Tallinna Linnavolikogu_järelepärimine

Teie nr Tallinna Linnakantselei [email protected] Meie 02.04.2026 nr 6-11/260807/2602818 Sünnitoetuse maksmise tingimused Lugupeetud linnavolikogu esimees Õiguskantslerilt küsiti Tallinna linna sünnitoetuse maksmise tingimuste kohta. Sellega seoses kerkis küsimus, kuidas mõista Tallinna Linnavolikogu määruse „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi: määrus) §-s 5 sätestatut. Et saaksime otsustada, kas õiguskantsleril on põhjust selles asjas seisukoht kujundada, palume selgitada asjakohaste normide rakenduspraktikat, eesmärki ja vajalikkust kehtestatud kujul. Määruse § 5 lõike 5 kohaselt makstakse Tallinnas sünnitoetus välja järgmiselt: „ühe lapse sünni korral 50% toetuse määrast pärast lapse sündi ja 50% toetuse määrast pärast lapse aastaseks saamist tingimusel, et laps ja tema hooldusõiguslikud vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel katkematult olnud Tallinna linna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni.“ 1. Palun selgitage, kas teine osa sünnitoetusest makstakse neile peredele, kellel ei olnud õigust saada toetuse esimest osa. Sätet võib mõista ka nii, et perel on õigus saada 50 protsenti toetusest sel juhul, kui laps ja tema mõlemad vanemad (või üksikvanem) on rahvastikuregistri andmetel olnud Tallinna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni. Kas see on olnud Tallinna Linnavolikogu soov (vrd näiteks Võru Linnavolikogu sünnitoetust käsitleva määruse § 29)? 2. Juhul kui Teie hinnangul ei teki määruse § 5 lõike 5 alusel iseseisvat õigust sünnitoetuse teisele osale, selgitage palun, mis kaalutlustel selline valik on tehtud. Sünnitoetuse eesmärk on väärtustada linnaelanikuks olemist (määruse § 4 lg 1 p 1). Kahes osas toetuse maksmise eesmärk näib olevat see, et pered jääksid linnaelanikeks ka pärast toetuse esimese osa kättesaamist. Kui pere, kes vastab hüvitise esimese osa saamise tingimustele, kolib lapse esimese eluaasta jooksul Tallinnast ära, kaotab ta õiguse toetuse teisele osale. Toetuse esimest osa perelt seetõttu tagasi ei nõuta. Samas jäetakse toetusest täiesti ilma pere, kes on elanud Tallinnas näiteks 10 kuud enne lapse sündi ja on lapse sünnist kuni üheaastaseks saamiseni jätkuvalt registreeritud Tallinna elanikena. Seejuures on võimalik, et selle pere liikmed on toetuse teise osa väljamakse tegemise ajaks olnud linnaelanikud pikemat aega kui pere, kellele maksti välja hüvitise esimene osa.  2 Millega võiks õigustada perede (allpool näited a ja b) erinevat kohtlemist toetuse maksmisel, kui mõlemas peres on üks vanematest registreeritud Tallinna elanikuks enne lapse sündi ja a) teine lapsevanem vähemalt 12 kuud enne lapse sündi, ning see pere otsustab lapse sünni järel (nt ühe vanema linnaelanikuks olemise 14. kuul ja lapse teisel elukuul) Tallinnast ära kolida; b) teine lapsevanem on vähemalt 10 kuud enne lapse sündi registreeritud Tallinna elanikuks ja pere elab jätkuvalt Tallinnas, kui laps saab üheaastaseks (st toetuse teise osa väljamaksmise ajaks on üks vanem olnud Tallinna elanik üle 22 kuu, teine vanem üle 12 kuu ja laps 12 kuud). Teisisõnu, mis õigustab seda, et sellel perel, kelle üks lapsevanem on 14 kuud Tallinna elanik, tekib õigus 50 protsendile toetusest (saab toetuse esimese osa), kuid perel, kelle ühe vanema elukoht on olnud Tallinnas 22 kuud, ei teki üldse õigust toetusele ja see pere jääb ilma 50 protsendist toetusest, kuigi toetuse teise osa maksmise tingimused on täidetud? Mille poolest need pered üksteisest erinevad ning mis eesmärgil neid peresid erinevalt koheldakse? 4. Kuidas mainitud regulatsioon aitab kaasa linnaelanikuks olemise väärtustamisele? 5. Mis kaalutlustel makstakse sünnitoetus mitmikute sünni korral välja ühes osas, kuid ühe lapse sünni korral kahes osas? 6. Kas linna rahaline koormus suureneks oluliselt, kui toetuse teine osa makstaks peredele välja pärast lapse aastaseks saamist tingimusel, et laps ja tema vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel katkematult olnud Tallinna linna elanikud alates lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni? Kui palju sel juhul linna rahaline koormus suureneks? 7. Kohalike omavalitsuste üheks tuluks on tema elanike tulumaksuosa. Kas sünnitoetuse teise osa maksmine eespool nimetatud tingimusel võiks suurendada linnas elavate maksumaksjate hulka? Kas nende inimeste tulumaksuosa laekumine linnaeelarvesse aitaks tasakaalustada võimalikku koormust linnaeelarvele, juhul kui see kaasneb üksnes toetuse teise osa maksmisega (vt Riigikohtu 08.03.2011 otsust asjas nr 3-4-1-11-10, p-d 59-60)? Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kärt Muller sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Anneli Kivitoa 693 8417 [email protected]