Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 03.10.2022 08:46
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Saatrepõllu päikeseelektrijaama detailplaneeringu kehtestamine
Tere.
Edastan teadmiseks Viljandi Vallavolikogu 29.09.2022 otsuse nt 90
"Saatrepõllu päikeseelektrijaama detailplaneeringu
kehtestamine".
Lugupidamisega Ülle Riinervallakantselei spetsialistViljandi
Vallavalitsus435
[email protected]
VILJANDI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Kalmetu 29. september 2022 nr 90
Saatrepõllu päikeseelektrijaama
detailplaneeringu kehtestamine
Arhitekt Sulev Ilves koostas Viljandi Vallavolikogu 13.10.2021 otsusega nr 1-3/394 „Saatrepõllu
päikeseelektrijaama detailplaneeringu algatamine“ Kiini külas algatatud üldplaneeringut muutva
Saatrepõllu päikeseelektrijaama detailplaneeringu (töö nr 20211013, Maa-ameti PlanID 102135).
05.11.2013 moodustus Viljandi vald, mis on Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi
valla õigusjärglane.
Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 19 ha. Planeeritaval alal kehtib Pärsti Vallavolikogu
19.04.2006 otsusega nr 13 „Üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Pärsti valla üldplaneering.
Detailplaneering näeb ette Pärsti valla üldplaneeringuga määratud põllumajandusmaa maakasutuse
otstarbe muutmise elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maaks ja määrab ehitusõiguse
päikeseelektrijaama rajamiseks. Detailplaneering ei näe ette olulise keskkonnamõju teket.
Viljandi Vallavolikogu 26.05.2022 otsusega nr 71 „Saatrepõllu päikeseelektrijaama detailplaneeringu
vastuvõtmine“ võeti vastu Saatrepõllu päikeseelektrijaama detailplaneering. Detailplaneeringu avalik
väljapanek toimus 16.06.2022 kuni 15.07.2022. Avaliku väljapaneku jooksul detailplaneeringu
kohta arvamusi ega vastuväiteid ei esitatud. Detailplaneeringule on antud heakskiitev otsus
Rahandusministeeriumi 17.08.2022 kirjaga 15-3/5911-2.
Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lg 41,
planeerimisseaduse § 139 lõiked 1, 3, 4 ja 6, Viljandi Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kehtestada Kiini külas Saatrepõllu päikeseelektrijaama detailplaneering (töö nr 20211013,
Maa-ameti PlanID 102135).
2. Viljandi Vallavalitsuse planeeringuspetsialistil avaldada detailplaneeringu kehtestamise
teade detailplaneeringu kehtestamisest arvates:
2.1. 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes;
2.2. 30 päeva jooksul maakonnalehes Sakala;
2.3 14 päeva jooksul Viljandi valla veebilehel www.viljandivald.ee
3. Viljandi Vallavalitsuse planeeringuspetsialistil saata 30 päeva jooksul teade
detailplaneeringu kehtestamise kohta ja kehtestatud detailplaneering vastava valdkonna
eest vastutavale ministrile ja maakatastri pidajale.
4. Viljandi Vallavalitsuse avalike suhete spetsialistil avaldada teade detailplaneeringu
kehtestamise kohta esimesel võimalusel Viljandi valla ajalehes Viljandi Valla Teataja.
5. Käesoleva otsusega mittenõustumisel võib esitada vaide Viljandi Vallavolikogule aadressil
Kauba tn 9, 71020 Viljandi või kaebuse Tartu Halduskohtule aadressil Kalevi tn 1, 51010
Tartu, 30 päeva jooksul otsusest teadasaamisest arvates.
6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mait Allas
vallavolikogu esimees
Töö nr 20211013, Maa-ameti PlanID 102135
KOV planeeringute registri nr DP294
SAATREPÕLLU PÄIKESEELEKTRIJAAMA DETAILPLANEERING.
Planeeringuala asukoht: Saatrepõllu kü 62902:002:0037 Kiini küla, Viljandi vald
Detailplaneeringu tellija ja koostamise korraldaja: Viljandi Vallavalitsus
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik: Margus Kokk
Detailplaneeringu koostaja: Sulev Ilves
2
Sisukord
1 Üldinfo detailplaneeringu ja planeeringuala kohta. .......................................................... 4
1.1 Detailplaneeringu algatamise otsus. Koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded. .... 4
1.2 Planeeringuala asukoht ja suurus. Mõjuala. ............................................................... 5
1.3 Olemasolev hoonestus planeeringualal. ..................................................................... 5
1.4 Olemasolevad seadusjärgsed kitsendused planeeringualal. Muud
maakasutustingimused. ......................................................................................................... 5
1.4.1 Seadusjärgsed kinnisomandi kitsendused ........................................................... 5
1.4.2 Üldplaneeringuga seatud maakasutustingimused ............................................... 6
1.4.3 KOV lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks väljastatud .................... 6
1.4.4 Põllumajandus- ja Toiduameti lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks
6
1.4.5 Keskkonnaameti seisukohad ................................................................................ 6
1.5 Detailplaneeringu vormistamine. Kasutatud alusandmed. Kehtestatavad digitaalsed
kihid. 7
2 Detailplaneeringu lahendus. .............................................................................................. 8
2.1 Detailplaneeringu lahenduse vastavus liigilt üldisemale planeeringule.
Üldplaneeringu muutmise ettepanek. ................................................................................... 8
2.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine. ......................................................................... 9
2.3 Krundi hoonestusala määramine. ............................................................................... 9
2.4 Vertikaalplaneerimine ................................................................................................. 9
2.5 Ehitusõiguse määramine. ............................................................................................ 9
2.5.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed. ........................................................................ 9
2.5.2 Hoonete suurim lubatud arv. ............................................................................. 10
2.5.3 Hoonealune suurim lubatud pind. ..................................................................... 10
2.5.4 Ehitiste lubatud maksimaalne kõrgus. ............................................................... 10
2.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused. ............................................ 11
2.7 Tingimused hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalikele ehitistele.
Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. ................................................................ 11
2.7.1 Üldised tingimused detailplaneeringu elluviimisel. ........................................... 11
2.7.2 Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine.
12
2.7.3 Veevarustus ........................................................................................................ 12
2.7.4 Reoveekäitlus ..................................................................................................... 12
2.7.5 Jäätmekäitlus ...................................................................................................... 12
3
2.7.6 Tuleohutuse tagamise tingimused. .................................................................... 13
2.7.7 Elektrivarustus. ................................................................................................... 13
2.7.8 Soojavarustus. .................................................................................................... 14
2.7.9 Sidevarustus. ...................................................................................................... 14
2.7.10 Sademevesi......................................................................................................... 14
2.7.11 Müra ja vibratsioon ............................................................................................ 14
2.7.12 Radoonioht ......................................................................................................... 14
2.7.13 Krundi piirded. .................................................................................................... 15
2.8 Liikluskorralduse põhimõtete määramine. ............................................................... 15
2.9 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. .............................................. 15
2.10 Planeeringulahenduse keskkonnamõju eelhinnang. ............................................. 15
2.11 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine. ...................................... 16
2.12 Servituudi seadmise vajaduse määramine. ........................................................... 17
2.13 Detailplaneeringu jooniste nimekiri. ..................................................................... 17
2.14 Detailplaneeringu lisade nimekiri .......................................................................... 18
4
1 Üldinfo detailplaneeringu ja planeeringuala kohta.
1.1 Detailplaneeringu algatamise otsus. Koostamise vajadus, eesmärk ja
ülesanded.
Detailplaneeringu koostamine on algatatud Viljandi Vallavolikogu 13.10.2021 otsusega nr 1-
3/394.
Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb alal kehtivast Pärsti valla üldplaneeringuga
seatud tingimusest, mis kohustab tootmismaa krundi moodustamiseks koostama
detailplaneeringu (üldplaneeringu seletuskiri p 12.2.3). Maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku
muutmise tõttu on detailplaneering üldplaneeringut muutev (vt 2.1).
Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale
ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse ja
ehitusprojekti koostamise alus.1 Planeeringu koostamisest huvitatud isiku eesmärgiks on
planeeritava maa-ala maakasutuse juhtotstarbe muutmine põllumajandusmaast
tootmismaaks päikeseelektrijaama (PEJ) rajamise eesmärgiga ja selle ehitusõiguse
määramine.
Detailplaneeringu algatamise kohaliku omavalitsuse otsusega on detailplaneeringule pandud
kohustuseks lahendada planeerimisseaduse § 126 lg 1 p-des 1 kuni 9, 12, 13 ja 17 sätestatud
ülesanded, st:
• planeeringuala kruntideks jaotamine;
• krundi hoonestusala määramine;
• krundi ehitusõiguse määramine;
• detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste,
sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku
asukoha määramine;
• ehitise ehituslike tingimuste määramine;
• ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;
• liikluskorralduse põhimõtete määramine;
• haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
• kuja määramine;
• müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid
keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;
• maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;
• servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks
määramise vajaduse märkimine;
1
Planeerimisseadus § 124 lg 2
5
1.2 Planeeringuala asukoht ja suurus. Mõjuala.
Planeeringuala asub Viljandi vallas Kiini külas. Katastriüksus 62902:002:0034. (Joonis 1.
Tugiplaan). Planeeringuala suurus on ligikaudu 19 ha ning määratud omavalitsuse poolt
detailplaneeringu algatamise otsusega. Varem koostatud detailplaneeringud sellel ja selle
alaga piirneval alal puuduvad.
Planeeringuala piirneb maatulundusmaa otstarbega katastriüksustega 62902:002:0035
(Saatremetsa), 62902:002:0053 (Liinimetsa), 62902:002:0281 (Paisuoja), 62902:002:0230
(Paisuoja) ja 62902:002:0030 (Saatre).
1.3 Olemasolev hoonestus planeeringualal.
Planeeringualal hooned puuduvad. Katastriüksust läbib osaliselt 330/110Kv elektriõhuliin2.
Maapealsete
Ehitisregistri kood Ehitis Ehitise nimetus Kõrgus (m) korruste arv Ehitisealune pind (m2)
330/110Kv
220658406 rajatis elektriõhuliin
1.4 Olemasolevad seadusjärgsed kitsendused planeeringualal. Muud
maakasutustingimused.
1.4.1 Seadusjärgsed kinnisomandi kitsendused
Planeeringuala koormavad järgmised seadusjärgsed kitsendused3:
• Elering AS elektri kõrgepingeõhuliin ja elektripaigaldise kaitsevöönd. Objekti nimi:
Viljandi – Kilingi-Nõmme. Väline tunnus L106A.
• Elering AS elektri kõrgepingeõhuliin. Objekti nimi: Tartu – Kilingi-Nõmme. Väline
tunnus L507
• Maaparandussüsteemi maa-ala. Objekti nimi: Kõssa. Väline tunnus
6114240010050001. Tegemist on drenaažkuivendusega maaparandusehitisega, mis
on ehitatud 1979 a ja mida seisuga 26.08.2021 uuendatakse MAK 2014-2020 meetme
4.3.2 raames. (vt p 2.7.1)4
• Kõssa oja veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd. Väline tunnus
VEE1142400
2
Ehitisregistri andmed seisuga 12.12.2021
3
Maa-ameti geoportaal avalik kitsenduste rakendus seisuga 12.12.2021
4
Seadusjärgsete kitsenduste alus: Maaparandusseadus. Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64
6
Kitsendusi põhjustavad objektid on kantud planeeringu tugijoonisele (joonis 1).
