoitakse keskkonnaregistri alaminfosüsteemina toimivas
EELISes. Jahipiirkonnad on kuvatud ka metsaregistris. Andmeid jahiulukivarude ja nende
kasutamise kohta jahipiirkondade nimistu ei sisalda. Jahiulukite seireandmeid kogutakse
keskkonnaseire andmetena KESEsse. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmeid hoitakse
keskkonnalubade infosüsteemis KLIS. Eelnõu kohaselt kogutakse jahipiirkonna andmed
(piirid) EELISesse ning ülejäänud jahiulukivarude andmete (seireandmed, kasutusõiguse loa
andmed) suhtes säilib senine kogumine KESEs ja KLISis. Tulevikus on jahinduse lubade
menetlus plaanis koondada infosüsteemi KOTKAS, arendus realiseeritakse KOTKAS II–IV
projektis 2021. aastal.
8. Kaitstavad loodusobjektid
KeRSi § 16 kohaselt peetakse loodusobjektide arvestust muu hulgas kaitstavate
loodusobjektide nimistuna. Kaitstavate loodusobjektide nimistu koosseisu kirjeldab seaduse
§ 17. Kaitstava loodusobjekti mõiste avab looduskaitseseaduse § 4. Kaitstavad loodusobjektid
on kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse
üksikobjektid ning kohaliku tasandi kaitstavad loodusobjektid. Kaitstava loodusobjekti
määratlusest tulenevalt on selleks kas seaduse kohaselt piiritletud, kindla kaitsekorraga ala või
seadusega või selle alusel kaitse alla võetud liik või konkreetne üksik elus või eluta
loodusobjekt. Kõik kaitstavad loodusobjektid on ruumiobjektid. Kaitstavate loodusobjektide
arvestust on seni peetud EELISes. Eelnõu kohaselt jätkub kaitstavate loodusobjektide arvestuse
pidamine EELISes.
9. Rand ja kallas
KeRSi § 16 kohaselt peetakse loodusobjektide arvestust muu hulgas ranna ja kalda nimistuna.
Ranna ja kalda nimistu koosseisu kirjeldab seaduse § 18. Praegu ei peeta keskkonnaregistris
ega selle alaminfosüsteemides ranna ja kalda arvestust. Looduskaitseseaduse § 5 kohaselt on
kallas (seaduses nimetatud veekogude kaldaid nimetatakse randadeks) veekogu ääristav ja
erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd. Looduskaitseseaduse § 35 sätestab rannal ja kaldal
kolm erineva ulatuse ja nõuetega vööndit: piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd.
Looduskaitseseaduse § 35 lõike 2 kohaselt on vööndite laiuse arvestamise lähtejooneks Eesti
topograafia andmekogu (ETAK) põhikaardile kantud veekogu piir. Seega on kalda (ranna)
olemasolu eelduseks veekogu ning vööndite määratlemise eelduseks veekogu kaldajoon
põhikaardil. Ranna ja kalda vööndite ulatust kirjeldatakse maakatastri seaduse § 9 lõike 5 ja
§ 12 kohasel kitsenduste kaardil. Maakatastri seaduse § 9 lõike 2 punkti 8 kohaselt on
katastriüksuse kasutamise kitsendused üks osa maaregistri andmetest. Ranna ja kalda vööndid
ei kirjelda ranna ja kalda keskkonna seisundit, vaid piiranguid, mis on kehtestatud ranna ja
7
kalda kaitseks. Kuna puudub vajadus maaregistris kajastatud andmete dubleerimiseks ning
tegemist ei ole keskkonda kirjeldavate andmetega, siis ei sätestata KeRSi kehtetuks
tunnistamise korral üheski teises õigusaktis täiendavat vajadust ranna ja kalda ning selle
vööndite andmete hoidmiseks lisaks maaregistrile.
10. Vääriselupaigad
KeRSi § 16 kohaselt peetakse loodusobjektide arvestust muu hulgas vääriselupaikade
nimistuna. Vääriselupaikade nimistu koosseisu kirjeldab seaduse § 19. Vääriselupaiga olulised
andmed on selle tüüp, piir ja kasutamisnõuded. Vääriselupaiga mõiste avab metsaseaduse § 23,
mille lõike 1 kohaselt on vääriselupaik ala (metsas), kus kitsalt kohastunud, ohustatud,
ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaikade väljavalik
toimub metsaseaduse § 23 alusel kehtestatud keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse
nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga
kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ kohaselt.
Vääriselupaikade arvestust on seni peetud keskkonnaregistri alaminfosüsteemina EELISes.
Eelnõu kohaselt jätkub vääriselupaikade arvestuse pidamine EELISes.
11. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju vähendamise alad
KeRSi § 16 punkti 4 kohaselt peetakse loodusobjektide arvestust muu hulgas inimtegevusest
lähtuva kahjuliku mõju vähendamise alade nimistuna. Nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 20,
mille lõike 1 kohaselt loetakse sellisteks aladeks veehaarde sanitaarkaitseala, veekaitsevöönd,
teekaitsevöönd, elektri- ja gaasivõrgu kaitsevöönd.
Veehaarde sanitaarkaitseala on veeseaduse § 148 kohaselt joogivee võtmiseks või joogivee
tootmiseks kasutatav veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus veeseadusega piiratakse
tegevust. Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus sõltub võetava vee kogusest ja põhjavee
kaitstuse tasemest. Pinnaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus on määratud seadusega. Teatud
juhtudel võib sanitaarkaitseala asendada väiksema ulatusega ja sanitaarkaitsealast erinevate
piirangutega hooldusalaga. Uus veeseadus sätestab ka joogiveehaarde toiteala mõiste.
Veehaarde sanitaarkaitsealade piire kuvatakse praegu maaregistri kitsenduste kaardil
(kitsendusi põhjustavate objektide infosüsteemis KPOIS). Keskkonnaregistrisse (EELISesse)
on kantud sanitaarkaitseala ulatus meetrites. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus võib veehaarete
lõikes sõltuvalt võetava vee kogusest või ala tundlikkusest erineda, mistõttu maaregistri
kitsenduste kaardile info kandmiseks peab veehaarde vastav oluline informatsioon tulenema
mujalt. Seetõttu jätkatakse eelnõu kohaselt veehaarde sanitaarkaitsealade, hooldusalade ja
joogiveehaarde toitealade registreerimist EELISes koos andmetega veehaarete kohta. EELISe
andmete alusel on võimalik sanitaarkaitseala ulatust kuvada maaregistri kitsenduste kaardil.
Veekaitsevöönd on veeseaduse kohaselt vöönd rannal või kaldal erosiooni ja hajuheite
vältimiseks. Veekaitsevööndi ulatuse sätestab seadus ning seda arvestatakse Eesti topograafia
andmekogusse kantud veekogu veepiirist. Veekaitsevööndi ulatust kirjeldatakse maakatastri
seaduse § 9 lõike 5 ja § 12 kohasel kitsenduste kaardil. Maakatastri seaduse § 9 lõike 2 punkti 8
kohaselt on katastriüksuse kasutamise kitsendused üks osa maaregistri andmetest. Kuna puudub
vajadus maaregistris kajastatud andmete dubleerimiseks ning tegemist ei ole keskkonda
kirjeldavate andmetega, siis ei sätestata KeRSi kehtetuks tunnistamisel üheski teises õigusaktis
vajadust veekaitsevööndi andmete hoidmiseks lisaks maaregistrile muus andmebaasis.
Teekaitsevööndeid ning elektri- ja gaasivõrgu kaitsevööndeid ei ole keskkonnaregistris kunagi
registreeritud. Avalikult kasutatava tee, elektripaigaldise ja gaasipaigaldise kaitsevööndi
olemuse sätestab ehitusseadustik. Lisaks sellele sätestab ehitusseadustik kaitsevööndid KeRSis
8
nimetamata objektidele: raudtee, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitis, surveseade ja
sideehitis. Ehitusseadustiku § 70 lõike 7 kohaselt kantakse andmed ehitise kaitsevööndi kohta
maakatastrisse. Sama lahendus jätkub ka edaspidi, mistõttu puudub vajadus nende vööndite
kohta midagi eelnõus sätestada.
12. Puhkealad
KeRSi § 16 kohaselt peetakse loodusobjektide arvestust muu hulgas puhkealade nimistuna.
Puhkealade nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 21, mis sätestab lõikes 1 ka puhkeala mõiste
kui puhkeala planeeringuga määratud tervistavate omadustega ala. KeRSi § 21 kohaselt tuli
keskkonnaregistri puhkealade nimistusse kanda puhkeala piir ning kehtestatud kohustuste ja
piirangute loetelu. Puhkealade nimistut ei ole keskkonnaregistris kunagi moodustatud ega
sellesse andmeid kantud. Kehtiva planeerimisseaduse kohaselt võidakse puhkeala määratleda
§ 13 lõikes 2 nimetatud merealade ja nendega piirneva rannikuala üleriigilises
teemaplaneeringus (§ 14 lõike 2 punkt 10), §-s 56 nimetatud maakonnaplaneeringus, § 75
nimetatud üldplaneeringus ning § 126 lõike 1 punktis 19 sätestatud juhul ka detailplaneeringus.
Puhkeala mõistet ei avata üheski teises õigusaktis peale KeRSi. Planeeringutes kasutatakse
puhkeala mõistet mitmeti, sh sagedasti ühise mõistena sotsiaalsel, ühiskondlikul või muul
eesmärgil kasutatava ala tähistamiseks. Planeeringust tuleneva konkreetse tähendusega ala
andmestiku hoidmiseks ühes riiklikus registris tuleks oluliselt täpsemalt määratleda nii vastava
mõiste sisuline tähendus kui ka selgitada, milliseks vajaduseks selle ala andmeid riiklikult
koondatakse. Kuna ühestki õigusaktist ei tulene hetkel puhkeala üheselt mõistetavat tähendust
ning puhkealale puuduvad riiklikud kehtestatud ühtsed kasutuspiirangud, siis ei sätestata
eelnõus puhkealade andmestiku riikliku kogumise kohustust.
13. Geneetiliselt muundatud organismid (GMOd)
KeRSi § 22 lõike 2 punkti 1 kohaselt peetakse bioloogiliste keskkonnategurite arvestust muu
hulgas geneetiliselt muundatud organismide nimistuna. Geneetiliselt muundatud organismide
nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 23. Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda
viimist ja turustamist reguleerib geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise
seadus (edaspidi GMOVS). KeRSis sätestatud GMOde nimistut ei ole sisuliselt moodustatud
ega sellesse andmeid kogutud. Selle järgi on puudunud ka reaalne vajadus, kuna GMO
keskkonda viimise või turustamise taotlusi ei ole siiani esitatud. GMOVSi § 283 kohaselt tuli
Vabariigi Valitsuse määrusega asutada geneetiliselt muundatud põllukultuuride asukohtade ja
käitlejate andmekogu. Kuna seni ei ole Eestis keegi geneetiliselt muundatud põllukultuure
kasvatanud ega ka nende kasvatamise võimaluste vastu huvi tundnud ja puudub vajadus
andmekogu asutamiseks, siis vastavat andmekogu puudutavad sätted tunnistati kehtetuks 2019.
aasta alguses. Edaspidi loetakse geneetiliselt muundatud põllukultuuri käitlemine
majandustegevuseks, millega alustamise kohta tuleb Põllumajandusametile esitada
majandustegevusteade GMOVSi § 283 lõike 1 kohaselt. Majandustegevusteates esitatud
andmed kannab Põllumajandusamet taimetervise registrisse. Maaeluministri 8. märtsi 2019. a
määruse „Taimetervise registri põhimäärus“ kohaselt kantakse registrisse muu hulgas
geneetiliselt muundatud põllukultuuri liik ja põllumassiivi asukoht.
GMOVSi § 6 kohaselt tuleb GMO muul kui turustamise eesmärgil keskkonda viimiseks
taotleda luba Keskkonnaministeeriumilt ning § 16 kohaselt tuleb GMO või geneetiliselt
muundatud toote turustamiseks taotleda turustamisluba Keskkonnaministeeriumilt. GMO
keskkonda viimise või turustamise taotlusi ei ole siiani esitatud, kuid eelnõukohase seadusega
nähakse ette, et kui selliseid taotlusi esitatakse, siis vastavaid andmeid ja lube hakatakse hoidma
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Hetkel sellist funktsionaalsust KOTKASes veel
arendatud ei ole. IT-arendus planeeritakse KOTKASes selleks siis, kui on oodata esimesi
9
taotlusi. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/18 geneetiliselt muundatud
organismide tahtliku keskkonda viimise kohta artikli 31 lõige 3 nõuab riiklike registrite
moodustamist GMO keskkonda viimise alade andmete kogumiseks. KeRSi kehtetuks
tunnistamisel täiendatakse GMOVSi asjakohaste sätetega – eelnõu kohaselt nähakse ette GMO
keskkonda viimise alade andmete hoidmine EELISes ja lubade andmete hoidmine KOTKASes.
14. Sissetoodud võõrliigi isendid
KeRSi § 22 lõike 2 punkti 2 kohaselt peetakse bioloogiliste keskkonnategurite arvestust muu
hulgas sissetoodud võõrliikide isendite nimistuna. Sissetoodud võõrliikide isendite nimistu
koosseisu sätestab KeRSi § 24. Nimistu andmete koosseisust saab järeldada, et nimistus sooviti
hoida andmeid nende võõrliikide isendite kohta, mille sissetoomiseks on antud luba.
Sissetoodud võõrliikide nimistut ei ole keskkonnaregistris moodustatud ega sellesse andmeid
kogutud. Võõrliikidega seonduvat reguleerib looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse § 57
lõike 7 kohaselt on võõrliigi sissetoomiseks vaja luba ainult mingi ja kähriku elusate isendite
Eestisse toomisel. Senise praktika kohaselt taotletakse sellist luba ligikaudu üks kord aastas.
Võõrliikide sissetoomiseks saab väljastada lube ka ELi määruse nr 1143/2014 (looduslikku
tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta) alusel.
Seni on väljastatud kolm pidamisluba ja ühtegi impordiluba ei ole antud. Kuigi lubade
taotlemine võib tulevikus suureneda, puudub veel vajadus sissetoodud võõrliikide isendite
suhtes eraldiseisva andmekogu loomiseks. Eelnõus ei sätestata sellise uue andmekogu loomist
ning lubade registreerimine ja avalikustamine jätkub loa andja Keskkonnaameti
dokumendiregistri kaudu.
15. Loomakogud
KeRSi § 22 lõike 2 punkti 3 kohaselt peetakse bioloogiliste keskkonnategurite arvestust muu
hulgas kaitstavate liikide isendeid, medaliväärseid jahitrofeesid ja Eestisse loa alusel toodud
isendeid sisaldavate loomakogude nimistuna. Loomakogude nimistu koosseisu sätestab KeRSi
§ 25. KeRSi vastuvõtmise ajal 2002. aastal kehtis loomastiku kaitse ja kasutamise seadus, mis
sätestas loomakogu mõiste ja loomakogude registreerimise kohustuse. Loomastiku kaitse ja
kasutamise seadus tunnistati kehtetuks looduskaitseseaduse jõustumisel 2004. aasta 1. maist.
Looduskaitseseaduses analoogset korda loomakogu kohta ei kehtestatud. Medaliväärsete
jahitrofeedega seonduvat reguleeris ajavahemikul 01.03.2003 kuni 01.06.2013 kehtinud
jahiseadus (RT I 2002, 41, 252), mis tunnistati kehtetuks uue jahiseadusega (RT I, 16.05.2013,
2). Varasem jahiseadus defineeris jahitrofee mõiste ning jahipiirkonna kasutaja kohustuse
korraldada jahitrofeede ülevaatamist ja hindamist. Uues, 2013. aastal vastu võetud jahiseaduses
vastavasisuline kord puudub. Seega praegu puudub teistes õigusaktides KeRSi § 22 lõike 2
punktis 3 nimetatud loomakogudele asjakohane vaste, mille alusel registreerimist vajavad
andmed saaksid tekkida. KeRSi rakendamisel on reaalselt arvestust peetud vaid medaliväärsete
jahitrofeede üle. Arvestades, et jahiseaduses ei ole peetud vajalikuks jahitrofeedega seonduvat
reguleerida, ning seda, et jahitrofee on eelkõige osa jahikultuurist, antakse jahitrofeede
andmestik ja selle haldamine üle jahindusorganisatsioonile MTÜ Eesti Jahimeeste Selts. Kuna
medaliväärsete jahitrofeede andmestikul ei ole iseseisva andmekogu tähendust ning jahiseadus
ei käsitle jahitrofeede hindamisega seonduvat, siis puudub vajadus jahitrofeede hindamise ja
andmete kogumisega seonduvat seaduse tasandil reguleerida. Keskkonnaregistrisse seni
kogutud jahitrofeede nimistu andmed säilivad EELISe arhiivis eelnõu rakendussätete kohaselt.
16. CITESi liikide isendid
KeRSi § 22 lõike 2 punkti 4 kohaselt peetakse bioloogiliste keskkonnategurite arvestust muu
hulgas nende liikide isendite nimistuna, millega tehtavad toimingud on rahvusvaheliselt
reguleeritud. Nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 26. Rahvusvaheliselt reguleeritud
10
toimingutega liikideks loetakse looduskaitseseaduse §-s 59 viidatud EL Nõukogu määruses nr
338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel
lisades sätestatud liike. ELi määrusega rakendatakse ohustatud looduslike looma- ja
taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (lühend CITES, konventsiooni
ingliskeelsest nimest). CITESi nimistut ei ole keskkonnaregistris moodustatud ega sellesse
andmeid kogutud.
CITESi lubade taotlused ja load registreeritakse loa andja, Keskkonnaministeeriumi
dokumendiregistris. CITESi taotlusi esitatakse aasta jooksul ligikaudu 200.
17. Keskkonnaloa alusel esitatud seisundiandmestik
KeRSi § 27 kohaselt peetakse keskkonnaseisundi arvestust keskkonnaregistris
keskkonnaseisundi andmestikuna ja tehislikest keskkonnateguritest põhjustatud ohuga alade
nimistuna. Keskkonnaseisundi andmestiku üheks vormiks on KeRSi § 28 kohane keskkonnaloa
alusel esitatud andmestik, mille kohaselt tuleks registrisse kanda andmed keskkonda viidud
saasteaine või keskkonnas toimunud muutuse kohta. Nimetatud andmed tekivad keskkonnaloa
omaja esitatud aruannete alusel.
Praegu registreeritakse keskkonnaloa alusel esitatavad seisundiandmed järgmiselt:
vee erikasutuslubade veekasutuse, sh heitvee kvaliteedi andmed esitatakse
KOTKASesse;
õhusaastelubade aruannete andmed esitatakse keskkonnaregistri alaminfosüsteemi
OSIS (õhusaasteallikate infosüsteem);
jäätmelubade aruannete andmed esitatakse keskkonnaregistri alaminfosüsteemi JATS
(jäätmearuandluse infosüsteem).
KeÜSi § 401 alusel on keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määrusega nr 20 asutatud riigi
infosüsteemi kuuluva andmekoguna keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS. KeÜSi § 401
lõike 1 punkti 1 kohaselt on KOTKASe eesmärk lihtsustada keskkonnakomplekslubade ja
kiirgustegevuslubade taotlemist ja menetlemist, loaga seotud seire-, aruandlus- ja muude
kohustuste täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust. 01.01.2020
jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega täiendati
KOTKASe eesmärki keskkonnalubade ja üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu
lubadega. Ühtne keskkonnaluba asendab seniseid õhu-, vee-, jäätme- ja kaevandamisvaldkonna
üksiklubasid. KOTKASe põhimääruse § 7 lõike 1 kohaselt kantakse andmekogusse loa
taotluste, lubade, keskkonnakasutuse aruannete, lubade alusel toimuva seire, kontrollseire,
kompleksloa kohustusega käitise korrapärase keskkonnaalase kontrolli ja keskkonnatasudega
seotud andmed.
Praeguseks on valminud KOTKAS I etapi arendused ja nende tulemusel toimub kogu
komplekslubade, kiirgustegevuslubade, keskkonnalubade ja üldgeoloogilise uurimistöö ning
geoloogilise uuringu lubade menetlus (loa taotlemine, seire- ja aastaaruannete esitamine)
KOTKASes. Ülejäänud keskkonnavaldkonna lubade ja registreeringute menetlus ja aruandlus
viiakse KOTKASesse järk-järgult aastatel 2020–2021. KOTKAS II arendusperiood jaguneb
neljaks etapiks:
KOTKAS II-I etapp (live alates juuli 2019): vee-, õhu- ja jäätmevaldkonna loamenetlus
ja keskkonnaloa aruandlus;
KOTKAS II-II etapp (live alates märts 2020): maavarade valdkonna loamenetlus,
keskkonnatasude menetlus;
11
KOTKAS II-III etapp (live alates aprill 2021): õhu-, vee- ja jäätmevaldkonna
registreeringute menetlus;
KOTKAS II-IV etapp: jahinduse, KHG ja riikidevahelise jäätmeveo loamenetlus.
Kuna keskkonnalubade aruannete esitamisega seonduvalt on juba jõustunud muudatus, mille
kohaselt aruannete andmeid registreeritakse KOTKASes, ei ole vaja eelnõus sätestada uusi
norme.
18. Keskkonnaseire andmed
KeRSi § 27 kohaselt peetakse keskkonnaseisundi arvestust keskkonnaregistris
keskkonnaseisundi andmestikuna ja tehislikest keskkonnateguritest põhjustatud ohuga alade
nimistuna. Keskkonnaseisundi andmestiku üheks vormiks on KeRSi § 29 kohane
keskkonnaseire programmi alusel esitatud andmestik. Keskkonnaseire programmi andmestiku
hulka kuuluksid KeRSi kohaselt riikliku keskkonnaseire programmi alusel koostatud aruannete
andmed. Keskkonnaseire andmete hoidmist reguleerib keskkonnaseire seadus, mille
2017. aasta 1. septembril jõustunud muudatuste kohaselt hoitakse ja avaldatakse neid andmeid
keskkonnaseire andmekogus KESE ja muus Keskkonnaministeeriumi haldusala infosüsteemis.
Keskkonnaseire andmekogu on asutatud keskkonnaministri 18. oktoobri 2017. a määrusega nr
42 „Keskkonnaseire andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“. Seetõttu ei
ole keskkonnaseire andmete kogumist vaja rohkem reguleerida.
KeRSi § 29 lõike 3 kohaselt on keskkonnaseisundi andmestiku registrikaardi lisa seirealade või
seirejaamade ülevaatekaart ja asukohakaart. Riikliku keskkonnaseire jaama, ala ja koha mõiste
sätestab keskkonnaseire seaduse § 8. Seirejaamade, -alade ja -kohtade andmeid hoitakse
EELISes ning see sätestatakse ka eelnõus.
19. Tehislikest keskkonnateguritest põhjustatud alade nimistu
KeRSi § 27 kohaselt peetakse keskkonnaseisundi arvestust keskkonnaregistris
keskkonnaseisundi andmestikuna ja tehislikest keskkonnateguritest põhjustatud ohuga alade
nimistuna. Keskkonnaseisundi andmestiku üheks vormiks on KeRSi § 30 kohane tehislikest
keskkonnateguritest põhjustatud ohuga alade nimistu. Tehislikest keskkonnateguritest
põhjustatud aladeks on KeRSi § 30 lõike 1 kohaselt paikse saasteallika sanitaarkaitseala ja
suurõnnetuse ohuga ettevõtte territoorium.
Paikse saasteallika sanitaarkaitseala mõiste sätestas KeRSi vastuvõtmise ajal, perioodil
01.01.1999 kuni 29.09.2004 kehtinud välisõhu kaitse seaduse (RT I 1998, 41, 624) § 23. Paikse
saasteallika sanitaarkaitseala oli maa-ala saasteallika ümber, mille piires kehtisid
sotsiaalministri määrusega kehtestatud eritingimused ning mille kohal olevas õhus võis
saasteainete piirväärtust ületada. 2004. aasta 30. septembril jõustunud uus välisõhu kaitse
seadus (RT I 2004, 43, 298) ega seda alates 2017. aasta 1. jaanuarist asendav atmosfääriõhu
kaitse seadus enam paikse saasteallika sanitaarkaitseala korda ei sisalda. 2004. aasta välisõhu
kaitse seaduse seletuskirja kohaselt jäeti see välja, kuna ELi välisõhukaitse poliitika ei luba
sanitaarkaitseala moodustamist (saasteainete piirväärtuse ületamist) paikse saasteallika
ümbruses. Seetõttu ei ole vaja KeRSi § 30 lõike 1 punktis 1 nimetatud paikse saasteallika
sanitaarkaitseala andmete kogumist eelnõus reguleerida.
Suurõnnetuse ohuga ettevõtte mõiste sätestab kemikaaliseaduse § 21 lõige 4: „Suurõnnetuse
ohuga ettevõte on käitis, kus kemikaali käideldakse künniskogusest suuremas koguses.“
Kemikaaliseadus ei reguleeri suurõnnetuse ohuga ettevõtete andmete registreerimisega
seonduvat. Keskkonnaregistri vastavat nimistut ei ole moodustatud. Päästeameti kogutud
12
suurõnnetuse ohuga ettevõtete andmed kuvatakse praegu Maa-ameti geoportaalis vastava
rakenduse kaudu. Käitamislube (tähtajatud) ohtliku kemikaali käitlemiseks annab Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Kehtivad load on kättesaadavad tehnilise järelevalve
infosüsteemist, mille põhimääruse on kehtestanud majandus- ja taristuminister 26. juunil 2015.
aasta määrusega. Keskkonnakaitselubadega suurõnnetuse ohuga käitiste andmed kogutakse
koos loa andmetega infosüsteemi KOTKAS. Kuna andmeid suurõnnetuse ohuga ettevõtete
kohta koondatakse mitmesse infosüsteemi, võib sellekohase infotehnoloogilise suutlikkuse
korral edaspidi kaaluda suurõnnetuse ohuga ettevõtete andmete kuvamist loodavas
keskkonnaportaalis.
20. Hüdrometeoroloogiliste vaatluste andmed
KeRSi § 31 lõike 1 kohaselt peetakse looduslike keskkonnategurite ja nende mõju arvestust
muu hulgas looduslike keskkonnategurite andmestikuna. Looduslike keskkonnategurite
andmestiku koosseisu sätestab KeRSi § 32, andmed tekivad hüdrometeoroloogiliste
vaatlusprogrammide alusel. Hüdrometeoroloogilised vaatlusprogrammid on esitatud tervikuna
koos riikliku keskkonnaseisundi seire programmiga. See ei tähenda, et tegemist on
keskkonnaseisundi seire programmiga. Nende programmide eesmärgid, objektid ja ulatus
erineb keskkonnaseisundi seire programmidest, kuid samas need tegurid mõjutavad oluliselt
looduskeskkonna seisundit. Samuti erinevad hüdrometeoroloogilise seire nõuded
keskkonnaseisundi seire nõuetest. Keskkonnaministri 23. jaanuari 2017. a määruse nr 3
„Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise nõuded ja kord“ § 2 lõike 1
punkti 1 kohaselt on meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire esitatud koos riikliku
keskkonnaseire programmi allprogrammidega kui olulise mõjuga tegurid keskkonnaseisundile.
Keskkonnaseire andmete hoidmist reguleerib keskkonnaseire seadus, mille 2017. aasta
1. septembril jõustunud muudatuste kohaselt hoitakse ja avaldatakse keskkonnaseire andmeid
keskkonnaseire andmekogus KESE ja muus Keskkonnaministeeriumi haldusala infosüsteemis.
Keskkonnaseire andmekogu on asutatud keskkonnaministri 18. oktoobri 2017. a määrusega
nr 42 „Keskkonnaseire andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“. Seetõttu
ei ole eelnõus vaja rohkem reguleerida hüdrometeoroloogiliste andmete kogumist.
21. Üleujutusalad
KeRSi § 31 lõike 1 kohaselt peetakse looduslike keskkonnategurite ja nende mõju arvestust
muu hulgas looduslikest keskkonnateguritest ohustatud alade nimistuna. Looduslikest
keskkonnateguritest ohustatud alade nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 33. Looduslikest
keskkonnateguritest ohustatud aladeks on KeRSi § 31 lõike 2 kohaselt muu hulgas
üleujutusalad. Üleujutusalade käsitlus tuleneb veeseadusest ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
direktiivist 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta. KeRSi jõustumise ajal
käsitles veeseadus üleujutust vaid üldiste veekasutaja nõuete raames (kohustus vältida
üleujutust). Pärast ELi üleujutusdirektiivi jõustumist on veeseadust oluliselt täiendatud.
Direktiivist tulenevalt sätestab veeseadus kohustuse koostada üleujutusega seotud riskide
hindamise aruanded ning nendest tulenevalt iga olulise riskipiirkonna kohta
üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaart. Veeseadus kohustab kaardid
avaldama veemajanduskavas ja Keskkonnaministeeriumi veebilehel. Keskkonnaregistris on
üleujutusaladega seotud looduslikest keskkonnateguritest ohustatud alade nimistu EELISes üks
osa tundlike alade nimistust. Praegu on lisaks Keskkonnaministeeriumi kodulehele võimalik
üleujutusalade kaartidega tutvuda ka Maa-ameti geoportaali vastava rakenduse kaudu. Eelnõu
kohaselt hoitakse üleujutusohuga alade andmeid EELISes.
22. Alad, kus looduskiiritus võib kahjustada inimese tervist
13
KeRSi § 31 lõike 1 kohaselt peetakse looduslike keskkonnategurite ja nende mõju arvestust
muu hulgas looduslikest keskkonnateguritest ohustatud alade nimistuna. Looduslikest
keskkonnateguritest ohustatud alade nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 33. Looduslikest
keskkonnateguritest ohustatud aladeks on KeRSi § 31 lõike 2 kohaselt muu hulgas alad, kus
looduskiiritus võib kahjustada inimese tervist. Keskkonnaregistris ei ole looduskiiritusega
seotud looduslikest keskkonnateguritest ohustatud alade nimistut moodustatud. Kiirgusseaduse
§ 17 kohaselt on looduskiiritus maise või kosmilise päritoluga looduslikest ioniseeriva kiirguse
allikatest põhjustatud kiiritus. Looduskiiritust käsitleb kiirgusseaduse 5. peatükk.
Looduskiiritus võib suureneda inimese tegevuse tõttu, eelkõige loodusliku kiirgusallika
kaevandamisel või kasutamisel tootmises. Selliseid tegevusi piiratakse kiirgustegevusloaga
ning loaga seotud andmed, sh seisundiandmed, koondatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi
KOTKAS. Kiirgusseadus ei käsitle muul moel alasid, kus looduskiirgus võib kahjustada
inimese tervist. Eestis võib mõnes piirkonnas pinnasest, ehitusmaterjalidest ja kraaniveest
eluruumidesse tungiv radoon põhjustada aastas 10 mSv või suurema kiiritusdoosi.
Radooniuuringuid korraldab Keskkonnaamet ning uuritud alade kohta on aastate jooksul
koostatud radoonikaarte, mis on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel. ELi direktiivi
2013/59/Euratom artikli 103 lõige 3 kohustab liikmesriike määrama kindlaks alad, kus
radoonisisaldus ületab märkimisväärses arvus hoonetes riikliku viitetaseme. Eesti radooniriski
levilate kaardid on kättesaadavaks tehtud Keskkonnaministeeriumi kodulehel.
Infotehnoloogilise suutlikkuse olemasolul võib edaspidi kaaluda radooniriski levilate
kaardiandmete kuvamist kas Maa-ameti geoportaalis või loodavas keskkonnaportaalis.
23. Jäätmed
KeRSi § 34 kohaselt peetakse jäätmete ja radioaktiivsete jäätmete arvestust muu hulgas
jäätmete andmestikuna. Jäätmeandmestiku koosseisu sätestab KeRSi § 35 ning see peab
sisaldama teavet tekkivate ja käideldavate jäätmete liigi, hulga ja päritolu, jäätmekäitlejate,
jäätmetekitajate, jäätmevahendajate, jäätmelubade ja ohtlike jäätmete käitluslitsentside ning
jäätmete riikidevaheliste vedude kohta. Kuna jäätmeluba on KeÜSi § 41 lõike 1 punkti 3
kohaselt keskkonnaluba, siis dubleerib KeRSi § 34 jäätmelubade alusel kogutavate andmete
(tekkivate ja käideldavate jäätmete liik, hulk, päritolu) korral KeRSi § 28 sätestatud
keskkonnaloa alusel esitatud andmestikku. 01.01.2020 jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse muudatuse kohaselt (§ 401 lõike 1 punkt 1) kantakse KOTKASesse kõigi
keskkonnalubadega, sh jäätmelubadega seotud aruandlus.
01.01.2020 jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise
seadusega muudeti ka jäätmeseaduse § 117 lõiget 1 (andmete esitamine keskkonnaregistrisse)
ja tunnistati kehtetuks jäätmeseaduse § 118 (andmetöötlus). Samuti loobuti ohtlike jäätmete
käitluslitsentsist kui tegevusloast, mistõttu ei ole vaja eelnõus sätestada ohtlike jäätmete
käitluslitsentsi andmete kogumist.
Jäätmete riikidevaheliseks veoks antakse jäätmeseaduse § 108 kohaselt Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ sätestatud korras jäätmete riikidevahelise veo luba.
Jäätmeseaduse § 114 kohaselt peab jäätmete riikidevahelise veo lubade arvestust
Keskkonnaamet. Riikidevahelise jäätmeveo loamenetlus arendatakse KOTKASesse II-IV etapi
käigus. Seetõttu ei ole vaja eelnõus sätestada riikidevahelise veo lubade arvestuse pidamisega
seotud kohustusi.
24. Jäätmekäitluskohad
KeRSi § 34 kohaselt peetakse jäätmete ja radioaktiivsete jäätmete arvestust muu hulgas
jäätmete kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmekäitluskohtade nimistuna. Jäätmekäitluskohtade
14
nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 36. Jäätmeseaduse § 36 lõike 1 kohaselt on
jäätmekäitluskoht tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või
kõrvaldamiseks. KOTKASesse kogutakse jäätme-, vee-, atmosfääriõhu kaitse ja tööstusheite
seaduse alusel keskkonnakaitseloaga määratud andmed, sh asukoha andmed. KOTKAS II
projekti raames arendati KOTKASesse jäätmekäitluskohtade register, mille õiguslik alus
kehtestatakse põhimäärusega. Seetõttu ei ole vaja enam eelnõus reguleerida
jäätmekäitluskohtade andmete kogumist.
25. Radioaktiivsete jäätmete hoidlad
KeRSi § 34 kohaselt peetakse jäätmete ja radioaktiivsete jäätmete arvestust muu hulgas
radioaktiivsete jäätmete hoidlate nimistuna. Radioaktiivsete jäätmete hoidlate nimistu
koosseisu sätestab KeRSi § 37. KeRSi vastuvõtmise ajal kehtinud kiirgusseaduse (RT I 1997,
37, 569) § 29 lõike 7 alusel kehtestatud keskkonnaministri 17. augusti 1998. a määrus nr 53
sätestas, et radioaktiivsete jäätmete tekitajal peab olema radioaktiivsete jäätmete hoidmiseks
eraldi hoidla. Praegu kehtiva kiirgusseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 4. oktoobri
2016. a määrus nr 34 „Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja
üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad“ ei sätesta
radioaktiivsete jäätmete hoidla olemasolu nõuet. Radioaktiivsete jäätmete hoidla nimistut ei ole
keskkonnaregistris moodustatud. Ajavahemikul 01.05.2004–07.06.2016 kehtinud
kiirgusseaduse (RT I 2004, 26, 173) §-ga 37 asutati kiirgusallikate ja tuumamaterjali register,
mille koosseisus hoiti ka radioaktiivsete jäätmete käitluskohtadega seotud andmeid. Registrit
käsitlev kord sisaldus kehtivas kiirgusseaduses (RT I, 28.06.2016, 2) kuni 2018. aasta 1. juulini.
Alates 1. juulist lõpetati kiirgusallikate ja tuumamaterjali registri tegevus ning andmed viidi üle
KeÜSi § 401 alusel peetavasse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. Seetõttu ei ole vaja
enam eelnõus reguleerida radioaktiivsete jäätmete hoidla nimistuga seonduvat.
Keskkonnaregistri nimistute koondülevaade:
Eralduvad iseseisvateks Dubleerivad olemasolevat Pole eksisteerinud ja ei
andmekogudeks andmekogu (ei pruugi looda uuesti
keskkonnaregistris
tegelikult loodud olla)
1. Maavarad – maavarade 2. Kasvav mets – 12. Puhkealad
register metsaregister
3. Põhjavesi – EELIS 6. Kalavaru – TEHA, 15. Loomakogud, v.a
kutselise kalapüügi register medaliväärsed jahitrofeed
4. Veekogud – EELIS 9. Rand ja kallas – 19. Paikse saasteallika
maaregistri kitsenduste kaart sanitaarkaitseala
5. Pinnaveehaarded – EELIS 11. Ehitiste kaitsevööndid – 22. Alad, kus looduskiiritus
maaregistri kitsenduste kaart võib kahjustada inimese
tervist
7. Jahiulukivaru 11. Veekaitsevöönd –
(jahipiirkonnad) – EELIS maaregistri kitsenduste kaart
8) Kaitstavad loodusobjektid 13. GMO load – edaspidi
– EELIS vajadusel KOTKAS
10. Vääriselupaigad – 14. Sissetoodud võõrliigi
EELIS isendid – KeA DHS
11. Veehaarde 16. CITESi liikide isendid –
sanitaarkaitseala – EELIS KeM DHS
15
13. GMO alad – EELIS 17. Keskkonnaloa aruannete
alusel seisundiandmestik –
KOTKAS (seni hoitud
EELISes)
21. Üleujutusalad – EELIS 18. Keskkonnaseire andmed
– KESE
19. Suurõnnetuse ohuga
ettevõtted – KOTKAS, TJIS
20. Hüdrometeoroloogiliste
vaatluste andmed – KESE ja
muud KeM infosüsteemid
keskkonnaseire seaduse
kohaselt
23. Jäätmearuanded –
KOTKAS
24. Jäätmekäitluskohad –
KOTKAS
25. Radioaktiivsete jäätmete
hoidlate nimistu – KOTKAS
Nimistu, mis on olemas, kuid tehakse ettepanek lõpetada riiklik andmete kogumine
15. Medaliväärsed jahitrofeed
2.3. Eesmärgi saavutamise õiguslikud, majanduslikud ja halduslikud lahendused ning
eelnõus kavandatud lahenduste põhjendus
Eelnõuga kavandatakse:
1) luua keskkonnaandmeid koondav veebileht – keskkonnaportaal –, milles kuvatakse eri
andmekogudes hoitav keskkonnateave;
2) sätestada õiguslik alus Eesti looduse infosüsteemile ja maavarade registrile, mis on
senini toiminud keskkonnaregistri alaminfosüsteemidena;
3) seoses KeRSi kehtetuks tunnistamisega esitatakse nende seaduste muudatused, milles
viidatakse keskkonnaregistrile või KeRSile;
4) esitatakse rakendussätted, mis on vajalikud kavandatud muudatuse elluviimiseks.
Praegune keskkonnaregistri avalik teenus on tehniliselt aegunud, selle viimased arendused tehti
2010. aastal. Sageli on süsteemi toimimises tõrked või kogu rakenduse töö seiskunud. Eriti
sagedasti on häiritud kaardirakenduse töö, esinevad tõrked andmete importimisel, mistõttu
tekivad vead andmetesse. Samuti puuduvad andmekontrollid. On suur oht, et tõrked tekivad
sellises ulatuses, et kaob võimalus avaliku teenuse töö taastada. Kuna tegu on riigi põhiregistri
väljundiga, siis probleemid on kriitilised. Seoses uue X-tee versiooniga on kadunud
keskkonnaregistri avaliku teenuse võimes pakkuda X-tee teenust teistele infosüsteemidele.
Eelnõuga kavandatav uus keskkonnaandmeid koondav veebileht „Keskkonnaportaal“ tuleb
arendada eelnõus sätestatud nõuete järgi selliselt, mis võimaldaks keskkonnaseisundist saada
põhjuslikult ja ruumiliselt seostatud ülevaate. Vaid sellise lahenduse puhul on andmete ühes
portaalis kuvamisel oluline kasutegur, mis oleks proportsioonis lahenduse väljatöötamiseks
vajalike kulutustega.
Eelnõus sätestatav Eesti looduse infosüsteem on senini toiminud õiguslikus mõttes
keskkonnaregistri alaminfosüsteemina, kuid samas olnud infotehnoloogiliselt iseseisev.
16
EELISe arendamisel on lähtutud eelkõige kasutajate vajadustest, mistõttu on põhjendamatult
vähe pööratud tähelepanu selle õiguslikele alustele. Eelnõus pakutud õiguslike aluste
korrastamisel kaob vastuolu õiguslikult reguleeritu ja tegeliku olukorra vahel.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Alljärgnevalt kirjeldatakse eelnõu sisu täpsemalt sätete kaupa. Eelnõukohane seadus koosneb
12 paragrahvist.
Paragrahv 1 käsitleb KeÜSi täiendamist uue peatükiga 51 „Keskkonnateabe kogumine ja
avaldamine“. Uued sätted on paigutatud eraldi peatükki seetõttu, et nendes käsitletav ei sobitu
KeÜSis olemasolevatesse peatükkidesse. KeÜSis keskkonnateavet juba reguleerivad sätted
paiknevad KeÜSi peatükis „Keskkonnaalased õigused“. Keskkonnateabe mõiste ja üldise korra
paiknemine sellises peatükis tuleneb asjaolust, et isiku üks keskkonnaalane õigus on õigus
küsida ja saada keskkonnateavet. Eelnõukohases seaduses sätestatav on suunatud eelkõige
haldusorganitele, mitte isikutele. KeÜSi struktuuri selguse säilitamiseks on otstarbekas
haldusorganile suunatud keskkonnateabe kogumise ja edastamise kord kehtestada eraldi
peatükis.
Lisatav § 391 „Keskkonnaportaal“ sätestab uue keskkonnaportaali mõiste.
Paragrahvi 391 lõike 1 kohaselt on keskkonnaportaal veebileht, mis võimaldab
internetikeskkonnas keskset juurdepääsu riigi andmekogudes hoitavale keskkonnateabele. Sõna
„keskkonnateave“ kasutatakse siinkohal KeÜSi § 24 lõike 2 tähenduses. Sätte sõnastuses on
lähtutud ruumiandmete seaduse §-s 16 esitatud Eesti geoportaali kohta sätestatust. Sätte
eesmärk on sätestada riigi kohustus lihtsustada juurdepääsu riigi kogutavale keskkonnateabele.
Selle sätte kaudu tagatakse järjepidevus kehtiva KeRSi eesmärgiga koondada keskkonnateave
selliselt, et teabe kasutajal oleks võimalik saada keskkonnaseisundist koondülevaade. KeRSi
rakendamise praktika on näidanud, et eesmärk käsitleda kõiki keskkonnateavet sisaldavaid
andmekogusid ühe andmekoguna ei ole tegelikult saavutatav. Keskkonnateabe gruppide lõikes
on andmekogu ülesehituse ja infotehnoloogilise lahenduse vajadused sedavõrd erinevad, et neid
on otstarbekam eraldi käsitleda. Mõistagi peab ka eraldiseisvate andmekogude vahel toimuma
andmevahetus ja tuleb tagada, et samu andmeid ei kogutaks mitmesse andmekogusse. Eri
andmekogudele juurdepääsu tagamine ühe veebiportaali kaudu ei tähenda iseseisva andmekogu
loomist, vaid infotehnoloogilist lahendust, mis hõlbustab andmete kasutamist. Eelnõus
sätestatakse ühtse veebiportaali nimetusena „Keskkonnaportaal“. Selline lahendus vastab
tegelikule praktikale, kus avalikult ühtsest portaalist http://register.keskkonnainfo.ee/
kättesaadav „keskkonnaregister“ on tegelikult eri infosüsteemide koond. Eelnõus ei üritata
kogutavat keskkonnateavet liigendada KeÜSis toodud keskkonnateabe mõistele vastavalt.
Keskkonnateabe mõiste tuleneb keskkonnainfo direktiivist, mis omakorda tugineb Aarhusi
konventsioonile keskkonnateabele juurdepääsu, keskkonnaasjade üle otsustamises üldsuse
osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise kohta. Konventsioonis ja direktiivis
sätestatud keskkonnateabe mõiste sõnastamise eesmärk on tagada inimestele juurdepääs kogu
informatsioonile, mis puudutab meid ümbritsevat keskkonda, sealhulgas inimese tervist
mõjutavat keskkonda. Sellise mõiste defineerimise eesmärk on eelkõige tagada kõikehõlmavus
ning see ei lähtu andmete kogumise süsteemist.
Paragrahvi 391 lõige 2 sätestab keskkonnaportaali arendamise põhimõtte: „Keskkonnaportaali
eesmärk on eri andmekogudes hoitavate keskkonnaandmete esitamine viisil, mis võimaldab
saada keskkonnast, selle seisundist, kvaliteedist ja sellele avalduvatest surveteguritest
tervikliku, nii põhjuslikult kui ka ruumiliselt seostatud ülevaate.“ Sätte sõnastusel on kaks
17
olulist elementi. Esmalt – eesmärgiks on seatud keskkonnaportaal, milles sisalduvad andmed
võimaldaksid saada tervikliku, s.o põhjuslikult ja ruumiliselt seostatud ülevaate.
Keskkonnaelemendid on alati üksteisest mõjutatud. Keskkonnaportaali eesmärk on võimaldada
selle mõistmist, milline on keskkonna seisund tegelikult. Keskkonna tegelikku seisundit ei
määratle selle üksikkomponendi seisund – elusloodus, õhk, vesi, pinnas, keskkonna kasutamine
tööstuses, kõik need komponendid on pidevas vastastikuses mõjutuses. Adekvaatsete
keskkonnaotsuste tegemine eeldab keskkonnaseisundist tervikliku pildi omamist. Teiseks,
sättes esitatakse keskkonnaportaali eesmärk, mis on suhteliselt ambitsioonikas. Andmete
infotehnoloogiline integreerimine võib olla äärmiselt kulukas ja ajamahukas. Sätte sõnastusest
tuleneb, et keskkonnaportaali kasutajale avamiseks ei pea ootama, kuni kogu eksisteeriv
keskkonnateave on põhjuslikult ja ruumiliselt seostatud. Tegemist on eesmärgiga, mille poole
peab kõikides IT-arendustes püüdlema, sealjuures vältides lahendusi, mis takistavad või
raskendavad eri infosüsteemide andmeid omavahel seostatult kasutada.
Lõike 2 teises lauses sätestatakse, et keskkonnaportaali kaudu tagatakse keskkonnateabele
juurdepääs viisil, mis on tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas. Selle eesmärk on
tagada ebamõistlike kulutuste vältimine. See tähendab, et keskkonnaportaali arenduste
kavandamisel tuleb alati hinnata ka seda, milline on andmete kasutajate vajadus, kasutajate hulk
ning infosüsteemide keskkonnaportaali integreerimisest saadav positiivne efekt võrreldes
selleks tehtavate kulutustega.
Paragrahvi 391 lõige 3 sätestab, et keskkonnaportaalis võib kajastada ka Eesti geoportaalis
avaldatavaid andmeid, kui see teeb keskkonnateabe üldsusele lihtsamini mõistetavamaks ja
kättesaadavaks. Geoportaali kaudu avaldatakse andmekogudesse kogutud ruumiandmeid
(andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale,
sh andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja
kuju geograafilises ruumis). Keskkonnateave hõlmab nii ruumiandmeid kui ka andmeid
keskkonna seisundi kohta ja objektide kohta, mille peamiseks iseloomustavaks tunnuseks ei ole
konkreetne asukoht või geograafiline ala – nt liikuvad saasteallikad. Keskkonna seisundist
tervikliku ülevaate saamiseks võib olla vajalik osade geoportaalis avaldatavate ruumiandmete
esitamine ka keskkonnaportaalis. Üldpõhimõttena välditakse samade andmete kogumist eri
infosüsteemides. Ruumiandmete seadus kohustab teabevaldajat tegema INSPIRE direktiivi
lisades loetletud valdkondadesse kuuluvate ruumiandmekogumite ja -teenustega seotud
võrguteenused kättesaadavaks Eesti geoportaali kaudu. Vältimaks vaidlust selle üle, kas
kohustus geoportaali kasutada välistab andmete kättesaadavaks tegemise mõne teise portaali
kaudu, on selguse huvides vaja seaduses sätestada andmete kahes portaalis esitamise lubatavus.
Paragrahvi 391 lõike 4 kohaselt tagab keskkonnaportaali haldamise ja arendamise valdkonna
eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus. See annab paindlikkuse ja
keskkonnaministrile võimaluse määrata portaali haldamist ja arendamist korraldama selleks
sobivaim asutus, seejuures võivad eri ülesannete eest vastutada ka eri asutused. Näiteks võib
olla ülesanne jagatud Keskkonnaagentuuri (kelle ülesanne on keskkonnateabe
süstematiseerimine, analüüsimine ja hindamine) ja Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskuse vahel.
Paragrahvi 391 lõige 5 sätestab, et eraldi määrusega võib kehtestada keskkonnaportaali
haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise, kasutamise ning andmekogu
keskkonnaportaaliga liidestamise nõuded ja korra. Siinkohal on lähtutud Eesti teabevärava
eesti.ee praktikast, mille haldamiseks, arendamiseks ja kasutamiseks on korra kehtestanud
Vabariigi Valitsus avaliku teabe seaduse § 321 lõike 5 alusel. Nii nagu teabevärava eesti.ee
18
kaudu avalikustatakse teavet ja pakutakse juurdepääsu teenusele, avalikustab ka
keskkonnaportaal teavet keskkonna kohta ja tagab sellele juurdepääsu. Keskkonnaportaali
haldamiseks eraldi korra kehtestamine ei ole kohustus, vaid võimalus reguleerida vajaduse
korral keskkonnaportaaliga seonduvaid üksikküsimusi, mis selle arendamise käigus võivad
esile kerkida.
Paragrahv 392 „Keskkonnaseisundi andmete avalikustamine“ sätestab keskkonnaseisundi
andmete aktiivse avalikustamise nõude. Sätte kohaselt peab Keskkonnaagentuur koostama ja
avalikustama vähemalt kord nelja aasta jooksul keskkonna seisundi kohta ülevaate, mis annab
mh teavet olulistest keskkonnaseisundi muutustest. See nõue sisaldus varem KeRSi §-s 44 ning
selle alusel kehtestatud ministri määruses. Säte on vajalik keskkonnainfo direktiivi artikli 7
lõike 3 ülevõtmiseks. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et aruandeid keskkonna
seisundi kohta avaldataks korrapäraste ajavahemike järel, mis ei ole pikemad kui neli aastat.
Sama sätte kohaselt peavad aruanded sisaldama teavet keskkonna kvaliteedi ja sellele avalduva
surve kohta.
Seni on koostatud keskkonnaseisundi ülevaated aastatel 2013, 2009 ja 2005. Ülevaated on
kättesaadavad Keskkonnaagentuuri veebilehelt lingilt „Keskkonnaseisundi väljaanded ja
keskkonnaülevaated“ https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/keskkonnaseisundivaljaanded.
Keskkonnaagentuuril on kavas välja töötada keskkonnaseisundi ülevaadete koostamise
metoodika ja aruandeformaat.
Paragrahv 393 „Juurdepääs andmekogudes hoitavale keskkonnateabele“ sätestab
keskkonnateabe avalikustamise üldpõhimõtte. Avaliku teabe seaduse § 3 lõige 1 sätestab, et
mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud
või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites, on
avalik teave. Avaliku teabe seaduse § 28 lõige 1 kohustab teabevaldajat avalikustama tema
ülesannetega seotud olemasoleva teabe keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike
keskkonnamõjude kohta. Avaliku teabe seaduse § 36 lõike 1 punkti 4 kohaselt ei tohi
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada teateid keskkonnaseisundi ja heidete
kohta. Eelnõus sätestatud KeÜSi uue § 393 lõike 1 kohaselt on riigi andmekogudesse kantud
keskkonnateave avalik, välja arvatud juhul, kui selle avalikustamine on seadusega keelatud.
Säte laiendab avaliku teabe seaduses toodud avaliku keskkonnateabe ulatust. Avaliku teabe
seaduse kohaselt on avalik vaid teave keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike
keskkonnamõjude kohta. Selline sõnastus eeldab täiendavat tõlgendamist, sh võimalikke
vaidlusi selle üle, kas teave, mis kirjeldab objekti ruumis, on teave seisundi kohta – nii näiteks
ei ole seisunditeabeks õigusaktiga määratud erinõuete kohaselt kasutatavate objektide piirid
(kaitsealad, kaitsevööndid, nitraaditundlikud alad jne). Ka kehtiva KeÜSi keskkonnateabe
paragrahv ei määra kogu keskkonnateavet avalikuks, vaid sedastab, et igaühel on õigus küsida
avalikku keskkonnateavet.
Seetõttu on vaja seaduses sätestada universaalne põhimõte keskkonnateabe avalikkuse kohta.
Vaid juhtudel, kui seaduses on juurdepääs konkreetsele keskkonnateabele piiratud, ei käsitata
seda avaliku keskkonnateabena. Piiratud juurdepääsuga keskkonnateave on näiteks avaliku
teabe seaduse § 35 lõike 1 punktis 8 nimetatud teave, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala
või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist, ning KeÜSi § 401 lõikes 3
sätestatud teave kiirgusallikate ja tuumamaterjali kohta. Samuti on piiratud juurdepääsuga
seaduses sätestatud alustel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teave.
19
Teabe avalikkuse põhimõttest tulenevalt sätestatakse § 393 lõikes 2, et riigi andmekogudes
hoitava avaliku keskkonnateabega peab olema võimalik tutvuda isikut tuvastamata. Igaühel on
õigus tutvuda riigi kogutava keskkonnateabega, muretsemata, miks riik peaks koguma teavet
selle kohta, kes millise keskkonnateabega tutvub. Isiku tuvastamise rakendamisel säilitatakse
infosüsteemis isikuandmed, kuid keskkonnateavet käsitlevates andmekogudes puudub selleks
vajadus. Keskkonnateavet sisaldavad andmekogud ei sisalda enamjaolt isikuandmeid, mis ei
käi andmekogu volitatud töötleja töötajate kohta, v.a keskkonnaotsuste infosüsteem, milles
kogutakse andmeid isikustatud keskkonnalubade kohta.
Paragrahv 394 „Eesti looduse infosüsteem“ sätestab praegu keskkonnaregistri
alaminfosüsteemiks nimetatava, kuid infotehnoloogiliselt iseseisva infosüsteemi asutamise riigi
andmekoguna. Eesti looduse infosüsteemi juurdunud lühinimi on EELIS. Eelnõus kasutatakse
vaid andmekogu ametlikku nimetust, kuna sõna „EELIS“ käänamisel muutuks õigusakti tekst
liialt kõnekeelseks. RIHA kohaselt on EELIS on eraldiseisva infosüsteemina kasutuses 2000.
aastast.
Paragrahvi 394 lõikes 1 sätestatakse EELISe eesmärk süstematiseeritult koguda ja tagada
avalik andmete kättesaadavus eelnõus loetletud ruumiobjektide kohta. Ruumiobjekti
kasutatakse eelnõus selles tähenduses, milles seda ruumiandmete seaduses kasutatakse –
ruumiobjekt on reaalmaailma nähtuse abstraktne kujutis, mis tähendab, et ruumiobjekt ei ole
nähtus ise, mis on looduses olemas (nt kaitseala), vaid ruumiobjekt on selle nähtuse abstraktne
kujutis andmekogus (nt kaitseala piirid). Lõikes 1 loetletud ruumiobjektid on ka praegu EELISe
objektid. Eelnõu selles sättes loetletakse peamised seadustest tulenevad andmeobjektid, mille
andmekogus kirjeldamine on oluline teiste seaduste rakendamiseks, s.o objektid, mille suhtes
kehtestatakse piiranguid, kohustusi või õigusi ning mille olemasolu ruumis peab olema
üldsusele kättesaadav teave. Sellisteks objektideks on:
1) kaitstav loodusobjekt ja Natura 2000 võrgustiku ala looduskaitseseaduse tähenduses
– looduskaitseseadusega või selle alusel määratakse kaitstava loodusobjektina: kaitsealad,
hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid,
kohaliku omavalitsuse tasandi kaitstavad loodusobjektid. Natura 2000 võrgustiku alad on
määratletud ELi loodusdirektiivi ja linnudirektiivi alusel. Alade loetelu kinnitab Vabariigi
Valitsus. Kõik need objektid, (v.a muuseumidesse kogutud kivistised), on olemuselt
ruumiobjektid, s.t konkreetse asukoha või geograafilisel alaga seotud reaalmaailma nähtused,
millele õigusaktiga (kaitse alla võtmisel) antakse kindel ruumikuju. Kaitsealused liigid
kuvatakse andmekogus nende tuvastatud elupaikade ja kasvukohtade kaudu, mis on mõlemad
ruumiobjektid;
2) lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaik looduskaitseseaduse
tähenduses – looduskaitseseadusest tulenevalt määrab minister lõhe, jõeforelli, meriforelli ja
harjuse kudemis- ja elupaigad, millele kohalduvad looduskaitseseadusest tulenevad
lisapiirangud;
3) jahipiirkond jahiseaduse tähenduses – jahiseadusest tulenevalt on jahipiirkond
Keskkonnaameti moodustatud maa-ala, mille kasutajal on õigus ja kohustus selle piirkonna
ulatuses pidada jahti ja teha jahiulukite seiret;
4) vääriselupaik metsaseaduse tähenduses – metsaseaduse kohaselt on vääriselupaik ala
(metsas), kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise
tõenäosus on suur. Vääriselupaikade väljavalik toimub metsaseaduse § 23 alusel kehtestatud
keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku
juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse
tasu arvutamise täpsustatud alused“ kohaselt;
20
5) nitraaditundlik ala, sh olulised allikad ja karstilehtrid nitraaditundlikul alal
veeseaduse tähenduses – veeseaduse kohaselt on nitraaditundlik ala selline ala, kus
põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada põhjavees nitraatioonisisalduse,
mis ületab 50 milligrammi liitris, või kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud veekogu
eutrofeerumise või eutrofeerumisohu. Veeseaduse kohaselt määrab nitraaditundliku ala ja selle
piires kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni kaks meetrit ja
kehtestab nitraaditundliku ala piires kaitset vajavate oluliste allikate ja karstilehtrite nimekirja
Vabariigi Valitsus määrusega;
6) põhjavesi veeseaduse tähenduses – veeseaduse kohaselt on põhjavesi kogu vesi, mis
asub maapinna all küllastumusvööndis ning on otseses kokkupuutes pinnase või aluspõhjaga.
Põhjavett kantakse andmekogusse peamiselt põhjaveekogumite piiridena, ehk siis abstraktse
kujutisena ruumiandmete seaduse tähenduses. Põhjavee arvestust peetakse põhjaveekogumi,
põhjaveekihi, põhjaveevaru ning põhjaveehaarete kaudu;
7) üleujutusega seotud oluline riskipiirkond veeseaduse tähenduses – üleujutusega
seotud oluliste riskipiirkondade määramist reguleerib veeseaduse 5. peatükk. Riskipiirkonnad
ei ole alati seotud veekogu olemasoluga, mistõttu ei ole tegemist veekogu andmestiku
alamandmetega. Üleujutustega seotud alade andmete kogumine ja avaldamine on oluline
inimese tervise ja vara kaitseks;
8) suur üleujutusala looduskaitseseaduse tähenduses – looduskaitseseaduse kohaselt
kehtestatakse suurte üleujutusaladega siseveekogud ja nende kõrgveepiir ehk üleujutusala
ministri määrusega. Looduskaitseseaduses sätestatud korduva üleujutusega ala piir mere ääres
määratakse üldplaneeringuga ja kui see pole määratud planeeringuga, loetakse selleks 1 m
samakõrgusjoon. 1 m samakõrgusjoon on Eesti topograafia andmekogu koosseisus. Analoogne
erandolukordi põhjustav objekt on looduskaitseseaduse kohaselt veel ka kaldaastang, mis
kuulub Eesti topograafia andmekogu koosseisu. Kui suur üleujutusala on EELISe põhiandmed,
siis korduva üleujutusega ala andmeid hakkab koguma Rahandusministeeriumi loodav riigi ja
kohalike omavalitsuste planeeringute register. Nii suur üleujutusala, korduva üleujutusega
ala kui ka kaldaastang on oma olemuselt alad, mis ulatuvad veekogu veepiirist väljapoole ehk
maismaale ja mis liidetakse nii veekaitsevööndile, ehituskeeluvööndile kui ka
piiranguvööndile. Tegemist ei ole pelgalt veekogude lisainformatsiooniga, vaid lisanduvate
kitsendustega aladega maismaal. Looduskaitseseaduses on plaanis täpsustada ehituskeelu- jt
vööndite laiuse määramist üleujutatavatel aladel ja kaldaastangute puhul;
9) geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise ala – geneetiliselt muundatud
organismide keskkonda viimise seaduse kohaselt on GMO keskkonda viimiseks vaja luba,
milles määratletakse GMO keskkonda viimise koht. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi
2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismi tahtliku keskkonda viimise kohta artikli 31
lõige 3 nõuab, et liikmesriigid asutaksid registri, millesse kantakse GMOde keskkonda viimise
kohad. Ehkki Eestis ei ole seni ühtegi GMO keskkonda viimise taotlust esitatud, tuleb ELi
direktiivi rakendamiseks näha ette võimalus nende andmete registrisse kandmiseks. Seni oli
selline registrisse kandmise kohustus tagatud KeRSiga. Andmete puudumise tõttu ei ole
mõistlik iseseisva andmekogu asutamine. Kuna tegemist on ruumiandmetega, on põhjendatud
sellise andmeobjekti lisamine EELISe koosseisu;
10) veekogu veeseaduse tähenduses – veeseaduse § 3 lõike 1 kohaselt on veekogu püsiv
või ajutine voolava, aeglaselt liikuva või seisva veega täidetud süvend, nagu jõgi, oja, paisjärv,
allikas, peakraav, kanal, järv või meri ning maaparandussüsteemi eesvool. Veeseaduse §-s 3
sätestatakse lisatingimused teatud veekogude veeseaduse mõttes veekogudeks lugemise kohta.
