dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine

Rahandusministeerium · 7. oktoober 2022
Viit
15-3/8058-1
Registreeritud
7. oktoober 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kuusalu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
6. november 2022

Failid

  • 📎7-190-3 Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistu DP taotlus ja eskiis- algatamise menetlus- 06.01.2022 vastuskiri vastuskiri.msg9062 KB
  • 📎Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistu DP taotlus ja eskiis- algatamise m.asice7097 KB
  • 📎E-kiri.pdf63 KB
  • 📎RE 7-190-3 Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistu DP taotlus ja eskiis- algatamise menetlus- 06.01.2022 vastuskiri vastuskiri.msg75 KB
  • 📎Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringu algatamin...docx1473 KB
  • 📎Seisukoha küsimine (Aiaotsa, Söödiotsa).rtf

Sisu (failidest)

Keskkonnaamet 07.10.2022 nr 7-1/90-4 [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Transpordiamet [email protected] Seisukoha küsimine Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Salmistu küla Aiaotsa kinnistu (35201:002:0178) ja Söödiotsa kinnistu (35201:002:2130) detailplaneeringu algatamiseks. Taotlusele lisatud eskiislahenduse kohaselt soovitakse kavandada kinnistutest neli elamumaa sihtotstarbega maaüksust (suurustega 3600 m2), üks transpordimaa sihtotstarbega maaüksus ning ehitusõiguseta, ca 2 ha suurune maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus. Juurdepääs kavandatavatele kruntidele on võimalik tagada Kuusalu-Valkla maanteelt. Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt osaliselt asub planeeritav ala haja-asustusega alal, perspektiivsel elamualal. Elamuala asetuse osas on detailplaneering üldplaneeringut järgiv. Maa-ameti kaardirakendusele kantud täpsustuste kohaselt asuvad kinnistud Läänemere ranna ehituskeeluvööndis ja osaliselt korduval üleujutusalal. Tulenevalt ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemise vajadusest on tegemist valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Palume seisukohti ja ettepanekuid detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ning keskkonnamõjude hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Terje Kraanvelt Vallavanem Lisad: 1. Taotlus detailplaneeringu algatamiseks; 2. Detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ning keskkonnamõjude hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu. Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank Reg. Kood 75033496 E-post [email protected] Veeb http://www.kuusalu.ee Kadi Raudla [email protected] 5162550 9525 Töö nr 4 80 Harjumaa, Kuusalu vald , Salmistu küla AIAOTSA JA SÖÖDIOTSA KINNISTU TE DETAILPLANEERI NG U ESKIIS TELLIJA: Kuusalu Vallavalitsus Mõisa tee 17 74604 Kiiu Harjumaa HUVITATUD ISIK PROJEKTEERIJA: Optimal Projekt OÜ (äriregistri kood 11213515) MTR reg. nr EEP000601 Keemia tn 4, 1061 6 Tallinn ARHITEKT: Ive Punger PROJEKTIJUHT: Arno Anton [email protected] +372 56 983 389 KÖITE koosseis: MENETLUSDOKUMENDID seletuskiri TOC \o "1-3" \h \z \u 1. lähteandmed PAGEREF _Toc91584813 \h 3 2. Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste analüüs ning Planeeringu eesmärk PAGEREF _Toc91584814 \h 3 2.1. Vastavus kehtivale ja koostatavale Kuusalu valla üldplaneeringule PAGEREF _Toc91584815 \h 3 3. Olemasoleva olukorra iseloomustuS PAGEREF _Toc91584816 \h 4 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus PAGEREF _Toc91584817 \h 4 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus PAGEREF _Toc91584818 \h 4 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus PAGEREF _Toc91584819 \h 5 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud PAGEREF _Toc91584820 \h 5 3.5. Olemasolev tehnovarustus PAGEREF _Toc91584821 \h 5 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond PAGEREF _Toc91584822 \h 5 3.7. Kehtivad piirangud PAGEREF _Toc91584823 \h 5 4. Planeeringu ettepanek PAGEREF _Toc91584824 \h 5 4.1. Krundijaotus PAGEREF _Toc91584825 \h 5 4.2. Krundi ehitusõigus PAGEREF _Toc91584826 \h 6 4.3. Ehitise arhitektuurinõuded PAGEREF _Toc91584827 \h 6 4.4. Piirded PAGEREF _Toc91584828 \h 7 4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc91584829 \h 7 4.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted PAGEREF _Toc91584830 \h 7 4.7. Keskkonnakaitse PAGEREF _Toc91584831 \h 7 4.7.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud PAGEREF _Toc91584832 \h 8 4.7.2. Keskkonnalubade taotlemise vajadus PAGEREF _Toc91584833 \h 8 4.8. Vertikaalplaneerimine PAGEREF _Toc91584834 \h 8 4.9. Tuleohutusnõuded PAGEREF _Toc91584835 \h 8 4.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused PAGEREF _Toc91584836 \h 9 4.11. Tehnovõrkude lahendus PAGEREF _Toc91584837 \h 9 5. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD PAGEREF _Toc91584838 \h 9 LISAD JOONiSED AS-01 Situatsiooni s keem M 1:~ AS-0 2 Põhijoonis e eskiis M 1:2 0 00 seletuskiri lähteandmed Kuusalu valla üldplaneering (kehtestatud 19.12.2001 otsusega nr 68) ; planeerimisseadus; maaüksuse plaan; omandiõigust tõendavad dokumendid; Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri; Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad ” ; s iseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja n õuded tuletõrje veevarustusele ” ; riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”; n aaberaladel kehtestatud ja koost amisel olevad detailplaneeringud; m uud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid. Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste analüüs ning Planeeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolev ad maatulundus - ja elamumaa katastriüksus ed muuta elamu - , maatulundus- ja transpordimaadeks üksikelamu te ehitamiseks. Määratakse üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede ja parkimise varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeritav maa-ala paikneb Kuusalu vallas Salmistu külas . Salmistu küla jääb Kuusal u valla põhja ossa ja planeeritav ala Salmistu küla idakülge. Planeeritav ala jääb kõrvalmaantee 11267 Kuusalu-Valkla tee äärde. Kirdesuunal piirnevada kinnistud Salmistu lahega. Planeeritav ala piirneb maatulundus- ja elamumaa katastriüksustega. Planeeritav ala asub hajaasustuse alal, kus minimaalne lubatud hooestusevaheline kaugus on 30 m. Planeeritav al a asub logistiliselt piirkonnas, millele on hea juurdepääs . K äsitletaval alal on hea ühendus Kuusalu valla teiste alevikeg a ja Tallinna linnaga. Lähi m bussipeatus asub ~10 0 meetri kaugusel kõrvalmaantee 11267 Kuusalu-Valkla tee ääres . K uusalu alevikus asub Kuusalu Keskkool. Toidupood ja mõned söögikohad asuvad Valklas. Vastavus kehtivale ja koostatavale Kuusalu valla üldplaneeringule Kuusalu valla üldplaneeringu (kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 ) kohaselt jääb planeeringuala elamumaa alale. Väljavõte kehtivast Kuusalu valla üldplaneeringu kaardist Planeeringuala Olemasoleva olukorra iseloomustu S Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringuala asub Kuusalu vallas Salmistu külas . Juurdepääs kinnistule on olemasoleva l t kõrvalmaanteelt 11267 Kuusalu-Valkla tee . Ala on tasane, kerge tõusuga põhjast lõunasse . Planeeringuala on looduslik rohumaa. Ai a otsa kinnistu on hoonestatud. Kinnistul kasvab kohati kõrghaljastus . Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Aia otsa (Maa-ameti andmetel 22 .0 2 .2021 ) Katastriüksuse tunnus : 35201:002:0178 Maakasutuse sihtotstarve: maatulundus maa 100% Kinnistu pindala: 3, 09 ha Hoonestus ehitisregistri andmetel : üksikelamu – EHR kood 120611265, ehitisealuse pinnaga 75 m² ; l aut – EHR kood 116011148, ehitisealuse pinnaga 66 m² ; a it-kuur – EHR kood 116011147 , ehitisealuse pinnaga 26 m². Söödiotsa (Maa-ameti andmetel 22.0 2 .20 21 ) Katastriüksuse tunnus: 352 01:00 2 : 2 130 Maaka sutuse sihtotstarve: elamumaa 100% Kinnistu pindala: 6658 m 2 Kinnistud piirnevad kirdesuunal Salmistu lahega Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve Alt-Aiaotsa 3679 m² 35201:002 : 0179 elamu maa 100% Rannaäär s e 4449 m² 35201:002:0285 e lamumaa 100% Söödi 4705 m² 35201:002:0153 m aatulundusmaa 100% Loksa metskond 399 5124 m² 35301:001:15 4 1 sihtotstarbeta maa 100% Vahe-Aiaotsa 1730 m² 35201:002:0180 elamumaa 100% Alttoa 14 857 m² 35201:002:0 970 elamumaa 100% 11267 Kuusalu-Valkla tee 9 , 85 ha 35201 :00 2:0244 transporimaa 100% Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud kõrvalmaanteelt 11267 Kuusalu-Valkla teelt. Olemasolev tehnovarustus Planeeringuala l asuvad : e lektri maa kaabel liin , kaitsevööndiga 1 m mõlemale poole kaabli teljest; Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeringuala on looduslik heinamaa ja kinnistutel kasvab paiguti kõrghaljastus. Ala keskel asub korduv üleujutusala Kehtivad piirangud Planeeritava maa-ala maakasutust kitsendavad: t ee kaitsevöönd 30 m ; e lektri õhuliini alla 1 kV kaitsevöönd, 1 m mõlemale poole õhuliini teljest ; k orduv üleujutusala ; r anna ehituskeeluvöönd ; r anna piiranguvöönd ; r anna kallasrada 10 m laiuselt . Planeeringu ettepanek Krundijaotus Detailplaneeringu koostamise ee smärgiks on jagada olemasolevatest maatulundusmaa ja sihtotstarbeta maa katastriüksustest välja neli elamumaa krunt i kahekorruseliste üksikelamu te ehitamiseks. Samuti moodustatakse transpor dimaa elamumaade juurdepääsuks. Planeeringuga määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendatakse liikluskorraldus, juurdepääsud ja varustamine tehnovõrkudega. Kruntidele pos 1 – 4 soovitakse rajada üks üksikelamu ja kaks abihoonet . K rundile pos 5 on planeeritud transpordi m aa ja pos 6 maatulundusmaa sihtotstarve. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtiva ja koostatava üldplaneer inguga. Üksikelamu tele antakse ehitusõigus kahekorruseli se hoone ehitamiseks kõrgusega 9 meetrit. Ehiti sealused pinnad on määra tud lähtuvalt krundi suurusest. Kruntidele on näidatud hoonestusala, mis jääb olemasolevast hoonestusest 30 m kaugusele. Moodustatavate kruntide piirid ning ehitusõigus on kajastatud joonisel AS-0 2 Põhijoonis e eskiis . Krundi ehitusõigus K runt p os 1 K rundi suurus 360 0 m² m aakasutuse sihtotstarve EE 100% h oonete arv 3 e hitisealune pind olemasolev hoonestus 167 m² ; 35 0 m² k orruselisus (maapealne / maa-alune) 2 / - k õrgus 9 m K runt p os 2 K rundi suurus 3800 m² m aakasutuse sihtotstarve EE 100% h oonete arv 2 e hitisealune pind 275 m² k orruselisus (maapealne / maa-alune) 2 / - k õrgus 9 m K runt p os 3 K rundi suurus 3600 m² m aakasutuse sihtotstarve EE 100% h oonete arv 2 e hitisealune pind 340 m² k orruselisus (maapealne / maa-alune) 2 / - k õrgus 9 m K runt p os 4 K rundi suurus 3600 m² m aakasutuse sihtotstarve EE 100% h oonete arv 2 e hitisealune pind 300 m² k orruselisus (maapealne / maa-alune) 2 / - k õrgus 9 m K runt p os 5 K rundi suurus 1677 m² m aakasutuse sihtotstarve L 100% K runt pos 6 K rundi suurus 20471 m² maakasutuse sihtotstarve M 100% Ehitise arhitektuurinõuded Katusekalle: 0 – 15° Maksimaalne kõrgus: maapinnast 9 m Maksimaalne korruselisus: 2 korrust maa peal Välisviimistlus: betoon, klaas, tellis, krohv, puit, ilmastikukindel ehitusplaat Katusematerjal: rullmaterjal, kivi või plekk Projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd, naaberhoonestus e üldmahtusid ja proportsioone. Planeeritav üksikelamu on kavandatud nii, et see on maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav . Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Kuusalu valla ehitusspetsialistiga eskiisi staadiumis. Piirded Lubatud on kasutada haljaspiirdeid . Puitlippaedu või kiviaedu. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringulahenduses nähakse ette juurdepääs planeeritavale alale kõrvalmaanteelt 11267 Kuusalu-Valkla teelt planeeritava juurdepääsu tee kaudu. Planeeritava t ranspordimaa laiusteks on kavandatud 1 0 meetrit. Parkimine on ette nähtud krundil. Parkimiskohtade täpne arv ja asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti standard EVS 843:2016 nõudeid. Ühele üksikelamule on ette näh tud kaks parkimiskohta krundil. Elamu liik Normatiivne parkimiskohtade arv Planeeritud parkimiskohtade arv krundil Planeeritav üksikelamu 4 × 2 4 × 2 Planeeritaval maa-alal kokku 8 8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 nõuetele. Istutatav kõrghaljastus ei tohi varjata naaberkrunte päikesev alguse eest. Planeeritud kruntide haljastamisel istutades erinevaid põõsa ja puu liike (erineva õitsemisajaga ja erineva värvusega lehestikega) loob rahuliku ja samas atraktiivse elukeskkonna. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Kuusalu valla jäätm ehoolduseeskirjale (määrus nr 12, 31.10.2012 ). Rakendada tuleb jäätmete sorteerimist. Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat litsentsi omavale ohtlike jäätmete käitlusettevõttele. Keskkonnakaitse Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist; lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud peavad piirduma p laneeringuala ga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid; detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõimega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringuala ja selle lähiala on juba inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale; detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastiku väärtuslikke või tundlikke alasid, mida detailplaneeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt inimese tervist, heaolu, vara ega kultuuripärandit; detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tegevust; kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, mõningast valgusreostust võib tekkida ala valgustamisest. Mõningast vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus; kavandataval alal asuva katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega kehtestatud nõudeid; kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. P laneeringulahendus näeb alale ette elamumaa ja transpordi maa krunte juba inimtegevuse poolt mõjutatud keskkonda . Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Keskkonnalubade taotlemise vajadus Keskkonnaministri 11.06.2014. a määrus nr 20 „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba” sätestab saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on välisõhu saasteluba ja erisaasteluba nõutav. Välisõhu kaitse seaduse § 148 kohaselt tuleb enne ehitusloa taotlemist taotleda saasteluba. P laneeringulahendus e kohaselt ei ole alale ette nähtud määruses sätestatud saasteainete heitkoguse piirnormi ületamist. Hinnata tuleb iga hoone ehitusprojekti staadiumis paigaldatavate seadmete võimsust ja saasteainete heitkoguseid. Vajadusel taotleda saasteluba enne ehitusloa taotlemist. Maapõueseadus sätestab ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel järele jääva kaevise kasutamise. Katastriüksuselt pinnast eemaldades (s.o ära vedades), tuleb kaevise käitlemisel lähtuda maapõueseaduse vastavatest nõuetest. Saastunud, reostunud pinnase puhul tuleb seda käidelda vastavalt Jäätmeseadusele ja Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele . Vertikaalplaneerimine Planeeritava ala maapind on tasane. Maapinna on kerge tõus uga põhjast lõunasse . Käesoleva planeeringuga ei kavandata maapinna kõrguse olulist muutmist. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mitte kaldumine naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimine lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus. Tuleohutusnõuded Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks on siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2016 „Ehitise tuleohutus” osa 6-le „Tuletõrje veevarustus”. Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Joonisel AS-0 2 Põhijoonis e eskiis on näidatud lubatud hoonestusala. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed on vähemalt 3,5 meetrit laiad. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud kõrvalmaanteelt 11267 Kuusalu-Valkla teelt. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur . O sa 1: Linnaplaneerimine ” . Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: nähtavus , juurdepääsuvõimalus , territoriaalsus , vastupidavus , valgustatus . Käesolev planeering soovitab: kinnistu valgustada ja heakorrastada , tagada hea nähtavus , kasutada vastupidavaid materjale . Ehitusprojekti staadiumis lahendatakse välise valgustuse paiknemine. Tehnovõrkude lahendus Planeeritava hoonestuse tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus antakse planeeringu järgmises etapis. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD Planeeritava ala suurus 3, 7 ha Kavandatud kruntide arv 6 Krunditava ala maa bilanss: elamumaa 4 14600 m² 40 % maatulundusmaa 1 20471 m² 55% transpordimaa 1 1677 m² 5 % Korruselisus 2 Plan. parkimiskohtade arv 8 Koostas: Ive Punger volitatud arhitekt 2 8 .12 .202 1 planeeringuala P K V T KUUSALU VALD, SALMISTU KÜLA ESKIIS P O P OÜ AIAOTSA JA SÖÖDIOTSA KINNISTUTE DETAILPLANEERING M P AA A IP SITUATSIOONISKEEM AS KRUNDI KASUTAMISE TINGIMUSTE TABEL maapinnast ja ABS m (maapealne/maa-alune) (maapealne/maa-alune) (maapealne/maaalune) üksuse liikide kaupa) osakaalu % (katastri- parkimiskohtade arv ehitisealune pind m² katastriüksuse siht- hoonete arv krundil maa sihtotstarve ja maa sihtotstarve ja osakaalu % (detail- krundi planeeritud planeeringu liikide otstarbe kaupa m² suletud brutopind normatiivne ja hoone kõrgus Kitsendused maksimaalne korruselisus korterite arv kavandatud Pos. nr. suurus m² kaupa) 1 3600 350 2k 9m 3 EE100% E100% 12294 - 2 elektri õhuliinile 2 m ulatuses 2 3800 275 2k 9m 3 EE100% E100% 5700 - 2 3 3600 2k 9m 3 EE100% E100% 5700 - 2 340 4 3600 2k 9m 3 EE100% E100% 5700 - 2 300 5 1677 - - - - L100% L100% - - - 6 20471 - - - - M100% M100% - - - M 100% 6 - - - 20471 m² - TINGMÄRGID PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD: OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR EE 100% Planeeritava ala suurus 3,7 ha 9m / 5m Kavandatud kruntide arv 6 4 2K / 1k 300m² 1+2 PLANEERITUD KRUNDI PIIR Krunditava ala maa bilanss: 3600m² P1 P1 elamumaa 4 14600 m² 40% maatulundusmaa 1 20471 m² 55% TEE KAITSEVÖÖND transpordimaa 1 1677 m² 5% HOONESTUSALA EE 100% 9m / 5m 3 2K / 1k 340m² 1+2 TEE SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA 3600m² P1 P1 L 100% 5 - - - 30 ,0 HOONE VÕIMALIK ASUKOHT 1677 m² - 10 RANNA EHITUSKEELUVÖÖND VÖÖND 30 m (VeeS) ,0 EE 100% 9m / 5m 2 2K / 1k 275m² 1+2 KALLASRADA 10 m (KeÜS) 3800m² P1 P1 30,0 ,0 29 OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED 96 ELEKTRIÕHULIIN ALLA 1kV Te 30,0 e ka its EE 100% ev 9m / 5m öö 1 2K / 1k 350m² 1+2 nd 3600m² P1 P1 1 5 32,8 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES KÕRGUS 1 MEETRITES EHITISE- HOONETE SUURIM ALUNE ARV KORRUSE- PIND KRUNDIL LISUS KRUNDI SUURUS Pn Pn PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES EHITISEALUNE PIND PÕHIHOONE / ABIHOONE MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER P K V T KUUSALU VALD, SALMISTU KÜLA ESKIIS P O P OÜ AIAOTSA JA SÖÖDIOTSA KINNISTUTE DETAILPLANEERING M P AA A IP PÕHIJOONISE ESKIIS AS Ekspertarvamus Kuusalu valla Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamisele Tallinn 2022 Ekspertarvamus Kuusalu valla Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamisele Nimetus: Ekspertarvamus Kuusalu valla Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamisele Töö tellija: Optimal Projekt OÜ Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik Töö versioon: 11.07.2022 2 Ekspertarvamus Kuusalu valla Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamisele Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5 2 Mõjutatav keskkond .......................................................................................................... 6 3 Kuusalu valla kehiv üldplaneering ................................................................................... 11 4 Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................................... 12 5 Ehituskeeluvööndi vähendamise mõju rannale............................................................... 13 5.1 Rannal asuvate looduskoosluste säilimine................................................................ 13 5.2 Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine .................................................... 13 5.3 Kalda eripära arvestava asustuse suunamine ........................................................... 14 5.4 Vaba liikumise ja juurdepääsus tagamine ................................................................. 14 6 Järeldused ........................................................................................................................ 15 3 Ekspertarvamus Kuusalu valla Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamisele Sissejuhatus Käesoleva ekspertarvamuse koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringu koostaja Optimal Projekt OÜ tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik. Arvamuse andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Kuusalu Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest. Töö eesmärgiks oli selgitada Kuusalu valla Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamise võimalusi. 4 Ekspertarvamus Kuusalu valla Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamisele 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus Ekspertarvamuse koostamisel lähtuti Optimal Projekt OÜ poolt koostatud Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringu algatamiseelsest eskiisist. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolevad maatulundus- ja elamumaa katastriüksused muuta elamu-, maatulundus- ja transpordimaadeks üksikelamute ehitamiseks. Määratakse üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede ja parkimise varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeringusse hõlmatud kinnistud asuvad kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu (kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68) kohaselt jääb planeeringuala hajaasustusega perspektiivsel elamualal. Maa-ameti kaardirakendusele kantud uute täpsustuste kohaselt asuvad kinnistud Läänemere ranna ehituskeeluvööndis (EKV) ja korduvas üleujutusalas. Tulenevalt EKV vähendamise taotlemise vajadusest on tegemist Kuusalu valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Eskiislahenduse kohaselt soovitakse moodustada neli elamukrunti suurustega 3600 m2, üks transpordimaa krunt ning ehitusõiguseta, ca 2 ha suurune maatulundusmaa sihtotstarbega krunt. Kolm elamukrunti on uued ja üks olemasoleva hoonestusega. Planeeritav ala asub hajaasustuse alal, kus minimaalne lubatud hoonestuse vaheline kaugus on 30 m. Joonis 1. Väljavõte DP eskiisjoonisest. 5 Ekspertarvamus Kuusalu valla Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamisele 2 Mõjutatav keskkond Planeeringuala asub Kuusalu vallas Salmistu külas Salmistu lahe rannal. Ala on tasane, kerge tõusuga mere poolt põhjast lõunasse. Perspektiivse hoonestatava alal puhul on tegemist olemasolevate hoonete vahelise loodusliku rohumaaga. Kinnistud piirnevad kirdesuunal Salmistu lahega, kuid ala keskel asub korduv üleujutusala (kunagine merelahe osa, mis võib olla ajutiselt ühenduses merega/ajutise sissevooluga). Tegelikkuses ühendus merega enam ei toimi, sest Rannaäärse kinnistul (35201:002:0285) on juba lahesoppi täidetud. Siiski määratletakse soppi jätkuvalt veekoguna (mere osana) ning sellest tulenevalt on määratud looduskaitseseaduses (LKS) ja veeseaduses (VeeS) praegused rannavööndid. Planeeringuala on looduslik heinamaa ja kinnistutel kasvab paiguti kõrghaljastus. Rohkem puid kasvab kinnikasvanud lahesopi ääres. Ala keskel on kõrghaljastust grupiti. Uushoonestusega ala on kõlvikuliselt looduslik rohumaa (vt Joonis 3). Lahesopp on määratletud kui muu maa. Aiaotsa kinnistu on ajalooliselt hoonestatud kõrvalmaantee 11267 Kuusalu-Valkla tee äärses osas. Aiaotsa kinnistu on maatulundusmaa 100% ja Söödiotsa kinnistu maakasutuse sihtotstarve on elamumaa 100%. Samuti on hooned põhja poole jääval Alt-Aiaotsa kinnistul (ehitusload väljastatud vastavalt 2003. ja 2006. aastal), edela poole jääva Alttoa kinnistu hoonestus ning saunad ida poole jäävatel Rannaäärse ja Pässukopli kinnistutel. Probleeme üleujutusega pole teadaolevalt olnud. Olemasolevad hooned merele lähemal EKV-s Joonis 2. Kehtivad kitsendused ja piirkonna hoonestus. 6 Ekspertarvamus Kuusalu valla Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamisele Joonis 3. Kõlvikute plaan (illustreerivalt Aiaotsa kinnistu kohta). 7 Ekspertarvamus Kuusalu valla Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamisele DP alast põhja poole jääb Läänemeri (Salmistu laht). Looduskaitseseaduse (LKS) § 35 alusel on Läänemerel (mandriosas ja hajaasustuses) järgmised (Vt ka Joonis 2) kitsendused: 1) kalda (merel ranna) piiranguvöönd 200 m, mis moodustatakse kalda kaitse eesmärgil, majandustegevus on LKS-iga sätestatud korras lubatud; 2) ehituskeeluvöönd 100 m, mis moodustatakse ranna või kalda kaitse eesmärgil, igasugune ehitustegevus on keelatud. LKS alusel määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Ranna ehituskeeluvööndit ei ole Kuusalu valla üldplaneeringu kaardil täpsustatud. LKS § 35 lg 4 rakendamisel tuleb ehituskeeluvööndi laiust hakata lugema alates üleujutatava ala piirist. Lisaks on mererannal veel: 1) veekaitsevöönd 20 m, mis moodustatakse vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Reguleeritakse veeseaduse § 118 lõike 2 punkti 1. Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir (VeeS § 118 lg 3). 2) kallasrada 10 m. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel. Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Juba 2011. aastal koostatud ja keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud „Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu aruanne“ selgitas välja üleujutusohuga alad Eestis ning samuti olulise üleujutustega seotud riskipiirkonnad. Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnanguga määratud riskipiirkondade kohta on koostatud põhjalikumad üleujutusohupiirkonna ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonna kaardid, mis näitavad veetasemete tõenäolist tõusu 10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul ning kirjeldavad võimalikke kahjulikke tagajärgi. Maa-ameti üleujutusohuga alade kaardirakendus Salmistu küla ei käsitle ja pole määratletud perioodilise tõenäosuse alusel esineda võivaid maapinnast kõrgemaid veetasemeid. Üleujutustega seonduvalt on oluliseks Euraapa Liidu direktiiv üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta 2007/60/EÜ (nn üleujutuste direktiiv), mis on Eesti seadusandlusesse üle võetud veeseaduse kaudu (5. peatükk). Taolise kinnikasvanud lahesopi puhul ei saa pidada EKV poolt tekitatud omandiõiguse piirangut päris eesmärgipäraseks, kuna rannas on ehituskeelu ja üleujutusalaga seotud eesmärgid tegelikult täidetud vahetult merega piirnevas vööndis. Samuti muudab selline tõlgendus ehituskeeluvööndi seaduses sätestatust oluliselt laiemaks ega lähtu ka LKS § 35 lõikest 2, mille järgi vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir. Kuigi ümberringi on olemasolev hoonestus, siis antud asukohas ei saa formaalseslt järgida LKS § 38 erandeid, mille järgi ehituskeeld ei laiene: 1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 2) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. 8 Ekspertarvamus Kuusalu valla Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamisele Joonis 4. Maapinna kõrgusarvud ja põhikaardile kantud veekogu veepiir üleujutatava ala piirkonnas. Joonis 5. Vaade üleujutusalale lõuna poolt. Kaugemal puude taga hoonestatud Alt-Aiaotsa kinnistu Salmistu lahe ääres. 9 Ekspertarvamus Kuusalu valla Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamisele Joonis 6. Vaade uushoonestuse alale, kus praegu on heinamaa. Kaugemal Rannaäärse kinnistu. Joonis 7. Vaade uushoonestuse alale, kus praegu on heinamaa. Taamal hoonestatud Alttoa kinnistu. 10 Ekspertarvamus Kuusalu valla Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamisele 3 Kuusalu valla kehiv üldplaneering Planeeringusse hõlmatud kinnistud asuvad kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu (kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68) kohaselt jääb planeeringuala hajaasustusega perspektiivsel elamualal. Salmistu küla kompaktselt hoonestatud ala (tiheasustatud alad) on punase kriipsjoonega ÜP kaardil. Üldplaneering lähtus selle koostamise hetkel üle 20 aasta tagasi kehtinud seadusandlusest, mis on tänaseks muutunud. Ehituskeeluvööndi joont antud asukohas ÜP kaardile ei ole kantud (Joonis 5), on vaid ranna ulatust märkiv lilla joon. Korduva üleujutusala määramist reguleerib LKS alates 01.04.2007, enne seda reguleeris looduskaitseseadus küll kõrgveepiiri määramist, kuid kõrgveepiiril puudus õiguslik järelm. Joonis 5. Väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringust. Detailplaneering vastab Kuusalu valla üldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarbele. Üldplaneeringu ülesanne oli määratleda valla ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Valla huvi ÜP-s on luua läbi mõtestatud ruumiplaneerimise võimalused arenguks, et kindlustada vallaelanikele elu- ja töökohad, teenindus ja hea elukeskkond. Tulenevalt EKV vähendamise taotlemise vajadusest on tegemist siiski Kuusalu valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. 11 Ekspertarvamus Kuusalu valla Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamisele Strateegiline valik ala kasutamiseks hajaasustusviisil väikeelamualana on tehtud juba 2001.a Kuusalu valla mandriosa üldplaneeringu koostamise ajal. Käesoleva detailplaneering viib selle varasema strateegilise valiku ellu. Kuusalu valla uue üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati vallavolikogu 17.06.2009 otsusega nr 49. Üldplaneering on koostamisel, valminud on esialgne kaardirakendus https://hendrikson.ee/maps/Kuusalu-vald/kaardirakendus.html. 4 Mõju pinna- ja põhjaveele DP ala on osaliselt määratletud kui korduva üleujutusega ala, lähtuvalt maapinna kõrgusmärkidest ja LKS toodud erinevate vööndite liitmise loogikast. Veeseaduse § 106 kohaselt on üleujutus harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud mere veetaseme tõusust rannikualal. Üleujutusega seotud risk on sellise üleujutuse esinemise võimalikkus, mis võib kaasa tuua ebasoodsa mõju inimese tervisele ja varale, keskkonnale, kultuuripärandile ning majandustegevusele. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 lõige 3 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga ja selle määrab tulevikus koostatav Kuusalu valla üldplaneering. Hetkel tuleb DP-ga teha ettepanek kehtiva ÜP muutmiseks. Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Salmistu küla hästi kaitstud põhjaveega alade hulka (Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel). Seega on vaadeldavas piirkonnas põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Täiendavat reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha. Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Samuti on soovitatav sademevett lokaalselt immutada ja koguda haljastuse kastmiseks kasutamiseks. Ranna ehituskeeluvööndi tähtsus on oluline ka elanike kaitsmiseks tuule, jää ja rannaprotsesside mõju eest. Antud juhul ei ole see olulise tähendusega, kuna rannavööndis tegevust ei kavandata. DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju Salmistu lahe vee kvaliteedile ja põhjavee režiimile või kvaliteedile. 12 Ekspertarvamus Kuusalu valla Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamisele 5 Ehituskeeluvööndi vähendamise mõju rannale Tavapäraseks on ranna ehituskeeluvööndi laiuseks mandril hajaasustusalal 100 m veepiirist. Üleujutusalaks on antud asukohas mitte ulatuslik madal ala mere rannal, vaid hoopis kinnistuid keskelt läbiv kinnikasvanud endine merelaht, mida määratletakse kui jätkuvalt merega ühenduses olevat. Tegelikkuses ühendus merega enam ei toimi, sest Rannaäärse kinnistul (35201:002:0285) on juba lahesoppi täidetud. LKS § 34 alusel on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. LKS § 40 järgi võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Järgnevalt on toodud vastavad põhjendused. 5.1 Rannal asuvate looduskoosluste säilimine Ranna kaitse eesmärk on seal asuvate looduskoosluste säilitamine. DP ala ei kuulu ühegi kaitstava ala koosseisu, samuti ei ole seal Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS), Keskkonnaagentuur andmetel registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti ega loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe (nn Natura elupaigatüübid). Alal, kus ehituskeeluvööndit vähendatakse (täpsustatakse), säilib ranna kaitse funktsioon. Tallamisest tulenev ebasoodne mõju tavapärastele rannakooslustele ei suurene. Ehituskeeluvöönd säilib korduva üleujutusega alal. Edasistes ehitusprojektides tuleb vajadusel ette näha meetmed üleujutusohu vähendamiseks. Lähtuvalt eeltoodust, ei avalda ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamine olulist negatiivset mõju rannal asuvatele looduskooslustele. 5.2 Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Planeeritav ala ei paikne tiheasustusalal, kuid on määratud ÜP-ga elamualaks. Eesti põhjavee kaitstuse kaart (Eesti Geoloogiakeskus) järgi on ala ülemine põhjavesi looduslikult hästi kaitstud. Veekaitsevööndis on keelatud sellised tegevused, mis võivad põhjustada ranna erosiooni, vee saastumist ja veega seotud elustiku kahjustumist. EKV-d ei vähendata veekaitsevööndi (20 m) piirini, vaid eeldatavalt kuni 30 m praegu määratletud üleujutusala (veekogu rannajoone) piirist. Kavandatav tegevus ei mõjuta keemiliselt ega ökoloogiliselt veekogude seisundit. Tulenevalt tegevuse iseloomust eeldatavalt negatiivne mõju merele puudub. Ala arendamisel tuleb asjakohaselt lähtuda Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud üleujutusega seotud riskide maandamiskavast ja kliimamuutustega kohanemise arengukavast. Vastavad meetmed on toodud Lääne-Eesti vesikonna üleujutustega seotud riskide maandamis kavas 2021-2027 (kinnitatud 08.06.2021, https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uleujutused). 13 Ekspertarvamus Kuusalu valla Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamisele Seega kavandatav tegevus veekaitsevööndi eesmärkidega vastuolus ei ole. EKV vähendamine vastavalt DP-le ei too kaasa oluliselt suurenevat inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju rannal, mis läheks vastuollu ranna kaitse eesmärkidega. 5.3 Kalda eripära arvestava asustuse suunamine Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Planeeringuala asub hajaasustusalal, kuid kohe Salmistu küla tiheasustusala piiri lähedal. Lähiala kinnistud on hoonestatud ning õiguslikul alusel püstitatud olemasolev hoonestus paikneb kohati samuti praegu kehtivate õigusaktidega määratletud ehituskeeluvööndis ehk sisus ei vasta samuti kehtivale LKS-le. Kavandatav uushoonestus ei jää nendest olemasolevatest ehitistest mere poole. Teadaolevalt ei ole piirkonnas üleujutusi ja nendega kaasnenud negatiivseid mõjusid piirkonnas fikseeritud. Samas Maa-ameti kitsenduste kaart ei arvesta teatavasti igal pool ranna ehituskeeluvööndi arvutamisel varasemates kehtivates planeeringutes vähendatud ala piire vastavalt LKS § 38 lõike 1 punktile 3. Planeerimisel mere rannal tuleb alati arvestada asukohast tingituna esineda võivate üleujutusohtudega ning ka kliimamuutustega kaasnevate muude võimalike riskidega (sademete rohkusest tingitud üldiste üleujutuste võimendumine, tormide tugevnemine ja sagenemine, veetaseme tõusust ning tuule ja lainetuse mõjust põhjustatud rannaerosiooni kiirenemine, võimalike maalihete esinemine jne) ning nende maandamise võimalustega. Üldjoontes arvestab DP lahendus ja EKV vähendamine asustuse suunamisel ranna eripäraga. 5.4 Vaba liikumise ja juurdepääsus tagamine Ranna kaitse eesmärk on rannal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Veeseaduse § 23 lõike 1 alusel on Läänemere kallasraja ulatus Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 38 lõike 2 kohaselt 10 m. Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasrada on DP alal vaid Söödiotsa kinnistul, mis ulatub kitsa ribana rannajooneni. KeÜS § 38 ja 39 reguleerivad igaüheõigust kallasraja kasutamiseks ning kaldaomaniku õigused ja kohustused selle õiguse tagamisel. KeÜS § 38 lõikes 1 on määratletud, mida peetakse silmas kallasraja all. Kallas on LKS § 5 lõike 1 kohaselt merd, järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või maaparandussüsteemi eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd. Avalike ja avalikult kasutatavate veekogude äärset kaldariba nimetatakse kallasrajaks. Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve kaldaid nimetatakse küll LKS § 5 lõikes 2 rannaks, kuid nende veekogude rannaäärne avalikult kasutatav maariba on sellegipoolest kallasrada. Avalik juurdepääs rannale on tagatud Tipu kinnistu (35201:002:0174) kaudu. Kallasrada läbib antud asukohas Alt-Aiaotsa kinnistut, see on üldkasutatav ja selleni pääs on tagatud. Ranna- alale juurdepääsu DP elluviimisel seega ei halvendata. Seega planeeringulahendus ja EKV vähendamine selle alusel vaba liikumist ja juurdepääsu kallasrajale ei halvenda. Rannal on jätkuvalt tagatud vaba liikumine ja juurdepääs. 14 Ekspertarvamus Kuusalu valla Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamisele 6 Järeldused Detailplaneeringu eskiislahendust võib pidada kehtiva Kuusalu valla ÜP üldiste arengu eesmärkidega kooskõlas olevaks. Tegemist on siiski EKV vähendamise vajadusega, mis klassifitseerib DP üldplaneeringut muutvaks. DP ala keskel on määratletud kui ajuti üleujutatav roostik, kus puittaimi ei kasva. Uute hoonestusalade suunal maapinna reljeef tõuseb. Kõrghaljastusel ei ole kõrge põhjavee märke ehk puude juurestik ei ole pinnapealne ning tormiheitlik. Hoonestusalal puudub vajadus maapinda täita. Üleujutatav kinnikasvanud lahesopp jääb alles senisel kujul ja selle (osalist) täitmist DP-ga ei kavandata. Kruntide maastikukujundamisel tuleb arvestada asukoha eripäradega. Vertikaalplaneerimise lahendus esitatakse krundi ehitusprojektis. Kavandatavad hoonestusalad ei jää lähemale kui 20 m kinnikasvanud lahesopist ehk ei jää ranna veekaitsevööndisse. Kokkuvõtteks on ehituskeeluvööndi vähendamine (täpsustamine) DP alusel võimalik ning sellega ei kaasne kalda (ranna) kaitse eesmärkide kahjustamist ehk puudub täiendav inimtegevusest lähtuv oluline kahjulik mõju ranna looduskooslustele ning arvestatakse ranna eripära ning tagatakse rannal vaba juurdepääs ja liikumine. Arvamus kehtib eksperdile esitatud detailplaneeringu eskiisis põhijoonisel kavandatud tegevusele ning planeeringulahendusele. Planeeringulahenduse vahepealsel muutmisel kuni selle vastuvõtmiseni Kuusalu Vallavolikogu poolt ehituskeeluvööndis ehitustingimusi puudutavalt, tuleb arvamust tõlgendada vastavalt võimalike muutuste olemusele ja olulisusele. Kehtivas Kuusalu valla üldplaneeringus ei ole antud asukohas ehituskeeluvööndit täpsemalt määratletud. Kehtiv looduskaitseseadus määrab hetkel ranna ehituskeeluvööndit teisiti kui kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu koostamisel. Seega on ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks vajalik Keskkonnaameti nõusolek (LKS § 40 lg 3). Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtutakse LKS § 40 lõikes 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine DP lahenduse kohaselt ei too kaasa olulist keskkonnamõju ja mis nõuaks KSH läbiviimist. 1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju; 3) planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; 4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme suurenemine, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed; 15 Ekspertarvamus Kuusalu valla Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamisele 5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; 6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Detaiplaneeringus muude keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP koosseisus anda täpsemad põhjendused ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtutakse looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 40 lõikes 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Kuigi ehituskeeluvööndi vähendamine on antud asukohas keskkonnamõjude seisukohast võimalik ja ka mere rannale lähemale ehitamine ei too kaasa täiendavaid negatiivseid mõjusid, tuleb arvestada, et ehituskeeluvööndi vähendamine on siiski erandi tegemine üldkehtivale normile ning see võib toimuda ainult Keskkonnaameti nõusolekul looduskaitseseaduse § 40 lg 3 alusel eraldi menetlusega. Üldnormi kohaselt on ehituskeeluvööndis ehitamine üldjuhul keelatud. Erandeid, sh ka ehituskeeluvööndi vähendamist võib lubada vaid siis, kui on võimalik ehitustegevust teostada kalda kaitse- eesmärke kahjustamata. Juhul kui Keskkonnaamet nõustub ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuga, kehtib see ainult konkreetse detailplaneeringuga kavandatud ehitusõigusele, st ehituskeeluvööndisse ei ole hiljem võimalik realiseerida ehitusõigust, mida ei kavandatud ehituskeeluvööndi vähendamise aluseks olnud planeeringuga. Looduskaitseseadus ei võimalda anda Keskkonnaametil eelseisukohta ehituskeeluvööndi vähendamise osas enne vastu võetud planeeringulahenduse esitamist. Kui hajaasustuses on ehitamine sageli võimalik ka detailplaneeringuta, siis ehituskeeluvööndi vähendamise reeglid eeldavad ehituskeeluvööndisse ehitamiseks alati üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamist. Seejuures ei tähenda planeeringu koostamine, et ehituskeeluvööndit tingimata vähendatakse. Keskkonnaamet otsustab ehituskeeluvööndi vähendamise vastuvõetud planeeringust lähtudes. See tähendab, et menetlusosalistel, eelkõige maaomanikul ja kohalikul omavalitsusel tuleb teha kulutusi planeeringu koostamiseks ja läbida suur osa planeerimismenetlusest enne, kui oma seisukoha esitab Keskkonnaamet. Kui Keskkonnaamet nõustub ehituskeeluvööndi vähendamisega, siis on kulutatud aeg ja raha aidanud saavutada soovitud eesmärki. Kui mitte, siis on maaomanik ja kohalik omavalitsus oma aega ja raha kulutanud tarbetult. 16 OTSUS EELNÕU Kiiu xx . xxxx 20 2 2 nr Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringu algatamine, keskkonnamõjude strateegilise hindamise algata mata jätmine ning lähteülesande kinnitamine Kuusalu Vallav alitsusele on laekunud taotlus Salmistu küla Aiaotsa kinnistu ( 35201:002:0178 ) ja Söödiotsa kinnistu ( 35201:002:2130 ) detailplaneeringu algatamiseks. Taotlusele lisatud eskiislahenduse kohaselt s oovitakse kavandada kinnistutest neli elamumaa sihtotstarbega maaüksust ( suurustega 3600 m 2 ) , üks transpordimaa sihtotstarbega maaüksus ning ehitusõiguseta, ca 2 ha suurune maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus . Juurdepääs kavandatavatele kruntidele on võimalik taga da Kuusalu-Valkla maanteelt. Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt osaliselt asub planeeritav ala haja -asustusega alal, perspektiivsel elamualal. Elamuala asetuse osas on detailplaneering üldplaneeringut järgiv. Maa-ameti kaardirakendusele kantud täpsustuste kohaselt asuvad kinnistud Läänemere ranna ehituskeeluvööndis ja osaliselt korduval üleujutusalal. Keskkonnaamet on andnud seisukoha (10.05.2022 nr 6-2/22/75 04 -2), mille kohaselt asub kinnistu kogu ulatuses Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Muu d keskkonnaalased kitsendused antud alal esialgsetel andmetel Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt puuduvad. Ehituskeeluvööndi vähendamise osas Keskkonnaamet seisukohti ei anna ni ng juhib tähelepanu, et kui detailplaneering algatatakse, siis tulenevalt ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemise vajadusest on tegemist valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ning sellisel juhul tuleb planeeringu algatamisel kaaluda ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust. OÜ LEMMA poolt on teostatud eksperthinnang Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse osas. Ekspertarvamusega on antud järeldused, mille kokkuvõtte kohaselt on ehituskeeluvööndi vähendamine detailplaneeringu alusel võimalik ning sellega ei kaasne kalda (ranna) kaitse eesmärkide kahjustamist ehk puudub täiendav inimtegevusest lähtuv oluline kahjulik mõju ranna looduskooslustele ning arvestatakse ranna eripära ja tagatakse rannal vaba juurdepääs ja liikumine. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine detailplaneeringu lahenduse kohaselt ei too kaasa olulist keskkonnamõju, mis nõuaks KSH läbiviimist. Tulenevalt planeerimisseaduse paragrahvi 124 lõikest 6 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS ) § 6 lõike 2 punktist 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ paragrahvi 16 lõikest 1 peab Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu selle kohta, kas detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavasti oluline keskkonnamõju. Eelhinnang on koostatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2015 a tellitud „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ juhendmaterjali põhjal. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse üle otsustamiseks on koostatud eelhinnang arvestades KSH eelhinnangu juhendit ( R.Kutsar , täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt). Koostatud eelhinnang on toodud käesoleva korralduse eelnõu lisas 1. Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei kavandata d etailplaneeringuga olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Ehituskeeluvööndi vähendamine (täpsustamine) on detailplaneeringu alusel võimalik ning sellega ei kaasne kalda (ranna) kaitse eesmärkide kahjustamist ehk puudub täiendav inimtegevusest lähtuv oluline kahjulik mõju ranna looduskooslustele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Vastavalt KeHJS paragrahv 33 lõikes 6 toodule esita s Kuusalu vallavalitsus koostatud eelnõu asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks. Rahandusministeerium esitas oma seisukoha ( xxxxx ), mille kohaselt Keskkonnaamet esitas oma seisukoha ( xxxxxxx ), mille kohaselt Transpordiamet esitas oma seisukoha ( xxxxxxx ), mille kohaselt Kuusalu vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tutvus esitatud eelnõuga xx . xx .20 2 2 koosolekul ning otsustas ….. Salmistu külavanem tutvus esitatud taotlusega ning andis seisukoha… Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kuusalu Vallavalitsus . Algatajaks ning kehtestajaks Kuusalu Vallavolikogu (aadress Mõisa tee 17 Kiiu alevik Kuusalu vald 74 604 Harjumaa; [email protected] ; 606 6370). Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega saab tutvuda valla kodulehel www.kuusalu.ee . Lähtudes eeltoodust, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõikest 1, planeerimisseaduse paragrahvi 4, lõikest 1 ja lõikest 2, paragrahvist 12, paragrahvi 124 lõi getest 6 ja 10, paragrahvi 1 42 lõi kest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 punktist 10, paragrahvi 33 lõike 2 punkti de st 1 , 3 ja 4 , paragrahvi 35 lõikest 5 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“, paragrahvi 1 3 punktist 2 , koostatud eelhinnangust, Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001.a otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringust, ja vallavalitsuse 11 . 08 .202 2 ettepaneku algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering, Kuusalu Vallavolikogu o t s u s t a b: Algatada Salmistu küla Aiaotsa kinnistu (35201:002:0178) ja Söödiotsa kinnistu (35201:002:2130) detailplaneering . Jätta algatamata keskkonnamõjude strateegili ne hindami ne vastavalt koostatud eelhinnangule . Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 1 . Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest teada saamise päevast alates. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (a llkirjastatud digitaalselt ) Ulve Märtson volikogu esimees Esitaja: vallavalitsus Lisa 1 Kuusalu Vallavolikogu XXXX .202 2 .a otsusele nr SALMISTU KÜLA AIAOTSA JA SÖÖDIOTSA KINNISTU TE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( edasipidi KeHJS ) § 6 lg 2 punkti 22 ja lõi ke 4, § 33 lg 1 punkti 4 ja lg 2 punkti 4 ja lõike 3 – 6 , § 35 lõike 5 ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringu eesmärgiks on Salmistu küla Aiaotsa ( 35201:002:0178 ) ja Söödiotsa ( 35201:002:2130 ) kinnistu d jagada neljaks elamukrundiks suurusega 3600 m 2 , transpordimaaks ja ligi kahe ha suuruseks maatulundusmaa kinnistuks. Detailplaneeringuga taotletakse ehitusõigus igale elamukinnistule elamuhoone ja kahe abihoone rajamiseks. Käesolevalt on Aiaotsa kinnistu hoonestatud elamu (120611265), põlenud elamu (220404754), kaks ait-kuuri (116011146 ja 116011147) ja laut (11601148). Aiaotsa maaüksusest moodustab kõlvikuliselt 1,56 ha looduslik rohumaa, 0,31 ha metsamaa , 0,27 ha õuemaa ja 0,95 muu maa. Söödiotsa maaüksusest moodustab kõlvikuliselt 18 68 m 2 looduslik rohumaa, 993 m 2 metsamaa ja 3797 m 2 muu maa. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Planeeringuala põhijoonis Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit Eesti üleriigilise planeeringu 2030+ kohaselt on võrdselt hinnatud kompaktsed linnas, eeslinnad ja traditsioonilised külad. Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Tähtsal kohal on ühenduvus kohalike ja maakondlike keskustega. Planeeringuala on looduslik keskkond suuresti säilinud ja säilitatakse ka detailplaneeringuga. Detailplaneeringuala omab head ühendust nii maakonna kui ka valla suuremate keskustega. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga. Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ visioonis on toodud välja linnalise ja maapiikonnale omase ruumi selge eristumine Tallinna väliselt. Tähtis on taristute arendamine ning loodusliku ja atraktiivse elukeskkonna säilimine. Igapäevaelu toimimisel on suur roll ühendustel oluliste keskustega. Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga. Kuusalu valla arengukava 2012-2032 toob välja Kuusalu valla visiooni, milleks on Kuusalu on tegusa kogukonnaga, turvaline, head haridust, mitmekesiseid töökohti ja vaba aja veetmise võimalust pakkuv vald, kus lõimuvad pärandkultuur ja loodus. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kuusalu valla arengukavaga. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala perspektiivsel elamualal , hajaasustusalal . Detailplaneering vastab Kuusalu valla üldplaneeringu järgsele maakasutuse juhtotstarbele. Tulenevalt ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemise vajadusest on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Üldplaneeringu väljavõte planeeringualast (kollasega elamumaa) Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamist. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest. Maakasutus Planeeringuala hõlmab Salmistu küla Aiaotsa (katastriüksus 35201:002:0178 ; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 3,09 ha ) ja Söödiotsa (katastriüksus 35201:002:2130 , sihtotstarve elamumaa 100 %, pindala 6658 m 2 ) maaüksusi . Aiaotsa kinnistul asub ehitisregistri andmetel kaks elamut, kaks ait-kuuri ja laut. Söödiotsa kinnistu on hoonestamata. Planeeringuala piirinaabrid on põhjas Alt-Aiaotsa (35201:002:0179) ja merega, idas Rannaäärse (35201:002:0285) ja Söödi (35201:002:0153), lõunas 11267 Kuusalu-Valkla tee (35201:002:0244) ning läänes Vahe-Aiaotsa (35201:002:0180) ja Alttoa (35201:002:0970) kinnistud . Vee kasutus Hoonete kasutamisel kulub olmevett ja tuleb ära juhtida reovett. Täpsed kogused ei ole teada ning need selguvad detailplaneeringu menetluse ning hoonete ehitusprojektide koostamise käigus. Planeeringualal on põhjavesi looduslikult kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Planeeringuala põhjavee kaitstus Planeeringualal on Kambriumi ladestiku setendid ja Lontova kihistu savikiht, mille filtratsioonimoodul on alla 10 2 m/päevas. Muude loodusressursside kasutus Alal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju Looduskeskkonna kirjeldus Pinnas Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Lontova kihistud. Kambriumi ladestu Terra-Neuve ladestiku Lontova kihistut iseloomustab rohekashall, violetne või kirju savi aleuroliidi ja liivasavi vahekihtidega. Planeeringuala kõrgusandmed jäävad merekõrguse ja 5 m vahele ja vähenevad põhja suunas. Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas ( 50-100 kBq /m 3 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Planeeringuala radoonisisalduse kaart Taimkate ja loomastik Planeeringuala piirneb merealaga. Vastavalt maa-ameti kaardirakendusele asub ka kinnistu keskel korduv üleujutusala piir. Vastavalt ortofotodele esineb üleujutusalal rannaalale iseloomulik taimestik. Planeeringuga ei kavandata tegevusi üleujutusalal. Mujal planeeringualal on iseloomulik rohumaale iseloomulik taimestik. Ortofotode alusel niidetakse rohumaad regulaarselt ning alal paiknevad mõned puud ning põõsad. Arvestades loomsetete peidupaikade puudumist ei ole alal loomastik suurel määral esindatud. Kõrgema heinaga perioodidel on esindatud heinamaale iseloomulikud väikeloomad. Planeeringualal leidub sooldunud primitiivsed mullad (Arg), küllastumata turvastunud mullad (GI1) ja gleistunud nõrgalt leetunud mullad ( LkIg )( REF _Ref115858589 \h \* MERGEFORMAT Joonis 5 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 5 . Planeeringuala mullastiku jaotus Veestik Planeeringuala asub valdavalt kaitstud põhjaveega alal ( REF _Ref115858680 \h \* MERGEFORMAT Joonis 3 ). Planeeringualal paikneb regulaarne üleujutusala ja piirneb põhja küljest merega. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad Planeeringualal ei leidu EELIS andmete kohaselt ( 04.10.2022 ) inventeeritud kaitse-eesmärgil olevaid elupaigatüüpe ja liike. 3. 5 Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu kinnistul ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi. 4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 4.1.1 Mõju pinnasele Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaev e nditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid eeldatavasti ei kaasne tööga olulist negatiivset mõju. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Planeeringuga soovitakse suurest kinnistust ainult väike osa hoonestada. Arvestades planeeringu olemust ning väikest ehitusalust pinda on mõju pinnasele, arvestades kinnistu pindala, väike. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike. 4.1.2 Mõju veestikule Kinnistu piirneb ühisvee trassiga, millega on võimalik liituda. Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kavale on piirkonda plaanis välja ehitada ühiskanalisatsioon. Detailplaneeringu lahendamisel tuleb suhelda vee ja kanalisatsioonisüsteemide haldajaga ning kaaluda võimalust moodustatavad kinnistud tulevikus liita ühiskanalisatsiooniga ning ühendada ühisveetrassiga. Kuni reoveekogumisalaga liitumiseni tuleb o lmereoveed suunata kas omapuhastisse või kinnisesse kogumismahutisse. Kui rajatakse nõuetele vastav omapuhastisüsteem, siis hooldustöid tuleb teostada vastavalt tootjapoolsetele juhenditele. Puhastusprotsessi käigus tekkiv reoveesete tuleb anda üle edasiseks käitlemiseks vastavat luba omavale isikule. Kinnine kogumismahuti paigaldamisel tuleb mahutit perioodiliselt tühjendada vastavat luba omava isiku poolt. Eelistada tuleb lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena. Sademeveest vabanemiseks kaaluda just eelnimetatud looduslähedasi lahendusi. Planeeritu kavandamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja pinnaveele. Planeeringu elluviimisega ei teostata tegevusi rannaala läheduses. Planeeringuala on suhtelises läheduses korduva üleujutusalaga. Arvestades ala iseloomulikku välimust ja kohalike sisendit ei ole põhjust arvata, et ala ujutab suure regulaarsusega üle. Hoonestusalal ei ole märke üleujutusest. Isegi, kui hoonestusalal väliselt tekib üleujutus, ei teostata selliseid tegevusi, millega oleks põhjus arvata, et kaasneb keskkonnahäiring. Kui hoonestusalal tekib üleujutus või veega kattumine on võimalik ajutiselt tööd peatada olukorra normaliseerumiseni. 4.1.3 Mõju õhule Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Peamiseks õhusaaste allikaks võib olla hoonete soojavarustus, mille lahendamisel kaaluda keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste, valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida saab pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike. 4.1.4 Mõju kliimale Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Hoone kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. 4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale Planeeringuala ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. Alal, kus ehituskeeluvööndit vähendatakse (täpsustatakse), säilib ranna kaitse funktsioon. Tallamisest tulenev ebasoodne mõju tavapärastele rannakooslustele ei suurene. Ehituskeeluvöönd säilib korduva üleujutusega alal. Edasistes ehitusprojektides tuleb vajadusel ette näha meetmed üleujutusohu vähendamiseks. 4 .3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Kavandatav tegevus ei muuda ala ilmet ning ruumilist struktuuri. Planeeringualale ei kavandata olulise ruumilise mõjuga objekte. Täiendavat valgusreostust ei kaasne. Planeeringuala asub hoonestatud kinnistute läheduses , seega mõju elanikkonnale on eeldatavalt minimaalne. 4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Kavandatu tulemusena moodustatakse neli elamumaa, üks transpordimaa ja üks maatulundusmaa kinnistu. Kinnistu käesolevalt piirneb tiheasustusalaga ning planeeringuga moodustusv ala saab käsitleda loogilise jätkuna küla struktuuris. Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ala väärtusele ja tundlikkusele kui järgitakse looduskaitseseaduses sätestatut. 4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus , sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Teadaolevalt ei ole planeeringualal algatatud teisi projekte, antud kehtivaid tegevuslubasid, projekte mille algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise otsus on langetamata, projekte, mis on tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse kaevatud. Seega planeeringuga ei kaasne koostoimet teiste projektidega. Tegemist on ühekordse protsessiga. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene mõju. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega saadeti xx.xx.xxxx seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile Keskkonnaamet oli xx.xx.xxxx kirjaga nr xxxx seisukohal, et eelhinnangu kohaselt ei ole Salmistu küla Aiaotsa ja söödiotsa kinnistute detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia KSH- d. Keskkonnaamet oli seisukohal, lähtudes teadaolevast informatsioonist, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt planeeritava tegevusega olulist keskkonnamõju, mis tingiks KSH algatamise vajalikkuse. 6. Kokkuvõte Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Ehituskeeluvööndi vähendamine (täpsustamine) on detailplaneeringu alusel võimalik ning sellega ei kaasne kalda (ranna) kaitse eesmärkide kahjustamist ehk puudub täiendav inimtegevusest lähtuv oluline kahjulik mõju ranna looduskooslustele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Eelhinnangu koostas: Margus Kirss keskkonnaspetsialist Lisa 2 Kuusalu Vallavolikogu XXXX .202 2 .a otsusele nr SALMISTU KÜLA AIAOTSA JA SÖÖDIOTSA KINNISTU TE DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE Aiaotsa kinnistu: Kinnistu pindala: 3,09 ha. Katastritunnus: 35201:002: 0178 . Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa. Kinnistu on hoonestatud ehitisregistri andmetel: elamu ( ehr . kood:121286105 , kontrollitav ), ait-kuur ( ehr.kood 116011147), ait-kuur ( ehr.kood 11601146), laut ( ehr.kood 116011148), üksikelamu ( ehr.kood 120611265). Söödiotsa kinnistu: Kinnistu pindala: 6658 m 2 . Katastritunnus: 35201:002: 2130 . Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % elamu maa. Kinnistu on hoonestamata. Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg: kolme aasta jooksul alates algatamise otsusest. I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUS Taotlus detailplaneeringu algatamiseks . Kuusalu valla üldplaneering. II DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine. Kinnistute jagamine , hoonestusalade ning ehitusõigus t e määramine. Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine. Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine. III ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD JA KOOSTAMISEL OLEVAD PROJEKTID Kuusalu valla üldplaneering. IV OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000. V NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD Teostada topo -geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega. Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo -geodeetiline alusplaan täpsusega M 1:500 (mitte vanem kui kaks aastat). Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo -geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse koostamist. VI NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE Detailplaneering koostada topo -geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust. Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord, säilitatav/rajatav haljastus ning anda lahendus jäätmekäitluse (kogumine, sorteerimine, äravedu ) kohta. Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale. Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid andmeid: 5.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet; 5.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil; 5.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites. 6. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama Majandus- ja taristu ministri 01.10.2014 .a määrusele nr 84 „ Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ . Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad. 7.Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite ära näitamisega võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirja. 8.Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ärajuhtimine. Planeeringuga mitte halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi. 9. Detailplaneeringu seletuskirjas tuua välja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud ja neid leevendavad keskkonnatingimused. 1 0. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud halduslepingud ning notariaalsed kokkulepped. Alale rajatavad teed ning tehnovõrgud ei ole Kuusalu vallavalitsuse poolt välja ehitatavad. Teede ja tehnovõrkude üleandmine ning perspektiivne hooldamine lepitakse kokku planeeringu menetluses tingimusel, et see võib toimuda peale taristu projektikohast välja ehitamist ning kasutuslubade väljastamist. VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ Rahandusministeerium. Keskkonnaamet. Päästeameti Põhja päästekeskus. Transpordiamet. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad. 3. Planeeringualal olevate k innistu te omanik ud . 4. Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse. IX DETAILPLANEERINGU MENETLEMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise ja korraldamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise korralduse teatavaks tegemisest. Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks. 3 . Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt: Väljavõtet üldplaneeringust; Planeeritava maa-a la kontaktvööndi analüüsi; 3.3 Eskiisi seletuskirja koos põhjendustega üldplaneeringu muutmiseks ; 3 .4 Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust, põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust. 4. Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu. ee . 5. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmise ks esitatud planeering peab lisaks planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat materjali, kooskõlastuste koondtabelit. Väljapanekuks esitab planeerija alljärgneva detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali kokkumurdmata kujul (ühes eksemplaris). 6. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 7. Avalikul väljapanekul esitatud et tepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 8. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu kehtestamist. 9. Detailplaneering pe ab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul algatamise korraldusest arvates. Kuusalu Vallavolikogule kehtestamiseks esitatud planeering peab sisaldama: seletuskiri, koondtabel kooskõlastustega ning joonised. Eraldi kaustas esitada lisamaterjalid: vallavalitsuse detailplaneeringu menetlusdokumendid-kirjad ja koosolekute protokollid, väljavõtted maakonnalehest Sõnumitooja, Kuusalu Vallavalitsuse poolt väljastatud haldusaktid, väljavõte kehtivast üldplaneeringust, lisana koostatud eksperthinnangud, väljastatud tehnilised tingimused, detailplaneeringu koostamise ja korraldamise finantseerimise leping, ja illustreeriv materjal. 10. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele planeeringu materjalidest ühe koopiat paberkandjal ning ühe eksemplari digitaalselt. P laneeringu kaust kuulub pärast kehtestamist omanikule tagastamisele koos kehtestamise otsusega. 11.Originaalkooskõlastustega detailplaneering kuulub Kuusalu Vallavalitsuses arhiveerimisele. Lähteülesande koostas: Kadi Raudla planeeringute peaspetsialist Saatja: <[email protected]> Saadetud: 07.10.2022 10:11 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistu DP taotlus ja eskiis- algatamise menetlus- 06.01.2022 : vastuskiri: vastuskiri: järg Vabandame, eelmise kirjaga ei olnud kaasas õige kaaskiri. Edastame uuesti kogu materjali. Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: RAM Info Teema: 7-1/90-3 Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistu DP taotlus ja eskiis- algatamise menetlus- 06.01.2022 : vastuskiri: vastuskiri Kirja edastamine Saatja: Kadi Raudla <[email protected]> Saaja: RAM Info Teema: RE: 7-1/90-3 Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistu DP taotlus ja eskiis- algatamise menetlus- 06.01.2022 : vastuskiri: vastuskiri Tere, Vabandame, tõesti on vale kaaskiri teile saadetud. Saadame õige kirja uuesti, mis puudutab Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistuid. Tervitades, Kadi Raudla planeeringute peaspetsialist [email protected]<mailto:[email protected]> 5348 4442|606 6379 [cid:[email protected]] [cid:[email protected]] Kuusalu Vallavalitsus Mõisa tee 17| Kiiu alevik | 74604 Kuusalu vald | Harju maakond www.kuusalu.ee<http://www.kuusalu.ee/> [Facebook]<https://www.facebook.com/Kuusalu-vald-161786783965582> From: RAM Info <[email protected]<mailto:[email protected]>> Sent: Thursday, October 6, 2022 2:51 PM To: Kuusalu Vallavalitsus <[email protected]<mailto:[email protected]>> Cc: RAM Info <[email protected]<mailto:[email protected]>> Subject: FW: 7-1/90-3 Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistu DP taotlus ja eskiis- algatamise menetlus- 06.01.2022 : vastuskiri: vastuskiri Tere Palun tagasisidet, miks Rahandusministeeriumile saadeti juba 05.10.22 saadetud kiri või soovisite saata järgneva kirja nagu pealkirjas- 7-1/90-3 Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistu DP taotlus ja eskiis-…? dokumendihaldustalitus From: [email protected]<mailto:[email protected]> <[email protected]<mailto:[email protected]>> On Behalf Of [email protected]<mailto:[email protected]> Sent: Thursday, October 6, 2022 2:11 PM To: RAM Info <[email protected]<mailto:[email protected]>> Subject: 7-1/90-3 Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistu DP taotlus ja eskiis- algatamise menetlus- 06.01.2022 : vastuskiri: vastuskiri Kirja edastamine P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. OTSUS EELNÕU Kiiu xx . xxxx 20 2 2 nr Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringu algatamine, keskkonnamõjude strateegilise hindamise algata mata jätmine ning lähteülesande kinnitamine Kuusalu Vallav alitsusele on laekunud taotlus Salmistu küla Aiaotsa kinnistu ( 35201:002:0178 ) ja Söödiotsa kinnistu ( 35201:002:2130 ) detailplaneeringu algatamiseks. Taotlusele lisatud eskiislahenduse kohaselt s oovitakse kavandada kinnistutest neli elamumaa sihtotstarbega maaüksust ( suurustega 3600 m 2 ) , üks transpordimaa sihtotstarbega maaüksus ning ehitusõiguseta, ca 2 ha suurune maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus . Juurdepääs kavandatavatele kruntidele on võimalik taga da Kuusalu-Valkla maanteelt. Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt osaliselt asub planeeritav ala haja -asustusega alal, perspektiivsel elamualal. Elamuala asetuse osas on detailplaneering üldplaneeringut järgiv. Maa-ameti kaardirakendusele kantud täpsustuste kohaselt asuvad kinnistud Läänemere ranna ehituskeeluvööndis ja osaliselt korduval üleujutusalal. Keskkonnaamet on andnud seisukoha (10.05.2022 nr 6-2/22/75 04 -2), mille kohaselt asub kinnistu kogu ulatuses Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Muu d keskkonnaalased kitsendused antud alal esialgsetel andmetel Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt puuduvad. Ehituskeeluvööndi vähendamise osas Keskkonnaamet seisukohti ei anna ni ng juhib tähelepanu, et kui detailplaneering algatatakse, siis tulenevalt ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemise vajadusest on tegemist valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ning sellisel juhul tuleb planeeringu algatamisel kaaluda ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust. OÜ LEMMA poolt on teostatud eksperthinnang Salmistu küla Aiaotsa ja Söödiotsa kinnistute detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse osas. Ekspertarvamusega on antud järeldused, mille kokkuvõtte kohaselt on ehituskeeluvööndi vähendamine detailplaneeringu alusel võimalik ning sellega ei kaasne kalda (ranna) kaitse eesmärkide kahjustamist ehk puudub täiendav inimtegevusest lähtuv oluline kahjulik mõju ranna looduskooslustele ning arvestatakse ranna eripära ja tagatakse rannal vaba juurdepääs ja liikumine. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine detailplaneeringu lahenduse kohaselt ei too kaasa olulist keskkonnamõju, mis nõuaks KSH läbiviimist. Tulenevalt planeerimisseaduse paragrahvi 124 lõikest 6 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS ) § 6 lõike 2 punktist 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ paragrahvi 16 lõikest 1 peab Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu selle kohta, kas detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavasti oluline keskkonnamõju. Eelhinnang on koostatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2015 a tellitud „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ juhendmaterjali põhjal. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse üle otsustamiseks on koostatud eelhinnang arvestades KSH eelhinnangu juhendit ( R.Kutsar , täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt). Koostatud eelhinnang on toodud käesoleva korralduse eelnõu lisas 1. Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei kavandata d etailplaneeringuga olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Ehituskeeluvööndi vähendamine (täpsustamine) on detailplaneeringu alusel võimalik ning sellega ei kaasne kalda (ranna) kaitse eesmärkide kahjustamist ehk puudub täiendav inimtegevusest lähtuv oluline kahjulik mõju ranna looduskooslustele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Vastavalt KeHJS paragrahv 33 lõikes 6 toodule esita s Kuusalu vallavalitsus koostatud eelnõu asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks. Rahandusministeerium esitas oma seisukoha ( xxxxx ), mille kohaselt Keskkonnaamet esitas oma seisukoha ( xxxxxxx ), mille kohaselt Transpordiamet esitas oma seisukoha ( xxxxxxx ), mille kohaselt Kuusalu vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tutvus esitatud eelnõuga xx . xx .20 2 2 koosolekul ning otsustas ….. Salmistu külavanem tutvus esitatud taotlusega ning andis seisukoha… Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kuusalu Vallavalitsus . Algatajaks ning kehtestajaks Kuusalu Vallavolikogu (aadress Mõisa tee 17 Kiiu alevik Kuusalu vald 74 604 Harjumaa; [email protected] ; 606 6370). Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega saab tutvuda valla kodulehel www.kuusalu.ee . Lähtudes eeltoodust, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõikest 1, planeerimisseaduse paragrahvi 4, lõikest 1 ja lõikest 2, paragrahvist 12, paragrahvi 124 lõi getest 6 ja 10, paragrahvi 1 42 lõi kest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 punktist 10, paragrahvi 33 lõike 2 punkti de st 1 , 3 ja 4 , paragrahvi 35 lõikest 5 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“, paragrahvi 1 3 punktist 2 , koostatud eelhinnangust, Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001.a otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringust, ja vallavalitsuse 11 . 08 .202 2 ettepaneku algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering, Kuusalu Vallavolikogu o t s u s t a b: Algatada Salmistu küla Aiaotsa kinnistu (35201:002:0178) ja Söödiotsa kinnistu (35201:002:2130) detailplaneering . Jätta algatamata keskkonnamõjude strateegili ne hindami ne vastavalt koostatud eelhinnangule . Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 1 . Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest teada saamise päevast alates. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (a llkirjastatud digitaalselt ) Ulve Märtson volikogu esimees Esitaja: vallavalitsus Lisa 1 Kuusalu Vallavolikogu XXXX .202 2 .a otsusele nr SALMISTU KÜLA AIAOTSA JA SÖÖDIOTSA KINNISTU TE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( edasipidi KeHJS ) § 6 lg 2 punkti 22 ja lõi ke 4, § 33 lg 1 punkti 4 ja lg 2 punkti 4 ja lõike 3 – 6 , § 35 lõike 5 ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringu eesmärgiks on Salmistu küla Aiaotsa ( 35201:002:0178 ) ja Söödiotsa ( 35201:002:2130 ) kinnistu d jagada neljaks elamukrundiks suurusega 3600 m 2 , transpordimaaks ja ligi kahe ha suuruseks maatulundusmaa kinnistuks. Detailplaneeringuga taotletakse ehitusõigus igale elamukinnistule elamuhoone ja kahe abihoone rajamiseks. Käesolevalt on Aiaotsa kinnistu hoonestatud elamu (120611265), põlenud elamu (220404754), kaks ait-kuuri (116011146 ja 116011147) ja laut (11601148). Aiaotsa maaüksusest moodustab kõlvikuliselt 1,56 ha looduslik rohumaa, 0,31 ha metsamaa , 0,27 ha õuemaa ja 0,95 muu maa. Söödiotsa maaüksusest moodustab kõlvikuliselt 18 68 m 2 looduslik rohumaa, 993 m 2 metsamaa ja 3797 m 2 muu maa. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Planeeringuala põhijoonis Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit Eesti üleriigilise planeeringu 2030+ kohaselt on võrdselt hinnatud kompaktsed linnas, eeslinnad ja traditsioonilised külad. Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Tähtsal kohal on ühenduvus kohalike ja maakondlike keskustega. Planeeringuala on looduslik keskkond suuresti säilinud ja säilitatakse ka detailplaneeringuga. Detailplaneeringuala omab head ühendust nii maakonna kui ka valla suuremate keskustega. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga. Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ visioonis on toodud välja linnalise ja maapiikonnale omase ruumi selge eristumine Tallinna väliselt. Tähtis on taristute arendamine ning loodusliku ja atraktiivse elukeskkonna säilimine. Igapäevaelu toimimisel on suur roll ühendustel oluliste keskustega. Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga. Kuusalu valla arengukava 2012-2032 toob välja Kuusalu valla visiooni, milleks on Kuusalu on tegusa kogukonnaga, turvaline, head haridust, mitmekesiseid töökohti ja vaba aja veetmise võimalust pakkuv vald, kus lõimuvad pärandkultuur ja loodus. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kuusalu valla arengukavaga. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala perspektiivsel elamualal , hajaasustusalal . Detailplaneering vastab Kuusalu valla üldplaneeringu järgsele maakasutuse juhtotstarbele. Tulenevalt ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemise vajadusest on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Üldplaneeringu väljavõte planeeringualast (kollasega elamumaa) Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamist. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest. Maakasutus Planeeringuala hõlmab Salmistu küla Aiaotsa (katastriüksus 35201:002:0178 ; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 3,09 ha ) ja Söödiotsa (katastriüksus 35201:002:2130 , sihtotstarve elamumaa 100 %, pindala 6658 m 2 ) maaüksusi . Aiaotsa kinnistul asub ehitisregistri andmetel kaks elamut, kaks ait-kuuri ja laut. Söödiotsa kinnistu on hoonestamata. Planeeringuala piirinaabrid on põhjas Alt-Aiaotsa (35201:002:0179) ja merega, idas Rannaäärse (35201:002:0285) ja Söödi (35201:002:0153), lõunas 11267 Kuusalu-Valkla tee (35201:002:0244) ning läänes Vahe-Aiaotsa (35201:002:0180) ja Alttoa (35201:002:0970) kinnistud . Vee kasutus Hoonete kasutamisel kulub olmevett ja tuleb ära juhtida reovett. Täpsed kogused ei ole teada ning need selguvad detailplaneeringu menetluse ning hoonete ehitusprojektide koostamise käigus. Planeeringualal on põhjavesi looduslikult kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Planeeringuala põhjavee kaitstus Planeeringualal on Kambriumi ladestiku setendid ja Lontova kihistu savikiht, mille filtratsioonimoodul on alla 10 2 m/päevas. Muude loodusressursside kasutus Alal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju Looduskeskkonna kirjeldus Pinnas Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Lontova kihistud. Kambriumi ladestu Terra-Neuve ladestiku Lontova kihistut iseloomustab rohekashall, violetne või kirju savi aleuroliidi ja liivasavi vahekihtidega. Planeeringuala kõrgusandmed jäävad merekõrguse ja 5 m vahele ja vähenevad põhja suunas. Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas ( 50-100 kBq /m 3 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Planeeringuala radoonisisalduse kaart Taimkate ja loomastik Planeeringuala piirneb merealaga. Vastavalt maa-ameti kaardirakendusele asub ka kinnistu keskel korduv üleujutusala piir. Vastavalt ortofotodele esineb üleujutusalal rannaalale iseloomulik taimestik. Planeeringuga ei kavandata tegevusi üleujutusalal. Mujal planeeringualal on iseloomulik rohumaale iseloomulik taimestik. Ortofotode alusel niidetakse rohumaad regulaarselt ning alal paiknevad mõned puud ning põõsad. Arvestades loomsetete peidupaikade puudumist ei ole alal loomastik suurel määral esindatud. Kõrgema heinaga perioodidel on esindatud heinamaale iseloomulikud väikeloomad. Planeeringualal leidub sooldunud primitiivsed mullad (Arg), küllastumata turvastunud mullad (GI1) ja gleistunud nõrgalt leetunud mullad ( LkIg )( REF _Ref115858589 \h \* MERGEFORMAT Joonis 5 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 5 . Planeeringuala mullastiku jaotus Veestik Planeeringuala asub valdavalt kaitstud põhjaveega alal ( REF _Ref115858680 \h \* MERGEFORMAT Joonis 3 ). Planeeringualal paikneb regulaarne üleujutusala ja piirneb põhja küljest merega. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad Planeeringualal ei leidu EELIS andmete kohaselt ( 04.10.2022 ) inventeeritud kaitse-eesmärgil olevaid elupaigatüüpe ja liike. 3. 5 Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu kinnistul ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi. 4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 4.1.1 Mõju pinnasele Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaev e nditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid eeldatavasti ei kaasne tööga olulist negatiivset mõju. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Planeeringuga soovitakse suurest kinnistust ainult väike osa hoonestada. Arvestades planeeringu olemust ning väikest ehitusalust pinda on mõju pinnasele, arvestades kinnistu pindala, väike. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike. 4.1.2 Mõju veestikule Kinnistu piirneb ühisvee trassiga, millega on võimalik liituda. Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kavale on piirkonda plaanis välja ehitada ühiskanalisatsioon. Detailplaneeringu lahendamisel tuleb suhelda vee ja kanalisatsioonisüsteemide haldajaga ning kaaluda võimalust moodustatavad kinnistud tulevikus liita ühiskanalisatsiooniga ning ühendada ühisveetrassiga. Kuni reoveekogumisalaga liitumiseni tuleb o lmereoveed suunata kas omapuhastisse või kinnisesse kogumismahutisse. Kui rajatakse nõuetele vastav omapuhastisüsteem, siis hooldustöid tuleb teostada vastavalt tootjapoolsetele juhenditele. Puhastusprotsessi käigus tekkiv reoveesete tuleb anda üle edasiseks käitlemiseks vastavat luba omavale isikule. Kinnine kogumismahuti paigaldamisel tuleb mahutit perioodiliselt tühjendada vastavat luba omava isiku poolt. Eelistada tuleb lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena. Sademeveest vabanemiseks kaaluda just eelnimetatud looduslähedasi lahendusi. Planeeritu kavandamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja pinnaveele. Planeeringu elluviimisega ei teostata tegevusi rannaala läheduses. Planeeringuala on suhtelises läheduses korduva üleujutusalaga. Arvestades ala iseloomulikku välimust ja kohalike sisendit ei ole põhjust arvata, et ala ujutab suure regulaarsusega üle. Hoonestusalal ei ole märke üleujutusest. Isegi, kui hoonestusalal väliselt tekib üleujutus, ei teostata selliseid tegevusi, millega oleks põhjus arvata, et kaasneb keskkonnahäiring. Kui hoonestusalal tekib üleujutus või veega kattumine on võimalik ajutiselt tööd peatada olukorra normaliseerumiseni. 4.1.3 Mõju õhule Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Peamiseks õhusaaste allikaks võib olla hoonete soojavarustus, mille lahendamisel kaaluda keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste, valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida saab pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike. 4.1.4 Mõju kliimale Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Hoone kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. 4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale Planeeringuala ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. Alal, kus ehituskeeluvööndit vähendatakse (täpsustatakse), säilib ranna kaitse funktsioon. Tallamisest tulenev ebasoodne mõju tavapärastele rannakooslustele ei suurene. Ehituskeeluvöönd säilib korduva üleujutusega alal. Edasistes ehitusprojektides tuleb vajadusel ette näha meetmed üleujutusohu vähendamiseks. 4 .3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Kavandatav tegevus ei muuda ala ilmet ning ruumilist struktuuri. Planeeringualale ei kavandata olulise ruumilise mõjuga objekte. Täiendavat valgusreostust ei kaasne. Planeeringuala asub hoonestatud kinnistute läheduses , seega mõju elanikkonnale on eeldatavalt minimaalne. 4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Kavandatu tulemusena moodustatakse neli elamumaa, üks transpordimaa ja üks maatulundusmaa kinnistu. Kinnistu käesolevalt piirneb tiheasustusalaga ning planeeringuga moodustusv ala saab käsitleda loogilise jätkuna küla struktuuris. Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ala väärtusele ja tundlikkusele kui järgitakse looduskaitseseaduses sätestatut. 4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus , sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Teadaolevalt ei ole planeeringualal algatatud teisi projekte, antud kehtivaid tegevuslubasid, projekte mille algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise otsus on langetamata, projekte, mis on tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse kaevatud. Seega planeeringuga ei kaasne koostoimet teiste projektidega. Tegemist on ühekordse protsessiga. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene mõju. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega saadeti xx.xx.xxxx seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile Keskkonnaamet oli xx.xx.xxxx kirjaga nr xxxx seisukohal, et eelhinnangu kohaselt ei ole Salmistu küla Aiaotsa ja söödiotsa kinnistute detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia KSH- d. Keskkonnaamet oli seisukohal, lähtudes teadaolevast informatsioonist, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt planeeritava tegevusega olulist keskkonnamõju, mis tingiks KSH algatamise vajalikkuse. 6. Kokkuvõte Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Ehituskeeluvööndi vähendamine (täpsustamine) on detailplaneeringu alusel võimalik ning sellega ei kaasne kalda (ranna) kaitse eesmärkide kahjustamist ehk puudub täiendav inimtegevusest lähtuv oluline kahjulik mõju ranna looduskooslustele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Eelhinnangu koostas: Margus Kirss keskkonnaspetsialist Lisa 2 Kuusalu Vallavolikogu XXXX .202 2 .a otsusele nr SALMISTU KÜLA AIAOTSA JA SÖÖDIOTSA KINNISTU TE DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE Aiaotsa kinnistu: Kinnistu pindala: 3,09 ha. Katastritunnus: 35201:002: 0178 . Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa. Kinnistu on hoonestatud ehitisregistri andmetel: elamu ( ehr . kood:121286105 , kontrollitav ), ait-kuur ( ehr.kood 116011147), ait-kuur ( ehr.kood 11601146), laut ( ehr.kood 116011148), üksikelamu ( ehr.kood 120611265). Söödiotsa kinnistu: Kinnistu pindala: 6658 m 2 . Katastritunnus: 35201:002: 2130 . Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % elamu maa. Kinnistu on hoonestamata. Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg: kolme aasta jooksul alates algatamise otsusest. I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUS Taotlus detailplaneeringu algatamiseks . Kuusalu valla üldplaneering. II DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine. Kinnistute jagamine , hoonestusalade ning ehitusõigus t e määramine. Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine. Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine. III ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD JA KOOSTAMISEL OLEVAD PROJEKTID Kuusalu valla üldplaneering. IV OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000. V NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD Teostada topo -geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega. Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo -geodeetiline alusplaan täpsusega M 1:500 (mitte vanem kui kaks aastat). Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo -geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse koostamist. VI NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE Detailplaneering koostada topo -geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust. Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord, säilitatav/rajatav haljastus ning anda lahendus jäätmekäitluse (kogumine, sorteerimine, äravedu ) kohta. Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale. Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid andmeid: 5.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet; 5.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil; 5.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites. 6. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama Majandus- ja taristu ministri 01.10.2014 .a määrusele nr 84 „ Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ . Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad. 7.Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite ära näitamisega võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirja. 8.Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ärajuhtimine. Planeeringuga mitte halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi. 9. Detailplaneeringu seletuskirjas tuua välja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud ja neid leevendavad keskkonnatingimused. 1 0. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud halduslepingud ning notariaalsed kokkulepped. Alale rajatavad teed ning tehnovõrgud ei ole Kuusalu vallavalitsuse poolt välja ehitatavad. Teede ja tehnovõrkude üleandmine ning perspektiivne hooldamine lepitakse kokku planeeringu menetluses tingimusel, et see võib toimuda peale taristu projektikohast välja ehitamist ning kasutuslubade väljastamist. VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ Rahandusministeerium. Keskkonnaamet. Päästeameti Põhja päästekeskus. Transpordiamet. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad. 3. Planeeringualal olevate k innistu te omanik ud . 4. Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse. IX DETAILPLANEERINGU MENETLEMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise ja korraldamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise korralduse teatavaks tegemisest. Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks. 3 . Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt: Väljavõtet üldplaneeringust; Planeeritava maa-a la kontaktvööndi analüüsi; 3.3 Eskiisi seletuskirja koos põhjendustega üldplaneeringu muutmiseks ; 3 .4 Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust, põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust. 4. Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu. ee . 5. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmise ks esitatud planeering peab lisaks planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat materjali, kooskõlastuste koondtabelit. Väljapanekuks esitab planeerija alljärgneva detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali kokkumurdmata kujul (ühes eksemplaris). 6. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 7. Avalikul väljapanekul esitatud et tepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 8. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu kehtestamist. 9. Detailplaneering pe ab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul algatamise korraldusest arvates. Kuusalu Vallavolikogule kehtestamiseks esitatud planeering peab sisaldama: seletuskiri, koondtabel kooskõlastustega ning joonised. Eraldi kaustas esitada lisamaterjalid: vallavalitsuse detailplaneeringu menetlusdokumendid-kirjad ja koosolekute protokollid, väljavõtted maakonnalehest Sõnumitooja, Kuusalu Vallavalitsuse poolt väljastatud haldusaktid, väljavõte kehtivast üldplaneeringust, lisana koostatud eksperthinnangud, väljastatud tehnilised tingimused, detailplaneeringu koostamise ja korraldamise finantseerimise leping, ja illustreeriv materjal. 10. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele planeeringu materjalidest ühe koopiat paberkandjal ning ühe eksemplari digitaalselt. P laneeringu kaust kuulub pärast kehtestamist omanikule tagastamisele koos kehtestamise otsusega. 11.Originaalkooskõlastustega detailplaneering kuulub Kuusalu Vallavalitsuses arhiveerimisele. Lähteülesande koostas: Kadi Raudla planeeringute peaspetsialist
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →