Konkurentsiamet · 17. märts 2020
- Viit
- 1-6/2020-009-1
- Registreeritud
- 17. märts 2020
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 1 Asutuse töö
- Sari
- 1-6 Kirjavahetus isikute, asutuste ja organisatsioonidega
- Toimik
- 1-6/2020
- Vastutaja
- Marilin Tilkson (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus)
- Lahendamise tähtaeg
- 16. aprill 2020
Sisu (failidest)
Rail Balticu juhtrühma protokoll
Tallinn 17.03.2020 nr 24.5-6/20-0068/1613
Algus: 03.03.2020 kell 14.00
Lõpp: 03.03.2020 kell 16.15
Juhatas: Kristjan Kaunissaare (Ahti Kuninga asendajana)
Protokollis: Triin Orav
Osalejate nimekiri toodud eraldi lehel.
Päevakord:
1. Sissejuhatus ja kokkuvõte eelmisel korral räägitust
2. Projekteerimise ülevaade
3. RB kohalikud peatused
4. Kiirendatud ajakava vaheülevaade
5. Maade omandamine RB trassil
6. RB juhtimismudel
7. Muud teemad
1. Sissejuhatus ja kokkuvõte eelmisel korral räägitust
Juhtrühma esimees teeb sissejuhatuse ning kokkuvõtte eelmisel kohtumisel tõstatatud
probleemidest ja nende lahendamiseks seni tehtud tegevustest.
Juhtrühma liikmeks on lisatud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Konkurentsiamet.
Efektiivse ja kiire koostöö tagamiseks valmistab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
koos peaministri bürooga ette majandus- ja taristuministri ning peaministri ühiselt allkirjastatud
sõbralikke kirju ametitele ja asutustele, kes RB projektiga seotud.
Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL) rõhutas vajadust Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu
algatamiseks ning Kangru sõlme lõpliku lahenduse valimisel kohalike elanike ja vallavalitsuse
kaasamiseks.
2. Projekteerimise ülevaade
RB Rail (RBR) andis ülevaate Rapla, Harju ja Pärnu lõikude projekteerimisest ja KMH
koostamisest ning tutvustas praeguseks väljatöötatud lahendusi. Kõikides lõikudes on projekti
2
ajakavas püsimiseks oluline jätkuv hea ja tulemuslik koostöö Maanteeameti, kohalike
omavalitsuste ning ministeeriumide ja teiste asutuste ning ametitega.
Rapla lõigus on kriitiliseks kohaks ristumine Tallinn-Rapla-Türi maanteega. Harju lõigus on
kriitilisteks kohtadeks Kangru ja Lagedi liiklussõlm. Kangru sõlme lahenduse tutvustamine
külaseltsi ja valla esindajatele on võimalik mitte varem, kui 2 kuu pärast. Pärnu lõigu
projekteerimisleping sõlmiti 12.02.2020, lepingu pikkus on 27 kuud.
Paralleelselt toimub KMH-de koostamine. Nendega kiireks edenemiseks on võtmetähtsusega, et
asutused kavandaksid tööjõudu KMH-de läbitöötamiseks ja tagasisidestamiseks ettenähtud
ajakavas.
Riskid:
1. KMH ettepanekutest tulenevad muudatused seni projekteeritud lahendusele (sh mõju
investeeringuvajadusele).
2. KMH ettepanekute mõju ja seos kehtivate maakonnaplaneeringutega. Planeeritud
jätkukohtumine.
3. Maaomanike load uuringute läbiviimiseks projekteerimise etapis.
4. Maanteeameti ja teiste asutuste tehnilised tingimused (sh mõju investeeringuvajadusele ja
krundijaotuskavadele). Toimub pidev koostöö Maanteeametiga kõiki osapooli rahuldavate
lahenduste leidmiseks. Toimub pidev koostöö Maa-ametiga.
5. Hilinenud tagasiside asutuste poolt (KMH programmide kooskõlastamine).
6. Käimasolev kohtuasi Pärnumaal.
3. RB kohalikud peatused
Rail Baltic Estonia (RBE): 2019. a lõpus tegid Omavalitsuste Liidud MKM-le pöördumise, milles
rõhutasid kohaliku rongiliikluse võimaldamise ja kavandamise olulisust RB raudteele. Selle
ajendil andis MKM RBE-le sisendi kohalike peatuste lisamiseks RB projekti. Kohalike peatustega
on arvestatud koostatud raudtee opereerimisplaanis ning erinevad peatuste tüübid pakutud välja
raudtee Design Guidelines’i lisas Architectural and Landscaping Guidelines (ALG).
Kohalikke peatuseid on trassil 11, mille ligikaudsed asukohad tulenevad kehtivatest
maakonnaplaneeringutest 2030+. Peatuste konkreetsed asukohad töötatakse välja põhiprojektis
eskiisi tasemel, nende põhjal on võimalik alustada peatuste põhiprojektide ja vajadusel
detailplaneeringute koostamist. Nende tegevuste elluviimiseks on taotletud rahastust CEF-st.
Esialgseid lahendusi on tutvustatud Omavalitsuste Liitudele, kokkulepitud järgmiste sammudena
paneb RBE igale omavalitsusele kokku konkreetsed ettepanekud, mida neile lähikuudel
tutvustatakse.
Ehituse rahastusallikas, peatuste maavajaduse lahendus ning reisirongide operaator ja selleks
vajaminevad vahendid on alles väljatöötamisel. Eelistatud on ehitada kohalikud peatused samal
ajal raudtee põhitrassiga.
Eesti Raudtee teeb ettepaneku arvestada kohalike peatuste projekteerimisel universaalse disaini
põhimõtetega (ligipääsetavus kõigile). Sellega arvestatakse.
3
4. Kiirendatud ajakava vaheülevaade
RBE annab ülevaate kiirendatud ajakava objektidest. Kõikidel maanteeviaduktidel, v.a Muuga
sõlm, toimub põhiprojekti koostamine. Koostöö Maanteeametiga on väga hea. Sõlmitud on
koostöökokkulepe Eleringiga kõrgepingeliinide ja gaasitrasside RB-st põhjustatud
projekteerimiseks ja ümberehitamiseks.
Ülemiste reisiterminal: jätkatakse detailplaneeringu menetlust, toimub terminali projekteerimine.
Märtsis on kavas sõlmida raudtee infrastruktuuri projekteerimisleping, mille eelduseks on
riigipoolse vaheotsuse tegemine Eesti Raudteele kuuluva taristu osas. Taristu rajamisega Ülemistel
on kavas alustada 2021. a lõpus.
Pärnu reisiterminal: toimub projekteerimine. Ehitusega on kavas alustada 2021. a III kvartalis.
Riskid: maade omandamine, detailplaneeringu menetlusaeg, projekteerimise turu kuumenemine,
varasemalt tehtud kokkulepete püsimine.
Keskkonnaameti esindaja teeb ettepaneku kohtumiseks, et arutada veelkord ökoduktide ja
viaduktide KSH teemal. Kohtumise organiseerib RBE.
5. Maade omandamine RB trassil
Maa-amet annab ülevaate senisest maade omandamise progressist ja prognoosist järgnevateks
aastateks.
Probleemid ja riskid:
1. Hindamis- ja maamõõduteenuse pakkujaid on turul vähe.
2. Maamõõtjate litsentsid aeguvad 01.07.2020 (toimub turu korrastamine).
3. Aeganõudev kooskõlastusprotsess MKM-i ja RMK poolt.
4. Vajalik Vabariigi Valitsuse määruse muutmine uuenenud infoga („Kaitstavat loodusobjekti
sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid,
mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning
kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“).
Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) esindaja teeb ettepaneku muuta metsamaade hindamise
määrust (täpne nimetus eelmises lõigus).
Tänaseks ei ole ühegi omandamise menetlusega mindud sundvõõrandamise peale. Selle
rakendamist kiire ajakava objektide jaoks vajalike maade omandamisel, juhul kui menetlusaeg
venib pikaks, peaks kaaluma.
6. RB juhtimismudel
MKM annab ülevaate RB juhtimismudeli muutmise senistest ettepanekutest ning järgmistest
sammudest.
7. Muud teemad
ROL esindaja teeb ettepaneku suhelda Maaeluministeeriumiga „Metsaala arengu ja metsade
elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse määruse“ muutmise teemal seoses RB
4
maakonnaplaneeringu koridorist tulenevate piirangutega piirkondades, kus maad raudtee tarbeks
on juba omandatud (ülejäänud maakonnaplaneeringu koridori vabastamine piirangust).
Maaeluministeeriumiga on sel teemal suheldud ning probleemi selgitatud. Ilmselt pole võimalik
täna kehtivas määruses (kehtiv kuni 2020, taotluste esitamise voor oli veebruaris) muudatusi teha,
kuid järgmiste väljatöötamiseks (kui eelarve võimaldab) pakub MKM oma koostööd.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Kaunissaare Triin Orav
Koosoleku juhataja Protokollija