dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad 5. detsembri 2022. a eurorühma kohtumisel ja 6. detsembri 2022. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil

Rahandusministeerium · 30. november 2022
Viit
11-3.1/9428-1
Registreeritud
30. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-3.1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-3.1/2022
Vastutaja
Kristiina Abel (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎11-3.19428-1 30.11.2022 Väljaminev kiri.asice1662 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 30.11.2022 nr 11-3.1/9428-1 [email protected] Eesti seisukohad 5. detsembri 2022. a eurorühma kohtumisel ja 6. detsembri 2022. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad 5. detsembri 2022. a eurorühma kohtumisel ja 6. detsembri 2022. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad 5. detsembri 2022. a eurorühma kohtumisel ja 6. detsembri 2022. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil – 15 lehel 2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel Andres Kuningas 611 3759, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja detsember 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad eurorühma 5. detsembri 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 6. detsembri 2022. a istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma 5. detsembri 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 6. detsembri 2022. a istungil: Eurorühm 1. Euroala eelarvekavade hindamine - Toetame Euroopa Komisjoni hinnangut eelarvekavade kohta, sealhulgas Eesti eelarvekava kohta ja nõustume, et kõrge energia hinna leevendusmeetmeid tuleb võimalikult hästi sihistada. 2. Kreeka finantsabiprogrammi järelevalve aruanne ja võlaleevendusmeetmed - Eesti nõustub Euroopa Komisjoni hinnanguga, et Kreeka on täitnud piisaval määral endale võetud reformikohustusi. Seega toetame ka viimase osa võlaleevendusmeetmete võimaldamist Kreekale. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu: 3. Komisjoni ettepanek õigusriigi tingimuslikkuse määruse rakendamise kohta Ungaris - Peame oluliseks EL eelarve finantshuvide kaitsmist sh eelarvevahendite õiguspärast kasutamist kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. - Peame oluliseks, et võetavad meetmed EL finantshuvide kaitsmisel oleksid proportsionaalsed ohuga liidu finantshuvidele. - Kui Euroopa Komisjon järeldab, et Ungari ei ole täitnud piisavalt komisjoniga kokku lepitud meetmeid EL eelarve kaitsmiseks, saab Eesti toetada komisjoni ettepanekut peatada osaliselt Ungari kohustuste võtmine Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondidest. 4. Ungari taastekava - Eesti on valmis toetama Ungari taastekava heakskiitvat nõukogu rakendusotsust, kui hilisem maksete tegemine toimub tingimuste alusel, mis kaitsevad EL finantshuve. 5. Ukraina 2023. a rahastamispakett - Eesti leiab, et Ukraina 2023. aasta rahastamispakett tuleb kiita heaks esimesel võimalusel ja et selles peavad osalema kõik liikmesriigid. - Toetame nõukogu avalduse vastuvõtmist ühiste kavatsuste kinnitamiseks toetuslaenu intressikulude katmisel. 6. Euroopa Liidu majandusjuhtimise ülevaatuse esialgsed seisukohad - Toetame Euroopa Liidu majandusjuhtimise põhifookuse suunamist liikmesriikide võlatasemete jätkusuutlikkusele ning suuremat arvestamist liikmesriikide eripäradega, tingimusel, et eesmärgid jäävad nõudlikuks. - Lähtume arusaamast, et aluslepingu 3% eelarvedefitsiidi kriteerium on ülempiir, mis tagab tavapärase majandustsükli raames eelarves piisava manööverdamisruumi, mitte eesmärktase defitsiidi hoidmiseks selle piiri lähedal keskmiselt. - Peame vajalikuks tugevdada reeglistiku elemente, mis tagaks headel aegadel puhvrite varumist. - Peame oluliseks reeglite paindlikkuse lisamisel liikmesriikide võrdse kohtlemise tagamist ning majandusjuhtimise- ja järelevalveprotsessi multilateraalse olemuse ja läbipaistvuse kindlustamist. - Vabariigi Valitsus jätkab Euroopa Liidu majandusjuhtimise ülevaatuse arutelu Euroopa Komisjoni 9. novembri 2022. a teatise „EL majandusjuhtimise raamistiku reformimise suunad“ kohta seisukohtade kujundamise käigus. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Saaja: Vabariigi Valitsus Esitaja: Rahandusministeerium Kuupäev: 28. november 2022. aasta Teema: Eesti seisukohad eurorühma 5. detsembri 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 6. detsembri 2022. a istungil SISSEJUHATUS Eurorühma kohtumisel arutatakse Euroopa Komisjoni (komisjon) poolt antud hinnanguid euroala eelarvekavadele ja euroala soovitusi 2023. aastaks. Komisjon annab ülevaate Hispaania, Küprose, Portugali, Kreeka ja Iirimaa finantsabiprogrammide tõhustatud järelevalve aruannetest. Samuti valmistatakse ette Euroopa Ülemkogu raames toimuvat euroala tippkohtumist ning valitakse eurorühmale uueks ametiajaks president. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil on kavas vastu võtta nõukogu otsus meetmete kohta EL eelarve kaitseks õigusriigi põhimõtete rikkumise kohta Ungaris ja heaks kiita Ungari taaste- ja vastupidavuskava. Samuti on kavas heaks kiita Ukraina 2023. a rahastamispakett. Toimub ka ministrite arutelu energiamaksustamise direktiivi üle ning soovitakse vastu võtta miinimummaksu direktiiv. Eesistujariik Tšehhi on teinud aruande hetkeseisust EL uute omavahenditega. Kontrollikoda tutvustab EL 2021. eelarveaasta täitmise aruannet. Kohtumisel arutatakse komisjoni poolt hiljuti avaldatud EL majandusjuhtimise koordinatsiooni parandamise ettepanekuid ning tutvustatakse 2023. a Euroopa poolaasta paketti. Kavas on ka regulaarne ülevaade finantsteenuste õigusaktide menetluse ja ülevõtmise seisust. Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kristiina Abel ([email protected]; 611 3406) ja osakonna juhataja Andres Kuningas ([email protected], 611 3759). Ülevaate on kooskõlastanud rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected], 611 3195). Eestit esindab eurorühmas ja nõukogu istungil rahandusminister Annely Akkermann. EURORÜHM 1. Euroala majandusarengud Komisjon avaldas 11. novembril 2022. a värske majandusprognoosi, milles oodatakse majanduskasvu järsku pidurdumist. Prognoosi järgi kahaneb euroala majandus 2022. a viimases kvartalis ning jätkab kahanemist ka uue aasta esimeses kvartalis peamiselt Venemaa algatatud agressioonisõjast tuleneva energia järsu kallinemise tõttu. Tänavu ulatub euroala majanduskasv 3,2%le (juuli prognoos 2,7%), aeglustudes tuleval aastal kõigest 0,3%-le (juuli prognoos 1,4%). 2024. aastaks prognoositakse kasvu kiirenemist 1,5%le, kuid ebakindlus on suur ja riskid pigem kehvema tulemus suunas. Peamised 1 riskid on seotud gaasi varustuskindlusega, Euroopa ettevõtete kahaneva konkurentsivõimega, raha ja eelarvepoliitika võimaliku teineteisele vastu töötamisega ning inflatsiooni arvatust visamast taandumisega. Komisjoni prognoosi järgi jääb inflatsiooni tipp käesolevasse aastasse, kuid jääb kõrgele tasemele, sh kõrge on ka alusinflatsioon. Tuleval aastal aeglustub hinnatõusutempo tänavuselt 8,5 protsendilt 6,1%le ja sealt edasi 2,6%le 2024. a. Energiakandjate hinnad püsivad kõrged. Tööturg püsib tugev. Majanduskasvu järsu pidurdumise mõju jääb tagasihoidlikuks. Prognoosi järgi kasvab tänavu rekordmadalale langenud töötuse määr euroalal tuleval aastal 7,2%le tänavuselt 6,8%lt, et seejärel alaneda. Euroala kui terviku eelarvedefitsiit jääb üle 3% taseme, kuid üldine võlatase alaneb. Eelarvedefitsiit kasvab 3,7%le SKPst tänavuselt 3,5%lt, et seejärel 2024. a kahaneda 3,3%le. Avaliku sektori võlakoorem kahaneb aeglaselt tänavuselt 93,6%lt tuleval aastal 92,3%le ja jätkab langust. Alates juulist euroala intressimäärasid 200 baaspunkti võrra tõstnud Euroopa Keskpank jätkab tõenäoliselt baasintressimäärade tõstmist ka detsembri rahapoliitika istungil. 2. Euroala eelarvekavade hindamine Komisjoni arvamused põhinevad nõukogu poolt 2022. a juulis vastu võetud eelarvepoliitika soovitustel. Neis on arvestatud Venemaa vallandatud agressioonisõjast tingitud makromajandusliku vapustusega ning sellest muutunud vajadustega ELi energiavarustuskindluse tagamisel. Samuti asjaoluga, et veel ka 2023. a rakendatakse stabiilsuse ja kasvu pakti üldist vabastusklauslit, mis võimaldab liikmesriikidel vajadusel eelarvevahenditega kiiresti reageerida. Madala võlakoormaga riikidele oli soovitus hoida eelarvepositsioon neutraalne. Komisjoni üldise hinnangu järgi on euroala riikide 2023. a eelarvekavades arvestatud optimistlikuma majandusväljavaatega kui on komisjoni sügisprognoos. 2022. aastal on eelarvedefitsiidid alanenud, jäädes siiski kõigis liikmesriikides tänavu kõrgemale pandeemia eelsest tasemest (3,5% SKPst). Selle on muuhulgas tinginud kõrgete energia hindade leevendusmeetmed, mis moodustavad 1,3% SKPst ning millest vaid 30% on sihistatud. 2022. a ületab 10 euroala riigi eelarvedefitsiit 3% piiri, tuleval aastal 12, sh Eesti. 2023. aastal näitab komisjoni prognoos eelarvedefitsiidi kasvu 3,7%le ja liikmesriikide eelarvekavad kahanemist 3,2%le, energiatoetuste maht on hinnatud 1% lähistele SKPst, kuid 2023. a toetuste osas on info veel lünklik. Nii on risk defitsiite alahinnata. Võlatase peaks nii komisjoni prognoosi kui ka eelarvekavade järgi alanema 2020. a tiputaseme 99%ga võrreldes 92%le SKPst (mullu 93,6%). Lähiajal aitab võlataseme suhet SKPsse alandada kiirest inflatsioonist kannustatud kiire nominaalkasv. Kuue euroala riigi võlatase ületab 2023. a 100%. Euroala eelarvepositsioon on komisjoni hinnangul 2022. a peamiselt jooksvate esmaste netokulude kasvust tingituna selgelt ekspansiivne, millest kaks kolmandikku on leevendusmeetmed. 2023. a peaks eelarvepositsioon kujunema üldiselt neutraalseks, mis on vastavuses nõukogu soovitusega. Kõik liikmesriigid kavatsevad jätkata avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöörde elluviimiseks ning energiajulgeoleku tõstmiseks, kasutades selleks ka taastekavade ja ELi 2 vahendeid. Taastekavadest ja ELi vahenditest rahastatud kulutuste mõju eelarvepositsioonile on ekspansiivne või neutraalne kõigis liikmesriikides välja arvatud Saksamaa. Komisjoni hinnangul on soovitusega kooskõlas uuest aastast euroala liikmeks saava Horvaatia, Küprose, Soome, Iirimaa, Läti ja Malta eelarvekavad. Ülejäänud eelarvekavad, sh Eesti oma, täidavad eelarvesoovitust osaliselt. Komisjon nendib, et kõrgete energiahindade leevendusmeetmete jätkamine või lisamine tooks kaasa riiklikult rahastatud jooksvate netokulude kiirema kasvu ning kõrgemad eelarvedefitsiidi ja võlatasemed 2023. a. Rõhutatakse vajadust säilitada toetusmeetmetes energia hinnasignaalid, hoida meetmed ajutised ning toetada nendega vaid ühiskonna kõige nõrgemaid. Eesti 2023. a eelarvekava hinnates leidis komisjon, et see ei ole kooskõlas madala või keskmise võlakoormaga riikidele antud soovitusele hoida eelarvepositsioon neutraalne. Esmaste jooksvate netokulude kasv on 2023. a ekspansiivse mõjuga. Kasv ei ole tingitud ajutistest energia hinna leevendusmeetmetest ühiskonna kõige haavatavamatele ja Ukraina sõjapõgenikele, vaid püsikulude kasvust, mis on seotud sotsiaaltoetuste, avaliku sektori palkade ning haridus- ja kaitsekulude suurenemisest. Eestis rakendatud kõrge energia hinna leevendusmeetmetele heidab komisjon ette, et need ei ole hästi sihitud ega motiveeri säästlikumalt tarbima. Komisjon soovitab Eestil rakendada vajalikke meetmeid, et viia 2023. a eelarve kooskõlla nõukogu soovitusega. Seisukoht: - Toetame Euroopa Komisjoni hinnangut eelarvekavade kohta, sealhulgas Eesti eelarvekava kohta, ja nõustume, et kõrge energia hinna leevendusmeetmeid tuleb võimalikult hästi sihistada. 3. Euroala soovitused 2023. a Euroala eelarve- ja majanduspoliitika soovituses annab komisjon euroala liikmesriikidele rahaliidu oludele kohandatud nõuandeid teemadel, mis mõjutavad kogu euroala toimimist. Seekord on tavapärasele lisaks fookuses energiakandjate kõrge hinna leevendusmeetmed. Liikmesriigid on andnud valdavalt turusignaale mittekandvaid toetusi, mille asemel soovitab komisjon liikmesriikidel kokku leppida kaheastmelises energiahinnastamise skeemis, kus baasvajadused saab katta subsideeritud energiaga, üle mingi piiri aga tuleb soetada turuhinnaga. Laiapõhjalisi sihistamata toetusi soovitatakse vältida, et mitte vähendada Euroopa Keskpanga jõupingutuste mõju inflatsiooni ohjeldamisel. Samas aitaks selline süsteem madalama sissetulekuga inimesi ning jääks alles motivatsioon tarbimist piirata. Kõrge võlataseme vähendamist soovitatakse järkjärgult paralleelselt investeeringutega, mis tugevdavad majanduse kasvupotentsiaali ja viiks edasi rohe- ja digipööret. Ostujõu kahanemist kalli energia ja kiire inflatsiooni tõttu tuleks poliitikameetmetega leevendada eelkõige madalapalgalistele, et vältida vaesuse süvenemist. Niinimetatud teise ringi efekte tuleks vältida. Laiapõhjalist eelarvestiimulit majandus ei vaja. Energiakriisis raskustesse sattunud ettevõtetest tuleks ajutiste ja piiratud meetmetega toetada vaid elujõulisi ning eelkõige VKE-sid. Tähelepanulikult tuleb jälgida ka arenguid finantssektoris, kus halvenev majanduskeskkond võib mõjutada varade väärtust. Jätkata on vaja ka rahaliidu arhitektuuri tugevdamist, sealhulgas kapitaliturgude liidu ja pangandusliiduga, võttes arvesse nii kriisides saadud kogemused kui ka majandusjuhtimise raamistiku ülevaatuse. 3 Euroala soovitused kinnitab nõukogu uuel aastal. 4. Hispaania, Küprose, Portugali, Iirimaa finantsabiprogrammide järelevalve aruanded Komisjon hindas septembris ja oktoobris koostöös Euroopa Keskpanga ja ESMiga Hispaania, Küprose, Iirimaa ja Portugali majanduse olukorda ning nende laenuteenindamise võimekkust. Hispaania Küpros Portugal Iirimaa Majanduskasv 2021: 5,5% 2021: 6,6% 2021: 5,5% 2021: 13,6% 2022: 4,5% 2022: 5,6% 2022: 6,6% 2022: 7,9% 2023: 1,0% 2023: 1,0% 2023: 0,7% 2023: 3,2% Inflatsioon 2022: 8,5% 2022: 8,0% 2022: 8,0% 2022: 8,3% 2023: 4,8% 2023 4,2% 2023: 5,8% 2023: 6,0% Töötus 12,7% 7,2% 6% 4,4% Eelarve 2021: -6,9% 2021: -1,7% 2021: -2,9% 2021: -1,7% 2022: -4,6% 2022: +1,1% 2022: -1,9% 2022: +0,2% 2023: -4,3% 2023: +1,1% 2023: -1,1% 2023: +0,8% Võlg 2021: 118,3% 2021: 101,0% 2021: 125,5% 2021: 55,4% 2022: 114% 2022: 89,6% 2022: 115,9% 2022: 44,7% 2023: 112,5% 2023: 84,0% 2023: 109,1% 2023: 41,2% Viivislaenud Juuni 2022: Juuni 2022: Juuni 2022: Juuni 2022: 3,88% 11% 3,4% 3,2% Riigirahanduse Madal Madal Madal Madal kestlikkuseriskid Kõrge Keskmine Kõrge Madal Lühi-keskmine- Keskmine Keskmine keskmine Keskmine pikk perspektiiv Kokkuvõtvalt järeldab komisjon, et kõigi riikide puhul on nende võlateenindamise võimekus hea ning lähiajal seda ohustavaid tegureid ei ole silmapiiril. Võtame komisjoni hinnangu teadmiseks. 5. Kreeka finantsabiprogrammi järelevalve aruanne ja võlaleevendusmeetmed Kreeka süvendatud järelevalve lõppes augustis ning seekordne on esimene aruanne tavapärane finantsabiprogrammi järgne ülevaade. Põhjalikumalt on käsitletud Kreeka erinevaid reformikohustusi, kuna neist sõltub veel viimase osa võlaleevendusmeetmete eraldamine. See on viimane makse võlakirjaprogrammi tulude arvelt ESMi erikontolt, Euroopa Finantsstabiilsusfondi mõnede laenude lisaintressi mitterakendamine ning EFSF laenude lisaintressi püsiv vähendamine 2023-2049. aastal. Kreeka majandus taastus 2022. a esimesel poolel jõudsalt, kuid nagu ülejäänud Euroopat on teisel poolaastal kasvu pidurdamas energiakriis ja kõrge inflatsioon. 2022. a kasvuks prognoosib Komisjon 6%, pidurdumine väljendub 2023. a ja 2024. a prognoositavas kasvus, vastavalt 1% ja 2%. Eelarvepoliitika on 2022. a olnud toetav, kuid 2023. a eelarve poliitika karmistub. 2022. a prognoositud primaarpuudujäägist 1,7% SKPst plaanitakse 2023. a jõuda 0,7% SKPst ülejääki. Finantssektoris on viivislaenude osakaalu vähendatud. Majanduse jahtumise mõjud ei ole veel kohale jõudnud, aga riskid on siiski suurenemas. Pankade kapitalibaas on taastumas, kuid varade kvaliteet on endiselt murekoht. 4 Kreeka võime enda võlga teenindada on lühiajaliselt hea, keskpikas perspektiivis on riskid kõrged ning pikaajalised riskid keskmised. Kreeka pikaajaline võlateenindamise võimekus sõltub sellest, kas suudetakse edaspidi primaarülejääki hoida. Lühiajalist võlateenindamise võimekust toetavad ka suured reservid. Võlakoormus langeb 2021. a 194,5% SKPst 171,1% SKPst 2022. a. Süvendatud järelevalve lõppemisel võetud kohustustest on valdav osa täidetud sh maksukogumise infosüsteemi rakendamine, halduskohtus e-kaebuste süsteemi rakendamine, katastrite süsteemi moderniseerimine, finantssektoris maksejõuetuse protseduurides e-lahenduste kasutamine, tervishoiu rahastamises tagasinõuete rakendamine ning mõõdikute täitmine, riigivara müük ja erastamine. Edenetud on, kuid peab veel pingutama riigi võlgnevuste vähendamisega, majapidamiste maksejõuetuste kaasuste lahendamisega, tervishoiureformi rakendamisega, tööõiguse kodifitseerimise lõpuleviimisega. Komisjoni hinnangul on Kreeka piisavalt täitnud süvendatud järelevalve lõppemisel võetud erikohustusi ning teeb soovituse võimaldada Kreekale viimane osa 2018. aastal kokkulepitud võlaleevendusmeetmetest. Seisukoht: - Eesti nõustub Euroopa Komisjoni hinnanguga, et Kreeka on täitnud piisaval määral endale võetud reformikohustusi. Seega toetame ka viimase osa võlaleevendusmeetmete võimaldamist Kreekale. 6. Eurorühma president 24. novembri 2022. a tähtajaks esitati ainult ametis oleva eurorühma presidendi Iirimaad esindava Paschal Donohoe kandidatuur. Vastaskandidaatide puudumine näitab, et tema senise ametiajaga ollakse rahul. Ka Eestil ei ole vastuväiteid Paschal Donohoe jätkamisele eurorühma juhina järgmise 2,5 aasta jooksul. Tema eurorühma juhtimist iseloomustab avatus ja liikmete aktiivne kaasamine. 7. Muud küsimused Eurorühma järel toimub Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatajate nõukogu koosolek. Koosoleku päevakorras on kaks ESMi kapitaliga seotud otsust. Esiteks, võetakse teadmiseks Eesti kapitalivõtme erandi lõppemine, st vähendatud osalus kapitalivõtmes 12 aasta jooksul euroalaga liitumisest ning kinnitatakse sellest tulenevad kohandused ESMi alusdokumentides. Eesti osalus alates 1.01.2023 on 0,2527 % ja sellega kaasneb ka märgitud kapitali ja sissemakstava kapitali korrigeerimine õigele osalusele, vastavalt 1 790 700 000 eurot (+ 488 700 000) ja 204 650 000 euro (+ 55 850 000). Osaluse kohandamise arvestas ka ESMi aluslepingu ratifitseerimise ja rakendamise seadus. Täiendava sissemakstava kapitaliga on arvestatud ka 2023. aasta riigieelarve eelnõus. Teiseks, kinnitatakse Horvaatia liitumine ESMiga ning sellest tulenevad kohandused ESMi alusdokumentides. Horvaatia esialgne osalus on 0,5215% ehk 3 695 000 000 eurot märgitud kapitali. Teiste riikide märgitud ja sissemakstud kapitali Horvaatia liitumine ei mõjuta. 5 MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU 1. Komisjoni ettepanek õigusriigi tingimuslikkuse määruse rakendamise kohta Ungaris - Vastuvõtmine 16.12.2020. a võeti vastu ja 01.01.2021. a rakendus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2020/20921, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda EL eelarve kaitsmiseks ja millega loodi mehhanism eesmärgiga kaitsta liidu eelarvet mõnes liikmesriigis õigusriigi toimimises esinevate üldiste puuduste vastu, mis kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärset finantsjuhtimist ja liidu finantshuvide kaitset. Ühtlasi sai komisjon õiguse algatada menetlus juba enne selliste riskide realiseerumist. 05.04.2022. a teatas komisjon otsusest käivitada Ungari suhtes õigusriigi tingimuslikkuse määruse rakendamine ehk tingimuslikkuse mehhanism põhjusel, et Ungari on süsteemselt eiranud riigihanke seaduste eeskirju, võtnud ebapiisavaid kaitsemeetmeid korruptsiooni ja huvide konflikti takistamiseks ning esineb ka puudusi kohtusüsteemis. Ungari selgitas komisjoni poolt esitatud muredele vastuseks kavandatud 17 parandusmeedet, misjärel komisjon neid hindas ning leidis, et meetmed on küll piisavalt detailsed, kuid need meetmed tuleb enne vastu võtta ja rakendada. Jätkuva riski tõttu ELi eelarvele, tegi komisjon 18.09.2022. a ELi nõukogule ettepaneku2 nõukogu rakendusotsuseks meetmete kohta ELi eelarve kaitseks õigusriigi põhimõtete rikkumise vastu Ungaris. Ettepanekuga soovitakse peatada Ungarile väljamaksed ELi ühtekuuluvusfondidest 65% ehk umbes 7,5 miljardi euro ulatuses (mis moodustab ca 5% Ungari 2022. a hinnangulisest SKPst). Samuti tehti ettepanek seada Ungarile keeld avalik-õiguslikel asutustel otsese või kaudse juhtimise all olevatest ELi instrumentidest toetust saada. Ettepanekul on lisa3 ülevaatega komisjoni ja Ungari koostöös kokkulepitud meetmetest õigusriigi olukorra parandamiseks, mida Ungari parlament pidi menetlema hakkama. Seadusemuudatused peavad muuhulgas hõlmama sõltumatute korruptsioonivastaste kontrollorganite loomist, et jälgida ELi vahendite kasutamist, ning meetmeid seadusandliku protsessi läbipaistvamaks muutmiseks. 19. novembril, kui oli tähtaeg teavitada komisjoni peamiste rakendamisetappide täitmisest (Ungaril on lisaks kohustus iga kolme kuu järel teavitada parandusmeetmete rakendamisest), teatas Ungari kõikide oma kohustuste täitmisest võitluses korruptsiooniga. Komisjon leidis, et kuigi Ungari on suutnud lahendada osasid õigusriigi põhimõtete rikkumisi, ei ole ta siiski suutnud võtta vastu piisavalt uusi seadusi korruptsiooniga võitlemiseks ega õigusriigi kaitseks. Komisjon on kriitiline ka Ungari uue ametialase aususe ameti (Integrity Authority) suhtes, seades kahtluse alla selle võimu ja sõltumatuse. Muude tingimuste hulka kuuluvad Ungari poolt lubatud kohtureformide elluviimine, samuti ELi vahendite auditeerimise ja aruandluseeskirjade vastuvõtmine. Ühtlasi esitas komisjon uue 27 meetmega reformikava, mis hõlmab ka varasemalt kavandatud 17 parandusmeedet. Vastavalt määrusele peab nõukogu (ECOFIN) oma otsuse komisjoni ettepaneku suhtes vastu võtma ühe kuu jooksul, mida on erandlike asjaolude korral võimalik pikendada kahe kuu võrra. 1 LI2020433ET.01000101.xml (europa.eu) 2 CID_post Hebdo in TC (europa.eu) 3 com_2022_485_1_en_annex.pdf (europa.eu) 6 Otsuse vastuvõtmiseks on nõukogus vajalik kvalifitseeritud häälteenamus, ehk 15 liikmesriigi poolthääl, kes esindavad kokku vähemalt 65% liidu elanikkonnast. Eesti jaoks on õigusriigi põhimõtete järgimine äärmiselt oluline ning oleme seisukohal, et õigusriigi põhimõtete rikkumised Ungaris ei tohi kahjustada EL eelarvet ega finantshuve. Tuginedes muuhulgas asjaolule, et õigusnormide rikkumine Ungaris on süsteemset laadi ja rikkumised on toimunud pikema aja jooksul, toetame komisjoni ettepanekut Ungari rahaliste vahendite peatamise kohta. Kuigi kavandatud parandusmeetmed võimaldaksid lahendada Ungari õigusnormide süsteemsete rikkumistega seotud probleemid, tuleb Ungaril parandusmeetmed kõigepealt ka rakendada. Võttes arvesse, et mitu Ungaris tuvastatud probleemi ei ole seotud mitte ainult õigusraamistiku muutmisega, vaid eelkõige muudatuste tegeliku konkreetse rakendamisega, milleks on selgete tulemuste saavutamiseks vaja rohkem aega, kuna mõne parandusmeetme põhielementide rakendamine on praeguses etapis veel pooleli, püsib oht liidu eelarvele. Programmi(de) heakskiitmise peatamine peaks olema proportsionaalne ohuga liidu finantshuvidele. Komisjon leiab, et liidu eelarvele avalduva mõju ja riski asjakohaseks tasemeks oleks programmide kulukohustuste peatamine 65% ulatuses. Seisukohad: - Peame oluliseks EL eelarve finantshuvide kaitsmist sh eelarvevahendite õiguspärast kasutamist kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. - Peame oluliseks, et võetavad meetmed EL finantshuvide kaitsmisel oleksid proportsionaalsed ohuga liidu finantshuvidele. - Kui Euroopa Komisjon järeldab, et Ungari ei ole täitnud piisavalt komisjoniga kokku lepitud meetmeid EL eelarve kaitsmiseks, saab Eesti toetada komisjoni ettepanekut peatada osaliselt Ungari kohustuste võtmine Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondidest. 2. Ungari taastekava - Vastuvõtmine Komisjon ei ole materjali koostamise hetkeks (28.11.2022) Ungari taastekava kinnitava nõukogu rakendusotsuse eelnõu esitanud. Kuna taastekava menetlemine on kaudselt seotud ka õigusriigi tingimuslikkuse täitmisega, siis arvatavasti esitatakse see eelnõu koos eelnevas päevakorrapunktis viidatud hinnanguga õigusriigi parandusmeetmete täitmisele Ungari poolt. Taastekava sisu poolelt ei sea me kahtluse alla komisjoni ja Ungari läbirääkimiste käigus valminud taastekava. Kava saab heaks kiita, kui on antud piisavad kinnitused õigusriigi tingimuste täitmise kohta ning eraldatud vahendite kuritarvituste vältimiseks. Seisukoht: - Eesti on valmis toetama Ungari taastekava heakskiitvat nõukogu rakendusotsust, kui hilisem maksete tegemine toimub tingimuste alusel, mis kaitsevad EL finantshuve. 3. Ukraina 2023. a rahastamispakett - Vastuvõtmine 7 Seoses Ukraina rahastamispaketiga on kavas vastu võtta Ukraina makromajandusliku finantsabi määrus ning selle rahastamiseks finantsraamistiku määruse muutmise määrus ning EL eelarve finantsmääruse muutmise määrus. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta Ukraina rahaliseks abistamiseks 2023. aastal on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 24.11.2022. a istungil ja on Riigikogu EL Asjade Komisjoni 02.12.2022. a istungi päevakorras. Tulenevalt seisukohtadest toetame rahastamispaketi vastuvõtmist. Rahastamispakett näeb ette, et liikmesriigid subsideerivad sihtotstarbeliste maksetega EL eelarvesse Ukrainale antava laenu intressimakseid. Kindlustamaks kõikide riikide osalust intressimaksete subsideerimises võetakse kohtumisel vastu avaldus kavatsuste kinnitamiseks ning hiljem osalusleping, mis sätestab liikmesriikide ja komisjoni vahelised õigused ja kohustused nende intresside katmisel. Nagu ka viidatud seisukohtades märgitud, siis Eesti nõustub intresside subsideerimisega. Sellega seonduvalt kasvab Eesti riigi aastane EL makse alates 2024. aastast orienteeruvalt 1,3 miljonit eurot, kuid täpsem summa sõltub meie osakaalust konkreetse aasta ELi rahvuslikus kogutulus ning kehtivast intressimäärast. Valitsus volitab rahandusministrit nimetatud lepingule alla kirjutama. Seisukoht: - Eesti leiab, et Ukraina 2023. aasta rahastamispakett tuleb kiita heaks esimesel võimalusel ja et selles peavad osalema kõik liikmesriigid. - Toetame nõukogu avalduse vastuvõtmist ühiste kavatsuste kinnitamiseks toetuslaenu intressikulude katmisel. 4. EL energiamaksustamise direktiiv - Poliitiline arutelu 14. juulil 2021. a esitas komisjon kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketi „Eesmärk 55“. Seonduvalt tegi komisjon ettepaneku energiamaksustamise direktiivi 2003/96/EÜ muutmiseks. Direktiivi muudatustega soovitakse kehtestada uus aktsiisimäärade struktuur, mis põhineb kütuste ja elektrienergia energiasisaldusel ja keskkonnatoimel. Maksubaasi laiendatakse senisest enamatele energiatoodetele ja kasutusotstarvetele, vähendades oluliselt võimalusi maksuvabastusteks ja –vähendusteks. Aktsiisiga maksustamine laiendatakse kalandusele, laeva- ja lennukikütusele. Maksustatakse ka vesinik ning energeetilisel otstarbel kasutatavad turvas ja puitkütused kasutamisel alates teatud võimsusega katelseadmetes. Aktsiisimäärade struktuur muudetakse täielikult energiasisaldusel põhinevaks. Seda hakatakse väljendama eurodes energiatoote gigadžauli (GJ) kohta. Kehtivas direktiivis põhineb aktsiisimäärade struktuur energiasisaldusel üksnes tahkete ja gaasiliste kütuste ning elektrienergia puhul. Teiste energiatoodete puhul on kehtivas direktiivis aktsiisimäär väljendatud kas 1000 liitri või 1000 kilogrammi kohta. Kompromissteksti muudatused, mis puudutavad aktsiisi alammäärasid, on suhteliselt väikesed. Erandiks on seejuures fossiilsed gaasilised kütused. Eesti jaoks on oluline, et gaasilistele mootorikütustele rakendatav aktsiisimäär ei tooks kaasa hüppelist maksukoormuse tõusu ning et oleks võimalik rakendada üleminekuperioodi. Positiivne on, et eesistuja on nii Eesti kui teiste liikmesriikide soove selles suhtes arvestanud ja võimaldab fossiilsetele gaasilistele kütustele 8 rakendada kuni 2033. aastani poole madalamat aktsiisimäära kui teistele fossiilsetele vedelkütustele, näiteks bensiin ja diislikütus. Komisjon soovis direktiivi eelnõu esialgses versioonis, et kui liikmesriigid kehtestavad energiatoodetele aktsiisimäärad, siis tuleb üks-ühele järgida direktiivi eelnõus toodud aktsiisi alammäärade struktuuri. Seega tuleks ühe maksukategooria kütuseid (sarnase keskkonnamõjuga), näiteks bensiin ja diislikütus, lähtuvalt energiasisaldusest maksustada võrdselt. Eesti seisukohtades oli see üks olulisemaid muutmist vajavaid küsimusi. Leidsime, et harmoneerimine peaks toimuma vaid alammäära tasemel ning üle alammäära maksustades peaks olema liikmesriigil täielik otsustusvabadus aktsiisimäära kehtestamisel. Eesistuja on leevendanud komisjoni esialgset ettepanekut sätestades, et liikmesriikidel oleks energiatoote üle alammäära maksustades vaid kohustus tagada, et alammäära tasemel kõige madalamalt maksustatud energiatoodete (näiteks täiustatud põlvkonna biokütused – III kategooria) aktsiisimäär jääks alati madalamaks kui ükskõik millise teise kategooriasse kuuluva energiatoote aktsiisimäär (näiteks säästlikud biokütused). Analoogselt peaks kõigi teise kategooria energiatoodete aktsiisimäär olema madalam kui ükskõik millise esimesse kategooriasse kuuluva energiatoote aktsiisimäär (näiteks diislikütus). Keskkonnatoime järgi on kõik energiatooted rühmitatud kolme kategooriasse. Fossiilkütused kuuluvad kõrgeimasse maksukategooriasse. Me ei pea õigeks eesistuja soovi muuta direktiivi eelnõu esialgset versiooni selliselt, et tarbijahinnaindeksi kasvu arvestavast aktsiisi alammäärade tõstmisest (indekseerimisest) täielikult loobutaks kuni 2035. aastani. Indekseerimise algne mõte oli komisjonil see, et aktsiisi alammäärad ei kaotaks ajas oma mõju. Alternatiivina on eesistuja näinud ette kõigi energiatoodete aktsiisi alammäärade tõusu ligikaudu 8% võrra aastatel 2028 ja 2033. Euroopa Keskpank on ennustanud, et inflatsioon eurotsoonis jääb aastateks tavapärasest ajaloolisest keskmisest oluliselt kõrgemaks. Samuti on tõenäoline, et energiamaksustamise direktiivi muudetakse veel korra või kaks enne 2035. aastat. Seega ei näi otstarbekas energiamaksustamise direktiivis aktsiisi alammmäärade tõusu ette sätestada, vaid piirduda perioodiliselt (näiteks iga kahe aasta tagant) alammäärade indekseerimisega. Eesti seisukohtades nägime vajadust töötada välja energiamaksustamise direktiivi regulatsioon, mis võimaldaks fossiil- ja biokütuse segude maksustamist lihtsamini administreerida ning loobuda eranditult komponentidepõhisest maksustamisest. Samuti oleme korduvalt teinud ettepaneku maksustada kütusesegud lõpptoote kombineeritud nomenklatuuri kaubakoodi järgi kui lõpptootes sisalduvate energiatoodete aktsiisimäär on ühesugune. Maksu administreerimine muutuks kordades keerulisemaks ja kulukamaks kui fossiil- ja biokütuse segude maksustamisel peaks arvestama iga komponendi osakaalu ja keskkonnasäästlikkust (säästlik, mittesäästlik või täiustatud põlvkonna biokütus) eraldiseisvalt. Me sooviks endiselt lähtuda lõpptoote kaubakoodist. Eesistuja on kompromisstekstis pakkunud leevenduse, mis osaliselt vastab meie soovile, sest annab liikmesriigile võimaluse teatud tingimustel loobuda fossiil- ja biokütuse segude komponendipõhisest maksustamisest. Vastavate muudatuste sõnastus vajab meie hinnangul veel korrigeerimist. Oluline on märkida, et nõukogu töögrupi aruteludel ei ole liikmesriigid selles küsimuses ühisele seisukohale jõudnud. 9 Eesti seisukohtades toetasime puitkütuste maksustamist, kuid pidasime vajalikuks aktsiisimäära diferentseerimist lähtuvalt puitkütuste keskkonnamõjust. Kui komisjoni algne ettepanek nägi ette, et puittooted maksustatakse kasutamisel kütteainena käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 5 MW, siis praegu käib arutelu selle tõstmise üle. Euroopa Parlamendi mandaat läbirääkimisteks triloogidel oli eelistada 7,5 MW suurust künnist. Praegu pole võimalik ennustada, millal kokkuleppele jõutakse ning taastuvenergia direktiivi selles osas muudetakse. Samuti puudub lõplik kokkulepe puitkütuste säästlikkuse määratlemiseks. Komisjoni algne ettepanek nägi ette, et alates direktiivi jõustumisest on levinumate fossiilsete laevakütuste ja mittesäästlike biokütuste aktsiisi alammäär 0,9 €/GJ kohta. Eesti seisukohtades tegime ettepaneku üleminekuperioodiks: laevakütuste ja kalanduses kasutatavate kütuste aktsiisitasemed tuleks saavutada kuni kümneaastase üleminekuperioodi jooksul aastaks 2033, tõstes aktsiisimäära igal aastal ühe kümnendiku võrra sihtmärgiks olevast tasemest. Eesistuja ongi liikmesriikide soovidele vastu tulles pakkunud üleminekuperioodi, mis meie eesmärkidele vastab. Nimelt on kuni 2027. a lõpuni kõrgeima aktsiisimääraga maksustatud kütustele (diislikütus, laeva kerge- ja raske kütteõli, mittesäästlikud biokütused ning fossiilsed gaasilised kütused) võimalik aktsiisivabastus. Alates 2028. aastast kuni 2032. aasta lõpuni on aktsiisi alammäär pool lõppeesmärgist. Kolmandates riikides punkerdamise riski ei ole eesistuja soovinud maandada ning see vähendab direktiivi mõjusust kui puudub ühtne lähenemine aktsiisimaksmisest kõrvalehoidumise tõkestamiseks. Lähtume arutelus Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud seisukohtadest: Vabariigi Valitsuse 16. detsembril 2021. a ja Riigikogu EL asjade komisjoni 17. jaanuaril 2022. a kinnitatud „Eesti seisukohad nõukogu direktiivi energiamaksustamise, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise liidu raamistik“ kohta. 5. EL uued omavahendid - Eesistujariigi aruanne Eesistujariik Tšehhi on koostanud aruande uute EL eelarve tuluallikate ehk omavahendite eelnõude läbirääkimiste olukorrast. Komisjon esitas 21.12.2021. a ettepanekud kolmeks uueks omavahendiks: heitkoguse ühikutega kauplemistulul põhinev omavahend, piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi sertifikaatide müügist saadaval tulul põhinev omavahend ja OECD raamistikus loodud suurimate ja kasumlikemate hargmaiste ettevõtete jääkkasumil põhinev omavahend. Aruandes kirjeldatakse tehtud tööd 2022. a teisel poolaastal. Põhifookus on olnud viia võimalikult palju edasi valdkondlike eelnõude läbirääkimisi, mis on eelduseks nende põhjal omavahendite loomise aruteludele. Nii heitkoguse ühikutega kauplemise kui süsinidioksiidide kohandusmehhanismi õiguaktidega on eesistuja pidanud Euroopa Parlamendiga kolmepoolseid läbirääkimisi. Tšehhi eesmärk on aasta lõpuks jõuda Euroopa Parlamendiga nendes eelnõudes kokkuleppele. Lisaks tööle valdkondlike eelnõudega on Tšehhi eesistumise ajal jätkatud omavahendite paketi tehnilise tööga, arutatud on komisjoni kasutatud metoodika, alusandmete ja tulude hinnangute üle ning omavahendite kättesaadavaks tegemise määrusi. Aruanne esitatakse nõukogule teadmiseks võtmiseks. 10 6. EL majandusjuhtimise ülevaatus - Mõttevahetus Komisjon annab ülevaate 9. novembril 2022. a avaldatud teatisest ettepanekutega EL majandusjuhtimise raamistiku reformimiseks. Ettepanekud on koorunud töögruppide ja ministrite tasandil toimunud aruteludest, mis käivitusid 2021. a sügisel komisjoni eelmise teemakohase teatise avaldamise järel, mille kohta Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas seisukohad 2022. a 3. märtsi istungil. Eesmärk on pandeemia ja seejärel Ukraina sõjast põhjustatud väljakutsete tõttu 2023. aastani peatatud reeglite taaskäivitamine juba uuendatud kujul. Komisjon on arvestanud liikmesriikide, sh Eesti väljendatud sooviga, et reeglid oleksid lihtsamad, selgemad ja keskenduks eelkõige kõigi euroala riikide võla jätkusuutlikkuse tagamisele, arvestades riikide võlatasemete väga erinevat seisu. Fookus võla jätkusuutlikkusel on vajalik, et ühegi riigi probleemid ei ohustaks rahaliidu kui terviku stabiilsust. Jätkub makromajanduslike tasakaalustamatuste järelevalve ning säilib sanktsioneerimisraamistik. Arvestatud on taaste- ja vastupidavusrahastu kogemusi riikide reformide ja investeeringukavadega. Tugevneb eelarvenõukogude roll. Kaitstakse investeeringuid, et kärpimine ei tuleks nende arvelt. Suurim muutus numbrilistes näitajates on loobumine reeglist, mille järgi liikmesriigid, mille võlatase ületab 60% SKPst, pidid vähendama võlga igal aastal 1/20 võrra ülempiiri ületavast osast. Süsteemi alustalad jäävad kehtima: võlakoormus alla 60% SKP-st ning eelarvedefitsiidi piir 3% SKP-st. Ettepaneku järgi on uue raamistiku nurgakivi iga liikmesriigi fiskaal-struktuurne kava, mis pannakse paika neljaks aastaks ning mis toob ühte dokumenti kokku eelarve-eesmärgid, investeeringud ja kavandatavad reformid. Kava peab tagama, et riigi võlatase püsib või liigub jätkusuutliku taseme suunas, eelarvedefitsiit on keskpikas vaates allpool 3% ning kõik see ei tule vajalike ja kasvupotentsiaali tõstvate investeeringute arvelt. Selle jälgimiseks saab ELi tasandil põhinäidikuks esmaste netokulude4 tase. Näidik peab olema määratletud nii, et sellest kinni pidamine tagaks riigi võlataseme jätkusuutlikkuse. Siseriiklikult võivad liikmesriigid järgida oma eelarveprotsessis ka muid näidikuid. Riigid liigitatakse suure, keskmise ja madala võlakoormusega riikideks (võlatase vastavalt üle 90%, vahemikus 60-90% või alla 60% SKPst). Suure ja keskmise võlakoormusega riikidele annab komisjon ette vähemalt 4-aastaseks perioodiks eelarve kulutasemete trajektoori, mis peab tagama võla vähenemise, järgides samal ajal ka 3% eelarvedefitsiidi reeglit. Võla jätkusuutlikkuse hindamise aluseks on alates 2015. aastast komisjoni metoodika järgi iga riigi kohta koostatud võla jätkusuutlikkuse hinnangud. Madala võlakoormusega riigid (sh Eesti) komisjonilt referentsväärtusi ette ei saa, kuid peavad kinni pidama 3% eelarvedefitsiidi reeglist. 4 Esmased netokulud on kulud, millest on välja jäetud kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed, intressikulud ja tsüklilised töötushüvitistega seotud kulud. Näiteks maksukärped läheks arvesse kulutuste tõusuna. Sisuliselt tegemist tsükliliselt kohandatud primaartasakaaluga. 11 Fiskaalpoliitika ja struktuurireformide kavad saavad liikmesriigi eelarveprotsessi osaks ja sellest kavast tulenevad iga-aastased kululaed. Kavade koostamisel tuleb arvesse võtta ka Euroopa poolaasta protsessis antud riigipõhised soovitused ning ELi poliitilised prioriteedid, sh energia ja kliimakavad. Suure võlakoormusega riigid võivad taotleda neljale aastale kolme lisa-aastat, kui kohanemisnõue oleks muidu liiga järsk, kuid peavad selleks määratlema täiendavad reformid ja investeeringud. Komisjon hindab riigi esitatud kava ja selle põhjal EL nõukogu kas kinnitab kava või soovitab riigil esitada uus muudetud kava. Järelevalves jääb alles ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus puhuks, kui eelarvepuudujääk ületab 3% ning tugevdatakse menetlust võlakriteeriumi rikkumise korral. Täiustatakse sanktsioonide raamistikku ning luuakse lisatööriist, mis hakkab kontrollima kohanemisperioodi pikendust taotlenud riikide lisareformide ja investeeringute elluviimist. Erakorraliste olukordade puhuks säilib reeglite ajutise peatamise võimalus nii ELi kui liikmesriigi tasandil. Seisukohad: - Toetame Euroopa Liidu majandusjuhtimise põhifookuse suunamist liikmesriikide võlatasemete jätkusuutlikkusele ning suuremat arvestamist liikmesriikide eripäradega, tingimusel, et eesmärgid jäävad nõudlikuks. - Lähtume arusaamast, et aluslepingu 3% eelarvedefitsiidi kriteerium on ülempiir, mis tagab tavapärase majandustsükli raames eelarves piisava manööverdamisruumi, mitte eesmärktase defitsiidi hoidmiseks selle piiri lähedal keskmiselt. - Peame vajalikuks tugevdada reeglistiku elemente, mis tagaks headel aegadel puhvrite varumist. - Peame oluliseks reeglite paindlikkuse lisamisel liikmesriikide võrdse kohtlemise tagamist ning majandusjuhtimise- ja järelevalveprotsessi multilateraalse olemuse ja läbipaistvuse kindlustamist. - Vabariigi Valitsus jätkab Euroopa Liidu majandusjuhtimise ülevaatuse arutelu Euroopa Komisjoni 9. novembri 2022. a teatise „EL majandusjuhtimise raamistiku reformimise suunad“ kohta seisukohtade kujundamise käigus. 7. Euroopa poolaasta 2023: iga-aastane kestliku majanduskasvu analüüs, häiremehhanismi aruanne - Tutvustus 22. novembril avaldas komisjon EL majanduspoliitika koordineerimise 2023. a Euroopa poolaasta paketi, millesse kuuluvad iga-aastane kestliku majanduskasvu analüüs, arvamused euroala riikide 2022. aasta eelarvekavade kohta, euroala käsitlevad eelarve- ja majanduspoliitilised soovitused ning makromajanduslike tasakaalustamatuste häiremehhanismi aruanne. Seekordne kestliku majanduskasvu analüüs toob välja majanduspoliitika prioriteedid, mis aitavad leevendada energia- jt majandusšokkide negatiivseid mõjusid lühiajaliselt ja toetada kestlikku ning kaasavat majanduskasvu keskpikas vaates. Oluline on ka paindlikkus tegelemaks uute väljakutsetega. Prioriteedid hõlmavad nelja mõõdet: 1. õiglus (eri ühiskonnagruppide toimetulek energiahindade ja inflatsiooni tõusuga, tõhusad tööturupoliitikad), 2. keskkonna jätkusuutlikkus (energianõudluse vähendamine, taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine, EL vastavate initsiatiivide rakendamine), 3. tootlikkus (toimiva siseturu tagamine) ja 4. makromajanduslik 12 stabiilsus (eelarve jätkusuutlikkus, rohe- ja digiinvesteeringud). Need neli valdkonda on EL majandus- ja sotsiaalpoliitikate koordinatsiooni tugisambad, mille kaudu parandada EL konkurentsivõimet ning suurendada sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet. Nii EL kui riiklikud poliitikad peavad olema hästi planeeritud ja koordineeritud tugevdamaks majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Koos taaste- ja vastupidavusrahastuga jätkatakse riikides reformidega, rakendades ka teiste EL programmide reformi- ja investeerimisstrateegiaid, nagu ühtekuuluvuspoliitika fondid ja InvestEU ning riiklikud energia- ja kliimakavad. Euroopa poolaasta raames jätkatakse ka taastekavade rakendamise seiret ning pakutakse analüütilist tuge tuvastamaks uusi majandus-, tööhõive ja sotsiaalpoliitika väljakutseid, mida riigipõhistes soovitustes kajastada. Seega on nii Euroopa poolaasta kui taastekavade protsessid üksteisega seotud, pakkudes vastastikku sünergiat. Häiremehhanismi aruanne on EL liikmesriikides esineda võivate makromajanduslike tasakaalustamatuste tuvastamise aluseks. Makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduuri eesmärk on ennetada ja korrigeerida tasakaalustamatused, mis takistavad liikmesriikide, euroala ja kogu ELi majanduse sujuvat toimimist ning julgustada riikidel sobivate poliitikameetmete kasutusele võtmist. Aruandes tuvastatakse riigid, kelle suhtes on vaja teha täiendav süva-analüüs ehk kus tasakaalustamatused võivad olla ülemäärased või on risk nende tekkeks. Komisjon soovib süva-analüüsides käsitleda ka põhjalikumalt kolme valdkonda, mis on hetkel eriti olulised: kinnisvaraturg (kinnisvara hinna arengud, hüpoteeklaenude turud ja majapidamiste võlad); konkurentsivõime dünaamika (energiakulude mõjud inflatsioonile ja palgaarengud) ning riigi väline jätkusuutlikkus ja tasakaal arvestades kaubandusbilansi vähenemist. 2023. a süva-analüüsid tehakse riikide kohta, kel on juba varem tuvastatud (ülemäärased) makromajanduslikud tasakaalustamatused. Nende puhul hinnatakse, kas tasakaalustamatused on suurenenud, osaliselt või täielikult korrigeeritud ning hinnatakse võimalikke edasiste sammude vajadust. Sellised riigid on: Küpros, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Madalmaad, Portugal, Rumeenia, Hispaania ja Rootsi. Lisaks tehakse süva-analüüsid riikide kohta, kus nähakse riske võimalike tasakaalustamatuste tekkeks. Selliste riikide hulka kuulub ka Eesti, lisaks veel Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Luksemburg ja Slovakkia. Analüüsid valmivad 2023. a kevadel. 8. Euroopa Kontrollikoja aruanne 2021. aasta Euroopa Liidu üldeelarve täitmise kohta - Tutvustus Euroopa Kontrollikoda tutvustab rahandusministritele 14. novembril avaldatud EL 2021. aasta üldeelarve täitmise aastaaruannet, milles kohaselt ELi eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruanne annab „õige ja õiglase ülevaate“ ning tuludes vigu ei ole, kuid maksed sisaldavad endiselt liiga palju vigu. Audiitorid leidsid ka riske nende ELi vahendite kasutamises, mis olid eraldatud koroonakriisile ja Venemaa poolt Ukraina vastu peetavale agressioonisõjale reageerimiseks. Esimest korda sisaldab aruanne ka eraldi arvamust ELi ajutise taasteinstrumendi – taaste- ja vastupidavusrahastu kohta. Audiitorid leidsid, et kokkuvõttes suurenes ELi eelarvekulutuste veamäär 2021. aastal 3,0%ni (2020. aastal oli see 2,7%). Ligi kaks kolmandikku ehk 63,2% auditeeritud kulutustest moodustasid suure riskiga kulutused. Ka seda on rohkem kui 2020. aastal, kui need moodustasid 59%. Selliste kulutuste puhul kehtivad sageli keerulised eeskirjad ja rahastamiskõlblikkuse 13 tingimused, millega kaasneb suurem vearisk. Suure riskiga kulutuste veamäär ületas endiselt olulisuse piirmäära ja oli hinnanguliselt 4,7% (2020. aastal 4,0%). Sarnaselt kahele varasemale aastale jõudsid audiitorid järeldusele, et suure riskiga kulutustes leitud vead olid läbiva iseloomuga, ning esitasid ELi eelarveaasta 2021 kulutuste kohta vastupidise auditiarvamuse.5 Hinnanguline veamäär ei väljenda pettust, ebatõhusust ega raiskamist, vaid on hinnang summa kohta, mille kasutus ei vastanud täielikult ELi ja liikmesriikide eeskirjadele. Samas leidsid audiitorid oma töö käigus 15 pettusekahtluse juhtumit (2020. aastal kuus). Audiitorid edastasid need Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), kes on neist viie kohta juba juurdluse algatanud. Neist ühe kohta (lisaks veel ühele kontrollikoja poolt 2021. aastal avastatud juhtumile) edastati info ka Euroopa Prokuratuurile. Sel aastal hõlmas audit esimest korda taaste- ja vastupidavusrahastut. See on 800 miljardi euro suuruse ELi taasterahastu (NGEU) paketi peamine komponent, mille eesmärk on leevendada pandeemia tagajärgi majandusele. Kui ELi eelarvekulutused põhinevad kulude hüvitamisel ja tingimuste täitmisel, siis taaste- ja vastupidavusrahastu raames makstakse liikmesriikidele toetust eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või sihtide saavutamise eest. 2021. aastal tehti taaste- ja vastupidavusrahastust ainult üks väljamakse – Hispaaniale. Audiitorid leidsid, et üks 52st Hispaania maksetaotluses loetletud vahe-eesmärgist ei olnud täielikult täidetud, kuid ei pidanud selle mõju oluliseks. Audiitorid tuvastasid siiski puudusi vahe-eesmärkide komisjonipoolses hindamises ja kutsuvad üles sarnaseid hindamisi tulevikus parandama. Audiitorid märgivad ka, et vastavus muudele ELi ja riiklikele eeskirjadele ei ole osa komisjoni hinnangust taaste- ja vastupidavusrahastu raames tehtavate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta ning seetõttu kontrollikoja arvamus seda ei hõlma. Nimetatud aspekti vaadeldakse eraldi tulevaste auditite käigus peale seda, kui komisjon on oma sellealase töö lõpule viinud. Ka vahe- eesmärkides sisalduvate reformide tõhusust käsitletakse pigem mõnes tulevastes eriaruannetes. Võimalikest tulevastest kohustustest koosnev ELi eelarve koguriskipositsioon suurenes 2021. aastal enam kui kaks korda – 131,9 miljardilt eurolt 277,9 miljardi euroni. See tulenes peamiselt 2021. aastal Euroopa taasterahastu paketi rahastamiseks emiteeritud võlakirjadest summas 91,0 miljardit eurot ja liikmesriikidele pandeemiast mõjutatud töökohtade säilitamiseks ja töötajate kaitseks eraldatud toetusrahade 50,2 miljardi euro suurusest kasvust. Audiitorid hoiatavad ka riskide eest, mida põhjustab ELi eelarvele Ukraina vastu peetav agressioonisõda. 2021. aasta lõpu seisuga oli Ukrainal mitmesuguste ELi programmide raames tagasimaksmata laene nominaalväärtusega 4,7 miljardit eurot. Lisaks on Euroopa Investeerimispank andnud Ukrainale 2,1 miljardit eurot laene, mis on tagatud ELi tagatistega. ELi eelarve täitmata kulukohustused 2021. aastal vähenesid (peamiselt viivituste tõttu pikaajalise eelarve 2021–2027 jagatud eelarve vormis hallatavate toetuste kasutamisel) ja moodustasid 2021. aasta lõpus 251,7 miljardit eurot (2020. aasta lõpus 303,2 miljardit eurot). Täitmata kulukohustuste kogumaht (k.a Euroopa taasterahastu kulukohustused summas 89,9 miljardit eurot) oli aga kõigi aegade suurim – 341,6 miljardit eurot. Kontrollikoda juhib tähelepanu sellele, et Euroopa 5 Vastupidine arvamus tähendab, et audiitorid on leidnud laialt levinud probleeme. Auditiarvamuse koostamiseks testivad audiitorid tehingute valimeid, et saada statistikal põhinevad hinnangulised andmed selle kohta, mil määral on ELi eelarve kulutused vigadest mõjutatud. Audiitorid võrdlevad hinnangulist veamäära 2% suuruse piirmääraga – selle ületamine tähendab, et kulutused sisaldavad olulisel määral vigu. 14 struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutamises 2014.-2020. aasta eelarvest on liikmesriigiti endiselt märkimisväärseid erinevusi. Kui näiteks Iirimaa, Soome ja Küpros olid ära kasutanud enam kui kolm neljandikku neile eraldatud vahenditest, siis kolm madalaima kasutusmääraga liikmesriiki (Horvaatia, Slovakkia ja Malta) olid ära kasutanud ainult veidi enam kui poole. Audiitorid osutavad oma aruandes komisjoni poolt 2022. aasta aprillis Ungarile saadetud kirjale, millega algatati menetlus, mis võib kaasa tuua liikmesriigi vastu õigusriigi põhimõtete rikkumise eest rakendatavaid meetmed. Komisjon ei avalikusta oma iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes, milles esitatakse põhiteave sisekontrolli ja finantsjuhtimise kohta, kuidas see kiri võib mõjutada Ungaris tehtud kulutuste korrektsust. Põhjalikum arutelu kontrollikoja aruande üle toimub järgmise aasta alguses, kui nõukogu on aruandega lähemalt tutvunud. Eeldatavalt veebruaris esitab nõukogu soovituse Euroopa Parlamendile 2021. aasta EL eelarve täitmise heakskiitmiseks. 9. Muud teemad Eesistuja kontrollib valmidust võtta vastu OECD üleilmse maksuleppe elluviimiseks vajalik ettevõtete miinimummaksu direktiiv. Teatavasti blokeeris kevadel selle vastuvõtmise Ungari. Veel on kavas regulaarne ülevaade finantsteenuste õigusaktide menetluse ja ülevõtmise seisust. 15
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel