Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise
teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse
logistikataristu asukohavaliku kavandamine“
keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruanne (eelnõu)
Avalikustamiseks
30.06.2022
Planeerimisprotsessi korraldaja: Rahandusministeerium
Huvitatud isik: Eesti Energia AS
KSH läbiviija: OÜ Alkranel
Juhtekspert: Alar Noorvee
(KMH litsents nr KMH0098)
Tartu 2022
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
1
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
2
SISUKORD
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5
1. Üldosa..................................................................................................................................... 7
1.1 Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk ..................................................................... 7
1.2 Tegevuse seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................. 8
2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide kirjeldused ...................................... 13
3. Olemasoleva olukorra ülevaade ning eeldatavalt mõjutatava keskkonna ja selle seisundi
kirjeldus .................................................................................................................................... 16
3.1 Sotsiaal-majanduslik keskkond ..................................................................................... 16
3.1 Looduskeskkond............................................................................................................ 22
3.1.1. Kaitsealused loodusobjektid ................................................................................... 22
3.1.2. Vääriselupaigad ja muud looduslikult väärtuslikud alad ........................................ 24
3.1.3. Rohevõrgustik ja loomastik .................................................................................... 25
3.1.4. Väärtuslikud põllumajandusmaad ja maastikud ..................................................... 27
3.1.5. Geoloogia ja põhjavesi ............................................................................................ 28
3.1.6. Veekogud ja maaparandussüsteemid ...................................................................... 34
4. Analüüsitud asukohaalternatiivide võrdlemine, sobivaima alternatiivi valik ...................... 36
5. Sobivaima alternatiivi keskkonnamõjude ja leevendusmeetmete analüüs ........................... 39
5.1 Müra ja vibratsioon ....................................................................................................... 39
5.2 Välisõhk (sh kliima) ...................................................................................................... 42
5.3 Mõju inimeste tervisele ja heaolule (sh õnnetuste risk ning visuaalne mõju) ............... 43
5.4 Mõju varale ................................................................................................................... 45
5.5 Mõju kultuuripärandile .................................................................................................. 46
5.6 Vesi (sh pinna- ja põhjavesi) ning pinnas ..................................................................... 47
5.7 Mõju loomastikule, taimestikule (sh kaitstavatele loodusobjektidele) ning bioloogilisele
mitmekesisusele ....................................................................................................................... 50
5.8 Roheline võrgustik (sh loomade liikumine) .................................................................. 52
6. Lintkonveieri alternatiivi võrdlemine 0-alternatiiviga ......................................................... 58
7. Seire suunised ....................................................................................................................... 62
8. Avalikkuse kaasamine ning ülevaade hindamise käigus ilmnenud raskustest ..................... 63
9. Aruande ja hindamistulemuste lühikokkuvõte ..................................................................... 64
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
3
9.1 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide kirjeldused ............................... 64
9.2 Käsitletava keskkonna koondülevaade .......................................................................... 65
9.3 Sobivaima alternatiivi valik ning selle keskkonnamõjude ja leevendusmeetmete analüüs
68
Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 73
KSH LISAD:
KSH lisa 1. KSH programm
KSH lisa 2. KSH programmi heakskiitmise otsus
KSH lisa 3. Trassi asukohaalternatiivide võrdlus
KSH lisa 4. Asjaomaste asutuste kooskõlastused
KSH lisa 5. Avalikustamisel laekunud seisukohad
KSH lisa 6. Avalikustamisel laekunud seisukohtadega arvestamine
KSH lisa 7. Avaliku arutelu protokoll
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
4
Sissejuhatus
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks on Ida-Virumaal Lüganuse
ja Alutaguse valdasid, Rääsa, Rebu, Ojamaa ja Võrnu külasid läbiv Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli
II kaevanduste logistikataristu.
Ida-Viru Maavalitsuse maavanema 19.06.2015 korraldusega nr 1-1/2015/150 algatati
teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“
maakonnaplaneeringu täpsustamiseks. Teemaplaneeringu käigus teostatakse mitut kohalikku
omavalitsust läbiva Enefit Power AS Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavalik ja
majandusliku tasuvuse uuring. Sama korraldusega algatati ka teemaplaneeringu KSH.
Teemaplaneeringu eesmärgiks on Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste logistikataristu
trasside asukoha valik variantide võrdluse teel, mis on edaspidi alus taristu ehitamiseks vajalike
projektdokumentatsiooni koostamisele.
Teemaplaneeringu prioriteetseim variant on rajada mäemassi transportimise eesmärgil
lintkonveier, mis suundub Rääsa (43801:001:0126) tööstusterritooriumilt Ojamaa
(49801:001:0307, 49801:001:0306 ja 49801:001:0033) tööstusterritooriumile. Alternatiividena
käsitletakse logistikataristu erinevaid trassivariante, tehniliste lahendustena vaadeldakse
linktkonveierit ja autotransporti. KSH programmis (vt lähemalt KSH aruande lisa 1) jäeti
raudteetranspordi alternatiiv kõrvale kui ebareaalne alternatiiv, kuna ei Rääsa ega Ojamaa
tööstusterritooriumil muu taristu kõrval ja vahel pole piisavalt ruumi raudtee haru- ja
manööverdamisteede rajamiseks.
Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (jõustunud 01.07.2015)
§ 1 lg 1 kohaselt menetletakse enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringud
lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. Seega menetletakse
käesolevat planeeringut ning selle KSH-d lähtuvalt kuni 30.06.2015 kehtinud
planeerimisseadusest ning kuni 30.06.2015 kehtinud keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsioonist.
Vastavalt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lg-le 5 kohaldatakse
planeeringute elluviimisega kaasnevale KSH-le keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadust, kuid võimaluse korral ühendatakse KSH menetlus
planeeringu koostamise menetlusega. Sellisel juhul peavad olema täidetud mõlemale
menetlusele kehtestatud nõuded.
KSH protsessi eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava
tegevuse (sh võimalike alternatiivide) rakendamisega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju
ning välja pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või
positiivse (soodsa) mõju suurendamise meetmeid. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii
planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust, nende
kestvust, olulisust, koostoimet ja kumuleeruvust.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine tugineb sellele, et hinnatakse planeeringu
elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju, nii negatiivset kui positiivset.
Keskkonnamõju on oluliselt negatiivne, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju on oluliselt positiivne, kui see
vähendab eeldatavalt oluliselt tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse
keskkonnasaastet või ressursikasutust) või tagatakse meetmed looduslike alade seisundi
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
5
säilimisele või paranemisele, inimese tervise ja heaolu paranemisele ning kultuuripärandi või
vara säilimisele.
Planeerimisprotsessi korraldajaks ja kehtestajaks on Rahandusministeerium, planeeringu
koostajaks AB Artes Terrae OÜ. Tegevusest huvitatud isikuks on Eesti Energia AS ning KSH
koostajaks Alkranel OÜ. Ülevaade teemaplaneeringu ja KSH-ga otseselt seotud
organisatsioonidest ja huvitatud isikutest on esitatud KSH aruande lisas 1 ehk KSH
programmis.
Teemaplaneeringu piirkonnas on 2010. aastal läbi viidud „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse
vald Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise“
keskkonnamõju hindamine, hinnates kaevandamise mõju keskkonnale. Uus-Kiviõli ja Uus-
Kiviõli II kaevandustes kaevandamiseks on väljastatud keskkonnaload, millede tingimusi
soovitakse muuta. Seetõttu on algatatud Keskkonnaameti 09.04.2021 otsustega nr DM-111714-
13 ja DM-111704-13 „Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste rajamisega kaasneva
võimaliku keskkonnamõju“ hindamine. Eelnevat arvesse võttes, ei hinnata käesoleva
keskkonnamõju strateegilise hindamise raames kaevandustegevuse, vaid hinnatakse üksnes
logistikataristu trassi rajamisega kaasnevat mõju.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
6
1. Üldosa
1.1 Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk
KSH objekt asub Ida-Virumaal Lüganuse ja Alutaguse valdades, läbides Rääsa, Rebu, Ojamaa
ja Võrnu külasid.
Joonehitise teemaplaneeringu eesmärk on Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste
logistikataristu trasside asukoha valik variantide võrdluse teel, mis on edaspidi alus taristu
ehitamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamisele. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II
kaevanduste arendamisega on tekkinud Eesti Energia AS tütarettevõttel Enefit Power AS-il
ning OÜ-l VKG Kaevandused vajadus välja arendada kaubakivi ja/või mäemassi transportimise
logistika. Ettevõtete logistikataristu ühiseks alguspunktiks on Rääsa tööstusterritoorium ning
lõpp-punktiks Ojamaa tööstusterritooriumi rikastusvabrik. Teemaplaneeringu prioriteetseim
variant on rajada mäemassi transportimise eesmärgil lintkonveier, mis suundub Rääsa
tööstusterritooriumilt (43801:001:0126) Ojamaa tööstusterritooriumile (49801:001:0307,
49801:001:0306 ja 49801:001:0033) (vt Joonis 1.1).
Joonis 1.1. Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriume ühendav logistikataristu trasside alternatiivid (A1,
A2, A3) (Alus: Maa-amet, 2021)
Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste pealmaakompleks koosneb kahest lahustükist –
Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriumitest. Rääsa tööstusterritoorium asub riigimaal ning sellele
on seatud Enefit Power AS-i kasuks maavara kaevandamise loa L.MK/329491 (kehtivusaeg
11.07.2019–10.07.2049) hoonestusõigus. Ojamaa tööstusterritoorium kuulub OÜ-le VKG
Kaevandused. Kaevandused on kokku leppinud koosarendamise tingimused, millest lähtuvalt
teenindatakse mõlemat kaevandust Rääsa tööstusterritooriumi kaudu.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
7
Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriume on kavandatud ühendama konveier- ning autotransport,
kus viimast hakatakse kasutama töötajate, materjali, varuosade jms veoks. Rääsa ning Ojamaa
tööstusterritooriumide vaheline teenindustee ühtib tööstusterritooriumide vahel kulgeva
konveieri hooldusteega.
Keskkonnaameti 09.04.2021 kirja nr DM-111714-13 alusel algatati keskkonnamõju hindamine
Enefit Power AS-i Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise
taotlusele, millega soovitakse keskkonnaloale kanda jäätmete eriosa, suurendada põlevkivi
maksimaalset aastamäära 10 miljoni tonnini ning muuta luba selliselt, et kaevise transport oleks
lubatud esmaseks töötluseks ka Ojamaa tööstuskompleksi. Keskkonnaameti 09.04.2021 kirja
nr DM-111704-1 alusel algatati keskkonnamõju hindamine ka VKG Kaevandused OÜ Uus-
Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotlusele, millega soovitakse
keskkonnaloale kanda vee ja jäätmete eriosa, suurendada põlevkivi maksimaalset aastamäära 5
miljoni tonnini ning muuta luba selliselt, et kaevise transport oleks lubatud esmaseks töötluseks
ka Ojamaa tööstuskompleksi.
Antud keskkonnalubade muutmise taotlused tekitavad vajaduse käesoleva KSH objektiks oleva
kaubakivi ja/või mäemassi logistikataristu rajamiseks.
1.2 Tegevuse seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Üleriigiline planeering Eesti 2030+ (2013) – rohetaristu toetab ökosüsteemide toimimist,
säilitades ja luues tingimusi, mis tagavad puhta vee, õhu, tootliku maapinna, elurikkuse,
atraktiivsete puhkepiirkondade jmt seotud ökosüsteemiteenused. Toetab kaudselt majandust ja
kogukondi ning annab elutähtsa panuse kliimamuutuse looduslikku leevendamisse ja sellega
kohanemisse. Kogu Eestist paistavad just Ida-Virumaal silma riigi suurte tuumalade osatähtsus,
kuid tuumalade suurendamisest olulisem on säilitada olemasolevaid.
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 (2017) – kvaliteetse geoloogilise informatsiooni
omamine on oluline peaaegu kõigi keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel,
riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel, sh ehitiste planeerimisel ja keskkonnamõju
hindamisel. Maapõueressursside majandamisel toetatakse positiivseid sotsiaal-majanduslikke
muudatusi.
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 (2015) – põlevkivivaldkonna
üldeesmärk on riigi huvi elluviimine, mis seisneb põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses
ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises. Eesti põlevkivi
kaevandamise ja kasutamise strateegia põhimõtted arengukava perioodiks on mh tagada
tingimused üleminekuks majanduslikult efektiivsemale ja suuremat lisandväärtust andvale
ressursi komplekssemale kasutamisele ning keskkonnamõju vähendamisele, samuti suunata
põlevkivi kaevandamist ja kasutamist ressursisäästlikumale tehnoloogiale, arvestades
kaasnevaid maavarasid ja teisi loodusressursse ning vähendades negatiivset keskkonnamõju.
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 (2021) – arengukava elluviimisel soovitakse
vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet, energiatarvet ja välisõhusaasteaineid,
nähes olulise vahendina kaubavedude suunamist maanteelt keskkonnahoidlikele
alternatiividele.
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) – eesmärgiks on määratleda pikaajalised
arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna
seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
8
looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 seab eesmärgiks
maavarade keskkonnasõbraliku kaevandamise, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning
maapõueressursi efektiivse kasutamise minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega.
Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist
väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra, tolmu ja seismiliste efektide vältimist ning
kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab
kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade
ärakasutamist.
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017) – visioondokument, milles sätestatakse
pikaajaline kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärk ja poliitikasuunised
kliimamuutustega kohanemiseks või kliimamuutuste mõjule reageerimiseks valmisoleku ja
vajaliku vastupidavuse tagamiseks. Dokumendis toodud põhimõtteid ja suuniseid tuleb arvesse
võtta valdkonnaüleste ja valdkondlike strateegiate ning riiklike arengukavade uuendamisel ja
rakendamisel. Käesoleva KMH kontekstis olulisemad suunised on:
• põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema energeetilise väärindamise ning
kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi
käitlemisprotsessis tekkivat kasvuhoonegaaside heidet viisil, millega ei kaasne muu
negatiivse keskkonnamõju suurenemine;
• suuremahulise energeetika ja tööstuse sektori osalisi suunatakse kasvuhoonegaaside
heidet jõudsalt ja kulutõhusalt vähendama, jätkates turupõhiste mehhanismide kasutust;
• soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat
kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu
ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus;
• energeetika ja tööstuse kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus-,
arendus- ja innovatsioonisuundi, millega edendatakse tõhusate energiatehnoloogiate
arengut ning kodumaise taastuvenergiaressursi maksimaalset väärindamist,
suurendatakse primaarenergia kokkuhoidu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet.
Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (2017) (ENMAK 2030) – ENMAK 2030
koondab Eesti energiamajanduse, elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori
energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tuleviku tegevused.
Arengukava kohaselt lähtub põlevkivi kasutus maavarade strateegiast, so põlevkivi kasutamise
riiklikust arengukavast 2016-2030, ning ettevõtjate tegevuskavadest. Uued tehnoloogilised
lahendused põlevkivienergeetikas näitavad põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jätkamise
võimalikkust ka oluliselt karmistuvate keskkonnapiirangute tingimustes. Põlevkivist
elektritootmine siiski väheneb ja suureneb põlevkiviõli tootmine ning elektritootmiseks
kasutatakse õli tootmise kõrvalprodukte.
Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ (2018) – arengukava rakendamise
perioodil jääb Ida-Viru maakonna suurimaks majandusharuks põlevkivienergeetikatööstus,
kuid ühest majandusharust sõltuvuse vähendamiseks jätkatakse tegevusi maakonna
majanduskeskkonna mitmekesistamiseks. Keskkonnakahjude ning elukeskkonna kvaliteedi
alanemise leevendamiseks ja kompenseerimiseks tuleb ettevõtete ning riigi ja maakonna
omavalitsuste koostöös leida õiglane tasakaal, kus maakonnast kogutud ressursi- ning
saastetasud jääksid eelkõige kahjustatud piirkonda. Arengustrateegia peab otstarbekaks
mitmekesistada Ida-Virumaa tööstussektorit, kaasates siia uusi, põlevkivist ja energeetikast
sõltumatuid tööstusi aga ka uusi teenuste valdkondi (nt loomemajandus). Arusaadavalt tuleb
orienteeruda kaasaegset tehnoloogiat kasutavatele ettevõtetele, mis vastavad keskkonnakaitse
nõuetele ning on arenguvõimekad ka tulevikus.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
9
Ida-Virumaa maakonnaplaneering 2030+ (2016) – Ida-Virumaa üheks ruumilise arengu
visiooniks on, et maakonna majanduskeskkond baseerub hästitoimival põlevkivi- ja
logistikasektoril. Jätkusuutliku majanduskeskkonna arengut toetab kvaliteetne tehniline taristu,
mis omakorda aitab kaasa kõrge lisandväärtusega teadmistemahuka majanduse arendamisele,
mis põhineb traditsiooniliste harude kaasajastamisel ja uute tekkimisel. Üheks üldiselt
ruumiliseks suuniseks ettevõtluskeskkonna arendamiseks on, et suuremate ettevõtlusalade või
üksikute tootmishoonete arendamisel elamu- ja puhkealade ning ühiskondlike hoonete
lähedusse, tuleb need omavahel eraldada haljastatud puhveraladega ja rakendada vajadusel
võimalikke negatiivseid mõjusid leevendavaid meetmeid. Ettevõtluse arendamisel tuleb
tähelepanu pöörata aga kaitsealade kaitseväärtuste säilimisele.
Väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks on seatud kasutustingimused,
sh säilitada põllumajandusmaad avatuna ning soovitatavalt kasutusel olevatena. Koostöös
maaomanike, taluliitude ja külaliikumise organisatsioonide ja omavalitsustega leida võimalusi
väärtuslike põllumajandusmaade kasutuses hoidmiseks.
Seoses põlevkivikaevandamise jätkumisega on vajalikud ka arendused kaevandamisega seotud
taristus. Maakonnaplaneeringu kohaselt on põlevkiviraudtee tulevik pikemas perspektiivis
seotud kaeveväljade reaalse kasutuse ja sealsete logistiliste lahendustega. Juhul, kui detailsema
planeerimise ja teostatavus-tasuvusanalüüsi käigus selgub, et otstarbekam on põlevkivi
transportimine lintkonveieri vm meetodil, tuleb raudtee vajadus ja funktsioon üle hinnata.
Maakonnaplaneeringus on käsitletud Uus-Kiviõli kaevanduse Aidust algava võimaliku
lintkonveieri ühendamine Estonia ja Estonia II kaevanduste ja Auvere tööstuskeskusega.
Tegemist oleks ulatusliku joonobjektiga, alternatiivina raudteetranspordile, mis looks
keskkonnas tuntava barjääri. Eelmainitud lintkonveieri ja käesoleva KSH objektiks oleva
lintkonveieri alguspunktid kattuvad, kuid edasine trassikoridor mitte.
Põlevkivi kaevandamisega seotud taristu edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb teha
koostööd Transpordiameti ja teiste avalike teede omanikega, et lahendada kaevandamisega
seotud taristu ristumised avalike teedega.
Alutaguse valla üldplaneering (2020) – Ojamaa tööstusterritooriumi ümbruses esinevad
altkaevandatud (langatatud) alad, kus uute hoonete ja rajatiste ehitamisel tuleb arvestada järel-
või hilisvajumisega. Seejuures tuleb välja selgitada varisemisohtlike alade ning tühikute ja
tervikute täpne paiknemine. Soovitatav on planeerida ehitus kaevandatud ala tervikutele ning
vältida laavade lõpuosasid. Samuti tuleb projekteerimisel arvestada vajalike kaitsemeetmetega,
mis välistaksid mäetööde võimaliku jääkmõju objektidele ning hoiaksid ära
ehituskonstruktsioonide purunemise maapinna võimaliku varisemise, vajumise või nihkumise
tagajärjel. Omavalitsusel on õigus nõuda ehitusgeoloogiliste uuringute koostamist enne
projekteerimistingimuste väljastamist ning vajadusel seada tingimusi ehitiste maapealsele
mahule (sh kõrgusele). Laavade servaaladele ehitades on vajalik läbi viia geotehniline
ekspertiis. Langatatud alades tuleb arvestada ka võimalike liigniiskete kohtadega, mille
ennetamiseks tuleb kavandada ehitusalune pinnase kuivendus. Kaevandustöödest mõjutatud
territoorium on ka kõrgendatud veejuhtivusega, mistõttu tuleb tegevuse planeerimisel arvestada
põhjavee kaitsmise karmimate nõuetega.
Rohevõrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb arvestada, et rohevõrk jääks toimima.
Rohekoridori tugialadel ja rohekoridorides võib arendada tavapärast, rohevõrgustikuga
arvestavat majandustegevust, arvestades muudest õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
10
piiranguid, mis alale on kehtestatud. Vältida tuleb tugialade kompaktsuse vähenemist või
killustamist arendus- ja majandustegevuse, sh joonobjektide või erinevate muude konfliktalade
tõttu. Võimalusel säilitada tuumalade äärealade senine maakasutus ning tegevuste elluviimisel,
mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb tähelepanu pöörata
rohevõrgustiku funktsioneerimise jätkumisele. Sõltuvalt arendustegevuse iseloomust ja mahust
võib omavalitsus nõuda eelnevat täpsustava uuringu koostamist. Rohevõrgustiku koridoris
tuleb vältida seda katkestavate aedade ning muude ulukite liikumist takistavate rajatiste
püstitamist järgides, et hajaasustusega aladel ehitades peab koridori alaga risti suunas vähemalt
50 m laiune koridori riba jääma katkematuks.
Juhul, kui detailsema planeerimise ja teostatavus-tasuvusanalüüsi käigus selgub, et otstarbekam
on põlevkivi transportimine lintkonveieri vms meetodil, tuleb põlevkiviraudtee vajadust
hinnata. Hindamisel tuleb arvesse võtta lisaks tehnilistele ja majanduslikele asjaoludele ka
inim- ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Maidla valla üldplaneering (2007)1 – üldplaneeringus on arvestatud Ojamaa kaevandusest
põlevkivi transportimiseks vajaliku veotee asukoha määramisel.
Rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridesse tuleb vältida olulise ruumilise mõjuga
objektide kavandamist.
Ehitus- ja tootmistegevuse planeerimisel tuleb rakendada meetmed ülemäärase või
keskkonnanõuetele mittevastavate gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja
muude seesuguste arendatava krundi piiridest väljuvate mõjutuste levimise vältimiseks.
Lüganuse valla üldplaneering (eelnõu seisuga oktoober 2021) – üldplaneeringu
põhieesmärgiks on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel
planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste ning sh maakasutuse juhtotstarvete
määramine. Lüganuse valla territooriumil on oluliseks vajadus leida tasakaal riiklike huvide (sh
kaevandamise) ning kohalike väärtuste ja vajaduste vahel. Valla eripäraks on see, et suurem
arendushuvi uue maakasutuse kavandamise osas (sh kaevandamine ja kaevandustaristud)
langeb hajaasustatud aladele. Seejuures on toodud välja, et valla karjääride ja kaevanduste
toimimiseks on vajalik kaevandustaristute rajamine.
Lüganuse valla üldplaneeringu KSH aruanne (eelnõu seisuga oktoober 2021) – valla
hajaasustuses on arendussurve võrdlemisi suur kaevandamise valdkonnas, samuti taristute
kavandamisel. Taristute kavandamine toimub aga läbi täiendava planeeringu, mistõttu
alternatiivide kaalumine teostatakse planeeringu käigus. Seetõttu ei kujune hajaasustuses
oodatavate arendustegevuste osas üldplaneeringu täpsusastmes sisuliselt võrreldavaid
alternatiive.
Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ojamaa kaevanduse konveieri
paigutuse asukohatrassi määramine“ ja selle KSH (2010) – põlevkivi transportimise
võimaluste võrdluses maanteetranspordi, raudteetranspordi ja lintkonveieri variantide vahel
osutuks valituks lintkonveier, kuna tegemist on keskkonnasõbralikuma ning majanduslikult
1
Vabariigi Valitsuse 27.06.2013 määrusega nr 103 „Lüganuse valla, Maidla valla ja Püssi linna haldusterritoriaalse
korralduse ning Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu
kinnitamine“ muutmine“ ühendati Lüganuse vald, Maidla vald ja Püssi linn uueks haldusüksuseks valla staatuses
ning nimetati ümber Lüganuse vallaks. Kuni Lüganuse valla üldplaneeringu kehtestamiseni, kehtib kavandatava
tegevuse ala Lüganuse valla osas Maidla valla üldplaneering.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
11
tasuvama lahendusega. Lintkonveieri eelisteks keskkonna seisukohalt on elektrienergia
kasutamine, saasteainete mitteeraldamine ning hõlbus kasutusjärgne demonteeritavus.
Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja
abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa ala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine (2014) – planeeringu eesmärgiks Uus-Kiviõli
kaevanduse maapealsete teenindavate ehitiste planeerimine, tööstusterritooriumi krundi
moodustamine ja krundi ehitusõiguse määramine. Kavandatud tegevuseks oli rajada Uus-
Kiviõli kaevanduses kaevandatava põlevkivi töötlemiseks ja kaevanduse teenindamiseks
vajalikud hooned ja rajatised, samuti kaubapõlevkivi ja aheraine transportimine Uus-Kiviõli
kaevanduse tööstusterritooriumilt (nüüdseks Rääsa tööstusterritoorium) Aidu karjääri
tööstusalale kahe lintkonveieri ning nendega paralleelselt kulgeva teenindustee rajamine.
Lüganuse valla arengukava 2018-2028 (2018) – määrab haldusreformi järgse Lüganuse valla
peamised arengusuunad aastateks 2018-2028 – visioon, eesmärgid, meetmed ja tegevused.
Põlevkivi kaevandamise tulemusena tekkinud keskkonnamõjude leevendamine on valla üheks
peamiseks väljakutseks. Ühelt poolt on oluline endiste kaevandus- ja karjäärialade
taaskasutusele võtmine, teisalt ka kaevandamise tulemusena tekkinud taristuprobleemide (nt
veevarustus) lahendamine koostöös arendajatega. Eraldi teemaks on uute võimalike
kaevanduste lisandumine piirkonda, mis võiks kaasa tuua suures mahus töökohti, samas aga ka
arvestavat mõju keskkonnale. Elukeskkonna tasakaalustatud arenguks on vajalik tagada
olukord, kus saaksid edukalt tegutseda nii keskkonnasõbralikud tööstusettevõtted, kui ka
turismiettevõtted. Lisaks on äärmiselt tähtis ettevõtluskeskkonna pidev mitmekesistamine ning
uute ettevõtlust mõjutavate arendusprojektide realiseerimine (nt Kiviõli Äripark, Aidu
tuulepark). Võtmetähtsusega on hea ning turvalise looduskeskkonna säilimine.
Alutaguse valla arengukava 2021-2030 (2021) – kajastab Alutaguse valla arengueelduseid,
toimekeskkonna ülevaadet, arendustegevuste põhimõtteid, visiooni, eesmärke,
tegevusprogramme ja meetmeid. Ühe võtmetegurina on toodud põlevkivi kaevandamine ja selle
tulevik, kus nenditakse, et põlevkivisektori käekäigust sõltub suurel määral nii Ida-Virumaa kui
ka Alutaguse valla majandusareng ja sotsiaalne heaolu, valla eelarvetuludes moodustavad suure
osa põlevkivi kaevandamisega seotud ressursitasud. Kaevandamisega seotud ressursitasude
vähendamine tulevikus (rohepöörde tulemusena) mõjutaks olulisel määral valla suutlikkust
teenuseid pakkuda. Seetõttu on oluline rohepöörde järel soodustada ettevõtlust, mis pakuks
alternatiivi põlevkivisektoris tööta jäänud elanikele. Arengukavas on mainitud ka käesoleva
KMH objektiks oleva Uus-Kiviõli kaevanduse arendamine, millest jääb väike osa Alutaguse
valla territooriumile.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
12
2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide kirjeldused
Alternatiividena käsitletakse kavandatava logistikataristu paigutuse erinevaid trassivariante.
Kuivõrd teemaplaneeringu eesmärgiks on valida sobivaim ühenduskoridor Rääsa
tööstusterritooriumi ning Ojamaa tööstusterritooriumi vahel, siis on logistikataristu
asukohavalik piiratud alaga, mis võimaldab optimaalselt kahe tööstusterritooriumi vahele
logistikataristu paigutada.
Planeerimisprotsessis ning selle keskkonnamõju strateegilises hindamises käsitleti kolme
alternatiivset trassikoridori (vt Joonis 2.1).
Joonis 2.1. Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriume ühendav logistikataristu trasside alternatiivid (A1,
A2, A3) (Alus: Maa-amet, 2021)
Täiendavalt oli KSH programmi alusel kavas analüüsida ja võrrelda alternatiivide lõikes
omavahel nö tehnilisi transpordialternatiive (lintkonveier vs autotransport). Eeldati, et
autotranspordiks kasutatakse lintkonveieri trassikoridori rajatavat teed. Autotranspordi
põhjalikumast võrdlusest, kui ebamõistlikust alternatiivist, otsustati siiski loobuda (vt
põhjendusi allpool).
Null-alternatiiv – Teemaplaneeringut ei kehtestata ja Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristut
Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile ei rajata. Null-alternatiiv ei ole
antud juhul rakendatav, kuna kaevanduste toimimiseks on logistikataristu rajamine vajalik.
Seetõttu käsitletakse null-alternatiivi kui võrdlusbaasi kavandatava tegevuse alternatiividele,
kuid mitte kui reaalset alternatiivi.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
13
Raudtee transport on jäetud kõrvale kui ebareaalne alternatiiv. Raudteetranspordi
kasutamiseks peaks mõlemal tööstusterritooriumil olema piisavalt ruumi haruteede ja
manööverdamisteede rajamiseks, milleks aga ei Rääsa ega Ojamaa tööstusterritooriumil muu
taristu kõrval ja vahel vaba ruumi ei ole. Seetõttu on raudteetransport jäetud alternatiivide
käsitlusest välja kui ebareaalne alternatiiv.
Alternatiiv 1. Kaubapõlevkivi kivi ja/või mäemassi transportimiseks Rääsa
tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile kasutatakse lintkonveieri transporti.
Lintkonveier planeeritakse arvestusega, et maksimaalselt transporditakse 15 miljonit tonni
kaubapõlevkivi ja/või mäemassi aastas. Lähtuvalt Rääsa tööstusterritooriumil olevatest maa
alla suundumise telgedest ning lintkonveieri tehnilistest parameetritest, määratakse
planeeringus trassikoridor (mitte ehituskoridor), mis ei ole kõikjal sama laiusega. See on mõnes
kohas 50 m laiune ja mõnes kohas (nt teede ristumiskohtades) laiem. Reaalne vajadus on
lintkonveieri ja selle teenindustee trassile üldjuhul laiusega 36 m, kuid selleks, et
projekteerimisetapis oleks võimalik lintkonveieri paiknemist mõnevõrra liigutada planeeritava
trassikoridori sees, planeeritakse teemaplaneeringus laiem koridor.
Alternatiiv 2. Kaubapõlevkivi kivi ja/või mäemassi transportimiseks Rääsa
tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile kasutatakse autotransporti. Arvestatakse,
et maksimaalselt transporditakse 15 miljonit tonni kaubapõlevkivi ja/või mäemassi aastas.
Planeeringus planeeritakse vajalik trassikoridor ristumiseta alal laiusega 50 m ning
ristumiskohtade alal määratakse töö käigus analüüsi alusel laiem ala. Reaalne vajadus on
sõidutee trassile laiusega 20-30 m, kuid selleks, et projekteerimisetapis oleks võimalik tee
paiknemist mõnevõrra liigutada planeeritava trassikoridori sees, planeeritakse
teemaplaneeringus laiem koridor.
KSH protsessi käigus läbitöötatud materjali alusel tuleb autotransporti (alternatiiv 2) käsitleda
kui ebamõistlikku alternatiivi. 15 miljoni tonni põlevkivi äraveoks aastas peab tegema aasta
jooksul ligikaudu 1 000 000 sõitu (arvestades, et sõita tuleb edasi tagasi). Kui arvestada, et
põlevkivi tuleks transportida 365 päeval aastas ning vähemalt 8 tundi päevas, kasutades
maksimaalse lubatava raskusega (30 tonni) veokeid, tuleb 8 tunni jooksul teha ligikaudu 2738
edasi-tagasi sõitu. Keskmiselt teeks see 8-tunnise tööpäeva jooksul 342 sõitu tunnis.
Logistikataristu trassialternatiivide keskmine pikkus on 5 km, mis teeks keskmiseks läbitud
kilometraažiks üle 13 000 km päevas.
Põlevkivi transportimiseks autotranspordiga kaasneb müra, mis on eeldatavasti lintkonveieri
mürarasemest kõrgem, kuid erinevalt lintkonveierist lisandub autotranspordiga ka tolmuteke ja
veokite heitgaasid, mis mõjutavad õhukvaliteeti. Samuti tuleb täiendavalt arvestada ka
autotranspordi mõjuga kliimale, pinnasele (läbi vibratsiooni), teede seisukorrale ning võtta
arvesse ka majanduslikku mõju, seejuures läheks see vastuollu ka Euroopa Liidu
kliimaeesmärkidega – saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse ning vähendada
kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. a tasemega. Kui
autortransport kasutaks diislikütust, siis lintkonveier kasutab elektrit ning lintkonveieril
puuduvad tühjad tagasisõidud. Samuti kaasneks majanduslikus mõttes autotranspordiga ka
arvestatav täiendav tööjõukulu veokijuhtide näol. Planeeritav logistikataristu trassikoridor läbib
lisaks suures osas ala, kus põhjavesi on kaitsmata. Trassi kogupikkusest (ca 5,7 km), läbitakse
ca 4,7 km ulatuses kaitsmata põhjaveega ala. Kuivõrd autotranspordi kasutamisel on võimalik
õnnetuste toimumise risk eelpool toodud liiklussageduse korral võrreldes lintkonveieri
kasutamisega oluliselt suurem, siis kaasneks autotranspordi kasutamisel ka suurem risk
põhjavee saastumiseks. Eelnevat kokkuvõttes, on autotranspordi edasine kaalumine KSH
protsessis ebamõistlik.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
14
Tuginedes KSH programmis esitatud teabele ning eeltoodule, välistatakse alternatiiv 2 —
kaubapõlevkivi kivi ja/või mäemassi transportimine Rääsa tööstusterritooriumilt
Ojamaa tööstusterritooriumile kasutades autotransporti — võimalikest reaalsetest
alternatiividest. Edaspidi käsitletakse reaalse alternatiivina vaid lintkonveieri rajamist
kolme erineva, joonisel 2.1 näidatud asukohaalternatiiviga.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
15
3. Olemasoleva olukorra ülevaade ning eeldatavalt mõjutatava
keskkonna ja selle seisundi kirjeldus
Teemaplaneeringu ala asub Ida-Virumaal Lüganuse ja Alutaguse valdades, läbides Rääsa,
Rebu, Ojamaa ja Võrnu külasid. Planeeringuala ümbruskonna suurimad tiheasustusalad on
Kiviõli ja Püssi linn, Kohtla-Nõmme alev, Kohtla-Järve linna Sompa linnaosa (alla 10 km
kaugusel) ning Mäetaguse alevik (üle 10 km kaugusel). Planeeringuala paikneb Lüganuse valla
idaosas ning Alutaguse valla põhjaosas.
KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala. Eeldatav
mõjuala on piiritletav eelkõige teemaplaneeringu ala ja seda ümbritseva alaga. Alljärgnevates
peatükkides kirjeldatakse üldise taustinfo tagamiseks vajadusel ka laiemat piirkonda, kui vaid
otsene eeldatav mõjuala.
3.1 Sotsiaal-majanduslik keskkond
Teemaplaneeringu ala peamine maakasutuse juhtfunktsioon on maatulundusmaa.
Lähipiirkonnas esineb ka mäetööstusmaad, jäätmehoidla maad, elamumaad, sihtotstarbeta
maad, tootmismaad jmt (vt Joonis 3.1). Lähimad eluhooned asuvad asukohaalternatiividest
ligikaudu 480 m (A1), 160 m (A2) ning 200 m (A3) kaugusel.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
16
Joonis 3.1 Maakasutuse peamised juhtfunktsioonid teemaplaneeringu alal ja lähiümbruses, sh eluhoonete paiknemine (Maa-amet, 2021)
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
17
Piirkonnas esinevad nii riigi- kui ka erametsa maad, samuti esinevad ka mõned põllumassiivid
ning loomakasvatushooned (vt Joonis 3.2).
Joonis 3.2 Teemaplaneeringu piirkonnas asuvad riigi- ja erametsa maad, põllumassiivid ning
loomakasvatushooned (Maa-amet, 2021; PRIA, 2021)
Planeeringualast põhja suunas asub endise Aidu karjääri ala, kus põlevkivi kaevandamine
lõpetati aastal 2012 ning karjääriala korrastamisprojekti tähtaega on käesoleva töö koostamise
hetkel (veebruar 2022) pikendatud kuni 31.12.2023. Aidu karjääri sulgemise järgselt on
Lüganuse vallamaadel kaevandatud aladele arendatud või kavas arendada sõude- ja
veespordikeskus2, spordi, puhke-ja virgestuse ning taastuvenergia tootmise alad. Alutaguse
valla maadel soovitakse korrastatud maid kasutada metsamajanduse arendamiseks (Enefit
Kaevandused AS, 2019).
Planeeritava logistikataristu alternatiivsed trassivariandid, eelneva info alusel, ümbritsevas
keskkonnas visuaalselt ei domineeri. Planeeringuala hõlmab peamiselt elaniketa piirkonda,
kuid arvestades ümbruskonna elamuhooneid, võib esineda visuaalne mõju eeskätt
trassialternatiivi A2 korral Neruti, Roosti ja Oja kinnistutel paiknevatele eluhoonetele (vt Joonis
3.3).
2
https://www.aidu.ee/en/
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
18
Joonis 3.3 Visuaalselt tundliku ala paiknemine kavandatava logistikataristu alternatiivsetel
trassivariantidel elamuhoonete suhtes (Alus: Maa-amet, 2021)
Lähtuvalt Keskkonnaministri 21.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisast 1 „Müra normtasemed“,
tuleb teemaplaneeringu alal arvestada II kategooria (haridusasutuste, tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekandeasutuste, elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad ja rohealad) müra
piirväärtust, mis on jaotatud kaheks liigiks — liiklusmüra ja tööstusmüra. Liiklusmüra päevasel
ajal ei tohi ületada 60 dB ning 65 dB müratundliku hoone teepoolsel küljel, öisel ajal aga
vastavalt 55 ja 60 dB. Tööstusmüra ei tohi päevasel ajal ületada 60 dB, öisel ajal 45 dB.
Seejuures päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–-23.00 ja 23.00–7.00.
Teemaplaneeringu alal on peamisteks müraallikateks autoliiklus ja tööstusala.
Transpordiameti 2020. aasta liiklussageduse kaardirakenduse kohaselt on lähimate
riigimaanteede liiklussagedused järgmised: (13129) Savala – Arvila kõrvalmaanteel 99 (sh
raskeliikluse osakaal 5%), (13205) Ereda – Võrnu – Sala kõrvalmaanteel 396 autot ööpäevas
(sh raskeliikluse osakaal 6%). Teemaplaneeringu ala läbivatel sõiduteedel liiklussagedust ei
mõõdeta ning võib eeldada, et antud teid kasutavad ümbruskonna elanikud ning ka tööstuse
töölised, millede liiklussagedus ei tohiks olla märkimisväärne ning eeldatavasti pole
liiklusmüra lubatud piirtase vaadeldavas alas ületatud.
Vaadeldavas piirkonnas asub seitse pärandkultuuri objekti ning üks kultuurimälestise objekt (vt
Tabel 3.1, Joonis 3.4). Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade poolt pärandunud
inimtekkelised objektid maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist
väärtust eelkõige kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all ning
nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Pärandkultuuriobjektidest on lähimad
(asukohaalternatiivile 1) Võrnu-Sala metsavahikoht ja karjamõis (ca 150 m kaugusel) ning Sala
talukoht (ca 50 m kaugusel).
Tabel 3.1. Pärandkultuuriobjektid planeeringuala piirkonnas (Maa-amet, 2021)
Objekti nimetus Seisukord
Sala talukoht Maastikul on säilinud märgid, kui ei luba
üheselt määrata tüüpi
Võrnu-Sala metsavahikoht ja karjamõis Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest
funktsionaalsusest säilinud alla 20%
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
19
Lähte männik Hävinud, objektist pole maastikul jälgi
säilinud
Settebassein Objekt hästi või väga hästi säilinud
Ojamaa peakraav Objekt hästi või väga hästi säilinud
Metsatee Lähtelt Ojamaa jõeni ja Objektist või tema esialgsest
Linnassaare sohu funktsionaalsusest säilinud 50-90%
Kultuurimälestised on riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa,
asjade kogum, maa-ala või ehituslik kompleks. Kultuurimälestised jagunevad kuute erinevasse
liiki: ajaloo-, arheoloogia-, ehitis-, kunsti- ja tehnikamälestised ning ajaloolised looduslikud
pühapaigad. Kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealade ning neid ümbritsevate
kultuuriväärtustega keskkondade säilitamist ja kaitset reguleerib muinsuskaitseseadus.
Planeeringuala piirkonna lähim kultuurimälestise objekt on Ojamaa jõe läänekaldal asuv
Ojamaa hiis (reg-nr A31071), mis trassi asukohaalternatiividest asub lähimale
asukohaalternatiivile (nr 2) ca 620 m kaugusel. Tegemist on loodusliku pühapaigaga, mille
kaitse alla võtmine on Muinsuskaitseametil järgnevate aastate tööplaanis (10.08.2021 kiri nr
5.1-17.5/2194-1).
Joonis 3.4 Pärandkultuuri ja kultuurimälestiste objektide paiknemine planeeringuala ümbruses (Maa-
amet, 2021; AB Artes Terrae, 2018-2019)
Aidu järvel (st Aidu kanalis), asukohaalternatiivi 1 vahetusse lähedusse (ca 30 m kaugusele)
jääb ka Aidu Veespordikeskuse veepealne saun (vt Joonis 3.5). Saun ei ole kantud ehitisena
ehitisregistrisse.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
20
Joonis 3.5 Veepealne saun ning selle paiknemine vaadeldaval alal (Alus: Maa-amet, 2021; Foto: Heiki
Kalberg, 2021)
Planeeringuala läbib kaks elektripaigaldist (vt Joonis 3.6) – õhuliinid Aidu-Jaoskonna 3B
kõrgepingeliin (35-110 kV) L08 ning Mäetaguse:SM0 keskpingeliin (1-20 kV) K135042109.
Lähtuvalt Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73, on kõrgepingiliini L08
kaitsevööndi ulatus 25 meetrit ning keskpingeliinil 3 meetrit mõlemal pool liini telge.
Joonis 3.6 Elektripaigaldised ning nende kaitsevöönd planeeringualal (Maa-amet, 2021)
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
21
KSH programmi eelnõu avalikustamisel selgus, et planeeringuala piirkonnas on Elering AS-il
plaanis elektrivõrk ümber korraldada. Eeldatavalt 2022. a lõpuks valmib uus 110 kV
õhuliinilõik Jaoskonna 3B ja Kiikla alajaamade vahel ning liini L08 Aidu-Jaoskonna 3B asemel
moodustub Aidu-Kiikla 110 kV õhuliin, millele ühendatakse haruna Jaoskonna 3B alajaam.
Samuti demonteeritakse osaliselt L138 Püssi-Kiikla 110 kV õhuliini Püssi poolne osa (vt Joonis
3.7). Peale uue õhuliinilõigu valmimist tõstetakse Jaoskonna 3B ja Aidu alajaamade vahelisel
liinilõigul gabariidid 60 kraadile, mis on kavas aastal 2023. Seejuures tuleb arvestada majandus-
ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 sätestatud
elektripaigaldise kaitsevööndi ulatusega, mis kuni 100 kV nimipingega liinide korral on 25
meetrit mõlemal pool liini telge.
Joonis 3.7 Muudatused AS Elering elektrivõrgus (AS Elering, 2021)
3.1 Looduskeskkond
3.1.1. Kaitsealused loodusobjektid
Planeeringu elluviimisega tekitatakse üle metsa- ja põllumassiivide ligikaudu 50 m laiune
trassikoridor, kuhu võib 36 m laiusel alal ehitada vajaliku logistikalahenduse. Planeeringu
trassikoridor ei ole kõikjal sama laiusega – see on mõnes kohas 50 m laiune ja mõnes kohas (nt
teede ristumiskohtades) laiem. Logistikataristu trassikoridoride lähedusse jäävad laanerähni
(Picoides tridactylus) leiukohad, mille lähim kaugus on 30 m kõikidest asukohaalternatiividest
(vt Joonis 3.8). Laanerähn on väikesearvuline haudelind, kes on ohuvälises seisus ning arvatud
looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide
hulka. Laanerähn eelistab vanemaid puistuid, kus on rohkelt kuivanud puid, soovitavalt kuuski.
Laanerähni ohustavad metsade majandamine, mille tulemusena väheneb metsade vanus ja
rähnile sobivate elupaikade pindala. Laanerähni leiukohas tuleks võimalusel vältida lage- ja
sanitaarraiet ning säilitada surnud ja surevaid okaspuid. Pesitsusajal häirimise vältimiseks on
määratud tööde ajaliseks piiranguks 1. aprillist 15. juulini.
Üle kilomeetri kaugusele jäävad ka metsise (Tetrao urogallus) lähimad leiukohad ning tema
püsielupaik - Kiikla metsise püsielupaik (vt Joonis 3.8). Metsis on paikne liik, kes veedab
olulise osa elust valdavalt 3 km raadiuses ümber mängupaiga, noorlindude hajumine toimub
enamasti kuni 10 km kaugusele sünnipaigast. Metsis eelistab mängupaigaks ainult mändidest
koosnevaid puistuid, kus puude vanus on kõige sagedamini vähemalt 80 aastat. Pesa võib aga
paikneda kõikides metsatüüpides ning pesakond võib liikuda sadu meetreid eemal asuvasse
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
22
sobivasse toitumispaika – vanasse niiskesse metsa, kus puhmarindes domineerib mustikas.
Metsis on arvatud ohualtisse seisundisse ning seega looduskaitseseaduse alusel ka II kategooria
kaitsealuste liikide hulka. Metsist peamiselt ohustavateks teguriteks on elupaikade killustumine
ja kadumine, elupaiga kvaliteedi langus kuivenduse mõjul ning kisklus. Metsise kaitse
tegevuskavas (2015) on antud tegurite mõju liigitatud kui „suure tähtsusega ohutegur“, mis võib
20 aasta jooksul viia Eesti asurkonna kahanemiseni enam kui 20% ulatuses.
[Joonis eemaldatud ehk joonisele ligipääs piiratud. Joonise eemaldamise alus –
Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kategooria liigi isendi täpse elupaiga
asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud ning avaliku teabe seaduse § 35 lg 1
p 8 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mille
avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha
säilimist. Seetõttu on joonis 3.2 ja sellega seotud täpsem informatsioon esitatud üksnes
asjaomastele asutustele.]
Joonis 3.8 II kaitsekategooria liikide leiukohad planeeringuala alternatiivide suhtes
(Keskkonnaagentuur, Eesti Looduse infosüsteem, EELIS, 09.02.2022)
Ligikaudu kilomeetri kaugusele jääb väike-kirjurähni (Dendrocopos minor) lähim leiukoht (vt
Joonis 3.9). Tegemist on haudelinnuga, kes elutseb leht- ja segametsades, eriti veekoguäärsetes
sanglepikutes ning ka parkides ja suuremates aedades. Väike-kirjurähn on paigalind, kes vajab
pesitsemiseks vanu pehkinud tüvega puid. Liik on ohuvälises seisus ning arvatud
looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega III kategooria
kaitsealuste liikide hulka. Väike-kirjurähni leiukohtades tuleb võimalusel vältida lageraiet ning
jätta teadaolevates elupaikades säilikpuudeks suuri (üle 10 cm läbimõõduga) elusaid ja surnud
lehtpuid. Seejuures on raietele pandud ka ajaline piirang 1. aprillist 30. juunini.
Joonis 3.9 III kaitsekategooria taime- ja loomaliigid planeeringuala ümbruses (EELIS, 09.02.2022)
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
23
I kaitsekategooria looma- või taimeliikide, II kaitsekategooria taimeliikide, ega ühegi
kaitsekategooria seene- või samblikuliigi esinemist planeeringualal ega selle lähiümbruses
registreeritud ei ole.
Lähim kaitseala on Kiikla mõisa park (~4 km kaugusel). Projekteeritavatest kaitsealadest on
lähim Alutaguse rahvuspark, mis jääb ligikaudu A1st 2 km, A2st 1,5 km ning A3st 1,7 km
kaugusele.
3.1.2. Vääriselupaigad ja muud looduslikult väärtuslikud alad
Planeeringualale lähim vääriselupaik (VEP000131) jääb 20–400 m kaugusele, sõltuvalt
asukohaalternatiivist (vt Tabel 3.2). Vääriselupaik on metsaseaduse mõistes ala, kus kitsalt
kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Lähima
vääriselupaiga puhul on tegemist kuusikud ja kuusesegametsa tüüpi vääriselupaigaga, mida
lähtuvalt Keskkonnaministri 18.09.2017 määrusest nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku
juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse
tasu arvutamise täpsustatud alused“ iseloomustavad järgmised näitajad:
• looduslikult uuenenud mets;
• minimaalne inimmõju;
• metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge;
• häilud;
• puud eri põlvkondadest, eri vanuse, kõrguse ja diameetriga;
• vanad puud;
• seisvad surnud puud;
• puutüükad;
• aukude ja õõnsustega puud;
• eri lagunemisastmetes lamapuit;
• tuulemurd ja -heide;
• palju puiduseeni;
• palju rippsamblikke.
Tabel 3.2. Vääriselupaigad planeeringuala lähipiirkonnas (EELIS, 09.02.2022)
KKR kood VEP tüüp Ligikaudne kaugus alternatiividest
VEP000131 Kuusikud ja kuusesegametsad A1 – 400 m
A2 – 100 m
A3 – 20 m
VEP210084 Kuusikud ja kuusesegametsad A1 – 1,1 km
A2 – 650 m
A3 – 1 km
VEP207373 Kuusikud ja kuusesegametsad A1 - 1,6 km
A2 – 1 km
A3 – 1,5 km
VEP207374 Männikud ja männisegametsad A1 – 1,7 km
A2 – 1 km
A3 – 1,4 km
VEP207376 Märgalade männikud ja kaasikud A1 – 1,7 km
A2 – 1,4 km
A3 – 1,6 km
VEP157086 Märgalade männikud ja kaasikud A1 – 1,7 km
A2 ja A3 – 2,5 km
VEP207345 Teised lehtmetsad A1 – 1,9 km
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
24
KKR kood VEP tüüp Ligikaudne kaugus alternatiividest
A2 – 1,5 km
A3 – 1,8 km
VEP116001 Kuusikud ja kuusesegametsad A1 – 2,1 km
A2 – 1,5 km
A3 – 1,9 km
Vaadeldaval alal, täpsemalt Rääsa tööstusterritooriumil, asetseb liigivaene soostunud niit (vt
Joonis 3.10). EELISe andmetel on ala sobivus niitmiseks keskmine, kuid niitmine on lõppenud
rohkem kui 10 a tagasi. Ala esteetiline väärtus on väike ning koosluse seisundi väärtus, mis
hindab eelkõige hooldatuse astet ja taimestiku vastavust poolloodusliku koosluse
kriteeriumitele, on keskmine. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (Paal, 1999)
kohaselt esinevad soostunud niidud madalatel tasandikel ja nõgudes veega küllastatud
toorhuumusliku huumushorisondiga glei- või turvastunud gleimuldadel, mis asuvad väljaspool
veekogude perioodiliste üleujutuste piirkonda. Soostunud niidud on üleminekukooslusteks
aruniitude ja madalsoode vahel, seejuures kuivaperioodil soostunud niitude põhjaveetase
alaneb ja mulla veesisaldus väheneb märgatavalt. Soostunud niidud on kujunenud põhiliselt
aruniitude soostumisel või soostunud metsadest ning on levinud mitmel pool üle Eesti.
Joonis 3.10 Vaadeldaval alal paikneva liigivaese soostunud niidu asukoht (EELIS, 09.02.22)
3.1.3. Rohevõrgustik ja loomastik
Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (2016) kohaselt on rohevõrgustiku eesmärgiks tagada
Ida-Virumaale iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimine. Roheline võrgustik koosneb
tuumaladest ja koridoridest, mis on omavahel ühendatud funktsioneerivaks tervikuks. Kogu
võrgustiku toimimine toetub tugialadele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema
loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest. Rohevõrgustik aitab säilitada elurikkust,
reguleerida klimaatilisi muutusi, hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid
protsesse ja pakub elanikele puhkevõimalusi. Planeeritava tegevuse trassikoridorid läbivad
rohevõrgustiku nii piirkondliku tasandi koridori (K2) kui ka riikliku tasandi tuumala (T1) (vt
Joonis 3.11).
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
25
Joonis 3.11 Planeeringuala ja selle lähiümbruse rohevõrgustiku paiknemine (Ida-Viru
maakonnaplaneering 2030+, 2016)
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ida-Virumaa asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused“ (2003) kohaselt on konfliktsed alad, kus roheline võrgustik
lõikub inimtekkeliste infrastruktuuridega või rohelist võrgustikku välistavate aladega.
Logistikataristu trass loob füüsilise barjääri loomade liikumisele ja killustab elupaikasid.
Loomade ellujäämise seisukohast on oluline tagada nende leviku- ja migratsiooni võimalused.
Barjäärid takistavad liikide toidu- ja varjeotsinguid ning sigimispartneri leidmist, samuti
vähendavad noorloomade ellujäämist. Põhjustatud isolatsioon mõjutab populatsioonide
dünaamikat, ohustades koguni liikide säilimist. Barjääriefektile on eriti tundlikud haruldased
liigid, kelle kohalike populatsioonide arvukus on väga madal, aga liikuvus suur ja eluala lai (nt
suurkiskjad) ning liigid, kes regulaarselt rändavad sesoonselt kasutatavate elupaikade vahel.
Loomastikku häirivad seejuures veel ka müra ja vibratsioon ning kohati ka visuaalne häirimine
(Klein, 2010).
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringus (2016), Alutaguse valla üldplaneeringus (2018) ning
Lüganuse valla üldplaneeringu eelnõus (seisuga oktoober 2021) on rohevõrgustiku toimimiseks
seatud kaitse- ja kasutustingimused, mh:
• rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumaladel
langeda alla 90%;
• tegevuste elluviimisel, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi,
tuleb tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimisele, sh tuleb vältida tugialade
kompaktsuse vähenemist või killustamist;
• kavandatavate tegevustega ei tohi kaasneda põhja- ja pinnavee reostusohtu;
• rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga
kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese
kultuurilises taustas ja elulaadis;
• tugialadel ja rohekoridorides võib arendada tavapärast, rohevõrgustikuga arvestavat
majandustegevust, arvestades muudest õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja piiranguid,
mis alale on kehtestatud;
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
26
• rohevõrgustiku rohekoridoris tuleb vältida seda katkestavate aedade ning muude ulukite
liikumist takistavate rajatiste püstitamine, järgides seejuures, et hajaasustusega aladel
ehitades peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma
katkematuks.
Lähtuvalt Ramboll Eesti AS (2015) uuringust „Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja
Natura 2000 alade inventuur“ ning varasematest ulukiseire ja suurkiskjate seire
loendusandmetest elutsevad Uus-Kiviõli kaevandusalal ning selle ümbruses (sh
teemaplaneeringu piirkonnas) võimalike muude ulukite seas ka pruunkarud, hundid, ilvesed,
põdrad, metskitsed ja -sead, rebased, kährikud, valge- ja halljänesed, koprad, metsnugised,
mingid ja oravad.
3.1.4. Väärtuslikud põllumajandusmaad ja maastikud
Planeeringualal ja selle lähiümbruses esinevad väärtuslikud põllumajandusmaad (vt Joonis
3.12), milleks Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (2016) kohaselt loetakse
põllumajandusmaa massiivi, mille boniteet on võrdne või suurem Ida-Virumaa keskmisest.
Väärtuslik põllumajandusmaa võib olla põllumaa või püsirohumaa, kus tulenevalt viljakusest
peaks jätkuma põllumajanduslik maakasutus.
Joonis 3.12 Väärtuslikud põllumajandusmaad planeeringualal ja selle lähiümbruses (Ida-Viru
maakonnaplaneering 2030+, 2016)
Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (2016) ning selle teemaplaneeringu „Ida-Virumaa
asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2003) kohaselt loetakse
väärtuslikuks maastikuks eelkõige traditsioonilist kultuurmaastikku, kus on kontsentreeritult
säilinud ajaloo erinevate ajastute jäljed. Teemaplaneeringule lähimad väärtuslikud maastikud
(vt Joonis 3.13) on Kiikla-Võrnu-Ereda (ca 430 m), Oandu-Rääsa (ca 1,4 km) ning Maidla (ca
2,9 km), mis planeeritavast tegevusest on piisavalt kaugel, et neile mõju mitte avaldada.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
27
Joonis 3.13 Teemaplaneeringu läheduses paiknevad väärtuslikud maastikud (Ida-Viru
maakonnaplaneering, 2016)
3.1.5. Geoloogia ja põhjavesi
Teemaplaneeringu ala ja selle lähiala on või on olnud kasutuses kaevandusalana põlevkivi
tootmiseks. Teemaplaneeringu alal ja selle lähiümbruses asuvad Eesti maardla Uus-Kiviõli II
kaevanduse mäeeraldis ning ka Uus-Kiviõli kaevanduse teenindusmaa, Kohtla kaeveväli, Aidu
kaeveväli ning Ojamaa uuringuväli. KSH objekti alternatiivide aladele jäävad mitmed Eesti
maardla põlevkivi reserv- või tarbevaru plokid (vt Joonis 3.14). Väljastatud on ka kaks
keskkonnaluba Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandustes kaevandamise alustamiseks.
Planeeringuala edela- ja lääneosas kavandatakse Uus-Kiviõli (keskkonnaluba nr
L.MK/329491) ja Uus-Kiviõli II (keskkonnaluba nr L.MK/333343) kaevanduste avamist.
Ojamaa tööstusterritooriumist lõunapoole jääb Ojamaa uuringuväli, kus keskkonnaloa nr
KMIN-055 alusel kaevandatakse kuni 27.09.2029 või maavaravaru ammendumiseni.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
28
Joonis 3.14 Eesti maardla põlevkivi aktiivsed ning passiivsed reserv- või tarbevaru plokid
teemaplaneeringu alal ja selle lähiümbruses (Maa-amet, 2021; Alkranel OÜ, 2021)
Alutaguse valla üldplaneeringu (2018) ja Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi töö (2015)
„Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine“
kohaselt esinevad Ojamaa tööstusterritooriumi alal ja ümbruses altkaevandatud alad. Maa ala
tüüp on peamiselt langetatud ja stabiilne, kuid esineb ka kvaasistabiilset ala (vt Joonis 3.15).
Klassifikatsiooni kohaselt tekib langetatud maa alal, kus kaevandamisel ei jäetud tervikuid
(kombainkaevandamine) ning kui jäeti, siis lühiajalisi, et nad puruneksid kaevandamise ajal või
kui tühimikud täideti täitematerjaliga. Langetatud maa vajub kaevandamise käigus ning selle
püsivus sõltub katendi ja kihindi paksuse suhtest, katendi kooslusest, täitematerjali hulgast ja
töö kvaliteedist. Langetatud maal võib esineda järel- või hilisvajumist ning maa kasutamisel
tuleb silmas pidada maa vajumise võimalikkust ja niiskusrežiimi muutust. Stabiilne maa tekib,
kui maa alla on jäetud tervikud ning püsivuse kriteeriumiks on tervikute tugevusvaru ja
kaeveõõnte mõõtmed. Stabiilne maa vajub kaevandamise ajal kuni paarkümmend millimeetrit
ning võib esineda ka väiksemat külgliikumist. Suure tõenäosusega stabiilne maa hiljem ei vaju
ning maale võib rajada kergeid ehitisi. Kvaasistabiilne maa tekib kui lae ülalhoidmiseks
kasutatakse tervikuid, täiteriidu jne, mis ei purune kaevandamise ajal, kuid see võib toimuda
hiljem. Kvaasistabiilne maa käitub esialgu kui stabiilne, kuid hiljem võib esineda maa vajumist
ja varinguid. Ehitamine on lubatud ainult geotehnilise ekspertiisi läbinud projekti alusel.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
29
Joonis 3.15 Altkaevandatud alad teemaplaneeringu alal ja selle lähiümbruses (Maa-amet, 2021; Tallinna
Tehnikaülikool: Mäeinstituut, 2015)
Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse (2021) andmetel esineb planeeringuala piirkonnas
peamiselt leostunud ja leetjad gleimullad (Go, Gl), leostunud ja leetjad mullad (Kor, Ko, Kl),
koreserikkad leostunud gleimullad (Gor), gleistunud leostunud ja leetjad mullad (Kog, Klg).
Vähesemal määral esinevad ka madalsoomullad (M), kahkjad leetunud gleimullad (LPG),
siirdesoomullad (S) ning ka leetunud ja leede gleimullad (LkG, LG).
Planeeringuala aluspõhi koosneb Maa-ameti geoloogiliste kaartide (2021) alusel Ordoviitsiumi
ladestu Lasnamäe lademe lubjakivist, savikast lubjakivist (O2ls) ning Haljala lademe savikast
lubjakivist, mergelist, K-bentoniidist (O3hl). Seda kinnitab ka planeeringualal ning selle
ümbruses paiknevate puurkaevude läbilõiked (vt Joonis 3.16). Pinnakatte paksus varieerub 1–
40 m vahel. Pinnakatte moodustavad liiv, savi ja moreen.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
30
Joonis 3.16 Planeeringuala geoloogiline läbilõige lähtuvalt puurkaevudest PRK0052953, PRK0004119
ning PRK0025900, kus on esitatud geoloogiline vanus, kivimi nimetus ning lamami paksus (m) (Maa-
amet, 2021; EELIS, 28.04.21)
Teemaplaneeringu ala asub Ida-Eesti vesikonna alal ning seal esinevad Ordoviitsiumi Ida-Viru
põlevkivibasseini, Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas,
Kambriumi-Vendi Gdovi ja Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumid. Põhjaveekogumite
koondseisund on kehtiva veemajanduskava jooksul püsinud sama, kus Ordoviitsiumi Ida-Viru
põlevkivibasseini põhjaveekogum on halvas ning teised heas seisundis (vt Tabel 3.3).
Tabel 3.3 Planeeringualal esinevate põhjaveekogumite koondseisund (Ida-Eesti vesikonna
veemajanduskava, 2016)
Põhjaveekogumi nimi Seisund 2009 Seisund 2013 Seisundi muutus
Kambrium-Vendi Gdovi Hea Hea Sama
põhjaveekogum
Kambrium-Vendi Hea Hea Sama
Voronka põhjaveekogum
Ordoviitsium-Kambriumi Hea Hea Sama
Virumaa põhjaveekogum
Ida-Eesti vesikonnas
Ordoviitsiumi Ida-Viru Halb Halb Sama
põlevkivibasseini
põhjaveekogum
Piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi on kirjeldatud uuringus „Hüdrogeoloogiliste muutuste
prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega“ (Eesti
Geoloogiakeskus, 2009). Piirkonna hüdrogeoloogilises läbilõikes on levinud järgmised
veekompleksid ja -kihid:
• Kvaternaari veekompleks;
• Ordoviitsiumi veekompleks;
o Nabala-Rakvere veekiht;
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
31
o Keila-Kukruse veekiht;
o Lasnamäe-Kunda veekiht;
• Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht.
Kvaternaari veekompleks on esindatud soosetete, jääjärveliste setete, jõe- ja mattunud orgude
setete ning veevaeses moreenis sporaadiliselt leviva saviliiva- ja kruusaläätsede veekihtidega.
Soosetete vesi on alal laia levikuga, selle pinnaseveetase langeb kevadel kokku maapinnaga
ning kuival aastaajal alaneb 0,5-1,0 m võrra. Jääjärveliste setete vesi esineb keskmise-, peene-
ja pisiteralistes liivades, paksusega 0,5-4,0 m ning veetase maapinnast on 0,5-2,0 m. Jõe- ja
mattunud orgude setete vesi levib Purtse ja Ojamaa jõe orus ning Savala mattunud orus. Veekihi
paksus on 10-30 m ning vettandvate kivimitena on esindatud eriteraline liiv, mis sisaldab kruusa
ja aleuriiti. Veekiht levib kitsa, kuni 500 m laiuse ribana, mis moodustab Uus-Kiviõli
kaeveväljale loodusliku idapiiri, lõikudes kanjonilaadselt aluspõhjakivimitesse ja lõhkudes
järsult normaalse geoloogilis-hüdrogeoloogilise läbilõike. Veetase lasub 2-3 m sügavusel
maapinnast ning alanemine toimub põhja suunas. Saviliiva- ja kruusaläätsede ning vahekihtide
vesi on sporaadiliselt levinud veevaeses moreenis, mille vettandev osa on kuni 3 m. Veetase
lasub kuni 1,5 m sügavusel maapinnast. Kõik kvaternaarisetted akumuleerivad sademevett ning
avaldavad alumiste veekihtide toitumisele reguleerivat mõju.
Ordoviitsiumi veekompleks on esindatud Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ning Lasmäe-
Kunda veekihtidega. Nabala-Rakvere veekiht levib ala lõunaosas, kus vettandvate kivimite
paksus suureneb kuni 25 meetrini. Ülemine veepide veekihil praktiliselt puudub ja põhjavesi
on vahetult seotud kvaternaarisetete veega. Toitumine toimub sademeveest, toiteala langeb
kokku levialaga. Keila-Kukruse veekihi vettpidav lasum esineb ala lõunaosas, ala põhjaosas
väljuvad veekihi kivimid kvaternaarisetete alla. Alumine veepide levib kõikjal peale kitsa riba
Savala mattunud oru keskosas. Veekihi veerikkus on märkimisväärne, kuid ebaühtlane. Veekihi
ülemine osa on veerikkam. Põhiliselt toitub veekiht sademeveest, toitumisaeg on reeglina
kevadel ja sügisel. Lasnamäe-Kunda veekiht on üldise levikuga. Põhjaveetase on reljeefist
olenevalt 2-22 m sügavusel maapinnast. Veekihi toiteala jääb väljapoole vaadeldavat ala, kuna
Lasnamäe-Kunda veekihi põhjaveetase on ~0,5 m kõrgemal Keila-Kukruse veekihi
põhjaveetasemest.
Ordoviitsium-Kambriumi veekihi vettandvate kivimite keskmine paksus on 22 m ning
veekihi levik on üldine. Veekiht on surveline ning veetase alaneb põhja suunas
absoluutkõrguselt 50 m kuni absoluutkõrguseni 39 m.
Maa-ameti põhjavee kaitstuse teemakaardi (2021) kohaselt läbib kavandatav tegevus suures
osas kaitsmata põhjaveega ala (vt Joonis 3.17). Vähemal määral läbitakse nõrgalt kaitstud ning
väikses osas ka keskmiselt kaitstud ala.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
32
Joonis 3.17 Põhjavee kaitstus planeeringualal ja selle ümbruses (Maa-amet, 2021)
Planeeringuala lähedusse jääb 18 töötavat puurkaevu (vt Joonis 3.18, Tabel 3.4).
Joonis 3.18. Puurkaevud planeeringuala alternatiivide läheduses (EELIS, 09.02.2022)
Tabel 3.4. Puurkaevud planeeringuala alternatiivide läheduses (EELIS, 09.02.2022)
KKR kood Puurkaevu tüüp Ligikaudne kaugus alternatiividest
A1 ja A2 - 600 m
PRK0052953 Hüdrogeoloogilised uuringud
A3 – 500 m
A1 - 500 m
PRK0056832 Olmevee saamiseks A2 – 200 m
A3 – 400 m
A1 - 700 m
PRK0004119 Olmevee saamiseks A2 – 100 m
A3 – 500 m
PRK0004226 Olmevee saamiseks A1 - 900 m
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
33
KKR kood Puurkaevu tüüp Ligikaudne kaugus alternatiividest
A2 – 500 m
A3 – 800 m
A1 - 800 m
PRK0015903 Olmevee saamiseks
A2 ja A3 – 900 m
PRK0061832
A1 – 200 m
PRK0061833
Tootmisvee saamiseks A2 – 220 m
PRK0061834
A3 – 240 m
PRK0061835
A1 - 1 km
PRK0052810 Olmevee saamiseks A2 – 400 m
A3 – 800 m
A1 – 40 m
PRK0016387 Hüdrogeoloogilised uuringud A2 – 600 m
A3 – 200 m
A1 – 300 m
PRK0025900 Olmevee saamiseks
A2 ja A3 – 200 m
PRK0016309 Olmevee saamiseks 1,5 km
PRK0065098 Olmevee saamiseks 1 km
PRK0019083 A1 ja A2 – 1,6 km
Hüdrogeoloogilised uuringud
PRK0019084 A3 – 1,5 km
PRK0002619 Olmevee saamiseks 1,7 km
PRK0004170 Olmevee saamiseks 1,7 km
3.1.6. Veekogud ja maaparandussüsteemid
Teemaplaneeringu ala läbib kaks jõge – Ojamaa jõgi (VEE1068700) ja Raudjõgi
(VEE1069600). Raudjõgi ei ole avalik ega avalikult kasutatav ning on tugevasti muudetud
veekogu, mis suubub Ojamaa jõkke. Ojamaa jõgi on avalikult kasutatav, kuid samuti tugevasti
muudetud veekogu, mis suubub Purtse jõkke (VEE1068200). Ojamaa jõge seiratakse riiklikult
ning Keskkonnaagentuuri andmetel on selle koondseisund olnud aastatel 2012–2019 halb.
Seejuures on jõe keemiline seisund olnud alates 2015. aastast halb ning ökoloogiline seisund
olnud kesine. Veekogu „kesine“ ökoloogiline kvaliteediklass kirjeldab bioloogiliste näitajate
mõõdukaid muutusi võrreldes looduslike võrdlusveekogudega, mis on inimtegevusest
tulenevad (mõjutaja võib olla maaparandus või esinevad voolutakistused) (Keskkonnaagentuur,
2021). Tartu Ülikooli teadur leidis oma doktoritöös, et Ojamaa jõgi on just kaevandustegevusest
suuresti mõjutatud. Kaevandustest loodusesse suunatud vee tõttu on Ojamaa jõe vooluhulk
kasvanud ligikaudu 40% (Vaht, 2014; Järvekülg, 2015).
VKG Kaevandused OÜ esitas 14.04.2021 kirjaga nr KA.01-06/85 Alutaguse Vallavalitsusele
taotluse Raudjõe veekogude nimistust kustutamiseks. Kustutamise põhjuseks oleks, et
põlevkivi kaevandamise lõpetamisega Aidu karjääris on Raudjõgi lakanud veekoguna olemast
(vt Joonis 3.19), jõe sängi ei kasutata ei maaparandussüsteemina ega muuks otstarbeks.
Alutaguse Vallavalitsus esitas 30.04.2021 kirjaga nr 6-2/62-2 Keskkonnaministeeriumile
veekogu nimistust kustutamise taotluse, ning sai omakorda kinnitavad vastused nii Maa-
ametist, Keskkonnaagentuurist kui ka Keskkonnaametist. Keskkonnaministeerium andis
21.12.2021 kirjaga nr 17-6/21/2188-5 loa Keskkonnaagentuurile, kui vee valdkonna
andmekogude pidajale, kustutada Raudjõgi veekogude nimistust ning arhiveerida registrikaart.
27.12.2021 seisuga on Raudjõgi Eesti Looduse Infosüsteemis arhiveeritud ning veekoguna
enam ei eksisteeri.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
34
Joonis 3.19 Raudjõe endine säng (VKG Kaevandused OÜ, 2021)
Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriumid külgnevad maaparandusehitiste reguleerivate võrkudega
(vt Joonis 3.20), mis on rajatud kuivenduse eesmärgil. Asukohaalternatiivid ületavad ka kahte
maaparandusehitise eesvoolu, mille mõlema valgala on alla 10 km2. Maaparandusseaduse
kohaselt luuakse maaparandussüsteem maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ning
keskkonnakaitseks. Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk on maatulundusmaal paiknev
veejuhe või veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks. Kuivendussüsteemide reguleerivast
võrgust juhitakse liigvesi otse või maaparandussüsteemi eesvoolu kaudu suublasse, antud juhul
Ojamaa jõkke.
Joonis 3.20 Maaparandussüsteemid ja eesvoolud planeeringualal ja selle läheduses (Maa-amet, 2021),
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
35
4. Analüüsitud asukohaalternatiivide võrdlemine, sobivaima alternatiivi
valik
Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis (vt KSH aruande lisa 1) kirjeldati tehnilise
transpordialternatiivina autotransporti, mis KSH aruandes välistati ebamõistliku alternatiivina
(vt lähemalt ptk 2). Asukohaalternatiivide peamine hindamine toimus kaardimaterjali analüüsi
teel (alternatiivsete trassi asukohtade võrdluse teel). Asukohaalternatiivide võrdlemisel (vt
KSH aruande lisa 3) arvestati olemasolevate keskkonnatingimustega ja erinevate
keskkonnaobjektide ning kaitsealuste loodusobjektide paiknemisega, asustuse jm taristu
paiknemisega, kultuuripärandi objektide paiknemisega jmt. Võrdluse teel valiti väiksemate
mõjudega alternatiivne trassi asukoht.
Asukohaalternatiivide võrdlus viidi läbi neljas kategoorias järgmiste kriteeriumite alusel:
1) majanduslik mõju:
a. logistikataristu trassi pikkus kilomeetrites;
b. (liiklus)rajatiste rajamise vajadus, lähtuvalt ristumistest olemasolevate teedega
ning veekogude (v.a kraavide) ületuskohad.
2) mõju inimese varale, tervisele ja heaolule:
a. mürast ja õhusaastest mõjutatud kuni 150 m kaugusele jäävad elamumaad ning
eluhooned;
b. mürast ja õhusaastest mõjutatud kuni 500 m kaugusele jäävad elamumaad ja
eluhooned;
c. mürast ja õhusaastest mõjutatud 500 m kaugusele jäävad tihedamad elamualad,
laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, puhkealad;
d. mõju inimeste varale, lähtuvalt eraomandis (PRIA põllumassiivide registris
toodud) põllumajandusmassiivide ning väärtusliku põllumajandusmaa
(maakonnaplaneeringu kohane) läbimisest;
e. mõju inimeste varale, lähtuvalt eraomandis metsaeraldise läbimisest;
f. riigi omandis metsaeraldiste läbimine;
g. visuaalne mõju ja maastikuilme, lähtuvalt 500 m ulatuses trassi rajamisega
kaasnevatest muutustest olemasolevates vaadetes.
3) mõju looduskeskkonnale:
a. mõju põhjaveele ning pinnasele, sh kaitsmata põhjaveega alade ja karstialade,
soode ja märgalade läbimine;
b. mõju pinnaveele, lähtuvalt ristumiste arvust vooluveekogudega (sh kraavidega);
c. mürast mõjutatud looduslikud müratundlikud alad (kus tänu kaitstavate looma-
ja linnuliikide esinemisele tuleb taotleda piirväärtusest madalamat mürataset);
d. roheliste koridoride ja tuumalade läbi lõikamine ja loomade liikumise
takistamine, trassi rohevõrgustikus kulgemine;
e. mõju bioloogilisele mitmekesisusele, sh kaitstavatele loodusobjektidele ja
niitudele;
f. mõju Natura 2000 aladele (vastavalt Eesti Looduse Infosüsteemi –
Keskkonnaregistri andmetele);
g. mõju loodusvaradele, lähtuvalt läbilõigatavatest maardlatest;
h. mõju metsa vääriselupaikadele.
4) mõju maastikule ja kultuuripärandile:
a. mõju planeeringuala läheduses asuvatele pärandkultuuriobjektidele;
b. mõju maaparandussüsteemidele, lähtuvalt kattuvusest ja ristumisest;
c. muinsuskaitseobjektide mõjutamine;
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
36
d. mõju trassi lähiala maakasutusele, sh metsa ja põllumaade majandamisele;
e. mõju läheduses paiknevatele väärtuslikele maastikele jmt väärtuslikele
objektidele;
f. vastavus ÜP-dele ja KOV-ide arenguplaanidele.
Logistikataristu trassi mõju eeltoodud kriteeriumite alusel hinnati kvalitatiivselt ja/või
kvantitatiivselt, vastavalt kriteeriumi olemusele. Võrdluse teel leiti, et eelistatumaks
asukohaalternatiiviks oleks alternatiiv nr 1, mis sai kolmest alternatiivist enim „punkte“.
Asukohaalternatiiv 2 oli eelistatuim 11 kriteeriumi osas, alternatiiv 3 12 kriteeriumi osas ning
alternatiiv 1 19 kriteeriumi osas. Oluline on märkida, et ühe kriteeriumi osas võis olla eelistatum
rohkem kui üks alternatiiv. Asukohaalternatiive võrreldi kokku 23 kriteeriumi alusel.
KSH protsessi käigus on asukohaalternatiivi 1 eskiislahendus täpsustunud (vt Joonis 4.1).
Lähtudes lintkonveieri tehnilistest parameetritest, ei ole trassikoridor kogu pikkuses sama
laiusega, olles mõnes kohas 50 m laiune ning mõnes kohas (eelkõige ristumiskohtades) laiem.
Seejuures arvestabki täpsustatud trassikoridor nii ristumiskohtadega, loomaläbipääsudega ning
elektriliiniga.
Joonis 4.1 Asukohaalternatiivi 1 täpsustunud trassikoridor (seisuga jaanuar 2022)
Algselt (mh jaanuar 2022 seisuga) planeeriti lintkonveieri ja Aidu karjääri kanali vahelisele
alale pääsemiseks konveierist ülepääs Mäetaguse metskond 35 (49801:001:0365) kinnistul
asuva läänepoolse tee kaudu. Teemaplaneeringu ja KSH aruande avalikul väljapanekul
(23.05.2022–20.06.2022) laekus Alutaguse Vallavalitsuselt 14.06.2022 kirjaga nr 7-6/89-2
ettepanek kavandada konveierist ülepääs konveieriga samal kinnistul asuva idapoolse lõigu
kaudu, kuna seda kasutatakse ala külastajate poolt rohkem. Lähtuvalt laekunud ettepanekust,
muudeti asukohaalternatiivi 1 trassikoridori (vt ka Joonis 4.2). Oluline on siinkohal ka märkida,
et üldist mõjude olemust antud muudatus oluliselt ei mõjuta.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
37
Joonis 4.2 Asukohaalternatiivi 1 täpsustunud trassikoridor (seisuga juuni 2022)
Järgnevas peatükis 5 analüüsitakse vaid eeltoodud, täpsustatud asukohaalternatiivi 1,
keskkonnamõjusid ja leevendusmeetmeid.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
38
5. Sobivaima alternatiivi keskkonnamõjude ja leevendusmeetmete
analüüs
Käesolevas peatükis analüüsitakse teemaplaneeringu ja selle sobivaima alternatiivi —
asukohaalternatiivi 1 (vt lähemalt ptk 4) — elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning
tuuakse välja negatiivsete mõjude leevendamiseks meetmed mõjuvaldkondade kaupa.
Teemaplaneeringu elluviimisega ei ole ette näha riigipiiriülest keskkonnamõju. Samuti ei
kaasne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, kuna lähim ala — Muraka loodus- ja linnuala —
asub planeeringualast ca 4 km kaugusel, mistõttu ei viida KSH aruandes läbi ka Natura
asjakohast hindamist.
5.1 Müra ja vibratsioon
Lintkonveieri rajamisega suureneb võrreldes praeguse olukorraga paratamatult mõnevõrra
müratase lintkonveieri trassi ümbruses.
Müra normtasemed on sätestatud Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
Välisõhus leviva müra normtasemed on piirväärtus (suurim lubatud müratase, mille ületamine
põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise
abinõusid) ning sihtväärtus (suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel).
Lüganuse ja Alutaguse valdade üldplaneeringute ning Keskkonnaministri määruse nr 71
kohaselt määratakse maa-alade tööstusmüra kategooriad ning müra piir- ja sihtväärtused
vastavalt tabelile 5.1.
Tabel 5.1 Tööstusmüra ja liiklusmüra normtasemed (LpA,eq,T dB)
Tööstus- Liiklus- Tööstus- Liiklus-
müra müra müra müra
Ala kategooria Aeg
piirväärtus piirväärtus sihtväärtus sihtväärtus
(dBA) (dBA) (dBA) (dBA)
I – virgestusrajatiste maa- päev 55 55 45 50
alad ehk vaiksed alad öö 40 50 35 40
II – haridusasutuste, päev 60 60 50 55
tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekandeasutuste 55 50
ning elamu maa-alad, öö 45 40
rohealad
päev 65 65 55 60
III – keskuse maa-alad
öö 50 55 45 50
IV – ühiskondlike hoonete päev 65 65 55 60
maa-alad öö 50 55 45 50
Kavandatava lintkonveieri lähiümbruse alasid tuleb käsitleda II kategooria (haridusasutuste,
tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, rohealad) alana, mille kohaselt
peab tagama müra piirväärtuse täitmise päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Kavandatava
tegevuse käigus tekib müra peamiselt põlevkivi või aheraine peale- ja mahalaadimisel, mootori
töötamisest konveieri otstes ning töötava lindi hõõrdumisel rullikutel.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
39
Lintkonveieri tehniline lahendus on kavandatud sarnane Ojamaa kaevanduse lintkonveierile.
Pealmine osa konveierist kaetakse kattega, mida on võimalik hooldustööde läbiviimiseks
eemaldada.
Lähtuvalt „Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ojamaa kaevanduse konveieri
paigutuse asukohatrassi määramise““ (Hendrikson & KO, 2010) ning „Uus-Kiviõli kaevanduse
kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava
vee settebasseini maa ala detailplaneeringu“ (Alkranel OÜ, 2014) KSH aruannetest,
saavutatakse kaetud lintkonveieriga juba 1 m kaugusel müratase 65 dB. Lintkonveierite
müratasemete määramisel on lähtutud OÜ Hendrikson & Ko (2010) Ida-Viru
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse
asukohatrassi määramine keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes toodud
konveierlindi müratasemest, mis 1 m kaugusel konveierist võib olla kuni 80 dB (katmata
konveieri müratase). Davis (2008) andmeil on konveieri katmisega võimalik mürataset
vähendada kuni 15 dB. Kuna alale kavandatakse kaetud konveier, on käesolevas töös võetud
lintkonveieri eelduslikuks müratasemeks 1 m kaugusel 65 dB ja selle alusel arvestatud Alkranel
OÜ (2014) müra modelleerimise tulemusi.
Alkranel OÜ (2014) müra modelleerimise tulemusena saavutatakse lintkonveierist ligikaudu
200 m kaugusel müratase 40 dB. Müra modelleerimise tulemusel saavutatakse müratase 45 dB
lintkonveierist ca 80 m kaugusel. Müratase 50 dB saavutatakse lintkonveierist ca 27 m
kaugusel. Lähim lintkonveierile paiknev eluhoone jääb ~480 m kaugusele ning müra siht- ja
piirväärtused (öisel ja päevasel ajal) on seal saavutatud.
Põlevkivi kaevandamisega kaasneb ka aheraine teke, mille suured kogused on tingitud Eesti
põlevkivimaardla geoloogilisest ehitusest ning mida seetõttu ka vähendada ei saa. Ühe
kaevandatud põlevkivi tonni kohta tekib keskmiselt 0,5 tonni aherainet, mida hiljem saab ümber
töödelda killustikuks. Planeeritud logistikalahenduse teenindusteed on kavas kasutada ka
killustiku veoks, kuid aheraine vedu liigub vaid lääne ehk Kiviõli suunal. Ühes aastas on
arvestatud kuni 4 miljoni tonni killustiku veoga. Võttes aluseks ptk-s 2 kasutatud arvutuskäigu,
tuleb killustiku veoks teha aastas 266 666 edasi-tagasi sõitu, mis omakorda teeb 730 sõitu
päevas ning 90 sõitu tunnis 8-tunnise tööpäeva jooksul. Lähtuvalt Alkranel OÜ tööst (2021)
„Müra leviku modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Lepplaane liivakarjääris“, on
liiklusmüra päevane piirväärtus (60 dB) saavutatud tee servas, sihtväärtus (55 dB) 25 t
veokitega 10 edasi-tagasi sõidu juures tagatud ca 10 m kaugusel teest. Keskkonnaministeeriumi
juhendi „Mis on keskkonnamüra ja kuidas seda ohjata?“ alusel liiklussageduse
kahekordistumisel müratase suureneb 3 dB võrra, millest saab järeldada, et liiklussagedusega
90 autot tunnis on müratase tee servas hinnanguliselt 70 dB ning 10 m kaugusel 65 dB.
Vahemaa kahekordistumisel müra samuti väheneb 3 dB võrra, seega liiklusmüra päevane
piirväärtus (60 dB) on saavutatud ~40 m kaugusel teest. Liiklusmüra päevane sihtväärtus, mis
on võrdne öise piirväärtusega (55 dB) on hinnanguliselt saavutatud seega ~160 m kaugusel
teest.
Valitud trassikoridoriga võib esineda müra mõju veepealse sauna kasutajatele. Tööstusmüra
öine piiväärtus 45 dB saavutatakse konveierist ~80 m kaugusel ning saun jääb planeeritud
lintkontveierist ~50 m kaugusele, siis võib esineda sauna alal öise tööstusmüra piirväärtuse
ületamist. Päevane müra piirväärtus ka koos killustiku veoga mööda rajatavat teed eelduslikult
ületatud ei ole. Seega ei ole ujuvsauna öisel ajal (23.00–7.00) kasutamine antud asukohas
soovitatav.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
40
Lintkonveierist tingitud vibratsioon sõltub peamiselt konveieri rullikute materjalist ning
tehnoloogiast. Konveieri tööst tingitud vibratsioon pole aga nii tugev, et omaks ümbritsevale
keskkonnale või töötajatele mõju. Siiski on seda võimalik vähendada, valides konveieri
rajamisel kvaliteetsemad materjalid ning rullikud ning viies läbi pidevaid hooldus- ja
puhastustöid.
Vibratsiooni allikaks võib kujuneda ka aherainest toodetud killustiku transport. Liiklusest
tingitud vibratsiooni mõjutab eeskätt teekatte konarlus. Kui sõiduki telg tee konarluste tõttu
rohkem rapub ja hüpleb, siis annab iga taoline telje hüpe tee aluspinnale löögi, mis põhjustab
pinnase vibreerimist. Kui sellest põhjustatud pinnase võnkumine satub samale sagedusele
hoone võnkesagedustega, võib tekkida resonants, mis vibratsiooni hoones võimendab. Autode
liikumiskiirus mõjutab vibratsiooni eeskätt tee konarlusest sõltuvalt. Mida suurem on tee
konarlus, seda rohkem mõjutab suurem kiirus vibratsiooni amplituudi. Samuti mõjutavad
vibratsiooni pinnaseomadused. Mida väiksem on pinnase tihedus (kõvadus), seda suurem on
vibratsioon. Üldjuhul vibratsioon väheneb teest kaugenemisega ja võib olla probleemiks vaid
juhul, kui hoonestus paikneb vahetult tee lähedal (Hunaidi, 2000). Eeldatav mõjuala jääb
asustusest eemale (lähim elamu jääb ca 480 m kaugusele), seega oluline negatiivne mõju
puudub.
Leevendusmeetmed:
➢ müratasemete kontrollmõõtmine konveieri tööle asumise järgselt konveieri vahetus
läheduses. Hilisemad kontrollmõõtmised viia läbi kaebuste esinemisel;
➢ ujuvsauna öisel ajal (23.00–7.00) kasutamine antud asukohas ei ole soovitatav.
Kokkuvõte – teemaplaneeringu ala tuleb käsitleda II kategooria (haridusasutuste, tervishoiu-
ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, rohealad) alana, mille kohaselt peab
päevasel ajal olema saavutatud müratase 60 dB ning öösel 45 dB. Kavandatava tegevuse käigus
tekib müra peamiselt põlevkivi või aheraine peale- ja mahalaadimisel, mootori töötamisest
konveieri otstes ning töötava lindi hõõrdumisel rullikutel. Kaetud lintkonveieriga saavutatakse
juba 1 m kaugusel müratase 65 dB ning müratase 45 dB, mis on tööstusmüra öiseks
piirväärtuseks, saavutatakse lintkonveierist ~80 m kaugusel. Kui teel toimub aktiivne aherainest
toodetud killustiku vedu, siis saavutatakse liiklusmüra päevane piirväärtus hinnanguliselt ~40
m kaugusel teest (öösiti eelduslikult killustiku vedu ei toimu, kuid öine liiklusmüra piirväärtus
saavutataks ~160 m kaugusel teest). Lähim lintkonveierile paiknev eluhoone jääb ~480 m
kaugusele ning müra siht- ja piirväärtused (öisel ja päevasel ajal) on seal saavutatud.
Müratasemete muutustega kaasneb piirkonnas vähene negatiivne mõju.
Lintkonveierist tingitud vibratsioon sõltub peamiselt konveieri rullikute materjalist ning
tehnoloogiast. Konveieri tööst tingitud vibratsioon pole aga nii tugev, et omaks ümbritsevale
keskkonnale või töötajatele mõju. Siiski on seda võimalik vähendada, valides konveieri
rajamisel kvaliteetsemad materjalid ning rullikud ning viies läbi pidevaid hooldus- ja
puhastustöid. Vibratsiooni allikaks võib kujuneda ka aherainest toodetud killustiku transport.
Liiklusest tingitud vibratsiooni mõjutab eeskätt teekatte konarlus. Üldjuhul vibratsioon väheneb
teest kaugenemisega ja võib olla probleemiks vaid juhul, kui hoonestus paikneb vahetult tee
lähedal. Eeldatav mõjuala jääb asustusest eemale (lähim elamu jääb ca 450 m kaugusele), seega
mõju puudub.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
41
5.2 Välisõhk (sh kliima)
Eeldatava konveieri tüübi valiku korral on kogu trass õhusaaste leviku piiramiseks kaetud 180
kraadi ulatuses kattega, mistõttu tolmuosakesed ei pääse ümbritsevasse keskkonda ning
õhusaaste tekkimise ohtu materjali transpordil ei kaasne.
Põhiliseks õhusaaste tekitajaks on põlevkivi transpordil ja ümberlaadimisel tekkiv tolm. Kaetud
lintkonveieri kasutamisel kujuneb tolm õhusaaste tekitajaks valdavalt põlevkivi ja aheraine
lindile ja lindilt mahalaadimisel.
Põlevkivitolm mõjub ärritavalt nahale, limaskestadele ja hingamisteedele. Pikemaajalisel
toimel võib selle sissehingamine põhjustada silikoosi (kopsude haigestumist). Inimese
töökeskkonnas tuleb regulaarselt kontrollida põlevkivitolmu sisaldust õhus. Materjali peale- ja
mahalaadimisel tekkiva tolmu väliskeskkonda kandumise vältimiseks on soovitav
laadimiskohad rajada suletuna. Tolmuga regulaarselt kokku puutuvad töötajad tuleb varustada
vastavate kaitsevahenditega (Hendrikson & Ko, 2010).
Lintkonveieri teenindustee rajatakse algselt killustikkattega, mis kaevanduse avades hiljem
kaetakse mustkattega. Seeläbi ei teki teenindustee kasutamisel ka täiendatavat tolmu.
Teenindusteed hakatakse kasutama peamiselt lintkonveieri hooldustöödeks ning töötajate
veoks, mistõttu võib eeldada, et liiklussagedus teenindusteel püsib väiksena ning seeläbi
täiendavat suurt õhusaastet sellega ei kaasne.
Töökindla konveieri projekteerimise seisukohalt on oluline arvestada sula- ja külmailmade kiire
vaheldumisega tingimustes, kus õhuniiskus on suur. Vältida tuleb kondensvee tekkimise
võimalusi konveieri konstruktsioonides kohtades, kus vee jäätumine ja sellega kaasnev
paisumine võib kaasa tuua häiringu konveieri töös. Samuti tuleb silmas pidada minimaalseid
võimalikke temperatuure talvel ning külmailmade kestust, valides neisse tingimustesse sobivad
materjalid ja konstruktsioonilised lahendused. Lisaks temperatuurile on oluline arvestada ka
sademetega, eelkõige talvise lumikattega. Eesti tingimustes, kus sademete hulk on võrdlemisi
suur, on ainuvõimalik rajada pealt kaetud konveier, nagu on ka kavandatud. Konveieri katte
konstrueerimisel on soovitav kavandada kate selliselt, et sellele saaks koguneda võimalikult
vähe lund. Lume kogunemisega kaasnevateks võimalikeks ohtudeks on märja lume raskus (50
cm märga lund 1m² pinnal kaalub umbes 200 kg), lumesulamisvee sattumine
konstruktsioonidesse ning võimalike õhutus- vm avade sulgumine (Hendrikson & KO, 2010).
Analoogselt Ojamaa kaevanduse lintkonveieriga, on lintkonveieri katmine kumera kattega
sobivaim lahendus, kuna selline kattekonstruktsioon tagab parima sademete ja lume
eemalejuhtimise.
Lintkonveier töötab elektritoitel ning on seeläbi eelistatud võrreldes kaubapõlevkivi ja/või
mäemassi transportimisega autotranspordiga. Ojamaa kaevanduse olemasolev lintkonveier on
võimsusega 700 t/h ja Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ojamaa kaevanduse
konveieri paigutuse asukohatrassi määramine“ eskiislahenduse ja KSH vahetulemuste avalik
arutelu protokolli alusel elektrivõimusega 2 MW. Kui Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II
kaevandustest on eesmärk transportida kuni 15 miljonit tonni kaubapõlevkivi ja/või mäemassi
aastas ja võtta konveieri tööajaks aastas ~8000 h, siis peaks konveiersüsteem olema võimeline
transportima materjali kuni 2000 t/h ja selle elektrivõimsus peaks olema ~3 korda olemasoleva
Ojamaa kaevanduse lintkonveieri omast suurem. Täisvõimusel töötades oleks sellise
konveiersüsteemi aastane elektri tarbimine ~48 000 MWh/a.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
42
Lintkonveieri kasutamise kliimamõjud on seotud sellega, mis allikatest kasutatavat elektrit
toodetakse. Eleringi andmetel tootsid Eesti elektrijaamad eelmisel aastal 6,3 teravatt-tundi
elektrit, mis on 32 protsendi võrra enam kui 2020. aastal. Tarbimine kasvas kuue protsendi
võrra ja jõudis pea 9 teravatt-tunnini. Eelmisel aastal toodetud elektrienergiast 2,6 teravatt-tundi
ehk 41 protsenti moodustas taastuvenergia, mille tootmine kasvas aastases võrdluses ligi 16
protsenti. Fossiilsetest allikatest tootmine tõusis möödunud aastal 46 protsenti. Taastuvenergia
kasvu andis eelmisel aastal panuse 2020. aastast viiendiku võrra suurem biomassist ja – gaasist
tootmise maht 1,5 teravatt- tundi. Tuulest toodeti eelmisel aastal 11 protsendi võrra vähem ehk
0,7 teravatt-tundi. Jõudsalt kasvanud päikesest elektritootmine ulatus möödunud aastal 0,3
teravatt-tunnini, mis moodustas juba 12 protsenti taastuvenergia toodangust. 2020. aastal oli
päikesest toodetud taastuvenergia osakaal veel viis protsenti. Kogu Eesti aastasest tarbimisest
moodustas taastuvelekter eelmisel aastal 27 protsenti (https://elering.ee/elektritootmine-eestis-
kasvas-moodunud-aastal-kolmandiku-vorra-tarbimine-kuus-protsenti).
Energiamajanduse arengukava aastani 2030 kohaselt on seatud eesmärk, et 2030. a moodustab
taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine 50% sisemaisest elektri lõpp-tarbimisest.
Efektiivselt toimiva ja soovitud signaale edastava Euroopa heitmekaubanduse süsteemi ning
põlevkivitööstuses planeeritud investeeringute ellu viimise tulemusena võib prognoosida
elektri tootmise portfelli keskmise CO2 sisalduse langemist tasemele 400-450 g/kWh. 2012.
aasta andmete alusel oli vastav näitaja 890 g/kWh koos summaarsete võrgukadudega
(Energiamajanduse arengukava aastani 2030). Sellest lähtuvalt emiteeritakse lintkonveieri
käigushoidmisel vaid põlevkivi elektrit kasutades 21600…42720 tonni CO2/aastas. Kui
tarbitakse aga täielikult taastuvelektrit, siis on CO2 emissioon null tonni.
Leevendusmeetmed:
➢ kohtades, kus põlevkivi transport ja ümber- või mahalaadimine tekitab tolmu, tuleb
tolmuga kokkupuutuvatele töötajatele tagada tolmukaitsevahendid;
➢ soovitav on laadimiskohad rajada suletuna.
Kokkuvõte – lintkonveieri rajamisel on peamiseks õhusaaste tekitajaks põlevkivi transpordil
ja ümberlaadimisel, kaetud lintkonveieri kasutamisel aga põlevkivi ja aheraine lindile ja lindilt
mahalaadimisel tekkiv tolm. Põlevkivitolm võib mõjuda ärritavalt nahale, limaskestadele ja
hingamisteedele ning sissehingamisel omada pikaajalisi mõjusid kopsude haigestumise näol.
Mõju leevendamiseks tuleks kohtades, kus põlevkivi transport ja ümber- või mahalaadimine
tekitab tolmu, tagada tolmuga kokkupuutuvatele töötajatele tolmukaitsevahendid. Seejuures on
soovitav laadimiskohad rajada ka suletuna. Lintkonveieri teenindustee rajatakse algselt
killustikkattega, mis kaevanduse avades hiljem kaetakse mustkattega, mistõttu ei teki
teenindustee kasutamisel ka täiendavat tolmu. Eeldatavasti väikese liiklussagedusega
teenindusteel ei lisandu ka täiendavat suurt õhusaastet. Välisõhule kaasneb lintkonveieri
rajamisel vähene negatiivne mõju.
5.3 Mõju inimeste tervisele ja heaolule (sh õnnetuste risk ning visuaalne mõju)
Konveieri rajamisega kaasnevad mõjud ümbritsevatele aladele ning seeläbi ka piirkonna
elanikele, tulenevad konveieri, kui liikumist takistava joonobjekti iseloomust. Barjääriefekti
leevendamiseks plaanitakse lintkonveier olemasoleva või rajatava teega ristumiskohtades viia
maa alla või üle olemasoleva tee, mis mh kohalikele elanikele seetõttu liiklemist ei takista.
Mõjud inimeste tervisele ja heaolule on seejuures seotud eelkõige tegevuste kaudu avalduvate
mõjudega vee- ja õhukvaliteedile ning müra ja vibratsiooni levikule.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
43
Ida-Viru maakonna tervise- ja heaoluprofiili (2020) andmetel on Ida-Virumaa inimeste seas
positiivne tervise enesehinnang olnud alates 2008. aastast langustrendis, vaid 28% elanikest
hindas oma tervist heaks. Eestis tervikuna on oma tervist hinnanud positiivselt 55% ehk
natukene üle poole elanikest. Ida-Virumaa elanikud elavad enam-vähem hea tervise juures veidi
rohkem kui 45 aastat oma elust, mis on Eesti näitajatest tunduvalt madalam. Põlevkivi
kaevandamine on mõjutanud nii kaevanduste töötajaid kui ka ümberkaudseid elanikke,
seejuures peamisteks tervisemõjuriteks on õhusaaste ja müra, mõju joogivee kvaliteedile ning
kaasnevad vibratsioon ning pinnareljeefi muutused.
Kuigi seosed põlevkivi kaevandamise ja tervisekvaliteedi vahel esinevad, siis antud töö
eesmärk pole hinnata kaevandamise mõju. Lintkonveieri tööst põhjustatud häiringud (müra,
tolm, vibratsioon jmt) on antud asukohas minimaalsed ning peamiselt seotud töölistega.
Vaadeldavas asukohas asub lähim eluhoone ~480 m kaugusel ning sellisele kaugusele
ebasoodsat mõju tekitavat müra, vibratsiooni ega õhusaastet ei levi. Müra ja vibratsiooni teemat
on täpsemalt käsitletud ptk-s 5.1 ja õhukvaliteedi teemat ptk 5.2.
Valitud trassikoridoriga võib esineda visuaalne mõju veepealse sauna kasutajatele, kuid mitte
piirkonnas paiknevatele eluhoonetele (vt Joonis 5.1). Lintkonveieri trassikoridor kulgeb
veepealse sauna piirkonnas mööda suletud Aidu karjääri tranžeed, mis võib olla takistuseks uue
haljastuse rajamisel. Seetõttu tuleks võimalusel, kui lintkonveieri lahendus seda võimaldab,
jätta visuaalse mõju leevendamiseks alles olemasolevat haljastust või ruumi olemasolul rajada
uut. Samas on tegemist endises põlevkivikarjääris paikneva ujuvsaunaga, kus on inimese poolt
kujundatud maastik ning konveieri visuaalne nähtavus ujuvsaunast ei too kaasa olulist
ebasoodsat mõju sauna kasutajatele.
Joonis 5.1 Valitud trassikoridori visuaalne mõju eluhoonetele ning Aidu karjääri veepealsele saunale
(Alus: Maa-amet, 2022)
Lintkonveieriga seotud õnnetused toimuvad peamiselt töölistega, mida saab vältida õigete
töövõtete ja -kaitsevahendite kasutamisega. Samuti tuleks ohutuse tagamiseks teostada
lintkonveieril pidevat hooldust, kontrollides mh selle töökorda kogu trassi ulatuses ning
koristada regulaarselt lindilt pudenenud materjali. Muuhulgas peavad lintkonveieri hoolduseks
vajalikud ligipääsud mehhanismidele olema suletavad, vältimaks süütamist ning sh ka
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
44
vandalismiohtu. Tulekahju korral peab kogu lintkonveieri ulatuses olema tagatud piisavad
võimalused kustutusvee ammutamiseks.
Leevendusmeetmed:
➢ kui lintkonveieri lahendus seda võimaldab, jätta veepealsele saunale visuaalse mõju
leevendamiseks alles olemasolevat haljastust või ruumi olemasolul rajada uut;
➢ lintkonveieri hooldustöid tehes kasutada õigeid töövõtteid tööõnnetuste vältimiseks.
Kokkuvõte – lintkonveieri rajamisega ei ole ette näha olulist negatiivset mõju inimeste
tervisele. Lähimad eluhooned jäävad ~480 m kaugusele ning on seega piisavalt kaugel
võimalikest mõjualadest. Samuti ei teki kohalike elanike jaoks lintkonveieri rajamisega
barjääriefekti, kuna olemasoleva või rajatava teega ristumiskohtades viiakse lintkonveier maa
alla või üle olemasoleva tee. Visuaalne mõju võib avalduda veepealse sauna kasutajatele,
mistõttu tuleks jätta mõju leevendamiseks alles olemasolevat haljastust (kui lahendus seda
võimaldab) või ruumi olemasolul rajada uut. Samas on tegemist endises põlevkivikarjääris
paikneva ujuvsaunaga, kus on inimese poolt kujundatud maastik, ning konveieri visuaalne
nähtavus ujuvsaunast ei too kaasa olulist ebasoodsat mõju sauna kasutajatele. Lintkonveieriga
seotud õnnetused on peamiselt seotud töötajatega, mida saab vältida, kasutades õigeid
töövõtteid ning -kaitsevahendeid. Seejuures on oluline teostada lintkonveieril pidevat hooldust
kogu trassi ulatuses ning rajada hoolduseks vajalikud ligipääsud mehhanismidele suletavatena.
Sellisel juhul inimeste tervisele ja heaolule mõju puudub.
5.4 Mõju varale
Konveieri rajamisega kaasnevad mõjud ümbritsevale alale tulenevad konveieri, kui liikumist
takistava joonobjekti iseloomust ning konveieri tööga kaasnevast mürast. Lintkonveieri
rajamisel ning selle tööst tulenevatest maakasutuspiirangutest, sh ka visuaalse mõju näol, võib
avalduda mõju vara (eelkõige kinnisvarale) väärtuse võimalikule langusele.
Vaadeldavas piirkonnas on kaevandustegevus toimunud aastakümneid, mistõttu pole
tõenäoline, et lintkonveieri rajamisega kinnisvara väärtus oluliselt muutuks. Siiski tuleb tõdeda,
et lintkonveieri rajamisega tekitatakse mõningane barjäär erinevate maatükkide vahel, sh ka
barjäär nii põllu- kui metsamaadel. Olemasolevate juurdepääsude sulgemisest tulenev maa
hinna langus ei ole tõenäoline, kuna kõik olemasolevad juurdepääsud säilitatakse või tagatakse
juurdepääs katastriüksustele planeeringu eelse olukorraga võrreldes vähemalt samaväärselt
tasemel. Seega säilivad võimalused metsa majandamiseks ning põllumajandusliku tegevusega
jätkamiseks.
Samuti on lintkonveieri trassikoridor kavandatud selliselt, et minimaalselt mõjutada
eraomandis olevaid kinnistuid. Lintkonveier on paigutatud peamiselt riigile ja kohalikule
omavalitsusele kuuluvale maale, ainsaks erakinnistuks on Nurga maaüksus (44901:003:0581).
Napp puutumus on ka Valteri kinnistu (44901:003:0402) põhjatipuga, kuid planeeringu eskiisi
alusel on tehtud antud asukohas lintkonveieri aarde planeeritud kraavi katkestus ning sel juhul
on võimalik Valteri kinnistule minekut vältida.
Peamine mõju varale võiks esineda uute elamumaade rajamisel, mida hetkeseisuga piirkonda
planeeritud pole. Samuti ei ole valitud trassi asukohas olemasolevatelt õuealadelt konveier
vaadeldav ega ka olulist mürahäiringut tekitav, seega olemasolevate elamukomplekside
väärtust kavandatava tegevusega oluliselt ei mõjutata. Lisaks tuleb silmas pidada lintkonveieri
ajutist iseloomu (Uus-Kiviõli kaevanduse sulgemise järgselt ka konveier likvideeritakse),
mistõttu igasugune negatiivne mõju kinnisvarale on samuti ajutine.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
45
Kokkuvõte – lintkonveieri rajamisega ei ole ette näha olulist negatiivset mõju inimeste varale
(eelkõige kinnisvarale). Vaadeldavas piirkonnas on kaevandustegevus toimunud aastakümneid,
mistõttu ei tohiks lintkonveieri kui ajutise ehitise rajamisel kinnisvara hindade väärtustele mõju
olla. Seejuures säilitatakse kõik olemasolevad juurdepääsud või tagatakse juurdepääs
katastriüksustele planeeringu eelse olukorraga võrreldes vähemalt samaväärsel tasemel ning
säilitatakse võimalused metsa majandamiseks ning põllumajandusliku tegevusega jätkamiseks.
Lintkonveieri trassikoridor on kavandatud selliselt, et minimaalselt mõjutada eraomandis
olevaid kinnistuid – konveier on peamiselt paigutatud riigile ja kohalikule omavalitsusele
kuuluvale maale. Ainus erakinnistu, mida läbitakse, on Nurga maaüksus (44901:003:0581).
Esineb võimalus, et väga väikeses ulatuses läbitakse Valteri kinnistu (44901:003:0402)
põhjapoolset osa, kuid seda on võimalik vältida. Peamine mõju varale võiks esineda uute
elamumaade rajamisel, mida hetkeseisuga piirkonda aga planeeritud ei ole. Oluline on silmas
pidada lintkonveieri ajutist iseloomu – Uus-Kiviõli kaevanduse sulgemise järgselt konveier
likvideeritakse. Seetõttu on igasugune negatiivne mõju kinnisvarale ajutine. Vara väärtusele
seega mõju puudub.
5.5 Mõju kultuuripärandile
Planeeritava lintkonveieri lähimad pärandkultuuri objektid on Sala talukoht (ca 30 m) ning
Võrnu-Sala metsavahikoht ja karjamõis (ca 135 m), lähim kaitse alla võetav kultuurimälestise
objekt on Ojamaa hiis (reg-nr A31071; ca 1300 m). Tegemist on loodusliku pühapaigaga, mille
kaitse alla võtmine on Muinsuskaitseametil järgnevate aastate tööplaanis (vt täpsemalt ptk 3).
Võrnu-Sala metsavahikoha ja karjamõisa tüüp on maastikul määratav, kuid objektist või tema
esialgsest funktsionaalsusest on säilinud alla 20%. Sala talukohast on maastikul säilinud
märgid, kuid selle seisund ei luba üheselt tüüpi määrata.
KSH programmi eelnõu avalikustamise käigus andis Muinsuskaitseamet oma 10.08.2021
kirjaga nr 5.1-17.5/2194-1 seisukoha, et lintkonveieri trassikoridori valikul tuleks eelistada
varianti, mis kahjustaks tööstusest puutumata ala võimalikult vähe, mistõttu sobiks enim
kaalutud variantidest asukohaalternatiiv 1. Seejuures kirjutas Muinsuskaitseamet, et Ojamaa
hiis on igast trassialternatiivist piisavalt kaugel, et sellele mõju mitte tekitada. Samuti toodi
välja, et trassi idapoolne osa jääb ühele prognoositud arheoloogiatundlikule alale, mistõttu tuleb
pinnasetöödel olla väga tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise
kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Sellisel juhul on muinsuskaitseseadusest (§ 31 lg 1)
tingituna leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest
Muinsuskaitseametile.
Leevendusmeetmed:
➢ pinnasetööde teostamisel olla tähelepanelik ning leidude leidmisel anda sellest
viivitamatult Muinsuskaitseametile teada.
Kokkuvõte – nii pärandkultuuri kui ka kultuurimälestise objekti(de)le mõju kavandatava
tegevusega eeldada ei ole. Pärandkultuuri objektid jäävad lintkonveieri trassikoridorist
väljapoole ning on mh ka juba sellises seisundis, et kavandatav tegevus olulist negatiivset mõju
ei avalda. Kultuurimälestise objekt on niivõrd kaugel, et lintkonveieri rajamine sellele
negatiivselt ei mõju. Kavandatava tegevuse arheoloogiatundlikule alale jõudes tuleb olla
tähelepanelik ning leidude avastamisel anda sellest viivitamatult Muinsuskaitseametile teada.
Antud tingimustega arvestades mõju kultuuripärandile puudub.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
46
5.6 Vesi (sh pinna- ja põhjavesi) ning pinnas
Planeeritav tegevus läbib suures osas ala, kus põhjavesi on kaitsmata (vt ka ptk 3). Trassi
kogupikkusest (ca 5,7 km), läbitakse ca 4,7 km ulatuses kaitsmata põhjaveega ala. St, et
vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse
suhtes praktiliselt puudub. Planeeritav tegevus kattub vähem kui 100 m ulatuses kahe
maaparandussüsteemiga, mis on loodud kuivenduse eesmärgil. Lintkonveieri rajamisel tuleb
tagada maaparandussüsteemi säilimine või ümberehitamine, et oleks tagatud selle toimimine.
Planeeritav lintkonveier läbib Ojamaa tööstusterritooriumil altkaevandatud alasid. Mäetöödest
põhjustatud järelmõju, mh hüdrogeoloogilised, säilivad teatud aja jooksul pärast mäetööde
lõpetamist. Kaevandamisel väljapumbatav veekogus moodustub põhja-, sademe- ja pinnavee
arvel, mistõttu pärast kaevetööde ja vee väljapumpamise lõpetamist hüdrogeoloogiline režiim
kaevandatud aladel muutub märkimisväärselt. Põhjavee alanenud tase peaks aga taastuma juba
mõne aastaga ning kaevandused ja selle käigud täituvad veega, põhjavee alanduslehter kaob.
Probleemiks võib aga kujuneda infiltratsioon põhjavette, mis kaevandatud aladel on suurem.
Maapinnalt pärinev reostus jõuab kaevandatud alal kiiremini ja kergemini põhjavette (Sepp,
Metsaots ja Raet, 2018). Keskkonnaprobleemiks võib kaevanduse sulgemise järel kujuneda ka
kaevandamisest tingitud aluskivimite veejuhtivuse kasv, mis suurendab reostustundlikkust.
Altkaevandatud kaevandusväli võib omada mitmeid järelmõjusid, mh säilivad mitmesugused
geotehnilised muutused (maapinna deformatsioonid, kvaasistabiilsus ja järelvajumise oht),
millega tuleb arvestada ka edaspidises (arendus)tegevuses. Allmaakaevandamisel vähendatakse
ühe tonni kaevandatud põlevkivi geoloogilise varu kohta ca 0,5 m2 maapinna stabiilsust ning
tekitatakse samal ajal suurema reostustundlikkusega tehislik põhjaveekiht (All, 2014). Ojamaa
tööstusterritoorium asub altkaevandatud alal, kus maapind on nii valdavas osas langetatud, kuid
esineb ka stabiilset ja kvaasistabiilset ala. Kvaasistabiilsel alal esinevad strekid ning langetatud
ala servakonsool (Ojamaa tööstusterritooriumi alal). Strekkide peale on lubatud rajada kergeid
ehitisi, kuid servakonsooli alale on ehitamine üldiselt keelatud ning on lubatav vaid
erandkorras, geotehnilise ekspertiisi läbinud projekti alusel (Tallinna Tehnikaülikooli
Mäeinstituut, 2015). Planeeritava lintkonveieri trassikoridori alla jääb Ojamaa
tööstusterritooriumi alal ca 450 m kvaasistabiilset langetatud servakonsooli ala (vt Joonis 5.2).
Lintkonveieri puhul on tegemist kerge ehitisega, mis eeldatavasti ei tohiks omada mõju maa
vajumisele või varingutele.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
47
Joonis 5.2 Kvaasistabiilne langetatud servakonsooli ala Ojamaa tööstusterritooriumil (Alus: Maa-amet,
2022)
Kavandatav tegevus ei oma mõju maavaradele, kuna kavandatav konveierlint on ajutise
iseloomuga ehitis, mis kaevandustegevuse lõppedes likvideeritakse. Lintkonveier ületab Eesti
maardla Aidu kaevevälja ning osaliselt ka Uus-Kiviõli uuringuvälja (vt täpsemalt ptk 3), kuid
kuna tegemist on põlevkivi kaeveväljadega, mis eeldavad maa-alust kaevandamist, siis maavara
kaevandamisväärsena säilimist või kättesaadavust linkonveieri rajamisel ei mõjutata.
Kavandatava lintkonveieri trassikoridori alla jäävad peamiselt põllu- ja metsamaad, kus
lintkonveieri ja selle teenindustee rajamisega kaasneb ka mõningane pinnase eemaldamine.
Kuna trassikoridori rajale ei jää väärtuslikke liike, siis pinnase eemaldamisega negatiivset mõju
ette pole näha. Kuna trassikoridor jääb osaliselt ka altkaevandatud alale, tuleb lintkonveieri ja
selle teenindustee rajamisel arvestada pinnase koormusega, samuti arvestada kõrgendatud
reostusohuga. Reostuse ilmnemisel peab lintkonveieri tehniline lahendus tagama ligipääsu
lindialusele.
Ehitusaegsel perioodil tuleb rohkem tähelepanu pöörata vaadeldava piirkonna
reostustundlikkusele, kuna suurem osa trassikoridorist ületab ka kaitsmata põhjaveega ala.
Pinnase üleskaevamisel tuleb vältida põhjavee- ja pinnaveereostamist. Samuti tuleb arvestada,
milliseid rasketehnikat kasutada altkaevandatud aladel tööde tegemiseks. Suurem
pinnakoormus võib maapinna stabiilsust häirida, mille tagajärjed võivad olla kohesed või need
võivad avalduda hiljem.
Ojamaa jõgi on tugevasti muudetud veekogu, mille koondseisund (sh keemiline ja
ökoloogiline) on halb. Halva ökoloogilise seisundi põhjusteks on mh setetekoormus ning
jõesängi muutmine. Planeeritav lintkonveier rajatakse kaetuna ning konveieri kasutamisel
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
48
kujuneb tolm õhusaaste tekitajaks valdavalt põlevkivi ja aheraine lindile ja lindilt
mahalaadimisel. Lintkonveieri kõrvale rajatakse ka teenindustee, mis algselt kaetakse
killustikkattega, kuid kaevanduse avades kaetakse mustkattega. Seetõttu ei lisandu teenindustee
kasutamisel ka täiendavat tolmusaastet. Lähtuvalt eeltoodust ei ole Ojamaa jõe
setetekoormusele olulist negatiivset mõju ette näha. Lintkonveieri ja selle teenindustee jaoks
on tarvis rajada ka ületuskohad üle Ojamaa jõe ning maaparandussüsteemide eesvoolude.
Ületuskohtade rajamisel peab säilima jõe voolusängi laius ja sügavus, et säiliks praeguse
olukorraga samaväärne veejuhtimisvõime ja ei tekitataks muutusi lähiümbruse veerežiimis ning
ei mõjutataks Ojamaa jõe ökoloogilist seisundit. Siinkohal on oluline ka välja tuua, et jõesängi
muutmist planeeringuga ette ei nähta. Samuti pole seoses lintkonveieri rajamisega ette näha
Ojamaa jõkke toitainete (lämmastiku ja fosfori) ega orgaanilise reostuskoormuse lisandumist.
Leevendusmeetmed:
➢ kaaluda geotehnilise ekspertiisi läbiviimist altkaevandatud langetatud ala
servakonsooli ulatuses, vältimaks võimalikest maapinna varingutest tekkida võivat ohtu
lintkonveierile;
➢ tagada maaparandussüsteemi toimimine läbi praeguse maaparandussüsteemi
säilitamise või ümberehitamise;
➢ lintkonveieri ja selle teenindustee rajamise ning kasutamise käigus tuleb jälgida
kasutatava tehnika korrasolekut, vältimaks kütuse või määrdeõlide, muude kemikaalide
lekkeid, mis võiksid põhjustada pinnase ning põhjaveereostust;
➢ lintkonveieri tehniline lahendus peab reostuse ilmnemisel tagama ligipääsu
lindialusele.
Kokkuvõte – lintkonveier rajatakse kogu trassikoridori pikkusest (ca 5,7 km) ca 4,7 km
ulatuses alal, kus põhjavesi on kaitsmata. St, et vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik
kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Planeeritav
tegevus kattub vähem kui 100 m ulatuses kahe maaparandussüsteemiga ning lintkonveieri
rajamisel tuleb tagada maaparandussüsteemi säilimine või ümberehitamine, et oleks tagatud
selle toimimine. Lintkonveieri trassikoridor läbib Ojamaa tööstusterritooriumil altkaevandatud
alasid, kus esineb nii stabiilset, kvaasistabiilset kui ka langetatud alasid. Altkaevandatud
kaevandusväli võib omada mitmeid järelmõjusid, mh säilivad mitmesugused geotehnilised
muutused (maapinna deformatsioonid, kvaasistabiilsus ja järelvajumise oht), millega tuleb
arvestada ka edaspidises (arendus)tegevuses. Planeeritava lintkonveieri trassikoridori alla jääb
ca 450 m kvaasistabiilset langetatud servakonsooli ala, kuid kuna lintkonveieri puhul on
tegemist kerge ehitisega, siis eeldatavasti ei tohiks see omada mõju maa vajumisele või
varingutele. Kavandatav tegevus ei oma mõju maavaradele, kuna ületab kaeveväljasid, mis
eeldavad maa-alust kaevandamist. ning maavara kaevandamisväärsena säilimist või
kättesaadavust linkonveieri rajamisel ei mõjutata. Kuna trassikoridor jääb osaliselt ka
altkaevandatud alale, tuleb lintkonveieri ja selle teenindustee rajamisel arvestada pinnase
koormusega, samuti arvestada kõrgendatud reostusohuga. Reostuse ilmnemisel peab
lintkonveieri tehniline lahendus tagama ligipääsu lindialusele. Eeskätt tänu võimalike põhjavee
saastamise riskide suurenemisele, kaasneb kavandatava tegevuse elluviimisel vähene
negatiivne mõju. Tegevuse ehitusperioodil võib ehitusmasinate kasutamisel aga risk kasvada,
see toob kaasa nõrga negatiivse mõju avaldumise. Ojamaa jõe setetekoormusele pole olulist
negatiivset mõju ette näha. Ületuskohtade rajamisel peab säilima jõe voolusängi laius ja
sügavus, et säiliks praeguse olukorraga samaväärne veejuhtimisvõime ja ei tekitataks muutusi
lähiümbruse veerežiimis ning ei mõjutataks Ojamaa jõe ökoloogilist seisundit. Seoses
lintkonveieri rajamisega pole ette näha Ojamaa jõkke toitainete (lämmastiku ja fosfori) ega
orgaanilise reostuskoormuse lisandumist.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
49
5.7 Mõju loomastikule, taimestikule (sh kaitstavatele loodusobjektidele) ning
bioloogilisele mitmekesisusele
Planeeritava asukohaalternatiivi trassikoridori vahetusse lähedusse jääb üks kaitsealune
loomaliik – laanerähn (Picoides tridactylus), kelle elupaik jääb Rääsa tööstusterritooriumi alale
(ca 30 m kaugusel planeeritavast lintkonveierist). Ligikaudu 1 km kaugusele jääb väike-
kirjurähni (Dendrocopos minor) leiukoht. Üle kilomeetri kaugusele jäävad ka metsise (Tetrao
urogallus) lähimad leiukohad ning püsielupaik. Väike-kirjurähnile, metsisele ning nende
elupaikadele seoses lintkonveieri rajamisega negatiivset mõju ette näha pole, kuna nende
elupaigad jäävad piisavale kaugusele, et neid kavandatava tegevusega kaasnev müra mõjutaks.
Dooling & Popper (2016) kohaselt on lindude omavaheliseks suhtlemiseks kriitiline müratase
6 dB kõrgem, kui inimestel helissageduste 1,5 kuni 5 kHz ning madalamatel helisagedustel
isegi veelgi enam inimeste kriitilisest müratasemest kõrgem. Seda teades on Dooling & Popper
(2016) määratlenud lindude omavahelist suhtlust mõjutavaks kriitiliseks müratasemeks 60
dB(A) ning võrrelnud, kuidas pidev liiklusmüra linnustiku omavahelist suhtlust mõjutada saab.
Autorid on leidnud, et linnud saavad 60 dB(A) (liikluse) mürataseme fooni juures omavahel
mugavalt suhelda 60 m kaugusel teineteisest, häälitsusi ära tunda 110 m kaugusel teineteisest,
häälitsusi eristada muudest helidest 270 m kaugusel ning häälitsusi märgata 340 m kaugusel
teineteisest.
Alkranel OÜ (2014) töö „Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise
veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa ala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne“ raames teostatud müra modelleerimise
tulemusena saavutatakse lintkonveierist ligikaudu 200 m kaugusel müratase 40 dB. Müra
modelleerimise tulemusel saavutatakse müratase 45 dB lintkonveierist ca 80 m kaugusel.
Müratase 50 dB saavutatakse lintkonveierist ca 27 m kaugusel.
Laanerähn eelistab vanemaid puistuid, kus on rohkelt kuivanud puid, mistõttu on liiki
peamiseks ohustavaks teguriks metsade majandamine. Kuna laanerähni elupaigaga piirneb
Uus-Kiviõli kaevanduse kallakšaht, mille juurest saab alguse ka planeeritav lintkonveier, siis
võib liiki hakata häirima põlevkivi väljamise kaasnev müra. Alkranel OÜ (2014) raames läbi
viidud müra modelleerimise tulemustele tuginedes jõuab laanerähni elupaika Uus-Kiviõli
kaevanduse tööstusterritooriumil toimuvate tegevustega müratase vahemikus 40–55 dB.
Viimane jääb allapoole Dooling & Popperi (2016) poolt määratletud linnustiku jaoks kriitilist
mürataset 60 dB(A), seega ei ole kavandatava tegevusega ette näha olulist ebasoodsat mõju
kaitsealuste linnuliigi elutegevusele.
Mõju loomastikule võib avalduda peamiselt häiringute (müra) kaudu, mida põhjustab
lintkonveieri töö. Kuna lintkonveieri trass lõikab rohevõrgustikku, siis on oht, et konveier võib
kujuneda barjääriks loomade liikumisele ja killustada elupaikasid. Rohevõrgustiku toimimiseks
ning sh barjääriefekti leevendamiseks tuleb rajada loomapääsud, millele keskendutakse rohelise
võrgustiku peatükis (vt ptk 5.8).
Planeeringu elluviimisega osa taimkattest hävineb vahetult konveieri alla ning lähedusse jääval
alal. Lintkonveieri ja selle teenindustee rajamisega planeeritakse üle planeeringuala ligikaudu
50–60 m laiune koridor ning 36 m laiune ehituskoridor (kogu planeeritav ala ca 34 ha), millega
raadatakse ka trassi ehituskoridori alla jääval maa-alal mets (~14 ha). Konveieri poolt tekitatav
võimalik mõju piirkonna taimestikule on leevendatud planeerimisprotsessi käigus –
sobivaimaks valitud trass ei läbi kaitsealuste liikide kasvukohtasid. Konveieri ehitustööde
käigus hävib paratamatult osa looduslikust taimestikust vahetult konveieri alla ning lähedusse
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
50
jääval alal. Keskmiselt 36 m laiune koridor võib teoreetiliselt mõnevõrra suurendada
tuulemurru ohtu. Tuulemurru oht on suurem juhul, kui konveieri rajamiseks võetakse maha
olemasoleva metsa servas kasvavad puud, jättes seega tuultele kättesaadavaks puud, mis on seni
kasvanud teiste varjus ning seetõttu tuule suhtes tundlikumad. Metsamassiivi keskosas on
koridori rajamisest tulenev tuulemurru oht minimaalne, eelkõige tulenevalt koridori kitsusest.
Konveieri rajamist saab võrrelda sarnasena muude transpordikoridoride (maantee, raudtee, ka
elektriliinid) rajamisega.
Sellise koridori rajamise tarbeks metsa raadamine on mingil määral võrreldav ka metsasiseste
lageraie lankide loomisega. Arvatakse, et lageraie poolt avatud metsa servades on
tuulekahjustused oluliselt suuremad kui metsa siseosas (Alev, 2018). Seegel (2017) refereeris
oma töös Zeng et al. (2004) tööd, mille kohaselt viidi Soomes läbi uuring, kus võrreldi kolme
erinevat metsala tuulekahjustuste osas. Ühes polnud üldse metsa majandatud, teises oli veidi
harvendatud ja kolmandas tehtud lageraie. Lageraie tõttu avanenud metsa servades esines vaid
7% rohkem tuulekahjustusi kui kahel teisel alal. Alev (2018) töös „Tuulekahjustused viljakates
kuusikutes“ uuriti selliseid kuusikuid, mis lääne või edela poolt jäid lageraie tõttu avatuks, kuna
Eestis on valitsevad tuuled nendest ilmakaartest. Töö koostamiseks koguti välitööde käigus
andmed kümnest kuusikust, kus igal alal hinnati puistu koosseisu, tagavara ja puistu
tuulekahjustusi transektidel metsa servas ning puistu keskel. Töö tulemused näitavad, et tuule
poolt kahjustatud puude osakaal oli suurem metsa servaaladel, kuid erinevus oli väike ning
statistiliselt mitteoluline. Töö tulemused näitavad, et kahjustatud puude osakaal metsaservades
on küll suurem kui metsa keskel, kuid erinevus on üsna väike ning kahjustuste erinevused ei
ole statistiliselt olulised (Alev, 2018).
Seega, hinnanguliselt on konveieri koridori rajamise puhul ohtu sattuvad metsa mahud
tagasihoidlikud ning olulist ebasoodsat mõju metsaaladele trassikoridori rajamisega ei kaasne.
Vaadeldaval alal, täpsemalt Rääsa tööstusterritooriumil, asetseb liigivaene soostunud niit, mis
on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel, seejuures kuivaperioodil soostunud
niitude põhjaveetase alaneb ja mulla veesisaldus väheneb märgatavalt. Soostunud niidud on
kujunenud põhiliselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest ning on levinud mitmel
pool üle Eesti. Soostunud niidu üheks ohustavaks teguriks on niitmise puudumine, mille
tagajärjel muutuvad taimeliikide vahelised konkurentsisuhted. Hoolduse puudumisel muutuvad
ekspansiivseks suur osa puu- ning põõsaliike, mille tagajärjel halvenevad valgus- ja
ruumitingimused. Kümme aastat on sageli piisav tiheda kase-, paju- või lepavõpsiku
tekkimiseks (Mesipuu, 2020). Vaadeldaval alal asuval niidul lõpetati niitmine rohkem kui 10 a
tagasi, mistõttu võib eeldada, et endine niidu ala on nüüdseks kaetud tiheda võpsikuga. EELIS
andmetel on väärtuslikuks niidualaks märgitud ala pindalaga 235700 m2. Lintkonveieri
rajamise tõttu väheneks niidu pindala (eeldusel, et niit oleks säilinud) ~3900 m2 võrra, mis
moodustab ~1,65% niiduala kogupindalast. Seega ka sellisel juhul oluline ebasoodne mõju
niidualale puuduks.
Kokkuvõte – lintkonveieri trassikoridori vahetusse lähedusse jääb II kaitsekategooria
laanerähni (Picoides tridactylus) leiukoht. Piirkonnas esinevad veel III kaitsekategooria väike-
kirjurähni (Dendrocopos minor) ning II kaitsekategooria metsise (Tetrao urogallus) leiukohad
ning püsielupaik. Väike-kirjurähnile, metsisele ning nende elupaikadele seoses lintkonveieri
rajamisega negatiivset mõju ette näha pole, kuna nende elupaigad jäävad piisavale kaugusele,
et neid kavandatava tegevusega kaasnev müra mõjutaks. Alkranel OÜ (2014) raames läbi
viidud müra modelleerimise tulemustele tuginedes jõuab laanerähni elupaika Uus-Kiviõli
kaevanduse tööstusterritooriumil toimuvate tegevustega müratase vahemikus 40–55 dB,
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
51
millega ei ole kavandatava tegevusega ette näha olulist ebasoodsat mõju laanerähni
elutegevusele. Planeeringu elluviimisega osa taimkattest hävineb vahetult konveieri alla ning
lähedusse jääval alal. Lintkonveieri ja selle teenindustee rajamisega planeeritakse üle
planeeringuala ligikaudu 50–60 m laiune koridor ning 36 m laiune ehituskoridor (kogu
planeeritav ala ca 34 ha), millega raadatakse ka trassi ehituskoridori alla jääval maa-alal mets
(~14 ha). Konveieri koridori rajamise puhul on ohtu sattuvad metsa mahud tagasihoidlikud ning
olulist ebasoodsat mõju metsaaladele trassikoridori rajamisega ei kaasne. Konveieri poolt
tekitatav võimalik mõju piirkonna taimestikule on leevendatud planeerimisprotsessi käigus –
sobivaimaks valitud trass ei läbi kaitsealuste liikide kasvukohtasid. Konveieri ehitustööde
käigus hävib paratamatult osa looduslikust taimestikust vahetult konveieri alla ning lähedusse
jääval alal. Rääsa tööstusterritooriumil asetseb liigivaene soostunud niit, kus niitmine lõpetati
rohkem kui 10 a tagasi ning eeldatavasti on ala nüüdseks kaetud võpsikuga. Eeldusel, et niit on
veel säilinud, väheneks niidu pindala ca 1,65%, mistõttu niidule ebasoodsat mõju ei avaldata.
Kokkuvõtvalt kaasneb loomastikule ja taimestikule vähene negatiivne mõju.
5.8 Roheline võrgustik (sh loomade liikumine)
Planeeritava tegevuse eelistatud trassikoridor läbib rohevõrgustiku piirkondliku tasandi
koridori (K2). Kavandatavat lintkonveierit võib vaadelda sarnaselt maanteega, mis on
problemaatiline rohevõrgustiku toimimise seisukohalt. Kavandatav joonobjekt jagab
metsloomadele sobivad elupaigad väiksemateks kildudeks ja loob nende vahele
liikumisbarjäärid. Lintkonveieri alune kaetakse tiheda võrguga, mis piirab loomade
läbipääsetavust (vt Joonis 5.3). Lintkonveieri kõrvale rajatava teenindustee liiklustihedusest
sõltub elurikkuse püsimine. Kui liiklustihedus jääb alla 1000 sõiduki päevas, siis
märkimisväärset takistust loomadele ei ole. Barjääriefekti mõjutab ka liikluskoormuse
ööpäevane jaotus, kui teel on alla 100 sõiduki tunnis, siis on loomadel võimalik teed ületada,
kuid üle 600 sõiduki tunnis liikluskoormuse juures ulukid aga väldivad teid. Arvestades
peatükis 5.1 käsitletud killustiku veo sagedust (maksimaalselt 730 sõitu ööpäevas, mis teeb kuni
90 sõitu tunnis) ning lintkonveieri teenindustee kasutust materjali, töötajate jmt veoks ning
hooldustöödeks, on teenindusteel ette näha alla 100 sõiduki tunnis. Seetõttu võib ka eeldada, et
loomadel on võimalik teed ületada.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
52
Joonis 5.3 Lintkonveierist põhjustatud barjääri ning kaugemal läbipääsuvõimalus Ojamaa lintkonveieri
näitel (Foto: Alar Noorvee, 2012)
Heade loomaläbipääsude terviklahendusega võib loomapopulatsioonide olukord piirkonnas
märkimisväärselt paraneda, kuna võimaldab ulukitele parema ühenduse lintkonveieri ja selle
teenindusteega killustatud rohevõrgustiku eri osade vahel. Lisaks on väiksematele loomadele,
nii selgroogsetele kui -rootutele, sõidutee pind ja teeservad tugevaks barjääriks, olles
liikumiseks harjumatu või liialt suure häiringuga. Üsna tõenäoliselt eritasandiliste
suurulukiläbipääsude rajamisel ning truupide kohaldamisel väikeulukitele ja kahepaiksetele
sobivateks läbipääsudeks paraneb elupaikade sidusus. Hästi planeeritud ja rajatud
ulukiläbipääsud loovad turvalise teeületusviisi ka neile liikidele, kes liiklusõnnetustesse sageli
ei satu, kuid väldivad lagedat ja mürarikast teed (Klein, 2010; OÜ Rewild, 2018).
Loomaläbipääsude tüübi valik eeldab arvestamist ümbritseva maastiku, olemasolevate
elupaikade ja liikidega, kellele läbipääs ennekõike rajatakse. Vaadeldava ala maapind on
Ojamaa tööstusterritooriumist kaldega Rääsa tööstusterritooriumi poole (vahe kohati üle 5 m).
Samuti tuleb silmas pidada endise Aidu karjääri tranžeesid, mis nüüdseks on täitunud veega,
ning mille järsud kaldad on paljudele loomadele liikumisel barjääriks (vt Joonis 5.4). Seetõttu
tuleb tagada, et ida- või läänesuunaliselt liikuvad loomad ei jääks lintkonveieri ja endise Aidu
karjääri vahele lõksu ning et neile oleks tagatud võimalus pääseda lintkonveierist lõuna poole.
Planeeritav joonobjekt läbib piirkondliku tasandi rohekoridori, mis lähtuvalt Klein (2010)
käsiraamatust on keskmise looduskaitselise tähtsusega ning loomaläbipääsu valikul tuleks
eelistada ühiskasutatavat, keskmiste või suurte mõõtudega loomapääse, tagamaks maksimaalse
läbilaskvuse. Piirkonnas elutsevatele pruunkarudele, huntidele, ilvestele, põtradele,
metskitsedele ja -sigadele, rebastele, kährikutele, valge- ja halljänestele, metsnugistele,
minkidele jt piirkonnas elutsevatele liikidele sobivatest läbipääsutüüpidest annab ülevaate tabel
5.2.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
53
Joonis 5.4 Endise Aidu karjääri veega täitunud tranžee (Foto: Heiki Kalberg, 2021)
Vaadeldavasse piirkonda, arvestades kohapealset maastikku ning rajatavat ehitist, tuleks rajada
infrastruktuuri alune loomaläbipääs, kus loomade liikumisteed suunatakse lintkonveieri alt (nn
viadukti lahendus). Tabeli 5.2 alusel on tegemist piirkonna liikidele sobiliku lahendusega.
Tegemist on lahendusega, mis vaid vähese kohandamisega saab loomade heaks toimida, kuid
oluline on silmas pidada ka piirkonnas elavatele sihtliikidele vajalikke läbipääsu mõõtmeid
(läbipääsu kõrgus, laius ja pikkus, mis suhestuvad lintkonveieri mõõtmetega). Viaduktide
(lintkonveieri maapinnast kõrgemale tõstmise) korral säilib enamasti ökosüsteemide sidusus,
need soodustavad taimestiku sidususe säilimist ja on seetõttu väga olulised selgrootute ja
pisiimetajate ning kahepaiksete ja roomajate elualade sidususe säilitajad. Samuti pakuvad isegi
madalad viaduktid enam sidusust ja säilitavad suurema hulga liikide liikumisteid kui mitu
väikest tunnelit, seejuures saab ümbritsev mikrokliima ja veerežiim oluliselt vähem
kahjustatud. Viadukt sobib ka kõikjale, kus kavandatava infrastruktuuriga lõigatakse
ümbritsevast reljeefist madalamat ala ning on soovitatavad eelkõige vooluveekogudega
lõikumistel. Viadukti alune ala peab säilima nii looduslikuna kui võimalik ning ühe ehituse
etapina tuleb looduslik kooslus viadukti all taastada. Samuti tuleb säilitada algse olukorraga
võimalikult sarnased valguse- ja pinnasetingimused ning taastada endine taimestik seal, kus
vähegi võimalik. Vooluveekogu ületamisel tuleb tagada taimestiku sidusus piki veekogu nii
kaldavööndis, veepiiril kui ka vees. Oluline on regulaarne seire ja hooldus, mis peavad tagama
viadukti aluse ala puutumatu toimimise, välistama inimtegevusliku valekasutuse või halvemal
juhul likvideerima selle jäljed.
Klein (2010) töös on maanteede aluste loomapääsude puhul välja toodud suhtelise läbipääsuava
indeksi mõiste. Kõigile meie sõralistele oleks soodne läbipääs, indeksi väärtus oleks 12 (Klein,
2010).
Suhteline läbipääsuava indeks = kõrgus x laius / pikkus. Eesti suurimate imetajate (põder)
seisukohast peaks olema lintkonveier vastava loomapääsu alas tõstetud 5 m kõrgusele
maapinnast Sellisel juhul on nn tunneli pikkuseks lintkonveieri laius (6 m) ja kui võtta
kõrguseks 5 m, siis annab ka 15 m laiune läbipääsuava suhteliseks läbipääsuava indeksiks 12,5.
Lähtuvalt piirkonnast, tuleb lintkonveier loomade läbipääsuks tõsta minimaalselt 5 m kõrgusele
vähemalt 12,5 m, aga soovitavalt 15 m ulatuses vähemalt kahes kohas (vt Joonis 5.5). Kuna
konveierit saab tõsta sujuvalt, siis on kogu loomapääs (küll 5 m kõrgusest mõnevõrra madalana)
oluliselt laiem.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
54
Veekogude ületuskohtade juures, kus lintkonveier ületab veekogu, võiks olla veekogude
kallastel ruumi ka kahepaiksete liikumiseks (1 m laiust kaldal).
Joonis 5.5 Vajalikud loomapääsude asukohad rohevõrgustiku toimimiseks
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
55
Tabel 5.2 Erinevate läbipääsutüüpide sobivus Eestis esinevatele pärismaistele liikidele või liigirühmadele (Klein, 2010)
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
56
Muuhulgas tuleb silmas pidada ehitusaegseid häiringuid – lintkonveieri rajamisega kaasnevad
kõrgemad müra- ja vibratsioonitasemed, mis võivad loomi häirida. Kui ehitustegevus on
planeeritud päevasele ajale, siis mõju loomadele ja nende liikumisele on väiksem, kuna
enamike ulukite liikumine on aktiivsem just öisel ajal.
Leevendusmeetmed:
➢ rajada rohevõrgustiku toimimiseks loomaläbipääsud, vältimaks loomade lõksu jäämist
suletud Aidu karjääri kanalite ja lintkonveieri vahele;
➢ viaduktialust ala ei tohi kasutada varustuse, sõidukite jms ladustamiseks või
parkimiseks, sh ka põllumajandusmasinate hoidmiseks. Viadukti alla ei tohi rajada
loomade liikumist takistavaid tarasid;
➢ regulaarne seire ja hooldus peavad tagama viadukti aluse ala puutumatu toimimise,
välistama igasuguse inimtegevusliku valekasutuse või halvemal juhul likvideerima selle
jäljed (nt lõkkeasemed, põlengud). Seire saab ühildada lintkonveieri hooldustöödega,
millega paralleelselt saab kontrollida ka loomaläbipääsude juures inimtegevuse jälgede
olemasolu (nt kord kuus) ning vajadusel need likvideerida.
Kokkuvõte – kavandatav lintkonveier ja selle teenindustee kulgevad läbi piirkondliku
tähtsusega rohekoridori, millega tekitatakse tänu liikumisbarjääri tekitamisele negatiivne mõju
rohevõrgustiku toimimisele ning loomade liikumisvõimalustele. Negatiivsete mõjude
vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid, rajades loomade peamistesse
liikumiskohtadesse loomapääsud, mis tuleb projekteerimise käigus täpsemalt piiritleda.
Rohevõrgustikule kaasneb lintkonveieri rajamisel nõrk negatiivne mõju.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
57
6. Lintkonveieri alternatiivi võrdlemine 0-alternatiiviga
Null-alternatiivi korral kõnealust teemaplaneeringut ei kehtestata ning Uus-Kiviõli kaevanduse
logistikataristut Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile ei rajata. Null-
alternatiiv siiski pole käesoleval juhul rakendatav, kuna kaevanduste toimimiseks on
logistikataristu rajamine vajalik. Seetõttu käesolevas peatükis käsitletakse null-alternatiivi kui
võrdlusbaasi valitud alternatiivile.
Müra ja vibratsioon – säilib olemasolev olukord, kus ei rajata piirkonda uusi müra- ega
vibratsiooniallikaid ei lintkonveieri ega suureneva liikluskoormuse näol.
Välisõhk (sh kliima) – säilib olemasolev olukord, kus ei teki lisatolmu põlevkivi transpordil ja
ümberlaadimisel või põlevkivi ja aheraine lindile ja lindilt mahalaadimisel. Samuti ei tõuse
liiklussagedus, millega mõjutataks saasteainete hulka välisõhus.
Mõju inimeste tervisele ja heaolule (sh õnnetuste risk ning visuaalne mõju) – säilib
olemasolev olukord, kus ei tekitata müra ega visuaalset mõju veepealse sauna kasutajatele.
Samuti ei häirita kohalikke elanikke ega külastajaid piirkonnas.
Mõju varale – säilib olemasolev olukord, kus ei rajata barjääri erinevate maatükkide vahel, sh
ka põllu- ja metsamaadel. Samuti jääb puutumata erakinnistuna Nurga maaüksus
(44901:003:0581). Lintkonveierit ei rajata, kuid siiski säilib kaevandustegevuse mõju piirkonna
kinnisvarale.
Mõju kultuuripärandile – säilib olemasolev olukord ning puudub tänu lintkonveieri
mitterajamisega arheoloogiliste leidude ja kultuurkihi ilmsikstuleku võimalus (trassi idapoolne
osa jääb ühele prognoositud arheoloogiatundlikule alale).
Vesi (sh pinna- ja põhjavesi) ning pinnas – säilib olemasolev olukord, kus jääb puutumatuks
kaitsmata põhjaveega ala. Seetõttu väheneb ka maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse
põhjavette sattumise võimalikkus. Säilib olemasolev maaparandussüsteemide võrgustik ning
puudub vajadus selle ümberehitamiseks. Samuti jäävad puutumata altkaevandatud alad ning
seeläbi väheneb ka piirkonna reostustundlikkus. Piirkonnas puudub vajadus pinnase
eemaldamiseks ning samuti ei tekitata pinnasele lisakoormust.
Mõju loomastikule, taimestikule (sh kaitstavatele loodusobjektidele) ning bioloogilisele
mitmekesisusele – säilib olemasolev olukord, kus piirkonna loomastikule lisa häiringuid ei
tekitata, samuti ei killustata elupaikasid. Piirkonnas jääb püsima olemasolev taimkate, mh ei
raadata metsa. Samuti jääb puutumata Rääsa tööstusterritooriumil paiknev liigivaene soostunud
niit.
Roheline võrgustik (sh loomade liikumine) – säilib olemasolev olukord, kus ei lõigata läbi
piirkondliku tasandi rohekoridori. Seeläbi hoitakse ära loomade elupaikade ning liikumisteede
killustumine, samuti ei tekitata loodusesse lintkonveieri näol liikumisbarjääri. Liikluskoormus
piirkonnas ei suurene, mistõttu on loomadel võimalik lihtsasti teed ületada.
Loomapopulatsioonide olukord piirkonnas ei muutu.
Mõjude olulisust hinnatakse Tabel 6.1 toodud intervallskaala alusel. Omavahel võrreldakse
lintkonveieri rajamist ning null-alternatiivi, kuna alternatiiv 2 (autotransport) osutus
ebamõistlikuks alternatiiviks, mille detailsem hindamine ei olnud seetõttu otstarbekas.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
58
Tabel 6.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala (negatiivne mõju defineeritud ka kui ebasoodne mõju)
0 Mõju puudub () Soovitatud meetmetega vähendatav või ärahoitav
negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju
-1 Vähene negatiivne mõju +1 Vähene positiivne mõju
-2 Nõrk negatiivne mõju +2 Nõrk positiivne mõju
-3 Mõõdukas negatiivne mõju +3 Mõõdukas positiivne mõju
-4 Oluline negatiivne mõju +4 Oluline positiivne mõju
Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestati ekspertgrupi
liikmete hinnanguid, kasutades otsustamisel Delphi-meetodit. Kaalkriteeriumite hindepallide
saamiseks korrutati kriteeriumite alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Alternatiivide
lõplik järjestus saadi kõigi kaalkriteeriumite hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes
järgnevalt (kehtib nii lühi- kui ka pikaajaliste mõjude osas ning ka leevendusmeetmete välja
toomisel):
1. KSH ekspertrühm, võttes mh arvesse ka protsessi kaasatavate (sh avalikustamised)
erinevate ja asjakohaste asutuste ning isikute seisukohti, viis läbi kavandatava tegevuse
ja selle reaalsete alternatiividega kaasneda võivate tagajärgede analüüsi;
2. KSH ekspertrühm leidis kriteeriumite kaalud. Esmalt hindas iga KSH ekspertrühma
liige iga teema kui sellise olulisust (skaala 1 – 4; mitu teemat võivad saada tähistatud nt
„4“), summeerides mh kogu tulemuse, kust leitakse ka iga teema osakaal %. Kõigi (KSH
ekspertrühm) isikute poolt saadud osakaalude keskmistest tulemitest leiti iga teema kaal
(kogusumma „1,00“);
3. KSH aruande eelnõu koostamisel korrutati iga teema mõjude olulisuse hinne käesoleva
loetelu punktis 2 leitud kaaluga. Iga teema kaalutud hindepall summeeritakse ehk
leitakse kõigi teemade summaarne kaalkriteeriumi hindepall. Eelnevalt kirjeldatud
tegevusi korratakse vastavalt niipalju kui on hinnatavaid alternatiive. Tulem võimaldab
ka järjestada alternatiive, võttes arvesse koond kaalkriteeriumide hindepalle (hinnatud
alternatiivide lõikes).
Kaalude ja hinnete määratlemisel on mh arvesse võetud konkreetse asupaiga eripärasid.
Käsitletud teemade analüüsimisel arvestati mh kaudseid ja kumulatiivseid aspekte ning säästva
arengu põhimõtteid.
Tabel 6.2 alusel kaasnevad alternatiiv I rakendamise korral lühiajaliselt (ehitusaegselt) ning
pikaajaliselt (kasutusaegne) ebasoodsad vähesed või nõrgad mõjud ning on, olenevalt mõju
valdkonnast, on mõjud ka leevendatavad. Seejuures on suurima kaaluga ebasoodsad mõjud
seotud vee ja pinnase, loomastiku, taimestiku ja bioloogilise mitmekesisuse ning
rohevõrgustiku valdkondades. Null-alternatiivi ehk olemasoleva olukorra jätkumisel ei ole
üheski valdkonnas ette näha positiivsete mõjude esinemist ega ka enamike mõjuvaldkondade
osas negatiivsete mõjude esinemist (st, et võrreldes praeguse olukorraga ei esine muutusi).
Vähene negatiivne mõju võib esineda kultuuripärandi valdkonnas, kuna valitud trassikoridor
kattub osaliselt arheoloogiatundliku alaga ning ehitustegevus võiks soodustada uute leidude
leidmist. Koondmõjusid arvestades saab küll alternatiiv I negatiivsema hinnangu kui null-
alternatiiv, sest kavandatava tegevusega kaasnevad paratamatult mõningad ebasoodsad mõjud,
kuid kuna ühegi mõjuvaldkonna osas ei kaasne olulist negatiivset (ebasoodsat) mõju, võib KSH
koostaja hinnangul tegevuse ellu viia.
Eelnevaid asjaolusid arvestades leiab KSH koostaja, et kavandatava tegevuse võib ellu
viia, kuivõrd olulise negatiivse mõju esinemist ei ole üheski mõjuvaldkonnas ette näha.
Seejuures soovitab KSH koostaja ellu viia alternatiiv I ehk rajada kaubapõlevkivi kivi
ja/või mäemassi transportimiseks Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
59
tööstusterritooriumile lintkonveier mööda täpsustatud asukohaalternatiivi 1
trassikoridori. Seejuures tuleb arvestada KSH aruandes (ptk 5 ja kokkuvõtvalt ptk 9.3.)
esitatud leevendavate meetmetega.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
60
Tabel 6.2 Alternatiivide võrdlemine (alus: ptk 4; LA – lühiajaline; PA –pikaajaline; (PA/LA) – leevendatud mõju; HP – hindepall; KHP – kaalutud HP).
Alternatiiv I Null-alternatiiv
Kriteerium Alamkriteerium LA (LA) PA (PA) LA (LA) PA (PA)
Kaal HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP
Müra ja
vibratsioon 0.14 -2 -0.28 -2 -0.3 -1 -0.14 -1 -0.14 0 0 0 0 0 0 0 0
Sotsiaal-majanduslik Inimeste tervis
keskkond (sh ja heaolu (sh
inimeste heaolu ja õnnetuste risk
tervis) ja visuaalne 0.16 -1 -0.16 -1 -0.2 0 0 1 0.16 0 0 0 0 0 0 0 0
Vara 0.07 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Kultuuripärand 0.07 -1 -0.07 0 0 -1 -0.07 0 0 0 0 0 0 -1 -0.07 0 0
Välisõhk (sh
kliima) 0.07 -2 -0.14 -2 -0.1 -1 -0.07 -1 -0.07 0 0 0 0 0 0 0 0
Vesi (sh pinna-
ja põhjavesi)
ning pinnas 0.17 -2 -0.33 -2 -0.3 -1 -0.17 -1 -0.17 0 0 0 0 0 0 0 0
Looduskeskkond Loomastik,
taimestik ja
bioloogiline
mitmekesisus 0.16 -2 -0.32 -1 -0.2 -1 -0.16 -1 -0.16 0 0 0 0 0 0 0 0
Roheline
võrgustik 0.16 -2 -0.32 -2 -0.3 -2 -0.32 -1 -0.16 0 0 0 0 0 0 0 0
KOKKU KAAL JA KHP VÄLJAD 1 -1.31 -1.08 -0.61 -0.38 0.00 0.00 -0.07 0.00
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
61
7. Seire suunised
Keskkonnaseire seaduse § 2 lg 1 alusel on keskkonnaseire keskkonnaseisundi ja seda
mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi, vaatlusandmete
kogumist, töötlemist ja säilitamist, vaatlustulemuste analüüsimist ning muutuste prognoosimist.
Käesolev peatükk keskendub hinnatud alternatiivi seiremeetmetele. Keskkonnaseire
korraldamine on mh vajalik, et ennetada kavandatava tegevusega kaasnevaid negatiivseid
mõjusid.
Arvestades käesolevas aruandes esitatud teavet, tuleb valitud alternatiivi rakendumise korral
teostada järgmisi seireid:
1. Müratasemete kontrollimine lintkonveieri tööle asumise järgselt. Hilisemad
regulaarne müratasemete mõõtmine ei ole vajalik, eeldusel, et konveieri on
nõuetekohaselt hooldatud ning töökorras. Kaebuste esinemise korral viia läbi
müratasemete kontrollmõõtmisi.
2. Lintkonveieri igapäevane kontroll (ning vajadusel hooldus) ohutuse tagamiseks.
Konveieri töökorda tuleb kontrollida kogu trassi ulatuses.
3. Regulaarselt jälgida, et loomapääsudes puuduksid inimtegevuse jäljed.
Valekasutuse ilmnemisel, tuleb tagada inimtegevusliku jälgede likvideerimine. Seire
saab ühildada lintkonveieri hooldustöödega.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
62
8. Avalikkuse kaasamine ning ülevaade hindamise käigus ilmnenud
raskustest
Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (jõustunud 01.07.2015)
§ 1 lg 1 kohaselt menetletakse enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringud
lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. Seega menetletakse
käesolevat planeeringut ning selle KSH-d lähtuvalt kuni 30.06.2015 kehtinud
planeerimisseadusest ning kuni 30.06.2015 kehtinud keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsioonist. Vastavalt kuni 30.06.2015 kehtinud
planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lg-le 5 kohaldatakse planeeringute elluviimisega kaasnevale
KSH-le keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust, kuid võimaluse
korral ühendatakse KSH menetlus planeeringu koostamise menetlusega. Sellisel juhul peavad
olema täidetud mõlemale menetlusele kehtestatud nõuded.
Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamise teemaplaneering ning
selle KSH algatati Ida-Viru Maavalitsuse maavanema 19.06.2015 korraldusega nr 1-
1/2015/150.
KSH programmi eelnõu avalikustamise käigus laekusid lähteseisukohad:
• AS Eleringilt 27.07.2021 kirjaga nr 11-4/2020/400-2;
• Ojamaa ja Rääsa külavanemalt Heli Vilumetsalt 27.07.2021;
• Keskkonnaametilt 06.08.2021 kirjaga nr 6-5/21/15925-2;
• Muinsuskaitseametilt 10.08.2021 kirjaga nr 5.1-17.5/2194-1;
• Kaitseministeeriumilt 16.08.2021 kirjaga nr 12-4/21/2688;
• Uudo-Rein Lehestelt 16.08.2021;
• Pille Naurilt 16.08.2021;
• Transpordiametilt 16.08.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/17936-2;
• Riho Vilumetsalt, Meedi Palmikult ning Mehis Kreismanilt 18.08.2021;
• Viivi Kärbolt 18.08.2021;
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt 19.08.2021 kirjaga nr 1.10-17/21-
0054/4424-2;
• Keskkonnaministeeriumilt 20.10.2021 kirjaga nr 7-15/21/4368-3.
Laekunud seisukohad ja nendega arvestamist on kirjeldatud KSH programmi Lisa 2-s „KSH
programmi eelnõu lähteseisukohtadega arvestamine“ (vt KSH aruande lisa 1).
KSH programmi eelnõu täiendamise järgselt viidi läbi avalik väljapanek 27.09.2021 kuni
24.10.2021, misjärel toimus avalik arutelu 03.11.2021 kell 16.00 Lüganuse Vallavalitsuses
Kiviõlis. Samuti viidi samas asukohas läbi eskiisi avalik arutelu 19.01.2022 kell 16.00.
KSH aruande ja selle eelnõu koostamisel järgiti KSH programmi ning samuti arvestati KSH
programmi seisukohtade küsimisel laekunud ettepanekutega. KSH aruande avalikustamine
toimub vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses
sätestatule. Antud lõiku ajakohastatakse vastavalt KSH protsessi edenemisele.
KSH aruande ja selle eelnõu koostamisel ei ilmnenud olulisi raskusi. Aruande ja mõju
hindamise tulemustele oleksid kaalu andnud erinevate uuringute läbiviimised, kuid kuna valitud
trassikoridor läbib alasid, kus ei esine (olulisi) keskkonnakaitselisi piiranguid, oli mõju
hindamise tulemus usaldusväärne ka olemasolevate infoallikate põhjal.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
63
9. Aruande ja hindamistulemuste lühikokkuvõte
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks on Ida-Virumaal Lüganuse
ja Alutaguse valdasid, Rääsa, Rebu, Ojamaa ja Võrnu külasid läbiv Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli
II kaevanduste logistikataristu.
Ida-Viru Maavalitsuse maavanema 19.06.2015 korraldusega nr 1-1/2015/150 algatati
teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“
maakonnaplaneeringu täpsustamiseks. Teemaplaneeringu käigus teostatakse mitut kohalikku
omavalitsust läbiva Enefit Power AS Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavalik ja
majandusliku tasuvuse uuring. Sama korraldusega algatati ka teemaplaneeringu KSH.
Teemaplaneeringu eesmärgiks on Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste logistikataristu
trasside asukoha valik variantide võrdluse teel, mis on edaspidi alus taristu ehitamiseks vajalike
projektdokumentatsiooni koostamisele.
Teemaplaneeringu prioriteetseim variant on rajada mäemassi transportimise eesmärgil
lintkonveier, mis suundub Rääsa (43801:001:0126) tööstusterritooriumilt Ojamaa
(49801:001:0307, 49801:001:0306 ja 49801:001:0033) tööstusterritooriumile. Alternatiividena
käsitletakse logistikataristu erinevaid trassivariante, tehniliste lahendustena vaadeldakse
linktkonveierit ja autotransporti. KSH programmis (vt lähemalt KSH aruande lisa 1) jäeti
raudteetranspordi alternatiiv kõrvale kui ebareaalne alternatiiv, kuna ei Rääsa ega Ojamaa
tööstusterritooriumil muu taristu kõrval ja vahel pole piisavalt ruumi raudtee haru- ja
manööverdamisteede rajamiseks.
9.1 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide kirjeldused
Alternatiividena käsitletakse kavandatava logistikataristu paigutuse kolme erinevat
trassivarianti. Kuivõrd teemaplaneeringu eesmärgiks on valida sobivaim ühenduskoridor Rääsa
tööstusterritooriumi ning Ojamaa tööstusterritooriumi vahel, siis on logistikataristu
asukohavalik piiratud alaga, mis võimaldab optimaalselt kahe tööstusterritooriumi vahele
logistikataristu paigutada.
KSH aruande peatükis 2 kirjeldati järgmisi alternatiive:
➢ 0-alternatiiv: Teemaplaneeringut ei kehtestata ja Uus-Kiviõli kaevanduse
logistikataristut Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile ei rajata.
Null-alternatiiv ei ole antud juhul rakendatav, kuna kaevanduste toimimiseks on
logistikataristu rajamine vajalik. Seetõttu käsitletakse null-alternatiivi kui võrdlusbaasi
kavandatava tegevuse alternatiividele, kuid mitte kui reaalset alternatiivi.
➢ Alternatiiv 1: Kaubapõlevkivi kivi ja/või mäemassi transportimiseks Rääsa
tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile kasutatakse lintkonveieri
transporti. Lintkonveier planeeritakse arvestusega, et maksimaalselt transporditakse 15
miljonit tonni kaubapõlevkivi ja/või mäemassi aastas. Lähtuvalt Rääsa
tööstusterritooriumil olevatest maa alla suundumise telgedest ning lintkonveieri
tehnilistest parameetritest, määratakse planeeringus trassikoridor (mitte ehituskoridor),
mis ei ole kõikjal sama laiusega. See on mõnes kohas 50 m laiune ja mõnes kohas (nt
teede ristumiskohtades) laiem. Reaalne vajadus on lintkonveieri ja selle teenindustee
trassile üldjuhul laiusega 36 m, kuid selleks, et projekteerimisetapis oleks võimalik
lintkonveieri paiknemist mõnevõrra liigutada planeeritava trassikoridori sees,
planeeritakse teemaplaneeringus laiem koridor.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
64
➢ Alternatiiv 2: Kaubapõlevkivi kivi ja/või mäemassi transportimiseks Rääsa
tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile kasutatakse autotransporti.
Arvestatakse, et maksimaalselt transporditakse 15 miljonit tonni kaubapõlevkivi ja/või
mäemassi aastas. Planeeringus planeeritakse vajalik trassikoridor ristumiseta alal
laiusega 50 m ning ristumiskohtade alal määratakse töö käigus analüüsi alusel laiem ala.
Reaalne vajadus on sõidutee trassile laiusega 20-30 m, kuid selleks, et
projekteerimisetapis oleks võimalik tee paiknemist mõnevõrra liigutada planeeritava
trassikoridori sees, planeeritakse teemaplaneeringus laiem koridor.
Tuginedes KSH programmis esitatud teabele ning KSH aruande ptk-s 2 toodule, välistati
alternatiiv 2 — kaubapõlevkivi kivi ja/või mäemassi transportimine Rääsa
tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile kasutades autotransporti — võimalikest
reaalsetest alternatiividest. Edaspidi käsitleti reaalse alternatiivina vaid lintkonveieri rajamist
kolme erineva asukohaalternatiiviga.
9.2 Käsitletava keskkonna koondülevaade
KSH aruande ptk-s 3 „Olemasoleva olukorra ülevaade ning eeldatavalt mõjutatava keskkonna
ja selle seisundi kirjeldus“ on kirjeldatud üldise taustinfo tagamiseks vajadusel ka laiemat
piirkonda, kui vaid otsene eeldatav mõjuala. Ptk 3 jaguneb üldjoontes kaheks:
3.1 Sotsiaal-majanduslik keskkond;
3.2 Looduskeskkond.
Alljärgnevalt antakse koondülevaade nendest peatükkidest.
Sotsiaal-majanduslik keskkond
Teemaplaneeringu ala peamine maakasutuse juhtfunktsioon on maatulundusmaa.
Lähipiirkonnas esineb ka mäetööstusmaad, jäätmehoidla maad, elamumaad, sihtotstarbeta
maad, tootmismaad jmt. Lähimad eluhooned asuvad asukohaalternatiividest ligikaudu 480 m
(A1), 160 m (A2) ning 200 m (A3) kaugusel. Piirkonnas esinevad nii riigi- kui ka erametsa
maad, samuti esinevad ka mõned põllumassiivid ning loomakasvatushooned.
Planeeringualast põhja suunas asub Aidu karjääri ala, kus põlevkivi kaevandamine lõpetati
aastal 2012. Aidu karjääri sulgemise järgselt on Lüganuse vallamaadel kaevandatud aladele
arendatud või kavas arendada sõude- ja veespordikeskus, spordi, puhke- ja virgestuse ning
taastuvenergia tootmise alad. Alutaguse valla maadel soovitakse korrastatud maid kasutada
metsamajanduse arendamiseks.
Teemaplaneeringu alal on peamisteks müraallikateks autoliiklus ja tööstusala. Transpordiameti
2020. aasta liiklussageduse kaardirakenduse kohaselt on lähimate riigimaanteede
liiklussagedused järgmised: (13129) Savala – Arvila kõrvalmaanteel 99 (sh raskeliikluse
osakaal 5%), (13205) Ereda – Võrnu – Sala kõrvalmaanteel 396 autot ööpäevas (sh raskeliikluse
osakaal 6%). Teemaplaneeringu ala läbivatel sõiduteedel liiklussagedust ei mõõdeta ning võib
eeldada, et antud teid kasutavad ümbruskonna elanikud ning ka tööstuse töölised.
Vaadeldavas piirkonnas asub seitse pärandkultuuri objekti ning üks kultuurimälestise objekt.
Pärandkultuuriobjektidest on lähimad (asukohaalternatiivile 1) Võrnu-Sala metsavahikoht ja
karjamõis (ca 150 m kaugusel) ning Sala talukoht (ca 50 m kaugusel). Planeeringuala piirkonna
lähim kultuurimälestise objekt on Ojamaa jõe läänekaldal asuv Ojamaa hiis (reg-nr A31071),
mis trassi asukohaalternatiividest asub lähimale asukohaalternatiivile (nr 2) ca 620 m kaugusel.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
65
Tegemist on loodusliku pühapaigaga, mille kaitse alla võtmine on Muinsuskaitseametil
järgnevate aastate tööplaanis (10.08.2021 kiri nr 5.1-17.5/2194-1).
Aidu järvel (st Aidu kanalis), asukohaalternatiivi 1 vahetusse lähedusse (ca 30 m kaugusele)
jääb ka Aidu Veespordikeskuse veepealne saun. Saun ei ole kantud ehitisena ehitisregistrisse.
Planeeringuala läbib kaks elektripaigaldist – õhuliinid Aidu-Jaoskonna 3B kõrgepingeliin (35-
110 kV) L08 ning Mäetaguse:SM0 keskpingeliin (1-20 kV) K135042109. Planeeringuala
piirkonnas on Elering AS-il plaanis elektrivõrk ümber korraldada. Eeldatavalt 2022. a lõpuks
valmib uus 110 kV õhuliinilõik Jaoskonna 3B ja Kiikla alajaamade vahel ning liini L08 Aidu-
Jaoskonna 3B asemel moodustub Aidu-Kiikla 110 kV õhuliin, millele ühendatakse haruna
Jaoskonna 3B alajaam. Samuti demonteeritakse osaliselt L138 Püssi-Kiikla 110 kV õhuliini
Püssi poolne osa.
Looduskeskkond
Logistikataristu trassikoridoride lähedusse jäävad II kaitsekategooria laanerähni (Picoides
tridactylus) leiukohad, mille lähim kaugus on 30 m kõikidest asukohaalternatiividest. Üle
kilomeetri kaugusele jäävad ka II kaitsekategooria metsise (Tetrao urogallus) lähimad
leiukohad ning tema püsielupaik. Ligikaudu kilomeetri kaugusele jääb III kaitsekategooria
väike-kirjurähni (Dendrocopos minor) lähim leiukoht. I kaitsekategooria looma- või
taimeliikide, II kaitsekategooria taimeliikide, ega ühegi kaitsekategooria seene- või
samblikuliigi esinemist planeeringualal ega selle lähiümbruses registreeritud ei ole.
Lähim kaitseala on Kiikla mõisa park (~4 km kaugusel). Projekteeritavatest kaitsealadest on
lähim Alutaguse rahvuspark, mis jääb ligikaudu A1st 2 km, A2st 1,5 km ning A3st 1,7 km
kaugusele.
Planeeringualale lähim vääriselupaik (VEP000131) jääb 20–400 m kaugusele, sõltuvalt
asukohaalternatiivist. Vaadeldaval alal, täpsemalt Rääsa tööstusterritooriumil, asetseb
liigivaene soostunud niit. Niiduala sobivus niitmiseks on keskmine, kuid niitmine on lõppenud
rohkem kui 10 a tagasi. Ala esteetiline väärtus on väike ning koosluse seisundi väärtus, mis
hindab eelkõige hooldatuse astet ja taimestiku vastavust poolloodusliku koosluse
kriteeriumitele, on keskmine. Planeeritava tegevuse trassikoridorid läbivad rohevõrgustiku nii
piirkondliku tasandi koridori (K2) kui ka riikliku tasandi tuumala (T1).
Logistikataristu trass loob füüsilise barjääri loomade liikumisele ja killustab elupaikasid.
Loomade ellujäämise seisukohast on oluline tagada nende leviku- ja migratsiooni võimalused.
Barjäärid takistavad liikide toidu- ja varjeotsinguid ning sigimispartneri leidmist, samuti
vähendavad noorloomade ellujäämist. Uus-Kiviõli kaevandusalal ning selle ümbruses (sh
teemaplaneeringu piirkonnas) elutsevad võimalike muude ulukite seas ka pruunkarud, hundid,
ilvesed, põdrad, metskitsed ja -sead, rebased, kährikud, valge- ja halljänesed, koprad,
metsnugised, mingid ja oravad.
Planeeringualal ja selle lähiümbruses esinevad väärtuslikud põllumajandusmaad. Lähimad
väärtuslikud maastikud on Kiikla-Võrnu-Ereda (ca 430 m), Oandu-Rääsa (ca 1,4 km) ning
Maidla (ca 2,9 km), mis planeeritavast tegevusest on piisavalt kaugel, et neile mõju mitte
avaldada.
Teemaplaneeringu ala ja selle lähiala on või on olnud kasutuses kaevandusalana põlevkivi
tootmiseks. Teemaplaneeringu alal ja selle lähiümbruses asuvad Eesti maardla Uus-Kiviõli II
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
66
kaevanduse mäeeraldis ning ka Uus-Kiviõli kaevanduse teenindusmaa, Kohtla kaeveväli, Aidu
kaeveväli ning Ojamaa uuringuväli. KSH objekti alternatiivide aladele jäävad mitmed Eesti
maardla põlevkivi reserv- või tarbevaru plokid. Väljastatud on ka kaks keskkonnaluba Uus-
Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandustes kaevandamise alustamiseks. Planeeringuala edela- ja
lääneosas kavandatakse Uus-Kiviõli (keskkonnaluba nr L.MK/329491) ja Uus-Kiviõli II
(keskkonnaluba nr L.MK/333343) kaevanduste avamist. Ojamaa tööstusterritooriumist
lõunapoole jääb Ojamaa uuringuväli, kus keskkonnaloa nr KMIN-055 alusel kaevandatakse
kuni 27.09.2029 või maavaravaru ammendumiseni. Ojamaa tööstusterritooriumi alal ja selle
ümbruses esinevad altkaevandatud alad, kus maa-ala tüüp on langetatud, stabiilne või
kvaasistabiilne.
Planeeringuala piirkonnas esinevad peamiselt leostunud ja leetjad gleimullad (Go, Gl),
leostunud ja leetjad mullad (Kor, Ko, Kl), koreserikkad leostunud gleimullad (Gor), gleistunud
leostunud ja leetjad mullad (Kog, Klg). Vähesemal määral esinevad ka madalsoomullad (M),
kahkjad leetunud gleimullad (LPG), siirdesoomullad (S) ning ka leetunud ja leede gleimullad
(LkG, LG). Planeeringuala aluspõhi koosneb Maa-ameti geoloogiliste kaartide (2021) alusel
Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe lademe lubjakivist, savikast lubjakivist (O2ls) ning Haljala
lademe savikast lubjakivist, mergelist, K-bentoniidist (O3hl). Seda kinnitab ka planeeringualal
ning selle ümbruses paiknevate puurkaevude läbilõiked. Pinnakatte paksus varieerub 1–40 m
vahel. Pinnakatte moodustavad liiv, savi ja moreen.
Teemaplaneeringu ala asub Ida-Eesti vesikonna alal ning seal esinevad Ordoviitsiumi Ida-Viru
põlevkivibasseini, Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas,
Kambriumi-Vendi Gdovi ja Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumid. Põhjaveekogumite
koondseisund on kehtiva veemajanduskava jooksul püsinud sama, kus Ordoviitsiumi Ida-Viru
põlevkivibasseini põhjaveekogum on halvas ning teised heas seisundis. Piirkonna
hüdrogeoloogilises läbilõikes on levinud järgmised veekompleksid ja -kihid:
• Kvaternaari veekompleks;
• Ordoviitsiumi veekompleks;
o Nabala-Rakvere veekiht;
o Keila-Kukruse veekiht;
o Lasnamäe-Kunda veekiht;
• Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht.
Kavandatav tegevus läbib suures osas kaitsmata põhjaveega ala. Vähemal määral läbitakse
nõrgalt kaitstud ning väikses osas ka keskmiselt kaitstud ala. Planeeringuala lähedusse jääb 18
töötavat puurkaevu.
Teemaplaneeringu ala läbib kaks jõge – Ojamaa jõgi (VEE1068700) ja Raudjõgi
(VEE1069600). Raudjõgi ei ole avalik ega avalikult kasutatav ning on tugevasti muudetud
veekogu, mis suubub Ojamaa jõkke. Ojamaa jõgi on avalikult kasutatav, kuid samuti tugevasti
muudetud veekogu, mis suubub Purtse jõkke (VEE1068200). Ojamaa jõge seiratakse riiklikult
ning Keskkonnaagentuuri andmetel on selle koondseisund olnud aastatel 2012–2019 halb.
Seejuures on jõe keemiline seisund olnud alates 2015. aastast halb ning ökoloogiline seisund
olnud kesine. Ojamaa jõgi on just kaevandustegevusest suuresti mõjutatud. Kaevandustest
loodusesse suunatud vee tõttu on Ojamaa jõe vooluhulk kasvanud ligikaudu 40%. VKG
Kaevandused OÜ esitas 14.04.2021 kirjaga nr KA.01-06/85 Alutaguse Vallavalitsusele taotluse
Raudjõe veekogude nimistust kustutamiseks. 27.12.2021 seisuga on Raudjõgi Eesti Looduse
Infosüsteemis arhiveeritud ning veekoguna enam ei eksisteeri.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
67
Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriumid külgnevad maaparandusehitiste reguleerivate
võrkudega, mis on rajatud kuivenduse eesmärgil. Asukohaalternatiivid ületavad ka kahte
maaparandusehitise eesvoolu, mille mõlema valgala on alla 10 km2. Kuivendussüsteemide
reguleerivast võrgust juhitakse liigvesi otse või maaparandussüsteemi eesvoolu kaudu
suublasse, antud juhul Ojamaa jõkke.
9.3 Sobivaima alternatiivi valik ning selle keskkonnamõjude ja
leevendusmeetmete analüüs
Asukohaalternatiivide peamine hindamine toimus kaardimaterjali analüüsi teel (alternatiivsete
trassi asukohtade võrdluse teel). Asukohaalternatiivide võrdlemisel (vt KSH aruande lisa 3)
arvestati olemasolevate keskkonnatingimustega ja erinevate keskkonnaobjektide ning
kaitsealuste loodusobjektide paiknemisega, asustuse jm taristu paiknemisega, kultuuripärandi
objektide paiknemisega jmt. Võrdluse teel valiti väiksemate mõjudega alternatiivne trassi
asukoht.
Asukohaalternatiivide võrdlus viidi läbi neljas kategoorias – majanduslik mõju, mõju inimese
varale, tervisele ja heaolule, mõju looduskeskkonnale ning mõju maastikule ja
kultuuripärandile. Logistikataristu trassi mõju hinnati kvalitatiivselt ja/või kvantitatiivselt ning
eelistatuimaks asukohaalternatiiviks valiti alternatiiv nr 1. KSH protsessi käigus
asukohaalternatiivi 1 eskiislahendus täpsustus, sh pole trassikoridor kogu pikkuses sama
laiusega, olles mõnes kohas 50 m laiune ning mõnes kohas (nt ristumiskohtades) laiem.
Uuendatud trassikoridor arvestab nii ristumiskohtadega, loomaläbipääsudega ning elektriliiniga
(vt täpsemalt ptk 4).
Teemaplaneeringu elluviimisega ei ole ette näha riigipiiriülest keskkonnamõju. Samuti ei
kaasne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, kuna lähim ala — Muraka loodus- ja linnuala —
asub planeeringualast ca 4 km kaugusel, mistõttu ei viidud KSH aruandes läbi ka Natura
asjakohast hindamist.
Järgnevalt analüüsiti vaid täpsustatud asukohaalternatiivi 1 keskkonnamõjusid ja
leevendusmeetmeid. Alljärgnevalt on esitatud ptk-s 5 käsitletud teemade koondkokkuvõtted
ning leevendavad meetmed seal, kus asjakohane.
Müra ja vibratsioon – teemaplaneeringu ala tuleb käsitleda II kategooria (haridusasutuste,
tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, rohealad) alana, mille kohaselt
peab päevasel ajal olema saavutatud müratase 60 dB ning öösel 45 dB. Kavandatava tegevuse
käigus tekib müra peamiselt põlevkivi või aheraine peale- ja mahalaadimisel, mootori
töötamisest konveieri otstes ning töötava lindi hõõrdumisel rullikutel. Kaetud lintkonveieriga
saavutatakse juba 1 m kaugusel müratase 65 dB ning müratase 45 dB, mis on tööstusmüra
öiseks piirväärtuseks, saavutatakse lintkonveierist ~80 m kaugusel. Kui teel toimub aktiivne
aherainest toodetud killustiku vedu, siis saavutatakse liiklusmüra päevane piirväärtus
hinnanguliselt ~40 m kaugusel teest (öösiti eelduslikult killustiku vedu ei toimu, kuid öine
liiklusmüra piirväärtus saavutataks ~160 m kaugusel teest). Lähim lintkonveierile paiknev
eluhoone jääb ~480 m kaugusele ning müra siht- ja piirväärtused (öisel ja päevasel ajal) on seal
saavutatud. Müratasemete muutustega kaasneb piirkonnas vähene negatiivne mõju.
Lintkonveierist tingitud vibratsioon sõltub peamiselt konveieri rullikute materjalist ning
tehnoloogiast. Konveieri tööst tingitud vibratsioon pole aga nii tugev, et omaks ümbritsevale
keskkonnale või töötajatele mõju. Siiski on seda võimalik vähendada, valides konveieri
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
68
rajamisel kvaliteetsemad materjalid ning rullikud ning viies läbi pidevaid hooldus- ja
puhastustöid. Vibratsiooni allikaks võib kujuneda ka aherainest toodetud killustiku transport.
Liiklusest tingitud vibratsiooni mõjutab eeskätt teekatte konarlus. Üldjuhul vibratsioon väheneb
teest kaugenemisega ja võib olla probleemiks vaid juhul, kui hoonestus paikneb vahetult tee
lähedal. Eeldatav mõjuala jääb asustusest eemale (lähim elamu jääb ca 450 m kaugusele), seega
mõju puudub.
Leevendavad meetmed:
• müratasemete kontrollmõõtmine konveieri tööle asumise järgselt konveieri vahetus
läheduses. Hilisemad kontrollmõõtmised viia läbi kaebuste esinemisel;
• ujuvsauna öisel ajal (23.00–7.00) kasutamine antud asukohas ei ole soovitatav.
Välisõhk (sh kliima) – lintkonveieri rajamisel on peamiseks õhusaaste tekitajaks põlevkivi
transpordil ja ümberlaadimisel, kaetud lintkonveieri kasutamisel aga põlevkivi ja aheraine
lindile ja lindilt mahalaadimisel tekkiv tolm. Põlevkivitolm võib mõjuda ärritavalt nahale,
limaskestadele ja hingamisteedele ning sissehingamisel omada pikaajalisi mõjusid kopsude
haigestumise näol. Mõju leevendamiseks tuleks kohtades, kus põlevkivi transport ja ümber- või
mahalaadimine tekitab tolmu, tagada tolmuga kokkupuutuvatele töötajatele
tolmukaitsevahendid. Seejuures on soovitav laadimiskohad rajada ka suletuna. Lintkonveieri
teenindustee rajatakse algselt killustikkattega, mis kaevanduse avades hiljem kaetakse
mustkattega, mistõttu ei teki teenindustee kasutamisel ka täiendavat tolmu. Eeldatavasti väikese
liiklussagedusega teenindusteel ei lisandu ka täiendavat suurt õhusaastet. Välisõhule kaasneb
lintkonveieri rajamisel vähene negatiivne mõju.
Leevendavad meetmed:
• kohtades, kus põlevkivi transport ja ümber- või mahalaadimine tekitab tolmu, tuleb
tolmuga kokkupuutuvatele töötajatele tagada tolmukaitsevahendid;
• soovitav on laadimiskohad rajada suletuna.
Mõju inimeste tervisele ja heaolule (sh õnnetuste risk ning visuaalne mõju) – lintkonveieri
rajamisega ei ole ette näha olulist negatiivset mõju inimeste tervisele. Lähimad eluhooned
jäävad ~480 m kaugusele ning on seega piisavalt kaugel võimalikest mõjualadest. Samuti ei
teki kohalike elanike jaoks lintkonveieri rajamisega barjääriefekti, kuna olemasoleva või
rajatava teega ristumiskohtades viiakse lintkonveier maa alla või üle olemasoleva tee.
Visuaalne mõju võib avalduda veepealse sauna kasutajatele, mistõttu tuleks jätta mõju
leevendamiseks alles olemasolevat haljastust (kui lahendus seda võimaldab) või ruumi
olemasolul rajada uut. Samas on tegemist endises põlevkivikarjääris paikneva ujuvsaunaga, kus
on inimese poolt kujundatud maastik, ning konveieri visuaalne nähtavus ujuvsaunast ei too
kaasa olulist ebasoodsat mõju sauna kasutajatele. Lintkonveieriga seotud õnnetused on
peamiselt seotud töötajatega, mida saab vältida, kasutades õigeid töövõtteid ning -
kaitsevahendeid. Seejuures on oluline teostada lintkonveieril pidevat hooldust kogu trassi
ulatuses ning rajada hoolduseks vajalikud ligipääsud mehhanismidele suletavatena. Sellisel
juhul inimeste tervisele ja heaolule mõju puudub.
Leevendavad meetmed:
• kui lintkonveieri lahendus seda võimaldab, jätta veepealsele saunale visuaalse mõju
leevendamiseks alles olemasolevat haljastust või ruumi olemasolul rajada uut;
• lintkonveieri hooldustöid tehes kasutada õigeid töövõtteid tööõnnetuste vältimiseks.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
69
Mõju varale – lintkonveieri rajamisega ei ole ette näha olulist negatiivset mõju inimeste varale
(eelkõige kinnisvarale). Vaadeldavas piirkonnas on kaevandustegevus toimunud aastakümneid,
mistõttu ei tohiks lintkonveieri kui ajutise ehitise rajamisel kinnisvara hindade väärtustele mõju
olla. Seejuures säilitatakse kõik olemasolevad juurdepääsud või tagatakse juurdepääs
katastriüksustele planeeringu eelse olukorraga võrreldes vähemalt samaväärsel tasemel ning
säilitatakse võimalused metsa majandamiseks ning põllumajandusliku tegevusega jätkamiseks.
Lintkonveieri trassikoridor on kavandatud selliselt, et minimaalselt mõjutada eraomandis
olevaid kinnistuid – konveier on peamiselt paigutatud riigile ja kohalikule omavalitsusele
kuuluvale maale. Ainus erakinnistu, mida läbitakse, on Nurga maaüksus (44901:003:0581).
Esineb võimalus, et väga väikeses ulatuses läbitakse Valteri kinnistu (44901:003:0402)
põhjapoolset osa, kuid seda on võimalik vältida. Peamine mõju varale võiks esineda uute
elamumaade rajamisel, mida hetkeseisuga piirkonda aga planeeritud ei ole. Oluline on silmas
pidada lintkonveieri ajutist iseloomu – Uus-Kiviõli kaevanduse sulgemise järgselt konveier
likvideeritakse. Seetõttu on igasugune negatiivne mõju kinnisvarale ajutine. Vara väärtusele
seega mõju puudub.
Mõju kultuuripärandile – nii pärandkultuuri kui ka kultuurimälestise objekti(de)le mõju
kavandatava tegevusega eeldada ei ole. Pärandkultuuri objektid jäävad lintkonveieri
trassikoridorist väljapoole ning on mh ka juba sellises seisundis, et kavandatav tegevus olulist
negatiivset mõju ei avalda. Kultuurimälestise objekt on niivõrd kaugel, et lintkonveieri rajamine
sellele negatiivselt ei mõju. Kavandatava tegevuse arheoloogiatundlikule alale jõudes tuleb olla
tähelepanelik ning leidude avastamisel anda sellest viivitamatult Muinsuskaitseametile teada.
Antud tingimustega arvestades mõju kultuuripärandile puudub.
Leevendavad meetmed:
• pinnasetööde teostamisel olla tähelepanelik ning leidude leidmisel anda sellest
viivitamatult Muinsuskaitseametile teada.
Vesi (sh pinna- ja põhjavesi) ning pinnas – lintkonveier rajatakse kogu trassikoridori
pikkusest (ca 5,7 km) ca 4,7 km ulatuses alal, kus põhjavesi on kaitsmata. St, et vaadeldavas
piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes
praktiliselt puudub. Planeeritav tegevus kattub vähem kui 100 m ulatuses kahe
maaparandussüsteemiga ning lintkonveieri rajamisel tuleb tagada maaparandussüsteemi
säilimine või ümberehitamine, et oleks tagatud selle toimimine. Lintkonveieri trassikoridor
läbib Ojamaa tööstusterritooriumil altkaevandatud alasid, kus esineb nii stabiilset,
kvaasistabiilset kui ka langetatud alasid. Altkaevandatud kaevandusväli võib omada mitmeid
järelmõjusid, mh säilivad mitmesugused geotehnilised muutused (maapinna deformatsioonid,
kvaasistabiilsus ja järelvajumise oht), millega tuleb arvestada ka edaspidises
(arendus)tegevuses. Planeeritava lintkonveieri trassikoridori alla jääb ca 450 m kvaasistabiilset
langetatud servakonsooli ala, kuid kuna lintkonveieri puhul on tegemist kerge ehitisega, siis
eeldatavasti ei tohiks see omada mõju maa vajumisele või varingutele. Kavandatav tegevus ei
oma mõju maavaradele, kuna ületab kaeveväljasid, mis eeldavad maa-alust kaevandamist. ning
maavara kaevandamisväärsena säilimist või kättesaadavust linkonveieri rajamisel ei mõjutata.
Kuna trassikoridor jääb osaliselt ka altkaevandatud alale, tuleb lintkonveieri ja selle
teenindustee rajamisel arvestada pinnase koormusega, samuti arvestada kõrgendatud
reostusohuga. Reostuse ilmnemisel peab lintkonveieri tehniline lahendus tagama ligipääsu
lindialusele. Eeskätt tänu võimalike põhjavee saastamise riskide suurenemisele, kaasneb
kavandatava tegevuse elluviimisel vähene negatiivne mõju. Tegevuse ehitusperioodil võib
ehitusmasinate kasutamisel aga risk kasvada, see toob kaasa nõrga negatiivse mõju avaldumise.
Ojamaa jõe setetekoormusele pole olulist negatiivset mõju ette näha. Ületuskohtade rajamisel
peab säilima jõe voolusängi laius ja sügavus, et säiliks praeguse olukorraga samaväärne
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
70
veejuhtimisvõime ja ei tekitataks muutusi lähiümbruse veerežiimis ning ei mõjutataks Ojamaa
jõe ökoloogilist seisundit. Seoses lintkonveieri rajamisega pole ette näha Ojamaa jõkke
toitainete (lämmastiku ja fosfori) ega orgaanilise reostuskoormuse lisandumist.
Leevendavad meetmed:
• kaaluda geotehnilise ekspertiisi läbiviimist altkaevandatud langetatud ala servakonsooli
ulatuses, vältimaks võimalikest maapinna varingutest tekkida võivat ohtu
lintkonveierile;
• tagada maaparandussüsteemi toimimine läbi praeguse maaparandussüsteemi säilitamise
või ümberehitamise;
• lintkonveieri ja selle teenindustee rajamise ning kasutamise käigus tuleb jälgida
kasutatava tehnika korrasolekut, vältimaks kütuse või määrdeõlide, muude kemikaalide
lekkeid, mis võiksid põhjustada pinnase ning põhjaveereostust;
• lintkonveieri tehniline lahendus peab reostuse ilmnemisel tagama ligipääsu lindialusele.
Mõju loomastikule, taimestikule (sh kaitstavatele loodusobjektidele) ning bioloogilisele
mitmekesisusele – lintkonveieri trassikoridori vahetusse lähedusse jääb II kaitsekategooria
laanerähni (Picoides tridactylus) leiukoht. Piirkonnas esinevad veel III kaitsekategooria väike-
kirjurähni (Dendrocopos minor) ning II kaitsekategooria metsise (Tetrao urogallus) leiukohad
ning püsielupaik. Väike-kirjurähnile, metsisele ning nende elupaikadele seoses lintkonveieri
rajamisega negatiivset mõju ette näha pole, kuna nende elupaigad jäävad piisavale kaugusele,
et neid kavandatava tegevusega kaasnev müra mõjutaks. Alkranel OÜ (2014) raames läbi
viidud müra modelleerimise tulemustele tuginedes jõuab laanerähni elupaika Uus-Kiviõli
kaevanduse tööstusterritooriumil toimuvate tegevustega müratase vahemikus 40–55 dB,
millega ei ole kavandatava tegevusega ette näha olulist ebasoodsat mõju laanerähni
elutegevusele. Planeeringu elluviimisega osa taimkattest hävineb vahetult konveieri alla ning
lähedusse jääval alal. Lintkonveieri ja selle teenindustee rajamisega planeeritakse üle
planeeringuala ligikaudu 50–60 m laiune koridor ning 36 m laiune ehituskoridor (kogu
planeeritav ala ca 34 ha), millega raadatakse ka trassi ehituskoridori alla jääval maa-alal mets
(~14 ha). Konveieri koridori rajamise puhul on ohtu sattuvad metsa mahud tagasihoidlikud ning
olulist ebasoodsat mõju metsaaladele trassikoridori rajamisega ei kaasne. Konveieri poolt
tekitatav võimalik mõju piirkonna taimestikule on leevendatud planeerimisprotsessi käigus –
sobivaimaks valitud trass ei läbi kaitsealuste liikide kasvukohtasid. Konveieri ehitustööde
käigus hävib paratamatult osa looduslikust taimestikust vahetult konveieri alla ning lähedusse
jääval alal. Rääsa tööstusterritooriumil asetseb liigivaene soostunud niit, kus niitmine lõpetati
rohkem kui 10 a tagasi ning eeldatavasti on ala nüüdseks kaetud võpsikuga. Eeldusel, et niit on
veel säilinud, väheneks niidu pindala ca 1,65%, mistõttu niidule ebasoodsat mõju ei avaldata.
Kokkuvõtvalt kaasneb loomastikule ja taimestikule vähene negatiivne mõju.
Roheline võrgustik (sh loomade liikumine) – kavandatav lintkonveier ja selle teenindustee
kulgevad läbi piirkondliku tähtsusega rohekoridori, millega tekitatakse tänu liikumisbarjääri
tekitamisele negatiivne mõju rohevõrgustiku toimimisele ning loomade liikumisvõimalustele.
Negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid, rajades loomade
peamistesse liikumiskohtadesse loomapääsud, mis tuleb projekteerimise käigus täpsemalt
piiritleda. Rohevõrgustikule kaasneb lintkonveieri rajamisel nõrk negatiivne mõju.
Leevendavad meetmed:
• rajada rohevõrgustiku toimimiseks loomaläbipääsud, vältimaks loomade lõksu jäämist
suletud Aidu karjääri kanalite ja lintkonveieri vahele;
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
71
• viaduktialust ala ei tohi kasutada varustuse, sõidukite jms ladustamiseks või
parkimiseks, sh ka põllumajandusmasinate hoidmiseks. Viadukti alla ei tohi rajada
loomade liikumist takistavaid tarasid;
• regulaarne seire ja hooldus peavad tagama viadukti aluse ala puutumatu toimimise,
välistama igasuguse inimtegevusliku valekasutuse või halvemal juhul likvideerima selle
jäljed (nt lõkkeasemed, põlengud). Seire saab ühildada lintkonveieri hooldustöödega,
millega paralleelselt saab kontrollida ka loomaläbipääsude juures inimtegevuse jälgede
olemasolu (nt kord kuus) ning vajadusel need likvideerida.
Eelnevaid asjaolusid arvestades leiab KSH koostaja, et kavandatava tegevuse võib ellu
viia, kuivõrd olulise negatiivse mõju esinemist ei ole üheski mõjuvaldkonnas ette näha.
Seejuures soovitab KSH koostaja ellu viia alternatiiv I ehk rajada kaubapõlevkivi kivi
ja/või mäemassi transportimiseks Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa
tööstusterritooriumile lintkonveier mööda täpsustatud asukohaalternatiivi 1
trassikoridori. Seejuures tuleb arvestada KSH aruandes esitatud leevendavate
meetmetega.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
72
Kasutatud materjalid
Alljärgnev loend annab ülevaate läbitöötatud/kasutatud allikatest (KSH protsessi, sh
VTK) lõikes. Loend ei dubleeri kõiki viiteid, mida sisaldab KSH dokumentatsioon.
Kasutatud materjalid:
• AB Artes Terrae. (2018-2019). Ida-Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur
arhiiviallikate põhjal: Lüganuse kihelkond.
https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/luganuse.pdf
• Alev, G. 2018. Tuulekahjustused viljakates kuusikutes. Bakalaureusetöö metsanduse
õppekaval. Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut.
• Alkranel OÜ. (2014). Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee,
kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa ala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.
• Alutaguse valla üldplaneering. (2020)
• Davis, D., 2008. Maximising the cost-effectiveness of noise control treatments for
overland conveyors by engineering optimisation. Acoustics, 2008.
• Dooling, J.R. & Popper, N.A., 2016. Some lessons from the effects of highway noise
on birds. Acoustical Society of America. Proc. Mtgs. Acoust. 27, 010004 (2016)
• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur
• Enefit Kaevandused AS. (2019). Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud
maa korrastamise projekt
• Energiamajanduse arengukava aastani 2030
• Hendrikson & KO. (2010). Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ojamaa
kaevanduse konveieri paigutuse asukohatrassi määramine“ keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruanne ja ülevaade protsessist. Töö nr 1268/09.
• Hunadi, O., 2000. Traffic Vibrations in Buildings. NRC Publications Record.
Construction Technology Update No. 39
• Järvekülg, M. (2015). Doktoritöö: põlevkivi kaevandamise tõttu on kadunud Kohtla jõgi
ja suurenenud Pühajõe vooluhulk. https://novaator.err.ee/256535/doktoritoo-polevkivi-
kaevandamise-tottu-on-kadunud-kohtla-jogi-ja-suurenenud-puhajoe-vooluhulk
• Keskkonnaagentuur. (2021). Pinnavee ja põhjavee seisund – Interaktiivne kaart.
https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97
eee82891873c41
• Keskkonnaagentuur. (2021). Pinnaveekogumite seisund.
https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/vesi-3
• Keskkonnaministeerium. (2015). Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_16032016_Lisa.pdf
• Keskkonnaministeerium. (2016). Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava.
https://www.envir.ee/sites/default/files/ida-eesti_vesikonna_veemajanduskava_0.pdf
• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. (RT I 2005, 15, 87)
• Klein, L. (2010). Loomad ja liiklus Eestis. Käsiraamat konfliktide määratlemiseks ja
tehnilised lahendused meetmete rakendamiseks.
https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/1286480217.pdf
• Lüganuse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise
kavatsus. (2019)
• Maa-ameti kaardirakendused
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
73
• Maidla valla üldplaneering. (2005)
• Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava
• Planeerimisseadus. (RT I 2002, 99, 579)
• Seegel, M.-L. (2017). Metsa majandamise mõju puistu kahjustuste esinemisele.
Bakalaureusetöö loodusvarade kasutamine ja kaitse erialal. Eesti Maaülikool,
Metsandus- ja maaehitusinstituut.
• Sepp, K., Metsaots, K., Raet, J. (2018). Projekt:Virumaa maavarade võimaliku
kaevandamise keskkonnamõjud põhja- ja pinnaveele ning maastikule
keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete
leevendusmeetmetega. Kaevanduste ja jäätmetekke mõju maastikele katsealadel –
parim praktika
• Tallinna Tehnikaülikool. (2015). Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide
digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine.
https://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/PK_altkaev_alade_selgitus.pdf
• Vaht, R. (2014). The impact of oil shale mine water on hydrological pathways and
regime in northeast Estonia. (doktoritöö)
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022
74
LISA 1. KSH programm
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise
teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse
logistikataristu asukohavaliku kavandamine“
keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
KSH programm
Avalikustamiseks
11.11.2021
Planeerimisprotsessi korraldaja: Rahandusministeerium
Huvitatud isik: Eesti Energia AS
KSH läbiviija: OÜ Alkranel
Juhtekspert: Alar Noorvee
(KMH litsents nr KMH0098)
Tartu 2021
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
1
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
2
SISUKORD
1. Üldist ................................................................................................................................... 4
2. KSH objekti asukoht ja kavandatava tegevuse eesmärk ..................................................... 5
3. Olemasoleva olukorra kirjeldus .......................................................................................... 6
4. Strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide
kirjeldus .................................................................................................................................... 17
5. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus ....... 18
6. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju 20
7. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled .......................................... 22
8. Protsessi eeldatav ajakava ning strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled . 23
Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 25
LISA 1 – Teemaplaneeringu ja KSH algatamise otsus ............................................................ 26
LISA 2 – KSH programmi eelnõu lähteseisukohtadega arvestamine ...................................... 27
LISA 3 – KSH programmi avaliku arutelu protokoll ............................................................... 36
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
3
1. Üldist
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm on dokument, milles
määratakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, sisu ja eeldatav ajakava ning
teemaplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh inimese
tervist, piiriülest mõju ja Natura 2000 võrgustiku alasid silmas pidades. KSH programm on
alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande eelnõu koostamisel.
Ida-Viru Maavalitsuse maavanema 19.06.2015 korraldusega nr 1-1/2015/150 algatati
teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“
maakonnaplaneeringu täpsustamiseks. Teemaplaneeringu käigus teostatakse mitut kohalikku
omavalitsust läbiva Enefit Power AS Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavalik ja
majandusliku tasuvuse uuring. Sama korraldusega algatati ka teemaplaneeringu KSH.
Vastavalt Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (jõustunud 01.07.2015)
§ 1 lg 1 kohaselt menetletakse enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringud
lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. Seega menetletakse
käesolevat planeeringut ning selle KSH-d lähtuvalt kuni 30.06.2015 kehtinud
planeerimisseadusest ning kuni 30.06.2015 kehtinud keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsioonist.
Vastavalt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lg 5 kohaldatakse
planeeringute elluviimisega kaasnevale KSH-le keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadust, kuid võimaluse korral ühendatakse KSH menetlus
planeeringu koostamise menetlusega. Sellisel juhul peavad olema täidetud mõlemale
menetlusele kehtestatud nõuded.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
4
2. KSH objekti asukoht ja kavandatava tegevuse eesmärk
KSH objekt asub Ida-Virumaal Lüganuse ja Alutaguse valdades, läbides Rääsa, Rebu, Ojamaa
ja Võrnu külasid.
Joonehitise teemaplaneeringu eesmärk on Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste
logistikataristu trasside asukoha valik variantide võrdluse teel, mis on edaspidi alus taristu
ehitamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamisele. Kaevanduste arendamisega on
tekkinud vajadus välja arendada kaubakivi ja/või mäemassi transportimise logistika. Ettevõtete
logistikataristu ühiseks alguspunktiks on Rääsa tööstusterritoorium ning lõpp-punktiks Ojamaa
tööstusterritooriumi rikastusvabrik. Teemaplaneeringu prioriteetseim variant on rajada
mäemassi transportimise eesmärgil lintkonveier, mis suundub Rääsa tööstusterritooriumilt
(43801:001:0126) Ojamaa tööstusterritooriumile (49801:001:0307, 49801:001:0306 ja
49801:001:0033) (vt Joonis 2.1).
Keskkonnaameti 09.04.2021 kirja nr DM-111714-13 alusel algatati keskkonnamõju hindamine
Enefit Power AS-i Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise
taotlusele, millega soovitakse keskkonnaloale kanda jäätmete eriosa, suurendada põlevkivi
maksimaalset aastamäära 10 miljoni tonnini ning muuta luba selliselt, et kaevise transport oleks
lubatud esmaseks töötluseks ka Ojamaa tööstuskompleksi. Keskkonnaameti 09.04.2021 kirja
nr DM-111704-1 alusel algatati keskkonnamõju hindamine ka VKG Kaevandused OÜ Uus-
Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotlusele, millega soovitakse
keskkonnaloale kanda vee ja jäätmete eriosa, suurendada põlevkivi maksimaalset aastamäära 5
miljoni tonnini ning muuta luba selliselt, et kaevise transport oleks lubatud esmaseks töötluseks
ka Ojamaa tööstuskompleksi. Antud keskkonnalubade muutmise taotlused tekitavad vajaduse
käesoleva KSH objektiks oleva logistikataristu rajamiseks.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
5
Joonis 2.1. Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriume ühendav logistikataristu trasside alternatiivid (A1,
A2, A3) (Alus: Maa-amet, 2021)
Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste pealmaakompleks koosneb kahest lahustükist –
Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriumitest. Rääsa tööstusterritoorium asub riigimaal ning sellele
on seatud Enefit Power AS-i kasuks maavara kaevandamise loa L.MK/329491 (kehtivusaeg
11.07.2019–10.07.2049) hoonestusõigus. Ojamaa tööstusterritoorium kuulub OÜ-le VKG
Kaevandused. Kaevandused on kokku leppinud koosarendamise tingimused, millest lähtuvalt
teenindatakse mõlemat kaevandust Rääsa tööstusterritooriumi kaudu.
Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriume on kavandatud ühendama konveier- ning autotransport,
kus viimast hakatakse kasutama töötajate, materjali, varuosade jms veoks. Rääsa ning Ojamaa
tööstusterritooriumide vaheline teenindustee ühtib tööstusterritooriumide vahel kulgeva
konveieri hooldusteega.
3. Olemasoleva olukorra kirjeldus
Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel asub planeering alal, kus põhjavesi on peamiselt
kaitsmata või nõrgalt kaitsmata, esineb ka keskmiselt või suhteliselt kaitstud alasid.
Lähipiirkonnas on ka üks allikas (vt Joonis 3.1).
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
6
Joonis 3.1. Põhjavee kaitstus teemaplaneeringu alal; allikas märgitud tumelilla täpina (Maa-amet, 2021)
Teemaplaneeringu ala asub Ida-Eesti vesikonna alal ning seal esinevad Kambrium-Vendi
Gdovi, Kambrium-Vendi Voronka, Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini ning
Ordoviitsium-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas põhjaveekogumid,
millede paksus jääb vahemikku 10-100 meetrit (vt Tabel 3.1).
Tabel 3.1. Planeeringualal esinevad põhjaveekogumid, nende paksus ja aluskivimid (Ida-Eesti
vesikonna veemajanduskava, 2016)
Põhjaveekogum Põhjaveekogumi Aluskivim
paksus (m)
Kambrium-Vendi Gdov 40-60 Segateraline liivakivi, aleuroliit
Kambrium-Vendi Voronka 27 Liivakivi ja aleuroliit
Ordoviitsiumi Ida-Viru Põhjaosas 10-12, Lubjakivi, mergel, dolomiit ja põlevkivi
põlevkivibassein lõunaosas kuni 100
Ordoviitsium-Kambriumi 23 Hele kvartsliivakivi, hele aleuroliitne
Virumaa põhjaveekogum kuni peeneteraline kvartsliivakivi
Ida-Eesti vesikonnas
Teemaplaneeringu ala läbib kaks jõge – Ojamaa jõgi (VEE1068700) ja Raudjõgi
(VEE1069600). Raudjõgi ei ole avalik ega avalikult kasutatav ning on tugevasti muudetud
veekogu, mis suubub Ojamaa jõkke. Ojamaa jõgi on avalikult kasutatav, kuid samuti tugevasti
muudetud veekogu, mis suubub Purtse jõkke (VEE1068200). Ojamaa jõge seiratakse riiklikult
ning Keskkonnaagentuuri andmetel on selle koondseisund olnud aastatel 2012–2019 halb.
Seejuures on jõe keemiline seisund olnud alates 2015. aastast halb ning ökoloogiline seisund
olnud kesine. Veekogu „kesine“ ökoloogiline kvaliteediklass kirjeldab bioloogiliste näitajate
mõõdukaid muutusi võrreldes looduslike võrdlusveekogudega, mis on inimtegevusest
tulenevad (mõjutaja võib olla maaparandus või esinevad voolutakistused) (Keskkonnaagentuur,
2021). Alutaguse Vallavalitsus on 30.04.2021 kirjaga nr 6-2/62-2 esitanud
Keskkonnaministeeriumile taotluse veekogude nimistust Raudjõgi kustutamiseks.
Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistri alusel on 11.05.2021 Keskkonnaagentuur andnud
e-kirjaga Keskkonnaministeeriumile seisukoha, et Raudjõe võib registrist kustutada.
Teemaplaneeringu alal ning selle lähiümbruses puuduvad kaitse- ja hoiualad ning Natura 2000
loodus- ja linnualad (EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister):
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
7
Keskkonnaagentuur, 28.04.2021). Lähim kaitseala – Kiikla mõisa park – asub planeeringualast
ca 4 km kaugusel. Lähim Natura 2000 ala – Muraka loodusala – asub samuti ca 4 km kaugusel.
Logistikataristu planeeritava trassikoridoride lähedusse jäävad EELISe (Keskkonnaagentuur,
Eesti Looduse infosüsteem, EELIS, 28.04.2021) andmetel II kaitsekategooria liigi laanerähni
(Picoides tridactylus) leiukohad, seejuures A1 ja A2 kaugus leiukohast on ca 160 m ning A3
kaugus 150 m. Ca 2 km kaugusele A1st, ca 1,4 km kaugusele A3st ning ca 1,3 km kaugusele
jäävad Keskkonnaregistri andmetel ka metsise (Tetrao urogallus) lähimad leiukohad, kelle
elupaiku antud piirkonnas suuresti mõjutavad kaevandusest tulenevad maastikumuutused
(Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, 2015) (vt Joonis 3.2). Metsise kaitse
tegevuskava alusel peetakse metsise keskmiseks hajumiskauguseks 10 km, seejuures
teemaplaneeringu ala asub metsise lähimast leiukohast vähem kui 3 km kaugusel. Üle 3 km
kaugusele jäävad planeeritavatest trassidest põhjapoole ka sarvikpüti (Podiceps auritus)
leiukohad. EELISe (Keskkonnaagentuur, Eesti Looduse infosüsteem, EELIS, 28.04.2021)
andmetel I kaitsekategooria liikide leiukohti lähipiirkonnas pole.
[Joonis eemaldatud ehk joonisele ligipääs piiratud. Joonise eemaldamise alus –
Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kategooria liigi isendi täpse elupaiga
asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud ning avaliku teabe seaduse § 35 lg 1
p 8 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mille
avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha
säilimist. Seetõttu on joonis 3.2 ja sellega seotud täpsem informatsioon esitatud üksnes
asjaomastele asutustele.]
Joonis 3.2. II kaitsekategooria liikide leiukohad planeeringuala alternatiivide suhtes
(Keskkonnaagentuur, Eesti Looduse infosüsteem, EELIS, 28.04.2021)
Planeeringuala lähipiirkonda jäävad mitmed III kaitsekategooria taime- ja loomaliikide
leiukohad (vt
Tabel 3.2, Joonis 3.3).
Tabel 3.2. III kaitsekategooria liikide leiukohad planeeringuala läheduses (Keskkonnaagentuur, Eesti
Looduse infosüsteem, EELIS, 28.04.2021)
III kaitsekategooria liigi nimetus Ligikaudne kaugus alternatiividest
väike-kirjurähn (Dendrocopos minor) 1 km
suur käopõll (Listera ovata)
A1 – 2,6 km
vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii)
A2 – 2,4 km
kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata)
A3 – 2,5 km
harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea)
kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) Üle 3 km
A1 – 2,5 km
harilik ungrukold (Huperzia sellago)
A2 ja A3 – 3,1 km
A1 – 3,3 km
teder (Tetrao tetrix) A2 – 2,6 km
A3 – 3,1 km
laanepüü (Tetrastes bonasia) Üle 4 km
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
8
Joonis 3.3. III kaitsekategooria taime- ja loomaliigid planeeringuala ümbruses (Keskkonnaagentuur,
Eesti Looduse infosüsteem, EELIS, 28.04.2021)
Planeeringuala lähipiirkonda jääb mitmeid vääriselupaikasid (vt Tabel 3.3). Püsielupaikasid,
võõrliike ning reservaate planeeringuala lähedusse ei jää. Projekteeritavatest kaitsealadest on
lähim Alutaguse rahvuspark, mis jääb ligikaudu A1st 2 km, A2st 1,5 km ning A3st 1,7 km
kaugusele.
Tabel 3.3. Vääriselupaigad planeeringuala lähipiirkonnas (Keskkonnaagentuur, Eesti Looduse
infosüsteem, EELIS, 28.04.2021)
KKR kood VEP tüüp Ligikaudne kaugus alternatiividest
VEP000131 Kuusikud ja kuusesegametsad A1 – 400 m
A2 – 100 m
A3 – 20 m
VEP207373 Kuusikud ja kuusesegametsad A1 - 1,6 km
A2 – 1 km
A3 – 1,5 km
VEP207374 Männikud ja männisegametsad A1 – 1,7 km
A2 – 1 km
A3 – 1,4 km
VEP207376 Märgalade männikud ja kaasikud A1 – 1,7 km
A2 – 1,4 km
A3 – 1,6 km
VEP157086 Märgalade männikud ja kaasikud A1 – 1,7 km
A2 ja A3 – 2,5 km
VEP207345 Teised lehtmetsad A1 – 1,9 km
A2 – 1,5 km
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
9
KKR kood VEP tüüp Ligikaudne kaugus alternatiividest
A3 – 1,8 km
VEP116001 Kuusikud ja kuusesegametsad A1 – 2,1 km
A2 – 1,5 km
A3 – 1,9 km
Planeeringuala lähedusse jääb 17 töötavat puurkaevu (vt Joonis 3.4, Tabel 3.4). Jääkreostusi
piirkonnas pole.
Joonis 3.4. Puurkaevud planeeringuala alternatiivide läheduses (Keskkonnaagentuur, Eesti Looduse
infosüsteem, EELIS, 28.04.2021)
Tabel 3.4. Puurkaevud planeeringuala alternatiivide läheduses ((Keskkonnaagentuur, Eesti Looduse
infosüsteem, EELIS, 28.04.2021)
KKR kood Puurkaevu tüüp Ligikaudne kaugus alternatiividest
A1 ja A2 - 600 m
PRK0052953 Hüdrogeoloogilised uuringud
A3 – 500 m
A1 - 500 m
PRK0056832 Olmevee saamiseks A2 – 200 m
A3 – 400 m
A1 - 700 m
PRK0004119 Olmevee saamiseks A2 – 100 m
A3 – 500 m
A1 - 900 m
PRK0004226 Olmevee saamiseks A2 – 500 m
A3 – 800 m
A1 - 800 m
PRK0015903 Olmevee saamiseks
A2 ja A3 – 900 m
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
10
KKR kood Puurkaevu tüüp Ligikaudne kaugus alternatiividest
PRK0061832
A1 – 200 m
PRK0061833
Tootmisvee saamiseks A2 – 220 m
PRK0061834
A3 – 240 m
PRK0061835
A1 - 1 km
PRK0052810 Olmevee saamiseks A2 – 400 m
A3 – 800 m
A1 – 40 m
PRK0016387 Hüdrogeoloogilised uuringud A2 – 600 m
A3 – 200 m
A1 – 300 m
PRK0025900 Olmevee saamiseks
A2 ja A3 – 200 m
PRK0016309 Olmevee saamiseks 1,5 km
PRK0019083 A1 ja A2 – 1,6 km
Hüdrogeoloogilised uuringud
PRK0019084 A3 – 1,5 km
PRK0002619 Olmevee saamiseks 1,7 km
PRK0004170 Olmevee saamiseks 1,7 km
Teemaplaneeringu alal ja selle lähiümbruses asuvad Eesti maardla osad Uus-Kiviõli II
kaevanduse mäeeraldis ja Kohtla kaeveväli ning ka Uus-Kiviõli kaevanduse teenindusmaa.
KSH objekti alternatiivide aladele jäävad mitmed Eesti maardla põlevkivi reserv- või tarbevaru
plokid (vt Tabel 3.5, Joonis 3.5).
Tabel 3.5. Eesti maardla põlevkivi reserv- ja tarbevaru plokid teemaplaneeringu alal ja selle
lähiümbruses (Maa-amet, 2021)
Maardla osa nimetus Ploki nr Aktiivne/passiivne varu
3 Aktiivne tarbevaru
Uus-Kiviõli uuringuväli
7 Aktiivne tarbevaru
1 Aktiivne tarbevaru
3 Passiivne tarbevaru
4 Aktiivne reservvaru
Aidu kaeveväli 5 Passiivne reservvaru
6 Aktiivne tarbevaru
8 Passiivne tarbevaru
10 Passiivne reservvaru
1 Aktiivne tarbevaru
3 Aktiivne reservvaru
Ojamaa uuringuväli
12 Passiivne reservvaru
17 Aktiivne reservvaru
2 Aktiivne tarbevaru
Kohtla kaeveväli 3 Aktiivne reservvaru
4 Passiivne tarbevaru
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
11
Joonis 3.5 Eesti maardla põlevkivi aktiivsed ning passiivsed reserv- või tarbevaru plokid
teemaplaneeringu alal ja selle lähiümbruses (Alus: Maa-amet, 2021)
Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse (2021) andmetel esineb planeeringuala piirkonnas
peamiselt leostunud ja leetjad gleimullad (Go, Gl), leostunud ja leetjad mullad (Kor, Ko, Kl),
koreserikkad leostunud gleimullad (Gor), gleistunud leostunud ja leetjad mullad (Kog, Klg).
Vähesemal määral esinevad ka madalsoomullad (M), kahkjad leetunud gleimullad (LPG),
siirdesoomullad (S) ning ka leetunud ja leede gleimullad (LkG, LG).
Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduse (2021) kohaselt asuvad vaadeldaval alal
mitmed maaparandussüsteemid ning nende eesvoolud, logistikataristu trass ristuks ühe
eesvooluga (vt Joonis 3.6).
Joonis 3.6. Maaparandussüsteemid vaadeldaval alal, kus pruuniga on märgitud maaparandusehitiste
reguleerivad võrgud ning tumesinisega nende eesvoolud (Maa-amet, 2021)
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
12
Alutaguse valla üldplaneeringu (2020) ning Lüganuse valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise
kavatsuse (VTK) (2019) kohaselt on teemaplaneeringu ala rohevõrgustiku ning selle koridori
koosseisus (vt Joonis 3.7). Lüganuse valla KSH VTK-s on arvestatud Ida-Viru
maakonnaplaneeringus 2030+ (2016) näidatud rohevõrgustiku alasid, üldplaneeringu edasistes
etappides piirid täpsustuvad.
Alutaguse valla üldplaneeringu (2020) kohaselt tuleb rohevõrgustiku aladel kavandatava
tegevuse puhul arvestada, et rohevõrk jääks toimima. Seejuures võib tugialadel ja
rohekoridorides arendada tavapärast, rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust, kuid
tuleks vältida tugialade kompaktsuse vähenemist või killustamist ka joonobjektide tõttu.
Arendustegevus aga ei tohi läbi lõigata rohevõrgustiku koridore ega tugialasid. Kuni Lüganuse
valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib planeeringuala Lüganuse valla osas Maidla valla
üldplaneering (2007), kus on rohelise võrgustiku kasutustingimustes sätestatud, et tuumaladele
ja koridoridesse tuleb vältida olulise ruumilise mõjuga objektide kavandamist. Samuti tuleb
hoonestuse planeerimisel jälgida, et ei lõigataks läbi rohevõrgustiku koridore ega seataks ohtu
selle toimimist ning tuleb tagada vääriselupaikade ja haruldaste taimekoosluste säilimine.
Üldplaneeringu kohaselt pole nii reserveeritavatele kui ka olemasolevatele tootmis- ja
ärimaadele lubatud arendada tegevust, mille oluline keskkonnamõju võib väljuda krundi
piiridest ning on peetud vajalikuks roheliste puhvertsoonide säilitamist või rajamist. Seejuures
tootmisobjektide planeerimine rohevõrgustiku aladele on lubatud erandkorras juhul, kui objekti
rajamiseks vajalikud tingimused mujal lähikonnas puuduvad. Rohevõrgustiku toimimist
takistavate infrastruktuurielementide rajamise korral tuleb näha ette meetmed võrgustiku
normaalset toimimist takistavate mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.
Joonis 3.7. Lüganuse ja Alutaguse valdade rohevõrgustiku alad (Lüganuse valla KSH VTK, 2019;
Alutaguse valla üldplaneering, 2020), seejuures Lüganuse valla rohevõrgustiku piirid täpsustuvad
Planeeringuala lähipiirkonda jääb Maa-ameti pärandkultuuride kaardirakenduse kohaselt kuus
pärandkultuuriobjekti (vt Tabel 3.6). Kultuurimälestiste registri andmetel asub A2
trassikoridorist ca 0,5 km lõuna pool looduslik pühapaik Ojamaa hiis, mis on
Muinsuskaitseametil järgnevate aastate jooksul plaanis kaitse alla võtta.
Trassivariantide idapoolne osa jääb Muinsuskaitseameti poolt prognoositud
arheoloogiatundlikule alale.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
13
Tabel 3.6. Pärandkultuuriobjektid planeeringuala piirkonnas (Maa-amet, 2021)
Objekti nimetus Seisukord
Sala talukoht Maastikul on säilinud märgid, kui ei luba
üheselt määrata tüüpi
Võrnu-Sala metsavahikoht ja karjamõis Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest
funktsionaalsusest säilinud alla 20%
Lähte männik Hävinud, objektist pole maastikul jälgi
säilinud
Settebassein Objekt hästi või väga hästi säilinud
Ojamaa peakraav Objekt hästi või väga hästi säilinud
Metsatee Lähtelt Ojamaa jõeni ja Objektist või tema esialgsest
Linnassaare sohu funktsionaalsusest säilinud 50-90%
Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse (2021) kohaselt on teemaplaneeringu alal veekaitselisi
(sh Ojamaa ning Raudjõe kalda veekaitsevööndid 10 m (VeeS § 118 lg 1) ning kallasrada 4 m
(KeÜS § 38 lg 2)), tehnorajatistest tulenevaid ning muid maakasutuspiiranguid (vt Joonis 3.9).
Suurima kitsenduse alaga objektid on Eesti maardla Aidu kaeveväli (riigikaitselised ja
geoloogilised piirangud) ning Eesti maardla Uus-Kiviõli uuringuväli (geoloogilised piirangud).
Samuti läbib planeeringuala Aidu-Jaoskonna 3B ja Mäetaguse:SM0 kõrgepingeliinid ning
VKG kaevanduse 6521 6522:3B0 ja Mäetaguse:SM0 elektrimaakaabelliinid.
KSH programmi eelnõu avalikustamisel selgus, et planeeringuala piirkonnas on Elering AS-il
plaanis elektrivõrk ümber korraldada. Eeldatavalt 2022. a lõpuks valmib uus 110 kV
õhuliinilõik Jaoskonna 3B ja Kiikla alajaamade vahel ning liini L08 Aidu-Jaoskonna 3B asemel
moodustub Aidu-Kiikla 110 kV õhuliin, millele ühendatakse haruna Jaoskonna 3B alajaam.
Samuti demonteeritakse osaliselt L138 Püssi-Kiikla 110 kV õhuliini Püssi poolne osa (vt Joonis
3.8). Peale uue õhuliinilõigu valmimist tõstetakse Jaoskonna 3B ja Aidu alajaamade vahelisel
liinilõigul gabariidid 60 kraadile, mis on kavas aastal 2023. Seejuures tuleb arvestada majandus-
ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 sätestatud
elektripaigaldise kaitsevööndi ulatusega, mis kuni 100 kV nimipingega liinide korral on 25
meetrit mõlemal pool liini telge.
Joonis 3.8 Muudatused AS Elering elektrivõrgus (AS Elering, 2021)
Planeeringuala ümbruskonna suurimad tiheasustusalad on Kiviõli ja Püssi linn, Kohtla-Nõmme
alev, Kohtla-Järve linna Sompa linnaosa (alla 10 km kaugusel) ning Mäetaguse alevik (üle 10
km kaugusel). Lähim elamumaa (44901:003:0780) Ojamaa külas asub planeeringu
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
14
alternatiivist 1 ligikaudu 800 m, A2st 400 m ning A3st 700 m kaugusel, Rääsa külas
(43801:001:0043) alternatiividest ca 1,1 km ning Võrnu külas (49801:001:0261)
alternatiividest ca 1,3 km kaugusel. KSH edasises protsessis arvestatakse kõikide
planeeringuala ümbruskonnas paiknevate majapidamistega, mis võivad jääda mõjualasse (nii
elamumaal, kui ka maatulundusmaal paiknevad majapidamised). Mõjuala ulatus erinevate
mõjuvaldkondade osas selgub KSH aruande koostamise käigus.
Piirkonna lähimad riigiteed on Savala – Arvila (13129) ning Ereda - Võrnu – Sala (13205)
kõrvalmaanteed. Piirkonnas on ka mitu kruusa- või püsikattega teed, millest mõned läbivad ka
planeeringuala.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
15
Joonis 3.9. Kitsendused teemaplaneeringu alal (Maa-amet, 2021)
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
16
4. Strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatava tegevuse ja selle
alternatiivide kirjeldus
Alternatiivide valikul lähtuti KSH programmi koostamisele eelnenud teabest.
Alternatiividena käsitletakse kavandatava logistikataristu paigutuse erinevaid trassivariante.
Kuivõrd teemaplaneeringu eesmärgiks on valida sobivaim ühenduskoridor Rääsa
tööstusterritooriumi ning Ojamaa tööstusterritooriumi vahel, siis on logistikataristu
asukohavalik piiratud alaga, mis võimaldab optimaalselt kahe tööstusterritooriumi vahele
logistikataristu paigutada.
Planeerimisprotsessis ning selle keskkonnamõju strateegilises hindamises käsitletakse 3
alternatiivset trassikoridori (vt Joonis 4.1).
Joonis 4.1. Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriume ühendav logistikataristu trasside alternatiivid (A1,
A2, A3) (Alus: Maa-amet, 2021)
Täiendavalt analüüsitakse ja võrreldakse alternatiivide lõikes omavahel nö tehnilisi
transpordialternatiive (lintkonveier vs autotransport). Eeldatakse, et autotranspordiks
kasutatakse lintkonveieri trassikoridori rajatavat teed.
Null-alternatiiv – Teemaplaneeringut ei kehtestata ja Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristut
Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile ei rajata. Null-alternatiiv ei ole
antud juhul rakendatav, kuna kaevanduste toimimiseks on logistikataristu rajamine vajalik.
Seetõttu käsitletakse null-alternatiivi kui võrdlusbaasi kavandatava tegevuse alternatiividele,
kuid mitte kui reaalset alternatiivi.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
17
Raudtee transport on jäetud kõrvale kui ebareaalne alternatiiv. Raudteetranspordi kasutamiseks
peaks mõlemal tööstusterritooriumil olema piisavalt ruumi haruteede ja manööverdamisteede
rajamiseks, milleks aga ei Rääsa ega Ojamaa tööstusterritooriumil muu taristu kõrval ja vahel
vaba ruumi ei ole. Seetõttu on raudteetransport jäetud alternatiivide käsitlusest välja kui
ebareaalne alternatiiv.
Alternatiiv 1. Kaubapõlevkivi kivi ja/või mäemassi transportimiseks Rääsa
tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile kasutatakse lintkonveier transporti.
Lintkonveier planeeritakse arvestusega, et maksimaalselt transporditakse 15 miljonit tonni
kaubapõlevkivi ja/või mäemassi aastas. Planeeringus planeeritakse vajalik trassikoridor
ristumiseta alal laiusega 50 m ning ristumiskohtade alal määratakse töö käigus analüüsi alusel
laiem ala. Reaalne vajadus on lintkonveieri ja selle teenindustee trassile laiusega 30-40 m, kuid
selleks, et projekteerimisetapis oleks võimalik lintkonveieri paiknemist mõnevõrra liigutada
planeeritava trassikoridori sees, planeeritakse teemaplaneeringus laiem koridor.
Alternatiiv 2. Kaubapõlevkivi kivi ja/või mäemassi transportimiseks Rääsa
tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile kasutatakse autotransporti. Arvestatakse,
et maksimaalselt transporditakse 15 miljonit tonni kaubapõlevkivi ja/või mäemassi aastas.
Planeeringus planeeritakse vajalik trassikoridor ristumiseta alal laiusega 50 m ning
ristumiskohtade alal määratakse töö käigus analüüsi alusel laiem ala. Reaalne vajadus on
sõidutee trassile laiusega 20-30 m, kuid selleks, et projekteerimisetapis oleks võimalik tee
paiknemist mõnevõrra liigutada planeeritava trassikoridori sees, planeeritakse
teemaplaneeringus laiem koridor.
Teemaplaneeringu lähtekohtades oli algselt kavas trassikoridor planeerida 150 m laiuselt.
Teemaplaneeringu ja KSH programmi eelnõu avalikustamisel esitatud seisukohtadest tingituna
nii eraisikute kui ka OÜ VKG Kaevandused poolt, kaalutakse edaspidi arvestada trassikoridori
50 m laiuselt. Seetõttu on juba alternatiivide käsitluses seda arvestatud ning kogu edasine
protsess kulgeb seda arvesse võttes.
5. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatava
hindamismetoodika kirjeldus
Keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk planeeringu elluviimise aluseks olevate
strateegiliste valikute elluviimise mõju hindamine annab planeeringu kehtestajale enne otsuse
tegemist vajaliku teabe, mis selle otsusega hiljem kaasneb. Mõju hindamise eesmärk on anda
planeeringu koostajale informatsiooni võimalike alternatiivide ellu viimisega kaasneva
keskkonnamõju kohta. Samuti hilisem planeeringu kehtestaja teadlikkuse tõstmine ja selle
tulemusel keskkonna jätkusuutlikku arengut tagavate keskkonnatingimuste kehtestamine
planeeringu koosseisus.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine tugineb sellele, et hinnatakse planeeringu
elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju, nii negatiivset kui positiivset.
Keskkonnamõju on oluliselt negatiivne, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju on oluliselt positiivne, kui see
vähendab eeldatavalt oluliselt tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse
keskkonnasaastet või ressursikasutust) või tagatakse meetmed looduslike alade seisundi
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
18
säilimisele või paranemisele, inimese tervise ja heaolu paranemisele ning kultuuripärandi või
vara säilimisele.
KSH käigus hinnatakse teemaplaneeringu ja selle võimalike alternatiivsete lahenduste mõjusid
nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt.
Asukohaalternatiivide peamine hindamine toimub kaardimaterjali analüüsi teel
(alternatiivsete trassi asukohtade võrdluse teel). Asukohaalternatiivide võrdlemisel arvestatakse
olemasolevate keskkonnatingimustega ja erinevate keskkonnaobjektide ning kaitsealuste
loodusobjektide paiknemisega, asustuse ja muu taristu paiknemisega, kultuuripärandi objektide
paiknemisega jmt. Võrdluse teel valitakse väiksemate mõjudega alternatiivne trassi asukoht.
Nö tehniliste transpordialternatiivide (lintkonveier vs autotransport) mõjusid hinnatakse
KSH käigus hinnatakse nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis (nt ehitus- ja kasutusaegsed
mõjud) ning arvestades seejuures võimalikku mõjude kumuleerumist. Võib eeldada, et
lühiajaline mõju on enamjaolt ja maksimaalselt ühe kuni kahe aastase kestvusega, kuna umbes
nii kaua võivad aega võtta erinevad ning peamised ettevalmistus-, ehitus- ja korrastustööd.
Võimalike oluliste negatiivsete mõjude leevendamiseks tuuakse välja vastavad meetmed.
Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 5.1 toodud intervallskaala alusel.
Tabel 5.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala (negatiivne mõju defineeritud ka kui ebasoodne mõju)
0 Mõju puudub () Soovitatud meetmetega vähendatav või ärahoitav negatiivne
mõju; potentsiaalne positiivne mõju
-1 Vähene negatiivne mõju +1 Vähene positiivne mõju
-2 Nõrk negatiivne mõju +2 Nõrk positiivne mõju
-3 Mõõdukas negatiivne mõju +3 Mõõdukas positiivne mõju
-4 Oluline negatiivne mõju +4 Oluline positiivne mõju
Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestatakse
ekspertgrupi liikmete hinnanguid, kasutades otsustamisel Delphi-meetodit. Kaalkriteeriumite
hindepallide saamiseks korrutatakse kriteeriumite alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga.
Alternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumite hindepallide summeerimisega
alternatiivide lõikes järgnevalt (kehtib nii lühi- kui ka pikaajaliste mõjude osas ning ka
leevendusmeetmete välja toomisel):
1. KSH ekspertrühm, võttes mh arvesse ka protsessi kaasatavate (sh avalikustamised)
erinevate ja asjakohaste asutuste ning isikute seisukohti, viib läbi kavandatava tegevuse
ja selle reaalsete alternatiividega kaasneda võivate tagajärgede analüüsi;
2. KSH ekspertrühm leiab kriteeriumite kaalud. Esmalt hindab iga KSH ekspertrühma
liige iga teema kui sellise olulisust (skaala 1 – 4; mitu teemat võivad saada tähistatud nt
„4“), summeerides mh kogu tulemuse, kust leitakse ka iga teema osakaal %. Kõigi (KSH
ekspertrühm) isikute poolt saadud osakaalude keskmistest tulemitest leitakse iga teema
kaal (kogusumma „1,00“);
3. KSH aruande eelnõu koostamisel korrutatakse iga teema mõjude olulisuse hinne
(käesoleva töö tabel 7.1) käesoleva loetelu punktis 2 leitud kaaluga. Iga teema kaalutud
hindepall summeeritakse ehk leitakse kõigi teemade summaarne kaalkriteeriumi
hindepall. Eelnevalt kirjeldatud tegevusi korratakse vastavalt niipalju kui on
hinnatavaid alternatiive. Tulem võimaldab ka järjestada alternatiive, võttes arvesse
koond kaalkriteeriumide hindepalle (hinnatud alternatiivide lõikes).
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
19
KSH aruande koostamisel kasutatakse vähemalt Maa-ameti kaardirakendusi, Eesti
Geoloogiateenistuse kaarte, Keskkonnaregistri andmeid, erialakirjandust ning arvestatakse mh
ka järgnevate planeeringute ja dokumentidega:
• Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ koos lisadega (kehtestatud Ida-Viru maavanema
28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278);
• Alutaguse valla üldplaneering (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020
otsusega nr 285);
• Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;
• 30.06.2008 vastu võetud Maidla valla üldplaneering, 27.04.2006 kehtestatud Püssi linna
üldplaneering ja 28.07.2004 kehtestatud Lüganuse valla üldplaneering, mille Lüganuse
Vallavolikogu luges 24.04.2016 otsusega nr 62 „Lüganuse valla üldplaneeringu
ülevaatamine“ haldusterritooriumil kuni Lüganuse valla uue üldplaneeringu
kehtestamiseni kehtivaks;
• Lüganuse valla üldplaneering ja selle KSH (algatatud Lüganuse Vallavolikogu
22.08.2018 otsusega nr 9);
• Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneering (kehtestatud
Lüganuse Vallavolikogu 23.04.2020 otsusega nr 252);
• Maidla valla kehtivat üldplaneeringut muutva Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise
lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava
vee settebasseini maa-ala detailplaneering (kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu
30.10.2014 otsusega nr 97);
• Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ojamaa kaevanduse konveieri
paigutuse asukohatrassi määramine“ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 19.08.2010
korraldusega nr 1.1.1-1/246);
• Maidla Vallavolikogu 17.03.2011 otsusega nr 143 kehtestatud Maidla valla
üldplaneeringu teemaplaneering „Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda
toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ja lasketiiru asukohavalik“;
• Muud nimetamata, kuid seonduvad ja ühisosi omavad planeeringud, keskkonnamõju
hindamised, keskkonnauuringud, õigusaktid, riiklikud strateegilised dokumendid,
arengukavad jm dokumendid.
Aruande koostamisel kasutatakse varasemalt kogutud uuringuandmeid, analoogiaid, erinevaid
seisukohti, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi jm asjakohast teavet, mis võimaldab tagada
järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise).
6. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev
keskkonnamõju
Mõjutatavateks keskkonnaelementideks on piirkonnas esinev loodus- ja tehiskeskkond, millele
teemaplaneeringust tulenevaid keskkonnamõjusid võib eeldada järgnevates valdkondades:
Looduskeskkond
• Vesi (sh pinnavesi ja põhjavesi) ning pinnas – planeeringualal viiakse läbi topo-
geodeetiline uuring, mille tulemusi tuleb arvestada ehitusprojekti koostamisel,
vältimaks põhja- ja pinnavee ning pinnase reostamist. KSH käigus hinnatakse mõju
Ojamaa jõe veekvaliteedile ja -režiimile ning ka põhjaveele, sh hinnatakse ka mõju
Raudjõele, juhul kui seda KSH aruande koostamise ajal veekogude nimistust välja ei
arvata;
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
20
• Õhukvaliteet, sh müra – planeeritav logistikataristu trass läbib valdavalt metsaseid,
intensiivse maakasutuseta alasid ning lähipiirkonnas asuvad vaid üksikud elamumaad.
Siiski tuleb õhukvaliteedi muutusi ning müra suurust hinnata nii inimeste kui ka
loomade seisukohalt;
• Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik (sh roheline võrgustik, loomade
liikumine ja kaitstavad loodusobjektid) – kavandatava tegevuse mõjualas on mõned
kaitstavate loodusobjektide leiukohad (vt ptk 3), mistõttu hinnatakse KSH käigus
kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid, lähtudes eelkõige olemasolevatest
andmetest. Kuna planeeritav logistikataristu trass läbib ka rohevõrgustiku koridore,
hinnatakse KSH käigus võimalikku mõju rohevõrgustiku toimimisele ning loomade
liikumisele;
• Maastik ja kultuuripärand – mõju planeeringuala läheduses asuvatele
pärandkultuuriobjektidele hinnatakse KSH aruande koostamise käigus ning vajadusel
konsulteeritakse Muinsuskaitseametiga;
• Mõju kliimale. Logistikataristu erinevatel tehnilistel alternatiividel (autotransport või
lintkonveier) võib olla erinev mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste osas ning seeläbi
erinevat mõju kliimale. Seega hinnatakse ka kavandatava tegevuse mõju kliimale.
• Mõju loodusvarade kasutamisele - Logistikataristu erinevatel asukoha ja tehnilistel
alternatiividel (autotransport või lintkonveier) võib olla erinev mõju loodusvarade
kasutamisele.
Sotsiaal-majanduslik keskkond:
• Inimeste tervis ja heaolu (sh õnnetuste risk) – inimeste tervist ja heaolu võib peamiselt
mõjutada trassist ja transpordist tingitud müra, mida KSH aruandes hinnatakse lähtuvalt
looduslikest aladest, elamualadest ning tööstusaladest. Tundlike piirkondade läbimisel
tuuakse välja vajadusel leevendavad meetmed. Samuti võib inimeste heaolu ja tervist
mõjutada liiklusohutusega seonduv;
• Mõju varale – käsitletakse peamiselt mõju kinnisvarale (sh metsa- ja
põllumajandusmaad), mille väärtus võib langeda logistikataristu trassi rajamisel ning
selle tööst tulenevatest maakasutuspiirangutest;
• Visuaalne mõju – visuaalset mõju hinnatakse trassi rajamisega kaasnevatest muutustest
olemasolevates vaadetes
Lintkonveieri või autotranspordi kasutamisega ei kaasne olulisel määral vibratsiooni, mis võiks
avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Seetõttu ei käsitleta KSH-s
vibratsiooniga seotud mõjusid.
Jäätmetest tekivad tegevuse käigus peamiselt ehitusjäätmed, mille nõuetekohasel käitlemisel ei
ole olulist mõju ette näha. Seetõttu KSH-s edaspidi jäätmetekke küsimusi ei lahata.
Kavandatava tegevusega ei kaasne teadaolevalt olulist mõju valguse, soojuse, lõhna, pinnase
saastumise ning kiirguse tekkimise näol.
Muinsuskaitseamet toonitas 10.08.2021 kirjaga nr 5.1-17.5/2194-1, et trassikoridori valikul
tuleks eelistada varianti, mis kahjustaks tööstusest puutumata ala võimalikult vähe. Samuti, et
pinnasetöödel on vaja olla tähelepanelik ning arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise
kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega, kuna trassivariantide idapoolne osa jääb ühele
prognoositud arheoloogiatundlikule alale. Planeeringu kontekstis tähendab see uuringute
vajaduse nõuet planeeringule järgnevas projekteerimise staadiumis.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
21
Olemasoleva olukorra ja mõjutatavate keskkonnaelementide analüüsil on selgunud küsimused,
mis vajavad käsitlemist KSH raames (KSH läbiviimise käigus võib käsitletavate teemade ring
täieneda):
• Seosed teiste asjakohaste planeeringute ja arengudokumentidega, sh
maakonnaplaneeringud ja nende teemaplaneeringud jmt;
• Teemaplaneeringu ellu viimisega kaasnev mõju kaitsealustele liikidele jt looduslike
alade terviklikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse säilimisele;
• Rohelise võrgustiku toimimine (sh loomade liikumine) ja rohealade säilitamine;
• Mõju trassi lähiala maakasutusele (visuaalsed mõjud, asumite ja asustusstruktuuri
võimalikud muutused);
• Liiklusest tulenev müra, õhusaaste (mõju maakasutusele ja inimese tervisele ja heaolule
ning varale);
• Kaasnev mõju majanduskeskkonnale;
• Loodusvarade (sh maavarade) säästlik kasutamine;
• Mõju põhja- ja pinnaveele ja pinnasele;
• Mõju maastikule ja kultuuripärandile.
Töö käigus hinnatakse teemaplaneeringu elluviimisest tulenevat võimalikku olulist
keskkonnamõju. Seejuures hinnatakse nii lühi- kui ka pikaajalist mõju (ehitusaegsed ning
kasutusperiood). KSH koostamise käigus kasutatakse võimalusel ka juba heaks kiidetud või
koostamisel olevaid asjakohaseid KMH/KSH aruandeid ja teisi asjakohaseid uuringuid.
KSH aruandes tuuakse välja leevendavad meetmed tegevustega kaasneva võimaliku negatiivse
keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks või positiivse mõju suurendamiseks. KSH-s
pakutakse vajadusel välja töö käigus tekkivaid trassi asukoha alternatiivseid lahendusi.
Riigipiiriülest keskkonnamõju teemaplaneeringu elluviimisega ette ei ole näha. Lähipiirkonnas
puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad, mistõttu pole olulist keskkonnamõju neile ette näha.
7. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled
Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel teemaplaneering võib
eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegilise dokumendi vastu,
on esitatud tabelis 5.1.
KSH koostamise korraldaja teatab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikust
väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded,
ajalehes ja oma veebilehel. Samuti teavitatakse vastavaid huvitatud isikuid posti või e-posti
teel.
Tabel 7.1. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled
Seos teemaplaneeringuga Asutus/isik
Teemaplaneeringu menetluse korraldaja Rahandusministeerium
Teemaplaneeringu algataja, vastu võtja, Rahandusministeerium
kehtestaja
Teemaplaneeringu koostaja AB Artes Terrae OÜ
Teemaplaneeringu koostamisest Eesti Energia AS
huvitatud isik
KSH läbiviija Alkranel OÜ
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
22
Seos teemaplaneeringuga Asutus/isik
Asjakohane ametkond Alutaguse Vallavalitsus
Asjakohane ametkond Lüganuse Vallavalitsus
Asjakohane ametkond Keskkonnaamet
Asjakohane ametkond Maa-amet
Asjakohane ametkond Keskkonnaministeerium
Asjakohane ametkond Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
(TTJA)
Asjakohane ametkond Põllumajandus- ja Toiduamet
Asjakohane ametkond Transpordiamet
Asjakohane ametkond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(MKM)
Asjakohane ametkond Kaitseministeerium
Asjakohane ametkond Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)
Asjakohane ametkond Päästeamet
Asjakohane ametkond Muinsuskaitseamet
Organisatsioon (valitsusväline) Keskkonnaühendused (http://www.eko.org.ee)
Muud menetlusosalised Teemaplaneeringu trassialternatiivide poolt
läbitavate kinnistute omanikud
Muud menetlusosalised Teemaplaneeringu alaga seotud tehnovõrkude
haldajad
Muud menetlusosalised Muu isik või asutus, kellede kooskõlastus on
nõutav teemaplaneeringu menetluses ilmnevatel
asjaoludel
8. Protsessi eeldatav ajakava ning strateegilise planeerimisdokumendi ja
KSH osapooled
Protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava on toodud tabelis 8.1. Ajakava võib muutuda
ettenägematute takistuste ilmnemisel.
Tabel 8.1. KSH ja teemaplaneeringu etappide läbiviimise orienteeruv ajakava (seisuga november,
2021)
Etapp Orienteeruv lõpp
Lähteseisukohtade ja KSH programmi Mai 2021
koostamine
KSH programmi sisu osas seisukoha küsimine Juuli-august 2021
asutustelt ning lähteseisukohtade ja KSH
programmi avalikustamise korraldamine
Lähteseisukohtade ja KSH programmi September-november 2021
avalikustamine koos aruteluga ning nende
täiendamine pärast avalikustamist. Planeeringu
eskiislahenduse tutvustamine avalikul arutelul.
KSH programmi esitamine Keskkonnaametile November-detsember 2021
heakskiitmiseks ja selle heakskiitmine
Planeeringu ja KSH eelnõu koostamine, November 2021-jaanuar 2022
vajadusel täiendav tutvustav arutelu
Planeeringu kooskõlastamine (vajadusel korduv) Veebruar-aprill 2022
Planeeringu vastu võtmine Mai 2022
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
23
Etapp Orienteeruv lõpp
Teemaplaneeringu ja KSH avalik väljapanek Juuli 2022
Planeeringu ja KSH avalik arutelu August 2022
Paranduste sisse viimine ja info avaldamine September 2022
KSH heakskiitmine November 2022
Teemaplaneeringu kehtestamine Detsember 2022
Teemaplaneeringu ja selle KSH koostamise korraldajad ja teemaplaneeringu kehtestajad on
toodud tabelis 8.2.
Tabel 8.2. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled
Osapool Asutus Aadress Kontaktandmed
Planeeringu koostaja AB Artes Terrae OÜ Küütri tn 14, 51007 Heiki Kalberg, 509
Tartu 1874,
[email protected]
Planeerimisprotsessi Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tiit Toos, 715 5813,
korraldaja 10122 Tallinn
[email protected]
Planeeringu kehtestaja Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tiit Toos, 715 5813,
10122 Tallinn
[email protected]
Huvitatud isik Eesti Energia AS Lelle 22, 11318 Kairi Otsiver, 5661
Tallinn 9824,
[email protected]
KSH läbiviija OÜ Alkranel Riia 15b, 51010 Alar Noorvee, 554 0579,
Tartu
[email protected]
KSH ekspertrühma koosseis:
• Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert, sh KSH juhtekspert.
Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju pinna- ja põhjaveele; mõju inimeste heaolule
ja tervisele (sh müra ja õhusaaste); mõju kliimale; mõju sotsiaal-majanduslikule
keskkonnale, sh varale; mõju elustikule ja rohevõrgustikule;
• Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist. Mõjuvaldkonnad käesolevas
KSHs: inimeste heaolule ja tervisele (müra); mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale,
mõju elustikule ja rohevõrgustikule;
• Paula Nikolajeva (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant. Mõjuvaldkonnad käesolevas
KSHs: mõju pinna- ja põhjaveele; mõju inimeste heaolule ja tervisele (sh müra ja
õhusaaste); mõju kliimale;
• Heiki Kalberg (AB Artes Terrae OÜ) - volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8
ruumilise keskkonna planeerija, tase 7. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju
maastikule ja kultuuripärandile
Ekspertrühma koosseisu kaasatakse veel järgmiste valdkondade eksperdid:
• Vesiehitiste ekspert ning tehnovõrkude ja -rajatiste ekspert – Meelis Viirma (Volitatud
hüdrotehnikainsener, tase 8, Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8);
• Mäenduse ekspert – Ain Põldvere (Diplomeeritud mäeinsener, tase 7);
• Müraekspert - rolli täidavad Alar Noorvee ja Elar Põldvere, kellel on pikaajaline müra
mõjude hindamise kogemus keskkonnamõju hindamistes;
• Ekspert sotsiaalmajandusliku hinnangu koostamiseks – rolli täidavad Alar Noorvee ja
Elar Põldvere (läbinud koolituse „Sotsiaalse mõju analüüs – strateegilise planeerimise
vahend“ (8 akad tundi) – Tartu Ülikooli elukestva õppe keskus 2016. a.
Edasise protsessi käigus võib vajadusel ekspertrühma koosseis täieneda.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
24
Kasutatud materjalid
Alutaguse valla üldplaneering. (2020)
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur
Keskkonnaagentuur. (2021). Pinnavee ja põhjavee seisund – Interaktiivne kaart.
https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee828
91873c41
Keskkonnaagentuur. (2021). Pinnaveekogumite seisund.
https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/vesi-3
Keskkonnaministeerium. (2016). Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava.
https://www.envir.ee/sites/default/files/ida-eesti_vesikonna_veemajanduskava_0.pdf
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. (RT I 2005, 15, 87)
Lüganuse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise
kavatsus. (2019)
Maa-ameti kaardirakendused
Maidla valla üldplaneering. (2005)
Planeerimisseadus. (RT I 2002, 99, 579)
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
25
LISA 1 – Teemaplaneeringu ja KSH algatamise otsus
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
26
LISA 2 – KSH programmi eelnõu lähteseisukohtadega arvestamine
Tabel 1 Teemaplaneeringu ning KSH programmi eelnõu lähteseisukohtade arvamused ning nendega arvestamine (24.10.2021 seisuga)
Asutus/eraisik,
Arvamuse sisu Arvamuse vastus
kuupäev, kirja nr
Elering, 27.07.2021 nr Planeeringualale ja selle lähedusse jääb Eleringi poolt hallatavast Arvamus võetaks teadmiseks ja edasises
11-4/2020/400-2 elektritaristust L08 Aidu-Jaoskonna 3B, L138A Kiikla-Püssi ja L138B Kiikla- planeeringuprotsessis tehakse täiendavat
Alutaguse 110 kV õhuliinid ning Jaoskonna 3B ja Kiikla 110 kV alajaamad, koostööd.
mida on kujutatud alloleval joonisel 1. Eleringile kuuluvaid või planeeritavaid
gaasitaristu objekte planeeringualale või selle lähedusse ei jää.
Planeeringuala piirkonnas on plaanis elektrivõrgu ümberkorraldamine.
Eeldatavalt 2022 aasta lõpuks valmib uus 110 kV õhuliinilõik Jaoskonna 3B ja
Kiikla alajaamade vahel ning liini L08 Aidu-Jaoskonna 3B asemel moodustub
Aidu-Kiikla 110 kV õhuliin, millele ühendatakse haruna Jaoskonna 3B
alajaam. Osaliselt demonteeritakse L138 Püssi-Kiikla 110 kV õhuliini Püssi
poolne osa. Nimetatud võrgumuudatusi kirjeldab allolev joonis 2. Peale uue
õhuliinilõigu valmimist tõstetakse Jaoskonna 3B ja Aidu alajaamade vahelisel
liinilõigul gabariidid 60 kraadile. Gabariitide tõstmine on kavas aastal 2023.
Lisaks kirjeldatud võrgumuudatustele tuleb planeeringus arvestada ka
elektrivõrgu kaitsevööndiga, kus elektriohutusest tulenevalt on piiratud
tegutseda. Kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud
majandus- ja taristuministri määrusega. Detailsema info või eelprojekti tarbeks
tehniliste tingimuste taotlemiseks palun pöörduda Eleringi poole.
Heli Vilumets, Ojamaa ja Meie arvates tuleb välisvaatlus teha enne ära ja siis alles hakata kaardile jooni Arvamus trassikoridoride sobivuse osas
Rääsa külavanem, tõmbama. võetakse teadmiseks. Esitatud küsimustele on
27.07.2021 Meie arvates võiks trassikoridor kulgeda suletud Aidu karjääri territooriumil vastatud eraldi kirjaga ja neid käsitletakse ka
siis on vähem mõju loodusele ja kohalikele kinnistutele (praegu on trasikoridor edasises töös.
julmalt tõmmatud läbi metsade)
Violetse tooniga joon sobiks kõige paremini aga tuleks viia trass veel rohkem
põhja poole kasutades ära suletud Aidu karjääri serva ja seal olemas olevat teed.
Enne kui hakatakse kaardile jooni joonistama, soovitaks käia joonetõmbajal
koha peal ja tutvuda kohalike oludega.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
27
Asutus/eraisik,
Arvamuse sisu Arvamuse vastus
kuupäev, kirja nr
Miks ei planeerita trassi suletud Aidu karjääri territooriumile?
Miks planeerite trassikoridori läbi minu Nõmme talu metsa?
Kuidas kompenseerite häiringuid külaelanikele?
Miks on selle trassiga nii kiire? (Viimasel koosolekul, mis toimus mõni aasta
tagasi savala rahvamajas öeldi, et seda trassi läheb vaja alles 30 aasta pärast)
Minule, kui nõmme kinnistu omanikule ei ole vastuvõetav rohelise ja sinise
värviga joonitud trassikoridor, sest läbib otse minu talu metsa.
Mõlemad trassid läbivad Ojamaa küla ja mitu korda ületab plaaneeritav trass
Ojamaa jõge.
Keskkonnamet, Vastavalt KSH programmi peatükis 3 toodule esinevad teemaplaneeringu alal Parandus viiakse sisse.
06.08.2021 nr 6 Kambrium Vendi Gdovi, Kambrium Vendi Voronka, Ordoviitsiumi Ida Viru
5/21/15925 2 põlevkivibasseini ning Ordoviitsium Kambriumi põhjaveekogumid. Juhime
tähelepanu, et keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 48 „Põhjavee
kogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende
määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks
kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks
kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri,
nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi
piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ § 2 kohaselt
on õige põhjaveekogumi nimi Ordoviitsiumi Kambriumi Virumaa põhjave
ekogum Ida Eesti vesikonnas.
Joonisele 3.7 on kantud ranna või kalda ehituskeelu ja piiranguvööndid (legendi Esitatud mõõtkavas joonisel ei paista
alusel ranna või kalda piirangud), kuid veekogudel (sh maaparandussüsteemide veekaitsevöönd ja kallasrada välja, kuid
avatud eesvooludel) on ka veekaitsevöönd, mille ulatus ja tegevuse piiramise kaalume nende esitamist edaspidi. Kui joonisel
nõuded veekaitsevööndis on sätestatud veeseaduse § des 118 ja 119 (joonisel ei õnnestu neid välja tuua, siis kirjutame
on märgitud legendi alusel ainult maaparandussüsteemide avatud eesvooludel tekstiliselt juurde, et kui laiad vööndid on.
kaitsevöönd). Samuti on avalikult kasutatava tel veekogudel
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 kohaselt kallasrada.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
28
Asutus/eraisik,
Arvamuse sisu Arvamuse vastus
kuupäev, kirja nr
Juhul, kui Alutaguse Vallavalitsuse 30.04.2021 kirjaga nr 6 2/62 2 Arvamus võetakse teadmiseks. Vajadusel
Keskkonnaministeeriumile esitatud Raudjõe (keskkonnaregistrikood hinnatakse mõjusid Raudjõe seisundile.
VEE1069600) veekogude nimistust kustutamise taotlust ei rahuldata, tuleb
hinnata ka kavandatud tegevuse mõju Raudjõe seisundile.
Muinsuskaitseamet, Logistikataristu võimalike trassivariantide lähedusse jääb mitmeid Arvamus võetakse teadmiseks. KSH
10.08.2021 nr 5.1- teadaolevaid muistiseid. Trassikoridori A2 lähedusse, sellest u 0,5 km lõuna programmi täiendatakse ja esitatud objektid
17.5/2194-1 poole, jääb kultuurimälestiste registris arvel olev looduslik pühapaik Ojamaa kantakse kaardile ja käsitletakse aruandes.
hiis reg-nr A31071 (vt Lisa 4), mille kaitse alla võtmine on Muinsuskaitseameti
järgnevate aastate tööplaanis.
Lisaks riikliku kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele ning teadaolevatele Arvamus võetakse teadmiseks ja valitud
muististele ja leiukohtadele, mida ei ole jõutud kaitse alla võtta, on suur osa trassivariandile seatakse uuringute vajaduse
arheoloogiapärandist avastamata. Arvestades olemasolevat infot mälestiste, nõue planeeringule järgnevas projekteerimise
muististe ja leiuteadete kohta ning piirkonna asustuse ajalugu ja staadiumis. KSH programmi täiendatakse ja
looduskeskkonna tingimusi, on Muinsuskaitseamet prognoosiva meetodina mõju hindamise käigus nähakse ette meetmed
alustanud võimalike arheoloogiatundlike alade analüüsimist, välja selgitamist arheoloogiamälestise käsitlemiseks. Eraldi
ning kaardile kandmist. Alutaguse valla arheoloogiatundlikud alad on esitatud uuringuid teemaplaneeringu koostamise käigus
29.10.2020 kehtestatud Alutaguse valla üldplaneeringu lisas. Trassivariantide läbi viima ei hakata.
idapoolne osa jääb ühele prognoositud arheoloogiatundlikule alal (vt Lisa 5).
Raudtee või lintkonveieri trassikoridori valikul lähtub Muinsuskaitseamet Arvamus võetakse teadmiseks.
seisukohast, et eelistada tuleks varianti, mis kahjustaks tööstusest puutumata
ala võimalikult vähe.
Muinsuskaitseameti seisukohast sobiks seetõttu pakutud variantidest kõige
enam trassikoridor A1. Trassikoridor A2 jääb küll Ojamaa hiiele kõige
lähemale, kuid siiski piisavalt kaugele, et mitte välistada seda trassikoridorina.
Kogu projektiala ulatuses on pinnasetöödel vaja olla tähelepanelik ja arvestada Arvamus võetakse teadmiseks ja kehtivale
arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku õigusele juhitakse planeeringuprotsessis eraldi
võimalusega. tähelepanu.
Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1) on leidja kohustatud tööd
katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
29
Asutus/eraisik,
Arvamuse sisu Arvamuse vastus
kuupäev, kirja nr
Kaitseministeerium, Arvamuse avaldamiseks esitatud planeeringu lähtekohtade ja KSH programmi Arvamus võetakse teadmiseks.
16.08.2021 nr 12- eelnõu järgi paiknevad kavandatava logistikataristu asukohaalternatiivid
4/21/2688 osaliselt riigikaitselise ehitise Aidu lasketiiru piiranguvööndis, lähim asukoht
ligikaudu 1,2 km lasketiiru kinnisasja piirist.
Praeguses planeeringu koostamise algusfaasis teadaolevate andmete põhjal on
Kaitseministeerium seisukohal, et kavandatav tegevus ei mõjuta riigikiatselise
ehitise töövõimet, mistõttu ei esita Kaitseministeerium planeeringu
lähteseisukohtade ja KSH programmi eelnõu kohta vastuväiteid ega
ettepanekuid.
Kaitseministeerium soovib olla edasises planeeringu koostamise protsessis
jätkuvalt kaasatud.
Uudo-Rein Leheste, Teemaplaneeringu lõppeesmärgiks on transportida põlevkivi Uus-Kiviõli Teemaplaneeringu algatamisel oli eesmärgiks
16.07.2021 kaevandusest Auvere tööstusalale. Selle eesmärgi saavutamiseks oleks vajalik põlevkivi transpordiks vajaliku logistikataristu
tellida üks töö kogu transporditeekonna katmiseks. Esitatud materjalid planeerimine Uus-Kiviõli kaevandusest Auvere
lahendavad ainult osa põlevkivitranspordi teekonnast välistades koheselt tööstusalale. Praeguseks hetkeks on
raudteetranspordi kasutamise. Miks taoline ebaloogiline ülesandepüstitus? teemaplaneeringu eesmärk täpsustunud ja
logistika taristule määratakse asukohta Rääsa
tööstusterritooriumi ja Ojamaa
tööstusterritooriumi rikastusvabriku vahelisel
alal. Nõnda on kirjeldatud planeeringu eesmärk
ka planeeringu lähtekohtades.
Mõned küsimused esitatud materjalide osas: Olenevalt transportööri tehnilisest lahendusest
* Kui kõrgele maapinnast tuleb linttransportöör? on selle keskmine kõrgus ca 1,8 m aluspinnast.
Aluspinna kõrgus sõltub maastiku
iseärasustest, kuid see on üldjuhul ca 0,5…1 m.
* Kuidas on tagatud omanike juurdepääs kinnistule? Eesmärk on tagada teedevõrgu säilimine ja
tagada juurdepääs katastriüksustele
planeeringu eelse olukorraga võrreldes
vähemalt samaväärselt tasemel. Täiendame
lähtekohti selle põhimõtte lisamisega.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
30
Asutus/eraisik,
Arvamuse sisu Arvamuse vastus
kuupäev, kirja nr
* Kuidas kompenseeritakse maaomanikele tekitatud kahju ja tasutakse Kõikide maaomanikega, kelle maadele on
saamatajäänud tulu? vajalik minna, tuleb saavutada kokkulepe.
Praeguses etapis, kui ei ole veel valitud
eelistatud trassikoridori, pole võimalik
maaomanikega läbi rääkida, kuna ei ole teada
maakasutuse vajadus. Juhul kui on vajalik
kasutada teise isiku maad, siis tuleb täpne
vajadus (pind ja kasutusviis) ja hüvitis kokku
leppida, kuid ka see on edasise planeerimise
tegevus. Võimalik, et seoses konveierit
teenindava tee ehitamisega parendatakse teatud
juhtudel maakasutust kuna juurdepääsetavus
paraneb.
Pille Naur, 16.08.2021 Palun lisada "Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku Selgitame, et violetne trassikoridor A1 ongi
kavandamine" planeeringu lähtekohtade eelnõule võimaliku konveieri määratud Teie soovitud põhimõtte alusel.
trassikoridorina ainult riigimaid läbiv trassikoridor. Sellist lahendust on Tehniliselt ei ole seda hästi võimalik teha ainult
eelnevatel KMH koosolekutel ka põgusalt arutatud. Trassikoridor läbiks suures riigi või kohaliku omavalitsuste maadele
osas Aidu kärjääri territooriumi. Teemaplaneeringu ülesandeid silmas pidades paigutamisel ning seetõttu on mõnes kohas
tuleb hinnata eelkõige just sellist lahendust. Selline koridori asukoht ei häiriks vajalik ka eraõigusliku maa läbimine.
teisi maaomanikke ja -kasutajaid ning omaks vähimat võimalikku mõju Teie soov Konnaahu maaüksust mitte läbida
looduskeskkonnale. võetakse teadmiseks (erinevad alternatiivid
Meile väljapakutud trassikoridoride variandid on optimaalsed lahendused analüüsitakse siiski läbi). Kui katastriüksusel
arendaja jaoks, nii on tõesti kõige odavam ehitada, kuid need variandid ei algatatakse planeering, palun sellest täiendavalt
arvesta teemaplaneeringus püstitatud ülesannetega. teavitada.
Väljapakutud trassikoridoride variandid võivad takistada või nurjata minu
läbirääkimised maa kasutusvalduse lepingu sõlmimiseks pikaks ajaks ja
arendajal detailplaneeringu algatamiseks Konnaahu (44901:003:0226)
maaüksusel. Pakutud variandid, mis läbivad minule kuuluvaid kinnistuid,
võivad kahjustada minu majanduslikke huve ja seega olen selliste variantide
vastu.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
31
Asutus/eraisik,
Arvamuse sisu Arvamuse vastus
kuupäev, kirja nr
Transpordiamet, Planeeringuga kavandataval tegevusel puudub puutumus riikliku Arvamus võetakse teadmiseks.
16.08.2021 7.1- transporditaristuga ning meil pole ettepanekuid planeeringu lähtekohtade
2/21/17936-2 eelnõule ja KSH programmi eelnõule.
Riho Vilumets, Meedi Küsimus: Tegemist on erinevate planeeringutega ja
Palmik, Mehis Kreisman, 1. Varasemalt kehtestatud DP „Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu lähtekohtade koostamisel pakkus konsultant
18.08.2021 objektide teemaplaneering“ ( nr. 2015-0021, vastu võetud 17.07.2017) näeb välja, et trassikoridor oleks suurema laiusega, et
ette, et konveieri või maanteetrassi projekteerimiseks ja ehituseks vajaliku maandada projekteerimisel ilmneda võivaid
trassikoridori laius planeeringus on kuni 50m (koos teenindava teega), miks riske. Teie ja ka VKG Kaevandused OÜ
käesolevas planeeringus on kavandatava trassikoridori laiust kolm korda arvamusest lähtuvalt vaadatakse trassikoridori
suurendatud? laius üle ja tehakse ettepanek määrata
trassikoridor ristumiseta alal 50 meetrit ning
ristumiskohtade alal määratakse töö käigus
analüüsi alusel laiem ala.
Ettepanek: Eesmärk on tagada teedevõrgu säilimine ja
2. Planeeringu elluviimise järel peaksid planeeringualal täna olemas olevate tagada juurdepääs katastriüksustele
teede kasutamine kohalikele elanikele säilima tänasega võrdses mahus. planeeringu eelse olukorraga võrreldes
vähemalt samaväärselt tasemel. Täiendame
lähtekohti selle põhimõtte lisamisega.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
32
Asutus/eraisik,
Arvamuse sisu Arvamuse vastus
kuupäev, kirja nr
Tungiv nõudmine Võtame arvamuse teadmiseks ning lisame KSH
3. Planeeringu KSH olemasoleva olukorra hindamise osas ja ka hilisemas programmi täpsustava märke. Samuti
asukohaalternatiivide kaalumise protsessis menetleda eraldi mõju inimeste rõhutame, et KSH edasistes protsessides
tervisele ja heaolule. KSH programmis lähtutakse planeeringualal asuvatest hinnatakse ka sotsiaal-majandusliku
elamumaadest ( lk 13), mitte reaalselt planeeringualal elavatest inimestest ja keskkonnale avalduvat mõju (ptk 6), kus
asuvatest hoonetest. KSH üldine eesmärk ei ole kindlasti inimeste heaolu hinnatakse täpsemalt mõju inimeste tervisele ja
hindamine ainult maa sihtotstarbe (hetkel siis hinnatakse elamumaal elavaid heaolule, varale ning ka visuaalsele poolele,
inimesi , aga nt maatulundusmaal elavaid mitte) järgi vaid tegelikut arvestades sh kõikide läheduses paiknevate
planeeringualal elavate inimeste järgi. majapidamistega. KSH programmis antakse
Allakirjutanud on veendumusel, et kõige vähem häiringuid tekitab konveieri peamine ülevaade olemasolevast olukorrast
rajamine violetselt märgitud trassikoridori või sellest veelgi põhja poole. ning KSH edasisest kulgemisest, mistõttu ei ole
hetkel ka rohkem süvitsi mindud.
Viivi Kärbo, 18.08.2021 Vastuseks teie kirjale 16.07.2021 nr 14-11/5321-1 on tekkinud järgmised Selgitame, et planeeringu ja selle KSH
küsimused ja tähelepanekud: koostamine on algstaadiumis. Lähtekohtade ja
* teie poolt väljastatud trassikoridori kaart ei võimalda täpselt aru saada, KSH programmi koostamisel määratakse
milliseid ja kellele kuuluvaid kinnistuid trassikoridor läbib; edasine planeeringu ja KSH koostamise
tööprogramm ning toimub ka avalik arutelu. Ka
praegune kaasamine on tutvustamise eesmärgil,
millele saate anda tagasisidet. Hiljem
planeeringu koostamisel tehakse detailsem
* enne joonehitise teemaplaneeringu alustamist ei toimunud arutelu kohalike eskiislahendus, kus on näha katastriüksused,
elanikega (s.h maaomanikega); mida võimalikud trassikoridorid hakkavad
läbima. Lähtekohtade ja KSH programmi
avalikustamise ajaks tehakse täiendav selgitav
skeem või gis-lahendus.
* oma eitava vastuse minule kuuluva kinnistu kasutamise kohta olen andnud Teie soov Teile kuuluvat maaüksust mitte
juba eelmisele arendajale (Eesti Energia Kaevandused AS) ning ei ole nõus läbida võetakse teadmiseks (erinevad
kasutusele andma ka praegusetele arendajatele (Enefit Power AS ja OÜ VKG alternatiivid analüüsitakse siiski läbi).
Kaevandused);
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
33
Asutus/eraisik,
Arvamuse sisu Arvamuse vastus
kuupäev, kirja nr
* planeeringu koostamine on väidetavalt algusfaasis, kuid tegelikkuses käivad Viidatud ehitustegevus toimub kaevandamisloa
juba tegevused (kaabli paigaldamine, tee ehitus Ojamaa suunas jne). Kelle loal "L.MK/333343 Eesti põlevkivimaardla Uus-
need tegevused toimuvad? Kiviõli II kaevandus" alusel - tegu on Uus-
Kiviõli II kaevanduse avamise ettevalmistava
tegevusega.
* vastavalt eelmise arendajaga saavutatud kokkuleppele, lubati arendaja poolt Viidatud tegevus on reguleeritud
välja ehitada küladesse veetrassid ning kuni kaevandamise lõpuni katta elanike kaevandamisloaga - loas on määratud
veevarustusega seotud kulud. Kas senised kokkulepped kehtivad? kaevandajale vastav kohustus.
Majandus- ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), olles tutvunud esitatud Joonis lisatakse KSH programmi.
Kommunikatsiooni- materjalidega, märgib järgmist: KSH programmi eelnõu lk 11 on kirjas, et KSH
ministeerium, 19.08.2021 objekti alternatiivide aladele jäävad mitmed Eesti maardla põlevkivi reserv- või
nr 1.10-17/21-0054/4424- tarbevaru plokid (vt Tabel 3.5). MKMil on ettepanek, et lisaks tabelile võiks
2 juurde lisada joonise (väljavõtte Maa-ameti maardlate kaardirakendusest), mis
visualiseeriks trassialternatiivide kattumist erinevate maardla osade erinevate
varudega.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
34
Asutus/eraisik,
Arvamuse sisu Arvamuse vastus
kuupäev, kirja nr
Keskkonnaministeerium, Keskkonnaministeerium soovib olla edaspidi kaasatud ka menetlusse, sest Keskkonnaministeerium lisatakse asjakohase
20.10.2021 nr 7- samas piirkonnas toimuvad Keskkonnaministeeriumi juhitud projekti LIFE IP ametkonnana teemaplaneeringu
15/21/4368-3 CleanEST C8 tegevused ning teemaplaneeringuga kavandatav tegevus võib menetlusprotsessi.
mõjutada veekogumite seisundit.
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
35
LISA 3 – KSH programmi avaliku arutelu protokoll
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
36
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021
37
LISA 2. KSH programmi heakskiitmise otsus
Väino Tõemets Teie 17.11.2021 nr 14-11/8089-1
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 17.12.2021 nr 6-5/21/15925-6
Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamise teemaplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise
programmi heakskiitmine
Esitasite Keskkonnaametile1 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(KeHJS) § 39 lg 12 alusel heakskiitmiseks Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise
teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku
kavandamine“ keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi (töö koostaja:
Alkranel OÜ, 2021)
I. ASJAOLUD
Teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku
kavandamine“ algatati maakonnaplaneeringu täpsustamiseks Ida-Viru Maavalitsuse
maavanema 19.06.2015 korraldusega nr 1-1/2015/150. Teemaplaneeringu käigus teostatakse
mitut kohalikku omavalitsust läbiva Enefit Power AS Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavalik ja majandusliku tasuvuse uuring. Sama korraldusega algatati teemaplaneeringu
KSH. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja on Ida-Viru maavanem,
koostamise korraldaja ja koostaja on peaspetsialist Tiit Toos ning kehtestaja on Ida-Viru
maavanem. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 111 lg-s 1
sätestatakse, et alates 2018. aasta 1. jaanuarist menetleb enne 2015. aasta 1. juulit algatatud
maakonnaplaneeringud lõpuni Rahandusministeerium.
Planeeringuala paikneb Ida-Virumaal Lüganuse ja Alutaguse valdades, läbides Rääsa, Rebu,
Ojamaa ja Võrnu külasid. Teemaplaneeringu eesmärgiks on Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II
kaevanduste logistikataristu trasside asukoha valik variantide võrdluse teel, mis on edaspidi
alus taristu ehitamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamisele. Kaevanduste
arendamisega on tekkinud vajadus välja arendada kaubakivi ja/või mäemassi transportimise
logistika. Ettevõtete logistikataristu ühiseks alguspunktiks on Rääsa tööstusterritoorium ning
lõpp-punktiks Ojamaa tööstusterritooriumi rikastusvabrik.
1
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.11.2021 nr 6-5/21/15925-4 all.
2
Vastavalt haldusmenetluse seadus § 5 lg-le 5 kohaldatakse haldusmenetlusele menetluse alguses kehtinud
õigusnorme. Ida-Viru Maavalitsuse maavanema 19.06.2015 korraldusega nr 1-1/2015/150 algatati
teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ maakonnaplaneeringu
täpsustamiseks. Eelnevast tulenevalt tuleb antud KSH programmi heakskiitmisel lähtuda KeHJS 23.03.2014-
30.06.2015 kehtinud redaktsioonist (RT I, 13.03.2014,32).
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Teemaplaneeringu prioriteetseim variant on rajada mäemassi transportimise eesmärgil
lintkonveier, mis suundub Rääsa tööstusterritooriumilt3 Ojamaa tööstusterritooriumile4.
Keskkonnaamet on antud teemaplaneeringu KSH järelevalvaja KeHJS § 38 lg 1 alusel. KeHJS
§ 38 lg 2 punktide 1, 2 ja 5 järgi on järelevalvaja ülesanne KSH programmi õigusaktide nõuetele
vastavuse kontrollimine ja programmi heakskiitmine, KSH menetluse õigusaktide nõuetele
vastavuse kontrollimine ja eksperdi õigusaktide nõuetele vastavuse hindamine.
II. OTSUSE PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED
2.1. KSH menetluse vastavus kehtestatud nõuetele
KeHJS 35 lg 6 kohaselt tuleb KSH algatamise või algatamata jätmise otsusest teatada 14 päeva
jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku
levikuga ajalehes ning liht- või tähtkirjaga KeHJS § 33 lg-s 6 nimetatud asutustele.
Teemaplaneeringu ja selle KSH algatamisest teavitati 19.06.2015 ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded, 26.06.2015 ajalehes Põhjarannik ning 06.07.2015 Ida-Viru maavalituse
veebilehel.
KeHJS § 36 lg 3 kohaselt peab KSH programmi koostamisel strateegilise
planeerimisdokumendi koostamise korraldaja või strateegilise planeerimisdokumendi koostaja
küsima programmi sisu osas seisukohta KeHJS § 33 lg-s 6 sätestatud asutustelt, edastades
seisukoha võtmiseks KSH programmi eelnõu. KeHJS § 36 lg 3 sätestab koostoimes KeHJS §
33 lg-ga 6, et seisukohta tuleb küsida Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda
strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju
tõenäoliselt puudutab, andes näidisloetelu asutustest, kellelt tuleb seisukohta küsida.
Rahandusministeerium küsis 19.07.2021 kirjaga nr 14-11/5321-15 seisukohta planeeringualas
olevatele võimalike trassikoridoride aluste maaüksuste omanikelt ning planeeringu
kaasamiskavas toodud isikutelt ja asutustelt planeeringu lähtekohtade eelnõu ja KSH
programmi eelnõu kohta. KSH programmi lisas 2 on toodud ülevaade laekunud asutuste
seisukohadest ja nende märkustega arvestamise kohta.
KeHJS § 37 lg 3 kohaselt korraldab strateegilise planeerimisdokumendi koostaja KSH
programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu. Avaliku väljapaneku kestus on vähemalt 14
päeva. Tulenevalt KeHJS § 37 lg-st 1 teatab strateegilise planeerimisdokumendi koostaja KSH
programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded, ajalehes ja oma veebilehel ning elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga
KeHJS § 36 lg 2 punktis 3 nimetatud asutustele ja isikutele, valitsusväliseid
keskkonnaorganisatsioone ühendavale organisatsioonile ning KeHJS § 36 lg-s 3 nimetatud
asutustele ja isikutele.
KeHJS § 37 lg 2 nõuetele vastav teade ilmus 09.09.2021 ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded ja Rahandusministeeriumi maakonnaplaneeringute veebilehel.
Rahandusministeerium teavitas 09.09.2021 kirjaga nr 14-11/6313-16 teemaplaneeringu „Uus-
Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ lähtekohtade ja KSH
programmi avalikust väljapanekust ning avalikust arutelust.
3
Katastritunnus 43801:001:0126
4
Katastritunnused 49801:001:0307, 49801:001:0306 ja 49801:001:0033
5
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.07.2021 nr 6-5/21/15925 all.
6
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.09.2021 nr 6-5/21/15925-3 all.
2 (4)
Planeeringu lähtekohtade ja KSH programmi avalik väljapanek toimus 27.09.2021-24.10.2021
ning materjalidega sai tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel ning paberkandjal Alutaguse
Vallavalitsuses Iisakul (Tartu mnt 56) ning Lüganuse Vallavalitsuses Kiviõlis (Keskpuiestee 20)
vallavalitsuste lahtiolekuaegadel.
Avaliku väljapaneku kestus vastab KeHJS § 37 lõikes 3 toodule. KSH programmi kohta
ettepanekuid ja küsimusi sai esitada kirjalikult Rahandusministeeriumile aadressil
[email protected] või
[email protected] või saata postiga aadressil Suur-Ameerika 1, Tallinn 15006
kuni 24.10.2021.
Avalikustamise käigus esitas Keskkonnaministeerium seisukoha (20.10.2021), kes soovis olla
menetlusprotsessis asjakohane ametkond. Avalikustamise käigus laekunud arvamused ja
ettepanekud on toodud KSH programmi lisas 2.
KSH programmi avalik arutelu toimus 03.11.2021 kell 16:00 Lüganuse Vallavalitsuses Kiviõli
linnas. Arutelul osales 14 isikut ning üle veebi 2 isikut. Arutelul esitasid ettekanded planeerija
(Heiki Kalberg, AB Artes Terrae OÜ) ja keskkonnamõju hindaja (Alar Noorvee, Alkranel OÜ)
planeeringu lähtekohtadest ja KSH programmi ning ühest laekunud arvamusest. Lisaks
tutvustati planeeringu eskiislahendust ning anti ülevaade asukohaalternatiivide võrdlusest.
Avaliku arutelu protokoll on leitav lisas 3.
Analüüsides KSH programmi sisu ja KSH programmi avalikustamist puudutavaid materjale,
on KSH programmi kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete alusel parandatud ning
täiendatud. Samuti on selgitatud ja põhjendatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või
arvestamata jätmist ja vastatud küsimustele.
Lähtudes eelnevast vastab KSH menetlus KeHJS sätetele ning selles ei esine rikkumisi, mis
võiksid mõjutada KSH tulemusi.
2. KSH programmi kvaliteedi kontroll ja KSH eksperdi vastavus nõuetele
KSH programmi sisu määrab KeHJS § 36 lg 2. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise
teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH
programm on koostatud vastavalt KeHJS § 36 lg-le 2 ning Keskkonnaamet ei pea vajalikuks
tuua võrdlustabelina välja, milline KSH programmi punkt vastab millisele seaduse punktile.
KSH programmis on selgitatud strateegilise hindamise ulatust, toodud seos olulisemate
strateegiliste dokumentidega, selgitatud töö teostamise metoodikat, selgitatud eeldatavaid
keskkonnamõjusid, nimetatud eeldatavalt huvitatud ja/või mõjutatud isikud ning toodud KSH
läbiviimise ajakava. Kajastatud on KSH ekspertrühma koosseis ja kvalifikatsioon.
Keskkonnaameti hinnangul vastab KSH programm KeHJS nõuetele ja on sisult piisav.
KSH programmi kohaselt on KSH läbiviijaks Alkranel OÜ (registrikood 10607878) ning
KSH juhteksperdiks on Alar Noorvee (KMH litsentsi nr KMH0098 kehtivusega 22.10.2023),
kes vastab KeHJS § 34 lg 3 nõuetele. Lisaks kuuluvad KSH ekspertrühma Elar Põldvere
(keskkonnaspetsialist), Paula Nikolajeva (keskkonnakonsultant) ja Heiki Kalberg (volitatud
maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 ruumilise keskkonna planeerija, tase 7). Samuti kaastakse
ekspertrühma valdkondade eksperte ning edasises protsessis võib vajadusel ekspertrühma
koosseis täieneda.
Lähtudes eelnevast vastab KSH programm KeHJS § 36 lg 2 nõuetele ning on kavandatava
tegevuse KSH-ks piisav. Samuti on KSH juhtekspert koos ekspertgrupiga pädev käesolevat
keskkonnamõju strateegilist hindamist läbi viima.
3 (4)
III. OTSUSTUS
Tulenevalt eeltoodust, lähtudes KeHJS § 36 lg-st 2, §-st 37, § 38 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1, 2 ja
5 ning § 39 lg-st 2 ja 3 ning Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-
1/20/230 “Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13
„Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna põhimäärus“ p-dele 2.4.1 ja 3.5 ja
Keskkonnaameti peadirektori 09.07.2021 käskkirja nr 1-1/21/232 „Keskkonnaameti
teabehalduse kord“ p-le 4.3 ja lisa 14 „Allkirjaõigused“ Keskkonnakasutuse punktile 29
ning arvestades käesolevas otsuses toodud asjaolusid kiidab Keskkonnaamet Ida-
Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse
logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ keskkonnamõju strateegilise hindamise
programmi heaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Teadmiseks: Alar Noorvee,
[email protected]
Anna-Maria Tael 5351 3920
[email protected]
4 (4)
LISA 3. Trassi asukohaalternatiivide võrdlus
Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
TRASSI ASUKOHAALTERNATIIVIDE VÕRDLUS
ALTERNATIIV 1 ALTERNATIIV 2 ALTERNATIIV 3 Eelistatuim alternatiiv
Kriteerium Kvalitatiivne hinnang Kvantitatiivne hinnang Kvalitatiivne hinnang Kvantitatiivne hinnang Kvalitatiivne hinnang Kvantitatiivne hinnang 1 2 3
1 MAJANDUSLIK MÕJU
1.1. Pikkus (km) 5.669 (trassikoridori kesk) 4.839 4.681 x
(Liiklus)rajatiste vajadus (ristumised olemasolevate x
1.2. teedega ja veekogude (v.a kraavide) ületuskohad, tk) a) koos Raudjõega b) ilma Raudjõeta a) 9 b) 6 8 5
2 MÕJU INIMESE VARALE, TERVISELE JA HEAOLULE
Müra ja õhusaaste (kuni 150 m kaugusele jäävate
x x x
2.1. elamumaade ning eluhoonete arv) 0 0 0
Müra ja õhusaaste (kuni 500 m kaugusele jäävate
elamumaade ning eluhoonete arv) x
2.2. 1 5 2
Müra ja õhusaaste (lähedusse jäävad tihedamad
x x x
elamualad, laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja Aidu sõudekanal jääb enam kui 1 Aidu sõudekanal jääb enam kui 1 Aidu sõudekanal jääb enam kui 1
2.3. hoolekandeasutused, puhkealad) 500 m km kaugusele 0 km kaugusele 0 km kaugusele 0
Eraomandis põllumassiive ei Põllumassiivide läbilõikamine
läbi. Põllumassiivide Põllumassiivide läbilõikamine Põllumassiivi lõikab massiivi (eramaal) ja läbimine: 1 tk, 180
läbilõikamine (riigimaal) ja (eramaal) ja läbimine: 1 tk, põhjaotsast. Teisele poole m; x
Mõju inimeste varale (eraomandis PRIA põllumassiivide Põllumassiivi lõikab põhjaservast, läbimine: 1 tk, ca 480 m; Põllumassiivi lõikab edelanurgast, 109.8 m; trassikoridori jääb ~0,5 ha suurune
registris toodud põllumajandusmassiivide läbimine (tk ja massiivi otsest tükeldamist ei toimu. Trassikoridor läbib väärtuslikke massiivi otsest tükeldamist ei toimu. Trassikoridor läbib väärtuslikke osa põllumassiivist. Ülejäänud osas Trassikoridor läbib väärtuslikke
m)) ning väärtusliku põllumajandusmaa läbimine Ülejäänud osas saab massiivi põllumajandusmaid 905.7 m Ülejäänud osas saab massiivi põllumajandusmaid 923.1 m saab massiivi kasutus jääda põllumajandusmaid 575 m
2.4. (maakonnaplaneeringu kohane) kasutus jääda endiseks. ulatuses. kasutus jääda endiseks. ulatuses. endiseks. ulatuses.
Mõju inimeste varale (eraomandis metsaeraldiste Erametsa läbilõikamine ja Erametsa läbilõikamine ja Erametsa läbilõikamine ja
x
2.5. läbimine (tk) ja (m)) läbimine: 2 tk, 221.2 m läbimine: 24 tk, 1720.9 m; läbimine: 18 tk, 1362.9 m;
Loomakasvatushooned: 1 tk Loomakasvatushooned: 1 tk;
x x
Mõju inimeste varale (500 m raadiuses (~500 m kaugusel); mesilad: 1 Loomakasvatushooned: 1 tk; mesilad: 1 tk (~450 m
2.6. loomakasvatushooned ja mesilad) tk (~500 m kaugusel) mesilad: 1 tk (~250 m kaugusel) kaugusel)
2.7. Riigi omandis metsaeraldiste läbimine, tk ja m 19 tk; 1822 m 8 tk; 811.4 m 17 tk; 1257.6 m x
Visuaalne mõju ja maastikuilme (500 m) (trassi Visuaalne mõju eluhoonetele Visuaalne mõju eluhoonetele
rajamisega kaasnevatest muutustest olemasolevates puudub, kuna trass pole õuealadelt puudub, kuna trass pole õuealadelt Visuaalne mõju esineb kolmele x x
2.8. vaadetes) vaadeldav vaadeldav eluhoonele: Neruti, Roosti ja Oja
3 MÕJU LOODUSKESKKONNALE
Kaitsmata põhjaveega ala Kaitsmata põhjaveega ala Kaitsmata põhjaveega ala
Mõju põhjaveele ning pinnasele (sh kaitsmata läbimine: 4691.4 m; karstialade läbimine: 2873.1 m; karstialade läbimine: 3582.3 m; karstialade x
põhjaveega alade ja karstialade läbimine (m), soode ja läbimine: 0 m; soode ja läbimine: 0 m; soode ja läbimine: 0 m; soode ja
3.1. märgalade läbimine (m)) märgalade läbimine: 0 m märgalade läbimine: 0 m märgalade läbimine: 0 m
Mõju pinnaveele (vooluveekogud) - ristumiste arv
x
3.2. vooluveekogudega (sh kraavidega) 7 tk 13 tk 12 tk
Mõõdukal kaugusel metsise Mõõdukal kaugusel metsise Mõõdukal kaugusel metsise
Müra (lähedusse jäävad looduslikud müratundlikud alad - püsielupaigad. Metsise kaitse püsielupaigad. Metsise kaitse püsielupaigad. Metsise kaitse
Müratundlikeks aladeks loetakse alasid, kus tänu tegevuskava alusel valdav tegevuskava alusel valdav tegevuskava alusel valdav x
kaitstavate looma- ja linnuliikide esinemisele tuleb kodupiirkond 1–3 km raadiuses Metsise püsielupaik ca 1.4km kodupiirkond 1–3 km raadiuses Metsise püsielupaik ca 1,4 km kodupiirkond 1–3 km raadiuses Metsise püsielupaik ca 1,3 km
3.3. taotleda piirväärtusest madalamat mürataset) mängualadest. kaugusel. mängualadest kaugusel. mängualadest kaugusel.
4 tk 3755.5 m ulatuses, 3 tk 3952.2 m ulatuses,
Roheliste koridoride ja tuumalade läbi lõikamine (tk) ja seejuures 3 tk rohekoridori Sisuliselt kogu ulatuses seejuures 2 tk rohekoridori x
loomade liikumine. Trassikoridor läbi rohevõrgustiku Trassikoridor läbib lisaks 1960.5 m ulatuses ning 1 tk rohevõrgustikus, sh lisaks 2800.2 m ulatuses ning 1 tk
3.4. Trassi rohevõrgustikus kulgemine (m) koridore K2. 2 tk; 4459.3 m rohekoridorile K2 ka tuumala T1. tuumala 1795 m ulatuses rohekoridorile K2 ka tuumalas T1. tuumala 1152 m ulatuses
Lähim kaitsealune objekt - II Lähim kaitsealune objekt - II
kaitsekategooria laanerähn - jääb ca kaitsekategooria laanerähn - jääb ca Lähim kaitsealune objekt - II
30 m kaugusele. III kaitsekategooria 30 m kaugusele. III kaitsekategooria kaitsekategooria laanerähn - jääb ca
väike-kirjurähn jääb ca 900 m väike-kirjurähn jääb ca 1 km 30 m kaugusele. III kaitsekategooria x
kaugusele. Ca 2 km kaugusele jääb kaugusele. Ca 1.3 km kaugusele jääb väike-kirjurähn jääb ca 1 km
metsise lähim leiuala. Teiste metsise lähim leiuala. Teiste kaugusele. Ca 1.4 km kaugusele jääb
planeeringuala ümbruses leitavate planeeringuala ümbruses leitavate metsise lähim leiuala. Teiste
kaitsealuste III kaitsekategooria kaitsealuste III kaitsekategooria planeeringuala ümbruses leitavate
liikide leiualad jäävad enam kui 2 liikide leiualad jäävad enam kui 2 kaitsealuste III kaitsekategooria
Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, sh kaitstavatele km kaugusele. Trassikoridor läbib Niidu läbimine 104.4 m km kaugusele. Trassikoridor läbib Niidu läbimine 18.6 m liikide leiualad jäävad enam kui 2
3.5. loodusobjektidele ja niitudele soostunud liigivaeset niitu. ulatuses. soostunud liigivaeset niitu. ulatuses. km kaugusele.
Lähim Natura ala - Muraka loodus- Lähim Natura ala - Muraka loodus- Lähim Natura ala - Muraka loodus-
ja linnuala - jääb ca 4 km kaugusele. ja linnuala - jääb ca 3.9 km ja linnuala - jääb ca 3.8 km
x x x
Mõju Natura 2000 aladele (vastavalt Eesti Looduse Negatiivset mõju alale ette näha ei kaugusele. Negatiivset mõju alale kaugusele. Negatiivset mõju alale
3.6. Infosüsteemi - Keskkonnaregistri andmetele) ole. ette näha ei ole. ette näha ei ole.
Kuna tegemist on põlevkivi Kuna tegemist on põlevkivi Kuna tegemist on põlevkivi
maardlatega, mis eeldavad maa- maardlatega, mis eeldavad maa- maardlatega, mis eeldavad maa-
alust kaevandamist, siis reaalset alust kaevandamist, siis reaalset alust kaevandamist, siis reaalset x x x
maavara kaevandamisväärsena maavara kaevandamisväärsena maavara kaevandamisväärsena
säilimist või kättesaadavust ei säilimist või kättesaadavust ei säilimist või kättesaadavust ei
3.7. Mõju loodusvaradele (läbilõigatavad maardlad tk ja m) mõjutata. 2 tk; 4123.9 m mõjutata. 4 tk; 2895.5 m mõjutata. 3 tk; 2981.1 m
Lähim VEP (nr 000131) asub ca 500 Lähim VEP (nr 000131) asub ca 170 Lähim VEP (nr 000131) asub ca 70 m
m kaugusel. Seejuures tuleb VEP m kaugusel. Seejuures tuleb VEP kaugusel. Seejuures tuleb VEP mitte
x
mitte raiuda ning surnud ja mitte raiuda ning surnud ja raiuda ning surnud ja lamapuitu
lamapuitu mitte eemaldada. VEP lamapuitu mitte eemaldada. VEP mitte eemaldada. VEP jääb
jääb trassikoridorist väljapoole ning jääb trassikoridorist väljapoole ning trassikoridorist väljapoole ning
3.8. Mõju metsa vääriselupaikadele negatiivset mõju eeldada ei ole. negatiivset mõju eeldada ei ole. negatiivset mõju eeldada ei ole.
4 MÕJU MAASTIKULE JA KULTUURIPÄRANDILE
Vähem kui 200 m kaugusele jäävate
kahe pärandkultuuri objektid on x x x
sellistes seisundites, millele pole
Mõju planeeringuala läheduses asuvatele negatiivset mõju eeldada. Seejuures
4.1. pärandkultuuriobjektidele on need ka väljaspool trassikoridori. Eeldatav negatiivne mõju puudub Eeldatav negatiivne mõju puudub
x
4.2. Mõju maaparandussüsteemidele (kattuvus ja ristumine) 2 tk, 75.2 m 5 tk, 1351.7 m 4 tk, 1171.3 m
Teadaolevate andmete põhjal Teadaolevate andmete põhjal Teadaolevate andmete põhjal
puuduvad piirkonnas puuduvad piirkonnas puuduvad piirkonnas
muinsuskaitseobjektid, kuid trassi muinsuskaitseobjektid, kuid trassi muinsuskaitseobjektid, kuid trassi
idapoolne osa jääb ühele idapoolne osa jääb ühele idapoolne osa jääb ühele
prognoositud arheoloogiatundlikule prognoositud arheoloogiatundlikule prognoositud arheoloogiatundlikule
alale. Mõju hinnang tuleb anda alale. Mõju hinnang tuleb anda alale. Mõju hinnang tuleb anda
pärast vajaliku arheoloogilise pärast vajaliku arheoloogilise pärast vajaliku arheoloogilise x x x
uuringu läbiviimist. Lähim uuringu läbiviimist. Lähim uuringu läbiviimist. Lähim
kultuurimälestise objekt on Ojamaa kultuurimälestise objekt on Ojamaa kultuurimälestise objekt on Ojamaa
hiis, millest Muinsuskaitseameti hiis, millest Muinsuskaitseameti hiis, millest Muinsuskaitseameti
hinnangul (10.08.2021 kiri nr 5.1- hinnangul (10.08.2021 kiri nr 5.1- hinnangul (10.08.2021 kiri nr 5.1-
17.5/2194-1) on kõik 17.5/2194-1) on kõik 17.5/2194-1) on kõik
asukohaalternatiivid piisavalt asukohaalternatiivid piisavalt asukohaalternatiivid piisavalt
kaugel ning seetõttu mõju sellele ei Ojamaa hiis jääb ca 990 m kaugel ning seetõttu mõju sellele ei Ojamaa hiis jääb ca 620 m kaugel ning seetõttu mõju sellele ei Ojamaa hiis jääb ca 930 m
4.3. Muinsuskaitseobjektide mõjutamine oma. kaugusele. oma. kaugusele. oma. kaugusele.
Valdav maakasutuse juhtfunktsioon
on maatulundusmaa. Trassikoridor
Valdav maakasutuse juhtfunktsioon läbib ka jäätmehoidla,
x
on maatulundusmaa. Trassikoridor Valdav maakasutuse juhtfunktsioon mäetööstusmaa ning sihtotstarbeta
läbib ka jäätmehoidla ning on maatulundusmaa. Trassikoridor juhtfunktsioonidega maa-ala.
mäetööstusmaa läbib ka jäätmehoidla Trassikoridor läbib arvestavas
juhtfunktsioonidega maa-ala. juhtfunktsiooniga maa-ala. koguses erametsa ning vaid
Trassikoridor läbib vähimal määral Trassikoridor läbib enim erametsa, natukene vähem riigimetsa kui A1
Mõju trassi lähiala maakasutusele (sh metsa erametsa ning suurimal määral vähim riigimetsa, samuti ka vähim trassikoridor. Trassikoridor läbib ka
4.4. majandamisele ja põllumaade majandamisele) riigimetsa, samuti enim põllumaid. põllumaid. vähesel määral põllumaid.
Lähimad väärtuslikud maastikud on Lähimad väärtuslikud maastikud on Lähimad väärtuslikud maastikud on
Oandu-Rääsa ning Kiikla-Võrnu- Oandu-Rääsa ning Kiikla-Võrnu- Oandu-Rääsa ning Kiikla-Võrnu-
x x x
Läheduses paiknevad väärtuslikud maastikud jmt Ereda, mida kumbagi trassikoridor ei Ereda, mida kumbagi trassikoridor ei Ereda, mida kumbagi trassikoridor ei
4.5. väärtuslikud objektid läbi. läbi. läbi.
Käsitletud üldisena Lüganuse valla Käsitletud üldisena Lüganuse valla Käsitletud üldisena Lüganuse valla
ÜP eelnõus (seisuga oktoober 2021), ÜP eelnõus (seisuga oktoober 2021), ÜP eelnõus (seisuga oktoober 2021),
x x x
Maidla valla ja Alutaguse valla ÜP-s Maidla valla ja Alutaguse valla ÜP-s Maidla valla ja Alutaguse valla ÜP-s
pole mainitud, kuid on nendega pole mainitud, kuid on nendega pole mainitud, kuid on nendega
4.6. Vastavus ÜP-dele ja KOV-ide arenguplaanidele kooskõlas. kooskõlas. kooskõlas.
KRITEERIUMITE SUMMA KOKKU 19 11 12
EELISTATUIM ON ASUKOHAALTERNATIIV 1 (A1)
LISA 4. Asjaomaste asutuste kooskõlastused
Nr Koostöö tegija Seisukoht Käsitlus planeeringus
1 Kaitseministeerium Kaitseministeerium kooskõlastab märkusteta Ida-Viru Teadmiseks võetud.
15.03.2022 nr 12- maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse
4/22/22 logistikataristu asukohavaliku kavandamine" eelnõu (AB Artes Terrae
OÜ töö nr 21033MP3).
2 Transpordiamet Võttes aluseks kuni 01.07.2015 kehtinud planeerimisseaduse ning Teadmiseks võetud.
22.03.2022 nr 7.2- Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Ida-Virumaa joonehitise
1/22/164-3 teemaplaneeringu.
3 Keskkonnaamet Teemaplaneeringu „Uus Kiviõli kaevanduse logistikataristu Teadmiseks võetud.
24.03.2022 nr 6 asukohavaliku Õige tähelepanek, mõeldud on kuni 30.06.2015
2/22/3804 2 kavandamine“ ja keskkonna strateegilise hindamise aruande kehtinud planeerimisseadust.
kooskõlastamine. KSH aruande sõnastust korrigeeritakse.
Keskkonnaamet on tutvunud kooskõlastamiseks esitatud
teemaplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõuga. Allajärgnevalt toome
välja tähelepanekud materjalide kohta:
• Teemaplaneeringu ja selle KSH esitamise kaaskirjas on viidatud,
et soovitud on planeeringule Keskkonnaameti kooskõlastust kuni
01.07.2015 kehtinud PlanS § 17 alusel. Arvatavasti olete
mõelnud kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadust, sest
01.07.2015 jõustus uus PlanS redaktsioon, mis kehtis 31.08.2015
aastani.
• KSH aruandes (lk 39) on esitatud: Kavandatava lintkonveieri
lähiümbruse alasid tuleb käsitleda II kategooria (haridusasutuste,
tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad,
rohealad) alana, mille kohaselt peab päevasel ajal olema
saavutatud müratase vähemalt 60 dB ning öösel vähemalt 45
dB.“ Juhime tähelepanu, et nimetatud 60 dB ja 45 dB on
maksimaalsed müra piirväärtused, kuid antud lausest võib jääda
vastupidine mulje. Sarnane sõnastus on kasutusel ka KSH
aruandes lk 41 ja 67.
4 Lüganuse Vallavalitsus Lüganuse Vallavalitsus on teemaplaneeringu ja KSH aruande materjalid Teadmiseks võetud.
25.03.2022 nr 6 2 /325 ega tutvunud ja annab avalikustamise eelse kooskõlastuse kahe Aidu järvega nimega seonduva kohta esitatakse
1 märkusega. selgitus. Tõsi on, et keskkonnaregistris puudub
• Esiteks, juhime tähelepanu, et pärast Aidu karjääris planeeringualal selline veekogu. Samas on Eesti
kaevandamise lõpetamist veega täitunud tranšeede (st endiste põhikaardil see veekogu just selle nimega ning
Nr Koostöö tegija Seisukoht Käsitlus planeeringus
karjääri teenindusteede) puhul ei ole tegemist järvega, vaid põhikaardi muutmine ei ole meie pädevuses.
omavahel ühendatud tranšeeveekogudega, mida laiemas Korrigeerime seletuskirja muutes viidatud lause
keelekäibes nimetatakse ka kanaliteks. Täpsemalt on tegemist järgnevaks: ülepääsu kaldenurk kunagi ei tohi
kanalite võrgustikuga, mida omavahel ühendab lõunapoolne ületada 16%, võimaluse korral teha kaldenurk
kanal (mille naabrusesse jääb planeeritava lintkonveieri trass). 10% või alla 10%, et väheneks ka kattepinnase
Keskkonnaregistri andmetel asub Aidu järv Viljandimaal erosioonioht (10% on 10 meetrit tõusu 100 meetri
Viljandi vallas Aidu ja Sultsi külades. Aidu karjääri pikkuse kohta; 16% on 16 meetrit tõusu 100
tehisveekogusid seevastu ei ole ametlike veekogudena meetri pikkuse kohta).
Keskkonnaregistrisse kantud ja neid ei nimetata ka kõnekeeles
järveks. Palume teha vastavad parandused teemaplaneeringu
seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus.
• Teiseks, palume selguse huvides kirjutada loetavamalt lahti
planeeringu seletuskirja peatükis 4.2 punktloendi lõik „ülepääsu
kaldenurk kunagi ei tohi ületada 16%, võimaluse korral teha 10%
või alla 10%, et väheneks ka kattepinnase erosioonioht (10% on
10 cm ühe meetri kohta. Ehk 10 m 100 meetri kohta (ehk 5,71
kraadi). 1:10 suhe; 16% on 16 m 100 m kohta ehk 9,08 kraadi
(1:6,25 suhe))”.
5 Alutaguse Vallavalitsus Alutaguse Vallavalitsus kooskõlastab tingimustega 25.02.2022 nr 15- Teadmiseks võetud.
28.03.2022 nr 7-6/37-2 4/2007-1 esitatud Ida-Virumaa joonehitise teemaplaneeringu "Uus- 1. Täiendatakse seletuskirja ptk 2, kus
Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine". viidatakse nimetatud planeeringutele.
Palume täiendada planeeringulahendust allolevate märkuste osas: 2. Ptk 4.3 lisatakse järgnev tekst: Ehitatava
1. Arvestada planeeringualal ja selle lähiümbruses kehtestatud ja konveri ristumine Rääsa-Ojamaa
koostamisel olevate detailplaneeringutega: kohaliku teega nr 4490012 lahendada
1.1. Ojamaa detailplaneering (kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu terviklikult, et oleks tagatud tee avalik
18.12.2008 määrusega nr 115, kasutus ja liiklusohutus (eritasandiline
https://evald.ee/alutagusevald/#/planeeringud/planeeringud/1300013); ristumine).
1.2. Ojamaa kaevanduse tootmiskeskuse detailplaneering (kehtestatud 3. Planeeringuga ei muudeta pääsu Aidu
Mäetaguse Vallavolikogu 22.12.2010 määrusega nr 46, karjääri nn Aidu järvele või kanalile.
https://evald.ee/alutagusevald/#/planeeringud/planeeringud/1300022); Konveierist põhja poole on kavandatud
1.3. Aidu taastuvenergiapargi detailplaneering (algatatud Alutaguse tee, mida mööda on võimalik pääseda
Vallavolikogu 28.01.2021 otsusega nr 303, viidatud kohtadesse. Ptk 4.3 lisatakse
https://evald.ee/alutagusevald/#/planeeringud/planeeringud/1300079), järgnev tekst: Planeeritud konveierist
millega kavandatakse Võrnu küla Aidu karjääriväli 2 (49801:001:2000) põhja pool olevad teed, mis ristuvad
Nr Koostöö tegija Seisukoht Käsitlus planeeringus
katastriüksuse taastuvenergiapargi (väiketuulikud+päikesepaneelid) planeeritud sõiduteega, ühendada
rajamist. planeeritud sõiduteega.
2. Planeeringuala läbib avaliku kasutusega Rääsa-Ojamaa tee (Lüganuse
valla ja Alutaguse valla kohalik tee nr 4490012). Lahendada konveri
trassikoridori ristumine kohaliku teega terviklikult, et oleks tagatud tee
avalik kasutus ja liiklusohutus (eritasandiline ristmik).
3. Kavandatav tehnoloogiline tee katkestab ühendused Rääsa-Ojamaa
teelt Aidu karjääriga. Planeeringuga tagada Enefit Kaevandused AS Aidu
karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise
projekti (töö nr Р-05-11/17) joonisel 11 punaste ringidega märgitud
planeeritud väljapääsude kohad. Arvestades ka Ida-Viru
Maakonnaplaneeringus rõhutatud Aidu karjääri turismipotentsiaali, tuleb
avatus Aidu järve äärse alaga säilitada Alutaguse valla territooriumi
poolses osas.
6 Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet annab oma pädevusvaldkonnast lähtudes Teadmiseks võetud.
29.03.2022 nr 5.1- avalikustamise eelse kooskõlastuse teemaplaneeringule "Uus-Kiviõli
17.5/2194-5 kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“.
7 Maaeluministeerium Maaeluministeerium, vaadanud läbi meile kooskõlastamiseks esitatud Teadmiseks võetud.
01.04.2022 nr 4.1- Ida-Virumaa joonehitise teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse
5/386-1 logistikataristu asukohavaliku kavandamine" eelnõu ja selle
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu, nõustub
nimetatud dokumentides kavandatud põhimõtetega ja kooskõlastab selle
teemaplaneeringu eelnõu märkusteta.
8 Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeerium kooskõlastab Ida-Virumaa Teadmiseks võetud.
07.04.2022 nr 7- maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse 1. Teadmiseks võetud.
15/22/928-3 logistikataristu asukohavaliku kavandamine“. 2. Sõnastus korrigeeritud.
Järgnevalt esitame märkused ja tähelepanekud, millega palume 3. KSH aruande ptk-s 5.1 on viidatud
arvestada: kolmele allikale: „Ida-Viru
1. Planeeritud lintkonveieri trassikoridor jääb mh Soo, Kivijärve ja Aidu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu
karjääriväli 2 kinnisasjadele (katastritunnused vastavalt 44201:001:0434, „Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse
43801:001:0165, 49801:001:2000), mille valitsejaks on asukohatrassi määramise“ KSH aruanne
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet. Palume (Hendrikson & KO, 2010), „Uus-Kiviõli
arvestada, et planeeringuga ei lahendata maakasutusõigust, mille kaevanduse kaevise lintkonveieri ja
andmine Maa-ameti volitusel oleva kinnisasja puhul toimub teenindustee, kaevise veokonveieri- ja
Nr Koostöö tegija Seisukoht Käsitlus planeeringus
riigivaraseaduse alusel. abikallakšahti ja väljapumbatava vee
2. Palume korrigeerida planeeringu seletuskirjas lk 8 „Tingimused settebasseini maa ala detailplaneeringu“
altpääsude ehitamises“ esimese punkti sõnastust. KSH aruanne (Alkranel OÜ, 2014) ning
3. Teemaplaneeringu KSH aruandes on toodud müra tasemed teatud Davis, D. (2008). Maximising the cost-
kaugustel konveierlindist. Samas ei ole toodud allikaid, mille alusel on effectiveness of noise control treatments
eeldatud nendele tasemetele vastavate müratasemete teket ning seega ei for overland conveyors by engineering
saa hinnata, kas müratase vastab esitatud andmetele. Palume KSH optimisation. Acoustics, 2008. Antud
aruannet eelnevast tulenevalt täiendada. allikad olid aluseks lintkonveieri
4. KSH programmis on toodud, et KSH käigus hinnatakse mõju Ojamaa müratasemete hindamisel.
jõe veekvaliteedile ja -režiimile. KSH aruande eelnõust on küll toodud 4. KSH aruannet täiendatakse.
Ojamaa jõe seisundi kirjeldus, kuid hinnangut Ojamaa jõe veekvaliteedile
ja –režiimile ei leidu. Palume KSH aruannet täiendada.
LISA 5. Avalikustamisel laekunud seisukohad
Rahandusministeerium Teie: 10.05.2022 nr 14-11/4060-1
[email protected] Meie: 14.06.2022 nr 7-6/89-2
Ettepanek Ida-Virumaa joonehitise teemaplaneeringu osas
Edastame ettepaneku Ida-Virumaa joonehitise teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse
logistikataristu asukohavaliku kavandamine" lahenduse osas.
Avalikustamisel olnud planeeringulahenduse kohaselt ehitatakse juurdepääsuks lintkonveieri ja
Aidu karjääri kanali vahelisele alale pääsemiseks konveierist ülepääs Mäetaguse metskond 35
(49801:001:0365) kinnistul asuval läänepoolse tee kaudu (ptk 4.3, joonis 6). Teised senised põhja-
lõuna suunalised läbipääsud suletakse.
Teeme ettepaneku kavandada ristumine konveieriga pigem samal kinnistul asuva idapoolse lõigu
kaudu, mida külastajate poolt kasutatakse rohkem.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Tauno Võhmar
Vallavanem
Tartu mnt 56 Iisaku alevik Tel: 3 366 901 Reg. nr: 77000281
Alutaguse vald E-post:
[email protected] a/a: EE882200221068420618
41101 Ida-Virumaa Swedbank
Rahandusministeerium Teie 10.05.2022 nr 14-11/4060-1
[email protected]
Meie 16.06.2022 nr 6-2/22/3804-5
Ida-Viru maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse
logistikataristu asukohavaliku kavandamine"
avalik väljapanek
Teavitasite Keskkonnaametit Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli
kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine" keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) aruande avalik väljapaneku (23.05.-20.06.2022) ja avaliku arutelu
toimumisest.
Keskkonnaamet kooskõlastas 24.03.2022 kirjaga nr 6-2/22/3804-2 teemaplaneeringu „Uus
Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ ja KSH aruande.
Juhtisime tähelepanu eelmainitud kirjas mürataseme sõnastuse korrigeerimisele. Endiselt on
sisse jäänud KSH aruandesse järgmine (lk 38): „Kavandatava lintkonveieri lähiümbruse alasid
tuleb käsitleda II kategooria (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning
elamu maa-alad, rohealad) alana, mille kohaselt peab saavutatud müra piirväärtus olema
päevasel ajal 60 dB ning öösel vähemalt 45 dB.“ Sarnane sõnastus on veel esitatud aruandes lk
40 ja lk 67. Märgime, et nimetatud 60 dB ja 45 dB on maksimaalsed mürataseme väärtused,
kuid antud lausest võib jääda vastupidine mulje.
Keskkonnaametil puuduvad täiendavad ettepanekud avalikule väljapanekule saadetud
teemaplaneeringu ja KSH aruande kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Anna-Maria Tael 5351 3920
[email protected]
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
LISA 6. Avalikustamisel laekunud seisukohtadega
arvestamine
Seisukoha esitaja Seisukoht Seisukohaga arvestamine
Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeeriumil puuduvad Täname tähelepanu
06.06.22 täiendavad sisulised ettepanekud, kuid juhtimast, parandused on
soovime juhtida tähelepanu müra sisse viidud.
piirväärtustele.
Nimelt on KSH aruandes (lk 38) toodud
järgmine lause „ … mille kohaselt peab
saavutatud müra piirväärtus olema
päevasel ajal 60 dB ning öösel
vähemalt 45 dB“ palume lauset
korrigeerid ning sõnastada nt järgmiselt
„ … mille kohaselt peab tagama müra
piirväärtuse täitmise päevasel ajal 60
dB ning öösel 45 dB“.
Alutaguse Vallavalitsus Avalikustamisel olnud Teadmiseks võetud,
14.06.2022 kirjaga nr 7- planeeringulahenduse kohaselt seisukohaga arvestatakse.
6/89-2 ehitatakse juurdepääsuks lintkonveieri
ja Aidu karjääri kanali vahelisele alale
pääsemiseks konveierist ülepääs
Mäetaguse metskond 35
(49801:001:0365) kinnistul asuval
läänepoolse tee kaudu. Teised senised
põhjalõuna suunalised läbipääsud
suletakse.
Teeme ettepaneku kavandada ristumine
konveieriga pigem samal kinnistul
asuva idapoolse lõigu kaudu, mida
külastajate poolt kasutatakse rohkem.
Keskkonnaamet Keskkonnaamet kooskõlastas Täname tähelepanu
16.06.2022 kirjaga nr 6- 24.03.2022 kirjaga nr 6 2/22/3804 2 t juhtimast, parandused on
2/22/3804-5 eemaplaneeringu „Uus Kiviõli sisse viidud.
kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine“ ja KSH
aruande.
Juhtisime tähelepanu eelmainitud kirjas
mürataseme sõnastuse korrigeerimisele.
Endiselt on sisse jäänud KSH
aruandesse järgmine (lk 38):
„Kavandatava lintkonveieri
lähiümbruse alasid tuleb käsitleda II
kategooria (haridusasutuste, tervishoiu
ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning
elamu maa alad, rohealad) alana, mille
kohaselt peab saavutatud müra
piirväärtus olema päevasel ajal 60 dB
ning öösel vähemalt 45 dB.“ Sarnane
sõnastus on veel esitatud aruandes lk 40
ja lk 67. Märgime, et nimetatud 60 dB
ja 45 dB on maksimaalsed mürataseme
väärtused, kuid antud lausest võib jääda
vastupidine mulje.
1
LISA 7. Avaliku arutelu protokoll
IDA-VIRU MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „UUS-KIVIÕLI
KAEVANDUSE LOGISTIKATARISTU ASUKOHAVALIKU KAVANDAMINE“
PLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE (KSH)
ARUANDE AVALIK ARUTELU
28.06.2022 kell 14.00 Lüganuse Vallavalitsuses
Osalejad: vt osalejate nimekirja allpool
Heiki Kalberg (AB Artes Terrae OÜ) avas koosoleku sissjuhatusega, kus andis ülevaate
planeeringulahendusest ja ka avalikustamise käigus tulnud arvamustest. Avalikul väljapanekul
esitati kaks vormilist ettepanekut KSH aruandes müra piirväärtuse sõnastuse korrigeerimiseks
ning üks sisuline ettepanek ristmiku asukoha korrigeerimiseks – kõiki arvamusi arvestati ning
nii planeeringulahendust kui ka KSH aruannet täiendati vastavalt.
Järgnevalt andis Alar Noorvee (Alkranel OÜ) ülevaate KSH tulemustest, millele järgnes põgus
arutelu.
Kokkuvõte arutelust:
• Helve Pettai (Lüganuse Vallavalitsus) küsis kas Aidu Veespordikeskus on samuti
planeeringust teadlik ja kuidas see neile mõjub. Alar Noorvee (Alkranel OÜ), Heiki
Kalberg (AB Artes Terrae OÜ) ning Tiit Toos (Rahandusministeerium) vastasid, et
Aidu Veespordikeskus jääb mõjualast välja (müra prognooside alusel jääb sõudekanali
läheduses müra oluliselt alla piirväärtuse), mistõttu pole neid eraldi ka teavitatud.
Samuti puudub neil detailplaneering, millega saaks praegu mõjude hindamisel ka
põhjalikult arvestada.
• Arutelu tekkis ka piirkonnas liiklemise osas (sh tolm ja müra), mille kohta Heiki
Kalberg täpsustas, et planeeringus on kirjas, et tee pole planeeritud avalikuks
kasutamiseks ning pole ka praegu avalikus kasutuses. Seejuures rajatakse lintkonveieri
teenindustee algselt killustikkattega, mis kaetakse kaevandustegevuse algamise ajaks
mustkattega.
• Kohalikud leidsid ka, et KSH hinnangus toodud maksimaalne 90 autot tunnis ööpäeva
jooksul on väga suur liikluskoormus ning kohalikud sooviksid arendajailt
kompensatsiooni (seoses müraga). Alar Noorvee rõhutas, et 90 autot tunnis on tehtud
arvestusega, et kui killustikku veetaks maksimaalses võimalikus mahus 4 miljonit tonni
aastas ja 8-tunnise tööpäeva jooksul. Reaalsuses on ilmselt sagedus väiksem. Lisaks
sellele ei tohiks vedu toimuda öisel ajal. Kompenseerimine pole käesoleva planeeringu
lahendada.
• Kaie Metsaots (Lüganuse Vallavalitsus) tõi välja, et planeeringu joonisel võiksid
paremini olla eristatud loomapääsud ja teedega ristumised. Antud soovitus võetakse
arvesse ja planeeringu joonist täpsustatakse.
• Arutelu käigus tuli juttu ka lintkonveieri paiknemisest, mille kohta Heiki Kalberg
täpsustas, et kuna trassikoridor on juba paika pandud, siis lintkonveieri asukohta saab
projekteerida ja vajadusel muuta vaid paika pandud trassikoridori sees.
• Kohalikud küsisid ka edasise ajakava osas ning Rein Kaarlõp (VKG Kaevandused OÜ)
vastas, et planeeringu alusel tehakse ehitusprojekt, millega tahetakse alustada sügisel;
lintkonveieri ehitamise ettevalmistustöödega (alustuseks metsa raadamine vajalikus
mahus) aga talvel. Alar Noorvee lisas, et Uus-Kiviõli kaevanduste keskkonnalubade
muutmise keskkonnamõju hindamise protsess on samuti hetkel algusjärgus ning
potentsiaalselt võib oodata kaevandustegevusega alustamist ca 3 aasta pärast.
1
• Ühtegi vaidlusalust punkti avalikul arutelul seoses planeeringuga üles ei jäänud.
Protokollis: Paula Nikolajeva (Alkranel OÜ)
Osalejate nimekiri:
2
Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-
Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku
kavandamine“
Ida-Virumaa Alutaguse vald ja Lüganuse vald
Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt-ekspert: Heiki Kalberg
Tellija: Rahandusministeerium, Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn
Tellija esindaja: Tiit Toos
Arendaja: Eesti Energia AS, Lelle tn 22, 11318 Tallinn
Tellija esindajad: Kairi Otsiver ja Mart Järvet
Töö nr: 21033MP3
Kuupäev: 05.10.2022
Tartu 2022
AB Artes Terræ
Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ 21033MP3
Sisukord
1 Sissejuhatus .......................................................................................................................... 5
2 Teemaplaneeringu ulatus ja kehtivad planeeringud ............................................................... 5
3 Teemaplaneeringu ülesanded ja ülesehitus ............................................................................ 6
4 Planeeritud lintkonveier ja selle ehitustingimused ................................................................. 7
4.1 Trassikoridor............................................................................................................................ 7
4.2 Loomaläbipääsud .................................................................................................................... 7
4.3 Teevõrgustik ............................................................................................................................ 8
4.4 Ristumine veekogudega ........................................................................................................ 10
4.5 Maaparandussüsteemid........................................................................................................ 10
4.6 Eleringi liin ............................................................................................................................. 11
4.7 Maardlad ............................................................................................................................... 12
4.8 Geodeetilised märgid ............................................................................................................ 12
4.9 Muinsuskaitsealused objektid ............................................................................................... 12
4.10 Looduskaitsealused objektid ................................................................................................. 12
5 Kooskõlastuste kokkuvõte ................................................................................................... 13
6 Planeeringu elluviimine ....................................................................................................... 15
7 Joonised.............................................................................................................................. 16
AB Artes Terræ 3 / 16
21033MP3 Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“
4 / 16 AB Artes Terræ
Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ 21033MP3
1 Sissejuhatus
Ida-Viru maavanema 19.05.2015. a korraldusega nr 1-1/2015/150 algatati kehtiva
maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks joonehitise teemaplaneering "Uus-Kiviõli
kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine". Koos planeeringuga on algatatud
keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Planeeringu eesmärgiks on Uus-Kiviõli kaevanduse logistika taristule (sh analüüsida ka võimaliku
raudtee ehitamist) optimaalse asukoha leidmine variantide võrdluse teel, mis on edaspidi alus taristu
ehitamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamisele.
Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste arendamisega on tekkinud Enefit Power AS-il ning OÜ-l VKG
Kaevandused vajadus välja arendada kaubakivi ja/või mäemassi transportimise logistika. Ettevõtete
logistikataristu ühine alguspunkt on Rääsa tööstusterritooriumil ja lõpp-punkt Ojamaa
tööstusterritooriumi rikastusvabrikus. Prioriteetne variant on rajada mäemassi transportimise
eesmärgil lintkonveier, mis suundub Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile.
Planeeritav joonehitis asub Alutaguse vallas ja Lüganuse vallas. Juhime tähelepanu, et planeering
algatati oluliselt suuremal maa-alal, kuid alates 2021. a mai kuust koostatakse planeering mahus, mida
käesolev dokument kirjeldab.
Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1-le menetletakse
koostatavat teemaplaneeringut kuni 30.06.2015. kehtinud planeerimisseaduse kohaselt. Viidatud
planeerimisseaduse § 291 lg 6 kohaselt toimub joonehitise projekti koostamine kehtestatud
maakonnaplaneeringu alusel.
2 Teemaplaneeringu ulatus ja kehtivad planeeringud
Planeeringuala asub Alutaguse valla Võrnu külas ja Lüganuse valla Ojamaa, Rebu ja Rääsa külades.
Joonis 1. Planeeringuala skeem. Rohelise, sinise ja violetse tooniga on esialgsed võimalikud konveieri
trassikoridorid, punane joon on Lüganuse ja Alutaguse valla omavaheline piir.
Alal kehtib riigitasandi planeeringutest üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ja maakonnatasandi
planeering Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+.
AB Artes Terræ 5 / 16
21033MP3 Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“
Kohaliku omavalitsuse tasandi planeeringutest kehtivad alal:
▪ Alutaguse valla üldplaneering;
▪ Lüganuse valla üldplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu
objektide teemaplaneering“;
▪ Maidla valla üldplaneering aastani 2015.
Lüganuse vallas toimub uue üldplaneeringu koostamine.
Detailplaneeringu tasandi planeeringutest kehtivad alal:
▪ Maidla valla kehtivat üldplaneeringut muutva Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja
teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-
ala detailplaneering;
▪ Ojamaa kaevanduse teenindusmaa laiendamine Aitotsa katastriüksusele ja osaliselt
Mäetaguse metskonna maatükk nr 5 katastriüksusele;
▪ osaliselt kehtetuks tunnistatud Ojamaa detailplaneering.
Koostamisel on Aidu taastuvenergiapargi detailplaneering.
3 Teemaplaneeringu ülesanded ja ülesehitus
Teemaplaneeringu ülesandeks oli leida parim võimalus, st nii transportimise viis kui selleks vajaliku
ehitise asukoht, materjali transportimiseks Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa
tööstusterritooriumile. Alternatiividena käsitleti kavandatava logistikataristu paigutuse erinevaid
trassivariante, vt Joonis 1. Täiendavalt analüüsiti ja võrreldi alternatiivide lõikes omavahel nö tehnilisi
transpordialternatiive (lintkonveier vs autotransport); raudteetransporti kui ebareaalset alternatiivi, ei
võrreldud. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnati erinevaid alternatiive ja valiti välja
kõige põhjapoolsem (violetse tooniga) alternatiiv kui kõige vähem maaomanikke ja -kasutajaid häiriv
ning vähima võimaliku mõjuga looduskeskkonnale.
Teemaplaneeringu lähteseisukohtadega seati eesmärgiks määrata 50 m laiune trassikoridor
(võimalikel ristumisaladel laiem) ning 36 m laiune ehituskoridor. Töö edasisel koostamisel lähtudes
Rääsa tööstusterritooriumil olevatest maa alla suundumise telgedest ning lintkonveieri tehnilistest
parameetritest (eelkõige minimaalne raadius 2000 m) ja ning kohalike oludega põhjalikumalt tutvudes
otsustati määrata ainult trassikoridor ning mitte määrata ehituskoridori. Trassikoridor ei ole kõikjal
sama laiusega, see on mõnes kohas 50 m laiune ja mõnes kohas laiem. Planeeringuga ei määrata
trassikoridori ääres olevate maaüksuste maakasutus- ja ehitustingimusi; planeeringu ülesanne on
määrata tingimused lintkonveieri ehitamiseks.
Planeeringu koostamisel võeti arvesse planeeringule koostatud keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruannet ning selles seatud leevendavaid meetmeid ja seiremeetmeid. Erinevaid riske ja
leevendusmeetmeid hinnati asukohavalikul iga lahendusalternatiivi juures. Planeeringu koostamisel
tehti koostööd Päästeametiga ning Päästeameti poolne teemaplaneeringu vaikiv kooskõlastus tagab
vastavuse hädaolukorra riskianalüüsi tulemustele.
Planeeringu koostamisel arvestati võimalikult suures ulatuses põhimõtet, et kuna kehtivaid õigusakte
ja piiranguid eriplaneeringuga ei kehtestata, siis neid tekstis ja joonistel ei esitata. Planeeringu
koostamisel arvestati Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele
ja ülesehitusele esitatavad nõuded„. Kaardimaterjal koostati lisaks paberkaardile elektrooniliste
kihifailidena geoinfosüsteemis kasutamiseks. Vastu võetud planeeringulahenduse avalikustamisel
esitati illustreeriv 3D-lahendus.
6 / 16 AB Artes Terræ
Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ 21033MP3
4 Planeeritud lintkonveier ja selle ehitustingimused
4.1 Trassikoridor
Planeeritud lintkonveierit võib ehitada planeeringuga määratud trassikoridori järgides kõiki ptk 4
määratud tingimusi. Ehitatavaks lintkonveieriks loetakse:
▪ kuni kaks kõrvuti asetsevat lintkonveierit;
▪ konveierite alune mulle (mille peal toimub ka konveieri hooldamine piki teenindusteed);
▪ mulde kõrval olev(ad) kraav(id) või muu sademevee ja liigniiskuse ärajuhtimise taristu;
▪ mulde kõrval olev sõidutee ning seda konveieri muldel olevate teenindusteedega ühendavad
tee-osad.
Joonis 2. Näitlik ristlõige kahest lintkonveierist ja selle ühel pool servas paiknevast sõiduteest.
Joonis 3. Väljavõte planeeringujooniselt, millel on kujutatud nii trassikoridor kui näitlik sõidutee, kraav ja kaks
lintkonveierit.
Eespool nimetatud ehitisi võib ehitada erineval ajal, lisades tulevikus vajalikke ehitisi, nt ehitada
esialgselt ühe lintkonveieri ning hiljem teise lintkonveieri juurde.
Projekteerimisel tuleks eelistada majandusmetsa aladel sellist tehnilist lahendust, kus ristlõike ei ole
kolm kraavi, vaid on kaks ning võimalusel oleks sõidutee ühtlasi ka konveieri sõidutee poolse konveieri
teenindamiseks. Oluline on, et RMK metsaga piirneval alal oleks raadatava metsa ala võimalikult väike,
seetõttu leida projekteerimisel koostöös RMK-ga võimalikult vähe metsa pinda vähendav lahendus.
4.2 Loomaläbipääsud
Alale on vajalik teha Ojamaa külas kaks loomaläbipääsu ilma milleta jääksid loomad tõenäoliselt endise
Aidu karjääri kanali1 ja konveieri vahele lõksu.
1
Põhikaardil on Aidu karjääri kanal esitatud nimega Aidu järv, kuid keskkonnaregistris puudub Ida-Virumaal
sellenimeline järv planeeringu koostamise hetkel.
AB Artes Terræ 7 / 16
21033MP3 Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“
Joonis 4. Loomaläbipääsude vajadus Ojamaa külas. Loomadele tuleb tagada pääs teisele poole konveierit
violetsete ovaalidega tähistatud piirkondades.
Loomaläbipääsu võib teha ülepääsuna (st konveier on tunneline läbipääsu all) või altpääsuna tõstes
konveieri postidel üles ja loomad pääsevad alt läbi.
Tingimused altpääsude ehitamiseks:
▪ lintkonveier tõsta loomade läbipääsuks minimaalselt viie m kõrgusele vähemalt 12,5 m,
soovitavalt 15 m, ulatuses. Kuna konveierit saab tõsta sujuvalt, siis on kogu loomapääs (küll
viie meetri kõrgusest mõnevõrra madalamana) oluliselt laiem;
▪ altpääsu ala ei tohi kasutada varustuse, sõidukite jms ladustamiseks või parkimiseks, sh ka
põllumajandusmasinate hoidmiseks. Altpääsu kohale ei tohi rajada loomade liikumist
takistavaid tarasid.
Tingimused ülepääsude ehitamiseks:
▪ ülepääsu minimaalne laius on 20 m;
▪ ülepääsu kaldenurk kunagi ei tohi ületada 16%, võimaluse korral teha kaldenurk 10% või alla
10%, et väheneks ka kattepinnase erosioonioht (10% on 10 meetrit tõusu 100 meetri pikkuse
kohta; 16% on 16 meetrit tõusu 100 meetri pikkuse kohta);
▪ ülepääsu taimestik peab vastama ümbritsevate elupaikade koosluste taimestikule. Istutada
võib vaid looduslikke, piirkonnale omaseid taimeliike. Kallite seemnesegude kasutamise
asemel tuleks ülepääsul kasutada pigem ümbruskonnast kogutud seemnematerjali
(rohttaimedelt ja koos pinnasega);
▪ pinnase vähim paksus peaks olema 0,6 m, sellest 0,3 m peaks olema kasvupinnas.
4.3 Teevõrgustik
Trassikoridorist peamiselt lõuna suunas asub avalikult kasutatav Rääsa-Ojamaa kohalik tee nr 4490012,
trassikoridori idaosas ristub trassikoridor nimetatud teega. Muus osas alal olevad teed ei ole avalikult
kasutatavad teed.
Planeeringulahendusega ei kavandata üle lintkonveieri pääsu põhja-lõuna suunaliselt Ojamaa külas,
olemasolev tee lõpeb tupikteena endise alajaama asukohas.
8 / 16 AB Artes Terræ
Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ 21033MP3
Joonis 5. Väljavõte Ojamaa külast, kus olemasolev lintkonveierist lõunas olev tee lõpeb tupikteena ja ei vii üle
konveieri Aidu karjääri kanali (Aidu järve) ja konveieri vahelisele alale.
Juurdepääsuks lintkonveieri ja Aidu karjääri kanal (Aidu järve) vahelisele alale pääsemiseks ehitatakse
ülepääs Võrnu külla. Muud senised põhja-lõuna suunalised läbipääsud suletakse.
Joonis 6. Väljavõte Võrnu külast, kuhu ehitatakse pääs üle lintkonveieri põhja-lõuna suunal Aidu karjääri kanali
(Aidu järve) ja konveieri vahelisele alale. Väljavõte Võrnu külast, kus trassikoridor ja kaevandust teenindava
transpordi tee ristub olemasoleva Rääsa-Ojamaa teega.
Kaevandust teenindava autotranspordi jaoks on ühendus Ojamaa tööstusterritooriumiga ning Aidu-
Nõmme külla suunduva tehnoloogise teega kavandatud planeeringuala idaserva. Täpne lahendus
määrata projekteerimisel. Ühendustee ristub ka avalikult kasutatava Rääsa-Ojamaa teega.
Lintkonveierist põhja poole on planeeritud uus sõidutee, mis ei ole kavandatud avalikuks kasutuseks.
Planeeritud uut teed mööda tuleb tagada servituutide sõlmimisega juurdepääs kõigile
katastriüksustele (Kivijärve, Kohtla metskond 17, Mäetaguse metskond 35, Mäetaguse metskond 33,
Nurga, Tervikvälja), mis jäävad planeeritud lintkonveierist põhja poole. Lintkonveierist lõuna poole
jäävatele katastriüksustele on juurdepääs mööda olemasolevaid teid. Kuna kavandatud tee ei ole ette
nähtud avalikult kasutatavaks teeks, siis ei pea see vastama ka avalikult kasutatava tee nõuetele. Lisaks
servituutidega juurdepääsu tagamisele ümbritsevate maade valdajatele tuleb võimaldada tee kasutust
mõistlikus mahus ka kokku lepitud tingimustel teistele piirkonna ettevõtjatele – samas tuleb
teadvustada, et tee esmane kasutus on kaevanduse teenindame ning seejärel on võimalik võimaldada
AB Artes Terræ 9 / 16
21033MP3 Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“
teisi tegevusi, kui suudetakse tagada piisav ohutus. Planeeritud konveierist põhja pool olevad teed, mis
ristuvad planeeritud sõiduteega, ühendada planeeritud sõiduteega. Planeeritud sõidutee võib algselt
ehitada killustikkattega, kuid kaevandamise avamise ajaks tuleb see katta mustkattega, et vältida
täiendavat tolmu teket.
Ehitatava konveri ristumine Rääsa-Ojamaa kohaliku teega nr 4490012 lahendada terviklikult, et oleks
tagatud tee avalik kasutus ja liiklusohutus (eritasandiline ristumine).
4.4 Ristumine veekogudega
Planeeritud trassikoridor ristub Ojamaa jõega ning osaliselt ühtib trassikoridor Ojamaa jõe
veekaitsevööndiga (10 m), kallasrajaga (4 m), ehituskeeluvööndiga (50 m) ja piiranguvööndiga (100 m).
Planeeringu koostamise protsessi ajal on veekogude nimekirjast välja arvatud Raudjõgi, nii et 2022. a
alguse seisuga ei eksisteeri enam veekogu Raudjõgi ja selle vööndeid ega kallasrada.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 51-le ei kehti ehituskeeld riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale
ehitisele. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 2 kohaselt käsitletakse
käesolevat planeeringut riigi eriplaneeringuna.
Lähtuvalt eelnevast on lubatud lintkonveieri ehitamine kalda ehituskeeluvööndisse. Projekteerimisel
projekteerida lahendus, kus keskkonnamõju veekogudele oleks minimaalne. Kohtades, kus
lintkonveier või planeeritud tee ületab veekogu või paikneb sellega paralleelselt jätta kallastel
vähemalt 1 m ruumi kahepaiksete liikumiseks.
Joonis 7. Väljavõte Rebu, Rääsa ja Ojamaa külade piiride kokkusaamise piirkonnast, kus kavandatav lintkonveier
asub Ojamaa jõe vahetus läheduses.
4.5 Maaparandussüsteemid
Trassikoridori jäävad järgmised maaparandusobjektid (vt ka järgnev joonis seletuskirjas):
▪ Rääsa/TP-779 Maidla eesvool;
▪ Konnaahu eesvool;
▪ Konnaahu maaparandussüsteemi ala.
Tingimused edasiseks projekteerimiseks:
▪ nii ehitamisel kui ehitamise järgselt tagada maaparandussüsteemi toimimine;
▪ tegevus maaparandussüsteemi alal ja eesvoolu kaitsevööndis toimub kooskõlas
maaparandusseadusega, projektlahendus kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga;
▪ võimalik täiendava vee juhtimine eesvoolu toimub kooskõlas maaparandusseadusega,
projektlahendus kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.
10 / 16 AB Artes Terræ
Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ 21033MP3
Joonis 8. Väljavõte Rebu ja Rääsa külade piirkonnast, kus on Konnahu maaparandussüsteemi ala ja kaks eesvoolu.
Maaparandusobjektid tumerohelisega.
4.6 Eleringi liin
Projekteeritav lintkonveier ristub Elering AS-le kuuluva 110 kV kõrgepingeõhuliiniga L08 Aidu-
Jaoskonna 3B, visangus M52-M53. Visangutes M59-M62 kulgeb konveier õhuliini kaitsevööndis.
Tingimused edasiseks projekteerimiseks:
▪ ristumisel peab konveieri kõrgema detaili ning õhuliini alumise juhtme vahele jääma
nõuetekohane õhuvahemik, min. 4 m, juhtme temperatuuril +60° C;
▪ juhtme kukkumise vältimiseks konveierile näha ette M52 ja M53 topeltisolaatorketid;
▪ horisontaalvahemik masti ja konveieri vahel peab jääma vähemalt 10 m;
▪ tööde teostamise käigus on keelatud mehhanismide, masinate, nende osade, teisaldatava lasti
ja inimeste lähenemine elektripaigaldise osadele lähemale kui 4 meetrit;
▪ enne tööde algust vormistada kõrgepingeõhuliini kaitsevööndis töötamise luba tel 512 9808
või e-posti vahendusel
[email protected].
Joonis 9. Väljavõte Ojamaa küla piirkonnas paiknevast Eleringi elektriliinist ja sellega ristuvast ning osalt selle
kaitsevööndis paiknevast trassikoridorist.
Planeeringuala piirkonnas on plaanis elektrivõrgu ümberkorraldamine. Eeldatavalt 2022 aasta lõpuks
valmib uus 110 kV õhuliinilõik Jaoskonna 3B ja Kiikla alajaamade vahel ning liini L08 Aidu-Jaoskonna 3B
asemel moodustub Aidu-Kiikla 110 kV õhuliin, millele ühendatakse haruna Jaoskonna 3B alajaam.
Peale uue õhuliinilõigu valmimist tõstetakse Jaoskonna 3B ja Aidu alajaamade vahelisel liinilõigul
gabariidid 60 kraadile. Gabariitide tõstmine on kavas aastal 2023. Uus liiniosa on tugiinfona kantud ka
planeeringu põhijoonisele, tingimusi selle liiniosa ehitamiseks käesoleva planeeringuga ei kehtestata.
AB Artes Terræ 11 / 16
21033MP3 Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“
Joonis 10. Ülevaade Elering AS-i poolt hallatava põhivõrgu ümberkorraldustest lähiajal.
4.7 Maardlad
Trassikoridor on järgmiste maardlate kohal:
▪ Aidu kaeveväli;
▪ Uus-Kiviõli uuringuväli.
Maardlate alal toimub maapõue ja maavara kaitse ning tegevuse lubamine alal vastavalt
maapõuseaduse § 14 ja § 15. Lintkonveieri kavandamise eesmärk on maavara kasutusele võtmiseks
maavara keskkonnahoidlikum transportimine kaevandusest rikastusvabrikusse. Kuna maardla-ala on
kogu eskiisjoonise ulatuses, siis seletuskirjas väljavõtet eraldi ei esitata.
4.8 Geodeetilised märgid
Trassikoridori ega selle poolt mõjutatavasse lähialasse ei jää ühtegi geodeetilist märki.
4.9 Muinsuskaitsealused objektid
Trassikoridori ega selle poolt mõjutatavasse lähialasse ei jää ühtegi muinsuskaitsealust objekti ega
objekti kaitsevööndit.
4.10 Looduskaitsealused objektid
Trassikoridori ega selle poolt mõjutatavasse lähialasse ei jää ühtegi looduskaitsealust objekti ega
objekti kaitsevööndit.
12 / 16 AB Artes Terræ
Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ 21033MP3
5 Kooskõlastuste kokkuvõte
Tabel 1. Kokkuvõte planeeringule antud kooskõlastustest.
Nr Koostöö tegija Seisukoht Käsitlus planeeringus
1 Kaitse- Kaitseministeerium kooskõlastab märkusteta Ida-Viru Teadmiseks võetud.
ministeerium maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse
15.03.2022 nr logistikataristu asukohavaliku kavandamine" eelnõu (AB Artes Terrae OÜ
12-4/22/22 töö nr 21033MP3).
2 Transpordiamet Võttes aluseks kuni 01.07.2015 kehtinud planeerimisseaduse ning Teadmiseks võetud.
22.03.2022 nr Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Ida-Virumaa joonehitise
7.2-1/22/164-3 teemaplaneeringu.
3 Keskkonnaamet Teemaplaneeringu „Uus Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku Teadmiseks võetud.
24.03.2022 nr 6
2/22/3804 2 kavandamine“ ja keskkonna strateegilise hindamise aruande Õige tähelepanek, mõeldud on
kooskõlastamine. kuni 30.06.2015 kehtinud
planeerimisseadust.
Keskkonnaamet on tutvunud kooskõlastamiseks esitatud
teemaplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõuga. Allajärgnevalt toome KSH aruande sõnastust
välja tähelepanekud materjalide kohta: korrigeeritakse.
• Teemaplaneeringu ja selle KSH esitamise kaaskirjas on
viidatud, et soovitud on planeeringule Keskkonnaameti
kooskõlastust kuni 01.07.2015 kehtinud PlanS § 17 alusel.
Arvatavasti olete mõelnud kuni 30.06.2015 kehtinud
planeerimisseadust, sest 01.07.2015 jõustus uus PlanS
redaktsioon, mis kehtis 31.08.2015 aastani.
• KSH aruandes (lk 39) on esitatud: Kavandatava lintkonveieri
lähiümbruse alasid tuleb käsitleda II kategooria
(haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste
ning elamu maa-alad, rohealad) alana, mille kohaselt peab
päevasel ajal olema saavutatud müratase vähemalt 60 dB
ning öösel vähemalt 45 dB.“ Juhime tähelepanu, et nimetatud
60 dB ja 45 dB on maksimaalsed müra piirväärtused, kuid
antud lausest võib jääda vastupidine mulje. Sarnane sõnastus
on kasutusel ka KSH aruandes lk 41 ja 67.
4 Lüganuse Lüganuse Vallavalitsus on teemaplaneeringu ja KSH aruande materjalid Teadmiseks võetud.
Vallavalitsus ega tutvunud ja annab avalikustamise eelse kooskõlastuse kahe
25.03.2022 nr 6 märkusega. Aidu järvega nimega seonduva
2 /325 1 kohta esitatakse selgitus. Tõsi
• Esiteks, juhime tähelepanu, et pärast Aidu karjääris on, et keskkonnaregistris
kaevandamise lõpetamist veega täitunud tranšeede (st puudub planeeringualal selline
endiste karjääri teenindusteede) puhul ei ole tegemist veekogu. Samas on Eesti
järvega, vaid omavahel ühendatud tranšeeveekogudega, põhikaardil see veekogu just
mida laiemas keelekäibes nimetatakse ka kanaliteks. selle nimega ning põhikaardi
Täpsemalt on tegemist kanalite võrgustikuga, mida omavahel muutmine ei ole meie
ühendab lõunapoolne kanal (mille naabrusesse jääb pädevuses.
planeeritava lintkonveieri trass). Keskkonnaregistri andmetel
Korrigeerime seletuskirja
asub Aidu järv Viljandimaal Viljandi vallas Aidu ja Sultsi
muutes viidatud lause
külades. Aidu karjääri tehisveekogusid seevastu ei ole
järgnevaks: ülepääsu kaldenurk
ametlike veekogudena Keskkonnaregistrisse kantud ja neid ei
kunagi ei tohi ületada 16%,
nimetata ka kõnekeeles järveks. Palume teha vastavad
võimaluse korral teha kaldenurk
parandused teemaplaneeringu seletuskirjas ja KSH aruande
10% või alla 10%, et väheneks ka
eelnõus.
kattepinnase erosioonioht (10%
• Teiseks, palume selguse huvides kirjutada loetavamalt lahti
on 10 meetrit tõusu 100 meetri
planeeringu seletuskirja peatükis 4.2 punktloendi lõik
pikkuse kohta; 16% on 16 meetrit
„ülepääsu kaldenurk kunagi ei tohi ületada 16%, võimaluse
tõusu 100 meetri pikkuse kohta).
korral teha 10% või alla 10%, et väheneks ka kattepinnase
erosioonioht (10% on 10 cm ühe meetri kohta. Ehk 10 m 100
meetri kohta (ehk 5,71 kraadi). 1:10 suhe; 16% on 16 m 100
m kohta ehk 9,08 kraadi (1:6,25 suhe))”.
5 Alutaguse Alutaguse Vallavalitsus kooskõlastab tingimustega 25.02.2022 nr 15- Teadmiseks võetud.
Vallavalitsus 4/2007-1 esitatud Ida-Virumaa joonehitise teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli
28.03.2022 nr 7- kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine". 1. Täiendatakse
6/37-2 seletuskirja ptk 2, kus viidatakse
Palume täiendada planeeringulahendust allolevate märkuste osas: nimetatud planeeringutele.
2. Ptk 4.3 lisatakse
1. Arvestada planeeringualal ja selle lähiümbruses kehtestatud ja järgnev tekst: Ehitatava konveri
koostamisel olevate detailplaneeringutega: ristumine Rääsa-Ojamaa
1.1. Ojamaa detailplaneering (kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu kohaliku teega nr 4490012
18.12.2008 määrusega nr 115, lahendada terviklikult, et oleks
https://evald.ee/alutagusevald/#/planeeringud/planeeringud/1300013); tagatud tee avalik kasutus ja
liiklusohutus (eritasandiline
ristumine).
AB Artes Terræ 13 / 16
21033MP3 Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“
1.2. Ojamaa kaevanduse tootmiskeskuse detailplaneering (kehtestatud 3. Planeeringuga ei
Mäetaguse Vallavolikogu 22.12.2010 määrusega nr 46, muudeta pääsu Aidu karjääri nn
https://evald.ee/alutagusevald/#/planeeringud/planeeringud/1300022); Aidu järvele või kanalile.
Konveierist põhja poole on
1.3. Aidu taastuvenergiapargi detailplaneering (algatatud Alutaguse kavandatud tee, mida mööda on
Vallavolikogu 28.01.2021 otsusega nr 303, võimalik pääseda viidatud
https://evald.ee/alutagusevald/#/planeeringud/planeeringud/1300079), kohtadesse. Ptk 4.3 lisatakse
millega kavandatakse Võrnu küla Aidu karjääriväli 2 (49801:001:2000) järgnev tekst: Planeeritud
katastriüksuse taastuvenergiapargi (väiketuulikud+päikesepaneelid) konveierist põhja pool olevad
rajamist. teed, mis ristuvad planeeritud
2. Planeeringuala läbib avaliku kasutusega Rääsa-Ojamaa tee (Lüganuse sõiduteega, ühendada
valla ja Alutaguse valla kohalik tee nr 4490012). Lahendada konveri planeeritud sõiduteega.
trassikoridori ristumine kohaliku teega terviklikult, et oleks tagatud tee
avalik kasutus ja liiklusohutus (eritasandiline ristmik).
3. Kavandatav tehnoloogiline tee katkestab ühendused Rääsa-Ojamaa
teelt Aidu karjääriga. Planeeringuga tagada Enefit Kaevandused AS Aidu
karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise
projekti (töö nr Р-05-11/17) joonisel 11 punaste ringidega märgitud
planeeritud väljapääsude kohad. Arvestades ka Ida-Viru
Maakonnaplaneeringus rõhutatud Aidu karjääri turismipotentsiaali, tuleb
avatus Aidu järve äärse alaga säilitada Alutaguse valla territooriumi
poolses osas.
6 Muinsuskaitse- Muinsuskaitseamet annab oma pädevusvaldkonnast lähtudes Teadmiseks võetud.
amet 29.03.2022 avalikustamise eelse kooskõlastuse teemaplaneeringule "Uus-Kiviõli
nr 5.1- kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“.
17.5/2194-5
7 Maaelu- Maaeluministeerium, vaadanud läbi meile kooskõlastamiseks esitatud Teadmiseks võetud.
ministeerium Ida-Virumaa joonehitise teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse
01.04.2022 nr logistikataristu asukohavaliku kavandamine" eelnõu ja selle
4.1-5/386-1 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu, nõustub
nimetatud dokumentides kavandatud põhimõtetega ja kooskõlastab selle
teemaplaneeringu eelnõu märkusteta.
8 Keskkonna- Keskkonnaministeerium kooskõlastab Ida-Virumaa Teadmiseks võetud.
ministeerium maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse
07.04.2022 nr 7- logistikataristu asukohavaliku kavandamine“. 1. Teadmiseks võetud.
15/22/928-3 2. Sõnastus
Järgnevalt esitame märkused ja tähelepanekud, millega palume korrigeeritud.
arvestada: 3. KSH aruande ptk-s
5.1 on viidatud kolmele allikale:
1. Planeeritud lintkonveieri trassikoridor jääb mh Soo, Kivijärve ja Aidu „Ida-Viru maakonnaplaneeringu
karjääriväli 2 kinnisasjadele (katastritunnused vastavalt 44201:001:0434, teemaplaneeringu „Ojamaa
43801:001:0165, 49801:001:2000), mille valitsejaks on kaevanduse konveieri paigutuse
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet. Palume asukohatrassi määramise“ KSH
arvestada, et planeeringuga ei lahendata maakasutusõigust, mille aruanne (Hendrikson & KO,
andmine Maa-ameti volitusel oleva kinnisasja puhul toimub 2010), „Uus-Kiviõli kaevanduse
riigivaraseaduse alusel. kaevise lintkonveieri ja
2. Palume korrigeerida planeeringu seletuskirjas lk 8 „Tingimused teenindustee, kaevise
altpääsude ehitamises“ esimese punkti sõnastust. veokonveieri- ja abikallakšahti
ja väljapumbatava vee
3. Teemaplaneeringu KSH aruandes on toodud müra tasemed teatud settebasseini maa ala
kaugustel konveierlindist. Samas ei ole toodud allikaid, mille alusel on detailplaneeringu“ KSH aruanne
eeldatud nendele tasemetele vastavate müratasemete teket ning seega (Alkranel OÜ, 2014) ning Davis,
ei saa hinnata, kas müratase vastab esitatud andmetele. Palume KSH D. (2008). Maximising the cost-
aruannet eelnevast tulenevalt täiendada. effectiveness of noise control
treatments for overland
4. KSH programmis on toodud, et KSH käigus hinnatakse mõju Ojamaa jõe
conveyors by engineering
veekvaliteedile ja -režiimile. KSH aruande eelnõust on küll toodud Ojamaa
optimisation. Acoustics, 2008.
jõe seisundi kirjeldus, kuid hinnangut Ojamaa jõe veekvaliteedile ja –
Antud allikad olid aluseks
režiimile ei leidu. Palume KSH aruannet täiendada.
lintkonveieri müratasemete
hindamisel.
4. KSH aruannet
täiendatakse.
14 / 16 AB Artes Terræ
Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ 21033MP3
6 Planeeringu elluviimine
Planeering viiakse ellu lähtuvalt lintkonveieri rajamisest huvitatud isikute ajalisele soovile ja nende
rahastamisel. Lintkonveieri projekteerimine toimub käesoleva planeeringu alusel. Lintkonveieri
otsadesse ehitatavate võimalike hoonete kavandamine toimub planeerimisseaduse ja
ehitusseadustiku alusel, käesoleva planeeringuga selleks erinõudeid ei kavandata. Planeeringus
esitatud sõidutee ehitatakse vastavalt ehitusseadustikule, planeeringuga sellele erinõudeid ei
kavandata. Projekteerimisel tuleb arvestada ptk 4 seatud nõudeid.
Projekteerimisel tuleb teha koostööd maaomanikega, maade kasutamine ja võimalik omandamine
toimub vastavalt asjaõigusseadusele. Planeeringu eskiislahenduse staadiumis ei nähta ette maade
sundvõõrandamist või sundvalduse seadmise vajadust.
Muude uute ehitiste ehitamine trassikoridori alal enne lintkonveieri täielikku välja ehitamist, on
võimalik vaid kooskõlastades vastav ehitusprojekt Eesti Energia AS ja Viru Keemia Grupp AS-ga.
Kooskõlastamise vajadus on tagada, et kavandatav ehitis ei takistaks tulevikus lintkonveieri
väljaehitamist. Olemasolev Eleringi õhuliin ja maaparandussüsteem peavad saama edasi toimida, neid
on õigus rekonstrueerida või asendada uuega.
Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest tulenevad täiendavad (eespool esitamata) leevendavad
meetmed lintkonveieri käitlemiseks:
▪ vajalik on müratasemete kontrollmõõtmine konveieri tööle asumise järgselt konveieri vahetus
läheduses. Hilisemad regulaarne müratasemete mõõtmine ei ole vajalik, eeldusel, et konveieri
on nõuetekohaselt hooldatud ning töökorras. Kaebuste esinemisel viia läbi täiendavad
kontrollmõõtmised;
▪ ujuvsauna öisel ajal (23.00–7.00) kasutamine antud asukohas ei ole soovitatav;
▪ kohtades, kus põlevkivi transport ja ümber- või mahalaadimine tekitab tolmu, tuleb tolmuga
kokkupuutuvatele töötajatele tagada tolmukaitsevahendid;
▪ soovitav on laadimiskohad rajada suletuna;
▪ kui lintkonveieri lahendus seda võimaldab, jätta veepealsele saunale visuaalse mõju
leevendamiseks alles olemasolevat haljastust või ruumi olemasolul rajada uut;
▪ lintkonveieri hooldustöid tehes kasutada õigeid töövõtteid tööõnnetuste vältimiseks;
▪ pinnasetööde teostamisel olla tähelepanelik ning võimalike arheoloogiaväärtuslike leidude
leidmisel anda sellest viivitamatult Muinsuskaitseametile teada;
▪ kaaluda geotehnilise ekspertiisi läbiviimist altkaevandatud langetatud ala servakonsooli
ulatuses, vältimaks võimalikest maapinna varingutest tekkida võivat ohtu lintkonveierile;
▪ lintkonveieri ja selle teenindustee rajamise ning kasutamise käigus tuleb jälgida kasutatava
tehnika korrasolekut, vältimaks kütuse või määrdeõlide, muude kemikaalide lekkeid, mis
võiksid põhjustada pinnase ning põhjaveereostust;
▪ lintkonveieri tehniline lahendus peab reostuse ilmnemisel tagama ligipääsu lindialusele;
▪ lintkonveieri igapäevane kontroll (ning vajadusel hooldus) ohutuse tagamiseks. Konveieri
töökorda tuleb kontrollida kogu trassi ulatuses;
▪ regulaarne seire ja hooldus peavad tagama viadukti aluse loomapääsude ala puutumatu
toimimise, välistama igasuguse inimtegevusliku valekasutuse või halvemal juhul likvideerima
selle jäljed (nt lõkkeasemed, põlengud). Seire saab ühildada lintkonveieri hooldustöödega,
millega paralleelselt saab kontrollida ka loomaläbipääsude juures inimtegevuse jälgede
olemasolu (nt kord kuus) ning vajadusel need likvideerida.
AB Artes Terræ 15 / 16
21033MP3 Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“
7 Joonised
Planeeringu põhijoonis.
16 / 16 AB Artes Terræ
Aidu karjääriväli 3
Aidu tuulik 26 Mäetaguse metskond 33 Mäetaguse metskond 34
Aidu tuulik 20
Nurga Aidu-Nõmme küla Veski
väi
l
eve
uka
d
Aidu küla d
rlapi
i:
rAi
Maa
Maardla piir: Aidu kaeveväli
Kanaliotsa
Arukivi
Rääsa-Ojamaakohalik tee nr 4490012
Aidu karjääriväli 2
i
äl
Ojamaa
Lüganuse vald Alutaguse vald ve
v
Võrnu-Sala tee
u
ka
e
tööstus-
id
Mäetaguse metskond 35
p
i
i
:
r
A
territoorium Veskim
a
l
rd
Võrnu-Sala tee aa Perspektiivne Aitotsa
M
Kivinõmme
rikastusvabrik
Kalmu
Vesimaa
Arumäe
Mäetaguse metskond 155
2
1
0
0
9
4
Kohtla metskond 17
4
r
n
Salapõllu
Tervikvälja
e
M
te
aa
ik
r
al
dl
a
h
pi
ko
ir
:U
Rebu küla
aa
us Mäetaguse metskond 94
-
am
Ki
j
vi Arumaa
õl
-O
iu
sa
ur Võrnu küla
ää
ing Sala
R
uv Soo
äl Valteri
i
ees
Ojamaa
Nurga
M aa kai
Uus-Kiviõli kaevandus
Kivistiku
voo
i TINGMÄRGID
äl
Kreisi
Nurga v Salametsa Planeeritud trassikordori piirjoon
ve
nd
par
l
Rohtla
e Planeeritud näitlik sõidutee
u
ka
Tiido Rohtla Tiido
öö
Koolmenurga Liivakünka
Planeeritud näitlik kraav
u
and öönd
ev
Nurga
id
Ojamaa küla : A
ts
t
0012 ir
sev
49 i
i
teenr4
ai
lk p
use
oh
ka
amaak Planeeritud loomapääsu asukoht
RääsaOj
- a
l
d
Rääsa r
u
a
l
Uustalu
a Olemasolev valla piir ja küla piir
oo
Konnaahu Parve
M Mäetaguse metskond 62
sv
tööstus- Kaasiku
ee
Nõmme
M Parve
a
e
territoorium a Mäetaguse metskond 62 Katastriüksuse piir koos nimega
us
rd
la Näitlik ristlõige
nd
Veekogu kallasrada, veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd, piranguvöönd (esitatud trassikoridori lähialal)
p Mäetaguse metskond 1 Kaasiku
i
ra
i
r:
35,8
100 50 0 250 500 750
pa
U Ojapõllu
Ojavälja 9,4 12,2 14,2
u
aa
Neruti
Konnahu s- Krooksu
maaparandushoiuala K 2
Töö: Maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Uus-Kiviõli
M
i 001
vi r449 2,9
õ Vapra e
kten kavandamine"
liu o hai
l Oja
Põhijoonis
ak
Joonis:
Salla
ma :
115
,
u a
j
Rääsa küla
Kraavi
ri
n
g Mäetaguse metskond 47
RääsaO
-
Rukkitalu
:
115
,
17,4
AB Artes Terrae OÜ
Reg nr 12978320
Heiki Kalberg
Tellija:
Rahandusministeerium
Staadium:
Töö nr:
21033MP3
TP
u Küütri tn 14, Tartu 51007
Asukoht:
Ida-Virumaa Alutaguse vald ja Lüganuse vald
Kuupäev:
14.04.2022
vä Sõidutee
Kaks lintkonveierit muldel, mida mööda
saab vajadusel liikuda teenindav auto
[email protected]
Heiki Kalberg
Mõõt:
1:5000
li Konnaahu tee www.artes.ee
Mirjam Tasa
Faili nimi:
21033MP3_lintkonveier v8.dgn
Joonise nr: 1
KÄSKKIRI
12.10.2022 nr 186
Ida-Viru maakonnaplaneeringu joonehitise
teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse
logistikataristu asukohavaliku kavandamine"
kehtestamine
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 111 lõike 1 alusel ja kooskõlas
sama seaduse § 1 lõikega 1, kuni 30. juuni 2015. a kehtinud planeerimisseaduse § 24 lõigetega
6 ja 7, § 25 lõigetega 2 ja 3, § 291 lõikega 5 ning keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 lõikega 1.
I ASJAOLUD
Kehtiva Ida-Viru maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks algatas Ida-Viru
maavanem 19. mai 2015. a korraldusega nr 1-1/2015/150 joonehitise teemaplaneeringu "Uus-
Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine" (edaspidi teemaplaneering).
Koos teemaplaneeringuga algatati keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH).
Teemaplaneeringu eesmärgiks on Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristule optimaalse
asukoha leidmine variantide võrdluse teel, mis on edaspidi alus taristu ehitamiseks vajaliku
projektdokumentatsiooni koostamisele. Teemaplaneeringuga viiakse ellu kehtivas Ida-Viru
maakonnaplaneeringus kavandatut.
Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste arendamisega on tekkinud Enefit Power AS-il ning
OÜ-l VKG Kaevandused vajadus välja arendada kaubakivi ja/või mäemassi transportimise
logistika. Ettevõtete logistikataristu ühine alguspunkt on Rääsa tööstusterritooriumil ja lõpp-
punkt Ojamaa tööstusterritooriumi rikastusvabrikus. Prioriteetne variant oli rajada mäemassi
transportimise eesmärgil lintkonveier, mis suundub Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa
tööstusterritooriumile.
Planeeritav joonehitis asub Alutaguse vallas ja Lüganuse vallas. Teemaplaneering algatati
oluliselt suuremal maa-alal, kuid alates 2021. a maist koostatakse see mahus, mida kehtestatav
teemaplaneering kirjeldab.
Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-le 1 menetletakse
koostatavat teemaplaneeringut kuni 30. juunini 2015. a kehtinud planeerimisseaduse (PlanS
v.r) kohaselt. Tulenevalt asjaolust, et maavalitsused lõpetasid tegevuse 31. detsembril 2017.
a, menetleb ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 111 lõike 1
kohaselt alates 2018. aasta 1. jaanuarist enne 2015. aasta 1. juulit algatatud
maakonnaplaneeringud (sh maakonnaplaneeringu teemaplaneeringud) lõpuni
Rahandusministeerium ja nende kehtestamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
Sama sätte kohaselt ei kohaldata maakonnaplaneeringu koostamisel PlanS v.r § 23 lõikeid 6
ja 7.
Joonehitise teemaplaneering "Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku
kavandamine" on koostatud PlanS v.r § 291 alusel ning vastavalt ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõikele 2 käsitletakse seda riigi
eriplaneeringuna kehtiva planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) tähenduses, kuid selle suhtes ei
kohaldata PlanS § 53 lõikest 3 tulenevat kehtivuse tähtaega.
Planeeringuga samaaegselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames
hinnati kavandatud tegevustega kaasnevaid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, kultuurilisi ja
majanduslikke kaalutlusi olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks.
Vastavalt PlanS v.r § 1 lõikele 5 kohaldatakse planeeringute elluviimisega kaasnevale KSH-
le keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust, kuid võimaluse korral
ühendatakse KSH menetlus planeeringu koostamise menetlusega. Sellisel juhul peavad olema
täidetud mõlemale menetlusele kehtestatud nõuded.
Planeering koostati tihedas koostöös erinevate poolte ja huvigruppidega. Planeeringule andsid
peamise sisendi planeeringuala kohalikud omavalitsused, ministeeriumid ja nende hallatavad
asutused ning planeeringu koostamisest huvitatud isikud. Planeerimisprotsessi käigus
korraldati töökoosolekuid ning arutelusid.
Planeering koosneb tekstiosast ehk seletuskirjast ning põhijoonisest, mis täiendavad üksteist
ja moodustavad ühtse terviku koos maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu elluviimise kava
ja lisaga. Lisana kuulub maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu juurde planeeringu KSH
aruanne.
Maakonnaplaneeringu koostamise konsultant oli AB Artes Terrae OÜ ja KSH läbiviija oli OÜ
Alkranel. Planeeringu koostamist korraldas Rahandusministeerium.
II MENETLUSE KÄIK
Planeeringulahenduse koostamine kuni vastuvõtmiseni
Ida-Viru maavanem algatas kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks
joonehitise teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku
kavandamine" ja selle KSH 19. mai 2015. a korraldusega nr 1-1/2015/150.
Avalikult tutvustati planeeringu lähteseisukohtasid ja KSH programmi eelnõud ajavahemikul
27. september–24. oktoober 2021. a, avalik arutelu toimus 3. novembril 2021. a.
Teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi tutvustamiselt ning sellele eelnenud
arvamuste esitamise tulemuste baasilt valmis teemaplaneeringu eskiislahendus, mis suunati
avalikustamisele 10. jaanuaril 2022. a ning avalikustamine lõppes 19. jaanuaril 2022. a avaliku
aruteluga.
Rahandusministeerium esitas teemaplaneeringu planeeringuala kohaliku omavalitsuse
üksustele ja valitsusasutustele ning nende hallatavatele riigiasutustele kooskõlastamiseks 25.
veebruaril 2022. a. Teemaplaneeringu kooskõlastasid märkusteta Kaitseministeerium,
Transpordiamet, Muinsuskaitseamet ja Maaeluministeerium. Teemaplaneeringu kohta
esitasid ettepanekuid ja märkusi Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Lüganuse
Vallavalitsus ja Alutaguse Vallavalitsus.
Kooskõlastusringil esitatud ettepanekute ja märkustega on arvestatud, vastavalt neile
ettepanekutele märkustele on teemaplaneeringu ja KSH materjale täpsustatud ja täiendatud.
PlanS v.r § 17 lõike 5 alusel luges Rahandusministeerium teemaplaneeringu kooskõlastatuks
Päästeametiga, Maa-ametiga, Põllumajandus- ja Toiduametiga ning Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametiga, kuna nad ei vastanud ühe kuu jooksul kooskõlastamise taotluse
kättesaamise päevast arvates.
Planeeringu vastuvõtmine ja avalikustamine
Riigihalduse minister võttis teemaplaneeringu vastu 27. aprilli 2022. a käskkirjaga nr 98.
Ida-Viru maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse
logistikataristu asukohavaliku kavandamine" ja selle KSH aruande avalik väljapanek toimus
ajavahemikul 23. mai–20. juuni 2022. a. Teemaplaneering koos KSH aruandega ja
kooskõlastustega avalikustati Rahandusministeeriumi kodulehel. Avaliku väljapaneku ajal oli
planeeringumaterjalidega võimalik tutvuda lisaks Rahandusministeeriumi kodulehele ka
paberil planeeringuala kohalike omavalitsuste keskustes ja Rahandusministeeriumi Virumaa
talituse Jõhvi kontoris tööpäeviti tööaegadel.
Avaliku väljapaneku ajal laekusid ettepanekud ja märkused Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, Keskkonnaametilt ja
Alutaguse Vallavalitsuselt. Kõiki planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud
ettepanekuid kaaluti põhjalikult ning kõikide ettepanekute ja märkustega arvestati. Vastavad
parandused ja täiendused on viidud teemaplaneeringusse ja KSH aruandesse.
Avaliku väljapaneku järgselt toimus 28. juunil 2022 avalik arutelu Lüganuse Vallavalitsuses.
Avalikul arutelul tutvustati planeeringulahendust ning avalikustamise tulemusi,
Rahandusministeeriumi ja KSH juhteksperdi seisukohti. Avaliku arutelu järgselt lahenduseta
ettepanekuid ei jäänud.
Keskkonnaamet kiitis Ida-Viru maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu "Uus-
Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine" KSH aruande heaks 3.
augustil 2022. a kirjaga nr 6-2/22/3804-8. Hindamise tulemusi on arvestatud
teemaplaneeringu koostamisel. Lisaks on planeeringu koostamisel arvestatud üleriigilises
planeeringus „Eesti 2030+“ sätestatud eesmärkidega, olemasolevate riigi tasandi
riskianalüüsidega ning teiste riigi tasandi strateegiliste dokumentidega.
III PLANEERINGU JÄRELEVALVE
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond (alates 1. septembrist 2022. a ruumilise
planeerimise osakond) esitas 22. augusti 2022. a kirjaga nr 14-13/6636-1 Ida-Viru
maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu
asukohavaliku kavandamine" materjalid ja menetlusdokumendid Rahandusministeeriumi
kohalike omavalitsuste poliitika osakonnale järelevalve teostamiseks.
Järelevalve teostaja asus oma 28. septembri 2022. a kirjas nr 14-13/6636-2 seisukohale, et
regionaalhalduse osakond on maakonnaplaneeringu koostamisel täitnud talle seadusega antud
kaalutlemiskohustust ja teemaplaneering vastab õigusaktidele.
Teemaplaneeringu seos teiste planeeringutega
Teemaplaneering täpsustab ja täiendab Ida-Viru maavanema 28. detsembri 2016. a
korraldusega kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringut. Vastavalt PlanS v.r § 291 lõikele 5
kantakse pärast joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu kehtestamist joonehitise
asukoht ja maakonnaplaneeringuga kindlaks määratud maa- ja veealade üldised
kasutustingimused vastavasse varem kehtestatud üldplaneeringusse 30 päeva jooksul.
IV OTSUS
Lähtuvalt eeltoodud kaalutlustest ning võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
rakendamise seaduse § 111 lõiget 1 ja kooskõlas sama seaduse § 1 lõikega 1, kuni 30. juuni
2015. a kehtinud planeerimisseaduse § 24 lõigetega 6 ja 7, § 25 lõigetega 2 ja 3, § 291 lõikega
5 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 lõikega 1:
1. Kehtestada Ida-Viru maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneering "Uus-Kiviõli
kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine" lisatud kujul;
2. Kehtestatud teemaplaneeringuga on võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi
ruumilise planeerimise osakonna põhja piirkonna ruumides aadressil Keskväljak 1, Jõhvi,
samuti veebiaadressil https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/ida-virumaa/;
3. Teha käesolev käskkiri koos planeeringuga teatavaks planeeringuala kohaliku
omavalitsuse üksustele seaduses sätestatud tähtaja jooksul;
4. Rahandusministeeriumi ühisosakonna haldustalitusel avaldada teade planeeringu
kehtestamise kohta Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul ning ruumilise planeerimise
osakonnal avaldada sama teade www.fin.ee veebilehel 14 päeva jooksul ja ajalehes
Põhjarannik 30 päeva jooksul käskkirja allakirjastamise päevast arvates.
V VAIDLUSTAMISVIIDE
Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse
Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Lisad:
1. Seletuskiri – Maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Uus-Kiviõli
kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine";
2. Joonis 1. Põhijoonis;
3. Lisa 1: Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu
„Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“
keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne koos lisadega.