Margit Martinson Teie 15.09.2022 nr 13-6/22/4124
Keskkonnaministeerium Meie 04.10.2022 nr 12.3-2/7381-2
[email protected]
Riigivara otsustuskorras
võõrandamisest ja kasutusse
andmisest
Keskkonnaministeeriumi 15.09 kirjas palusite Rahandusministeeriumi seisukohta ja suuniseid
selliste taotluste lahendamiseks, milles kohalik omavalitsus vajab maad oma ülesannete
täitmiseks, kasutades selleks teise omavalitsuse territooriumi. Kirjas viidatakse
Rahandusministeeriumi varasemale seisukohale, mis on välistanud riigivara võõrandamise
juhul, kui KOV vara asub teise KOVi territooriumil. Soovitakse teada, millised on
Rahandusministeeriumi hinnangul võimalikud alternatiivid taotluste lahendamiseks nii
riigivara valitsejal taotleja suhtes (võõrandamine, piiratud asjaõigus, muu kasutusõigus) kui
ka kohalikel omavalitsustel omavahel.
Leiame, et enne, kui asuda alternatiive kaaluma, tuleks taas analüüsida põhivariandi
paikapidavust antud olukorras. RaM 27.05.2015 kiri 12.3-2/06002-1 kirjas toodud tõlgendus
on printsiibis õige, kuid küsitav on, kas see on kõigi juhtumite korral kontekstikohane ja
põhjendatud.
RVS § 33 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigivara, välja arvatud väärtpaberi võib tasuta või alla
hariliku väärtuse võõrandada, kui vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema
seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Riigivara otsustuskorras võõrandamisel ja
kasutusse andmisel tuleks keskenduda ennekõike küsimusele, kas vara kasutamine lähtub vara
taotleva KOV ülesannetest (ja on osa KOV täidetava ülesande tervikust) ja mitte niivõrd
asjaolule, kelle territooriumil ülesande täitmiseks vajalik vara asub.
Üldise loogika järgi täidab KOV oma ülesandeid (teostab avalikku võimu) ennekõike enda
territooriumil ja seda näitlikustavad ka mitmed sätted KOKSis (nt KOKS § 7 lõige 3, § 34 lg
4 § 36 lg 2). Täpsemalt sätestab KOKS § 7 lõige 3, et volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad
antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Samas, nii KOKS kui teised seadused ei käsitle
kõiki ülesandeid tegelikult rangelt asukohapõhiselt, vaid teatud juhtudel on ülesanne oma
olemuselt teenuse põhine.1 Riigikohus on nentinud sotsiaalteenuste osutamist käsitlevas
kaasuses2, et KOVil ei ole kohustust korraldada sotsiaalteenuste osutamist neile
registrijärgsetele elanikele, kes elavad mõne teise KOVü territooriumil, st kelle andmed ei ole
registris õiged. Teisalt lubab KOV enesekorraldusõigus seda vajadusel siiski teha. Teatud
ülesanded võivad ületada kohalike omavalitsuste piire (KOKS ei sea mingeid piirangud KOV
1 Ekspertarvamus „Kohaliku omavalitsuse kohustus teenuste tagamiseks oma territooriumil või oma
elanikele“ (Mikk Lõhmus, 2020).
2
Riigikohtu 09.12.2019 otsus nr 5-18-7/8.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kokkulepetele näiteks piiriülese ühistranspordi või haridusteenuste osas). Samuti ei ole
haruldane, et rõngasvalla vallamaja asub teise omavalitsuse (keskuslinna) territooriumil, kuna
seeläbi on teenuse osutamine elanikele optimaalsem. Nii nagu KOKS ei välista võimalust
kokkuleppel teise KOViga korraldada teenuste osutamist teise KOVi territooriumil, pole
seaduses ka selget keeldu omada vara või omandit teise KOV territooriumil, mis annab
vabaduse KOVile otsustada ülesande võtmise või vara omandamise üle vabatahtliku ülesande
raames. Ehkki kinnis(vara) on alati seotud mingi kindla territooriumiga, ei pruugi KOV
ülesanne seda alati olla, mistõttu ei ole põhjendatud igas olukorras vara omandamise õigust
seostada kitsalt vaid vara asukoha KOV-iga. Asukohaga seotud kitsendusi ei sea otsesõnu ka
RVS ega selle seletuskiri, vaid RVS sõnastus seab vara võõrandamise lubatavuse sõltuvusse
üksnes KOV seadusest tulenevate ülesannete täitmise vajadusega.
Kuigi KOKS ega RVS ei sea otsest välistust teise KOVi territooriumil vara omandamiseks, ei
tähenda see, et kinnistu asukohajärgset valda kaasama ei peaks. Asukohajärgne vald on HMS
§ 11 lg 1 punkti 3 järgi puudutatud isikuks. Kuna ka riigivara otsustuskorras võrrandamine on
haldusmenetlus, peab olema puudutatud või huvitatud isikule (KOV, kelle territooriumil
üleantav omandiosa asub) ja kelle õigusi avatud menetluse korras antav õigusakt puudutab,
anda õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu või
taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.
Rahandusministeerium on jätkuvalt seisukohal, et eelkõige peavad KOVid sellised küsimused
lahendama koostöös ja kaaluma, milline on kõige mõistlikum lahendus. Kui riigivara KOVile
võõrandamine teise KOVi territooriumil on põhjendatud ning kooskõlas kehtiva
planeeringuga, siis me ei näe takistust sellise tehingu vormistamiseks. Oleme soovi korral
valmis asjaolude selgitamiseks kohtuma.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Martin Kulp 611 3097
[email protected]
Katrin Solvak 611 3046
[email protected]
2