dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus seoses keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisega

Sotsiaalministeerium · 14. mai 2020
Viit
1.2-3/1637-1
Registreeritud
14. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Ebe Sarapuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
4. juuni 2020

Failid

  • 📎Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice2240 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Maaeluministeerium 14.05.2020 nr 1-4/20/2127 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seoses keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Rakendusaktide kavandid Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium Arvamuse avaldamiseks: Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Jahimeeste Selts, Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eestimaa Looduse Fond Kätlin Mandel, 626 2951 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 23.04.2020 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus seoses keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisega § 1. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine Keskkonnaseadustiku üldosa seadust täiendatakse peatükiga 51 järgmises sõnastuses: „51. peatükk Keskkonnateabe kogumine ja avaldamine § 391. Keskkonnaportaal (1) Keskkonnaportaal on veebileht, mis võimaldab internetikeskkonnas keskset juurdepääsu riigi andmekogudes hoitavale keskkonnateabele. (2) Keskkonnaportaali eesmärk on eri andmekogudes hoitavate keskkonnaandmete esitamine viisil, mis võimaldab saada keskkonnast, selle seisundist, kvaliteedist ja sellele avalduvatest surveteguritest tervikliku, nii põhjuslikult kui ka ruumiliselt seostatud ülevaate. Keskkonnaportaali kaudu tagatakse keskkonnateabele juurdepääs viisil, mis on tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas. (3) Keskkonnaportaalis võib kajastada ka Eesti geoportaali kaudu avaldatavaid andmeid, kui see teeb keskkonnateabe üldsusele lihtsamini mõistetavaks ja kättesaadavamaks. (4) Keskkonnaportaali haldamise ja arendamise tagab valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus. (5) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada keskkonnaportaali haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise, kasutamise ning andmekogu keskkonnaportaaliga liidestamise nõuded ja korra. § 392. Keskkonnaseisundi andmete avalikustamine (1) Keskkonnaagentuur koostab ja avalikustab vähemalt kord nelja aasta järel koondülevaate keskkonnaseisundi kohta, sealhulgas ülevaate olulistest keskkonnaseisundi muutustest. (2) Ülevaade keskkonna seisundi kohta peab sisaldama teavet keskkonna kvaliteedi ja sellele avalduva surve kohta. § 393. Juurdepääs andmekogudes hoitavale keskkonnateabele (1) Riigi andmekogudes hoitav keskkonnateave on avalik, välja arvatud juhul, kui selle avalikustamine on seadusega keelatud. (2) Riigi andmekogusse kantud avaliku keskkonnateabega peab olema võimalik elektroonilisel teel tutvuda isikut tuvastamata. § 394. Eesti looduse infosüsteem EELNÕU 23.04.2020 (1) Eesti looduse infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on koguda ja avalikustada süstematiseeritult teavet järgmiste keskkonnaga seotud ruumiobjektide kohta: 1) kaitstav loodusobjekt ja Natura 2000 võrgustiku ala looduskaitseseaduse tähenduses; 2) lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaik looduskaitseseaduse tähenduses; 3) jahipiirkond jahiseaduse tähenduses; 4) vääriselupaik metsaseaduse tähenduses; 5) nitraaditundlik ala, sh olulised allikad ja karstilehtrid nitraaditundlikul alal veeseaduse tähenduses; 6) põhjavesi veeseaduse tähenduses; 7) üleujutusega seotud oluline riskipiirkond veeseaduse tähenduses; 8) suur üleujutusala looduskaitseseaduse tähenduses; 9) geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise ala; 10) veekogu veeseaduse tähenduses; 11) keskkonnaseire jaam, ala ja koht keskkonnaseire seaduse tähenduses; 12) keskkonnakaitseloaga määratud käitis või muu loaga määratud ruumiobjekt, kui õigusakt näeb ette sellise ruumiobjekti andmete kandmise Eesti looduse infosüsteemi, ning sellele seadusega või seaduse alusel määratud kaitsevööndi või eriliste kasutusnõuetega ala ulatus. (2) Eesti looduse infosüsteemi kantud ruumiobjektile võib vajaduse korral või Euroopa Liidu õigusaktist või rahvusvahelisest õigusest tulenevalt lisada juurde kirjeldavaid andmeid, nagu objekti erinimetus või -liigitus või muid objektiga seotud andmeid. (3) Eesti looduse infosüsteemis võib vajaduse korral kajastada andmeid lõikes 1 nimetamata ruumiobjektide kohta ja muid andmeid, kui selliseid andmeid kogutakse või on kogutud riigi keskkonnakaitseülesannete täitmisel. (4) Lõikes 1 nimetatud ruumiobjektide kohta, mille piirid kehtestatakse õigusaktiga, esitab ruumiobjekti piirid Eesti looduse infosüsteemi vastutavale või volitatud töötlejale õigusakti ettevalmistanud asutus. Lõikes 1 nimetatud ruumiobjektide kohta, mis määratakse loaga, esitab andmed ruumiobjekti paiknemise kohta Eesti looduse infosüsteemi vastutavale või volitatud töötlejale loa andja. (5) Lõikes 1 nimetatud ruumiobjektide kohta, mille piire ei kehtestata, kogub andmeid Eesti looduse infosüsteemi vastutav või volitatud töötleja. (6) Eesti looduse infosüsteemi andmed avalikustatakse käesolevas seaduses sätestatud korras keskkonnaportaali kaudu. (7) Käesolevas peatükis sätestatud ruumiandmete töötlemisele kohaldatakse ruumiandmete seadust. (8) Eesti looduse infosüsteemi kogutud keskkonnateavet säilitatakse alaliselt. (9) Eesti looduse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. § 2. Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmine EELNÕU 23.04.2020 Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise ja geneetiliselt muundatud organismi või toote turustamise loa taotluses esitatud andmeid ja lube, välja arvatud selle seaduse 31. peatükis sätestatut, hoitakse keskkonnaotsuste infosüsteemis. Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise ala kohta hoitakse andmeid Eesti looduse infosüsteemis.“; 2) paragrahv 36 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 125 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Puurija on kohustatud pärast puurimistööde lõpetamist esitama puurimispäeviku andmed käesoleva seadustiku § 126 lõike 6 alusel kehtestatud korras Eesti looduse infosüsteemi.“; 2) paragrahvi 126 lõike 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, puurkaevu või -augu lammutamise teatise vormid või andmekoosseisu ning puurkaevu või -augu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra.“; 3) paragrahvi 127 lõike 1 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „keskkonnaregister“ sõnadega „Eesti looduse infosüsteem“ vastavas käändes. § 4. Keskkonnatasude seaduse muutmine Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõike 7 punktist 1 jäetakse välja sõna „keskkonnaregistris“; 2) paragrahvi 551 punktis 26 asendatakse sõnad „keskkonnaregistrisse kandmata“ sõnadega „maavarade registris arvele võtmata“. § 5. Looduskaitseseaduse muutmine Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 11 järgmiselt: „(11) Loodushoiutoetust saab taotleda Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste säilimiseks.“; 2) paragrahvi 48 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „keskkonnaregistris“ sõnadega „Eesti looduse infosüsteemis“; 3) paragrahvi 56 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks. EELNÕU 23.04.2020 § 6. Maapõueseaduse muutmine Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „keskkonnaregister“ ja „keskkonnaregistri maardlate nimistu“ sõnadega „maavarade register“ vastavas käändes; 2) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „volitatud töötleja“ sõnadega „vastutav töötleja“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Maavara on looduslik kivim, setend, vedelik või gaas, mille omadused vastavad käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud või selle alusel kehtestatud nõuetele või uuringu tellija esitatud nõuetele ja mille lasund või selle osa on maavarade registris arvele võetud.“; 4) paragrahvi 15 pealkirja täiendatakse pärast sõna „planeeringute“ sõnadega „koostamine ja“; 5) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) maardla alal katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks“; 6) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Planeeringute koostamisel tuleb maardlate andmetena kasutada ainult maavarade registrisse kantud andmeid.“; 7) paragrahvi 15 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuseks ei ole luba vajalik, kui: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevus on planeeringu kaudu Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega kooskõlastatud; 2) jagatakse katastriüksus sihtotstarvet muutmata; 3) muudetakse õiguslikul alusel ehitatud hoone juures hoone teenindamiseks vajalikul alal katastriüksuse sihtotstarvet kooskõlas tegeliku õiguspärase kasutusega; 4) kaevandamisloaga mäeeraldise teenindusmaal muudetakse sihtotstarve mäetööstusmaaks või turbatööstusmaaks; 5) tunnistatakse kehtetuks planeering; 6) lammutatakse või demonteeritakse ehitis; 7) rajatakse puurkaev, piirdeaed, tehnovõrk või kergliiklustee või rekonstrueeritakse teed või raudteed olemasolevate rajatiste kaitsevööndis või püsiva hoonestusega alal või elamumaa sihtotstarbega katastriüksusel; 8) õiguslikul alusel ehitatud olemasolev ehitis ehitatakse ümber, laiendatakse või lammutatakse ja ehitatakse samale alale uus ehitis; 9) rekonstrueeritakse maaparandussüsteemi, tehakse maaparandushoiutöid, sh hooldatakse ja uuendatakse maaparandussüsteemi või menetletakse maaparandussüsteemi projekti, maaparandussüsteemi ehitusluba, maaparanduse väikesüsteemi ehitusluba, maaparandussüsteemi kasutusluba või väikesüsteemi kasutusluba.“; 8) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: EELNÕU 23.04.2020 „(1) Maavarade arvestust peetakse maavarade registris. Maavarade register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on geoloogilise uuringuga, maavara kaevandamise mahu aruannetega ning Keskkonnaameti nõusolekul markšeiderimõõdistusega saadud geoloogilise teabe kogumine ja kättesaadavuse tagamine.“; 9) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Maavarade registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 10) paragrahvi 66 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) maavarade registris on kande tegemise otsustaja või vastutava töötleja otsusega muudetud selle maavara andmeid, mille kaevandamiseks on luba antud;“. § 7. Metsaseaduse muutmine Metsaseaduse § 23 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Lepingu saab sõlmida väljaspool kaitstavat loodusobjekti asuva ja Eesti looduse infosüsteemi kantud vääriselupaiga kaitseks.“. § 8. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 28 ja 6. peatüki 5. jao 1. jaotis „Keskkonnaregistri toimingud“ tunnistatakse kehtetuks. § 9. Veeseaduse muutmine Veeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 35 lõikes 5 ja paragrahvi 54 lõikes 3 jäetakse välja sõnad „asjakohasesse registrisse kantud“; 2) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) supluskoht ja supelrand“; 3) paragrahvi 36 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 38 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahv 62 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahv 69 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 148 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 154 lõike 1 punkti 3 lõppu lisatakse sõnad „või võetakse tootmisvett“; 9) paragrahvi 168 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 203 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; EELNÕU 23.04.2020 11) paragrahvi 277 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui põhjaveehaardele on Eesti looduse infosüsteemis märgitud sanitaarkaitseala, kuid see põhjaveehaare vastab käesoleva seaduse § 154 lõike 1 punktides 1–3 sätestatule, teeb Keskkonnaagentuur sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise otsuse. (3) Sanitaarkaitseala ulatuse vähendamiseks, arvestades käesoleva seaduse § 149 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõike 2 punktis 1 sätestatut, esitatakse taotlus Keskkonnaametile, kes teeb sanitaarkaitseala ulatuse vähendamise otsuse.“. § 10. Seaduse rakendamine (1) Keskkonnaregistri seaduse alusel keskkonnaregistri arhiivi kantud andmed viiakse üle Keskkonnaministeeriumi haldusala vastava infosüsteemi arhiivi ja säilitatakse tähtajatult. (2) Keskkonnaregistri seaduse alusel kogutud medaliväärsete jahitrofeede nimistu andmed kantakse Eesti looduse infosüsteemi arhiivi. (3) Keskkonnaregistri seaduse alusel kogutud andmed, mida käesoleva seaduse jõustumisel kogutakse Eesti looduse infosüsteemis, loetakse Eesti looduse infosüsteemi andmeteks. (4) Keskkonnaregistri seaduse alusel kogutud maardlate nimistu andmed viiakse üle maavarade registrisse ja loetakse maavarade registri andmeteks alates 2020. aasta 1. novembrist. (5) Kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise otsustes ja kaitse-eeskirjades on normitehnilises märkuses sedastatud, et kaardiga saab tutvuda keskkonnaregistris. Käesoleva seaduse jõustumise järel saab kaitstavate loodusobjektide kaartidega tutvuda keskkonnaportaalis. § 11. Keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine Keskkonnaregistri seadus (RT I, 13.03.2019, 82) tunnistatakse kehtetuks. § 12. Jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 6 ja § 10 lõige 4 jõustuvad 2020. aasta 1. novembril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn,……………2020 Algatab Vabariigi Valitsus……………..2020. a (allkirjastatud digitaalselt) Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seoses keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisega eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on ajakohastada keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes. Eelnõukohase seadusega tunnistatakse kehtetuks keskkonnaregistri seadus (edaspidi KeRS). Uus kord vastab sellele, kuidas keskkonnateavet on tegelikult kogutud, sh eristab seni keskkonnaregistri alaminfosüsteemideks nimetatud infosüsteemid iseseisvate andmekogudena. Valdav osa keskkonnaregistri senistest nimistutest/andmetest on praegu ja on ka eelnõukohases seaduses koondatud Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS). Mitme seni ka keskkonnaregistri nimistuks loetud andmestiku suhtes on vahepealsel ajal loodud eraldi andmekogud või infotehnoloogiliselt sõltumatud infosüsteemid. Eelnõukohase seadusega sätestatakse kohustus luua keskkonnateavet sisaldavatele andmekogudele juurdepääsuks ja liidestamiseks ühtne infotehnoloogiline pöördumispunkt (veebikeskkond) niivõrd, kuivõrd see on infotehnoloogiliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas. Eelnõukohase seadusega muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust ning kaheksat muud seadust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja esialgse versiooni valmistas Keskkonnaministeeriumi tellimusel ette konsultant Rita Annus. Keskkonnaministeeriumis tegeles eelnõu ettevalmistamisega nõunik Kätlin Mandel (tel 626 2951, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene ([email protected]) ja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi keskkonnateabe direktiiv) rakendamisega. Keskkonnateabe direktiivi artikli 1 lõige 2 sätestab direktiivi eesmärgina muuhulgas selle tagamise, „et keskkonnateave oleks üldsusele üha enam kättesaadav ja et seda levitataks üha laiemalt, et saavutada keskkonnateabe võimalikult laialdane süstemaatiline kättesaadavus ja levik elanikkonna hulgas. Selleks soodustatakse eelkõige arvutikaugside ja/või selle olemasolul elektroonilise tehnoloogia kasutamist“. Keskkonnateabe direktiivi artikkel 7 „Keskkonnateabe levitamine“ kohustab liikmesriike tagama, et riigiasutused korrastaks nende ülesannetega seotud, nende valduses oleva või nende nimel hoitava keskkonnateabe nii, et seda oleks võimalik korrapäraselt üldsusele levitada, eelkõige arvutikaugside ja/või selle olemasolul muu elektroonilise tehnoloogia abil. Sama säte kohustab liikmesriike tagama, et keskkonnateave saaks üha enam kättesaadavaks elektrooniliste andmebaaside kaudu, millele üldsus saab üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude kaudu lihtsalt juurde pääseda. 1 Keskkonnateabe kogumise ja avaldamise kohustus tuleneb enamikest keskkonnavaldkonda käsitlevatest ELi õigusaktidest. Nende õigusaktide ülevõtmine on toimunud keskkonna valdkonna eriseadustega. Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, tuginedes eelkõige ELi keskkonnainfo direktiivile. Eelnõu vastavust Euroopa Liidu õigusele analüüsitakse seletuskirja 5. osas. Eelnõu tugineb ka keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonile, mille Eesti ratifitseeris 06.06.2001 vastu võetud seadusega (RT II 2001, 18, 89). Konventsiooni artikli 5 lõike 1 punkti a kohaselt tagab konventsiooniosaline, et avaliku võimu organid haldavad ja ajakohastavad oma ülesannete täitmiseks vajalikku keskkonnainfot; artikli 5 lõike 2 kohaselt tagab konventsiooniosaline, et riigisisestes õigusaktides sätestatud kord, mille kohaselt avaliku võimu organ teeb keskkonnainfo üldkättesaadavaks, on selgesti sõnastatud ning et ta keskkonnainfo saamise hõlbustamiseks muu hulgas: a) edastab üldsusele üksikasjalikku teavet selle kohta, milliselt avaliku võimu organilt mis laadi ja kui suures mahus keskkonnainfot saab, ning teeb teatavaks ka info andmise tähtajad, info avalikustamise tingimused ja info saamise korra; b) rakendab üldsusele info kättesaadavaks tegemiseks selliseid abinõusid nagu: i) koostab avalikke nimekirju, registreid või faile; ii) konventsiooni alusel nõuab ametnikelt, et nad aitaksid üldsusel infot saada; iii) määrab üldsuse teavitamiseks infopunktid; c) võimaldab tasuta saada keskkonnainfot, mis on talletatud punkti b alapunktis i käsitletud nimekirjades, registrites ja failides. Artikli 5 lõike 4 kohaselt avaldab konventsiooniosaline korrapäraselt iga kolme või nelja aasta tagant keskkonna seisundi riikliku aruande ja levitab seda. Aruanne sisaldab muu hulgas andmeid keskkonna kvaliteedi ja keskkonda kahjustavate tegurite kohta. Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna tegemist ei ole põhimõtteliselt uut õigust loova õigusaktiga. Eelnõukohase seadusega korrastatakse keskkonnateabe kogumise korda, sh ajakohastatakse seni KeRSis sätestatud aegunud nõudeid. Eelnõus kirjeldatakse keskkonnateabe kogumist ning jaotumist eri andmekogudesse selliselt, nagu see tegelikult toimub. Keskkonnateavet sisaldavate andmekogude korrastamise protsess on toimunud juba pikema aja vältel, muu hulgas on asutatud keskkonnaseire andmekogu KESE (keskkonnaseire seaduse alusel), keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel) ning kalanduse lubasid ja andmeid sisaldav teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu TEHA (kalapüügiseaduse alusel). Seejuures on nende eelnõude seletuskirjades antud ülevaates kajastatud ka kavatsust keskkonnaregistri süsteem ümber korraldada. Eelnõukohase seadusega antakse korrektne õiguslik alus olemasolevale Eesti looduse infosüsteemile, mida seni on käsitletud keskkonnaregistri alaminfosüsteemina. Eelnõukohase seadusega muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) redaktsiooni, mis jõustus 01.01.2020 (RT I, 21.12.2019, 2). Eelnõukohase seadusega tunnistatakse kehtetuks KeRS. Seoses KeRSi kehtetuks tunnistamisega muudetakse järgmiste seaduste, milles sisaldub viide KeRSile või keskkonnaregistrile, all viidatud redaktsioone: geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus – RT I, 15.03.2019, 23; ehitusseadustik - RT I, 21.12.2019, 5; 2 keskkonnatasude seadus - RT I, 21.04.2020, 12; looduskaitseseadus - RT I, 22.02.2019, 21; maapõueseadus - RT I, 21.12.2019, 11; metsaseadus - RT I, 13.03.2019, 61; riigilõivu seadus - RT I, 12.02.2020, 4; veeseadus - RT I, 21.12.2019, 17. Eelnõukohase seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Seaduseelnõu algatamise vajalikkus ja seaduse eesmärk Eelnõukohase seaduse eesmärk on ajakohastada keskkonnateabe käitlemise kord riigi andmekogudes. KeRS jõustus 2003. aasta 1. jaanuaril, s.o 17 aastat tagasi. Seaduse eesmärgiks oli koondada kõik keskkonnaandmed selliselt, et neid andmeid oleks võimalik saada ühest kohast. Tegemist oli olulise uuendusega keskkonnaandmete hõives, sest varasem praktika nägi iga keskkonnaobjekti jaoks ette iseseisva registri, mille ülesehituses ei lähtutud ühetaolistest põhimõtetest. Seaduse koostajad lootsid vaadata tulevikku ja tagada kõigi keskkonnaandmete kogumise, ka nende, mida seaduse koostamise ajal üldse ei kogutud. Seaduse toimimise tagantjärgi hinnates tuleb tõdeda, et ühest küljest oli seadus oluliselt ambitsioonikam, kui praktikas on suudetud realiseerida. Kõiki keskkonnaregistrisse kavandatud nimistuid ei ole sündinud. Kuid teisest küljest on seadusel ilmselgeid ajastu tunnuseid, kasutades sõnu, struktuuri ja nõudeid, mis olid omased pigem paberil peetavale andmekogule. Viieteistkümne aastaga on pea tundmatuseni muutunud see, milliseid nõudeid nüüdisaegsele infosüsteemile esitatakse. Märkimisväärselt on muutunud riigi andmekogude haldamine. Kõige enam on tõenäoliselt muutunud infotehnoloogiline suutlikkus. KeRSi vastuvõtmise ajal kehtis andmekogude seadus, mis tunnistati kehtetuks juba 2008. aasta 1. jaanuarist seoses andmekogude regulatsiooni uuendamisega ja üleviimisega avaliku teabe seadusesse. Samal ajal on KeRSis tehtud vaid pisimuudatusi tulenevalt valdkonna eriseadustes kasutatud mõistete muutmisest. Aastate jooksul on KeRSi sätteid üritatud sobitada tegelikule olukorrale, kuid õigusselguse ja parema halduse huvides tuleb KeRSis sätestatu ajakohastada. Keskkonnaregistri probleemidele on tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll oma 2013. a auditis „Infosüsteemide pidamine ja arendamine Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas“1. Auditis leiti, et andmevigu esineb võrreldes teiste Keskkonnaministeeriumi infosüsteemidega kõige rohkem just keskkonnaregistris. Kuna keskkonnaregister suures osas peegeldab teiste andmekogude andmeid, siis tekib andmete ülekandmisel vigu, mida ei suuda tuvastada ka lisakontrollid. Seega ei ole eraldi keskkonnaregistri loomine erinevalt algsest ideest loonud õigusliku tähendusega usaldusväärseid andmeid, vaid on usaldusväärsust pigem vähendanud. Lisaks leiab Riigikontroll, et kuigi KeRSis on kirjeldatud keskkonnaregistrit keskse süsteemina, ei ole seaduse ellurakendamisel see eesmärk realiseerunud. Osa KeRSis välja toodud andmetest ei ole keskkonnaregistris ka praegu. Riigikontroll soovitab auditis otsustada kiiremas korras keskkonnaregistri edasine staatus, kuna keskkonnaregister ei ole praegusel kujul tõenäoliselt elujõuline. Ka auditis soovitatakse keskkonnaregistri asemele luua portaal, mille kaudu kõik soovijad oma kasutajaõigustest lähtudes vahetult vajalikele andmetele ligi pääsevad. 1 http://egov.nik.gov.pl/g/egov/EE/2012/EnvironmentIS/Enviromental_IT_Systems_2013_est_origin.pdf. 3 Eelnõukohase seadusega tunnistatakse KeRS kehtetuks. Uus kord vastab sellele, kuidas keskkonnateavet on tegelikult kogutud, sh eristab seni keskkonnaregistri alaminfosüsteemideks (ka sidussüsteem, allsüsteem) nimetatud infosüsteemid iseseisvate andmekogudena. Valdav osa keskkonnaregistri senistest nimistutest/andmetest on praegu ja on ka eelnõu kohaselt koondatud Eesti looduse infosüsteemi EELIS. Mitme seni ka keskkonnaregistri nimistuks loetud andmestiku suhtes on vahepealsel ajal loodud eraldi andmekogud või infotehnoloogiliselt sõltumatud infosüsteemid. Keskkonnaregister on riigi infosüsteemi haldussüsteemis RIHA registreeritud 2010. aastal. Keskkonnaregistri alaminfosüsteemideks on RIHAs märgitud jäätmearuandluse infosüsteem JATS, veekasutuse infosüsteem VEKA, õhu saasteallikate infosüsteem OSIS, keskkonnaregistri maardlate nimistu, teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu TEHA ning Eesti looduse infosüsteem EELIS. JATS, OSIS ja VEKA andmed on suures osas juba hõlmatud infosüsteemi KOTKAS ning süsteemid suletakse projekti KOTKAS II-III etapi lõpuks (pärast 2021. a augustit). Keskkonnateavet sisaldavate andmekogude korrastamise protsessi käigus on eraldi asutatud keskkonnaseire andmeid sisaldav andmekogu KESE, keskkonnalubade andmeid sisaldav andmekogu KOTKAS ning kalanduse lubasid ja andmeid sisaldav teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu TEHA. Eelnõukohase seadusega antakse korrektne õiguslik alus olemasolevale Eesti looduse infosüsteemile, mida seni on käsitletud keskkonnaregistri alaminfosüsteemina. Samuti on eelnõus sätestatud ühtsed alused keskkonnaandmete avalikustamisele andmekogudes ning seaduslik alus keskkonnaandmeid koondava keskkonnaportaali (veebileht) loomiseks. Eelnõu koostamisel on tuginetud KeRSi vastuvõtmisest möödunud ajani koostatud keskkonnaregistri ja selle alaminfosüsteemide analüüsidele. Muu hulgas on Keskkonnaministeerium analüüsinud valitsemisala andmekogude õiguslikke aluseid, toimivust ja sidusust. Eelnõukohase seadusega iseseisva andmekogu staatuse saav keskkonnaregistri alaminfosüsteem Eesti looduse infosüsteem loodi enne KeRSi jõustumist. Eelnõu koostamisel on lähtutud Keskkonnaagentuuri keskkonnaregistri visioonidokumendist ja EELISe arendamiseks koostatud analüüsidest. 2.2. Senine õiguslik regulatsioon ja selle rakendamise praktika Keskkonnateabe mõiste ja selle avalikustamise üldkohustused sätestab KeÜS, tuginedes keskkonnateabe direktiivile. KeÜSi § 24 lõike 2 kohaselt on keskkonnateave kirjalikus, nähtavas, kuuldavas, elektroonilises või mis tahes muus materiaalses vormis olev teave, mis käsitleb: 1) selliste keskkonnaelementide nagu õhu, atmosfääri, vee, pinnase, maa, maastike ja looduslike alade, sealhulgas märg-, ranna- ja merealade seisundit, looduslikku mitmekesisust ja looduse koostisosade, sh geneetiliselt muundatud organismide seisundit ning nende vastastikust toimet; 2) selliseid tegureid nagu ained, energia, müra, vilkuv valgus, vibratsioon, kiirgus või jäätmed, sh radioaktiivsed jäätmed ja heited, mis mõjutavad või tõenäoliselt mõjutavad punktis 1 nimetatud keskkonnaelemente; 3) selliseid meetmeid, sh haldusmeetmeid, nagu õigusaktid, kavad, programmid, planeeringud, keskkonnakokkulepped ja tegevused, mis mõjutavad või tõenäoliselt mõjutavad punktides 1 ja 2 nimetatud keskkonnaelemente ja tegureid, ning samuti nende keskkonnaelementide kaitseks kavandatud meetmeid või tegevusi; 4) aruandeid keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise kohta; 4 5) tulu- ja kuluanalüüse ning muid majandusanalüüse ja prognoose, mida kasutatakse punktis 3 nimetatud meetmete ja tegevuste raames; 6) inimeste tervist ja ohutust, sh joogivee ja toiduahela saastatust, ning inimeste elutingimusi ning kultuuriväärtuste ja ehitiste olukorda sel määral, kui neid mõjutab või võib mõjutada punktis 1 nimetatud keskkonnaelementide seisund või nende elementide kaudu punktides 2 ja 3 nimetatud mis tahes tegurid, meetmed või tegevused. KeÜSi § 26 lõige 1 kohustab haldusorganit koguma ja säilitama tema ülesannete täitmiseks vajalikku keskkonnateavet viisil, mis tagab selle arusaadavuse, täpsuse, võrreldavuse ja ajakohasuse ning võimaldab selle tõhusat avalikustamist. KeÜSi § 27 sätestab haldusorgani kohustused keskkonnateabe avalikustamisel. Keskkonnateabe mõistet teised eriseadused ei kasuta. KeRSi § 1 sätestab seaduse reguleerimisala järgmiselt: „Käesolevas seaduses sätestatakse loodusressursse, looduspärandit, keskkonnaseisundit ja keskkonnategureid käsitlevate andmete keskkonnaregistrisse kandmise, andmete registris hoidmise ning andmete töötlemise ja väljastamise alused.“ Keskkonnaregistri 2. peatükk „Keskkonnaregistrisse kantavad andmed“ on jaotatud kuueks jaoks, mis ei vasta seaduse §-s 1 sõnastatud reguleerimisalale. Seaduse 2. peatüki jaod on järgmised: loodusressursside arvestus, loodusobjektide arvestus, bioloogiliste keskkonnategurite arvestus, keskkonnaseisundi arvestus ja looduslike keskkonnategurite arvestus. Selline liigendamine/grupeerimine on kohati üsna meelevaldne. Püüe hõlmata andmete kogumise kohustus andmeobjekti abstraktse nimetusega on seaduse rakendajale pigem eksitav. Andmete registrisse kandmisel lähtutakse eelkõige andmeobjekti konkreetsetest tunnustest. KeRSis jaotatakse kogutavad keskkonnaandmed järgmiselt:  loodusressursid – 1) maavarad, 2) kasvav mets, 3) põhjavesi, 4) veekogud, 5) pinnaveekasutus (pinnaveehaarded), 6) kalavaru, 7) jahiulukivaru;  loodusobjektid (KeRSi §-des 1 ja 3 nimetatud ka looduspärandiks) – 8) kaitstavad loodusobjektid, 9) rand ja kallas, 10) vääriselupaigad, 11) inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju vähendamise alad (veehaarde sanitaarkaitseala, veekaitsevöönd, teekaitsevöönd, elektri- ja gaasivõrgu kaitsevöönd), 12) puhkealad;  bioloogilised keskkonnategurid – 13) geneetiliselt muundatud organismid (GMOd), 14) sissetoodud võõrliigi isendid, 15) loomakogud, 16) CITESi liikide isendid;  keskkonnaseisund – 17) keskkonnaloa alusel esitatud seisundiandmestik, 18) keskkonnaseire andmed, 19) tehislikest keskkonnateguritest põhjustatud alade (paikse saasteallika sanitaarkaitseala, suurõnnetuse ohuga ettevõtte territoorium) nimistu;  looduslikud keskkonnategurid – 20) hüdrometeoroloogiliste vaatluste andmed, 21) üleujutusalad, 22) alad, kus looduskiiritus võib kahjustada inimese tervist;  jäätmed ja radioaktiivsed jäätmed – 23) jäätmeandmestik, 24) jäätmekäitluskohtade nimistu, 25) radioaktiivsete jäätmete hoidlate nimistu. Alljärgnevalt antakse ülevaade KeRSis sätestatud kõikide nimistute tegelikust rakendamisest ning selgitatakse lühidalt, millise lahenduse pakub selle nimistu kohta eelnõukohane seadus. 1. Maavarad KeRSi § 8 lõike 1 kohaselt peetakse maavarade arvestust maardlate nimistuna. Maardlate nimistu volitatud töötlejaks on Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a korraldusega nr 360 määratud Maa-amet. Maardlate nimistu andmed avalikustatakse Maa-ameti maardlate kaardirakenduse kaudu. Keskkonnaregistri avalikus teenuses, mida haldab Keskkonnaagentuur, ei ole maardlate nimistu hõlmatud. Maardlate nimistu on KeRSi jõustumisest ja ka sellele 5 eelnenud ajal olnud infotehnoloogiliselt keskkonnaregistri teistest alaminfosüsteemidest sõltumatu. Vastava infotehnoloogilise suutlikkuse olemasolul võib edaspidi kaaluda maardlate andmete kuvamist loodavas keskkonnaportaalis. Andmekoguna ei ole maardlate nimistut otstarbekas liita teiste keskkonnateavet sisaldavate andmekogudega. Eelnõus tehakse ettepanek sätestada maardlate nimistu iseseisva andmekoguna, s.o maavarade registrina. Selleks nähakse ette asjakohased muudatused maapõueseaduses. 2. Kasvav mets KeRSi § 8 lõike 2 kohaselt peetakse kasvava metsa arvestust metsamajandamisüksuste nimistuna. Metsamajandamisüksuste nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 10. Samal ajal sätestab metsaseaduse § 9 metsaressursi arvestuse riikliku registri iseseisva andmekoguna, s.o mitte osana keskkonnaregistrist. Metsaseaduse alusel loodud metsaregister on praegu ka tegelik metsa paiknemise, pindala, tagavara, kasutamise ja seisundi andmete kogumise, säilitamise ja avalikuks tegemise koht. Keskkonnaregistri avalik teenus metsaregistri andmeid ei sisalda. Metsaregistri põhimäärus on kehtestatud metsaseaduse alusel keskkonnaministri 28. augusti 2017. a määrusega nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“. Sellest tulenevalt puudub vajadus KeRSi kehtetuks tunnistamisel selles sisalduvate metsamajandamisüksuste nimistu sätteid teistesse õigusaktidesse üle viia. 3. Põhjavesi KeRSi § 8 lõike 3 kohaselt peetakse põhjavee arvestust põhjaveehaarete nimistuna. Põhjaveehaarete koosseisu nimistu sätestab KeRSi § 11. Veeseaduse § 16 kohaselt on veehaare ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist. Põhjaveehaarete arvestust on seni peetud keskkonnaregistri alaminfosüsteemina EELISes. Eelnõu kohaselt jätkub põhjaveehaarete arvestuse pidamine EELISes. 4. Veekogud KeRSi § 8 lõike 4 kohaselt peetakse veekogude arvestust veekogude nimistuna. Veekogude nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 12. Veeseaduse § 3 lõike 1 kohaselt on veekogu püsiv või ajutine voolava, aeglaselt liikuva või seisva veega täidetud süvend, nagu jõgi, oja, paisjärv, allikas, peakraav, kanal, järv või meri ning maaparandussüsteemi eesvool. Veeseaduse §-s 3 sätestatakse täiendavad tingimused teatud veekogude veeseaduse mõttes veekogudeks lugemise kohta. Veekogude arvestust on seni peetud keskkonnaregistri alaminfosüsteemina EELISes. Eelnõu kohaselt jätkub veekogude arvestuse pidamine EELISes. 5. Pinnaveehaarded KeRSi § 8 lõike 5 kohaselt peetakse pinnaveekasutuse arvestust pinnaveehaarete nimistuna. Pinnaveehaarete nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 13. Veeseaduse § 16 kohaselt on veehaare ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist. Pinnaveehaarete arvestust on seni peetud keskkonnaregistri alaminfosüsteemina EELISes. Eelnõu kohaselt jätkub pinnaveehaarete arvestuse pidamine EELISes. 6. Kalavaru KeRSi § 8 lõike 6 kohaselt peetakse kalavaru arvestust järgmiselt: merel ujuvpüünistega püügi puhul püügiandmestikuna püügipiirkondade lõikes; merel seisevpüünistega püügi puhul püügi- ja asustamisandmestikuna maakondade lõikes; siseveekogude ja piiriveekogude puhul püügi- ja asustamisandmestikuna veekogude lõikes. KeRSi kohaselt tuli kalavarude arvestust seega pidada arvestusena kalapüügi ja asustamise kohta. KeRSi vastavat sätet ei ole selles sätestatu kohaselt rakendatud. Kalapüügi arvestust käsitlevad kalapüügiseaduse §-d 291 ja 61. Kalapüügiseaduse kohaselt toimub erinev arvestus kutselise kalapüügi ning harrastuskalapüügi 6 üle. Harrastuskalapüügi arvestust korraldab Keskkonnaministeerium kalapüügiseaduse § 291 alusel asutatud teadus- ja harrastuskalapüügi TEHA andmekogus. Kutselise kalapüügi arvestust korraldab Maaeluministeerium kalapüügiseaduse §-ga 34 asutatud ning selle lõike 6 alusel maaeluministri 28. detsembri 2016. a määrusega nr 93 „Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“ alusel kutselise kalapüügi registris. Puudub vajadus asutada muid andmekogusid lisaks kalapüügiseaduses sätestatule. Seetõttu ei sisalda eelnõu uusi sätteid kalavarude andmete kogumise kohta. 7. Jahiulukivaru KeRSi § 8 lõike 7 kohaselt peetakse jahiulukivaru arvestust jahipiirkondade nimistuna. Jahipiirkondade nimistu koosseisu kirjeldab seaduse § 15. Jahipiirkonna olulised andmed on selle asukoht, pindala, jahimaade kvaliteet, jahiulukite arvukus ja jahiulukivaru kasutamine. Jahipiirkonnad moodustab jahiseaduse § 11 lõike 2 kohaselt Keskkonnaamet. Keskkonnaregistri avaliku teenuse kaudu tehakse hetkel kättesaadavaks ainult jahipiirkondade andmed (piirid), mida kogutakse ja hoitakse keskkonnaregistri alaminfosüsteemina toimivas EELISes. Jahipiirkonnad on kuvatud ka metsaregistris. Andmeid jahiulukivarude ja nende kasutamise kohta jahipiirkondade nimistu ei sisalda. Jahiulukite seireandmeid kogutakse keskkonnaseire andmetena KESEsse. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmeid hoitakse keskkonnalubade infosüsteemis KLIS. Eelnõu kohaselt kogutakse jahipiirkonna andmed (piirid) EELISesse ning ülejäänud jahiulukivarude andmete (seireandmed, kasutusõiguse loa andmed) suhtes säilib senine kogumine KESEs ja KLISis. Tulevikus on jahinduse lubade menetlus plaanis koondada infosüsteemi KOTKAS, arendus realiseeritakse KOTKAS II–IV projektis 2021. aastal. 8. Kaitstavad loodusobjektid KeRSi § 16 kohaselt peetakse loodusobjektide arvestust muu hulgas kaitstavate loodusobjektide nimistuna. Kaitstavate loodusobjektide nimistu koosseisu kirjeldab seaduse § 17. Kaitstava loodusobjekti mõiste avab looduskaitseseaduse § 4. Kaitstavad loodusobjektid on kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku tasandi kaitstavad loodusobjektid. Kaitstava loodusobjekti määratlusest tulenevalt on selleks kas seaduse kohaselt piiritletud, kindla kaitsekorraga ala või seadusega või selle alusel kaitse alla võetud liik või konkreetne üksik elus või eluta loodusobjekt. Kõik kaitstavad loodusobjektid on ruumiobjektid. Kaitstavate loodusobjektide arvestust on seni peetud EELISes. Eelnõu kohaselt jätkub kaitstavate loodusobjektide arvestuse pidamine EELISes. 9. Rand ja kallas KeRSi § 16 kohaselt peetakse loodusobjektide arvestust muu hulgas ranna ja kalda nimistuna. Ranna ja kalda nimistu koosseisu kirjeldab seaduse § 18. Praegu ei peeta keskkonnaregistris ega selle alaminfosüsteemides ranna ja kalda arvestust. Looduskaitseseaduse § 5 kohaselt on kallas (seaduses nimetatud veekogude kaldaid nimetatakse randadeks) veekogu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd. Looduskaitseseaduse § 35 sätestab rannal ja kaldal kolm erineva ulatuse ja nõuetega vööndit: piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd. Looduskaitseseaduse § 35 lõike 2 kohaselt on vööndite laiuse arvestamise lähtejooneks Eesti topograafia andmekogu (ETAK) põhikaardile kantud veekogu piir. Seega on kalda (ranna) olemasolu eelduseks veekogu ning vööndite määratlemise eelduseks veekogu kaldajoon põhikaardil. Ranna ja kalda vööndite ulatust kirjeldatakse maakatastri seaduse § 9 lõike 5 ja § 12 kohasel kitsenduste kaardil. Maakatastri seaduse § 9 lõike 2 punkti 8 kohaselt on katastriüksuse kasutamise kitsendused üks osa maaregistri andmetest. Ranna ja kalda vööndid ei kirjelda ranna ja kalda keskkonna seisundit, vaid piiranguid, mis on kehtestatud ranna ja 7 kalda kaitseks. Kuna puudub vajadus maaregistris kajastatud andmete dubleerimiseks ning tegemist ei ole keskkonda kirjeldavate andmetega, siis ei sätestata KeRSi kehtetuks tunnistamise korral üheski teises õigusaktis täiendavat vajadust ranna ja kalda ning selle vööndite andmete hoidmiseks lisaks maaregistrile. 10. Vääriselupaigad KeRSi § 16 kohaselt peetakse loodusobjektide arvestust muu hulgas vääriselupaikade nimistuna. Vääriselupaikade nimistu koosseisu kirjeldab seaduse § 19. Vääriselupaiga olulised andmed on selle tüüp, piir ja kasutamisnõuded. Vääriselupaiga mõiste avab metsaseaduse § 23, mille lõike 1 kohaselt on vääriselupaik ala (metsas), kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaikade väljavalik toimub metsaseaduse § 23 alusel kehtestatud keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ kohaselt. Vääriselupaikade arvestust on seni peetud keskkonnaregistri alaminfosüsteemina EELISes. Eelnõu kohaselt jätkub vääriselupaikade arvestuse pidamine EELISes. 11. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju vähendamise alad KeRSi § 16 punkti 4 kohaselt peetakse loodusobjektide arvestust muu hulgas inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju vähendamise alade nimistuna. Nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 20, mille lõike 1 kohaselt loetakse sellisteks aladeks veehaarde sanitaarkaitseala, veekaitsevöönd, teekaitsevöönd, elektri- ja gaasivõrgu kaitsevöönd. Veehaarde sanitaarkaitseala on veeseaduse § 148 kohaselt joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatav veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus veeseadusega piiratakse tegevust. Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus sõltub võetava vee kogusest ja põhjavee kaitstuse tasemest. Pinnaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus on määratud seadusega. Teatud juhtudel võib sanitaarkaitseala asendada väiksema ulatusega ja sanitaarkaitsealast erinevate piirangutega hooldusalaga. Uus veeseadus sätestab ka joogiveehaarde toiteala mõiste. Veehaarde sanitaarkaitsealade piire kuvatakse praegu maaregistri kitsenduste kaardil (kitsendusi põhjustavate objektide infosüsteemis KPOIS). Keskkonnaregistrisse (EELISesse) on kantud sanitaarkaitseala ulatus meetrites. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus võib veehaarete lõikes sõltuvalt võetava vee kogusest või ala tundlikkusest erineda, mistõttu maaregistri kitsenduste kaardile info kandmiseks peab veehaarde vastav oluline informatsioon tulenema mujalt. Seetõttu jätkatakse eelnõu kohaselt veehaarde sanitaarkaitsealade, hooldusalade ja joogiveehaarde toitealade registreerimist EELISes koos andmetega veehaarete kohta. EELISe andmete alusel on võimalik sanitaarkaitseala ulatust kuvada maaregistri kitsenduste kaardil. Veekaitsevöönd on veeseaduse kohaselt vöönd rannal või kaldal erosiooni ja hajuheite vältimiseks. Veekaitsevööndi ulatuse sätestab seadus ning seda arvestatakse Eesti topograafia andmekogusse kantud veekogu veepiirist. Veekaitsevööndi ulatust kirjeldatakse maakatastri seaduse § 9 lõike 5 ja § 12 kohasel kitsenduste kaardil. Maakatastri seaduse § 9 lõike 2 punkti 8 kohaselt on katastriüksuse kasutamise kitsendused üks osa maaregistri andmetest. Kuna puudub vajadus maaregistris kajastatud andmete dubleerimiseks ning tegemist ei ole keskkonda kirjeldavate andmetega, siis ei sätestata KeRSi kehtetuks tunnistamisel üheski teises õigusaktis vajadust veekaitsevööndi andmete hoidmiseks lisaks maaregistrile muus andmebaasis. Teekaitsevööndeid ning elektri- ja gaasivõrgu kaitsevööndeid ei ole keskkonnaregistris kunagi registreeritud. Avalikult kasutatava tee, elektripaigaldise ja gaasipaigaldise kaitsevööndi olemuse sätestab ehitusseadustik. Lisaks sellele sätestab ehitusseadustik kaitsevööndid KeRSis 8 nimetamata objektidele: raudtee, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitis, surveseade ja sideehitis. Ehitusseadustiku § 70 lõike 7 kohaselt kantakse andmed ehitise kaitsevööndi kohta maakatastrisse. Sama lahendus jätkub ka edaspidi, mistõttu puudub vajadus nende vööndite kohta midagi eelnõus sätestada. 12. Puhkealad KeRSi § 16 kohaselt peetakse loodusobjektide arvestust muu hulgas puhkealade nimistuna. Puhkealade nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 21, mis sätestab lõikes 1 ka puhkeala mõiste kui puhkeala planeeringuga määratud tervistavate omadustega ala. KeRSi § 21 kohaselt tuli keskkonnaregistri puhkealade nimistusse kanda puhkeala piir ning kehtestatud kohustuste ja piirangute loetelu. Puhkealade nimistut ei ole keskkonnaregistris kunagi moodustatud ega sellesse andmeid kantud. Kehtiva planeerimisseaduse kohaselt võidakse puhkeala määratleda § 13 lõikes 2 nimetatud merealade ja nendega piirneva rannikuala üleriigilises teemaplaneeringus (§ 14 lõike 2 punkt 10), §-s 56 nimetatud maakonnaplaneeringus, § 75 nimetatud üldplaneeringus ning § 126 lõike 1 punktis 19 sätestatud juhul ka detailplaneeringus. Puhkeala mõistet ei avata üheski teises õigusaktis peale KeRSi. Planeeringutes kasutatakse puhkeala mõistet mitmeti, sh sagedasti ühise mõistena sotsiaalsel, ühiskondlikul või muul eesmärgil kasutatava ala tähistamiseks. Planeeringust tuleneva konkreetse tähendusega ala andmestiku hoidmiseks ühes riiklikus registris tuleks oluliselt täpsemalt määratleda nii vastava mõiste sisuline tähendus kui ka selgitada, milliseks vajaduseks selle ala andmeid riiklikult koondatakse. Kuna ühestki õigusaktist ei tulene hetkel puhkeala üheselt mõistetavat tähendust ning puhkealale puuduvad riiklikud kehtestatud ühtsed kasutuspiirangud, siis ei sätestata eelnõus puhkealade andmestiku riikliku kogumise kohustust. 13. Geneetiliselt muundatud organismid (GMOd) KeRSi § 22 lõike 2 punkti 1 kohaselt peetakse bioloogiliste keskkonnategurite arvestust muu hulgas geneetiliselt muundatud organismide nimistuna. Geneetiliselt muundatud organismide nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 23. Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimist ja turustamist reguleerib geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus (edaspidi GMOVS). KeRSis sätestatud GMOde nimistut ei ole sisuliselt moodustatud ega sellesse andmeid kogutud. Selle järgi on puudunud ka reaalne vajadus, kuna GMO keskkonda viimise või turustamise taotlusi ei ole siiani esitatud. GMOVSi § 283 kohaselt tuli Vabariigi Valitsuse määrusega asutada geneetiliselt muundatud põllukultuuride asukohtade ja käitlejate andmekogu. Kuna seni ei ole Eestis keegi geneetiliselt muundatud põllukultuure kasvatanud ega ka nende kasvatamise võimaluste vastu huvi tundnud ja puudub vajadus andmekogu asutamiseks, siis vastavat andmekogu puudutavad sätted tunnistati kehtetuks 2019. aasta alguses. Edaspidi loetakse geneetiliselt muundatud põllukultuuri käitlemine majandustegevuseks, millega alustamise kohta tuleb Põllumajandusametile esitada majandustegevusteade GMOVSi § 283 lõike 1 kohaselt. Majandustegevusteates esitatud andmed kannab Põllumajandusamet taimetervise registrisse. Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määruse „Taimetervise registri põhimäärus“ kohaselt kantakse registrisse muu hulgas geneetiliselt muundatud põllukultuuri liik ja põllumassiivi asukoht. GMOVSi § 6 kohaselt tuleb GMO muul kui turustamise eesmärgil keskkonda viimiseks taotleda luba Keskkonnaministeeriumilt ning § 16 kohaselt tuleb GMO või geneetiliselt muundatud toote turustamiseks taotleda turustamisluba Keskkonnaministeeriumilt. GMO keskkonda viimise või turustamise taotlusi ei ole siiani esitatud, kuid eelnõukohase seadusega nähakse ette, et kui selliseid taotlusi esitatakse, siis vastavaid andmeid ja lube hakatakse hoidma keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Hetkel sellist funktsionaalsust KOTKASes veel arendatud ei ole. IT-arendus planeeritakse KOTKASes selleks siis, kui on oodata esimesi 9 taotlusi. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/18 geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta artikli 31 lõige 3 nõuab riiklike registrite moodustamist GMO keskkonda viimise alade andmete kogumiseks. KeRSi kehtetuks tunnistamisel täiendatakse GMOVSi asjakohaste sätetega – eelnõu kohaselt nähakse ette GMO keskkonda viimise alade andmete hoidmine EELISes ja lubade andmete hoidmine KOTKASes. 14. Sissetoodud võõrliigi isendid KeRSi § 22 lõike 2 punkti 2 kohaselt peetakse bioloogiliste keskkonnategurite arvestust muu hulgas sissetoodud võõrliikide isendite nimistuna. Sissetoodud võõrliikide isendite nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 24. Nimistu andmete koosseisust saab järeldada, et nimistus sooviti hoida andmeid nende võõrliikide isendite kohta, mille sissetoomiseks on antud luba. Sissetoodud võõrliikide nimistut ei ole keskkonnaregistris moodustatud ega sellesse andmeid kogutud. Võõrliikidega seonduvat reguleerib looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse § 57 lõike 7 kohaselt on võõrliigi sissetoomiseks vaja luba ainult mingi ja kähriku elusate isendite Eestisse toomisel. Senise praktika kohaselt taotletakse sellist luba ligikaudu üks kord aastas. Võõrliikide sissetoomiseks saab väljastada lube ka ELi määruse nr 1143/2014 (looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta) alusel. Seni on väljastatud kolm pidamisluba ja ühtegi impordiluba ei ole antud. Kuigi lubade taotlemine võib tulevikus suureneda, puudub veel vajadus sissetoodud võõrliikide isendite suhtes eraldiseisva andmekogu loomiseks. Eelnõus ei sätestata sellise uue andmekogu loomist ning lubade registreerimine ja avalikustamine jätkub loa andja Keskkonnaameti dokumendiregistri kaudu. 15. Loomakogud KeRSi § 22 lõike 2 punkti 3 kohaselt peetakse bioloogiliste keskkonnategurite arvestust muu hulgas kaitstavate liikide isendeid, medaliväärseid jahitrofeesid ja Eestisse loa alusel toodud isendeid sisaldavate loomakogude nimistuna. Loomakogude nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 25. KeRSi vastuvõtmise ajal 2002. aastal kehtis loomastiku kaitse ja kasutamise seadus, mis sätestas loomakogu mõiste ja loomakogude registreerimise kohustuse. Loomastiku kaitse ja kasutamise seadus tunnistati kehtetuks looduskaitseseaduse jõustumisel 2004. aasta 1. maist. Looduskaitseseaduses analoogset korda loomakogu kohta ei kehtestatud. Medaliväärsete jahitrofeedega seonduvat reguleeris ajavahemikul 01.03.2003 kuni 01.06.2013 kehtinud jahiseadus (RT I 2002, 41, 252), mis tunnistati kehtetuks uue jahiseadusega (RT I, 16.05.2013, 2). Varasem jahiseadus defineeris jahitrofee mõiste ning jahipiirkonna kasutaja kohustuse korraldada jahitrofeede ülevaatamist ja hindamist. Uues, 2013. aastal vastu võetud jahiseaduses vastavasisuline kord puudub. Seega praegu puudub teistes õigusaktides KeRSi § 22 lõike 2 punktis 3 nimetatud loomakogudele asjakohane vaste, mille alusel registreerimist vajavad andmed saaksid tekkida. KeRSi rakendamisel on reaalselt arvestust peetud vaid medaliväärsete jahitrofeede üle. Arvestades, et jahiseaduses ei ole peetud vajalikuks jahitrofeedega seonduvat reguleerida, ning seda, et jahitrofee on eelkõige osa jahikultuurist, antakse jahitrofeede andmestik ja selle haldamine üle jahindusorganisatsioonile MTÜ Eesti Jahimeeste Selts. Kuna medaliväärsete jahitrofeede andmestikul ei ole iseseisva andmekogu tähendust ning jahiseadus ei käsitle jahitrofeede hindamisega seonduvat, siis puudub vajadus jahitrofeede hindamise ja andmete kogumisega seonduvat seaduse tasandil reguleerida. Keskkonnaregistrisse seni kogutud jahitrofeede nimistu andmed säilivad EELISe arhiivis eelnõu rakendussätete kohaselt. 16. CITESi liikide isendid KeRSi § 22 lõike 2 punkti 4 kohaselt peetakse bioloogiliste keskkonnategurite arvestust muu hulgas nende liikide isendite nimistuna, millega tehtavad toimingud on rahvusvaheliselt reguleeritud. Nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 26. Rahvusvaheliselt reguleeritud 10 toimingutega liikideks loetakse looduskaitseseaduse §-s 59 viidatud EL Nõukogu määruses nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel lisades sätestatud liike. ELi määrusega rakendatakse ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (lühend CITES, konventsiooni ingliskeelsest nimest). CITESi nimistut ei ole keskkonnaregistris moodustatud ega sellesse andmeid kogutud. CITESi lubade taotlused ja load registreeritakse loa andja, Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistris. CITESi taotlusi esitatakse aasta jooksul ligikaudu 200. 17. Keskkonnaloa alusel esitatud seisundiandmestik KeRSi § 27 kohaselt peetakse keskkonnaseisundi arvestust keskkonnaregistris keskkonnaseisundi andmestikuna ja tehislikest keskkonnateguritest põhjustatud ohuga alade nimistuna. Keskkonnaseisundi andmestiku üheks vormiks on KeRSi § 28 kohane keskkonnaloa alusel esitatud andmestik, mille kohaselt tuleks registrisse kanda andmed keskkonda viidud saasteaine või keskkonnas toimunud muutuse kohta. Nimetatud andmed tekivad keskkonnaloa omaja esitatud aruannete alusel. Praegu registreeritakse keskkonnaloa alusel esitatavad seisundiandmed järgmiselt:  vee erikasutuslubade veekasutuse, sh heitvee kvaliteedi andmed esitatakse KOTKASesse;  õhusaastelubade aruannete andmed esitatakse keskkonnaregistri alaminfosüsteemi OSIS (õhusaasteallikate infosüsteem);  jäätmelubade aruannete andmed esitatakse keskkonnaregistri alaminfosüsteemi JATS (jäätmearuandluse infosüsteem). KeÜSi § 401 alusel on keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määrusega nr 20 asutatud riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguna keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS. KeÜSi § 401 lõike 1 punkti 1 kohaselt on KOTKASe eesmärk lihtsustada keskkonnakomplekslubade ja kiirgustegevuslubade taotlemist ja menetlemist, loaga seotud seire-, aruandlus- ja muude kohustuste täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust. 01.01.2020 jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega täiendati KOTKASe eesmärki keskkonnalubade ja üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu lubadega. Ühtne keskkonnaluba asendab seniseid õhu-, vee-, jäätme- ja kaevandamisvaldkonna üksiklubasid. KOTKASe põhimääruse § 7 lõike 1 kohaselt kantakse andmekogusse loa taotluste, lubade, keskkonnakasutuse aruannete, lubade alusel toimuva seire, kontrollseire, kompleksloa kohustusega käitise korrapärase keskkonnaalase kontrolli ja keskkonnatasudega seotud andmed. Praeguseks on valminud KOTKAS I etapi arendused ja nende tulemusel toimub kogu komplekslubade, kiirgustegevuslubade, keskkonnalubade ja üldgeoloogilise uurimistöö ning geoloogilise uuringu lubade menetlus (loa taotlemine, seire- ja aastaaruannete esitamine) KOTKASes. Ülejäänud keskkonnavaldkonna lubade ja registreeringute menetlus ja aruandlus viiakse KOTKASesse järk-järgult aastatel 2020–2021. KOTKAS II arendusperiood jaguneb neljaks etapiks:  KOTKAS II-I etapp (live alates juuli 2019): vee-, õhu- ja jäätmevaldkonna loamenetlus ja keskkonnaloa aruandlus;  KOTKAS II-II etapp (live alates märts 2020): maavarade valdkonna loamenetlus, keskkonnatasude menetlus; 11  KOTKAS II-III etapp (live alates aprill 2021): õhu-, vee- ja jäätmevaldkonna registreeringute menetlus;  KOTKAS II-IV etapp: jahinduse, KHG ja riikidevahelise jäätmeveo loamenetlus. Kuna keskkonnalubade aruannete esitamisega seonduvalt on juba jõustunud muudatus, mille kohaselt aruannete andmeid registreeritakse KOTKASes, ei ole vaja eelnõus sätestada uusi norme. 18. Keskkonnaseire andmed KeRSi § 27 kohaselt peetakse keskkonnaseisundi arvestust keskkonnaregistris keskkonnaseisundi andmestikuna ja tehislikest keskkonnateguritest põhjustatud ohuga alade nimistuna. Keskkonnaseisundi andmestiku üheks vormiks on KeRSi § 29 kohane keskkonnaseire programmi alusel esitatud andmestik. Keskkonnaseire programmi andmestiku hulka kuuluksid KeRSi kohaselt riikliku keskkonnaseire programmi alusel koostatud aruannete andmed. Keskkonnaseire andmete hoidmist reguleerib keskkonnaseire seadus, mille 2017. aasta 1. septembril jõustunud muudatuste kohaselt hoitakse ja avaldatakse neid andmeid keskkonnaseire andmekogus KESE ja muus Keskkonnaministeeriumi haldusala infosüsteemis. Keskkonnaseire andmekogu on asutatud keskkonnaministri 18. oktoobri 2017. a määrusega nr 42 „Keskkonnaseire andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“. Seetõttu ei ole keskkonnaseire andmete kogumist vaja rohkem reguleerida. KeRSi § 29 lõike 3 kohaselt on keskkonnaseisundi andmestiku registrikaardi lisa seirealade või seirejaamade ülevaatekaart ja asukohakaart. Riikliku keskkonnaseire jaama, ala ja koha mõiste sätestab keskkonnaseire seaduse § 8. Seirejaamade, -alade ja -kohtade andmeid hoitakse EELISes ning see sätestatakse ka eelnõus. 19. Tehislikest keskkonnateguritest põhjustatud alade nimistu KeRSi § 27 kohaselt peetakse keskkonnaseisundi arvestust keskkonnaregistris keskkonnaseisundi andmestikuna ja tehislikest keskkonnateguritest põhjustatud ohuga alade nimistuna. Keskkonnaseisundi andmestiku üheks vormiks on KeRSi § 30 kohane tehislikest keskkonnateguritest põhjustatud ohuga alade nimistu. Tehislikest keskkonnateguritest põhjustatud aladeks on KeRSi § 30 lõike 1 kohaselt paikse saasteallika sanitaarkaitseala ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte territoorium. Paikse saasteallika sanitaarkaitseala mõiste sätestas KeRSi vastuvõtmise ajal, perioodil 01.01.1999 kuni 29.09.2004 kehtinud välisõhu kaitse seaduse (RT I 1998, 41, 624) § 23. Paikse saasteallika sanitaarkaitseala oli maa-ala saasteallika ümber, mille piires kehtisid sotsiaalministri määrusega kehtestatud eritingimused ning mille kohal olevas õhus võis saasteainete piirväärtust ületada. 2004. aasta 30. septembril jõustunud uus välisõhu kaitse seadus (RT I 2004, 43, 298) ega seda alates 2017. aasta 1. jaanuarist asendav atmosfääriõhu kaitse seadus enam paikse saasteallika sanitaarkaitseala korda ei sisalda. 2004. aasta välisõhu kaitse seaduse seletuskirja kohaselt jäeti see välja, kuna ELi välisõhukaitse poliitika ei luba sanitaarkaitseala moodustamist (saasteainete piirväärtuse ületamist) paikse saasteallika ümbruses. Seetõttu ei ole vaja KeRSi § 30 lõike 1 punktis 1 nimetatud paikse saasteallika sanitaarkaitseala andmete kogumist eelnõus reguleerida. Suurõnnetuse ohuga ettevõtte mõiste sätestab kemikaaliseaduse § 21 lõige 4: „Suurõnnetuse ohuga ettevõte on käitis, kus kemikaali käideldakse künniskogusest suuremas koguses.“ Kemikaaliseadus ei reguleeri suurõnnetuse ohuga ettevõtete andmete registreerimisega seonduvat. Keskkonnaregistri vastavat nimistut ei ole moodustatud. Päästeameti kogutud 12 suurõnnetuse ohuga ettevõtete andmed kuvatakse praegu Maa-ameti geoportaalis vastava rakenduse kaudu. Käitamislube (tähtajatud) ohtliku kemikaali käitlemiseks annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Kehtivad load on kättesaadavad tehnilise järelevalve infosüsteemist, mille põhimääruse on kehtestanud majandus- ja taristuminister 26. juunil 2015. aasta määrusega. Keskkonnakaitselubadega suurõnnetuse ohuga käitiste andmed kogutakse koos loa andmetega infosüsteemi KOTKAS. Kuna andmeid suurõnnetuse ohuga ettevõtete kohta koondatakse mitmesse infosüsteemi, võib sellekohase infotehnoloogilise suutlikkuse korral edaspidi kaaluda suurõnnetuse ohuga ettevõtete andmete kuvamist loodavas keskkonnaportaalis. 20. Hüdrometeoroloogiliste vaatluste andmed KeRSi § 31 lõike 1 kohaselt peetakse looduslike keskkonnategurite ja nende mõju arvestust muu hulgas looduslike keskkonnategurite andmestikuna. Looduslike keskkonnategurite andmestiku koosseisu sätestab KeRSi § 32, andmed tekivad hüdrometeoroloogiliste vaatlusprogrammide alusel. Hüdrometeoroloogilised vaatlusprogrammid on esitatud tervikuna koos riikliku keskkonnaseisundi seire programmiga. See ei tähenda, et tegemist on keskkonnaseisundi seire programmiga. Nende programmide eesmärgid, objektid ja ulatus erineb keskkonnaseisundi seire programmidest, kuid samas need tegurid mõjutavad oluliselt looduskeskkonna seisundit. Samuti erinevad hüdrometeoroloogilise seire nõuded keskkonnaseisundi seire nõuetest. Keskkonnaministri 23. jaanuari 2017. a määruse nr 3 „Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise nõuded ja kord“ § 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt on meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire esitatud koos riikliku keskkonnaseire programmi allprogrammidega kui olulise mõjuga tegurid keskkonnaseisundile. Keskkonnaseire andmete hoidmist reguleerib keskkonnaseire seadus, mille 2017. aasta 1. septembril jõustunud muudatuste kohaselt hoitakse ja avaldatakse keskkonnaseire andmeid keskkonnaseire andmekogus KESE ja muus Keskkonnaministeeriumi haldusala infosüsteemis. Keskkonnaseire andmekogu on asutatud keskkonnaministri 18. oktoobri 2017. a määrusega nr 42 „Keskkonnaseire andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“. Seetõttu ei ole eelnõus vaja rohkem reguleerida hüdrometeoroloogiliste andmete kogumist. 21. Üleujutusalad KeRSi § 31 lõike 1 kohaselt peetakse looduslike keskkonnategurite ja nende mõju arvestust muu hulgas looduslikest keskkonnateguritest ohustatud alade nimistuna. Looduslikest keskkonnateguritest ohustatud alade nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 33. Looduslikest keskkonnateguritest ohustatud aladeks on KeRSi § 31 lõike 2 kohaselt muu hulgas üleujutusalad. Üleujutusalade käsitlus tuleneb veeseadusest ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta. KeRSi jõustumise ajal käsitles veeseadus üleujutust vaid üldiste veekasutaja nõuete raames (kohustus vältida üleujutust). Pärast ELi üleujutusdirektiivi jõustumist on veeseadust oluliselt täiendatud. Direktiivist tulenevalt sätestab veeseadus kohustuse koostada üleujutusega seotud riskide hindamise aruanded ning nendest tulenevalt iga olulise riskipiirkonna kohta üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaart. Veeseadus kohustab kaardid avaldama veemajanduskavas ja Keskkonnaministeeriumi veebilehel. Keskkonnaregistris on üleujutusaladega seotud looduslikest keskkonnateguritest ohustatud alade nimistu EELISes üks osa tundlike alade nimistust. Praegu on lisaks Keskkonnaministeeriumi kodulehele võimalik üleujutusalade kaartidega tutvuda ka Maa-ameti geoportaali vastava rakenduse kaudu. Eelnõu kohaselt hoitakse üleujutusohuga alade andmeid EELISes. 22. Alad, kus looduskiiritus võib kahjustada inimese tervist 13 KeRSi § 31 lõike 1 kohaselt peetakse looduslike keskkonnategurite ja nende mõju arvestust muu hulgas looduslikest keskkonnateguritest ohustatud alade nimistuna. Looduslikest keskkonnateguritest ohustatud alade nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 33. Looduslikest keskkonnateguritest ohustatud aladeks on KeRSi § 31 lõike 2 kohaselt muu hulgas alad, kus looduskiiritus võib kahjustada inimese tervist. Keskkonnaregistris ei ole looduskiiritusega seotud looduslikest keskkonnateguritest ohustatud alade nimistut moodustatud. Kiirgusseaduse § 17 kohaselt on looduskiiritus maise või kosmilise päritoluga looduslikest ioniseeriva kiirguse allikatest põhjustatud kiiritus. Looduskiiritust käsitleb kiirgusseaduse 5. peatükk. Looduskiiritus võib suureneda inimese tegevuse tõttu, eelkõige loodusliku kiirgusallika kaevandamisel või kasutamisel tootmises. Selliseid tegevusi piiratakse kiirgustegevusloaga ning loaga seotud andmed, sh seisundiandmed, koondatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. Kiirgusseadus ei käsitle muul moel alasid, kus looduskiirgus võib kahjustada inimese tervist. Eestis võib mõnes piirkonnas pinnasest, ehitusmaterjalidest ja kraaniveest eluruumidesse tungiv radoon põhjustada aastas 10 mSv või suurema kiiritusdoosi. Radooniuuringuid korraldab Keskkonnaamet ning uuritud alade kohta on aastate jooksul koostatud radoonikaarte, mis on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel. ELi direktiivi 2013/59/Euratom artikli 103 lõige 3 kohustab liikmesriike määrama kindlaks alad, kus radoonisisaldus ületab märkimisväärses arvus hoonetes riikliku viitetaseme. Eesti radooniriski levilate kaardid on kättesaadavaks tehtud Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Infotehnoloogilise suutlikkuse olemasolul võib edaspidi kaaluda radooniriski levilate kaardiandmete kuvamist kas Maa-ameti geoportaalis või loodavas keskkonnaportaalis. 23. Jäätmed KeRSi § 34 kohaselt peetakse jäätmete ja radioaktiivsete jäätmete arvestust muu hulgas jäätmete andmestikuna. Jäätmeandmestiku koosseisu sätestab KeRSi § 35 ning see peab sisaldama teavet tekkivate ja käideldavate jäätmete liigi, hulga ja päritolu, jäätmekäitlejate, jäätmetekitajate, jäätmevahendajate, jäätmelubade ja ohtlike jäätmete käitluslitsentside ning jäätmete riikidevaheliste vedude kohta. Kuna jäätmeluba on KeÜSi § 41 lõike 1 punkti 3 kohaselt keskkonnaluba, siis dubleerib KeRSi § 34 jäätmelubade alusel kogutavate andmete (tekkivate ja käideldavate jäätmete liik, hulk, päritolu) korral KeRSi § 28 sätestatud keskkonnaloa alusel esitatud andmestikku. 01.01.2020 jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatuse kohaselt (§ 401 lõike 1 punkt 1) kantakse KOTKASesse kõigi keskkonnalubadega, sh jäätmelubadega seotud aruandlus. 01.01.2020 jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega muudeti ka jäätmeseaduse § 117 lõiget 1 (andmete esitamine keskkonnaregistrisse) ja tunnistati kehtetuks jäätmeseaduse § 118 (andmetöötlus). Samuti loobuti ohtlike jäätmete käitluslitsentsist kui tegevusloast, mistõttu ei ole vaja eelnõus sätestada ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmete kogumist. Jäätmete riikidevaheliseks veoks antakse jäätmeseaduse § 108 kohaselt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ sätestatud korras jäätmete riikidevahelise veo luba. Jäätmeseaduse § 114 kohaselt peab jäätmete riikidevahelise veo lubade arvestust Keskkonnaamet. Riikidevahelise jäätmeveo loamenetlus arendatakse KOTKASesse II-IV etapi käigus. Seetõttu ei ole vaja eelnõus sätestada riikidevahelise veo lubade arvestuse pidamisega seotud kohustusi. 24. Jäätmekäitluskohad KeRSi § 34 kohaselt peetakse jäätmete ja radioaktiivsete jäätmete arvestust muu hulgas jäätmete kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmekäitluskohtade nimistuna. Jäätmekäitluskohtade 14 nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 36. Jäätmeseaduse § 36 lõike 1 kohaselt on jäätmekäitluskoht tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. KOTKASesse kogutakse jäätme-, vee-, atmosfääriõhu kaitse ja tööstusheite seaduse alusel keskkonnakaitseloaga määratud andmed, sh asukoha andmed. KOTKAS II projekti raames arendati KOTKASesse jäätmekäitluskohtade register, mille õiguslik alus kehtestatakse põhimäärusega. Seetõttu ei ole vaja enam eelnõus reguleerida jäätmekäitluskohtade andmete kogumist. 25. Radioaktiivsete jäätmete hoidlad KeRSi § 34 kohaselt peetakse jäätmete ja radioaktiivsete jäätmete arvestust muu hulgas radioaktiivsete jäätmete hoidlate nimistuna. Radioaktiivsete jäätmete hoidlate nimistu koosseisu sätestab KeRSi § 37. KeRSi vastuvõtmise ajal kehtinud kiirgusseaduse (RT I 1997, 37, 569) § 29 lõike 7 alusel kehtestatud keskkonnaministri 17. augusti 1998. a määrus nr 53 sätestas, et radioaktiivsete jäätmete tekitajal peab olema radioaktiivsete jäätmete hoidmiseks eraldi hoidla. Praegu kehtiva kiirgusseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 4. oktoobri 2016. a määrus nr 34 „Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad“ ei sätesta radioaktiivsete jäätmete hoidla olemasolu nõuet. Radioaktiivsete jäätmete hoidla nimistut ei ole keskkonnaregistris moodustatud. Ajavahemikul 01.05.2004–07.06.2016 kehtinud kiirgusseaduse (RT I 2004, 26, 173) §-ga 37 asutati kiirgusallikate ja tuumamaterjali register, mille koosseisus hoiti ka radioaktiivsete jäätmete käitluskohtadega seotud andmeid. Registrit käsitlev kord sisaldus kehtivas kiirgusseaduses (RT I, 28.06.2016, 2) kuni 2018. aasta 1. juulini. Alates 1. juulist lõpetati kiirgusallikate ja tuumamaterjali registri tegevus ning andmed viidi üle KeÜSi § 401 alusel peetavasse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. Seetõttu ei ole vaja enam eelnõus reguleerida radioaktiivsete jäätmete hoidla nimistuga seonduvat. Keskkonnaregistri nimistute koondülevaade: Eralduvad iseseisvateks Dubleerivad olemasolevat Pole eksisteerinud ja ei andmekogudeks andmekogu (ei pruugi looda uuesti keskkonnaregistris tegelikult loodud olla) 1. Maavarad – maavarade 2. Kasvav mets – 12. Puhkealad register metsaregister 3. Põhjavesi – EELIS 6. Kalavaru – TEHA, 15. Loomakogud, v.a kutselise kalapüügi register medaliväärsed jahitrofeed 4. Veekogud – EELIS 9. Rand ja kallas – 19. Paikse saasteallika maaregistri kitsenduste kaart sanitaarkaitseala 5. Pinnaveehaarded – EELIS 11. Ehitiste kaitsevööndid – 22. Alad, kus looduskiiritus maaregistri kitsenduste kaart võib kahjustada inimese tervist 7. Jahiulukivaru 11. Veekaitsevöönd – (jahipiirkonnad) – EELIS maaregistri kitsenduste kaart 8) Kaitstavad loodusobjektid 13. GMO load – edaspidi – EELIS vajadusel KOTKAS 10. Vääriselupaigad – 14. Sissetoodud võõrliigi EELIS isendid – KeA DHS 11. Veehaarde 16. CITESi liikide isendid – sanitaarkaitseala – EELIS KeM DHS 15 13. GMO alad – EELIS 17. Keskkonnaloa aruannete alusel seisundiandmestik – KOTKAS (seni hoitud EELISes) 21. Üleujutusalad – EELIS 18. Keskkonnaseire andmed – KESE 19. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted – KOTKAS, TJIS 20. Hüdrometeoroloogiliste vaatluste andmed – KESE ja muud KeM infosüsteemid keskkonnaseire seaduse kohaselt 23. Jäätmearuanded – KOTKAS 24. Jäätmekäitluskohad – KOTKAS 25. Radioaktiivsete jäätmete hoidlate nimistu – KOTKAS Nimistu, mis on olemas, kuid tehakse ettepanek lõpetada riiklik andmete kogumine 15. Medaliväärsed jahitrofeed 2.3. Eesmärgi saavutamise õiguslikud, majanduslikud ja halduslikud lahendused ning eelnõus kavandatud lahenduste põhjendus Eelnõuga kavandatakse: 1) luua keskkonnaandmeid koondav veebileht – keskkonnaportaal –, milles kuvatakse eri andmekogudes hoitav keskkonnateave; 2) sätestada õiguslik alus Eesti looduse infosüsteemile ja maavarade registrile, mis on senini toiminud keskkonnaregistri alaminfosüsteemidena; 3) seoses KeRSi kehtetuks tunnistamisega esitatakse nende seaduste muudatused, milles viidatakse keskkonnaregistrile või KeRSile; 4) esitatakse rakendussätted, mis on vajalikud kavandatud muudatuse elluviimiseks. Praegune keskkonnaregistri avalik teenus on tehniliselt aegunud, selle viimased arendused tehti 2010. aastal. Sageli on süsteemi toimimises tõrked või kogu rakenduse töö seiskunud. Eriti sagedasti on häiritud kaardirakenduse töö, esinevad tõrked andmete importimisel, mistõttu tekivad vead andmetesse. Samuti puuduvad andmekontrollid. On suur oht, et tõrked tekivad sellises ulatuses, et kaob võimalus avaliku teenuse töö taastada. Kuna tegu on riigi põhiregistri väljundiga, siis probleemid on kriitilised. Seoses uue X-tee versiooniga on kadunud keskkonnaregistri avaliku teenuse võimes pakkuda X-tee teenust teistele infosüsteemidele. Eelnõuga kavandatav uus keskkonnaandmeid koondav veebileht „Keskkonnaportaal“ tuleb arendada eelnõus sätestatud nõuete järgi selliselt, mis võimaldaks keskkonnaseisundist saada põhjuslikult ja ruumiliselt seostatud ülevaate. Vaid sellise lahenduse puhul on andmete ühes portaalis kuvamisel oluline kasutegur, mis oleks proportsioonis lahenduse väljatöötamiseks vajalike kulutustega. Eelnõus sätestatav Eesti looduse infosüsteem on senini toiminud õiguslikus mõttes keskkonnaregistri alaminfosüsteemina, kuid samas olnud infotehnoloogiliselt iseseisev. 16 EELISe arendamisel on lähtutud eelkõige kasutajate vajadustest, mistõttu on põhjendamatult vähe pööratud tähelepanu selle õiguslikele alustele. Eelnõus pakutud õiguslike aluste korrastamisel kaob vastuolu õiguslikult reguleeritu ja tegeliku olukorra vahel. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Alljärgnevalt kirjeldatakse eelnõu sisu täpsemalt sätete kaupa. Eelnõukohane seadus koosneb 12 paragrahvist. Paragrahv 1 käsitleb KeÜSi täiendamist uue peatükiga 51 „Keskkonnateabe kogumine ja avaldamine“. Uued sätted on paigutatud eraldi peatükki seetõttu, et nendes käsitletav ei sobitu KeÜSis olemasolevatesse peatükkidesse. KeÜSis keskkonnateavet juba reguleerivad sätted paiknevad KeÜSi peatükis „Keskkonnaalased õigused“. Keskkonnateabe mõiste ja üldise korra paiknemine sellises peatükis tuleneb asjaolust, et isiku üks keskkonnaalane õigus on õigus küsida ja saada keskkonnateavet. Eelnõukohases seaduses sätestatav on suunatud eelkõige haldusorganitele, mitte isikutele. KeÜSi struktuuri selguse säilitamiseks on otstarbekas haldusorganile suunatud keskkonnateabe kogumise ja edastamise kord kehtestada eraldi peatükis. Lisatav § 391 „Keskkonnaportaal“ sätestab uue keskkonnaportaali mõiste. Paragrahvi 391 lõike 1 kohaselt on keskkonnaportaal veebileht, mis võimaldab internetikeskkonnas keskset juurdepääsu riigi andmekogudes hoitavale keskkonnateabele. Sõna „keskkonnateave“ kasutatakse siinkohal KeÜSi § 24 lõike 2 tähenduses. Sätte sõnastuses on lähtutud ruumiandmete seaduse §-s 16 esitatud Eesti geoportaali kohta sätestatust. Sätte eesmärk on sätestada riigi kohustus lihtsustada juurdepääsu riigi kogutavale keskkonnateabele. Selle sätte kaudu tagatakse järjepidevus kehtiva KeRSi eesmärgiga koondada keskkonnateave selliselt, et teabe kasutajal oleks võimalik saada keskkonnaseisundist koondülevaade. KeRSi rakendamise praktika on näidanud, et eesmärk käsitleda kõiki keskkonnateavet sisaldavaid andmekogusid ühe andmekoguna ei ole tegelikult saavutatav. Keskkonnateabe gruppide lõikes on andmekogu ülesehituse ja infotehnoloogilise lahenduse vajadused sedavõrd erinevad, et neid on otstarbekam eraldi käsitleda. Mõistagi peab ka eraldiseisvate andmekogude vahel toimuma andmevahetus ja tuleb tagada, et samu andmeid ei kogutaks mitmesse andmekogusse. Eri andmekogudele juurdepääsu tagamine ühe veebiportaali kaudu ei tähenda iseseisva andmekogu loomist, vaid infotehnoloogilist lahendust, mis hõlbustab andmete kasutamist. Eelnõus sätestatakse ühtse veebiportaali nimetusena „Keskkonnaportaal“. Selline lahendus vastab tegelikule praktikale, kus avalikult ühtsest portaalist http://register.keskkonnainfo.ee/ kättesaadav „keskkonnaregister“ on tegelikult eri infosüsteemide koond. Eelnõus ei üritata kogutavat keskkonnateavet liigendada KeÜSis toodud keskkonnateabe mõistele vastavalt. Keskkonnateabe mõiste tuleneb keskkonnainfo direktiivist, mis omakorda tugineb Aarhusi konventsioonile keskkonnateabele juurdepääsu, keskkonnaasjade üle otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise kohta. Konventsioonis ja direktiivis sätestatud keskkonnateabe mõiste sõnastamise eesmärk on tagada inimestele juurdepääs kogu informatsioonile, mis puudutab meid ümbritsevat keskkonda, sealhulgas inimese tervist mõjutavat keskkonda. Sellise mõiste defineerimise eesmärk on eelkõige tagada kõikehõlmavus ning see ei lähtu andmete kogumise süsteemist. Paragrahvi 391 lõige 2 sätestab keskkonnaportaali arendamise põhimõtte: „Keskkonnaportaali eesmärk on eri andmekogudes hoitavate keskkonnaandmete esitamine viisil, mis võimaldab saada keskkonnast, selle seisundist, kvaliteedist ja sellele avalduvatest surveteguritest tervikliku, nii põhjuslikult kui ka ruumiliselt seostatud ülevaate.“ Sätte sõnastusel on kaks 17 olulist elementi. Esmalt – eesmärgiks on seatud keskkonnaportaal, milles sisalduvad andmed võimaldaksid saada tervikliku, s.o põhjuslikult ja ruumiliselt seostatud ülevaate. Keskkonnaelemendid on alati üksteisest mõjutatud. Keskkonnaportaali eesmärk on võimaldada selle mõistmist, milline on keskkonna seisund tegelikult. Keskkonna tegelikku seisundit ei määratle selle üksikkomponendi seisund – elusloodus, õhk, vesi, pinnas, keskkonna kasutamine tööstuses, kõik need komponendid on pidevas vastastikuses mõjutuses. Adekvaatsete keskkonnaotsuste tegemine eeldab keskkonnaseisundist tervikliku pildi omamist. Teiseks, sättes esitatakse keskkonnaportaali eesmärk, mis on suhteliselt ambitsioonikas. Andmete infotehnoloogiline integreerimine võib olla äärmiselt kulukas ja ajamahukas. Sätte sõnastusest tuleneb, et keskkonnaportaali kasutajale avamiseks ei pea ootama, kuni kogu eksisteeriv keskkonnateave on põhjuslikult ja ruumiliselt seostatud. Tegemist on eesmärgiga, mille poole peab kõikides IT-arendustes püüdlema, sealjuures vältides lahendusi, mis takistavad või raskendavad eri infosüsteemide andmeid omavahel seostatult kasutada. Lõike 2 teises lauses sätestatakse, et keskkonnaportaali kaudu tagatakse keskkonnateabele juurdepääs viisil, mis on tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas. Selle eesmärk on tagada ebamõistlike kulutuste vältimine. See tähendab, et keskkonnaportaali arenduste kavandamisel tuleb alati hinnata ka seda, milline on andmete kasutajate vajadus, kasutajate hulk ning infosüsteemide keskkonnaportaali integreerimisest saadav positiivne efekt võrreldes selleks tehtavate kulutustega. Paragrahvi 391 lõige 3 sätestab, et keskkonnaportaalis võib kajastada ka Eesti geoportaalis avaldatavaid andmeid, kui see teeb keskkonnateabe üldsusele lihtsamini mõistetavamaks ja kättesaadavaks. Geoportaali kaudu avaldatakse andmekogudesse kogutud ruumiandmeid (andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sh andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis). Keskkonnateave hõlmab nii ruumiandmeid kui ka andmeid keskkonna seisundi kohta ja objektide kohta, mille peamiseks iseloomustavaks tunnuseks ei ole konkreetne asukoht või geograafiline ala – nt liikuvad saasteallikad. Keskkonna seisundist tervikliku ülevaate saamiseks võib olla vajalik osade geoportaalis avaldatavate ruumiandmete esitamine ka keskkonnaportaalis. Üldpõhimõttena välditakse samade andmete kogumist eri infosüsteemides. Ruumiandmete seadus kohustab teabevaldajat tegema INSPIRE direktiivi lisades loetletud valdkondadesse kuuluvate ruumiandmekogumite ja -teenustega seotud võrguteenused kättesaadavaks Eesti geoportaali kaudu. Vältimaks vaidlust selle üle, kas kohustus geoportaali kasutada välistab andmete kättesaadavaks tegemise mõne teise portaali kaudu, on selguse huvides vaja seaduses sätestada andmete kahes portaalis esitamise lubatavus. Paragrahvi 391 lõike 4 kohaselt tagab keskkonnaportaali haldamise ja arendamise valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus. See annab paindlikkuse ja keskkonnaministrile võimaluse määrata portaali haldamist ja arendamist korraldama selleks sobivaim asutus, seejuures võivad eri ülesannete eest vastutada ka eri asutused. Näiteks võib olla ülesanne jagatud Keskkonnaagentuuri (kelle ülesanne on keskkonnateabe süstematiseerimine, analüüsimine ja hindamine) ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse vahel. Paragrahvi 391 lõige 5 sätestab, et eraldi määrusega võib kehtestada keskkonnaportaali haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise, kasutamise ning andmekogu keskkonnaportaaliga liidestamise nõuded ja korra. Siinkohal on lähtutud Eesti teabevärava eesti.ee praktikast, mille haldamiseks, arendamiseks ja kasutamiseks on korra kehtestanud Vabariigi Valitsus avaliku teabe seaduse § 321 lõike 5 alusel. Nii nagu teabevärava eesti.ee 18 kaudu avalikustatakse teavet ja pakutakse juurdepääsu teenusele, avalikustab ka keskkonnaportaal teavet keskkonna kohta ja tagab sellele juurdepääsu. Keskkonnaportaali haldamiseks eraldi korra kehtestamine ei ole kohustus, vaid võimalus reguleerida vajaduse korral keskkonnaportaaliga seonduvaid üksikküsimusi, mis selle arendamise käigus võivad esile kerkida. Paragrahv 392 „Keskkonnaseisundi andmete avalikustamine“ sätestab keskkonnaseisundi andmete aktiivse avalikustamise nõude. Sätte kohaselt peab Keskkonnaagentuur koostama ja avalikustama vähemalt kord nelja aasta jooksul keskkonna seisundi kohta ülevaate, mis annab mh teavet olulistest keskkonnaseisundi muutustest. See nõue sisaldus varem KeRSi §-s 44 ning selle alusel kehtestatud ministri määruses. Säte on vajalik keskkonnainfo direktiivi artikli 7 lõike 3 ülevõtmiseks. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et aruandeid keskkonna seisundi kohta avaldataks korrapäraste ajavahemike järel, mis ei ole pikemad kui neli aastat. Sama sätte kohaselt peavad aruanded sisaldama teavet keskkonna kvaliteedi ja sellele avalduva surve kohta. Seni on koostatud keskkonnaseisundi ülevaated aastatel 2013, 2009 ja 2005. Ülevaated on kättesaadavad Keskkonnaagentuuri veebilehelt lingilt „Keskkonnaseisundi väljaanded ja keskkonnaülevaated“ https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/keskkonnaseisundivaljaanded. Keskkonnaagentuuril on kavas välja töötada keskkonnaseisundi ülevaadete koostamise metoodika ja aruandeformaat. Paragrahv 393 „Juurdepääs andmekogudes hoitavale keskkonnateabele“ sätestab keskkonnateabe avalikustamise üldpõhimõtte. Avaliku teabe seaduse § 3 lõige 1 sätestab, et mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites, on avalik teave. Avaliku teabe seaduse § 28 lõige 1 kohustab teabevaldajat avalikustama tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta. Avaliku teabe seaduse § 36 lõike 1 punkti 4 kohaselt ei tohi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada teateid keskkonnaseisundi ja heidete kohta. Eelnõus sätestatud KeÜSi uue § 393 lõike 1 kohaselt on riigi andmekogudesse kantud keskkonnateave avalik, välja arvatud juhul, kui selle avalikustamine on seadusega keelatud. Säte laiendab avaliku teabe seaduses toodud avaliku keskkonnateabe ulatust. Avaliku teabe seaduse kohaselt on avalik vaid teave keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta. Selline sõnastus eeldab täiendavat tõlgendamist, sh võimalikke vaidlusi selle üle, kas teave, mis kirjeldab objekti ruumis, on teave seisundi kohta – nii näiteks ei ole seisunditeabeks õigusaktiga määratud erinõuete kohaselt kasutatavate objektide piirid (kaitsealad, kaitsevööndid, nitraaditundlikud alad jne). Ka kehtiva KeÜSi keskkonnateabe paragrahv ei määra kogu keskkonnateavet avalikuks, vaid sedastab, et igaühel on õigus küsida avalikku keskkonnateavet. Seetõttu on vaja seaduses sätestada universaalne põhimõte keskkonnateabe avalikkuse kohta. Vaid juhtudel, kui seaduses on juurdepääs konkreetsele keskkonnateabele piiratud, ei käsitata seda avaliku keskkonnateabena. Piiratud juurdepääsuga keskkonnateave on näiteks avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktis 8 nimetatud teave, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist, ning KeÜSi § 401 lõikes 3 sätestatud teave kiirgusallikate ja tuumamaterjali kohta. Samuti on piiratud juurdepääsuga seaduses sätestatud alustel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teave. 19 Teabe avalikkuse põhimõttest tulenevalt sätestatakse § 393 lõikes 2, et riigi andmekogudes hoitava avaliku keskkonnateabega peab olema võimalik tutvuda isikut tuvastamata. Igaühel on õigus tutvuda riigi kogutava keskkonnateabega, muretsemata, miks riik peaks koguma teavet selle kohta, kes millise keskkonnateabega tutvub. Isiku tuvastamise rakendamisel säilitatakse infosüsteemis isikuandmed, kuid keskkonnateavet käsitlevates andmekogudes puudub selleks vajadus. Keskkonnateavet sisaldavad andmekogud ei sisalda enamjaolt isikuandmeid, mis ei käi andmekogu volitatud töötleja töötajate kohta, v.a keskkonnaotsuste infosüsteem, milles kogutakse andmeid isikustatud keskkonnalubade kohta. Paragrahv 394 „Eesti looduse infosüsteem“ sätestab praegu keskkonnaregistri alaminfosüsteemiks nimetatava, kuid infotehnoloogiliselt iseseisva infosüsteemi asutamise riigi andmekoguna. Eesti looduse infosüsteemi juurdunud lühinimi on EELIS. Eelnõus kasutatakse vaid andmekogu ametlikku nimetust, kuna sõna „EELIS“ käänamisel muutuks õigusakti tekst liialt kõnekeelseks. RIHA kohaselt on EELIS on eraldiseisva infosüsteemina kasutuses 2000. aastast. Paragrahvi 394 lõikes 1 sätestatakse EELISe eesmärk süstematiseeritult koguda ja tagada avalik andmete kättesaadavus eelnõus loetletud ruumiobjektide kohta. Ruumiobjekti kasutatakse eelnõus selles tähenduses, milles seda ruumiandmete seaduses kasutatakse – ruumiobjekt on reaalmaailma nähtuse abstraktne kujutis, mis tähendab, et ruumiobjekt ei ole nähtus ise, mis on looduses olemas (nt kaitseala), vaid ruumiobjekt on selle nähtuse abstraktne kujutis andmekogus (nt kaitseala piirid). Lõikes 1 loetletud ruumiobjektid on ka praegu EELISe objektid. Eelnõu selles sättes loetletakse peamised seadustest tulenevad andmeobjektid, mille andmekogus kirjeldamine on oluline teiste seaduste rakendamiseks, s.o objektid, mille suhtes kehtestatakse piiranguid, kohustusi või õigusi ning mille olemasolu ruumis peab olema üldsusele kättesaadav teave. Sellisteks objektideks on: 1) kaitstav loodusobjekt ja Natura 2000 võrgustiku ala looduskaitseseaduse tähenduses – looduskaitseseadusega või selle alusel määratakse kaitstava loodusobjektina: kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandi kaitstavad loodusobjektid. Natura 2000 võrgustiku alad on määratletud ELi loodusdirektiivi ja linnudirektiivi alusel. Alade loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus. Kõik need objektid, (v.a muuseumidesse kogutud kivistised), on olemuselt ruumiobjektid, s.t konkreetse asukoha või geograafilisel alaga seotud reaalmaailma nähtused, millele õigusaktiga (kaitse alla võtmisel) antakse kindel ruumikuju. Kaitsealused liigid kuvatakse andmekogus nende tuvastatud elupaikade ja kasvukohtade kaudu, mis on mõlemad ruumiobjektid; 2) lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaik looduskaitseseaduse tähenduses – looduskaitseseadusest tulenevalt määrab minister lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigad, millele kohalduvad looduskaitseseadusest tulenevad lisapiirangud; 3) jahipiirkond jahiseaduse tähenduses – jahiseadusest tulenevalt on jahipiirkond Keskkonnaameti moodustatud maa-ala, mille kasutajal on õigus ja kohustus selle piirkonna ulatuses pidada jahti ja teha jahiulukite seiret; 4) vääriselupaik metsaseaduse tähenduses – metsaseaduse kohaselt on vääriselupaik ala (metsas), kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaikade väljavalik toimub metsaseaduse § 23 alusel kehtestatud keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ kohaselt; 20 5) nitraaditundlik ala, sh olulised allikad ja karstilehtrid nitraaditundlikul alal veeseaduse tähenduses – veeseaduse kohaselt on nitraaditundlik ala selline ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada põhjavees nitraatioonisisalduse, mis ületab 50 milligrammi liitris, või kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud veekogu eutrofeerumise või eutrofeerumisohu. Veeseaduse kohaselt määrab nitraaditundliku ala ja selle piires kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni kaks meetrit ja kehtestab nitraaditundliku ala piires kaitset vajavate oluliste allikate ja karstilehtrite nimekirja Vabariigi Valitsus määrusega; 6) põhjavesi veeseaduse tähenduses – veeseaduse kohaselt on põhjavesi kogu vesi, mis asub maapinna all küllastumusvööndis ning on otseses kokkupuutes pinnase või aluspõhjaga. Põhjavett kantakse andmekogusse peamiselt põhjaveekogumite piiridena, ehk siis abstraktse kujutisena ruumiandmete seaduse tähenduses. Põhjavee arvestust peetakse põhjaveekogumi, põhjaveekihi, põhjaveevaru ning põhjaveehaarete kaudu; 7) üleujutusega seotud oluline riskipiirkond veeseaduse tähenduses – üleujutusega seotud oluliste riskipiirkondade määramist reguleerib veeseaduse 5. peatükk. Riskipiirkonnad ei ole alati seotud veekogu olemasoluga, mistõttu ei ole tegemist veekogu andmestiku alamandmetega. Üleujutustega seotud alade andmete kogumine ja avaldamine on oluline inimese tervise ja vara kaitseks; 8) suur üleujutusala looduskaitseseaduse tähenduses – looduskaitseseaduse kohaselt kehtestatakse suurte üleujutusaladega siseveekogud ja nende kõrgveepiir ehk üleujutusala ministri määrusega. Looduskaitseseaduses sätestatud korduva üleujutusega ala piir mere ääres määratakse üldplaneeringuga ja kui see pole määratud planeeringuga, loetakse selleks 1 m samakõrgusjoon. 1 m samakõrgusjoon on Eesti topograafia andmekogu koosseisus. Analoogne erandolukordi põhjustav objekt on looduskaitseseaduse kohaselt veel ka kaldaastang, mis kuulub Eesti topograafia andmekogu koosseisu. Kui suur üleujutusala on EELISe põhiandmed, siis korduva üleujutusega ala andmeid hakkab koguma Rahandusministeeriumi loodav riigi ja kohalike omavalitsuste planeeringute register. Nii suur üleujutusala, korduva üleujutusega ala kui ka kaldaastang on oma olemuselt alad, mis ulatuvad veekogu veepiirist väljapoole ehk maismaale ja mis liidetakse nii veekaitsevööndile, ehituskeeluvööndile kui ka piiranguvööndile. Tegemist ei ole pelgalt veekogude lisainformatsiooniga, vaid lisanduvate kitsendustega aladega maismaal. Looduskaitseseaduses on plaanis täpsustada ehituskeelu- jt vööndite laiuse määramist üleujutatavatel aladel ja kaldaastangute puhul; 9) geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise ala – geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse kohaselt on GMO keskkonda viimiseks vaja luba, milles määratletakse GMO keskkonda viimise koht. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismi tahtliku keskkonda viimise kohta artikli 31 lõige 3 nõuab, et liikmesriigid asutaksid registri, millesse kantakse GMOde keskkonda viimise kohad. Ehkki Eestis ei ole seni ühtegi GMO keskkonda viimise taotlust esitatud, tuleb ELi direktiivi rakendamiseks näha ette võimalus nende andmete registrisse kandmiseks. Seni oli selline registrisse kandmise kohustus tagatud KeRSiga. Andmete puudumise tõttu ei ole mõistlik iseseisva andmekogu asutamine. Kuna tegemist on ruumiandmetega, on põhjendatud sellise andmeobjekti lisamine EELISe koosseisu; 10) veekogu veeseaduse tähenduses – veeseaduse § 3 lõike 1 kohaselt on veekogu püsiv või ajutine voolava, aeglaselt liikuva või seisva veega täidetud süvend, nagu jõgi, oja, paisjärv, allikas, peakraav, kanal, järv või meri ning maaparandussüsteemi eesvool. Veeseaduse §-s 3 sätestatakse lisatingimused teatud veekogude veeseaduse mõttes veekogudeks lugemise kohta. Veekogude andmeid on praegu kahes andmekogus – Eesti topograafia andmekogus ja EELISes (senise keskkonnaregistrina), kuid neis andmekogudes hoitakse veekogude kohta erinevaid andmeid. ETAK on ruumiobjekte kirjeldav andmekogu, s.t ETAK kirjeldab veekogu paiknemist ruumis ja selle kaldajoont. Veekogu tüübi ja nime andmed saab ETAK ka praegu 21 keskkonnaregistrist (EELISest). Veekogu ruumikuju andmed saab EELIS omakorda ETAKist. EELISes kajastatakse veekoguga seoses veel mitmesuguseid kirjeldavaid andmeid, nagu sügavus, vooluveekogu pikkus, voolusuund ja -hulk jne. ETAKi ja EELISe sama andmeobjekti „veekogu“ erinevus määratletakse täpsemalt mõlema andmekogu põhimäärustes, nagu ka „veekogu“ ja maaparandusseaduse kohase „eesvoolu“ erinevus; 11) keskkonnaseire jaam, ala ja koht keskkonnaseire seaduse tähenduses – keskkonnaseire seaduse § 8 kohaselt kehtestatakse need keskkonnaministri käskkirjaga ning neile kohalduvad keskkonnaseire seaduses ja selle alusel kehtestatud piirangud; 12) keskkonnakaitseloaga määratud käitis või muu loaga määratud ruumiobjekt, kui õigusakt näeb ette sellise ruumiobjekti andmete kandmise Eesti looduse infosüsteemi, ning sellele seadusega või seaduse alusel määratud kaitsevööndi või eriliste kasutusnõuetega ala ulatus – sellisteks objektideks on EELISe põhiandmetena veeseaduse alusel loaga määratud veehaare, veelase ja pais. Jäätmeseaduse alusel loaga määratud jäätmekäitluskohad, atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel loaga määratud paiksed heiteallikad ja tööstusheite seaduse alusel loaga määratud käitised kogutakse põhiandmetena KOTKASe infosüsteemi ning EELIS võtab need andmed kaitsevööndi määramiseks KOTKASest. Lisaks keskkonnakaitseloale kogutakse EELISes andmeid ruumiobjektide kohta, mille asukoht määratakse kohaliku omavalitsuse üksuse antava loaga – sellisteks ruumiobjektideks on puurkaevud, puuraugud ja salvkaevud. Kemikaaliseaduse alusel loaga määratud suurõnnetuse ohuga ettevõtete andmed kogutakse tehnilise järelevalve infosüsteemi ja KOTKASe infosüsteemi. Õigusaktiks, mis näeb ette nende objektide kandmise EELISesse, võib olla EELISe põhimäärus või muu õigusakt. Paragrahvi 394 lõikes 2 sätestatakse, et EELISe ruumiobjektile võib vajaduse korral või ELi õigusaktist või rahvusvahelisest õigusest tulenevalt lisada andmeid, nagu objektiga seotud muud andmed, objekti erinimetus või -liigitus. Selle sätte eesmärk on tagada EELISesse kantud ruumiobjektide andmete dubleerimise vältimine ning üheselt mõistetavus. Mitmes ELi õigusaktis ja rahvusvahelises leppes käsitletakse teatud erinõuetega alasid spetsiifilise terminiga ning eeldatakse vastavalt määratletud nimetusega alade suhtes riigisisest arvepidamist ning aruandlust. Samal ajal on nende alade kaitseks vajalike piirangute kohaldamiseks need alad määratletud Eesti õiguskorra kohaselt meile omase nimetusega, mistõttu on EELISe andmeobjektid eelnõus kirjeldatud KeÜSi § 394 lõike 1 kohaselt. Sellisteks aladeks on näiteks:  rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni kohaselt määratletud rahvusvahelise tähtsusega märgalad ehk Ramsari alad;  vee raamdirektiivis määratletud kaitset vajavad alad, mille Eesti-sisesed vasted määratleb veeseadus. Selliste alade EELISesse kantavad täpsemad andmekoosseisud määratletakse EELISe põhimääruses. Eelnõus, s.o seaduse tasandil kirjeldatakse vastav andmekoosseis väga üldisel tasandil, kuid see on vajalik seetõttu, et EELIS ei oleks piiratud vaid KeÜSi § 394 lõikes 1 loetletud ruumiobjektidega. Natura 2000 võrgustiku alad on lõike 1 punktis 1 eraldi nimetatud, kuna nendele aladele kohaldub eraldi õiguslik režiim. Samuti võivad nende alade piirid teatud juhtudel kaitstavate loodusobjektide piiridest erineda, mistõttu oleks nende andmete kuvamine kaitstavate loodusobjektide kui ruumiobjektide andmekihina keeruline. Paragrahvi 394 lõikes 3 sätestatakse, et EELISes võib kajastada andmeid ka muude, lõikes 1 nimetamata ruumiobjektide kohta, samuti muid andmeid, mis ei ole otseselt seostatavad ühegi konkreetse ruumiobjektiga. Selliseid andmeid kajastatakse EELISes juhul, kui need on kogutud või kogutakse riigi keskkonnakaitseülesannete täitmiseks. 22 Selles sättes peetakse silmas praegu EELISes kirjeldatud objekte, mis on loodud ametnike töö hõlbustamiseks või mis on kogutud projektide või inventuuride käigus ja mis on ühest küljest vajalikud haldusotsuste efektiivseks tegemiseks ning teisest küljest on tegemist riigi kogutud keskkonnateabega KeÜSi § 24 tähenduses, mis tuleb ka üldsusele kättesaadavaks teha. Sellisteks andmeteks võivad muu hulgas olla:  elupaigad – elupaikade andmestik tekib inventuuride ja modelleerimiste käigus. Elupaigad võivad asuda nii kaitstaval loodusobjektil, Natura 2000 alal (käsitletakse sel juhul § 394 lõike 1 punkti 1 all) kui ka väljaspool neid, samuti on elupaigad ka poollooduslike koosluse alad;  toetusõiguslikud alad – kaitse korraldamisega seotud toetuste alad, millele saab taotleda nt Natura 2000 erametsamaa toetust ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetust;  võõrliigi leiukohad – looduslikku tasakaalu ohustavate liikide (nt karuputk) esinemisalad. ELi määruse nr 1143/2014 ja looduskaitseseaduse kohaselt ei ole lubatud näiteks selliste liikide pidamine, paljundamine loodusesse laskmine jms;  jääkreostusega alad – ENSV-aegsed ja ka hilisemad inventuuride või muude uuringutega tuvastatud jääkreostusobjektid;  pärandkultuuriobjektid – inventuuridega kogutud teave looduses, eelkõige metsas paiknevate pärandkultuuri objektide kohta;  lõhejõed – inventuuridega kogutud teave lõheliste eelistatud elupaikade kohta;  ürglooduse objektid – ürglooduse objektide nimistu loodi 1980datel aastatel ning selle koostamine jätkub ka praegu. Ürglooduse objektidena kirjeldatakse eelkõige rändrahne, paljandeid, allikaid ja karstivorme;  veeloata paisud – informatsiooni paisude kohta, kus täna luba ei ole, kogutakse eelkõige veekogu seisundi hindamiseks;  saared – saarte andmestik tugineb algselt 1990ndatel koostatud meresaarte nimistule;  looduskaitselised kavad – sellisteks looduskaitse seaduse alusel koostatavateks kavadeks on nt looduskaitse seaduse alusel koostatavad kaitsekorralduskavad, elupaiga tegevuskavad, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavad. Kavad seotakse EELISes konkreetse kaitstava loodusobjekti, elupaiga ja/või liigi andmetega;  loodusvaatlused – vabatahtlikkuse alusel kogutud vaatlusandmed, mida siiani on kogutud olemasolevasse EELISesse LVA veebilehe ja LVA nutirakenduse kaudu. Eeltoodud loetelu ei ole ammendav ja sellesse võib andmestikke lisanduda vastavalt riigi ametkondade andmevajadusele. Paragrahvi 394 lõikes 4 sätestatakse EELISesse andmeid esitama kohustatud asutus. Nende lõikes 1 nimetatud ruumiobjektide kohta, mille piirid kehtestatakse õigusaktiga, esitab ruumiobjekti piirid Eesti looduse infosüsteemi vastutavale või volitatud töötlejale õigusakti ettevalmistanud asutus. Õigusaktiga (sh haldusaktiga) kehtestatakse piirid kaitstavale loodusobjektile (ettevalmistaja Keskkonnaamet või KOV), jahipiirkonnale (ettevalmistaja Keskkonnaamet), nitraaditundlikule alale (ettevalmistaja Keskkonnaministeerium), põhjaveekogum, põhjaveevaru, pinnaveekogum, vesikond (ettevalmistaja Keskkonnaministeerium), reoveekogumisala (ettevalmistaja kohaliku omavalitsuse üksus), keskkonnaseire jaam, ala ja koht (ettevalmistaja Keskkonnaministeerium). Lõikes 1 nimetatud ruumiobjektide kohta, mis määratakse loaga, esitab andmed ruumiobjekti paiknemise kohta Eesti looduse infosüsteemi vastutavale või volitatud töötlejale loa andja. Keskkonnakaitseloa andjaks on üldjuhul Keskkonnaamet. Lisaks keskkonnakaitseloale kogutakse EELISes andmeid ruumiobjektide kohta, mille asukoht määratakse loaga: puurkaevud, puuraugud ja salvkaevud (loa andja KOV). EELISesse andmete andmise kohustus 23 tuleb sätestada seaduses (s.o mitte põhimääruses) seetõttu, et osaliselt on andmeandjaks kohalik omavalitsus. Kohalikule omavalitsusele saab riik kohustusi määrata vaid seadusega (KOKS § 6 lg 4). Paragrahvi 394 lõikes 5 sätestatakse, et lõikes 1 nimetatud ruumiobjektide kohta, mille piire ei kehtestata, kogub andmed EELISe vastutav või volitatud töötleja. Sellisteks ruumiobjektideks on nt saared, veekogud ja vääriselupaigad. Saar on õigusaktides määratlemata geograafiline mõiste. Andmed Eesti meresaarte kohta on praegu osa EELISe andmetest, kusjuures andmestik tugines algselt 1990ndatel koostatud meresaarte nimistule. Saarte ja veekogude asukohaandmed saab EELISe vastutav töötleja ETAKist andmevahetuse korras. Saarte ja veekogude muud andmed, s.o andmed, mis kirjeldavad saare või veekogu looduslikke olulisi tunnuseid, on valdavalt kogutud varasemate inventuuride või uuringutega. Vääriselupaiga andmete kogumist reguleerib metsaseaduse § 23 alusel kehtestatud keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“. EELISe vastutavale või volitatud töötlejale andmete kogumise kohustuse panemine on vajalik selleks, et kohustuse olemasolu oleks üheselt mõistetav. Seaduses nähakse ette paindlikum võimalus ülesannete jagamiseks vastutava ja volitatud töötleja vahel. Täpsemalt sätestatakse vastutava töötleja ja volitatud töötlejate ülesanded juba EELISe põhimääruses. Lõikes 3 viidatud ruumiobjektide ja andmete kohta sätestatakse andmete esitaja EELISe põhimääruses. Paragrahvi 394 lõikes 6 sätestatakse, et Eesti looduse infosüsteemi andmed avalikustatakse keskkonnaportaalis, mis eelnõu kohaselt kujuneb keskseks juurdepääsuks riigi andmekogudes, sh EELISes, hoitavale keskkonnateabele. EELISe eesmärk on süstematiseeritult kogutud teavet ka avalikustada ning infotehnoloogiliselt on plaanis vastav funktsionaalsus luua mitte EELISe enda juurde, vaid keskkonnaportaali. Paragrahvi 394 lõikes 7 sätestatakse, et KeÜSis peatükis 51 sätestatud ruumiandmete töötlemisele kohaldatakse ruumiandmete seadust. Suur osa keskkonnaandmeid on ruumiandmed ruumiandmete seaduse tähenduses – need on andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sh andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis. Ruumiobjekt on konkreetse asukoha või geograafilise alaga seotud reaalmaailma nähtuse abstraktne kujutis. Ruumiandmete seadus seab nõuded ruumiandmekogumite ja -teenuste kohta, mistõttu tuleb keskkonnaandmete suhtes, mis on ruumiandmed, arvestada ruumiandmete seaduses sätestatuga. Ühtlasi tähendab see, et ruumiandmete seaduses sätestatu ulatuses ei ole vaja samu nõudeid keskkonna ruumiandmeid käsitlevas õigusaktis dubleerida. Ruumiandmete seadus võtab üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2007/2EÜ, millega rajatakse Euroopa ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE), sätestatud kohustused, mille eesmärk on teha ruumiandmed ühetaoliselt kättesaadavaks kogu ELis. INSPIRE direktiivist tulenevalt ei sisalda ruumiandmete seadus kõiki ruumiandmetega seotud kohustusi, kuna suur osa direktiivi rakenduseeskirju on antud otsekohalduvate ELi määrustega. Väga üldistatult on ruumiandmetega seotud kohustused järgmised: direktiiviga määratletud valdkondades tagada andmekogumite koostalitusvõime, luua ja avalikkusele kättesaadavaks teha seaduses kindlaksmääratud võrguteenused (otsing, vaatamine, allalaadimine, teisendamine). Keskkonnaregistriga hõlmatud valdkonnad, millele rakenduvad INSPIRE direktiivi kohustused, on järgmised: 24 1) hüdrograafia; 2) kaitsealused kohad; 3) maakate; 4) geoloogia; 5) maakasutus; 6) keskkonnaseirerajatised; 7) looduslikud ohutsoonid; 8) atmosfääri tingimused ja meteoroloogilis-geograafilised tunnusjooned; 9) biogeograafilised piirkonnad; 10) elupaigad ja biotoobid; 11) liikide levik; 12) maavarad. Kehtiva KeRSi asendamisel uue õigusaktiga ei ole vaja korrata ruumiandmete seaduse ja INSPIRE direktiivi nõudeid. Eelkõige tuleb nende nõuetega arvestada vastava infotehnoloogilise lahenduse väljatöötamisel. Paragrahvi 394 lõikes 8 sätestatakse, et EELISesse kogutud keskkonnateavet säilitatakse alaliselt. Eelnõu säte vastab varasemale KeRSi § 46 lõikes 3 sätestatule, mille kohaselt hoitakse keskkonnaregistri arhiivis andmeid tähtajatult. Eelnõu sättes ei täpsustata, et tegemist oleks EELISe arhiivi andmetega. Seaduse tasandil on oluline sätestada andmete alalise säilitamise põhimõte ning täpsem säilitamise ja vajadusel arhiveerimise reeglistik sätestatakse EELISe põhimääruses. Andmete alalise säilitamise vajadus ei ole vahepeal muutunud. EELISes on andmed meid ümbritseva keskkonna ja selle kasutamise kohta. Ühest küljest on andmete alalisel säilitamisel loodusteaduslik tähendus, teisest küljest haldusmenetluses langetatavad otsuste täielikkuse tagamiseks vajalik säilitada teadmine keskkonna ruumiobjektide varasema kuju, paiknemise või seisundi kohta. Oluline on tähele panna, et EELISes ei koguta isikuandmeid. Ehkki EELISes võivad tekkida piiratud isikuandmed autoriseeritud kasutajate (eelkõige vastutava ja volitatud töötlejate töötjate) kohta, siis andmekogu eesmärgiks on keskkonna seisundit kirjeldavate andmete hoidmine. Seetõttu on EELISel väga väike puutumus ELi isikuandmete kaitse üldmäärusega. Isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetega tuleb arvestada, kui kujundatakse autoriseeritud kasutajate andmete kogumist ja logimist. Eeltoodust tuleneb ka, et EELISes kogutavatele andmetele ei kohaldu isikuandmete kaitse üldmääruse sätted andmete kustutamise kohta isiku nõudmisel. Paragrahvi 394 lõikes 9 sätestatakse, et EELISe põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutavaks ministriks on käesoleval juhul keskkonnaminister. EELISe põhimääruses sätestatakse EELISe täpne andmekoosseis, vastutav ja volitatud töötleja ning nende ülesanded ja muud andmekogu pidamiseks olulised normid. Eelnõu ei näe ette olulisi põhimõttelisi muudatusi ülesannetes, mida asutused EELISe pidamisel täna juba täidavad. Paragrahv 2 käsitleb geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmist. Paragrahvi 2 punktis 1 muudetakse geneetiliselt muundatud organismide seaduse § 29 lõike 1 sõnastust. Kehtiva GMOVSi § 29 lõike 1 kohaselt hoitakse GMO keskkonda viimise ja GMO või toote turustamise taotluses esitatud andmeid keskkonnaregistris. KeRSi § 23 nägi ette 25 geneetiliselt muundatud organismide nimistu, mida kunagi ei moodustatud. Ühtegi GMO keskkonda viimise taotlust ei ole ka esitatud. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismi tahtliku keskkonda viimise kohta artikli 31 lõige 3 nõuab, et liikmesriigid asutaksid registri, millesse kantakse GMOde keskkonda viimise kohad. Direktiivi artikli 31 lõike 2 kohaselt hoitakse GMOdega seotud andmeid Euroopa Komisjoni moodustatud registris. Eelnõus sätestatakse geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muudatus, mille kohaselt hoitaks loa ja loa taotluses esitatud andmeid keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS ning GMO keskkonda viimise ala andmeid EELISes. Paragrahvi 2 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks GMOVSi rakendussäte § 36, mille kohaselt hoitakse geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise ja geneetiliselt muundatud organismi või toote turustamise taotluses esitatud andmeid kuni keskkonnakaitse valdkonda käsitlevate andmekogude keskkonnaregistrisse koondamiseni Keskkonnaministeeriumis riigiasutuse andmekoguna. Eelnõukohase seaduse järgi hakatakse nimetatud andmeid koguma keskkonnaregistri asemel KOTKASes ja EELISes ning eelnõukohane seadus sisaldab asjakohaseid rakendusnorme. Kuna GMOVSi § 36 ei ole seotud konkreetse tähtajaga, tekitaks selle seadusesse alles jätmine segadust. Paragrahv 3 käsitleb ehitusseadustiku muutmist. Paragrahvi 3 punktiga 1 muudetakse ehitusseadustiku § 125, mis reguleerib puurkaevu ja - augu ehitamise dokumenteerimist. Paragrahvi 125 lõike 2 kohaselt on puurija kohustatud puurimispäeviku andmed esitama EELISesse. Lõikest jäetakse välja lause lõpp, mis viitab Keskkonnaameti kohustusele kanda andmed keskkonnaregistrisse. Esmalt on muudatus vajalik seetõttu, et keskkonnaregistri asemel hoitakse puurkaevude andmeid edaspidi EELISes. Teiseks sätestatakse, et puurija esitab puurimispäeviku andmed (keskkonnaministri määruse nr 43 lisa 3 ja lisa 4 kohased andmed) otse EELISesse, mitte Keskkonnaametile. Kuigi puurijatel on võimalik esitada andmed veekasutuse infosüsteemi VEKA, kust need edasi EELISesse liiguvad, kasutatakse endiselt ka võimalust andmed Keskkonnaametile esitada, kes ise andmed EELISesse kandma peaks. Muudatuse eesmärgiks on täpsustada ja lihtsustada andmete EELISesse jõudmise protsessi ning seeläbi vähendada Keskkonnaameti töökoormust, mis tuleneb andmete kandmisest EELISesse. Lisaks parandatakse lõikes viide valele §-le (125), kuna õige viide on § 126, ja asendatakse sõna „vormis“ sõnaga „korras“, kuna volitusnorm, § 126 lõige 6, on korra, mitte vormi kehtestamiseks. Paragrahvi 3 punktiga 2 muudetakse ehitusseadustiku § 126 lõiget 6, mis sätestab volitusnormi nõuete kehtestamiseks salvkaevude ja puurkaevude ning -aukude kohta. Paragrahvi 126 lõike 6 punkti 4 alusel on muu hulgas kehtestatud „andmete keskkonnaregistrisse kandmise kord“. Ehitusseadustiku alusel on kehtestatud keskkonnaministri 9. juuli 2015. a määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. Määruses sätestatakse andmete keskkonnaregistrisse kandmise tähtajad ning likvideeritud kaevu suhtes märke „likvideeritud“ või „lammutatud“ tegemise alused. Eelnõukohase muudatusega asendatakse volitusnormis sõnad „keskkonnaregistrisse kandmiseks“ sõnadega „Eesti looduse 26 infosüsteemi“. Andmete EELISesse kandmise esitamise asemel sätestatakse andmete EELISesse esitamine, sest andmeid saab EELISesse tulevikus ise otse esitada neid Keskkonnaametile EELISesse kandmiseks esitamata. Punkti 4 lisatakse ka võimalus kehtestada volitusnormiga andmekoosseis, mis on vajalik andmete EELISesse esitamiseks. Paragrahvi 3 punktiga 3 muudetakse ehitusseadustiku § 127 lõike 1 punkti 1 ja lõike 3 punkti 1, asendades viite keskkonnaregistrile viitega Eesti looduse infosüsteemile. Ehitusseadustiku § 127 reguleerib puurkaevu ja -augu kasutuselevõtmist, nõudes kasutusloa taotluses keskkonnaregistri väljavõtet (asendub EELISe väljavõttega). Paragrahv 4 käsitleb keskkonnatasude seaduse muutmist. Paragrahvi 4 punktiga 1 muudetakse keskkonnatasude seaduse § 9 lõike 7 punkti 1, mille kohaselt maavara kaevandamisõiguse tasu ei nõuta, kui maavara või keskkonnaregistris maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku või gaasi võtab füüsilisest isikust kinnisasja omanik maapõueseaduse §-s 95 sätestatud otstarbel. Sättest jäetakse välja sõnad „keskkonnaregistris“ ning sätte uue sõnastuse kohaselt räägitakse „maavarana arvele võtmata“ kivimist jne. Maavara arvele võtmist reguleerib maapõueseaduse § 22. Keskkonnatasuga seoses puudub vajadus täpsustada, kus maavara arvele võetakse, kuna see on reguleeritud maapõueseaduse sätetega. Paragrahvi 4 punktiga 2 muudetakse keskkonnatasude seaduse § 551 punkti 26, kus sarnaselt eelneva muudatusega asendatakse sõnad „keskkonnaregistrisse kandmata“ sõnadega „maavarade registris arvele võtmata“. Eelnõu paragrahv 5 käsitleb looduskaitseseaduse muutmist. Paragrahvi 5 punktiga 1 täiendatakse looduskaitseseaduse § 18 lõikega 11, mille kohaselt saab loodushoiutoetust taotleda Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste säilimiseks. Keskkonnaministri määrus nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ järgi saab loodushoiutoetust taotleda ainult neile poollooduslikele kooslustele, mis on kantud keskkonnaregistrisse. Kuna tegemist on piiranguga, mis ei ole menetluslik täpsustus, siis peaks see säte tulenema looduskaitseseadusest. Toetusõiguslikud poollooduslikud kooslused tähistatakse uues EELISes sellekohase märkega. Paragrahvi 5 punktis 2 muudetakse looduskaitseseaduse § 48 lõikeid 2 ja 3, asendades sõna „keskkonnaregistris“ sõnadega „Eesti looduse infosüsteemis“. Muudatus on vajalik, kuna eelnõu kohaselt hoitakse kaitstavate loodusobjektide andmeid edaspidi Eesti looduse infosüsteemis EELIS. Paragrahvi 5 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks looduskaitseseaduse § 56 lõiked 3 ja 4, mis käsitlevad I kaitsekategooria isendi valduse ja tehingu registreerimist keskkonnaregistris. Lõige 4 sätestas volitusnormi registreerimise korra kehtestamiseks ning selle alusel on kehtestatud keskkonnaministri 28. aprilli 2004. a määrus nr 59 „I kaitsekategooria isendi valduse ning tehingu keskkonnaregistris registreerimise kord“. Sätted tunnistatakse kehtetuks, kuna neid ei ole tegelikkuses rakendatud ning keskkonnaregistris puudus vastav andmeobjekt. Looduskaitseseaduse kohaselt on tehingud I kaitsekategooria liikide isenditega keelatud, v.a tehistingimustes kasvatatud järglastega. Kuna sellisteks tehinguteks ei ole nõutav ühegi 27 haldusorgani otsus või luba, siis puudub tegelik ülevaade tehtavatest tehingutest ning valduse ja tehingu registreerimata jätmisest ei ole võimalik teada saada. Paragrahv 6 käsitleb maapõueseaduse muutmist. Paragrahvi 6 punktiga 1 asendatakse maapõueseaduse tekstis läbivalt (§-d 5, 21, 23, 24, 25, 27, 49, 66 ja 95) sõna „keskkonnaregister“ ja sõnad „keskkonnaregistri maardlate nimistu“ sõnadega „maavarade register“ vastavas käändes. Eelnõuga säilitatakse senine põhimõte, et maavara peab olema just maavarade registris arvel, mitte nt planeeringus või mõne projektiga kogutud andmestikus, kuna see on vajalik maapõueseaduse regulatsiooni eesmärgipäraseks rakendamiseks. Paragrahvi 6 punktiga 2 asendatakse maapõueseaduse tekstis läbivalt ( §-d 21, 24, 25, 27, 49, 66 ja 95) sõnad „volitatud töötleja“ sõnadega „vastutav töötleja“ vastavas käändes. Muudatus tuleneb sellest, et kui varem oli Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja ja Keskkonnaministeerium vastutav töötleja, siis asutatava maavarade registri vastutavaks töötlejaks määratakse registri põhimääruses Maa-amet ja volitatud töötlejaks Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Paragrahvi 6 punktiga 3 sõnastatakse uuesti maapõueseaduse § 3: „Maavara on looduslik kivim, setend, vedelik või gaas, mille omadused vastavad käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud või selle alusel kehtestatud nõuetele või uuringu tellija esitatud nõuetele ja mille lasund või selle osa on maardlana keskkonnaregistrisse kantud (edaspidi arvele võetud).“ Sättes asendatakse lause lõpuosa „maardlana keskkonnaregistrisse kantud (edaspidi arvele võetud)“ sõnadega „maavarade registris arvele võetud“. Paragrahvi 6 punktiga 4 täiendatakse § 15 pealkirja pärast sõna „planeeringute“ sõnadega „koostamine ja“, tulenevalt sellesse paragrahvi punktiga 6 tehtavast täiendusest. Selgitused on antud allpool. Paragrahvi 6 punktiga 5 muudetakse maapõueseaduse § 15 lõike 1 punkti 2 sõnastust. Varasema sõnastuse järgi oli tarvis küsida kooskõlastust isegi siis, kui kinnisasi asus maardlal osaliselt ja sihtotstarbe muutmine toimus väljaspool maardla ala, kuna kinnisasi faktiliselt asus osaliselt maardlal. Muudetud sõnastus toob selgemalt esile, et kooskõlastust on tarvis üksnes maardla alal sihtotstarbe muutmiseks. Paragrahvi 6 punktiga 6 lisatakse maapõueseaduse § 15 uus lõige 71: „Planeeringute koostamisel tuleb maardlate andmetena kasutada ainult maavarade registrisse kantud andmeid“. Nimetatud lõike lisamine on vajalik, kuna planeeringute kooskõlastamise käigus on selgunud, et maardlana käsitletakse mõnedel juhtudel ajaloolisi kaevandamiskohti, ammendatud alasid, väheuuritud maavara ilminguid jt maavaradega kaudsemalt seonduvaid piirkondi, mis maardlana registris arvel ei ole. Kuna tegevuspiirangud rakenduvad üksnes maardlana arvel olevatele aladele, on oluline, et maardla ala märgitakse planeeringus korrektselt. Säte asendab maavarade registrisse kantavate andmete osas senise keskkonnaregistri seaduse § 6 lõiget 1, milles sätestati, et keskkonnaregistrisse kandmata keskkonnaandmeid ei tohi kasutada planeeringute koostamisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Paragrahvi 6 punktiga 7 muudetakse maapõueseaduse § 15 lõike 8 sõnastust. Muudatus on seotud eesmärgiga vähendada nii kohaliku omavalitsuse üksuste kui ka kooskõlastusi andma volitatud asutuste bürokraatiat ja halduskoormust. Seaduse muudatusega kirjeldatakse senise 28 praktika põhjal enamlevinud juhtumeid, mille korral on teada kindlad tingimused, mis toovad kaasa positiivse otsuse kooskõlastamisel ja igat üksikjuhtumit ei ole vaja eraldi uuesti kaalutleda. Kooskõlastuskohustusest vabastamise juhtumid on seotud olukordadega, kus kavandatud tegevus ei mõjuta maavara kaevandamisväärsena säilimist ega maavarale juurdepääsu. Paragrahvi 15 lõikesse 8 lisatakse punkt 1, mille kohaselt ei ole luba vaja, kui sama paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevus on planeeringu kaudu Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega kooskõlastatud. Nimetatud punkt on § 15 lõike 8 praegu kehtiv sõnastus, kuid on muudatusega liigitatud eraldi punktiks, kuna sättesse lisatakse eelnõuga mitu punkti. Paragrahvi 15 lõikesse 8 lisatav punkt 2 vabastab kooskõlastuskohustusest kohaliku omavalitsuse katastriüksuse jagamise korralduse, kui jagamise käigus ei muudeta maardla alal katastriüksuse sihtotstarvet. Katastriüksuste arv ei mõjuta maavarade olukorda. Kohaliku omavalitsuse korraldus on haldusakt. Maapõueseaduse § 15 lõike 1 punkti 1 mõiste „muu haldusakt“ tähendab, et kohaliku omavalitsuse korraldus katastriüksuse jagamiseks liigitub olemuselt maapõueseaduse § 15 lõike 1 punkti 1 alla. Katastriüksuse jagamine on kehtivas seaduses kooskõlastuse kohustusega ka juhul, kui sihtotstarve ei muutu, kuid seesugune kooskõlastamine pole eesmärgipärane. Paragrahvi 15 lõikesse 8 lisatavad punktid 3, 7 ja 8 kirjeldavad piiratud ulatusega tegevusi olemasolevate hoonete või rajatiste piirkonnas, kus kirjeldatud muudatused ei too kaasa maavara olukorra muutust. Näiteks vabanevad haldusaktide lausalisest kooskõlastamiskohustusest alad Ida- ja Lääne-Virumaal, kus linnade ja alevite all on arvel põlevkivi ja fosforiit. Loakohustus jääb alles piiratumas mahus. Paragrahvi 15 lõikesse 8 lisatakse punkt 4, mille kohaselt ei ole vaja sama paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud luba, kui kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldise teenindusmaal muudetakse sihtotstarve mäetööstusmaaks või turbatööstusmaaks. Muudatus käsitleb tavapärast olukorda kaevandamisloaga ala elukaares, mille korral puudub vajadus täiendavalt analüüsida olukorda maavara suhtes. Paragrahvi 15 lõikesse 8 lisatakse punktid 5 ja 6, mis vabastavad maardla ehitisest või planeeringuga lubatust ja tulemus on kaevandamise korraldamiseks soodsam. Paragrahvi 15 lõikesse 8 lisatav punkt 9 kirjeldab maaparandustöid, mis mõjutavad põhjavee taset alandamise suunas ja mille tulemusena on kaevandamise korraldamine soodsam. Paragrahvi 6 punktiga 8 muudetakse maapõueseaduse § 21 „Maavarade arvestus“ lõiget 1 ning uue sõnastuse kohaselt asutatakse maavarade register iseseisva andmekoguna. Seni on maavarade arvestust peetud keskkonnaregistri maardlate nimistus, mis on infotehnoloogiliselt iseseisev infosüsteem. Maardlate nimistu volitatud töötleja on Maa-amet, ülejäänud keskkonnaregistri nimistute volitatud töötleja on Keskkonnaagentuur. Maardlate nimistu on seega ka praegu sisuliselt iseseisev ja muust keskkonnaregistrist eraldatud infosüsteem. Eelnõu korrastab selle olukorra õiguslikud alused. Maavarade registri eesmärgi sõnastamisel on lähtutud kehtiva maapõueseaduse § 21 lõike 1 sõnastusest. 29 Paragrahvi 6 punktiga 9 täiendatakse maapõueseaduse § 21 uue lõikega 21, millega antakse volitus valdkonna eest vastutavale ministrile (keskkonnaministrile) maavarade registri asutamiseks ja selle põhimääruse kehtestamiseks. Paragrahvi 6 punktiga 10 muudetakse maapõueseaduse § 66 lõike 1 punkti 4 sõnastust ja jäetakse välja volitatud töötleja mõiste. Muudatus tuleneb kavatsusest määrata Maa-amet maavarade registri vastutavaks töötlejaks varasema volitatud töötleja asemel. Paragrahv 7 käsitleb metsaseaduse muutmist, asendades metsaseaduse § 23 lõikes 4 sisalduv viide keskkonnaregistrile viitega Eesti looduse infosüsteemile, kuna vääriselupaikade andmeid hoidev EELIS on eelnõu kohaselt edaspidi iseseisev andmekogu. Paragrahv 8 käsitleb riigilõivuseaduse muutmist. Riigilõivuseaduses tunnistatakse kehtetuks § 28 ja 6. peatüki 5. jao 1. jaotis, mis käsitlevad keskkonnaregistri toimingute eest riigilõivu võtmist. Riigilõivuseadusega on sätestatud riigilõiv keskkonnaregistri andmete väljavõtte väljastamise eest, keskkonnaregistri objekti paiknemiskaardi väljavõtte väljastamise eest ning andmete elektroonilisel andmekandjal väljastamise eest. Seaduse § 28 vabastab riigilõivu tasumisest riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse, notari ja kohtutäituri. Riigilõivu ei ole sätestatud ühegi teise keskkonnateavet sisaldava andmekogu väljavõtte esitamise eest. Eelnõus sätestatakse andmekogudesse kogutud andmete avalikkuse põhimõtted. Keskkonnateavet sisaldavad andmekogud on elektroonilised ning neis sisalduvad andmed kõigile kättesaadavad. Seetõttu puudub vajadus „ametlike“ väljavõtete järele ning neil puuduks ka õiguslik tähendus. Seetõttu loobutakse riigilõivu küsimisest ka EELISe väljavõtete eest. Avaliku teabe seaduse § 25 alusel võib endiselt küsida tasu paberkandjal koopiate valmistamise ja väljatrükkide eest alates 21. leheküljest. Paragrahv 9 käsitleb veeseaduse muutmist. Paragrahvi 9 punktiga 1 muudetakse veeseaduse § 35 lõiget 5 ja § 54 lõiget 3, millest jäetakse välja sõnad „asjakohasesse registrisse kantud“ kui ülemäärane ja samas ebamäärane täpsustus. Andmeid hoitakse eri registrites, nii KESEs kui ka EELISes, mistõttu see umbmäärane viide ei ole ei informatiivne ega regulatiivne. Paragrahvi 9 punktiga 2 muudetakse veeseaduse § 36 lõike 1 punkti 6, mille kaitset vajavate alade loetelust jäetakse välja puhkeotstarbelised alad ja jäetakse alles ainult „supluskohad ja supelrannad“. Kaitset vajavate alade loetelu punktis 6 on nimetatud puhkeotstarbeks mõeldud alad, sh supelrannad ja supluskohad. Veeraamdirektiiv ei nõua „puhkealade“ määratlemist kaitset vajavate aladena. Veeraamdirektiivi lisa IV kohaselt tuleb kaitset vajavate aladena määratleda Eesti õiguse kohaselt ainult supluskohad. Veekogumid määrab planeeringutes puhkealaks kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse üksused küll edastavad üld- ja detailplaneeringuid ning kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid Maa-ametile, kuid puhkealade eristamine nendes on problemaatiline, kuna planeeringute koostamisel kasutatakse eri programme ja andmekoosseise, rasterkujul planeeringud on raskesti loetavad ja kohaliku omavalitsuse üksused on puhkeala mõistet erinevalt sisustanud. Seetõttu ei ole puhkeotstarbeliste alade kaardikihti tänaseni loodud. Loodavas keskkonnaportaalis on võimalik kuvada Tervisekaitse Ameti vee terviseohutuse infosüsteemi VTI andmeid Eesti suplusvee kohta. 30 Paragrahvi 9 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks veeseaduse § 36 lõige 7, mis ütleb, et kaitset vajavate alade arvestust peetakse asjakohases registris. See nõue on üle toodud eelnõusse, mille kohaselt kogutakse selliste alade andmed Eesti looduse infosüsteemi EELIS. Paragrahvi 9 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks veeseaduse § 38 lõige 4, mille kohaselt hoitakse andmeid veekogumite hea seisundi saavutamise suhtes kohaldatud erandite kohta asjakohases registris. Andmeid veekogumi kohta hoitakse EELISes, andmeid veekogumite seire kohta KESEs. Nimetatud infosüsteemides hoitavate andmete kogumeid reguleerivad aga nende infosüsteemide põhimäärused. Paragrahvi 9 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks veeseaduse § 62, mis käsitleb andmeid pinnaveekogumite, territoriaalmere, pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude ja pinnaveevarude kohta. Kohustust koguda vastavaid andmeid reguleerivad eelnõukohane seadus ja keskkonnaseire seadus ning vastavate andmekogude EELIS ja KESE põhimäärused. Kuna § 62 dubleerib andmete kogumist, tunnistatakse see kehtetuks. Paragrahvi 9 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks veeseaduse § 69, mis käsitleb andmeid põhjaveekogumite ja põhjaveevarude kohta. Kohustust koguda vastavaid andmeid reguleerivad eelnõukohane seadus ja keskkonnaseire seadus ning vastavate andmekogude EELIS ja KESE põhimäärused. Kuna § 69 dubleerib andmete kogumise kohustust, tunnistatakse see kehtetuks. Paragrahvi 9 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks veeseaduse § 148 lõige 2, mis ütleb, millistel juhtudel moodustatakse põhjaveehaarde ümber sanitaarkaitseala asemel hooldusala. Joogivett on reguleeritud juba § 154 lõike 1 punktiga 3. Tootmisvesi sätestatakse veeseaduse muudatusega § 154 lõike 1 punktis 3 ja selle võtmisele ülempiiri ei ole nagu ka § 148 lõikes 2. Tootmisvee võtmise ehitistel ei ole sanitaarkaitseala juba nagunii seaduse § 148 lõikest 1 tulenevalt. Selle sätte kohaselt on sanitaarkaitseala ainult põhjaveehaardel või veekogul, millest võetakse vett joogivee tootmiseks. Tootmisveehaardele ei ole sanitaarkaitseala vajalik, kuna tootmisvee puhastamine on ettevõtja ärihuvi ja põhjavee kaitseks piisab sellisel juhul hooldusalast. Kui tootmisvee kasutaja soovib hooldusalast ulatuslikumat ja rangemat kaitsetsooni põhjaveehaarde ümber, siis omal maal võib ta ise määrata sellised reeglid ja võõra maa kasutamise korral peab kaitsetsooni tingimused kokku leppima kasutuslepingus. Paragrahvi 9 punktiga 8 muudetakse veeseaduse § 154 lõike 1 punkti 3 ja täiendatakse seda sõnadega „või võetakse tootmisvett“, kuna § 148 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Selgitused on toodud eelmises punktis. Paragrahvi 9 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks veeseaduse § 168 lõige 7, mille kohaselt hoitakse nitraaditundliku ala oluliste allikate ja karstilehtrite asukoha ja kitsenduste andmeid asjakohases registris. Säte ei ole ei informatiivne ega regulatiivne, mistõttu on see seaduses üleliigne. Nitraaditundlike alade andmeid kogutakse eelnõukohase seaduse järgi EELISes ning kitsenduste andmeid maaregistri kitsenduste kaardil. Paragrahvi 9 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks veeseaduse § 203 lõige 3, mille kohaselt kantakse kehtestatud põhjaveevaru asjakohasesse registrisse valdkonna eest vastutava ministri otsuse alusel. Veeseaduse § 205 lõike 1 järgi kehtestab põhjaveevaru valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga pärast põhjaveevaru hindamist. Seega puudub vajadus teha veel ka ministri tasandil otsus põhjaveevaru registrisse kandmise kohta – register kajastab nagunii ainult ministri kehtestatud varu. 31 Paragrahvi 9 punktiga 11 muudetakse veeseaduse § 277 lõikes 2 sanitaarkaitseala asjakohases registris hooldusalaks muutmist ja vastava kande tegemist ja täiendatakse lõiget 3 viitega § 149 lõike 2 punktile 1. Samuti täpsustatakse, et viidatud registri puhul on tegemist Eesti looduse infosüsteemiga. Lõike 2 eesmärgiks on parandada ebaõige registrikanne ehk kui sanitaarkaitseala asemel peaks seaduse järgi põhjaveehaardel olema hooldusala, aga ekslikult on registris märgitud sanitaarkaitseala. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib seadusest aru saada, et registrikande muutmine on ainus vajalik toiming, kuid tegelikult on registrikande muutmiseks vaja teha sellele eelnev haldusotsus, kus hinnatakse põhjaveehaarde vastavust hooldusala nõuetele: kontrollitakse puurkaevu asukohta, küsitletakse puurkaevu omanikku ja kohaliku omavalitsuse üksust, et teada saada, milline on puurkaevust tegelik veevõtt ja keda veega varustatakse ning mis on veekasutuse eesmärk. Vaadatakse ka veeloa olemasolu ja seda, kas puurkaev on keskkonnaseirekaev või mitte. Oluline on seaduses anda selgus, et hooldusala või sanitaarkaitseala ei tulene registrist, vaid register kajastab seda, mida haldusorgan on õigusaktist tulenevalt hinnanud ja otsustanud. Paragrahvi 277 lõike 2 sõnastust täpsustatakse ja muudetakse nii, et KAUR teeb otsuse sanitaarkaitseala muutmiseks hooldusalaks, olles enne seda hinnanud põhjaveehaarde vastavust § 154 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud nõuetele. Otsusele eelneva haldusmenetluse, sh tõendite hindamise nõuded tulenevad haldusmenetluse seadusest. Paragrahvi 154 lõike 1 punktile 4 ei viidata, kuna salvkaevul on alati hooldusala ja selle kohta on registrikanded õiged. Jäetakse välja KAURi registrikande tegemise kohustus, kuna kaevude andmete, sh kaitsetsoonide registrisse kandmise kohustus sätestatakse Eesti looduse infosüsteemi põhimääruses. Samuti jäetakse välja isiku avalduse esitamise kohustus, kui registris on sanitaarkaitseala märgitud põhjaveehaardele, millel seaduse kohaselt võiks olla hooldusala. Isik võib avalduse esitada sanitaarkaitseala kande muutmiseks hooldusalaks, aga ei pea. Riik (KAUR) võib ka omal initsiatiivil teha otsuse muuta sanitaarkaitseala hooldusalaks, kui on tuvastanud registris vea, kaasates asjassepuutuvaid isikuid menetlusse. Veeseaduse § 277 lõiget 3 täiendatakse viitega § 149 lõike 2 punktile 1, mis oli ekslikult välja jäänud, kuna ka selle punkti kohaselt võib sanitaarkaitseala olla väiksem kui 50 m. Lõige 3 jääb muus osas muutmata. Muudatused on korrastavad ja täpsustavad ning olulist sisulist mõju ei oma. Eelnõu paragrahvis 10 esitatakse seaduse rakendussätted, mis on vajalikud seoses KeRSi kehtetuks tunnistamisega ning seni keskkonnaregistrisse kantud andmete üleminekuga EELISesse, maavarade registrisse või muusse haldusala infosüsteemi. Lõikes 1 sätestatakse varem keskkonnaregistri arhiivi kantud andmete üleviimine EELISe, maavarade registri või muu Keskkonnaministeeriumi haldusala infosüsteemi arhiivi vastavalt nimistu edasisele asukohale. Kuna KeRSi kohaselt tuleb keskkonnaregistri arhiivi kantud andmed säilitada tähtajatult, siis tuleb ka eelnõus sätestada nende andmete tähtajatu säilitamine. Lõikes 2 sätestatakse, et medaliväärsete jahitrofeede nimistu andmed kantakse EELISe arhiivi. Eelnõu kohaselt lõpetatakse medaliväärsete jahitrofeede andmete riiklik kogumine, muudatust on põhjendatud eespool. Samas ei ole mõistlik hävitada juba kogutud andmeid. Kuna tegemist ei ole enam aktiivse registri osaga, tuleb andmed kanda arhiivi, kus toimub nende säilitamine. Lõikes 3 sätestatakse, et keskkonnaregistri need andmed, mida seaduse jõustumise ajal hoitakse EELISes, loetakse edaspidi EELISe andmeteks. Säte tundub tautoloogiline, kuid on vajalik 32 seetõttu, et varasem EELIS oli käsitletud keskkonnaregistri alaminfosüsteemina ning EELISe andmed olid õiguslikus mõttes keskkonnaregistri andmed. Selline üleminekusäte on vajalik, et ei tekiks õiguslikku tühimikku keskkonnaregistri andmete EELISe andmeteks üleminekul. Praktikas puudub vajadus selle sätte rakendamiseks midagi teha. Täpsemalt, sellest sättest tuleneb, et EELISe andmetega ei ole seaduse jõustumisel vaja teha toiminguid nende „andmekogusse kandmiseks“. Lõikes 4 sätestatakse, et keskkonnaregistri seaduse alusel kogutud maardlate nimistu andmed viiakse üle maavarade registrisse ja loetakse maavarade registri andmeteks alates 2020. aasta 1. novembrist. Säte on vajalik, kuna maapõueseaduse muudatused jõustuvad ja maavarade register asutatakse 2020. aasta 1. novembril ehk enne seaduse üldist jõustumisaega. Maavarade register on juba praegu infotehnoloogiliselt eraldiseisev süsteem ja selle eraldi asutamiseks ei pea ootama infotehnoloogilise arenduse valmimist erinevalt EELISest. Lõikes 5 sätestatakse, et kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise otsustes ja kaitse- eeskirjades tehtud viide ala kaardi kättesaadavusest keskkonnaregistris loetakse edaspidi viiteks keskkonnaportaalile. Säte on vajalik seetõttu, et alade kaitse alla võtmise otsuseid ja kaitse- eeskirju on väga arvukalt ning kõikidel juhtudel on see viide normitehniline märkus, mitte õigusakti regulatiivne säte. Oluline on tagada üheselt mõistetavus kaitstavate loodusobjektide paiknemise info kättesaadavuse kohta ning ei ole praktiline eeldada sadade kaitse-eeskirjade muutmist ainuüksi normitehnilise märkuse muutmiseks. Eelnõu paragrahviga 11 tunnistatakse KeRS kehtetuks. Eelnõu paragrahvi 12 lõikes 1 sätestatakse seaduse jõustumise ajaks 2022. aasta 1. jaanuar. Lõikes 2 sätestatakse § 6 (maapõueseaduse muudatused) ja § 10 lõike 4 (maardlate nimistu andmete üleviimine maavarade registrisse) jõustumise ajaks 2020. aasta 1. november. Erinevad jõustumisajad tulenevad sellest, et maavarade register on juba praegu infotehnoloogiliselt eraldiseisev süsteem ja selle asutamiseks maapõueseadusega ei ole takistusi. EELISe esimesed arendused on planeeritud valmima alates 2021. aastast, mis tähendab, et enne seda ei saa seadust jõustada, kuna seaduse ja selle rakendusaktiga seatud kohustusi pole võimalik täita. 4. Eelnõu terminoloogia Seaduseelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid. Eelnõuga korrastatakse terminite kasutamist õigusaktides selliselt, et muudetavates seadustes ei kasutataks sama mõiste kohta erinevaid termineid ning lähtutakse seadustes juba avatud termineist. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu reguleerimisala on seotud keskkonnainfo direktiiviga, mis kehtestab üldised nõuded keskkonnainfo avalikustamisele. Valdavas osas on direktiiv juba üle võetud KeÜSi kehtivate sätetega. Eelnõus sätestatakse KeÜSi §-s 392 keskkonnaseisundi andmete aktiivse avalikustamise nõue. Sätte kohaselt peab Keskkonnaagentuur koostama ja avalikustama vähemalt kord nelja aasta jooksul keskkonna seisundi ülevaate, mis annab muu hulgas teavet olulistest keskkonnaseisundi muutustest. Selline nõue sisaldus varem KeRSi §-s 44 ning selle alusel kehtestatud ministri määruses. Säte on vajalik keskkonnainfo direktiivi artikli 7 lõike 3 ülevõtmiseks. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et aruandeid keskkonna seisundi kohta avaldataks 33 korrapäraste ajavahemike järel, mis ei ole pikemad kui neli aastat. Sama sätte kohaselt peavad aruanded sisaldama teavet keskkonna kvaliteedi ja sellele avalduva surve kohta. Eelnõu on seotud ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2007/2EÜ, millega rajatakse Euroopa ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE). Eelnõukohase seadusega ei võeta otseselt üle selle direktiivi sätteid, kuid kuna Eesti looduse infosüsteemi andmed on ruumiandmed, tuleb direktiivi ja ruumiandmete seaduse nõuetega arvestada eelnõu seadusena rakendamisel. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga ei kavandata kehtiva õigusega võrreldes põhimõttelisi muudatusi. Seadus ajakohastab keskkonnateabe riigi andmekogudes käitlemise korda. Eelnõu kohaselt tunnistatakse õigusselguse ja parema halduse huvides KeRS kehtetuks. Uus kord vastab sellele, kuidas keskkonnateavet on tegelikult kogutud, sh eristab seni keskkonnaregistri alaminfosüsteemideks nimetatud infosüsteemid iseseisvate andmekogudena (Eesti looduse infosüsteem ja maavarade register). Luuakse uus keskkonnaandmeid koondav veebileht „Keskkonnaportaal“, mis võimaldab internetikeskkonnas keskset juurdepääsu riigi andmekogudes hoitavale keskkonnateabele ja annab keskkonnaseisundist põhjuslikult ja ruumiliselt seostatud ülevaate. Seaduse rakendamisel on mõju eelkõige riigiasutuste töökorraldusele ja keskkonnainfo avalikule kättesaadavusele. Kuna eelnõu reguleerimisala on piiratud keskkonnateabe kogumise ja avaldamisega ning vastavate andmekogudega, siis ei ole põhjust eeldada sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ega regionaalarengule. Mõju majandusele (halduskoormus, infoühiskonna areng), elu- ja looduskeskkonnale ning riigiasutuste töökorraldusele on kirjeldatud allpool. Eelnõu mõju ei ole muudatuste vähese ulatuse ja sageduse tõttu oluline ning muudatused ei ole põhimõttelised. Samuti ei kaasne negatiivsete kõrvalmõjude riski ning ei suurene halduskoormus. Seetõttu ei ole eelnõu kohta üksikasjalikku mõjude analüüsi tehtud, samal põhjusel on eelnõu koostamise käigus loobutud ka väljatöötamiskavatsuse ning kontseptsiooni koostamisest. Mõju avaldav muudatus: keskkonnateabe riigi andmekogudes käitlemise korra ajakohastamine Muudatusega eristatakse seni keskkonnaregistri alaminfosüsteemideks nimetatud infosüsteemid iseseisvate andmekogudena ja luuakse seni riigi põhiregistriks nimetatud keskkonnaregistri asemele veebileht nimega „Keskkonnaportaal“. Keskkonnaregistri alaminfosüsteemid on keskkonnaregistrisse kogutavate andmete algallikad ehk andmekogud avaliku teabe seaduse järgi ja KeRSis loetletud keskkonnaregistri nimistute/andmete asemel sätestatakse andmestikud juba konkreetse andmekogu põhimääruses. Keskkonnateabele ja - andmetele keskse ligipääsu tagamiseks luuakse veebileht nimega „Keskkonnaportaal“, mis kuvab ja seostab eri andmekogude andmeid, aga ei kogu neid enam algallikatest eraldi registrisse. Muudatusel on kaudne positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale. Keskkonnaandmete usaldusväärsus suureneb, kuna enam ei saa tekkida andmevigu andmete ülekandmisel keskkonnaregistrisse. Usaldusväärsemad andmed võimaldavad haldusorganitel teha informeeritud otsuseid keskkonnapoliitika kujundamisel ja otsuste langetamisel. 34 Sihtrühm I: Keskkonnaministeeriumi haldusala ametnikud (otseselt mõjutatud 50 ametnikku, kaudselt mõjutatud 150 ametnikku) Kavandatav muudatus mõjutab peamiselt Keskkonnaministeeriumi haldusala ametnikke, kes tegelevad keskkonnaregistri ja selle alaminfosüsteemide pidamisega. Muutub keskkonnaregistri andmete töötlemise töökorraldus. Otseselt mõjutatud sihtrühm on väike, kuna keskkonnaregistri ja selle alaminfosüsteemidega tegeleb kokku hinnanguliselt alla 5% haldusala ametnikest. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna muudatusel on positiivne iseloom. Nimelt muudetakse keskkonnateabega seotud nõuded vähem koormavaks – keskkonnaregistrisse ei pea enam teistest andmekogudest andmeid üle kandma, mis vähendab omakorda andmete töötlemisega seotud töökoormust. Igal nädalal tehakse keskkonnaregistris andmeuuendusi 12 erinevas nimistus. Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele Keskkonnateabe riigi andmekogudes käitlemise korra ajakohastamine mõjutab positiivselt keskkonnaandmetega tegelevate riigiasutuste töökorraldust, kuna see muutub läbipaistvamaks ja nõuded viiakse vastavusse sellega, kuidas andmeid tegelikult kogutakse ja töödeldakse. KeRSiga sätestatud andmestik korrastatakse ja andmete omanikud ning nende ülesanded muudetakse selgemaks. Samuti on sel positiivne mõju asutuste töökoormusele. Nimelt väheneb andmetöötlusega seotud töökoormus, kuna andmeid ei pea teistest infosüsteemidest enam käsitsi keskkonnaregistrisse kandma. Sihtrühm II: keskkonnaandmeid kasutavad isikud Sihtrühma suurust on raske hinnata. Andmetest võivad olla huvitatud paljud isikud, kuid valdavalt on mõju vaid kaudne. Kaasnev mõju: mõju majandusele – infoühiskonna areng Keskkonnateabe riigi andmekogudes käitlemise korra ajakohastamisel on positiivne mõju infoühiskonna arengule, kuna keskkonnaandmete korrastatud, selgete nõuetega reguleeritud ja läbipaistev andmekäitlus võimaldab arendada uusi nüüdisaegseid infoühiskonna teenuseid. Mõju avaldav muudatus: uue keskkonnaportaali loomine Eelnõukohase seadusega nähakse ette keskkonnaportaali loomine, mille kaudu võimaldataks juurdepääs riigi kogutud keskkonnaandmetele viisil, mis võimaldab saada keskkonnast, selle kvaliteedist ja sellele avalduvatest surveteguritest tervikliku, nii põhjuslikult kui ruumiliselt seostatud ülevaate. Uue keskkonnaportaali loomine mõjutab kõiki keskkonnaandmete tarbijaid, sh ametnikud, teadusasutused, kodanikud, meedia ja laiem avalikkus. Sihtrühma käitumine muutub seoses uue andmeallika ehk keskkonnaportaali kasutamisega, millega kohanemine ei peaks raskusi tekitama. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna uue keskkonnaportaali loomisel on positiivne iseloom. Uue keskkonnaportaali loomisel on kaudne positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale. Keskkonnaportaal võimaldab anda tervikliku pildi keskkonnaseisundist, mis aitab haldusorganitel teha informeeritud otsuseid keskkonnapoliitika kujundamisel ja otsuste 35 langetamisel. Parem keskkonnateabe allikas ehk uus keskkonnaportaal aitab eelduslikult parandada inimeste keskkonnateadlikkust, keskkonnaalaseid hoiakuid ja käitumist. Sihtrühm I: keskkonnaandmete tarbijad, laiem avalikkus Sihtrühma suurust on raske hinnata. Andmetest võivad olla huvitatud paljud isikud, nimelt pakub tervelt 92%le elanikest huvi info oma kodukoha või kogu Eesti keskkonnaseisundi kohta (2018. a Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring), kuid valdavalt on mõju vaid kaudne. Kaasnev mõju: mõju majandusele – halduskoormus, infoühiskonna areng Uue keskkonnaportaali loomine mõjutab positiivselt infoühiskonna arengut. Uus keskkonnaportaal hakkab riigi andmekogude andmeid kuvama liidestuste abil ja andmeid ei ole vaja käsitsi üle kanda. Paralleelselt keskkonnaportaali loomisega arendatakse ka uus Eesti looduse infosüsteem EELIS, kuna olemasolev EELIS on tehniliselt vananenud (legacy). Nii EELISe kui ka olemasoleva keskkonnaseire andmekogu KESE andmete avalikustamise väljund saab olema keskkonnaportaal. Uued tänapäevastele nõuetele vastavad infosüsteemid võimaldavad arendada uusi infoühiskonna teenuseid, nt keskkonnaportaali kompleksne teenus maaomanikule. Sihtrühm II: Keskkonnaministeeriumi haldusala ametnikud (otseselt mõjutatud 30 ametnikku, kaudselt mõjutatud 200 ametnikku), muude riigiasutuste ametnikud Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele Uue keskkonnaportaali loomisel on positiivne mõju riigiasutuste koostööle, kuna keskkonnaportaalis hakatakse kuvama ka Keskkonnaministeeriumi haldusala väliste andmekogude andmeid, mis võimaldab tõhustada asutustevahelist koostööd keskkonnavaldkonnas. Riigiasutuste töökoormus kasvab ajutiselt uue keskkonnaportaali ärianalüüsi tegemise ja arendamise perioodil, kuid keskkonnaportaali kasutuselevõtu järel ei pea enam üleval pidama keskkonnaregistrit ja selle saab sulgeda. Samas lisandub uue keskkonnaportaali ülalpidamise, hoolduse ja jätkuarenduste kulu, mida tuleb arvestada valitsemisala iga-aastase IT-arenduste eelarve planeerimisel. Muudatusel on positiivne mõju keskkonnateabe avalikustamisega seotud avalike teenuste kättesaadavusele. Nimelt luuakse keskkonnaportaalis sihtrühmadele keskne juurdepääs keskkonnateabele. Mõju avaldav muudatus: puurija esitab puurimispäeviku, st rajatud puurkaevu või -augu andmed edaspidi otse EELISesse Eelnõukohase seadusega muudetakse ehitusseadustiku § 125, mis reguleerib puurkaevu ja - augu ehitamise dokumenteerimist. Paragrahvi 125 lõike 2 kohaselt on puurija kohustatud puurimispäeviku andmed edaspidi esitama EELISesse. Kuigi puurijad kasutavad võimalust esitada andmed veekasutuse infosüsteemi VEKA, kust need edasi EELISesse liiguvad, kasutatakse endiselt ka võimalust andmed Keskkonnaametile esitada, kes ise andmed EELISesse kandma peab. Muudatuse eesmärgiks on täpsustada ja lihtsustada andmete EELISesse jõudmise protsessi. Sihtrühm I: puurijad ehk puurimisettevõtted (vastavat tegevusluba omavaid ettevõtteid on Eestis kokku 33, kes küsivad Keskkonnaameti kooskõlastust puurkaevule või –augule ja sellest tulenevalt esitavad ka puurimispäeviku andmeid keskmiselt 2000 korral aastas) 36 Kaasnev mõju: mõju majandusele – halduskoormus Muudatuse täpset mõju halduskoormusele on praegu raske hinnata, kuna EELISe tehniline lahendus, mis seoks EELISe ehitisregistriga ja lihtsustaks kogu puurkaevude ja –aukude rajamisega seotud dokumentide esitamist, ei ole veel välja arendatud. EELISe arendamisel on eesmärgiks protsess andmete sisestajate jaoks võimalikult lihtsaks ja mugavaks kujundada. Praegu esitatakse puurimispäeviku andmed e-maili teel kas Keskkonnaametile või VEKAsse. Keskkonnaametile esitatakse e-maili teel andmeid u 150 korral aastas Tegelikult on kõigil puurijatel võimalik rajatud puurkaevu või -augu andmeid esitada VEKA kaudu ka praegu ning puudub vajadus esitada andmeid e-maili teel. Sihtrühm II: Keskkonnaameti ametnikud (üle Eesti on volitatud kokku 11 Keskkonnaameti ametnikku kooskõlastama puurkaevude- ja aukude rajamist ning sisestama puurimispäevikute andmeid EELISesse) Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele Keskkonnaameti töökoormus teatud määral väheneb, kuna edaspidi puudub vajadus esitatud puurimispäeviku andmeid (u 150 puurimispäevikut aastas) ise andmekogusse kanda. Samas jääb alles Keskkonnaameti kohustus kooskõlastada puurkaevude –aukude rajamine ning üle kontrollida puurijate poolt esitatud andmed, mistõttu on töökoormuse muutust raske täpselt hinnata. Hinnanguliselt on muutus väike. Mõju avaldav muudatus: maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse loa nõude erandite loetelu täiendamine Maapõueseaduse § 15 lõike 1 kohaselt on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks vajalik Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Lõige 8 sätestab sellest nõudest erandina, et luba ei ole vaja, kui vastav tegevus on planeeringu kaudu Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega kooskõlastatud. Samas on praktikas ilmnenud veel juhtumeid, mille korral on teada kindlad tingimused, mis toovad kaasa positiivse otsuse kooskõlastamisel ja igat üksikjuhtumit ei ole vaja eraldi uuesti kaalutleda, kuna kavandatud tegevus ei mõjuta maavara kaevandamisväärsena säilimist ega maavarale juurdepääsu. Sihtrühm I: loa taotlejad (kohaliku omavalitsuse üksused, muud isikud kes kavandavad maapõue seisundit või kasutamist mõjutavat tegevust) – maardlate aladel riigi huvi väljendati näiteks 2019. a jooksul 438 menetluses (maardlate aladel planeeringute kooskõlastamised ja tegevuste lubamised kokku). Samas võib see arv oluliselt kõikuda, sõltudes muuhulgas ka majanduse aktiivsusest jms. Kaasnev mõju: mõju majandusele – halduskoormus Muudatus vähendab nii kohaliku omavalitsuste üksuste kui muude luba taotlema kohustatud isikute halduskoormust. Täpset muudatusega mõjutatavate taotluste arvu on keeruline hinnata, kuna see võib aastati/periooditi väga oluliselt kõikuda, samas hinnanguliselt on see võrreldes taotluste koguarvuga pigem väike. Samuti võta uute reeglitega kohanemine aega. Hinnanguliselt võiks halduskoormuse vähenemine olla u 10%. 37 Sihtrühm II: Maa-ameti ametnikud (sõltuvalt menetluses olevate taotluste arvust 0,2 ametnikku) Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele Väheneb § 15 lõikes 8 loetletud juhtumitega seotud töökoormus, selle arvelt on ametnikel võimalik põhjalikumalt tegeleda sisulist kaalumist nõudvate taotlustega. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamiseks on vaja kehtestada volitusnormidele vastavad andmekogude põhimäärused ja muuta määruseid, milles siiani on viidatud keskkonnaregistrile. Kuna Eesti looduse infosüsteem ja maardlate nimistu on ka praegu infotehnoloogiliselt iseseisvad infosüsteemid, ei ole seaduse rakendamiseks otseselt vaja arendada uusi infosüsteeme. Samas on EELISe infotehnoloogilise lahenduse arendamine vajalik seoses olemasoleva lahenduse tehnilise aegumisega. Praegune tehniline lahendus ei võimalda tänapäevastele nõuetele vastava süsteemi arendamist tagamaks terviklikkust, läbipaistvust, kiiret andmetöötlust, andmete turvalisust jms. Lisandunud on uued tehnoloogiad andmete kogumiseks, haldamiseks ja avalikustamiseks. Nende integreerimine vananenud süsteemiga on liiga ressursimahukas ja ei võimalda jätkusuutlikku tehnoloogia ülalpidamist ja arendamist. EELISe ärianalüüsi rahastati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu struktuurifondide vahenditest. Ärianalüüsi maksumus oli 50 000 eurot ja see valmis juunis 2019. Ärianalüüsi tulemiks on ühtne vaade EELISe andmestiku haldamisele, kasutamisele ja avalikustamisele ning hinnang investeeringutele, tehnilise taristu vajadusele ja majanduslikule kasule. Uue EELISe arendamiseks kulub ärianalüüsi järgi ca 17 250 tundi, mis teeb prognoositavaks vajalikuks eelarveks ca 1,5–1,7 miljonit eurot. EELISe arendamist viies etapis planeeritakse kogu ulatuses rahastada välisvahenditest. Maardlate nimistu iga-aastased uuendused ja hoolduskulud jäävad alla 10 000 euro. Täielikult vajab uuendamist keskkonnateabe avaliku kättesaadavuse infoportaal, eelnõu kohaselt uus keskkonnaportaal. Praegu kättesaadav keskkonnaregistri avalik teenus on tehniliselt aegunud. Viimased arendused selles tehti 2010. aastal, mistõttu andmevahetus uuemate infosüsteemidega on raskendatud või võimatu, samuti on problemaatiline aegunud IT- lahenduste toimivuse tagamine. Paljud andmeimpordid toimuvad endiselt käsitsi. Keskkonnateabe avalikku portaali tuleks uuendada ka siis, kui eelnõu seadusena vastu ei võetaks ja KeRS kehtiks edasi. Koostatud on uue keskkonnaportaali kasutusjuhtude kirjeldused ning sõrestikmudel (ingl k wireframe) keskkonnaportaali kujundusele, mille maksumus oli 10 000 eurot. Nende põhjal tehakse keskkonnaportaali IT-arendus. Keskkonnaportaali IT- arenduseks on Keskkonnaministeeriumi valitsemisala 2020. a IT-eelarves planeeritud 100 000 eurot. Keskkonnaportaali arendusega kaetakse ka uue EELISe ja olemasoleva KESE infosüsteemide andmete avalikustamise vajadus, mõlemasse infosüsteemi neid eraldi arendada ei ole vaja. Majanduslikult on otstarbekam arendada mitme infosüsteemi peale ühine avaliku vaate rakendus. Täpsemad keskkonnaportaali jooksva haldamisega seotud kulud sõltuvad portaali täpsemast ehitusest ja sisust, vastavad otsused tehakse arenduse raames ja ei ole eelnõukohase seaduse koostamise ajal veel paigas. 38 8. Rakendusaktid 8.1. Seaduses sisalduvad volitusnormid Seaduses sätestatakse kaks uut volitusnormi: 1) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 394 lõike 8 alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister (keskkonnaminister) Eesti looduse infosüsteemi põhimääruse ja asutab infosüsteemi; 2) seadusega muudetava maapõueseaduse § 21 lõike 21 alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister (keskkonnaminister) maavarade registri põhimääruse ja asutab infosüsteemi. Andmekogude põhimäärustes sätestatakse andmekogu pidamiseks vajalik, sealjuures arvestades avaliku teabe seaduses andmekogudele esitatud nõuetega. Mõlemad rakendusaktid peavad jõustuma seaduse jõustumisega samal ajal. 8.2. Muutmist vajavad määrused, milles sisaldub viide keskkonnaregistrile Muutmist vajavad: 1) keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määrus nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“; 2) keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“; 3) keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“; 4) keskkonnaministri 5. juuli 2010. a määrus nr 24 „Meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine” tingimused avatud taotlemise korral“; 5) keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määrus nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord“; 6) keskkonnaministri 3. detsembri 2013. a määrus nr 70 „Topograafilistele kaartidele kantavate andmete koosseis, topograafiliste kaartide nomenklatuur, kasutatavad leppemärgid ja kartograafiliste tööde teostamise korraldus“; 7) keskkonnaministri 20. detsembri 2013. a määrus nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“; 8) keskkonnaministri 1. juuli 2015. a määrus nr 40 „Eripüügiloa vorm, eripüügi lisatingimused, taotluse läbivaatamine, loa andmine ja loa kehtetuks tunnistamine, eripüügiõiguse tasu ning elektripüügivahendi kasutamise taotlemine, tõendi andmine ja tõendi kehtetuks tunnistamine“; 9) keskkonnaministri 17. juuli 2015. a määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“; 39 10) keskkonnaministri 4. novembri 2016. a määrus nr 46 „Objekti kontrollimise andmekogu süsteemi asutamine ja põhimäärus“; 11) keskkonnaministri 4. oktoobri 2016. a määrus nr 34 „Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad“; 12) keskkonnaministri 7. aprilli 2017. a määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“; 13) keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määrus nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“; 14) keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“; 15) keskkonnaministri 1. oktoobri 2019. a määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“; 16) keskkonnaministri 24. septembri 2019. a määrus nr 43 „Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse ja registreeringu andmekoosseis“; 17) keskkonnaministri 15. oktoobri 2019. a määrus nr 55 „Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis“; 18) keskkonnaministri 3. oktoobri 2019. a määrus nr 49 „Proovivõtumeetodid“; 19) keskkonnaministri 3. mai 2019. a määrus nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“; 20) maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrus nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“; 21) maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrus nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus“; 22) põllumajandusministri 11. märtsi 2010. a määrus nr 26 „Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“; 23) riigihalduse ministri 22.02.2018 määrus nr 14 „Hajaasustuse programm“; 24) Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määrus nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“; 25) Vabariigi Valitsuse 5. detsembri 2013. a määrus nr 171 „Eesti topograafia andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“; 26) Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“; 27) Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määrus nr 65 „Kalapüügieeskiri“; 28) Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2018. a määrus nr 112 „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“. Kuna muudatused seisnevad peamiselt sõna „keskkonnaregister“ asendamisega sõnadega „Eesti Looduse infosüsteem“ või „maavarade register“, ei ole määruste muutmise eelnõude kavandeid seletuskirjale lisatud. Keskkonnaministri 17. juuli 2015. a määruse nr 43 „Nõuded 40 salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ volitusnorm täieneb küll EELISesse kandmise korraga, samas sisaldab määrus ka praegu sätteid, mis sisuliselt on andmete esitamise „kord“. Täpsemad reeglid sõltuvad EELISe tehnilisest ülesehitusest, mis eelnõu koostamise ajal ei ole veel kavandi lisamiseks vajaliku täpsusega teada. 8.3. Keskkonnaregistri seaduse alusel vastu võetud õigusaktid, mis kaotavad kehtivuse Kehtivuse kaotavad: 1) keskkonnaministri 11.07.2003 määrus nr 58 „Keskkonnaregistrist andmete väljastamise taotluse vorm“; 2) keskkonnaministri 11.07.2003 määrus nr 59 „Keskkonnaregistri avalikult kasutatavate andmete paberkandjal avalikustamise maht ja kuju“; 3) keskkonnaministri 11.07.2003 määrus nr 60 „Rahvusvahelise lepinguga määratud andmevahetuse täpsustatud kord“; 4) keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 59 „I kaitsekategooria liigi isendi valduse ning tehingu keskkonnaregistris registreerimise kord“; 5) keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumise ajaks on kavandatud 2022. aasta 1. jaanuar. Seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele on vaja jätta piisav aeg rakendusaktide (EELISe põhimäärus, maavarade registri põhimäärus) vastuvõtmiseks ning keskkonnaregistrile viitavate määruste muutmiseks. Seaduse § 6 (maapõueseaduse muudatused) ja § 10 lõike 4 (maardlate nimistu andmete üleviimine maavarade registrisse) jõustumise ajaks on kavandatud 2020. aasta 1. november. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Siseministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks järgmistele organisatsioonidele ja asutustele: Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Jahimeeste Selts, Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eestimaa Looduse Fond. 41 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seoses keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisega eelnõu seletuskiri Lisa Rakendusakti kavand KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn, ...................... 2020. a nr. Eesti looduse infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus Määrus kehtestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 394 lõike 8 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Andmekogu asutamine ja ametlik nimetus (1) Käesoleva määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ametliku nimetusega Eesti looduse infosüsteem (edaspidi andmekogu). (2) Andmekogu ametlik lühend on EELIS. § 2. Andmekogu eesmärk Andmekogu eesmärk on koguda ja avalikustada süstematiseeritult teavet keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 394 lõikes 1 nimetatud keskkonnaga seotud ruumiobjektide kohta. § 3. Andmekogu vastutav töötleja (1) Andmekogu vastutav töötleja on Keskkonnaagentuur. (2) Andmekogu vastutav töötleja: 1) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) tagab andmekogu arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise; 3) juhib andmekogu arendustöid; 4) määrab andmekogu käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks andmekogu turvameetmed ja korraldab nende rakendamise; 5) sisestab, töötleb ja avalikustab andmekogu andmeid; 6) tagab andmekogusse kantud andmete kättesaadavuse ja asjakohasuse; 7) tagab andmekogu teenuste kasutajatoe; 8) informeerib volitatud töötlejaid aegsasti kavandatavatest muudatustest andmekogu pidamisel ning olulistest takistustest ja probleemidest andmekoguga seotud kohustuste täitmisel; 9) teeb oma pädevuse piires järelevalvet andmekogu pidamise üle. § 4. Andmekogu volitatud töötlejad (1) Andmekogu volitatud töötlejad on Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. (2) Keskkonnaamet: 1) sisestab ja töötleb kaitsekorralduskavade, elupaiga tegevuskavade ning liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavade ja nende rakendamisega andmeid; 2) sisestab ja töötleb veemajanduskavade andmeid; 3) tagab kaitsekorralduskavade, elupaiga tegevuskavade, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavade ning veemajanduskavade andmetega seotud kasutajatoe; 4) informeerib vastutavat töötlejat ja teist volitatud töötlejat olulistest takistustest ja probleemidest andmekoguga seotud kohustuste täitmisel; 5) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks; 6) osaleb koos andmekogu vastutava töötleja ja teise volitatud töötlejaga andmekogu arendustöödes; 7) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks. (3) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus: 1) korraldab andmekogu haldamise, hooldamise ja majutamise; 2) kasutab andmekogu arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt ja tõhusalt; 3) teeb andmekogu vastutavale ja teistele volitatud töötlejatele ettepanekuid andmekogu arendamiseks; 4) korraldab ja koordineerib andmekogu arendustöid ning andmekogu infrastruktuuri hankimist või rentimist; 5) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks ning korraldab andmekogu varukoopiate tegemise; 6) tagab andmekogu infotehnoloogilise kasutajatoe; 7) informeerib vastutavat ja teist volitatud töötlejat olulistest takistustest ja probleemidest andmekoguga seotud kohustuste täitmisel. 2. peatükk Andmekogu ülesehitus ja andmekogu pidamise nõuded § 5. Andmekogu pidamise viis (1) Andmekogu pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust ja andmed säilitatakse digitaalsel kujul. (2) Andmekogu koosseisu kuuluvad: 1) aktiivses kasutuses olevad andmed; 2) arhiveeritud andmed. (3) Andmekogusisesed komponendid on: 1) avalikkusele suunatud avalik rakendus; 2) ametnikele suunatud ametniku rakendus; 3) välitööde teostamiseks kasutatav välitöö rakendus. § 6. Andmekogusse kantud andmete kaitse (1) Andmekogu andmete kaitse hõlmab: 1) käideldavust, tagades andmete kättesaadavuse; 2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku volitamata muutmise; 3) konfidentsiaalsust, kaitstes andmeid volitamata töötlemise eest. (2) Andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Andmekogusse kantud andmete turvaklass on K2T2S1 ja turbeaste on M. 3. peatükk Andmekogusse kantavad andmed, alusdokumendid ja andmete töötlemine § 7. Andmekogusse kantavad andmed kaitstava loodusobjekti ja Natura 2000 võrgustiku ala kohta looduskaitseseaduse tähenduses (1) Andmekogusse kantakse andmed järgmiste kaitstavate loodusobjektide ja Natura 2000 võrgustiku alade kohta looduskaitseseaduse tähenduses: 1) kaitseala; 2) hoiuala; 3) kaitsealused liigid ja kivistised; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandi kaitstavad loodusobjektid; 7) Natura 2000 võrgustiku ala; 8) … (2) Kaitstava loodusobjekti ja Natura 2000 võrgustiku ala kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) nimetus 2) asukoht; … (3) Kaitstava loodusobjekti kohta kantakse andmekogusse järgmised kavad: 1) kaitsekorralduskava; 2) liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava; 3) … § 8. Andmekogusse kantavad andmed lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaiga kohta looduskaitseseaduse tähenduses Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaiga kohta looduskaitseseaduse tähenduses kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) kudemis- või elupaiga asukoht; 2) …. § 9. Andmekogusse kantavad andmed jahipiirkonna kohta jahiseaduse tähenduses Jahipiirkonna kohta jahiseaduse tähenduses kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) asukoht; 2) pindala; 3) jahimaade kvaliteet; 4) jahiulukite arvukus; 5) jahilukivaru kasutamine; 6) … § 10. Andmekogusse kantavad andmed vääriselupaiga kohta metsaseaduse tähenduses Vääriselupaiga kohta metsaseaduse tähenduses kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) nimetus; 2) iseloomustavate näitajate loetelu; 3) pindala; 4) koordinaadid; 5) asukoha kirjeldus; 6) … § 11. Andmekogusse kantavad andmed nitraaditundliku ala, sealhulgas oluliste allikate ja karstilehtrite nitraaditundlikul alal kohta veeseaduse tähenduses Nitraaditundliku ala, sealhulgas seal paiknevad olulised allikad ja karstilehtrid, kohta veeseaduse tähenduses kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) nitraaditundliku ala nimetus; 2) nitraaditundliku ala välispiir; 3) nitraadtundliku ala piires kaitsmata põhjaveega alade piirid; 4) nitraaditundliku ala piires kaitset vajavate oluliste allikate ja karstide piirid; 5) tegevuspiirangud allikate ja karstide ümbruses; 6) … § 12. Andmekogusse kantavad andmed põhjavee kohta veeseaduse tähenduses Põhjavee kohta veeseaduse tähenduses kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) põhjaveekogum; 2) põhjaveekiht; 3) põhjaveevaru; 4) põhjaveehaare; 5) … § 13. Andmekogusse kantavad andmed üleujutusega seotud olulise riskipiirkonna kohta veeseaduse tähenduses Üleujutusega seotud olulise riskipiirkonna kohta veeseaduse tähenduses kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) üleujutusohupiirkonna üleujutuse ulatus; 2) üleujutusohupiirkonna tulvavee kõrgus või veetase; 3) vajaduse korral üleujutusohupiirkonna vee voolukiirus või vooluhulk; 4) üleujutusega seotud riskipiirkonna andmed; 5) … § 14. Andmekogusse kantavad andmed suure üleujutusala kohta looduskaitseseaduse tähenduses Suure üleujutusala kohta looduskaitseseaduse tähenduses kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) suure üleujutusalaga siseveekogu; 2) suure üleujutusala ulatus; 3) kõrgveepiir; 4) … § 15. Andmekogusse kantavad andmed geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise ala kohta Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise ala kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) geograafiline asukoht; 2) geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise eesmärk; 3) keskkonda viimise ala pindala; 4) … § 16. Andmekogusse kantavad andmed veekogu kohta veeseaduse tähenduses (1) Veekogu kohta veeseaduse tähenduses kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) veekogu tüüp; 2) veekogu ruumikuju; 3) veekogu nimetus; 4) avalik kasutatavus; 5) kaldajoone pikkus; 6) veekogu laius; 7) veekogu pikkus; 8) voolusuund; 9) vooluhulk; 10) maksimaalne sügavus; 11) veekogul asuv pais; 12) … (2) Veekogu tüüp määratakse andmekogus. (3) Veekogu ruumikuju määratakse Eesti topograafia andmekogus. (4) Andmekogusse kantakse järgmised veeseaduse alusel koostatud kavad: 1) veemajanduskava; 2) … § 17. Andmekogusse kantavad andmed keskkonnaseire jaama, ala ja koha kohta keskkonnaseire seaduse tähenduses (1) Keskkonnaseire jaama, ala ja koha kohta keskkonnaseire seaduse tähenduses kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) jaama, ala ja koha nimetus; 2) koordinaadid; 3) asukoht olenevalt jaama, ala või koha tüübist; 4) … (2) Kui keskkonnaseire jaam on määratud puurkaevuks, antakse keskkonnaseire jaamale puurkaevu objekti kood. § 18. Andmekogusse kantavad andmed keskkonnakaitseloaga määratud käitise või muu loaga määratud ruumiobjekti, kui õigusakt näeb ette sellise ruumiobjekti andmete kandmise Eesti looduse infosüsteemi, ning sellele seadusega või seaduse alusel määratud kaitsevööndi või eriliste kasutusnõuetega ala ulatuse kohta (1) Andmekogusse kantakse järgmiste keskkonnakaitseloaga määratud käitiste või muu loaga määratud ruumiobjektide andmed: 1) veehaare; 2) veelase; 3) pais; 4) jäätmekäitluskoht; 5) paikne heiteallikas; 6) tööstusheite seaduse alusel loaga määratud käitis; 7) salvkaev; 8) puurkaev; 9) puurauk; 10) … (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ruumiobjektide kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) nimetus; 2) asukoht; 3) ruumiobjektiga seotud keskkonnakaitseloa number; 4) … § 19. Muud ruumiobjektid (1) Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 394 lõike 3 alusel kantakse Eesti looduse infosüsteemi järgmiste ruumiobjektide andmed ja järgmised andmed: 1) elupaik; 2) kaitse korraldamisega seotud toetusõiguslik ala; 3) looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide leiukoht; 4) jääkreostusega ala; 5) pärandkultuuriobjekt; 6) lõhejõgi; 7) ürglooduse objekt; 8) veeloata pais; 9) saar; 10) loodusvaatlus. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ruumiobjektide kohta kantakse andmekogusse vähemalt järgmised andmed ja dokumendid: 1) ruumiobjekti nimetus; 2) ruumiobjekti andmete kogumise alus (projekt, inventuur, varem kogutud ajaloolised andmed jmt); 3) ruumiobjekti peamised kirjeldustunnused (välispiir, punktasukoht, objekti kirjeldus jmt). 4) elupaiga tegevuskava. § 20. Objekti registrikood (1) Objekti registrikood on andmekogusse kantud objekti üheselt kindlaksmääramist võimaldav unikaalne kood. (2) Objekti registrikood moodustatakse numbritest ja tähtedest igale objektitüübile andmekogu tarkvara abil. (3) Objekti registrikood moodustatakse objektile selle järgi, kas objekti kehtestamise kohustus või võimalus tuleneb õigusaktist. § 21. Ruumiobjekti kirjeldavad muud andmed Andmekogusse kantud ruumiobjektile võib vajaduse korral või Euroopa Liidu õigusaktist või rahvusvahelisest õigusest tulenevalt lisada juurde kirjeldavaid andmeid nagu objekti erinimetus või -liigitus või muid objektiga seotud andmeid. § 22. Alusdokumendid Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid on: 1) ruumiobjekti piirid kehtestav õigusakt; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus; 2) kaitse-eeskiri; 3) inventuuriaruanne; 4) … § 23. Andmete säilitamine ja arhiveerimine (1) Andmekogus säilitatakse andmeid alaliselt. (2) Andmekogusse kantud andmete alusdokumente säilitatakse kooskõlas vastutava ja volitatud töötlejate asjaajamiskorras ette nähtud säilitustähtaegadega, mille lõppemise järel antakse need arhiiviseaduse ja muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt avalikku arhiivi või otsustatakse nende hävitamine. 4. peatükk Andmete andmekogusse esitamine ja juurdepääs andmekogusse kantud andmetele § 24. Andmete andmekogusse esitamine Andmekogusse esitavad andmeid: 1) vastutav töötleja tema enda kogutud andmete ulatuses; 2) Keskkonnaamet andmekogu volitatud töötlejana; 3) teabevaldaja seadusega või selle alusel antud õigusaktiga sätestatud juhul ja korras või andmekogu vastutava töötlejaga kokkulepitud andmevahetuse ulatuses. § 25. Andmevahetus (1) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud õigusakti kohaselt. (2) Andmekogu saab järgmisi andmeid järgmistest andmekogudest ja infosüsteemidest: 1) … (3) Andmekogu vastutaval ja volitatud töötlejatel on lubatud seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga neile pandud ülesannete täitmiseks esitada päringuid ja saada andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest või infosüsteemidest. § 26. Ruumiobjekti piiri andmete esitamine (1) Eesti looduse infosüsteemi vastutavale või volitatud töötlejale, vastavalt käesoleva määruse §-des 3 ja 4 sätestatud ülesannete jaotusele, esitab: 1) õigusakti ettevalmistanud asutus – ruumiobjekti piirid käesoleva määruse §-des 7–18 nimetatud ruumiobjektide kohta, mille piirid kehtestatakse õigusaktiga; 2) loa andja – andmed ruumiobjekti paiknemise kohta käesoleva määruse §-des 7–18 nimetatud ruumiobjektide kohta, mis määratakse loaga. (2) Käesoleva määruse §-des 7–18 nimetatud ruumiobjektide, mille piire ei kehtestata, ning käesoleva määruse § 19 nimetatud ruumiobjektide kohta kogub andmed Eesti looduse infosüsteemi vastutav töötleja. § 27. Andmekogusse kantud andmete õigsuse tagamine (1) Andmekogusse esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Andmekogusse kantud andmete muutumise või neis vigade ilmnemise korral parandab andmete esitaja, vastutav või volitatud töötleja andmed viivitamata. Kui andmekogu ei võimalda andmete esitajal andmeid parandada, teavitab ta andmete muutumisest või andmetes vea avastamisest viivitamata vastutavat või volitatud töötlejat. § 28. Juurdepääs andmekogule ja andmekogusse kantud andmetele (1) Andmekogusse kantud andmed on avalikud looduskaitseseaduse ja avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses. (2) Juurdepääs andmekogu andmetele võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmisega või andmete väljastamisega. (3) Andmetele, mille avalikustamine on õigusaktiga piiratud, on juurdepääs piiratud kasutajaõigustega. (4) Kasutajaõigused andmete andmekogusse kandmiseks antakse ainult registreeritud kasutajatele. Registreeritud kasutajate digitaalne tuvastamine toimub kõrge turvalisuse tasemega autentimisvahendit kasutades. (5) Andmekogu vastutav või volitatud töötleja annab registreeritud kasutajatele kasutajaõigused rollidele jagatud õiguste alusel. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kasutajaõigused peatatakse registreeritud kasutaja töölt lahkumisel. (7) Andmete esitajale annab andmete töötlemise õiguse vastutav töötleja vastavalt andmete esitaja õigusaktides sätestatud pädevusele. Andmete esitaja taotluse alusel võib vastutav töötleja anda pädevale ametiasutusele täiendava õiguse anda andmete töötlemise õigus asutuse piires edasi. § 29. Andmete logimine (1) Andmekogu andmetega tehtud toimingud logitakse. (2) Iga andmekogus tehtud kande kohta säilitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) kande teinud isiku nimi; 2) kande tegemise kuupäev ja kellaaeg. (3) Logisid säilitatakse andmekogus vähemalt kolm aastat, kuid mitte kauem kui neli aastat kande tegemisest arvates. 5. peatükk Andmekogu pidamise rahastamine ja andmekogu lõpetamine § 30. Andmekogu pidamise rahastamine Andmekogu hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale ja volitatud töötlejatele selleks eraldatud vahenditest. § 31. Andmekogu lõpetamine (1) Andmekogu tegevuse lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Andmekogu lõpetamine toimub kooskõlas arhiiviseadusega ning avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 6 alusel kehtestatud õigusaktiga. 6. peatükk Rakendussätted § 32. Andmete ülekandmine Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seoses keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisega eelnõu seletuskiri Lisa Rakendusakti kavand KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn, ...................... 2020. a nr. Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus Määrus kehtestatakse maapõueseaduse § 21 lõike 21 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Andmekogu asutamine ja ametlik nimetus (1) Käesoleva määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ametliku nimetusega maavarade register (edaspidi andmekogu). (2) Andmekogu ametlik lühend on MVR. § 2. Andmekogu eesmärk Andmekogu eesmärk on geoloogilise uuringuga, maavara kaevandamise mahu aruannetega ning Keskkonnaameti nõusolekul markšeiderimõõdistusega saadud geoloogilise teabe kogumine ja kättesaadavuse tagamine. § 3. Andmekogu vastutav töötleja (1) Andmekogu vastutav töötleja on Maa-amet. (2) Andmekogu vastutav töötleja: 1) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) tagab andmekogu arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise; 3) sisestab, töötleb ja väljastab andmeid esitatud dokumentide põhjal; 4) koostab maavarade koondbilansi. § 4. Andmekogu volitatud töötleja (1) Andmekogu volitatud töötleja on Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. (2) Andmekogu volitatud töötleja: 1) korraldab andmekogu haldamise, hooldamise ja majutamise; 2) kasutab andmekogu arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt ja tõhusalt; 3) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks; 4) korraldab ja koordineerib andmekogu arendustöid ning andmekogu infrastruktuuri hankimist või rentimist; 5) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks ning korraldab andmekogu varukoopiate tegemise; 6) tagab andmekogu infotehnoloogilise kasutajatoe; 7) informeerib vastutavat töötlejat olulistest takistustest ja probleemidest andmekoguga seotud kohustuste täitmisel. 2. peatükk Andmekogu ülesehitus ja andmekogu pidamise nõuded § 5. Andmekogu pidamise viis (1) Andmekogu pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust ja andmed säilitatakse digitaalsel kujul. (2) Andmekogu koosseisu kuuluvad: 1) kehtivad andmed; 2) arhiveeritud andmed. (3) Andmekogusisesed komponendid on: 1) andmebaas; 2) ametnikele suunatud spetsiaaltarkvara ja suunatud rakendus; 3) andmete esitajatele suunatud rakendus; 4) avalikkusele suunatud avalik rakendus. § 6. Andmekogusse kantud andmete kaitse (1) Andmekogu andmete kaitse hõlmab: 1) käideldavust, tagades andmete kättesaadavuse; 2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku volitamata muutmise; 3) konfidentsiaalsust, kaitstes andmeid volitamata töötlemise eest. (2) Andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Andmekogusse kantud andmete turvaklass on K2T1S0 ja turbeaste on M. 3. peatükk Andmekogusse kantavad andmed, alusdokumendid ja andmete töötlemine § 7. Andmekogusse kantavad andmed maardlate kohta maapõueseaduse tähenduses (1) Andmekogusse kantakse järgmised andmed: 1) maardla nimetus; 2) maardla või maardlaosa registrikaardi number; 3) maardla asukoht; 4) maardla pindala; 5) maardla põhimaavara nimetus; 6) maavara ploki nimi; 7) maavara ploki pindala; 8) maavara ploki kasutusala; 9) maavara ploki varu kogus; 10) maardla uuritus (geoloogiliste tööde nimestik); 11) maardla tüüpläbilõige; 12) maavara keemiline koostis; 13) maavara mikrokomponendid; 14) maavara kivimiline ja mineraalne koostis; 15) maavara lõimis; 16) maavara füüsikalis-mehaanilised omadused; 17) maavara tehnilised näitajad; 18) maardla hüdrogeoloogiline iseloomustus; 19) maardla mäetehnilised tingimused; 20) varude kinnitamise otsuse number ja kuupäev; 21) kaevandatud kogused; 22) maardla või selle osaga seotud keskkonnalubade taotlused ning lubade ja taotlustega seonduvad mäeeraldised ja uuringuruumid; 23) maardla või selle osaga seotud keskkonnalubade numbrid ja kehtivusaeg, lubade andmise, muutmise, peatamise, kehtetuks tunnistamise või lubade andmisest keeldumise otsuse number ja kuupäev; 24) ruumiandmed maardlate, plokkide, mäeeraldiste, mäeeraldiste teenindusmaade ja uuringuruumide teenindusalade kohta. (2) Registrikaart koostatakse maardla kohta. Suure maardla korral võib koostada registrikaardi maardlaosade kaupa. § 8. Maavaravarude koondbilanss (1) Maavaravarude koondbilanss koostatakse igal aastal ülevaatena Eesti maavarade varudest maavara kasutusalade lõikes seisuga 31. detsember. (2) Maavaravarude koondbilansi koostamise alusdokument on maavarade register. (3) Maavaravarude koondbilanss sisaldab maavaravaru kategooriate kaupa järgmisi andmeid: 1) varu aasta algul; 2) varu muutumine, sealhulgas aruandeaastal kaevandatud kogus, kadudeks arvestatud kogus ja kandeotsuste alusel tehtud muudatused; 3) varu aasta lõpul. § 9. Alusdokumendid (1) Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid on: 1) geoloogilise uuringu aruande suhtes tehtud kandeotsus; 2) maapõue valdkonna keskkonnaloa või keskkonnaloa taotluse suhtes tehtud otsus; 3) maavara kaevandamise mahu aruanne; 4) markšeideritöö aruande suhtes tehtud kandeotsus. (2) Vastutav töötleja kannab andmed registrisse: 1) maavara kandeotsuse tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul; 2) loa andmed andmete saamisest arvates kahe tööpäeva jooksul; 3) loa taotluse andmed andmete saamisest arvates kümne päeva jooksul; 4) maavara kaevandamise mahu aruande andmed andmete saamisest arvates ühe tööpäeva jooksul, välja arvatud andmed, mis esitatakse ilma x-tee andmevahetuskihti kasutamata või kui laekunud andmed on vigased. § 10. Andmete säilitamine ja arhiveerimine (1) Andmekogus säilitatakse andmeid alaliselt. (2) Andmekogusse kantud andmete alusdokumente säilitatakse kooskõlas maapõueseadusega ja vastutava töötleja asjaajamiskorras ette nähtud säilitustähtaegadega, mille lõppemise järel antakse need arhiiviseaduse ja muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt avalikku arhiivi või otsustatakse nende hävitamine. 4. peatükk Andmete andmekogusse esitamine ja juurdepääs andmekogusse kantud andmetele § 11. Andmete andmekogusse esitamine (1) Geoloogilise uuringu aruande esitab uuringuloa omaja või tema volitatud isik. (2) Kameraaltööna valminud uuringu aruande esitab töö tellija või tema volitatud isik. (3) Keskkonnaloa taotluse ja keskkonnaloa andmed ning maavara kaevandamise mahu aruande andmed esitab keskkonnaloa andja. (4) Markšeideritöö aruande esitab keskkonnaloa omaja või tema volitatud isik. § 12. Andmevahetus (1) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud õigusakti kohaselt. (2) Andmekogu saab keskkonnaotsuste infosüsteemist keskkonnalubade ja keskkonnaloa taotluste andmed ning maavara kaevandamise mahu aruannete andmed. (3) Vastutav töötleja on kohustatud omandiõiguse kitsendamise andmed esitama maakatastri volitatud töötlejale. (4) Andmekogu vastutaval töötlejal on lubatud seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga talle pandud ülesannete täitmiseks esitada päringuid ja saada andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest või infosüsteemidest. § 13. Andmekogusse kantud andmete õigsuse tagamine (1) Andmekogusse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Ebaõigete andmete avastamisel andmekogus esitab parandatud andmed andmete esitaja. (3) Ilmsed vead registrikannetes parandab vastutav töötleja. § 14. Juurdepääs andmekogule ja andmekogusse kantud andmetele (1) Andmekogusse kantud andmed on avalikud avaliku teabe seadusega sätestatud ulatuses. Andmekogu andmetele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas avaliku teabe seadusega. (2) Juurdepääs andmekogu andmetele võimaldatakse veebiteenusega või andmete väljastamisega. Kehtivad andmed avalikustab vastutav töötleja veebiteenuses kande tegemisest arvates kahe päeva jooksul. (3) Kasutajaõigused andmete andmekogusse kandmiseks antakse ainult registreeritud kasutajatele nende rollide järgi. Registreeritud kasutajate digitaalne tuvastamine toimub kõrge turvalisuse tasemega autentimisvahendit kasutades. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kasutajaõigused peatatakse registreeritud kasutaja kasutajaõiguse saamise aluse äralangemisel. § 15. Andmete logimine ja päringud (1) Andmekogu andmetega tehtud toimingud logitakse. (2) Andmekogu iga kande kohta säilitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) kande teinud isiku nimi; 2) kande tegemise kuupäev ja kellaaeg. (3) Logisid säilitatakse andmekogus vähemalt kolm aastat kande tegemisest arvates. (4) Andmete väljastamiseks tehtud päringud ja päringute vastused registreeritakse vastutava töötleja dokumendihaldussüsteemis. (5) Andmete väljastamiseks tehtud päringu kohta säilitatakse dokumendihaldussüsteemis vähemalt järgmised andmed: 1) päringu teinud isiku nimi, päringu tegemise kuupäev ja kellaaeg, päringu sisu; 2) andmete väljastaja nimi, väljastamise kuupäev ja kellaaeg; 3) väljastatud andmete kirjeldus. 5. peatükk Andmekogu pidamise rahastamine ja andmekogu lõpetamine § 16. Andmekogu pidamise rahastamine Andmekogu hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale ja volitatud töötlejale selleks eraldatud vahenditest. § 17. Andmekogu lõpetamine (1) Andmekogu tegevuse lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Andmekogu lõpetamine toimub kooskõlas arhiiviseadusega ning avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 6 alusel kehtestatud õigusaktiga. 6. peatükk Rakendussätted § 18. Andmete üleviimine Keskkonnaregistri seaduse alusel kogutud maardlate nimistu andmed viiakse üle maavarade registrisse ja loetakse maavarade registri andmeteks alates 2020. aasta 1. novembrist. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/20-0592 - Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus seoses keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisega Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.06.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b20a2ac1-4591-481d-88b4-575dc79c61da Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b20a2ac1-4591-481d-88b4-575dc79c61da?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel