Majandus- ja Teie 15.09.2022 nr 2-1/2022/5699;
Kommunikatsiooniministeerium MKM/22-1084/-1K
[email protected] Meie 06.10.2022 nr 1.1-11/7398-2
Toetuse andmise tingimused ja
kord energiasalvestuse
pilootprojektide arendamiseks
Austatud proua Sikkut
Rahandusministeerium kooskõlastab määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord
energiasalvestuse pilootprojektide arendamiseks“ eelnõu märkustega arvestamisel.
Eelnõu saadeti mais mitteametlikule kooskõlastusele. Tollal Rahandusministeeriumi esitatud
tähelepanekutest on jäänud osa nii riigiabi kui riigihankeid puudutavaid märkusi arvestamata
seejuures põhjendusi esitamata. Palun ka need ettepanekud arvesse võtta.
1) Eelnõu § 2 lõiked 3 ja 4 ning § 3 lg 10 ja 11: palun lisada ning eristada Euroopa Komisjoni
ühised näitajad (RRFi siseriiklikus regulatsioonis viidatud ühised näitajad), mille osas tuleb
regulaarselt kaks korda aastas aruandlus esitada.
Juhime tähelepanu, et projekti väljundnäitajate ja projekti tulemusnäitajate mõistete
sisustamine eelnõus ja seletuskirjas ei ole kooskõlas struktuuritoetuste ja Euroopa Komisjoni
tavapäraste määratlustega (vt 2021-2027 perioodi ühissätete määruse artiklis 2 toodud
mõisted). Samas RRFi korral ei ole iseenesest oluline eristada väljund- ja tulemusnäitajaid,
pigem Euroopa Komisjoni ühiseid näitajaid (mida tuleb 2 korda aastas raporteerida) ning
sihtide (targets) täitmise hetkeseisu (mille edenemise kohta samuti tuleb regulaarselt aru
anda).
Palun muuta valdkonnaspetsiifilisi näitajaid või need vastavalt selgesõnaliselt ümber
sõnastada, et projektide raames kogutaks mh Taastekava, Euroopa Komisjoni rakendusotsuse
ja muude dokumentide raames kokku lepitud ja aruandmisele kuuluvate sihtide infot vastavate
ühikutega: (1) investeeringutoetuse tulemusel lisanduv soojussalvestusmaht (m3) ning (2)
investeeringutoetuse tulemusel lisanduv elektri salvestusvõimsus (MW).
Kui lisaks Euroopa Komisjoni ühistele näitajatele ning sihtidele on soovi veel
valdkonnaspetsiifilisi (väljund- või tulemus)näitajaid koguda, siis see on lubatud.
2) Seletuskirja punktis 2.1.1 toodud tabelis antud hinnangud ei ole antud objektiivselt ja
sobivam on sellist tabelit üldse mitte esitada. Kuidagi ei saa nõustuda nt, et toetusmeetmete
rakendamise kogemus kuidagi KIKis parem oleks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
3) Eelnõu § 9 lg 3: palume lisada üldise grupierandi määruse art 46 lõikes 6 toodud nõude, et
antava abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum
tuleb abikõlblikes kuludest maha arvata eelnevalt või tagasinõudmise mehhanismi kaudu.
4) Eelnõu § 9 lg 5: selgusetu on, et kui toetust antakse samale projektile ka muudest allikatest,
siis miks on määruse raames määratud just sellised maksimaalsed toetuse osakaalud. Toodud
abi osakaalud on erinevad võrreldes maksimaalsete võimalike osakaaludega, mida lubatakse
üldise grupierandi määruse (art 41 või 46) või vähese tähtsusega abi määruse alusel.
Seletuskirjas on viidatud üldise grupierandi määruse artiklile 8, kuid sellest artiklist
niisuguseid abi osakaale ei tulene.
5) Seletuskirja § 8 lõike 4: palun asendada lauseosa „avaldab teade“ vormiga „avaldab teate“.
6) Seletuskirja § 9 lg 3 ja 4: kasutatud on vale osakaalu protsenti – peaks olema 45%, mitte
50%.
7) Eelnõu § 11 lg 4: üldise grupierandi määruse artikli 6 lg 2 alusel peab riigiabi ergutava
nõude täitmiseks sisaldama toetuse taotlus teatud infot. Seetõttu palume lisada § 11 lõikesse
4 nõude esitada teave abikõlblike kulude (loetelu) kohta.
8) Eelnõu § 22 pealkiri tuleks muuta: „§ 22. Riigihanke ja ostumenetluse läbiviimine“.
9) Eelnõu § 22 lg 2: mitteametlikul kooskõlastamisel juhtisime tähelepanu asjaolule, et ei
erista hankijat ja toetuse saajat, vaid öeldakse lihtsalt „lõppsaaja“. Lõppsaaja on Vabariigi
Valitsuse 29.11.2021 määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja
toetuse andmise üldtingimused„ § 3 p 5 kohaselt isik või asutus, kellele vahendusasutus annab
toetust vastavalt toetuse andmise tingimuste määruse alusel kehtestatud taotluse rahuldamise
otsusele või rahastamislepingule. Eeltoodust tulenevalt võib lõppsaaja olla nii hankija
riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 5 tähenduses, aga samas võib ta antud tunnustele ka
mitte vastata ja olla lihtsalt toetuse saaja.
Nagu selgitatud mitteametlikul kooskõlastusel antud tagasisides, siis tuleb hankijat ja toetuse
saajat konkreetselt eristada. Ei saa aktsepteerida juhtumit, kus isik, kes peab end toetuse
saajaks, kuid on tegelikult hankija, otsustab, et ta võtab 100 000-eurose soetuse puhul ainult
3 pakkumust. Eelnõus peaks selline erisus olema selgelt tuvastatav.
Eelnõus tuleb rääkida mitte turusektoris tegutsevatest isikutest, vaid ettevõtjatest. Palun
asendada „isik“ sõnaga „ettevõtja“.
Palun muuta eelnõu § 22 lg 2 järgnevalt: „Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus
ilma käibemaksuta on madalam kui 100 000 eurot, küsib lõppsaaja, kes pole hankija
riigihangete seaduse tähenduses, kirjalikult vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust
vastavas turusektoris tegutsevatelt ettevõtjatelt või avaldab hanketeate riigihangete registris.“
10) Eelnõu § 22 lg 3: sama probleem – lõppsaaja võib olla nii hankija kui ka toetuse saaja,
kes pole hankija RHS § 5 tähenduses. Eeltoodut silmas pidades palun muuta § 22 lg 3
järgnevalt: „Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on
vähemalt 100 000 eurot, avaldab lõppsaaja, kes pole hankija riigihangete seaduse tähenduses,
hanketeate riigihangete registris.“
Muuta seletuskirja § 22 lg 3 osas. Eelnõu tekstist tuleneb, et lõppsaaja, kes pole hankija, peab
juhul kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt
100 000 eurot, avaldama hanketeate riigihangete registris. Samuti peab selline lõppsaaja
järgima RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtteid. Olukorras, kus eelnõu nõuab temalt selgelt
hanketeate avaldamist ja seletuskiri lubab hanketeate avaldada ja küsida kõrvale
hinnapakkumusi, pole tal mingil viisil võimalik RHS § 3 üldpõhimõtteid järgida, sest kui
2
pakkumused ei laeku riigihangete registris, siis pole võimalik tagada pakkujate võrdset
kohtlemist ega ostumenetluse läbipaistvust ja kontrollitavust (RHS § 3 p-d 1 ja 2). Eelnõu ja
seletuskiri pole vastava sätte osas kooskõlas.
11) Eelnõu § 22 lg 4 osas märgime, et pole olemas hankedokumente, RHS § 4 p 17 räägib
riigihanke alusdokumentidest, milledeks on näiteks hanketeade, kontsessiooniteade,
ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud
muud dokumendid, milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas
pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused ja dokumentide esitamise nõuded, tehniline
kirjeldus, hankelepingu tingimused ning pakkumuste hindamise kriteeriumid. Saame aru, et
siin püütakse hõlmata nii toetuse saajaid kui ka hankijaid, kuid sellisel juhul vajab tekst
täiendamist, et hõlmatud oleksid mõlemad.
Riigihanke alusdokumentide hulka kuuluvad ka hankelepingu tingimused. Samas toetuse
saaja, kes pole hankija, ei sõlmi hankelepingut, vaid lihtsalt lepingu, kuna hankelepingu saab
sõlmida vaid riigihanke tulemusel.
Eeltoodust tulenevalt muuta eelnõu § 22 lg 4 järgmiselt: „4) Kui asja, teenuse või ehitustöö
eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta, esitab lõppsaaja enne
hanketeate avaldamist riigihanke alusdokumentide või ostumenetluse dokumentide kavandi
ja lepingu projekti KIKile teadmiseks. KIK avaldab dokumentide kohta arvamuse 12 päeva
jooksul.“
Muuta tuleb ka seletuskirja § 22 lg 4 osas: „selgitatakse, millal lõppsaaja peab KIKile enne
hanketeate avaldamist esitama riigihanke alusdokumentide või ostumenetluse dokumentide
kavandi ja lepingu projekti.“
12) Muuta seletuskirja § 22 lg 5 osas: „Lõikes 5 sätestatakse, et projektiga seotud riigihankeid
või ostumenetlusi ei tohi välja kuulutada enne taotluse rahuldamise otsust, tagamaks kindluse
projektile antava ergutava mõju suhtes.
Hankijal lasub kohustus järgida riigihangete läbiviimisel RHS-is sätestatud piirmäärasid ja
menetluskorda.“
13) Palun muuta eelnõu § 22 lg 6 järgnevalt: „Lõppsaaja esitab KIKile lepingu või
hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist.“.
Seletuskiri vajab § 22 lg 6 osas muutmist. Praegu on see sõnastatud järgnevalt: „Lõikes 6
sätestatakse lõppsaaja kohustust teavitada KIKi sõlmitud lepingust. Leping on igasugune
ostumenetluse tulemusel sõlmitud leping, sealhulgas hankeleping. Näiteks, müügileping,
töövõtuleping, käsundusleping ect.“.
Palun muuta sõna „kohustust“ vormi ja asendada see sõnaga „kohustus“. Selgituse teine lause
ei ole korrektne. Ostumenetlus ei ole nö katustermin hankija poolt läbiviidavale riigihankele
ja toetuse saaja, kes pole hankija, poolt läbiviidavale soetusele. Ei ole korrektne kasutada
lühendit „ect“.
Palun muuta seletuskirja § 22 lg 6 ja sõnastada see järgmiselt: „Lõikes 6 sätestatakse lõppsaaja
kohustus teavitada KIKi hankija poolt riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingust ja toetuse
saaja, kes pole hankija riigihangete seaduse mõttes, ostumenetluse tulemusel sõlmitud
lepingust, olenemata selle lepingu liigist.“
14) Palun muuta eelnõu § 22 lg 7 järgmiselt: „Vajadusel nõustab KIK lõppsaajat riigihanke
või ostumenetluse läbiviimisel.“.
Seletuskirja § 22 lg 7 juures segatakse mõisteid „hange“ ja „ostumenetlus“, mis tekitab
segadust. Palun sõnastada seletuskirja § 22 lg 7 ümber järgnevalt: „Lõikes 7 sätestatakse, et
3
vajadusel on KIKil kohustus nõustada nii lõppsaajat, kes on hankija riigihangete seaduse
tähenduses, kui ka toetuse saajat, kes pole hankija riigihangete seaduse tähenduses, riigihanke
või ostumenetluse läbiviimisel.
15) Eelnõu ja seletuskirja § 22 lg 8 ei ole kooskõlas. Maikuus edastatud mitteametlikus
kooskõlastusringis märkisime, et juhul kui MKM tahab, et toetuse saajad, kes pole hankijad,
järgiks lepingu muutmisel RHS § 3 tulenevaid üldpõhimõtteid, siis tuleb selline kohustus
selgelt õigusaktis sätestada. Ostumenetluse läbiviimine ja lepingu muutmine pole üks ja
seesama asi, § 22 lg 1 norm seda ei kata ega sunni toetuse saajat, kes pole hankija, lepingu
muutmisel RHS § 3 järgima. Riigihangete puhul on samamoodi – riigihanke menetluses
kohaldatavad normid ei laiene automaatselt lepingu täitmise faasi. Lepingu täitmise faasis
kohaldub üldiselt võlaõigusseadus, v.a need osad, milles on konkreetselt ette nähtud erisus
RHSis (vt nt § 123 ja § 124).
Kui soov on, et toetuse saajad, kes pole hankijad, järgiksid lepingut muutmisel RHS § 3
sätestatut, siis tuleb sellekohane kohustus eelnõu vastavas sättes ette näha. Eeltoodust
tulenevalt palun muuta eelnõu § 22 lg 8: „Lepingu muutmisel järgib hankija riigihangete
seaduse §-is 123 sätestatut ja lõppsaaja, kes pole hankija riigihangete seaduse tähenduses,
riigihangete seaduse §-is 3 sätestatut. Lõppsaaja esitab enne lepingu või hankelepingu
muutmist KIKile ülevaatamiseks muudatuse kavandi.“
16) Palun lisada seletuskirja § 22 lg 9 lause lõppu punkt.
17) Eelnõu ja seletuskiri § 23: puudub RRF siseriikliku määruse § 14 lg 5 kohane kohustus
esitada kohalduvate ühiste näitajate aruanded kaks korda aastas – 31. detsembri seisuga
hiljemalt 15 jaanuaril ning 30. juuni seisuga hiljemalt 15. juulil. Ühiste näitajate eelkaardistuse
kohaselt peaks antud investeeringule kohalduma 3 näitajat.
18) Palun seletuskirja § 24 lg 3 ja 4 täiendada järgmiselt: „Leping tähendab nii hankelepingut
riigihangete seaduse tähenduses kui ka käsundus-, töövõtu- või müügilepingut mittehankijast
toetuse saaja puhul. Hankelepingu puhul peab hankelepingus sätestatud reservi kasutamine
olema kooskõlas RHS § 123 sätestatuga.“.
19) Palun seletuskirja kooskõlastamise punktis selgelt välja tuua, et määrus kooskõlastatakse
ka koordineeriva asutusega (vastavalt RRFi määruse § 7 lg 3).
Palun enne määruse kehtestamist see jälitatud muutustega uuendatud kujul mitteametlikult
veelkord Rahandusministeeriumile üle vaatamiseks saata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Karin Reiska 611 3612
[email protected]
4