Agata Mazurkiewicz Teie 05.09.2022 nr
Euroopa Komisjoni konkurentsi comp(2022)5103056
peadirektoraat Meie 04.10.2022 nr 12.1-2/7958-1
[email protected]
HT.6262 Garantiiteatise hindamine
- teabenõue (Eesti vastused)
Austatud proua Mazurkiewicz
Palusite oma 5. septembri 2022 kirjaga teavet komisjoni teatise EÜ asutamislepingu artiklite
87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (ELT C 155, 20.6.2008, lk 10-
22) (edaspidi garantiiteatis) rakendamise kohta Eestis. Allpool on toodud vastused esitatud
küsimustele. Vastuste koostamisel andsid sisendi Maaelu Edendamise Sihtasutus ja Sihtasutus
Kredex (alates 2022. a uue nimega Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, edaspidi Kredex).
1. Palun esitage teave Eesti ametite ja asutuste kohta, kes annavad Eestis riiklikke,
piirkondlikke või kohalikke garantiisid. Palun kirjeldage ka mehhanismi, millega
tagatakse, et liikmesriigi tasandil on olemas ajakohastatud andmed liikmesriigi antud
garantiide kohta, sealhulgas seoses eri asutustega, kes vastutavad garantiimeetmete
andmise, haldamise ja järelevalve eest.
Eestis annavad garantiisid Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) ja Sihtasutus Kredex
(Kredex), kes on Eesti Vabariigi poolt asututud sihtasutused.
MES tagab ettevõtjate (VKEd) laene vastavalt käenduse toote tingimustele (vt täpsemalt
MESi veebilehelt).
Kredex tagab ettevõtjate laene vastavalt Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise
seadusele ja Kredexi juhatuse poolt kinnitatud laenukäenduse tingimustele (vt täpsemalt
Kredexi veebilehelt).
Eestis on tagatud andmete ajakohastamine garantii vormis antud abi kohta riigiabi ja vähese
tähtsusega abi registri (edaspidi RAR) kaudu. Vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3:
„Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjad on kohustatud registrile esitama andmed kogu nende
poolt antava riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta.“
Vastavad andmed on kättesaadavad Rahandusministeeriumi riigiabi veebilehel olevast
avalikust päringust RARi https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-
kinnisvara/riigiabi .
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Olete vastusetabelis 1 (Spreadsheet 1) toonud ka juhtumid, kus abi andjaks on
Kultuuriministeerium (SA.38391). Informeerime, et Kultuuriministeerium ei ole kunagi
garantiiteatist rakendanud ning selle alusel riigiabi andnud.
Selgitame, et Kultuuriministeerium meetme siseriiklik õiguslik alus on Vabariigi Valitsuse
26.09.2013. a määrus nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt
hüvitamise kord“, mille kohta tegi Euroopa Komisjon 28.07.2014. a lubava otsuse SA.38391.
Tegemist oli kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abiga, mis kiideti
heaks ELi toimimise lepingu artikli 107(3)(d) alusel (vt ka otsuse punkt 4).
Alates 01.05.2019 toimub meetme alusel rahvusvahelise näituse kahjuhüvitise maksmise
tagamine vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklile 53 (kultuuri edendamine ja
kultuuripärandi säilitamine). Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt
hüvitamise eesmärk on muuseumide tegevuse toetamine ning seeläbi kultuuri edendamine.
Seetõttu ei kajasta käesolev vastus Kultuuriministeeriumi abimeetme SA.38391 alusel antud
abi.
2. Palun kirjeldage üldiselt, kuidas Eestis algatatakse riiklik, piirkondlik või kohalik
garantii. Kes algatab tavaliselt taotlusmenetluse, kas laenuandja või laenuvõtja? Kas
taotlusprotsess on erinev sõltuvalt sellest, kas meede on kava, mis hõlmab
riskipositsioone mitme laenuvõtja suhtes, või üksikgarantii? Millised menetlused on
nende taotluste käsitlemiseks kehtestatud?
MES: Laenuvõtja pöördub laenutaotlusega krediidiasutuse poole ning krediidiasutus esitab
laenugarantii taotluse sihtasutusele. Sihtasutus ei anna üksikgarantiisid, vaid annab garantiisid
garantiikava alusel, mis põhineb garantiiteatisel (punkt 3.5) ja mille kohta on Euroopa
Komisjonile esitatud grupierandi teatis SA.62952 (abi oli võimalik anda kuni 31.12.2021,
komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikkel 14 alusel) ja põllumajandusliku grupierandi
teatis SA.41494 (abi antakse määruse (EL) nr 702/2014 artikkel 14 ja 17 alusel). Garantiide
andmiseks on sihtasutuse nõukogu kehtestanud Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ja
mittetulundussektori võlakohustuste käendamise korra (edaspidi garantiikava).
Kredex: Garantiitaotluse esitab sihtasutusele laenuandja. Standardtingimustele vastava laenu
ja laenusaaja puhul on laenuandjatel volitus sõlmida garantiileping sihtasutuse nimel.
Ülejäänud juhtudel hindab sihtasutus laenusaaja ja tehinguga seotud krediidiriske ning teeb
laenuandjale pakkumise või keeldub garantiist. Garantii andmisega võib kaasneda vähese
tähtsusega abi andmine.
3. Palun esitage vastusetabelis 1 üksikasjad ajavahemikul 2010. aasta jaanuarist kuni
2021. aasta detsembrini Eestis võetud garantiimeetmete kohta, nii nende kohta mis
sisaldasid abi, kui ka nende kohta, mille puhul abi ei antud. Nagu eespool märgitud,
tuleks välja jätta ajutise raamistiku või ajutise kriisiraamistiku alusel antud garantiid.
Palun märkige, kas tegemist oli üksikgarantiide või garantiikavadega, milline oli
laenude tinglik koguväärtus ja kui suur laenude tinglik väärtus oli tegelikult tagatud
jne.
Tabel sisaldab ainult teavet abi sisaldavate meetmete kohta. Palun kontrollige ja
vajaduse korral täiendage nende juhtumitega seotud teavet. Meetmete kohta, millega
abi ei antud, süstemaatilist aruandlust ei ole, seega ei saanud komisjon nende kohta
teavet lisada. Oleksime tänulikud, kui esitaksite kogu nõutud teabe.
Vastame küsimusele hiljemalt 5.12.2022.
2
4. Kas garantiisid on antud ka olemasolevatele laenudele?
MES: Sihtasutus on andnud ja annab garantiisid ka olemasolevatele laenudele.
Kredex: Sihtasutus annab garantiisid olemasolevatele laenudele ainult erandina.
a. Kui jah, siis milliseid meetmeid on Eesti võtnud, et vältida laenuandjale eelise andmist
(riigigarantiiga kaetud laenuga kaasnev risk on tõenäoliselt palju väiksem kui ilma
sellise garantiita laenu puhul)?
MES: Sihtasutus annab garantii olemasolevale laenule ainult tingimusel, et laenuvõtja jaoks
kohandatakse laenutingimusi paremaks. Näiteks pikendatakse laenu tagasimakse tähtaega või
vähendatakse laenuintresse jmt.
Kredex: 2007. a detsembris alanud finants- ja majanduskriisis tekkis olukord, kus
krediidiasutused ei olnud valmis ilma täiendava tagatiseta pikendama olemasolevaid laene ka
elujõulistele likviidsuspuudujäägiga klientidele või muutma selliste laenude
tagasimaksegraafikuid. Garantiid sai taotleda kuni 75% ulatuses laenusummast, mis
muudatuste tulemusel võrreldes olemasoleva lepingu tingimustega laenusaajale pikemaks
ajaks kättesaadavaks muutus. Hiljem on olemasolevatele laenudele antud tagatisi ainult
COVID-19 ajutise riigiabi raamistiku alusel.
b. Kas Eesti on andnud portfelligarantiisid? Kuidas põhjendatakse nende
kokkusobivust ja kuidas välditakse portfelli haldavale finantseerimisasutusele eelise
andmist
MES: Sihtasutus ei anna portfelligarantiisid.
Kredex: Sihtasutus ei anna portfelligarantiisid.
5. Kirjeldage meetodeid, mida kasutati teie kavades laenuvõtja krediidikvaliteedi
kindlaks tegemiseks.
a. Kas Eesti tugineb laenuandja antud krediidikvaliteedi hinnangule? Kui jah, siis kui
suur on nende garantiide protsendimäär (tagatud tinglike väärtuste osakaal), milles on
tuginetud laenuandja antud krediidikvaliteedi hinnangule?
b. Kas tagatud laenudele on antud garantiisid? Kui jah, siis kuidas võetakse
krediidikvaliteedi kindlaks määramisel arvesse tagatise maksumust? Kuidas tagatakse
tagatise täitmisele pööratavus ja asjakohane hindamine?
c. Kui Eestil on krediidikvaliteedi hindamise jaoks standardmetoodika, kuid teatavatel
juhtudel võidakse kasutada muid meetodeid, siis selgitage palun, millistel asjaoludel
võidakse standardmeetodist kõrvale kalduda, millised on kõrvalekaldumise põhjused ja
milline on konkreetne lähenemisviis erandite korral.
MES: Sihtasutus lähtub laenuvõtja krediidikvaliteedi kindlaks määramisel krediidiasutuse
poolt laenuvõtjale määratud krediidireitingust, kusjuures krediidiasutuse poolt määratud
krediidireiting peab põhinema rahvusvaheliselt tunnustatud krediidikvaliteedi määramise
metoodikal (st Standard and Poor’s või Fitch või Moody’se metoodikal).
3
Kredex:
a. Kredex tugineb käenduste väljastamisel nii enda kui panga riskireitingu mudelile, võttes
arvesse madalama reitingu. Kuni 520 tuhande euro suuruste garantiide väljastamiseks on
neljale suurimale pangale väljastatud volikirjad, mis võtavad arvesse panga riskireitingut. Nii
laenuandja enda kui Kredexi mudeli riskiklassid on võrreldud PD-määrade (probability
default) alusel ja seatud vastavusse garantiiteatise punktis 3.3 kasutatud S&P, Fitch ja
Moody’s riskiklassidega.
b. Reeglina on garantii saanud laenul ka laenusaaja enda antud tagatised olemas, Kredexi
garantiid kasutatakse tagatise puudujäägist tuleneva krediidiriski tasakaalustamiseks.
Arvestatakse nii tagatise likviidsust kui turuväärtust täitmisele pööramisel. Paremini tagatud
laenule antava garantii tasu on madalam kui nõrga tagatise puhul.
c. Kui laenutehing ja laenusaaja vastavad standardtingimustele ning laenuandjal on volikiri
garantiilepingu sõlmimiseks, lähtub garantii hinnastamine laenuandja krediidikvaliteedi
hinnangust, mis on võrreldav garantiide teatise punktis 3.3. toodud riskihinnangutega.
6. Kas kõik Eesti finantsvahendajad saavad kasutada garantiikavasid, et anda riigi poolt
tagatud laene? Kui ei, siis milliste kriteeriumide alusel valitakse pangad, kes saavad
garantiikavasid kasutada?
MES: Sihtasutus teeb koostööd ja tal on sõlmitud koostöölepingud garantiide andmiseks kõigi
Eesti Vabariigis tegutsevate krediidiasutustega.
Kredex: Sobiva finantsvahendaja kriteeriumid on määratud Ettevõtluse toetamise ja laenude
riikliku tagamise seaduses. Garantiikavasid saavad kasutada Eestis või teises Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutused või Eestis asutatud muud
Finantsinspektsiooni tegevusluba omavad krediidiandjad, Euroopa Keskpank või Euroopa
Liidu liikmesriigi keskpank või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013
krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja
määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artiklis 117
nimetatud mitmepoolsed arengupangad. Kui tagatakse liisingulepingust tulenevat kohustust,
võib riikliku tagatise saajaks olla ka Eesti või teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi
krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus, kes ise või kelle filiaal on
asutatud Eestis.
7. Kas on olemas mehhanism, millega tagatakse, et laenuvõtja saab võrrelda eri pankade
pakutavate tagatud laenude tingimusi? Teisisõnu, kas laenuvõtjal on võimalik valida,
milliselt finantsvahendajalt ta tagatud laenu võtab, et saada parimad tingimused? Kui
jah, siis kirjeldage mehhanismi, mille abil laenuvõtjad saavad valida vahendaja.
MES: Laenuvõtja valib ise, millise krediidiasutuse poole ta laenu taotlemiseks pöördub.
Laenuvõtja võib pöörduda ka mitme krediidiasutuse poole samasisulise laenutaotlusega.
Praktikas on ette tulnud olukordi, kus laenuvõtja on pöördunud laenu saamiseks mitme
erineva krediidiasutuse poole ning kõik need krediidiasutused on pöördunud garantii
saamiseks sihtasutuse poole ning sihtasutus on teinud kõigi taotluste osas positiivse otsuse.
Taolisel juhul ongi laenuvõtja valinud, millise krediidiasutuse käest ta laenu võtab ning
sihtasutus sõlmib garantiilepingu laenuvõtja poolt valitud krediidiasutusega. Sisuliselt toimub
krediidiasutuste poolt võistupakkumine ning laenuvõtja valib nendest laenupakkumistest enda
jaoks parima.
4
Kredex: Jah, laenuvõtjal on võimalik valida, milliselt finantsvahendajalt ta laenu võtab.
Garantii tingimused ei sõltu laenuandjast, vaid laenusaajast ja tehingu tingimustest.
Laenuandjate riskiisu erinevus, mis väljendub laenupakkumise tingimustes, võib samas
mõjutada ka garantii pakkumise tingimusi, kuid ei pruugi.
8. Kuidas Eesti tagab, et finantsvahendajale ei anta laenugarantii andmisel eelist?
Näiteks on mõned liikmesriigid rakendanud juhtimismehhanismi, mis tagab kooskõla
nõutavate garantiipreemiate ja tegeliku intressimäära vahel, mida laenuandja nõuab;
laenuandjate vaheline võistupakkumine tagatud laenu andmiseks võib samuti tagada
tegeliku intressimäära vastavuse turutingimustele (vt küsimus 7).
MES: Eelise andmine krediidiasutusele on välistatud esiteks põhjusel, et sihtasutus teeb
koostööd kõigi Eestis tegutsevate krediidiasutustega ning kõigil krediidiasutustel õigus
taotleda sihtasutuselt laenugarantiid. Teiseks lähtub sihtasutus garantiipreemiate määramisel
garantiiteatise punktis 3.3. sätestatud safe-harbour metoodikast ning kohaldab taolist
lähenemist ühetaoliselt kõigi krediidiasutuste suhtes. Kolmandaks kohustuvad kõik
krediidiasutused, kes sihtasutuselt laenugarantiid taotlevad kasutama rahvusvaheliselt
tunnustatud krediidikvaliteedi määramise süsteeme (st Standard and Poor’s või Fitch või
Moody’se süsteemi), mille alusel määratakse kindlaks laenuvõtja krediidikvaliteet ja
garantiipreemia.
Kredex: Sarnastel laenutingimustel on garantii tingimused samale laenusaajale sarnased.
9. Kui Eesti on teatanud komisjonile garantiiteatise punkti 3.4 kohasest meetodist
sellele heakskiidu saamiseks ja kasutab seda meetodit VKEde laenugarantiide puhul,
siis mis oli peamine põhjus, miks programmi safe-harbour preemiatest kõrvale
kalduti?
MES: Sihtasutuse garantiikava on koostatud garantiiteatise punkt 3.5 alusel. Garantiikava on
suunatud ainult VKE-dele ning sihtasutus lähtub garantiipreemiate määramisel garantiiteatise
punktis 3.3. nimetatud safe-harbour metoodikast ega kaldu sellest kõrvale.
Kredex: Otseselt garantiiteatise punkt 3.4 kohast teatist Kredex komisjonile esitanud ei ole.
Siiski on vähese tähtsusega abi kavades VKE-de puhul lähtutud garantiiga antava abi
brutotoetusekvivalendi määramisel garantiiteatise punktis 3.3 toodud safe harbour preemiate
ja tegelikult rakendatud preemia vahest, vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013.
10. Iga garantiikava kohta, mida rakendatakse garantiiteatise punkti 3.4 alusel ja mida
toetab komisjoni otsus, mis kehtis mis tahes ajal ajavahemikus 2017. aasta jaanuarist
kuni 2021. aasta detsembrini, palume teil esitada tabeli krediidikvaliteedi astmete kohta
(reitinguskaala astmed, riskiklassid), makseviivituse tõenäosuse vahemikud (kui need
on olemas), makseviivitusest tingitud kahjumäära eeldused (kui need on 5 olemas),
nende paigutus Moody, S&P või Fitchi reitinguskaalal ning garantii hinnakujundus igas
krediidikvaliteedi astmes.
Palun märkige, kas kava hõlmab VKEsid, suurettevõtteid või mõlemaid.
Kui eri liiki äriühingute või eri liiki laenude suhtes kohaldatakse erinevaid
hinnakujundusmeetodeid, esitage palun iga juhtumi kohta eraldi tabelid.
MES: Sihtasutus rakendab garantiikava, mis on vastu võetud garantiiteatise p 3.5 alusel (vt MESi
vastust küsimusele nr 9).
5
Kredex: Kredexil ei ole selliseid kavasid (abi antakse vaid vähese tähtsusega abina).
11. Iga sellise garantiikava puhul, mis on heaks kiidetud komisjoni poolt 2017. aasta
jaanuarist kuni 2021. aasta detsembrini kehtinud otsusega ja mille rakendamisel
kasutati garantiiteatise punkti 3.4 kohast arvutusmeetodit, soovib komisjon kindlaks
teha, kui tõenäoline on, et arvutatud garantiipreemiad vastavad turutingimustele, kui
neid võrreldakse tüüpiliste krediidiriski vahetustehingute või muude turuhindadega.
Esitage vastusetabelis 2 iga aasta kohta ajavahemikul jaanuar 2017 kuni detsember 2021
9
üksikasjad 20 suurima kõnealusel aastal antud üksikgarantiiga riskipositsiooni kohta ,
sealhulgas üksikasjalikud andmed laenude ja garantiide kohta. Peate teatama ainult
tehingutest, mille tinglik laenusumma on suurem kui üksmiljon eurot. Kui täidetud
tabelis on VKEdega seotud vähem kui kümme kannet, lisage palun täiendavad
garantiiga riskipositsioonid, kuni on lisatud vähemalt kümme VKEde riskipositsiooni
(välja arvatud juhul, kui puuduvad riskipositsioonid seoses tingliku laenusummaga, mis
on suurem kui üks miljon eurot).
Vastame küsimusele hiljemalt 5.12.2022.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
Riigihangete ja riigiabi
osakonna juhataja
Maris Kalda +3726113525
[email protected]
6