HIIUMAA VALD
PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS
Ametid, puudutatud isikud 03.10.2022 nr 8-4./16-6
ja asutused
Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine
(Suusamäe DP, Hausma k)
Tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 teavitame Teid võimalusest esitada Hausma külas
asuva Suusamäe kinnistu detailplaneeringu eelnõu kohta arvamust. Detailplaneeringuga on
võimalik tutvuda Pühalepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja Tempa küla Hiiumaa vald.
Kui Te ei ole 30 päeva jooksul arvamust avaldanud, eeldame, et Te ei soovi nimetatud
detailplaneeringu kohta arvamust avaldada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liili Eller
osavallavanem
Lisa: Hausma külas asuva Suusamäe kinnistu detailplaneering (DAGOpen OÜ töö nr 22-27)
Mai Julge 463 6845
[email protected]
_____________________________________________________________________________
Vallamaja tel: 463 6840
Tempa küla 463 6841
Hiiumaa vald e-post:
[email protected]
92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/
Reg nr 77000542
Reg. nr. 10058058
MTR – EP10058058-0001
Muinsuskaitseameti tegevusluba
E 15/2002
Tellija: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 22 - 27
Registrikood: 77000424
Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise otsus:
Hiiumaa vald Hiiumaa 92413 10. märts 2021. a. nr. 141
Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus:
......................................... 20........ a. nr. .........
Detailplaneeringu kehtestamise otsus:
......................................... 20........ a. nr. .........
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Vaade Suusamäe maaüksusele
Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets
/allkirjastatud digitaalselt/
Kärdla, september 2022. a.
KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539
TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK
HARJUMAA HIIUMAA
[email protected] www.dagopen.ee
2
KÖITE KOOSSEIS
1. SELETUSKIRI
1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 4
1.2 Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 4
1.3 Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus ............................................................................................ 6
1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 7
1.5 Planeeringu järgsete kruntide sihtotstarbed .................................................................................................... 7
1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................ 7
1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................................... 8
1.8 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 8
1.9 Tehnovõrkude koridorid ................................................................................................................................... 9
1.10 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................ 10
1.11 Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 10
1.12 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus ...................................................................................................... 11
1.13 Piirkonna turvalisus ........................................................................................................................................... 12
1.14 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 13
2. JOONISED
2.1 Asukoha skeem ................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 15
2.2 Tugiplaan .............................................................................M 1 : 500 ............................................................. 16
2.4 Põhiplaan ............................................................................ M 1 : 500 ............................................................. 17
3. LISAD
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 19
3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 21
3.3 Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 05. mai 2021. a. nr. 261 „Suusamäe detailplaneeringu koostamise
algatamine.“ ...................................................................................................................................................... 22
Lisa „Hausma külas asuva Suusamäe kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad.“ .................................. 24
3.4 Transpordiameti kiri 27. aprill 2021. a. nr. 7.1-2/21/7752-2 „Seisukohtade väljastamine Hausma küla
Suusamäe kinnistu detailplaneeringu koostamiseks.“ ...................................................................................... 28
3.5 Hiiumaa Vallavalitsuse 14. mai 2021. a. kodulehe väljavõte „Hausma küla Suusamäe kinnistu
detailplaneeringu koostamise algatamine.“ ..................................................................................................... 30
3.6 Hiiumaa vald Pühalepa Osavalla Valitsuse kiri 18. mai 2021. a. nr. 8-4./19 „Teade Hausma küla Suusamäe
kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta.“ ................................................................................................. 31
3.7 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused & Teated väljavõte 18. mai 2021. a. ............................................................... 32
3.8 Ajalehe „Hiiumaa Teataja“ Juuni 2021 nr 41 väljavõte 26. mai 2021. a. .......................................................... 33
3.9 Hiiumaa vald Pühalepa Osavalla Valitsuse e-kiri 30. september 2022. a. „Suusamäe DP eskiislahendus
(Hausma k. Hiiumaa v. Hiiu mk.).“ .................................................................................................................... 34
4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE
NIMEKIRI
4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 35
4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 35
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
3
5. KOOSKÕLASTUSED
5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 37
5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 38
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
4
1. SELETUSKIRI
1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA
1.1.1 Detailplaneeringu planeeringuala asukoht ja suurus
Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Hausma külas asuvat Suusamäe maaüksust, katastritunnusega
63901:001:0888, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 3.09 ha ja registriosa nr. 1216833.
1.1.2 Detailplaneeringu eesmärgid
Planeeringu eesmärgiks on muuta kehtivat Suusamäe kinnistu detailplaneeringut muutes hoonestusalade asukohti,
määrata krundile ehitusõigus teenindushoone, hooldustehnika hoidmise hoone ja kämpingute rajamiseks,
ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks
vajaminevate koridoride määramine, seiklusraja ja rattasõidu õpperaja asukoha määramine.
1.2 LÄHTESITUATSIOON
1.2.1 Lähtematerjali loetelu:
1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.).
2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2017. a.).
3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.).
4. Lennundusseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 1999. a.).
5. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10. mai 2004. a.).
6. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.).
7. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. oktoober 2019. a.).
8. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65).
9. Pühalepa valla keskosa üldplaneering (Pühalepa vallavolikogu otsus 27. aprill 2010. a. nr. 60).
10. Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 05. mai 2021. a. nr. 261 „Suusamäe detailplaneeringu koostamise algatamine.“
Lisa „Hausma külas asuva Suusamäe kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad.“
11. Transpordiameti kiri 27. aprill 2021. a. nr. 7.1-2/21/7752-2 „Seisukohtade väljastamine Hausma küla Suusamäe
kinnistu detailplaneeringu koostamiseks.“
12. Hadwest OÜ poolt 21. oktoober 2021. a. koostatud "Suusamäe kü topo-geodeetiline uurimistöö" topo-
geodeetiline uurimistöö plaani M 1 : 500, töö nr. T-21-291.
13. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.
1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus
Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, september 2022)
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
5
Suusamäe maaüksus asub Hausma külas riigitee 12110 Lennujaama tee kõrval, Kärdla lennujaama lähedasel maa-alal.
Maaüksus piirneb läänest, põhjast ja idast Kärdla metskond 30 maaüksusega (tunnus 63901:001:1217, sihtotstarve
maatulundusmaa 100%, pindala 91.45 ha) ja lõunast 12110 Lennujaama tee maaüksusega (tunnus 63901:001:4440,
sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 3.22 ha).
Maa-ameti andmetel on Suusamäe maaüksuse kõlvikuline koosseis detailplaneeringu algatamisel: looduslik rohumaa 0.72
ha, metsamaa 1.81 ha ja muu maa 0.56 ha.
Suusamäe maaüksus on hoonestamata, maaüksusel on rajatud erimevad spordi- või puhkerajatised ja tehnovõrgud.
Ehitisregistri andmetel on maaüksusel disc-golfi rada (ehitisregistri kood 220674319, ehitisealune pind 1000 m², pikkus
1000.0 m, laius 1.0 m), välikäimla (ehitisregistri kood 221347627, ehitisealune pind 1.2 m², maht 3.6 m³), venitussein
(ehitisregistri kood 220841357, ehitisealune pind 43 m²), Paluküla suusaradade valgustus ja kunstlume tootmise
elektrivarustus (ehitisregistri kood 221315976, ehitisealune pind 750 m²), veetrass (ehitisregistri kood 221315022, pikkus
800 m) ja maastikusõidu õpperada (ehitisregistri kood 221391054, ehitisealune pind 300 m², pikkus 330 m, laius 2 m).
Planeeringualal on varem kehtestatud Happy House OÜ „Pühalepa vald, Hausma küla, Suusamäe kinnistu detailplaneering“.
Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi põhjustavad Suusamäe maaüksusel kitsendusi: geoloogiline uuringu ala (Hiiumaa
üldgeoloogiline kaardistamine, tunnus U1073), JK54320 elektrimaakaabelliin ja elektripaigaldise kaitsevöönd (tunnus
MKL290351063), III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Orchis militaris (hall käpp) (tunnus KLO9304287), III
kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) (tunnus KLO9304219), III kategooria
kaitsealused liigid ja kivistised: Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) (tunnus KLO9304166), avalikult kasutatava tee nr.
12110 kaitsevöönd (id 6876165), geodeetilised märgid nr. 7732 ja geodeetilise märgi kaitsevöönd (id 6216619).
Kaitsevööndites teostatavad tegevused tuleb kooskõlastada vastavate ametiasutustega.
Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne
nendega. Keskkonnaregistri andmetel on alal tõenäosus viie III kaitsekategooria taimeliigi (hall käpp, tumepunane neiuvaip,
rohekas käokeel, harilik käoraamat, siberi võhumõõk) esinemiseks.
Planeeringualal ei asu kaitse- ega hoiualal, samuti ei kuulu Natura 2000 võrgustiku aladele. Lähim kaitseala (Väinamere
hoiuala (Hiiu), registikood KLO2000340) asub ca 2,1 km kaugusel kirdes Hiiessaare küla suunal, mille tõttu eeldatav mõju
kaitsealale puudub.
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub planeeringuala „Kärdla - Hausma - Heilo ” II klassi väärtuslikul maastikul,
kus tuleb järgida seal kehtivaid maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldiseid kasutustingimusi ja üldiseid
hooldussoovitusi.
Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneering 2030+ kohaselt tervikuna rohelise võrgustiku tuumalal, kus tuleb
arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega.
Suusamäe maaüksus asub Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule asub planeeritav
maaüksus Hausma külas detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, kus üldplaneeringu järgi maa-ala juhtotstarve on
puhke- ja virgestusmaa. Koostatud detailplaneeringu kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas.
Detailplaneeringuga ei kavandata planeerimisseaduse § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus
keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.
Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel asub planeeringuala osaliselt Paluküla lubjakivimaardla maa-alal,
registrikaart nr. 436 (tehnoloogilise lubjakivi aktiivse reservvaru 1. plokk ja passiivse reservvaru 2. plokk).
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei halvenda olemasolevat olukorda maavara kaevandamisväärsena säilimise ega
maavaravarule juurdepääsu osas.
Planeeringuala asub ligikaudu 1,16 km kaugusel Kärdla lennuväljast ja paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt lennusektori
koonilisel piirangupinnal.
1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal
1.2.3.1 Kehtivad piirangud:
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kärdla - Hausma - Heilo (II klass) väärtuslik maastik;
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku tuumala;
- III kategooria kaitsealused liigid: Orchis militaris (hall käpp) (tunnus KLO9304287);
- III kategooria kaitsealused liigid: Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) (tunnus KLO9304219);
- III kategooria kaitsealused liigid: Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) (tunnus KLO9304166);
- Maantee kaitsevööndi piir (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m);
- 0,4 kV maakaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m);
- Geodeetiline märk nr. 7732 (kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest).
- Paluküla lubjakivimaardla, keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr. 436 (tehnoloogilise lubjakivi aktiivse
reservvaru 1. plokk ja passiivse reservvaru 2. plokk).
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
6
1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:
1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted.
2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded.
3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on
reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel.
4. Arendusega ei tohi minna vastuollu Lennundusseaduse § 352 „Lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevused“.
5. Kärdla - Hausma - Heilo (II klass) väärtuslikul maastikul kehtivad Hiiu maakonnaplaneering 2030+ sätestatud
väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja hooldussoovitused.
6. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude
omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks.
7. Maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks.
8. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust,
projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest.
1.3 ÜLDPLANEERINGUST TULENEVATE TINGIMUSTE KIRJELDUS
Planeeringuala asub vastavalt Pühalepa vallavolikogu 27. aprill 2010. a. otsusega nr. 60 kehtestatud Pühalepa valla keskosa
üldplaneeringule osaliselt detailplaneeringu kohustusega hajaasustusalal, juhtotstarbega puhke- ja virgestusmaa.
Pühalepa valla eesmärgiks on sotsiaalse infrastruktuuri arendamine vastavalt asustustihedusele ning luua tingimused, kus
elanikel oleks võimalik saada vajalikke sotsiaalteenuseid ja tunda ennast valla ühtses sotsiaalses ruumis turvaliselt.
Üldkasutatava alana on üldplaneeringuga reserveeritud ka Paluküla suusarada Hausma külas.
Puhkealad on piirkonnad, mis on looduslikult sobivad puhkeotstarbeks ning mida arvestatav hulk inimesi (nii kohalikke kui
turiste) kasutab puhkamiseks, taastumiseks, liikumisharrastusteks jne. Puhkealana võib vaadelda kogu valda.
Looduslähedane hajaasustusega maastik omapäraste pinnavormidega ja rikkaliku taimestikuga on huvipakkuv.
Arvestades, et metsad on turismi ja puhkemajanduse seisukohalt väga olulised alad, on maakonna planeeringus ära
märgitud puhkemajanduslikult olulised metsad suuremate asulate ja puhkerandade ümbruses, kus prioriteediks ei seata
mitte metsa majanduslikku tootlikkust, vaid selle kujundamist atraktiivseks inimeste tervise taastamise kohaks.
Detailplaneeringu kohustusega aladel ja ka aladel, mis jäävad väljapoole detailplaneeringu kohustust, tuleb jälgida järgmisi
ehitusprintsiipe ning kohustusi:
- Ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt (st. mitte alla) detailplaneeringu kohustusega alal (reserveeritud
maa-alad, ranna ja kalda piiranguvööndis asuvad alad, tiheasustusalad) 0,5 ha ja kohustuseta alal 1 ha;
- Minimaalne lubatud elamukrundi pindala väärtuslikul maastikul kehtestatakse detailplaneeringute alusel ja selleks
on 1 ha;
- Merega piirnevatel kruntidel peab olema ehitusõiguse taotlemiseks rannal vähemalt 70 m krundi laiust;
- Lubatud üksikelamu kõrgus planeeritaval alal on kuni 9,0 m (harjajoone kõrgus olemasolevast maapinnast);
- Elamukrundi rajamisel metsaalale tuleb krundil olevast metsaalast vähemalt 50 % säilitada;
- Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel peab eelistama naturaalseid materjale. Vältida imiteerivaid materjale;
- Kohtades, kus see on võimalik soovitatakse majadegruppide omavaheliseks kauguseks tagada 100 m;
- Olemasolevates elamupiirkondades tuleb hoonete rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse
piirkonna ehituslikest traditsioonidest.
Detailplaneeringuga täpsustatakse üldplaneeringuga planeeritud maa-ala kasutus- ja ehitustingimusi.
Planeeringualal ei soovitata kasutada ehitusaladena praegusi häid ja perspektiivseid põllumaid ning metsamaid. Ei soovitata
ehitamist ka liigniisketel rannaaladel, niitudel ja teistel kõrge väärtusega looduskooslustel.
Arvestades asjaolusid, et planeeritud maaüksus on juba varasemalt kasutuses puhke- ja spordirajatise maana, ei asu
väärtuslikul põllumaal või heal metsamaal ning hoonestusalad on kavandatud hõredamale madalhaljastusega maa-alale.
Nimetatud tingimustega on arvestatud ka kehtivas detailplaneeringus. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on
ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused määratud üldplaneeringut arvestades ja järgitakse üldplaneeringus toodud
põhimõtteid. Detailplaneeringuga ei muudeta valla üldplaneeringut.
1.3.1 Olemasolevad detailplaneeringud:
Suusamäe maaüksus jääb alale, kuhu on varem kehtestatud Happy House OÜ „Pühalepa vald, Hausma küla, Suusamäe
kinnistu detailplaneering“, mille eesmärgiks oli muuta Pühalepa Vallavolikogu 20.06.2006 otsusega nr 85 kehtestatud
Suusaraja laienduse detailplaneeringut, muutes kinnistu ehitusala, suurendades lubatud ehitiste arvu ja kavandades
Suusamäe kinnistule seiklusraja. Detailplaneeringut ei ole realiseerima hakatud.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
7
1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM
Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega.
Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal,
kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus.
Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja
värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid.
Planeeritud ühe ehitusõigusega krundi hoonete kompleks, 1 teenindushoone, 1 kõrvalhoone ja kuni 5 kämpinguhoonet, on
lubatud kavandada maksimaalselt kuni 600 m2 ehitisealuse pindalaga vastavalt põhiplaanile. Planeeritud teenindushoone ja
kõrvalhoone maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m ja kämpinguhoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 5,0 m.
Maaüksusel paiknevad olemasolevad osad disc-golfi rajad, kelgumägi, suusaraja osa ja jalgratta maastikusõidu õpperada.
Nimetatud radade muutmisel ei ole vaja täiendavat detailplaneeringu koostamise kohustust.
Kavandatud krundi hoonestusala võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale,
kohalikke ehitusviise ja tavasid. Samuti säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestatud ala
ümber. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil.
Suusamäe maaüksus asub Kärdla lennuvälja lähiümbruse sisemises horisontaalpiirangupinnas. Nimetatud pinna kõrgus
maaüksuse kohal on 16-20 m. Kavandatavad kuni 8 meetri kõrgused hooned lennuohutust ei mõjuta. Transpordiamet on
planeeringu koostamise käigus palunud tagada, et maaüksusele hoonete rajamise käigus kasutatava ehitustehnika kõrgus ei
ületaks 24 meetrit arvestatuna maapinnast.
Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteiner, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde.
Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse
omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb
jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu.
1.5 PLANEERINGU JÄRGSETE KRUNTIDE SIHTOTSTARBED
Pos. Pindala Planeeritav detailplaneeringu
Planeeritava krundi nimi ha Planeeritav katastri sihtotstarve
nr. sihtotstarve
1. Suusamäe 3,09 Puhke- ja spordirajatise maa, PS 100% Ühiskondlike ehitiste maa 100%
1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED
Detailplaneeringu põhiplaanil on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et
planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele.
Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala, võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned. Hoonete täpne kuju ja
suurus määratakse arhitektuurse ehitusprojektidega.
Põhiplaanil toodud uute hoonete paigutus on illustreeriva eesmärgiga ning ei märgi hoonete lõplikku asukohta. Täna ei ole
teada täpsemalt uue hoonestuse arhitektuurne lahendus, sellepärast on määratud hoonestuse projekteerimiseks suurem
hoonestusala, et tagada vabam arhitektuurne loomingulisus ning uute hoonete paigutamise võimalus hoonestusalal.
Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii ehitisteatise kui ehitusloa kohustuslikele hoonetele, mille
ehitisealune pindala on suuremad kui 20 m². Lubatud on alla 20 m² väikehoonete püstitamine ainult eluhoonete
teenindamiseks. Alla 20 m² väikehooneid võib püstitada väljapoole planeeritud hoonestusala, aga nende püstitamise
asukoha valikult peab kinni pidama riigitee kaitsevööndist, tehnovõrkude kaitsevöönditest, tuleohutuse kujadest jm.
Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud suurim suletud brutopind on kõikide hoonete kõigi lubatud korruste
suletud brutopindade summa. Samuti on määratud kõikide hoonete 1. korruse lubatud suurim suletud brutopindade
summa.
1.6.1 Planeeritud Positsioon 1 krundi (Suusamäe maaüksus) ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 7 (1 teenindushoone, 1 kõrvalhoone ja 5 kämpinguhoonet)
Lubatud suurim ehitisealune pind - 600 m²
Lubatud suurim suletud brutopind - 910 m²
sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 600 m²
Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m teenindushoone
- 8,0 m kõrvalhoone
- 5,0 m kämpinguhoone
Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/0
Katused: kalded - 5° - 45°
materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus-
lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puit
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
8
tüüp - pult- ja viilkatus
Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv
Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv
Piirdeaiad - kivi-, puit- ja võrkaed
1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD
1. Planeeringuala suurus - 3,09 ha
2. Planeeritud maaüksuse suurus - 3,09 ha
3. Ehitisealune pind kokku - 600 m2
4. Planeeritud maaüksusi - 1
1.8 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS
1.8.1 Veevarustus
Planeeritud hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud Kärdla metskond 30 (tunnus 63901:001:1217) maaüksusel
olemasoleva puurkaev-pumpla (keskkonnaregistri kood PRK0059832) baasil, mille ümbritseva pinnaveehaarde
sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. Tegevuse piiramine veehaarde sanitaarkaitsealal on sätestatud „Veeseaduse“ § 151.
Veevarustuse projekteerimisel lähtuda:
- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“.
- Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise
nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“.
1.8.2 Reoveekanalisatsioon
Maa-ameti kaardirakenduse 1:50000 geoloogilise baaskaardi põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub planeeringuala
põhjaveega kaitstus hoonestusalad kaitsmata alal. Keskkonnaministri 08. november 2019. a. määrus nr. 61 „Nõuded reovee
puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 8 lõike 1 punkt 4 sätestavad, kui heitvee juhtimine kaugel
asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult
põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes
kogustes, arvestades Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi: kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt
kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist.
Planeeritud hoonete kanaliseerimine on lahendatud heitvete juhtimisega läbi planeeritud bioloogilise omapuhasti
imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit
pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Bioloogilise omapuhasti kuja on vähemalt 10 m ja imbväljaku kuja on
vähemalt 10 m. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee
kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.
Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m
sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või
hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust.
Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega
lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme.
Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus.
Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda:
- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“.
- Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise
1
nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus “.
1.8.3 Soojusvarustus
Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla
kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib
kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid
kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu
eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.).
Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt
Keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu
ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
9
projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või
-augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu
ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning
puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist
kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse.
Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. kehtima hakanud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist.
1.8.4 Elektrivarustus
Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad elektrivõrgu tehnovõrgud: 0,4 kV maakaabelliin ja
kergliiklustee valgustuse 0,4 kV maakaabelliin.
Planeeringuala elektritoide on ette nähtud rajada olemasolevast liitumiskilbist. Liitumiskilp peab olema alati vabalt
teenindatav. Krundi sisesed jaotuskilbid on rajatud kergliiklustee ja parkimisala kõrvale. Täiendavate jaotuskilpide vajadus ja
asukohad selgitatakse välja edasise projekteerimise staadiumis.
Elektritoide liitumiskilbist hoonestuseni on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist
lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektidega.
Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi vajadusega alana. Elektrikaablite
planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite
kaitsetsoonidesse.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka
väljaspool planeeringuala kulgeva kaablite trasside tehnovõrguservituudi vajadusega alad.
Ehitusalale jäävad liinid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le
kirjalik taotlus.
1.8.5 Sidevarustus
Planeergualal siderajatised puuduvad. Maaüksusega piirneva riigitee põhja- ja lõunapoolses servas paiknevad side
maakaabelliinid. Planeerimislahendus sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei näe. Kaasaegsemate sideteenuste tarbimine
võimaldatakse mobiilsete seadmetega.
Alternatiivse lahendusena on lubatud sidevõrguga liitumise projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused
tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada piirkonnas opereeriva side ettevõtjaga.
Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga.
1.8.6 Sajuveed ja vertikaalplaneerimine
Planeeritud kruntide hoonete ümbrus ja planeeritud parkimiskohad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus
või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatavate projektjoonistega. Krundi hoone lähiümbruse
maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +15,6 m.
Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale krundi haljasalale.
Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimis-ala ulatuses.
Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades selle kruusa ja dreenliivaga.
Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus.
1.9 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID
Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -
rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või
elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade
eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või
nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.
Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult
valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada
vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
10 kV maakaabelliini ja 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt
piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Side ehitise kaitsevööndi mõõtmed mõlemal pool sideehitist on 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast
sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
10
välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast.
Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele
„Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted.
1.10 TULEKAITSE ABINÕUD
Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a.
määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01. märts 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist.
Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse
seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on teenindushoonel IV kasutusviis ja
kämpinguhoonel II kasutusviis.
Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast
tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi
hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.
Vastavalt Eesti standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” on kahe
hoone vaheline minimaalne kuja 8 m, v.a. juhul kui tule leviku piiramine on tagatud ehituslike või muude abinõudega või
hoonetekompleksi osad on samast tuleohutusklassist, hoonete arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksile
kohalduvatest arvväärtustest ja neid saab lugeda tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavalt üheks hooneks.
Planeeritud krundi hoonestusaladeni tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada riigiteelt 12110 Lennujaama tee
olemasoleva mahasõiduga olemasolevat juurdepääsuteed ja parkimis-ala. Olemasoleva juurdepääsutee rekonstrueerimisel
tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg,
pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m.
Planeeringuala tulekustutusvesi saadakse Suusamäe maaüksusele (tunnus 63901:001:0888) ja Kärdla metskond 30
maaüksusele (tunnus 63901:001:1217) rajatud suusaraja lumekahurite veevarustusest, mis koosneb puurkaevust koos 2000
m³ veehoidlast, pumpadega ja ∅110Pe veetorustikest. Veehoidla asub planeeringualast ca 280 m kaugusel loode suunal,
veetorustik on planeeringuala lääne servas oleval suusarajal kõrval. Torustik on varustatud iga ca 100 kaugusel asuva maa-
aluste kaevudest veevõtukoha püstikute ja sulgarmatuuriga.
Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada 12110 Lennujaama teelt mahasõiduga olemasolevat juurdepääsuteed.
Veevõtukoha rajamisel tuleb arvestada Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonist
ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on
päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema
ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja
tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel.
Planeeritud tuletõrje veevõtukoha asukoht ning selle 200 m ulatusega teeninduspiirkond on näidatud Asukoha skeemil ja
Põhiplaanil.
Hoonetes tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele
veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused.
Uute hoonete projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne
päästekeskusega.
1.11 KESKKONNAKAITSENÕUDED
Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne
nendega.
Planeeringualal ei esine kaitstavaid elupaigatüüpe. Keskkonnaregistri andmetel on alal tõenäosus viie III kaitsekategooria
taimeliigi (hall käpp, rohekas käokeel, harilik käoraamat) esinemiseks. Kõik planeeringualale jäävad III kaitsekategooria
taimeliikide elupaigad on keskkonnaregistrisse kantud kunagise taimkattekaardi alusel, st. neid liike võib leiduda selles
piirkonnas alal, kus on säilinud liikidele sobivad kasvutingimused. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud III
kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi
säilimist selles elupaigas. Arvestades, et nimetatud III kaitsekategooria taimeliikide levikualad on antud piirkonnas oluliselt
laiemad planeeringualast, ei ohusta planeeringuga kavandatu III kaitsekategooria taimeliikide säilimist selles elupaigas.
Detailplaneeringu ala kattub Paluküla lubjakivimaardla (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 0436)
tehnoloogilise lubjakivi aktiivse reservvaru 1. plokiga ja passiivse reservvaru 2. plokiga. Detailplaneeringuga kavandatav
tegevus ei halvenda olemasolevat olukorda maavara kaevandamisväärsena säilimise ega maavaravarule juurdepääsu osas.
Ehitiste ehitamisel maardla alale peab arvestama Maapõueseadus 7. peatükis „Muud maapõue kasutamise viisid“
sätestatuga.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
11
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi kuulub planeeringuala „Kärdla - Hausma - Heilo” II klassi väärtuslike maastike
koosseisu ning seal kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised
hooldussoovitused:
- Kasutustingimused: Ala sobib suvilaehituseks. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade
kultuurmaad. Järgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned hoolikalt maastikku sobitada. Uute
madalpingeliinide tõmbamisel kasutada maa-alust kaablit.
- Hooldussoovitused: Hooldust vajab eelkõige tee ja ranna vaheline ala, kus tuleks harvendada männikuid ja kadastikke
ning võimalusel karjatada loomi, et säilitada vaateid merele. Võimalusel hoida kasutusel säilinud põllu- ja rohumaid
külades. Loometsi võiks majandada püsimetsana või vähemalt vältida >2 ha suurusi lageraieid.
Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt planeeringuala tervikuna rohelise võrgustiku tuumalal. Käesoleva
detailplaneeringu koostamisel on arvestatud rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega:
- Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste,
kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.
- Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi.
Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt. arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet,
kavandamisel.
- Metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud
aladel ei langeks alla 80%.
- Niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist.
Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja
niiskusrežiimi muutmine.
Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi
planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega.
Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna
elutegevuseks vajaliku väärtuse.
Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde
täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb
taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus.
Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest
mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“
ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra
normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut
(Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise
kohta esitatavad nõuded“).
Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad
jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus
tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata
taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja
värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale
juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide
esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket.
Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist
kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures.
1.12 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS
Planeeringuala külgneb riigiteega nr 12110 Lennujaama tee km 1,04-1,22. Riigitee 2020. a keskmine ööpäevane
liiklussagedus on 392 autot.
Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt
kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude
liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele.
Juurdepääsuna kasutatakse olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 1,197. Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt ei ole
planeeritud. Planeeritud kruntide juurdepääsuteed on näidatud Põhiplaanil.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
12
Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m. Riigitee kaitsevööndis on
keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh. on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee
kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Riigiteega
külgnevasse lõiku on planeeritud madalseiklusrada ning hooajalise kasutusega kämpingute ala, mis on planeeritud
minimaalselt 15 m kaugusele riigitee katte servast. Riigitee poolsesse külge on kavandatud piire, mille kaugus riigitee katte
servast on minimaalselt 8 m.
Parkimine on lahendatud planeeringualal krundi siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS
843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Bussidele on vabaparkimisena ette nähtud 2 kohta juurdepääsutee servas.
Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Riigiteel parkimist
ja tagurdamist ei ole ette nähtud.
Vastavalt „Juhis. Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohaselt on olemasoleva mahasõidu nähtavuse
tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurgad 5 x 230 m (5 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja 230 m
mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele vastavalt tegelikule olukorrale) teeäär. Nähtavuskolmnurgas ei tohi
paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel tuleb ette näha sellelt alalt tee äärte puhastamine. Erandina võib
nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Arendusega
seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada
(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.
Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal ja selle läheduses paiknevad olemasolevad ja planeeritud tehnovõrgud
ning muu asjakohane taristu. Uusi tehnovõrke koos nende kaitsevööndi ulatusega ei ole riigitee alusele maaüksusele
planeeritud. Kui peaks tulevikus tekkima vajadus rajada riigiteega ristuv, näiteks uus sidetrassi osa, siis tuleb see
projekteerida ja paigaldada kinnisel meetodil, nö. hülsstorustiku horisontaalse suundpuurimise teel.
Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.8.6 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida
riigitee alusele maaüksusele ega riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
Transpordiamet ei võta Planeerimisseaduse § 131 lõige 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks.
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, peab Arendaja arvestama olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest
põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) ning lennuvälja lähiümbruses kohatise keskmisest kõrgema
mürafooniga. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Atmosfääriõhu kaitse
seadus” alusel kehtestatud Keskkonnaministri 03. oktoober 2016. a. määrusele nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada
vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas Keskkonnaministri 16. detsember 2016. a.
määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1
toodud müra normtasemete tagamiseks.
Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi
planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik
1 1
(Ehitusseadustik § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik § 99 lõige
3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.
Planeeritavate kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud Planeeringu põhijoonisel. Juurdepääsuteed rajada
kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. Kruntide siseste teede
projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud
ulatuses rasketehnikale (kruntide teenindamiseks vajalik tehnika).
Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või haljastusprojektide lahendustele.
Maaüksuse omaniku ja arendaja kokkuleppel ja finantseerimisel kaaluda rajada tolmuvaba kattega teekatend. Tee
kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga, mis koostatud teede
projekteerimise tegevusluba omava isiku poolt.
Postkastid rajatakse vastavalt posti teenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele.
1.13 PIIRKONNA TURVALISUS
Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab
probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja
mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja
elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja
julgeolekupoliitika tulemus.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
13
Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on
peetud, et:
- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed,
- hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus),
- ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale,
- vajadusel oleks ehitusperioodil hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud,
- hoone ümbrus ja kogu maaüksuse territoorium oleks haljastatud ja korrastatud,
- hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.
1.14 PLANEERINGU REALISEERIMINE
Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning
kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Hiiumaa Vallavalitsusega.
Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud
osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku.
1.14.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:
1. Detailplaneeringu alusel võtab kohalik omavalitsus vastu korralduse, millega määratakse katastriüksuse piirid, pindala ja
sihtotstarve. Vastu võetud korralduse alusel viiakse sisse muudatused maakatastris.
2. Vajadusel seada krunti/maaüksust läbivale juurdepääsuteele reaalservituut teed kasutava krundi/maaüksuse kasuks.
3. Vajadusel seada krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude
valdajate kasuks.
4. Teede ja tehnovõrkude rajamine:
Teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine, projektide
kooskõlastamine.
Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine
toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate
projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja -
rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel.
Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku
finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini
ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse.
Võimaliku sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub maaüksuse omaniku
finantseerimisel ja sidevarustuse ettevõtte vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini
ulatuvad kaablid teenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole
kokku lepitud teisiti.
Veetorustike ning muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku poolt ja finantseerimisel.
Teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine.
Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad
takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale
mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel.
Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine.
Teedele ja tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine.
5. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud krundile (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):
Vastavalt Põhiplaanile on hoonestatav krunt Positsioon 1.
Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste
väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus.
Krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid,
töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine.
Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete
püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.
Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus).
Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist.
Ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.
Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või
kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
14
2. JOONISED
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
TINGMÄRGID
M 1 : 1 000 000
PLANEERITAV ALA
KÜLADE PIIR
KAUBANDUS-, TEENINDUS-
B JA BÜROOHOONE MAA
EV PERE- JA RIDAELAMU MAA
PERSPEKTIIVNE PERE- JA RIDAELAMU MAA
EV (Detailplaneeringu kohustusega ala)
KORTERELAMU MAA
EK 3 (number täpsustab korruste arvu)
ÜLDPLANEERINGU JÄRGSELT
MUNITSIPAALI TAODELDAVAD MAAD
TT TOOTMISMAA
PERSPEKTIIVNE TOOTMISMAA
TT (Detailplaneeringu kohustusega ala)
AA ÜLDKASUTATAVA HOONE MAA
200 m
PP PUHKE- JA VIRGESTUSMAA
HM PARKMETSA MAA
4 00
m HK KAITSEHALJASTUSE MAA
RIIGIMETS
200 m
MP PÕLLUMAJANDUSMAA
KUIVENDUSVÕRGUGA MAAD
VÄÄRTUSLIK MAASTIK, II KLASS
4 00
m
(Detailplaneeringu kohustusega ala)
HOIUALA
LL LENNUVÄLJA MAA
TUGIMAANTEE
KÕRVALMAANTEE/KOHALIK MAANTEE
200 m
VALLATEE
ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE
MAANTEE KAITSEVÖÖND
ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE
4 00 RIIGIMAANTEEDE SANITAARKAITSEVÖÖND
m
KÕRGEPINGE LIINID
ALAJAAM
TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT
PLANEERITUD TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT
VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKOND (400 m)
LK LUBJAKIVI KARJÄÄR
ARHITEKTUURIMÄLESTIS
KAITSTAV LOODUSE ÜKSIKOBJEKT
ETTEPANEK LOODUSE ÜKSIKOBJEKTI
KAITSE ALLA VÕTMISEKS
MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
2. Asukoha skeemi koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart nr. 6232 4 rasterkaart i ning Pühalepa valla keskosa
üldplaneeringu põhijoonis nr 2 kaarti M 1:10000.
3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Paluküla (II klass) väärtuslikul maastikul.
TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 22 - 27
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
JUHATAJA OBJEKT
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE
KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS
KUUPÄEV 30.09.2022. a. ASUKOHA SKEEM STAADIUM DP JOONISE NR. 1
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA PIIR
KATASTRIÜKSUSE PIIR
ASFALTKATTEGA TEE
KILLUSTIKUGA PINNATUD KATTEGA TEE
KRUUSAKATTEGA TEE
PINNASTEE
MULTŠIKATTEGA RADA
PUITAED
LIIKLUSMÄRK
DISCGOLFI KORV
DISCGOLFI TII-ALA
INFOTAHVEL
METS
ROHUMAA
KIVI
PUURKAEV
MAA-ALUNE VEETORUSTIK
VEETORUSTIKU MAAKRAAN
PEALÜLITIGA LIITUMISKILP
ELEKTRIKILP
0,4 KV KAABELLIIN
PROŽEKTORIMAST
ÜHE LATERNAGA TÄNAVAVALGUSTI
SIDE KAABELLIIN
KOHALIKU GEODEETILISE VÕRGU PUNKT
HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD
VALITUD HAJUSKÕRGUSED
MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
2. Tugiplaani koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 21. oktoober 2021. a. koostatud "Suusmäe kü topo-geodeetiline uurimistöö"
topo-geodeetiline uurimistöö plaani M 1 : 500, töö nr. T-21-291.
3. Koordinaadid L-E st 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 22 - 27
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
JUHATAJA OBJEKT
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE
KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS
KUUPÄEV 30.09.2022. a. TUGIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 2
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A1
KRUNTID E EHITUSÕ IGUS PÕHILISED AR HITEKTUURINÕUDED
Hoonete suurim Hoonete lubatud
Suurim
lubatud ehitise- Hoonete Krundi suurim suletud Parkimiskohtade arv
Krundi Hoonete suurim lubatud maa- Tule-
Olemasolevate alune pind (m )
2 suurim kasutamise Katusekalle, 2
brutopind (m ) Piirangud. Märkused
Pos nr. suurus lubatud kõrgus pealne/maa- püsivus-
kruntide aadressid lubatud arv sihtotstarve tüüp
(ha) maa- maa- (abs.) alune sh. norma- kavan- klass
krundil /osakaal % kokku
pealne alune korruselisus 1. korrusel tiivne datud
Suusamäe 1 3,09 600 0 7 PS / 100 Teenindushoonel 2/ 0 910 600 11 50 TP3 - Veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks;
ja kõrvalhoonel - Planeeritud krundi veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks;
8,0 (26,0), - Planeeritud omapuhasti ja imbväljak, kujad vastavalt 10 m ja 10 m;
kämpinguhoonel - 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
5,0 (24,6). - Välisvalgustuse 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
- Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m;
- Planeeritud riigimaantee külgnähtavus, laius tee servast on 16 m;
- Paluküla lubjakivi maardla, registrikaardi nr 436 (kood: MRD0000404);
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku koridor;
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne „Kärdla - Hausma - Heilo” (II klass) väärtuslik maastik.
Kokku 3,09 600 7 910 600 11 50
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA PIIR
KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
PLANEERITUD HOONESTUSALA
1 PLANEERITUD TEENINDUSHOONE VÕIMALIK ASUKOHT
2 PLANEERITUD KÕRVALHOONE VÕIMALIK ASUKOHT
3 PLANEERITUD KÄMPINGUHOONE VÕIMALIK ASUKOHT (alla 20 m² hoone)
RIIGI MAANTEE
OLEMASOLEV JUURDEPÄÄSUTEE JA PARKIMISE MAA-ALA
P LA
K EL N E ER OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE
M A GU M ITUD OLEMASOLEV KOOREPURU-MULTŠI KATE
A- A ÄE
LA VÕ I
M ALIK PLANEERITUD TEEKATENDI MAA-ALA LAIENDUS
p3 SA PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHAD SÕIDUAUTODELE
PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE
PLANEERITUD PIIRDEAIA RAJAMISE ETTEPANEK
PLANEERITUD KELGUMÄE MAA-ALA VÕIMALIK ASUKOHT
PLANEERITUD SUUSARAJA MAA-ALA VÕIMALIK ASUKOHT
PLANEERITUD MADALSEIKLUSPARGI MAA-ALA VÕIMALIK ASUKOHT
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS
OLEMASOLEV PUURKAEV
R =5 0m (veehaarde sanitaarkaitseala ulatus 50 m)
OLEMASOLEV VEETORU JA -KAEV
(kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)
PLANEERITUD KRUNDI VEETORU
(kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)
PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU
PLANEERITUD OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAK
(omapuhasti kuja on 5 m, imbväljaku kuja on 10 m)
OLEMASOLEV MAAPEALNE HÜDRANT
OLEMASOLEV 0,4 KV MAAKAABELLIIN
(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel)
PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV MAAKAABELLIIN
PLANEERITUD KRUNDI VÄLISVALGUSTUSE 0,4 KV MAAKAABELLIIN
OLEMASOLEV PROŽEKTOR
OLEMASOLEV VALGUSTI
PLANEERITUD VALGUSTI VÕIMALIK ASUKOHT
OLEMASOLEV MÕÕTKILP
2 8.9
OLEMASOLEV KRUNDI JAOTUSKILP
OLEMASOLEV VÄLISVALGUSTUSE LÜLITUSKILP
KRUNDI EHITUSÕIGUS OLEMASOLEV SIDE KAABELLIIN (kaitsevöönd on 1 m kaabli
keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni)
TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
PS PUHKE- JA SPORDI-
RAJATISE MAA
3 1.3
ROHELISE VÕRGUSTIKU KORIDOR
.9
22
2
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES VEEHAARDE HOOLDUSALA JA IMBVÄLJAKU VAHEMAA
(heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal lähemal kui 50 m)
KÕRGUS EHITISE- TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR
1 MEETRITES HOONETE
ALUNE ARV KRUNDIL (peab paiknema ehitise sissepääsust kuni 200 m kaugusel)
SUURIM PIND
KORRUSELISUS MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR
PARKIMIS- (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m)
P LA KOHTADE
R A T N E ER KRUNDI SUURUS
ARV ÕUES MAANTEE KÜLGNÄHTAVUSE PIIR
V Õ T A S Õ ITU D (projektkiirusel 80 km/h tee servast 16 m)
IM A I D "KRUNDI NIMETUS"
1 5.5
L IK U Õ JUHISE „RISTMIKE VAHEKAUGUSE JA NÄHTAVUSALA MÄÄRAMINE“
MA PPER 4 5.5 HOONESTUSALA SUURUS
5x230m KOHANE NÄHTAVUSKOMNURK
A-A AJA
LA
PK PRÜGIKONTEINERI VÕIMALIK ASUKOHT
A
p 14 S
1 p 9 SA
p3 SA
p 9 SA
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, TÖÖ NR. 22-27
p 9 SA 100% PS KOOSKÕLASTUSED:
p 6 SA
8,0 m 7 tk.
600 m² 1. 2.
2
10
.0 3,09 ha 50
"SUUSAMÄE"
Hoonestusalad kokku ca 2168 m²
3. 4.
5 .0
1 7.1
3
3
P LA
M A N E ER
1 1.5
V Õ D A L S ITU D
1 9.1
3
IM A E I K
L I K LUS 3
MA PAR
A-A GI 3
LA 3 5.3
MÄRKUSED:
16.0
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
1 0.0
3 0.0
ST
EE S ERVA 5x230m 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega .
TA VU S 16 m T NÄHTAVUSKOLMNURK
K ÜL GN ÄH 16 0m 3. Põhiplaani koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 21. oktoober 2021. a. koostatud "Suusmäe kü topo-geodeetiline uurimistöö"
OLMN URK 5x
N ÄH TA VU SK topo-geodeetiline uurimistöö plaani M 1 : 500, töö nr. T-21-291.
1 4.9
4. Koordinaadid L-E st 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
1 0.0
1 5.0
TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 22 - 27
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
JUHATAJA OBJEKT
8.0
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE
KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS
KUUPÄEV 30.09.2022. a. PÕHIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 3
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A1
18
3. LISAD
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 19
FOTO 1: Vaade Suusamäe maaüksusele lõuna poolsest nurgast riigiteelt põhja suunas.
FOTO 2: Vaade Suusamäe maaüksuse kagupoolsest nurgast edela suunal.
FOTO 3: Vaade Suusamäe maaüksuse parklale lõunapoolsest nurgast põhja suunal.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 20
FOTO 4: Vaade Suusamäe maaüksuse kelgumäele idapoolsest metsa nurgast lääne suunal.
FOTO 5: Vaade Suusamäe maaüksuse põhjapoolsest nurgast lõuna suunal.
FOTO 6: Vaade Suusamäe maaüksuse keskosale kergliiklusteelt kirde suunal.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 21
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
Lisa
Hiiumaa Vallavalitsuse
05.05.2021 korraldusele nr 261
Hausma külas asuva Suusamäe kinnistu
detailplaneeringu lähteseisukohad
1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid
1.1. Hiiu maakonnaplaneering
1.2. Pühalepa valla keskosa üldplaneering
1.3. Transpordiameti 27.04.2021 kirjas nr 7.1-2/21/7753-2 esitatud lähteseisukohad
2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus
Detailplaneeringu alana mõistetakse Suusamäe katastriüksust (vt joonis 1).
Planeeringuala andmed:
Katastritunnus 63901:001:0888
Planeeritava katastriüksuse suurus 3,09 ha
Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve üldkasutatav maa 100%
Kinnistusraamatu registriosa nr 1216833
Hoonestus puudub
Planeeringualal kehtiv detailplaneering Suusamäe
Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud Piloodi, Kura, Laasi
Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot)
Suusamäe kinnistu detailplaneeringuala
Planeeringualale on olemasolev juurdepääs riigimaanteelt (12110 Lennujaama tee)
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel elektrimaakaabelliin (JK54320),
uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine), geodeetilise märgi (7732) kaitsevöönd,
avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (12110 Lennujaama tee), III kategooria kaitsealused
taimeliigid.
Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu järgi asub Suusamäe katastriüksus detailplaneeringu
kohustusega puhke- ja virgestusmaal, II klassi väärtuslikul maastikul. Suusamäe katastriüksus
asub Paluküla lubjakivimaardla prognoosvaru alal. Üldplaneeringuga on määratud
minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha.
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala II klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla-
Hausma-Heilo ranniku- ja metsamaastik).
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel paikneb Suusamäe
kinnistul ulatuslikult III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht.
3. Planeeringu eesmärk
Planeeringu eesmärgiks on muuta kehtivat Suusamäe kinnistu detailplaneeringut muutes
hoonestusalade asukohti, määrata krundile ehitusõigus teenindushoone, hooldustehnika
hoidmise hoone ja kämpingute rajamiseks, ehitustingimuste määramine, liikluse ja
parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride
määramine, seiklusraja ja rattasõidu õpperaja asukoha määramine.
4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks
4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga ei kavandata katastriüksuse jagamist.
4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega, Transpordiameti nõuetega ja
riigimaantee olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega. Maa
kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga.
4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule
sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete
määramisel arvestada, et:
• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe
põhimõttest
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida
imiteerivaid materjale
• hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest
traditsioonidest.
Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga
4.4. Liikluskorralduse määramine
Juurdepääsuna kasutada olemasolevat juurdepääsu riigimaanteelt. Krundile planeerida
minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv.
4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine
Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga ning lähedusest
tingitud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Planeeringuga näha ette tingimused
jäätmekäitluse ja piirete osas.
4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine
Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse
võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega,
paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega.
Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või
planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt
ettevõttelt.
4.7. Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest
dokumentidest ja normidest.
4.8. Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.
4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.10. Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse
määramine
Vajadusel koostada kitsenduste kaart.
5. Detailplaneeringu koostamine
5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Pühalepa Osavalla Valitus. Detailplaneeringu
koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi
planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.
Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:
Tegevus Aeg
Detailplaneeringu algatamine ja § 130 kohase halduslepingu sõlmimine mai 2021
juuni 2021-
Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine november
planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt 2021
Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine vallavalitsusele ülevaatamiseks ning november
vajalike paranduste sisseviimine 2021
detsember
2021-jaanuar
Detailplaneeringu kooskõlastamine ametiasutuste ja võrguvaldajatega 2022
veebruar-aprill
2022 (avalik
Detailplaneeringu vastuvõtmine vallavalitsuse poolt ning avaliku väljapaneku väljapanek
käigus ettepanekute ja vastuväidete kogumine ning avaliku arutelu vähemalt 14
korraldamine päeva)
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste
sisseviimine detailplaneeringusse mai 2022
Planeeringu kehtestamine vallavalitsuse poolt, kui ei ole tekkinud olulisi huvide
konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid juuni 2022
5.2. Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019
määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud
nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud
informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:
• Seletuskiri
• Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste
vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise
planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M
1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või
M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale.
Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning
perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad
krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus
• Ruumiline illustratsioon (visualiseerin, mis võimaldab igaühel luua seose
planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega)
• Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)
5.3. Täiendavad uuringud
Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui
detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks
on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning
planeeringusse lisada.
5.4. Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude lahenduse koostöös maa-ala olemasolevate või
kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada
seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. Planeeringu koostaja kaasab
planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikud ja teised
huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada.
Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule.
5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine
Detailplaneering esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks
digitaalselt või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-
posti aadressile
[email protected] või pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla,
Pühalepa vald, Hiiumaa).
Detailplaneering kooskõlastatakse:
• Päästeameti Lääne Päästekeskus
• Maa-amet (Paluküla lubjakivimaardla)
• Transpordiamet (12110 Lennujaama tee)
Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab
Hiiumaa Vallavalitsus.
5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine
Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt
(.pdf ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris (digitaalselt allkirjastatud failide
konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile
[email protected] ja pabertoimik aadressile
Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa).
5.7. Detailplaneeringu kehtestamine
Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavalitsuse poolt tuleb esitada Pühalepa
Osavalla Valitsusele üks paberkandjal toimik, mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos
kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega.
Lähteseisukohad koostas:
Mai Julge 463 6845
[email protected]
Pühalepa Osavalla Valitsus Teie 29.03.2021 nr 8-4./16
[email protected]
Meie 27.04.2021 nr 7.1-2/21/7752-2
Seisukohtade väljastamine Hausma küla
Suusamäe kinnistu detailplaneeringu
koostamiseks
Olete taotlenud Transpordiametilt seisukohti Hausma küla Suusamäe kinnistu detailplaneeringu
(katastritunnus 63901:001:0888, edaspidi planeering) koostamiseks vastavalt Hiiumaa
Vallavalitsuse korralduse eelnõule.
Planeeringu eesmärgiks on muuta kehtivat Suusamäe kinnistu detailplaneeringut muutes
hoonestusalade asukohti, määrata krundile ehitusõigus teenindushoone, hooldustehnika hoidmise
hoone ja kämpingute rajamiseks, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse
lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine, seiklusraja
ja rattasõidu õpperaja asukoha määramine.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12110 Lennujaama tee km 1,04-1,22. Riigitee 2020. a
keskmine ööpäevane liiklussagedus on 392 autot.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 1,197. Täiendavaid
ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida.
2. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas
tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Eskiisi alusel kavandatakse riigiteega külgnevasse lõiku madalseiklusrada ning
kämpingute ala. Rajatised kavandada minimaalselt 8 m kaugusele riigitee katte servast ning
riigitee poolsesse külge kavandada aed/piire.
4. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
5. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja
riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja
taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav.
Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
6. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba
ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude
paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid
tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
7. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise
lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee
koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
8. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
9. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
10. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,
parkla jms.
11. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede
numbreid ja nimetusi.
12. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu
koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning
planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed mõju
vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud
müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel
näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada
selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud
leevendusmeetmete rakendamiseks.
13. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Anna Palusalu
58507716,
[email protected]
2 (2)
HIIUMAA VALD
PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS
Ametid, puudutatud isikud ja asutused 18.05.2021 nr 8-4./19
Teade Hausma küla Suusamäe kinnistu
detailplaneeringu algatamise kohta
Hiiumaa Vallavalitsuse 05.05.2021 korraldusega nr 261 otsustati algatada Hausma külas
Suusamäe (katastritunnus 63901:001:0888, üldpind 3,09 ha, sihtotstarve üldkasutatav maa)
kinnistu detailplaneering, mille eesmärgiks on muuta kehtivat Suusamäe kinnistu
detailplaneeringut muutes hoonestusalade asukohti, määrata krundile ehitusõigus
teenindushoone, hooldustehnika hoidmise hoone ja kämpingute rajamiseks, ehitustingimuste
määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks
vajaminevate koridoride määramine, seiklusraja ja rattasõidu õpperaja asukoha määramine.
Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Pühalepa valla keskosa üldplaneeringuga.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Pühalepa Osavalla Valitsus (aadress Tempa küla,
Hiiumaa vald 92348) ja kehtestaja on Hiiumaa Vallavalitsus (aadress Keskväljak 5a, Kärdla
92413).
Korraldusega saab tutvuda tööajal Pühalepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja Tempa
küla Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel https://vald.hiiumaa.ee/detailplaneeringute-
algatamine
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liili Eller
osavallavanem
Mai Julge 463 6845
[email protected]
_____________________________________________________________________________
Vallamaja tel: 463 6840
Tempa küla 463 6841
Hiiumaa vald e-post:
[email protected]
92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/
Reg nr 77000542
8 • HIIUMAA TEATAJA Juuni 2021
SÜNDMUSED NÄITUSED
◌ L, 29. mail Nelja Nurga galeriis
kl 9–19 Tuulekala festivali trollinguvõistlus Orjaku sadamas
◌ 3. juunil kell 17 avatakse galeriis Juss Piho isiknäitus „Värviravi“, mis
kl 11.30–13.30 Tuulekala festivali laste õngitsemisvõistlus, tasuta
jääb avatuks 26. juunini. Galerii müügiosas on nähtaval ja saadaval
kl 18–21 Kevadõhtu sumin: Kristin Kalnapenk ja Henry Pajuri, Dagen Hausi hoovis
Hiiumaaga seotud loojate tööd ja looming: kirjandus, fotod, trükised,
◌ T, 1. juunil lastekaitsepäeva tähistamine Kõrgessaare vaba aja keskuses kunst, tarbekunst, helikandjad.
