dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine Edise tee 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise osas

Rahandusministeerium · 5. oktoober 2022
Viit
15-3/8006-1
Registreeritud
5. oktoober 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Jõhvi Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Tiit Toos (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
4. november 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf68 KB
  • 📎EELNÕU_Edise tee 49 kinnistu ... ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja ksh mittealgatamine.pdf114 KB
  • 📎image001.jpg
  • 📎Lisa 1. KSH eelhinnang.pdf1335 KB
  • 📎Seisukoha_kysimine.asice78 KB

Sisu (failidest)

JÕHVI VALLAVALITSUS Keskkonnaamet Põhja regioon [email protected] Maa-amet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Terviseamet [email protected] Päästeamet [email protected] 05.10.2022 nr 7-1.3/659-33 Seisukoha küsimine Jõhvi Vallavalitsuse korralduse „Edise tee 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu …. ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu osas Otsus Edise tee 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise osas oli tehtud Jõhvi Vallavalitsuse 28.04.2021 korraldusega nr 3011. Kuna DP algatamise etapis puudusid täpsemad andmed ja asjaolud planeeritava tegevuse osas, Jõhvi Vallavalitsus on koostanud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu peale DP seletuskirja eelnõu valmimist. Käesolevaga edastame Teile seisukoha võtmiseks Edise tee 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga. Juhime tähelepanu, et tuginedes haldusmenetluse seaduse § 5 lõikele 2 lõplik otsus keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise üle tehakse koos DP kehtestamise/kehtestamata jätmise otsusega. Käesolevaga soovime teada Teie arvamust Edise tee 49 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise (vt lisa 3) osas. Palume vastata 30 kalendripäeva jooksul. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Svetlana Jürgens keskkonnaspetsialist tel: 5854 4571 [email protected] Lisad: 1. Korralduse „Edise tee 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu …. ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu 2. KSH eelhinnang Kooli 2 tel 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025 41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006 Registrikood 75033483 www.johvi.ee Saatja: Svetlana Jürgens <[email protected]> Saadetud: 05.10.2022 15:27 Adressaat: info keskkonnaamet ee <[email protected]>; maaamet maaamet ee <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Seisukoha küsimine Edise tee 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise osas Tere! Käesolevaga edastame Teile kiri nr 7-1.3/659-33 Lugupidamisega Svetlana Jürgens Keskkonnaspetsialist Jõhvi Vallavalitsus &#43;372 336 3772 &#43;372 5854 4571 Kooli 2 Jõhvi 41595 JÕHVI VALLAVALITSUS KORRALDUS (EELNÕU) Jõhvis . …. … nr 0000 Edise tee 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu …. ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 punkti 2, planeerimisseaduse § 139 lõike 1, Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Jõhvi vallas” § 3 punkti 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 1 ning lähtudes eelhinnangust Jõhvi Vallavalitsus annab korralduse: 1. ……. 1.1 Planeeritav maa-ala hõlmab Edise tee 49 maaüksust (katastriüksuse tunnus 25201:005:0380, maatulundusmaa, pindala 3,25 ha) ja osaliselt Edise tee T3 maaüksust (25201:005:0323, transpordimaa). Edise tee 49 kinnistu idaosas Edise tee ääres asub üksikelamu koos kahe kõrvalhoonega u 2000 m² suurusel õuealal. Ülejäänud kinnistu on üksikute lehtpuudega rohumaa. Maapind on ühtlase kaldega ida suunas – madalaim koht on olemasoleva elamukompleksi ümbruses kõrgusega kuni 63.70, mis on ligi 80 cm madalamal kui kinnistu läänenurk kõrgusega 64.50. Planeeritav maa-ala piirneb kirdest Edise tee 51 (25201:005:0103, elamumaa, pindala 10365 m²), kagust Mäe (25201:005:0229, maatulundusmaa, pindala 3,45 ha), Edise tee 48/Kalle (25201:005:0370, maatulundusmaa, pindala 2,95 ha), edelast Edise tee 47 (25101:001:0436, elamumaa, pindala 7726 m²), Edise tee 47a (25101:001:0437, maatulundusmaa, pindala 2,51 ha) ja loodest Arupõllu (25201:005:0278, maatulundusmaa, pindala 29,90 ha) maaüksusega. Planeeringuala asub Jõhvi linnast loodes – kesklinnani on umbes 2 km ning linnapiirini 0,5 km. Krunt paikneb väärtusliku maastiku alal, seetõttu on üldplaneeringus vähimaks pereelamumaa krundi lubatud suuruseks 2400 m2 , soovitatav on 5000 m2 . Planeeringuala asub Edise tee ääres, mis on ühenduses Jõhvi linna ja Tallinn-Narva põhimaanteega nr 1 (rahvusvahelise tähistusega E20). Põhimaantee asub kinnistust 280 m kirde suunas. Edise teelt maanteele saab Mäe (tee nr 1393) ja Jõhvi kalmistu tee (1392) kaudu. Lähim bussipeatus asub u 1 km kaugusel Jõhvi linnas. Planeeringualal puudub otsene ühendus kergliiklusteega, kuna Edise tee on vähese liiklusintensiivsusega külasisene tee. Kergliiklustee asub 300 m kaugusel Tallinn-Narva maantee ääres. 1.3 Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda võimalusi Edise tee 49 (katastrinumber 25201:005:0380) kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks maatulundusmaast elamu- ja transpordimaaks. Edise tee 49 kinnistu on kavas jaotada üheteistkümneks üksik- ja kaksikelamu, üheks transpordimaa ja üheks tootmismaa krundiks. 1.4 Koostatava detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas Jõhvi valla üldplaneeringuga (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127). Kehtiva Jõhvi valla üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala pereelamu maale. 2. Mitte algatada Edise tee 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegilist hindamist järgmistel põhjustel: 2.1 Planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõiges 1. Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 6 punkti 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda käesolevas määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine. 2.2 Lähtudes eelhinnangust ja arvestades kavandatud tegevuse mahtu ja iseloomu ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja elurajooni sihipärase kasutamisega seonduvat olulist negatiivset keskkonnamõju. 2.3 KeHJS § 33 lõike 2 alusel nimetatud strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJSe § 33 lõigetest 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta küsitud … kirjaga nr … arvamust Keskkonnaametilt. Keskkonnaamet esitas oma seisukoha ja märkused XX.XX.2022 kirjaga nr X- X/XX/XXX-X. Tuginedes Jõhvi Vallavalitsusele teadaolevale informatsioonile, KSH eelhinnangule (lisa 3) ning Keskkonnaameti seisukohale, võib järeldada, ….. 3. Detailplaneeringu koostamise korraldaja ja kehtestaja on Jõhvi Vallavalitsus (aadress: Jõhvi linn, Kooli tn 2). 4. Teatada detailplaneeringu algatamisest: 4.1 ajalehtedes Põhjarannik ning Jõhvi Teataja; 4.2 Ametlikes Teadaannetes; 4.3 Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel; 4.4 Rahandusministeeriumile; 4.5 Koostöötegijatele ja puudutatud isikutele. 5. Otsusega võib tutvuda ….. 6. Korraldus jõustub asjaosalistele teatavakstegemisest. 7. Käesoleva korralduse peale võib esitada vaide Jõhvi Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale halduskohtu menetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva korralduse teadasaamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast korraldusest teada saama. Maris Toomel Vallavanem Aksana Pungas Vallasekretär Edise tee 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 1. Õiguslik alus Eelhindamise kohustus tuleneb vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 13 punkti 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine. Otsustaja peab vajalikuks eelhinnangu andmine, kuna antud maa-alal planeeritakse elurajoon. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö eesmärgiks on välja selgitada detailplaneeringu elluviimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus. 2. Sissejuhatus KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Arvesse on võetud detailplaneeringu seletuskiri ja sellele kuuluvad dokumendid ning avalikult kasutatavad materjalid. Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Töö tulemusena selgitati välja, kas enne Edise tee 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP) kehtestamist on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb küsida DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt, vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6. 3. Üldinfo 3.1 Detailplaneeringu vajadus Planeeringuala asub Jõhvi vallas Edise külas Jõhvi kesklinnast umbes 2 km kaugusel ja hõlmab 3,4 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda võimalusi Edise tee 49 (katastrinumber 1 25201:005:0380) kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks maatulundusmaast elamu- ja transpordimaaks. 3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus Planeeritav maa-ala hõlmab Edise tee 49 maaüksust (katastriüksuse tunnus 25201:005:0380, maatulundusmaa, pindala 3,25 ha) ja osaliselt Edise tee T3 maaüksust (25201:005:0323, transpordimaa). Edise tee 49 kinnistu idaosas Edise tee ääres asub üksikelamu koos kahe kõrvalhoonega u 2000 m² suurusel õuealal. Ülejäänud kinnistu on üksikute lehtpuudega rohumaa. Maapind on ühtlase kaldega ida suunas – madalaim koht on olemasoleva elamukompleksi ümbruses kõrgusega kuni 63.70, mis on ligi 80 cm madalamal kui kinnistu läänenurk kõrgusega 64.50. Planeeritav maa-ala piirneb kirdest Edise tee 51 (25201:005:0103, elamumaa, pindala 10365 m²), kagust Mäe (25201:005:0229, maatulundusmaa, pindala 3,45 ha), Edise tee 48/Kalle (25201:005:0370, maatulundusmaa, pindala 2,95 ha), edelast Edise tee 47 (25101:001:0436, elamumaa, pindala 7726 m²), Edise tee 47a (25101:001:0437, maatulundusmaa, pindala 2,51 ha) ja loodest Arupõllu (25201:005:0278, maatulundusmaa, pindala 29,90 ha) maaüksusega. Planeeringuala asub Jõhvi linnast loodes – kesklinnani on umbes 2 km ning linnapiirini 0,5 km. Krunt paikneb väärtusliku maastiku alal, seetõttu on üldplaneeringus vähimaks pereelamumaa krundi lubatud suuruseks 2400 m2 , soovitatav on 5000 m2 . Planeeringuala asub Edise tee ääres, mis on ühenduses Jõhvi linna ja Tallinn-Narva põhimaanteega nr 1 (rahvusvahelise tähistusega E20). Põhimaantee asub kinnistust 280 m kirde suunas. Edise teelt maanteele saab Mäe (tee nr 1393) ja Jõhvi kalmistu tee (1392) kaudu. Lähim bussipeatus asub u 1 km kaugusel Jõhvi linnas. Planeeringualal puudub otsene ühendus kergliiklusteega, kuna Edise tee on vähese liiklusintensiivsusega külasisene tee. Kergliiklustee asub 300 m kaugusel Tallinn-Narva maantee ääres. Joonis 1. Planeeringuala asukoha plaan Tegemist on looduskauni kohaga, mis loob võimaluse kvaliteetse eluruumi loomiseks ning sobib elamuehituseks. Kehtivas üldplaneeringus on soovituslik krundi suurus 5000 m2 , vähim ehitamise õigust tagava krundi suurus on 2400 m2 . Tegemist on linnalähedase piirkonnaga, kus on optimaalne moodustada väiksemaid krunte, mis saavad rajatavaid tehnovõrke kasutada suurema efektiivsusega ning hõivavad sama suure hulga inimeste majutamisel vähem põllumajandusmaad. Seepärast on 2 planeeringulahenduses jäädud 2450…3110 m2 suuruste ehituskruntide juurde. Elamumaa sihtotstarvet on kavandatud kehtivas üldplaneeringus, mistõttu on tegemist üldplaneeringu elluviimisega. Edise tee 49 kinnistu on kavas jaotada üheteistkümneks üksik- ja kaksikelamu, üheks transpordimaa ja üheks tootmismaa krundiks. Rida- ja korterelamute püstitamine ei ole lubatud. Planeeritud krundipiirid, pindala ja kasutamise sihtotstarbed on esitatud joonisel 2. Joonis 2. Planeeritava maa-ala põhijoonis 3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus Kehtiva Jõhvi valla üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala pereelamu maale. Pereelamu maal on lubatud kuni 2-korruselised elamud, milleks on ühepereelamu, mitmepereelamu (paarismaja, ridaelamu, mitme korteriga kaasomandis oleval kinnistul paiknev elamu) ning garaažid. Planeeritud elamukruntidele on lubatud ehitada üks elamu ning kuni kaks abihoonet. Elamu lubatud kõrgus on kuni 8 m olemasolevast maapinnast. Kruntide suurim täisehituse osakaal on 11-14% ja suurim lubatud ehitisalune pind on 350 m2 . Suurim lubatud korruselisus on kaks. Pos 6 on transpordimaa, kuhu ei ole lubatud hooneid ehitada. Transpordimaale on lubatud rajada teid, tehnovõrke ja haljastust. 4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele Jõhvi valla üldplaneering (2013). Detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas Jõhvi valla üldplaneeringuga (kehtestatud Jõhvi vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127). Üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala maakasutuse sihtotstarve pereelamumaa (EP). Jõhvi valla arengukavaga 2022-2030 seatud üldiste põhimõtete ja strateegiliste eesmärkidega kavandatav tegevus vastuollu ei lähe. 3 5. Mõjutava keskkonna kirjeldus Tegemist on linnalähedase piirkonnaga. Krunt paikneb väärtusliku maastiku alal. 5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus Edise tee 49 kinnistu idaosas Edise tee ääres asub üksikelamu koos kahe kõrvalhoonega u 2000 m² suurusel õuealal. Ülejäänud kinnistu on üksikute lehtpuudega rohumaa. Informatsioon jääkreostuse osas puudub. 5.2 Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitsus Kvaternaari ajastul ladestunud pinnakatte geneetilised settetüübid. Tehnogeensed setted: täitepinnas, aheraine. Soosetted: turvas. Jõesetted: veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, muda. Järvesetted: klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel, järvelubi. Meresetted: klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel. Tuulesetted: liiv. Glatsiofluviaalsed (liustikujõelised) setted: veeristik, kruus, liiv. Jääjärvelised setted: klibu, möll, saviliiv, liivsavi, savi. Moreen: liivsavi ja saviliiv kividega, rähk. Õhukese pinnakattega ala: pinnakatte paksus on < 1m. Jääjärvelised setted. Klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi. Jõhvi vald asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 3). Joonis 3. Planeeringuala põhjavee kaitstus 3.2.2 Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku. Planeeringualal puuduvad 4 looduskaitseobjektid. Lähim kaitsealuse liigi (III kategooria kaitsealune fauna – Lopinga achine (sõõrsilmik), EELIS kood KLO9200985) leiukoht asub ca 460 m kaugusel. Kavandatav tegevus ei ulatu antud leiukohani. Joonis 4. Kaitsealuse liigi leiukoht 5.3 Pärandkultuur Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid. 5.4 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid Planeeritav maa-ala asub altkaevandatud alal. Alale ulatuvad kahte puurkaevude sanitaarkaitsealad ja elektripaigaldise kaitsevöönd. 6. Võimalikud keskkonnamõjud Antud detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud peamiselt ehitustöödega (müra, vibratsioon, tolm). Ehitamisega seotud negatiivsed keskkonnamõjud on lokaalsed ja lühiajalised. Samas keskkonnamõjud võivad esineda peale planeeringu elluviimist. 6.1 Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused Tegemist on linnalähedase piirkonnaga. Krunt paikneb väärtusliku maastiku alal. Lähtudes kehtivast valla üldplaneeringust on Edise külas hoone(te) ehitamisõigust tagav krundi miinimumsuurus elamualal- 2000 m2. Vältimaks Edise küla linnastumist võttis Jõhvi Vallavalitsus 15. jaanuari 2013 korraldusega nr 3070 seisukoha Jõhvi valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta, milles nõustus määrata Edise külas Järve-Edise-Peri väärtuslikul maastikul ehitamise õigust tagava krundi miinimumsuuruseks 2400 m2 ning soovituslikuks elamukrundi suuruseks 5000 m2. Jõhvi valla Edise küla Edise tee 49 kinnistu ja lähiala planeeringu lahenduses jäädud 2450…3110 m2 suuruste ehituskruntide juurde. Tegemist on linnalähedase piirkonnaga, kus on optimaalne moodustada väiksemaid krunte, mis saavad rajatavaid tehnovõrke kasutada suurema efektiivsusega ning hõivavad sama suure hulga inimeste majutamisel vähem põllumajandusmaad. Edise piirkonnas paiknevad enamasti maatulundusmaa ja olemasolevate teede ääres väiksemad elamumaa sihtotstarbega krundid. Olemasolevate elamumaa kruntide suurused algavad just 2400 m2- st. Detailplaneeringu lahenduse 5 kohaselt planeeritud elamukruntidele on lubatud ehitada üks elamu ning kuni kaks abihoonet. Elamu lubatud kõrgus on kuni 8 m ning suurim lubatud korruselisus on kaks (võiks olla ka üks). Piirkonnas parema privaatsuse tagamiseks võib vähendada hoonestusala ulatust ning tõmmata hoonestusala eelkõige kavandatava teenindustee äärde (praegu ulatub hoonestusala ka kruntide tagumisse otsa). Samuti saab seada nõude välimisele piirile kõrghaljastuse või põõsastiku istutamiseks. Nende tingimuste täitmise korral ei avalda uute elamukruntide rajamine otsest olulist mõju olemasolevatele läheduses paiknevatele elamutele ega piirkonnale tervikuna. Jõhvi Vallavalitsuse hinnangul ei ole selliste omadustega hooned niivõrd suuremahulised, et nõuda planeeringulahenduses 5000-10000 m2 kruntide moodustamist. Eeltoodust lähtudes on Jõhvi Vallavalitsus arvamusel, et koostatav detailplaneering on kooskõlas valla arenguvisioonidega, arvestab olemasolevat maakasutust ning järgib piirkonnale omast asutusstruktuuri, mistõttu ei ole põhjendatud määrata minimaalseks elamumaa krundi suuruseks 5000 m2 , seda enam 10000 m2. Ehitustingimused altkaevandatud aladel Kaevandamisaladele ehitamisel seostuvad riskid maapinna stabiilsusega. Maapinna stabiilsus kaevandatud alal võib olla mitmekesine, olenevalt kasutatud kaevandusvõtetest ja kaevanduse sügavusest. Mäetööde võimaliku jääkmõju välistamiseks ehitusobjekt projekteerida vajalike kaitsemeetmetega, mis välistaksid mäetööde võimaliku jääkmõju objektidele ja mis hoiaksid ära ehituskonstruktsioonide purunemise maapinna võimaliku varisemise, vajumise või nihkumise tagajärjel. Kaevandus on juba aastakümneid suletud, kuid kogu mäetööde mõju ei pruugi avalduda kaevandamise ajal, vaid võib ilmneda ka hiljem. Eestis on kunagiste mäetööde sagedaseks ilminguks ootamatult tekkivad varinguaugud. Hiline mõju ei ole mäetehniliselt ette nähtav, enamasti ka mitte prognoositav. Projekteerimise käigus tuleb läbi viia maa-ala ehitusgeoloogiline uuring ja analüüs, mille käigus pakutakse välja vundamendi tüüp ja antakse lahendused veel säilinud kaeveõõnte täitmiseks või sundvaristamiseks. Ehitiste ja inimtegevuse koormuse suurenemine võib põhjustada maa vajumise. Inimeste, vara ja keskkonna kaitseks tuleb ehitusprojektides näha ette meetmed tõenäoliste ohtude (vajumiste, maalihete, langatuste jms) ennetamiseks ja vältimiseks. 6.2 Mõju pinnasele On ette näha, et ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude ja teede rajamine). Kaevanditest väljastatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Kaevise kasutamine ja bilanss esitatakse ehitusprojektiga. Kaevetöödest ülejääva kaevise kasutamiseks planeeringualast väljaspool, tuleb esitada taotlus Keskkonnaametile ja saada vastav luba. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne. Elamurajooni kasutusajal puudub põhjendatud eeldus saastunud pinnase tekkeks, lähtudes ka kavandatavast tegevusest. 6.3 Mõju pinna- ja põhjaveele Põhjaveehaarde projektikohane veevõtt jääb alla 10 m3 ööpäevas, selletõttu pole vajadust sanitaarkaitsealale. Puur- või salvkaevul hooldusala on 10 meetrit. Hooldusalal tuleb arvestada veeseaduses § 154 hooldusala ja tegevuse keelamine hooldusalal esitatud nõuetega. Juurdepääsukrundile on planeeritud perspektiivne ühisveevärgi toru, millega saab liituda juhul kui olemasolev ühisveevärgi torustik rekonstrueeritakse. Puurkaevu veevõtu arvestamiseks peab paigaldama veearvesti ja pidama veekulu päevikut. Juhul, kui veevõtt ületab 10m3 ööpäevas, peab taotlema vee erikasutusluba. 6 Kanalisatsioon on kavas elamurajoonis lahendada kinnistute siseste kogumismahutitega. Paigaldada on lubatud vaid sertifitseeritud reovee kogumismahuti. Nõuetekohane mahuti on veetihe ning her- meetiliselt suletud. Kogu heitvesi, mis majapidamises tekib ja mahutisse juhitakse peab sinna jääma kuni purgimiseni. Kogumismahuti asukoht tuleks valida selliselt, et tulevikus oleks võimalikult lihtne liita kinnistukanalisatsioon ühiskanalisatsiooniga, samuti peab olema tagatud purgimisauto juurde- pääs mahutile. Kogumismahuti paigaldamise, kasutusele võtmise ja hooldamise tingimused on sätes- tatud Jõhvi Vallavolikogu 21.04.2022 määruses nr 12 „Jõhvi valla reovee kohtkäitluse ja äraveo ees- kiri“. Maaküte rajamise võimalikus ja lubatavus lahendatakse projektiga. Antud lahenduse realiseerimine vajab puuraukude rajamist. Puuraukude rajamine toimub vastavalt Keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ sätestatud nõuetele. Kuna projektikohane veevõtt jääb alla 10m3 ööpäevas, ei ole oodata olulist keskkonnamõju hüdroloogilistele tingimustele. Tegevuse ekspluatatsiooniga ei kaasne heitmeid vette ega pinnasesse, mistõttu ei ole kasutusajal ette näha negatiivset mõju pinnaveele ja põhjaveele. 6.4 Mõju loodusele Planeeritava ala praegune taimkate ei ole üldiselt väärtuslike taimekooslustega, mille säilimine olemasoleval kujul oluline oleks. Ka loomastiku seisukohalt ei saa praegust planeeringuala pidada kõrge väärtusega elupaigaks. Üldplaneeringu kohaselt peab vähemalt 25% elamupiirkonna kogupindalast olema kõrghaljastatud. Kõrghaljastuse osakaal arvutatakse täiskasvanud puude võra projektsiooni osakaaluna kogu krundi pindalast. Lubatud on täiendavalt puude ja põõsaste juurdeistutamine. Planeeringualal kasvab noor ja elujõuline kõrghaljastus, mis tuleb võimalusel säilitada. Pos 2 tuleb säilitada olemasolevad puud, võimalusel säilitada olemasolevad puud ka Pos 1 krundil. Igal krundil tuleb projekteerimisel tagada, et vähemalt 25% krundi pindalast oleks kaetud kõrghaljastusega. 6.5 Mõju kultuuriväärtustele Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi. 6.6 Jäätme- ja energiamahukus Kavandatud hoonete energiamahukus ei ole suur. Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil ja osaliselt kinnistu edasisel kasutamisel. Hoonete kasutamisel vajatakse eelkõige elektrit ja vett. Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud detailplaneeringu puhul ei ole oodata jäätmete tekkimist mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekke kohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. 6.7 Riigipiiriülene mõju Piiriülest mõju elurajooni rajamisega ei kaasne. 7 6.8 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud aspektid Peamised keskkonnategurid, mis mõjutavad inimese tervist ja heaolu on õhusaaste, ebameeldiv lõhn, müra ja vibratsioon. DP ala naabrite heaolu seisukohast lähtuvalt on oluline õhusaaste ja müra temaatika. Konkreetne piirkond liigitub hajaasustuse alla, kus hetkeseisuga ei ole märgata tihedat liiklust ja müra. Tuginedes punktidele 6.10, 6.11, 6.12 ja 6.12 DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju inimese tervisele ja heaolule. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus. Visuaalsete muutuste mõju leevendusmeede: planeeringualal kasvab noor ja elujõuline kõrghaljastus, mis tuleb võimalusel säilitada; Pos 2 tuleb säilitada olemasolevad puud, võimalusel säilitada olemasolevad puud ka Pos 1 krundil; igal krundil tuleb projekteerimisel tagada, et vähemalt 25% krundi pindalast oleks kaetud kõrghaljastusega. DP lahendus võimaldab võtta ala aktiivsemasse ja eesmärgipärasesse kasutusse. Elurajooni rajamine võib mõjutada olemasolevate elanikute privaatsust, kuna kasvab piirkonna elanikute arv. Samas suureneb Jõhvi valla elanikkond, valla tulevad noored pered ja antud piirkonnas suureneb naabrivalve. 6.9 Jäätmed Planeeringu realiseerumisel suures koguses eriliigilisi tahkeid jäätmeid, mida eraldi peaks käitlema või koguma, ei teki. Ehitustegevuse käigus ja hiljem piirkonna kasutusajal tekkivate jäätmete kogumine ja äravedu toimub vastavalt kehtivale korrale, sh vastavat õigust omavate isikute poolt olemasoleva ja avaliku teedevõrgu kaudu. Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu 14.09.2017 määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”. 6.10 Õhusaastatus Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju õhusaastele. Soojavarustus on planeeritud lokaalküttega. Lubatud on kasutada elektri-, tahke-, päikese- või maakütet. Keelatud on kasutada rasket kütteõli või kivisütt. Arvestades, et tegemist on vaid üksikute majapidamiste kütmisega, siis ei ole saasteainete heitkogused märkimisväärsed. 6.11 Müra, vibratsioon Arvestades kavandatavat olukorda, siis esineb ehituse ajal peamiselt müratingimuste muutuseid (lokaalseid), kuid järgitavad on kehtivad normid. Siinkohal on arvestatud ka kasutatava tehnika ja nendele seatud normatiividega nii müra kui ka vibratsiooni osas. Kasutusaegsel perioodil ei ole ette näha müra normtasemete ületamist. Olemasolevaid regulatsioone arvestades ei saa müra ja vibratsiooni mõju pidada oluliseks. 6.12 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Lõhna reostust ei ole ette näha. Tegevuse iseloomu arvestades ei ole ette näha valgus-, soojus-, kiirgus- ning lõhnareostust, mis oleks häiriv nii hoone sees kui ka lähipiirkonnas. 6.13 Avariiolukordade esinemise võimalikkus Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tuleneva olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust. Tööde ajal kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele normatiividele ja seega on töökorras ning avariide esinemise tõenäosused on viidud miinimumini. 8 6.14 Koosmõju Detailplaneeringu realiseerimisel ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist. 7. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja elurajooni sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat negatiivset keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist; 2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju; 3) Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist; 4) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 6) Planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele; 7) Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Lähtudes eeltoodust, ei algatata Edise tee 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). 9
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →