dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Riigivara otsustuskorras võõrandamisest ja kasutusse andmisest

Rahandusministeerium · 4. oktoober 2022
Viit
12.3-2/7381-2
Registreeritud
4. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
12.3 RIIGI KINNISVARA VALITSEMISE KORRALDAMINE
Sari
12.3-2 Kirjavahetus ja memod riigivara valitsemise, kasutamise ja võõrandamise eelnõude kooskõlastamise küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
12.3-2/2022
Vastutaja
Katrin Solvak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎12.3-27381-2 04.10.2022 Väljaminev kiri.asice572 KB

Sisu (failidest)

Margit Martinson Teie 15.09.2022 nr 13-6/22/4124 Keskkonnaministeerium Meie 04.10.2022 nr 12.3-2/7381-2 [email protected] Riigivara otsustuskorras võõrandamisest ja kasutusse andmisest Keskkonnaministeeriumi 15.09 kirjas palusite Rahandusministeeriumi seisukohta ja suuniseid selliste taotluste lahendamiseks, milles kohalik omavalitsus vajab maad oma ülesannete täitmiseks, kasutades selleks teise omavalitsuse territooriumi. Kirjas viidatakse Rahandusministeeriumi varasemale seisukohale, mis on välistanud riigivara võõrandamise juhul, kui KOV vara asub teise KOVi territooriumil. Soovitakse teada, millised on Rahandusministeeriumi hinnangul võimalikud alternatiivid taotluste lahendamiseks nii riigivara valitsejal taotleja suhtes (võõrandamine, piiratud asjaõigus, muu kasutusõigus) kui ka kohalikel omavalitsustel omavahel. Leiame, et enne, kui asuda alternatiive kaaluma, tuleks taas analüüsida põhivariandi paikapidavust antud olukorras. RaM 27.05.2015 kiri 12.3-2/06002-1 kirjas toodud tõlgendus on printsiibis õige, kuid küsitav on, kas see on kõigi juhtumite korral kontekstikohane ja põhjendatud. RVS § 33 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigivara, välja arvatud väärtpaberi võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada, kui vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Riigivara otsustuskorras võõrandamisel ja kasutusse andmisel tuleks keskenduda ennekõike küsimusele, kas vara kasutamine lähtub vara taotleva KOV ülesannetest (ja on osa KOV täidetava ülesande tervikust) ja mitte niivõrd asjaolule, kelle territooriumil ülesande täitmiseks vajalik vara asub. Üldise loogika järgi täidab KOV oma ülesandeid (teostab avalikku võimu) ennekõike enda territooriumil ja seda näitlikustavad ka mitmed sätted KOKSis (nt KOKS § 7 lõige 3, § 34 lg 4 § 36 lg 2). Täpsemalt sätestab KOKS § 7 lõige 3, et volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Samas, nii KOKS kui teised seadused ei käsitle kõiki ülesandeid tegelikult rangelt asukohapõhiselt, vaid teatud juhtudel on ülesanne oma olemuselt teenuse põhine.1 Riigikohus on nentinud sotsiaalteenuste osutamist käsitlevas kaasuses2, et KOVil ei ole kohustust korraldada sotsiaalteenuste osutamist neile registrijärgsetele elanikele, kes elavad mõne teise KOVü territooriumil, st kelle andmed ei ole registris õiged. Teisalt lubab KOV enesekorraldusõigus seda vajadusel siiski teha. Teatud ülesanded võivad ületada kohalike omavalitsuste piire (KOKS ei sea mingeid piirangud KOV 1 Ekspertarvamus „Kohaliku omavalitsuse kohustus teenuste tagamiseks oma territooriumil või oma elanikele“ (Mikk Lõhmus, 2020). 2 Riigikohtu 09.12.2019 otsus nr 5-18-7/8. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kokkulepetele näiteks piiriülese ühistranspordi või haridusteenuste osas). Samuti ei ole haruldane, et rõngasvalla vallamaja asub teise omavalitsuse (keskuslinna) territooriumil, kuna seeläbi on teenuse osutamine elanikele optimaalsem. Nii nagu KOKS ei välista võimalust kokkuleppel teise KOViga korraldada teenuste osutamist teise KOVi territooriumil, pole seaduses ka selget keeldu omada vara või omandit teise KOV territooriumil, mis annab vabaduse KOVile otsustada ülesande võtmise või vara omandamise üle vabatahtliku ülesande raames. Ehkki kinnis(vara) on alati seotud mingi kindla territooriumiga, ei pruugi KOV ülesanne seda alati olla, mistõttu ei ole põhjendatud igas olukorras vara omandamise õigust seostada kitsalt vaid vara asukoha KOV-iga. Asukohaga seotud kitsendusi ei sea otsesõnu ka RVS ega selle seletuskiri, vaid RVS sõnastus seab vara võõrandamise lubatavuse sõltuvusse üksnes KOV seadusest tulenevate ülesannete täitmise vajadusega. Kuigi KOKS ega RVS ei sea otsest välistust teise KOVi territooriumil vara omandamiseks, ei tähenda see, et kinnistu asukohajärgset valda kaasama ei peaks. Asukohajärgne vald on HMS § 11 lg 1 punkti 3 järgi puudutatud isikuks. Kuna ka riigivara otsustuskorras võrrandamine on haldusmenetlus, peab olema puudutatud või huvitatud isikule (KOV, kelle territooriumil üleantav omandiosa asub) ja kelle õigusi avatud menetluse korras antav õigusakt puudutab, anda õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Rahandusministeerium on jätkuvalt seisukohal, et eelkõige peavad KOVid sellised küsimused lahendama koostöös ja kaaluma, milline on kõige mõistlikum lahendus. Kui riigivara KOVile võõrandamine teise KOVi territooriumil on põhjendatud ning kooskõlas kehtiva planeeringuga, siis me ei näe takistust sellise tehingu vormistamiseks. Oleme soovi korral valmis asjaolude selgitamiseks kohtuma. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler Martin Kulp 611 3097 [email protected] Katrin Solvak 611 3046 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel