OTSUS EELNÕU Kiiu xx . xxxx 20 2 2 nr Salmistu küla Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu algatamine, keskkonnamõjude strateegilise hindamise algata mata jätmine ning lähteülesande kinnitamine Kuusalu Vallav alitsusele on laekunud taotlus Salmistu küla Mere-Peebu ( 35201:002:0 280 ) kinnistu detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringuga soovitakse kavandada ehitusõigust elamu ja abihoonete rajamiseks. Kinnistut jagada ei soovita. Juurdepääs kavandatavatele kruntidele soovitakse rajada Kuusalu-Valkla maanteelt. Transpordiamet on andnud tingimused (13.05.2022 nr 7.2-1/22/8627-2) Mere-Peebu ning Pilliroo kinnistutele ühise ristumiskoha kavandamiseks. Keskkonnaamet on andnud seisukoha (10.05.2022 nr 6-2/22/7589-2), mille kohaselt asub kinnistu põhjapoolne osa korduva üleujutusala vööndis ning kinnistu asub kogu ulatuses Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Muus keskkonnaalased kitsendused antud alal esialgsetel andmetel Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt puuduvad. Ehituskeeluvööndi vähendamise osas Keskkonnaamet seisukohti ei anna ni ng juhib tähelepanu, et kui detailplaneering algatatakse, siis tulenevalt ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemise vajadusest on tegemist valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ning sellisel juhul tuleb planeeringu algatamisel kaaluda ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust. Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt osaliselt asub Mere-Peebu kinnistu haja -asustusega alal, pers pektiivsel elamualal. Elamuala asetuse osas on detailplaneering üldplaneeringut järgiv. Üldplaneeringu muutus on tingitud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekust. Tulenevalt planeerimisseaduse paragrahvi 124 lõikest 6 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS ) § 6 lõike 2 punktist 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ paragrahvi 16 lõikest 1 peab Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu selle kohta, kas detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavasti oluline keskkonnamõju. OÜ LEMMA poolt on KSH vajalikkust hinnatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KEHJS) § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Koostatud eelhinnangu kohaselt, a rvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole koostatud eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel kaalutlustel: detai l planeer i ngu realiseerimisega kaasnev a n a ei saa ee l dada tege v usi, milleg a kaasneks keskkonnaseisund i oluli s t kah j ustumist, nä i teks negatii v set mõ j u hüdro - geo l oogilistele tin g imustele ja v eerežiimile; lähtude s p l aneerin g u a la ja selle l ä hiü m brus e keskkonnating i muste s t ja maakasutuse s t, ei ole ette n ä h a DP realiseerimise l eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas m uud olulist negatiivset keskkonnamõ j u; planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada ; detai l planeer i nguga kav a nd a tav tege v us ei kah j usta kultuur i pärand i t, ini m ese tervi s t , heaolu ega vara. Planeeritava tegevuse g a ei kaasne liikluskoormuse ja müra - ta s eme suurenemine, mi s tooks kaasa ülenormat i ivsed t a semed; detai l planeer i nguga kav a nd a tav tege v us ei kah j usta kultuur i pärand i t, ini m ese tervi s t , heaolu ega vara. Planeeritava tegevuse g a ei kaasne liikluskoormuse ja mürata s eme suurenemine, mi s tooks kaasa ülenormat i ivsed t a semed; planeeritav a tegevuseg a ei kaasne olulise l mää r al soo j use, kiir g use, val g us - reostus e ega ini m ese lõhn a taju ü l etava ebameeldiva l õhnahäirin g u teket. Detai l planeeringus ke s kkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt v õimali k p laneeringu menetluse k äigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p unktile 12. Samuti saab detailplaneeringu koosseisu s vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid. Koostatud eelhinnang on toodud käesoleva korralduse lisana . Vastavalt KeHJS paragrahv 33 lõikes 6 toodule esita s Kuusalu vallavalitsus koostatud eelnõu asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks. Rahandusministeerium esitas oma seisukoha ( xxxxx ), mille kohaselt Keskkonnaamet esitas oma seisukoha ( xxxxxxx ), mille kohaselt Transpordiamet esitas oma seisukoha ( xxxxxxx ), mille kohaselt Kuusalu vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tutvus esitatud eelnõuga xx . xx .20 2 2 koosolekul ning otsustas ….. Salmistu külavanem tutvus esitatud taotlusega ning andis seisukoha… Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kuusalu Vallavalitsus . Algatajaks ning kehtestajaks Kuusalu Vallavolikogu (aadress Mõisa tee 17 Kiiu alevik Kuusalu vald 74 604 Harjumaa;
[email protected] ; 606 6370). Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega saab tutvuda valla kodulehel www.kuusalu.ee . Lähtudes eeltoodust, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõikest 1, planeerimisseaduse paragrahvi 4, lõikest 1 ja lõikest 2, paragrahvist 12, paragrahvi 124 lõi getest 6 ja 10, paragrahvi 1 42 lõi kest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 punktist 10, paragrahvi 33 lõike 2 punkti de st 1 , 3 ja 4 , paragrahvi 35 lõikest 5 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“, paragrahvi 1 3 punktist 2 , koostatud eelhinnangust, Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001.a otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringust, ja vallavalitsuse 11 . 08 .202 2 ettepaneku algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering, Kuusalu Vallavolikogu o t s u s t a b: Algatada Salmistu küla Mere-Peebu ( 35201:002:0 280) kinnistu detailplaneering . Jätta algatamata keskkonnamõjude strateegili ne hindami ne vastavalt LEMMA OÜ koostatud eelhinnangule . Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 1 . Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest teada saamise päevast alates. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (a llkirjastatud digitaalselt ) Ulve Märtson volikogu esimees Esitaja: vallavalitsus Lisa 1 Kuusalu Vallavolikogu XXXX .202 2 .a otsusele nr SALMISTU KÜLA MERE-PEEBU KINNISTU DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE Mere-Peebu kinnistu: Kinnistu pindala: 7201 m 2 . Katastritunnus: 35201:002:0 280 . Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa. Kinnistu on hoonestamata. Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg: kolme aasta jooksul alates algatamise otsusest. I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUS Taotlus detailplaneeringu algatamiseks . Kuusalu valla üldplaneering. II DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemi ne. Mere-Peebu kinnistule elamu ja abihoone rajamiseks ehitusõiguse ning hoonestusala määramine . Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine. Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine. III ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD JA KOOSTAMISEL OLEVAD PROJEKTID Kuusalu valla üldplaneering. IV OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000. V NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD Teostada topo -geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega. Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo -geodeetiline alusplaan täpsusega M 1:500 (mitte vanem kui kaks aastat). Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo -geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse koostamist. VI NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE Detailplaneering koostada topo -geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust. Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord, säilitatav/rajatav haljastus ning anda lahendus jäätmekäitluse (kogumine, sorteerimine, äravedu ) kohta. Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale. 5. Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid andmeid: 5.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet; 5.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil; 5.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites. 6. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama Majandus- ja taristu ministri 01.10.2014 .a määrusele nr 84 „ Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ . Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad. 7.Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite ära näitamisega võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirja. 8.Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ärajuhtimine. Planeeringuga mitte halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi. 9. Detailplaneeringu seletuskirjas tuua välja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud ja neid leevendavad keskkonnatingimused. 1 0. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud halduslepingud ning notariaalsed kokkulepped. Alale rajatavad teed ning tehnovõrgud ei ole Kuusalu vallavalitsuse poolt välja ehitatavad. Teede ja tehnovõrkude üleandmine ning perspektiivne hooldamine lepitakse kokku planeeringu menetluses tingimusel, et see võib toimuda peale taristu projektikohast välja ehitamist ning kasutuslubade väljastamist. VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ Rahandusministeerium. Keskkonnaamet. Päästeameti Põhja päästekeskus. Transpordiamet. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad. 3. Planeeringualal olevate k innistu te omanik ud . 4. Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse. IX DETAILPLANEERINGU MENETLEMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise ja korraldamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise korralduse teatavaks tegemisest. Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks. 3 . Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt: Väljavõtet üldplaneeringust; Planeeritava maa-a la kontaktvööndi analüüsi; 3.3 Eskiisi seletuskirja koos põhjendustega üldplaneeringu muutmiseks ; 3 .4 Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust, põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust. 4. Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu. ee . 5. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmise ks esitatud planeering peab lisaks planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat materjali, kooskõlastuste koondtabelit. Väljapanekuks esitab planeerija alljärgneva detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali kokkumurdmata kujul (ühes eksemplaris). 6. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 7. Avalikul väljapanekul esitatud et tepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 8. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu kehtestamist. 9. Detailplaneering pe ab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul algatamise korraldusest arvates. Kuusalu Vallavolikogule kehtestamiseks esitatud planeering peab sisaldama: seletuskiri, koondtabel kooskõlastustega ning joonised. Eraldi kaustas esitada lisamaterjalid: vallavalitsuse detailplaneeringu menetlusdokumendid-kirjad ja koosolekute protokollid, väljavõtted maakonnalehest Sõnumitooja, Kuusalu Vallavalitsuse poolt väljastatud haldusaktid, väljavõte kehtivast üldplaneeringust, lisana koostatud eksperthinnangud, väljastatud tehnilised tingimused, detailplaneeringu koostamise ja korraldamise finantseerimise leping, ja illustreeriv materjal. 10. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele planeeringu materjalidest ühe koopiat paberkandjal ning ühe eksemplari digitaalselt. P laneeringu kaust kuulub pärast kehtestamist omanikule tagastamisele koos kehtestamise otsusega. 11.Originaalkooskõlastustega detailplaneering kuulub Kuusalu Vallavalitsuses arhiveerimisele. Lähteülesande koostas: Kadi Raudla planeeringute peaspetsialist
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 05.10.2022 07:17
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 7-1/1468-2 Seisukohtade küsimine
Kirja edastamine
Keskkonnaamet 04.10.2022 nr 7-1/1468-2
[email protected]
Rahandusministeerium
[email protected]
Transpordiamet
[email protected]
Seisukoha küsimine
Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Salmistu küla Mere-Peebu (35201:002:0280)
kinnistu detailplaneeringu algatamiseks. Taotlus sisaldab ettepanekut Läänemere ranna
ehituskeeluvööndi vähendamiseks, millest tulenevalt on tegemist üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu algatamise menetlusega. Vastavalt taotluses toodule on LEMMA OÜ poolt
koostatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnang ning koostatud detailplaneeringu
algatamise eelnõu koos lähteülesandega. Palume seisukohti detailplaneeringu algatamise ja
strateegilise keskkonnamõju hindamise vajaduse määramise osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Terje Kraanvelt
Vallavanem
Lisad: 1. Taotlus detailplaneeringu algatamiseks;
2. LEMMA OÜ koostatud eelhinnang;
2. Detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ning keskkonnamõjude
hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu.
Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586
74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank
Reg. Kood 75033496 E-post
[email protected]
Veeb http://www.kuusalu.ee
Kadi Raudla
[email protected]
Lisa 1
Kuusalu Vallavalitsuse
18.12.2019 korraldusele nr 855
TAOTLUS DETAILPLANEERINGU ALGATAMISEKS
1. TAOTLEJA ANDMED
Nimi: Egon Leego . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Aadress: Hoburaua 11, Tallinn, 13523 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
...............................................................
Telefon: +372 5048027 . . . . . . . . . . e-mail:
[email protected]. . . . . . . . . . . . . .
2. TAOTLETAVA PLANEERINGUALA ANDMED
Küla ja kinnistu nimi: Salmistu küla, Mere-Peebu. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
...............................................................
Katastriüksuse tunnus: 35201:002:0280 (uus kinnisti nr. 9107802) . . . . . . . . .
...............................................................
Kinnistu suurus: 7201 M². . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
...............................................................
Maasihtotstarve: □ maatulundusmaa □ elamumaa □ tootmismaa □ ärimaa
Olemasoleva olukorra kirjeldus: □ hoonestatud □ hoonestamata □ vundament
□ kõrghaljastus □ muu (täpsustada) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
............................................................
............................................................
............................................................
3. PLANEERINGUGA TAOTLETAV
□ Krundipiiride muutmine
□ Maa-ala kruntideks jagamine
□ Sihtotstarbe muutmine
□ Ehitusõiguse määramine/muutmine
1
Selgitus: (kavandatav sihtotstarve, uushoonestuse kirjeldus, kruntide suurus ja arv jne)
Soov muuta kinnistu elamumaaks eesmärgiga ehitada kinnistule elamu ja
kõrvalhooned. Kruntide arva ja koosseis ei muutu. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
...................................... ........................
...............................................................
Lisainformatsioon (nt kaitseala valitseja seisukoht, muu oluline info). . . . . . . . . .
...............................................................
...............................................................
4. KINNISTU OMANIKE ANDMED
Omaniku nimi ja kontaktandmed (täita juhul kui erineb taotleja andmetest). . . . . . .
...............................................................
...............................................................
5. LISANÕUDED
Taotlusele lisada lahendusskeem planeeringuga kavandatavast.
Lahendusskeem esitada krundiplaanil või aluskaardil, millel näidata
orienteeruvad hoonestusalad, kavandatav hoonete korruselisus ning vajadusel
muud hoonestuse eripära kajastavad parameetrid.
6. MÄRKUSED
Käesoleva taotluse esitamisega kinnitab taotleja, et on teadlik:
1) Planeerimisseaduse § 130 kohaselt tuleb taotlejal sõlmida kohaliku
omavalitsusega leping detailplaneeringu koostamise korraldamise
üleandmiseks ja rahastamiseks.
2) Kuusalu Vallavalitsus ei võta endale kohustusi rajada planeeritavale alale
teid ja trasse ega hüvita detailplaneeringu elluviimiseks tehtavaid
kulutusi.
3) Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb teha detailplaneeringu
kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta
möödumisel detailplaneeringu algatamisest alates. Juhul kui algatamisest
on möödunud üle kolme aasta, on kohalikul omavalitsusel õigus lõpetada
algatatud detailplaneeringu menetlus.
7. KÄESOLEVAGA KINNITAN, ET OLEN NÕUS DETAILPLANEERINGU
KOOSTAMISE FINANTSEERIMISEGA NING VASTUTAN
DETAILPLANEERINGUS TOODUD KOHUSTUSTE TÄITMISE JA ESITATUD
ANDMETE JA DOKUMENTIDE KORREKTSUSE EEST.
Nimi: Egon Leego
Isikukood/registrikood: 37202052737
Allkiri allkirjastatud digitaalselt
Kuupäev 28.03.2022
2
Kuusalu vallas Salmistu külas
Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Tallinn 2022
Kuusalu vallas Salmistu külas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Nimetus: Kuusalu vallas Salmistu külas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Töö tellija: Martin Leego
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 5139031
E-post
[email protected]
Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik
Töö versioon: 18.07.2022
2
Kuusalu vallas Salmistu külas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Sisukord
Sisukord ...................................................................................................................................... 3
Sissejuhatus................................................................................................................................ 4
1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5
2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 6
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 7
3.1 Harju Maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................. 7
3.2 Kuusalu valla üldplaneering ........................................................................................ 7
4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 10
5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 13
5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 13
5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning
bioliigilisele mitmekesisusele............................................................................................... 13
5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 13
5.4 Mõju pinna- ja põhjaveele ........................................................................................ 13
5.5 Jääkreostus ................................................................................................................ 15
5.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ............................................ 15
5.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 16
5.8 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 16
5.9 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 16
5.10 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .............................................................. 16
5.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................. 17
5.12 Muud aspektid ....................................................................................................... 17
6 Ehituskeeluvööndi vähendamise mõju rannale............................................................... 18
6.1 Rannal asuvate looduskoosluste säilimine................................................................ 18
6.2 Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine .................................................... 18
6.3 Kalda eripära arvestava asustuse suunamine ........................................................... 19
6.4 Vaba liikumise ja juurdepääsus tagamine ................................................................. 19
6.5 Kokkuvõte .................................................................................................................. 19
7 Leevendavad meetmed ................................................................................................... 20
8 Asjaomaste asutuste seisukohad ..................................................................................... 20
9 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 21
3
Kuusalu vallas Salmistu külas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg
nr 11453673) Mere-Peebu kinnistu omaniku tellimusel. Töö vastutav koostaja oli
keskkonnaekspert Mihkel Vaarik.
KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV
määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika
täpsustamine“. Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel
koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura
eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend.
Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Samuti on lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R.,
Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.
Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Kuusalu Vallavolikogu poolt
kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi
erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude
esinemise kohta.
DP algatamise kohta on eelnevalt oma seisukohad esitanud Keskkonnaamet ja
Transpordiamet.
Töö eesmärgiks oli selgitada, kas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu (DP) koostamisel on
vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine või mitte.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (antud
juhul Kuusalu Vallavolikogu, kui üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algataja).
4
Kuusalu vallas Salmistu külas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
1 Kavandatava tegevuse kirjeldus
KSH eelhinnangu koostamisel lähtuti Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu algatamise
ettepanekust. DP eskiislahendus puudub.
Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega 7201 m²
suuruse Mere-Peebu kinnistu (kat. tunnus 35201:002:0280) maakasutuse sihtotstarbe
muutmine elamumaaks ja elamukrundile ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste
määramine.
Eeldatavalt soovitakse DP-ga ehitusõigust üksikelamu ja kõrvalhoone rajamises.
Detailplaneering vastab antud asukohas Kuusalu valla üldplaneeringu kohasele maakasutuse
juhtotstarbele (perspektiivne elamumaa), aga jääb Läänemere ranna hajaasustusala
piiranguvööndisse (200 m) ja osaliselt ehituskeeluvööndisse (100 m). Kui arvestada, et rannal
metsamaal (metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses) ulatub ehituskeeluvöönd ranna
piiranguvööndi piirini, siis on kogu kinnistu ehituskeeluvööndis.
Tulenevalt EKV vähendamise taotlemise vajadusest on tegemist kehtivat Kuusalu valla
üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Üleujutatav roostik
Joonis 1. DP ala ja võimaliku hoonestusala (HA) asukoht ja kehtivad kitsendused. Allikas: Maa-amet.
5
Kuusalu vallas Salmistu külas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest
Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise
käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid
menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu
koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul
detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise
keskkonnamõjuga tegevuse alla.
Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
PlanS § 124 lõike 6 alusel on keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik § 142
nimetatud detailplaneeringu (ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu) koostamisel.
Antud juhul on tegemist kehtivat Kuusalu valla üldplaneeringut (ranna ehituskeeluvööndi
osas) muutva detailplaneeringuga.
Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata
tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega
kaasneda. Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka
asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt
KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased
asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja).
Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asutuste
hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA).
6
Kuusalu vallas Salmistu külas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
3.1 Harju Maakonnaplaneering 2030+
Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/78.
Planeeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste
määratlemine ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine.
Kehtestatud maakonnaplaneering on valdade ja linnade üldplaneeringute koostamise
aluseks.
Planeeringus on rõhutatud, et Harju maakond piirneb põhjast Soome lahega, mistõttu on
oluline osa maakonna asustusest seotud rannikualaga. Piirkondade arendamisel maakonna
rannikualadel tuleb arvestada üleujutustest tingitud ohuga, seda nii tiheasustusalade kui
üksikute eluasemekohtade kavandamisel veekogude äärde, säilitada tasakaal
looduskeskkonna ja inimtegevuse vahel ning soodustada puhketegevusi veekogude ääres.
Üleujutusohuga seotud riskipiirkondade esialgse kaardistamise1 tulemusel on Harju
maakonnas määratletud riskipiirkonnad tiheasustusaladel. Kuusalu vallas ei ole selliseid alasid
ka hiljem määratud2.
Mere-Peebu kinnistu ei jää maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku alale.
DP algatamine ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 2030+.
3.2 Kuusalu valla üldplaneering
DP ala asub kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu (kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu
19.12.2001 otsusega nr 68) kohaselt hajaasustusega perspektiivsel elamualal.
Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav krunt elamumaa reservalal väljaspool Salmistu küla
kompaktselt hoonestatud ala (tiheasustatud alad), mis on märgitud kaardil punase
kriipsjoonega. Elamumaana on vallas reserveeritud maad (kollase kaldviirutusega) Salmistu ja
Mäepea külades mõlemal pool Kuusalu-Valkla maanteed.
ÜP seletuskirja p 6.5 käsitleb ehitamise printsiipe hajaasustuses.
Kuusalu vallas hajaasustusega aladel tuleb koostada detailplaneering, kui soovitakse
ehituskrunti, mis on väiksem kui 1,5 ha. Hajaasustusega aladel, kus koostatakse
detailplaneering, on elamute ehituskruntide minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete
minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest 30,0 m. Detailplaneeringute koostamisel
arvestada, et planeeritaval alal tuleb kaitsta olemasolevat looduskeskkonda.
Detailplaneering tuleb koostada ka veekogude kallastest 250 m ulatusse jäävate kruntide
hoonestamiseks. Mere-Peebu kinnistu asub merest (põhikaardile kantud veepiirist) ca 370 m
kaugusele.
1
https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uleujutused
7
Kuusalu vallas Salmistu külas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Elamuehituses peab jääma põhiliseks ühepereelamute ehitamine. Ehitamisel tuleb arvestada
loodusliku ümbrusega. Vältida tuleb suuremaid pinnavormide muutmisi juurdepääsu teede
rajamisel või hoonete paigutamisel nõlvadele. Maastiku struktuur peab olema hoonete ja
rajatiste paigutuse aluseks. Ehitiste paigutamisel tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada kogu
vaateväljaga.
Ehitise püstitamisel tuleb samuti silmas pidada, et selle juurde rajatavad kommunikatsioonid
(teed, elektriliinid jt) oleksid võimalikult lühemad ja ei muudaks puhkemaastiku väärtust.
Üldplaneering lähtus selle koostamise hetkel üle 20 aasta tagasi kehtinud seadusandlusest,
mis on tänaseks muutunud. Hoonestus on võimalik paigutada väljapoole üldplaneeringus
märgitud ranna ulatust (lilla joon). Ehituskeeluvööndi joont antud asukohas ÜP kaardile ei ole
kantud (Joonis 2), on vaid ranna ulatust märkiv lilla joon.
Joonis 2. Väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringust.
Üleujutatavat ala ei ole samuti ÜP-s märgitud. Korduva üleujutusala määramist reguleerib LKS
alates 01.04.2007, enne seda reguleeris looduskaitseseadus küll kõrgveepiiri määramist, kuid
kõrgveepiiril puudus õiguslik järelm.
8
Kuusalu vallas Salmistu külas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lõike 31 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir
mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse
korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Korduva
üleujutusega ala piiri määramine mererannal on ka planeerimisseaduse kohaselt üks
üldplaneeringuga lahendatavatest ülesannetest.
Kehtiva ÜP ülesanne oli määratleda valla ruumilised arengusuunad, võttes aluseks
olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Valla huvi ÜP-s on luua läbi
mõtestatud ruumiplaneerimise võimalused arenguks, et kindlustada vallaelanikele elu- ja
töökohad, teenindus ja hea elukeskkond.
Detailplaneering vastab Kuusalu valla üldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarbele
ja muudele tingimustele.
Tulenevalt EKV vähendamise taotlemise vajadusest on tegemist siiski Kuusalu valla
üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Kuusalu valla uue üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati vallavolikogu 17.06.2009
otsusega nr 49. Üldplaneering on koostamisel, valminud on esialgne kaardirakendus
https://hendrikson.ee/maps/Kuusalu-vald/kaardirakendus.html.
Uue ÜP-ga kavandatakse Mere-Peebu kinnistule rohevõrgustiku koridori (vt Joonis 3 –
roheline ruudustik). Hajaasustuse põhimõttel üksikute elamute kavandamisel
rohevõrgustiku koridoris peab säilima vähemalt rohevõrgustiku koridor vähemalt 200 m
laiusena. Tegemist ei ole siiski veel lõpliku lahendusega.
Joonis 3. Väljavõte Kuusalu valla koostatavast üldplaneeringust.
9
Kuusalu vallas Salmistu külas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
4 Mõjutatav keskkond
Planeeritava maa-ala suurus on ca 0.72 ha ja see asub Kolga lahe (VEE3125000) ääres Salmistu
külas väljakujunenud elurajooni lähedal.
Ka teisel pool maanteed on kehtivate DP-de alusel rajatud hoonestus hajaasustuse meetodil.
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi3 andmetel looduskaitsealused objektid
lähipiirkonnas puuduvad.
Kultuurimälestiste riiklikus registri4 järgi ei ole naabruses kinnismälestisi ja alale ei ulatu
kinnismälestiste kaitsevööndid.
Mere-Peebu kinnistu asub mere ja Kuusalu-Valkla maantee vahel, kuid merest (põhikaardile
kantud veepiir on ca 370 m kaugusel) lahutab seda veel Sõlme maaüksus (35301:001:1462),
mille maakasutuse sihtotstarve on sihtotstarbeta maa 100 %. Valdav osa Sõlme maaüksusest
on üleujutatav roostik, kuid Mere-Peebu kinnistu piiri ja roostiku vahel on ca 50 m laiune riba
metsamaad.
Lääne pool Pilliroo (35201:002:0159) maaüksus on sihtotstarbeta maa 100%. Ida pool Karjaku
(5201:002:0944) maaüksus on maatulundusmaa.
Lõunast piirneb kinnistu riigi kõrvalmaanteega 11267 Kuusalu-Valkla tee, kust on tagatud ka
juurdepääs planeeringualale.
Mere-Peebu kinnistu on riikliku ehitisregistri andmetel hoonestamata. Kinnistu piiril on
ühisveetorustik, sideliin ja elektriõhuliin (Elektrilevi OÜ keskpingeliin 1-20 kV). Kinnistule
ulatub ka Kuusalu-Valkla maantee teekaitsevöönd (ehitusseadustiku § 92 alusel).
Transpordiamet on soovitanud hoonestuse kavandada teekaitsevööndist (30 meetrit välimise
sõiduraja servast) väljapoole.
Looduskaitseseaduse (LKS) § 35 alusel on Läänemerel (Eesti mandriosas) hajaasustuses
järgmised (Vt ka Joonis 1) kitsendused:
1) kalda piiranguvöönd 200 m, mis moodustatakse kalda kaitse eesmärgil, majandustegevus
on LKS-iga sätestatud korras lubatud;
2) kalda ehituskeeluvöönd 100 m, mis moodustatakse ranna või kalda kaitse eesmärgil,
igasugune ehitustegevus on keelatud. LKS alusel määratakse korduva üleujutusega ala piir
mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse
korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Ranna
ehituskeeluvööndit ei ole Kuusalu valla üldplaneeringu kaardil täpsustatud. LKS § 35 lg 4
rakendamisel tuleb ehituskeeluvööndi laiust hakata seega lugema alates üleujutatava ala
piirist. Lisaks on veel:
1) kalda veekaitsevöönd 20 m, mis moodustatakse vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja
veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Reguleeritakse veeseaduse § 118 lõike 2 punkti 1.
3
http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx
4
https://register.muinas.ee
10
Kuusalu vallas Salmistu külas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Kõigi vööndite ulatuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti
topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir (VeeS § 118 lg 3).
2) kallasrada 10 m. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel. Kallasrada on kaldariba
avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis.
Mere-Peebu kinnistu ei ole liigniiske. Puistu inventeerimist ei ole metsas teostatud, määratud
metsaeraldised puuduvad. Tegemist on pohla kasvukohatüübi metsaga, kus peamine puuliik
on keskealine (ca 40-60 a) mänd. Kuna tegemist on ÜP järgi elamumaa juhtotstarbega, siis ei
ole üldplaneeringujärgsele funktsioonile vastav ja säästev seal metsa raiuda. DP alusel
elamumaale määratavad keskkonnatingimused tagavad praeguse männipuistu säilimise
suuremas mahus kui oleks lubatud raiemaht metsa majandamisel maatulundusmaana.
Maakatastri andmete kohaselt on kinnistul metsamaa pindala 7056 m², looduslik rohumaa 95
m² ja muu maa 50 m². Lagedam osa asub kinnistu kaguosas maantee ääres. Kus tee alt voolab
läbi kraav. Rannal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub
ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi (200 m) piirini.
Maa-ameti üleujutusohuga alade kaardirakendus Salmistu küla ei käsitle ja pole määratletud
perioodilise tõenäosuse alusel esineda võivaid maapinnast kõrgemaid veetasemeid
(veetasemete tõenäolist tõusu 10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul). Senine praktika Eestis on
näidanud, et kuigi korduv kõrgvesi ulatub väga erinevatele kaugustele maismaa suunas, siis
esineb see ühe meetri ulatuses kaldajoone kõrgusväärtusest kogu Eesti mereranniku
piirkonnas. Kui korduva üleujutusala piiri üldplaneeringuga määratud ei ole, siis rakendubki
ranna veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndi arvestamisel lähtejoonena LKS-st tulenev
ühe meetri piir kaldajoone kõrgusväärtus.
Kinnistu reljeef tõuseb põhjast lõunasse. Radiaan OÜ on koostanud Mere-Peebu kinnistu
geodeetilise uurimistöö aruande (töö nr: 626G22). Töö järgi ei ulatu 1 m joon aga Mere-
Peebu kinnistule. Seega on kasutatud Joonis 4 aluseks maa-ameti kaarti.
DP ala ei ole korduva üleujutusega ala (lähtuvalt maapinna kõrgusmärkidest), aga LKS toodud
erinevate vööndite liitmise loogikast ja metsamaast tulenevalt jääb see kogu ulatuses ranna
ehituskeeluvööndisse.
11
Kuusalu vallas Salmistu külas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Joonis 4. Võimaliku hoonestusala kaugus 1 m kõrgusjoonest. Allikas: Maa-amet.
12
Kuusalu vallas Salmistu külas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
5 Võimalikud keskkonnamõjud
5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine
Alale ega selle vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.
Lähim Natura 2000 ala on ca 2 km kaugusel loodes Valkla klindi loodusala (RAH0000649)
Valkla klindi hoiuala (KLO2000135) koosseisus.
Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub ebasoodne mõju
Natura aladele.
5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt
loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele
Alal ega lähinaabruses ei paikne EELIS andmebaasi järgi kaitstavaid alasid ega üksikobjekte.
Lähim kaitstav ala on Valkla looduskaitseala (KLO1000682), mis jääb ca 1,4 km kaugusele
lääne poole. Puuduvad teadaolevalt looduslikud väärtuslikud elupaigad (ka VEP-d).
Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale.
5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende
varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olevaks
saab pidada olemasolevate hoonestatud alade tihendamist ja laiendamist, et soosida
kompaktse struktuuriga elamupiirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil. Seega
DP-ga kavandatavat tegevust võib pidada antud asukohas sobilikuks.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata
jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti
kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed
käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba)
omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete
käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse
jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke elamu kasutusperioodil, kuid seda ei
ole oodata olulisel tasemel.
Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Kuusalu valla
jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.
5.4 Mõju pinna- ja põhjaveele
Ala piirneb korduva üleujutusega alaga.
Veeseaduse § 106 kohaselt on üleujutus harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine
veega, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud mere veetaseme tõusust
13
Kuusalu vallas Salmistu külas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
rannikualal. Üleujutusega seotud risk on sellise üleujutuse esinemise võimalikkus, mis võib
kaasa tuua ebasoodsa mõju inimese tervisele ja varale, keskkonnale, kultuuripärandile ning
majandustegevusele.
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 lõige 3 kohaselt määratakse korduva üleujutusega
ala piir mererannal üldplaneeringuga ja selle määrab koostatav Kuusalu valla üldplaneering.
Hetkel tuleb DP-ga teha ettepanek kehtiva ÜP muutmiseks.
Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub
Salmistu küla hästi kaitstud põhjaveega alade hulka (Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel).
Seega on vaadeldavas piirkonnas põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt
lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.
Täiendavat reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette
näha. Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja
konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida
naaberkinnistutele.
Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis
võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist.
Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad
sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Samuti
on soovitatav sademevett lokaalselt immutada ja koguda haljastuse kastmiseks kasutamiseks.
Ranna ehituskeeluvööndi tähtsus on oluline ka elanike kaitsmiseks tuule, jää ja
rannaprotsesside mõju eest. Antud kuhul ei ole see olulise tähendusega.
DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju Salmistu lahe vee kvaliteedile ja põhjavee
režiimile või kvaliteedile.
Mere-Peebu kinnistul on võimalik liituda Salmistu küla ühisveevärgiga. DP-ga kavandatud
mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa veetarbimist mahus, mis võiks oluliselt mõjutada
põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju.
Vastavalt Kuusalu valla ÜVK arengukavale aastateks 2020–2032 on reoveekogumisala
moodustatud Salmistu küla tiheasustatud alale (Salmistu küla reoveekogumisala, pindala 59,7
ha, koormus 1000 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 13.02.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/131,
reoveekogumisalad reostuskoormus alla 2000 ie), millest Mere-Peebu kinnistu jääb praegu
välja. ÜVK kavas on toodud ära perspektiivne reoveekogumisala laiendus (94,7 ha) ja näidatud
ära perspektiivne survekanalisatsioon piki Kuusalu-Valkla teed.
Salmistu küla vajab ühiskanalisatsiooni väljaarendamist-ehitamist, kuid kuna mahud on
suured, on tööd pikaajalises programmis aastatel 2025–2032. Ühiskanalisatsiooniga kogutud
reovesi on plaanis juhtida Salmistu küla rajatavast peapumplast survetorustiku kaudu Kuusalu
regionaalsesse reoveepuhastisse. Samas on seoses tööde väga suure maksumusega
teadmata, kas üldse ja kuna rajatakse tervele vaadeldavale piirkonnale Kuusalu-Valkla tee
äärde survetorustik Kuusalu reoveepuhastusjaama.
Kuni ühiskanalisatsiooniga liitumiseni on võimalik reoveekäitlus lahendada lekkekindla
mahuti baasil ning kasutada purgimisteenust.
Täiendavat reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette
näha. Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja
14
Kuusalu vallas Salmistu külas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida
naaberkinnistutele.
Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis
võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist.
Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad
sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik.
Planeeringuga nähakse ette võrdlemisi kõrget täisehituse osakaalu. Samas ulatuslikku
kõvakatteliste pindade rajamist ei tule. Samuti on soovitatav sademevett lokaalselt immutada
ja koguda haljastuse kastmiseks kasutamiseks.
DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või
kvaliteedile.
5.5 Jääkreostus
DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud
tootmist keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust,
mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.
5.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11267 Kuusalu–Valkla km 5,085–5,160, kus tee keskmine
ööpäevane liiklussagedus on ainult 310 autot. Puudub vajadus müra leevendavate meetmete
rakendamiseks.
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid
need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra
ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse
mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.
Piirkonna välisõhu kvaliteet on eelduslikult hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne
DP realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet.
Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse detailplaneeringu koostamisel.
Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub.
Lokaalküttelahendusena või ahiküttele täienduseks on populaarne maasoojuse
(geotermaalenergia) kasutamine. Sealjuures soovitakse kasutada nii horisontaal- kui
vertikaallahendusi. Horisontaalkollektorite kasutamisel tuleb hinnata selleks vajaliku vaba
maa olemasolu ning pinnase omadusi. Vertikaalkollektorite (maasoojus puuraugud) puhul
tuleb järgida ehitusseadustikus ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 (nõuded
kaevudele) esitatud tingimusi. Kollektorite puhul, mida kavandatakse ulatuma kuni
joogiveena kasutatava veehorisondini, tuleb esitada projekti juurde hüdrogeoloogiline
eksperthinnang lahenduse ohutuse ja keskkonnamõjude osas. Omavalitsusel on õigus
keelduda soojuspuuraugule ehitusloa andmisest kui puudub veendumus selle negatiivsete
keskkonnamõjude puudumise osas.
Lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt vajab üldjuhul projektipõhist
lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus
võimalik.
15
Kuusalu vallas Salmistu külas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Kinnistu valgus(reostus) võib
tinglikult suureneda, kuid kasutatakse kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni või
lõhnahäiringu tekkevõimalust.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste,
mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.
5.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
DP lahendus on kooskõlas Kuusalu valla üldplaneeringuga hajaasustuse hoonestamise ning
kaasaegse taristu arendamise osas. Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju ei ole
ette näha.
Eesti radooniriski levilate kaardi ning Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (OÜ
Eesti Geoloogiakeskus, 2017 ja 2020) alusel võib esineda kohati kõrge radooniriskiga alasid
(50-100 kBq/m3).
Elamu siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Vastavalt
EVS 840:2017 alapeatüki 4.1 Radoon ja selle allikad“ järgi tuleb muuhulgas elamutele teha
alati pinnase mõõtmised. Seega tuleb hoone ehitusprojekti koostamisel teostada pinnase
radoonitaseme mõõtmine. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole
pinnases ühtlaselt jaotunud.
Kõrge radoonitaseme tõttu tuleb kindlasti arvestada radooni kaitsega ehk kasutada
radoonikilet ning vundamendi tuulutust. Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid
tuleb hoolikalt hermetiseerida ja tagada hea ventilatsioon.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale. Kuna alal on
olemas tee ja vee- ning kanalisatsioonitrassid, siis ei kaasne ulatuslikku teeehitust ja trasside
rajamist, mis häirks piirkonna elanikke.
5.8 Visuaalne mõju
Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti, seda eelkõige elamute
kavandamise tõttu praegu hoonestamata alale.
Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks elamu rajamiseks, sest
moodustab ühtse maantee äärse hoonestusala.
Planeeringus määratakse arhitektuursed tingimused, mis tagavad hoonete sobitumise
olemasolevasse hoonestuspilti. Kõrghaljastus äljaspool hoonestusala säilitatakse.
5.9 Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad.
Otsene mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.
5.10 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.
16
Kuusalu vallas Salmistu külas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise
keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.
5.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine
Planeeringuala kontaktvööndis teadaolevad teised või üldplaneeringuga lähialal lubatud
hilisemad sarnased arendused hetkel puuduvad, millega seoses võiksid avalduda
koosmõjud või mõjude kumuleerumine. Varem on alast ida suunas rajatud elamuid ning uusi
elamuid kavandatakse ka Salmistu küla tiheasustusalal.
Uute klientide liitumine kommunikatsioonidega võimaldab tagada ka olemasolevatele
klientidele paremat ja taskukohast ÜVK teenust.
5.12 Muud aspektid
Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega
kaasnevana ei ole oodata.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise
planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel
teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu võrdlemisi väiksemahulist eluhoonestust
kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse
valdkondadesse puudub.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi,
sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa
Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu võrdlemisi
väiksemahulist eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu
keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub.
Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes
õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Üheks selliseks
põhimõtteks on ka Euroopa ruumilise planeerimise harta kohane nõue lähtuda madalama
astme planeeringute elluviimisel eelkõige üldisematest planeeringutest, mida antud juhul
tehakse.
17
Kuusalu vallas Salmistu külas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
6 Ehituskeeluvööndi vähendamise mõju rannale
Tavapäraseks on ranna ehituskeeluvööndi laiuseks mandril hajaasustusalal 100 m veepiirist.
Antud juhul on tegemist üleujutusala lähedusega ja EKV hakatakse lugema ühe meetri
samakõrgusjoonest, mis on veepiirist juba ca 340 m kaugusel. Kui arvestada ka, et kogu
Mere-Peebu kinnistu on metsamaa, kus EKV piir ulatub lisaks ranna piiranguvööndini (200
m ühe meetri samakõrgusjoonest), siis on DP-ga vajalik kindlasti ehituskeeluvööndi
vähendamine.
LKS § 34 alusel on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste
säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära
arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
LKS § 40 järgi võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades
ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja
kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
Järgnevalt on toodud vastavad põhjendused.
6.1 Rannal asuvate looduskoosluste säilimine
Ranna kaitse eesmärk on seal asuvate looduskoosluste säilitamine.
DP ala ei kuulu ühegi kaitstava al koosseisu, samuti ei ole seal Eesti Looduse Infosüsteemi
(EELIS) andmetel registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti ega loodusdirektiivi I lisas
nimetatud elupaigatüüpe (nn Natura elupaigatüübid).
Alal, kus ehituskeeluvööndit vähendatakse tallamisest tulenev ebasoodne mõju tavapärastele
rannakooslustele ei suurene, kuna tegemist ei ole ranna kaitse funktsiooniga metsaga.
Puudub vajadus ette näha meetmed üleujutusohu vähendamiseks.
Lähtuvalt eeltoodust, ei avalda ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamine olulist negatiivset
mõju rannal asuvatele looduskooslustele.
6.2 Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine.
Planeeritav ala ei paikne tiheasustusalal, kuid on määratud ÜP-ga elamualaks.
Eesti põhjavee kaitstuse kaart (Eesti Geoloogiakeskus) järgi on ala ülemine põhjavesi
looduslikult hästi kaitstud. Rannal veekaitsevööndis on keelatud sellised tegevused, mis
võivad põhjustada ranna erosiooni, vee saastumist ja veega seotud elustiku kahjustumist.
EKV-d ei vähendata veekaitsevööndi piirini. Kavandatav tegevus ei mõjuta keemiliselt ega
ökoloogiliselt veekogude seisundit. Tulenevalt tegevuse iseloomust eeldatavalt negatiivne
mõju merele puudub.
Ala arendamisel tuleb siiski asjakohaselt lähtuda Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud
üleujutusega seotud riskide maandamiskavast ja kliimamuutustega kohanemise
arengukavast. Vastavad meetmed on toodud Lääne-Eesti vesikonna üleujutustega seotud
riskide maandamis kavas 2021-2027 (kinnitatud 08.06.2022,
https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uleujutused).
18
Kuusalu vallas Salmistu külas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Seega kavandatav tegevus veekaitse eesmärkidega vastuolus ei ole. EKV vähendamine
vastavalt DP-le ei too kaasa oluliselt suurenevat inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju
rannal, mis läheks vastuollu ranna kaitse eesmärkidega.
6.3 Kalda eripära arvestava asustuse suunamine
Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine.
Planeeringuala asub hajaasustusalal. Kavandatav hoonestusala maantee ääres moodustab
tingliku jätku Salmistu külas varem väljakujunenud ehitusjoonele.
Planeerimisel mere rannal tuleb alati arvestada asukohast tingituna esineda võivate
üleujutusohtudega ning kliimamuutustega kaasnevate muude võimalike riskidega (sademete
rohkusest tingitud üldiste üleujutuste võimendumine, tormide tugevnemine ja sagenemine,
veetaseme tõusust ning tuule ja lainetuse mõjust põhjustatud rannaerosiooni kiirenemine,
võimalike maalihete esinemine jne) ning nende maandamise võimalustega.
Üldjoontes arvestab DP lahendus ja EKV vähendamine ranna eripäraga asustuse
suunamisel.
6.4 Vaba liikumise ja juurdepääsus tagamine
Ranna kaitse eesmärk on rannal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres
ning asub kaldavööndis.
EELIS (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) andmetel ja veeseaduse § 23 lõike 1
alusel on Läänemere kallasraja ulatus on Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 38
lõike 2 kohaselt 10 m.
KeÜS § 38 ja 39 reguleerivad igaüheõigust kallasraja kasutamiseks ning kaldaomaniku õigused
ja kohustused selle õiguse tagamisel. KeÜS § 38 lõikes 1 on määratletud, mida peetakse silmas
kallasraja all. Kallas on LKS § 5 lõike 1 kohaselt merd, järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või
maaparandussüsteemi eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd.
Avalike ja avalikult kasutatavate veekogude äärset kaldariba nimetatakse kallasrajaks.
Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve kaldaid nimetatakse küll LKS
§ 5 lõikes 2 rannaks, kuid nende veekogude rannaäärne avalikult kasutatav maariba on
sellegipoolest kallasrada.
Avalik juurdepääs rannale on tagatud. DP lahendus ei mõjuta kallasrada, mis jääb kaugele
veepiiri juurde. Ranna-alale juurdepääs seega säilib.
Seega planeeringulahendus ja EKV vähendamine vaba liikumist ja juurdepääsu kallasrajale
ei halvenda. Rannal on jätkuvalt tagatud vaba liikumine ja juurdepääs.
6.5 Kokkuvõte
Kokkuvõtteks on ehituskeeluvööndi vähendamine DP alusel võimalik ning sellega ei kaasne
ranna kaitse eesmärkide kahjustamist ehk puudub täiendav inimtegevusest lähtuv oluline
kahjulik mõju ranna looduskooslustele ning arvestatakse ranna eripära ning tagatakse
rannal vaba juurdepääs ja liikumine.
19
Kuusalu vallas Salmistu külas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
7 Leevendavad meetmed
Kuna tegemist on metsaalaga, kus kinnistul säilib suur osa metsast, siis ehitustööde käigus
tuleb võimalikult vältida säilivate puude juurte ja tüvede vigastamist. Üldjuhul tuleb lähimad
puud eraldada ehitustsoonist (ajutise piirdeaiaga). Juhul kui säilitavate puude kasvutsoonis
soovitakse läbi viia ehitustöid ning puu likvideerimine ei ole otstarbekas, tuleks arvestada
alljärgnevate asjaoludega:
a) puule tuleb seada tarand vähemalt 3m x 3m ulatuses.
b) puu kaitsetsoonis teostatud kaevetööd tuleb läbi viia eriala spetsialisti juuresolekul.
c) suuremaid kui 5 cm juuri ei tohi läbi raiuda. Juured tuleb lahti kaevata ja ümber tõsta. Juuri
on keelatud lõhkuda kopaga rebides.
d) puujuurte ümbertõstmisel mitte murda juuri kokku.
e) puujuurte kahjustumisel tuleb juured lõigata tagasi hargnemiskohalt.
f) puujuurte kasvu suunamiseks ja vundamendi kaitsmiseks tuleb paigaldada
juuretõkkematerjal.
g) vältida juurestiku lõhkumist enama kui 10% osas.
h) puu ümbruses asuvat pinnast ei tohi tõsta ehk juurekaelasid ei tohi matta ka ehituse ajal.
i) võra ulatuses ei tohi sõita rasketehnikaga.
j) murukamara ja puujuurestiku kaitseks tsemendivedelike ja muude tööstusvedelike eest tuleks
kasutada filtreerimiseks liivakaste.
Arvestades leevendusmeetmetega, siis planeeritav tegevus ei mõjuta väljakujunenud
niiskusrežiimi ning alal ei kaasne pöördumatud muutused säilitatavatel metsaaladel.
8 Asjaomaste asutuste seisukohad
Keskkonnaamet ja Transpordiamet on eelnevalt andnud oma seisukohad, millega on KSH
eelhinnangu koostamisel arvestatud.
Tuleb arvestada, et KSH eelhinnangu ülesanne on eelkõige (eel)hinnata, kas DP koostamise
juurde tuleb kohalikul omavalitsusel algatada täismahus keskkonnamõju strateegiline
hindamine või mitte. Muud, ka keskkonnakaitselised ülesanded, lahendatakse DP koosseisus
vastavalt PlanS-le.
20
Kuusalu vallas Salmistu külas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
9 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta
Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. KSH eelhinnangu koostamise vajadusele viitas
Keskkonnaamet seoses VV 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ § 13 p 2
nimetatud tegevusega. Kuna ka ehituskeeluvööndi täpsustamise näol ei ole tegemist kehtivat
valla ÜPd muutva tegevusega, siis antud juhul kaalutigi KSH vajalikkust ja anti KSH eelhinnang
tulenevalt määruse nr 224 § 13 punktist 2.
Detailplaneeringut võib pidada Kuusalu valla üldiste arengu eesmärkidega kooskõlas
olevaks. Strateegiline valik ala kasutamiseks elamualana on tehtud juba Kuusalu valla
üldplaneeringu koostamise ajal. Käesoleva detailplaneering viib selle varasema strateegilise
valiku ellu. Kuusalu valla dokumendiregistrist nähtub, et on küsitud hinnapakkumusi
üleujutusalade uuringu koostamiseks, et lahendada see küsimus edaspidi ühtselt kogu ranna-
ala kohta.
DP ei vasta kõrgemalseisvatele strateegilisetele dokumendidele (ÜP) ehituskeeluvööndi osas.
Kuna looduskaitseseadus määrab hetkel ehituskeeluvööndit teisiti kui varem üldplaneeringu
koostamise ajal, siis on muutunud seaduse alusel tekkinud (tavapärasest kaugemale ulatuva)
ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamine vajalik.
Hoonestusala saab määrata selliselt, et hoonestus jääb ca 100 m kaugusele 1 m
samakõrgusjoonest, mis on võrreldav tavapärase ehituskeeluvööndi laiusega hajaasustuses.
Seadusjärgse ehituskeeluvööndi vähendamine saab toimuda ainult Keskkonnaameti
nõusolekul (LKS § 40 lg 3). Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtutakse looduskaitseseaduse
(LKS) § 40 lõikes 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse ranna ja kalda kaitse eesmärke ning
lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja
tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
KSH eelhinnanguga tuvastati, et ranna ehituskeeluvööndi vähendamine DP lahenduse
kohaselt ei too kaasa olulist keskkonnamõju, mis nõuaks KSH läbiviimist. Kuigi
ehituskeeluvööndi vähendamine on antud asukohas keskkonnamõjude seisukohast võimalik
ja ka rannale lähemale ehitamine ei too kaasa täiendavaid negatiivseid mõjusid, tuleb
arvestada, et ehituskeeluvööndi vähendamine on siiski erandi tegemine üldkehtivale normile
ning see võib toimuda ainult Keskkonnaameti nõusolekul looduskaitseseaduse alusel eraldi
menetlusega. Looduskaitseseadus ei võimalda anda Keskkonnaametil eelseisukohta
ehituskeeluvööndi vähendamise osas enne vastu võetud planeeringulahenduse esitamist.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel
koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist
ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist
keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva
eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega
kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju
hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;
21
Kuusalu vallas Salmistu külas Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja
maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud
asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura
2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist,
heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme
suurenemine, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed;
5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega
jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks
piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;
6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse
ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik
planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP
koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid.
KSH eelhinnangu ülesanne ei ole otseselt hinnata ruumilist mõju ja hoonestuse keskkonda
sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu ülesanne.
KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning peab
planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente
hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid
asjakohaseid mõjusid detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.
Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise
otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt
Keskkonnaametilt, aga ka menetlusse juba kaasatud Transpordiametilt.
22
OTSUS EELNÕU Kiiu xx . xxxx 20 2 2 nr Salmistu küla Mere-Peebu kinnistu detailplaneeringu algatamine, keskkonnamõjude strateegilise hindamise algata mata jätmine ning lähteülesande kinnitamine Kuusalu Vallav alitsusele on laekunud taotlus Salmistu küla Mere-Peebu ( 35201:002:0 280 ) kinnistu detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringuga soovitakse kavandada ehitusõigust elamu ja abihoonete rajamiseks. Kinnistut jagada ei soovita. Juurdepääs kavandatavatele kruntidele soovitakse rajada Kuusalu-Valkla maanteelt. Transpordiamet on andnud tingimused (13.05.2022 nr 7.2-1/22/8627-2) Mere-Peebu ning Pilliroo kinnistutele ühise ristumiskoha kavandamiseks. Keskkonnaamet on andnud seisukoha (10.05.2022 nr 6-2/22/7589-2), mille kohaselt asub kinnistu põhjapoolne osa korduva üleujutusala vööndis ning kinnistu asub kogu ulatuses Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Muus keskkonnaalased kitsendused antud alal esialgsetel andmetel Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt puuduvad. Ehituskeeluvööndi vähendamise osas Keskkonnaamet seisukohti ei anna ni ng juhib tähelepanu, et kui detailplaneering algatatakse, siis tulenevalt ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemise vajadusest on tegemist valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ning sellisel juhul tuleb planeeringu algatamisel kaaluda ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust. Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt osaliselt asub Mere-Peebu kinnistu haja -asustusega alal, pers pektiivsel elamualal. Elamuala asetuse osas on detailplaneering üldplaneeringut järgiv. Üldplaneeringu muutus on tingitud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekust. Tulenevalt planeerimisseaduse paragrahvi 124 lõikest 6 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS ) § 6 lõike 2 punktist 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ paragrahvi 16 lõikest 1 peab Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu selle kohta, kas detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavasti oluline keskkonnamõju. OÜ LEMMA poolt on KSH vajalikkust hinnatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KEHJS) § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Koostatud eelhinnangu kohaselt, a rvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole koostatud eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel kaalutlustel: detai l planeer i ngu realiseerimisega kaasnev a n a ei saa ee l dada tege v usi, milleg a kaasneks keskkonnaseisund i oluli s t kah j ustumist, nä i teks negatii v set mõ j u hüdro - geo l oogilistele tin g imustele ja v eerežiimile; lähtude s p l aneerin g u a la ja selle l ä hiü m brus e keskkonnating i muste s t ja maakasutuse s t, ei ole ette n ä h a DP realiseerimise l eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas m uud olulist negatiivset keskkonnamõ j u; planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada ; detai l planeer i nguga kav a nd a tav tege v us ei kah j usta kultuur i pärand i t, ini m ese tervi s t , heaolu ega vara. Planeeritava tegevuse g a ei kaasne liikluskoormuse ja müra - ta s eme suurenemine, mi s tooks kaasa ülenormat i ivsed t a semed; detai l planeer i nguga kav a nd a tav tege v us ei kah j usta kultuur i pärand i t, ini m ese tervi s t , heaolu ega vara. Planeeritava tegevuse g a ei kaasne liikluskoormuse ja mürata s eme suurenemine, mi s tooks kaasa ülenormat i ivsed t a semed; planeeritav a tegevuseg a ei kaasne olulise l mää r al soo j use, kiir g use, val g us - reostus e ega ini m ese lõhn a taju ü l etava ebameeldiva l õhnahäirin g u teket. Detai l planeeringus ke s kkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt v õimali k p laneeringu menetluse k äigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p unktile 12. Samuti saab detailplaneeringu koosseisu s vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid. Koostatud eelhinnang on toodud käesoleva korralduse lisana . Vastavalt KeHJS paragrahv 33 lõikes 6 toodule esita s Kuusalu vallavalitsus koostatud eelnõu asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks. Rahandusministeerium esitas oma seisukoha ( xxxxx ), mille kohaselt Keskkonnaamet esitas oma seisukoha ( xxxxxxx ), mille kohaselt Transpordiamet esitas oma seisukoha ( xxxxxxx ), mille kohaselt Kuusalu vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tutvus esitatud eelnõuga xx . xx .20 2 2 koosolekul ning otsustas ….. Salmistu külavanem tutvus esitatud taotlusega ning andis seisukoha… Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kuusalu Vallavalitsus . Algatajaks ning kehtestajaks Kuusalu Vallavolikogu (aadress Mõisa tee 17 Kiiu alevik Kuusalu vald 74 604 Harjumaa;
[email protected] ; 606 6370). Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega saab tutvuda valla kodulehel www.kuusalu.ee . Lähtudes eeltoodust, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõikest 1, planeerimisseaduse paragrahvi 4, lõikest 1 ja lõikest 2, paragrahvist 12, paragrahvi 124 lõi getest 6 ja 10, paragrahvi 1 42 lõi kest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 punktist 10, paragrahvi 33 lõike 2 punkti de st 1 , 3 ja 4 , paragrahvi 35 lõikest 5 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“, paragrahvi 1 3 punktist 2 , koostatud eelhinnangust, Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001.a otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringust, ja vallavalitsuse 11 . 08 .202 2 ettepaneku algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering, Kuusalu Vallavolikogu o t s u s t a b: Algatada Salmistu küla Mere-Peebu ( 35201:002:0 280) kinnistu detailplaneering . Jätta algatamata keskkonnamõjude strateegili ne hindami ne vastavalt LEMMA OÜ koostatud eelhinnangule . Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 1 . Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest teada saamise päevast alates. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (a llkirjastatud digitaalselt ) Ulve Märtson volikogu esimees Esitaja: vallavalitsus Lisa 1 Kuusalu Vallavolikogu XXXX .202 2 .a otsusele nr SALMISTU KÜLA MERE-PEEBU KINNISTU DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE Mere-Peebu kinnistu: Kinnistu pindala: 7201 m 2 . Katastritunnus: 35201:002:0 280 . Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa. Kinnistu on hoonestamata. Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg: kolme aasta jooksul alates algatamise otsusest. I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUS Taotlus detailplaneeringu algatamiseks . Kuusalu valla üldplaneering. II DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemi ne. Mere-Peebu kinnistule elamu ja abihoone rajamiseks ehitusõiguse ning hoonestusala määramine . Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine. Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine. III ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD JA KOOSTAMISEL OLEVAD PROJEKTID Kuusalu valla üldplaneering. IV OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000. V NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD Teostada topo -geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega. Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo -geodeetiline alusplaan täpsusega M 1:500 (mitte vanem kui kaks aastat). Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo -geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse koostamist. VI NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE Detailplaneering koostada topo -geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust. Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord, säilitatav/rajatav haljastus ning anda lahendus jäätmekäitluse (kogumine, sorteerimine, äravedu ) kohta. Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale. 5. Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid andmeid: 5.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet; 5.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil; 5.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites. 6. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama Majandus- ja taristu ministri 01.10.2014 .a määrusele nr 84 „ Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ . Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad. 7.Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite ära näitamisega võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirja. 8.Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ärajuhtimine. Planeeringuga mitte halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi. 9. Detailplaneeringu seletuskirjas tuua välja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud ja neid leevendavad keskkonnatingimused. 1 0. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud halduslepingud ning notariaalsed kokkulepped. Alale rajatavad teed ning tehnovõrgud ei ole Kuusalu vallavalitsuse poolt välja ehitatavad. Teede ja tehnovõrkude üleandmine ning perspektiivne hooldamine lepitakse kokku planeeringu menetluses tingimusel, et see võib toimuda peale taristu projektikohast välja ehitamist ning kasutuslubade väljastamist. VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ Rahandusministeerium. Keskkonnaamet. Päästeameti Põhja päästekeskus. Transpordiamet. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad. 3. Planeeringualal olevate k innistu te omanik ud . 4. Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse. IX DETAILPLANEERINGU MENETLEMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise ja korraldamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise korralduse teatavaks tegemisest. Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks. 3 . Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt: Väljavõtet üldplaneeringust; Planeeritava maa-a la kontaktvööndi analüüsi; 3.3 Eskiisi seletuskirja koos põhjendustega üldplaneeringu muutmiseks ; 3 .4 Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust, põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust. 4. Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu. ee . 5. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmise ks esitatud planeering peab lisaks planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat materjali, kooskõlastuste koondtabelit. Väljapanekuks esitab planeerija alljärgneva detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali kokkumurdmata kujul (ühes eksemplaris). 6. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 7. Avalikul väljapanekul esitatud et tepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 8. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu kehtestamist. 9. Detailplaneering pe ab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul algatamise korraldusest arvates. Kuusalu Vallavolikogule kehtestamiseks esitatud planeering peab sisaldama: seletuskiri, koondtabel kooskõlastustega ning joonised. Eraldi kaustas esitada lisamaterjalid: vallavalitsuse detailplaneeringu menetlusdokumendid-kirjad ja koosolekute protokollid, väljavõtted maakonnalehest Sõnumitooja, Kuusalu Vallavalitsuse poolt väljastatud haldusaktid, väljavõte kehtivast üldplaneeringust, lisana koostatud eksperthinnangud, väljastatud tehnilised tingimused, detailplaneeringu koostamise ja korraldamise finantseerimise leping, ja illustreeriv materjal. 10. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele planeeringu materjalidest ühe koopiat paberkandjal ning ühe eksemplari digitaalselt. P laneeringu kaust kuulub pärast kehtestamist omanikule tagastamisele koos kehtestamise otsusega. 11.Originaalkooskõlastustega detailplaneering kuulub Kuusalu Vallavalitsuses arhiveerimisele. Lähteülesande koostas: Kadi Raudla planeeringute peaspetsialist