Lisa 2 Toiduseaduse muutmise seaduse seletuskirja juurde Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel toiduseaduse muutmise eelnõu seletuskirja juurde Kooskõlastaja Märkused, ettepanekud Maaeluministeeriumi arvamus Rahandus-ministeerium 1. On positiivne, et toiduseaduse muutmisega võimaldatakse rakendada ettevõtte ehituse, seadmete ja toidukäitlemise hügieeni nõudeid mikroettevõtetes paindlikumalt luues sellega eeskätt paljudele maapiirkondade väiketootjatele paremad eeldused ettevõtlusega tegelemiseks. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et mitmed ELi liikmesriigid on kasutanud väikeettevõtetele hügieeninõuete kohandamisteks Euroopa Liidu hügieenimäärustes ettenähtud volitusnorme ka seoses traditsiooniliste toidutootmise meetodite kasutamise ja traditsiooniliste toodete valmistamisega. Eelnõu seletuskirjast aga ei nähtu, kas samadel eesmärkidel on vastavate volitusnormide kohaldamist kasutatud ka Eestis või on neid kohaldatud praeguses toiduseaduse muutmise eelnõus. Kui mitte, siis tuleks eelnõu seletuskirjas selgitada, millistel põhjustel ja kaalutlustel ei ole seda siiani tehtud. Arvestatud . 2. Kuigi eelnõu mõju regionaalarengule ei ole seletuskirjas eraldi analüüsitud, on regionaalseid mõjusid osaliselt puudutatud muude mõjude (mõju majandusele ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele) all. Siiski tuleks eelnõu mõjusid regionaalarengule seletuskirjas mõnevõrra täiendada. Sealhulgas tuues välja, et väiketootjatele tegevusloakohustuse asendamine teatamiskohustusega ja toidukäitlemisega seotud hügieeninõuete paindlikumaks muutmine loob paremad tingimused väikeettevõtlusega tegelemiseks eelkõige maapiirkondades ja parandab ühtlasi sealseid töövõimalusi võrreldes teiste piirkondadega. Lisades samuti, et need muudatused loovad maapiirkondade väikeettevõtetele paremad eeldused põllumajandussaaduste väärindamiseks ning ettevõtete lisandväärtuse kasvuks. Nagu eelnõu mõjude osas on märgitud, kaasneb võimalus kehtestada väikese mahulistele ettevõtetele lihtsustatud erinõudeid ehituse, projektilahenduste, seadmete ja hügieeninõuete osas, eriti just väiketapamajade rajamiseks lambakasvatussektoris – seega võib järeldada, et need muudatused toiduseaduses võivad soodustada vastavat väikeettevõtlust ennekõike Lääne-Eestis ja saartel, kus lambakasvatus on enam levinud. Arvestatud. Justiits-ministeerium 1. Kui mingit sihtrühma ei ole võimalik täpse arvuna määratleda, ei ole õige selle sihtrühma suuruse märkimata jätmine. Täpse arvu ebaselguse korral tuleb anda sihtrühmale hinnanguline suurus olemasolevate andmete põhjal. Kõige äärmuslikumal juhul saab anda suuruse vahemiku nt mõjutab vähemalt umbes 1000 uut ettevõtjat aastas (kes alustavad toidu käitlemisega) ning lisaks uusi tooteid välja töötavaid käitlejaid , keda saab olla maksimaalselt kõigi registreeritud tegevusloakohustuse või teatamiskohustusega toidukäitlejate ulatuses (arv x), kuid on tõenäoliselt siiski väiksem (nt on varasemate aastate praktika alusel teada, et u pooled või mingi muu osakaal neist ei valmista ise üldse toitu ja seega ei puutu asjasse). Lugejal peab tekkima arusaam, millisest suurusjärgust või vahemikust on juttu (kas mõni üksik ettevõtja, sadakond, tuhatkond, 10 000 või rohkem – kui täpsemaid andmeid pole). Hinnangulise suuruse korral saab alati märkida, et tegemist on hinnangulise arvuga ja millel see põhineb. Arvestatud. 2. Lõpuni ei ole arusaadav, kuidas tegevusloakohustuse asendamine teatamiskohustusega ei mõjuta kuidagi toiduohutusega seotut. Kuigi viidatud on nii uutele juhendmaterjalidele, koolitustele kui ka ettevõtjate teadlikkuse kasvule ajas, ei saa mööda vaadata faktist, et kui tegevust saab alustada veel enne kui ametnikega konsulteeritakse (või osaletakse koolitusel), kui tegemist on alustava ehk suure tõenäosusega kogenematu ettevõtjaga ning vastutus ja toiduohutuse nõuded on jäänud samaks, mis varem, võib sellest tekkida suurem risk, et alustav ettevõtja teeb kogenematusest vigu, mis tulevad välja mõnevõrra hiljem tema tegevuse käigus (nt kohapealse järelevalve ajal). Sellise riski suurenemise korral (ebasoovitava mõju kaasnemise risk) peaks seda seletuskirjas märkima, kuid loomulikult saab sinna juurde tuua erinevaid leevendavaid meetmeid – nt tekib ametnikel rohkem aega kohapealseteks kontrollideks, riskipõhine hindamine suureneb, toimub uusi koolitusi jne. Arvestatud. Eesti Toiduaine-tööstuse Liit 1. Erinevate viimasel ajal toimunud sündmuste näitel näeme, et järelevalvet tegeva Veterinaar- ja Toiduameti (edaspidi VTA) ressursid on piiratud. Eriti väikeettevõtetes, eraelamutes, tänava-ja turukaubanduses ning avalikel üritustel toimuva käitlemise nii ennetava kui ka reageeriva järelevalve osas. Leiame, et meie väikeettevõtete s.h eraelamus toidu käitlejate ning jaekaubanduses tegutsevate ettevõtjate teadlikkus on liialt madal, valitseb vastutamatuse ja karistamatuse tunne. Eelnõuga antakse aga samaaegselt ja väga lühikese üleminekuajaga võimalus lihtsamalt tegevust alustada (loakohustuse asendamine teatamiskohustusega) ning lihtsustatakse mitmeski valdkonnas ja ulatuses nõudeid. Tunneme muret, kas korraga selliseid muudatusi ja sedavõrd lühikese aja jooksul ellu viia on otstarbekas ja realistlik, kas kõiki asjakohaseid toidu ohutusega sh toidu petturluse ja võltsimisega seotud riske on piisavalt hinnatud? Kas riigi poolt tagatakse piisav teavitus? Täname arvamuse eest. Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõud menetletakse kolmas aasta. Seaduse väljatöötamiskohustus saadeti kooskõlastamisele 2017. a suvel. Seaduse eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemis 2018. a ja 2019. aastal. 2018. a lõpus saatis ETTL maaeluministrile kirja ettepanekuga jõustada tegevusloakohustuse asendamine teatamiskohustusega 1. jaanuarist 2022. Seoses Vabariigi Valitsuse vahetumisega esitati eelnõu uuele valitsusele kooskõlastamiseks käesoleval suvel. Uues eelnõus esitati jõustumisajad järgmiselt: 1) seaduse jõustumine - 1. juulil 2020.a, 2) säilitamisnõuete muutmine – 1. juulil 2020. a ja 3) tegevusloakohustuse asendamine teatamiskohustusega – 1. jaanuaril 2021. a. Uue eelnõuga ei pikendatud tegevusloakohustuse asendamise tähtaega teatamiskohustusega, kuna väikeettevõtjatel on suur ootus nõuete lihtsustamise ning loakohustuse lõpetamise ja selle asendamise teatamiskohustusega suhtes. Mõju analüüsi aluseks on Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud materjal „Mõjude hindamise metoodika“ ( https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika.pdf ). Mõjude hindamise teave esitati seadusega kavandatud peamiste muudatuste lõikes: 1) riigisisese tegevusloakohustuse asendamine teatamiskohustusega, 2) väikeettevõtte hügieeninõuded, 3) ministri määruste volitusnormide kehtetuks tunnistamine toidu säilitamisnõuete määramiseks ja kestvuskatsete tegemiseks ning 4) tegevusloataotlusele lisatavate andmete ja dokumentide muutmine. Eelnõuga ei muudeta toiduseaduse §-s 20 sätestatud toidu võltsimise ja võltsitud toidu käitlemise keeldu ning seetõttu ei käsitleta seda mõju analüüsis. Nii seaduse väljatöötamiskavatsus kui ka eelnõu on esitatud kõigil kordadel arvamuse avaldamiseks ka Toiduainetööstuse Liidule ning ettepanekutega on arvestatud võimaluse korral. Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõust teavitatakse avalikkust ministeeriumi teavituskava alusel 2020. aastal, kuna eeldatavalt menetleb Riigikogu seaduse eelnõud 2020. aasta esimesel poolaastal. 2. Seletuskirjas riigisisese tegevusloakohustuse asendamise teatamiskohustusega teatud käitlemisvaldkondades võimalike mõjude analüüsis märgitakse, et eelnõuga ei muudeta järelevalve põhimõtteid, mis on kehtestatud Euroopa Liidu vahetult kohalduvais määrustes ja toiduseaduses. Mõistame igati, et järelevalve üldised põhimõtted tulenevad Euroopa Liidu vahetult kohalduvatest ametlikke kontrolle ja muid ametlikke toiminguid korraldavatest määrustest ning toiduseadusest, kuid milliseid tegevusi ning millises ulatuses ja viisil planeerib VTA tegelikult ja konkreetsemalt tulenevalt ToiduS muudatustest ellu rakendada, seletuskirjast täpsemalt ei selgu. Kõneviis “tuleb teha” või “tehakse” asendada kõneviisiga “VTA võrreldes kehtiva olukorraga teeb/teostab/viib läbi …. ”. Ja siin ei pea vaatama üksnes VTA suunas, vaid küsimus on laiem- kuidas riik ning seotud asutused ja institutsioonid tagavad muudatuste rakendumise sellisel tasemel, et toiduohutusealane olukord Eestis ei halvene, vaid pigem ikka paraneb. Siinkohal käsitleda toiduohutust selle kõige laiemas võtmes. Süsteemsem lähenemine, rollide ja ülesannete sh tähtajad jaotusega. Soovime rõhuda kahele sedavõrd olulisele võtmesõnumile, mida riik sektori jaoks nähtavalt, tajutavalt ja läbipaistvalt ellu on oodatud rakendama : Milline on planeeritud teavitustegevus käitlejate seas nii enne kui ka pärast seaduse muudatuse jõustumist? Millised on muudatused VTA järelevalvekorralduses ja protseduurides ? Võin toetava partnerina välja tuua ja kinnitada , et ETL oleks huvitatud partner riiklike teavitus-ja koolitusprogrammide elluviija , sest teame ja tunneme sektori vajadusi kõige paremini . Toiduohutuse PIP jm riiklikult rahastatavad programmilised tegevused peavad tulenevalt sedavõrd olulistest muudatustes õigusloomes mahult , sh rahastuslikult suurenema . Täname ettepanekute eest. Veterinaar- ja Toiduameti andmeil kaasuvad 2019-2020 jooksul järgmised täiendavad tegevused: kodulehel oleva tegevusloataotluse ja majandustegevusteatise näidisvormi muutmine, kodulehe teabetekstide ja juhendite muutmine, JVIS-i tegevusloa-atribuutide muutmine (tehniline administreerimine), järelevalveametnike koolitamine . Veterinaar- ja Toiduameti sisemise järelevalvekorralduse ja protseduurid kehtestab asutuse juht vastavalt kehtivale korrale. Eesti Toiduainetööstuse Liit on osaline „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus“ tegevuses „Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse tegevusvaldkonnas“. Programm lõpeb detsembris 2020. Kuna toiduseaduse muutmise seaduse eelnõud menetletakse Riigikogus orienteeruvalt 2020. a I poolaastal, siis on Eesti Toiduainetööstuse Liidul võimalik kavandada tegevusi vastavalt programmis sätestatule. Aastast 2021. on kavas käivitada uus, e rinevate teemavaldkondade teadmussiirde tegevusi koondav teadmussiirde programm. Käitlejate teavitamine kavandatakse ministeeriumi teavituskava alusel 2020. aastal. 3. ETL on esitanud varasemalt ettepaneku piisava üleminekuaja kohaldamiseks so vähemalt kaks aastat – 1.jaanuar 2021.a. Leiame, et pool kuni üks aasta sedavõrd mahukate ja oluliste muudatuste rakendamiseks ei ole piisav. Arvestamata, kui ettepanekus on mõeldud tähtajaks 1.1.2022. Selgitused vt punkt 1. 4. Lisaks palume täiendavat selgitust järgmistele teemadele: a) kas tootmismahu piirang kehtib üksnes loomse toidu osas ning piirangut ei soovitagi kehtestada mitteloomse, sh liittoidu käitlemisele eraelamus? Kui antud arusaam on õige, siis vajaks selgitamist, millest lähtuvalt antud otsus tehti. Teadaolevalt oli muudatuse üks eesmärk ennekõike sätestada mõõdetav piir, millest üle eraelamus mistahes toitu töödelda, sh valmistada ei saa/ei tohi. Nt eraelamus toidu valmistajatest ca 80% on mitteloomse, sh liittoidu töötlemise, sh valmistamisega tegelevad ettevõtted, kes täna mõjutavad suuresti selle sektori väikeettevõtete tegevust; b) juhul, kui toidu käitlemisega seotud maksustatav käive ületab 40 000 eurot aastas, siis kohaldub 852/2004 II lisa III peatükis nimetatud ettevõttes tegutsevale käitlejale tegevusloa kohustus (st vastavus määruse 852/2004 II lisa pt III-IX ja määruse 853/2004 nõuetele?) ning toodete turuleviimisele ei ole samuti piiranguid kehtestatud? Kui antud tõlgendus on õige, siis sellisel juhul ei kao olemuslikult eraelamu tegevuse suhtes nn teoreetiline ehk tänase päeva tingimustes kohaldatav loakohustus. Tootmismahu piirang sätestatakse üksnes teatud juhtudeks ja tingimustes. Selgitame. A. Eelnõuga kehtestatakse volitusnorm maaeluministri määrusega loomse toidu tootmismah u piirangu kehtestamiseks nii el amu kui ka mikroettevõt te puhul. Lisaks rakendatakse el amu puhul nõuet, et toidu (nii loomse kui ka mitteloomse toidu) käitlemisega seotud maksustatav käive ei ületa 40 000 eurot kalendriaastas. B. Kui toidu käitlemisega seotud maksustatav käive ületab 40 000 eurot aastas, s iis loomse toidu käitlemisele el amus rakendub tegevusloakohustus, mitteloomse toidu käitlejale el amus ei rakendu tegevusloakohustust (jääb teatamiskohustus). Toidu käitlemisega seotud maksustatava käibe ületamisel aastas võib nii loomse kui ka mittelo omse toidu käitleja kohandada el amu ruume vastavalt maaeluministri määruse eelnõu kavandi „Ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded toidu väikesemahulisel käitlemisel“ §-s 2 sätestatud nõuetele ja tegutseda mikroettevõtjana. Käitlejate teavitamine kavandatakse ministeeriumi teavituskava alusel 2020. aastaks, kuna eeldatavalt menetleb Riigikogu seaduse eelnõud 2020. aasta esimesel poolaastal. 5. Seoses eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2: juhul kui toiduseaduse rakendusakt „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded“ soovitakse jõustada 01.07.2020, siis sellest tulenevalt peaks samaaegselt jõustuma ka toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu § 1 punktis 1 sätestatud punkt 1 1 so 1 1 ) ettevõte, kus tegeletakse jaekaubandusega (edaspidi jaekaubandusettevõte ) ja käideldakse loomset toitu, mida tarnitakse sama ettevõtja jaekaubandusettevõttesse või üksnes teisele jaekaubandusega tegelevale ettevõtjale ning mille tarnekogus on käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt suur;“. Vastasel juhul ei s aa jaekaubandusettevõtete, sh el amu suhtes rakendad a jaekaubandusettevõttele, sh el amule alates 01.07.2020 kohalduvaid erandeid (st nt loomset toitu ei saa turustada teatud tingimustel teisele jaekaubandusettevõttele (nt poodi, restorani), vaid kehtiks edasi turustamise piirang, st võib turustada otse lõpptarbijale ja/või käitlejale endale kuuluva tegevuskoha kaudu lõpptarbijale. Hetkel jõustuvad eelnõu § 1 punktid 1 ja 2 2021. aasta 1. jaanuaril. Arvestamata. Käesolev ettepanek ei ole kooskõlas ettepanekutega nr 1 ja 3. Samaaegselt seaduse jõustumisega 1. juulil 2020. a on kavandatud jõustuma ka riigisisesed õigusaktid, välja arvatud tegevusloa asendamine teatamiskohustusega, mis jõustub 1. jaanuaril 2021. Käitleja saab rakendada kohandatud hügieeninõudeid alates 1. juulist 2020, kuid tal säilib tegevusloakohustus kuni 1. jaanuarini 2021. aastal. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tänab Maaeluministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Oleme eelnõuga tutvunud ning meil ei ole eelnõu kohta märkuseid, kommentaare ega ettepanekuid. Täname. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Toetame endiselt seda, et väikekäitlejate järelevalvel rakendatakse paindlikkuse meetmeid. Leiame , et see aitab igati kaasa väikeettevõtluse arengule Eestis . Täname.
right 87630 EELNÕU 12.05.2020 0 0 EELNÕU 12.05.2020 Toidu seadus e muutmise seadus § 1. Toiduseaduse muutmine Toiduseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv i 8 lõige t 1 täiendatakse punktidega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses : „ 1 1 ) ettevõte, kus tegeletakse jaekaubandusega (edaspidi jaekaubandusettevõte ) ja käideldakse loomset toitu , mida tarnitakse sama ettevõtja jaekaubandusettevõttesse või üksnes teisele jaekaubandusega tegeleva le ettevõtjale , välja arvatud juhul, kui tarnimine on käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt marginaalne , kohaliku ulatusega ja piiratud ; 1 2 ) ettevõte, kus tegeletakse toitlustamisega koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses , kinnipidamisasutuses ning K aitseväe territooriumil “ ; 2 ) paragrahvi 8 lõike 1 punktid 2 – 7 tunnistatakse kehtetuks; 3 ) paragrahvi 9 lõi k e 2 punktid 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks ; 4 ) paragrahvi 22 lõi ge 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (2) Käitleja järgi b toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab toidu tootja, töötleja, sealhulgas valmistaja, või pakendaja . “; 5 ) paragrahvi 26 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toiduhügieeninõuded küsimustes, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruste kohaselt liikmesriigil, või muud asjakohased nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega .“ ; 6 ) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 3 1 –3 4 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) K äesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuetena võib kehtestada lõikes 3 3 nimetatud loomühiku suuruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 1 ja artikli 13 lõikes 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklis 1 ja artikli 10 lõikes 3 nimetatud väikesed tootekogused, ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõu ded ning jaekaubandusettevõtte s loomse toidu käitlemise hügieeninõuded n ing määrata tarnimise kohaliku ulatuse . ( 3 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 sätestatud ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeni nõu deid tohib rakendada käitleja, kes on komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (E LT L 124, 20.05.2003, lk 36–41) , lisa artikli 2 lõike 3 tähenduses mikroettevõt ja , välja arvatud loomade tapmisega tegelev käitleja . Käitleja m ikroettevõt jana käsita miseks arvestatakse tema maksustatava käibe na üksnes toidu käitlemisega seotud käive t . (3 3 ) K äesoleva paragrahvi lõikes 3 1 sätestatud ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeni nõu d e id tohib rakendada loomade tapmisega tegelev a käitleja ettevõ t te s , kus tapetakse loomi või käideldakse ulukeid üksnes osa tööpäeva jooksul või kus tapetakse loomi ja käideldakse ulukeid kogu tööpäeva jooksul, aga mitte igal tööpäeval nädalas, ning kus tapetakse: 1) kuni 1000 loomühikule vastaval arvul loomi aastas ; 2) kuni 20 0 loomühikule vastaval arvul loomi aastas, kui samas ruumis tegeletakse ka lihalõikusega , või 3) kuni 150 000 kodulindu, jäneselist või väikeulukit aastas . ( 3 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa III peatükis nimetatud põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas toitu turule viimiseks valmistav käitleja, kellel toidu käitlemisega seotud maksustatav käive ei ületa 40 000 eurot kalendriaastas, tohib rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 sätestatud jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõudeid . “; 7 ) seadus t täiendatakse §-ga 65 7 järgmises sõnastuses: „ § 65 7 . Teatamiskohustus ettevõtte puhul, milles toidu käitlemiseks asendub tegevusloakohustus 202 1 . aasta 1. jaanuarist teatamiskohustusega Ettevõtjal, kellel on tegevusluba toidu käitlemiseks ettevõtte s, mille puhul alates alates 2021. aasta 1. jaanuarist on tegevusloakohustuse asemel teatamiskohustus , loetakse teatamiskohustus täidetuks. “ . § 2 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 20 2 1 . aasta 1. j aanuaril . He nn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 2020 . a _____________________________________________ ______________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … … ..20 20 . a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt)
Lisa 1 Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Määruste eelnõude kavandite loetelu: 1) maaeluministri määrus „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded” ; 2) maaeluministri määrus „ Ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded toidu väikesemahulisel käitlemisel “; 3) maaeluministri määrus „ Põllumajandusministri 25. juuni 2014. a määruse nr 63 „Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba“ muutmine “ . 3690454 1189245 EELNÕU 12.05 .2020 0 0 EELNÕU 12.05 .2020 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.xx. 2020 nr ….. Jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 26 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.04. 2004, lk 55–205), artikli 1 lõike 5 punkti c alusel. § 1. Üldsätted Määruse ga kehtestatakse jaekaubandusettevõttes sellise loomse toidu käitlemise hügieeninõuded, mis on mõeldud kohaliku ulatusega tarnimiseks sama ettevõtja jaekaubandusettevõttesse või üksnes teise jaekaubandusega tegeleva ettevõtja ettevõttesse, mis asuvad Eestis kuni 300 kilomeetri kaugusel ettevõttest, millest loomset toitu tarnitakse . § 2. Jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004, lk 1–54) nõudeid kohaldatakse jaekaubandusettevõttes, kus käideldakse loomset toitu ja kus teise jaekaubandusettevõttesse tarnitava loomse toidu kogus on marginaalne ega ületa 2 000 kilogrammi nädalas või 35 protsenti nädalas töödeldud loomse toidu üldkogusest. Teise jaekaubandusettevõttesse tarnitava ja nädalas töödeldud loomse toidu hulka ei arvata värsket liha, hakkliha, lihavalmistisi ja -tooteid. ( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004, lk 1–54) nõudeid kohaldatakse j aekaubandusettevõttes, kus käideldakse loomset toitu ja kus t eise jaekaubandusettevõt tesse tarnitava värske liha , hakkliha, lihavalmististe ja - toodete kogus on marginaalne ega ületa kokku 1500 kilogrammi nädalas või 30 protsenti nädalas töödeldud värske liha üldkogusest. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa III peatükis nimetatud põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas, kus valmistatakse toitu turule viimiseks ja kus teise jaekaubandusettevõttesse tarnitava loomse toidu kogus on marginaalne ega ületa 100 kilogrammi nädalas ega 35 protsenti nädalas töödeldud loomse toidu üldkogusest, kohaldatakse nimetatud määruse nõudeid. § 3. Rakendussätted (1) Põllumajandusministri 16. juuni 2006. a määrus nr 75 „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu töötlemise ja selle turustamise hügieeninõuded“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 3690454 1189245 EELNÕU 12.05.2020 0 0 EELNÕU 12.05.2020 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.xx. 2020 nr ….. Ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded toidu väikesemahulisel käitlemisel Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 26 lõike 3, Euroop a Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 85 2 /2004 toiduainete hügieeni kohta (ETL L 139, 30.04.2004, lk 1 – 54) artikli 13 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30 .04.2004, lk 55–205), artikli 10 lõike 3 alusel . § 1. Üldsätted (1) Määruse ga kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa kohandatud ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded . (2) Määrust kohaldatakse toiduseaduse § 26 lõikes 3 2 nimetatud mikroettevõtja ettevõtte (edaspidi mikroettevõte ) ja sama seaduse § 26 lõikes 3 3 nimetatud loomade tapmisega tegeleva käitleja ettevõtte (edaspidi väike tapamaja ) suhtes. (3) Toiduseaduse § 26 lõikes 3 3 nimetatud loomühiku suurus loomaliikide kaupa on järgmine: 1) täiskasvanud veis 1 loomühik; 2) veis, välja arvatud täiskasvanud veis, 0,50 loomühikut; 3) hobuslane 1 loomühik; 4) üle 100-kilogrammise eluskaaluga siga 0,20 loomühikut; 5) alla 100-kilogrammise eluskaaluga siga 0,15 loomühikut; 6) alla 15-kilogrammise eluskaaluga põrsas 0,05 loomühikut; 7) üle 15-kilogrammise eluskaaluga põrsas 0,15 loomühikut; 8) lammas 0,05 loomühikut; 9) alla 15-kilogrammise eluskaaluga lambatall 0,05 loomühikut; 10) kits 0,05 loomühikut; 11) alla 15-kilogrammise eluskaaluga kitsetall 0,05 loomühikut ; 12) alla 100-kilogrammise eluskaaluga väikehirvlane 0,05 loomühikut; 13) suuruluk, välja arvatud hirvlane, 0,20 loomühikut. (4) Mikroettevõttes ja väiketapamajas selle määruse nõuete kohaldamisel tagatakse toidu ohutus ning toidu ohutust tagavaid meetmeid kirjeldatakse enesekontrolliplaanis. § 2. M ikroettevõtte e hituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded (1) E rinevate tehnoloogiliste protsesside etappe võib läbi viia ja erinevaid tooteid võib käidelda samas ruumis eri ajal või eri kohas. (2) Tootmisprotsessi ühe etapi võib vajaduse korral läbi viia väljaspool käitlemisruumi või välitingimustes . (3)Tehnoloogilisest protsessist tulenevalt võib mikroettevõttes kasutada puitpindasid . (4) Käitlemisruumi uksed võivad avaneda otse õue, kui need on tootmisprotsessi ajal suletud. (5) Tehnoloogilisest protsessist tulenevalt ei pea põrandapinnal olema äravoolutrappi, kui mikroettevõttes on tagatud põrandapinna puhastamine ja heitvee eemaldamine muul sobival viisil. (6) Üleriideid või kaitseriideid võib hoida selleks ettenähtud kohas käitlemisruumis, kui need on toidukäitlemisalast piisavalt eraldatud. (7) Ettevõttes ei pea olema tualettruumi , kui töötajal on võimalik kasutada ettevõtte läheduses paiknevat tualettruumi. (8) Käte ja toidu pesemiseks ei pea mikroettevõttes olema eraldi valamuid. (9 ) Ettevõttes ei pea olema eraldi ruumi: 1) toidu ning pak endamis- ja pakkimis materja li hoidmiseks; 2 ) käitlemisvahendite ja taara pesemiseks; 3 ) puhastus- ja desinfitseerimisvahend ite hoidmiseks, kui need on selgelt tähistatud ja neid hoitakse toidust piisavalt eraldatuna ning võimaluse korral selleks ette nähtud kohas. § 3. V äiketapamaja e hitus e , projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded (1) Väiketapamajas võib kohaldada § 2 lõigetes 1, 4, 6, 7 ja 9 sätestatud nõudeid. (2 ) Väiketapamajas ei pea olema: 1) ootetarandik ku , kui on tagatud loomade heaolu ; 2) eraldi lukustatava t rajatis t või tarandik ku haigetele ja taudikahtlastele loomadele , kui tapamajja tuuakse vaid kliiniliselt terveid loomi; 3 ) eraldi ruum i loomade magude ja soolte tühjendamiseks, kui seda on võimalik teha samas ruumis eri ajal; 4) eraldi lukustatava t ruum i kinnipeetud liha jahutatuna ladustamiseks , kui tapamajja tuuakse vaid kliiniliselt terveid loomi ; 5) ruume elusloomade veovahendi puhastamiseks, pes emiseks ja desinfitseerimiseks, kui sellised kohad ei asu tapamajast liiga kaugel; 6) eraldi ruumi lindude ja jäneseliste siseelundite eemaldamiseks ja rümpade korrastamiseks ; 7) eraldi ruumi lihalõikuseks, kui on tagatud, et lihalõikusel ei tõuse liha sisetemperatuur üle 7 °C; 8 ) eraldi rajatist ulukite nülgimata kerede vastuvõtmiseks ja ladustamiseks, kui on tagatud, et nimetatud tegevusi tehakse põllumajandusloomade käitlemisest eri ajal. ( 3 ) Tööriistu võib steriliseeri da väljaspool käitlemisruumi, kui tapmise ajal on tagatud piisav steriliseeritud tööriistade varu . (4 ) Tapajärgse kontrolli tegemiseks peab tapaliinil olema piisavalt r uumi, asjakohane varustus ja piisav valgustus . (5) K ui tapajärgset kontrolli lihale ei tehta vahetult pärast loomade tapmist tapaliinil, peab külmkambris olema selleks piisava valgustusega eraldi ala ning peab olema tagatud rümpade ja organite kokkukuuluvus. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021 .a. (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 3690454 1189245 KAVAND 12.05.2020 0 0 KAVAND 12.05.2020 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.xx. 2020 nr ….. Põllumajandusministri 25. juuni 2014. a määruse nr 63 „Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba“ muutmine Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 7 lõike 3 ja § 8 lõike 3 alusel. 1. Põllumajandusministri 25. juuni 2014. a määruse nr 63 „Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba” lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021 . a. (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Lisa 1 Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate Lisa 2 Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba P õllumajandusministri 25. juuni 2014 määrus nr 63 „ Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba ” Lisa 1 (maaeluministri xx.xx.2019 määruse nr xx sõnastuses) Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate Jrk nr Käitlemisvaldkond Alamkäitlemisvaldkond Toidugrupp Alamtoidugrupp 1 2 3 4 5 1 Liha käitlemine Kütitud suuruluki käitlemine kogumiskeskuses Hirv Karu Metskits Metssiga Põder Muu – Kodulinnu liha väikeses koguses käitlemine l oomakasvatushoones või rajatises või loomade pidamiseks piiritletud alal (edaspidi farm ) Broileriliha Haneliha Kalkuniliha Pardiliha Põldpüüliha Vutiliha Muu – Jäneselise liha väikeses koguses käitlemine farmis Küülikuliha Nutrialiha Muu – Kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemine Hirv Jahilind Jänes Karu Kobras Metskits Metssiga Põder Muu – 2 Kütitud ulukite esmatootmine – – – 3 Kala käitlemine Kalandustoote esmatootmine ja sellega seotud tegevused kalalaeval Elusad kahepoolmelised molluskid Kala Krevetid Vähid Muu – 4 Mee käitlemine Pakendamine pakendamiskeskuses Mesi Mesindussaadus Meepõhine toode Pakendamine (üksnes rohkem kui 15 tarust pärineva enda toodetud mee pakendamine) Mesi – 5 Toidu vedamine – Toatemperatuurist erinevat temperatuuri (edaspidi eritemperatuur ) mittevajav toit Eritemperatuuri vajav toit Pakendamata granuleeritud või pulbriline toode Pakendamata vedel toode Muu – 6 P õhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas toidu valmistamine , v.a loomse toidu tarnimine teisele käitlejale ning sama ettevõtja jaekaubandusettevõttesse – Alkohol Dessert, magustoit Eritoit Hakkliha Hakklihast lihavalmistis Idandid Kalatoode Kaste Kate, täidis Valmistoit Kondiitritoode Konserveeritud toode Kuivtoit Lihatoode Lihavalmistis Lihtpagaritoode Maitseained, ürdid Maltoosa Meepõhine toode Mittealkohoolne jook Munatoode Pasta-, teraviljatoode Piimatoode Puu-, köögivilja-, marjatoode Salat Seenetoode Siirup Suši Suupisted Sojatoode Puljong Taigen Tee Toidulisand Valikpagaritoode Võileib, võileivatort Muu – 7 Põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas loomse toidu käitlemine, kui loomset toitu tarnitakse sama ettevõtja jaekaubandusettevõttesse või üksnes teisele jaekaubandusega tegelevale ettevõtjale ning tarnimine on marginaalne, kohaliku ulatusega ja piiratud Hakkliha Hakklihast lihavalmistis Kalatoode Lihatoode Lihavalmistis Meepõhine toode Munatoode Piimatoode 8 Mitteloomsete esmatoodete tootmine Turustamine hulgikaubandusettevõtjale Agarik Geneetiliselt muundatud esmatoode Köögivili Maitsetaimed, ürdid Marjad, seened Puumahl Puuvili Teravili Vetikad Muu (v.a idandatud seemned, idandid) – Turustamine töötlemisettevõtjale Agarik Geneetiliselt muundatud esmatoode Köögivili Maitsetaimed, ürdid Marjad, seened Puumahl Puuvili Teravili Vetikad Muu (v.a idandatud seemned, idandid) – 9 Mitteloomse ning mitteloomse ja loomse toidu koos (edaspidi liittoit) käitlemine – Alkohoolne jook Allikavesi Analoogtoode Dessert Emulgeerimata kaste Emulgeeritud kaste Eritoit Hoidis Joogivesi Kakao, kakaotoode Kalamarja analoog Kissell Kohv Kondiitritoode Konserv Kuivaine Kuivtoit Lihtpagaritoode Lisaaine Maitseaine Makaronitoode, pastatoode Mineraalvesi Mittealkohoolne jook, v.a. mahlatoode Preserv Pulbriline toit Puljong Puu-, köögivilja-, marjakonserv, moos, džemm, püree Puu-, köögivilja-, marjamahlatoode (sh nektar) Puu-, köögivilja- ning marjatoode Puuvilja-, mahlajää Puu-, köögivili, marjad Pärm Salat Seemned, pähklid Seened, seenetoode Sinep Soja, sojatoode Taigen Tee Tehnoloogiline abiaine Teravili Teraviljatoode Toidujää Toidulisand Toidurasv Toiduõli Toiduäädikas Valikpagaritoode Valmistoit Veepõhine tarretis Muu 10 Toidu pakendamine – Mitteloomne, liittoit Alkohoolne jook Analoogtoode Emulgeerimata kaste Emulgeeritud kaste Eritoit Idandatud seemned, idandid Joogivesi Kakao, kakaotoode Kohv Kondiitritoode Kuivaine Kuivtoit Lihtpagaritoode Lisaaine Maitseained Makaronitoode, pastatoode Mittealkohoolne jook, v.a mahlatoode Moos, džemm, püree Pulbriline toit Puu-, köögivilja-, marjamahlatoode (sh nektar) Puuvili, köögivili, marjad Pärm Seemned, pähklid Seened, seenetoode Sinep Soja, sojatoode Taigen Tee Tehnoloogiline abiaine Teravili Teraviljatoode Toidujää Toidulisand Toidurasv Toiduõli Toiduäädikas Valikpagaritoode Valmistoit Võiderasv Muu Mesi, mesindussaadus Meepõhine toode Mesi Mesindussaadus Muu 11 Toidu külmutamine – Mitteloomne, liittoit Alkohoolne jook Analoogtoode Emulgeerimata kaste Emulgeeritud kaste Eritoit Idandatud seemned, idandid Joogivesi Kakao, kakaotoode Kondiitritoode Kuivtoit Lihtpagaritoode Lisaaine Maitseained Makaronitoode, pastatoode Mittealkohoolne jook, v.a mahlatoode Moos, džemm, püree Puu-, köögivilja-, marjamahlatoode (sh nektar) Puu-, köögivili, marjad Seened, seenetoode Soja, sojatoode Taigen Teraviljatoode Toidulisand Toidurasv Toiduõli Valikpagaritoode Valmistoit Võiderasv Muu Mesi, mesindussaadus Meepõhine toode Mesi Mesindussaadus Muu 12 Toitlustamine , v.a toitlustamine k oolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses, kinnipidamisasutuses ning Kaitseväe territooriumil Serveerimine Taaskuumutamine Valmistamine Valmistamine eesmärgiga turustada toit teisele käitlejale Muu – 13 Ajutine toitlustamine Serveerimine Taaskuumutamine Valmistamine Muu – – 14 Toitlustamine teisaldatavas vahendis või kohas Serveerimine Taaskuumutamine Valmistamine Muu – – 15 Jaekaubandus Mitteloomse ja liittoidu jaekaubandus – – Loomse toidu jaekaubandus eesmärgiga turustada toit otse tarbijale – – Loomse toidu käitlemine eesmärgiga tarnida toit teisele jaekaubandusettevõttele ning tegevus on marginaalne, kohaliku ulatusega ja piiratud – – Toidu e-kaubandus või postikaubandus Eritemperatuuri mittevajav toit Eritemperatuuri vajav toit Muu 16 Ajutine jaekaubandus Eritemperatuuri mittevajava toidu turustamine Eritemperatuuri vajava toidu turustamine Muu Jahutatud pakendamata toit Jahutatud pakendatud toit Kuumalt säilitatav toit Külmutatud toit – 17 Jaekaubandus teisaldatavas vahendis või kohas Eritemperatuuri mittevajava toidu turustamine Eritemperatuuri vajava toidu turustamine Muu Jahutatud pakendamata toit Jahutatud pakendatud toit Kuumalt säilitatav toit Külmutatud toit – 18 Hulgikaubandus Muu kui enda valmistatud toidu ladustamine eesmärgiga turustada toit teisele käitlejale Eritemperatuuri mittevajav toit Alkohol Eritoit Kala, kalandustoode Liha, lihatoode Lisaaine, tehnoloogiline abiaine, ensüüm jm Loomne saadus Mesi, mesindussaadus, meepõhine toode Mittealkohoolne jook, v.a mahl Mitteloomne toit või liittoit Muna, munatoode Piim, piimatoode Puu-, köögivilja-, marja-, seenetoode Puu-, köögivili, marjad, seened Pähklid, seemned, rosinad Tera-, kaunvili Tera-, kaunviljatoode Toidulisand Toidurasv, -õli Muu Eritemperatuuri vajav toit Alkohol Eritoit Kala, kalandustoode Liha, lihatoode Lisaaine, tehnoloogiline abiaine, ensüüm jm Loomne saadus Mesi, mesindussaadus, meepõhine toode Mittealkohoolne jook, v.a mahl Mitteloomne toit või liittoit Muna, munatoode Piim, piimatoode Puu-, köögivilja-, marja-, seenetoode Puu-, köögivili, marjad, seened Pähklid, seemned, rosinad Tera-, kaunvili Tera-, kaunviljatoode Toidulisand Toidurasv, -õli Muu Muu kui enda valmistatud toidu vahendamine eesmärgiga turustada toit teisele käitlejale, sh e-kaubandus või postikaubandus (v.a import, eksport) Eritemperatuuri mittevajav toit Alkohol Eritoit Kala, kalandustoode Liha, lihatoode Lisaaine, tehnoloogiline abiaine, ensüüm jm Loomne saadus Mesi, mesindussaadus, meepõhine toode Mittealkohoolne jook, v.a mahl Mitteloomne või liittoit Muna, munatoode Piim, piimatoode Puu-, köögivilja-, marja-, seenetoode Puu-, köögivili, marjad, seened Pähklid, seemned, rosinad Tera-, kaunvili Tera-, kaunviljatoode Toidulisand Toidurasv, -õli Muu Eritemperatuuri vajav toit Alkohol Eritoit Kala, kalandustoode Liha, lihatoode Lisaaine, tehnoloogiline abiaine, ensüüm jm Loomne saadus Mesi, mesindussaadus, meepõhine toode Mittealkohoolne jook, v.a mahl Mitteloomne või liittoit Muna, munatoode Piim, piimatoode Puu-, köögivilja-, marja-, seenetoode Puu-, köögivili, marjad, seened Pähklid, seemned, rosinad Tera-, kaunvili Tera-, kaunviljatoode Toidulisand Toidurasv, -õli Muu 19 Eestisse toimetamine Import Kala, kalandustoode Liha, lihatoode Liittoit Mesi, mesindussaadus, meepõhine toode Mitteloomne toit Muna, munatoode Piim, piimatoode Muu – 20 Loomse toidu vastuvõtmine teisest Euroopa Liidu liikmesriigist – – – P õllumajandusministri 25. juuni 2014 määrus nr 63 „ Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba ” Lisa 2 (maaeluministri xx.xx.2018 määruse nr xx sõnastuses) Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba Jrk nr Käitlemisvaldkond Alamkäitlemisvaldkond Toidugrupp Alamtoidugrupp 1 2 3 4 5 1 Liha käitlemine Farmis peetud uluki tapmine ja töötlemine farmis Emu Hirvlane Jaanalind Piison Sigalane Muu – Põllumajanduslooma tapmine ja töötlemine töötlemisettevõttes Hobune Kits Lammas Piison Siga Veis Muu – Kodulinnu tapmine ja töötlemine töötlemisettevõttes Broiler Kalkun Kana Põldpüü Põldvutt Muu – Jäneselise tapmine ja töötlemine töötlemisettevõttes Küülik Näriline Muu – Farmis peetud uluki tapmine ja töötlemine töötlemisettevõttes Emu Hirvlane Jaanalind Piison Sigalane Muu – Lihalõikus Farmiulukiliha Hobuseliha Jaanalinnuliha Kitseliha Kodulindude liha Kütitud uluki liha Küülikuliha Lambaliha Sealiha Veiseliha Muu – Lihavalmistise valmistamine Farmiulukiliha Hobuseliha Jaanalinnuliha Kitseliha Kodulindude liha Kütitud uluki liha Küülikuliha Lambaliha Lihamass Sealiha Veiseliha Muu – Hakkliha valmistamine Farmiulukiliha Hobuseliha Jaanalinnuliha Kitseliha Kodulindude liha Kütitud uluki liha Küülikuliha Lambaliha Sealiha Veiseliha Muu – Lihamassi valmistamine Kodulindude liha, luud Sealiha, -luud – Lihatoote, v.a lihakonservi valmistamine Farmiulukiliha Hobuseliha Jaanalinnuliha Kitseliha Kodulindude liha Kütitud uluki liha Küülikuliha Lambaliha Lihamass Põldpüüliha Põldvutiliha Sealiha Veiseliha Muu – Lihakonservi valmistamine Farmiuluki liha Hobuseliha Jaanalinnuliha Kitseliha Kodulindude liha Kütitud uluki liha Küülikuliha Lambaliha Lihamass Põldpüü liha Põldvuti liha Sealiha Veiseliha Muu – Uluki töötlemine töötlemisettevõttes Farmis peetud uluk Kütitud suuruluk Kütitud väikeuluk – Puhastatud seedeelundite käitlemine töötlemisettevõttes Kitsesooled Lambasooled Seamaod Seapõied Seasooled Veisemaod Muu – Sulatatud toidurasva valmistamine Sea toorrasv Veise toorrasv Muu – 2 Piima käitlemine Piima kogumine kogumiskeskuses Kitse toorpiim Lehma toorpiim Ute toorpiim Muu – Piimatoote valmistamine töötlemisettevõttes Joogipiim Lõss Väikese rasvasisaldusega piim Toorpiim Täispiim Hapendatud piimatoode Imiku piimasegu, jätkupiimasegu Juust, juustutoode Jäätis Kaseiin, kaseinaadid Kaste Kohupiim, kohupiimatoode Kondenskonserv Piima-, kooredessert, puding Piimapulber, piimapulbrisegu Rõõsk koor Vadak Vadakujook Võiderasv Muu – 3 Kala käitlemine Rookimine töötlemisettevõttes – – Fileerimine töötlemisettevõttes – – Kalandustoote valmistamine töötlemisettevõttes Elusad kahepoolmelised molluskid Värske kalandustoode Kalamari Konserv Krabid Krevetid Töödeldud kalandustoode Preserv Surimitoode Mehaaniliselt eraldatud kalandustoode Muu – Töötlemine tehaslaeval Elusad kahepoolmelised molluskid Kala Krevetid Muu – Töötlemine külmutuslaeval Elusad kahepoolmelised molluskid Kala Krevetid Muu – 4 Munade käitlemine Pakendamine pakendamiskeskuses Jaanalinnumunad Kanamunad Pardimunad Vutimunad Muu – Munatoote valmistamine töötlemisettevõttes Munatoode Muu – 5 Mee käitlemine Meepõhise toote valmistamine töötlemisettevõttes Meepõhine toode – 6 Mitteloomsete esmatoodete tootmine Turustamine hulgikaubandusettevõtjale Idandatud seemned, idandid – Turustamine töötlemisettevõtjale Idandatud seemned, idandid – 7 Toitlustamine Toitlustamine k oolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses, kinnipidamisasutuses ning Kaitseväe territooriumil – – 8 Jaekaubandus Loomse toidu käitlemine , eesmärgiga tarnida toit teisele jaekaubandusettevõttele ning tegevus ei ole marginaalne, kohaliku ulatusega ja piiratud – – Loomse toidu käitlemine , eesmärgiga t arnida toit teisele ettevõtjale, kes ei ole jaekaubandusettevõtja – – 9 Mitteloomse ja liittoidu käitlemine – Idandatud seemned, idandid – 10 Toidu pakendamine – Liha, lihatoode Hakkliha Hobuseliha Kitseliha Kodulindude liha Lambaliha Lihatoode Lihavalmistis Sealiha Ulukiliha Veiseliha Muu Kala, kalandustoode Kalandustoode Krevetid Värske kala Muu Munatoode – Piim, piimatoode Imiku piimasegu, jätkupiimasegu Kaseiin, kaseinaadid Piim Piimapulber Piimapõhine toode Vadak, vadakutoode Või Muu Loomne saadus Sooled Želatiin Muu Muu – 11 Toidu külmutamine – Liha, lihatoode Hakkliha Hobuseliha Kitseliha Kodulindude liha Lambaliha Lihatoode Lihavalmistis Sealiha Ulukiliha Veiseliha Muu Kala, kalandustoode Kalandustoode Krevetid Värske kala Muu Munatoode – Piim, piimatoode Kaseiin, kaseinaadid Piim Piimapõhine toode Vadak, vadakutoode Või Muu Muu – 12 Väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva varustamine Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava loomse toiduga – – – 13 Mittenõuetekohase loomse toidu ladustamine Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava ning transiidiks mõeldud loomse toidu ladustamine tollilaos või vabatsoonis – – 14 Põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas loomse toidu käitlemine eesmärgiga tarnida toit teisele jaekaubandusettevõttele ning tegevus ei ole marginaalne, kohaliku ulatusega ja piiratud või tarnimine teisele käitlejale, kes ei ole jaekaubandusettevõtja (sh tarbijale turustav hulgikaubandusettevõtja) – Hakkliha Hakklihast lihavalmistis Kalatoode Lihatoode Lihavalmistis Meepõhine toode Munatoode Piimatoode –
12 .05 .2020 Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Seaduse eelnõu ettevalmistamine on tingitud vajadusest vähendada toidu käitlejate (edaspidi käitleja ) halduskoormust, kasutada võimalust kehtestada ettevõtte hoonete ja ruumide kohta paindlik u ma d nõuded ning v õimaldada loomse toidu turustamist teatamiskohustuse alusel . Kõik kavandatavad muudatused on seotud toiduhügieeni valdkonnaga, mis on reguleeritud E uroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 (edaspidi Euroopa Liidu hügieenimäärused ) . Seetõttu tuleb seaduse muutmisel arvestada nendest määrustest tulenevate põhimõtete, kohustuste ja võimalustega. Eriti tuleb arvestada põhimõttega, et toiduhügieeni nõuete paindliku rakendamise võimaldamise ning tegevusloakohustuse asendamise korral teatamiskohustusega ei vähene inimese tervise kaitse kõrge tase toiduvaldkonnas ning nõuetekohaselt käideldud toit on ohutu inimese tervisele. M uudatused on kooskõlas põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse põhimõttega. H ügieeni nõuete paindlik rakendamine ja tegevus loakohustuse asendamine teatamis kohustusega teatud käitlemisvaldkondades innustab toidu käitlemise ga tegelema rohkem ettevõtjaid. Siinkohal tuleb rõhutada, et toiduhügieeni üld nõuded kehtivad ka edaspidi ning alustavad ja juba tegutsevad toidukäitlejad peavad n eid täitma olenemata ettevõtte suurusest või tegevusest. Euroopa Liidu vahetult kohalduvaid hügieenimäärusi rakendatakse alates 2006. aastast. Kooskõlas E uroopa L iidu hügieenimäärustega on toiduseaduses kehtestatud riigisisene loakohustus mitmes toidukäitlemisvaldkonnas . Ettevõtetes, kus Euroopa Liidu hügieenimäärustes tegevusluba otseselt ette nähtud ei ole, asendatakse riigisisene tegevusloakohustus teatamiskohustusega. R iigisisene tegevusloakohustus jäetakse alles, näiteks, toitlustamisettevõtete puhul, kus tuleb järgida toitlustamise ning toidu energia- ja toitainetesisalduse erinõudeid vastavalt rahvatervise seaduse ja selle rakendusaktide alusel kehtestatule. Eelnõu kohaselt rakendatakse tegevusloakohustuse asendamist teatamiskohustustega teatud käitlemisvaldkondades alates 202 1 . aasta 1. jaanuarist. Tegevusloakohustuse nõuet ei muudeta ettevõtete suhtes, kes on tegevusloakohuslased E uroopa L iidu hügieenimäärustes ette nähtud valdkondades ja tingimusil . Tegevusloa taotlemisel tuleb lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses nimetatud andmetele esitada Veterinaar- ja Toiduametile lisaandmeid ja dokumente. Tegevusloa taotlemise lihtsustamiseks tunnistatakse kehtetuks kohustus edastada teatud andmemahukaid dokumente, mille elektrooniline edastamine järelevalveasutusele on tihti raskendatud. Majandustegevusteate esitamisega seonduvaid nõudeid ei muudeta käesoleva seadusega. Käitleja kohustus on järgida toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab toidu tootja, töötleja, s eal h ulgas valmistaja , või pakendaja. Kehtivas seaduses on valdkonna eest vastutavale ministrile antud volitus kehtestada toidu säilitamisnõuded ja kestvuskatsete tegemise kord . Kuna t oidu säilitamis e nõuded on tarbijale esitatava toidualase teabe kohustuslik osa ( Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 mõistes), mi lle eest vastutab käitleja , siis n imetatud v olitusnormid toidu säilitamisnõuete ja kestvuskatsete tegemise korra kehtesta miseks tunnistatakse kehtetuks alates 202 1 . aasta 1. jaanu a rist . Kooskõlas Euroopa Liidu hügieenimäärustega , võrdsete võimaluste loomiseks võrreldes käitlejatega teistes liikmesriikides, hügieeni nõuete ühtse ks rakendamise ks ning väik e se võimsusega tapamajade ( edaspidi väiketapamajade ) ja toi dukäitlemis e t tevõtet e rajamise võimaldamiseks tä psustakse volitusnormi ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeni nõu ete kehtestamiseks. Väikesemahulis t eks toidukäitlemisettevõt e teks loetakse komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust, lisas määratletud mikroettevõtteid . Ta pamaja ja ulukite k äitlemisettevõ t t e puhul määrat leta kse väike tapamaja tapetud loomühikute koguse järgi aastas ning arvestades tegevuse kestvus t nädalas. Seaduses täiendatakse valdkonna eest vastutavale ministrile antud volitust kehtestada jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded ja määrata tarnimise kohalik ulatus . Põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas loomset t oitu turule viimiseks valmistav käitleja võib rakendada jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõudeid, kui toidu käitlemisega seotud käive ei ületa 40 000 eurot kalendriaastas. J aekaubanduse t tevõttes ning nimetatud käitlemiskohas loomse toidu käitlemise ja kohalik ku jaekaubandusettevõt te sse marginaalses koguses tarnimise korral piisab alates 202 1 . aasta 1. jaanuarist majandustegevusteate esitamisest enne tege vuse alustamist. Kohandatud h ügieeninõuete loomist toetab koalitsioonilepingus kokkulepitud halduskoormuse vähendamise eesmärk (nn nullbürokraatia), mille saavutamise üheks meetmeks on ka väikeettevõtetele kehtivate hügieeninõuete paindlikumaks muutmine. Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamine on osa Euroopa Liidu üldisest parema õigusloome strateegiast. Euroopa Liit soovib lihtsustada ja vähendada ELi õigusakte kõikjal, kus võimalik, vähendades bürokraatiat ning ettevõtjate, kodanike ja avaliku sektori asutuste regulatiivset koormust. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo nõunik Ingrid Vesmes ( lapsehoolduspuhkusel ) ja nõuniku asendaja Elsa Peipman (6256 246,
[email protected] ) . Eelnõu mõjude hindamise ja kaasamise küsimustes on konsulteeritud strateegia ja finantsosakonna nõunik u Aare Kasemetsaga (625 6132,
[email protected] ) . Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul (625 6259,
[email protected] ) ja eelnõu toimetas keeleliselt sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (625 6165,
[email protected] ). Märkused Eelnõu o li seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga aastateks 2015 – 2019. Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu on läbinud kaks kooskõlastamis t eelnõude infosüsteemis EIS ning tehnilisest normist teavit amise vastavalt toote nõuetele vastavuse seaduse ( RT I 2010, 31, 157 ) §-le 43 . Teavitusprotseduur i tulemusena se aduse eelnõule märkusi ei laekunud. Samaaegselt toiduseaduse muutmise seaduse eelnõuga teavitati kahe rakendusakti - „ Ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded toidu väikesemahulisel käitlemisel “ ja „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded“ - eelnõudest. Euroopa Komisjon esitas määruse „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded“ eelnõu kohta üksikasjaliku arvamuse direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 6 lõike 2 alusel . Pärast komisjoni arvamuses esitatud seisukohtade analüüsimist, on seaduse eelnõusse tehtud väikseid täpsustusi, mida on kirjeldatud seletuskirja peatükis 10. „ Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon “ . Alates 1. jaanuarist 2021. on järelevalveasutuseks Põllumajandus- ja Toiduamet . Moodustatav Põllumajandus- ja Toiduamet jääb täitma kõiki seniseid põhifunktsioone, mis eeldab muu hulgas vajadust säilitada praegune kompetents ehk töötajaskond. Eelnõul ei ole otsest puutumust põllumajanduse ja toiduvald konna ühendameti moodustamisega, kuna e elnõus ei nimetata Veterinaar- ja T oiduametit. Seaduse eesmär k Sead use muutmisel on mitu eesmärki. Tegevusloakohustusega seotud muudatuste eesmärk on vähendada käitlejate halduskoormust, loobudes riigisisesest loakohustusest valdkondades, kus piisab vahetult kohalduvate E uroopa L iidu hügieenimääruste kohaselt majandustegevusteate esitamisest. Toidu käitlemisega alustamine muutub l ihtsamak s, kuid kehtima jäävad kõik toiduohutusega seotud nõuded. Turule viidav toit peab olema ohutu inimese tervisele. K äitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. Endiselt pea vad enne tegevuse alustamist ja majandustegevusteate esitamist olema täidetud nõuded nii ruumide, töötajate kui ka dokument ide kohta , s eal h ulgas peab olemas olema enesekontrolliplaan j m. Ehitusele, projektlahendusele ja seadmete kohandatud hügieeni nõuete kehtestamise eesmärk on soodustada ettevõtluse arengut, julgustada p õhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas tegutsevaid käitlejaid oma tegevust laiendama ja juhul, kui toidu käitlemine toimub kohandatud ruumides, siis julgustada ettevõtjaid tunnistama, et tegemist on v äikeettevõttega, mitte enam p õhiliselt elamiseks kasutatava käitlemiskoha ga . Hügieeninõuete paindlik kohaldamine annab võimaluse ka väike tapamajade rajamiseks. Euroopa Komisjoni Tehniliste Normide Teabesüsteemi ( TRIS ) (http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/tris/et/) kohaselt on antud erandit kasutanud 10 liikmesriiki. Lisaks on mitmed liikmesriigid kasutanud väikeettevõtetele hügieeninõuete kohandamiseks E uroopa L iidu hügieenimäärustes ettenähtud teisi volitusnorme seoses traditsiooniliste meetodite kasutamise, traditsiooniliste toodete valmistamise või geograafiliste eripiirangutega piirkondadega. Eesti s ei ole riigisisese õigusaktiga kohaldatud hügieeninõu deid traditsiooniliste meetodite kasutamise, valmistamise või geograafilise eripiirangutega piirkondades asuvate toidukäitlemisettevõtete vajaduste rahuldamiseks, kuna neid on võimalik kohaldada iga üksikjuhtumi puhul eraldi liikmesriigi tasandil. Loomse toidu käitlemisel j aekaubandusettevõttes või p õhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas ja tarnimisel teise jae kaubandus ettevõt te sse on toiduhügieeni üldnõuete rakendamise võimaldamine vajal ik võrdsete võimaluste loomiseks võrreldes käitlejatega teiste s liikmesriikide s . Pärast loakohustusega seotud muudatuse jõustumist piisab jaekaubandusettevõttest või nimetatud käitlemiskohas t teise jaekaubandusettevõttesse , sealhulgas toitlustamisettevõttesse, l oomse toidu tarnimisel majandustegevusteate esitamisest, kui tegevus on marginaalne ( väikesemahuline ) ja kohaliku ulatusega. Eelnõu ettevalmistamise le eelnes toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus e (edaspidi VTK ) koostamine . VTK toimiku number e elnõude infosüsteemis (E IS ) on MEM/17-0590 . Eelnõu ga kavandatud muudatused on kooskõlas VTK etapis kokkulepitule. 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Seaduseelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimese s tehakse muudatused toiduseaduses ja teises sätestatakse seaduse jõustumine . Paragrahvi 8 lõikes 1 on loetletud ettevõtted, mille puhul peab toidu käitlemisega alustamiseks olema ettevõtjal tegevusluba. Toidukäitlemise valdkonnas tuleneb l oakohustuse nõue määrustest (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004. Määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 punkti a kohaselt on l iikmesriigile jäetud võimalus kehtestada ettevõtete tegevusloakohustus riigisiseste õigusnormide alusel. Loakohustus tähendab seda , et järelevalveasutus kontrollib ettevõtet enne tegevuse alustamist ning väljastab selle tulemuse alusel asjakohase loa. Eestis on seda põhimõtet järjepidevalt rakendatud ja riigisisene loakohustus kehtib paljudele toidu käitlemisega tegelevatele ettevõtjatele. Määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 lõikega 2 kehtestatakse tegevusloakohustus ettevõtetele, kus käideldakse loomset toitu ja millele on sätestatud nõuded määruse III lisas ( sellele vastab toiduseaduse § 8 lõi k e 1 punkt 1) . Määrust (EÜ) nr 853/2004 kohaldatakse ka jaetegevuse suhtes, kui tegevuse eesmärgiks on loomse toidu tarnimine teisele ettevõttele. Siiski ei kohaldata m äärust (EÜ) nr 853/2004 jaetegevuse suhtes otsese viite puudumise korral ning järgmistel juhtudel: kui tegevus seisneb üksnes ladustamises või transpordis, mille puhul kohaldatakse määruse III lisas sätestatud temperatuurinõudeid, või kui loomset toitu tarnitakse jaekaubandusettevõttest üksnes teisele jaekaubandusettevõttele ning tegevus on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega marginaalne, kohaliku ulatusega ja piiratud. M ääruse (EÜ) nr 853 /2004 artikli 1 lõike 5 punkti c kohaselt on l iikmesriigile jäetud võimalus kehtestada nõudeid oma territooriumil paiknevatele jaekaubandusettevõtetele, mille suhtes määrus ei oleks kohaldatav eespool nimetatud juhtudel. Määruse (EÜ) nr 853/2004 v olitusnormi rakendamiseks täiendatakse toidu seaduse § 8 lõiget 1 lõikega 1 1 . Muudatusega on seotud eelnõu § 1 punktid 1, 5 ja 6. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse seaduse § 8 lõige t 1 punktidega 1 1 ja 1 2 . Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 1 1 viidatakse ettevõttele, kus tegeletakse jaekaubandusega ja käideldakse loomset toitu , mida tarnitakse sama ettevõtja jaekaubandusettevõttesse või teisele üksnes jaekaubandusega tegelevale ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui tarnimine on toiduseaduse § 26 lõike 3 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt marginaalne, kohaliku ulatusega ja piiratud. Loomse toidu käitlemisel ja tarnimisel sama ettevõtja jaekaubandusettevõttesse või üksnes teisele jaekaubandusega tegelevale ettevõtjale peab ettevõtjal olema tegevusluba, välja arvatud juhul, kui tarnimine on marginaalne, kohaliku ulatusega ja piiratud. Viimasel juhul rakendatakse teatamiskohustust . S ihtrühmaks on käitlejad , kes soovivad tarnida loomset toitu nii otse tarbijale kui ka kohalikku jaekaubandusettevõttesse, sealhulgas toitlustusettevõttesse, ja kelle suhtes tegevusloakohustus ei ole proportsionaalne. Paragrahvi 8 lõike 1 punkti 1 1 rakendamiseks täiendatakse seaduse § 26 lõiget 3 lõi get ega 3 1 ja 3 4 , millega täpsustatakse maaeluministri volitust kehtesta d a jaekaubandusettevõttes , sh p õhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas , loomse toidu käitlemise hügieeninõude i d . Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 1 2 loetletakse teatud asutustes toitlustamisega tegeleva i d ettevõt jaid . Nimetatud on koolieelsed lasteasutus ed , põhikoolid, gümnaasiumid, tervishoiu- ja hoolekandeasutu sed, kinnipidamisasutused ning K aitseväe territoorium (nn väljaõppekeskused) . Loakohustus kehtib n ii loetletud asutustes kohapeal tegutsevale ettevõt jale kui ka teenust pakkuvale ettevõt jale. Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 8 lõike 1 punktid 2 kuni 7. Paragrahvi 8 lõike 1 punktides 2 kuni 7 nimetatud ettevõtete puhul, mille suhtes ei rakendata määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisas sätestatud nõudeid , loomsete esmatoodete käitlemisel nende esialgset kuju ja esialgseid omadusi muutmata, mitteloomsete esmatoodete käitlemisel nende esialgset kuju ja esialgseid omaduse muutes, toidu töötlemisel, sh valmistamisel, või pakendamisel, toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu ladustamisel jae- või hulgikaubandusettevõttes, kui ladustamine on ainus tegevus (ettevõttele kehtivad siiski temperatuurinõuded määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisast) ja toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu käitlemisel jaekaubanduses, tegevusloakohustus asendatakse teatamiskohustusega alates 2021. aasta 1. jaanuarist. Eelnõu § 1 punktide 1 ja 2 jõustumisel asendatakse loakohustus, võrreldes kehtiva seadusega, teatamiskohustusega mitteloomsete esmatoodete käitlemisel, mitteloomse ja liittoidu töötlemisel, loomse toidu käitlemisel jaekaubandusettevõttes, sh toitlustamisettevõttes, ja p õhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas , kui tegevus on marginaalne, kohaliku ulatusega, piiratud ja vastab jaekaubanduse mõistele, toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu ladustamisel jae- või hulgikaubandusettevõttes, kui ladustamine on ainus tegevus (ettevõttele kehtivad siiski temperatuurinõuded määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisast) ja toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu käitlemisel jaekaubandusettevõttes. Tegevusloakohustuse asendumisel teatamiskohustusega ei muutu ettevõttele kehtivad hügieeninõuded, mis peavad olema täidetud enne majandustegevusteate esitamist. Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 9 lõike 2 punktid 2 ja 4 . Seaduse § 9 lõikes 2 on loetletud andmed ja dokumendi d , mi s tuleb esitada koos tegevusloa taotlusega lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse s sätestatu d andmetele . Muudatusega tunnistatakse kehtetuks seaduse § 9 lõike 2 punktid 2 ja 4 , mis käsitlevad ettevõtte asendiplaani koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga ning andmeid käitlemisruumides kasutatud viimistlusmaterjalide kohta. Alles jääb kohustus edastada ruumide plaan, kus on näha ka veevõtu kohad. Viimistlusmaterjalide osas kehtib E uroopa L iidu hügieenimäärusest nõue, et pinnad peavad olema heas seisukorras, kergesti puhastatavad ja vajaduse korra l desinfitseeritavad. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse seaduse § 22 lõi get 2 , jättes uues sõnastuses välja tekstiosa, mis käsitleb toidu säilitamis e nõuete määramist kestvuskatsete alusel või valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud toidu säilitamis e nõuete alusel. Seadusesse jäetakse alles käitleja kohustus toidu säilitamisnõudeid määrata ja järgida, kuid v älja jäetakse volitusnormid ministri määruste kehtestamiseks . T oidu säilitamise nõuded on tarbijale esitatava toidualase teabe kohustuslik osa (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 mõistes), mille eest vastutab käitleja . “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus“ tegevuse „Teadmussiirde pikaajaline programm“ raames Eesti Maaülikooli koostatud toidu säilimisaja juhendi ( https://toiduteave.ee/kasiraamatud ) kohaselt ei ole õigusaktide ja juhenddokumentidega võimalik hõlmata kõiki toitusid ainuüksi juba seetõttu, et need on oma koostiselt, töötlemis- ja kasutamistingimustelt ning pakendamisviisilt erinevad. Piisab ühe olulise toidu koostisosa, n äi t eks keedusoola sisalduse vähendamisest või mõne toidu sünteetilise lisaaine asendamisest mõne taimse lisandi vastu, et muuta oluliselt nii toidu säilimisaega kui ka ohutust. Erinevate toodete retsepte on tuhandeid ning seega on võimatu ja eba mõistlik kehtestada õigusaktidega kõikidele erinevatele toitudele konkreetseid toiduohutuse ja kvaliteedi kriteeriume. Toidu säilitamis e tingimuste eest vastutab toidu käitleja ning sellekohased kriteeriumid tuleb ettevõtte enesekontrolli tegevuste raames välja töötada ja kehtestada. Samuti on ettevõt ja kohustuseks tõendada säilitamistingimuste ning toiduohutuse kriteeriumite järgimist . Säilimisaja määramisel erinevate kriteeriumite arvestamise olulisust rõhutatakse ka Euroopa Komisjoni juhendmaterjalis valmistoidu säilimisaja hindamise kohta ( https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/safety/docs/biosafety_fh_mc_guidance_document_lysteria.pdf ). Juhendi kohaselt tuleb säili misaja määramisel arvesse võtta tarnitava tooraine kvaliteeti ja kvaliteedi seire suundumusi (kas kvaliteet on ühtlane või esinev kõrvalekaldeid), hea hügieenitava meetmete rakendamist ettevõttes (proovivõtt tootmisalalt ja -seadmetelt), kogemusi sarnaste toodete tootmisel, mikrobioloogilise riknemise määra ja organoleptilise kvaliteedi säilimist ettenähtud säilitamis- ja kasutamistingimustel. Toidu säilimisaja ja nõuetekohasuse vastavust võib hinnata erineval moel, alates toodet iseloomustavate näitajate võrdlusest teaduskirjanduse andmetega. Kui toodet iseloomustavate näitajate ja kättesaadava teaduskirjanduse või teiste andmete võrdluse põhjal ei ole piisavalt andmeid säilimisaja hindamiseks, tuleb veel teha uuringuid. Edasised uuringutes võib olla mikrobioloogilisi prognoose, asjakohaseid vanemaid või spetsiaalsete laboriuuringute, nagu säilimis- või challange -katsete, andmeid. Iga meede neist omab eeliseid ja puudusi ning vajaduse korral võib erinevaid meetmeid kombineerida. Toidukäitlejad võivad teha koostööd üksteisega ning küsida nõu erinevaist toidulaboritest (näiteks uurimislaboritest või referentlaboritest) toidu säilimisaja uuringute tegemiseks . Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse ja sõnastatakse uuesti seaduse § 26 lõi g e 3 , laiendades valdkonna eest vastutava ministri volitust kehtestada määrused küsimustes, mille otsustamise õigus on Euroopa Liidu hügieenimääruste kohaselt liikmesriigil, või mu u d asjakohased nõuded. Volitusnorm on vajalik ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete kohandatud hügieeni nõuete ning jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõu ete kehtestamiseks Eestis. Määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisas on sätestatud hügieeni üldnõuded kõikidele käitlejatele , välja arvatud esmatootjatele. Sätestatud on nõuded toidukäitlemishoonete le , ruumidele, sisseseadele , j a muule . Hoonete ja ruumide puhul on e raldi peatükk nõuetega teisaldatavate või ajutiste käitlemiskohtade kohta ja selliste käitlemiskohtade kohta, mida põhiliselt kasutatakse elamiseks , kuid kus toimub regulaarne toidu valmistamine turuleviimiseks . Teistes peatükkides kehtestatud nõuetes ei ole tehtud vahet tulenevalt ettevõtete suurusest. Määrus on sõnastatud põhimõttel, et nõudeid saa b kohaldada erinevas suuruses ettevõtete suhtes , kasutades n äiteks väljendeid „ piisav “ , „ vajaduse korral “ , „ kus asjakohane “ , „ sobivad vahendid “ . M ääruse kohaselt saab käitleja ettevõtte loomisel või kohandamisel rakendada nõudeid paindlikult. Siiski on sätteid, mille paindlik rakendamine ei ole määruses ette nähtud . Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisas on sätestatud erinõuded loomse toidu käitlemise kohta , m uu hulgas nõuded tapamajale ja lihalõikusruumidele. Loetletud on palju eri nõudeid selle kohta , millised ruumid ja tingimused peavad olema loomse toidu käitlemise korral tagatud. Seejuures ei ole käsitletud eraldi väiksemaid ja suuremaid ettevõtteid. Kuna tegemist on eri nõuetega, siis ei nähta sätetega ette nende paindlikku rakendamist. Määrust (EÜ) nr 853/2004 kohaldatakse jaetegevuse suhtes, kui tegevuse eesmärgiks on loomse toidu tarnimine teisele ettevõttele. Siiski ei kohaldata määrust (EÜ) nr 853/2004 jaetegevuse suhtes otsese viite puudumise korral ning järgmistel juhtudel: kui tegevus seisneb üksnes ladustamises või transpordis, mille puhul kohaldatakse määruse III lisas sätestatud temperatuurinõudeid, või kui loomset toitu tarnitakse jaekaubandusettevõttest üksnes teise jaekaubandusettevõtte sse ning tegevus on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega marginaalne, kohaliku ulatusega ja piiratud. Määruse (EÜ) nr 853 /2004 artikli 1 lõike 5 punkti c kohaselt on l iikmesriigile jäetud võimalus kehtestada nõudeid oma territooriumil paiknevatele jaekaubandusettevõtetele, mille suhtes määrus ei oleks kohaldatav eespool nimetatud juhtudel. Määruse (EÜ) nr 853/2004 volitusnormi rakendamisega loomse toid u käitlemise kohta jaekaubandusettevõttes ja p õhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas on seotud eelnõu § 1 punktid 1, 5 ja 6. Toiduseaduse § 26 lõike 3 ja m ääruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 5 punktis c sätestatud volitusnormi alusel on kehtestatud põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määrus nr 75 „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu töötlemise ja selle turustamise hügieeninõuded“, milles on määratud piiratud kogused loomse toidu kohta, samuti kohalik ulatus. Kogused on kokku lepitud ja kehtestatud vaid suuri jaekaubandusettevõtteid arvestades, kuigi erisust võiks rakendada ka väikese tootmismahuga ettevõtte suhtes, kui tooteid tarnitakse nii otse tarbijale kui ka kohalikku jaekaubandusettevõttesse, sealhulgas toitlustusettevõttesse (näiteks poodi või restorani). Samuti ei ole erisuse kehtestamisel arvestatud võimalust, et p õhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas toidu käitlemist võib teatud tingimustel pidada jaetegevuseks . Sellega seoses määratletakse seadusemuudatusega seotud maaeluministri määrusega kohalik ulatus ja väikesemahulisus jaeettevõttes . Määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja 853/2004 on sätestatud volitusnormid riigisises t e õigusakti de ga kohandatud hügieeninõuete kehtestamiseks väiksema tootmismahuga ettevõtetele ehituse, projektlahenduse ja seadmete kohta ning jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise kohta , kuid nende rakendamiseks tuleb sätestada volitusnorm id ka toiduseaduses. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse seaduse § 26 lõi getega 3 1 –3 4 . Lõikega 3 1 täiendatakse v aldkonna eest vastutav a ministr i volitust § 26 lõikes 3 nimetatud nõuetena kehtestada ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded, väikesed tootekogused, loomühiku suurus ning jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõud ed ja määrata tarnimise kohalik ulatus . Jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded on seotud § 8 lõike 1 punkti 1 1 rakendamise ga. L õikega 3 2 sätestatakse, et ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeni nõudeid võib kohaldada käitleja , kes on komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003 lisa artikli 2 lõike 3 tähenduses mikroettevõtja , välja arvatud loomade tapmisega tegelev käitleja . Mikroettevõtjana käsitatava käitleja käibe hulka arvestatakse üksnes toidu käitlemisega seotud käive aasta algusest arvestatuna ja töötajate hulka arvestatakse ettevõtte kõik töötajad. Alustava ettevõtja puhul tuleb lähtuda heas usus koostatud hinnangulistest näitajatest. Väike tapamajade puhul, kus lisaks toiduohutuse le tuleb arvestada ka loomade heaolunõudeid, on lõike ga 3 3 sätestatud, et kohandatud hügieeninõu d e id võib paindlikult rakendada loomade tapmisega tegelev käitleja , kelle ettevõttes toimub loomade tapmine või uluki käitlemine üksnes osa tööpäeva jooksul või kogu tööpäeva jooksul, aga mitte igal tööpäeval nädalas ja kus tapetakse: 1) kuni 1000 loomühikule vastaval arvul loomi aastas; või 2) kuni 200 loomühikule vastaval arvul loomi aastas, kui samas ruumis tegeletakse ka lihalõikusega; või 3) kuni 150 000 kodulindu, jäneselist või väikeulukit aastas . Loomühiku suurus kehtestatakse l õikes 3 1 nimetatud nõuete ga. Loomühikute suurus on määratletud nõukogu määruse (EL) nr 1099/20 09 artikli 17 lõikes 6. Loomühik on standardne mõõtühik, mis võimaldab koondada eri liiki kariloomi käsitlevaid andmeid võrdlemise eesmärgil. K omisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/624, milles käsitletakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 erieeskirju liha tootmise suhtes tehtava ametliku kontrolli ning elusate kahepoolmeliste karploomade tootmis- ja ülekandealade kohta ( OJ L 131, 17.5.2019, p. 1–17 ) artikli 7 lõikes 2 viidatakse loomühikutele määruse (EL) nr 1099/20 09 artikli 17 lõike 6 mõistes ning täiendatakse loomühikute võrdusmäärasid lammaste, kitsede ning väikehirvlaste ( Cervidae , eluskaaluga alla 100 kg ) ja muude suurulukite kohta. Komisjoni määruse (EL) 2017/624 artikli 7 lõike 2 kohaselt rakendatakse loomühikute võrdusmäärasid järgnevalt: Veised Täiskasvanud veised 1 Muud veised 0,50 Lambad ja kitsed Lambad ja kitsed 0,05 Lambatalled ja kitsetalled (eluskaaluga alla 15 kg) 0,05 Sead Sead ( eluskaaluga üle 100 kg ) 0,20 Põrsad ( eluskaaluga alla 15 kg ) 0,05 Muud sead 0,15 Hobuslased 1 Hirvlased Väike hirvla sed (eluskaaluga alla 100 kg) 0,05 Muud suurulukid 0,2 L õike ga 3 4 määratletakse määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa III peatükis nimetatud ja põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas toitu turule viimiseks valmistav käitleja võib kohaldada jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõudeid, kui tema toidu käitlemisega seotud maksustatav käive ei ületa 40 000 eurot aastas. Käibe määr on tuletatud 1. jaanuaril 2018 . a kehtima hakanud kä i bemaksuseaduse redaktsiooni st, mille kohaselt muutub ettevõtja registreerimiskohustusega käibemaksukohustuslaseks, kui tema maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot. Toiduseadusest tulenevate er isuste rakendamiseks arvestatakse maksustatava käibe hulka üksnes toidu käitlemisega seotud käive . Alustava ettevõtja puhul tuleb lähtuda heas usus koostatud hinnangulistest näitajatest. Kui kehtiva seaduse alusel eeldab tegevus tegevusloa taotlemise kohustust, siis alates 202 1 . aasta 1. j aanuarist piisab majandustegevusteate esitamisest. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse seadust §-ga 65 7 , millega loetakse teatamiskohustus täidetuks sellise ettevõtte puhul, milles toidu käitlemise tegevusloakohustus asendub teatamiskohustusega 202 1 . aasta 1. jaanuarist . Eelnõu § 2 punktiga 1 määratakse seadusemuudatuse jõustumise ajaks 202 1 . aasta 1. jaanuar . 4 . Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatav terminoloogia on kooskõlas muudetavas seaduses kasutatava terminoloogiaga. Mikroettevõttele kohandatud hügieeninõuete kehtestamise eesmärgil on eelnõus kasutusele võetud termin „mikroettevõtja“. Selle terminiga seoses on lisatud viide mikroettevõtja määratlusele komisjoni soovituses (EL) nr 361/2003. Teatamiskohustuse kehtestamise eesmärgil loomse toidu käitlemisele kohas, mida kasutatakse põhiliselt elamiseks, on eelnõus kasutusele võetud termin „ käitlemiskoht “. Nimetatud termin on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa III peatükiga . 5 . Eelnõu vastav us Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud Euroopa Liidu viie määruse ja Euroo p a K omisjoni ühe soovitusega : 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused ( EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1-24); 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004, lk 1–54) ; 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205) ; 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1–142); 5 ) Euroopa K omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/624, milles käsitletakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 erieeskirju liha tootmise suhtes tehtava ametliku kontrolli ning elusate kahepoolmeliste karploomade tootmis- ja ülekandealade kohta ( OJ L 131, 17.5.2019, p. 1–17); 6 ) komisjoni soovitus (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41). Riigisisese tegevusloakohustuse asendamisel t eatamiskohustuse ga on lähtutud E uroopa L iidu õigusaktidest ja juhenditest. Toiduseaduse muutmisega kavandatavad meetmed on vastavuses E uroopa L iidu toiduohutuse õigusaktidega. 6. Seaduse mõjud Toiduseaduse muu datused ei puuduta Eestis toodetava, töödeldava ja tarbitava toidu ohutust ja kvaliteeti reguleerivaid sätteid . Seetõttu t oiduseaduse muutmisega ei kaasne otsest sotsiaalset mõju , sh mõju tarbija tervisele. Samuti puuduvad otsesed mõjud keskkonnale ning riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele. Mõningane regionaalne mõju avaldub majandusliku mõju kaudu, kuna toidukäitlemisettevõtted asuvad kõigis maakondades (vaata punkt 6.1). Tegevusloakohustuse asendamisega teatamiskohustusega ja hügieeninõuete paindliku rakendamisega luuakse paremad võimalused maapiirkondades põllumajandussaadusi väärindava väikeettevõtlusega tegelemiseks, töökohtade loomiseks ja ettevõtete lisandväärtuse kasvuks. Toiduseaduse muutmisega kaasnevad majanduslikud mõjud käitlejale ning mõju riigiasutuse (Veterinaar- ja Toiduamet, järelevalveasutus) sisemisele töökorraldusele. Alates 1. jaanuarist 2021. a on järelevalveasutus Põllumajandus- ja Toiduamet. Põllumajandus- ja Toiduamet jääb täitma kõiki seniseid põhifunktsioone, mis eeldab muu hulgas vajadust säilitada praegune kompetents ehk töötajaskond. Kuna uue ameti kohta andmed veel puuduvad, lähtutakse mõjude hindamisel Veterinaar- ja Toiduameti koosseisu andmetest , seisuga 05.03.2020. a. Järgnev m õjude hindamise teave esitatakse peamiste seadusega kavandatud muutuste lõikes : 1. ri igisisese tegevusloakohustuse asendamine teatamiskohustusega teatud käitlemis - valdkondades, sh l oomse toidu käitlemisel jaekaubandusettevõttes ja turustamisel teise le käitlejale , kui tegevus on marginaalne , kohaliku ulatusega ja piiratud , 2. volitusnormide täpsustamine väikeettevõt te (mikroettevõtte) hügieeninõu ete kehtestamiseks , 3. toidu säilitamisnõuete määramiseks ning kestvuskatsete tegemiseks valdkonna eest vastutava ministri määruste volitusnormide kehtetuks tunnistamine, 4. tegevusloa taotlusele lisatavate andmete ja dokumentide muutmine. 6.1. Riigisisese tegevusloakohustuse asendamise teatamiskohustusega teatud käitlemisvaldkon da des võimalikud m õjud Eelnõu § 1 punktides 1 ja 2 tehtav muudatus on seotud riigisisese tegevusloakohustuse asendamisega teatamiskohustusega alates 2021. a 1. jaanuarist . Eelnõu kohaselt loakohustus asendatakse teat a miskohustusega mitteloomsete esmatoodete käitlemisel, mitteloomse ja liittoidu käitlemisel, loomse toidu käitlemisel jaekaubandusettevõttes ja põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas , kui tegevus on marginaalne, kohaliku ulatusega ja piiratud ning vastab jaekaubanduse mõistele, toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu ladustamisel jae- või hulgikaubandusettevõttes, kui ladustamine on ainus tegevus. Riigisisene tegevusloakohustus jääb alles toitlustamisele koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses, kinnipidamisasutuses ning Kaitseväe territooriumil (nn väljaõppekeskused). Loakohustus kehtib nii loetletud asutustes kohapeal tegutsevale ettevõtjale kui teenust pakkuvale ettevõtjale. Eelnõuga ei muudeta loomse toidu käitlemise tegevusloakohustust , mis on nõutav toiduseaduse § 8 lõike 1 punkti 1 ja määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 punktide b ja c alusel. 6.1.1. Mõju valdkond: mõju majandusele. Sihtrühm : alustavad toidukäitlejad , orienteeruvalt 1000 käitlejat aastas. Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveinfosüsteemi ( JVIS ) 16. 0 3.2020. a andmetel on käitlejate üldarv 16 432, kellest 8 527 ehk 52% on tegevusloaga. Käitlejaid , kelle põhitegevusala on jaekaubandus või toitlustamine, on 10 969 ehk 67% käitlejate üldarvust. Jaekaubandusega ja toitlustamisega tegelevaid tegevusloaga käitlejaid on 7 202 ehk ligikaudu 44 % käitlejate üldarvust. Loomse toidu valmistamisega tegeleb 525 jaekaubandusettevõtet ehk ligikaudu 3% käitlejate üldarvust. Enamasti valmistatakse loomset toit u turustamiseks otse tarbijale. E esmärgiga turustada toit teisele käitlejale , tegeleb 89 jaekaubandusettevõtet ehk 0,5% käitlejate üldarvust. Põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas toidu käitlejaid o n 1 258 ehk ligikaudu 8% käitlejate üldarvust. Nimetatud käitlemiskohas loomse toidu valmistajaid on 245 ehk ligikaudu 1% käitlejate üldarvust. Nimetatud käitlemiskohas loomse toidu valmistajatest viiel on tegevusluba loomse toidu käitlemiseks ja tarnimiseks teise ettevõttesse. Samal ajal, loomse toidu (liha-, kala-, piimakäitlemisettevõtted ning munatootjad ja –pakendamiskeskused) käitlejaid on 532 ehk ligikaudu 3% käitlejate üldarvust. Tegevusloaga loomse toidu käitlejaid on 285 ehk alla 2% käitlejate üldarvust. Veterinaar- ja Toiduameti hinnangul siseneb igal aastal turule ligikaudu 7% uut toidukäitlejat . 2019. aastal sisenes turule 1006 uut toidukäitlejat . Peamiselt alustavad käitlejad tegevust valdkondades nagu põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas toidu valmistamine, mitteloomse ja liittoidu töötlemine, sh valmistamine, ning jae- ja hulgikaubandus. Need on kõik valdkonnad, kus alates 1. jaanuarist 2021. a tegevuse alustamiseks piisab üksnes majandustegevusteatest. Majandusliku m õju kirjeldus T egevusloakohustuse asendami n e teatamiskohustusega mõjutab uute ettevõtete pääsu turule. Kiireneb toidu käitlemisega alustamine, sest tegevust võib alustada kohe pärast käitlemiseks vajalike nõuete , sh hügieeninõuete, täitmist ja oma tegevusest teatamist eelnõus nimetatud valdkondades . Riigisisese tegevusloakohustuse asendamine teatamiskohustusega näiteks jaekaubanduse, sealhulgas toitlustamise, valdkonnas aitab meie hinnangul elavdada kogu majandustegevust, sh regionaalset siseturismi , tuues juurde neid ettevõtjaid, kes siiani on peljanud tegevusloa taotlemisega kaasnevaid kohustusi. Seaduse m uudatusega laienevad loomse toidu riigisisesed turustamisvõimalused majandustegevusteate alusel, mille tulemusel suureneb ettevõtetevaheline koostöö ning seeläbi kohaliku toidu valik ja kättesaadavus tarbijale. T oidu ohutus ja käitleja vastutus selle eest on kehtestatud Euroopa Liidu vahetult kohalduvates määrustes ja toiduseaduses. Turule viidav toit peab olema ohutu. K äitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. Kuigi tegevusloakohustus asendub teatamiskohustusega, peavad toiduohutuse ja –hügieeni nõuded olema täidetud enne majandustegevusteate esitamist ja käitlemise alustamist. Tegevusloakohustuse asendumisel teatamiskohustusega ei muutu ettevõttele kehtivad hügieeninõuded, mis peavad olema täidetud enne majandustegevusteate esitamist. Endiselt peavad enne tegevuse alustamist ja majandustegevusteate esitamist olema täidetud nõuded nii ruumide, töötajate kui ka dokumentide kohta, sealhulgas peab olemas olema enesekontrolliplaan jm. H alduskoormus e kirjeldus Nii tegevusloataotluse kui ka majandustegevusteate esitamine on ühekordne protseduur, mille halduskoormust ei ole toidusektori ettevõtete ja tegevuste suure variatiivsuse tõttu otstarbekas eelhinnata standardkulumudeli alusel. Halduskoormuse hindamise küsimuses toimus kohtumine ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (0-bürokraatia rakkerühm) esindajatega, kus samuti leiti, et halduskoormusega seotud võimaliku mõju hindamine standardkulumudeli alusel ei ole otstarbekas, kuna infokohustustega seotud muutus on erinevate ettevõtjarühmade jaoks ühekordne ja seaduse muutmise eesmärk on seotud nõuete leevendamisega, mitte rangemaks muutmisega. Juba t egutsevatele tegevusloa- või teatamiskohustusega käitlejatele ei kaasne r iigisisese tegevusloakohustuse asendamisel teatamiskohustusega lisategevusi ega –kohustusi, kuna teatamiskohustus loetakse täidetuks seaduses nimetatud tähtajal ning mistõttu ei mõjuta see nende halduskoormust. Teatamiskohustusliku ettevõtte puhul võivad kaasneda kulud järelevalvetoimingute eest , kuna järelevalveametnikul võib kuluda pikem aeg kohapeal järelevalvetoiminguid tehes ja ettevõtjat nõustades. Pikema ajakulu tõttu võib suureneda kontrolltoimingute eest võetav järelevalvetasu. V eterinaar- ja Toiduameti järelevalvesüsteemi (JVIS) andmeil oli 201 9 . aastal keskmine kontrollile kuluv aeg 2 tundi ja 22 minutit (2,37 tundi) , järelevalve tunnitasu määr 20 20 . aastal o n 23 eurot ja 84 senti, seega on keskmise kontrolli maksumus 56 eurot ja 50 senti. Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk E elnõu ga ei muudeta Eestis toodetava, töödeldava või tarbitava toidu ohutust ja kvaliteeti reguleerivaid sätteid . Toidu ohutus ja käitleja vastutus selle eest on kehtestatud Euroopa Liidu vahetult kohalduvates määrustes ja toiduseaduses. Turule viidav toit peab olema ohutu. K äitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest . Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk on väike . T eatamiskohustusliku ettevõtte puhul võib suureneda kontrolltoimingute eest võetav järelevalvetasu, kuna järelevalveametnikul võib kuluda pikem aeg kohapeal järelevalvetoiminguid tehes ja ettevõtjat nõustade s. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk toiduohutusele on väga väike . Väike võimalus on, et mõni alustav ettevõtja võib teha toidu käitlemisel kogenematusest vigu, mis ilmnevad järelevalveametniku kontrollkäigu ajal. Seda olukorda aitavad ära hoida ettevõtjate teadlikkuse kasvatamine läbi selgituste, koolituste ja asjakohaste juhendmaterjalide koostamise. Käitlejate teatamiskohustust toiduseaduse alusel on rakendatud juba 1 4 aasta t (alates 0 1. 0 7.2006). Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveinfosüsteemi ( JVIS ) 16.03.2020 . a andmetel on käitlejatest 5 2 % tegevusloa- ja 4 8% teatamiskohuslased. Mõju olulisus M õju ulatus on keskmine, kuna mõjutab alustavaid ettevõtjaid. Tegutsevatele käitlejatele ei kaasne lisategevusi ega –kohustusi. Mõju sagedus on ühekordne, kuna käitlemisest teavitamine või tegevusloa taotlemine on ühekordne protseduur. Kokkuvõttes on antud muutuse mõju käitlejale pigem positiivse halduskoormust vähendava toimega . 6.1. 2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele Sihtrühm: Veterinaar- ja Toiduamet ( järelevalvea sutus ) . Veterinaar- ja Toiduametis on 0 5. 0 3.2020 . a seisuga 315 töötajat, nendest 72 töötab keskasutuses, 220 piirkondlikes keskustes, sealhulgas 23 inimest piiripunktides. Toidukontrolliga on seotud ca 170 inimest ehk 55 % töötajatest. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele kirjeldus Eelnõuga ei muudeta järelevalve põhimõtteid, mis on kehtestatud Euroopa Liidu vahetult kohalduvais määrustes ja toiduseaduses. Tulenevalt võimalikust käitlejate arvu tõusust võib prognoosida muudatusi Veterinaar- ja Toiduameti sisemises töökorralduses ja protseduurides, ametnike tööülesannete hulgas ja laadis. Tegevusloa taotlemise eelselt pöörduvad paljud käitlejad järelevalveametniku poole nõuete selgitamiseks ja vajalike dokumentide koostamiseks. Tegevusloa menetluse puhul on järelevalveametnikul võimalus juhtida käitleja tähelepanu puudustele nii dokumentatsioonis (nt enesekontrolliplaanis) kui ka käitlemisruumides juba enne tegevuse alustamist . Loakohustuse asemel teatamiskohustuse alusel käitlemise alustamisel võib eeldada, et kui käitlejad ei tule nõu küsima enne tegevuse alustamist, siis toimub nõustamine esimese kontrollkäigu ajal ettevõttesse. Seega ei kao nõuete selgitamise vajadus, kuid muutub nõustamise vorm. Teatamiskohustusliku ettevõtte puhul võib kuluda pikem aeg järelevalvetoimingut teostades, kuna käitleja võib tegevust alustada pärast teate esitamist ning eelnevat nõustamist ei pea toimuma. N õustamise eest tegevusloa menetlemise eel järelevalvetasu ei võeta. Teatamiskohustusliku ettevõtte puhul võib kuluda järelevalveametnikul pikem aeg kohapeal järelevalvetoiminguid tehes ja ettevõtjat nõustades. Pikema ajakulu tõttu võib suureneda kontrolltoimingute eest võetav järelevalvetasu. V eterinaar- ja T oiduameti andmeil oli 201 9 . aastal keskmine kontrollile kuluv aeg 2 tundi ja 22 minutit (2,37 tundi) , järelevalve tunnitasu määr 20 20 . aastal on 23,84 eurot, seega on keskmise kontrolli maksumus 56 eurot ja 50 senti. Loakohustusega seotud muudatuste ühtne rakendamine eeldab ametnike koolitamist. Samuti on vaja täiendada juhendmaterjale . Veterinaar- ja Toiduameti andmeil kaasuvad 20 20 . a jooksul järgmised täiendavad tegevused: kodulehel oleva tegevusloataotluse ja majandustegevusteatise näidisvormi muutmine, kodulehe teabetekstide ja juhendite muutmine, JVIS-i tehniline administreerimine, järelevalveametnike koolitamine. Eelnõu ei too kaasa uute asutuste ega struktuuriüksusete loomist ega ümberkorraldamist. Eelnõu ei mõjuta avalike teenuste kättesaadavust. Eelnõu ei mõjuta kohaliku omavalitsuse asutuste töö korraldust . Ebasoovitavate töökorralduse ja töö mahu alaste mõjude kaasnemise risk Veterinaar- ja Toiduamet menetleb käitleja esitatud tegevusloataotlus t või majandustegevusteadet ka kehtiva seaduse alusel ning seetõttu on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike . M õju olulisus M õju ulatus töökorraldusele on keskmine, kuna on vaja koolitada toidu järelevalveametnikke (c a 170 inimest ), korrastada ja valmistada ette töö- ja juhendmaterjale jm. Mõju sagedus on väike, kuna muudatus on ühekordne. Meie hinnangul negatiivse toimega mõjud puuduvad, pigem on tegemist positiivse mõjuga, kuna väheneb tegevusloa menetlemisele kuluv aeg ning enam ressursse saab suunata riskipõhise j ärelevalve tegemisek s . Kokkuvõttes võib m õju Veterinaar- ja Toiduameti töökorraldusele hinnata vähe oluliseks. 6.2. Volitusnormide täpsustamine v äikeettevõtete hügieeninõu ete kehtestami seks Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse ja sõnastatakse uuesti seaduse § 26 lõige 3 , laiendades valdkonna eest vastutava ministri volitust kehtestada määrused küsimustes, mille otsustamise õigus on Euroopa Liidu hügieenimääruste kohaselt liikmesriigil, või muud asjakohased nõuded. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse seaduse § 26 lõigetega 3 1 – 3 4 , täpsusta des volitusnorme loomühiku suuruse, väikeste tootekoguste, ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete ning jaekaubandusettevõttes loomse to idu käitlemise hügieeninõuete kehtestamiseks , loomse toidu tarnimise kohalik u ulatus e määratlemiseks ning jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuete rakendamise lubamise kohta p õhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas , kui selles toidu käitlemisega seotud maksustatav käive ei ületa 40 000 eurot kalendriaastas. 6.2.1 . Mõju valdkond: mõju majandusele Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveinfosüsteemi (JVIS) 16. 03. 2020. a andmetel on käitlejate üldarv 16 432. Hinnanguliselt siseneb igal aastal turule ligikaudu 7% uut toidukäitlejat . 2019. aastal sisenes turule 1006 uut toidukäitlejat . Sihtrühm 1 : käitlejad , kes on nimetatud seaduse § 26 l õigetes 3 2 ja 3 3 . Sihtrühma 1 kuuluvad seaduse § 26 lõikes 3 2 nimetatud käitlejad , kes on mikroettevõtjad, ning seaduse § 26 lõikes 3 3 nimetatud loomade tapmisega tegelevad käitlejad , kelle ettevõttes (väiketapamajas) tapetakse ja käideldakse loomi etteantud loomühiku kogustes ja ajaühiku jooksul . Loomse toidu (liha-, kala , piimakäitlemisettevõtted ning munatootjad ja –pakendamiskeskused) käitlejaid on 532 ehk ligikaudu 3% käitlejate üldarvust. Tegevusloaga loomse toidu käitlejaid on 285 ehk alla 2% käitlejate üldarvust. VTA andmeil oli Eestis 201 9 . aastal 52 tegevusloaga tapamaja, mis jagunesid tapetud loomade ja kodulindude andmete alusel järgmiselt: kuni 1000 loomühikut – 35 ettevõtet, 1000 kuni 5000 loomühikut - 13 ettevõtet ja üle 5000 loomühiku – 4 ettevõtet. Mõlema l juhul on tegemist alustavate ettevõtjatega, kelle arvu ei ole võimalik prognoosida. Sihtrühm 2 : käitleja d , kes on nimetatud toiduseaduse § 26 lõikes 3 4 , s.o p õhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas loomset toitu valmistavad käitlejad . V eterinaar- ja Toiduameti järelevalvesüsteemi (JVIS) 16.03.2020. a andmeil o n nimetatud käitlemiskohas loomse toidu valmistajaid 245 , kellest hinnanguliselt 15 – 20% võiksid oma ettevõttega kuuluda väikeettevõtete (sihtrühma 1) hulka. Sihtrühm 3: jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlejad . Selle sihtrühma alla võib lugeda ka sihtrühma 2, kui loomset toitu turustatakse teisele jaekaubandusettevõttele teatud tingimusil (toiduseaduse § 26 lg 3 1 ). Veterinaar- ja Toiduameti andmetel on k äitlejaid , kelle põhitegevusala on jaekaubandus või toitlustamine, 10 969 ehk 67% käitlejate üldarvust. Loomse toidu valmistamisega tegeleb 525 jaekaubandusettevõt ja t ehk ligikaudu 3% käitlejate üldarvust ja alla 5% (4,8%) jaekaubandusega ja toitlustamisega tegelevate ettevõt ja te arvust. L oomse toidu valmistamisega eesmärgiga tarni da toit teisele käitlejale tegeleb 89 jaekaubandusettevõt ja t ehk alla 1% (0,5%) käitlejate üldarvust ja 0,8% jaekaubandusega ja toitlustamisega tegelevate ettevõt ja te arvust. Eeldatavalt on k õigi sihtrühmade puhul tegemist alustavate käitlejatega . Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele kirjeldus Eelnõu mõjutab eelkõige väikeettevõtteid ja äritegevust alustavaid ettevõtteid. Muudatuste mõjul lihtsustub uute ettevõtete rajamine. See annab võimaluse luua töökohti oma pereliikmetele ja kohalikele elanikele. Muudatuse tulemusel leiavad inimesed maapiirkondades paremini tööd. Luuakse võimalus kehtestada erisusi ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeni nõuetest väikesemahulis e le ettevõttele. See annab käitlejale võimaluse enne suuremate investeeringute tegemist alustada väiksema tootmismahuga ja leida oma toodetele turustamisvõimalusi. T ekib võimalus rajada väiketapamaju, mis on eriti oodatud lambakasvatussektoris. Kohandatud hügieeninõuete rakendamisega kaasneb positiivne majanduslik mõju lamba- ja kitsekasvatussektori käitlejatele . 2017. aastal peeti lambaid kõige enam Saaremaal (so 19% kõikidest põllumajandusloomade registris registreeritud lammastest) ja Võrumaal (10%). Juba t egutsev käitleja saab rakendada kohandatud hügieeninõudeid siis, kui tal on kavas muuta toidu käitlemist oma ettevõttes, st kas laiendada või hakata tegelema uue toidukäitlemisvaldkonnaga . Mikroettevõt tele ja väiketapamajale leebemate hügieeninõuete kehtestamine ehituse, projektlahenduse ja seadmete kohta toob kaasa riigisisese võrdse kohtlemise põhimõtte riive küsimuse. Sarnaste isikute gruppe hakatakse kohtlema erinevalt, sest üks osa käitlejatest saab kasutada kohandatud hügieeninõudeid, samas kui teised käitlejad seda ei saa. Kohanduste kehtestamise aluseks on Euroopa Liidu määrustes sisalduvad volitusnormid, mis tähendab võrdsuspõhiõiguse riive küsimuse tekkimist juba Euroopa Liidu õiguse tasandil. Riive esinemine ei tähenda alati võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. See toimub vaid juhul, kui erinevat kohtlemist ei ole võimalik õigustada ehk puudub legitiimne eesmärk ja kui riivet põhjustav abinõu ei ole proportsionaalne selle eesmärgi suhtes. Käesoleval juhul on legitiimne eesmärk olemas, samuti on tagatud proportsionaalsuse põhimõte. E rineva kohtlemise eesmärk on majandustegevuse ergutamine toidu käitlemise valdkonnas. Nimelt võib ehituse, projektlahenduse ja seadmete kohandatud hügieeninõuete täitmine vajada väiksemaid investeeringuid ja see julgustab uusi käitlejaid hakkama tegelema toidu käitlemisega, mis omakorda muudab toidu valiku mitmekesisemaks. Eriti on see asjakohane maapiirkonnas, kus toidu käitlemisel on võimalik kasutada värsket kohalikku toorainet. Kohandatud hügieeninõuete kehtestamine on vajalik väiketapamajade rajamiseks, millele kehtivad Euroopa Liidu määruste nõuded ei ole paindlikult sõnastatud, kuid see võimalus on jäetud liikmesriigile . K äitlejal on ka praegu teatud hügieeninõudeid võimalik rakendada paindlikult kaalutlusõiguse alusel . Kuna seda ei saa teha kõigi seadmete, ruumide, projektlahenduse nõuete puhul, siis on sobivaks meetmeks hügieeninõuete kehtestamine just õigusaktiga. Sellega ühtlustatakse hügieeninõuete rakendamist ja tagatakse sarnases olukorras olevate käitlejate võrdne kohtlemine. Samas on väikeses mahus toidu käitlemisel võimalik tagada toiduohutus ruumide ja seadmete hügieeninõuete kohandusi rakendades. Väikesemahulise käitlemise korral on nii tooraine kui ka lõpptoodangu mahud väiksemad ja käitlemisega seotud inimeste arv väiksem. Seeläbi on lihtsam planeerida tootmisprotsessi (nt samade ruumide kasutamine erinevates käitlemisetappides) ja läbi mõelda töötajate liikumisteid selliselt, et tagatud oleks ristsaastumise vältimine. Seega on õigustatud hügieeninõuete kehtestamine mikroettevõtjale ja väiketapamajale, sest sellel abinõul on olemas põhjendatud eesmärk ja see on proportsionaalne soovitud eesmärgi suhtes. Jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuete kehtestamisega luuakse võimalus jaekaubandusettevõttes loomset toitu käidelda ja tarnida teise jaekaubandusettevõttesse teatamiskohustuse alusel, kui tegevus on marginaalne ja kohaliku u latusega. Sihtrühma hulka kuuluvad ka p õhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas loomse toi d u käitleja d , kes turusta vad loomset toitu nii otse tarbijale kui ka kohalikku jaekaubandusettevõttesse, sh toitlustusettevõttesse (nt kohalikku poodi, toitlustamisega tegelevasse turismitallu v m). Jaekaubandusettevõttes , sh p õhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas , käideldava ja teise jaekaubandusettevõttesse tarnitava loomse toidu marginaalsed kogused ja tarnimise kohalik ulatus kehtesta takse maaeluministri määrusega. Kui kehtiva seaduse alusel eeldab tegevus tegevusloa taotlemise kohustust, siis alates 2021. aasta 1. jaanuarist piisab majandustegevusteate esitamisest . Majandustegevusteate alusel loomse toidu turustamisvõimaluste laienemine võib suurendada p õhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas käitlejate arvu ja laiendada kohalike toodete valikut jaekaubandusettevõtetes, sh toitlustusettevõtetes. Eelnõu mõjutab kalandusega, taime- või loomakasvatusega tegelevate ettevõtjate arenguvõimalusi. Toidu ohutus ja käitleja vastutus on kehtestatud Euroopa Liidu vahetult kohalduvates määrustes ja toiduseaduses. Turule viidav toit peab olema ohutu. K äitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. Muudatuse eesmärk on luua paremaid võimalusi rajada põllumajandusloomade pidamise ja esmatootmise juurde väiketööstusi esmatoodete väärindamiseks . Prognoosime ettevõtete arvu kasvu, konkurentsivõime suurenemist ja eeskätt maapiirkondades ettevõtlusstruktuuri mitmekesistumist. Seoses loakohustuse olulisusega loomsete toodete valmistamisel annab väikeettevõtetele hoonete, ruumide ja sisseseade nõuete kohandamine võimaluse taotleda tegevusluba väiksemate investeeringutega. Sellises ettevõttes valmistatud loomseid tooteid võib turustada ka piiriüleselt. Oodatud on äritegevuse aktiivsemaks muutumine ja toidukäitlemisvaldkonda tehtavate investeeringute suurenemine, samuti konkurentsivõime suurenemine toodete väärindamise kaudu. H alduskoormuse kirjeldus Seaduse muudatused ei too kaasa muutusi ettevõtjate halduskoormuses , sest tegevuse dokumenteerimise ja aru andluse ga , sh enesekontrolliga, seotud kohustused ettevõtja jaoks ei muutu . Ebasoovitavate majandus like mõjude kaasnemise risk Väikeettevõtete hügieeninõuete kohandamine ja paindlik rakendamisega kaasnev mõju on positiivse toimega. Mõju olulisus Mõju ulatu s on keskmine, kuna sihtrühmad vajavad teav et hügieeninõuete paindliku rakendamise kohta. Mõju sagedus on väike , kuna mõju avaldub ühekordselt tegevuse alustamisel. Eelnõuga kavandatud muutused on sihtrühmadele positiivse toimega . 6. 2 . 2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele. Sihtrühm: Veterinaar- ja Toiduamet, järelevalvea sutus. Veterinaar- ja Toiduametis on 05.03.2020. a seisuga 315 töötajat, nendest 72 töötab keskasutuses, 220 piirkondlikes keskustes, sealhulgas 23 inimest piiripunktides. Toidukontrolliga on seotud ca 170 inimest ehk 55 % töötajatest. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele kirjeldus Nii teatamis- kui ka tegevusloakohustusega käitlejad on Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ka kehtiva toiduseaduse alusel. Eelnõuga ei muudeta järelevalve põhimõtteid, mis on kehtestatud Euroopa Liidu vahetult kohalduvais määrustes ja toiduseaduses. Eelnõu ei too kaasa uute asutuste ega struktuuriüksusete loomist ega ümberkorraldamist. Eelnõu ei mõjuta avalike teenuste kättesaadavust. Tulenevalt võimalikust käitlejate arvu tõusust võib prognoosida muudatusi Veterinaar- ja Toiduameti sisemises töökorralduses ja protseduurides, ametnike tööülesannete hulgas ja laadis. Tegevusloa menetluse puhul on järelevalveametnikul võimalus juhtida käitleja tähelepanu puudustele nii dokumentatsioonis (nt enesekontrolliplaanis) kui ka käitlemisruumides juba enne tegevuse alustamist . Loakohustuse asemel teatamiskohustuse alusel käitlemise alustamisel võib eeldada, et kui käitlejad ei tule nõu küsima enne tegevuse alustamist, siis toimub nõustamine esimese kontrollkäigu ajal ettevõttesse. Seega ei kao nõuete selgitamise vajadus, kuid muutub nõustamise vorm. Teatamiskohustusliku ettevõtte puhul võib kuluda pikem aeg järelevalvetoimingut teostades, kuna käitleja võib tegevust alustada pärast teate esitamist ning eelnevat nõustamist ei pea toimuma. Siiski võib käitleja alati pöörduda kohaliku järelevalveasutuse poole. N õustamise eest tegevusloa menetlemise eel järelevalvetasu ei võeta. Teatamiskohustusliku ettevõtte puhul võib p ikema ajakulu tõttu suureneda kontrolltoimingute eest võetav järelevalvetasu. V eterinaar- ja Toiduameti andmeil oli 2019. aastal keskmine kontrollile kuluv aeg 2 tundi ja 22 minutit (2,37 tundi) , järelevalve tunnitasu määr 2020. aastal on 23,84 eurot, seega on keskmise kontrolli maksumus 56 eurot ja 50 senti. Väikeettevõtete hügieeninõuete kehtestamisega s eotud muudatuste ühtne rakendamine eeldab ametnike koolitamist. Samuti on vaja täiendada juhendmaterjale. Eelnõu ei mõjuta kohaliku omavalitsuse asutuste töö korraldust. Ebasoovitavate töökorraldusalaste mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna ka praegu on võimalik kaalutlusõiguse alusel kehtestada teatud hügieeninõudeid toidu käitlemisele paindlikult. Eelnõuga ühtlustatakse hügieeninõuete rakendami st ja tagatakse sarnases olukorras olevate käitlejate võrdne kohtlemine. Mõju olulisus Mõju ulatus Veterinaar- ja Toiduametile on keskmine , kuna on vaja koolitada toidujärelevalveametnikke (ca 170 inimest), korrastada ja valmistada ette töö- ja juhendmaterjale ning muuta sisemist töökorraldus t vajaduse korral . Samas on m õju sagedus väike, kuna muudatus on ühekordne. N egatiivse toimega mõju on väike . Seega võib organisatsioonilist laadi m õju Veterinaar- ja Toiduametile hinnata pigem väheoluliseks. 6. 3. Toidu säilitamisnõuete määramiseks ning kestvuskatsete tegemiseks valdkonna eest vastutava ministri määruste volitusnormide kehtetuks tunnistamisega seotud võimalikud mõjud Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist kehtetuks valdkonna eest vastutavale ministrile antud volitusnorm toidu säilitamisnõuete ja kestvuskatsete tegemise korra kehtestamiseks, sest nende valdkondade reguleerimine õigusaktiga ei ole asjakohane. 6.3.1 . Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: alustavad ja tegutsevad toidukäitlejad , kes töötavad välja uusi tooteid. Sihtrühma täpsemat suurust ei ole võimalik koguarvuna määratleda. Kuigi Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveinfosüsteemi ( JVIS ) 16.03.2020. a andmetel on käitlejate üldarv 16 432 ning igal aastal siseneb turule orienteeruvalt 1000 uut toidukäitlejat , siis sihtrühm on kindlasti väiksem, sest toidu säilitamisnõudeid ei pea määrama käitlejad , kes ei valmista ise toitu (näiteks ainult jae- või hulgimüüjad) või kes on varem juba toidu säilitamisnõuded määranud ja ei too turule uusi tooteid. Majandusliku m õju kirjeldus Erinevate toodete retsepte on tuhandeid ning seega on võimatu ja eba mõistlik kehtestada õigusaktidega kõikidele erinevatele toitudele konkreetseid toiduohutuse ja kvaliteedi kriteeriume. Eelnõuga ei muudeta käitleja kohustust määrata ja järgida toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid. Toidu ohutus ja käitleja vastutus on kehtestatud Euroopa Liidu vahetult kohalduvates määrustes ja toiduseaduses. Turule viidav toit peab olema ohutu. K äitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. K äitlejate jaoks on koostatud tea be materjalid ning toimuvad teabepäevad ja koolitused. Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise ris k E basoovitavate majanduslike mõjude risk on väike, kuna eelnõuga ei muudeta käitleja kohustust määrata toidu säilitamisnõudeid. Pigem on problemaatiline kehtiv olukord, ku s toidu säilitamisnõuded on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri õigusaktiga . Mõju olulisus M õju ulatus on väike, kuna eelnõu ei muuda märkimisväärselt ettevõtete tegevust ega halduskoormust ning e elnõuga ei muudeta Eestis toodetava, töödeldava või tarbita va toidu ohutust ja kvaliteeti reguleerivaid sätteid. Käitlejate jaoks on välja töötatud juhendmaterjalid ja viiakse läbi koolitusi. Mõju avaldumise sagedus on ühekordne. Tegutsevatele käitlejatele ei kaas ne lisategevusi ega - kohustusi, seega ei kaasne negatiivse toimega mõju ning mõju on väheoluline . 6. 3 . 2 . Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele. Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele Sihtrühm: Veterinaar- ja Toiduamet ( järelevalveasutus ) . Veterinaar- ja Toiduametis on 05.03.2020. a seisuga 315 töötajat, nendest 72 töötab keskasutuses, 220 piirkondlikes keskustes, sealhulgas 23 inimest piiripunktides. Toidukontrolliga on seotud ca 170 inimest ehk 55 % töötajatest. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele kirjeldus Sarnaselt muudatustega 1 ja 2 , eelnõuga ei muudeta järelevalve põhimõtteid, mis on kehtestatud Euroopa Liidu vahetult kohalduvais määrustes ja toiduseaduses. Eelnõu ei too kaasa uute asutuste ega struktuuriüksusete loomist ega ümberkorraldamist. Eelnõu ei mõjuta avalike teenuste kättesaadavust. Ebasoovitavate töökorraldus like ja muude mõjude kaasnemise risk Hindame ebasoovitavate töökorralduslike probleemide ja muude negatiivsete mõjude kaasnemist väikeseks, kuna eelnõuga ei muudeta järelevalve korraldust . Mõju olulisus M õju ulatus on väike, kuna järelevalve korraldust ei muudeta. Eelnõu tõttu on vaja ajakohastada töö dokumente ja juhend eid, ning koolitada toidujärelevalveametni k ke (ca 170 inimest). Mõju /muutuse sagedus on enamiku töötajate jaoks ühekordne , e basoovitavate mõjude risk on väike ning mõju võib hinnata väheoluliseks . 6.4 . Tegevusloa taotlusele lisatavate andmete ja dokumentide muutmise võimalikud mõjud Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 tehakse muudatus tegevusloa taotlusele lisatavates andmetes ja dokumentides. Punktis 3 tehtav muudatus mõjutab alustavaid käitlejaid , kes edaspidi ei pea teatud andmemahukaid dokumente Veterinaar- ja Toiduametile esitama, kuna nende elektrooniline edastamine järelevalveasutusele on tihti raskendatud. E dastada ei ole vaja ettevõtte asendiplaani koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga ning andmeid käitlemisruumides kasutatud viimistlusmaterjalide kohta. Alles jääb kohustus edastada ruumide plaan, kus on näha ka veevõtu kohad. Viimistlusmaterjalide osas kehtib Euroopa Liidu hügieenimäärusest nõue, et pinnad peavad olema heas seisukorras, kergesti puhastatavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad. 6.4.1. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: alustavad käitlejad . M ajandusliku m õju kirjeldus Eelnõu vähendab ettevõtte tegevuseks vajalike kooskõlastuste taotlemisega kaasnevate dokumentide hulka. Eelnõu antud muudatus ei muudeta Eestis toodetava, töödeldava või tarbitava toidu ohutust ja kvaliteeti reguleerivaid sätteid . Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavate majanduslike mõjude (sealhulgas käitleja halduskoormuse kasvu) kaasnemise risk on väike , kuna vähendatakse tegevusloataotlusele lisatavate dokumentide hulka. Mõju olulisus M õju ulatus on v äike , kuna muudatus mõjutab alustavaid ettevõtjaid , keda on aastas ca 1000 . Mõju sagedus on ühekordne - käitlemisest teavitamine või tegevusloa taotlemine on ühekordne protseduur. Tegutsevatele käitlejatele ei kaasne lisategevusi ega – kohustusi. Mõju on positiivse toimega ning mõju sihtrühmale on pigem väheoluline. 6.4 .2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele. Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele Eelnõu § 1 punktiga 3 tehakse muudatus tegevusloa taotlusele lisatavates andmetes ja dokumentides. Sihtrühm: Veterinaar- ja Toiduamet (järelevalveasutus). Veterinaar- ja Toiduametis on 05.03.2020. a seisuga 315 töötajat, nendest 72 töötab keskasutuses, 220 piirkondlikes keskustes, sealhulgas 23 inimest piiripunktides. Toidukontrolliga on seotud ca 170 inimest ehk 55 % töötajatest. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele kirjeldus Eelnõu mõjutab Veterinaar- ja Toiduameti sisemist töökorraldust ja protseduure, vähendades tegevusloataotlusele lisatavate dokumentide hulka. E basoovitavate töökorralduslike, riigieelarveliste jm mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavate töökorralduslike, riigieelarveliste jm mõjude kaasnemise risk on väike , kuna vähendatakse tegevusloataotlusele lisatavate dokumentide hulka. Järeldus mõju olulisuse kohta Mõju ulatus on väike. Mõju sagedus on keskmine , kuna Veterinaar- ja Toiduameti sisemist töökorraldust, st tegevusloa menetlemise korda, muudetakse üks kord . T egevuslubade menetlemine on Veterinaar- ja Toiduameti regulaarne tegevus . Kuna e basoovitavate mõjude risk on väike , siis võib antud muutusega kaasnevat organisatsioonilist laadi mõju Veterinaar- ja Toiduametile hinnata väheoluliseks. Kokkuvõte Eelneva lt kirjeldatud muu tustega 6.1 , 6.2, 6.3 ja 6.4 kaasnevate mõjude riskide hindamise tulemusena oleme seisukohal, et alustavate käitlejate halduskoormus väheneb, soodsa majanduskeskkonna korral tekib juurde töökohti jm. Ebasoovitavate mõjude riskid käitlejale ei ole suured. Toiduseaduse tõhusama rakendamise kontekstis on oluline käitleja vastutusega seotud eesmärkide saavutamine, sh ettevõtja omavastutusest lähtuvate otsustusrutiinide juurutamine. , Veterinaar- ja Toiduameti puhul kaasneb eelnõus kavandatud muudatustega mõju sisemisele töökorraldusele, mis võimaldab ressursse suunata riskipõhise järelevalve tegemisele. Kirjeldatud muutused 6.1 kuni 6.4 on positiivse mõjuga suhteliselt väikesed sammud, mille summaarne m õju nii käitlejate halduskoormuse vähendamiseks kui ka järelevalveasutuse sisemise töökorr alduse tõhustamiseks on oluline. 7 . Seaduse rakendamisega seot ud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulu d ja tulud Seaduse rakendami sega seotud punktides 6.1 kuni 6.4 nimetatud tegevuste elluviimiseks ei ole vaja teha lisakulutusi riigieelarve vahenditest. Samuti ei kaasne seaduse rakendamisega eeldatavaid tulusid. Seaduse muutmisega seotud e nnetav teavitustöö ja kaasnevad tegevused rahastatakse Maaeluministeeriumi ning Veterinaar- ja Toiduameti eelarvest. Otsese järelevalvega seotud kulu kaetakse järelevalvetasudena käitleja poolt. Eelnõuga ei kaasne kulusid ega tulusid kohalikele omavalitsustele . 8 . Rakendusaktid Asjaomased rakendusaktide muudatused valmistatakse ette töökorras ning need jõustuvad sama l ajal seadusega . Tulenevalt toiduseaduse §-s 8 tehtavatest muudatustest (muudetakse nende ettevõtjate loetelu, kellel peab toidu käitlemiseks olema tegevusluba) muudetakse alates 202 1 . aasta 1. j aanuarist põllumajandusministri 25. juuni 2014 . a määrus e nr 63 „Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba“ lisasid 1 ja 2 . Tulenevalt toiduseaduse § 22 lõike 2 tehtavatest muudatustest muutu vad alates 202 1 . aasta 1. jaanuarist kehtetuks põllumajandusministri 5. augusti 2002. a määrus nr 66 „Toidu kestvuskatsed“ ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13234674 ) ja 21. novembri 2014. a määrus nr 105 „Kestvuskatsete tegemise kord” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/125112014025 ) Tulenevalt toiduseaduse §-s 26 tehtavatest volitusnormi muudatustest (volitusnormiga kohustatakse valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama asjakohased määrused) kehtesta takse maaeluministri määrused „Ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuete kohandamine toidu väikesemahulisel käitlemisel“ ja „ Jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded“ ning p õllumajandusministri 15. juuni 2006. a määrus nr 75 „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu töötlemise ja selle turustamise hügieeninõuded“ ( https://www.riigiteataja.ee/akt/12840441?leiaKehtiv ) tunnistatakse kehtetuks Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1 . 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 1 . aasta 1. j aanuaril . 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Toiduseaduse muutmise eelnõu ettevalmistamise le eelnes eelnõu väljatöötamiskavatsus e (toimiku number EISis on MEM/17-0590 ) koostamine, mis saadeti ministeeriumitele, asjassepuutuvatele asutustele ja huvigruppidele ettepanekute ja märkuste tegemiseks 2017. a mais . Laekunud ettepaneku tega arvestati eelnõu väljatöötamisel. Toiduseaduse muudatusi on käitlejatele tutvustatud erinevatel infopäeva de l . Eelnõu on läbinud kaks kooskõlastamis t eelnõude infosüsteemis . Seoses Vabariigi Valituse vahetumisega 2019. a esitati e elnõu teistkordseks kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile , Sotsiaalministeeriumile ning Justiitsministeeriumile . Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Sotsiaalministeerium ei kandnud kooskõlastamiseks ettenähtud tähtaja jooksul eelnõude kooskõlastamise infosüsteemi kirja eelnõu heakskiitmise või eelnõuga põhjendatult mittenõustumise kohta, samuti ei taotlenud kooskõlastamise tähtaja pikendamist. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement” § 7 lõikele 4 loetakse eelnõu Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poolt kooskõlastatuks. Rahandusministeerium ja J ustiitsministeerium kooskõlastas id eelnõu märkustega, millega arvestamise teave esitatakse seletuskirja lisas 2. Eelnõu esitat i arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Omavalitsuste Liidule ja järgmistele huvigruppidele: Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Lambakasvatajate Ühistu, Eesti Lamba - ja Kitse kasvatajate Liit , Eesti Leivaliit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Eesti Pagarite Selts, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eesti Talumeiereide Liit, Eesti Tõulammaste Aretusühing, Eesti Tõuloomakasvatuse Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Kihnu Maalambakasvatajate Selts, MTÜ Eesti Kalaliit, MTÜ Eesti Maaturism, MTÜ Eesti Tõulammaste Aretusühing , MTÜ Väikelinnukasvatajate Selts, MTÜ Eesti Väiketapamajade Liit . Arvamuse esitasid Eesti Toiduainetööstuse Liit , Ee sti Kaubandus- ja Tööstus koda ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda . Arvamuse avaldajate k ommentaarid ja ettepanekud ning nendega arvestamine esitatakse seletuskirja lisa s 2 . Eelnõu sisaldab toote turustamist mõjutavat tehnilist normi, millest teavitati Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike vastavalt toote nõuetele vastavuse seaduse ( RT I 2010, 31, 157 ) §-le 43. Teavitusprotseduur kestis 3 kuud ja seaduse eelnõule märkusi ei laekunud. Samaaegselt toiduseaduse muutmise seaduse eelnõuga olid teavitamisel kahe rakendusakti – maaeluministri määruste „Ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuete kohandamine toidu väikesemahulisel käitlemisel“ ja „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded“ - eelnõud. Komisjon esitas määruse „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded“ eelnõu kohta üksikasjaliku arvamuse direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 6 lõike 2 alusel . Pärast komisjoni arvamuses esitatud seisukohtade analüüsimist, on seaduse eelnõusse tehtud väikseid täpsustusi. Võrreldes 05.07.2019. a EIS-is registreeritud Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu ga (MEM/19-0680) on käesolevas eelnõus tehtud järgmised muudatused: 1) e elnõu § 1 punktis 1 täiendatakse toiduseaduse § 8 lõike 1 punkti 1 1 sõnastust, mille kohaselt jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemisel ja selle tarnimisel sama ettevõtja jaekaubandusettevõttesse või üksnes teisele jaekaubandusega tegelevale ettevõtjale ei ole tegevusluba nõutav, kui tarnimine on seaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt marginaalne, kohaliku ulatusega ja piiratud ; 2) e elnõu § 1 punktis 6 täiendatakse toiduseaduse § 26 lõike 3 1 sõnastust, täpsustades volitusnormi jaekaubandusettevõttes loomse toidu k äitlemise hügieeninõuete kohta; 3) e elnõu § 1 punktis 6 täiendatakse toiduseaduse § 26 lõike 3 4 sõnastust, täpsustades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa III peatükis nimetatud ettevõtetest, s.o teisaldatavad ja/või ajutised käitlemiskohad (näiteks müügitelgid, -kioskid ja veokid), käitlemiskohad, mida põhiliselt kasutatakse elamiseks , kuid kus toimub regulaarne toidu valmistamine turuleviimiseks , ning müügiautomaadid, nimetatakse ainult ühte neist – põhiliselt elamiseks kasutatavat käitlemiskohta , milles toitu valmistav ja turule viiv käitleja võib rakendada § 26 lõikes 3 1 sätestatud jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõudeid ; 4) e elnõust jäetakse välja § 1 endine punkt 4, millega sooviti anda erand tegevusloa taotlemisel esitatavatest andmetest ja dokumentidest ettevõtjatele, kelle ettevõttes tegeletakse väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva varustamisega Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava loomse toiduga või kelle ettevõttes tegeletakse mittenõuetekohase loomse toidu ladustamisega vabatsoonis või tollilaos. Võttes arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 looma- ja kaubasaadetiste ametliku kontrolli eeskirjadega, mida kohaldatakse läbi liidu toimuva transiidi, ümberlaadimise ja edasiveo korral, ning millega muudetakse komisjoni määruseid (EÜ) nr 798/2008, (EÜ) nr 1251/2008, (EÜ) nr 119/2009, (EL nr 206/2010, (EL) nr 605/2010, (EL) nr 142/2011, (EL) nr 28/2012, komisjoni rakendusmäärust (EL) 2016/759 ja komisjoni otsust 2007/777/EÜ, artiklis 23 sätestatud transiidil olevate saadetiste ladustamiseks kasutatavate ladude heakskiitmise tingimusi, ei ole erandi tegemine asjakohane. E elnõu esitatakse uuesti kooskõlastamisele eelnõude infosüsteemi EIS. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile. Justiitsministeeriumile esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks samaaegselt teiste ministeeriumidega. Seaduse eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks eespool loetletud huvigruppidele.
Justiitsministeerium 13.05.2020 nr 1.4-1/495
Kaitseministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu on läbinud kaks korda kooskõlastamise eelnõude infosüsteemis. Esimene kord esitati
eelnõu kooskõlastamisele 2018. a (toimiku nr MEM/18-0824) ja teine kord 2019. a (toimiku
nr MEM/19-0680) seoses Vabariigi Valituse vahetumisega.
Eelnõu sisaldab toote turustamist mõjutavat tehnilist normi, millest teavitati Euroopa Komisjoni
ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike. Seaduse eelnõule märkusi ei laekunud.
Samaaegselt toiduseaduse muutmise seaduse eelnõuga olid teavitamisel kahe rakendusakti –
maaeluministri määruste „Ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuete
kohandamine toidu väikesemahulisel käitlemisel“ ja „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu
käitlemise hügieeninõuded“ - eelnõud. Euroopa Komisjon esitas viimasena mainitud eelnõu
kohta üksikasjaliku arvamuse. Pärast selles esitatud seisukohtade analüüsimist on seaduse
eelnõusse tehtud väikesed täpsustused, mida on kirjeldatud seletuskirja peatükis 10. „Eelnõu
kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon“.
Kuna eelnõu esitatakse korduvale kooskõlastamisele, esitame eelnõu Justiitsministeeriumile
samaaegselt teiste ministeeriumidega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Aller
Maaeluminister
Lisad:
1. Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu, ToiduS_EN_2020.docx;
2. Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, ToiduS_SK_2020.docx
3. Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1, ToiduS_SK_Lisa_1_2020.docx
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
4. Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2, ToiduS_SK_Lisa_2_2020.docx
Elsa Peipman
625 6246
[email protected]
Diana Rammul
625 6259
[email protected]
2 (2)
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/20-0580 - Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 10.06.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cf5cbe8f-d3e7-407a-9115-5952453ac4bb
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cf5cbe8f-d3e7-407a-9115-5952453ac4bb?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main