dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 4. oktoober 2022
Viit
1.4-1/7158-2
Registreeritud
4. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Ühisarveldused AS , Finantsinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2022
Vastutaja
Linda Lelumees (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.4-17158-2 04.10.2022 Väljaminev kiri.asice403 KB

Sisu (failidest)

Teie 06.09.2022 Ühisarveldused AS Meie 04.10.2022 nr 1.4-1/7158-2 [email protected] Pöördumine seoses FI poolt järelevalvetasu lõppmakse arvutamisega Austatud härra Riiner Pöördusite Rahandusministeeriumi poole küsimusega Finantsinspektsioonile makstava järelevalvetasu mahuosa arvutamise aluseks oleva täidetud maksetehingute kogusumma tõlgendamise kohta. Palute Rahandusministeeriumi seisukohta järgmises: 1. Kas maksetehingu täitmiseks saab seaduse sätte ja mõtte kohaselt lugeda ainult väljamineva makse tegemist või ka sissetuleva makse tegemist nagu tõlgendab seda Finantsinspektsioon? 2. Kas Rahandusministeerium peab õigeks ühe ja sama makse kahekordset maksustamist, st Finantsinspektsiooni poolt järelevalvetasu küsimist ühe makse pealt nii selle makse tegijalt (maksetehingu täitjalt) kui ka makse vastuvõtjalt? Selgitame, et tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest, saame anda selgitusi Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude, tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja Rahandusministeeriumi pädevuse kohta. Rahandusministeerium ei anna õigusabi. Vastame Teie kirjas esitatud küsimustele ulatuses, mis jääb selgitustaotluse piiridesse. Seejuures ei anna me hinnangut konkreetse järelevalvetasu suuruse ega Finantsinspektsiooni tõlgenduste kohta. Teie pöördumise asjaolude pinnalt saame aru, et väljamineva ja sissetuleva maksetehingu all peate silmas raha ülekandmist maksjalt saajale ning maksetehingu täitjana – maksja makseteenuse pakkujat ja makse vastuvõtjana – saaja makseteenuse pakkujat. Selgitame, et seadus ei määratle nn väljaminevat või sissetulevat maksetehingut. Võlaõigusseaduse tähenduses on rahaliste vahendite väljamaksmine, ülekandmine ja sissemakse käsitatav maksetehinguna, sõltumata selle aluseks olevast maksja ja saaja vahelisest õigussuhtest (võlaõigusseaduse § 709 lg 6). Maksejuhise korrektne täitmine raha ülekandmise korral maksjalt saajale näeb ette maksja maksekonto debiteerimist (ja saaja makseteenuse pakkujale edastamist) ning saaja makseteenuse pakkuja poolt saaja maksekonto krediteerimist vastavalt makseteenuse kasutaja maksejuhisele. Niisiis võib makseteenuse pakkuja kliendil olla nõue makseteenuse pakkuja vastu nii maksjana kui saajana. Seejuures, ei sõltu see sellest, kas maksjal ja saajal on maksekonto sama makseteenusepakkuja juures või mitte. Maksetehingu täitmine võlaõigusseaduse mõttes (võlaõigusseadus reguleerib makseteenuse lepingu poolte vahelisi õigussuhteid) ei määratle aga seda, kuidas Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 maksetehinguid arvestatakse ja kajastatakse makseteenuse pakkuja, sh makseasutuse aruandluses. Järelevalvetasu suuruse määramise aluseks on vastavalt makseasutuse aruannetes esitatud andmed. Makseasutus esitab aruandeid vastavalt rahandusministri 21.10.2010.a määrusele nr 54 „Makseasutuste omavahendite aruandluse kord, omavahendite minimaalsuuruse arvutamise põhimõtted ning aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise kord“. Rahandusministri määrusega täpsustatakse muu hulgas maksetehingu erinevaid liike ja avatakse nende sisu. Sama määruse kohaselt sissetulev maksetehing on maksetehing, mille algatajaks on maksja või makse saaja ja mis teostatakse sularaha sissemaksena aruandvasse makseasutusse ning väljaminev maksetehing on algatatud maksja või makse saaja poolt ja mis teostatakse sularaha väljavõtmisena aruandvast makseasutusest või raha ülekandena aruandvas makseasutuses avatud maksekontolt (§ 3 lõiked 2 ja 3). Finantsinspektsiooni järelevalvetasu arvutamise aluseks on aruandva makseasutuse esitatud andmed täidetud maksetehingute kohta kooskõlas eelnimetatud rahandusministri määrusega. Juhul, kui teil on küsimusi seoses aruandlusega täidetud maksetehingute kohta, sh aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra kohta, palume pöörduda selles küsimuses Finantsinspektsiooni poole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Evelyn Liivamägi finants- ja maksupoliitika asekantsler Lisaadressaat: Finantsinspektsioon Linda Lelumees 611 3550 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel