Riigikogu
[email protected] Meie 04.10.2022 nr 4-1/7967-1
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule
küsimusele
Austatud härra Jaak Aab
COVID-19 kriis, millele viitate, oli äärmiselt erakordne sündmus nii riigi kui ka omavalitsuste
(edaspidi KOV) jaoks, kuna majandustegevus üle kogu riigi oli oluliselt takistatud ja seetõttu
oli vajalik riigipoolne tugi sealhulgas investeeringute abil majanduse elavdamiseks ning
inimeste toetamiseks. 2023. a administratiivseid piiranguid majandustegevusele ei ole ja nii
ei ole energiahindade tõusuga kaasnevad raskused ja COVID-d kriis oma ulatuselt kindlasti
võrreldavad ja seetõttu on erinevad ka riigi poliitikameetmed. Muuhulgas on valitsus ellu
viinud elektrituru reformi, mis vähendab oluliselt KOVide vajadust toetada oma elanikke
elektriarvete tasumisel. Samuti leevendab valitsuse ellu viidav lapsetoetuste ja perehüvitise
märkimisväärne tõus osaliselt lastega pere toimetulekut, vähendades KOVide kulukoormust
erinevate sotsiaaltoetuste maksmiseks.
Samuti juhin tähelepanu, et ainuüksi KOVide tulumaks suureneb 2023. a 160 mln eurot ja
jõuab 1,7 miljardi euroni. Samuti suurenevad üldhariduskoolide õpetajate palgad ning KOVid
saavad riigieelarvest palka saavate töötajate palgatõusu tõttu 50 mln eurot täiendavat
tulumaksu (sisaldub 160 mln sees). See võimaldab tõsta lasteaia õpetajate ja muude hariduse
ja kultuuri töötajate palkasid. Samuti on kavas toetada KOVe 10,43 mln euroga Ukraina
sõjapõgenike ja energiahindade kallinemisega toimetulemiseks. Lisaks on kavas anda KOV-
dele pikaajalise hoolduse korraldamiseks inimeste omaosaluse vähendamiseks 2023.a 39,2
mln eurot ja 2024.a 56,7 mln eurot (läbi tulubaasi). Pikaajalise hoolduse rahasid saab KOV
kasutada ka koduteenuste arendamiseks, millega kaasneb hooldust saavate isikute ringi
laienemine. Kindlasti ei ole ära unustatud KOVide investeeringuid. Euroopa Liidu
struktuurivahendite uuel perioodil saavad KOVid toetusi ca 80-100 mln eurot aastas.
Lisanduvad CO2 kvoodirahast investeeringud KOVide taristusse summas kokku 60-70 mln
aastatel 2023-2026. Kokkuvõttes annavad kõik mainituid lisavahendid, mida kokku on aastas
üle 300 miljoni euro, KOVidel keerulisi aegu üle elada kasvatades kohalike elanike tulusid,
omavalitsustele laekuvaid maksutulusid ja võimaldades teha nende arvel vajalikke
investeeringuid, maksta paku ja aidata abivajajaid.
Esitan vastused küsimustele:
1. Riigi eelarvestrateegia koostamisel taotles rahandusministeerium KOVidele
energiakulude kasvu leevendamiseks 13 mln eurot.
2. 2023. a riigieelarve eelnõus on ette nähtud 5,4 mln eurot energiakulude kallinemise
kompenseerimiseks. Jaotuspõhimõtted selguvad aasta lõpus.
3. Rahandusministeerium ei ole 2022. a esitanud Vabariigi Valitsuse reservi taotlust
KOVidele energiakandjate hinnatõusu leevendamiseks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
4. Õpetajate palgatõusuga seotud vahendid katavad õpetajate palgatõusu. Riigieelarves
kavandatud palgatõusud toovad omavalitsuste eelarvesse täiendavat tulumaksu laekumist
ca 50 miljonit eurot, mille kasutamisel on omavalitsus vaba. Pikaajalise hoolduse reformi
läbiviimiseks on kavandatud eraldada KOVidele 2023. a 39,2 ja 2024. a. 56,7 mln eurot.
Selle rahaga on võimalik ka koduteenuseid arendada. Vastav eelnõu on kohe jõudmas
Riigikokku.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Lisaadressaadid:
Riigikantselei
2