dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamis- kavatsus

Rahandusministeerium · 30. november 2022
Viit
1.1-10.1/8338-5
Registreeritud
30. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Pangaliit MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Elo Haugas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)

Failid

  • 📎PL RM-le 30.11.2022 TMS muutmise eelnõu VTK investeerimiskonto.asice158 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium [email protected] Teie : 18.10.2022 nr 1.1 – 10.1/8338-1 Meie : 30.11.2022 nr 51 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamis- kavatsus Täname võimaluse eest avaldada arvamust tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamis- kavatsuse osas. Järgnevalt Pangaliidu seisukohad, küsimused ja ettepanekud. • Toetame väärtpaberikontode hooldustasude jm mittetehinguliste kulude väljavõtmist väljamaksete nimekirjast • Toetame väärtpaberikontode hooldustasude jm mittetehinguliste kulude investeerimistulust mahaarvamise võimaluse lisandumist nö tavasüsteemis • Nõustume, et eraldi on vaja analüüsi kõigi väljatöötamis-kavatsuses käsitletud finantsvarade liikide asjakohasuse kohta pensioni investeerimiskonto kontekstis. Täiendavat analüüsi vajab vastavate instrumentide riskitase, missugused instrumendid on sobilikud pensionivarade kasvatamise eesmärgil, kogumispensioni süsteemi usaldusväärsuse kaitse ja millistesse instrumentidesse investeerimist oleks vaja üldse soodustada investeerimiskonto soodustingimuste kaudu. • Eraldi analüüsi vajab meie hinnangul ka see, kas investeerimiskonto kaudu krüptovaradesse investeerimise soodustamine ja läbi maksusoodustuse selle investeerimisvõimaluse populariseerimine avaldab mõju ka rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskidele (Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklikus riskihinnangus on virtuaalvääringutega seotud riskid toodud välja kui kõrged) ja kuidas täpselt on turuosalised kohustatud neid riske investeerimiskonto kontekstis kontrollima ja maandama. • Selguse huvides palume täpsustust, kas virtuaalvääringutega sarnastelt hakatakse kohtlema ka tavalisi valuutasid ehk kas TuMS § 171 lõike 2 täiendusega kuuluvad investeerimiskonto alla ka tavavaluutaga tehtud tehingud (valuutakauplemine), kui tehinguid tehakse reguleeritud keskkondades. Omalt poolt täiendame ettepanekutega, mida tulumaksuseaduse muutmise eelnõu väljatöötamisel samuti analüüsida eesmärgil lahendada kirjeldatud kitsaskohad: • Kehtiv investeerimiskonto maksustamise raamistik ei arvesta võimenduslaenu eripäraga. Võimenduslaenu näol on tegemist väärtpaberite soetamise finantseerimisega turul noteeritud Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee väärtpaberite tagatisel. Võimenduslaenu raames saadud raha on võimalik kasutada vaid uute väärtpaberite soetamiseks (mitte kontolt välja kandmiseks), kuid kehtiv seadus näeb ette, et pangalt saadud võimenduslaenu ja selle tagastamise summad tuleb deklareerida kui investeerimiskontole tehtud sisse-/väljamaksed. Seaduse muutmisel võiks võimenduslaenud rahaliste sisse-/väljamaksete seast maha arvata. • Investeerimiskontole tehtavatele intressimaksetele kehtib juba praegu tulumaksuvabastus: Eesti võlakirja emitendi teavitamisel investeerimiskonto kasutamisest kantakse võlakirja intress 0% maksumääraga residendist füüsilisest isiku kontole. Sama põhimõte võiks kehtida ka investeerimiskontodele ja pensioni investeerimiskontodele välja makstavate Eesti dividendide puhul: kui väljamakse toimub (pensioni) investeerimiskontole, siis sellelt (lisa)tulumaksu kinni ei peetaks. Eesti dividendidele tulumaksuvabastuse kehtestamine leevendaks oluliselt ka pensioni investeerimiskonto topeltmaksustamise probleemi. • Pensioni investeerimiskontodele laekuva finantstulu (dividendid ja intressid) maksustamine ei ole tulumaksuseaduses piisavalt läbi mõeldud. Pensioni investeerimiskontole laekuvatele dividendidele ja intressidele peaksid kehtima sarnased põhimõtted nagu investeerimiskonto puhul, seda enam et PIK-ilt ei saa vaba raha nii lihtsasti kasutusse välja võtta (võrreldes tavalise investeerimiskontoga) ja et PIK-ilt tehtavad väljamaksed maksustatakse 20% tulumaksuga terve summa ulatuses. Kui pensioni investeerimiskontole laekub välismaalt saadud dividend või intress, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, siis seadus võiks otse öelda, et PIK-i omanik ei pea seda tulu Eesti riigile deklareerima ega tulumaksu maksma. Pensioni investeerimiskontodele laekuva finantstulu (dividendid ja intressid) maksustamise põhimõtted peaks üle vaatama ja viima sarnaseks investeerimiskonto omadega VTK-st eraldiseisvalt ja kiiremini. Loodame, et rahandusministeeriumil on võimalik Pangaliidu kommentaaride ja ettepanekutega arvestada. Vajadusel oleme valmis neid täiendavalt selgitama. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Talihärm Tegevdirektor
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel