dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 25. veebruar 2020
Viit
7-16/20-0030-052-1
Registreeritud
25. veebruar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium, Elektrilevi OÜ
Saabumis/saatmisviis
outlook
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-16 Energiaga seotud kirjavahetus ja selgitustaotlused
Toimik
7-16/20-0030
Vastutaja
Karin Maria Lehtmets (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Energiaturgude osakond)

Failid

  • 📎7-1620-0030-052-1 25.02.2020 Väljaminev kiri.bdoc424 KB

Sisu (failidest)

Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 25.02.2020 nr 7-16/20-0030-052-1 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Koopia Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected], [email protected], [email protected] Elektriautode laadimistaristu tulevik ja konkurentsi tagamine turul Lugupeetud, 2019. aastal jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, 5. juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide (edaspidi Direktiiv) kohta näeb artikli 33 lõike 2 alusel ette, et jaotusvõrguettevõtjad ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada elektrisõidukite laadimispunkte, välja arvatud juhul kui vaid omaks tarbeks. Direktiivi artikli 33 lõige 3 ja 4 näevad ette, et juhul kui jaotusvõrguettevõtja sellist taristut omab, tuleb liikmesriigil läbi viia avalik hankemenetlus leidmaks kas on teisi kvalifitseeruvaid osapooli, kes suudaks taristut omada, arendada, hallata ja käitada ning sellise osapoole leides tuleb taristu hanke raames maha müüa. Kui ühtegi kvalifitseeruvat ostjat pole, võib jaotusvõrguettevõtja taristu omamist jätkata ning hankemenetlust tuleb korrata iga viie aasta tagant kuni kvalifitseeruva osapoole leidmiseni. Direktiiv peab olema vastu võetud siseriiklikus seadusandluses hiljemalt 31.12.2020. Pärast Direktiivi vastu võtmist siseriiklikus seadusandluses on vajalik avaliku hankemenetluse Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 läbiviimine jaotusvõrguettevõtjale kuuluva laadimistaristule uue omaniku leidmiseks. Põhjus miks Direktiiv sellist nõuet ette näeb, on tagada kõigile kommertskasutuseks mõeldud laadimistaristute haldajatele võrdsed võimalused taristu arendamiseks. Ettevõte, kellele kuulub lisaks laadimistaristule ka jaotusvõrk, omab oma jaotusvõrgu piires tugevat konkurentsieelist teiste arendajate ees, kuna tal on informatsioon võrgus olevate vabade võimsuste kohta, informatsioon teiste ettevõtete liitumistaotluste osas, nii oma konkurentide (teiste laadimisvõrgu arendajate) kui ka näiteks äri soodustavate ettevõtete kohta, tänu millele saab ta oma laadimistaristu planeerimiseks olulise eelise teiste arendajate ees. Vaadates tuleviku arenguid ning Euroopa Liidu ambitsioonikat plaani, saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2050, kasvab eeldatavalt elektriautode osakaal tulevikus märkimisväärselt. Tallinna puhul võib see tähendada 10 aasta perspektiivis juba 50 0001 elektri- ja vesinikuautot, mis moodustaks ligikaudu 25%2 sõiduautodest. See tähendab, et elektriautode laadimispunktid omavad tulevikus samasugust tähtsust nagu bensiinijaamad täna. Eestis on meil praegusel hetkel kütuse jaeturul hea konkurentsiolukord, kus turuosad on küllaltki ühtlaselt jaotunud 4 suurema kütusemüüja vahel ning lisaks tegutseb turul ka väiksemaid tegijaid, seega saab järeldada, et konkurents toimib. Kütuseturu konkurentsiolukorda illustreerib allolev joonis 1. Joonis 1. Kütuste (bensiin ja diisel) jaeturg (allikas Konkurentsiamet) 1 Tuginedes Tartus novembris 2019 toimunud Taastuvenergia konverentsil energiaagentuuri kliimaspetsialisti Marek Starndbergi poolt välja toodud numbritele https://arileht.delfi.ee/news/uudised/elektriautod-on-joudnud- eestis-suure-labimurde-lavele?id=88113285 2 Tuginedes Tallinna Energiamajanduse Arengukavas väljatoodule https://www.tallinn.ee/est/energiaagentuur/Arengukavad-4 võib ümardades võtta, et Tallinnas on ligikaudu 200 000 autot, vastavat numbrit kinnitab ka antud ülevaade https://longread.delfi.ee/artiklid/tallinnasse-voorib- iga-paev-juurde-50-000-autot-linn-jaab-neile-kitsaks?id=83978754 2 (5) Tõenäoliselt oleks raske ette kujutada olukorda kus näiteks Eesti kütuse jaeturul tegutseks vaid üks põhiline tanklakett ja igasugune konkurents puuduks või oleks tugevalt häiritud, selline olukord oleks äärmiselt vaenulik tarbija suhtes. Kavandades tuleviku energia- ja transpordipoliitikat tuleks riigil lähtuda analoogsest eesmärgist säilitada konkurentsiolukord ka laadimispunktide osas. Kindlasti ei ole riigi eesmärgiks, et meil oleks laadimistaristul vaid üks põhiline teenusepakkuja. Eraldi konkurentsiriski loob siinjuures veel see kui antud teenusepakkuja kontserni kuulub ka suurim jaotusvõrguettevõtja. Eestis on hetkel mitmeid eraettevõtjaid, kes on väga huvitatud laadimispunktide rajamisest ja arendamisest kuid põhilise takistusena nähakse just riigi soosivat käitumist laadimistaristu arendamiseks ühes tükis, ühe teenusepakkuja poolt, kes on samaaegselt ka suurima jaotusvõrgu omanik, mitte erinevate teenusepakkujate soodustamist. Sellega seonduvalt, teine probleem, mida nähakse on puudulik informatsiooni kättesaadavus vabade võimsuste olemasolu kohta jaotusvõrgus. Elektrilevi OÜ mingil määral avalikustab vabasid võimsusi kaardirakenduse kaudu3, kuid mitte kõigi alajaamade osas ning info kaardirakendusel on ka mitmeid kuid vana, seega kaardirakendus ei pruugi enam reaal-ajaliselt kehtida. Vastavat informatsiooni on iga võrgupunkti kohta (ükshaaval) küll ka võimalik jaotusvõrguettevõtjalt küsida, kuid päringule vastamise tähtaeg on 90 päeva. Samas võiks vastav info olla analoogselt põhivõrguettevõtja näitel4 täiesti avalik informatsioon kõigi alajaamade kohta reaal-ajaliselt, mis looks palju läbipaistvamad tingimused kõigi teenusepakkujate tegutsemiseks. Praegune olukord on konkureerivate laadimisvõrgustike arendajate hinnangul tekitanud potentsiaalse ohu, et nii Elektrilevi OÜ ise kui tema sidusettevõte Eesti Energia AS saavad informatsiooni vabade võimsuste kohta kasutada eelisolukorras olles võrreldes ülejäänud laadimistaristu arendusega tegelevate ettevõtetega. Direktiivi artikkel 33 lõige 3 punkt c toob välja, et jaotusvõrguettevõtja peab tagama laadimispunkte käitades kolmandate isikute juurdepääsu ning ei tohi diskrimineerida eri võrgukasutajaid ja võrgukasutajate rühmi, eriti oma sidusettevõtjaid eelistades. Seega lisaks keelule mille Direktiiv seab jaotusvõrguettevõtjatele laadimistaristu omamiseks, ütleb Direktiiv, et jaotusvõrguettevõtja ei tohi eelistada laadimistaristuga tegelevat ettevõtjat, kes kuulub võrguettevõtjaga ühte kontserni. Seda olulisem on antud juhul jaotusvõrguettevõtjal näidata lahusust oma sidusettevõtjast ja turuosalisi võrdselt kohelda. Olukord kus Elektrilevi OÜ on avalikult välja toonud, et laadimisvõrgustiku arendamine käib 3 https://www.elektrilevi.ee/vabad-voimsused 4 https://elering.ee/vabade-liitumisvoimsuste-rakendus/ 3 (5) koos sidusettevõtte Eesti Energiaga AS-iga5 seab kahtluse alla nii kõigi turuosaliste võrdse kohtlemise. Kolmas probleem mida Eesti Õliühing ja vedelkütuste kauplemisega tegelevad ettevõtted on Konkurentsiametile korduvalt välja toonud, on probleem, et paljud Enefit VOLT-i (endise Elmo) võrgu laadimistaristu all olevad laadimispunktid paiknevad konkureerivate ettevõtete (näiteks mitmete bensiinijaamade) territooriumil, samas kui valduse omanikud sooviksid ise antud äriga tegeleda ning neil oleks selleks ka igatepidi õigus. 20116 aastal kui antud programm algas ja enamik antud kasutuslepingutest laadimispunktide osas sõlmiti vastavate ettevõtetega, oli lepingu teiseks osapooleks riik ning polnud ette näha, et riik taristu hiljem ühes tükis edasi müüb ning vastavad ettevõtted oma territooriumi osas justkui õiguse kaotavad. Turu arengut soodustaks palju enam kui hetkel ühes tükis olev jaotusvõrgule kuuluv laadimistaristu panna enampakkumisele korras, mis võimaldaks teatud määral laadimisvõrgu tükeldamist, andes näiteks eelisostuõiguse valduse omanikele enda territooriumil asuvate laadimispunktide osas. Võttes arvesse eelpool mainitud aspekte ning tagamaks tulevikus väga olulise taristu osas võimalikult hea konkurentsiolukord on Konkurentsiametil järgnevad soovitused, mida tuleks võtta arvesse ka Direktiivist lähtuva seadusandluse kujundamisel: 1) Üle 100 GWh aastase müügimahuga võrguettevõtja peab avaldama oma kodulehel reaalajalise ülevaate vabadest liitumisvõimsustest kõigis alajaamades. Konkurentsiamet soovitab vastava nõude lisamist seadusandlusesse. 2) Direktiiv näeb ette, et Enefit VOLT (endine Elmo) laadimisvõrgustik tuleb panna Direktiivi ülevõtmisel avalikule enampakkumisele, juhul kui laadimisvõrgustik kuulub jaotusvõrguettevõtjale. Samas Konkurentsiamet näeb ka, et juhul kui laadimisvõrgustik kuulub ettevõtjale kelle kontserni kuulub jaotusvõrk üle 100 000 tarbijaga, loob see samuti konkurentsiriski. Seetõttu on Konkurentsiameti soovitus leida nimetatud probleemile lahendus mis tagaks kõikidele turuosalistele võrdsed võimalused laadimistaristu arenguks. 3) Samuti tuleks leida lahendus kuidas viia läbi avalik hankemenetlus uue omaniku leidmiseks jaotusvõrgu omandis olevale laadimistaristule. Konkurentsiameti soovitus, tagamaks tulevikus laadimisvõrgustike head konkurentsiolukorda, on kaaluda mitte 5 https://www.energia.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2020/02/04/eesti-suurim-elektriautode-kiirlaadimisvork- kannab-nuudsest-nime-enefit-volt 6 https://kredex.ee/et/elmo 4 (5) võõrandada praegu Elektrilevi OÜ-le kuuluv Enefit VOLT tervikuna, vaid osade kaupa. Selline lahendus looks eeldused mitmete võrgustiku arendajate olemasoluks Eestis ja seeläbi vabaks konkurentsiks erinevate teenusepakkujate vahel, mis loob parima eelduse üle-eestilise laadimisvõrgustiku arenguks ja kvaliteetse teenuse pakkumiseks tarbijale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots peadirektor 5 (5)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel