Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 25.02.2020 nr 7-16/20-0030-052-1
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Koopia
Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Kiri edastatud digitaalselt aadressil:
[email protected],
[email protected],
[email protected]
Elektriautode laadimistaristu tulevik ja konkurentsi tagamine turul
Lugupeetud,
2019. aastal jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, 5. juuni 2019,
elektrienergia siseturu ühiste normide (edaspidi Direktiiv) kohta näeb artikli 33 lõike 2 alusel
ette, et jaotusvõrguettevõtjad ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada elektrisõidukite
laadimispunkte, välja arvatud juhul kui vaid omaks tarbeks.
Direktiivi artikli 33 lõige 3 ja 4 näevad ette, et juhul kui jaotusvõrguettevõtja sellist taristut
omab, tuleb liikmesriigil läbi viia avalik hankemenetlus leidmaks kas on teisi kvalifitseeruvaid
osapooli, kes suudaks taristut omada, arendada, hallata ja käitada ning sellise osapoole leides
tuleb taristu hanke raames maha müüa. Kui ühtegi kvalifitseeruvat ostjat pole, võib
jaotusvõrguettevõtja taristu omamist jätkata ning hankemenetlust tuleb korrata iga viie aasta
tagant kuni kvalifitseeruva osapoole leidmiseni.
Direktiiv peab olema vastu võetud siseriiklikus seadusandluses hiljemalt 31.12.2020. Pärast
Direktiivi vastu võtmist siseriiklikus seadusandluses on vajalik avaliku hankemenetluse
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
läbiviimine jaotusvõrguettevõtjale kuuluva laadimistaristule uue omaniku leidmiseks.
Põhjus miks Direktiiv sellist nõuet ette näeb, on tagada kõigile kommertskasutuseks mõeldud
laadimistaristute haldajatele võrdsed võimalused taristu arendamiseks. Ettevõte, kellele kuulub
lisaks laadimistaristule ka jaotusvõrk, omab oma jaotusvõrgu piires tugevat konkurentsieelist
teiste arendajate ees, kuna tal on informatsioon võrgus olevate vabade võimsuste kohta,
informatsioon teiste ettevõtete liitumistaotluste osas, nii oma konkurentide (teiste
laadimisvõrgu arendajate) kui ka näiteks äri soodustavate ettevõtete kohta, tänu millele saab ta
oma laadimistaristu planeerimiseks olulise eelise teiste arendajate ees.
Vaadates tuleviku arenguid ning Euroopa Liidu ambitsioonikat plaani, saavutada
süsinikuneutraalsus aastaks 2050, kasvab eeldatavalt elektriautode osakaal tulevikus
märkimisväärselt. Tallinna puhul võib see tähendada 10 aasta perspektiivis juba 50 0001 elektri-
ja vesinikuautot, mis moodustaks ligikaudu 25%2 sõiduautodest. See tähendab, et elektriautode
laadimispunktid omavad tulevikus samasugust tähtsust nagu bensiinijaamad täna. Eestis on
meil praegusel hetkel kütuse jaeturul hea konkurentsiolukord, kus turuosad on küllaltki
ühtlaselt jaotunud 4 suurema kütusemüüja vahel ning lisaks tegutseb turul ka väiksemaid
tegijaid, seega saab järeldada, et konkurents toimib. Kütuseturu konkurentsiolukorda
illustreerib allolev joonis 1.
Joonis 1. Kütuste (bensiin ja diisel) jaeturg (allikas Konkurentsiamet)
1
Tuginedes Tartus novembris 2019 toimunud Taastuvenergia konverentsil energiaagentuuri kliimaspetsialisti
Marek Starndbergi poolt välja toodud numbritele https://arileht.delfi.ee/news/uudised/elektriautod-on-joudnud-
eestis-suure-labimurde-lavele?id=88113285
2
Tuginedes Tallinna Energiamajanduse Arengukavas väljatoodule
https://www.tallinn.ee/est/energiaagentuur/Arengukavad-4 võib ümardades võtta, et Tallinnas on ligikaudu
200 000 autot, vastavat numbrit kinnitab ka antud ülevaade https://longread.delfi.ee/artiklid/tallinnasse-voorib-
iga-paev-juurde-50-000-autot-linn-jaab-neile-kitsaks?id=83978754
2 (5)
Tõenäoliselt oleks raske ette kujutada olukorda kus näiteks Eesti kütuse jaeturul tegutseks vaid
üks põhiline tanklakett ja igasugune konkurents puuduks või oleks tugevalt häiritud, selline
olukord oleks äärmiselt vaenulik tarbija suhtes. Kavandades tuleviku energia- ja
transpordipoliitikat tuleks riigil lähtuda analoogsest eesmärgist säilitada konkurentsiolukord ka
laadimispunktide osas. Kindlasti ei ole riigi eesmärgiks, et meil oleks laadimistaristul vaid üks
põhiline teenusepakkuja. Eraldi konkurentsiriski loob siinjuures veel see kui antud
teenusepakkuja kontserni kuulub ka suurim jaotusvõrguettevõtja.
Eestis on hetkel mitmeid eraettevõtjaid, kes on väga huvitatud laadimispunktide rajamisest ja
arendamisest kuid põhilise takistusena nähakse just riigi soosivat käitumist laadimistaristu
arendamiseks ühes tükis, ühe teenusepakkuja poolt, kes on samaaegselt ka suurima jaotusvõrgu
omanik, mitte erinevate teenusepakkujate soodustamist. Sellega seonduvalt, teine probleem,
mida nähakse on puudulik informatsiooni kättesaadavus vabade võimsuste olemasolu kohta
jaotusvõrgus. Elektrilevi OÜ mingil määral avalikustab vabasid võimsusi kaardirakenduse
kaudu3, kuid mitte kõigi alajaamade osas ning info kaardirakendusel on ka mitmeid kuid vana,
seega kaardirakendus ei pruugi enam reaal-ajaliselt kehtida. Vastavat informatsiooni on iga
võrgupunkti kohta (ükshaaval) küll ka võimalik jaotusvõrguettevõtjalt küsida, kuid päringule
vastamise tähtaeg on 90 päeva. Samas võiks vastav info olla analoogselt põhivõrguettevõtja
näitel4 täiesti avalik informatsioon kõigi alajaamade kohta reaal-ajaliselt, mis looks palju
läbipaistvamad tingimused kõigi teenusepakkujate tegutsemiseks. Praegune olukord on
konkureerivate laadimisvõrgustike arendajate hinnangul tekitanud potentsiaalse ohu, et nii
Elektrilevi OÜ ise kui tema sidusettevõte Eesti Energia AS saavad informatsiooni vabade
võimsuste kohta kasutada eelisolukorras olles võrreldes ülejäänud laadimistaristu arendusega
tegelevate ettevõtetega. Direktiivi artikkel 33 lõige 3 punkt c toob välja, et jaotusvõrguettevõtja
peab tagama laadimispunkte käitades kolmandate isikute juurdepääsu ning ei tohi
diskrimineerida eri võrgukasutajaid ja võrgukasutajate rühmi, eriti oma sidusettevõtjaid
eelistades. Seega lisaks keelule mille Direktiiv seab jaotusvõrguettevõtjatele laadimistaristu
omamiseks, ütleb Direktiiv, et jaotusvõrguettevõtja ei tohi eelistada laadimistaristuga tegelevat
ettevõtjat, kes kuulub võrguettevõtjaga ühte kontserni. Seda olulisem on antud juhul
jaotusvõrguettevõtjal näidata lahusust oma sidusettevõtjast ja turuosalisi võrdselt kohelda.
Olukord kus Elektrilevi OÜ on avalikult välja toonud, et laadimisvõrgustiku arendamine käib
3
https://www.elektrilevi.ee/vabad-voimsused
4
https://elering.ee/vabade-liitumisvoimsuste-rakendus/
3 (5)
koos sidusettevõtte Eesti Energiaga AS-iga5 seab kahtluse alla nii kõigi turuosaliste võrdse
kohtlemise.
Kolmas probleem mida Eesti Õliühing ja vedelkütuste kauplemisega tegelevad ettevõtted on
Konkurentsiametile korduvalt välja toonud, on probleem, et paljud Enefit VOLT-i (endise
Elmo) võrgu laadimistaristu all olevad laadimispunktid paiknevad konkureerivate ettevõtete
(näiteks mitmete bensiinijaamade) territooriumil, samas kui valduse omanikud sooviksid ise
antud äriga tegeleda ning neil oleks selleks ka igatepidi õigus. 20116 aastal kui antud programm
algas ja enamik antud kasutuslepingutest laadimispunktide osas sõlmiti vastavate ettevõtetega,
oli lepingu teiseks osapooleks riik ning polnud ette näha, et riik taristu hiljem ühes tükis edasi
müüb ning vastavad ettevõtted oma territooriumi osas justkui õiguse kaotavad. Turu arengut
soodustaks palju enam kui hetkel ühes tükis olev jaotusvõrgule kuuluv laadimistaristu panna
enampakkumisele korras, mis võimaldaks teatud määral laadimisvõrgu tükeldamist, andes
näiteks eelisostuõiguse valduse omanikele enda territooriumil asuvate laadimispunktide osas.
Võttes arvesse eelpool mainitud aspekte ning tagamaks tulevikus väga olulise taristu osas
võimalikult hea konkurentsiolukord on Konkurentsiametil järgnevad soovitused, mida tuleks
võtta arvesse ka Direktiivist lähtuva seadusandluse kujundamisel:
1) Üle 100 GWh aastase müügimahuga võrguettevõtja peab avaldama oma kodulehel
reaalajalise ülevaate vabadest liitumisvõimsustest kõigis alajaamades. Konkurentsiamet
soovitab vastava nõude lisamist seadusandlusesse.
2) Direktiiv näeb ette, et Enefit VOLT (endine Elmo) laadimisvõrgustik tuleb panna
Direktiivi ülevõtmisel avalikule enampakkumisele, juhul kui laadimisvõrgustik kuulub
jaotusvõrguettevõtjale. Samas Konkurentsiamet näeb ka, et juhul kui laadimisvõrgustik
kuulub ettevõtjale kelle kontserni kuulub jaotusvõrk üle 100 000 tarbijaga, loob see
samuti konkurentsiriski. Seetõttu on Konkurentsiameti soovitus leida nimetatud
probleemile lahendus mis tagaks kõikidele turuosalistele võrdsed võimalused
laadimistaristu arenguks.
3) Samuti tuleks leida lahendus kuidas viia läbi avalik hankemenetlus uue omaniku
leidmiseks jaotusvõrgu omandis olevale laadimistaristule. Konkurentsiameti soovitus,
tagamaks tulevikus laadimisvõrgustike head konkurentsiolukorda, on kaaluda mitte
5
https://www.energia.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2020/02/04/eesti-suurim-elektriautode-kiirlaadimisvork-
kannab-nuudsest-nime-enefit-volt
6
https://kredex.ee/et/elmo
4 (5)
võõrandada praegu Elektrilevi OÜ-le kuuluv Enefit VOLT tervikuna, vaid osade kaupa.
Selline lahendus looks eeldused mitmete võrgustiku arendajate olemasoluks Eestis ja
seeläbi vabaks konkurentsiks erinevate teenusepakkujate vahel, mis loob parima
eelduse üle-eestilise laadimisvõrgustiku arenguks ja kvaliteetse teenuse pakkumiseks
tarbijale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor
5 (5)