Katri Raik
Narva Linnavalitsus Meie 05.10.2022 nr 12.2-1/7481-2
[email protected]
Riigihankelepingute sõlmimine
Austatud proua Raik
Rahandusministeeriumile on esitatud järelevalve algatamise taotlus (edaspidi:
järelevalveteade) seoses Narva Linnavalitsuse ja FocusIT OÜ vahel 2021. ja 2022. a sõlmitud
teenuse osutamise lepingutega. Järelevalveteatele on lisatud 16.06.2021, 30.08.2021 ja
24.03.2021 a sõlmitud lepingud.
Riigihangete seadus (edaspidi: RHS) § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib
juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207
sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis
viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud
järelevalvemenetlust välistavad asjaolud. Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse
alustamise esmane eeldus ajendi ja aluse olemasolu – menetluse läbiviimiseks peab olema
küllaldane alus. Ajendis (järelevalveteates) toodud väited peavad olema põhjendatud
rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad. Ent pelgalt ajendis RHS-i rikkumisele viitavate
tunnuste sedastamisest järelevalvemenetluse alustamiseks alati ei piisa, sest RHS § 206 lg-s 1
nimetatud juhtudel ei saa Rahandusministeerium juhtumipõhist järelevalvemenetlust alustada
ka siis mitte, kui esineb põhjendatud rikkumiskahtlus. Kuivõrd hankijale ettekirjutuse
tegemine on võimalik üksnes enne hanke- või raamlepingu sõlmimist (RHS § 208 lg-d 1-2),
ei ole pärast lepingu sõlmimist juhtumipõhise järelevalvemenetluse läbiviimine enam
põhjendatud ega eesmärgipärane. Lepingu sõlmimise korral on võimalikud rikkumised lõpule
viidud ja hankijale ettekirjutuse tegemine pole enam õiguslikult võimalik (vt M. Antonov.
RHS § 206 komm-d 13-14 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Kehtiv õigus ei võimalda
Rahandusministeeriumil sekkuda järelevalvemeetmega hankelepingu alusel hankija ja tema
lepingupartneri vahel tekkinud tsiviilõigussuhtesse.
Arvestades, et järelevalveteates osutatud hankija ja pakkuja vahelised hankelepingud on
sõlmitud, ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4, § 73 lg 3 p-st 1 ei saa
Rahandusministeerium alustada järelevalvemenetlust Narva Linnavalitsuse poolt FocusIT
OÜ-ga hankelepingute sõlmimiseks korraldatud riigihanke menetluste läbiviimise
õiguspärasuse kontrollimiseks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele peab Rahandusministeerium kooskõlas
RHS § 210 lg-s 1-2 sätestatuga vajalikuks edasise hankepraktika parandamise eesmärgil
selgitada järgmist.
Olles tutvunud eelnevalt nimetatud lepingutega, hankija 27.07.2022 kirjaga nr 1.27/7049-2,
riigihangete registris (edaspidi: RHR) avaldatud andmetega ning Narva Linnavalitsuse
veebilehel avaldatud hangete teabega, ilmnesid järgmised asjaolud.
1) 16.06.2021 sõlmitud hankelepingu kohaselt on lepingu ese määratud järgmiselt (p
2.1): „Hankelepingu objektiks on infoturbe juhtimisteenuse (edaspidi nimetatud
Teenus) osutamine 2020.-l1 aastal hankedokumentides sätestatud tingimustel ja
korras.“ Lepingu p 2.3 sätestab, et lepingu eesmärgiks on tagada Narva LV ametites,
osakondades ja teenistustes infoturbe nõuetekohane tase, VV 15.03.2012 määruse nr
26 „Infoturbe juhtimise süsteem“ ja Narva Linnavalitsuse 21.08.2013 määruse nr 32
„Narva Linnavalitsuse infoturbepoliitika“ täitmine. Tulenevalt lepingu p-st 2.4 osutab
töövõtja teenust 410 tundi, perioodil kuni 31.5.2022. Lepingu maksumuseks on
maksimaalselt 24 600 eurot (siin ja edaspidi on toodud käibemaksuta summad).
RHR-is ega Narva linna veebilehel2 vastavat hanketeadet ega hankelepingu sõlmimise
teadet Rahandusministeeriumile teadaolevalt avaldatud ei ole.
2) 24.03.2022 on hankija sõlminud hankelepingu, mille esemeks on (p 1.1) Narva
linnavalitsuse tööprotsesside kaardistus vastavalt töövõtja 11. märtsil 2022. aastal
esitatud pakkumisele. Sealjuures on (p 1.3) märgitud: „Käesoleva lepingu ese on
poolte vahel 16. juunil 2021 sõlmitud lepingu sisuga kooskõlas olevate samalaadsete
teenuste tellimine.“ Samas on välja toodud, et hankija juhindus RHS § 49 lg-st 5.
Lepingu maksumuseks on 27 500 eurot.
RHR-is ega Narva linna veebilehel vastavat hanketeadet ega hankelepingu sõlmimise
teadet Rahandusministeeriumile teadaolevalt avaldatud ei ole.
3) 27.07.2022 kirjas nr 1.27/7049-2 olete selgitanud, et „Nimetatud ettevõte on valitud
lepingupartneriks seetõttu, et tulenevalt varasemast ajast nendega riigihanke tulemusel
sõlmitud lepingu (09.12.2013.) täitmisest on neil olemas vajalik ülevaade
linnavalitsuse IT süsteemidest, mistõttu nad omasid/omavad Riigi Infosüsteemide
Ameti (RIA) poolt ajavahemikul 24.01.2019 – 12.05.2020 Narva linnavalitsuse suhtes
läbi viidud haldusjärelevalve raames linnavalitsusele tehtud
ettekirjutuste/hoiatuste/järelepärimiste (tehtud aastatel 2019-2021, teabevaldaja RIA,
teave tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks aastateni 2024 kuni 2026) täitmiseks
vajalikku kompetentsi.“
Rahandusministeerium selgitab, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust võib
hankija kasutada ainult RHS-is nimetatud juhtudel ning RHS-is toodud aluseid tuleb
tõlgendada kitsendavalt. RHS 49 lg 5 oli sätestatud, et teenuste või ehitustööde hankelepingu
sõlmimisel on hankijal õigus lisaks RHS § 49 lg-tes 1 ja 4 sätestatud alustele korraldada
riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui tellitakse uusi
teenuseid või ehitustöid, mis seisnevad samalt pakkujalt väljakuulutatava hankemenetluse
tulemusel kuni kolm aastat varem sõlmitud hankelepingu alusel tellitud ja esialgse projektiga
1
NB! Leping sõlmiti 16.06.2021. Võimalik, et lepingu eseme kirjelduses on tegemist kirjaveaga.
2
https://www.narva.ee/hanked
2
kooskõlas olevate samalaadsete teenuste või ehitustööde kordamises, kusjuures esialgses
hanketeates on teavitatud sellise hankelepingu tingimustest ja sõlmimise võimalusest
väljakuulutatava hankemenetluse tulemusel.3
RHS § 125 lg-st 3 tulenevalt hankijal oli õigus korraldada lihthankemenetlus
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui esines vähemalt üks RHS § 49 lg-
tes 1 ja 3–5 ning §-s 50 sätestatud alus või kui hanketeatega alustatud lihthankemenetluse
käigus ei esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimustele vastavat pakkumust või taotlust ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei
muudeta.4
Seega tulenes RHS § 49 lg-st 5, et lepingu tohib sõlmida samalt pakkujalt täiendavate teenuste
tellimiseks, kui esialgses hanketeates on antud hankes osalemisest huvitatud isikutele teada
sellise täiendava lepingu sõlmimise võimalusest.
Nagu eelnevalt on välja toodud, siis 16.06.2021 sõlmitud lepingule ei ole eelnenud hankija
poolt hanketeate avaldamist RHR-is, seega ei saanud hanketeates olla teavitatud ka
täiendavate saamalaadsete teenuste tellimise võimalusest.
Lisaks tuleb pöörata tähelepanu, et RHS § 23 lg-s 7 on sätestatud, et kui väljakuulutatavas
hankemenetluses teavitatakse hanketeates uue teenuste või ehitustööde hankelepingu
sõlmimise võimalusest väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korras RHS § 49
lg-s 5 sätestatud alustel, arvestatakse hankelepingu eeldatava maksumuse hulka sellise
täiendava hankelepingu alusel tellitavate teenuste või ehitustööde eeldatav kogumaksumus.
Eelöeldu tähendab, et kui hankija soovib jätta endale võimaluse tellida täiendavaid teenuseid
RHS § 49 lg 3 alusel, peab ta esialgset riigihanke menetlust korraldades hankelepingu
eeldatava maksumuse hulka ja sellest lähtudes lepingu sõlmimiseks menetlusreegleid valides,
arvestama juba ka tulevase täiendava teenuse maksumuse.
Antud juhul oli esialgse lepingu maksumuseks 24 600 eurot, täiendava lepingu maksumuseks
27 500 eurot, kokku seega lepingute maksumus 52 100 eurot.
Lihthanke piirmäär on teenuste tellimise korral 30 000 eurot (RHS § 14 lg 1 p 1). Kui
hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne või ületab lihthanke piirmäära, kuid on väiksem
kui riigihanke piirmäär, siis on hankija kohustatud kohaldama hankelepingu sõlmimisel RHS
3. ptk 2. jaos (RHS § 125) sätestatud korda ehk lihthankemenetluse korda (RHS § 15 lg 1).
Lihthankemenetluse võib jätta välja kuulutamata üksnes juhul kui täidetud on RHS § 125 lg-
s 3 viidatud või nimetatud alus.
27.07.2022 kirjas nr 1.27/7049-2 antud selgitustes olete viidanud 2013. a sama ettevõtjaga
sõlmitud lepingule, sealjuures ei ole antud selgitus kooskõlas 24.03.2022 sõlmitud lepingus
toodud põhjendusega, milles viidati RHS § 49 lg-le 5. Seoses sellega peame vajalikuks
rõhutada, et RHS § 49 lg 5 sätestatu kohaselt peab väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlusele eelneva hanke tulemusena olema leping sõlmitud mitte rohkem kui kolm
aastat tagasi, mistõttu viide 2013. a sõlmitud lepingule ja korraldatud riigihankele ei ole
asjakohane.
3
23.03.2022 lepingu sõlmimise ajal kehtinud RHS redaktsioon
4
Sama
3
Eelnevast lähtudes palume Narva Linnavalitsusel edasises hanketegevuses jälgida
hoolikamalt riigihanke eeldatava maksumuse reegleid. Riigihanke eeldatava maksumuse
korrektne määramine aitab vältida eksimusi menetlusreeglite valikul. Samuti palume edaspidi
igakordselt hoolikalt kaaluda, kas hanketeate avaldamata jätmine, sh väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse korraldamine, on põhjendatud ja kooskõlas RHS-is toodud
alustega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
osakonnajuhataja
Estella Põllu 611 3435
[email protected]
4