Veekogude andmeid on praegu kahes andmekogus – Eesti topograafia andmekogus ja EELISes
(senise keskkonnaregistrina), kuid neis andmekogudes hoitakse veekogude kohta erinevaid
andmeid. ETAK on ruumiobjekte kirjeldav andmekogu, s.t ETAK kirjeldab veekogu
paiknemist ruumis ja selle kaldajoont. Veekogu tüübi ja nime andmed saab ETAK ka praegu
21
keskkonnaregistrist (EELISest). Veekogu ruumikuju andmed saab EELIS omakorda ETAKist.
EELISes kajastatakse veekoguga seoses veel mitmesuguseid kirjeldavaid andmeid, nagu
sügavus, vooluveekogu pikkus, voolusuund ja -hulk jne. ETAKi ja EELISe sama andmeobjekti
„veekogu“ erinevus määratletakse täpsemalt mõlema andmekogu põhimäärustes, nagu ka
„veekogu“ ja maaparandusseaduse kohase „eesvoolu“ erinevus;
11) keskkonnaseire jaam, ala ja koht keskkonnaseire seaduse tähenduses –
keskkonnaseire seaduse § 8 kohaselt kehtestatakse need keskkonnaministri käskkirjaga ning
neile kohalduvad keskkonnaseire seaduses ja selle alusel kehtestatud piirangud;
12) keskkonnakaitseloaga määratud käitis või muu loaga määratud ruumiobjekt, kui
õigusakt näeb ette sellise ruumiobjekti andmete kandmise Eesti looduse infosüsteemi, ning
sellele seadusega või seaduse alusel määratud kaitsevööndi või eriliste kasutusnõuetega ala
ulatus – sellisteks objektideks on EELISe põhiandmetena veeseaduse alusel loaga määratud
veehaare, veelase ja pais. Jäätmeseaduse alusel loaga määratud jäätmekäitluskohad,
atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel loaga määratud paiksed heiteallikad ja tööstusheite seaduse
alusel loaga määratud käitised kogutakse põhiandmetena KOTKASe infosüsteemi ning EELIS
võtab need andmed kaitsevööndi määramiseks KOTKASest. Lisaks keskkonnakaitseloale
kogutakse EELISes andmeid ruumiobjektide kohta, mille asukoht määratakse kohaliku
omavalitsuse üksuse antava loaga – sellisteks ruumiobjektideks on puurkaevud, puuraugud ja
salvkaevud. Kemikaaliseaduse alusel loaga määratud suurõnnetuse ohuga ettevõtete andmed
kogutakse tehnilise järelevalve infosüsteemi ja KOTKASe infosüsteemi. Õigusaktiks, mis näeb
ette nende objektide kandmise EELISesse, võib olla EELISe põhimäärus või muu õigusakt.
Paragrahvi 394 lõikes 2 sätestatakse, et EELISe ruumiobjektile võib vajaduse korral või ELi
õigusaktist või rahvusvahelisest õigusest tulenevalt lisada andmeid, nagu objektiga seotud
muud andmed, objekti erinimetus või -liigitus. Selle sätte eesmärk on tagada EELISesse kantud
ruumiobjektide andmete dubleerimise vältimine ning üheselt mõistetavus. Mitmes ELi
õigusaktis ja rahvusvahelises leppes käsitletakse teatud erinõuetega alasid spetsiifilise
terminiga ning eeldatakse vastavalt määratletud nimetusega alade suhtes riigisisest
arvepidamist ning aruandlust. Samal ajal on nende alade kaitseks vajalike piirangute
kohaldamiseks need alad määratletud Eesti õiguskorra kohaselt meile omase nimetusega,
mistõttu on EELISe andmeobjektid eelnõus kirjeldatud KeÜSi § 394 lõike 1 kohaselt. Sellisteks
aladeks on näiteks:
rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni
kohaselt määratletud rahvusvahelise tähtsusega märgalad ehk Ramsari alad;
vee raamdirektiivis määratletud kaitset vajavad alad, mille Eesti-sisesed vasted
määratleb veeseadus.
Selliste alade EELISesse kantavad täpsemad andmekoosseisud määratletakse EELISe
põhimääruses. Eelnõus, s.o seaduse tasandil kirjeldatakse vastav andmekoosseis väga üldisel
tasandil, kuid see on vajalik seetõttu, et EELIS ei oleks piiratud vaid KeÜSi § 394 lõikes 1
loetletud ruumiobjektidega.
Natura 2000 võrgustiku alad on lõike 1 punktis 1 eraldi nimetatud, kuna nendele aladele
kohaldub eraldi õiguslik režiim. Samuti võivad nende alade piirid teatud juhtudel kaitstavate
loodusobjektide piiridest erineda, mistõttu oleks nende andmete kuvamine kaitstavate
loodusobjektide kui ruumiobjektide andmekihina keeruline.
Paragrahvi 394 lõikes 3 sätestatakse, et EELISes võib kajastada andmeid ka muude, lõikes 1
nimetamata ruumiobjektide kohta, samuti muid andmeid, mis ei ole otseselt seostatavad ühegi
konkreetse ruumiobjektiga. Selliseid andmeid kajastatakse EELISes juhul, kui need on kogutud
või kogutakse riigi keskkonnakaitseülesannete täitmiseks.
22
Selles sättes peetakse silmas praegu EELISes kirjeldatud objekte, mis on loodud ametnike töö
hõlbustamiseks või mis on kogutud projektide või inventuuride käigus ja mis on ühest küljest
vajalikud haldusotsuste efektiivseks tegemiseks ning teisest küljest on tegemist riigi kogutud
keskkonnateabega KeÜSi § 24 tähenduses, mis tuleb ka üldsusele kättesaadavaks teha.
Sellisteks andmeteks võivad muu hulgas olla:
elupaigad – elupaikade andmestik tekib inventuuride ja modelleerimiste käigus.
Elupaigad võivad asuda nii kaitstaval loodusobjektil, Natura 2000 alal (käsitletakse sel
juhul § 394 lõike 1 punkti 1 all) kui ka väljaspool neid, samuti on elupaigad ka
poollooduslike koosluse alad;
toetusõiguslikud alad – kaitse korraldamisega seotud toetuste alad, millele saab taotleda
nt Natura 2000 erametsamaa toetust ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetust;
võõrliigi leiukohad – looduslikku tasakaalu ohustavate liikide (nt karuputk)
esinemisalad. ELi määruse nr 1143/2014 ja looduskaitseseaduse kohaselt ei ole lubatud
näiteks selliste liikide pidamine, paljundamine loodusesse laskmine jms;
jääkreostusega alad – ENSV-aegsed ja ka hilisemad inventuuride või muude
uuringutega tuvastatud jääkreostusobjektid;
pärandkultuuriobjektid – inventuuridega kogutud teave looduses, eelkõige metsas
paiknevate pärandkultuuri objektide kohta;
lõhejõed – inventuuridega kogutud teave lõheliste eelistatud elupaikade kohta;
ürglooduse objektid – ürglooduse objektide nimistu loodi 1980datel aastatel ning selle
koostamine jätkub ka praegu. Ürglooduse objektidena kirjeldatakse eelkõige rändrahne,
paljandeid, allikaid ja karstivorme;
veeloata paisud – informatsiooni paisude kohta, kus täna luba ei ole, kogutakse eelkõige
veekogu seisundi hindamiseks;
saared – saarte andmestik tugineb algselt 1990ndatel koostatud meresaarte nimistule;
looduskaitselised kavad – sellisteks looduskaitse seaduse alusel koostatavateks
kavadeks on nt looduskaitse seaduse alusel koostatavad kaitsekorralduskavad, elupaiga
tegevuskavad, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavad. Kavad seotakse EELISes
konkreetse kaitstava loodusobjekti, elupaiga ja/või liigi andmetega;
loodusvaatlused – vabatahtlikkuse alusel kogutud vaatlusandmed, mida siiani on
kogutud olemasolevasse EELISesse LVA veebilehe ja LVA nutirakenduse kaudu.
Eeltoodud loetelu ei ole ammendav ja sellesse võib andmestikke lisanduda vastavalt riigi
ametkondade andmevajadusele.
Paragrahvi 394 lõikes 4 sätestatakse EELISesse andmeid esitama kohustatud asutus. Nende
lõikes 1 nimetatud ruumiobjektide kohta, mille piirid kehtestatakse õigusaktiga, esitab
ruumiobjekti piirid Eesti looduse infosüsteemi vastutavale või volitatud töötlejale õigusakti
ettevalmistanud asutus. Õigusaktiga (sh haldusaktiga) kehtestatakse piirid kaitstavale
loodusobjektile (ettevalmistaja Keskkonnaamet või KOV), jahipiirkonnale (ettevalmistaja
Keskkonnaamet), nitraaditundlikule alale (ettevalmistaja Keskkonnaministeerium),
põhjaveekogum, põhjaveevaru, pinnaveekogum, vesikond (ettevalmistaja
Keskkonnaministeerium), reoveekogumisala (ettevalmistaja kohaliku omavalitsuse üksus),
keskkonnaseire jaam, ala ja koht (ettevalmistaja Keskkonnaministeerium).
Lõikes 1 nimetatud ruumiobjektide kohta, mis määratakse loaga, esitab andmed ruumiobjekti
paiknemise kohta Eesti looduse infosüsteemi vastutavale või volitatud töötlejale loa andja.
Keskkonnakaitseloa andjaks on üldjuhul Keskkonnaamet. Lisaks keskkonnakaitseloale
kogutakse EELISes andmeid ruumiobjektide kohta, mille asukoht määratakse loaga:
puurkaevud, puuraugud ja salvkaevud (loa andja KOV). EELISesse andmete andmise kohustus
23
tuleb sätestada seaduses (s.o mitte põhimääruses) seetõttu, et osaliselt on andmeandjaks kohalik
omavalitsus. Kohalikule omavalitsusele saab riik kohustusi määrata vaid seadusega (KOKS §
6 lg 4).
Paragrahvi 394 lõikes 5 sätestatakse, et lõikes 1 nimetatud ruumiobjektide kohta, mille piire ei
kehtestata, kogub andmed EELISe vastutav või volitatud töötleja. Sellisteks ruumiobjektideks
on nt saared, veekogud ja vääriselupaigad. Saar on õigusaktides määratlemata geograafiline
mõiste. Andmed Eesti meresaarte kohta on praegu osa EELISe andmetest, kusjuures andmestik
tugines algselt 1990ndatel koostatud meresaarte nimistule. Saarte ja veekogude
asukohaandmed saab EELISe vastutav töötleja ETAKist andmevahetuse korras. Saarte ja
veekogude muud andmed, s.o andmed, mis kirjeldavad saare või veekogu looduslikke olulisi
tunnuseid, on valdavalt kogutud varasemate inventuuride või uuringutega. Vääriselupaiga
andmete kogumist reguleerib metsaseaduse § 23 alusel kehtestatud keskkonnaministri 4.
jaanuari 2007. a määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine
ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud
alused“. EELISe vastutavale või volitatud töötlejale andmete kogumise kohustuse panemine on
vajalik selleks, et kohustuse olemasolu oleks üheselt mõistetav. Seaduses nähakse ette
paindlikum võimalus ülesannete jagamiseks vastutava ja volitatud töötleja vahel. Täpsemalt
sätestatakse vastutava töötleja ja volitatud töötlejate ülesanded juba EELISe põhimääruses.
Lõikes 3 viidatud ruumiobjektide ja andmete kohta sätestatakse andmete esitaja EELISe
põhimääruses.
Paragrahvi 394 lõikes 6 sätestatakse, et Eesti looduse infosüsteemi andmed avalikustatakse
keskkonnaportaalis, mis eelnõu kohaselt kujuneb keskseks juurdepääsuks riigi andmekogudes,
sh EELISes, hoitavale keskkonnateabele. EELISe eesmärk on süstematiseeritult kogutud teavet
ka avalikustada ning infotehnoloogiliselt on plaanis vastav funktsionaalsus luua mitte EELISe
enda juurde, vaid keskkonnaportaali.
Paragrahvi 394 lõikes 7 sätestatakse, et KeÜSis peatükis 51 sätestatud ruumiandmete
töötlemisele kohaldatakse ruumiandmete seadust. Suur osa keskkonnaandmeid on
ruumiandmed ruumiandmete seaduse tähenduses – need on andmed, mis otseselt või kaudselt
osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sh andmekogudes hallatavad
andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis.
Ruumiobjekt on konkreetse asukoha või geograafilise alaga seotud reaalmaailma nähtuse
abstraktne kujutis. Ruumiandmete seadus seab nõuded ruumiandmekogumite ja -teenuste
kohta, mistõttu tuleb keskkonnaandmete suhtes, mis on ruumiandmed, arvestada ruumiandmete
seaduses sätestatuga. Ühtlasi tähendab see, et ruumiandmete seaduses sätestatu ulatuses ei ole
vaja samu nõudeid keskkonna ruumiandmeid käsitlevas õigusaktis dubleerida.
Ruumiandmete seadus võtab üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2007/2EÜ,
millega rajatakse Euroopa ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE), sätestatud kohustused,
mille eesmärk on teha ruumiandmed ühetaoliselt kättesaadavaks kogu ELis. INSPIRE
direktiivist tulenevalt ei sisalda ruumiandmete seadus kõiki ruumiandmetega seotud kohustusi,
kuna suur osa direktiivi rakenduseeskirju on antud otsekohalduvate ELi määrustega. Väga
üldistatult on ruumiandmetega seotud kohustused järgmised: direktiiviga määratletud
valdkondades tagada andmekogumite koostalitusvõime, luua ja avalikkusele kättesaadavaks
teha seaduses kindlaksmääratud võrguteenused (otsing, vaatamine, allalaadimine,
teisendamine). Keskkonnaregistriga hõlmatud valdkonnad, millele rakenduvad INSPIRE
direktiivi kohustused, on järgmised:
24
1) hüdrograafia;
2) kaitsealused kohad;
3) maakate;
4) geoloogia;
5) maakasutus;
6) keskkonnaseirerajatised;
7) looduslikud ohutsoonid;
8) atmosfääri tingimused ja meteoroloogilis-geograafilised tunnusjooned;
9) biogeograafilised piirkonnad;
10) elupaigad ja biotoobid;
11) liikide levik;
12) maavarad.
Kehtiva KeRSi asendamisel uue õigusaktiga ei ole vaja korrata ruumiandmete seaduse ja
INSPIRE direktiivi nõudeid. Eelkõige tuleb nende nõuetega arvestada vastava
infotehnoloogilise lahenduse väljatöötamisel.
Paragrahvi 394 lõikes 8 sätestatakse, et EELISesse kogutud keskkonnateavet säilitatakse
alaliselt. Eelnõu säte vastab varasemale KeRSi § 46 lõikes 3 sätestatule, mille kohaselt hoitakse
keskkonnaregistri arhiivis andmeid tähtajatult. Eelnõu sättes ei täpsustata, et tegemist oleks
EELISe arhiivi andmetega. Seaduse tasandil on oluline sätestada andmete alalise säilitamise
põhimõte ning täpsem säilitamise ja vajadusel arhiveerimise reeglistik sätestatakse EELISe
põhimääruses. Andmete alalise säilitamise vajadus ei ole vahepeal muutunud. EELISes on
andmed meid ümbritseva keskkonna ja selle kasutamise kohta. Ühest küljest on andmete
alalisel säilitamisel loodusteaduslik tähendus, teisest küljest haldusmenetluses langetatavad
otsuste täielikkuse tagamiseks vajalik säilitada teadmine keskkonna ruumiobjektide varasema
kuju, paiknemise või seisundi kohta.
Oluline on tähele panna, et EELISes ei koguta isikuandmeid. Ehkki EELISes võivad tekkida
piiratud isikuandmed autoriseeritud kasutajate (eelkõige vastutava ja volitatud töötlejate
töötjate) kohta, siis andmekogu eesmärgiks on keskkonna seisundit kirjeldavate andmete
hoidmine. Seetõttu on EELISel väga väike puutumus ELi isikuandmete kaitse üldmäärusega.
Isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetega tuleb arvestada, kui kujundatakse autoriseeritud
kasutajate andmete kogumist ja logimist. Eeltoodust tuleneb ka, et EELISes kogutavatele
andmetele ei kohaldu isikuandmete kaitse üldmääruse sätted andmete kustutamise kohta isiku
nõudmisel.
Paragrahvi 394 lõikes 9 sätestatakse, et EELISe põhimääruse kehtestab valdkonna eest
vastutav minister. Valdkonna eest vastutavaks ministriks on käesoleval juhul
keskkonnaminister. EELISe põhimääruses sätestatakse EELISe täpne andmekoosseis, vastutav
ja volitatud töötleja ning nende ülesanded ja muud andmekogu pidamiseks olulised normid.
Eelnõu ei näe ette olulisi põhimõttelisi muudatusi ülesannetes, mida asutused EELISe pidamisel
täna juba täidavad.
Paragrahv 2 käsitleb geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse
muutmist.
Paragrahvi 2 punktis 1 muudetakse geneetiliselt muundatud organismide seaduse § 29 lõike 1
sõnastust. Kehtiva GMOVSi § 29 lõike 1 kohaselt hoitakse GMO keskkonda viimise ja GMO
või toote turustamise taotluses esitatud andmeid keskkonnaregistris. KeRSi § 23 nägi ette
25
geneetiliselt muundatud organismide nimistu, mida kunagi ei moodustatud. Ühtegi GMO
keskkonda viimise taotlust ei ole ka esitatud. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi
2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismi tahtliku keskkonda viimise kohta artikli 31
lõige 3 nõuab, et liikmesriigid asutaksid registri, millesse kantakse GMOde keskkonda viimise
kohad. Direktiivi artikli 31 lõike 2 kohaselt hoitakse GMOdega seotud andmeid Euroopa
Komisjoni moodustatud registris. Eelnõus sätestatakse geneetiliselt muundatud organismide
keskkonda viimise seaduse muudatus, mille kohaselt hoitaks loa ja loa taotluses esitatud
andmeid keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS ning GMO keskkonda viimise ala andmeid
EELISes.
Paragrahvi 2 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks GMOVSi rakendussäte § 36, mille kohaselt
hoitakse geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise ja geneetiliselt muundatud
organismi või toote turustamise taotluses esitatud andmeid kuni keskkonnakaitse valdkonda
käsitlevate andmekogude keskkonnaregistrisse koondamiseni Keskkonnaministeeriumis
riigiasutuse andmekoguna. Eelnõukohase seaduse järgi hakatakse nimetatud andmeid koguma
keskkonnaregistri asemel KOTKASes ja EELISes ning eelnõukohane seadus sisaldab
asjakohaseid rakendusnorme. Kuna GMOVSi § 36 ei ole seotud konkreetse tähtajaga, tekitaks
selle seadusesse alles jätmine segadust.
Paragrahv 3 käsitleb ehitusseadustiku muutmist.
Paragrahvi 3 punktiga 1 muudetakse ehitusseadustiku § 125, mis reguleerib puurkaevu ja -
augu ehitamise dokumenteerimist. Paragrahvi 125 lõike 2 kohaselt on puurija kohustatud
puurimispäeviku andmed esitama EELISesse. Lõikest jäetakse välja lause lõpp, mis viitab
Keskkonnaameti kohustusele kanda andmed keskkonnaregistrisse. Esmalt on muudatus vajalik
seetõttu, et keskkonnaregistri asemel hoitakse puurkaevude andmeid edaspidi EELISes. Teiseks
sätestatakse, et puurija esitab puurimispäeviku andmed (keskkonnaministri määruse nr 43 lisa
3 ja lisa 4 kohased andmed) otse EELISesse, mitte Keskkonnaametile. Kuigi puurijatel on
võimalik esitada andmed veekasutuse infosüsteemi VEKA, kust need edasi EELISesse
liiguvad, kasutatakse endiselt ka võimalust andmed Keskkonnaametile esitada, kes ise andmed
EELISesse kandma peaks. Muudatuse eesmärgiks on täpsustada ja lihtsustada andmete
EELISesse jõudmise protsessi ning seeläbi vähendada Keskkonnaameti töökoormust, mis
tuleneb andmete kandmisest EELISesse. Lisaks parandatakse lõikes viide valele §-le (125),
kuna õige viide on § 126, ja asendatakse sõna „vormis“ sõnaga „korras“, kuna volitusnorm, §
126 lõige 6, on korra, mitte vormi kehtestamiseks.
Paragrahvi 3 punktiga 2 muudetakse ehitusseadustiku § 126 lõiget 6, mis sätestab
volitusnormi nõuete kehtestamiseks salvkaevude ja puurkaevude ning -aukude kohta.
Paragrahvi 126 lõike 6 punkti 4 alusel on muu hulgas kehtestatud „andmete
keskkonnaregistrisse kandmise kord“. Ehitusseadustiku alusel on kehtestatud
keskkonnaministri 9. juuli 2015. a määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu
või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti
kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise,
lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise,
ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus-
või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks
esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. Määruses
sätestatakse andmete keskkonnaregistrisse kandmise tähtajad ning likvideeritud kaevu suhtes
märke „likvideeritud“ või „lammutatud“ tegemise alused. Eelnõukohase muudatusega
asendatakse volitusnormis sõnad „keskkonnaregistrisse kandmiseks“ sõnadega „Eesti looduse
26
infosüsteemi“. Andmete EELISesse kandmise esitamise asemel sätestatakse andmete
EELISesse esitamine, sest andmeid saab EELISesse tulevikus ise otse esitada neid
Keskkonnaametile EELISesse kandmiseks esitamata. Punkti 4 lisatakse ka võimalus kehtestada
volitusnormiga andmekoosseis, mis on vajalik andmete EELISesse esitamiseks.
Paragrahvi 3 punktiga 3 muudetakse ehitusseadustiku § 127 lõike 1 punkti 1 ja lõike 3
punkti 1, asendades viite keskkonnaregistrile viitega Eesti looduse infosüsteemile.
Ehitusseadustiku § 127 reguleerib puurkaevu ja -augu kasutuselevõtmist, nõudes kasutusloa
taotluses keskkonnaregistri väljavõtet (asendub EELISe väljavõttega).
Paragrahv 4 käsitleb keskkonnatasude seaduse muutmist.
Paragrahvi 4 punktiga 1 muudetakse keskkonnatasude seaduse § 9 lõike 7 punkti 1, mille
kohaselt maavara kaevandamisõiguse tasu ei nõuta, kui maavara või keskkonnaregistris
maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku või gaasi võtab füüsilisest isikust
kinnisasja omanik maapõueseaduse §-s 95 sätestatud otstarbel. Sättest jäetakse välja sõnad
„keskkonnaregistris“ ning sätte uue sõnastuse kohaselt räägitakse „maavarana arvele võtmata“
kivimist jne. Maavara arvele võtmist reguleerib maapõueseaduse § 22. Keskkonnatasuga seoses
puudub vajadus täpsustada, kus maavara arvele võetakse, kuna see on reguleeritud
maapõueseaduse sätetega.
Paragrahvi 4 punktiga 2 muudetakse keskkonnatasude seaduse § 551 punkti 26, kus sarnaselt
eelneva muudatusega asendatakse sõnad „keskkonnaregistrisse kandmata“ sõnadega
„maavarade registris arvele võtmata“.
Eelnõu paragrahv 5 käsitleb looduskaitseseaduse muutmist.
Paragrahvi 5 punktiga 1 täiendatakse looduskaitseseaduse § 18 lõikega 11, mille kohaselt saab
loodushoiutoetust taotleda Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste
säilimiseks. Keskkonnaministri määrus nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse
läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning
toetuse tagasinõudmise kord“ järgi saab loodushoiutoetust taotleda ainult neile poollooduslikele
kooslustele, mis on kantud keskkonnaregistrisse. Kuna tegemist on piiranguga, mis ei ole
menetluslik täpsustus, siis peaks see säte tulenema looduskaitseseadusest. Toetusõiguslikud
poollooduslikud kooslused tähistatakse uues EELISes sellekohase märkega.
Paragrahvi 5 punktis 2 muudetakse looduskaitseseaduse § 48 lõikeid 2 ja 3, asendades sõna
„keskkonnaregistris“ sõnadega „Eesti looduse infosüsteemis“. Muudatus on vajalik, kuna
eelnõu kohaselt hoitakse kaitstavate loodusobjektide andmeid edaspidi Eesti looduse
infosüsteemis EELIS.
Paragrahvi 5 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks looduskaitseseaduse § 56 lõiked 3 ja 4, mis
käsitlevad I kaitsekategooria isendi valduse ja tehingu registreerimist keskkonnaregistris.
Lõige 4 sätestas volitusnormi registreerimise korra kehtestamiseks ning selle alusel on
kehtestatud keskkonnaministri 28. aprilli 2004. a määrus nr 59 „I kaitsekategooria isendi
valduse ning tehingu keskkonnaregistris registreerimise kord“. Sätted tunnistatakse kehtetuks,
kuna neid ei ole tegelikkuses rakendatud ning keskkonnaregistris puudus vastav andmeobjekt.
Looduskaitseseaduse kohaselt on tehingud I kaitsekategooria liikide isenditega keelatud, v.a
tehistingimustes kasvatatud järglastega. Kuna sellisteks tehinguteks ei ole nõutav ühegi
27
haldusorgani otsus või luba, siis puudub tegelik ülevaade tehtavatest tehingutest ning valduse
ja tehingu registreerimata jätmisest ei ole võimalik teada saada.
Paragrahv 6 käsitleb maapõueseaduse muutmist.
Paragrahvi 6 punktiga 1 asendatakse maapõueseaduse tekstis läbivalt (§-d 5, 21, 23, 24, 25,
27, 49, 66 ja 95) sõna „keskkonnaregister“ ja sõnad „keskkonnaregistri maardlate nimistu“
sõnadega „maavarade register“ vastavas käändes. Eelnõuga säilitatakse senine põhimõte, et
maavara peab olema just maavarade registris arvel, mitte nt planeeringus või mõne projektiga
kogutud andmestikus, kuna see on vajalik maapõueseaduse regulatsiooni eesmärgipäraseks
rakendamiseks.
Paragrahvi 6 punktiga 2 asendatakse maapõueseaduse tekstis läbivalt ( §-d 21, 24, 25, 27, 49,
66 ja 95) sõnad „volitatud töötleja“ sõnadega „vastutav töötleja“ vastavas käändes. Muudatus
tuleneb sellest, et kui varem oli Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud
töötleja ja Keskkonnaministeerium vastutav töötleja, siis asutatava maavarade registri
vastutavaks töötlejaks määratakse registri põhimääruses Maa-amet ja volitatud töötlejaks
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Paragrahvi 6 punktiga 3 sõnastatakse uuesti maapõueseaduse § 3: „Maavara on looduslik
kivim, setend, vedelik või gaas, mille omadused vastavad käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud
või selle alusel kehtestatud nõuetele või uuringu tellija esitatud nõuetele ja mille lasund või
selle osa on maardlana keskkonnaregistrisse kantud (edaspidi arvele võetud).“ Sättes
asendatakse lause lõpuosa „maardlana keskkonnaregistrisse kantud (edaspidi arvele võetud)“
sõnadega „maavarade registris arvele võetud“.
Paragrahvi 6 punktiga 4 täiendatakse § 15 pealkirja pärast sõna „planeeringute“ sõnadega
„koostamine ja“, tulenevalt sellesse paragrahvi punktiga 6 tehtavast täiendusest. Selgitused on
antud allpool.
Paragrahvi 6 punktiga 5 muudetakse maapõueseaduse § 15 lõike 1 punkti 2 sõnastust.
Varasema sõnastuse järgi oli tarvis küsida kooskõlastust isegi siis, kui kinnisasi asus maardlal
osaliselt ja sihtotstarbe muutmine toimus väljaspool maardla ala, kuna kinnisasi faktiliselt asus
osaliselt maardlal. Muudetud sõnastus toob selgemalt esile, et kooskõlastust on tarvis üksnes
maardla alal sihtotstarbe muutmiseks.
Paragrahvi 6 punktiga 6 lisatakse maapõueseaduse § 15 uus lõige 71: „Planeeringute
koostamisel tuleb maardlate andmetena kasutada ainult maavarade registrisse kantud andmeid“.
Nimetatud lõike lisamine on vajalik, kuna planeeringute kooskõlastamise käigus on selgunud,
et maardlana käsitletakse mõnedel juhtudel ajaloolisi kaevandamiskohti, ammendatud alasid,
väheuuritud maavara ilminguid jt maavaradega kaudsemalt seonduvaid piirkondi, mis
maardlana registris arvel ei ole. Kuna tegevuspiirangud rakenduvad üksnes maardlana arvel
olevatele aladele, on oluline, et maardla ala märgitakse planeeringus korrektselt. Säte asendab
maavarade registrisse kantavate andmete osas senise keskkonnaregistri seaduse § 6 lõiget 1,
milles sätestati, et keskkonnaregistrisse kandmata keskkonnaandmeid ei tohi kasutada
planeeringute koostamisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Paragrahvi 6 punktiga 7 muudetakse maapõueseaduse § 15 lõike 8 sõnastust. Muudatus on
seotud eesmärgiga vähendada nii kohaliku omavalitsuse üksuste kui ka kooskõlastusi andma
volitatud asutuste bürokraatiat ja halduskoormust. Seaduse muudatusega kirjeldatakse senise
28
praktika põhjal enamlevinud juhtumeid, mille korral on teada kindlad tingimused, mis toovad
kaasa positiivse otsuse kooskõlastamisel ja igat üksikjuhtumit ei ole vaja eraldi uuesti
kaalutleda. Kooskõlastuskohustusest vabastamise juhtumid on seotud olukordadega, kus
kavandatud tegevus ei mõjuta maavara kaevandamisväärsena säilimist ega maavarale
juurdepääsu.
Paragrahvi 15 lõikesse 8 lisatakse punkt 1, mille kohaselt ei ole luba vaja, kui sama paragrahvi
lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevus on planeeringu kaudu Keskkonnaministeeriumi või
valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega kooskõlastatud. Nimetatud punkt on § 15
lõike 8 praegu kehtiv sõnastus, kuid on muudatusega liigitatud eraldi punktiks, kuna sättesse
lisatakse eelnõuga mitu punkti.
Paragrahvi 15 lõikesse 8 lisatav punkt 2 vabastab kooskõlastuskohustusest kohaliku
omavalitsuse katastriüksuse jagamise korralduse, kui jagamise käigus ei muudeta maardla alal
katastriüksuse sihtotstarvet. Katastriüksuste arv ei mõjuta maavarade olukorda. Kohaliku
omavalitsuse korraldus on haldusakt. Maapõueseaduse § 15 lõike 1 punkti 1 mõiste „muu
haldusakt“ tähendab, et kohaliku omavalitsuse korraldus katastriüksuse jagamiseks liigitub
olemuselt maapõueseaduse § 15 lõike 1 punkti 1 alla. Katastriüksuse jagamine on kehtivas
seaduses kooskõlastuse kohustusega ka juhul, kui sihtotstarve ei muutu, kuid seesugune
kooskõlastamine pole eesmärgipärane.
Paragrahvi 15 lõikesse 8 lisatavad punktid 3, 7 ja 8 kirjeldavad piiratud ulatusega tegevusi
olemasolevate hoonete või rajatiste piirkonnas, kus kirjeldatud muudatused ei too kaasa
maavara olukorra muutust. Näiteks vabanevad haldusaktide lausalisest
kooskõlastamiskohustusest alad Ida- ja Lääne-Virumaal, kus linnade ja alevite all on arvel
põlevkivi ja fosforiit. Loakohustus jääb alles piiratumas mahus.
Paragrahvi 15 lõikesse 8 lisatakse punkt 4, mille kohaselt ei ole vaja sama paragrahvi lõike 1
punktides 1 ja 2 nimetatud luba, kui kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldise teenindusmaal
muudetakse sihtotstarve mäetööstusmaaks või turbatööstusmaaks. Muudatus käsitleb
tavapärast olukorda kaevandamisloaga ala elukaares, mille korral puudub vajadus täiendavalt
analüüsida olukorda maavara suhtes.
Paragrahvi 15 lõikesse 8 lisatakse punktid 5 ja 6, mis vabastavad maardla ehitisest või
planeeringuga lubatust ja tulemus on kaevandamise korraldamiseks soodsam.
Paragrahvi 15 lõikesse 8 lisatav punkt 9 kirjeldab maaparandustöid, mis mõjutavad põhjavee
taset alandamise suunas ja mille tulemusena on kaevandamise korraldamine soodsam.
Paragrahvi 6 punktiga 8 muudetakse maapõueseaduse § 21 „Maavarade arvestus“ lõiget 1
ning uue sõnastuse kohaselt asutatakse maavarade register iseseisva andmekoguna. Seni on
maavarade arvestust peetud keskkonnaregistri maardlate nimistus, mis on infotehnoloogiliselt
iseseisev infosüsteem. Maardlate nimistu volitatud töötleja on Maa-amet, ülejäänud
keskkonnaregistri nimistute volitatud töötleja on Keskkonnaagentuur. Maardlate nimistu on
seega ka praegu sisuliselt iseseisev ja muust keskkonnaregistrist eraldatud infosüsteem. Eelnõu
korrastab selle olukorra õiguslikud alused. Maavarade registri eesmärgi sõnastamisel on
lähtutud kehtiva maapõueseaduse § 21 lõike 1 sõnastusest.
29
Paragrahvi 6 punktiga 9 täiendatakse maapõueseaduse § 21 uue lõikega 21, millega antakse
volitus valdkonna eest vastutavale ministrile (keskkonnaministrile) maavarade registri
asutamiseks ja selle põhimääruse kehtestamiseks.
Paragrahvi 6 punktiga 10 muudetakse maapõueseaduse § 66 lõike 1 punkti 4 sõnastust ja
jäetakse välja volitatud töötleja mõiste. Muudatus tuleneb kavatsusest määrata Maa-amet
maavarade registri vastutavaks töötlejaks varasema volitatud töötleja asemel.
Paragrahv 7 käsitleb metsaseaduse muutmist, asendades metsaseaduse § 23 lõikes 4 sisalduv
viide keskkonnaregistrile viitega Eesti looduse infosüsteemile, kuna vääriselupaikade andmeid
hoidev EELIS on eelnõu kohaselt edaspidi iseseisev andmekogu.
Paragrahv 8 käsitleb riigilõivuseaduse muutmist. Riigilõivuseaduses tunnistatakse kehtetuks
§ 28 ja 6. peatüki 5. jao 1. jaotis, mis käsitlevad keskkonnaregistri toimingute eest riigilõivu
võtmist. Riigilõivuseadusega on sätestatud riigilõiv keskkonnaregistri andmete väljavõtte
väljastamise eest, keskkonnaregistri objekti paiknemiskaardi väljavõtte väljastamise eest ning
andmete elektroonilisel andmekandjal väljastamise eest. Seaduse § 28 vabastab riigilõivu
tasumisest riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse, notari ja kohtutäituri. Riigilõivu
ei ole sätestatud ühegi teise keskkonnateavet sisaldava andmekogu väljavõtte esitamise eest.
Eelnõus sätestatakse andmekogudesse kogutud andmete avalikkuse põhimõtted.
Keskkonnateavet sisaldavad andmekogud on elektroonilised ning neis sisalduvad andmed
kõigile kättesaadavad. Seetõttu puudub vajadus „ametlike“ väljavõtete järele ning neil puuduks
ka õiguslik tähendus. Seetõttu loobutakse riigilõivu küsimisest ka EELISe väljavõtete eest.
Avaliku teabe seaduse § 25 alusel võib endiselt küsida tasu paberkandjal koopiate valmistamise
ja väljatrükkide eest alates 21. leheküljest.
Paragrahv 9 käsitleb veeseaduse muutmist.
Paragrahvi 9 punktiga 1 muudetakse veeseaduse § 35 lõiget 5 ja § 54 lõiget 3, millest jäetakse
välja sõnad „asjakohasesse registrisse kantud“ kui ülemäärane ja samas ebamäärane täpsustus.
Andmeid hoitakse eri registrites, nii KESEs kui ka EELISes, mistõttu see umbmäärane viide ei
ole ei informatiivne ega regulatiivne.
Paragrahvi 9 punktiga 2 muudetakse veeseaduse § 36 lõike 1 punkti 6, mille kaitset vajavate
alade loetelust jäetakse välja puhkeotstarbelised alad ja jäetakse alles ainult „supluskohad ja
supelrannad“. Kaitset vajavate alade loetelu punktis 6 on nimetatud puhkeotstarbeks mõeldud
alad, sh supelrannad ja supluskohad. Veeraamdirektiiv ei nõua „puhkealade“ määratlemist
kaitset vajavate aladena. Veeraamdirektiivi lisa IV kohaselt tuleb kaitset vajavate aladena
määratleda Eesti õiguse kohaselt ainult supluskohad. Veekogumid määrab planeeringutes
puhkealaks kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse üksused küll edastavad üld-
ja detailplaneeringuid ning kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid Maa-ametile, kuid
puhkealade eristamine nendes on problemaatiline, kuna planeeringute koostamisel kasutatakse
eri programme ja andmekoosseise, rasterkujul planeeringud on raskesti loetavad ja kohaliku
omavalitsuse üksused on puhkeala mõistet erinevalt sisustanud. Seetõttu ei ole
puhkeotstarbeliste alade kaardikihti tänaseni loodud. Loodavas keskkonnaportaalis on võimalik
kuvada Tervisekaitse Ameti vee terviseohutuse infosüsteemi VTI andmeid Eesti suplusvee
kohta.
30
Paragrahvi 9 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks veeseaduse § 36 lõige 7, mis ütleb, et kaitset
vajavate alade arvestust peetakse asjakohases registris. See nõue on üle toodud eelnõusse, mille
kohaselt kogutakse selliste alade andmed Eesti looduse infosüsteemi EELIS.
Paragrahvi 9 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks veeseaduse § 38 lõige 4, mille kohaselt
hoitakse andmeid veekogumite hea seisundi saavutamise suhtes kohaldatud erandite kohta
asjakohases registris. Andmeid veekogumi kohta hoitakse EELISes, andmeid veekogumite
seire kohta KESEs. Nimetatud infosüsteemides hoitavate andmete kogumeid reguleerivad aga
nende infosüsteemide põhimäärused.
Paragrahvi 9 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks veeseaduse § 62, mis käsitleb andmeid
pinnaveekogumite, territoriaalmere, pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude ja
pinnaveevarude kohta. Kohustust koguda vastavaid andmeid reguleerivad eelnõukohane seadus
ja keskkonnaseire seadus ning vastavate andmekogude EELIS ja KESE põhimäärused. Kuna
§ 62 dubleerib andmete kogumist, tunnistatakse see kehtetuks.
Paragrahvi 9 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks veeseaduse § 69, mis käsitleb andmeid
põhjaveekogumite ja põhjaveevarude kohta. Kohustust koguda vastavaid andmeid reguleerivad
eelnõukohane seadus ja keskkonnaseire seadus ning vastavate andmekogude EELIS ja KESE
põhimäärused. Kuna § 69 dubleerib andmete kogumise kohustust, tunnistatakse see kehtetuks.
Paragrahvi 9 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks veeseaduse § 148 lõige 2, mis ütleb, millistel
juhtudel moodustatakse põhjaveehaarde ümber sanitaarkaitseala asemel hooldusala. Joogivett
on reguleeritud juba § 154 lõike 1 punktiga 3. Tootmisvesi sätestatakse veeseaduse
muudatusega § 154 lõike 1 punktis 3 ja selle võtmisele ülempiiri ei ole nagu ka § 148 lõikes 2.
Tootmisvee võtmise ehitistel ei ole sanitaarkaitseala juba nagunii seaduse § 148 lõikest 1
tulenevalt. Selle sätte kohaselt on sanitaarkaitseala ainult põhjaveehaardel või veekogul, millest
võetakse vett joogivee tootmiseks. Tootmisveehaardele ei ole sanitaarkaitseala vajalik, kuna
tootmisvee puhastamine on ettevõtja ärihuvi ja põhjavee kaitseks piisab sellisel juhul
hooldusalast. Kui tootmisvee kasutaja soovib hooldusalast ulatuslikumat ja rangemat
kaitsetsooni põhjaveehaarde ümber, siis omal maal võib ta ise määrata sellised reeglid ja võõra
maa kasutamise korral peab kaitsetsooni tingimused kokku leppima kasutuslepingus.
Paragrahvi 9 punktiga 8 muudetakse veeseaduse § 154 lõike 1 punkti 3 ja täiendatakse seda
sõnadega „või võetakse tootmisvett“, kuna § 148 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Selgitused on
toodud eelmises punktis.
Paragrahvi 9 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks veeseaduse § 168 lõige 7, mille kohaselt
hoitakse nitraaditundliku ala oluliste allikate ja karstilehtrite asukoha ja kitsenduste andmeid
asjakohases registris. Säte ei ole ei informatiivne ega regulatiivne, mistõttu on see seaduses
üleliigne. Nitraaditundlike alade andmeid kogutakse eelnõukohase seaduse järgi EELISes ning
kitsenduste andmeid maaregistri kitsenduste kaardil.
Paragrahvi 9 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks veeseaduse § 203 lõige 3, mille kohaselt
kantakse kehtestatud põhjaveevaru asjakohasesse registrisse valdkonna eest vastutava ministri
otsuse alusel. Veeseaduse § 205 lõike 1 järgi kehtestab põhjaveevaru valdkonna eest vastutav
minister käskkirjaga pärast põhjaveevaru hindamist. Seega puudub vajadus teha veel ka ministri
tasandil otsus põhjaveevaru registrisse kandmise kohta – register kajastab nagunii ainult
ministri kehtestatud varu.
31
Paragrahvi 9 punktiga 11 muudetakse veeseaduse § 277 lõikes 2 sanitaarkaitseala asjakohases
registris hooldusalaks muutmist ja vastava kande tegemist ja täiendatakse lõiget 3 viitega § 149
lõike 2 punktile 1. Samuti täpsustatakse, et viidatud registri puhul on tegemist Eesti looduse
infosüsteemiga.
Lõike 2 eesmärgiks on parandada ebaõige registrikanne ehk kui sanitaarkaitseala asemel peaks
seaduse järgi põhjaveehaardel olema hooldusala, aga ekslikult on registris märgitud
sanitaarkaitseala. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib seadusest aru saada, et registrikande
muutmine on ainus vajalik toiming, kuid tegelikult on registrikande muutmiseks vaja teha
sellele eelnev haldusotsus, kus hinnatakse põhjaveehaarde vastavust hooldusala nõuetele:
kontrollitakse puurkaevu asukohta, küsitletakse puurkaevu omanikku ja kohaliku omavalitsuse
üksust, et teada saada, milline on puurkaevust tegelik veevõtt ja keda veega varustatakse ning
mis on veekasutuse eesmärk. Vaadatakse ka veeloa olemasolu ja seda, kas puurkaev on
keskkonnaseirekaev või mitte. Oluline on seaduses anda selgus, et hooldusala või
sanitaarkaitseala ei tulene registrist, vaid register kajastab seda, mida haldusorgan on
õigusaktist tulenevalt hinnanud ja otsustanud. Paragrahvi 277 lõike 2 sõnastust täpsustatakse ja
muudetakse nii, et KAUR teeb otsuse sanitaarkaitseala muutmiseks hooldusalaks, olles enne
seda hinnanud põhjaveehaarde vastavust § 154 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud nõuetele.
Otsusele eelneva haldusmenetluse, sh tõendite hindamise nõuded tulenevad haldusmenetluse
seadusest. Paragrahvi 154 lõike 1 punktile 4 ei viidata, kuna salvkaevul on alati hooldusala ja
selle kohta on registrikanded õiged. Jäetakse välja KAURi registrikande tegemise kohustus,
kuna kaevude andmete, sh kaitsetsoonide registrisse kandmise kohustus sätestatakse Eesti
looduse infosüsteemi põhimääruses. Samuti jäetakse välja isiku avalduse esitamise kohustus,
kui registris on sanitaarkaitseala märgitud põhjaveehaardele, millel seaduse kohaselt võiks olla
hooldusala. Isik võib avalduse esitada sanitaarkaitseala kande muutmiseks hooldusalaks, aga ei
pea. Riik (KAUR) võib ka omal initsiatiivil teha otsuse muuta sanitaarkaitseala hooldusalaks,
kui on tuvastanud registris vea, kaasates asjassepuutuvaid isikuid menetlusse.
Veeseaduse § 277 lõiget 3 täiendatakse viitega § 149 lõike 2 punktile 1, mis oli ekslikult välja
jäänud, kuna ka selle punkti kohaselt võib sanitaarkaitseala olla väiksem kui 50 m. Lõige 3 jääb
muus osas muutmata.
Muudatused on korrastavad ja täpsustavad ning olulist sisulist mõju ei oma.
Eelnõu paragrahvis 10 esitatakse seaduse rakendussätted, mis on vajalikud seoses KeRSi
kehtetuks tunnistamisega ning seni keskkonnaregistrisse kantud andmete üleminekuga
EELISesse, maavarade registrisse või muusse haldusala infosüsteemi.
Lõikes 1 sätestatakse varem keskkonnaregistri arhiivi kantud andmete üleviimine EELISe,
maavarade registri või muu Keskkonnaministeeriumi haldusala infosüsteemi arhiivi vastavalt
nimistu edasisele asukohale. Kuna KeRSi kohaselt tuleb keskkonnaregistri arhiivi kantud
andmed säilitada tähtajatult, siis tuleb ka eelnõus sätestada nende andmete tähtajatu säilitamine.
Lõikes 2 sätestatakse, et medaliväärsete jahitrofeede nimistu andmed kantakse EELISe arhiivi.
Eelnõu kohaselt lõpetatakse medaliväärsete jahitrofeede andmete riiklik kogumine, muudatust
on põhjendatud eespool. Samas ei ole mõistlik hävitada juba kogutud andmeid. Kuna tegemist
ei ole enam aktiivse registri osaga, tuleb andmed kanda arhiivi, kus toimub nende säilitamine.
Lõikes 3 sätestatakse, et keskkonnaregistri need andmed, mida seaduse jõustumise ajal hoitakse
EELISes, loetakse edaspidi EELISe andmeteks. Säte tundub tautoloogiline, kuid on vajalik
32
seetõttu, et varasem EELIS oli käsitletud keskkonnaregistri alaminfosüsteemina ning EELISe
andmed olid õiguslikus mõttes keskkonnaregistri andmed. Selline üleminekusäte on vajalik, et
ei tekiks õiguslikku tühimikku keskkonnaregistri andmete EELISe andmeteks üleminekul.
Praktikas puudub vajadus selle sätte rakendamiseks midagi teha. Täpsemalt, sellest sättest
tuleneb, et EELISe andmetega ei ole seaduse jõustumisel vaja teha toiminguid nende
„andmekogusse kandmiseks“.
Lõikes 4 sätestatakse, et keskkonnaregistri seaduse alusel kogutud maardlate nimistu andmed
viiakse üle maavarade registrisse ja loetakse maavarade registri andmeteks alates 2020. aasta
1. novembrist. Säte on vajalik, kuna maapõueseaduse muudatused jõustuvad ja maavarade
register asutatakse 2020. aasta 1. novembril ehk enne seaduse üldist jõustumisaega. Maavarade
register on juba praegu infotehnoloogiliselt eraldiseisev süsteem ja selle eraldi asutamiseks ei
pea ootama infotehnoloogilise arenduse valmimist erinevalt EELISest.
Lõikes 5 sätestatakse, et kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise otsustes ja kaitse-
eeskirjades tehtud viide ala kaardi kättesaadavusest keskkonnaregistris loetakse edaspidi viiteks
keskkonnaportaalile. Säte on vajalik seetõttu, et alade kaitse alla võtmise otsuseid ja kaitse-
eeskirju on väga arvukalt ning kõikidel juhtudel on see viide normitehniline märkus, mitte
õigusakti regulatiivne säte. Oluline on tagada üheselt mõistetavus kaitstavate loodusobjektide
paiknemise info kättesaadavuse kohta ning ei ole praktiline eeldada sadade kaitse-eeskirjade
muutmist ainuüksi normitehnilise märkuse muutmiseks.
Eelnõu paragrahviga 11 tunnistatakse KeRS kehtetuks.
Eelnõu paragrahvi 12 lõikes 1 sätestatakse seaduse jõustumise ajaks 2022. aasta 1. jaanuar.
Lõikes 2 sätestatakse § 6 (maapõueseaduse muudatused) ja § 10 lõike 4 (maardlate nimistu
andmete üleviimine maavarade registrisse) jõustumise ajaks 2020. aasta 1. november. Erinevad
jõustumisajad tulenevad sellest, et maavarade register on juba praegu infotehnoloogiliselt
eraldiseisev süsteem ja selle asutamiseks maapõueseadusega ei ole takistusi. EELISe esimesed
arendused on planeeritud valmima alates 2021. aastast, mis tähendab, et enne seda ei saa seadust
jõustada, kuna seaduse ja selle rakendusaktiga seatud kohustusi pole võimalik täita.
4. Eelnõu terminoloogia
Seaduseelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid. Eelnõuga korrastatakse terminite kasutamist
õigusaktides selliselt, et muudetavates seadustes ei kasutataks sama mõiste kohta erinevaid
termineid ning lähtutakse seadustes juba avatud termineist.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu reguleerimisala on seotud keskkonnainfo direktiiviga, mis kehtestab üldised nõuded
keskkonnainfo avalikustamisele. Valdavas osas on direktiiv juba üle võetud KeÜSi kehtivate
sätetega.
Eelnõus sätestatakse KeÜSi §-s 392 keskkonnaseisundi andmete aktiivse avalikustamise nõue.
Sätte kohaselt peab Keskkonnaagentuur koostama ja avalikustama vähemalt kord nelja aasta
jooksul keskkonna seisundi ülevaate, mis annab muu hulgas teavet olulistest keskkonnaseisundi
muutustest. Selline nõue sisaldus varem KeRSi §-s 44 ning selle alusel kehtestatud ministri
määruses. Säte on vajalik keskkonnainfo direktiivi artikli 7 lõike 3 ülevõtmiseks. Direktiivi
kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et aruandeid keskkonna seisundi kohta avaldataks
33
korrapäraste ajavahemike järel, mis ei ole pikemad kui neli aastat. Sama sätte kohaselt peavad
aruanded sisaldama teavet keskkonna kvaliteedi ja sellele avalduva surve kohta.
Eelnõu on seotud ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2007/2EÜ, millega rajatakse
Euroopa ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE). Eelnõukohase seadusega ei võeta otseselt
üle selle direktiivi sätteid, kuid kuna Eesti looduse infosüsteemi andmed on ruumiandmed, tuleb
direktiivi ja ruumiandmete seaduse nõuetega arvestada eelnõu seadusena rakendamisel.
6. Seaduse mõjud
Eelnõuga ei kavandata kehtiva õigusega võrreldes põhimõttelisi muudatusi. Seadus ajakohastab
keskkonnateabe riigi andmekogudes käitlemise korda. Eelnõu kohaselt tunnistatakse
õigusselguse ja parema halduse huvides KeRS kehtetuks. Uus kord vastab sellele, kuidas
keskkonnateavet on tegelikult kogutud, sh eristab seni keskkonnaregistri alaminfosüsteemideks
nimetatud infosüsteemid iseseisvate andmekogudena (Eesti looduse infosüsteem ja maavarade
register). Luuakse uus keskkonnaandmeid koondav veebileht „Keskkonnaportaal“, mis
võimaldab internetikeskkonnas keskset juurdepääsu riigi andmekogudes hoitavale
keskkonnateabele ja annab keskkonnaseisundist põhjuslikult ja ruumiliselt seostatud ülevaate.
Seaduse rakendamisel on mõju eelkõige riigiasutuste töökorraldusele ja keskkonnainfo
avalikule kättesaadavusele. Kuna eelnõu reguleerimisala on piiratud keskkonnateabe kogumise
ja avaldamisega ning vastavate andmekogudega, siis ei ole põhjust eeldada sotsiaalset, sh
demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ega regionaalarengule. Mõju
majandusele (halduskoormus, infoühiskonna areng), elu- ja looduskeskkonnale ning
riigiasutuste töökorraldusele on kirjeldatud allpool.
Eelnõu mõju ei ole muudatuste vähese ulatuse ja sageduse tõttu oluline ning muudatused ei ole
põhimõttelised. Samuti ei kaasne negatiivsete kõrvalmõjude riski ning ei suurene
halduskoormus. Seetõttu ei ole eelnõu kohta üksikasjalikku mõjude analüüsi tehtud, samal
põhjusel on eelnõu koostamise käigus loobutud ka väljatöötamiskavatsuse ning kontseptsiooni
koostamisest.
Mõju avaldav muudatus: keskkonnateabe riigi andmekogudes käitlemise korra
ajakohastamine
Muudatusega eristatakse seni keskkonnaregistri alaminfosüsteemideks nimetatud
infosüsteemid iseseisvate andmekogudena ja luuakse seni riigi põhiregistriks nimetatud
keskkonnaregistri asemele veebileht nimega „Keskkonnaportaal“. Keskkonnaregistri
alaminfosüsteemid on keskkonnaregistrisse kogutavate andmete algallikad ehk andmekogud
avaliku teabe seaduse järgi ja KeRSis loetletud keskkonnaregistri nimistute/andmete asemel
sätestatakse andmestikud juba konkreetse andmekogu põhimääruses. Keskkonnateabele ja -
andmetele keskse ligipääsu tagamiseks luuakse veebileht nimega „Keskkonnaportaal“, mis
kuvab ja seostab eri andmekogude andmeid, aga ei kogu neid enam algallikatest eraldi
registrisse.
Muudatusel on kaudne positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale. Keskkonnaandmete
usaldusväärsus suureneb, kuna enam ei saa tekkida andmevigu andmete ülekandmisel
keskkonnaregistrisse. Usaldusväärsemad andmed võimaldavad haldusorganitel teha
informeeritud otsuseid keskkonnapoliitika kujundamisel ja otsuste langetamisel.
34
Sihtrühm I: Keskkonnaministeeriumi haldusala ametnikud (otseselt mõjutatud 50 ametnikku,
kaudselt mõjutatud 150 ametnikku)
Kavandatav muudatus mõjutab peamiselt Keskkonnaministeeriumi haldusala ametnikke, kes
tegelevad keskkonnaregistri ja selle alaminfosüsteemide pidamisega. Muutub
keskkonnaregistri andmete töötlemise töökorraldus. Otseselt mõjutatud sihtrühm on väike,
kuna keskkonnaregistri ja selle alaminfosüsteemidega tegeleb kokku hinnanguliselt alla 5%
haldusala ametnikest. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna muudatusel on
positiivne iseloom. Nimelt muudetakse keskkonnateabega seotud nõuded vähem koormavaks
– keskkonnaregistrisse ei pea enam teistest andmekogudest andmeid üle kandma, mis vähendab
omakorda andmete töötlemisega seotud töökoormust. Igal nädalal tehakse keskkonnaregistris
andmeuuendusi 12 erinevas nimistus.
Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Keskkonnateabe riigi andmekogudes käitlemise korra ajakohastamine mõjutab positiivselt
keskkonnaandmetega tegelevate riigiasutuste töökorraldust, kuna see muutub läbipaistvamaks
ja nõuded viiakse vastavusse sellega, kuidas andmeid tegelikult kogutakse ja töödeldakse.
KeRSiga sätestatud andmestik korrastatakse ja andmete omanikud ning nende ülesanded
muudetakse selgemaks. Samuti on sel positiivne mõju asutuste töökoormusele. Nimelt väheneb
andmetöötlusega seotud töökoormus, kuna andmeid ei pea teistest infosüsteemidest enam
käsitsi keskkonnaregistrisse kandma.
Sihtrühm II: keskkonnaandmeid kasutavad isikud
Sihtrühma suurust on raske hinnata. Andmetest võivad olla huvitatud paljud isikud, kuid
valdavalt on mõju vaid kaudne.
Kaasnev mõju: mõju majandusele – infoühiskonna areng
Keskkonnateabe riigi andmekogudes käitlemise korra ajakohastamisel on positiivne mõju
infoühiskonna arengule, kuna keskkonnaandmete korrastatud, selgete nõuetega reguleeritud ja
läbipaistev andmekäitlus võimaldab arendada uusi nüüdisaegseid infoühiskonna teenuseid.
Mõju avaldav muudatus: uue keskkonnaportaali loomine
Eelnõukohase seadusega nähakse ette keskkonnaportaali loomine, mille kaudu võimaldataks
juurdepääs riigi kogutud keskkonnaandmetele viisil, mis võimaldab saada keskkonnast, selle
kvaliteedist ja sellele avalduvatest surveteguritest tervikliku, nii põhjuslikult kui ruumiliselt
seostatud ülevaate.
Uue keskkonnaportaali loomine mõjutab kõiki keskkonnaandmete tarbijaid, sh ametnikud,
teadusasutused, kodanikud, meedia ja laiem avalikkus. Sihtrühma käitumine muutub seoses uue
andmeallika ehk keskkonnaportaali kasutamisega, millega kohanemine ei peaks raskusi
tekitama. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna uue keskkonnaportaali
loomisel on positiivne iseloom.
Uue keskkonnaportaali loomisel on kaudne positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale.
Keskkonnaportaal võimaldab anda tervikliku pildi keskkonnaseisundist, mis aitab
haldusorganitel teha informeeritud otsuseid keskkonnapoliitika kujundamisel ja otsuste
35
langetamisel. Parem keskkonnateabe allikas ehk uus keskkonnaportaal aitab eelduslikult
parandada inimeste keskkonnateadlikkust, keskkonnaalaseid hoiakuid ja käitumist.
Sihtrühm I: keskkonnaandmete tarbijad, laiem avalikkus
Sihtrühma suurust on raske hinnata. Andmetest võivad olla huvitatud paljud isikud, nimelt
pakub tervelt 92%le elanikest huvi info oma kodukoha või kogu Eesti keskkonnaseisundi kohta
(2018. a Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring), kuid valdavalt on mõju vaid kaudne.
Kaasnev mõju: mõju majandusele – halduskoormus, infoühiskonna areng
Uue keskkonnaportaali loomine mõjutab positiivselt infoühiskonna arengut. Uus
keskkonnaportaal hakkab riigi andmekogude andmeid kuvama liidestuste abil ja andmeid ei ole
vaja käsitsi üle kanda. Paralleelselt keskkonnaportaali loomisega arendatakse ka uus Eesti
looduse infosüsteem EELIS, kuna olemasolev EELIS on tehniliselt vananenud (legacy). Nii
EELISe kui ka olemasoleva keskkonnaseire andmekogu KESE andmete avalikustamise väljund
saab olema keskkonnaportaal. Uued tänapäevastele nõuetele vastavad infosüsteemid
võimaldavad arendada uusi infoühiskonna teenuseid, nt keskkonnaportaali kompleksne teenus
maaomanikule.
Sihtrühm II: Keskkonnaministeeriumi haldusala ametnikud (otseselt mõjutatud 30 ametnikku,
kaudselt mõjutatud 200 ametnikku), muude riigiasutuste ametnikud
Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Uue keskkonnaportaali loomisel on positiivne mõju riigiasutuste koostööle, kuna
keskkonnaportaalis hakatakse kuvama ka Keskkonnaministeeriumi haldusala väliste
andmekogude andmeid, mis võimaldab tõhustada asutustevahelist koostööd
keskkonnavaldkonnas. Riigiasutuste töökoormus kasvab ajutiselt uue keskkonnaportaali
ärianalüüsi tegemise ja arendamise perioodil, kuid keskkonnaportaali kasutuselevõtu järel ei
pea enam üleval pidama keskkonnaregistrit ja selle saab sulgeda. Samas lisandub uue
keskkonnaportaali ülalpidamise, hoolduse ja jätkuarenduste kulu, mida tuleb arvestada
valitsemisala iga-aastase IT-arenduste eelarve planeerimisel. Muudatusel on positiivne mõju
keskkonnateabe avalikustamisega seotud avalike teenuste kättesaadavusele. Nimelt luuakse
keskkonnaportaalis sihtrühmadele keskne juurdepääs keskkonnateabele.
Mõju avaldav muudatus: puurija esitab puurimispäeviku, st rajatud puurkaevu või -augu
andmed edaspidi otse EELISesse
Eelnõukohase seadusega muudetakse ehitusseadustiku § 125, mis reguleerib puurkaevu ja -
augu ehitamise dokumenteerimist. Paragrahvi 125 lõike 2 kohaselt on puurija kohustatud
puurimispäeviku andmed edaspidi esitama EELISesse. Kuigi puurijad kasutavad võimalust
esitada andmed veekasutuse infosüsteemi VEKA, kust need edasi EELISesse liiguvad,
kasutatakse endiselt ka võimalust andmed Keskkonnaametile esitada, kes ise andmed
EELISesse kandma peab. Muudatuse eesmärgiks on täpsustada ja lihtsustada andmete
EELISesse jõudmise protsessi.
Sihtrühm I: puurijad ehk puurimisettevõtted (vastavat tegevusluba omavaid ettevõtteid on
Eestis kokku 33, kes küsivad Keskkonnaameti kooskõlastust puurkaevule või –augule ja sellest
tulenevalt esitavad ka puurimispäeviku andmeid keskmiselt 2000 korral aastas)
36
Kaasnev mõju: mõju majandusele – halduskoormus
Muudatuse täpset mõju halduskoormusele on praegu raske hinnata, kuna EELISe tehniline
lahendus, mis seoks EELISe ehitisregistriga ja lihtsustaks kogu puurkaevude ja –aukude
rajamisega seotud dokumentide esitamist, ei ole veel välja arendatud. EELISe arendamisel on
eesmärgiks protsess andmete sisestajate jaoks võimalikult lihtsaks ja mugavaks kujundada.
Praegu esitatakse puurimispäeviku andmed e-maili teel kas Keskkonnaametile või VEKAsse.
Keskkonnaametile esitatakse e-maili teel andmeid u 150 korral aastas Tegelikult on kõigil
puurijatel võimalik rajatud puurkaevu või -augu andmeid esitada VEKA kaudu ka praegu ning
puudub vajadus esitada andmeid e-maili teel.
Sihtrühm II: Keskkonnaameti ametnikud (üle Eesti on volitatud kokku 11 Keskkonnaameti
ametnikku kooskõlastama puurkaevude- ja aukude rajamist ning sisestama puurimispäevikute
andmeid EELISesse)
Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Keskkonnaameti töökoormus teatud määral väheneb, kuna edaspidi puudub vajadus esitatud
puurimispäeviku andmeid (u 150 puurimispäevikut aastas) ise andmekogusse kanda. Samas
jääb alles Keskkonnaameti kohustus kooskõlastada puurkaevude –aukude rajamine ning üle
kontrollida puurijate poolt esitatud andmed, mistõttu on töökoormuse muutust raske täpselt
hinnata. Hinnanguliselt on muutus väike.
Mõju avaldav muudatus: maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse loa nõude
erandite loetelu täiendamine
Maapõueseaduse § 15 lõike 1 kohaselt on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks
tegevuseks vajalik Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud
asutuse luba. Lõige 8 sätestab sellest nõudest erandina, et luba ei ole vaja, kui vastav tegevus
on planeeringu kaudu Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud
asutusega kooskõlastatud. Samas on praktikas ilmnenud veel juhtumeid, mille korral on teada
kindlad tingimused, mis toovad kaasa positiivse otsuse kooskõlastamisel ja igat üksikjuhtumit
ei ole vaja eraldi uuesti kaalutleda, kuna kavandatud tegevus ei mõjuta maavara
kaevandamisväärsena säilimist ega maavarale juurdepääsu.
Sihtrühm I: loa taotlejad (kohaliku omavalitsuse üksused, muud isikud kes kavandavad
maapõue seisundit või kasutamist mõjutavat tegevust) – maardlate aladel riigi huvi väljendati
näiteks 2019. a jooksul 438 menetluses (maardlate aladel planeeringute kooskõlastamised ja
tegevuste lubamised kokku). Samas võib see arv oluliselt kõikuda, sõltudes muuhulgas ka
majanduse aktiivsusest jms.
Kaasnev mõju: mõju majandusele – halduskoormus
Muudatus vähendab nii kohaliku omavalitsuste üksuste kui muude luba taotlema kohustatud
isikute halduskoormust. Täpset muudatusega mõjutatavate taotluste arvu on keeruline hinnata,
kuna see võib aastati/periooditi väga oluliselt kõikuda, samas hinnanguliselt on see võrreldes
taotluste koguarvuga pigem väike. Samuti võta uute reeglitega kohanemine aega.
Hinnanguliselt võiks halduskoormuse vähenemine olla u 10%.
37
Sihtrühm II: Maa-ameti ametnikud (sõltuvalt menetluses olevate taotluste arvust 0,2
ametnikku)
Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Väheneb § 15 lõikes 8 loetletud juhtumitega seotud töökoormus, selle arvelt on ametnikel
võimalik põhjalikumalt tegeleda sisulist kaalumist nõudvate taotlustega.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamiseks on vaja kehtestada volitusnormidele vastavad andmekogude
põhimäärused ja muuta määruseid, milles siiani on viidatud keskkonnaregistrile.
Kuna Eesti looduse infosüsteem ja maardlate nimistu on ka praegu infotehnoloogiliselt
iseseisvad infosüsteemid, ei ole seaduse rakendamiseks otseselt vaja arendada uusi
infosüsteeme. Samas on EELISe infotehnoloogilise lahenduse arendamine vajalik seoses
olemasoleva lahenduse tehnilise aegumisega. Praegune tehniline lahendus ei võimalda
tänapäevastele nõuetele vastava süsteemi arendamist tagamaks terviklikkust, läbipaistvust,
kiiret andmetöötlust, andmete turvalisust jms. Lisandunud on uued tehnoloogiad andmete
kogumiseks, haldamiseks ja avalikustamiseks. Nende integreerimine vananenud süsteemiga on
liiga ressursimahukas ja ei võimalda jätkusuutlikku tehnoloogia ülalpidamist ja arendamist.
EELISe ärianalüüsi rahastati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu
struktuurifondide vahenditest. Ärianalüüsi maksumus oli 50 000 eurot ja see valmis juunis
2019. Ärianalüüsi tulemiks on ühtne vaade EELISe andmestiku haldamisele, kasutamisele ja
avalikustamisele ning hinnang investeeringutele, tehnilise taristu vajadusele ja majanduslikule
kasule. Uue EELISe arendamiseks kulub ärianalüüsi järgi ca 17 250 tundi, mis teeb
prognoositavaks vajalikuks eelarveks ca 1,5–1,7 miljonit eurot. EELISe arendamist viies etapis
planeeritakse kogu ulatuses rahastada välisvahenditest.
Maardlate nimistu iga-aastased uuendused ja hoolduskulud jäävad alla 10 000 euro.
Täielikult vajab uuendamist keskkonnateabe avaliku kättesaadavuse infoportaal, eelnõu
kohaselt uus keskkonnaportaal. Praegu kättesaadav keskkonnaregistri avalik teenus on
tehniliselt aegunud. Viimased arendused selles tehti 2010. aastal, mistõttu andmevahetus
uuemate infosüsteemidega on raskendatud või võimatu, samuti on problemaatiline aegunud IT-
lahenduste toimivuse tagamine. Paljud andmeimpordid toimuvad endiselt käsitsi.
Keskkonnateabe avalikku portaali tuleks uuendada ka siis, kui eelnõu seadusena vastu ei
võetaks ja KeRS kehtiks edasi. Koostatud on uue keskkonnaportaali kasutusjuhtude kirjeldused
ning sõrestikmudel (ingl k wireframe) keskkonnaportaali kujundusele, mille maksumus oli
10 000 eurot. Nende põhjal tehakse keskkonnaportaali IT-arendus. Keskkonnaportaali IT-
arenduseks on Keskkonnaministeeriumi valitsemisala 2020. a IT-eelarves planeeritud 100 000
eurot. Keskkonnaportaali arendusega kaetakse ka uue EELISe ja olemasoleva KESE
infosüsteemide andmete avalikustamise vajadus, mõlemasse infosüsteemi neid eraldi arendada
ei ole vaja. Majanduslikult on otstarbekam arendada mitme infosüsteemi peale ühine avaliku
vaate rakendus.
Täpsemad keskkonnaportaali jooksva haldamisega seotud kulud sõltuvad portaali täpsemast
ehitusest ja sisust, vastavad otsused tehakse arenduse raames ja ei ole eelnõukohase seaduse
koostamise ajal veel paigas.
38
8. Rakendusaktid
8.1. Seaduses sisalduvad volitusnormid
Seaduses sätestatakse kaks uut volitusnormi:
1) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 394 lõike 8 alusel kehtestab valdkonna eest
vastutav minister (keskkonnaminister) Eesti looduse infosüsteemi põhimääruse ja
asutab infosüsteemi;
2) seadusega muudetava maapõueseaduse § 21 lõike 21 alusel kehtestab valdkonna eest
vastutav minister (keskkonnaminister) maavarade registri põhimääruse ja asutab
infosüsteemi.
Andmekogude põhimäärustes sätestatakse andmekogu pidamiseks vajalik, sealjuures
arvestades avaliku teabe seaduses andmekogudele esitatud nõuetega. Mõlemad rakendusaktid
peavad jõustuma seaduse jõustumisega samal ajal.
8.2. Muutmist vajavad määrused, milles sisaldub viide keskkonnaregistrile
Muutmist vajavad:
1) keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määrus nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse
läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning
toetuse tagasinõudmise kord“;
2) keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse
kudemis- ja elupaikade nimistu“;
3) keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku
juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse
tasu arvutamise täpsustatud alused“;
4) keskkonnaministri 5. juuli 2010. a määrus nr 24 „Meetme „Vooluveekogude seisundi
parandamine” tingimused avatud taotlemise korral“;
5) keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määrus nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja
täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja
esitamise kord“;
6) keskkonnaministri 3. detsembri 2013. a määrus nr 70 „Topograafilistele kaartidele kantavate
andmete koosseis, topograafiliste kaartide nomenklatuur, kasutatavad leppemärgid ja
kartograafiliste tööde teostamise korraldus“;
7) keskkonnaministri 20. detsembri 2013. a määrus nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord
ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“;
8) keskkonnaministri 1. juuli 2015. a määrus nr 40 „Eripüügiloa vorm, eripüügi lisatingimused,
taotluse läbivaatamine, loa andmine ja loa kehtetuks tunnistamine, eripüügiõiguse tasu ning
elektripüügivahendi kasutamise taotlemine, tõendi andmine ja tõendi kehtetuks tunnistamine“;
9) keskkonnaministri 17. juuli 2015. a määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni,
puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise
ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,
ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha
kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku,
salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete
keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu
lammutamise teatise vormid“;
39
10) keskkonnaministri 4. novembri 2016. a määrus nr 46 „Objekti kontrollimise andmekogu
süsteemi asutamine ja põhimäärus“;
11) keskkonnaministri 4. oktoobri 2016. a määrus nr 34 „Radioaktiivsete jäätmete
klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete
pakendi vastavusnäitajad“;
12) keskkonnaministri 7. aprilli 2017. a määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta
esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja
aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“;
13) keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määrus nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi
asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“;
14) keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning
maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi,
aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi
ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“;
15) keskkonnaministri 1. oktoobri 2019. a määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende
eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad
keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise
seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete
nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused
põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“;
16) keskkonnaministri 24. septembri 2019. a määrus nr 43 „Veekeskkonnariskiga tegevuse
registreerimise taotluse ja registreeringu andmekoosseis“;
17) keskkonnaministri 15. oktoobri 2019. a määrus nr 55 „Põhjaveevaru hindamise kord,
nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru
kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis“;
18) keskkonnaministri 3. oktoobri 2019. a määrus nr 49 „Proovivõtumeetodid“;
19) keskkonnaministri 3. mai 2019. a määrus nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded
ja kord“;
20) maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrus nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise
toetus“;
21) maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrus nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus“;
22) põllumajandusministri 11. märtsi 2010. a määrus nr 26 „Natura 2000 alal asuva
erametsamaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise
täpsem kord“;
23) riigihalduse ministri 22.02.2018 määrus nr 14 „Hajaasustuse programm“;
24) Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määrus nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava
kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille
alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning
kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“;
25) Vabariigi Valitsuse 5. detsembri 2013. a määrus nr 171 „Eesti topograafia andmekogu
asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“;
26) Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel
koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“;
27) Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määrus nr 65 „Kalapüügieeskiri“;
28) Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2018. a määrus nr 112 „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“.
Kuna muudatused seisnevad peamiselt sõna „keskkonnaregister“ asendamisega sõnadega
„Eesti Looduse infosüsteem“ või „maavarade register“, ei ole määruste muutmise eelnõude
kavandeid seletuskirjale lisatud. Keskkonnaministri 17. juuli 2015. a määruse nr 43 „Nõuded
40
salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning
lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise,
rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning
puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või
kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja
salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja
salvkaevu lammutamise teatise vormid“ volitusnorm täieneb küll EELISesse kandmise korraga,
samas sisaldab määrus ka praegu sätteid, mis sisuliselt on andmete esitamise „kord“. Täpsemad
reeglid sõltuvad EELISe tehnilisest ülesehitusest, mis eelnõu koostamise ajal ei ole veel
kavandi lisamiseks vajaliku täpsusega teada.
8.3. Keskkonnaregistri seaduse alusel vastu võetud õigusaktid, mis kaotavad kehtivuse
Kehtivuse kaotavad:
1) keskkonnaministri 11.07.2003 määrus nr 58 „Keskkonnaregistrist andmete väljastamise
taotluse vorm“;
2) keskkonnaministri 11.07.2003 määrus nr 59 „Keskkonnaregistri avalikult kasutatavate
andmete paberkandjal avalikustamise maht ja kuju“;
3) keskkonnaministri 11.07.2003 määrus nr 60 „Rahvusvahelise lepinguga määratud
andmevahetuse täpsustatud kord“;
4) keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 59 „I kaitsekategooria liigi isendi valduse ning
tehingu keskkonnaregistris registreerimise kord“;
5) keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud
kord“.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse jõustumise ajaks on kavandatud 2022. aasta 1. jaanuar. Seaduse vastuvõtmise ja
jõustumise vahele on vaja jätta piisav aeg rakendusaktide (EELISe põhimäärus, maavarade
registri põhimäärus) vastuvõtmiseks ning keskkonnaregistrile viitavate määruste muutmiseks.
Seaduse § 6 (maapõueseaduse muudatused) ja § 10 lõike 4 (maardlate nimistu andmete
üleviimine maavarade registrisse) jõustumise ajaks on kavandatud 2020. aasta 1. november.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile,
Sotsiaalministeeriumile ja Siseministeeriumile.
Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks järgmistele organisatsioonidele ja asutustele:
Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnamõju Hindajate
Ühing, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Jahimeeste Selts, Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus,
Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eestimaa Looduse
Fond.
41
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse seoses
keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisega
eelnõu seletuskiri
Lisa
Rakendusakti kavand
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn, ...................... 2020. a nr.
Eesti looduse infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus
Määrus kehtestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 394 lõike 8 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Andmekogu asutamine ja ametlik nimetus
(1) Käesoleva määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ametliku nimetusega
Eesti looduse infosüsteem (edaspidi andmekogu).
(2) Andmekogu ametlik lühend on EELIS.
§ 2. Andmekogu eesmärk
Andmekogu eesmärk on koguda ja avalikustada süstematiseeritult teavet keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse § 394 lõikes 1 nimetatud keskkonnaga seotud ruumiobjektide kohta.
§ 3. Andmekogu vastutav töötleja
(1) Andmekogu vastutav töötleja on Keskkonnaagentuur.
(2) Andmekogu vastutav töötleja:
1) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;
2) tagab andmekogu arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise;
3) juhib andmekogu arendustöid;
4) määrab andmekogu käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks andmekogu
turvameetmed ja korraldab nende rakendamise;
5) sisestab, töötleb ja avalikustab andmekogu andmeid;
6) tagab andmekogusse kantud andmete kättesaadavuse ja asjakohasuse;
7) tagab andmekogu teenuste kasutajatoe;
8) informeerib volitatud töötlejaid aegsasti kavandatavatest muudatustest andmekogu pidamisel
ning olulistest takistustest ja probleemidest andmekoguga seotud kohustuste täitmisel;
9) teeb oma pädevuse piires järelevalvet andmekogu pidamise üle.
§ 4. Andmekogu volitatud töötlejad
(1) Andmekogu volitatud töötlejad on Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskus.
(2) Keskkonnaamet:
1) sisestab ja töötleb kaitsekorralduskavade, elupaiga tegevuskavade ning liigi kaitse ja
ohjamise tegevuskavade ja nende rakendamisega andmeid;
2) sisestab ja töötleb veemajanduskavade andmeid;
3) tagab kaitsekorralduskavade, elupaiga tegevuskavade, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavade
ning veemajanduskavade andmetega seotud kasutajatoe;
4) informeerib vastutavat töötlejat ja teist volitatud töötlejat olulistest takistustest ja
probleemidest andmekoguga seotud kohustuste täitmisel;
5) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete
tagamiseks;
6) osaleb koos andmekogu vastutava töötleja ja teise volitatud töötlejaga andmekogu
arendustöödes;
7) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks.
(3) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus:
1) korraldab andmekogu haldamise, hooldamise ja majutamise;
2) kasutab andmekogu arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt ja
tõhusalt;
3) teeb andmekogu vastutavale ja teistele volitatud töötlejatele ettepanekuid andmekogu
arendamiseks;
4) korraldab ja koordineerib andmekogu arendustöid ning andmekogu infrastruktuuri hankimist
või rentimist;
5) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete
tagamiseks ning korraldab andmekogu varukoopiate tegemise;
6) tagab andmekogu infotehnoloogilise kasutajatoe;
7) informeerib vastutavat ja teist volitatud töötlejat olulistest takistustest ja probleemidest
andmekoguga seotud kohustuste täitmisel.
2. peatükk
Andmekogu ülesehitus ja andmekogu pidamise nõuded
§ 5. Andmekogu pidamise viis
(1) Andmekogu pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust ja andmed säilitatakse
digitaalsel kujul.
(2) Andmekogu koosseisu kuuluvad:
1) aktiivses kasutuses olevad andmed;
2) arhiveeritud andmed.
(3) Andmekogusisesed komponendid on:
1) avalikkusele suunatud avalik rakendus;
2) ametnikele suunatud ametniku rakendus;
3) välitööde teostamiseks kasutatav välitöö rakendus.
§ 6. Andmekogusse kantud andmete kaitse
(1) Andmekogu andmete kaitse hõlmab:
1) käideldavust, tagades andmete kättesaadavuse;
2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku volitamata muutmise;
3) konfidentsiaalsust, kaitstes andmeid volitamata töötlemise eest.
(2) Andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks
rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.
(3) Andmekogusse kantud andmete turvaklass on K2T2S1 ja turbeaste on M.
3. peatükk
Andmekogusse kantavad andmed, alusdokumendid ja andmete töötlemine
§ 7. Andmekogusse kantavad andmed kaitstava loodusobjekti ja Natura 2000 võrgustiku
ala kohta looduskaitseseaduse tähenduses
(1) Andmekogusse kantakse andmed järgmiste kaitstavate loodusobjektide ja Natura 2000
võrgustiku alade kohta looduskaitseseaduse tähenduses:
1) kaitseala;
2) hoiuala;
3) kaitsealused liigid ja kivistised;
4) püsielupaigad;
5) kaitstavad looduse üksikobjektid;
6) kohaliku omavalitsuse tasandi kaitstavad loodusobjektid;
7) Natura 2000 võrgustiku ala;
8) …
(2) Kaitstava loodusobjekti ja Natura 2000 võrgustiku ala kohta kantakse andmekogusse
järgmised andmed:
1) nimetus
2) asukoht;
…
(3) Kaitstava loodusobjekti kohta kantakse andmekogusse järgmised kavad:
1) kaitsekorralduskava;
2) liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava;
3) …
§ 8. Andmekogusse kantavad andmed lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja
elupaiga kohta looduskaitseseaduse tähenduses
Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaiga kohta looduskaitseseaduse
tähenduses kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) kudemis- või elupaiga asukoht;
2) ….
§ 9. Andmekogusse kantavad andmed jahipiirkonna kohta jahiseaduse tähenduses
Jahipiirkonna kohta jahiseaduse tähenduses kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) asukoht;
2) pindala;
3) jahimaade kvaliteet;
4) jahiulukite arvukus;
5) jahilukivaru kasutamine;
6) …
§ 10. Andmekogusse kantavad andmed vääriselupaiga kohta metsaseaduse tähenduses
Vääriselupaiga kohta metsaseaduse tähenduses kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) nimetus;
2) iseloomustavate näitajate loetelu;
3) pindala;
4) koordinaadid;
5) asukoha kirjeldus;
6) …
§ 11. Andmekogusse kantavad andmed nitraaditundliku ala, sealhulgas oluliste allikate ja
karstilehtrite nitraaditundlikul alal kohta veeseaduse tähenduses
Nitraaditundliku ala, sealhulgas seal paiknevad olulised allikad ja karstilehtrid, kohta
veeseaduse tähenduses kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) nitraaditundliku ala nimetus;
2) nitraaditundliku ala välispiir;
3) nitraadtundliku ala piires kaitsmata põhjaveega alade piirid;
4) nitraaditundliku ala piires kaitset vajavate oluliste allikate ja karstide piirid;
5) tegevuspiirangud allikate ja karstide ümbruses;
6) …
§ 12. Andmekogusse kantavad andmed põhjavee kohta veeseaduse tähenduses
Põhjavee kohta veeseaduse tähenduses kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) põhjaveekogum;
2) põhjaveekiht;
3) põhjaveevaru;
4) põhjaveehaare;
5) …
§ 13. Andmekogusse kantavad andmed üleujutusega seotud olulise riskipiirkonna kohta
veeseaduse tähenduses
Üleujutusega seotud olulise riskipiirkonna kohta veeseaduse tähenduses kantakse
andmekogusse järgmised andmed:
1) üleujutusohupiirkonna üleujutuse ulatus;
2) üleujutusohupiirkonna tulvavee kõrgus või veetase;
3) vajaduse korral üleujutusohupiirkonna vee voolukiirus või vooluhulk;
4) üleujutusega seotud riskipiirkonna andmed;
5) …
§ 14. Andmekogusse kantavad andmed suure üleujutusala kohta looduskaitseseaduse
tähenduses
Suure üleujutusala kohta looduskaitseseaduse tähenduses kantakse andmekogusse järgmised
andmed:
1) suure üleujutusalaga siseveekogu;
2) suure üleujutusala ulatus;
3) kõrgveepiir;
4) …
§ 15. Andmekogusse kantavad andmed geneetiliselt muundatud organismi keskkonda
viimise ala kohta
Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise ala kohta kantakse andmekogusse
järgmised andmed:
1) geograafiline asukoht;
2) geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise eesmärk;
3) keskkonda viimise ala pindala;
4) …
§ 16. Andmekogusse kantavad andmed veekogu kohta veeseaduse tähenduses
(1) Veekogu kohta veeseaduse tähenduses kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) veekogu tüüp;
2) veekogu ruumikuju;
3) veekogu nimetus;
4) avalik kasutatavus;
5) kaldajoone pikkus;
6) veekogu laius;
7) veekogu pikkus;
8) voolusuund;
9) vooluhulk;
10) maksimaalne sügavus;
11) veekogul asuv pais;
12) …
(2) Veekogu tüüp määratakse andmekogus.
(3) Veekogu ruumikuju määratakse Eesti topograafia andmekogus.
(4) Andmekogusse kantakse järgmised veeseaduse alusel koostatud kavad:
1) veemajanduskava;
2) …
§ 17. Andmekogusse kantavad andmed keskkonnaseire jaama, ala ja koha kohta
keskkonnaseire seaduse tähenduses
(1) Keskkonnaseire jaama, ala ja koha kohta keskkonnaseire seaduse tähenduses kantakse
andmekogusse järgmised andmed:
1) jaama, ala ja koha nimetus;
2) koordinaadid;
3) asukoht olenevalt jaama, ala või koha tüübist;
4) …
(2) Kui keskkonnaseire jaam on määratud puurkaevuks, antakse keskkonnaseire jaamale
puurkaevu objekti kood.
§ 18. Andmekogusse kantavad andmed keskkonnakaitseloaga määratud käitise või muu
loaga määratud ruumiobjekti, kui õigusakt näeb ette sellise ruumiobjekti andmete
kandmise Eesti looduse infosüsteemi, ning sellele seadusega või seaduse alusel määratud
kaitsevööndi või eriliste kasutusnõuetega ala ulatuse kohta
(1) Andmekogusse kantakse järgmiste keskkonnakaitseloaga määratud käitiste või muu loaga
määratud ruumiobjektide andmed:
1) veehaare;
2) veelase;
3) pais;
4) jäätmekäitluskoht;
5) paikne heiteallikas;
6) tööstusheite seaduse alusel loaga määratud käitis;
7) salvkaev;
8) puurkaev;
9) puurauk;
10) …
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ruumiobjektide kohta kantakse andmekogusse
järgmised andmed:
1) nimetus;
2) asukoht;
3) ruumiobjektiga seotud keskkonnakaitseloa number;
4) …
§ 19. Muud ruumiobjektid
(1) Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 394 lõike 3 alusel kantakse Eesti looduse
infosüsteemi järgmiste ruumiobjektide andmed ja järgmised andmed:
1) elupaik;
2) kaitse korraldamisega seotud toetusõiguslik ala;
3) looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide leiukoht;
4) jääkreostusega ala;
5) pärandkultuuriobjekt;
6) lõhejõgi;
7) ürglooduse objekt;
8) veeloata pais;
9) saar;
10) loodusvaatlus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ruumiobjektide kohta kantakse andmekogusse
vähemalt järgmised andmed ja dokumendid:
1) ruumiobjekti nimetus;
2) ruumiobjekti andmete kogumise alus (projekt, inventuur, varem kogutud ajaloolised andmed
jmt);
3) ruumiobjekti peamised kirjeldustunnused (välispiir, punktasukoht, objekti kirjeldus jmt).
4) elupaiga tegevuskava.
§ 20. Objekti registrikood
(1) Objekti registrikood on andmekogusse kantud objekti üheselt kindlaksmääramist võimaldav
unikaalne kood.
(2) Objekti registrikood moodustatakse numbritest ja tähtedest igale objektitüübile andmekogu
tarkvara abil.
(3) Objekti registrikood moodustatakse objektile selle järgi, kas objekti kehtestamise kohustus
või võimalus tuleneb õigusaktist.
§ 21. Ruumiobjekti kirjeldavad muud andmed
Andmekogusse kantud ruumiobjektile võib vajaduse korral või Euroopa Liidu õigusaktist või
rahvusvahelisest õigusest tulenevalt lisada juurde kirjeldavaid andmeid nagu objekti erinimetus
või -liigitus või muid objektiga seotud andmeid.
§ 22. Alusdokumendid
Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid on:
1) ruumiobjekti piirid kehtestav õigusakt;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus;
2) kaitse-eeskiri;
3) inventuuriaruanne;
4) …
§ 23. Andmete säilitamine ja arhiveerimine
(1) Andmekogus säilitatakse andmeid alaliselt.
(2) Andmekogusse kantud andmete alusdokumente säilitatakse kooskõlas vastutava ja volitatud
töötlejate asjaajamiskorras ette nähtud säilitustähtaegadega, mille lõppemise järel antakse need
arhiiviseaduse ja muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt avalikku
arhiivi või otsustatakse nende hävitamine.
4. peatükk
Andmete andmekogusse esitamine ja juurdepääs andmekogusse kantud andmetele
§ 24. Andmete andmekogusse esitamine
Andmekogusse esitavad andmeid:
1) vastutav töötleja tema enda kogutud andmete ulatuses;
2) Keskkonnaamet andmekogu volitatud töötlejana;
3) teabevaldaja seadusega või selle alusel antud õigusaktiga sätestatud juhul ja korras või
andmekogu vastutava töötlejaga kokkulepitud andmevahetuse ulatuses.
§ 25. Andmevahetus
(1) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu
avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud õigusakti kohaselt.
(2) Andmekogu saab järgmisi andmeid järgmistest andmekogudest ja infosüsteemidest:
1) …
(3) Andmekogu vastutaval ja volitatud töötlejatel on lubatud seadusega või seaduse alusel antud
õigusaktiga neile pandud ülesannete täitmiseks esitada päringuid ja saada andmeid käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetamata riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest või
infosüsteemidest.
§ 26. Ruumiobjekti piiri andmete esitamine
(1) Eesti looduse infosüsteemi vastutavale või volitatud töötlejale, vastavalt käesoleva määruse
§-des 3 ja 4 sätestatud ülesannete jaotusele, esitab:
1) õigusakti ettevalmistanud asutus – ruumiobjekti piirid käesoleva määruse §-des 7–18
nimetatud ruumiobjektide kohta, mille piirid kehtestatakse õigusaktiga;
2) loa andja – andmed ruumiobjekti paiknemise kohta käesoleva määruse §-des 7–18 nimetatud
ruumiobjektide kohta, mis määratakse loaga.
(2) Käesoleva määruse §-des 7–18 nimetatud ruumiobjektide, mille piire ei kehtestata, ning
käesoleva määruse § 19 nimetatud ruumiobjektide kohta kogub andmed Eesti looduse
infosüsteemi vastutav töötleja.
§ 27. Andmekogusse kantud andmete õigsuse tagamine
(1) Andmekogusse esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab andmete esitaja.
(2) Andmekogusse kantud andmete muutumise või neis vigade ilmnemise korral parandab
andmete esitaja, vastutav või volitatud töötleja andmed viivitamata. Kui andmekogu ei
võimalda andmete esitajal andmeid parandada, teavitab ta andmete muutumisest või andmetes
vea avastamisest viivitamata vastutavat või volitatud töötlejat.
§ 28. Juurdepääs andmekogule ja andmekogusse kantud andmetele
(1) Andmekogusse kantud andmed on avalikud looduskaitseseaduse ja avaliku teabe seaduses
sätestatud ulatuses.
(2) Juurdepääs andmekogu andmetele võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmisega või
andmete väljastamisega.
(3) Andmetele, mille avalikustamine on õigusaktiga piiratud, on juurdepääs piiratud
kasutajaõigustega.
(4) Kasutajaõigused andmete andmekogusse kandmiseks antakse ainult registreeritud
kasutajatele. Registreeritud kasutajate digitaalne tuvastamine toimub kõrge turvalisuse
tasemega autentimisvahendit kasutades.
(5) Andmekogu vastutav või volitatud töötleja annab registreeritud kasutajatele
kasutajaõigused rollidele jagatud õiguste alusel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kasutajaõigused peatatakse registreeritud kasutaja
töölt lahkumisel.
(7) Andmete esitajale annab andmete töötlemise õiguse vastutav töötleja vastavalt andmete
esitaja õigusaktides sätestatud pädevusele. Andmete esitaja taotluse alusel võib vastutav töötleja
anda pädevale ametiasutusele täiendava õiguse anda andmete töötlemise õigus asutuse piires
edasi.
§ 29. Andmete logimine
(1) Andmekogu andmetega tehtud toimingud logitakse.
(2) Iga andmekogus tehtud kande kohta säilitatakse vähemalt järgmised andmed:
1) kande teinud isiku nimi;
2) kande tegemise kuupäev ja kellaaeg.
(3) Logisid säilitatakse andmekogus vähemalt kolm aastat, kuid mitte kauem kui neli aastat
kande tegemisest arvates.
5. peatükk
Andmekogu pidamise rahastamine ja andmekogu lõpetamine
§ 30. Andmekogu pidamise rahastamine
Andmekogu hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale ja
volitatud töötlejatele selleks eraldatud vahenditest.
§ 31. Andmekogu lõpetamine
(1) Andmekogu tegevuse lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(2) Andmekogu lõpetamine toimub kooskõlas arhiiviseadusega ning avaliku teabe seaduse
§ 439 lõike 1 punkti 6 alusel kehtestatud õigusaktiga.
6. peatükk
Rakendussätted
§ 32. Andmete ülekandmine
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse seoses
keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisega
eelnõu seletuskiri
Lisa
Rakendusakti kavand
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn, ...................... 2020. a nr.
Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus
Määrus kehtestatakse maapõueseaduse § 21 lõike 21 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Andmekogu asutamine ja ametlik nimetus
(1) Käesoleva määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ametliku nimetusega
maavarade register (edaspidi andmekogu).
(2) Andmekogu ametlik lühend on MVR.
§ 2. Andmekogu eesmärk
Andmekogu eesmärk on geoloogilise uuringuga, maavara kaevandamise mahu aruannetega
ning Keskkonnaameti nõusolekul markšeiderimõõdistusega saadud geoloogilise teabe
kogumine ja kättesaadavuse tagamine.
§ 3. Andmekogu vastutav töötleja
(1) Andmekogu vastutav töötleja on Maa-amet.
(2) Andmekogu vastutav töötleja:
1) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;
2) tagab andmekogu arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise;
3) sisestab, töötleb ja väljastab andmeid esitatud dokumentide põhjal;
4) koostab maavarade koondbilansi.
§ 4. Andmekogu volitatud töötleja
(1) Andmekogu volitatud töötleja on Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
(2) Andmekogu volitatud töötleja:
1) korraldab andmekogu haldamise, hooldamise ja majutamise;
2) kasutab andmekogu arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt ja
tõhusalt;
3) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks;
4) korraldab ja koordineerib andmekogu arendustöid ning andmekogu infrastruktuuri hankimist
või rentimist;
5) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete
tagamiseks ning korraldab andmekogu varukoopiate tegemise;
6) tagab andmekogu infotehnoloogilise kasutajatoe;
7) informeerib vastutavat töötlejat olulistest takistustest ja probleemidest andmekoguga seotud
kohustuste täitmisel.
2. peatükk
Andmekogu ülesehitus ja andmekogu pidamise nõuded
§ 5. Andmekogu pidamise viis
(1) Andmekogu pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust ja andmed säilitatakse
digitaalsel kujul.
(2) Andmekogu koosseisu kuuluvad:
1) kehtivad andmed;
2) arhiveeritud andmed.
(3) Andmekogusisesed komponendid on:
1) andmebaas;
2) ametnikele suunatud spetsiaaltarkvara ja suunatud rakendus;
3) andmete esitajatele suunatud rakendus;
4) avalikkusele suunatud avalik rakendus.
§ 6. Andmekogusse kantud andmete kaitse
(1) Andmekogu andmete kaitse hõlmab:
1) käideldavust, tagades andmete kättesaadavuse;
2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku volitamata muutmise;
3) konfidentsiaalsust, kaitstes andmeid volitamata töötlemise eest.
(2) Andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks
rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.
(3) Andmekogusse kantud andmete turvaklass on K2T1S0 ja turbeaste on M.
3. peatükk
Andmekogusse kantavad andmed, alusdokumendid ja andmete töötlemine
§ 7. Andmekogusse kantavad andmed maardlate kohta maapõueseaduse tähenduses
(1) Andmekogusse kantakse järgmised andmed:
1) maardla nimetus;
2) maardla või maardlaosa registrikaardi number;
3) maardla asukoht;
4) maardla pindala;
5) maardla põhimaavara nimetus;
6) maavara ploki nimi;
7) maavara ploki pindala;
8) maavara ploki kasutusala;
9) maavara ploki varu kogus;
10) maardla uuritus (geoloogiliste tööde nimestik);
11) maardla tüüpläbilõige;
12) maavara keemiline koostis;
13) maavara mikrokomponendid;
14) maavara kivimiline ja mineraalne koostis;
15) maavara lõimis;
16) maavara füüsikalis-mehaanilised omadused;
17) maavara tehnilised näitajad;
18) maardla hüdrogeoloogiline iseloomustus;
19) maardla mäetehnilised tingimused;
20) varude kinnitamise otsuse number ja kuupäev;
21) kaevandatud kogused;
22) maardla või selle osaga seotud keskkonnalubade taotlused ning lubade ja taotlustega
seonduvad mäeeraldised ja uuringuruumid;
23) maardla või selle osaga seotud keskkonnalubade numbrid ja kehtivusaeg, lubade andmise,
muutmise, peatamise, kehtetuks tunnistamise või lubade andmisest keeldumise otsuse number
ja kuupäev;
24) ruumiandmed maardlate, plokkide, mäeeraldiste, mäeeraldiste teenindusmaade ja
uuringuruumide teenindusalade kohta.
(2) Registrikaart koostatakse maardla kohta. Suure maardla korral võib koostada registrikaardi
maardlaosade kaupa.
§ 8. Maavaravarude koondbilanss
(1) Maavaravarude koondbilanss koostatakse igal aastal ülevaatena Eesti maavarade varudest
maavara kasutusalade lõikes seisuga 31. detsember.
(2) Maavaravarude koondbilansi koostamise alusdokument on maavarade register.
(3) Maavaravarude koondbilanss sisaldab maavaravaru kategooriate kaupa järgmisi andmeid:
1) varu aasta algul;
2) varu muutumine, sealhulgas aruandeaastal kaevandatud kogus, kadudeks arvestatud kogus
ja kandeotsuste alusel tehtud muudatused;
3) varu aasta lõpul.
§ 9. Alusdokumendid
(1) Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid on:
1) geoloogilise uuringu aruande suhtes tehtud kandeotsus;
2) maapõue valdkonna keskkonnaloa või keskkonnaloa taotluse suhtes tehtud otsus;
3) maavara kaevandamise mahu aruanne;
4) markšeideritöö aruande suhtes tehtud kandeotsus.
(2) Vastutav töötleja kannab andmed registrisse:
1) maavara kandeotsuse tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul;
2) loa andmed andmete saamisest arvates kahe tööpäeva jooksul;
3) loa taotluse andmed andmete saamisest arvates kümne päeva jooksul;
4) maavara kaevandamise mahu aruande andmed andmete saamisest arvates ühe tööpäeva
jooksul, välja arvatud andmed, mis esitatakse ilma x-tee andmevahetuskihti kasutamata või kui
laekunud andmed on vigased.
§ 10. Andmete säilitamine ja arhiveerimine
(1) Andmekogus säilitatakse andmeid alaliselt.
(2) Andmekogusse kantud andmete alusdokumente säilitatakse kooskõlas maapõueseadusega
ja vastutava töötleja asjaajamiskorras ette nähtud säilitustähtaegadega, mille lõppemise järel
antakse need arhiiviseaduse ja muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide
kohaselt avalikku arhiivi või otsustatakse nende hävitamine.
4. peatükk
Andmete andmekogusse esitamine ja juurdepääs andmekogusse kantud andmetele
§ 11. Andmete andmekogusse esitamine
(1) Geoloogilise uuringu aruande esitab uuringuloa omaja või tema volitatud isik.
(2) Kameraaltööna valminud uuringu aruande esitab töö tellija või tema volitatud isik.
(3) Keskkonnaloa taotluse ja keskkonnaloa andmed ning maavara kaevandamise mahu aruande
andmed esitab keskkonnaloa andja.
(4) Markšeideritöö aruande esitab keskkonnaloa omaja või tema volitatud isik.
§ 12. Andmevahetus
(1) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu
avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud õigusakti kohaselt.
(2) Andmekogu saab keskkonnaotsuste infosüsteemist keskkonnalubade ja keskkonnaloa
taotluste andmed ning maavara kaevandamise mahu aruannete andmed.
(3) Vastutav töötleja on kohustatud omandiõiguse kitsendamise andmed esitama maakatastri
volitatud töötlejale.
(4) Andmekogu vastutaval töötlejal on lubatud seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga
talle pandud ülesannete täitmiseks esitada päringuid ja saada andmeid käesoleva paragrahvi
lõikes 2 nimetamata riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest või infosüsteemidest.
§ 13. Andmekogusse kantud andmete õigsuse tagamine
(1) Andmekogusse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.
(2) Ebaõigete andmete avastamisel andmekogus esitab parandatud andmed andmete esitaja.
(3) Ilmsed vead registrikannetes parandab vastutav töötleja.
§ 14. Juurdepääs andmekogule ja andmekogusse kantud andmetele
(1) Andmekogusse kantud andmed on avalikud avaliku teabe seadusega sätestatud ulatuses.
Andmekogu andmetele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas avaliku teabe seadusega.
(2) Juurdepääs andmekogu andmetele võimaldatakse veebiteenusega või andmete
väljastamisega. Kehtivad andmed avalikustab vastutav töötleja veebiteenuses kande tegemisest
arvates kahe päeva jooksul.
(3) Kasutajaõigused andmete andmekogusse kandmiseks antakse ainult registreeritud
kasutajatele nende rollide järgi. Registreeritud kasutajate digitaalne tuvastamine toimub kõrge
turvalisuse tasemega autentimisvahendit kasutades.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kasutajaõigused peatatakse registreeritud kasutaja
kasutajaõiguse saamise aluse äralangemisel.
§ 15. Andmete logimine ja päringud
(1) Andmekogu andmetega tehtud toimingud logitakse.
(2) Andmekogu iga kande kohta säilitatakse vähemalt järgmised andmed:
1) kande teinud isiku nimi;
2) kande tegemise kuupäev ja kellaaeg.
(3) Logisid säilitatakse andmekogus vähemalt kolm aastat kande tegemisest arvates.
(4) Andmete väljastamiseks tehtud päringud ja päringute vastused registreeritakse vastutava
töötleja dokumendihaldussüsteemis.
(5) Andmete väljastamiseks tehtud päringu kohta säilitatakse dokumendihaldussüsteemis
vähemalt järgmised andmed:
1) päringu teinud isiku nimi, päringu tegemise kuupäev ja kellaaeg, päringu sisu;
2) andmete väljastaja nimi, väljastamise kuupäev ja kellaaeg;
3) väljastatud andmete kirjeldus.
5. peatükk
Andmekogu pidamise rahastamine ja andmekogu lõpetamine
§ 16. Andmekogu pidamise rahastamine
Andmekogu hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale ja
volitatud töötlejale selleks eraldatud vahenditest.
§ 17. Andmekogu lõpetamine
(1) Andmekogu tegevuse lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(2) Andmekogu lõpetamine toimub kooskõlas arhiiviseadusega ning avaliku teabe seaduse
§ 439 lõike 1 punkti 6 alusel kehtestatud õigusaktiga.
6. peatükk
Rakendussätted
§ 18. Andmete üleviimine
Keskkonnaregistri seaduse alusel kogutud maardlate nimistu andmed viiakse üle maavarade
registrisse ja loetakse maavarade registri andmeteks alates 2020. aasta 1. novembrist.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/20-0592 - Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise
seadus seoses keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisega
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 04.06.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b20a2ac1-4591-481d-88b4-575dc79c61da
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b20a2ac1-4591-481d-88b4-575dc79c61da?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main