1.4.2 Üldplaneeringuga seatud maakasutustingimused
Alal kehtiv Pärsti valla üldplaneering näeb käesoleva detailplaneeringu koostamise kontekstis
ette tingimused:
• Määratav katastriüksuse sihtotstarve või sihtotstarbed ei tohi minna vastuollu
maakasutuse põhikasutusotstarbega. Vastasel juhul on katastriüksuse sihtotstarbe
muutmiseks kohustuslik üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine, mida
käesolev detailplaneering ka on.
• Tootmisotstarbel maade määratlemisel on aluseks eelkõige asukohast lähtuv
olemasolev situatsioon, kus arvestatakse funktsionaalset sobivust, olemasolevat
kasutamata ehitussubstantsi, tehnilisi infrastruktuure.
1.4.3 KOV lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks väljastatud
Detailplaneeringu algatamisel on Viljandi Vallavalitsus andnud planeeringu koostamiseks
järgmised sisulised lähteseisukohad:
• lubatud krundi kasutamise sihtotstarbed – tootmismaa päikeseelektrijaama
rajamiseks;
• hoonete suurim lubatud arv, ehitiste suurim lubatud ehitisealune pind, krundi piirded
ja tehniline taristu määrata detailplaneeringuga. Taotleda tuleb tehnovõrguga
liitumistingimused;
• detailplaneering tuleb eelnõu staadiumis esitada läbivaatamiseks ja avalikustamiseks
Viljandi Vallavalitsusele.
1.4.4 Põllumajandus- ja Toiduameti lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks
Põllumajandus- ja Toiduamet on väljastanud lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks
26.08.2021 kirjaga nr 6.2-1/8116-1 (Lisa 3), kuna Saatrepõllu päikeseelektrijaama
detailplaneeringu maa-ala paikneb Kõssa (maaparandussüsteemi/ehitise kood
6114240010050/001) drenaažkuivendusega maaparandusehitisel. Lähteseiskohtadega on
arvestatud lubatud ehitusala määramisel. Lähteisukohtadest tulenevalt on üldised
maakasutustingimused seatud planeeringu elluviimisele (p 2.7.1) ja maaparandussüsteemi
toimimise tagamiseks (p 2.7.2).
1.4.5 Keskkonnaameti seisukohad
Keskkonnaamet on oma seiskohad esitanud oma 02.09.2021 kirjaga nr 6-5/21/18428-2 (Lisa
4) ning käsitlenud eelkõige oma hinnangut koostatud KSH eelhinnangu kohta. Sisulisi
omapoolseid maakasutustingimusi detailplaneeringu koostamiseks antud ei ole.
7
1.5 Detailplaneeringu vormistamine. Kasutatud alusandmed. Kehtestatavad
digitaalsed kihid.
Detailplaneering koosneb seletuskirjast, joonistest, (kehtestatavatest digitaalsetest kihtidest
ja nende esitluskujudest) ning planeeringu juurde kuuluvatest lisadest. Planeeringu seletuskiri,
jooniste esitluskujud ja detailplaneeringu juurde kuuluvad lisad on kasutatavad vabavaralise
tarkvara abil. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised kehtivad samaaegselt ja neid tuleb
käsitleda koos. Joonisel kujutatava illustreeriva iseloomuga info täpne järgmine
projekteerimisel ja detailplaneeringu realiseerimisel ei ole kohustuslik. Kui detailplaneeringu
joonis ja seletuskiri võimaldavad erinevat tõlgendamist, siis tuleb lähtuda seletuskirjast.
Detailplaneeringu vormistamise ja ülesehituse aluseks on riigihalduse ministri 17.10.2019
määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
Kasutatud alusandmed Allikas
Alusplaanina kasutatud maaparandustööde
alusplaan uuendustööde asendiplaani.
Digitaalsed katastripiirid, WMS Maa-amet. Avaandmed
Viljandi valla üldplaneeringu jooniste
väljavõtted ja rohevõrgustiku Viljandi Vallavalitsuse veebileht
koridor
Laanekuru OÜ maaparandusehitiste
uuendustööde asendiplaan EH9
*.pdf formaadis ja digitaalselt *.dwg
formaadis 18.09.2018. Töö nr
180501 Põllumajandus- ja Toiduamet
Kehtestatava digitaalse kihi nimetus Sisu
Plan_ala Planeeringuala piir
DP_krunt Detailplaneeringuga kavandatav krundijaotus
DP_hoonestus Krundi hoonestusala
8
2 Detailplaneeringu lahendus.
2.1 Detailplaneeringu lahenduse vastavus liigilt üldisemale planeeringule.
Üldplaneeringu muutmise ettepanek.
Planeeringualal kehtib Pärsti
Vallavolikogu 19.04.2006 määrusega
nr 13 kehtestatud üldplaneering.
Üldplaneeringu kohaselt on
maakasutuse juhtotstarve
põllumajandusmaa. Planeeritav ala
jääb ligikaudu 5 ha ulatuses rohelise
võrgustiku koridori alale (Joonis 1.
Tugijoonis), mis ühendab omavahel
Soomaa Kikepera ja Kiini Kuninga
tugialad. Kuna kattuvus rohelise
võrgustiku koridori laiust arvestades
Foto: 1 Väljavõte Pärsti valla üldplaneeringu
põhijoonisest. on väga väike, päikesepargi
rajamisega ei lõigata rohekoridori läbi,
siis on planeeringu elluviimisel
1 Planeeringuala Pärsti valla üldplaneeringu põhijoonisel. Allikas: Maa- tagatud võrgustiku sidusus ja
ameti geoportaal planeeringute rakendus. toimimine ka peale PEJ rajamist.
Detailplaneering teeb ettepaneku
kehtiva Pärsti valla üldplaneeringu muutmiseks, planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbe
muutmiseks ja määramiseks eriotstarbeliseks tootmismaaks, millisena käsitleb koostamisel
olev Viljandi valla üldplaneering (vastu võetud Vallavolikogu 30.12.2020 otsusega nr 1-3/319)
päikeseelektrijaama arendamiseks ettenähtud maa-alasid (tähistus TTE). Juhtotstarbe
muutmine tugineb üldplaneeringuga seatud põhimõttele, et tootmisotstarbel maade
määratlemisel on aluseks eelkõige asukohast lähtuv olemasolev situatsioon, kus arvestatakse
funktsionaalset sobivust, olemasolevat kasutamata ehitussubstantsi, tehnilisi infrastruktuure.
Antud juhul on üheks oluliseks asjaoluks see, et planeeringuala piirneb vahetult liinivõrgu
rajatisega, kus on vajalik võrgu vastuvõtuvõime. Teisel poolt on arvestatud KSH eelhinnangus
väljatoodud asjaoluga, et põllumaa-ala mullastiku kaardi reaalboniteetide jagunemis järgi
eraldiseisvalt eristuvad pinnareljeefi madalamates osad asuvad mullad, mille reaalboniteedi
väärtused on alla Eesti keskmise. Ekspert on leidnud, et arvestades mullastiku varieeruvust ja
reljeefi võib olla põhjendatud madalama boniteediga osaga maa-ala kasutamine muuks
otstarbeks, mida on kohaliku omavalitsuse volikogu ka detailplaneeringu koostamise
algatamisel arvestanud.
9
2.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine.
Krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus.5
Olemasolevat olukorda ei muudeta. Saatrepõllu katastriüksust kruntideks ei jagata.
2.3 Krundi hoonestusala määramine.
Krundi hoonestusala on planeeringuga määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada
ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi.6 Detailplaneeringuga määratud hoonestusala on
kantud detailplaneeringu põhijoonisele (Joonis 2. Põhijoonis). Hoonestusala kaugus
Päikesepargi rajamiseks lubatud Hoonestusala määramisel on arvestatud Kõssa ojast
(VEE1142400) tulenevaid seadusjärgseid kitsendusi (veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja
piiranguvöönd), elektrikõrgepingeliini kaitsevööndiga ning maaparandusrajatiste kaitseks
seatud tingimustega (p 2.7.2).
2.4 Vertikaalplaneerimine
Planeeringuala vertikaalplaneerimine ei ole lubatud.
2.5 Ehitusõiguse määramine.
Ehitusõigusega määratakse krundi kasutamise sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud arv,
hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud kõrgus ja asjakohasel
juhul hoonete ja rajatiste suurim lubatud sügavus.7
• Detailplaneering ei määra ehitusõigusega lubatud ehitiste rajamise järjekorda ega
aega, kuid seab üldised tingimused detailplaneeringu elluviimisele (vt p 2.7.1).
2.5.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed.
Detailplaneering määrab krundi lubatud kasutamise sihtotstarbed8 kooskõlas Viljandi
Vallavolikogu poolt väljastatud lähteseiskohtadega, lähtudes kavandatavast ehitusõigusest ja
planeeringuala olemasolevast olukorrast (Joonis 2):
5
Alus: Planeerimisseadus § 6 lg 8
6
Alus: planeerimisseadus § 6 p 5
7
Alus: planeerimisseadus § 126 lg 4
8
Krundi kasutamise sihtotstarbe värvi ja tähise märkimisel on lähtutud detailplaneeringu soovituslikest
leppemärkidest.
10
• elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (OE), päikesepargi maa-alal.
Kooskõlas sellega vastab katastriüksuse sihtotstarve tootmismaa ligikaudu 57% kogu
katastriüksuse pindalast
• põllumajandusmaa (MP) Saatrepõllu katastriüksuse ülejäänud osas, mis planeeritava
ala hulka ei kuulu, jääb kehtima olemasolev kasutamise otstarve. Katastriüksuse
sihtotstarve maatulundusmaa.
Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast detailplaneeringu
kehtestamist kasutada.9 Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus
ehitise kasutamise otstarbe. Tuleb arvestada, et kooskõlas krundi kasutamise otstarbega OE
määratav tootmismaa katastriüksuse sihtotstarve ei loo õiguslikku alust ega õigustatud ootust
peale päikeseelektrijaama amortiseerumist kasutada tootmismaad muul tootmisotstarbel, kui
ainult detailplaneeringuga määratud otstarbel - päikeseelektrienergia tootmiseks. Alternatiiv
on loodusliku olukorra taastamine ja maale maatulundusmaa otstarbe määramine, kui
detailplaneering tunnistatakse kehtetuks.
2.5.2 Hoonete suurim lubatud arv.
Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.10
• Detailplaneeringuga ei ole hoonete rajamine lubatud.
2.5.3 Hoonealune suurim lubatud pind.
Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind. Hoonealune pind on hoone
maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa pinna projektsioon horisontaaltasapinnal.
Hoonealuse pinna hulgas ei võeta arvesse hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi,
päikesekaitsevarjestust, terrassi, kaldteed ning treppi, valguskasti, vundamendi taldmikku,
tehnosüsteemi ja seadme osa, liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga
maapinnale mittetoetuvat varikatust, kuni 1m laust katuseräästast, hoone kujunduslikke või
muid mitteolulisi elemente.11
• Päikesepargi täpne ehitisealune pind määratakse ehitusprojektis, mis peab arvestama
lubatud hoonestusalaga (ligikaudu 15,7 ha) ja sellel asuvate maaparandusehitiste
kaitseks määratud maa-ala.
2.5.4 Ehitiste lubatud maksimaalne kõrgus.
Ehitise kõrgus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või
katendist ehitise kõrgema tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid
süvendeid ja kõrgendusi. Ehitise absoluutne kõrgus on riiklikus kõrgussüsteemis määratud
kõrgusarv ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima punktini. Maapinna kalde puhul arvestatakse
ehitise kõrgust vahetult ümbritseva maapinna minimaalse ja maksimaalse kõrguse
aritmeetilisest keskmisest. Ehitisel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa,
9
Alus: planeerimisseadus § 126 lg 5
10
Ehitusseadustik § 3 lg 2
11
Alus: majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57
11
sealhulgas korstnat, antenni ning välireklaami ka muud taolist ehitise kõrguse hulka ei
arvata.12
• päikesepaneelide lubatud projekteeritav maksimaalne kõrgus detailplaneeringualal on
kuni 4 m maapinnast.
2.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused.
• Ehitised peavad kogu kasutusea vältel vastama kasutamise nõuetele ning olema
ohutud.
• Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
2.7 Tingimused hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalikele ehitistele.
Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.
2.7.1 Üldised tingimused detailplaneeringu elluviimisel.
• Joonisel kujutatava illustreeriva iseloomuga info täpne järgmine projekteerimisel ja
detailplaneeringu realiseerimisel ei ole kohustuslik.
• Detailplaneeringu elluviimisel tuleb arvestada, et planeeringu realiseerimiseks vajaliku
tehnilise taristu projekteerimine ei piirdu käesoleva planeeringualaga. Planeeringu
realiseerimise eelduseks on väljaspool planeeringuala jääva taristu osa nõuetekohane
projekteerimine ning koormatavate kinnisasjade maaomanike kaasamine
projekteerimisprotsessi.
• Kui tehnovõrgu omanik ei ole planeeringu koostamiseks andnud kavandatud
tehnovõrkude täpset liitumispunkti, siis liitumispunkti asukoha määramiseks tuleb
päikeseelektrijaama projekteerimisel taotleda teenuse pakkuja tehnilised tingimused
ning koostatav projekt temaga kooskõlastada.
• Planeeringu elluviimine, päikesepargi rajamise alustamine on ajaliselt piiratud
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) poolt seatud tingimusega. PTA info kohaselt13
uuendatakse Saatrepõllu planeeringualal asuvat maaparandusehitist
investeeringutoetuse MAK 2014-2020 meetme 4.3.2 raames. Maaeluministri poolt
29.07.2015 kinnitatud põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu
investeeringutoetuse määruse nr 76 (MAK meede 4.3.2) §19 lg 1 ja 2 alusel on toetuse
saaja kohustatud säilitama ja sihipäraselt kasutama toetuse eest soetatud
investeeringuobjekti vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetuseosa
väljamaksmist. § 19 lg 3 alusel tagab toetuse saaja kuivendussüsteemi reguleeriva
võrgu puhul selle maa-ala sihtotstarbe. Sellest tulenevalt peab enne päikesepargi
12
Alus: majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57
13
26.08.2021 kiri nr 6.2-1/8116-1
12
ehitusloa andmist kontrollima nimetatud toetuse saamist ja lähtuma nimetatud
tähtajast. Päikesepargile ehitusloa andmine tuleb kooskõlastada PTA-ga.
• Detailplaneeringu elluviimisel kõik ehitus- ja kaevetööd olemasolevate tehnovõrkude
kaitsevööndites tuleb kooskõlastada tehnovõrgu omaniku/valdajaga.
2.7.2 Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine.
Maaparandussüsteemist tulenevate kitsenduste määramise eesmärgiks on tagada
maaparandussüsteemi toimimine. Vaid hooldatud ja toimiv drenaažisüsteem tagab, et antud
katastriüksus ja süsteemi kaudu seotud teised piirnevad katastriüksused on praegu ja jäävad
ka edaspidi liigvee vabaks.
• Päikeseelektrijaama (PEJ) projekteerimisel tuleb maaparandussüsteemi
teostusjooniste alusel teha uurimistööd nii drenaažkuivenduse rajatiste täpse asukoha
kui ka sügavuse täpseks määramiseks. Sügavuse uurimistööd võib jätta tegemata, kui
päikeseelektrijaama rajatiste ehitamisel ei ulatu kaeved ega rajatiste konstruktsioon
sügavamale kui 0,6 m maapinnast.14
• Päikeseelektrijaama rajatistele asukoha leidmisel arvestada drenaažkuivenduse
rajatiste paiknemisega. Vältida tuleb ehitamist drenaažikollektorite vahetus läheduses.
Päikeseelektrijaama projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada, et maaomanikul
peab olema võimalik teha vajalikke maaparandussüsteemi ja selle maa-ala
maaparandushoiutöid kogu päikeseelektrijaama eluea kestel ,mille tagamiseks ja
kollektorite kaitseks ei ole lubatud päikesepaneele püstitada 5 m kaugusel mõlemal
pool kollektori telge. Maakasutustingimus on kantud planeeringu põhijoonisele.
• Maaparandussüsteem peab jääma toimima ja olema kasutatav ka pärast
päikeseelektrijaama likvideerimist15
2.7.3 Veevarustus
Päikesepargi rajamiseks puudub alalise veevarustuse vajadus. Päikesepaneelide
hooldamiseks/pesemiseks tuleb selleks vajalik vesi tuua kohale sõidukiga. Tulekustutusvee
saamine ei ole vajalik.
2.7.4 Reoveekäitlus
Planeeritud päikesepargi rajatised ei vaja heitvee kanalisatsiooni.
2.7.5 Jäätmekäitlus
Nõuded jäätmete tekke ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks
tulenevad jäätmeseadusest16 ja pakendiseadusest.17 Samuti kohaliku omavalitsuse
jäätmekavast ja jäätmehoolduseeskirjast, millega on kehtestatud jäätmekäitluse ja jäätmete
14
maaparandusseadus § 47 lg 6
15
maaparandusseadus § 47 lg 11
16
https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv
17
https://www.riigiteataja.ee/akt/104042012006?leiaKehtiv
13
hoidmise korraldus ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp,
materjal, suurus, mahutite alus ja paiknemine ning ühiste kogumismahutite kasutamine. 18
Päikesepargi eeldatav kasutusiga on 25 kuni 30 aastat, mille jooksul valdavalt jäätmeid ei teki
või neid tekib vähesel määral pargi hoolduse käigus.
• Jäätmekonteinerit päikesepargi alale ette ei nähta. Jäätmete tekkimisel tuleb need
kohe krundilt ära viia ja anda üle jäätmekäitlejale.
• Päiksepargi kasutusea lõppemisel ja pargi likvideerimisel tuleb lähtuda sellele ajal
kehtivatest nõuetest. Planeeringuga etteulatuvalt sellekohaseid nõudeid ei seata.
Tuleb eeldada, et päiksepargi kasutusea lõppemisel tekib Eestis tervikuna suures
koguses samalaadseid jäätmeid ning nende jäätmete käitlemine/taaskasutamine on
täiendavalt reguleeritud.
2.7.6 Tuleohutuse tagamise tingimused.
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist
majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheliste tuleohutuskujade määramisel ning
ehitislike abinõudega tule leviku tõkestamisel tuleb lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest
nr 17 „Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“ ning asjakohastest standarditest.
Rakendatavad tuleohutusmeetmed, nende ulatus, tuleohutusklassid ja tuletõkkesektsioonide
moodustamise vajadus tuleb määrata hoone ehitusprojektis. Detailplaneeringuga täiendavaid
nõudeid ei seata.
Kuja nõuet rakendatakse rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Planeeringualale
rajatavad päikesepark ja alajaamad tule levikut ei võimalda. Planeeritud rajatised ei vaja
tuletõrje veevarustust.
2.7.7 Elektrivarustus.
Planeeringualal olemasolev elektrivarustus puudub. Päikesepargi võrguühendus
elektrivõrguga on planeeritud kooskõlas võrguvaldajaga vastavalt Elektrilevi OÜ 12.01.2022
tehnilistele tingimustele nr 398371. (Lisa 6) Vastavalt nimetatud tingimustele näeb
detailplaneering ette 20kV maakaabelliini päikesepargile kavandatavast komplektalajaamast
Kiini piirkonna alajaamani. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ
liitumistingimustele. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu
tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. Perspektiivne elektrikaabli asukoht
on kantud põhijoonisele ning kirjeldatud isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus maakaabli
omaniku kasuks (p 2.12). Planeeritud alajaamal on vastavalt Majandus- ja taristuministri
25.06.2015 määruse nr 73, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded § 10 lõikele 6 kaitsevöönd. Alajaama ümber ulatub
kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.
• Planeeritud alajaama ja 20kV maakaabli asukoha täpne järgimine ei ole kohustuslik.
Projekteerimisel võib seda muuta sõltuvalt rajatava päisepargi tegelikust suurusest,
asukohast ja otstarbekusest.
18
Alus: Jäätmeseadus § 71 lg 2.
14
• Maakaabli projekteerimisel tuleb projektis kajastada isikliku kasutusõiguse vajaduse
ulatus. Tagada tuleb liitumiskilbi/jaotuskilbi juurdepääs ja vaba teenindamine.
• Elektrivõrguga liitumiseks tuleb esitada taotlus Elektrilevi OÜ-le.
2.7.8 Soojavarustus.
Päikesepargi rajatistel soojavarustuse vajadus puudub. Soojavarustust ei kavandata.
2.7.9 Sidevarustus.
Planeeringualal sideehitisi ei asu. Sidevarustus on planeeritud vajadusel mobiilsete
vahenditega.
2.7.10 Sademevesi.
Sademevee kogumist detailplaneering ette ei näe. Päikeseelektrijaam on oma olemuselt
tootmisettevõte (elektrijaam), mis kujutab endast pinnasesse rammitud metallist tugivaiadele
lõunasuunalise kaldega paigaldatavaid päikesepaneele, mille all säilib looduslik maapind.
Tagatud on sademevee imbumine pinnasesse.
2.7.11 Müra ja vibratsioon
Müra on inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Müra normtase on normitud
arvsuurus, mida kasutatakse erineva müraolukorra hindamisel. 19
Päikesepargi toimimisega ei kaasne müra normtaseme ületamist ega vibratsiooni. Seetõttu ei
sisalda planeeringudokumentatsioon mürahinnangut20 ega seata nõudeid vibratsioonitaseme
tagamiseks. Päikesepargi ehitamisega kaasnevad võimalikud mõjud müra ja vibratsiooni näol
on lühiajalised ja ilmnevad vaid ehitusajal.
2.7.12 Radoonioht
Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile21 asub planeeringuala alal, kus radoonisisaldus
30-50 kBq/m3). Kuna planeeringuga siseruumiga ehitisi ei kavandata, siis puudub vajadus
radooniriski meetmete käsitlemiseks ehitusprojektis.
19 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“
20
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“
21
https://gis.egt.ee/portal/home/
15
2.7.13 Krundi piirded.
Detailplaneering ei näe ette päikesepargi alale piirdeaia rajamist, kuid ei keela seda. Üldine
eesmärk on tagada ulukite võimalikult vaba liikumine, kui see ei tekita päikesepargi
toimimiseks olulist majanduslikku kahju. Sellisel juhul võib rajada kujupüsiva aia.
• Võrkaia rajamise korral on selle lubatud maksimaalne kõrgus 2m. Valida tuleb
võimalikult suure võrgusilmaga võrk, mis võimaldab väikeulukite vaba liikumist.
2.8 Liikluskorralduse põhimõtete määramine.
Planeeringuala liikluskorraldus lähtub järgnevatest põhimõtetest:
Lähim avalik juurdepääs planeeringualale on võimalik Puna tee (riigiomand, 89901:001:0063,
valla geoportaalis märgitud Kuninga teena nr 3600060) ja munitsipaalomandis oleva Luknu tee
(89901:001:1286) kaudu. Ligikaudu 870 m ulatuses läbib Luknu tee mitteavaliku erateena
Saatrepõllu katastriüksust, millele planeering näeb ette servituudivajaduse (p 2.10)
Detailplaneering ei näe ette kohustuslikku juurdepääsukohta planeeritavale alale.
Juurdepääsu asukoht tuleb ette näha päikeseelektrijaama projektis.
Krundisisest liikluskorraldust detailplaneeringuga ei määrata. Päikesepargi teenindamiseks
parkimisnormatiiv on minimaalne. Ajutine parkimine tagatakse kinnistusiseselt.
2.9 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.
Päikesepargi haljastuseks tuleb pidada rohumaad, kus heakorrastuse põhiliseks võtteks on
paneelide aluste ja nendevahelise ala niitmine. Päikesepargi rajatiste enese heakorrastus
tähendab perioodilist inspektsiooni ja hooldust.
• Liigirikkuse vähenemise pidurdamiseks ei ole lubatud üldhävitava toimega
herbitsiidide kasutamine päikeseelektrijaama alal.
2.10 Planeeringulahenduse keskkonnamõju eelhinnang.
Detailplaneeringu koostamise algatamise otsusega ei algatanud Viljandi Vallavolikogu
keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH), kuna kavandatava tegevusega ja strateegilise
planeerimisdokumendi elluviimisega ei kaasne eeldatavalt vahetu või kaudne mõju, mis võib
ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada
ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KSH mittealgatamise otsuse aluseks oli Viljandi Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Liisa Kaasik
poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnang (Lisa 5),
16
mille lõppjärelduste kohaselt KSH algatamine ei ole vajalik. Eelhinnangu koostaja on
seisukohal, et taotletud asukohas päikeseelektrijaama rajamine ja maakasutuse otstarbe
muutmine tootmismaaks ei ole detailplaneeringu algatamisel KSH algatamine vajalik
järgnevatel põhjustel:
• tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevusega KeHJS § 6 lõike 1 mõistes;
• ei kavandata detailplaneeringut, mis omab eeldatavalt olulist keskkonnamõju
kaitstavatele loodusobjektidele või Natura 2000 võrgustiku aladele;
• ei kavandata detailplaneeringut olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks;
• puudub piiriülene ja kumulatiivne mõju;
• puuduvad olulised mõjutused kultuuripärandile;
• puudub arvestatav oht inimese tervisele ja varale;
• võimalike mõjude ruumiline ulatus on väike;
• maakasutuse otstarbe muutmisega tootmismaaks ja päikeseelektrijaama rajamisega
ei kaasne pöördumatuid muutusi, mis välistaksid antud ala kasutamise endisel
otstarbel või võimalikel muudel otstarvetel;
• Kavandatava tegevusega ei kaasne levinumaid keskkonnahäiringuid, nagu müra,
vibratsioon, tolm, lõhnareostus, jäätmed ja reovesi.
Koostatud KSH eelhinnangu kohta on andnud seisukoha Keskkonnaamet (registreeritud valla
dokumendiregistris 7-2/103-5), Põllumajandus- ja Toiduamet (registreeritud valla
dokumendiregistris 7-2/103-4), kes on nõustunud KSH eelhinnangus toodud järeldustega.
Käesolev detailplaneering ei loo koostatud keskkonnamõju eelhinnangus toodud järeldusele
vastupidist lahendust. Mõjutustest üheks olulisemaks võib pidada päikesepargi visuaalset
mõju, maastiku hõivamist ja ehitamist osaliselt rohevõrgustiku alal, kuid päikesepargi näol ei
ole tegemist pöördumatu mõjuga objektiga ning planeeringu elluviimisega säilib
rohevõrgustiku sidusus. Kuna päikesepark ei asu ka vahetult riigitee ääres, ega olemasoleva
hoonestuse vahetus läheduses, siis on selle visuaalne mõju tervikuna vähene.
2.11 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine.
Kuritegevuse riski vähendatavateks võimalikeks meetmeteks on:
• Krundi piirete rajamine vajadusel väravate lukustamise võimalusega.
• Lokaalsed (video)valveseadmed.
17
2.12 Servituudi seadmise vajaduse määramine.
Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva
kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et
teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva
kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.22
• Detailplaneeringu lahendus näeb ette servituudi seadmise vajaduse Luknu teele (nr
6290055), kuna detailplaneeringu koostamise ajal puudub info, et tee oleks määratud
avalikuks kasutamiseks. Servituudivajadusega ala on märgitud põhijoonisele (Joonis 2).
Servituudiala laiust/kasutusõiguse ulatust võib täpsustada kinnisaja omanike vahel
sõlmitava lepinguga või omavalitsuse ja maaomaniku vahelise lepinguga, kui tee
määratakse avalikuks kasutamiseks seaduses sätestatud viisil.23
Detailplaneeringu elluviimisel võib sõltuvalt projekteeritavate tehnorajatiste asukohast ja
määratavast liitumispunktist tulenevalt tekkida vajadus isikliku kasutusõiguse (IKÕ)
seadmiseks tehnorajatise omaniku kasuks. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et
isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama
kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab reaalservituudile. 24 Seaduses sätestatud
juhtudel on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või rajatist.25
Käesolev detailplaneering näeb ette isikliku kasutusõiguse seadmise vajaduse
elektriliitumiseks rajatava maakaabelliini omaniku kasuks. Elektripaigaldise kaitsevööndi
ulatuseks on arvestatud piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest
kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. 26 Planeeritava
maakaabli asukoht on valitud selliselt, et olemasoleva kõrgepingeõhuliini kaitsevööndis
teistele isikutele kuuluvatel kinnisasjadel koormatavat maa-ala ei suurenda.
• Ehitusprojektis tuleb määrata tehnorajatiste liitumispunktide täpsed asukohad ja
projekti joonisel IKÕ vajadusega maa-ala ulatus.27
2.13 Detailplaneeringu jooniste nimekiri.
Joonis 1. Tugijoonis
Joonis 2. Põhijoonis
22
Alus: Asjaõigusseadus § 172
23
Alus: Ehitusseadustik § 94
24
Alus: Asjaõigusseadus § 225
25
Alus: Asjaõigusseaduse rakendamise seadus § 152
26
Alus: Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73
27
Detailplaneering käsitleb vaikimisi IKÕ vajadusega alaks ehitise seadusest tulenevat kaitsevööndi ulatust.
Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seadusega määratud ulatuses seda ehitist ümbritsev maa-ala, kus
kinnisasja omanikul on kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel
tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.
18
2.14 Detailplaneeringu lisade nimekiri
Lisa 1. Alusplaanina kasutatud maaparandustööde uuendustööde asendiplaani. (ainult
digitaalselt)
Lisa 2. REK Laanekuru OÜ uuendustööde kava (ainult digitaalselt *.dwg fail)
Lisa 3. Põllumajandus- ja Toiduameti seiskohad (26.08.2021 kiri nr 6.2-1/8116-1)
Lisa 4. Keskkonnaameti seisukohad (02.09.2021 kiri nr 6-5/21/18428-2
Lisa 5. Saatrepõllu päikeseelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang.
Lisa 6. Elektrilevi OÜ 12.01.2022 tehnilised tingimused nr 398371
Detailplaneeringu koostaja
/allkirjastatud digitaalselt/
Sulev Ilves
89801:001:0542
89801:001:0541 89901:001:0560
KÕSSA
89901:001:0559
62902:002:0036
62902:002:0470 62902:002:0038
62902:002:0172
maaparandusehitise ala
62902:002:0035
62902:002:0052
KÕSSA
KÕSSA 62902:002:0034
62902:002:0321
62902:002:0053
89901:001:0063 62902:002:0030
62902:002:0281
89901:001:0048
62902:002:0322
KÕSSA 89901:001:1286
62902:002:0049 89901:001:0550
62902:002:0230
62902:002:0220
62902:002:0051 62902:002:0282
89801:001:0541
62902:002:0470
62902:002:0172
62902:002:0036
planeeringauala
62902:002:0038
katastripiir seisuga 02.12.2021
kõrgepingeliin
Kõssa oja veekaitselised piirangud
tehnovõrgu kaitsevöönd V
3 0k
rohelise võrgustiku koridor 0/3
62902:002:0035 11
62902:002:0052
62902:002:0321
62902:002:0034
62902:002:0053
89901:001:0063
62902:002:0281
89901:001:0048
89901:001:1286
62902:002:0322
62902:002:0049
62902:002:0230
62902:002:0030
62902:002:0220 89901:001:0550
62902:002:0282 Töö nr 20211013 M1:4000
Tugiplaani alus: Maa-amet WMS 62902:002:0051
Saatrepõllu päikeseelektrijaama detailplaneering
Laanekuru OÜ maaparandusehitiste uuendustööde asendiplaan EH9 Huvitatud isik: Margus Kokk Joonis 1. Tugiplaan
*.pdf formaadis ja digitaalselt *.dwg formaadis 18.09.2018. Töö nr 180501 Detailplaneeringu tellija ja koostamise korraldaja: Viljandi Vallavalitsus
62902:002:0273
Detailplaneeringu koostaja: arhitekt Sulev Ilves Joonis koostatud: 18.12.2021
62902:002:0090
89801:001:0541 89801:001:0542
Ülplaneeringu joonise maakasutuse juhtotstarbe muudatusettepanek
62902:002:0470
lähtudes vastuvõetud Viljandi valla üldplaneeringust
62902:002:0036
62902:002:0038
V
0k
0/33
11
62902:002:0035
62902:002:0052
62902:002:0034
planeeringuala
planeeritud alajaam
olemasolev kõrgepingeliin
planeeritud 20KV eleltrimaakaabel
62902:002:0053
tehnovõrgu kaitsevöönd
62902:002:0321 89901:001:0063
planeeringuga määratud hoonestusala
servituudivajadusega ala
kollektor
62902:002:0281
kollektori kaitsevöönd
_Dreen
katastriüksuse piir seisuga 02.12.2021
89901:001:1286
62902:002:0030
62902:002:0049
Töö nr 20211013 M1:3000
Saatrepõllu päikeseelektrijaama detailplaneering
62902:002:0230 89901:001:0550
Huvitatud isik: Margus Kokk Joonis 2. Põhijoonis
Detailplaneeringu tellija ja koostamise korraldaja: Viljandi Vallavalitsus
62902:002:0220 62902:002:0282
62902:002:0051
Detailplaneeringu koostaja: arhitekt Sulev Ilves Joonis koostatud: 18.04.2022