Rahandusministeerium
[email protected] Teie : 18.10.2022 nr 1.1 – 10.1/8338-1
Meie : 30.11.2022 nr 51
Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamis- kavatsus
Täname võimaluse eest avaldada arvamust tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamis- kavatsuse osas. Järgnevalt Pangaliidu seisukohad, küsimused ja ettepanekud.
• Toetame väärtpaberikontode hooldustasude jm mittetehinguliste kulude väljavõtmist
väljamaksete nimekirjast
• Toetame väärtpaberikontode hooldustasude jm mittetehinguliste kulude investeerimistulust
mahaarvamise võimaluse lisandumist nö tavasüsteemis
• Nõustume, et eraldi on vaja analüüsi kõigi väljatöötamis-kavatsuses käsitletud finantsvarade
liikide asjakohasuse kohta pensioni investeerimiskonto kontekstis. Täiendavat analüüsi vajab
vastavate instrumentide riskitase, missugused instrumendid on sobilikud pensionivarade
kasvatamise eesmärgil, kogumispensioni süsteemi usaldusväärsuse kaitse ja millistesse
instrumentidesse investeerimist oleks vaja üldse soodustada investeerimiskonto
soodustingimuste kaudu.
• Eraldi analüüsi vajab meie hinnangul ka see, kas investeerimiskonto kaudu krüptovaradesse
investeerimise soodustamine ja läbi maksusoodustuse selle investeerimisvõimaluse
populariseerimine avaldab mõju ka rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskidele
(Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklikus riskihinnangus on virtuaalvääringutega
seotud riskid toodud välja kui kõrged) ja kuidas täpselt on turuosalised kohustatud neid riske
investeerimiskonto kontekstis kontrollima ja maandama.
• Selguse huvides palume täpsustust, kas virtuaalvääringutega sarnastelt hakatakse kohtlema
ka tavalisi valuutasid ehk kas TuMS § 171 lõike 2 täiendusega kuuluvad investeerimiskonto alla
ka tavavaluutaga tehtud tehingud (valuutakauplemine), kui tehinguid tehakse reguleeritud
keskkondades.
Omalt poolt täiendame ettepanekutega, mida tulumaksuseaduse muutmise eelnõu väljatöötamisel
samuti analüüsida eesmärgil lahendada kirjeldatud kitsaskohad:
• Kehtiv investeerimiskonto maksustamise raamistik ei arvesta võimenduslaenu eripäraga.
Võimenduslaenu näol on tegemist väärtpaberite soetamise finantseerimisega turul noteeritud
Maakri 30, Tallinn 10145
T +372 611 6567
[email protected] pangaliit.ee
väärtpaberite tagatisel. Võimenduslaenu raames saadud raha on võimalik kasutada vaid uute
väärtpaberite soetamiseks (mitte kontolt välja kandmiseks), kuid kehtiv seadus näeb ette, et
pangalt saadud võimenduslaenu ja selle tagastamise summad tuleb deklareerida kui
investeerimiskontole tehtud sisse-/väljamaksed. Seaduse muutmisel võiks võimenduslaenud
rahaliste sisse-/väljamaksete seast maha arvata.
• Investeerimiskontole tehtavatele intressimaksetele kehtib juba praegu tulumaksuvabastus:
Eesti võlakirja emitendi teavitamisel investeerimiskonto kasutamisest kantakse võlakirja
intress 0% maksumääraga residendist füüsilisest isiku kontole. Sama põhimõte võiks kehtida
ka investeerimiskontodele ja pensioni investeerimiskontodele välja makstavate Eesti
dividendide puhul: kui väljamakse toimub (pensioni) investeerimiskontole, siis sellelt
(lisa)tulumaksu kinni ei peetaks. Eesti dividendidele tulumaksuvabastuse kehtestamine
leevendaks oluliselt ka pensioni investeerimiskonto topeltmaksustamise probleemi.
• Pensioni investeerimiskontodele laekuva finantstulu (dividendid ja intressid) maksustamine ei
ole tulumaksuseaduses piisavalt läbi mõeldud. Pensioni investeerimiskontole laekuvatele
dividendidele ja intressidele peaksid kehtima sarnased põhimõtted nagu investeerimiskonto
puhul, seda enam et PIK-ilt ei saa vaba raha nii lihtsasti kasutusse välja võtta (võrreldes tavalise
investeerimiskontoga) ja et PIK-ilt tehtavad väljamaksed maksustatakse 20% tulumaksuga
terve summa ulatuses. Kui pensioni investeerimiskontole laekub välismaalt saadud dividend
või intress, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, siis seadus võiks otse öelda, et PIK-i omanik
ei pea seda tulu Eesti riigile deklareerima ega tulumaksu maksma. Pensioni
investeerimiskontodele laekuva finantstulu (dividendid ja intressid) maksustamise põhimõtted
peaks üle vaatama ja viima sarnaseks investeerimiskonto omadega VTK-st eraldiseisvalt ja
kiiremini.
Loodame, et rahandusministeeriumil on võimalik Pangaliidu kommentaaride ja ettepanekutega
arvestada. Vajadusel oleme valmis neid täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Talihärm
Tegevdirektor