Hr Kristjan Järvan Teie 09.09.2022 nr MKM/22-1083/-1K
Majandus- ja Meie 06.10.2022 nr 1.1-11/7397-2
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Tootmisettevõtja ärimudeli
muutmise toetuse tingimused ja
taotlemise kord
Austatud härra Järvan
Rahandusministeerium kooskõlastab määruse „Tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse
tingimused ja taotlemise kord“ eelnõu märkustega arvestamisel.
Eelnõu saadeti juunis mitteametlikule kooskõlastusele. Tollal Rahandusministeeriumi
esitatud tähelepanekutest on jäänud regionaalvaldkonna ja riigiabi puudutavad märkused
arvestamata seejuures põhjendusi esitamata. Palun need ettepanekud arvesse võtta.
Taaste- ja vastupidavuskava punktis 1.2 Ühtekuuluvus ja regionaalne tasakaalustatus on väga
oluliseks peetud tasakaalustatud regionaalset arengut Eestis, kuid eelnõu seletuskirjas ei ole
hinnatud mõju regionaalarengule.
Meeldetuletuseks väljavõtted taastekavast:
Tasakaalustatud regionaalne areng on Eesti riigi tuleviku ning elanike hea käekäigu
seisukohalt ülioluline. Uueks Eesti riigi pikaajalise arengu kavandamise aluseks on
strateegia „Eesti 2035“, mis rõhutab regionaalse dimensiooni tugevdamise läbivat
vajadust valdkonnapoliitikates.
Regionaalse arengu tegevuskava sisuks on suunata valdkonnapoliitikate panust ja tegevusi
riigi regionaalarengu eesmärkide saavutamiseks ning täpsustada, kuidas „Eesti 2035“
regionaalarengut puudutavate sihtide saavutamist seiratakse. Selleks analüüsitakse
valdkondlikes arengukavades kavandatavate meetmete ja tegevuste mõju regionaalsele
arengule ning püütakse leida võimalusi, kuidas saavutada valdkondlikke eesmärke
samaaegselt regionaalset tasakaalustatust suurendades.
Regionaalse tasakaalustatuse saavutamiseks soovitatakse kasutada erinevaid praktikaid,
nt eelarve piirkondlik jaotus või omaosaluse määra varieerimine piirkonniti. See on juba
juurutatud praktika, mida on kasutatud ka varasemate toetusperioodide puhul, et tagada
toetusmeetmete kasutus üle Eesti ning muuta toetusmeetmed kättesaadavamaks ka
suurematest keskustest väljaspool ja äärealadel. Antud lahendust on plaanis rakendada ka
Taasterahastust planeeritud meetmete disainimisel ja elluviimisel.
Kohalike omavalitsuste poolt on üle Eesti rajatud maakondlikud arenduskeskused, kes
nõustavad taotlejaid ja aitavad neil avatud taotlusvoorude puhul taotlusi ette valmistada
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
igas Eesti nurgas. Eritähelepanu on seni struktuuritoetuste puhul pööratud Ida-Virumaale,
samuti Kagu-Eestile, reserveerides nendele regioonidele nö spetsiaalsed toetusümbrikud.
Ka Taasterahastu vahendite puhul saavad need piirkonnad olema avatud taotlusvoorude
puhul tähelepanu all ning nii läbi tõhusa ja sihistatud kommunikatsiooni ning ka soodsama
omaosalusmäära püütakse võimalusel soodustada Taasterahastu vahendite kasutust Ida-
Virumaal ja Kagu-Eestis. Valdavalt on Taasterahastust plaanitavad
investeeringud/meetmed kõik üleriigilise mõjuga ning nendest saavad kasu kõik Eesti
ettevõtjad ja inimesed sõltumata elukohast. Meetmete väljatöötamise käigus on plaanis
silmas pidada regionaalset tasakaalustatust- st pakkuda soodsamaid toetuse saamise
tingimusi väljaspool suuri keskusi asuvatele taotlejatele, et tagada toetuste ühtlane jaotus
üle Eesti.
Regionaalse arengu tegevuskavas punktis 2.7 juurprobleem - piirkondlikud erinevused
ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile, on analüüsitud muu hulgas ka
piirkondlikke erinevusi ettevõtete ekspordinäitajates. Väljavõte:
Väga suured piirkondlikud erinevused on ka ettevõtete ekspordi näitajates. Kui 2020.a
seisuga ulatub ettevõtete kaupade ja teenuste eksport Harjumaal 162 tuhande ning Ida-
Virumaal 122 tuhande euroni ettevõtte kohta, siis Lääne-Eestis ulatub see napilt 70
tuhande piirini ning maakondadest Põlva- ja Läänemaal vaid vastavalt 35 ja 37 tuhande
euroni ettevõtte kohta.
Arvestades varasemate ettevõtluse arengule suunatud toetusmeetmete rakendamise praktikat,
mis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) hästi teada ja mida
on kinnitatud ka erinevad läbi viidud hindamised (näiteks perioodi 2014-20 ettevõtlus- ja
innovatsioonimeetmete vahehindamine, perioodi 2021-27 rakenduskava KSH), koonduvad
ettevõtlustoetused ilma sihiliku suunamiseta pigem suurema ettevõtlusaktiivsusega ning
majanduslikult eelisseisus piirkondadesse, eelkõige Harjumaale ja Tartu ümbrusse, ning
seeläbi suurendavad regionaalseid lõhesid.
Lähtuvalt eelnevast, palun MKMil hinnata meetme mõju regionaalsele tasakaalustatusele ning
pakkuda soodsamaid toetuse saamise tingimusi väljaspool suuri keskusi asuvatele taotlejatele,
et tagada toetuste ühtlane jaotus üle Eesti. Positiivse mõju saavutamiseks peaks olema läbi
mõeldud ja eelnõus ning seletuskirjas kajastatud täiendavad elemendid mõju suunamiseks.
1) Täiendada eelnõud diferentseerides VTA toetusmäärasid viisil, et väljaspool Harjumaad ja
Tartu linnapiirkonda rakendataks taotlejatele soodsamat toetusmäära.
2) Seletuskirjast on puudu ka sihtgrupi ja hetkeolukorra kaardistus piirkondade lõikes, mis
peaks olema esimeseks sammuks, kui on soov saavutada meetme positiivne mõju
regionaalarengule.
3) Täiendada seletuskirja mõju hinnanguga regionaalsele tasakaalustatusele.
4) Eelnõu § 3: palun selguse huvides lähtuda RRFi siseriiklikust regulatsioonist ning eelnõus
välja tuua, millistesse ühistesse näitajatesse toetus panustab ning millistesse sihtidesse
(toetatud projektide arv, 2025 sihttase 70) panustab. RRFi korral me ei räägi eraldi väljund-
või tulemusnäitajatest. Küll aga on lubatud siseriikliku seire otstarbel ükskõik milliseid
näitajaid (mh väljundnäitajaid) koguda. Ühiste näitajate ning sihtide saavutamise kohta tuleb
esitada RRFi siseriikliku määruse § 14 kohaselt eraldi regulaarsed aruanded, mistõttu on
oluline neid eristada ning vastavalt nimetada.
5) Eelnõu § 4: soovitame lisada ka asjakohased riigiabi andmisega seotud mõisted nagu
„tootearendus“ (vt üldise grupierandi määruse (GBER) art 2 punkt 86), „organisatsiooni-
innovatsioon“ (vt GBER art 2 punkt 96), „protsessiinnovatsioon“ (vt GBER art 2 punkt 97).
2
6) Eelnõu § 8 lg 3: loetletud on abikõlblikud kulud, mille puhul antakse riigiabi GBER artikkel
25 (tootearendus) või artikkel 29 (portsessi- ja innovatsiooniinnovatsioon) tegevusteks.
Soovitame teha eraldi lõiked GBERi artiklite 25 ja 29 alusel tehtavate tegevuste abikõlblike
kulude kohta. Nt eelnõu § 8 lg 3 punktis 1 toodud „projektimeeskonna liikmete töötasu“ on
GBERi artikkel 25 alusel abikõlblik vaid juhul, kui tegemist on konkreetse
tootearendusprojektiga seotud teadlaste, tehnikute või muu abikoosseisu personalikuludega ja
vaid ulatuses, mil nad tegelevad uurimisprojektiga. Artikkel 25 alusel ei saa ka katta eelnõu §
8 lg 3 punktis 4 toodud „kulusid arendusprojekti elluviimisega seotud nõustamisele“.
7) Eelnõu § 10: lisada tuleks erisus ka GBERi artikkel 29 alusel antava
organisatsiooniinnovatsiooniks või protsessiinnovatsiooniks antava abi puhul, kui toetuse
saaja on suurettevõtja (vt GBERi artikli 29 lõiked 2 ja 4).
8) Eelnõu § 18 lg 3 p 5: soovitame „või“ asemel kasutada „ja“ (otsuses sätestatakse toetuse
summa ja selle osakaal toetatavatest kuludest).
9) Seletuskiri mitmetel juhtudel vaid kordab eelnõu teksti ega tegelikult ei selgita mitte midagi
(nt § 10 lg 1) ning mõned lõiked on selgitamata (nt §9 lg 3-6), mistõttu näiteks ei ole
arusaadav, miks just sellised pikkused on I või II tegevussuuna projektidele lubatud. Eriti hõre
on § 12 seletuskiri.
10) Eelnõu § 27: vahendusasutuse kohustuste all võiks välja tuua ka RRFi määruse §14 lg 4
ja lg 5 kohase aruandluskohustuse ühiste näitajate ning tulemuste edenemise vahearuannete
kohta.
11) Palun seletuskirja kooskõlastamise punktis selgelt välja tuua, et määrus kooskõlastatakse
ka koordineeriva asutusega (vastavalt RRFi määruse § 7 lg 3), st mitte ei saadeta arvamuse
avaldamiseks.
Palun enne määruse kehtestamist see jälitatud muutustega uuendatud kujul mitteametlikult
veelkord Rahandusministeeriumile üle vaatamiseks saata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Karin Reiska 611 3612
[email protected]
3