◌ N, 3. juunil kl 17–19 Hiiumaa orienteerumisneljapäevak Käinas ◌ Juuni alguses on galerii avatud veel kevadise graafiku alusel: reedeti ja
kl 18–19 Peter Spissky, Maria Valdmaa ja Tallinna kammerorkester, Käina huvi- ja kultuurikeskuses
laupäeviti kell 11–15. Galerii avamisajad ja -päevad võivad kuu teises
◌ R, 4. juunil kl 17.30–19 Käina huvikooli muusikaosakonna õpilaste kevadkontsert, tasuta pooles muutuda. Palun jälgige infot lehel www.facebook.com/neljanur-
◌ E, 7. juunil kl 18–19 klaverikontsert – Age Juurikas Käina huvi- ja kultuurikeskuses, tasuta ga. Kõikidel muudel aegadel on võimalik galeriisse pääseda kokkulep-
◌ K, 9. juunil kl 18–19 Käina huvikooli lõpuaktus pel. Tel: Helle-Mare Kõmmus 529 9429, Kaja Hiis-Rinne 510 9255, Kalli
◌ N, 10. juunil kl 17–19 Hiiumaa orienteerumisneljapäevak Puskis Sein 529 6580,
[email protected].
◌ L, 12. juunil kl 14–16.30 teemapäev „Suur Tõll, Leiger ja teised vägilased mütoloogilises minevikus ja meie ◌ Samuti ootab HiKu Hiiumaaga seotud loojate-kunstnike-muusikute
päevil” Hiiumaa muuseumi Pikas majas, tasuta
loomingut juulis avatavale traditsioonilisele Hiiumaa loomingu suvenäi-
◌ N, 17. juunil kl 17–19 Hiiumaa orienteerumisneljapäevak Tarestes tusele, mis on avatud juulis-augustis. Autorid, võtke palun ühendust!
◌ 18.–20. juunil noorte suvelaager, tasuta. Info:
[email protected], tel 5912 7506
◌ 18.–20. juunil Kärdla Race – purjetamise Eesti karikasarja kolmas etapp Kõrgessaare raamatukogus
◌ L, 19. juunil kl 11–13 tasakaaluliini treening Kärdlas, ekstreemspordisuve sari Kärdla põhikooli esisel slackline’i ◌ Kõrgessaare raamatukogus võimalik vaadata Urve Miliste maalide näi-
rajal tust 18.05–16.07 E–T kl 11–18 ja K–R kl 11–15
◌ L, 19. juunil kl 16–18 tasakaaluliini treening Emmastes, ekstreemspordisuvi Emmaste põhikooli slackline’i rajal Hiiumaa muuseumis
◌ P, 20. juunil „Kolm meest, naine ja 90ndad” – Märt Avandi, Lauri Liiv, Johan Randvere ja Nele-Liis Vaiksoo Pikas majas
Käinas Padarimäel ◌ „Tõusud ja mõõnad – Hiiumaa tööstusliku kalapüügi lugu 1945–1991“.
◌ P, 20. juunil kl 11–13 tasakaaluliini treening Paladel, ekstreemspordisuvi Palade koolimaja slackline’i rajal Näitus räägib loo tööstusliku kalapüügi tekkest ja arengust Hiiumaal
◌ T, 22. juunil kl 16 Kõrgessaare jaanijooks Kõrgessaare vaba aja keskuse juures ning selle mõjust saare sotsiaalsetele ja kultuurilistele oludele, mis ei
◌ K, 23. juunil kl 12 jaaniturniir korvpallis Kõrgessaare aleviku välisväljakul jätnud puutumata ühtki toonast hiidlast.
◌ N, 24. juuni kl 12–15 etteandevõistlus orienteerumises Tõnupsis, Kõpu ◌ Alates 4. juunist saab galerii peal näha näitust „Hiiu maakond 75“.
◌ L, 26. juunil kl 15–16.10 Eesti Noorsooteatri etendus „Röövel Hotzenplotz” Kärdla laululaval Näitus räägib loo, kuidas Hiiumaast sai 1946. aastal omaette maakond.
Kohapealset juhtimist oli vaja selleks, et kiirelt ja edukalt viia läbi
kollektiviseerimist. Eesti iseseisvuse taastamise järel võimaldas see
Detailplaneeringud omaaegne välkotsus ka Hiiu maakonna taastamist, mitte jätkamist osa-
na Läänemaast, nagu see oli olnud enne sõda. Rahvusarhiivi rändnäi-
◌ Hiiumaa vallavalitsuse 28. aprilli ◌ Hiiumaa vallavalitsuse 5. mai „Ehitus ja planeerimine” > „Detail- tuse „Maakondade lipud ja vapid” stendilisa toetab väljapanekut 1930.
2021 korraldusega nr 227 otsustati al- 2021 korraldusega nr 261 otsusta- planeeringud” > „Detailplaneerin- aastate sümbolite tutvustamisega.
gatada Pühalepa küla Pühalepa kõrtsi ti algatada Hausma küla Suusamäe gute vastu võtmine ja avaldamine”. ◌ Saalis on avatud on kunstinäitus „Värvide lummuses. Kaljo Simson
(63902:001:0065, 4844 m², kaitsealune (63901:001:0888, 3,09 ha, üldkasu- Avaliku väljapaneku ajal on kõigil (1929–2017)“. Omanäolisima osa Kaljo Simsoni loomingust moodustab
maa) kinnistu detailplaneering, mil- tatav maa) kinnistu detailplanee- huvitatutel võimalik planeeringula- tema vabalooming, valdavalt suuremõõtmeliselt teostatud kompo-
le eesmärk on Pühalepa Kõrtsi katast- ring, mille eesmärk on muuta kehti- hendusega tutvuda ning vallavalitsu-
riüksusel asuvate kõrtsi varemete re- vat Suusamäe kinnistu detailplanee- sele kirjalikult sisulisi ettepanekuid
sitsioonid, kus on tegelasteks nii inimesed kui ka loomad. Iga sellise
konstrueerimiseks ning varemetesse ringut, muutes hoonestusalade asu- ja arvamusi esitada. maali sisusse on justkui peidetud mingid erilised hetked ja lood.
elamu rajamiseks ehitustingimuste ja kohti, ning määrata krundile ehitus- ◌ Hiiumaa vallavalitsuse 11. mai Kaljo Simson on töid väga põhjalikult kavandanud ning samu motiive
ehitusõiguse määramine. õigus teenindushoone, hooldusteh- 2021 korraldusega nr 274 algatati Pir- erineva materjalikasutusega korduvalt läbi töötanud. Meisterlikud on
Algatamisel teadaoleva info põh- nika hoidmise hoone ja kämpingute ni kinnistu detailplaneering ja jäe- ka tema paberkollaaži tehnikas tööd. Mis aga eriti lummab, on tema
jal vajadus teha lisauuringuid puu- rajamiseks, määrata ehitustingimu- ti algatamata keskkonnamõju stra- värvide kasutamise julgus ja lopsakus.
dub. Detailplaneeringu koostamise sed, lahendada liiklus- ja parkimis- teegiline hindamine. Kassari muuseumimajas
eesmärk on kooskõlas Pühalepa val- korralduse ning määrata tehnovõr- Planeeritava ala suurus on 7715 m²
la keskosa üldplaneeringuga. kude väljaehitamiseks vajamineva- ja see hõlmab Hiiumaa vallas Kassari ◌ Näitus „Elu saarel. Tuli, vesi, õhk, maa“. Näitus heidab pilgu hiidlaste
◌ Hiiumaa vallavalitsuse 28. april- te koridoride, seiklusraja ja rattasõi- külas Pirni maaüksust (katastritun- elu argipäeva nähtustele ja sündmustele ning olulistele pöördepunk-
li 2021 korraldusega nr 228 otsus- du õpperaja asukoht. nus 36802:003:2260). tidele saare ajaloos läbi nelja ürgelemendi: tuli, vesi, õhk, maa. Kõi-
tati algatada Soonlepa küla Pihla Algatamisel teadaoleva info põh- Detailplaneeringuga kavandatak- gile teadmishimulistele suurtele ja väikestele on avatud „4 elemendi
(63902:001:0252, 6,74 ha, maatulun- jal lisauuringuid teha vaja pole. De- se määrata Pirni maaüksusele ehitus- õmbluskoda“, kus saab katsete käigus ise proovida ürgelementide (tuli,
dusmaa) kinnistu detailplaneering, tailplaneeringu koostamise eesmärk õigus elamu ja abihoone püstitami- vesi, õhk, maa) toimimist erinevates olukordades. Nii saavad külastajad
mille eesmärk on Pihla kinnistu ja- on kooskõlas Pühalepa valla keskosa seks, juurdepääsutee asukoht ja ser- ennast siduda, lõimida, õmmelda kokku Hiiumaa kui saarega ja meie
gada kuni kuueks elamukrundiks, üldplaneeringuga. vituudialad.
püsinäitusega.
määrata kruntidele ehitusõigus ja Nimetatud detailplaneeringute Pirni kinnistu asub Käina lahe –
ehitustingimused elamu ja abihoo- koostamist korraldab Pühalepa osa- Kassari maastikukaitsealal Kassa-
◌ Kappide avahoidla – varahoidlaks muudetud näituseruumis saab näha
ne rajamiseks. valla valitsus (Tempa küla, Hiiumaa ri piiranguvööndis ja Natura 2000 toidu- ehk piimakappe, seinakappe, pesu- ja tööriistakappe, riide- ja
Algatamisel teadaoleva info põhjal vald) ja nende kehtestaja on Hiiumaa võrgustiku alal. Kavandatav tegevus puhvetkappe, aga ka kaalukappi, lasteaiakappi, kummutit ja krahvi
inventeerib keskkonnaamet 2021 su- vallavalitsus (Keskväljak 5a, Kärdla). võib eeldatavalt avaldada mõju Natu- öökappi.
vel kaitsealuseid taimeliike. Muid uu- Korraldustega saab tutvuda tööajal ra 2000 võrgustiku alale ja kaitseala- Rudolf Tobiase majamuuseumis
ringuid teha vaja pole. Detailplanee- Pühalepa osavalla valitsuses ja Hiiu- le, seetõttu hinnati keskkonnamõju
ringu koostamise eesmärk on koos- maa valla veebilehel. strateegilise hindamise vajalikkust. ◌ Rudolf Tobiase majamuuseumis saab tutvuda helilooja elu ja loomin-
kõlas Pühalepa valla Heltermaa–Sar- ◌ Hiiumaa vallavalitsuse 11. mai Keskkonnaamet on 22. aprilli 2021 guga, köstrite tööde ja tegemistega, erinevate muusikainstrumentidega
ve–Salinõmme piirkonna osaüldpla- 2021 korraldusega nr 273 võeti vastu kirjas nr 6-5/21/6132-2 andnud sei- ning nautida Rudolf Tobiase heliloomingut.
neeringuga. Orjaku küla Forelli maaüksuse detail- sukoha, et planeeritava tegevuse- ◌ Aidas saab näha rahvusarhiivi koostatud stendinäitust Hiiumaa juurtega
◌ Hiiumaa vallavalitsuse 28. april- planeering: Dagopen OÜ Arhitektuu- ga ei kaasne olulist keskkonnamõju kujurist Roman Haavamäest (Espenberg).
li 2021 korraldusega nr 229 otsusta- ribüroo töö nr 20-36. Detailplanee- looduskeskkonnale ja seetõttu ei ole Mihkli talumuuseumis
ti algatada Soonlepa küla Mamma ringu eesmärk on suurendada Käina keskkonnamõju strateegilist hinda-
(20501:001:0251, 5000 m², elamumaa) vallavolikogu 30. aprilli 2008 otsuse- mist algatada vaja. ◌ Mihkli talumuuseum on Hiiumaa muuseumi vabaõhukeskus. Peamiselt
kinnistu detailplaneering, mille ees- ga nr 148 kehtestatud Väljaku, Lesta ja Pirni kinnistu detailplaneeringu 19. sajandist pärit hoonetes saab külastaja uurida kohalikku taluelu,
märk on määrata ehitusõigus ja ehi- Sõstra kinnistu detailplaneeringuga koostamise algatamise ja keskkon- ehitustavasid ja majapidamisesemeid.
tustingimused Mamma kinnistule määratud ehitusõigust Forelli maa- namõju strateegilise hindamise al- Hiiumaa muuseumi lahtiolekuajad
elamu ja abihoone rajamiseks. üksusel, määrata hoonestusala, vaja- gatamata jätmise korraldusega saab
Algatamisel teadaoleva info põh- likud piirangud ja servituudid. tutvuda tööajal Käina osavalla va- ◌ Pikk maja avatud E–P kl 10–17.30.
jal lisauuringute tegemise vajadus Detailplaneeringu avalik väljapa- litsuses Hiiu mnt 28, Käina alevik ja ◌ Kassari muuseumimaja avatud E–P kl 10–18.
puudub. Detailplaneeringu koosta- nek toimub 28. maist 10. juunini 2021 Hiiumaa valla veebilehel: „Valdkon- ◌ R. Tobiase majamuuseum on avatud alates 3. juunist N–L kl 12–17.
mise eesmärk on kooskõlas Pühale- Käina vallamajas aadressil Hiiu mnt nad” > „Ehitus ja planeerimine” > ◌ Mihkli talumuuseum on avatud alates 1. juunist T–L kl 11–18.
pa valla Heltermaa–Sarve–Salinõm- 28, Käina alevik ning valla veebile- „Detailplaneeringud” > „Detailpla- ◌ Muuseumide lahtiolekuaegadel on avatud ka meene- ja raamatupoed.
me piirkonna osaüldplaneeringuga. hel vald.hiiumaa.ee: „Valdkonnad” > neeringute algatamine”. Lisainfo: 463 2091 või
[email protected].
Hiiumaa Teataja, Hiiumaa valla väljaanne MEIE SEAST ON LAHKUNUD ELAMUSKESKUS TUULETORN
VELLO VARA ◌ Elamuskeskus Tuuletorn on avatud ja ootab kõiki elamusi kogema ja
Toimetajad: Liina Siniveer, tel 5386 7606, ALVAR KALLAS koguma.
Kärolyn Kivistik ja Anu Tammearu AITA JÕGI ◌ Tuuletorn on 29. maist lahti iga päev kl 11–21.
TAIMI PAES ◌ Tulemas on ka Tuuletorni sünnipäev – 1. juuni, mis on ühtlasi lastekait-
Kujundus ja küljendus Katri Henga HELLE MURRO sepäev, mille puhul on terve juunikuu jooksul majas palju soodustusi,
Trükikoda Kroonpress KOIDU VIILUKAS tegevust ja üllatusi. Tähistagem rõõmsalt koos meie toredate uute ja
AIVE PILVAR vanade sõpradega ühe aasta täitumist!
Hiiumaa Teataja ilmub kuu viimasel reedel. IVAN APALKO ◌ Oleme lahti ka jaanipäeval, 24. juunil, mil kogu maja on avatud
Info ja teated järgmise kuu lehte on oodatud JURMA KALLAS kl 11–18.
RAIVO KOOR Olge hoitud! Tuuletorni pere
eelneva kuu 15. kuupäevaks:
[email protected]
Kaastunne lähedastele
Teema: RE: Suusamäe DP eskiislahendus (Hausma k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)
Saatja: Mai Julge <
[email protected]>
Kuupäev: 30/09/2022, 11:13
Saaja: "
[email protected]" <
[email protected]>
Tere!
Suusamäe detailplaneeringu eskiis on sobiv edasiseks planeeringu
koostamiseks.
Tervitades
Mai Julge
Pühalepa Osavalla Valitsus; maaspetsialist
463 6845
-----Original Message-----
From: Teet Elstein <
[email protected]>
Sent: Thursday, September 29, 2022 4:54 PM
To: Pühalepa osavald <
[email protected]>
Cc: Mai Julge <
[email protected]>; Aivo Pere <
[email protected]>
Subject: Suusamäe DP eskiislahendus (Hausma k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)
Tere,
Esitan Hiiumaa Vallavalitsusele ülevaatamiseks ja eskiislahenduse avaliku
väljapaneku korraldamiseks "Hausma külas asuva Suusamäe kinnistu
detailplaneering" kausta portfoolio eskiislahenduse pdf formaadis.
Palun andke teada, kas eskiislahendus on Vallavalitsuse sobilik ja kas on
vaja täiendusi teha.
Puuduoleva materjali (tugiplaan, illusteeriv materjal) koostame ja lisame
planeeringule enne kooskõlastamiseks esitamist.
Teadmiseks: Terviseraja esindaja
Parimat,
Teet Elstein
DAGOpen OÜ
+372 5034055
--
This email has been checked for viruses by Avast antivirus software.
www.avast.com
35
4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU-
LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI
4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO:
4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:
- AutoCAD 2010 LT
4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:
- Asukoha skeem M 1 : 10 000
- Tugiplaan M 1 : 500
- Põhiplaan M 1 : 500
4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide
koostamisel:
- Teet Elstein
4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA:
Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info
Suusamae_Hausma_DP-MA.dwg
DP_hoonestus Planeeritud maa-pealne hoonestusala välispiir Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil DP_hoonestus
DP_juurdep Planeeritud juurdepääsuservituut
DP_krunt Planeeritud krundi piir Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil DP_krunt
DP_Plan_ala Planeeringuala piir Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil Plan_ala
DP_transp_soidutee Planeeritud sõidutee katte serv Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil
DP_transp_soidutee
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
36
5. KOOSKÕLASTUSED
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
5.1 KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI
JRK NR KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTUSE KOOSKÕLASTUSE SISU KOOSKÕLASTUSE MÄRKUS
ORGANISATSIOON NR JA KUUPÄEV ORIGINAALI ASUKOHT
1 2 3 4 5 6
September 2022
1.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo
2.
3.
4.
5.
6.
37
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Töö nr. 22 – 27
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
Reg. nr. 10058058
MTR – EP10058058-0001
Muinsuskaitseameti tegevusluba
E 15/2002
Tellija: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 22 - 27
Registrikood: 77000424
Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise otsus:
Hiiumaa vald Hiiumaa 92413 10. märts 2021. a. nr. 141
Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus:
......................................... 20........ a. nr. .........
Detailplaneeringu kehtestamise otsus:
......................................... 20........ a. nr. .........
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Vaade Suusamäe maaüksusele
Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets
/allkirjastatud digitaalselt/
Kärdla, september 2022. a.
KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539
TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK
HARJUMAA HIIUMAA
[email protected] www.dagopen.ee
2
KÖITE KOOSSEIS
1. SELETUSKIRI
1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 4
1.2 Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 4
1.3 Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus ............................................................................................ 6
1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 7
1.5 Planeeringu järgsete kruntide sihtotstarbed .................................................................................................... 7
1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................ 7
1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................................... 8
1.8 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 8
1.9 Tehnovõrkude koridorid ................................................................................................................................... 9
1.10 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................ 10
1.11 Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 10
1.12 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus ...................................................................................................... 11
1.13 Piirkonna turvalisus ........................................................................................................................................... 12
1.14 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 13
2. JOONISED
2.1 Asukoha skeem ................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 15
2.2 Tugiplaan .............................................................................M 1 : 500 ............................................................. 16
2.4 Põhiplaan ............................................................................ M 1 : 500 ............................................................. 17
3. LISAD
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 19
3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 21
3.3 Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 05. mai 2021. a. nr. 261 „Suusamäe detailplaneeringu koostamise
algatamine.“ ...................................................................................................................................................... 22
Lisa „Hausma külas asuva Suusamäe kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad.“ .................................. 24
3.4 Transpordiameti kiri 27. aprill 2021. a. nr. 7.1-2/21/7752-2 „Seisukohtade väljastamine Hausma küla
Suusamäe kinnistu detailplaneeringu koostamiseks.“ ...................................................................................... 28
3.5 Hiiumaa Vallavalitsuse 14. mai 2021. a. kodulehe väljavõte „Hausma küla Suusamäe kinnistu
detailplaneeringu koostamise algatamine.“ ..................................................................................................... 30
3.6 Hiiumaa vald Pühalepa Osavalla Valitsuse kiri 18. mai 2021. a. nr. 8-4./19 „Teade Hausma küla Suusamäe
kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta.“ ................................................................................................. 31
3.7 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused & Teated väljavõte 18. mai 2021. a. ............................................................... 32
3.8 Ajalehe „Hiiumaa Teataja“ Juuni 2021 nr 41 väljavõte 26. mai 2021. a. .......................................................... 33
3.9 Hiiumaa vald Pühalepa Osavalla Valitsuse e-kiri 30. september 2022. a. „Suusamäe DP eskiislahendus
(Hausma k. Hiiumaa v. Hiiu mk.).“ .................................................................................................................... 34
4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE
NIMEKIRI
4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 35
4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 35
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
3
5. KOOSKÕLASTUSED
5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 37
5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 38
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
4
1. SELETUSKIRI
1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA
1.1.1 Detailplaneeringu planeeringuala asukoht ja suurus
Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Hausma külas asuvat Suusamäe maaüksust, katastritunnusega
63901:001:0888, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 3.09 ha ja registriosa nr. 1216833.
1.1.2 Detailplaneeringu eesmärgid
Planeeringu eesmärgiks on muuta kehtivat Suusamäe kinnistu detailplaneeringut muutes hoonestusalade asukohti,
määrata krundile ehitusõigus teenindushoone, hooldustehnika hoidmise hoone ja kämpingute rajamiseks,
ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks
vajaminevate koridoride määramine, seiklusraja ja rattasõidu õpperaja asukoha määramine.
1.2 LÄHTESITUATSIOON
1.2.1 Lähtematerjali loetelu:
1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.).
2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2017. a.).
3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.).
4. Lennundusseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 1999. a.).
5. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10. mai 2004. a.).
6. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.).
7. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. oktoober 2019. a.).
8. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65).
9. Pühalepa valla keskosa üldplaneering (Pühalepa vallavolikogu otsus 27. aprill 2010. a. nr. 60).
10. Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 05. mai 2021. a. nr. 261 „Suusamäe detailplaneeringu koostamise algatamine.“
Lisa „Hausma külas asuva Suusamäe kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad.“
11. Transpordiameti kiri 27. aprill 2021. a. nr. 7.1-2/21/7752-2 „Seisukohtade väljastamine Hausma küla Suusamäe
kinnistu detailplaneeringu koostamiseks.“
12. Hadwest OÜ poolt 21. oktoober 2021. a. koostatud "Suusamäe kü topo-geodeetiline uurimistöö" topo-
geodeetiline uurimistöö plaani M 1 : 500, töö nr. T-21-291.
13. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.
1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus
Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, september 2022)
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
5
Suusamäe maaüksus asub Hausma külas riigitee 12110 Lennujaama tee kõrval, Kärdla lennujaama lähedasel maa-alal.
Maaüksus piirneb läänest, põhjast ja idast Kärdla metskond 30 maaüksusega (tunnus 63901:001:1217, sihtotstarve
maatulundusmaa 100%, pindala 91.45 ha) ja lõunast 12110 Lennujaama tee maaüksusega (tunnus 63901:001:4440,
sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 3.22 ha).
Maa-ameti andmetel on Suusamäe maaüksuse kõlvikuline koosseis detailplaneeringu algatamisel: looduslik rohumaa 0.72
ha, metsamaa 1.81 ha ja muu maa 0.56 ha.
Suusamäe maaüksus on hoonestamata, maaüksusel on rajatud erimevad spordi- või puhkerajatised ja tehnovõrgud.
Ehitisregistri andmetel on maaüksusel disc-golfi rada (ehitisregistri kood 220674319, ehitisealune pind 1000 m², pikkus
1000.0 m, laius 1.0 m), välikäimla (ehitisregistri kood 221347627, ehitisealune pind 1.2 m², maht 3.6 m³), venitussein
(ehitisregistri kood 220841357, ehitisealune pind 43 m²), Paluküla suusaradade valgustus ja kunstlume tootmise
elektrivarustus (ehitisregistri kood 221315976, ehitisealune pind 750 m²), veetrass (ehitisregistri kood 221315022, pikkus
800 m) ja maastikusõidu õpperada (ehitisregistri kood 221391054, ehitisealune pind 300 m², pikkus 330 m, laius 2 m).
Planeeringualal on varem kehtestatud Happy House OÜ „Pühalepa vald, Hausma küla, Suusamäe kinnistu detailplaneering“.
Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi põhjustavad Suusamäe maaüksusel kitsendusi: geoloogiline uuringu ala (Hiiumaa
üldgeoloogiline kaardistamine, tunnus U1073), JK54320 elektrimaakaabelliin ja elektripaigaldise kaitsevöönd (tunnus
MKL290351063), III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Orchis militaris (hall käpp) (tunnus KLO9304287), III
kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) (tunnus KLO9304219), III kategooria
kaitsealused liigid ja kivistised: Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) (tunnus KLO9304166), avalikult kasutatava tee nr.
12110 kaitsevöönd (id 6876165), geodeetilised märgid nr. 7732 ja geodeetilise märgi kaitsevöönd (id 6216619).
Kaitsevööndites teostatavad tegevused tuleb kooskõlastada vastavate ametiasutustega.
Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne
nendega. Keskkonnaregistri andmetel on alal tõenäosus viie III kaitsekategooria taimeliigi (hall käpp, tumepunane neiuvaip,
rohekas käokeel, harilik käoraamat, siberi võhumõõk) esinemiseks.
Planeeringualal ei asu kaitse- ega hoiualal, samuti ei kuulu Natura 2000 võrgustiku aladele. Lähim kaitseala (Väinamere
hoiuala (Hiiu), registikood KLO2000340) asub ca 2,1 km kaugusel kirdes Hiiessaare küla suunal, mille tõttu eeldatav mõju
kaitsealale puudub.
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub planeeringuala „Kärdla - Hausma - Heilo ” II klassi väärtuslikul maastikul,
kus tuleb järgida seal kehtivaid maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldiseid kasutustingimusi ja üldiseid
hooldussoovitusi.
Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneering 2030+ kohaselt tervikuna rohelise võrgustiku tuumalal, kus tuleb
arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega.
Suusamäe maaüksus asub Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule asub planeeritav
maaüksus Hausma külas detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, kus üldplaneeringu järgi maa-ala juhtotstarve on
puhke- ja virgestusmaa. Koostatud detailplaneeringu kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas.
Detailplaneeringuga ei kavandata planeerimisseaduse § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus
keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.
Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel asub planeeringuala osaliselt Paluküla lubjakivimaardla maa-alal,
registrikaart nr. 436 (tehnoloogilise lubjakivi aktiivse reservvaru 1. plokk ja passiivse reservvaru 2. plokk).
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei halvenda olemasolevat olukorda maavara kaevandamisväärsena säilimise ega
maavaravarule juurdepääsu osas.
Planeeringuala asub ligikaudu 1,16 km kaugusel Kärdla lennuväljast ja paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt lennusektori
koonilisel piirangupinnal.
1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal
1.2.3.1 Kehtivad piirangud:
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kärdla - Hausma - Heilo (II klass) väärtuslik maastik;
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku tuumala;
- III kategooria kaitsealused liigid: Orchis militaris (hall käpp) (tunnus KLO9304287);
- III kategooria kaitsealused liigid: Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) (tunnus KLO9304219);
- III kategooria kaitsealused liigid: Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) (tunnus KLO9304166);
- Maantee kaitsevööndi piir (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m);
- 0,4 kV maakaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m);
- Geodeetiline märk nr. 7732 (kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest).
- Paluküla lubjakivimaardla, keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr. 436 (tehnoloogilise lubjakivi aktiivse
reservvaru 1. plokk ja passiivse reservvaru 2. plokk).
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
6
1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:
1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted.
2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded.
3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on
reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel.
4. Arendusega ei tohi minna vastuollu Lennundusseaduse § 352 „Lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevused“.
5. Kärdla - Hausma - Heilo (II klass) väärtuslikul maastikul kehtivad Hiiu maakonnaplaneering 2030+ sätestatud
väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja hooldussoovitused.
6. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude
omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks.
7. Maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks.
8. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust,
projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest.
1.3 ÜLDPLANEERINGUST TULENEVATE TINGIMUSTE KIRJELDUS
Planeeringuala asub vastavalt Pühalepa vallavolikogu 27. aprill 2010. a. otsusega nr. 60 kehtestatud Pühalepa valla keskosa
üldplaneeringule osaliselt detailplaneeringu kohustusega hajaasustusalal, juhtotstarbega puhke- ja virgestusmaa.
Pühalepa valla eesmärgiks on sotsiaalse infrastruktuuri arendamine vastavalt asustustihedusele ning luua tingimused, kus
elanikel oleks võimalik saada vajalikke sotsiaalteenuseid ja tunda ennast valla ühtses sotsiaalses ruumis turvaliselt.
Üldkasutatava alana on üldplaneeringuga reserveeritud ka Paluküla suusarada Hausma külas.
Puhkealad on piirkonnad, mis on looduslikult sobivad puhkeotstarbeks ning mida arvestatav hulk inimesi (nii kohalikke kui
turiste) kasutab puhkamiseks, taastumiseks, liikumisharrastusteks jne. Puhkealana võib vaadelda kogu valda.
Looduslähedane hajaasustusega maastik omapäraste pinnavormidega ja rikkaliku taimestikuga on huvipakkuv.
Arvestades, et metsad on turismi ja puhkemajanduse seisukohalt väga olulised alad, on maakonna planeeringus ära
märgitud puhkemajanduslikult olulised metsad suuremate asulate ja puhkerandade ümbruses, kus prioriteediks ei seata
mitte metsa majanduslikku tootlikkust, vaid selle kujundamist atraktiivseks inimeste tervise taastamise kohaks.
Detailplaneeringu kohustusega aladel ja ka aladel, mis jäävad väljapoole detailplaneeringu kohustust, tuleb jälgida järgmisi
ehitusprintsiipe ning kohustusi:
- Ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt (st. mitte alla) detailplaneeringu kohustusega alal (reserveeritud
maa-alad, ranna ja kalda piiranguvööndis asuvad alad, tiheasustusalad) 0,5 ha ja kohustuseta alal 1 ha;
- Minimaalne lubatud elamukrundi pindala väärtuslikul maastikul kehtestatakse detailplaneeringute alusel ja selleks
on 1 ha;
- Merega piirnevatel kruntidel peab olema ehitusõiguse taotlemiseks rannal vähemalt 70 m krundi laiust;
- Lubatud üksikelamu kõrgus planeeritaval alal on kuni 9,0 m (harjajoone kõrgus olemasolevast maapinnast);
- Elamukrundi rajamisel metsaalale tuleb krundil olevast metsaalast vähemalt 50 % säilitada;
- Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel peab eelistama naturaalseid materjale. Vältida imiteerivaid materjale;
- Kohtades, kus see on võimalik soovitatakse majadegruppide omavaheliseks kauguseks tagada 100 m;
- Olemasolevates elamupiirkondades tuleb hoonete rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse
piirkonna ehituslikest traditsioonidest.
Detailplaneeringuga täpsustatakse üldplaneeringuga planeeritud maa-ala kasutus- ja ehitustingimusi.
Planeeringualal ei soovitata kasutada ehitusaladena praegusi häid ja perspektiivseid põllumaid ning metsamaid. Ei soovitata
ehitamist ka liigniisketel rannaaladel, niitudel ja teistel kõrge väärtusega looduskooslustel.
Arvestades asjaolusid, et planeeritud maaüksus on juba varasemalt kasutuses puhke- ja spordirajatise maana, ei asu
väärtuslikul põllumaal või heal metsamaal ning hoonestusalad on kavandatud hõredamale madalhaljastusega maa-alale.
Nimetatud tingimustega on arvestatud ka kehtivas detailplaneeringus. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on
ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused määratud üldplaneeringut arvestades ja järgitakse üldplaneeringus toodud
põhimõtteid. Detailplaneeringuga ei muudeta valla üldplaneeringut.
1.3.1 Olemasolevad detailplaneeringud:
Suusamäe maaüksus jääb alale, kuhu on varem kehtestatud Happy House OÜ „Pühalepa vald, Hausma küla, Suusamäe
kinnistu detailplaneering“, mille eesmärgiks oli muuta Pühalepa Vallavolikogu 20.06.2006 otsusega nr 85 kehtestatud
Suusaraja laienduse detailplaneeringut, muutes kinnistu ehitusala, suurendades lubatud ehitiste arvu ja kavandades
Suusamäe kinnistule seiklusraja. Detailplaneeringut ei ole realiseerima hakatud.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
7
1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM
Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega.
Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal,
kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus.
Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja
värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid.
Planeeritud ühe ehitusõigusega krundi hoonete kompleks, 1 teenindushoone, 1 kõrvalhoone ja kuni 5 kämpinguhoonet, on
lubatud kavandada maksimaalselt kuni 600 m2 ehitisealuse pindalaga vastavalt põhiplaanile. Planeeritud teenindushoone ja
kõrvalhoone maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m ja kämpinguhoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 5,0 m.
Maaüksusel paiknevad olemasolevad osad disc-golfi rajad, kelgumägi, suusaraja osa ja jalgratta maastikusõidu õpperada.
Nimetatud radade muutmisel ei ole vaja täiendavat detailplaneeringu koostamise kohustust.
Kavandatud krundi hoonestusala võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale,
kohalikke ehitusviise ja tavasid. Samuti säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestatud ala
ümber. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil.
Suusamäe maaüksus asub Kärdla lennuvälja lähiümbruse sisemises horisontaalpiirangupinnas. Nimetatud pinna kõrgus
maaüksuse kohal on 16-20 m. Kavandatavad kuni 8 meetri kõrgused hooned lennuohutust ei mõjuta. Transpordiamet on
planeeringu koostamise käigus palunud tagada, et maaüksusele hoonete rajamise käigus kasutatava ehitustehnika kõrgus ei
ületaks 24 meetrit arvestatuna maapinnast.
Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteiner, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde.
Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse
omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb
jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu.
1.5 PLANEERINGU JÄRGSETE KRUNTIDE SIHTOTSTARBED
Pos. Pindala Planeeritav detailplaneeringu
Planeeritava krundi nimi ha Planeeritav katastri sihtotstarve
nr. sihtotstarve
1. Suusamäe 3,09 Puhke- ja spordirajatise maa, PS 100% Ühiskondlike ehitiste maa 100%
1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED
Detailplaneeringu põhiplaanil on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et
planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele.
Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala, võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned. Hoonete täpne kuju ja
suurus määratakse arhitektuurse ehitusprojektidega.
Põhiplaanil toodud uute hoonete paigutus on illustreeriva eesmärgiga ning ei märgi hoonete lõplikku asukohta. Täna ei ole
teada täpsemalt uue hoonestuse arhitektuurne lahendus, sellepärast on määratud hoonestuse projekteerimiseks suurem
hoonestusala, et tagada vabam arhitektuurne loomingulisus ning uute hoonete paigutamise võimalus hoonestusalal.
Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii ehitisteatise kui ehitusloa kohustuslikele hoonetele, mille
ehitisealune pindala on suuremad kui 20 m². Lubatud on alla 20 m² väikehoonete püstitamine ainult eluhoonete
teenindamiseks. Alla 20 m² väikehooneid võib püstitada väljapoole planeeritud hoonestusala, aga nende püstitamise
asukoha valikult peab kinni pidama riigitee kaitsevööndist, tehnovõrkude kaitsevöönditest, tuleohutuse kujadest jm.
Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud suurim suletud brutopind on kõikide hoonete kõigi lubatud korruste
suletud brutopindade summa. Samuti on määratud kõikide hoonete 1. korruse lubatud suurim suletud brutopindade
summa.
1.6.1 Planeeritud Positsioon 1 krundi (Suusamäe maaüksus) ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 7 (1 teenindushoone, 1 kõrvalhoone ja 5 kämpinguhoonet)
Lubatud suurim ehitisealune pind - 600 m²
Lubatud suurim suletud brutopind - 910 m²
sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 600 m²
Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m teenindushoone
- 8,0 m kõrvalhoone
- 5,0 m kämpinguhoone
Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/0
Katused: kalded - 5° - 45°
materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus-
lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puit
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
8
tüüp - pult- ja viilkatus
Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv
Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv
Piirdeaiad - kivi-, puit- ja võrkaed
1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD
1. Planeeringuala suurus - 3,09 ha
2. Planeeritud maaüksuse suurus - 3,09 ha
3. Ehitisealune pind kokku - 600 m2
4. Planeeritud maaüksusi - 1
1.8 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS
1.8.1 Veevarustus
Planeeritud hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud Kärdla metskond 30 (tunnus 63901:001:1217) maaüksusel
olemasoleva puurkaev-pumpla (keskkonnaregistri kood PRK0059832) baasil, mille ümbritseva pinnaveehaarde
sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. Tegevuse piiramine veehaarde sanitaarkaitsealal on sätestatud „Veeseaduse“ § 151.
Veevarustuse projekteerimisel lähtuda:
- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“.
- Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise
nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“.
1.8.2 Reoveekanalisatsioon
Maa-ameti kaardirakenduse 1:50000 geoloogilise baaskaardi põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub planeeringuala
põhjaveega kaitstus hoonestusalad kaitsmata alal. Keskkonnaministri 08. november 2019. a. määrus nr. 61 „Nõuded reovee
puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 8 lõike 1 punkt 4 sätestavad, kui heitvee juhtimine kaugel
asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult
põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes
kogustes, arvestades Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi: kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt
kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist.
Planeeritud hoonete kanaliseerimine on lahendatud heitvete juhtimisega läbi planeeritud bioloogilise omapuhasti
imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit
pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Bioloogilise omapuhasti kuja on vähemalt 10 m ja imbväljaku kuja on
vähemalt 10 m. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee
kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.
Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m
sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või
hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust.
Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega
lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme.
Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus.
Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda:
- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“.
- Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise
1
nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus “.
1.8.3 Soojusvarustus
Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla
kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib
kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid
kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu
eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.).
Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt
Keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu
ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
9
projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või
-augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu
ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning
puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist
kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse.
Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. kehtima hakanud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist.
1.8.4 Elektrivarustus
Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad elektrivõrgu tehnovõrgud: 0,4 kV maakaabelliin ja
kergliiklustee valgustuse 0,4 kV maakaabelliin.
Planeeringuala elektritoide on ette nähtud rajada olemasolevast liitumiskilbist. Liitumiskilp peab olema alati vabalt
teenindatav. Krundi sisesed jaotuskilbid on rajatud kergliiklustee ja parkimisala kõrvale. Täiendavate jaotuskilpide vajadus ja
asukohad selgitatakse välja edasise projekteerimise staadiumis.
Elektritoide liitumiskilbist hoonestuseni on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist
lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektidega.
Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi vajadusega alana. Elektrikaablite
planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite
kaitsetsoonidesse.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka
väljaspool planeeringuala kulgeva kaablite trasside tehnovõrguservituudi vajadusega alad.
Ehitusalale jäävad liinid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le
kirjalik taotlus.
1.8.5 Sidevarustus
Planeergualal siderajatised puuduvad. Maaüksusega piirneva riigitee põhja- ja lõunapoolses servas paiknevad side
maakaabelliinid. Planeerimislahendus sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei näe. Kaasaegsemate sideteenuste tarbimine
võimaldatakse mobiilsete seadmetega.
Alternatiivse lahendusena on lubatud sidevõrguga liitumise projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused
tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada piirkonnas opereeriva side ettevõtjaga.
Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga.
1.8.6 Sajuveed ja vertikaalplaneerimine
Planeeritud kruntide hoonete ümbrus ja planeeritud parkimiskohad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus
või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatavate projektjoonistega. Krundi hoone lähiümbruse
maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +15,6 m.
Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale krundi haljasalale.
Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimis-ala ulatuses.
Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades selle kruusa ja dreenliivaga.
Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus.
1.9 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID
Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -
rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või
elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade
eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või
nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.
Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult
valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada
vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
10 kV maakaabelliini ja 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt
piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Side ehitise kaitsevööndi mõõtmed mõlemal pool sideehitist on 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast
sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
10
välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast.
Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele
„Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted.
1.10 TULEKAITSE ABINÕUD
Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a.
määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01. märts 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist.
Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse
seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on teenindushoonel IV kasutusviis ja
kämpinguhoonel II kasutusviis.
Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast
tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi
hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.
Vastavalt Eesti standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” on kahe
hoone vaheline minimaalne kuja 8 m, v.a. juhul kui tule leviku piiramine on tagatud ehituslike või muude abinõudega või
hoonetekompleksi osad on samast tuleohutusklassist, hoonete arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksile
kohalduvatest arvväärtustest ja neid saab lugeda tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavalt üheks hooneks.
Planeeritud krundi hoonestusaladeni tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada riigiteelt 12110 Lennujaama tee
olemasoleva mahasõiduga olemasolevat juurdepääsuteed ja parkimis-ala. Olemasoleva juurdepääsutee rekonstrueerimisel
tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg,
pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m.
Planeeringuala tulekustutusvesi saadakse Suusamäe maaüksusele (tunnus 63901:001:0888) ja Kärdla metskond 30
maaüksusele (tunnus 63901:001:1217) rajatud suusaraja lumekahurite veevarustusest, mis koosneb puurkaevust koos 2000
m³ veehoidlast, pumpadega ja ∅110Pe veetorustikest. Veehoidla asub planeeringualast ca 280 m kaugusel loode suunal,
veetorustik on planeeringuala lääne servas oleval suusarajal kõrval. Torustik on varustatud iga ca 100 kaugusel asuva maa-
aluste kaevudest veevõtukoha püstikute ja sulgarmatuuriga.
Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada 12110 Lennujaama teelt mahasõiduga olemasolevat juurdepääsuteed.
Veevõtukoha rajamisel tuleb arvestada Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonist
ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on
päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema
ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja
tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel.
Planeeritud tuletõrje veevõtukoha asukoht ning selle 200 m ulatusega teeninduspiirkond on näidatud Asukoha skeemil ja
Põhiplaanil.
Hoonetes tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele
veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused.
Uute hoonete projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne
päästekeskusega.
1.11 KESKKONNAKAITSENÕUDED
Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne
nendega.
Planeeringualal ei esine kaitstavaid elupaigatüüpe. Keskkonnaregistri andmetel on alal tõenäosus viie III kaitsekategooria
taimeliigi (hall käpp, rohekas käokeel, harilik käoraamat) esinemiseks. Kõik planeeringualale jäävad III kaitsekategooria
taimeliikide elupaigad on keskkonnaregistrisse kantud kunagise taimkattekaardi alusel, st. neid liike võib leiduda selles
piirkonnas alal, kus on säilinud liikidele sobivad kasvutingimused. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud III
kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi
säilimist selles elupaigas. Arvestades, et nimetatud III kaitsekategooria taimeliikide levikualad on antud piirkonnas oluliselt
laiemad planeeringualast, ei ohusta planeeringuga kavandatu III kaitsekategooria taimeliikide säilimist selles elupaigas.
Detailplaneeringu ala kattub Paluküla lubjakivimaardla (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 0436)
tehnoloogilise lubjakivi aktiivse reservvaru 1. plokiga ja passiivse reservvaru 2. plokiga. Detailplaneeringuga kavandatav
tegevus ei halvenda olemasolevat olukorda maavara kaevandamisväärsena säilimise ega maavaravarule juurdepääsu osas.
Ehitiste ehitamisel maardla alale peab arvestama Maapõueseadus 7. peatükis „Muud maapõue kasutamise viisid“
sätestatuga.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
11
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi kuulub planeeringuala „Kärdla - Hausma - Heilo” II klassi väärtuslike maastike
koosseisu ning seal kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised
hooldussoovitused:
- Kasutustingimused: Ala sobib suvilaehituseks. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade
kultuurmaad. Järgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned hoolikalt maastikku sobitada. Uute
madalpingeliinide tõmbamisel kasutada maa-alust kaablit.
- Hooldussoovitused: Hooldust vajab eelkõige tee ja ranna vaheline ala, kus tuleks harvendada männikuid ja kadastikke
ning võimalusel karjatada loomi, et säilitada vaateid merele. Võimalusel hoida kasutusel säilinud põllu- ja rohumaid
külades. Loometsi võiks majandada püsimetsana või vähemalt vältida >2 ha suurusi lageraieid.
Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt planeeringuala tervikuna rohelise võrgustiku tuumalal. Käesoleva
detailplaneeringu koostamisel on arvestatud rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega:
- Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste,
kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.
- Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi.
Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt. arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet,
kavandamisel.
- Metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud
aladel ei langeks alla 80%.
- Niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist.
Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja
niiskusrežiimi muutmine.
Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi
planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega.
Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna
elutegevuseks vajaliku väärtuse.
Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde
täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb
taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus.
Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest
mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“
ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra
normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut
(Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise
kohta esitatavad nõuded“).
Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad
jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus
tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata
taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja
värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale
juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide
esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket.
Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist
kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures.
1.12 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS
Planeeringuala külgneb riigiteega nr 12110 Lennujaama tee km 1,04-1,22. Riigitee 2020. a keskmine ööpäevane
liiklussagedus on 392 autot.
Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt
kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude
liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele.
Juurdepääsuna kasutatakse olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 1,197. Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt ei ole
planeeritud. Planeeritud kruntide juurdepääsuteed on näidatud Põhiplaanil.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
12
Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m. Riigitee kaitsevööndis on
keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh. on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee
kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Riigiteega
külgnevasse lõiku on planeeritud madalseiklusrada ning hooajalise kasutusega kämpingute ala, mis on planeeritud
minimaalselt 15 m kaugusele riigitee katte servast. Riigitee poolsesse külge on kavandatud piire, mille kaugus riigitee katte
servast on minimaalselt 8 m.
Parkimine on lahendatud planeeringualal krundi siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS
843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Bussidele on vabaparkimisena ette nähtud 2 kohta juurdepääsutee servas.
Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Riigiteel parkimist
ja tagurdamist ei ole ette nähtud.
Vastavalt „Juhis. Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohaselt on olemasoleva mahasõidu nähtavuse
tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurgad 5 x 230 m (5 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja 230 m
mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele vastavalt tegelikule olukorrale) teeäär. Nähtavuskolmnurgas ei tohi
paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel tuleb ette näha sellelt alalt tee äärte puhastamine. Erandina võib
nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Arendusega
seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada
(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.
Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal ja selle läheduses paiknevad olemasolevad ja planeeritud tehnovõrgud
ning muu asjakohane taristu. Uusi tehnovõrke koos nende kaitsevööndi ulatusega ei ole riigitee alusele maaüksusele
planeeritud. Kui peaks tulevikus tekkima vajadus rajada riigiteega ristuv, näiteks uus sidetrassi osa, siis tuleb see
projekteerida ja paigaldada kinnisel meetodil, nö. hülsstorustiku horisontaalse suundpuurimise teel.
Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.8.6 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida
riigitee alusele maaüksusele ega riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
Transpordiamet ei võta Planeerimisseaduse § 131 lõige 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks.
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, peab Arendaja arvestama olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest
põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) ning lennuvälja lähiümbruses kohatise keskmisest kõrgema
mürafooniga. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Atmosfääriõhu kaitse
seadus” alusel kehtestatud Keskkonnaministri 03. oktoober 2016. a. määrusele nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada
vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas Keskkonnaministri 16. detsember 2016. a.
määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1
toodud müra normtasemete tagamiseks.
Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi
planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik
1 1
(Ehitusseadustik § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik § 99 lõige
3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.
Planeeritavate kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud Planeeringu põhijoonisel. Juurdepääsuteed rajada
kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. Kruntide siseste teede
projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud
ulatuses rasketehnikale (kruntide teenindamiseks vajalik tehnika).
Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või haljastusprojektide lahendustele.
Maaüksuse omaniku ja arendaja kokkuleppel ja finantseerimisel kaaluda rajada tolmuvaba kattega teekatend. Tee
kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga, mis koostatud teede
projekteerimise tegevusluba omava isiku poolt.
Postkastid rajatakse vastavalt posti teenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele.
1.13 PIIRKONNA TURVALISUS
Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab
probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja
mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja
elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja
julgeolekupoliitika tulemus.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
13
Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on
peetud, et:
- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed,
- hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus),
- ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale,
- vajadusel oleks ehitusperioodil hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud,
- hoone ümbrus ja kogu maaüksuse territoorium oleks haljastatud ja korrastatud,
- hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.
1.14 PLANEERINGU REALISEERIMINE
Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning
kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Hiiumaa Vallavalitsusega.
Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud
osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku.
1.14.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:
1. Detailplaneeringu alusel võtab kohalik omavalitsus vastu korralduse, millega määratakse katastriüksuse piirid, pindala ja
sihtotstarve. Vastu võetud korralduse alusel viiakse sisse muudatused maakatastris.
2. Vajadusel seada krunti/maaüksust läbivale juurdepääsuteele reaalservituut teed kasutava krundi/maaüksuse kasuks.
3. Vajadusel seada krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude
valdajate kasuks.
4. Teede ja tehnovõrkude rajamine:
Teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine, projektide
kooskõlastamine.
Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine
toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate
projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja -
rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel.
Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku
finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini
ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse.
Võimaliku sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub maaüksuse omaniku
finantseerimisel ja sidevarustuse ettevõtte vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini
ulatuvad kaablid teenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole
kokku lepitud teisiti.
Veetorustike ning muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku poolt ja finantseerimisel.
Teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine.
Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad
takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale
mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel.
Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine.
Teedele ja tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine.
5. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud krundile (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):
Vastavalt Põhiplaanile on hoonestatav krunt Positsioon 1.
Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste
väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus.
Krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid,
töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine.
Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete
püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.
Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus).
Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist.
Ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.
Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või
kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
14
2. JOONISED
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
TINGMÄRGID
M 1 : 1 000 000
PLANEERITAV ALA
KÜLADE PIIR
KAUBANDUS-, TEENINDUS-
B JA BÜROOHOONE MAA
EV PERE- JA RIDAELAMU MAA
PERSPEKTIIVNE PERE- JA RIDAELAMU MAA
EV (Detailplaneeringu kohustusega ala)
KORTERELAMU MAA
EK 3 (number täpsustab korruste arvu)
ÜLDPLANEERINGU JÄRGSELT
MUNITSIPAALI TAODELDAVAD MAAD
TT TOOTMISMAA
PERSPEKTIIVNE TOOTMISMAA
TT (Detailplaneeringu kohustusega ala)
AA ÜLDKASUTATAVA HOONE MAA
200 m
PP PUHKE- JA VIRGESTUSMAA
HM PARKMETSA MAA
4 00
m HK KAITSEHALJASTUSE MAA
RIIGIMETS
200 m
MP PÕLLUMAJANDUSMAA
KUIVENDUSVÕRGUGA MAAD
VÄÄRTUSLIK MAASTIK, II KLASS
4 00
m
(Detailplaneeringu kohustusega ala)
HOIUALA
LL LENNUVÄLJA MAA
TUGIMAANTEE
KÕRVALMAANTEE/KOHALIK MAANTEE
200 m
VALLATEE
ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE
MAANTEE KAITSEVÖÖND
ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE
4 00 RIIGIMAANTEEDE SANITAARKAITSEVÖÖND
m
KÕRGEPINGE LIINID
ALAJAAM
TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT
PLANEERITUD TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT
VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKOND (400 m)
LK LUBJAKIVI KARJÄÄR
ARHITEKTUURIMÄLESTIS
KAITSTAV LOODUSE ÜKSIKOBJEKT
ETTEPANEK LOODUSE ÜKSIKOBJEKTI
KAITSE ALLA VÕTMISEKS
MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
2. Asukoha skeemi koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart nr. 6232 4 rasterkaart i ning Pühalepa valla keskosa
üldplaneeringu põhijoonis nr 2 kaarti M 1:10000.
3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Paluküla (II klass) väärtuslikul maastikul.
TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 22 - 27
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
JUHATAJA OBJEKT
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE
KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS
KUUPÄEV 30.09.2022. a. ASUKOHA SKEEM STAADIUM DP JOONISE NR. 1
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA PIIR
KATASTRIÜKSUSE PIIR
ASFALTKATTEGA TEE
KILLUSTIKUGA PINNATUD KATTEGA TEE
KRUUSAKATTEGA TEE
PINNASTEE
MULTŠIKATTEGA RADA
PUITAED
LIIKLUSMÄRK
DISCGOLFI KORV
DISCGOLFI TII-ALA
INFOTAHVEL
METS
ROHUMAA
KIVI
PUURKAEV
MAA-ALUNE VEETORUSTIK
VEETORUSTIKU MAAKRAAN
PEALÜLITIGA LIITUMISKILP
ELEKTRIKILP
0,4 KV KAABELLIIN
PROŽEKTORIMAST
ÜHE LATERNAGA TÄNAVAVALGUSTI
SIDE KAABELLIIN
KOHALIKU GEODEETILISE VÕRGU PUNKT
HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD
VALITUD HAJUSKÕRGUSED
MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
2. Tugiplaani koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 21. oktoober 2021. a. koostatud "Suusmäe kü topo-geodeetiline uurimistöö"
topo-geodeetiline uurimistöö plaani M 1 : 500, töö nr. T-21-291.
3. Koordinaadid L-E st 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 22 - 27
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
JUHATAJA OBJEKT
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE
KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS
KUUPÄEV 30.09.2022. a. TUGIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 2
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A1
KRUNTID E EHITUSÕ IGUS PÕHILISED AR HITEKTUURINÕUDED
Hoonete suurim Hoonete lubatud
Suurim
lubatud ehitise- Hoonete Krundi suurim suletud Parkimiskohtade arv
Krundi Hoonete suurim lubatud maa- Tule-
Olemasolevate alune pind (m )
2 suurim kasutamise Katusekalle, 2
brutopind (m ) Piirangud. Märkused
Pos nr. suurus lubatud kõrgus pealne/maa- püsivus-
kruntide aadressid lubatud arv sihtotstarve tüüp
(ha) maa- maa- (abs.) alune sh. norma- kavan- klass
krundil /osakaal % kokku
pealne alune korruselisus 1. korrusel tiivne datud
Suusamäe 1 3,09 600 0 7 PS / 100 Teenindushoonel 2/ 0 910 600 11 50 TP3 - Veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks;
ja kõrvalhoonel - Planeeritud krundi veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks;
8,0 (26,0), - Planeeritud omapuhasti ja imbväljak, kujad vastavalt 10 m ja 10 m;
kämpinguhoonel - 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
5,0 (24,6). - Välisvalgustuse 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
- Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m;
- Planeeritud riigimaantee külgnähtavus, laius tee servast on 16 m;
- Paluküla lubjakivi maardla, registrikaardi nr 436 (kood: MRD0000404);
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku koridor;
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne „Kärdla - Hausma - Heilo” (II klass) väärtuslik maastik.
Kokku 3,09 600 7 910 600 11 50
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA PIIR
KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
PLANEERITUD HOONESTUSALA
1 PLANEERITUD TEENINDUSHOONE VÕIMALIK ASUKOHT
2 PLANEERITUD KÕRVALHOONE VÕIMALIK ASUKOHT
3 PLANEERITUD KÄMPINGUHOONE VÕIMALIK ASUKOHT (alla 20 m² hoone)
RIIGI MAANTEE
OLEMASOLEV JUURDEPÄÄSUTEE JA PARKIMISE MAA-ALA
P LA
K EL N E ER OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE
M A GU M ITUD OLEMASOLEV KOOREPURU-MULTŠI KATE
A- A ÄE
LA VÕ I
M ALIK PLANEERITUD TEEKATENDI MAA-ALA LAIENDUS
p3 SA PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHAD SÕIDUAUTODELE
PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE
PLANEERITUD PIIRDEAIA RAJAMISE ETTEPANEK
PLANEERITUD KELGUMÄE MAA-ALA VÕIMALIK ASUKOHT
PLANEERITUD SUUSARAJA MAA-ALA VÕIMALIK ASUKOHT
PLANEERITUD MADALSEIKLUSPARGI MAA-ALA VÕIMALIK ASUKOHT
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS
OLEMASOLEV PUURKAEV
R =5 0m (veehaarde sanitaarkaitseala ulatus 50 m)
OLEMASOLEV VEETORU JA -KAEV
(kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)
PLANEERITUD KRUNDI VEETORU
(kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)
PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU
PLANEERITUD OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAK
(omapuhasti kuja on 5 m, imbväljaku kuja on 10 m)
OLEMASOLEV MAAPEALNE HÜDRANT
OLEMASOLEV 0,4 KV MAAKAABELLIIN
(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel)
PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV MAAKAABELLIIN
PLANEERITUD KRUNDI VÄLISVALGUSTUSE 0,4 KV MAAKAABELLIIN
OLEMASOLEV PROŽEKTOR
OLEMASOLEV VALGUSTI
PLANEERITUD VALGUSTI VÕIMALIK ASUKOHT
OLEMASOLEV MÕÕTKILP
2 8.9
OLEMASOLEV KRUNDI JAOTUSKILP
OLEMASOLEV VÄLISVALGUSTUSE LÜLITUSKILP
KRUNDI EHITUSÕIGUS OLEMASOLEV SIDE KAABELLIIN (kaitsevöönd on 1 m kaabli
keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni)
TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
PS PUHKE- JA SPORDI-
RAJATISE MAA
3 1.3
ROHELISE VÕRGUSTIKU KORIDOR
.9
22
2
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES VEEHAARDE HOOLDUSALA JA IMBVÄLJAKU VAHEMAA
(heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal lähemal kui 50 m)
KÕRGUS EHITISE- TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR
1 MEETRITES HOONETE
ALUNE ARV KRUNDIL (peab paiknema ehitise sissepääsust kuni 200 m kaugusel)
SUURIM PIND
KORRUSELISUS MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR
PARKIMIS- (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m)
P LA KOHTADE
R A T N E ER KRUNDI SUURUS
ARV ÕUES MAANTEE KÜLGNÄHTAVUSE PIIR
V Õ T A S Õ ITU D (projektkiirusel 80 km/h tee servast 16 m)
IM A I D "KRUNDI NIMETUS"
1 5.5
L IK U Õ JUHISE „RISTMIKE VAHEKAUGUSE JA NÄHTAVUSALA MÄÄRAMINE“
MA PPER 4 5.5 HOONESTUSALA SUURUS
5x230m KOHANE NÄHTAVUSKOMNURK
A-A AJA
LA
PK PRÜGIKONTEINERI VÕIMALIK ASUKOHT
A
p 14 S
1 p 9 SA
p3 SA
p 9 SA
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, TÖÖ NR. 22-27
p 9 SA 100% PS KOOSKÕLASTUSED:
p 6 SA
8,0 m 7 tk.
600 m² 1. 2.
2
10
.0 3,09 ha 50
"SUUSAMÄE"
Hoonestusalad kokku ca 2168 m²
3. 4.
5 .0
1 7.1
3
3
P LA
M A N E ER
1 1.5
V Õ D A L S ITU D
1 9.1
3
IM A E I K
L I K LUS 3
MA PAR
A-A GI 3
LA 3 5.3
MÄRKUSED:
16.0
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
1 0.0
3 0.0
ST
EE S ERVA 5x230m 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega .
TA VU S 16 m T NÄHTAVUSKOLMNURK
K ÜL GN ÄH 16 0m 3. Põhiplaani koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 21. oktoober 2021. a. koostatud "Suusmäe kü topo-geodeetiline uurimistöö"
OLMN URK 5x
N ÄH TA VU SK topo-geodeetiline uurimistöö plaani M 1 : 500, töö nr. T-21-291.
1 4.9
4. Koordinaadid L-E st 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
1 0.0
1 5.0
TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 22 - 27
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
JUHATAJA OBJEKT
8.0
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE
KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS
KUUPÄEV 30.09.2022. a. PÕHIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 3
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A1
18
3. LISAD
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 19
FOTO 1: Vaade Suusamäe maaüksusele lõuna poolsest nurgast riigiteelt põhja suunas.
FOTO 2: Vaade Suusamäe maaüksuse kagupoolsest nurgast edela suunal.
FOTO 3: Vaade Suusamäe maaüksuse parklale lõunapoolsest nurgast põhja suunal.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 20
FOTO 4: Vaade Suusamäe maaüksuse kelgumäele idapoolsest metsa nurgast lääne suunal.
FOTO 5: Vaade Suusamäe maaüksuse põhjapoolsest nurgast lõuna suunal.
FOTO 6: Vaade Suusamäe maaüksuse keskosale kergliiklusteelt kirde suunal.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 21
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
Lisa
Hiiumaa Vallavalitsuse
05.05.2021 korraldusele nr 261
Hausma külas asuva Suusamäe kinnistu
detailplaneeringu lähteseisukohad
1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid
1.1. Hiiu maakonnaplaneering
1.2. Pühalepa valla keskosa üldplaneering
1.3. Transpordiameti 27.04.2021 kirjas nr 7.1-2/21/7753-2 esitatud lähteseisukohad
2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus
Detailplaneeringu alana mõistetakse Suusamäe katastriüksust (vt joonis 1).
Planeeringuala andmed:
Katastritunnus 63901:001:0888
Planeeritava katastriüksuse suurus 3,09 ha
Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve üldkasutatav maa 100%
Kinnistusraamatu registriosa nr 1216833
Hoonestus puudub
Planeeringualal kehtiv detailplaneering Suusamäe
Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud Piloodi, Kura, Laasi
Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot)
Suusamäe kinnistu detailplaneeringuala
Planeeringualale on olemasolev juurdepääs riigimaanteelt (12110 Lennujaama tee)
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel elektrimaakaabelliin (JK54320),
uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine), geodeetilise märgi (7732) kaitsevöönd,
avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (12110 Lennujaama tee), III kategooria kaitsealused
taimeliigid.
Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu järgi asub Suusamäe katastriüksus detailplaneeringu
kohustusega puhke- ja virgestusmaal, II klassi väärtuslikul maastikul. Suusamäe katastriüksus
asub Paluküla lubjakivimaardla prognoosvaru alal. Üldplaneeringuga on määratud
minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha.
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala II klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla-
Hausma-Heilo ranniku- ja metsamaastik).
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel paikneb Suusamäe
kinnistul ulatuslikult III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht.
3. Planeeringu eesmärk
Planeeringu eesmärgiks on muuta kehtivat Suusamäe kinnistu detailplaneeringut muutes
hoonestusalade asukohti, määrata krundile ehitusõigus teenindushoone, hooldustehnika
hoidmise hoone ja kämpingute rajamiseks, ehitustingimuste määramine, liikluse ja
parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride
määramine, seiklusraja ja rattasõidu õpperaja asukoha määramine.
4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks
4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga ei kavandata katastriüksuse jagamist.
4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega, Transpordiameti nõuetega ja
riigimaantee olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega. Maa
kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga.
4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule
sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete
määramisel arvestada, et:
• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe
põhimõttest
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida
imiteerivaid materjale
• hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest
traditsioonidest.
Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga
4.4. Liikluskorralduse määramine
Juurdepääsuna kasutada olemasolevat juurdepääsu riigimaanteelt. Krundile planeerida
minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv.
4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine
Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga ning lähedusest
tingitud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Planeeringuga näha ette tingimused
jäätmekäitluse ja piirete osas.
4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine
Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse
võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega,
paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega.
Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või
planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt
ettevõttelt.
4.7. Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest
dokumentidest ja normidest.
4.8. Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.
4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.10. Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse
määramine
Vajadusel koostada kitsenduste kaart.
5. Detailplaneeringu koostamine
5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Pühalepa Osavalla Valitus. Detailplaneeringu
koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi
planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.
Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:
Tegevus Aeg
Detailplaneeringu algatamine ja § 130 kohase halduslepingu sõlmimine mai 2021
juuni 2021-
Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine november
planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt 2021
Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine vallavalitsusele ülevaatamiseks ning november
vajalike paranduste sisseviimine 2021
detsember
2021-jaanuar
Detailplaneeringu kooskõlastamine ametiasutuste ja võrguvaldajatega 2022
veebruar-aprill
2022 (avalik
Detailplaneeringu vastuvõtmine vallavalitsuse poolt ning avaliku väljapaneku väljapanek
käigus ettepanekute ja vastuväidete kogumine ning avaliku arutelu vähemalt 14
korraldamine päeva)
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste
sisseviimine detailplaneeringusse mai 2022
Planeeringu kehtestamine vallavalitsuse poolt, kui ei ole tekkinud olulisi huvide
konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid juuni 2022
5.2. Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019
määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud
nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud
informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:
• Seletuskiri
• Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste
vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise
planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M
1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või
M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale.
Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning
perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad
krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus
• Ruumiline illustratsioon (visualiseerin, mis võimaldab igaühel luua seose
planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega)
• Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)
5.3. Täiendavad uuringud
Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui
detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks
on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning
planeeringusse lisada.
5.4. Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude lahenduse koostöös maa-ala olemasolevate või
kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada
seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. Planeeringu koostaja kaasab
planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikud ja teised
huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada.
Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule.
5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine
Detailplaneering esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks
digitaalselt või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-
posti aadressile
[email protected] või pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla,
Pühalepa vald, Hiiumaa).
Detailplaneering kooskõlastatakse:
• Päästeameti Lääne Päästekeskus
• Maa-amet (Paluküla lubjakivimaardla)
• Transpordiamet (12110 Lennujaama tee)
Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab
Hiiumaa Vallavalitsus.
5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine
Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt
(.pdf ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris (digitaalselt allkirjastatud failide
konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile
[email protected] ja pabertoimik aadressile
Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa).
5.7. Detailplaneeringu kehtestamine
Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavalitsuse poolt tuleb esitada Pühalepa
Osavalla Valitsusele üks paberkandjal toimik, mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos
kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega.
Lähteseisukohad koostas:
Mai Julge 463 6845
[email protected]
Pühalepa Osavalla Valitsus Teie 29.03.2021 nr 8-4./16
[email protected]
Meie 27.04.2021 nr 7.1-2/21/7752-2
Seisukohtade väljastamine Hausma küla
Suusamäe kinnistu detailplaneeringu
koostamiseks
Olete taotlenud Transpordiametilt seisukohti Hausma küla Suusamäe kinnistu detailplaneeringu
(katastritunnus 63901:001:0888, edaspidi planeering) koostamiseks vastavalt Hiiumaa
Vallavalitsuse korralduse eelnõule.
Planeeringu eesmärgiks on muuta kehtivat Suusamäe kinnistu detailplaneeringut muutes
hoonestusalade asukohti, määrata krundile ehitusõigus teenindushoone, hooldustehnika hoidmise
hoone ja kämpingute rajamiseks, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse
lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine, seiklusraja
ja rattasõidu õpperaja asukoha määramine.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12110 Lennujaama tee km 1,04-1,22. Riigitee 2020. a
keskmine ööpäevane liiklussagedus on 392 autot.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 1,197. Täiendavaid
ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida.
2. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas
tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Eskiisi alusel kavandatakse riigiteega külgnevasse lõiku madalseiklusrada ning
kämpingute ala. Rajatised kavandada minimaalselt 8 m kaugusele riigitee katte servast ning
riigitee poolsesse külge kavandada aed/piire.
4. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
5. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja
riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja
taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav.
Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
6. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba
ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude
paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid
tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
7. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise
lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee
koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
8. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
9. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
10. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,
parkla jms.
11. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede
numbreid ja nimetusi.
12. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu
koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning
planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed mõju
vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud
müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel
näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada
selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud
leevendusmeetmete rakendamiseks.
13. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Anna Palusalu
58507716,
[email protected]
2 (2)
HIIUMAA VALD
PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS
Ametid, puudutatud isikud ja asutused 18.05.2021 nr 8-4./19
Teade Hausma küla Suusamäe kinnistu
detailplaneeringu algatamise kohta
Hiiumaa Vallavalitsuse 05.05.2021 korraldusega nr 261 otsustati algatada Hausma külas
Suusamäe (katastritunnus 63901:001:0888, üldpind 3,09 ha, sihtotstarve üldkasutatav maa)
kinnistu detailplaneering, mille eesmärgiks on muuta kehtivat Suusamäe kinnistu
detailplaneeringut muutes hoonestusalade asukohti, määrata krundile ehitusõigus
teenindushoone, hooldustehnika hoidmise hoone ja kämpingute rajamiseks, ehitustingimuste
määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks
vajaminevate koridoride määramine, seiklusraja ja rattasõidu õpperaja asukoha määramine.
Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Pühalepa valla keskosa üldplaneeringuga.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Pühalepa Osavalla Valitsus (aadress Tempa küla,
Hiiumaa vald 92348) ja kehtestaja on Hiiumaa Vallavalitsus (aadress Keskväljak 5a, Kärdla
92413).
Korraldusega saab tutvuda tööajal Pühalepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja Tempa
küla Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel https://vald.hiiumaa.ee/detailplaneeringute-
algatamine
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liili Eller
osavallavanem
Mai Julge 463 6845
[email protected]
_____________________________________________________________________________
Vallamaja tel: 463 6840
Tempa küla 463 6841
Hiiumaa vald e-post:
[email protected]
92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/
Reg nr 77000542
8 • HIIUMAA TEATAJA Juuni 2021
SÜNDMUSED NÄITUSED
◌ L, 29. mail Nelja Nurga galeriis
kl 9–19 Tuulekala festivali trollinguvõistlus Orjaku sadamas
◌ 3. juunil kell 17 avatakse galeriis Juss Piho isiknäitus „Värviravi“, mis
kl 11.30–13.30 Tuulekala festivali laste õngitsemisvõistlus, tasuta
jääb avatuks 26. juunini. Galerii müügiosas on nähtaval ja saadaval
kl 18–21 Kevadõhtu sumin: Kristin Kalnapenk ja Henry Pajuri, Dagen Hausi hoovis
Hiiumaaga seotud loojate tööd ja looming: kirjandus, fotod, trükised,
◌ T, 1. juunil lastekaitsepäeva tähistamine Kõrgessaare vaba aja keskuses kunst, tarbekunst, helikandjad.
◌ N, 3. juunil kl 17–19 Hiiumaa orienteerumisneljapäevak Käinas ◌ Juuni alguses on galerii avatud veel kevadise graafiku alusel: reedeti ja
kl 18–19 Peter Spissky, Maria Valdmaa ja Tallinna kammerorkester, Käina huvi- ja kultuurikeskuses
laupäeviti kell 11–15. Galerii avamisajad ja -päevad võivad kuu teises
◌ R, 4. juunil kl 17.30–19 Käina huvikooli muusikaosakonna õpilaste kevadkontsert, tasuta pooles muutuda. Palun jälgige infot lehel www.facebook.com/neljanur-
◌ E, 7. juunil kl 18–19 klaverikontsert – Age Juurikas Käina huvi- ja kultuurikeskuses, tasuta ga. Kõikidel muudel aegadel on võimalik galeriisse pääseda kokkulep-
◌ K, 9. juunil kl 18–19 Käina huvikooli lõpuaktus pel. Tel: Helle-Mare Kõmmus 529 9429, Kaja Hiis-Rinne 510 9255, Kalli
◌ N, 10. juunil kl 17–19 Hiiumaa orienteerumisneljapäevak Puskis Sein 529 6580,
[email protected].
◌ L, 12. juunil kl 14–16.30 teemapäev „Suur Tõll, Leiger ja teised vägilased mütoloogilises minevikus ja meie ◌ Samuti ootab HiKu Hiiumaaga seotud loojate-kunstnike-muusikute
päevil” Hiiumaa muuseumi Pikas majas, tasuta
loomingut juulis avatavale traditsioonilisele Hiiumaa loomingu suvenäi-
◌ N, 17. juunil kl 17–19 Hiiumaa orienteerumisneljapäevak Tarestes tusele, mis on avatud juulis-augustis. Autorid, võtke palun ühendust!
◌ 18.–20. juunil noorte suvelaager, tasuta. Info:
[email protected], tel 5912 7506
◌ 18.–20. juunil Kärdla Race – purjetamise Eesti karikasarja kolmas etapp Kõrgessaare raamatukogus
◌ L, 19. juunil kl 11–13 tasakaaluliini treening Kärdlas, ekstreemspordisuve sari Kärdla põhikooli esisel slackline’i ◌ Kõrgessaare raamatukogus võimalik vaadata Urve Miliste maalide näi-
rajal tust 18.05–16.07 E–T kl 11–18 ja K–R kl 11–15
◌ L, 19. juunil kl 16–18 tasakaaluliini treening Emmastes, ekstreemspordisuvi Emmaste põhikooli slackline’i rajal Hiiumaa muuseumis
◌ P, 20. juunil „Kolm meest, naine ja 90ndad” – Märt Avandi, Lauri Liiv, Johan Randvere ja Nele-Liis Vaiksoo Pikas majas
Käinas Padarimäel ◌ „Tõusud ja mõõnad – Hiiumaa tööstusliku kalapüügi lugu 1945–1991“.
◌ P, 20. juunil kl 11–13 tasakaaluliini treening Paladel, ekstreemspordisuvi Palade koolimaja slackline’i rajal Näitus räägib loo tööstusliku kalapüügi tekkest ja arengust Hiiumaal
◌ T, 22. juunil kl 16 Kõrgessaare jaanijooks Kõrgessaare vaba aja keskuse juures ning selle mõjust saare sotsiaalsetele ja kultuurilistele oludele, mis ei
◌ K, 23. juunil kl 12 jaaniturniir korvpallis Kõrgessaare aleviku välisväljakul jätnud puutumata ühtki toonast hiidlast.
◌ N, 24. juuni kl 12–15 etteandevõistlus orienteerumises Tõnupsis, Kõpu ◌ Alates 4. juunist saab galerii peal näha näitust „Hiiu maakond 75“.
◌ L, 26. juunil kl 15–16.10 Eesti Noorsooteatri etendus „Röövel Hotzenplotz” Kärdla laululaval Näitus räägib loo, kuidas Hiiumaast sai 1946. aastal omaette maakond.
Kohapealset juhtimist oli vaja selleks, et kiirelt ja edukalt viia läbi
kollektiviseerimist. Eesti iseseisvuse taastamise järel võimaldas see
Detailplaneeringud omaaegne välkotsus ka Hiiu maakonna taastamist, mitte jätkamist osa-
na Läänemaast, nagu see oli olnud enne sõda. Rahvusarhiivi rändnäi-
◌ Hiiumaa vallavalitsuse 28. aprilli ◌ Hiiumaa vallavalitsuse 5. mai „Ehitus ja planeerimine” > „Detail- tuse „Maakondade lipud ja vapid” stendilisa toetab väljapanekut 1930.
2021 korraldusega nr 227 otsustati al- 2021 korraldusega nr 261 otsusta- planeeringud” > „Detailplaneerin- aastate sümbolite tutvustamisega.
gatada Pühalepa küla Pühalepa kõrtsi ti algatada Hausma küla Suusamäe gute vastu võtmine ja avaldamine”. ◌ Saalis on avatud on kunstinäitus „Värvide lummuses. Kaljo Simson
(63902:001:0065, 4844 m², kaitsealune (63901:001:0888, 3,09 ha, üldkasu- Avaliku väljapaneku ajal on kõigil (1929–2017)“. Omanäolisima osa Kaljo Simsoni loomingust moodustab
maa) kinnistu detailplaneering, mil- tatav maa) kinnistu detailplanee- huvitatutel võimalik planeeringula- tema vabalooming, valdavalt suuremõõtmeliselt teostatud kompo-
le eesmärk on Pühalepa Kõrtsi katast- ring, mille eesmärk on muuta kehti- hendusega tutvuda ning vallavalitsu-
riüksusel asuvate kõrtsi varemete re- vat Suusamäe kinnistu detailplanee- sele kirjalikult sisulisi ettepanekuid
sitsioonid, kus on tegelasteks nii inimesed kui ka loomad. Iga sellise
konstrueerimiseks ning varemetesse ringut, muutes hoonestusalade asu- ja arvamusi esitada. maali sisusse on justkui peidetud mingid erilised hetked ja lood.
elamu rajamiseks ehitustingimuste ja kohti, ning määrata krundile ehitus- ◌ Hiiumaa vallavalitsuse 11. mai Kaljo Simson on töid väga põhjalikult kavandanud ning samu motiive
ehitusõiguse määramine. õigus teenindushoone, hooldusteh- 2021 korraldusega nr 274 algatati Pir- erineva materjalikasutusega korduvalt läbi töötanud. Meisterlikud on
Algatamisel teadaoleva info põh- nika hoidmise hoone ja kämpingute ni kinnistu detailplaneering ja jäe- ka tema paberkollaaži tehnikas tööd. Mis aga eriti lummab, on tema
jal vajadus teha lisauuringuid puu- rajamiseks, määrata ehitustingimu- ti algatamata keskkonnamõju stra- värvide kasutamise julgus ja lopsakus.
dub. Detailplaneeringu koostamise sed, lahendada liiklus- ja parkimis- teegiline hindamine. Kassari muuseumimajas
eesmärk on kooskõlas Pühalepa val- korralduse ning määrata tehnovõr- Planeeritava ala suurus on 7715 m²
la keskosa üldplaneeringuga. kude väljaehitamiseks vajamineva- ja see hõlmab Hiiumaa vallas Kassari ◌ Näitus „Elu saarel. Tuli, vesi, õhk, maa“. Näitus heidab pilgu hiidlaste
◌ Hiiumaa vallavalitsuse 28. april- te koridoride, seiklusraja ja rattasõi- külas Pirni maaüksust (katastritun- elu argipäeva nähtustele ja sündmustele ning olulistele pöördepunk-
li 2021 korraldusega nr 228 otsus- du õpperaja asukoht. nus 36802:003:2260). tidele saare ajaloos läbi nelja ürgelemendi: tuli, vesi, õhk, maa. Kõi-
tati algatada Soonlepa küla Pihla Algatamisel teadaoleva info põh- Detailplaneeringuga kavandatak- gile teadmishimulistele suurtele ja väikestele on avatud „4 elemendi
(63902:001:0252, 6,74 ha, maatulun- jal lisauuringuid teha vaja pole. De- se määrata Pirni maaüksusele ehitus- õmbluskoda“, kus saab katsete käigus ise proovida ürgelementide (tuli,
dusmaa) kinnistu detailplaneering, tailplaneeringu koostamise eesmärk õigus elamu ja abihoone püstitami- vesi, õhk, maa) toimimist erinevates olukordades. Nii saavad külastajad
mille eesmärk on Pihla kinnistu ja- on kooskõlas Pühalepa valla keskosa seks, juurdepääsutee asukoht ja ser- ennast siduda, lõimida, õmmelda kokku Hiiumaa kui saarega ja meie
gada kuni kuueks elamukrundiks, üldplaneeringuga. vituudialad.
püsinäitusega.
määrata kruntidele ehitusõigus ja Nimetatud detailplaneeringute Pirni kinnistu asub Käina lahe –
ehitustingimused elamu ja abihoo- koostamist korraldab Pühalepa osa- Kassari maastikukaitsealal Kassa-
◌ Kappide avahoidla – varahoidlaks muudetud näituseruumis saab näha
ne rajamiseks. valla valitsus (Tempa küla, Hiiumaa ri piiranguvööndis ja Natura 2000 toidu- ehk piimakappe, seinakappe, pesu- ja tööriistakappe, riide- ja
Algatamisel teadaoleva info põhjal vald) ja nende kehtestaja on Hiiumaa võrgustiku alal. Kavandatav tegevus puhvetkappe, aga ka kaalukappi, lasteaiakappi, kummutit ja krahvi
inventeerib keskkonnaamet 2021 su- vallavalitsus (Keskväljak 5a, Kärdla). võib eeldatavalt avaldada mõju Natu- öökappi.
vel kaitsealuseid taimeliike. Muid uu- Korraldustega saab tutvuda tööajal ra 2000 võrgustiku alale ja kaitseala- Rudolf Tobiase majamuuseumis
ringuid teha vaja pole. Detailplanee- Pühalepa osavalla valitsuses ja Hiiu- le, seetõttu hinnati keskkonnamõju
ringu koostamise eesmärk on koos- maa valla veebilehel. strateegilise hindamise vajalikkust. ◌ Rudolf Tobiase majamuuseumis saab tutvuda helilooja elu ja loomin-
kõlas Pühalepa valla Heltermaa–Sar- ◌ Hiiumaa vallavalitsuse 11. mai Keskkonnaamet on 22. aprilli 2021 guga, köstrite tööde ja tegemistega, erinevate muusikainstrumentidega
ve–Salinõmme piirkonna osaüldpla- 2021 korraldusega nr 273 võeti vastu kirjas nr 6-5/21/6132-2 andnud sei- ning nautida Rudolf Tobiase heliloomingut.
neeringuga. Orjaku küla Forelli maaüksuse detail- sukoha, et planeeritava tegevuse- ◌ Aidas saab näha rahvusarhiivi koostatud stendinäitust Hiiumaa juurtega
◌ Hiiumaa vallavalitsuse 28. april- planeering: Dagopen OÜ Arhitektuu- ga ei kaasne olulist keskkonnamõju kujurist Roman Haavamäest (Espenberg).
li 2021 korraldusega nr 229 otsusta- ribüroo töö nr 20-36. Detailplanee- looduskeskkonnale ja seetõttu ei ole Mihkli talumuuseumis
ti algatada Soonlepa küla Mamma ringu eesmärk on suurendada Käina keskkonnamõju strateegilist hinda-
(20501:001:0251, 5000 m², elamumaa) vallavolikogu 30. aprilli 2008 otsuse- mist algatada vaja. ◌ Mihkli talumuuseum on Hiiumaa muuseumi vabaõhukeskus. Peamiselt
kinnistu detailplaneering, mille ees- ga nr 148 kehtestatud Väljaku, Lesta ja Pirni kinnistu detailplaneeringu 19. sajandist pärit hoonetes saab külastaja uurida kohalikku taluelu,
märk on määrata ehitusõigus ja ehi- Sõstra kinnistu detailplaneeringuga koostamise algatamise ja keskkon- ehitustavasid ja majapidamisesemeid.
tustingimused Mamma kinnistule määratud ehitusõigust Forelli maa- namõju strateegilise hindamise al- Hiiumaa muuseumi lahtiolekuajad
elamu ja abihoone rajamiseks. üksusel, määrata hoonestusala, vaja- gatamata jätmise korraldusega saab
Algatamisel teadaoleva info põh- likud piirangud ja servituudid. tutvuda tööajal Käina osavalla va- ◌ Pikk maja avatud E–P kl 10–17.30.
jal lisauuringute tegemise vajadus Detailplaneeringu avalik väljapa- litsuses Hiiu mnt 28, Käina alevik ja ◌ Kassari muuseumimaja avatud E–P kl 10–18.
puudub. Detailplaneeringu koosta- nek toimub 28. maist 10. juunini 2021 Hiiumaa valla veebilehel: „Valdkon- ◌ R. Tobiase majamuuseum on avatud alates 3. juunist N–L kl 12–17.
mise eesmärk on kooskõlas Pühale- Käina vallamajas aadressil Hiiu mnt nad” > „Ehitus ja planeerimine” > ◌ Mihkli talumuuseum on avatud alates 1. juunist T–L kl 11–18.
pa valla Heltermaa–Sarve–Salinõm- 28, Käina alevik ning valla veebile- „Detailplaneeringud” > „Detailpla- ◌ Muuseumide lahtiolekuaegadel on avatud ka meene- ja raamatupoed.
me piirkonna osaüldplaneeringuga. hel vald.hiiumaa.ee: „Valdkonnad” > neeringute algatamine”. Lisainfo: 463 2091 või
[email protected].
Hiiumaa Teataja, Hiiumaa valla väljaanne MEIE SEAST ON LAHKUNUD ELAMUSKESKUS TUULETORN
VELLO VARA ◌ Elamuskeskus Tuuletorn on avatud ja ootab kõiki elamusi kogema ja
Toimetajad: Liina Siniveer, tel 5386 7606, ALVAR KALLAS koguma.
Kärolyn Kivistik ja Anu Tammearu AITA JÕGI ◌ Tuuletorn on 29. maist lahti iga päev kl 11–21.
TAIMI PAES ◌ Tulemas on ka Tuuletorni sünnipäev – 1. juuni, mis on ühtlasi lastekait-
Kujundus ja küljendus Katri Henga HELLE MURRO sepäev, mille puhul on terve juunikuu jooksul majas palju soodustusi,
Trükikoda Kroonpress KOIDU VIILUKAS tegevust ja üllatusi. Tähistagem rõõmsalt koos meie toredate uute ja
AIVE PILVAR vanade sõpradega ühe aasta täitumist!
Hiiumaa Teataja ilmub kuu viimasel reedel. IVAN APALKO ◌ Oleme lahti ka jaanipäeval, 24. juunil, mil kogu maja on avatud
Info ja teated järgmise kuu lehte on oodatud JURMA KALLAS kl 11–18.
RAIVO KOOR Olge hoitud! Tuuletorni pere
eelneva kuu 15. kuupäevaks:
[email protected]
Kaastunne lähedastele
Teema: RE: Suusamäe DP eskiislahendus (Hausma k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)
Saatja: Mai Julge <
[email protected]>
Kuupäev: 30/09/2022, 11:13
Saaja: "
[email protected]" <
[email protected]>
Tere!
Suusamäe detailplaneeringu eskiis on sobiv edasiseks planeeringu
koostamiseks.
Tervitades
Mai Julge
Pühalepa Osavalla Valitsus; maaspetsialist
463 6845
-----Original Message-----
From: Teet Elstein <
[email protected]>
Sent: Thursday, September 29, 2022 4:54 PM
To: Pühalepa osavald <
[email protected]>
Cc: Mai Julge <
[email protected]>; Aivo Pere <
[email protected]>
Subject: Suusamäe DP eskiislahendus (Hausma k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)
Tere,
Esitan Hiiumaa Vallavalitsusele ülevaatamiseks ja eskiislahenduse avaliku
väljapaneku korraldamiseks "Hausma külas asuva Suusamäe kinnistu
detailplaneering" kausta portfoolio eskiislahenduse pdf formaadis.
Palun andke teada, kas eskiislahendus on Vallavalitsuse sobilik ja kas on
vaja täiendusi teha.
Puuduoleva materjali (tugiplaan, illusteeriv materjal) koostame ja lisame
planeeringule enne kooskõlastamiseks esitamist.
Teadmiseks: Terviseraja esindaja
Parimat,
Teet Elstein
DAGOpen OÜ
+372 5034055
--
This email has been checked for viruses by Avast antivirus software.
www.avast.com
35
4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU-
LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI
4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO:
4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:
- AutoCAD 2010 LT
4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:
- Asukoha skeem M 1 : 10 000
- Tugiplaan M 1 : 500
- Põhiplaan M 1 : 500
4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide
koostamisel:
- Teet Elstein
4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA:
Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info
Suusamae_Hausma_DP-MA.dwg
DP_hoonestus Planeeritud maa-pealne hoonestusala välispiir Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil DP_hoonestus
DP_juurdep Planeeritud juurdepääsuservituut
DP_krunt Planeeritud krundi piir Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil DP_krunt
DP_Plan_ala Planeeringuala piir Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil Plan_ala
DP_transp_soidutee Planeeritud sõidutee katte serv Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil
DP_transp_soidutee
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
36
5. KOOSKÕLASTUSED
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 27
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
5.1 KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI
JRK NR KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTUSE KOOSKÕLASTUSE SISU KOOSKÕLASTUSE MÄRKUS
ORGANISATSIOON NR JA KUUPÄEV ORIGINAALI ASUKOHT
1 2 3 4 5 6
September 2022
1.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo
2.
3.
4.
5.
6.
37
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Töö nr. 22 – 27
HAUSMA KÜLAS ASUVA SUUSAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING