ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 07.10.2022
kehtiv kuni 07.10.2027
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2
Teabevaldaja: Rahandusministeerium
Tartu Linnavalitsus Meie 07.10.2022 nr 12.2-1/7887-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamine
Austatud härra Klaas
Rahandusministeeriumile on laekunud järelevalveteade seoses Tartu Linnavalitsuse (edaspidi:
hankija) poolt alla lihthanke piirmäära jääva ehitustööde riigihanke menetluse korras väljaspool
riigihangete registrit läbiviidava kahe riigihanke menetlusega: (1) "Nisu 2a-4 ja Puiestee 79-22
(eluruumide) remonttööd" (asja nr RH-22-405); (2) "Rahu 8-62 ja Rahu 8-63 (eluruumide)
remonttööd" (asja nr RH-22-407).
Järelevalveteate esitaja on juhtinud Rahandusministeeriumi tähelepanu asjaolule, et teate
esitaja kui mõlemas riigihankes pakkumuse esitamisest huvitatud ettevõtja sellesisulisele
pöördumisele vaatamata ei ole hankija teinud teatavaks pakkumuse koostamiseks vajalikke
andmeid, sh edastanud pakkumuse koostamiseks vajalikku pakkumistabelit ega võimaldanud
tutvuda ehitusobjektiga.
Järelevalveteatele lisatud kirjavahetusest nähtub, et esimeses riigihanke menetluses (RH-22-
405) osalemise soovi kohta on hankija ettevõtjale vastanud, et tegutsedes Tartu linna hankekorra
alusel, on pakkumiskutsed saadetud kolmele ehitusettevõtjale, kelle väljavalimisel on lähtutud
kvalifikatsiooninõudest, mille järgi peab ettevõtjal olema majandustegevuse registris märgitud
tegevusalaks ehitamine. Hankija selgitas, et pöördujal (riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjal,
kellele pakkumuse esitamise ettepanekut ei tehtud) puudub majandustegevuse registris vastav
kanne, mistõttu ettevõtjat ei ole võimalik "pakkumiseks kvalifitseerida".
Riigihangete seaduse (RHS) § 180 p 6 ja § 203 lg 1 kohaselt on Rahandusministeerium
ülesandeks teha avalikes huvides riiklikku ja haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud
õigusaktide täitmise üle.
Järelevalvemenetlused on liigitatavad kaheks tüübiks: (i) juhtumipõhine järelevalvemenetlus
(RHS § 205 lg 1 p 1), mille ajendiks on üldjuhul järelevalveteade (RHS § 207) ja mille käigus
on Rahandusministeeriumil võimalik teha hankijale ettekirjutus kas õigusrikkumise lõpetamiseks
või riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks (RHS § 208 lg-d 1-2); (ii) valimipõhine
järelevalvemenetlus (RHS § 205 lg 1 p 2), mis viiakse läbi valdavalt tööplaani alusel ja mis lõppeb
alati kirjaliku kontrolliaktiga (RHS § 209). Vastavalt RHS § 205 lg-le 2 algab järelevalvemenetlus
reeglina hankija kirjaliku teavitamisega.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Arvestades, et Rahandusministeeriumile teadaolevalt ei ole ülalnimetatud kahes riigihanke
menetluses hankelepingut veel sõlmitud (RHS § 206 lg 1 p 4, § 73 lg 3 p 1), ning juhindudes
RHS § 205 lg 1 p-st 1 ja lg 2 esimesest lausest teatame, et Rahandusministeerium alustab
järelevalvemenetlust alla lihthanke piirmäära jääva riigihanke menetlusena Tartu Linna-
valitsuse poolt läbiviidava riigihanke "Nisu 2a-4 ja Puiestee 79-22 (eluruumide) remonttööd"
(asja nr RH-22-405) ja riigihanke "Rahu 8-62 ja Rahu 8-63 (eluruumide) remonttööd" (asja
nr RH-22-407) õiguspärasuse kontrollimiseks. Järgnevalt selgitame järelevalvemenetluse
alustamise põhjuseid.
(1) Alla lihthanke piirmäära jääva maksumusega riigihankes pakkumuse esitamise
võimaluse andmine ettevõtjale, kellele hankija ei ole eelnevalt teinud pakkumuse
esitamise ettepanekut
Esiteks tuleb selgitada, et Rahandusministeerium on varasemas praktikas sedastanud, et alla
lihthanke piirmäära jäävates riigihangetes ei ole hankija küll kohustatud tegema pakkumuse
esitamise ettepanekuid kõigile turul tegutsevatele ja teadolevatele ettevõtjatele, kuid kui mõni
pakkumuse esitamise ettepanekut algselt mitte saanud ettevõtja peaks riigihanke vastu huvi
tundma, siis hankija ei saa meelevaldselt keelduda sellisele ettevõtjale pakkumuse koostamiseks
vajalike andmete esitamisest ja tema pakkumuse läbivaatamisest.
Rahandusministeerium jääb osundatud seisukoha juurde ka praeguses juhtumis. Ettevõtjalt ei
saa võtta pakkumuse esitamise võimalust ja õigustada pakkumuse arvestamata jätmist pelgalt
sellega, et ettevõtja ei ole hankijalt saanud pakkumuse esitamise ettepanekut. Ka alla lihthanke
piirmäära jääva eeldatava maksumusega ehitustööde tellimine on riigihange ja hankelepingu
sõlmimiseni jõudmine peab toimuma kooskõlas riigihanke üldpõhimõtetega ning hankija
asutusesiseses hankekorras ette nähtud kohase menetluse teel.
RHS § 4 p 16 sätestab, et riigihange on mistahes asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi
saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt. Riigihanke
definitsioon ei ole seotud soetuse maksumusega, st et ka hankija 1-eurone ost on riigihange.
Tartu Linnavalitsus, on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 2 tähenduses ning peab RHS §
5 lg-st 1 tulenevalt ehitustööde tellimisel järgima RHS-ist tulenevaid kohustusi.
RHS ei sätesta konkreetseid menetlusreegleid alla lihthanke piirmäära (ehitustööde puhul
60 000 eurot km-ta) jäävate teenuste tellimiseks, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks õigusvaba
ruumiga ja et hankija saaks käituda hankelepingu sõlmimisel omavoliliselt. Ka alla lihthanke
piimäära jäävates riigihangetes peab hankija tagama riigihanke korraldamise üldpõhimõtete
järgimise (vt ka RaM selgitusi KKK rubriigis: Väikehange).
Nõnda sätestab RHS § 3, et riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud: p 1) tegutsema
läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt; p 2) kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle
elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga
(GPA) ühinenud riigis, ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid
oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; p 3) tagama
konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel; p 4) vältima konkurentsi kahjustavat huvide
konflikti; p 5) kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmides hankelepingu
parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viima riigihanke läbi mõistliku aja
jooksul.
2
Allapoole piirmäära jäävates riigihangetes, mille puhul hankijal ei ole kohustust avaldada
hanketeateid või muid andmeid riigihangete registris, on hankija siiski üldjuhul kohustatud
võimaldama pakkumuse esitamist enda huvist hankijale teada andnud ettevõtjatele, kes omavad
eelduslikult hankelepingu täitmiseks vajalikku kompetentsi (kvalifikatsiooni). Hankija peaks
avaldama alla piirmäära jäävas riigihankes osalemise tingimused ja lubama pakkumuse esitamist
ettevõtjale, kelle majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus on hanke-
lepingu nõuetekohaseks täitmiseks eeldatavalt piisav ning kes on pöördunud hankija poole
sooviga tutvuda riigihanke tingimustega või esitanud (tingimustele vastava) pakkumuse ilma
hankijalt tingimusi saamata. Hankija vastupidine käitumine ei ole kindlasti kooskõlas riigihanke
üldpõhimõtetega, ei vasta riigihanke heale tavale ja kätkeb endas tajutavaid korruptsiooniriske.
Hankija ei pea ise aktiivselt tegutsedes tekitama kõikidele lihthanke piirmäärast allapoole jäävast
riigihankest huvitatud ettevõtjatele võimalust pakkumuse esitamiseks. Ent ühe täiendava
pakkuja kaasamisega ja tema pakkumuse menetlemisega tekkivad rahalised kulud hankija
jaoks ei ole siiski sedavõrd suured, et need õigustaksid pakkumuse esitamise ettepanekut
mittesaanud ettevõtjale riigihanke tingimuste avaldamisest keeldumist ja sellise ettevõtja
esitatud pakkumuse kõrvale jätmist. Hankija peab kohtlema kõiki ettevõtjaid võrdselt ja
tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel (RHS § 3 p 2-3), mistõttu puudub
alus jätta riigihanke menetlusest välja ettevõtja, kellele hankija algselt pakkumuse esitamise
ettepanekut ei saatnud, kuid kes on sellele vaatamata näidanud ise ülesse huvi riigihanke
menetluses osalemise ja pakkumuse esitamise vastu. Hankija keeldumine sellisele ettevõtjale
riigihanke tingimusi sisaldava teabe väljastamisest või tema pakkumuse vastu võtmisest oleks
vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, sh RHS § 3 p-dega 2, 3 ja 5.
RHS § 9 lg 4 p 4 kohaselt peab hankija sätestama oma organisatsioonisiseses hankekorras
muu hulgas alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise
korra. Hankekorrast peab selguma, milline on alla lihthanke piirmäära jääva maksumusega
hankelepingu sõlmimiseni jõudmise täpsem menetlus ja korraldus. Teisisõnu peab hankija
hankekorras sisustama, millised menetlusreeglid kehtivad alla lihthanke piirmäära jääva hanke-
lepingu sõlmimisele (vt RaM. Hankekordade analüüs. Näited heast ja halvast hankepraktikast.
2014). Tartu linna hankekord on kehtestatud Tartu Linnavalitsuse 15.08.2017 määrusega nr
12 [RT IV, 10.01.2020, 28], mis on avaldatud Riigi Teatajas ja sellele on viidatud hankija
veebilehel. Hankekorra § 9 lg 1 kohaselt ehitustöö tellimisel, mille eeldatav maksumus on
10 000 eurot ilma käibemaksuta kuni 60 000 eurot ilma käibemaksuta, tuleb konkurentsi ära
kasutades tagada rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine, selleks tuleb
teha ettepanek pakkumuse esitamiseks vähemalt kahele isikule. Vastavalt hankekorra § 9 lg-le 4
tuleb pakkumuse esitamiseks ettepaneku tegemisel reeglina koostada soovitavate asjade, teenuste
või ehitustööde tehniline kirjeldus ning selgitada pakkumuste hindamise kriteeriumeid. Pakkumuse
hindamise kriteeriumeid ei tule selgitada, kui ettepanek tehakse ühele isikule. Kõiki pakkujaid
tuleb kohelda võrdselt. Hankekorra § 9 lg 5 järgi on erandina lubatud teha ettepanek pakkumuse
esitamiseks ilma asjade, teenuste või ehitustööde tehnilist kirjeldust koostamata, andes pakkujale
võimaluse tutvuda riigihanke objektiga kohapeal.
Osundatud hankekorra sätetest ei tulene Rahandusministeeriumi arvates keeldu võimaldada
tutvuda riigihanke tingimustega ja esitada pakkumus ettevõtjal, kes ei olnud eelnevalt saanud
hankijalt pakkumuse esitamise ettepanekut.
Vastupidi, riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, iseäranis kõikide pakkujate võrdse kohtlemise
põhimõttest (RHS § 3 p 2), tulenevalt lasub hankijal kohustus avaldada pakkumuse koostamiseks
vajalikud riigihanke tingimused ka sellisele ettevõtjale.
3
Kui hankija hankekord ei võimaldaks pakkumuse esitamise ettepanekut mittesaanud ettevõtjale
riigihanke tingimusi, sh tehnilist kirjeldust, avaldada ega tema pakkumust arvestada, siis
oleks hankekord vastuolus RHS §-ga 3 ja tuleks seadusega kooskõlla viia. Rahandusministeeriumi
hinnangul aga ei ole hankija hankekorraga vastuolus, kui hankija avaldaks pakkumuse
koostamiseks riigihanke tingimused ka pakkumuse esitamise ettepanekut algselt mittesaanud
ettevõtjale, kes on näiteks hankija hankeplaaniga tutvumisel saanud teada alla lihthanke piirmäära
jääva maksumusega riigihanke menetluse läbiviimisest.
Selguse huvides juhime hankija tähelepanu RHS § 14 lg 1 p-le 2 ja § 15 lg-le 1, mille koostoimest
tulenevalt peab hankija järgima §-s 125 sätestatud lihthankemenetluse korda ehitustööde
tellimisel maksumusega alates 60 000 eurot ilma käibemaksuta (s.o kui hankelepingu eeldatav
maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem kui riigihanke
piirmäär). Seepärast ei ole korrektne hankija hankekorra §-s 9 märgitu, mille järgi saab alla
lihthanke piirmäära jääva riigihanke menetluse korda rakendada ehitustööde tellimisel maksumusega
"kuni 60 000 eurot ilma käibemaksuta".
(2) Ehitustööde riigihankes majandustegevuse registri registreeringu nõue pakkuja
kvalifitseerimise tingimusena
Järelevalveteatele lisatud kirjavahetusest nähtub, et hankija on põhjendanud pakkumuse esitamiseks
vajalike andmetega tutvumise mittevõimaldamist väitega, et antud ettevõtjal puudub ehitusalane
kanne (majandustegevuse teade) majandustegevuse registris (edaspidi: MTR).
Siinkohal tuleb märkida, et RHS ei luba nõuda riigihanke menetluses ettevõtja kvalifitseerimise
tingimusena MTR-i registreeringut, majandustegevuse teadet MTR-is vms. Rahandusministeerium
on korduvalt selgitanud, et MTR-i registreeringu nõuet kvalifitseerimistingimusena ei saa tuletada
RHS § 99 lg-st 1 ega RHS § 101 lg 1 p-st 6. MTR-i registreeringut ei ole võimalik kvalifitseerimise
tingimusena nõuda ei ehitustööde ega ka teenuste riigihangetes. RHS § 99 järgi saab ettevõtjalt
ehitustööde korral nõuda tema kuulumist äri- või kutsealaregistrisse, kui see on ettevõtja
asukohamaa õigusaktide kohaselt nõutav. Paraku ei ole MTR ei äri- ega ka kutsealaregister.
RHS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks nõuda ettevõtjalt andmeid
tema, tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute
hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need on vastavate teenuste osutamiseks või
ehitustööde juhtimiseks vajalikud ja neid andmeid ei kasutata pakkumuste hindamisel. MTR-
i registreering on oma sisult ettevõtja teatamiskohustus teatud tegevusalal majandustegevusega
alustamise kohta. Seega ei näita MTR-i kanne isiku haridust ega kutsekvalifikatsiooni, mistõttu ei
ole seda lubatud nõuda ka kõnealuse punkti alusel (vt RM. Korduma kippuvad küsimused
01.09.2017 jõustunud RHS kohta. Viimati täiendatud 14.09.2022, lk-d 33-34).
Rahandusministeerium jääb eeltoodud seisukohtade juurde ka praeguses asjas ning seda ei
muuda ka asjaolu, et hankija viib kõnealuseid riigihankeid läbi alla lihthanke piirmäära jääva
maksumusega riigihanke menetlusena. Kuigi kohtupraktikas on tõdetud, et alla piirmäära jääva
maksumusega riigihangetes ei tule riigihanke norme ja üldpõhimõtteid sisustada sama rangelt
kui hankemenetluses üldjuhul kehtivad reegleid (vt RKHKo 20.11.2019, nr 3-17-2718, p 23),
ei toeta see tõdemus järeldust, et alla lihthanke piirmäära jäävas riigihankes, mille esemeks olev
ehitustöö on hankemenetlusega tellitavast ehitustööst eelduslikult vähemmahukam ja madalamat
kvalifikatsiooni nõudev, saaks hankija seada rangemaid ja potentsiaalsete pakkujate ringi
ulatuslikumalt piiravaid kvalifitseerimise tingimusi kui näiteks riigihankes maksumusega üle
rahvusvahelise piirmäära.
4
Vastupidi, RHS § 3 p-s 1 kätketud proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt peaks korrelatsioon
olema selline, et mida väiksema maksumusega riigihange, seda leebemad võiksid olla ettevõtjatele
seatavad riigihankes osalemise, sh pakkujate kvalifitseerimise, tingimused. Käesoleval juhul
tuleb pidada silmas sedagi, et eluruumides remonttööde, sh siseviimistlustööde, teostamiseks ei
ole ehitusluba üldjuhul nõutav. Nõnda sätestab ehitusseadustiku (EhS) § 25 lg 1 p 1, et ettevõtja
peab esitama majandustegevuse registrisse teate, kui ta tegutseb tegevusalal, mis hõlmab
ehitusloakohustusliku ehitise ehitamist. EhS § 38 lg 2 järgi on ehitusluba nõutav ainult seadustiku
lisas 1 "Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta" nimetatud juhtudel.
(3) Riigihanke eeldatava maksumuse määramiseks ja õige riigihanke menetluse liigi
valikuks ühel ehitusobjektil tehtavate ning funktsionaalselt koos toimivate või sama
eesmärgi saavutamiseks vajalike ehitustööde maksumuste summerimine
Hankija hankekorra § 2 lg-st 1 tulenevalt tuleb hankeplaani kanda kõik riigihanked, mille
eeldatav maksumus ületab 20 000 eurot ilma käibemaksuta.
Hankija veebilehel avaldatud 2022. aasta hankeplaanist nähtub, et hankija on kavandanud
käesoleval aastal Rahu tn 8 asuvas hoones korterite (Rahu 8-62 ja Rahu 8-63) remontimiseks
alla lihthanke piirmäära jääva ehitustööde riigihankena (20 000 – 60 000) ühe riigihanke menetluse
algusajaga september 2022 (asi nr RH-22-407). Kuigi hankeplaanis ei ole nimetatud riigihanke
konkreetset eeldatavat maksumust avaldatud (eeldatav maksumus oli märgitud vahemikuna
20 000 – 60 000 eurot km-ta), siis hankekorra § 2 lg-st 1 saab järeldada, et riigihanke eeldatav
maksumus on vähemalt 20 000 eurot.
Hankija dokumendiregistrist aga nähtub, et hankija on lisaks praegu pooleliolevale alla lihthanke
piirmäära riigihankele "Rahu 8-62 ja Rahu 8-63 (eluruumide) remonttööd" (asja nr RH-22-
407) tellinud samal ehitisel teisigi samalaadseid ehitustöid, ilma, et need oleksid hankija
hankeplaanis kajastatud. Nimelt viis hankija 2022. aasta maikuus läbi alla lihthanke piirmäära
jääva maksumusega ehitustööde riigihanke menetluse "Korterite remont Rahu 8-28 ja Rahu
8-50" (asja nr RH-22-239). Tartu Linnavalitsuse 24.05.2022 korraldusest nr 558 "Lepingu
sõlmimine Tartu linna omandis olevate eluruumide Tartu, Rahu 8-28 ja Rahu 8-50 remont-
tööde teostamiseks" selgub, et sõlmitava hankelepingu maksumuseks oli 56 140,39 eurot koos
käibemaksuga. Järelikult oli edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuseks ilma käibemaksuta
46 783,66 eurot.
Tartu linna veebilehel avaldatud info kohaselt kasutatakse Rahu tn 8 hoones asuvaid remonditud
munitsipaalkortereid sotsiaalmajutusteenuse pakkumiseks. Seega lisaks sellele, et Rahu tn 8
eluruumide ehitustöid tehakse ühel ehitisel, on need kantud kas ühest eesmärgist – anda
eluruumid kasutusse sotsiaaleluasemena kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalhoolekandealaste
ülesannete täitmiseks.
Riigihanke eeldatava maksumuse määramise reeglid on sätestatud RHS 1. ptk 5. jaos. RHS §
23 lg 3 kohaselt peab hankija lähtuma riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel riigihanke
alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab
kehtima riigihanke alustamise hetkel.
Riigihanke eeldatava maksumuse hulka tuleb arvestada hankelepingu täitmisel eeldatavalt
makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid
kohustusi ja hankelepingu uuendamist (RHS § 23 lg 2 p 1).
5
Relevantsete menetlusreeglite valikul omab õiguslikku tähendust riigihanke menetluse alustamise
aeg – akuutsed menetlusreeglid määratakse kindlaks riigihanke menetlust alustava teate
edastamise ajahetke seisuga (vrd EKo 14.09.2017, nr C-223/16, Casertana Costruzioni, p-d
21-23; EKo 08.02.2018, nr C-144/17, Lloyd’s of London, p-d 25-26).
Ühtegi riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut ei või kasutada riigihanke
teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Kui riigihanke eeldatava maksumuse
arvestamine on RHS-is sätestatust tulenevalt võimalik mitmel meetodil ja nendest meetoditest
vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus võrdne kas lihthanke, riigihanke
või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära, peab hankija arvestama riigihanke
eeldatava maksumuse selle meetodi alusel (RHS § 23 lg 8).
Seega on hankelepingu (riigihanke) eeldatava maksumuse määramine prognoosotsus (vt nt
TlnHKo 19.05.2015, nr 3-15-875, p 25). Kuigi hankija ei ole selleks kohustatud, saab hankija
korraldada riigihanke eeldatava maksumuse määramiseks RHS § 10 kohase turu-uuringu.
Sõltumata sellest, milliseid meetodeid hankija eeldatava maksumuse määramisel kasutab,
peab hankija kahtluse korral suutma tõendada, et lähtus turuhinnale vastava hinnataseme välja
selgitamisel asjakohastest allikatest, tõenditest ja kaalutlustest, see tähendab näitama ära,
kuidas ta defineeris turu ja kuidas selgitas välja turuhinnale vastava hinnataseme (TlnHKo
19.05.2015, nr 3-15-875, p 25).
RHS § 28 lg 1 kohaselt võib hankija riigihanke osadeks jaotada ja osta asju ning tellida
teenuseid või ehitustöid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele kõigi
osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda. Seejuures ei
tohi hankija jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata RHS-is riigihanke teostamiseks
kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad
või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd (RHS § 28 lg 2).
Riigihanke õigusvastase osadeks jaotamisega on tegemist siis, kui hankija tellib või ostab
(formaalselt) eraldi korraldatavate riigihanke menetlustega funktsionaalselt koos toimivaid
või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikke asju, teenuseid või ehitustöid. Riigihanke (õigus-
vastase) osadeks jaotamise keelu rikkumiseks on loetud ka olukordi, kus hankija käitumises
ei ole tuvastatud subjektiivset kavatsust või eesmärki seadust eirata (vt EKo 15.03.2012, nr
C-574/10, komisjon vs. Saksamaa Liitvabariik, p 49).
Kohtupraktikas on lisaks muudele aspektidele toodud välja, et riigihanke kokkukuuluvuse
määratlemisel võivad olla relevantsed järgmised kriteeriumid: (i) ükssama majanduslik või
tehniline funktsioon; (ii) ajaline korrelatsioon ja muud lisaargumendid. Euroopa Üldkohus
selgitas kohtuasjas T-384/10, et majandusliku ja tehnilise identsuse tuvastamine on alternatiivne,
mitte kumulatiivne (vt Euroopa Üldkohtu 23.05.2013 otsus kohtuasjas T-384/10: Hispaania
Kuningriik vs. komisjon, p 68; Euroopa Kohtu 27.10.2005 otsus liidetud kohtuasjades C-
187/04 ja C-188/04: komisjon vs. Itaalia, p 29).
Kohtupraktikast tulenevalt saab välja tuua, et riigihangete kokkukuuluvusele viitavad muu
hulgas järgmised indikaatorid: (i) sama majanduslik või tehniline ülesanne – põhikriteeriumina
(vt Euroopa Kohtu 05.10. 2000 otsus kohtuasjas C-16/98: komisjon vs. Prantsuse Vabariik,
p-d 36, 38 ja 47; Euroopa Kohtu 27.10.2005 otsus liidetud kohtuasjades C187/04 ja C-188/04:
komisjon vs. Itaalia, p 27; Euroopa Kohtu 18.01. 2007 otsus kohtuasjas C220/05: Jean Auroux
jt vs. Commune de Roanne, p 41; Euroopa Kohtu 15.03.2012 otsus kohtuasjas C-574/10:
komisjon vs. Saksamaa Liitvabariik, p 37); (ii) riigihangete üheaegne alustamine, riigihangete
ajaline lähedus, hanketeadete sarnasus, geograafilise koha ühtsus ja üheainsa hankija olemasolu –
täiendavate kriteeriumitena (Euroopa Kohtu 05.10.2000 otsus kohtuasjas C-16/98: komisjon
vs. Prantsuse Vabariik, p 65).
6
Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei tohi hankija eelarve planeerimisega seotud mistahes
põhjused ohustada riigihanke ühefunktsionaalset olemust. Samuti on Euroopa Kohus osundanud,
et ühe kokkukuuluva riigihankelepingu olemasolu hindamiseks peab kohaldama ehitustöödele
kehtivaid ühe majandusliku ja tehnilise funktsiooni kriteeriume ka teiste valdkondade korral
(Euroopa Kohtu 15.03.2012 otsus kohtuasjas C-574/10: komisjon vs. Saksamaa Liitvabariik,
p 41). Näiteks asjade ostmise korral saab ühe ja sama majandusliku ning tehnilise funktsiooni
kindlaks teha selle järgi, et asjadel on sama otstarve ja need on ka sisult sarnased või täidavad
funktsiooni kui koos toimivad ja omavahel seotud osad. Sarnased asjad on sellised, mida
kavatsetakse kasutada samal või sarnasel otstarbel, näiteks erinevad toiduained või kontori-
mööbel (vt direktiiv 2014/24/EL, preambul põhjendus 19; vt. ka E-riigihangete infoportaalis
avaldatud tõlkematerjal. Riigihangete osadeks jaotamisest. Juuni 2014).
Rahandusministeerium on selgitanud, et niinimetatud suvaline hangete osadeks jagamine on
vastuolus riigihanke direktiivide kasuliku mõjuga. Sellega kaasneks nimelt sageli kunstlik
piirmääradest allapoole jäämine, millega piiratakse RHS-i ja direktiivi kohaldamisala. Euroopa
Kohus rõhutab oma väljakujunenud kohtupraktikas hankedirektiivide tähtsust teenuste vabale
liikumisele ja ausale konkurentsile Euroopa Liidu tasandil. Riigihangete meelevaldne ning
tarbetu "tükeldamine" õõnestaks neid eesmärke (vt KKK. Riigihangete menetlemine kuni
31.08.2017 (täiendatud 27.07.2017), lk 15, p 6).
Riigihanke jagamine osadeks peaks alati põhinema faktilistel majanduslikel või tehnilistel
asjaoludel, mida hankija peab vajaduse korral tõendama. Euroopa Kohus on mitmes kohtu-
lahendis (näiteks C-16/98, C-187/04, C-220/05 ja C-574/10) toonud välja kriteeriumid, mille
põhjal otsustada, kas tegemist on ühe hankeobjektiga, mida ei tohi kunstlikult tükeldada.
Nendeks on muu hulgas majanduslik-, ruumiline-, funktsionaalne-, tehniline või eesmärgiline
seos, samuti ajaline seos, hanketeadete sarnasus jne. Näiteks on siseriiklikus kohtupraktikas
loetud funktsionaalselt koos toimivateks ning sama eesmärgi saavutamiseks vajalikeks
ehitustöödeks esimeses etapis kalasadama ja kalakai ning teises etapis lainemurdjate ja
sadamahoone ehitamist, sest kalakai vajab tormide eest kaitseks lainemurdjaid (vt TrtRKo
17.11.2015, nr 3-14-35, p 16; TrtRKo 04.04.2017, nr 3-14-52367, p 25; vt ka M-J. Raude.
RHS § 28 komm.-d 6-9 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
Ühe hankeobjekti esmapilgul kokkukuuluvaid osi on võimalik käsitleda erinevate hankeobjektidena
üksnes juhul, kui selleks on objektiivsed põhjused. Objektiivseteks põhjusteks ei ole aga
Euroopa Kohtu hinnangu eelarveõiguslikud põhjused. Näiteks kohtuasjas C-574/10 leidis Euroopa
Kohus, et Euroopa Liidu riigihankeõigust reguleerivate direktiivide mõttega on vastuolus, kui
ühte riigihanget, mis puhtalt eelarvelistel põhjustel viiakse ellu mitmes etapis, käsitatakse
ainult sel põhjusel mitme iseseisva riigihankena, et jääda niimoodi välja (riigihanke) direktiivi
kohaldamisalast. Objektiivseteks põhjusteks on Euroopa Kohus pidanud näiteks seda, kui
riigihanke osi on võimalik tehniliselt teineteisest eraldada. Kohtuasjas C-16/98 leidis kohus,
et tänavavalgustuse võrkude puhul ei ole tehnilisest küljest tegemist ilmtingimata teineteisest
sõltuvate võrkudega ja samuti on võimalik, et iga kohalik üksus vastutab ka majanduslikust
vaatepunktist oma tänavavalgustuse võrgu käitamise eest iseseisvalt, mistõttu on võimalik iga
tehniliselt eraldatavat tänavavalgustusvõrku pidada eraldi hankeobjektiks.
Kehtivas RHS-is on loobutud kuni 31.08.2017 kehtinud RHS-2007 [RTI 2007, 15, 76;25.10.2016,
1] § 22 lg-s 1 sätestatud reeglist, mille kohaselt ehitustööde hankelepingu eeldatava maksumuse
määramisel tuli alati võtta arvesse kõigi ühel ehitisel või erinevatel omavahel funktsionaalselt
seotud ehitistel tehtavate ehitustööde eeldatav maksumus.
7
See aga ei muuda ära eeldust, et ühel ja samal ehitisel tehtavad ehitustööd on suure tõenäosusega
kas funktsionaalselt seotud või kantud samast eesmärgist ning seetõttu tuleks riigihanke
menetlusliigi valikut mõjutava eeldatava maksumuse määramisel üldjuhul, erandlike asjaolude
puudumisel, võtta arvesse kõik ühes hoones tehtavad ehitustööd. Hankija peab eeltoodud
kriteeriume arvesse võttes juhtumipõhiselt iga kord eraldi hindama, millised ehitustööd tuleb
eeldatava maksumuse mõttes summeerida ja milliste puhul on võimalik lähtuda iga ehitustöö
maksumusest eraldi (vt ka RHS eelnõu 450 SE I. Seletuskiri, lk 46).
Arvestades, et poolelioleva riigihanke "Rahu 8-62 ja Rahu 8-63 (eluruumide) remonttööd"
(asja nr RH-22-407) esemeks olevate ehitustööde maksumus eraldivõetult on vähemalt 20 000
eurot, siis summeerides selle töö maksumuse 2022. aastal Rahu tn 8 juba tellitud ehitustööde
maksumusega (46 783,66 eurot), saame järeldada, et vastavalt RHS §-s 23, § 25, § 28 lg-tes
1-2, § 14 lg 1 p-s 2 ja § 15 lg-s 1 sätestatule võib riigihanke eeldatav maksumus tegelikult
ületada ehitustööde lihthanke piirmäära ja hankija peaks hankelepingu sõlmimiseks korraldama
lihthankemenetluse RHS §-s 125 sätestatud korras.
Täienduseks eelnevale nähtub hankija dokumendiregistrist, et lisaks Rahu 8 hoone eluruumides
üldehitustööde tellimisele on hankija 2022. aasta aprillis ja septembris tellinud Rahu 8 korterites
elektripaigaldise uuendamise töid: vt asi nr RH-22-212 "Korterite elektripaigaldise uuendamine
(Rahu 8-28; Rahu 8-50)" ja asi nr RH-22-391 "Korterite elektripaigaldiste uuendamine (Rahu 8-
62, Rahu 8-63; Mõisavahe 67-13)".
Korteri elektrisüsteemi, sh elektrijuhtmestiku, (elektripaigaldise) uuendamise tööd võivad olla
samuti käsitletavad ehitustöödena (CPV 4531 "Elektrijuhtmete ja -seadmete paigaldamine";
45310000-3 "Elektripaigaldustööd"; 45311000-0 "Elektrijuhtmete ja -seadmete paigaldustööd";
45311100-1 "Elektrijuhtmete paigaldustööd"; 45311200-2 "Elektriseadmete paigaldustööd"), mille
maksumused kuuluvad kogu riigihanke eeldatava maksumuse määramisel summeerimisele
eelnimetatud üldehitustöödega (asi nr RH-22-407 "Rahu 8-62 ja Rahu 8-63 (eluruumide) remont-
tööd" ja asi nr RH-22-239 "Korterite remont Rahu 8-28 ja Rahu 8-50").
Hankija on märkinud mõlema elektripaigaldise uuendamise riigihanke liigiks "alla 20 000 euro
teenus, asi või ehitustöö". Kuivõrd hetkel on elektripaigaldise uuendamistööde tegelik täpne
maksumus Rahandusministeeriumile teadmata, ei ole võimalik hinnata, kas nende tööde
summeerimine teiste Rahu 8 ehitustöödega tooks kaasa Rahu 8 korterite nr 62 ja nr 63 (RH-
22-407) ehitustööde tellimisel lihthankemenetluse asemel hoopis hankemenetluse läbiviimise
kohustuse või mitte. Avaliku sektori hankija peab järgima hankelepingu sõlmimisel RHS-i 2.
ptk-is sätestatud korda, kui ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus on 150 000 eurot
või üle selle (vt RHS § 15 lg 2 ja § 14 lg 2 p 1).
Seoses järelevalvemenetluse alustamisega palume Tartu Linnavalitsusel hiljemalt 12.10.2022
esitada kirjalik selgitus, millest nähtub hankija põhjendatud seisukoht eelnimetatud asjaolude
ja võimalike riigihangete seaduse rikkumiste kohta. Rahandusministeerium palub hankijal
muu hulgas selgitada:
1) Miks on hankija leidnud, et ta ei pea avaldama riigihanke tingimusi ettevõtjale, kes
ei ole alla lihthanke piirmäära jäävas riigihanke menetluses hankijalt pakkumuse
esitamise ettepanekut algselt saanud?
2) Miks on hankija leidnud, et majandustegevuse registreeringu nõue on ehitustööde
riigihankes kvalifitseerimise tingimusena kohane ja seaduslik?
8
3) Milline on riigihanke "Rahu 8-62 ja Rahu 8-63 (eluruumide) remonttööd" (asja nr
RH-22-407) eeldatav maksumus, kuidas on hankija selle määranud?
3.1) Kas hankija on eeldatava maksumuse määramisel arvestanud riigihankes
"Korterite remont Rahu 8-28 ja Rahu 8-50" (asja nr RH-22-239) sõlmitud
hankelepingu maksumusega? Kui vastus eelmisele küsimusele on eitav, siis
palume vastust põhjendada.
3.2) Kas hankija on eeldatava maksumuse määramisel arvestanud riigihankes
"Korterite elektripaigaldise uuendamine (Rahu 8-28; Rahu 8-50)" (asja nr
RH-22-212) ja riigihankes "Korterite elektripaigaldiste uuendamine (Rahu 8-
62, Rahu 8-63; Mõisavahe 67-13)" (asja nr RH-22-391) sõlmitud hankelepingute
maksumusega? Kui vastus eelmisele küsimusele on eitav, siis palume vastust
põhjendada.
RHS § 205 lg 3 kohaselt ei tohi sama paragrahvi lg 1 p 1 kohaselt alustatud järelevalve-
menetluse korral hankija anda nõustumust hankelepingu või raamlepingu sõlmimiseks enne
või enne ettekirjutuse täitmist RHS § 208 lg-s 2 sätestatud juhul. Nimetatud keeldu rikkudes
sõlmitud järelevalvemenetluse lõppemist hanke- või raamleping on seadusest tulenevalt
automaatselt tühine.
Riigihangete seaduse eelnõu seletuskirjas on osundatud, et juhtumipõhise järelevalvemenetluse
eesmärkidega ning hanke- ja raamlepingu sõlmimise keelu mõttega ei ole aga vastuolus, kui
järelevalvemenetluse ajal hankija lõpetab rikkumise vabatahtlikult enne ettekirjutuse teatavaks
tegemist (vt. RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 138). Eeltoodust tulenevalt
ei takista RHS § 205 lg 3 hankijal rikkumisi kõrvaldada, sh järelevalvemenetluse objektiks
olevat riigihanke menetlust hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse korral (vrd RHS § 73
lg 3 p 6 alt II) kehtetuks tunnistada.
Hankija selgitused ja teated palume esitada Rahandusministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna
e-posti aadressil
[email protected] ja
[email protected]. Järelevalvemenetlust puudutavate täiendavate
küsimuste korral palume pöörduda Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna
juristi Mihhail Antonov`i poole (tel 611 3468, e-post
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja asetäitja
Mihhail Antonov 6113468
[email protected]
9