Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Teie 08.09.2022 nr 7-2/2115
[email protected] Meie 03.10.2022 nr 15-3/7230-2
Seisukoht Rail Baltic Tootsi
peatuse detailplaneeringu KSH
vajalikkuse kohta
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi
KeHJS) § 33 lõikele 6 esitas Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus 08.09.2022
Rahandusministeeriumile seisukoha andmiseks Rail Baltic Tootsi kohaliku peatuse
detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) mitte
algatamise otsuse eelnõu koos KSH eelhinnanguga.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määratleda Rail Baltic (edaspidi ka RB) Tootsi
kohaliku peatuse rajamiseks vajalikud tingimused. Detailplaneeringu ala paikneb valdavas
osas Tootsi alevis ja väikeses osas Viluvere külas. Planeeritava ala pindala on ligikaudu
4,9 ha.
Tootsi alevi osal (endisel Tootsi vallal) puudub kehtiv üldplaneering. Viluvere küla osas
kehtib Vändra valla üldplaneering (kehtestatud 2010). Ühinenud valdade territooriumil on
koostamisel uus Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering, mille eelnõu on avalikustatud
ajavahemikul 09.12.2021-16.02.2022.
Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine” kehtestatud RB trassi koridor on vastavalt planeeringu lahendusele sisse kantud
Vändra valla üldplaneeringusse ning kavandatud koridoriga on arvestatud koostatavas Põhja-
Pärnumaa valla üldplaneeringus. Pärnu maakonna planeeringuga on Rail Baltic trassi
koridorile lisaks määratud kohalike peatuste põhimõttelised asukohad, millest üks peatus on
kavandatud Toosti lähistele. Koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on
maakonnaplaneeringuga arvestatud ja Tootsi raudteejaama üldine asukoht on määratud
riigitee nr 19271 Tootsi-Piistaoja ja riigitee nr 19270 Suigu-Tootsi ristumise piirkonda.
Arvestades, et Põhja-Pärnumaa vallal puudub Tootsi alevi osas kehtiv üldplaneering,
lähtutakse detailplaneeringu koostamisel üldplaneeringu menetlemisele ette nähtud nõuetest.
Tutvunud esitatud materjalidega oleme järgmisel seisukohal:
1. Esitatud otsuse eelnõus on KSH eelhinnangu koostamise vajalikkust põhjendatud vaid
Vabariigi Valitsuse määrusest „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ tulenevaga. Palume KSH eelhinnangu
koostamise vajadus otsuses kajastada terviklikult ja lisada, et KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
tuleb KSH vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse
detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktides 1-3 sätestatud juhul (KeHJS § 33 lg 2 p 3) ja
kui koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud
valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse kohast tegevust (KeHJS § 33 lg
2 p 4).
2. KeHJS § 35 lõikes 5 on toodud teave, mida tuleb kajastada KSH mitte algatamise otsuses.
Esitatud otsuse eelnõus on seaduse nõuded täidetud osaliselt. Palume otsust täiendada ja lisada
strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, korraldaja, koostaja ja kehtestaja
nimi ja kontaktandmed ning strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja
KSH algatamata jätmise otsusega tutvumise aeg ja koht.
3. Vastavalt PlanS § 128 lõike 5 punktile 3 märgitakse detailplaneeringu algatamise otsuses
võimalike uuringute vajadus. RB Tootsi peatuse detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu
resolutsioonis on toodud, et detailplaneeringu algatamise etapis ei ole teadaolevalt
täiendavate uuringute vajadust ette näha. Samas on KSH eelhinnangu peatükis 5.1
„Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid“ ja otsuse
eelnõu eelhinnangu tulemusi kirjeldavas osas toodud välja hüdrogeoloogilise uuringu
koostamise vajadus. Palume anda planeeringumaterjalid omavahel kooskõlla viia.
4. Eelhinnangu peatükis 5 „Seotus teiste dokumentidega“ Pärnu maakonna planeeringu
teemaplaneeringut „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ käsitlevas osas on
kajastatud, et kohaliku liikluse arendamisel tulevikus tuleb arvestada, et reisirongide
peatuskohti Rail Baltic peatee äärde ohutuse vajalikkusest lähtuvalt planeerida ei tohi.
Peatuskohtade rajamiseks tuleb rajada möödasõidu jaamad. Eelhinnangu peatükis 4
„Kavandatava tegevuse lühikirjeldus“ on toodud, et planeeringuga nähakse ette, et krundi
hoonestusala ulatub raudteepoolses küljes krundi piirini ühendamaks peatusehoone
perrooniga. Palume eelhinnangu koosseisus täpsustada lahenduse vastavust maakonna
teemaplaneeringus seatud tingimusele.
5. Eelhinnangu peatükis 5.1 „Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud
keskkonnaprobleemid“ on selgitatud, et vaadeldav ala asub maakonnaplaneeringuga
määratud rohevõrgustiku (rohekoridori) alal ning, et Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu
koostamise käigus on rohevõrgustiku paiknemist täpsustatud, mille tulemusena
üldplaneeringu eelnõu ei näe rohekoridori ette maakonnaplaneeringuga määratud asukohas,
vaid see on nihutatud lõuna poole Sauga jõe äärde. Märgime, et kavandatava tegevuse
vastavust kõrgema astme planeeringutele on asjakohane käsitleda peatükis 5 „Seotust teiste
dokumentidega“ ja palume eelhinnangut täiendada.
Vastavalt Pärnu maakonna planeeringus seatud tingimustele tuleb vältida
infrastruktuuriobjektide kavandamist rohevõrgustiku alale. Juhul, kui nende rajamine on
möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning rakendada
rohevõrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Eelhinnangust
ei selgu, milline on jaamahoone ehitamise ja kasutamise mõju piirkonna rohevõrgustikule,
mille alusel valiti jaamahoone täpne asukoht ning kuidas tagatakse rohevõrgustiku toimimine.
Arvestades, et koostatava üldplaneeringu ettepaneku kohaselt suunatakse rohevõrgustiku
koridor valla piirile, on vajalik tagada ettepaneku sobivus ja koridori jätkumine ka Tori valla
territooriumil. Kuna Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering ei ole veel kehtestatud, tuleb
detailplaneeringu koostamisel arvestada kooskõla erinevate planeeringute vahel ja tagada
rohevõrgustiku toimimine piirkonnas. Kui detailplaneering kehtestatakse enne
üldplaneeringut ja üldplaneeringuga soovitakse rohevõrgustikku piirkonnas täpsustada, tuleb
2
detailplaneeringu koosseisus selgitada piirkonna rohevõrgustiku toimimise tagamiseks
rakendatavaid meetmeid laiemal alal. Vajadusel tuleb rohevõrgustiku toimimist tagavad
leevendus- ja kompensatsioonimeetmed seada planeeringuala kohta. Palume eelhinnangus
täpsustada jaamahoone asukoha valikut, kavandatava tegevuse mõju ja vajalikke meetmeid
rohevõrgustiku toimimise tagamiseks.
6. Eelhinnangu peatükis 5.4 „Seotus teiste dokumentidega“ on järeldusena toodud, et
koostatava detailplaneeringu eesmärk ei ole vastuolus Pärnu maakonna planeeringuga ega
Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga “Rail Baltic raudtee trassi koridori
asukoha määramine”. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev seetõttu, et Tootsi endise
valla alale ei ole üldplaneeringut koostatud ja Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering ei ole
veel kehtestatud.
Eelhinnangus toodud järeldused peavad olema terviklikud ja selgelt arusaadavad. Vajalik on
välja tuua Pärnu maakonna planeeringu rohevõrgustiku tingimustest tulenev leevendavate
meetmete rakendamise vajadus ning kajastada kooskõla Vändra valla üldplaneeringuga ja
koostatava Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringuga. Lisaks palume eelhinnangus
arusaadavamalt käsitleda planeeringulist olukorda Tootsi alevi osas ja lisada järgnev selgitus:
Kuna Tootsi alevi (endise Tootsi valla) osas kehtiv üldplaneering puudub, ei ole võimalik
hinnata kavandatava vastavust üldplaneeringule. Arvestades, et PlanS § 55 lõike 2 kohaselt
on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus ja PlanS § 124 lõike 2 alusel on
detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine, kohaldatakse
detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu menetlust nagu üldplaneeringu muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul.
7. Esitatud materjal oli kohati raskesti jälgitav ja sisaldas informatsiooni, mille mõte ja seos
ei olnud arusaadav. Näiteks: Rail Balticu kavandatava Tootsi peatuse asukoht on põhiosas
Pärnu maakonnaplaneeringu (kehtestatud 29.03.2018) järgi Pärnu maakonnas Põhja-
Pärnumaa vallas Tootsi alevis või detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma
arvestatavat mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile ja mürale, kuna paiksed saasteallikad
lähipiirkonnas puuduvad. Kohati oli materjalide hulgas esitatud kirjeldusi, millel puudub
konkreetne seos kavandatava tegevusega. Näiteks on planeeringuga kavandatud tegevuse
vastavuse hindamisel koostatavale üldplaneeringuga kirjeldatud, et Rail Baltic on kavandatav
rahvusvaheline raudteeinfrastruktuuriobjekt, mis hakkab valda keskelt põhja-lõuna
suunaliselt lõikama. Raudteekoridor on määratud Pärnu maakonnaplaneeringuga „Rail
Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" (kehtestatud riigihalduse ministri
13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40). Hetkel kehtiva planeerimisseaduse kohaselt on tegu
eriplaneeringuga mida valla üldplaneering ei saa muuta ega kehtestada täiendavaid
tingimusi. Eriplaneeringuga kavandatud trassikoridoris toimub tegevus vastavalt
eriplaneeringus kehtestatud nõuetele. Palume edasises menetluses pöörata rohkem tähelepanu
esitatava materjali selgusele ja asjakohasusele.
8. Rahandusministeerium on seisukohal, et Rail Baltic Tootsi peatuse detailplaneeringu KSH
menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist
keskkonnamõju. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada,
et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt
PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus määrata
vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Esitatud materjali põhjal vajab
detailplaneeringu koostamisel põhjalikumat ja laiemat käsitlust piirkonna rohevõrgustiku
3
toimimise tagamine, mille osas palume esitatud eelhinnangut täpsustada ja kaaluda uuringute
koostamise vajadust.
Palume hoida Rahandusministeeriumi kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada
kõikidest avalikest aruteludest, samuti palume saata detailplaneering, sh detailplaneeringu
lähteseisukohad arvamuse avaldamiseks ning PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate
koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Merilin Rosenberg 58041423
[email protected]
4