dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Rahvaraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu

Rahandusministeerium · 6. oktoober 2022
Viit
1.1-11/7677-2
Registreeritud
6. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kultuuriministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Marge Kaskpeit (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-117677-2 06.10.2022 Väljaminev kiri.asice451 KB

Sisu (failidest)

Kultuuriministeerium Teie 22.09.2022 nr 1-11/1644- [email protected] 1;KUM/22-1120/-1K Meie 06.10.2022 nr 1.1-11/7677-2 Rahvaraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud proua minister Rahandusministeerium ei kooskõlasta rahvaraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu), kuna seadus üldisemalt vajab riigieelarve põhimõtetega kooskõlla viimist. Konkreetsemad märkused esitame allpool. Me ei leia, et oleks põhjendatud eelnõule väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamata jätmine. Seletuskirjas on toodud VTK mitte kooskõlastamise põhjustena küsimuste kiireloomulisus ning õigustus, et eelnõuga ei looda negatiivse mõjuga piiranguid. Esiteks, ei ole aru saada, milles seisneb eelnõu kiireloomulisus, kui peamine eelnõu eesmärk on tänapäevaste ja uuenduslike lahenduste ja toetuse andmise võimaldamine. Sellised vajadused ei ole tekkinud üleöö. Teiseks, Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) ei näe VTK koostamata jätmise alusena põhjendust, et eelnõuga ei looda negatiivse mõjuga piiranguid. Leiame, et paljud probleemid, mida me eelnõu puhul näeme, oleks saanud ära lahendada VTK tasandil. Rahvaraamatukogu seadus (edaspidi RaRS) on vastu võetud 1998. aastal ning sellest ajast kehtivad ka rahvaraamatukogude finantseerimist puudutavad sätted (§ 10). Riigieelarve valdkonnas on selle aja jooksul toimunud mitu suuremat reformi ning sellega seoses vajaks muutmist ka RaRS. Eelnõuga välja pakutud muudatused ei ole piisavad. Oleme valmis tegema koostööd regulatsiooni kaasajastamiseks. Eelkõige võiks silmas pidada järgmist: 1.1. soovitame riigieelarvest rahvaraamatukogude finantseerimine korraldada valemipõhiselt riigieelarve seaduse § 48 toetusfondi osana. Eriti puudutab see RaRS § 10 lõikes 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud kulusid; 1.2. toetuste eraldamiseks toetusvoorude raames tuleks kehtestada eraldi konkreetsed toetust (toetusprogramme) puudutavad sätted. Kuna RaRS reguleerib rahvaraamatukogudesse puutuvat ja mitte raamatukogudesse üldiselt, siis saab ka toetusprogramm puudutada vaid rahvaraamatukogusid. Meie hinnangul on küsitav, kas ilma seaduse reguleerimisala laiendamata sobiksid sellesse seadusesse või seaduse alusel antavasse rakendusakti kõikide raamatukogude, hoolimata tegutsemise juriidilisest vormist, tegevust puudutavad sätted. Seni, kuni toetusmeetme kehtestamiseks ei ole RaRS-s alust, on meede võimalik kehtestada riigieelarve seaduse (edaspidi RES) § 53¹ alusel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Esitame eelnõu kohta järgmised märkused: 1. Eelnõu punkt 1 – RaRS § 10 lõikesse 1 lisatakse, et rahvaraamatukogu finantseeritakse mh toetustest. Seletuskirjas on selgitatud, et võimalikuks rahastamise allikaks lisatakse toetused, nendeks võivad mh olla ka EL struktuurifondide vahendid. Arusaamatuks jääb, kas raamatukogudele on tekitanud probleeme, et finantseerimise allikana ei ole nimetatud toetusi. EL struktuurifondide vahendid on juba 10 aastat riigieelarve osa ning neid eraldatakse läbi riigieelarve. Tavaliselt antaksegi toetusi kas kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) eelarvest (juba sisaldub RaRS § 10 lõike 1punktis 1) või riigieelarvest (juba sisaldub RaRS § 10 lõike 1 punktis 2). Lisaks on see, kes taotleb toetusi riigieelarvest KOV, mitte KOVi asutus. EL struktuurifondide puhul on ka eriseadused, mis reguleerivad nendest vahendite eraldamist. Seega ei ole vaja § 10 lõikesse 1 lisada toetusi. 2. Eelnõu punkt 2 – RaRS § 10 lõikes 2 on loetletud, mida kohalik omavalitsus tagab. Sinna soovitakse lisada (üldistatult), et kohalik omavalitsus tagab muud kulud ning nende eraldamiseks soovitakse anda volitusnormi KOV-le määruse kehtestamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarves (volikogus vastu võetud eelarve) on rahvaraamatukogu tegevuseks vajalikud kulud suure üldistusega. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 21 lõike 1 kohaselt kehtestab KOV finantsjuhtimise korra, milles näeb ette eelarve liigendamise ehk asutuste, sh raamatukogu alaeelarvete koostamise põhimõtted. Seega ei ole vaja eraldi korda rahvaraamatukogu kulude alaeelarve koostamiseks. Et vältida arusaama, et KOV-de rahastus rahvaraamatukogule põhineb ainult RaRS § 10 lõikes 2 toodud loetelul ja KOV ei või muuks otstarbeks rahvaraamatukogule eelarvest vahendeid eraldada, võib lisada RaRS § 10 lõike 2 sissejuhatavasse lauseossa „Kohalik omavalitsus tagab vähemalt:“. Siis on selge, et rahastuse seaduses toodud miinimum peab olema kaetud, kuid välistatud pole vajadusel ka muude kulude katmine. 3. Eelnõu punktiga 3 lisatakse RaRS § 10 lõikesse 3 punkt 5, täiendades riigieelarvest finantseeritavate kulude loetelu rahvaraamatukogu tänapäevaste ja uuenduslike lahenduste loomisega. Seletuskirja kohaselt on tegemist nö raamatukogude kiirendi meetmega, milles vahendeid jagatakse toetusmeetme kaudu. Toetusmeetmeid on RaRS § 10 lõike 4 volitusnormi alusel kehtestatud määruses käsitletud RaRS § 10 lõikes 3 nimetatud riiklike programmidena. Ja ka eelnõu seletuskirjale lisatud rakendusakti kavandis on nimetatud seda programmiks „Raamatukogude kiirendi“. Seega jääb arusaamatuks, miks ei võiks ka seda programmi lugeda programmiks RaRS § 10 lõike 3 punkti 2 all nagu on näiteks programm „Raamatukogude arendamine“ praegu, vaid seda tuleb eraldi sama lõike punktis 5 ja lisatavas lõikes 3¹ käsitleda. Selguse mõttes täpsustame ka, et RaRS § 10 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas kasutatud sõnu „toetusena riigieelarvest“ tuleb mõelda kui riigieelarvest eraldatavaid vahendeid (mitte toetusmeetmeid). Üldiselt käib KOVide finantseerimine riigieelarvest käib läbi toetuste (eelarve tehniline termin) vastavalt riigieelarve seaduse § 46 lõikele 1. Sõna „toetus“ kasutatakse ka toetusmeetme (toetusprogrammi) tähenduses, kuid selle andmist reguleerivad eriseadused või RES § 53¹. 4. Eelnõu punktis 4, millega täiendatakse RaRS § 10 lõikega 3¹, täpsustakse milleks riik rahvaraamatukogudele täpsemalt vahendeid annab seoses tänapäevaste ja uuenduslike lahendustega. Loetelu sisaldab praktiliselt kogu raamatukogu tegevuse nimekirja. Sellisel 2 juhul jääb arusaamatuks, kas riik tahab KOVi raamatukogud võtta tervikuna riigieelarve finantseerimisele. Kui sellist soovi ei ole, siis missugustel põhjustel on vaja rakendada sedavõrd laia kasutusotstarbega eraldi riiklikku rahastamismeedet. Pakutud sõnastuses sihtotstarbeline toetus võtab KOVilt kui raamatukogu pidajalt igasuguse võimaluse ja rolli oma allasutust juhtida. Kui Kultuuriministeeriumil on soov KOVe toetada raamatukoguteenuse paremaks muutmiseks, tuleks anda vahendid KOVide tulubaasi. Arusaamatu on, miks ühe KOV erinevate asutuste vaheline suhtlus, nt raamatukogud ja üldhariduskoolid või raamatukogud ja noortekeskused, peaksid olema riigi rahastusel. 5. RaRS § 10 lõike 3¹ kohaselt finantseeritakse ka raamatukogude regionaalpoliitikat edendavaid tegevusi. Kas raamatukogud edendavad ja kujundavad regionaalpoliitikat? Tulenevalt ATS § 7 lõike 3 punktist 8 on poliitikat kujundavate otsuste sisuline ettevalmistamine või rakendamine avaliku võimu teostamine. Raamatukogud on KOV allasutustest teenuse osutajad, mitte ametiasutused ja selle eelnõuga nendeks ka ei saa. Samuti on seletuskirjas märgitud, et raamatukogu ülesandeks on mh toetada elanikkonna osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes … rahvaraamatukogu on sageli inimese lähim tee oma riigini .. rahvaraamatukogude võrk tagab riigiteenuste kättesaadavuse igal ajal … rahastada rahvaraamatukogu kaasaegsete ja uuenduslike lahenduste loomist, milleks on eelkõige elanikkonna aktiivse osaluse toetamine osalemaks riigielus. Seletuskirjas ei ole täpsustatud, milliseid riigiteenuseid rahvaraamatukogud hakkavad KOV asutusena pakkuma või kuidas toimub osalemine riigielus. Võrdluseks – riigimajades on selleks peamiselt erinevate riigiasutuste pakutavad juba olemasolevad teenused. Kaugtöökohtade osas näeme reaalsest statistikast, et nende kasutus ei ole nii rohke, et selleks veel täiendavaid kohti oleks vaja juurde teha. Seega jääb küsimus – millised on need uued avalikud teenused, mille osutamist riik hakkab toetama. Lihtsalt ruumi pakkumine, kus saavad huviringid koos käia või kus inimesed saavad arvutivõrgus e-teenuseid kasutada, ei anna veel riigipoolse avaliku teenuse mõõtu välja. 6. Eelnõu punkt 5 – RaRS § 10 lõikes 4 toodud volitusnormi alusel jaotatakse määrusega riigieelarvest raamatukogudele ette nähtud vahendid KOV asutuste – rahvaraamatukogude vahel. Eelnõuga soovitakse lisada volitusnormi viide lisatavale lõikele 3¹ (sisuliselt raamatukogude kiirendi meede) ja lisada riigieelarvest rahvaraamatukogudele eraldatavate vahendite jaotamise korrale lisaks toetuste taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ja korra ja ulatuse. Toetusprogrammist raha eraldamiseks taotlusvoorude korraldamine ja toetuse saajate ringi laienemine avalik-õiguslike juriidiliste isikute, MTÜ-de ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutuste näol on tekkinud kultuuriministri rakendusakti 2015. aastal kehtestatud määrusega. Enne seda kehtinud 1999. aastal vastu võetud määruses1 ei olnud taotlusvoorudega raha jaotamist ette nähtud. Teeme ettepaneku volitusnormi (-norme) kehtestades eristada kulude jaotamise norme, mille alusel eraldatakse vahendeid, mida rahvaraamatukogud saavad igal juhul enda eelarvesse ja toetusprogrammide (toetusmeetmete) norme, mille alusel on võimalik taotleda (KOV taotleb vastavale raamatukogule) täiendavaid vahendeid. Kui volitusnormis on mõlemat asja käsitletud koos ja läbisegi, siis ei ole see arusaadav, milliste põhimõtetel riik mida rahastab (st millised kulud tagatakse igal juhul ja millised taotluse rahuldamise korral). Samuti peaks 1 Kultuuriministri 25. veebruari 1999. a määrus nr 4 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise korra kinnitamine“ 3 seadusest selgelt välja tulema, milleks toetust antakse ehk toetuse tingimused, mitte ei peaks piirduma üldise volitusnormiga nagu riigieelarve seaduses, mis on mõeldud tõesti selleks nagu ka seletuskiri välja toob, et kui üheski eriseaduses sellist volitusnormi ei ole. RES-ga analoogse üldise volitusnormi kehtestamisel ei ole mõtet, siis võib toetusi anda juba ka RES alusel. Kui raamatukogude kiirendi toetusprogramm on püsiv ja iga-aastane meede, siis tuleks see ka seaduses eraldi ja arusaadavalt reguleerida. Näiteks on spordiseaduses eraldi reguleeritud toetus spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile treeneri tööjõukulu katmiseks või muinsuskaitseseaduses mälestise säilitamise toetamine. Vastava toetuse taotlemise tehnilisem pool võib jääda määrusesse. Kindlasti tuleks toetusprogrammi puhul õigusaktis ära reguleerida, kuidas peaks KOV toetust taotlema, kui lisaks rahvaraamatukogule soovitakse toetust haruraamatukogu või filiaali tegevusele ning kuidas sellisel juhul määratakse toetuse määr ja osakaal (rakendusakti kavandi § 8). Samuti, tuleks reguleerida, kuidas taotletakse toetust mitme KOV üleselt – kuidas siis arvestatakse omafinantseeringut, määrasid ja osakaale ning kuidas sellisel juhul toimub aruandlus ja vastutuse jagamine. 7. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse RaRS § 10 lõikega 5, milles tehakse viide sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsustele. Lõikes 4 ei ole nimetatud otsuseid, vaid selles on volitusnorm määruse kehtestamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile toetuse määramiseks ja kasutamiseks, aga ka kulude jaotamiseks. Ei ole vist mõeldud, et lõikes 4 nimetatud ministri komisjon hakkab jagama ka riigieelarves raamatukogudele ette nähtud vahendeid, mille jagamiseks on kord olemas. 8. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse RaRS §-ga¹ 10 halduskoostööga rahvaraamatukogu ülesannete täitmisel. Selle paragrahvi pealkiri on eksitav, kuna siin ei ole mõeldud, et avalik- õiguslik juriidiline isik, MTÜ või KOV võtaks üle rahvaraamatukogu ülesanded. Paragrahvi lõikes 1 viidatakse § 10 lõike 3 punktis 5 sätestatud toetusprogrammile. Selles sättes aga toetusprogrammi ei ole toodud. Samuti ei mõista me, kuidas haldusülesande täitjaks saaks olla KOV, kui ka toetuse saaja on KOV. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Marge Kaskpeit 611 3611 [email protected] Sulev Liivik 611 3417 [email protected] Silver Salla 58 504 107 [email protected] Mikk Lõhmus 611 3183 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel