Kultuuriministeerium Teie 22.09.2022 nr 1-11/1644-
[email protected] 1;KUM/22-1120/-1K
Meie 06.10.2022 nr 1.1-11/7677-2
Rahvaraamatukogu seaduse
muutmise seaduse eelnõu
Austatud proua minister
Rahandusministeerium ei kooskõlasta rahvaraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu
(edaspidi eelnõu), kuna seadus üldisemalt vajab riigieelarve põhimõtetega kooskõlla viimist.
Konkreetsemad märkused esitame allpool.
Me ei leia, et oleks põhjendatud eelnõule väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamata
jätmine. Seletuskirjas on toodud VTK mitte kooskõlastamise põhjustena küsimuste
kiireloomulisus ning õigustus, et eelnõuga ei looda negatiivse mõjuga piiranguid. Esiteks, ei
ole aru saada, milles seisneb eelnõu kiireloomulisus, kui peamine eelnõu eesmärk on
tänapäevaste ja uuenduslike lahenduste ja toetuse andmise võimaldamine. Sellised vajadused
ei ole tekkinud üleöö. Teiseks, Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea
õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) ei näe VTK koostamata jätmise
alusena põhjendust, et eelnõuga ei looda negatiivse mõjuga piiranguid. Leiame, et paljud
probleemid, mida me eelnõu puhul näeme, oleks saanud ära lahendada VTK tasandil.
Rahvaraamatukogu seadus (edaspidi RaRS) on vastu võetud 1998. aastal ning sellest ajast
kehtivad ka rahvaraamatukogude finantseerimist puudutavad sätted (§ 10). Riigieelarve
valdkonnas on selle aja jooksul toimunud mitu suuremat reformi ning sellega seoses vajaks
muutmist ka RaRS. Eelnõuga välja pakutud muudatused ei ole piisavad. Oleme valmis tegema
koostööd regulatsiooni kaasajastamiseks. Eelkõige võiks silmas pidada järgmist:
1.1. soovitame riigieelarvest rahvaraamatukogude finantseerimine korraldada valemipõhiselt
riigieelarve seaduse § 48 toetusfondi osana. Eriti puudutab see RaRS § 10 lõikes 3
punktides 1, 2 ja 4 nimetatud kulusid;
1.2. toetuste eraldamiseks toetusvoorude raames tuleks kehtestada eraldi konkreetsed toetust
(toetusprogramme) puudutavad sätted. Kuna RaRS reguleerib rahvaraamatukogudesse
puutuvat ja mitte raamatukogudesse üldiselt, siis saab ka toetusprogramm puudutada vaid
rahvaraamatukogusid. Meie hinnangul on küsitav, kas ilma seaduse reguleerimisala
laiendamata sobiksid sellesse seadusesse või seaduse alusel antavasse rakendusakti
kõikide raamatukogude, hoolimata tegutsemise juriidilisest vormist, tegevust puudutavad
sätted.
Seni, kuni toetusmeetme kehtestamiseks ei ole RaRS-s alust, on meede võimalik kehtestada
riigieelarve seaduse (edaspidi RES) § 53¹ alusel.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Esitame eelnõu kohta järgmised märkused:
1. Eelnõu punkt 1 – RaRS § 10 lõikesse 1 lisatakse, et rahvaraamatukogu finantseeritakse mh
toetustest. Seletuskirjas on selgitatud, et võimalikuks rahastamise allikaks lisatakse toetused,
nendeks võivad mh olla ka EL struktuurifondide vahendid. Arusaamatuks jääb, kas
raamatukogudele on tekitanud probleeme, et finantseerimise allikana ei ole nimetatud toetusi.
EL struktuurifondide vahendid on juba 10 aastat riigieelarve osa ning neid eraldatakse läbi
riigieelarve. Tavaliselt antaksegi toetusi kas kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV)
eelarvest (juba sisaldub RaRS § 10 lõike 1punktis 1) või riigieelarvest (juba sisaldub RaRS §
10 lõike 1 punktis 2). Lisaks on see, kes taotleb toetusi riigieelarvest KOV, mitte KOVi asutus.
EL struktuurifondide puhul on ka eriseadused, mis reguleerivad nendest vahendite eraldamist.
Seega ei ole vaja § 10 lõikesse 1 lisada toetusi.
2. Eelnõu punkt 2 – RaRS § 10 lõikes 2 on loetletud, mida kohalik omavalitsus tagab. Sinna
soovitakse lisada (üldistatult), et kohalik omavalitsus tagab muud kulud ning nende
eraldamiseks soovitakse anda volitusnormi KOV-le määruse kehtestamiseks. Kohaliku
omavalitsuse üksuse eelarves (volikogus vastu võetud eelarve) on rahvaraamatukogu
tegevuseks vajalikud kulud suure üldistusega. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise
seaduse § 21 lõike 1 kohaselt kehtestab KOV finantsjuhtimise korra, milles näeb ette eelarve
liigendamise ehk asutuste, sh raamatukogu alaeelarvete koostamise põhimõtted. Seega ei ole
vaja eraldi korda rahvaraamatukogu kulude alaeelarve koostamiseks. Et vältida arusaama, et
KOV-de rahastus rahvaraamatukogule põhineb ainult RaRS § 10 lõikes 2 toodud loetelul ja
KOV ei või muuks otstarbeks rahvaraamatukogule eelarvest vahendeid eraldada, võib lisada
RaRS § 10 lõike 2 sissejuhatavasse lauseossa „Kohalik omavalitsus tagab vähemalt:“. Siis on
selge, et rahastuse seaduses toodud miinimum peab olema kaetud, kuid välistatud pole
vajadusel ka muude kulude katmine.
3. Eelnõu punktiga 3 lisatakse RaRS § 10 lõikesse 3 punkt 5, täiendades riigieelarvest
finantseeritavate kulude loetelu rahvaraamatukogu tänapäevaste ja uuenduslike lahenduste
loomisega. Seletuskirja kohaselt on tegemist nö raamatukogude kiirendi meetmega, milles
vahendeid jagatakse toetusmeetme kaudu. Toetusmeetmeid on RaRS § 10 lõike 4
volitusnormi alusel kehtestatud määruses käsitletud RaRS § 10 lõikes 3 nimetatud riiklike
programmidena. Ja ka eelnõu seletuskirjale lisatud rakendusakti kavandis on nimetatud seda
programmiks „Raamatukogude kiirendi“. Seega jääb arusaamatuks, miks ei võiks ka seda
programmi lugeda programmiks RaRS § 10 lõike 3 punkti 2 all nagu on näiteks programm
„Raamatukogude arendamine“ praegu, vaid seda tuleb eraldi sama lõike punktis 5 ja lisatavas
lõikes 3¹ käsitleda.
Selguse mõttes täpsustame ka, et RaRS § 10 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas kasutatud sõnu
„toetusena riigieelarvest“ tuleb mõelda kui riigieelarvest eraldatavaid vahendeid (mitte
toetusmeetmeid). Üldiselt käib KOVide finantseerimine riigieelarvest käib läbi toetuste
(eelarve tehniline termin) vastavalt riigieelarve seaduse § 46 lõikele 1. Sõna „toetus“
kasutatakse ka toetusmeetme (toetusprogrammi) tähenduses, kuid selle andmist reguleerivad
eriseadused või RES § 53¹.
4. Eelnõu punktis 4, millega täiendatakse RaRS § 10 lõikega 3¹, täpsustakse milleks riik
rahvaraamatukogudele täpsemalt vahendeid annab seoses tänapäevaste ja uuenduslike
lahendustega. Loetelu sisaldab praktiliselt kogu raamatukogu tegevuse nimekirja. Sellisel
2
juhul jääb arusaamatuks, kas riik tahab KOVi raamatukogud võtta tervikuna riigieelarve
finantseerimisele. Kui sellist soovi ei ole, siis missugustel põhjustel on vaja rakendada
sedavõrd laia kasutusotstarbega eraldi riiklikku rahastamismeedet. Pakutud sõnastuses
sihtotstarbeline toetus võtab KOVilt kui raamatukogu pidajalt igasuguse võimaluse ja rolli
oma allasutust juhtida. Kui Kultuuriministeeriumil on soov KOVe toetada
raamatukoguteenuse paremaks muutmiseks, tuleks anda vahendid KOVide tulubaasi.
Arusaamatu on, miks ühe KOV erinevate asutuste vaheline suhtlus, nt raamatukogud ja
üldhariduskoolid või raamatukogud ja noortekeskused, peaksid olema riigi rahastusel.
5. RaRS § 10 lõike 3¹ kohaselt finantseeritakse ka raamatukogude regionaalpoliitikat
edendavaid tegevusi. Kas raamatukogud edendavad ja kujundavad regionaalpoliitikat?
Tulenevalt ATS § 7 lõike 3 punktist 8 on poliitikat kujundavate otsuste sisuline
ettevalmistamine või rakendamine avaliku võimu teostamine. Raamatukogud on KOV
allasutustest teenuse osutajad, mitte ametiasutused ja selle eelnõuga nendeks ka ei saa.
Samuti on seletuskirjas märgitud, et raamatukogu ülesandeks on mh toetada elanikkonna
osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes … rahvaraamatukogu on sageli inimese lähim tee
oma riigini .. rahvaraamatukogude võrk tagab riigiteenuste kättesaadavuse igal ajal …
rahastada rahvaraamatukogu kaasaegsete ja uuenduslike lahenduste loomist, milleks on
eelkõige elanikkonna aktiivse osaluse toetamine osalemaks riigielus. Seletuskirjas ei ole
täpsustatud, milliseid riigiteenuseid rahvaraamatukogud hakkavad KOV asutusena pakkuma
või kuidas toimub osalemine riigielus. Võrdluseks – riigimajades on selleks peamiselt
erinevate riigiasutuste pakutavad juba olemasolevad teenused. Kaugtöökohtade osas näeme
reaalsest statistikast, et nende kasutus ei ole nii rohke, et selleks veel täiendavaid kohti oleks
vaja juurde teha. Seega jääb küsimus – millised on need uued avalikud teenused, mille
osutamist riik hakkab toetama. Lihtsalt ruumi pakkumine, kus saavad huviringid koos käia
või kus inimesed saavad arvutivõrgus e-teenuseid kasutada, ei anna veel riigipoolse avaliku
teenuse mõõtu välja.
6. Eelnõu punkt 5 – RaRS § 10 lõikes 4 toodud volitusnormi alusel jaotatakse määrusega
riigieelarvest raamatukogudele ette nähtud vahendid KOV asutuste – rahvaraamatukogude
vahel. Eelnõuga soovitakse lisada volitusnormi viide lisatavale lõikele 3¹ (sisuliselt
raamatukogude kiirendi meede) ja lisada riigieelarvest rahvaraamatukogudele eraldatavate
vahendite jaotamise korrale lisaks toetuste taotlemise, määramise, kasutamise ja
tagasinõudmise tingimused ja korra ja ulatuse. Toetusprogrammist raha eraldamiseks
taotlusvoorude korraldamine ja toetuse saajate ringi laienemine avalik-õiguslike juriidiliste
isikute, MTÜ-de ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutuste näol on tekkinud
kultuuriministri rakendusakti 2015. aastal kehtestatud määrusega. Enne seda kehtinud 1999.
aastal vastu võetud määruses1 ei olnud taotlusvoorudega raha jaotamist ette nähtud.
Teeme ettepaneku volitusnormi (-norme) kehtestades eristada kulude jaotamise norme, mille
alusel eraldatakse vahendeid, mida rahvaraamatukogud saavad igal juhul enda eelarvesse ja
toetusprogrammide (toetusmeetmete) norme, mille alusel on võimalik taotleda (KOV taotleb
vastavale raamatukogule) täiendavaid vahendeid. Kui volitusnormis on mõlemat asja
käsitletud koos ja läbisegi, siis ei ole see arusaadav, milliste põhimõtetel riik mida rahastab
(st millised kulud tagatakse igal juhul ja millised taotluse rahuldamise korral). Samuti peaks
1 Kultuuriministri 25. veebruari 1999. a määrus nr 4 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest
finantseeritavate kulude jaotamise korra kinnitamine“
3
seadusest selgelt välja tulema, milleks toetust antakse ehk toetuse tingimused, mitte ei peaks
piirduma üldise volitusnormiga nagu riigieelarve seaduses, mis on mõeldud tõesti selleks nagu
ka seletuskiri välja toob, et kui üheski eriseaduses sellist volitusnormi ei ole. RES-ga
analoogse üldise volitusnormi kehtestamisel ei ole mõtet, siis võib toetusi anda juba ka RES
alusel.
Kui raamatukogude kiirendi toetusprogramm on püsiv ja iga-aastane meede, siis tuleks see ka
seaduses eraldi ja arusaadavalt reguleerida. Näiteks on spordiseaduses eraldi reguleeritud
toetus spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile treeneri tööjõukulu katmiseks või
muinsuskaitseseaduses mälestise säilitamise toetamine. Vastava toetuse taotlemise tehnilisem
pool võib jääda määrusesse. Kindlasti tuleks toetusprogrammi puhul õigusaktis ära
reguleerida, kuidas peaks KOV toetust taotlema, kui lisaks rahvaraamatukogule soovitakse
toetust haruraamatukogu või filiaali tegevusele ning kuidas sellisel juhul määratakse toetuse
määr ja osakaal (rakendusakti kavandi § 8). Samuti, tuleks reguleerida, kuidas taotletakse
toetust mitme KOV üleselt – kuidas siis arvestatakse omafinantseeringut, määrasid ja osakaale
ning kuidas sellisel juhul toimub aruandlus ja vastutuse jagamine.
7. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse RaRS § 10 lõikega 5, milles tehakse viide sama paragrahvi
lõikes 4 nimetatud otsustele. Lõikes 4 ei ole nimetatud otsuseid, vaid selles on volitusnorm
määruse kehtestamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile toetuse määramiseks ja
kasutamiseks, aga ka kulude jaotamiseks. Ei ole vist mõeldud, et lõikes 4 nimetatud ministri
komisjon hakkab jagama ka riigieelarves raamatukogudele ette nähtud vahendeid, mille
jagamiseks on kord olemas.
8. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse RaRS §-ga¹ 10 halduskoostööga rahvaraamatukogu
ülesannete täitmisel. Selle paragrahvi pealkiri on eksitav, kuna siin ei ole mõeldud, et avalik-
õiguslik juriidiline isik, MTÜ või KOV võtaks üle rahvaraamatukogu ülesanded. Paragrahvi
lõikes 1 viidatakse § 10 lõike 3 punktis 5 sätestatud toetusprogrammile. Selles sättes aga
toetusprogrammi ei ole toodud. Samuti ei mõista me, kuidas haldusülesande täitjaks saaks olla
KOV, kui ka toetuse saaja on KOV.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Marge Kaskpeit 611 3611
[email protected]
Sulev Liivik 611 3417
[email protected]
Silver Salla 58 504 107
[email protected]
Mikk Lõhmus 611 3183
[email protected]
4