dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Järelevalvemenetluse alustamine

Rahandusministeerium · 7. oktoober 2022
Viit
12.2-1/7887-2
Registreeritud
7. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2022
Vastutaja
Mihhail Antonov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-17887-2 07.10.2022 Väljaminev kiri.asice558 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 07.10.2022 kehtiv kuni 07.10.2027 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Rahandusministeerium Tartu Linnavalitsus Meie 07.10.2022 nr 12.2-1/7887-2 [email protected] Järelevalvemenetluse alustamine Austatud härra Klaas Rahandusministeeriumile on laekunud järelevalveteade seoses Tartu Linnavalitsuse (edaspidi: hankija) poolt alla lihthanke piirmäära jääva ehitustööde riigihanke menetluse korras väljaspool riigihangete registrit läbiviidava kahe riigihanke menetlusega: (1) "Nisu 2a-4 ja Puiestee 79-22 (eluruumide) remonttööd" (asja nr RH-22-405); (2) "Rahu 8-62 ja Rahu 8-63 (eluruumide) remonttööd" (asja nr RH-22-407). Järelevalveteate esitaja on juhtinud Rahandusministeeriumi tähelepanu asjaolule, et teate esitaja kui mõlemas riigihankes pakkumuse esitamisest huvitatud ettevõtja sellesisulisele pöördumisele vaatamata ei ole hankija teinud teatavaks pakkumuse koostamiseks vajalikke andmeid, sh edastanud pakkumuse koostamiseks vajalikku pakkumistabelit ega võimaldanud tutvuda ehitusobjektiga. Järelevalveteatele lisatud kirjavahetusest nähtub, et esimeses riigihanke menetluses (RH-22- 405) osalemise soovi kohta on hankija ettevõtjale vastanud, et tegutsedes Tartu linna hankekorra alusel, on pakkumiskutsed saadetud kolmele ehitusettevõtjale, kelle väljavalimisel on lähtutud kvalifikatsiooninõudest, mille järgi peab ettevõtjal olema majandustegevuse registris märgitud tegevusalaks ehitamine. Hankija selgitas, et pöördujal (riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjal, kellele pakkumuse esitamise ettepanekut ei tehtud) puudub majandustegevuse registris vastav kanne, mistõttu ettevõtjat ei ole võimalik "pakkumiseks kvalifitseerida". Riigihangete seaduse (RHS) § 180 p 6 ja § 203 lg 1 kohaselt on Rahandusministeerium ülesandeks teha avalikes huvides riiklikku ja haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Järelevalvemenetlused on liigitatavad kaheks tüübiks: (i) juhtumipõhine järelevalvemenetlus (RHS § 205 lg 1 p 1), mille ajendiks on üldjuhul järelevalveteade (RHS § 207) ja mille käigus on Rahandusministeeriumil võimalik teha hankijale ettekirjutus kas õigusrikkumise lõpetamiseks või riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks (RHS § 208 lg-d 1-2); (ii) valimipõhine järelevalvemenetlus (RHS § 205 lg 1 p 2), mis viiakse läbi valdavalt tööplaani alusel ja mis lõppeb alati kirjaliku kontrolliaktiga (RHS § 209). Vastavalt RHS § 205 lg-le 2 algab järelevalvemenetlus reeglina hankija kirjaliku teavitamisega. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Arvestades, et Rahandusministeeriumile teadaolevalt ei ole ülalnimetatud kahes riigihanke menetluses hankelepingut veel sõlmitud (RHS § 206 lg 1 p 4, § 73 lg 3 p 1), ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1 ja lg 2 esimesest lausest teatame, et Rahandusministeerium alustab järelevalvemenetlust alla lihthanke piirmäära jääva riigihanke menetlusena Tartu Linna- valitsuse poolt läbiviidava riigihanke "Nisu 2a-4 ja Puiestee 79-22 (eluruumide) remonttööd" (asja nr RH-22-405) ja riigihanke "Rahu 8-62 ja Rahu 8-63 (eluruumide) remonttööd" (asja nr RH-22-407) õiguspärasuse kontrollimiseks. Järgnevalt selgitame järelevalvemenetluse alustamise põhjuseid. (1) Alla lihthanke piirmäära jääva maksumusega riigihankes pakkumuse esitamise võimaluse andmine ettevõtjale, kellele hankija ei ole eelnevalt teinud pakkumuse esitamise ettepanekut Esiteks tuleb selgitada, et Rahandusministeerium on varasemas praktikas sedastanud, et alla lihthanke piirmäära jäävates riigihangetes ei ole hankija küll kohustatud tegema pakkumuse esitamise ettepanekuid kõigile turul tegutsevatele ja teadolevatele ettevõtjatele, kuid kui mõni pakkumuse esitamise ettepanekut algselt mitte saanud ettevõtja peaks riigihanke vastu huvi tundma, siis hankija ei saa meelevaldselt keelduda sellisele ettevõtjale pakkumuse koostamiseks vajalike andmete esitamisest ja tema pakkumuse läbivaatamisest. Rahandusministeerium jääb osundatud seisukoha juurde ka praeguses juhtumis. Ettevõtjalt ei saa võtta pakkumuse esitamise võimalust ja õigustada pakkumuse arvestamata jätmist pelgalt sellega, et ettevõtja ei ole hankijalt saanud pakkumuse esitamise ettepanekut. Ka alla lihthanke piirmäära jääva eeldatava maksumusega ehitustööde tellimine on riigihange ja hankelepingu sõlmimiseni jõudmine peab toimuma kooskõlas riigihanke üldpõhimõtetega ning hankija asutusesiseses hankekorras ette nähtud kohase menetluse teel. RHS § 4 p 16 sätestab, et riigihange on mistahes asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt. Riigihanke definitsioon ei ole seotud soetuse maksumusega, st et ka hankija 1-eurone ost on riigihange. Tartu Linnavalitsus, on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 2 tähenduses ning peab RHS § 5 lg-st 1 tulenevalt ehitustööde tellimisel järgima RHS-ist tulenevaid kohustusi. RHS ei sätesta konkreetseid menetlusreegleid alla lihthanke piirmäära (ehitustööde puhul 60 000 eurot km-ta) jäävate teenuste tellimiseks, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks õigusvaba ruumiga ja et hankija saaks käituda hankelepingu sõlmimisel omavoliliselt. Ka alla lihthanke piimäära jäävates riigihangetes peab hankija tagama riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimise (vt ka RaM selgitusi KKK rubriigis: Väikehange). Nõnda sätestab RHS § 3, et riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud: p 1) tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt; p 2) kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigis, ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; p 3) tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel; p 4) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; p 5) kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmides hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viima riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. 2 Allapoole piirmäära jäävates riigihangetes, mille puhul hankijal ei ole kohustust avaldada hanketeateid või muid andmeid riigihangete registris, on hankija siiski üldjuhul kohustatud võimaldama pakkumuse esitamist enda huvist hankijale teada andnud ettevõtjatele, kes omavad eelduslikult hankelepingu täitmiseks vajalikku kompetentsi (kvalifikatsiooni). Hankija peaks avaldama alla piirmäära jäävas riigihankes osalemise tingimused ja lubama pakkumuse esitamist ettevõtjale, kelle majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus on hanke- lepingu nõuetekohaseks täitmiseks eeldatavalt piisav ning kes on pöördunud hankija poole sooviga tutvuda riigihanke tingimustega või esitanud (tingimustele vastava) pakkumuse ilma hankijalt tingimusi saamata. Hankija vastupidine käitumine ei ole kindlasti kooskõlas riigihanke üldpõhimõtetega, ei vasta riigihanke heale tavale ja kätkeb endas tajutavaid korruptsiooniriske. Hankija ei pea ise aktiivselt tegutsedes tekitama kõikidele lihthanke piirmäärast allapoole jäävast riigihankest huvitatud ettevõtjatele võimalust pakkumuse esitamiseks. Ent ühe täiendava pakkuja kaasamisega ja tema pakkumuse menetlemisega tekkivad rahalised kulud hankija jaoks ei ole siiski sedavõrd suured, et need õigustaksid pakkumuse esitamise ettepanekut mittesaanud ettevõtjale riigihanke tingimuste avaldamisest keeldumist ja sellise ettevõtja esitatud pakkumuse kõrvale jätmist. Hankija peab kohtlema kõiki ettevõtjaid võrdselt ja tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel (RHS § 3 p 2-3), mistõttu puudub alus jätta riigihanke menetlusest välja ettevõtja, kellele hankija algselt pakkumuse esitamise ettepanekut ei saatnud, kuid kes on sellele vaatamata näidanud ise ülesse huvi riigihanke menetluses osalemise ja pakkumuse esitamise vastu. Hankija keeldumine sellisele ettevõtjale riigihanke tingimusi sisaldava teabe väljastamisest või tema pakkumuse vastu võtmisest oleks vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, sh RHS § 3 p-dega 2, 3 ja 5. RHS § 9 lg 4 p 4 kohaselt peab hankija sätestama oma organisatsioonisiseses hankekorras muu hulgas alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise korra. Hankekorrast peab selguma, milline on alla lihthanke piirmäära jääva maksumusega hankelepingu sõlmimiseni jõudmise täpsem menetlus ja korraldus. Teisisõnu peab hankija hankekorras sisustama, millised menetlusreeglid kehtivad alla lihthanke piirmäära jääva hanke- lepingu sõlmimisele (vt RaM. Hankekordade analüüs. Näited heast ja halvast hankepraktikast. 2014). Tartu linna hankekord on kehtestatud Tartu Linnavalitsuse 15.08.2017 määrusega nr 12 [RT IV, 10.01.2020, 28], mis on avaldatud Riigi Teatajas ja sellele on viidatud hankija veebilehel. Hankekorra § 9 lg 1 kohaselt ehitustöö tellimisel, mille eeldatav maksumus on 10 000 eurot ilma käibemaksuta kuni 60 000 eurot ilma käibemaksuta, tuleb konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine, selleks tuleb teha ettepanek pakkumuse esitamiseks vähemalt kahele isikule. Vastavalt hankekorra § 9 lg-le 4 tuleb pakkumuse esitamiseks ettepaneku tegemisel reeglina koostada soovitavate asjade, teenuste või ehitustööde tehniline kirjeldus ning selgitada pakkumuste hindamise kriteeriumeid. Pakkumuse hindamise kriteeriumeid ei tule selgitada, kui ettepanek tehakse ühele isikule. Kõiki pakkujaid tuleb kohelda võrdselt. Hankekorra § 9 lg 5 järgi on erandina lubatud teha ettepanek pakkumuse esitamiseks ilma asjade, teenuste või ehitustööde tehnilist kirjeldust koostamata, andes pakkujale võimaluse tutvuda riigihanke objektiga kohapeal. Osundatud hankekorra sätetest ei tulene Rahandusministeeriumi arvates keeldu võimaldada tutvuda riigihanke tingimustega ja esitada pakkumus ettevõtjal, kes ei olnud eelnevalt saanud hankijalt pakkumuse esitamise ettepanekut. Vastupidi, riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, iseäranis kõikide pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest (RHS § 3 p 2), tulenevalt lasub hankijal kohustus avaldada pakkumuse koostamiseks vajalikud riigihanke tingimused ka sellisele ettevõtjale. 3 Kui hankija hankekord ei võimaldaks pakkumuse esitamise ettepanekut mittesaanud ettevõtjale riigihanke tingimusi, sh tehnilist kirjeldust, avaldada ega tema pakkumust arvestada, siis oleks hankekord vastuolus RHS §-ga 3 ja tuleks seadusega kooskõlla viia. Rahandusministeeriumi hinnangul aga ei ole hankija hankekorraga vastuolus, kui hankija avaldaks pakkumuse koostamiseks riigihanke tingimused ka pakkumuse esitamise ettepanekut algselt mittesaanud ettevõtjale, kes on näiteks hankija hankeplaaniga tutvumisel saanud teada alla lihthanke piirmäära jääva maksumusega riigihanke menetluse läbiviimisest. Selguse huvides juhime hankija tähelepanu RHS § 14 lg 1 p-le 2 ja § 15 lg-le 1, mille koostoimest tulenevalt peab hankija järgima §-s 125 sätestatud lihthankemenetluse korda ehitustööde tellimisel maksumusega alates 60 000 eurot ilma käibemaksuta (s.o kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem kui riigihanke piirmäär). Seepärast ei ole korrektne hankija hankekorra §-s 9 märgitu, mille järgi saab alla lihthanke piirmäära jääva riigihanke menetluse korda rakendada ehitustööde tellimisel maksumusega "kuni 60 000 eurot ilma käibemaksuta". (2) Ehitustööde riigihankes majandustegevuse registri registreeringu nõue pakkuja kvalifitseerimise tingimusena Järelevalveteatele lisatud kirjavahetusest nähtub, et hankija on põhjendanud pakkumuse esitamiseks vajalike andmetega tutvumise mittevõimaldamist väitega, et antud ettevõtjal puudub ehitusalane kanne (majandustegevuse teade) majandustegevuse registris (edaspidi: MTR). Siinkohal tuleb märkida, et RHS ei luba nõuda riigihanke menetluses ettevõtja kvalifitseerimise tingimusena MTR-i registreeringut, majandustegevuse teadet MTR-is vms. Rahandusministeerium on korduvalt selgitanud, et MTR-i registreeringu nõuet kvalifitseerimistingimusena ei saa tuletada RHS § 99 lg-st 1 ega RHS § 101 lg 1 p-st 6. MTR-i registreeringut ei ole võimalik kvalifitseerimise tingimusena nõuda ei ehitustööde ega ka teenuste riigihangetes. RHS § 99 järgi saab ettevõtjalt ehitustööde korral nõuda tema kuulumist äri- või kutsealaregistrisse, kui see on ettevõtja asukohamaa õigusaktide kohaselt nõutav. Paraku ei ole MTR ei äri- ega ka kutsealaregister. RHS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks nõuda ettevõtjalt andmeid tema, tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need on vastavate teenuste osutamiseks või ehitustööde juhtimiseks vajalikud ja neid andmeid ei kasutata pakkumuste hindamisel. MTR- i registreering on oma sisult ettevõtja teatamiskohustus teatud tegevusalal majandustegevusega alustamise kohta. Seega ei näita MTR-i kanne isiku haridust ega kutsekvalifikatsiooni, mistõttu ei ole seda lubatud nõuda ka kõnealuse punkti alusel (vt RM. Korduma kippuvad küsimused 01.09.2017 jõustunud RHS kohta. Viimati täiendatud 14.09.2022, lk-d 33-34). Rahandusministeerium jääb eeltoodud seisukohtade juurde ka praeguses asjas ning seda ei muuda ka asjaolu, et hankija viib kõnealuseid riigihankeid läbi alla lihthanke piirmäära jääva maksumusega riigihanke menetlusena. Kuigi kohtupraktikas on tõdetud, et alla piirmäära jääva maksumusega riigihangetes ei tule riigihanke norme ja üldpõhimõtteid sisustada sama rangelt kui hankemenetluses üldjuhul kehtivad reegleid (vt RKHKo 20.11.2019, nr 3-17-2718, p 23), ei toeta see tõdemus järeldust, et alla lihthanke piirmäära jäävas riigihankes, mille esemeks olev ehitustöö on hankemenetlusega tellitavast ehitustööst eelduslikult vähemmahukam ja madalamat kvalifikatsiooni nõudev, saaks hankija seada rangemaid ja potentsiaalsete pakkujate ringi ulatuslikumalt piiravaid kvalifitseerimise tingimusi kui näiteks riigihankes maksumusega üle rahvusvahelise piirmäära. 4 Vastupidi, RHS § 3 p-s 1 kätketud proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt peaks korrelatsioon olema selline, et mida väiksema maksumusega riigihange, seda leebemad võiksid olla ettevõtjatele seatavad riigihankes osalemise, sh pakkujate kvalifitseerimise, tingimused. Käesoleval juhul tuleb pidada silmas sedagi, et eluruumides remonttööde, sh siseviimistlustööde, teostamiseks ei ole ehitusluba üldjuhul nõutav. Nõnda sätestab ehitusseadustiku (EhS) § 25 lg 1 p 1, et ettevõtja peab esitama majandustegevuse registrisse teate, kui ta tegutseb tegevusalal, mis hõlmab ehitusloakohustusliku ehitise ehitamist. EhS § 38 lg 2 järgi on ehitusluba nõutav ainult seadustiku lisas 1 "Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta" nimetatud juhtudel. (3) Riigihanke eeldatava maksumuse määramiseks ja õige riigihanke menetluse liigi valikuks ühel ehitusobjektil tehtavate ning funktsionaalselt koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike ehitustööde maksumuste summerimine Hankija hankekorra § 2 lg-st 1 tulenevalt tuleb hankeplaani kanda kõik riigihanked, mille eeldatav maksumus ületab 20 000 eurot ilma käibemaksuta. Hankija veebilehel avaldatud 2022. aasta hankeplaanist nähtub, et hankija on kavandanud käesoleval aastal Rahu tn 8 asuvas hoones korterite (Rahu 8-62 ja Rahu 8-63) remontimiseks alla lihthanke piirmäära jääva ehitustööde riigihankena (20 000 – 60 000) ühe riigihanke menetluse algusajaga september 2022 (asi nr RH-22-407). Kuigi hankeplaanis ei ole nimetatud riigihanke konkreetset eeldatavat maksumust avaldatud (eeldatav maksumus oli märgitud vahemikuna 20 000 – 60 000 eurot km-ta), siis hankekorra § 2 lg-st 1 saab järeldada, et riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt 20 000 eurot. Hankija dokumendiregistrist aga nähtub, et hankija on lisaks praegu pooleliolevale alla lihthanke piirmäära riigihankele "Rahu 8-62 ja Rahu 8-63 (eluruumide) remonttööd" (asja nr RH-22- 407) tellinud samal ehitisel teisigi samalaadseid ehitustöid, ilma, et need oleksid hankija hankeplaanis kajastatud. Nimelt viis hankija 2022. aasta maikuus läbi alla lihthanke piirmäära jääva maksumusega ehitustööde riigihanke menetluse "Korterite remont Rahu 8-28 ja Rahu 8-50" (asja nr RH-22-239). Tartu Linnavalitsuse 24.05.2022 korraldusest nr 558 "Lepingu sõlmimine Tartu linna omandis olevate eluruumide Tartu, Rahu 8-28 ja Rahu 8-50 remont- tööde teostamiseks" selgub, et sõlmitava hankelepingu maksumuseks oli 56 140,39 eurot koos käibemaksuga. Järelikult oli edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuseks ilma käibemaksuta 46 783,66 eurot. Tartu linna veebilehel avaldatud info kohaselt kasutatakse Rahu tn 8 hoones asuvaid remonditud munitsipaalkortereid sotsiaalmajutusteenuse pakkumiseks. Seega lisaks sellele, et Rahu tn 8 eluruumide ehitustöid tehakse ühel ehitisel, on need kantud kas ühest eesmärgist – anda eluruumid kasutusse sotsiaaleluasemena kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalhoolekandealaste ülesannete täitmiseks. Riigihanke eeldatava maksumuse määramise reeglid on sätestatud RHS 1. ptk 5. jaos. RHS § 23 lg 3 kohaselt peab hankija lähtuma riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel. Riigihanke eeldatava maksumuse hulka tuleb arvestada hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist (RHS § 23 lg 2 p 1). 5 Relevantsete menetlusreeglite valikul omab õiguslikku tähendust riigihanke menetluse alustamise aeg – akuutsed menetlusreeglid määratakse kindlaks riigihanke menetlust alustava teate edastamise ajahetke seisuga (vrd EKo 14.09.2017, nr C-223/16, Casertana Costruzioni, p-d 21-23; EKo 08.02.2018, nr C-144/17, Lloyd’s of London, p-d 25-26). Ühtegi riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut ei või kasutada riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Kui riigihanke eeldatava maksumuse arvestamine on RHS-is sätestatust tulenevalt võimalik mitmel meetodil ja nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus võrdne kas lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära, peab hankija arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel (RHS § 23 lg 8). Seega on hankelepingu (riigihanke) eeldatava maksumuse määramine prognoosotsus (vt nt TlnHKo 19.05.2015, nr 3-15-875, p 25). Kuigi hankija ei ole selleks kohustatud, saab hankija korraldada riigihanke eeldatava maksumuse määramiseks RHS § 10 kohase turu-uuringu. Sõltumata sellest, milliseid meetodeid hankija eeldatava maksumuse määramisel kasutab, peab hankija kahtluse korral suutma tõendada, et lähtus turuhinnale vastava hinnataseme välja selgitamisel asjakohastest allikatest, tõenditest ja kaalutlustest, see tähendab näitama ära, kuidas ta defineeris turu ja kuidas selgitas välja turuhinnale vastava hinnataseme (TlnHKo 19.05.2015, nr 3-15-875, p 25). RHS § 28 lg 1 kohaselt võib hankija riigihanke osadeks jaotada ja osta asju ning tellida teenuseid või ehitustöid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda. Seejuures ei tohi hankija jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata RHS-is riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd (RHS § 28 lg 2). Riigihanke õigusvastase osadeks jaotamisega on tegemist siis, kui hankija tellib või ostab (formaalselt) eraldi korraldatavate riigihanke menetlustega funktsionaalselt koos toimivaid või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikke asju, teenuseid või ehitustöid. Riigihanke (õigus- vastase) osadeks jaotamise keelu rikkumiseks on loetud ka olukordi, kus hankija käitumises ei ole tuvastatud subjektiivset kavatsust või eesmärki seadust eirata (vt EKo 15.03.2012, nr C-574/10, komisjon vs. Saksamaa Liitvabariik, p 49). Kohtupraktikas on lisaks muudele aspektidele toodud välja, et riigihanke kokkukuuluvuse määratlemisel võivad olla relevantsed järgmised kriteeriumid: (i) ükssama majanduslik või tehniline funktsioon; (ii) ajaline korrelatsioon ja muud lisaargumendid. Euroopa Üldkohus selgitas kohtuasjas T-384/10, et majandusliku ja tehnilise identsuse tuvastamine on alternatiivne, mitte kumulatiivne (vt Euroopa Üldkohtu 23.05.2013 otsus kohtuasjas T-384/10: Hispaania Kuningriik vs. komisjon, p 68; Euroopa Kohtu 27.10.2005 otsus liidetud kohtuasjades C- 187/04 ja C-188/04: komisjon vs. Itaalia, p 29). Kohtupraktikast tulenevalt saab välja tuua, et riigihangete kokkukuuluvusele viitavad muu hulgas järgmised indikaatorid: (i) sama majanduslik või tehniline ülesanne – põhikriteeriumina (vt Euroopa Kohtu 05.10. 2000 otsus kohtuasjas C-16/98: komisjon vs. Prantsuse Vabariik, p-d 36, 38 ja 47; Euroopa Kohtu 27.10.2005 otsus liidetud kohtuasjades C187/04 ja C-188/04: komisjon vs. Itaalia, p 27; Euroopa Kohtu 18.01. 2007 otsus kohtuasjas C220/05: Jean Auroux jt vs. Commune de Roanne, p 41; Euroopa Kohtu 15.03.2012 otsus kohtuasjas C-574/10: komisjon vs. Saksamaa Liitvabariik, p 37); (ii) riigihangete üheaegne alustamine, riigihangete ajaline lähedus, hanketeadete sarnasus, geograafilise koha ühtsus ja üheainsa hankija olemasolu – täiendavate kriteeriumitena (Euroopa Kohtu 05.10.2000 otsus kohtuasjas C-16/98: komisjon vs. Prantsuse Vabariik, p 65). 6 Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei tohi hankija eelarve planeerimisega seotud mistahes põhjused ohustada riigihanke ühefunktsionaalset olemust. Samuti on Euroopa Kohus osundanud, et ühe kokkukuuluva riigihankelepingu olemasolu hindamiseks peab kohaldama ehitustöödele kehtivaid ühe majandusliku ja tehnilise funktsiooni kriteeriume ka teiste valdkondade korral (Euroopa Kohtu 15.03.2012 otsus kohtuasjas C-574/10: komisjon vs. Saksamaa Liitvabariik, p 41). Näiteks asjade ostmise korral saab ühe ja sama majandusliku ning tehnilise funktsiooni kindlaks teha selle järgi, et asjadel on sama otstarve ja need on ka sisult sarnased või täidavad funktsiooni kui koos toimivad ja omavahel seotud osad. Sarnased asjad on sellised, mida kavatsetakse kasutada samal või sarnasel otstarbel, näiteks erinevad toiduained või kontori- mööbel (vt direktiiv 2014/24/EL, preambul põhjendus 19; vt. ka E-riigihangete infoportaalis avaldatud tõlkematerjal. Riigihangete osadeks jaotamisest. Juuni 2014). Rahandusministeerium on selgitanud, et niinimetatud suvaline hangete osadeks jagamine on vastuolus riigihanke direktiivide kasuliku mõjuga. Sellega kaasneks nimelt sageli kunstlik piirmääradest allapoole jäämine, millega piiratakse RHS-i ja direktiivi kohaldamisala. Euroopa Kohus rõhutab oma väljakujunenud kohtupraktikas hankedirektiivide tähtsust teenuste vabale liikumisele ja ausale konkurentsile Euroopa Liidu tasandil. Riigihangete meelevaldne ning tarbetu "tükeldamine" õõnestaks neid eesmärke (vt KKK. Riigihangete menetlemine kuni 31.08.2017 (täiendatud 27.07.2017), lk 15, p 6). Riigihanke jagamine osadeks peaks alati põhinema faktilistel majanduslikel või tehnilistel asjaoludel, mida hankija peab vajaduse korral tõendama. Euroopa Kohus on mitmes kohtu- lahendis (näiteks C-16/98, C-187/04, C-220/05 ja C-574/10) toonud välja kriteeriumid, mille põhjal otsustada, kas tegemist on ühe hankeobjektiga, mida ei tohi kunstlikult tükeldada. Nendeks on muu hulgas majanduslik-, ruumiline-, funktsionaalne-, tehniline või eesmärgiline seos, samuti ajaline seos, hanketeadete sarnasus jne. Näiteks on siseriiklikus kohtupraktikas loetud funktsionaalselt koos toimivateks ning sama eesmärgi saavutamiseks vajalikeks ehitustöödeks esimeses etapis kalasadama ja kalakai ning teises etapis lainemurdjate ja sadamahoone ehitamist, sest kalakai vajab tormide eest kaitseks lainemurdjaid (vt TrtRKo 17.11.2015, nr 3-14-35, p 16; TrtRKo 04.04.2017, nr 3-14-52367, p 25; vt ka M-J. Raude. RHS § 28 komm.-d 6-9 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Ühe hankeobjekti esmapilgul kokkukuuluvaid osi on võimalik käsitleda erinevate hankeobjektidena üksnes juhul, kui selleks on objektiivsed põhjused. Objektiivseteks põhjusteks ei ole aga Euroopa Kohtu hinnangu eelarveõiguslikud põhjused. Näiteks kohtuasjas C-574/10 leidis Euroopa Kohus, et Euroopa Liidu riigihankeõigust reguleerivate direktiivide mõttega on vastuolus, kui ühte riigihanget, mis puhtalt eelarvelistel põhjustel viiakse ellu mitmes etapis, käsitatakse ainult sel põhjusel mitme iseseisva riigihankena, et jääda niimoodi välja (riigihanke) direktiivi kohaldamisalast. Objektiivseteks põhjusteks on Euroopa Kohus pidanud näiteks seda, kui riigihanke osi on võimalik tehniliselt teineteisest eraldada. Kohtuasjas C-16/98 leidis kohus, et tänavavalgustuse võrkude puhul ei ole tehnilisest küljest tegemist ilmtingimata teineteisest sõltuvate võrkudega ja samuti on võimalik, et iga kohalik üksus vastutab ka majanduslikust vaatepunktist oma tänavavalgustuse võrgu käitamise eest iseseisvalt, mistõttu on võimalik iga tehniliselt eraldatavat tänavavalgustusvõrku pidada eraldi hankeobjektiks. Kehtivas RHS-is on loobutud kuni 31.08.2017 kehtinud RHS-2007 [RTI 2007, 15, 76;25.10.2016, 1] § 22 lg-s 1 sätestatud reeglist, mille kohaselt ehitustööde hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel tuli alati võtta arvesse kõigi ühel ehitisel või erinevatel omavahel funktsionaalselt seotud ehitistel tehtavate ehitustööde eeldatav maksumus. 7 See aga ei muuda ära eeldust, et ühel ja samal ehitisel tehtavad ehitustööd on suure tõenäosusega kas funktsionaalselt seotud või kantud samast eesmärgist ning seetõttu tuleks riigihanke menetlusliigi valikut mõjutava eeldatava maksumuse määramisel üldjuhul, erandlike asjaolude puudumisel, võtta arvesse kõik ühes hoones tehtavad ehitustööd. Hankija peab eeltoodud kriteeriume arvesse võttes juhtumipõhiselt iga kord eraldi hindama, millised ehitustööd tuleb eeldatava maksumuse mõttes summeerida ja milliste puhul on võimalik lähtuda iga ehitustöö maksumusest eraldi (vt ka RHS eelnõu 450 SE I. Seletuskiri, lk 46). Arvestades, et poolelioleva riigihanke "Rahu 8-62 ja Rahu 8-63 (eluruumide) remonttööd" (asja nr RH-22-407) esemeks olevate ehitustööde maksumus eraldivõetult on vähemalt 20 000 eurot, siis summeerides selle töö maksumuse 2022. aastal Rahu tn 8 juba tellitud ehitustööde maksumusega (46 783,66 eurot), saame järeldada, et vastavalt RHS §-s 23, § 25, § 28 lg-tes 1-2, § 14 lg 1 p-s 2 ja § 15 lg-s 1 sätestatule võib riigihanke eeldatav maksumus tegelikult ületada ehitustööde lihthanke piirmäära ja hankija peaks hankelepingu sõlmimiseks korraldama lihthankemenetluse RHS §-s 125 sätestatud korras. Täienduseks eelnevale nähtub hankija dokumendiregistrist, et lisaks Rahu 8 hoone eluruumides üldehitustööde tellimisele on hankija 2022. aasta aprillis ja septembris tellinud Rahu 8 korterites elektripaigaldise uuendamise töid: vt asi nr RH-22-212 "Korterite elektripaigaldise uuendamine (Rahu 8-28; Rahu 8-50)" ja asi nr RH-22-391 "Korterite elektripaigaldiste uuendamine (Rahu 8- 62, Rahu 8-63; Mõisavahe 67-13)". Korteri elektrisüsteemi, sh elektrijuhtmestiku, (elektripaigaldise) uuendamise tööd võivad olla samuti käsitletavad ehitustöödena (CPV 4531 "Elektrijuhtmete ja -seadmete paigaldamine"; 45310000-3 "Elektripaigaldustööd"; 45311000-0 "Elektrijuhtmete ja -seadmete paigaldustööd"; 45311100-1 "Elektrijuhtmete paigaldustööd"; 45311200-2 "Elektriseadmete paigaldustööd"), mille maksumused kuuluvad kogu riigihanke eeldatava maksumuse määramisel summeerimisele eelnimetatud üldehitustöödega (asi nr RH-22-407 "Rahu 8-62 ja Rahu 8-63 (eluruumide) remont- tööd" ja asi nr RH-22-239 "Korterite remont Rahu 8-28 ja Rahu 8-50"). Hankija on märkinud mõlema elektripaigaldise uuendamise riigihanke liigiks "alla 20 000 euro teenus, asi või ehitustöö". Kuivõrd hetkel on elektripaigaldise uuendamistööde tegelik täpne maksumus Rahandusministeeriumile teadmata, ei ole võimalik hinnata, kas nende tööde summeerimine teiste Rahu 8 ehitustöödega tooks kaasa Rahu 8 korterite nr 62 ja nr 63 (RH- 22-407) ehitustööde tellimisel lihthankemenetluse asemel hoopis hankemenetluse läbiviimise kohustuse või mitte. Avaliku sektori hankija peab järgima hankelepingu sõlmimisel RHS-i 2. ptk-is sätestatud korda, kui ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus on 150 000 eurot või üle selle (vt RHS § 15 lg 2 ja § 14 lg 2 p 1). Seoses järelevalvemenetluse alustamisega palume Tartu Linnavalitsusel hiljemalt 12.10.2022 esitada kirjalik selgitus, millest nähtub hankija põhjendatud seisukoht eelnimetatud asjaolude ja võimalike riigihangete seaduse rikkumiste kohta. Rahandusministeerium palub hankijal muu hulgas selgitada: 1) Miks on hankija leidnud, et ta ei pea avaldama riigihanke tingimusi ettevõtjale, kes ei ole alla lihthanke piirmäära jäävas riigihanke menetluses hankijalt pakkumuse esitamise ettepanekut algselt saanud? 2) Miks on hankija leidnud, et majandustegevuse registreeringu nõue on ehitustööde riigihankes kvalifitseerimise tingimusena kohane ja seaduslik? 8 3) Milline on riigihanke "Rahu 8-62 ja Rahu 8-63 (eluruumide) remonttööd" (asja nr RH-22-407) eeldatav maksumus, kuidas on hankija selle määranud? 3.1) Kas hankija on eeldatava maksumuse määramisel arvestanud riigihankes "Korterite remont Rahu 8-28 ja Rahu 8-50" (asja nr RH-22-239) sõlmitud hankelepingu maksumusega? Kui vastus eelmisele küsimusele on eitav, siis palume vastust põhjendada. 3.2) Kas hankija on eeldatava maksumuse määramisel arvestanud riigihankes "Korterite elektripaigaldise uuendamine (Rahu 8-28; Rahu 8-50)" (asja nr RH-22-212) ja riigihankes "Korterite elektripaigaldiste uuendamine (Rahu 8- 62, Rahu 8-63; Mõisavahe 67-13)" (asja nr RH-22-391) sõlmitud hankelepingute maksumusega? Kui vastus eelmisele küsimusele on eitav, siis palume vastust põhjendada. RHS § 205 lg 3 kohaselt ei tohi sama paragrahvi lg 1 p 1 kohaselt alustatud järelevalve- menetluse korral hankija anda nõustumust hankelepingu või raamlepingu sõlmimiseks enne või enne ettekirjutuse täitmist RHS § 208 lg-s 2 sätestatud juhul. Nimetatud keeldu rikkudes sõlmitud järelevalvemenetluse lõppemist hanke- või raamleping on seadusest tulenevalt automaatselt tühine. Riigihangete seaduse eelnõu seletuskirjas on osundatud, et juhtumipõhise järelevalvemenetluse eesmärkidega ning hanke- ja raamlepingu sõlmimise keelu mõttega ei ole aga vastuolus, kui järelevalvemenetluse ajal hankija lõpetab rikkumise vabatahtlikult enne ettekirjutuse teatavaks tegemist (vt. RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 138). Eeltoodust tulenevalt ei takista RHS § 205 lg 3 hankijal rikkumisi kõrvaldada, sh järelevalvemenetluse objektiks olevat riigihanke menetlust hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse korral (vrd RHS § 73 lg 3 p 6 alt II) kehtetuks tunnistada. Hankija selgitused ja teated palume esitada Rahandusministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil [email protected] ja [email protected]. Järelevalvemenetlust puudutavate täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Mihhail Antonov`i poole (tel 611 3468, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja asetäitja Mihhail Antonov 6113468 [email protected] 9
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel