dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Ministri põhitegevuse käskkiriAvalik

Ida-Viru maakonna teemaplaneeringu kehtestamine

Rahandusministeerium · 12. oktoober 2022
Viit
186
Registreeritud
12. oktoober 2022
Dokumendi liik
Ministri põhitegevuse käskkiri
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-4 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-4/2022
Vastutaja
Tiit Toos (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎186 12.10.2022 Ministri põhitegevuse käskkiri.asice35461 KB

Sisu (failidest)

Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruanne (eelnõu) Avalikustamiseks 30.06.2022 Planeerimisprotsessi korraldaja: Rahandusministeerium Huvitatud isik: Eesti Energia AS KSH läbiviija: OÜ Alkranel Juhtekspert: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) Tartu 2022 Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 1 Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 2 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5 1. Üldosa..................................................................................................................................... 7 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk ..................................................................... 7 1.2 Tegevuse seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................. 8 2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide kirjeldused ...................................... 13 3. Olemasoleva olukorra ülevaade ning eeldatavalt mõjutatava keskkonna ja selle seisundi kirjeldus .................................................................................................................................... 16 3.1 Sotsiaal-majanduslik keskkond ..................................................................................... 16 3.1 Looduskeskkond............................................................................................................ 22 3.1.1. Kaitsealused loodusobjektid ................................................................................... 22 3.1.2. Vääriselupaigad ja muud looduslikult väärtuslikud alad ........................................ 24 3.1.3. Rohevõrgustik ja loomastik .................................................................................... 25 3.1.4. Väärtuslikud põllumajandusmaad ja maastikud ..................................................... 27 3.1.5. Geoloogia ja põhjavesi ............................................................................................ 28 3.1.6. Veekogud ja maaparandussüsteemid ...................................................................... 34 4. Analüüsitud asukohaalternatiivide võrdlemine, sobivaima alternatiivi valik ...................... 36 5. Sobivaima alternatiivi keskkonnamõjude ja leevendusmeetmete analüüs ........................... 39 5.1 Müra ja vibratsioon ....................................................................................................... 39 5.2 Välisõhk (sh kliima) ...................................................................................................... 42 5.3 Mõju inimeste tervisele ja heaolule (sh õnnetuste risk ning visuaalne mõju) ............... 43 5.4 Mõju varale ................................................................................................................... 45 5.5 Mõju kultuuripärandile .................................................................................................. 46 5.6 Vesi (sh pinna- ja põhjavesi) ning pinnas ..................................................................... 47 5.7 Mõju loomastikule, taimestikule (sh kaitstavatele loodusobjektidele) ning bioloogilisele mitmekesisusele ....................................................................................................................... 50 5.8 Roheline võrgustik (sh loomade liikumine) .................................................................. 52 6. Lintkonveieri alternatiivi võrdlemine 0-alternatiiviga ......................................................... 58 7. Seire suunised ....................................................................................................................... 62 8. Avalikkuse kaasamine ning ülevaade hindamise käigus ilmnenud raskustest ..................... 63 9. Aruande ja hindamistulemuste lühikokkuvõte ..................................................................... 64 Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 3 9.1 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide kirjeldused ............................... 64 9.2 Käsitletava keskkonna koondülevaade .......................................................................... 65 9.3 Sobivaima alternatiivi valik ning selle keskkonnamõjude ja leevendusmeetmete analüüs 68 Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 73 KSH LISAD: KSH lisa 1. KSH programm KSH lisa 2. KSH programmi heakskiitmise otsus KSH lisa 3. Trassi asukohaalternatiivide võrdlus KSH lisa 4. Asjaomaste asutuste kooskõlastused KSH lisa 5. Avalikustamisel laekunud seisukohad KSH lisa 6. Avalikustamisel laekunud seisukohtadega arvestamine KSH lisa 7. Avaliku arutelu protokoll Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 4 Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks on Ida-Virumaal Lüganuse ja Alutaguse valdasid, Rääsa, Rebu, Ojamaa ja Võrnu külasid läbiv Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste logistikataristu. Ida-Viru Maavalitsuse maavanema 19.06.2015 korraldusega nr 1-1/2015/150 algatati teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ maakonnaplaneeringu täpsustamiseks. Teemaplaneeringu käigus teostatakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva Enefit Power AS Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavalik ja majandusliku tasuvuse uuring. Sama korraldusega algatati ka teemaplaneeringu KSH. Teemaplaneeringu eesmärgiks on Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste logistikataristu trasside asukoha valik variantide võrdluse teel, mis on edaspidi alus taristu ehitamiseks vajalike projektdokumentatsiooni koostamisele. Teemaplaneeringu prioriteetseim variant on rajada mäemassi transportimise eesmärgil lintkonveier, mis suundub Rääsa (43801:001:0126) tööstusterritooriumilt Ojamaa (49801:001:0307, 49801:001:0306 ja 49801:001:0033) tööstusterritooriumile. Alternatiividena käsitletakse logistikataristu erinevaid trassivariante, tehniliste lahendustena vaadeldakse linktkonveierit ja autotransporti. KSH programmis (vt lähemalt KSH aruande lisa 1) jäeti raudteetranspordi alternatiiv kõrvale kui ebareaalne alternatiiv, kuna ei Rääsa ega Ojamaa tööstusterritooriumil muu taristu kõrval ja vahel pole piisavalt ruumi raudtee haru- ja manööverdamisteede rajamiseks. Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (jõustunud 01.07.2015) § 1 lg 1 kohaselt menetletakse enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringud lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. Seega menetletakse käesolevat planeeringut ning selle KSH-d lähtuvalt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadusest ning kuni 30.06.2015 kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsioonist. Vastavalt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lg-le 5 kohaldatakse planeeringute elluviimisega kaasnevale KSH-le keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust, kuid võimaluse korral ühendatakse KSH menetlus planeeringu koostamise menetlusega. Sellisel juhul peavad olema täidetud mõlemale menetlusele kehtestatud nõuded. KSH protsessi eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse (sh võimalike alternatiivide) rakendamisega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning välja pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või positiivse (soodsa) mõju suurendamise meetmeid. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust, nende kestvust, olulisust, koostoimet ja kumuleeruvust. Keskkonnamõju strateegiline hindamine tugineb sellele, et hinnatakse planeeringu elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju, nii negatiivset kui positiivset. Keskkonnamõju on oluliselt negatiivne, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju on oluliselt positiivne, kui see vähendab eeldatavalt oluliselt tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse keskkonnasaastet või ressursikasutust) või tagatakse meetmed looduslike alade seisundi Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 5 säilimisele või paranemisele, inimese tervise ja heaolu paranemisele ning kultuuripärandi või vara säilimisele. Planeerimisprotsessi korraldajaks ja kehtestajaks on Rahandusministeerium, planeeringu koostajaks AB Artes Terrae OÜ. Tegevusest huvitatud isikuks on Eesti Energia AS ning KSH koostajaks Alkranel OÜ. Ülevaade teemaplaneeringu ja KSH-ga otseselt seotud organisatsioonidest ja huvitatud isikutest on esitatud KSH aruande lisas 1 ehk KSH programmis. Teemaplaneeringu piirkonnas on 2010. aastal läbi viidud „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise“ keskkonnamõju hindamine, hinnates kaevandamise mõju keskkonnale. Uus-Kiviõli ja Uus- Kiviõli II kaevandustes kaevandamiseks on väljastatud keskkonnaload, millede tingimusi soovitakse muuta. Seetõttu on algatatud Keskkonnaameti 09.04.2021 otsustega nr DM-111714- 13 ja DM-111704-13 „Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste rajamisega kaasneva võimaliku keskkonnamõju“ hindamine. Eelnevat arvesse võttes, ei hinnata käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise raames kaevandustegevuse, vaid hinnatakse üksnes logistikataristu trassi rajamisega kaasnevat mõju. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 6 1. Üldosa 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk KSH objekt asub Ida-Virumaal Lüganuse ja Alutaguse valdades, läbides Rääsa, Rebu, Ojamaa ja Võrnu külasid. Joonehitise teemaplaneeringu eesmärk on Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste logistikataristu trasside asukoha valik variantide võrdluse teel, mis on edaspidi alus taristu ehitamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamisele. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste arendamisega on tekkinud Eesti Energia AS tütarettevõttel Enefit Power AS-il ning OÜ-l VKG Kaevandused vajadus välja arendada kaubakivi ja/või mäemassi transportimise logistika. Ettevõtete logistikataristu ühiseks alguspunktiks on Rääsa tööstusterritoorium ning lõpp-punktiks Ojamaa tööstusterritooriumi rikastusvabrik. Teemaplaneeringu prioriteetseim variant on rajada mäemassi transportimise eesmärgil lintkonveier, mis suundub Rääsa tööstusterritooriumilt (43801:001:0126) Ojamaa tööstusterritooriumile (49801:001:0307, 49801:001:0306 ja 49801:001:0033) (vt Joonis 1.1). Joonis 1.1. Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriume ühendav logistikataristu trasside alternatiivid (A1, A2, A3) (Alus: Maa-amet, 2021) Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste pealmaakompleks koosneb kahest lahustükist – Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriumitest. Rääsa tööstusterritoorium asub riigimaal ning sellele on seatud Enefit Power AS-i kasuks maavara kaevandamise loa L.MK/329491 (kehtivusaeg 11.07.2019–10.07.2049) hoonestusõigus. Ojamaa tööstusterritoorium kuulub OÜ-le VKG Kaevandused. Kaevandused on kokku leppinud koosarendamise tingimused, millest lähtuvalt teenindatakse mõlemat kaevandust Rääsa tööstusterritooriumi kaudu. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 7 Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriume on kavandatud ühendama konveier- ning autotransport, kus viimast hakatakse kasutama töötajate, materjali, varuosade jms veoks. Rääsa ning Ojamaa tööstusterritooriumide vaheline teenindustee ühtib tööstusterritooriumide vahel kulgeva konveieri hooldusteega. Keskkonnaameti 09.04.2021 kirja nr DM-111714-13 alusel algatati keskkonnamõju hindamine Enefit Power AS-i Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotlusele, millega soovitakse keskkonnaloale kanda jäätmete eriosa, suurendada põlevkivi maksimaalset aastamäära 10 miljoni tonnini ning muuta luba selliselt, et kaevise transport oleks lubatud esmaseks töötluseks ka Ojamaa tööstuskompleksi. Keskkonnaameti 09.04.2021 kirja nr DM-111704-1 alusel algatati keskkonnamõju hindamine ka VKG Kaevandused OÜ Uus- Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotlusele, millega soovitakse keskkonnaloale kanda vee ja jäätmete eriosa, suurendada põlevkivi maksimaalset aastamäära 5 miljoni tonnini ning muuta luba selliselt, et kaevise transport oleks lubatud esmaseks töötluseks ka Ojamaa tööstuskompleksi. Antud keskkonnalubade muutmise taotlused tekitavad vajaduse käesoleva KSH objektiks oleva kaubakivi ja/või mäemassi logistikataristu rajamiseks. 1.2 Tegevuse seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega Üleriigiline planeering Eesti 2030+ (2013) – rohetaristu toetab ökosüsteemide toimimist, säilitades ja luues tingimusi, mis tagavad puhta vee, õhu, tootliku maapinna, elurikkuse, atraktiivsete puhkepiirkondade jmt seotud ökosüsteemiteenused. Toetab kaudselt majandust ja kogukondi ning annab elutähtsa panuse kliimamuutuse looduslikku leevendamisse ja sellega kohanemisse. Kogu Eestist paistavad just Ida-Virumaal silma riigi suurte tuumalade osatähtsus, kuid tuumalade suurendamisest olulisem on säilitada olemasolevaid. Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 (2017) – kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on oluline peaaegu kõigi keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel, sh ehitiste planeerimisel ja keskkonnamõju hindamisel. Maapõueressursside majandamisel toetatakse positiivseid sotsiaal-majanduslikke muudatusi. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 (2015) – põlevkivivaldkonna üldeesmärk on riigi huvi elluviimine, mis seisneb põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises. Eesti põlevkivi kaevandamise ja kasutamise strateegia põhimõtted arengukava perioodiks on mh tagada tingimused üleminekuks majanduslikult efektiivsemale ja suuremat lisandväärtust andvale ressursi komplekssemale kasutamisele ning keskkonnamõju vähendamisele, samuti suunata põlevkivi kaevandamist ja kasutamist ressursisäästlikumale tehnoloogiale, arvestades kaasnevaid maavarasid ja teisi loodusressursse ning vähendades negatiivset keskkonnamõju. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 (2021) – arengukava elluviimisel soovitakse vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet, energiatarvet ja välisõhusaasteaineid, nähes olulise vahendina kaubavedude suunamist maanteelt keskkonnahoidlikele alternatiividele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) – eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 8 looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 seab eesmärgiks maavarade keskkonnasõbraliku kaevandamise, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivse kasutamise minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra, tolmu ja seismiliste efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017) – visioondokument, milles sätestatakse pikaajaline kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärk ja poliitikasuunised kliimamuutustega kohanemiseks või kliimamuutuste mõjule reageerimiseks valmisoleku ja vajaliku vastupidavuse tagamiseks. Dokumendis toodud põhimõtteid ja suuniseid tuleb arvesse võtta valdkonnaüleste ja valdkondlike strateegiate ning riiklike arengukavade uuendamisel ja rakendamisel. Käesoleva KMH kontekstis olulisemad suunised on: • põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema energeetilise väärindamise ning kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi käitlemisprotsessis tekkivat kasvuhoonegaaside heidet viisil, millega ei kaasne muu negatiivse keskkonnamõju suurenemine; • suuremahulise energeetika ja tööstuse sektori osalisi suunatakse kasvuhoonegaaside heidet jõudsalt ja kulutõhusalt vähendama, jätkates turupõhiste mehhanismide kasutust; • soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus; • energeetika ja tööstuse kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, millega edendatakse tõhusate energiatehnoloogiate arengut ning kodumaise taastuvenergiaressursi maksimaalset väärindamist, suurendatakse primaarenergia kokkuhoidu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (2017) (ENMAK 2030) – ENMAK 2030 koondab Eesti energiamajanduse, elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tuleviku tegevused. Arengukava kohaselt lähtub põlevkivi kasutus maavarade strateegiast, so põlevkivi kasutamise riiklikust arengukavast 2016-2030, ning ettevõtjate tegevuskavadest. Uued tehnoloogilised lahendused põlevkivienergeetikas näitavad põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jätkamise võimalikkust ka oluliselt karmistuvate keskkonnapiirangute tingimustes. Põlevkivist elektritootmine siiski väheneb ja suureneb põlevkiviõli tootmine ning elektritootmiseks kasutatakse õli tootmise kõrvalprodukte. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ (2018) – arengukava rakendamise perioodil jääb Ida-Viru maakonna suurimaks majandusharuks põlevkivienergeetikatööstus, kuid ühest majandusharust sõltuvuse vähendamiseks jätkatakse tegevusi maakonna majanduskeskkonna mitmekesistamiseks. Keskkonnakahjude ning elukeskkonna kvaliteedi alanemise leevendamiseks ja kompenseerimiseks tuleb ettevõtete ning riigi ja maakonna omavalitsuste koostöös leida õiglane tasakaal, kus maakonnast kogutud ressursi- ning saastetasud jääksid eelkõige kahjustatud piirkonda. Arengustrateegia peab otstarbekaks mitmekesistada Ida-Virumaa tööstussektorit, kaasates siia uusi, põlevkivist ja energeetikast sõltumatuid tööstusi aga ka uusi teenuste valdkondi (nt loomemajandus). Arusaadavalt tuleb orienteeruda kaasaegset tehnoloogiat kasutavatele ettevõtetele, mis vastavad keskkonnakaitse nõuetele ning on arenguvõimekad ka tulevikus. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 9 Ida-Virumaa maakonnaplaneering 2030+ (2016) – Ida-Virumaa üheks ruumilise arengu visiooniks on, et maakonna majanduskeskkond baseerub hästitoimival põlevkivi- ja logistikasektoril. Jätkusuutliku majanduskeskkonna arengut toetab kvaliteetne tehniline taristu, mis omakorda aitab kaasa kõrge lisandväärtusega teadmistemahuka majanduse arendamisele, mis põhineb traditsiooniliste harude kaasajastamisel ja uute tekkimisel. Üheks üldiselt ruumiliseks suuniseks ettevõtluskeskkonna arendamiseks on, et suuremate ettevõtlusalade või üksikute tootmishoonete arendamisel elamu- ja puhkealade ning ühiskondlike hoonete lähedusse, tuleb need omavahel eraldada haljastatud puhveraladega ja rakendada vajadusel võimalikke negatiivseid mõjusid leevendavaid meetmeid. Ettevõtluse arendamisel tuleb tähelepanu pöörata aga kaitsealade kaitseväärtuste säilimisele. Väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks on seatud kasutustingimused, sh säilitada põllumajandusmaad avatuna ning soovitatavalt kasutusel olevatena. Koostöös maaomanike, taluliitude ja külaliikumise organisatsioonide ja omavalitsustega leida võimalusi väärtuslike põllumajandusmaade kasutuses hoidmiseks. Seoses põlevkivikaevandamise jätkumisega on vajalikud ka arendused kaevandamisega seotud taristus. Maakonnaplaneeringu kohaselt on põlevkiviraudtee tulevik pikemas perspektiivis seotud kaeveväljade reaalse kasutuse ja sealsete logistiliste lahendustega. Juhul, kui detailsema planeerimise ja teostatavus-tasuvusanalüüsi käigus selgub, et otstarbekam on põlevkivi transportimine lintkonveieri vm meetodil, tuleb raudtee vajadus ja funktsioon üle hinnata. Maakonnaplaneeringus on käsitletud Uus-Kiviõli kaevanduse Aidust algava võimaliku lintkonveieri ühendamine Estonia ja Estonia II kaevanduste ja Auvere tööstuskeskusega. Tegemist oleks ulatusliku joonobjektiga, alternatiivina raudteetranspordile, mis looks keskkonnas tuntava barjääri. Eelmainitud lintkonveieri ja käesoleva KSH objektiks oleva lintkonveieri alguspunktid kattuvad, kuid edasine trassikoridor mitte. Põlevkivi kaevandamisega seotud taristu edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb teha koostööd Transpordiameti ja teiste avalike teede omanikega, et lahendada kaevandamisega seotud taristu ristumised avalike teedega. Alutaguse valla üldplaneering (2020) – Ojamaa tööstusterritooriumi ümbruses esinevad altkaevandatud (langatatud) alad, kus uute hoonete ja rajatiste ehitamisel tuleb arvestada järel- või hilisvajumisega. Seejuures tuleb välja selgitada varisemisohtlike alade ning tühikute ja tervikute täpne paiknemine. Soovitatav on planeerida ehitus kaevandatud ala tervikutele ning vältida laavade lõpuosasid. Samuti tuleb projekteerimisel arvestada vajalike kaitsemeetmetega, mis välistaksid mäetööde võimaliku jääkmõju objektidele ning hoiaksid ära ehituskonstruktsioonide purunemise maapinna võimaliku varisemise, vajumise või nihkumise tagajärjel. Omavalitsusel on õigus nõuda ehitusgeoloogiliste uuringute koostamist enne projekteerimistingimuste väljastamist ning vajadusel seada tingimusi ehitiste maapealsele mahule (sh kõrgusele). Laavade servaaladele ehitades on vajalik läbi viia geotehniline ekspertiis. Langatatud alades tuleb arvestada ka võimalike liigniiskete kohtadega, mille ennetamiseks tuleb kavandada ehitusalune pinnase kuivendus. Kaevandustöödest mõjutatud territoorium on ka kõrgendatud veejuhtivusega, mistõttu tuleb tegevuse planeerimisel arvestada põhjavee kaitsmise karmimate nõuetega. Rohevõrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb arvestada, et rohevõrk jääks toimima. Rohekoridori tugialadel ja rohekoridorides võib arendada tavapärast, rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust, arvestades muudest õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 10 piiranguid, mis alale on kehtestatud. Vältida tuleb tugialade kompaktsuse vähenemist või killustamist arendus- ja majandustegevuse, sh joonobjektide või erinevate muude konfliktalade tõttu. Võimalusel säilitada tuumalade äärealade senine maakasutus ning tegevuste elluviimisel, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimise jätkumisele. Sõltuvalt arendustegevuse iseloomust ja mahust võib omavalitsus nõuda eelnevat täpsustava uuringu koostamist. Rohevõrgustiku koridoris tuleb vältida seda katkestavate aedade ning muude ulukite liikumist takistavate rajatiste püstitamist järgides, et hajaasustusega aladel ehitades peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks. Juhul, kui detailsema planeerimise ja teostatavus-tasuvusanalüüsi käigus selgub, et otstarbekam on põlevkivi transportimine lintkonveieri vms meetodil, tuleb põlevkiviraudtee vajadust hinnata. Hindamisel tuleb arvesse võtta lisaks tehnilistele ja majanduslikele asjaoludele ka inim- ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Maidla valla üldplaneering (2007)1 – üldplaneeringus on arvestatud Ojamaa kaevandusest põlevkivi transportimiseks vajaliku veotee asukoha määramisel. Rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridesse tuleb vältida olulise ruumilise mõjuga objektide kavandamist. Ehitus- ja tootmistegevuse planeerimisel tuleb rakendada meetmed ülemäärase või keskkonnanõuetele mittevastavate gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste arendatava krundi piiridest väljuvate mõjutuste levimise vältimiseks. Lüganuse valla üldplaneering (eelnõu seisuga oktoober 2021) – üldplaneeringu põhieesmärgiks on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste ning sh maakasutuse juhtotstarvete määramine. Lüganuse valla territooriumil on oluliseks vajadus leida tasakaal riiklike huvide (sh kaevandamise) ning kohalike väärtuste ja vajaduste vahel. Valla eripäraks on see, et suurem arendushuvi uue maakasutuse kavandamise osas (sh kaevandamine ja kaevandustaristud) langeb hajaasustatud aladele. Seejuures on toodud välja, et valla karjääride ja kaevanduste toimimiseks on vajalik kaevandustaristute rajamine. Lüganuse valla üldplaneeringu KSH aruanne (eelnõu seisuga oktoober 2021) – valla hajaasustuses on arendussurve võrdlemisi suur kaevandamise valdkonnas, samuti taristute kavandamisel. Taristute kavandamine toimub aga läbi täiendava planeeringu, mistõttu alternatiivide kaalumine teostatakse planeeringu käigus. Seetõttu ei kujune hajaasustuses oodatavate arendustegevuste osas üldplaneeringu täpsusastmes sisuliselt võrreldavaid alternatiive. Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse asukohatrassi määramine“ ja selle KSH (2010) – põlevkivi transportimise võimaluste võrdluses maanteetranspordi, raudteetranspordi ja lintkonveieri variantide vahel osutuks valituks lintkonveier, kuna tegemist on keskkonnasõbralikuma ning majanduslikult 1 Vabariigi Valitsuse 27.06.2013 määrusega nr 103 „Lüganuse valla, Maidla valla ja Püssi linna haldusterritoriaalse korralduse ning Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ ühendati Lüganuse vald, Maidla vald ja Püssi linn uueks haldusüksuseks valla staatuses ning nimetati ümber Lüganuse vallaks. Kuni Lüganuse valla üldplaneeringu kehtestamiseni, kehtib kavandatava tegevuse ala Lüganuse valla osas Maidla valla üldplaneering. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 11 tasuvama lahendusega. Lintkonveieri eelisteks keskkonna seisukohalt on elektrienergia kasutamine, saasteainete mitteeraldamine ning hõlbus kasutusjärgne demonteeritavus. Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (2014) – planeeringu eesmärgiks Uus-Kiviõli kaevanduse maapealsete teenindavate ehitiste planeerimine, tööstusterritooriumi krundi moodustamine ja krundi ehitusõiguse määramine. Kavandatud tegevuseks oli rajada Uus- Kiviõli kaevanduses kaevandatava põlevkivi töötlemiseks ja kaevanduse teenindamiseks vajalikud hooned ja rajatised, samuti kaubapõlevkivi ja aheraine transportimine Uus-Kiviõli kaevanduse tööstusterritooriumilt (nüüdseks Rääsa tööstusterritoorium) Aidu karjääri tööstusalale kahe lintkonveieri ning nendega paralleelselt kulgeva teenindustee rajamine. Lüganuse valla arengukava 2018-2028 (2018) – määrab haldusreformi järgse Lüganuse valla peamised arengusuunad aastateks 2018-2028 – visioon, eesmärgid, meetmed ja tegevused. Põlevkivi kaevandamise tulemusena tekkinud keskkonnamõjude leevendamine on valla üheks peamiseks väljakutseks. Ühelt poolt on oluline endiste kaevandus- ja karjäärialade taaskasutusele võtmine, teisalt ka kaevandamise tulemusena tekkinud taristuprobleemide (nt veevarustus) lahendamine koostöös arendajatega. Eraldi teemaks on uute võimalike kaevanduste lisandumine piirkonda, mis võiks kaasa tuua suures mahus töökohti, samas aga ka arvestavat mõju keskkonnale. Elukeskkonna tasakaalustatud arenguks on vajalik tagada olukord, kus saaksid edukalt tegutseda nii keskkonnasõbralikud tööstusettevõtted, kui ka turismiettevõtted. Lisaks on äärmiselt tähtis ettevõtluskeskkonna pidev mitmekesistamine ning uute ettevõtlust mõjutavate arendusprojektide realiseerimine (nt Kiviõli Äripark, Aidu tuulepark). Võtmetähtsusega on hea ning turvalise looduskeskkonna säilimine. Alutaguse valla arengukava 2021-2030 (2021) – kajastab Alutaguse valla arengueelduseid, toimekeskkonna ülevaadet, arendustegevuste põhimõtteid, visiooni, eesmärke, tegevusprogramme ja meetmeid. Ühe võtmetegurina on toodud põlevkivi kaevandamine ja selle tulevik, kus nenditakse, et põlevkivisektori käekäigust sõltub suurel määral nii Ida-Virumaa kui ka Alutaguse valla majandusareng ja sotsiaalne heaolu, valla eelarvetuludes moodustavad suure osa põlevkivi kaevandamisega seotud ressursitasud. Kaevandamisega seotud ressursitasude vähendamine tulevikus (rohepöörde tulemusena) mõjutaks olulisel määral valla suutlikkust teenuseid pakkuda. Seetõttu on oluline rohepöörde järel soodustada ettevõtlust, mis pakuks alternatiivi põlevkivisektoris tööta jäänud elanikele. Arengukavas on mainitud ka käesoleva KMH objektiks oleva Uus-Kiviõli kaevanduse arendamine, millest jääb väike osa Alutaguse valla territooriumile. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 12 2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide kirjeldused Alternatiividena käsitletakse kavandatava logistikataristu paigutuse erinevaid trassivariante. Kuivõrd teemaplaneeringu eesmärgiks on valida sobivaim ühenduskoridor Rääsa tööstusterritooriumi ning Ojamaa tööstusterritooriumi vahel, siis on logistikataristu asukohavalik piiratud alaga, mis võimaldab optimaalselt kahe tööstusterritooriumi vahele logistikataristu paigutada. Planeerimisprotsessis ning selle keskkonnamõju strateegilises hindamises käsitleti kolme alternatiivset trassikoridori (vt Joonis 2.1). Joonis 2.1. Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriume ühendav logistikataristu trasside alternatiivid (A1, A2, A3) (Alus: Maa-amet, 2021) Täiendavalt oli KSH programmi alusel kavas analüüsida ja võrrelda alternatiivide lõikes omavahel nö tehnilisi transpordialternatiive (lintkonveier vs autotransport). Eeldati, et autotranspordiks kasutatakse lintkonveieri trassikoridori rajatavat teed. Autotranspordi põhjalikumast võrdlusest, kui ebamõistlikust alternatiivist, otsustati siiski loobuda (vt põhjendusi allpool). Null-alternatiiv – Teemaplaneeringut ei kehtestata ja Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristut Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile ei rajata. Null-alternatiiv ei ole antud juhul rakendatav, kuna kaevanduste toimimiseks on logistikataristu rajamine vajalik. Seetõttu käsitletakse null-alternatiivi kui võrdlusbaasi kavandatava tegevuse alternatiividele, kuid mitte kui reaalset alternatiivi. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 13 Raudtee transport on jäetud kõrvale kui ebareaalne alternatiiv. Raudteetranspordi kasutamiseks peaks mõlemal tööstusterritooriumil olema piisavalt ruumi haruteede ja manööverdamisteede rajamiseks, milleks aga ei Rääsa ega Ojamaa tööstusterritooriumil muu taristu kõrval ja vahel vaba ruumi ei ole. Seetõttu on raudteetransport jäetud alternatiivide käsitlusest välja kui ebareaalne alternatiiv. Alternatiiv 1. Kaubapõlevkivi kivi ja/või mäemassi transportimiseks Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile kasutatakse lintkonveieri transporti. Lintkonveier planeeritakse arvestusega, et maksimaalselt transporditakse 15 miljonit tonni kaubapõlevkivi ja/või mäemassi aastas. Lähtuvalt Rääsa tööstusterritooriumil olevatest maa alla suundumise telgedest ning lintkonveieri tehnilistest parameetritest, määratakse planeeringus trassikoridor (mitte ehituskoridor), mis ei ole kõikjal sama laiusega. See on mõnes kohas 50 m laiune ja mõnes kohas (nt teede ristumiskohtades) laiem. Reaalne vajadus on lintkonveieri ja selle teenindustee trassile üldjuhul laiusega 36 m, kuid selleks, et projekteerimisetapis oleks võimalik lintkonveieri paiknemist mõnevõrra liigutada planeeritava trassikoridori sees, planeeritakse teemaplaneeringus laiem koridor. Alternatiiv 2. Kaubapõlevkivi kivi ja/või mäemassi transportimiseks Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile kasutatakse autotransporti. Arvestatakse, et maksimaalselt transporditakse 15 miljonit tonni kaubapõlevkivi ja/või mäemassi aastas. Planeeringus planeeritakse vajalik trassikoridor ristumiseta alal laiusega 50 m ning ristumiskohtade alal määratakse töö käigus analüüsi alusel laiem ala. Reaalne vajadus on sõidutee trassile laiusega 20-30 m, kuid selleks, et projekteerimisetapis oleks võimalik tee paiknemist mõnevõrra liigutada planeeritava trassikoridori sees, planeeritakse teemaplaneeringus laiem koridor. KSH protsessi käigus läbitöötatud materjali alusel tuleb autotransporti (alternatiiv 2) käsitleda kui ebamõistlikku alternatiivi. 15 miljoni tonni põlevkivi äraveoks aastas peab tegema aasta jooksul ligikaudu 1 000 000 sõitu (arvestades, et sõita tuleb edasi tagasi). Kui arvestada, et põlevkivi tuleks transportida 365 päeval aastas ning vähemalt 8 tundi päevas, kasutades maksimaalse lubatava raskusega (30 tonni) veokeid, tuleb 8 tunni jooksul teha ligikaudu 2738 edasi-tagasi sõitu. Keskmiselt teeks see 8-tunnise tööpäeva jooksul 342 sõitu tunnis. Logistikataristu trassialternatiivide keskmine pikkus on 5 km, mis teeks keskmiseks läbitud kilometraažiks üle 13 000 km päevas. Põlevkivi transportimiseks autotranspordiga kaasneb müra, mis on eeldatavasti lintkonveieri mürarasemest kõrgem, kuid erinevalt lintkonveierist lisandub autotranspordiga ka tolmuteke ja veokite heitgaasid, mis mõjutavad õhukvaliteeti. Samuti tuleb täiendavalt arvestada ka autotranspordi mõjuga kliimale, pinnasele (läbi vibratsiooni), teede seisukorrale ning võtta arvesse ka majanduslikku mõju, seejuures läheks see vastuollu ka Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega – saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse ning vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. a tasemega. Kui autortransport kasutaks diislikütust, siis lintkonveier kasutab elektrit ning lintkonveieril puuduvad tühjad tagasisõidud. Samuti kaasneks majanduslikus mõttes autotranspordiga ka arvestatav täiendav tööjõukulu veokijuhtide näol. Planeeritav logistikataristu trassikoridor läbib lisaks suures osas ala, kus põhjavesi on kaitsmata. Trassi kogupikkusest (ca 5,7 km), läbitakse ca 4,7 km ulatuses kaitsmata põhjaveega ala. Kuivõrd autotranspordi kasutamisel on võimalik õnnetuste toimumise risk eelpool toodud liiklussageduse korral võrreldes lintkonveieri kasutamisega oluliselt suurem, siis kaasneks autotranspordi kasutamisel ka suurem risk põhjavee saastumiseks. Eelnevat kokkuvõttes, on autotranspordi edasine kaalumine KSH protsessis ebamõistlik. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 14 Tuginedes KSH programmis esitatud teabele ning eeltoodule, välistatakse alternatiiv 2 — kaubapõlevkivi kivi ja/või mäemassi transportimine Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile kasutades autotransporti — võimalikest reaalsetest alternatiividest. Edaspidi käsitletakse reaalse alternatiivina vaid lintkonveieri rajamist kolme erineva, joonisel 2.1 näidatud asukohaalternatiiviga. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 15 3. Olemasoleva olukorra ülevaade ning eeldatavalt mõjutatava keskkonna ja selle seisundi kirjeldus Teemaplaneeringu ala asub Ida-Virumaal Lüganuse ja Alutaguse valdades, läbides Rääsa, Rebu, Ojamaa ja Võrnu külasid. Planeeringuala ümbruskonna suurimad tiheasustusalad on Kiviõli ja Püssi linn, Kohtla-Nõmme alev, Kohtla-Järve linna Sompa linnaosa (alla 10 km kaugusel) ning Mäetaguse alevik (üle 10 km kaugusel). Planeeringuala paikneb Lüganuse valla idaosas ning Alutaguse valla põhjaosas. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala. Eeldatav mõjuala on piiritletav eelkõige teemaplaneeringu ala ja seda ümbritseva alaga. Alljärgnevates peatükkides kirjeldatakse üldise taustinfo tagamiseks vajadusel ka laiemat piirkonda, kui vaid otsene eeldatav mõjuala. 3.1 Sotsiaal-majanduslik keskkond Teemaplaneeringu ala peamine maakasutuse juhtfunktsioon on maatulundusmaa. Lähipiirkonnas esineb ka mäetööstusmaad, jäätmehoidla maad, elamumaad, sihtotstarbeta maad, tootmismaad jmt (vt Joonis 3.1). Lähimad eluhooned asuvad asukohaalternatiividest ligikaudu 480 m (A1), 160 m (A2) ning 200 m (A3) kaugusel. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 16 Joonis 3.1 Maakasutuse peamised juhtfunktsioonid teemaplaneeringu alal ja lähiümbruses, sh eluhoonete paiknemine (Maa-amet, 2021) Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 17 Piirkonnas esinevad nii riigi- kui ka erametsa maad, samuti esinevad ka mõned põllumassiivid ning loomakasvatushooned (vt Joonis 3.2). Joonis 3.2 Teemaplaneeringu piirkonnas asuvad riigi- ja erametsa maad, põllumassiivid ning loomakasvatushooned (Maa-amet, 2021; PRIA, 2021) Planeeringualast põhja suunas asub endise Aidu karjääri ala, kus põlevkivi kaevandamine lõpetati aastal 2012 ning karjääriala korrastamisprojekti tähtaega on käesoleva töö koostamise hetkel (veebruar 2022) pikendatud kuni 31.12.2023. Aidu karjääri sulgemise järgselt on Lüganuse vallamaadel kaevandatud aladele arendatud või kavas arendada sõude- ja veespordikeskus2, spordi, puhke-ja virgestuse ning taastuvenergia tootmise alad. Alutaguse valla maadel soovitakse korrastatud maid kasutada metsamajanduse arendamiseks (Enefit Kaevandused AS, 2019). Planeeritava logistikataristu alternatiivsed trassivariandid, eelneva info alusel, ümbritsevas keskkonnas visuaalselt ei domineeri. Planeeringuala hõlmab peamiselt elaniketa piirkonda, kuid arvestades ümbruskonna elamuhooneid, võib esineda visuaalne mõju eeskätt trassialternatiivi A2 korral Neruti, Roosti ja Oja kinnistutel paiknevatele eluhoonetele (vt Joonis 3.3). 2 https://www.aidu.ee/en/ Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 18 Joonis 3.3 Visuaalselt tundliku ala paiknemine kavandatava logistikataristu alternatiivsetel trassivariantidel elamuhoonete suhtes (Alus: Maa-amet, 2021) Lähtuvalt Keskkonnaministri 21.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisast 1 „Müra normtasemed“, tuleb teemaplaneeringu alal arvestada II kategooria (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste, elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad ja rohealad) müra piirväärtust, mis on jaotatud kaheks liigiks — liiklusmüra ja tööstusmüra. Liiklusmüra päevasel ajal ei tohi ületada 60 dB ning 65 dB müratundliku hoone teepoolsel küljel, öisel ajal aga vastavalt 55 ja 60 dB. Tööstusmüra ei tohi päevasel ajal ületada 60 dB, öisel ajal 45 dB. Seejuures päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–-23.00 ja 23.00–7.00. Teemaplaneeringu alal on peamisteks müraallikateks autoliiklus ja tööstusala. Transpordiameti 2020. aasta liiklussageduse kaardirakenduse kohaselt on lähimate riigimaanteede liiklussagedused järgmised: (13129) Savala – Arvila kõrvalmaanteel 99 (sh raskeliikluse osakaal 5%), (13205) Ereda – Võrnu – Sala kõrvalmaanteel 396 autot ööpäevas (sh raskeliikluse osakaal 6%). Teemaplaneeringu ala läbivatel sõiduteedel liiklussagedust ei mõõdeta ning võib eeldada, et antud teid kasutavad ümbruskonna elanikud ning ka tööstuse töölised, millede liiklussagedus ei tohiks olla märkimisväärne ning eeldatavasti pole liiklusmüra lubatud piirtase vaadeldavas alas ületatud. Vaadeldavas piirkonnas asub seitse pärandkultuuri objekti ning üks kultuurimälestise objekt (vt Tabel 3.1, Joonis 3.4). Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelised objektid maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eelkõige kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all ning nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Pärandkultuuriobjektidest on lähimad (asukohaalternatiivile 1) Võrnu-Sala metsavahikoht ja karjamõis (ca 150 m kaugusel) ning Sala talukoht (ca 50 m kaugusel). Tabel 3.1. Pärandkultuuriobjektid planeeringuala piirkonnas (Maa-amet, 2021) Objekti nimetus Seisukord Sala talukoht Maastikul on säilinud märgid, kui ei luba üheselt määrata tüüpi Võrnu-Sala metsavahikoht ja karjamõis Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20% Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 19 Lähte männik Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud Settebassein Objekt hästi või väga hästi säilinud Ojamaa peakraav Objekt hästi või väga hästi säilinud Metsatee Lähtelt Ojamaa jõeni ja Objektist või tema esialgsest Linnassaare sohu funktsionaalsusest säilinud 50-90% Kultuurimälestised on riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade kogum, maa-ala või ehituslik kompleks. Kultuurimälestised jagunevad kuute erinevasse liiki: ajaloo-, arheoloogia-, ehitis-, kunsti- ja tehnikamälestised ning ajaloolised looduslikud pühapaigad. Kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealade ning neid ümbritsevate kultuuriväärtustega keskkondade säilitamist ja kaitset reguleerib muinsuskaitseseadus. Planeeringuala piirkonna lähim kultuurimälestise objekt on Ojamaa jõe läänekaldal asuv Ojamaa hiis (reg-nr A31071), mis trassi asukohaalternatiividest asub lähimale asukohaalternatiivile (nr 2) ca 620 m kaugusel. Tegemist on loodusliku pühapaigaga, mille kaitse alla võtmine on Muinsuskaitseametil järgnevate aastate tööplaanis (10.08.2021 kiri nr 5.1-17.5/2194-1). Joonis 3.4 Pärandkultuuri ja kultuurimälestiste objektide paiknemine planeeringuala ümbruses (Maa- amet, 2021; AB Artes Terrae, 2018-2019) Aidu järvel (st Aidu kanalis), asukohaalternatiivi 1 vahetusse lähedusse (ca 30 m kaugusele) jääb ka Aidu Veespordikeskuse veepealne saun (vt Joonis 3.5). Saun ei ole kantud ehitisena ehitisregistrisse. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 20 Joonis 3.5 Veepealne saun ning selle paiknemine vaadeldaval alal (Alus: Maa-amet, 2021; Foto: Heiki Kalberg, 2021) Planeeringuala läbib kaks elektripaigaldist (vt Joonis 3.6) – õhuliinid Aidu-Jaoskonna 3B kõrgepingeliin (35-110 kV) L08 ning Mäetaguse:SM0 keskpingeliin (1-20 kV) K135042109. Lähtuvalt Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73, on kõrgepingiliini L08 kaitsevööndi ulatus 25 meetrit ning keskpingeliinil 3 meetrit mõlemal pool liini telge. Joonis 3.6 Elektripaigaldised ning nende kaitsevöönd planeeringualal (Maa-amet, 2021) Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 21 KSH programmi eelnõu avalikustamisel selgus, et planeeringuala piirkonnas on Elering AS-il plaanis elektrivõrk ümber korraldada. Eeldatavalt 2022. a lõpuks valmib uus 110 kV õhuliinilõik Jaoskonna 3B ja Kiikla alajaamade vahel ning liini L08 Aidu-Jaoskonna 3B asemel moodustub Aidu-Kiikla 110 kV õhuliin, millele ühendatakse haruna Jaoskonna 3B alajaam. Samuti demonteeritakse osaliselt L138 Püssi-Kiikla 110 kV õhuliini Püssi poolne osa (vt Joonis 3.7). Peale uue õhuliinilõigu valmimist tõstetakse Jaoskonna 3B ja Aidu alajaamade vahelisel liinilõigul gabariidid 60 kraadile, mis on kavas aastal 2023. Seejuures tuleb arvestada majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 sätestatud elektripaigaldise kaitsevööndi ulatusega, mis kuni 100 kV nimipingega liinide korral on 25 meetrit mõlemal pool liini telge. Joonis 3.7 Muudatused AS Elering elektrivõrgus (AS Elering, 2021) 3.1 Looduskeskkond 3.1.1. Kaitsealused loodusobjektid Planeeringu elluviimisega tekitatakse üle metsa- ja põllumassiivide ligikaudu 50 m laiune trassikoridor, kuhu võib 36 m laiusel alal ehitada vajaliku logistikalahenduse. Planeeringu trassikoridor ei ole kõikjal sama laiusega – see on mõnes kohas 50 m laiune ja mõnes kohas (nt teede ristumiskohtades) laiem. Logistikataristu trassikoridoride lähedusse jäävad laanerähni (Picoides tridactylus) leiukohad, mille lähim kaugus on 30 m kõikidest asukohaalternatiividest (vt Joonis 3.8). Laanerähn on väikesearvuline haudelind, kes on ohuvälises seisus ning arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Laanerähn eelistab vanemaid puistuid, kus on rohkelt kuivanud puid, soovitavalt kuuski. Laanerähni ohustavad metsade majandamine, mille tulemusena väheneb metsade vanus ja rähnile sobivate elupaikade pindala. Laanerähni leiukohas tuleks võimalusel vältida lage- ja sanitaarraiet ning säilitada surnud ja surevaid okaspuid. Pesitsusajal häirimise vältimiseks on määratud tööde ajaliseks piiranguks 1. aprillist 15. juulini. Üle kilomeetri kaugusele jäävad ka metsise (Tetrao urogallus) lähimad leiukohad ning tema püsielupaik - Kiikla metsise püsielupaik (vt Joonis 3.8). Metsis on paikne liik, kes veedab olulise osa elust valdavalt 3 km raadiuses ümber mängupaiga, noorlindude hajumine toimub enamasti kuni 10 km kaugusele sünnipaigast. Metsis eelistab mängupaigaks ainult mändidest koosnevaid puistuid, kus puude vanus on kõige sagedamini vähemalt 80 aastat. Pesa võib aga paikneda kõikides metsatüüpides ning pesakond võib liikuda sadu meetreid eemal asuvasse Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 22 sobivasse toitumispaika – vanasse niiskesse metsa, kus puhmarindes domineerib mustikas. Metsis on arvatud ohualtisse seisundisse ning seega looduskaitseseaduse alusel ka II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Metsist peamiselt ohustavateks teguriteks on elupaikade killustumine ja kadumine, elupaiga kvaliteedi langus kuivenduse mõjul ning kisklus. Metsise kaitse tegevuskavas (2015) on antud tegurite mõju liigitatud kui „suure tähtsusega ohutegur“, mis võib 20 aasta jooksul viia Eesti asurkonna kahanemiseni enam kui 20% ulatuses. [Joonis eemaldatud ehk joonisele ligipääs piiratud. Joonise eemaldamise alus – Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud ning avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 8 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist. Seetõttu on joonis 3.2 ja sellega seotud täpsem informatsioon esitatud üksnes asjaomastele asutustele.] Joonis 3.8 II kaitsekategooria liikide leiukohad planeeringuala alternatiivide suhtes (Keskkonnaagentuur, Eesti Looduse infosüsteem, EELIS, 09.02.2022) Ligikaudu kilomeetri kaugusele jääb väike-kirjurähni (Dendrocopos minor) lähim leiukoht (vt Joonis 3.9). Tegemist on haudelinnuga, kes elutseb leht- ja segametsades, eriti veekoguäärsetes sanglepikutes ning ka parkides ja suuremates aedades. Väike-kirjurähn on paigalind, kes vajab pesitsemiseks vanu pehkinud tüvega puid. Liik on ohuvälises seisus ning arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Väike-kirjurähni leiukohtades tuleb võimalusel vältida lageraiet ning jätta teadaolevates elupaikades säilikpuudeks suuri (üle 10 cm läbimõõduga) elusaid ja surnud lehtpuid. Seejuures on raietele pandud ka ajaline piirang 1. aprillist 30. juunini. Joonis 3.9 III kaitsekategooria taime- ja loomaliigid planeeringuala ümbruses (EELIS, 09.02.2022) Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 23 I kaitsekategooria looma- või taimeliikide, II kaitsekategooria taimeliikide, ega ühegi kaitsekategooria seene- või samblikuliigi esinemist planeeringualal ega selle lähiümbruses registreeritud ei ole. Lähim kaitseala on Kiikla mõisa park (~4 km kaugusel). Projekteeritavatest kaitsealadest on lähim Alutaguse rahvuspark, mis jääb ligikaudu A1st 2 km, A2st 1,5 km ning A3st 1,7 km kaugusele. 3.1.2. Vääriselupaigad ja muud looduslikult väärtuslikud alad Planeeringualale lähim vääriselupaik (VEP000131) jääb 20–400 m kaugusele, sõltuvalt asukohaalternatiivist (vt Tabel 3.2). Vääriselupaik on metsaseaduse mõistes ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Lähima vääriselupaiga puhul on tegemist kuusikud ja kuusesegametsa tüüpi vääriselupaigaga, mida lähtuvalt Keskkonnaministri 18.09.2017 määrusest nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ iseloomustavad järgmised näitajad: • looduslikult uuenenud mets; • minimaalne inimmõju; • metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge; • häilud; • puud eri põlvkondadest, eri vanuse, kõrguse ja diameetriga; • vanad puud; • seisvad surnud puud; • puutüükad; • aukude ja õõnsustega puud; • eri lagunemisastmetes lamapuit; • tuulemurd ja -heide; • palju puiduseeni; • palju rippsamblikke. Tabel 3.2. Vääriselupaigad planeeringuala lähipiirkonnas (EELIS, 09.02.2022) KKR kood VEP tüüp Ligikaudne kaugus alternatiividest VEP000131 Kuusikud ja kuusesegametsad A1 – 400 m A2 – 100 m A3 – 20 m VEP210084 Kuusikud ja kuusesegametsad A1 – 1,1 km A2 – 650 m A3 – 1 km VEP207373 Kuusikud ja kuusesegametsad A1 - 1,6 km A2 – 1 km A3 – 1,5 km VEP207374 Männikud ja männisegametsad A1 – 1,7 km A2 – 1 km A3 – 1,4 km VEP207376 Märgalade männikud ja kaasikud A1 – 1,7 km A2 – 1,4 km A3 – 1,6 km VEP157086 Märgalade männikud ja kaasikud A1 – 1,7 km A2 ja A3 – 2,5 km VEP207345 Teised lehtmetsad A1 – 1,9 km Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 24 KKR kood VEP tüüp Ligikaudne kaugus alternatiividest A2 – 1,5 km A3 – 1,8 km VEP116001 Kuusikud ja kuusesegametsad A1 – 2,1 km A2 – 1,5 km A3 – 1,9 km Vaadeldaval alal, täpsemalt Rääsa tööstusterritooriumil, asetseb liigivaene soostunud niit (vt Joonis 3.10). EELISe andmetel on ala sobivus niitmiseks keskmine, kuid niitmine on lõppenud rohkem kui 10 a tagasi. Ala esteetiline väärtus on väike ning koosluse seisundi väärtus, mis hindab eelkõige hooldatuse astet ja taimestiku vastavust poolloodusliku koosluse kriteeriumitele, on keskmine. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (Paal, 1999) kohaselt esinevad soostunud niidud madalatel tasandikel ja nõgudes veega küllastatud toorhuumusliku huumushorisondiga glei- või turvastunud gleimuldadel, mis asuvad väljaspool veekogude perioodiliste üleujutuste piirkonda. Soostunud niidud on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel, seejuures kuivaperioodil soostunud niitude põhjaveetase alaneb ja mulla veesisaldus väheneb märgatavalt. Soostunud niidud on kujunenud põhiliselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest ning on levinud mitmel pool üle Eesti. Joonis 3.10 Vaadeldaval alal paikneva liigivaese soostunud niidu asukoht (EELIS, 09.02.22) 3.1.3. Rohevõrgustik ja loomastik Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (2016) kohaselt on rohevõrgustiku eesmärgiks tagada Ida-Virumaale iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimine. Roheline võrgustik koosneb tuumaladest ja koridoridest, mis on omavahel ühendatud funktsioneerivaks tervikuks. Kogu võrgustiku toimimine toetub tugialadele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest. Rohevõrgustik aitab säilitada elurikkust, reguleerida klimaatilisi muutusi, hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse ja pakub elanikele puhkevõimalusi. Planeeritava tegevuse trassikoridorid läbivad rohevõrgustiku nii piirkondliku tasandi koridori (K2) kui ka riikliku tasandi tuumala (T1) (vt Joonis 3.11). Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 25 Joonis 3.11 Planeeringuala ja selle lähiümbruse rohevõrgustiku paiknemine (Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2016) Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2003) kohaselt on konfliktsed alad, kus roheline võrgustik lõikub inimtekkeliste infrastruktuuridega või rohelist võrgustikku välistavate aladega. Logistikataristu trass loob füüsilise barjääri loomade liikumisele ja killustab elupaikasid. Loomade ellujäämise seisukohast on oluline tagada nende leviku- ja migratsiooni võimalused. Barjäärid takistavad liikide toidu- ja varjeotsinguid ning sigimispartneri leidmist, samuti vähendavad noorloomade ellujäämist. Põhjustatud isolatsioon mõjutab populatsioonide dünaamikat, ohustades koguni liikide säilimist. Barjääriefektile on eriti tundlikud haruldased liigid, kelle kohalike populatsioonide arvukus on väga madal, aga liikuvus suur ja eluala lai (nt suurkiskjad) ning liigid, kes regulaarselt rändavad sesoonselt kasutatavate elupaikade vahel. Loomastikku häirivad seejuures veel ka müra ja vibratsioon ning kohati ka visuaalne häirimine (Klein, 2010). Ida-Virumaa maakonnaplaneeringus (2016), Alutaguse valla üldplaneeringus (2018) ning Lüganuse valla üldplaneeringu eelnõus (seisuga oktoober 2021) on rohevõrgustiku toimimiseks seatud kaitse- ja kasutustingimused, mh: • rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumaladel langeda alla 90%; • tegevuste elluviimisel, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimisele, sh tuleb vältida tugialade kompaktsuse vähenemist või killustamist; • kavandatavate tegevustega ei tohi kaasneda põhja- ja pinnavee reostusohtu; • rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis; • tugialadel ja rohekoridorides võib arendada tavapärast, rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust, arvestades muudest õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud; Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 26 • rohevõrgustiku rohekoridoris tuleb vältida seda katkestavate aedade ning muude ulukite liikumist takistavate rajatiste püstitamine, järgides seejuures, et hajaasustusega aladel ehitades peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks. Lähtuvalt Ramboll Eesti AS (2015) uuringust „Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur“ ning varasematest ulukiseire ja suurkiskjate seire loendusandmetest elutsevad Uus-Kiviõli kaevandusalal ning selle ümbruses (sh teemaplaneeringu piirkonnas) võimalike muude ulukite seas ka pruunkarud, hundid, ilvesed, põdrad, metskitsed ja -sead, rebased, kährikud, valge- ja halljänesed, koprad, metsnugised, mingid ja oravad. 3.1.4. Väärtuslikud põllumajandusmaad ja maastikud Planeeringualal ja selle lähiümbruses esinevad väärtuslikud põllumajandusmaad (vt Joonis 3.12), milleks Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (2016) kohaselt loetakse põllumajandusmaa massiivi, mille boniteet on võrdne või suurem Ida-Virumaa keskmisest. Väärtuslik põllumajandusmaa võib olla põllumaa või püsirohumaa, kus tulenevalt viljakusest peaks jätkuma põllumajanduslik maakasutus. Joonis 3.12 Väärtuslikud põllumajandusmaad planeeringualal ja selle lähiümbruses (Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, 2016) Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (2016) ning selle teemaplaneeringu „Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2003) kohaselt loetakse väärtuslikuks maastikuks eelkõige traditsioonilist kultuurmaastikku, kus on kontsentreeritult säilinud ajaloo erinevate ajastute jäljed. Teemaplaneeringule lähimad väärtuslikud maastikud (vt Joonis 3.13) on Kiikla-Võrnu-Ereda (ca 430 m), Oandu-Rääsa (ca 1,4 km) ning Maidla (ca 2,9 km), mis planeeritavast tegevusest on piisavalt kaugel, et neile mõju mitte avaldada. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 27 Joonis 3.13 Teemaplaneeringu läheduses paiknevad väärtuslikud maastikud (Ida-Viru maakonnaplaneering, 2016) 3.1.5. Geoloogia ja põhjavesi Teemaplaneeringu ala ja selle lähiala on või on olnud kasutuses kaevandusalana põlevkivi tootmiseks. Teemaplaneeringu alal ja selle lähiümbruses asuvad Eesti maardla Uus-Kiviõli II kaevanduse mäeeraldis ning ka Uus-Kiviõli kaevanduse teenindusmaa, Kohtla kaeveväli, Aidu kaeveväli ning Ojamaa uuringuväli. KSH objekti alternatiivide aladele jäävad mitmed Eesti maardla põlevkivi reserv- või tarbevaru plokid (vt Joonis 3.14). Väljastatud on ka kaks keskkonnaluba Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandustes kaevandamise alustamiseks. Planeeringuala edela- ja lääneosas kavandatakse Uus-Kiviõli (keskkonnaluba nr L.MK/329491) ja Uus-Kiviõli II (keskkonnaluba nr L.MK/333343) kaevanduste avamist. Ojamaa tööstusterritooriumist lõunapoole jääb Ojamaa uuringuväli, kus keskkonnaloa nr KMIN-055 alusel kaevandatakse kuni 27.09.2029 või maavaravaru ammendumiseni. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 28 Joonis 3.14 Eesti maardla põlevkivi aktiivsed ning passiivsed reserv- või tarbevaru plokid teemaplaneeringu alal ja selle lähiümbruses (Maa-amet, 2021; Alkranel OÜ, 2021) Alutaguse valla üldplaneeringu (2018) ja Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi töö (2015) „Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine“ kohaselt esinevad Ojamaa tööstusterritooriumi alal ja ümbruses altkaevandatud alad. Maa ala tüüp on peamiselt langetatud ja stabiilne, kuid esineb ka kvaasistabiilset ala (vt Joonis 3.15). Klassifikatsiooni kohaselt tekib langetatud maa alal, kus kaevandamisel ei jäetud tervikuid (kombainkaevandamine) ning kui jäeti, siis lühiajalisi, et nad puruneksid kaevandamise ajal või kui tühimikud täideti täitematerjaliga. Langetatud maa vajub kaevandamise käigus ning selle püsivus sõltub katendi ja kihindi paksuse suhtest, katendi kooslusest, täitematerjali hulgast ja töö kvaliteedist. Langetatud maal võib esineda järel- või hilisvajumist ning maa kasutamisel tuleb silmas pidada maa vajumise võimalikkust ja niiskusrežiimi muutust. Stabiilne maa tekib, kui maa alla on jäetud tervikud ning püsivuse kriteeriumiks on tervikute tugevusvaru ja kaeveõõnte mõõtmed. Stabiilne maa vajub kaevandamise ajal kuni paarkümmend millimeetrit ning võib esineda ka väiksemat külgliikumist. Suure tõenäosusega stabiilne maa hiljem ei vaju ning maale võib rajada kergeid ehitisi. Kvaasistabiilne maa tekib kui lae ülalhoidmiseks kasutatakse tervikuid, täiteriidu jne, mis ei purune kaevandamise ajal, kuid see võib toimuda hiljem. Kvaasistabiilne maa käitub esialgu kui stabiilne, kuid hiljem võib esineda maa vajumist ja varinguid. Ehitamine on lubatud ainult geotehnilise ekspertiisi läbinud projekti alusel. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 29 Joonis 3.15 Altkaevandatud alad teemaplaneeringu alal ja selle lähiümbruses (Maa-amet, 2021; Tallinna Tehnikaülikool: Mäeinstituut, 2015) Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse (2021) andmetel esineb planeeringuala piirkonnas peamiselt leostunud ja leetjad gleimullad (Go, Gl), leostunud ja leetjad mullad (Kor, Ko, Kl), koreserikkad leostunud gleimullad (Gor), gleistunud leostunud ja leetjad mullad (Kog, Klg). Vähesemal määral esinevad ka madalsoomullad (M), kahkjad leetunud gleimullad (LPG), siirdesoomullad (S) ning ka leetunud ja leede gleimullad (LkG, LG). Planeeringuala aluspõhi koosneb Maa-ameti geoloogiliste kaartide (2021) alusel Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe lademe lubjakivist, savikast lubjakivist (O2ls) ning Haljala lademe savikast lubjakivist, mergelist, K-bentoniidist (O3hl). Seda kinnitab ka planeeringualal ning selle ümbruses paiknevate puurkaevude läbilõiked (vt Joonis 3.16). Pinnakatte paksus varieerub 1– 40 m vahel. Pinnakatte moodustavad liiv, savi ja moreen. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 30 Joonis 3.16 Planeeringuala geoloogiline läbilõige lähtuvalt puurkaevudest PRK0052953, PRK0004119 ning PRK0025900, kus on esitatud geoloogiline vanus, kivimi nimetus ning lamami paksus (m) (Maa- amet, 2021; EELIS, 28.04.21) Teemaplaneeringu ala asub Ida-Eesti vesikonna alal ning seal esinevad Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini, Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, Kambriumi-Vendi Gdovi ja Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumid. Põhjaveekogumite koondseisund on kehtiva veemajanduskava jooksul püsinud sama, kus Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum on halvas ning teised heas seisundis (vt Tabel 3.3). Tabel 3.3 Planeeringualal esinevate põhjaveekogumite koondseisund (Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, 2016) Põhjaveekogumi nimi Seisund 2009 Seisund 2013 Seisundi muutus Kambrium-Vendi Gdovi Hea Hea Sama põhjaveekogum Kambrium-Vendi Hea Hea Sama Voronka põhjaveekogum Ordoviitsium-Kambriumi Hea Hea Sama Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas Ordoviitsiumi Ida-Viru Halb Halb Sama põlevkivibasseini põhjaveekogum Piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi on kirjeldatud uuringus „Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega“ (Eesti Geoloogiakeskus, 2009). Piirkonna hüdrogeoloogilises läbilõikes on levinud järgmised veekompleksid ja -kihid: • Kvaternaari veekompleks; • Ordoviitsiumi veekompleks; o Nabala-Rakvere veekiht; Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 31 o Keila-Kukruse veekiht; o Lasnamäe-Kunda veekiht; • Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht. Kvaternaari veekompleks on esindatud soosetete, jääjärveliste setete, jõe- ja mattunud orgude setete ning veevaeses moreenis sporaadiliselt leviva saviliiva- ja kruusaläätsede veekihtidega. Soosetete vesi on alal laia levikuga, selle pinnaseveetase langeb kevadel kokku maapinnaga ning kuival aastaajal alaneb 0,5-1,0 m võrra. Jääjärveliste setete vesi esineb keskmise-, peene- ja pisiteralistes liivades, paksusega 0,5-4,0 m ning veetase maapinnast on 0,5-2,0 m. Jõe- ja mattunud orgude setete vesi levib Purtse ja Ojamaa jõe orus ning Savala mattunud orus. Veekihi paksus on 10-30 m ning vettandvate kivimitena on esindatud eriteraline liiv, mis sisaldab kruusa ja aleuriiti. Veekiht levib kitsa, kuni 500 m laiuse ribana, mis moodustab Uus-Kiviõli kaeveväljale loodusliku idapiiri, lõikudes kanjonilaadselt aluspõhjakivimitesse ja lõhkudes järsult normaalse geoloogilis-hüdrogeoloogilise läbilõike. Veetase lasub 2-3 m sügavusel maapinnast ning alanemine toimub põhja suunas. Saviliiva- ja kruusaläätsede ning vahekihtide vesi on sporaadiliselt levinud veevaeses moreenis, mille vettandev osa on kuni 3 m. Veetase lasub kuni 1,5 m sügavusel maapinnast. Kõik kvaternaarisetted akumuleerivad sademevett ning avaldavad alumiste veekihtide toitumisele reguleerivat mõju. Ordoviitsiumi veekompleks on esindatud Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ning Lasmäe- Kunda veekihtidega. Nabala-Rakvere veekiht levib ala lõunaosas, kus vettandvate kivimite paksus suureneb kuni 25 meetrini. Ülemine veepide veekihil praktiliselt puudub ja põhjavesi on vahetult seotud kvaternaarisetete veega. Toitumine toimub sademeveest, toiteala langeb kokku levialaga. Keila-Kukruse veekihi vettpidav lasum esineb ala lõunaosas, ala põhjaosas väljuvad veekihi kivimid kvaternaarisetete alla. Alumine veepide levib kõikjal peale kitsa riba Savala mattunud oru keskosas. Veekihi veerikkus on märkimisväärne, kuid ebaühtlane. Veekihi ülemine osa on veerikkam. Põhiliselt toitub veekiht sademeveest, toitumisaeg on reeglina kevadel ja sügisel. Lasnamäe-Kunda veekiht on üldise levikuga. Põhjaveetase on reljeefist olenevalt 2-22 m sügavusel maapinnast. Veekihi toiteala jääb väljapoole vaadeldavat ala, kuna Lasnamäe-Kunda veekihi põhjaveetase on ~0,5 m kõrgemal Keila-Kukruse veekihi põhjaveetasemest. Ordoviitsium-Kambriumi veekihi vettandvate kivimite keskmine paksus on 22 m ning veekihi levik on üldine. Veekiht on surveline ning veetase alaneb põhja suunas absoluutkõrguselt 50 m kuni absoluutkõrguseni 39 m. Maa-ameti põhjavee kaitstuse teemakaardi (2021) kohaselt läbib kavandatav tegevus suures osas kaitsmata põhjaveega ala (vt Joonis 3.17). Vähemal määral läbitakse nõrgalt kaitstud ning väikses osas ka keskmiselt kaitstud ala. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 32 Joonis 3.17 Põhjavee kaitstus planeeringualal ja selle ümbruses (Maa-amet, 2021) Planeeringuala lähedusse jääb 18 töötavat puurkaevu (vt Joonis 3.18, Tabel 3.4). Joonis 3.18. Puurkaevud planeeringuala alternatiivide läheduses (EELIS, 09.02.2022) Tabel 3.4. Puurkaevud planeeringuala alternatiivide läheduses (EELIS, 09.02.2022) KKR kood Puurkaevu tüüp Ligikaudne kaugus alternatiividest A1 ja A2 - 600 m PRK0052953 Hüdrogeoloogilised uuringud A3 – 500 m A1 - 500 m PRK0056832 Olmevee saamiseks A2 – 200 m A3 – 400 m A1 - 700 m PRK0004119 Olmevee saamiseks A2 – 100 m A3 – 500 m PRK0004226 Olmevee saamiseks A1 - 900 m Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 33 KKR kood Puurkaevu tüüp Ligikaudne kaugus alternatiividest A2 – 500 m A3 – 800 m A1 - 800 m PRK0015903 Olmevee saamiseks A2 ja A3 – 900 m PRK0061832 A1 – 200 m PRK0061833 Tootmisvee saamiseks A2 – 220 m PRK0061834 A3 – 240 m PRK0061835 A1 - 1 km PRK0052810 Olmevee saamiseks A2 – 400 m A3 – 800 m A1 – 40 m PRK0016387 Hüdrogeoloogilised uuringud A2 – 600 m A3 – 200 m A1 – 300 m PRK0025900 Olmevee saamiseks A2 ja A3 – 200 m PRK0016309 Olmevee saamiseks 1,5 km PRK0065098 Olmevee saamiseks 1 km PRK0019083 A1 ja A2 – 1,6 km Hüdrogeoloogilised uuringud PRK0019084 A3 – 1,5 km PRK0002619 Olmevee saamiseks 1,7 km PRK0004170 Olmevee saamiseks 1,7 km 3.1.6. Veekogud ja maaparandussüsteemid Teemaplaneeringu ala läbib kaks jõge – Ojamaa jõgi (VEE1068700) ja Raudjõgi (VEE1069600). Raudjõgi ei ole avalik ega avalikult kasutatav ning on tugevasti muudetud veekogu, mis suubub Ojamaa jõkke. Ojamaa jõgi on avalikult kasutatav, kuid samuti tugevasti muudetud veekogu, mis suubub Purtse jõkke (VEE1068200). Ojamaa jõge seiratakse riiklikult ning Keskkonnaagentuuri andmetel on selle koondseisund olnud aastatel 2012–2019 halb. Seejuures on jõe keemiline seisund olnud alates 2015. aastast halb ning ökoloogiline seisund olnud kesine. Veekogu „kesine“ ökoloogiline kvaliteediklass kirjeldab bioloogiliste näitajate mõõdukaid muutusi võrreldes looduslike võrdlusveekogudega, mis on inimtegevusest tulenevad (mõjutaja võib olla maaparandus või esinevad voolutakistused) (Keskkonnaagentuur, 2021). Tartu Ülikooli teadur leidis oma doktoritöös, et Ojamaa jõgi on just kaevandustegevusest suuresti mõjutatud. Kaevandustest loodusesse suunatud vee tõttu on Ojamaa jõe vooluhulk kasvanud ligikaudu 40% (Vaht, 2014; Järvekülg, 2015). VKG Kaevandused OÜ esitas 14.04.2021 kirjaga nr KA.01-06/85 Alutaguse Vallavalitsusele taotluse Raudjõe veekogude nimistust kustutamiseks. Kustutamise põhjuseks oleks, et põlevkivi kaevandamise lõpetamisega Aidu karjääris on Raudjõgi lakanud veekoguna olemast (vt Joonis 3.19), jõe sängi ei kasutata ei maaparandussüsteemina ega muuks otstarbeks. Alutaguse Vallavalitsus esitas 30.04.2021 kirjaga nr 6-2/62-2 Keskkonnaministeeriumile veekogu nimistust kustutamise taotluse, ning sai omakorda kinnitavad vastused nii Maa- ametist, Keskkonnaagentuurist kui ka Keskkonnaametist. Keskkonnaministeerium andis 21.12.2021 kirjaga nr 17-6/21/2188-5 loa Keskkonnaagentuurile, kui vee valdkonna andmekogude pidajale, kustutada Raudjõgi veekogude nimistust ning arhiveerida registrikaart. 27.12.2021 seisuga on Raudjõgi Eesti Looduse Infosüsteemis arhiveeritud ning veekoguna enam ei eksisteeri. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 34 Joonis 3.19 Raudjõe endine säng (VKG Kaevandused OÜ, 2021) Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriumid külgnevad maaparandusehitiste reguleerivate võrkudega (vt Joonis 3.20), mis on rajatud kuivenduse eesmärgil. Asukohaalternatiivid ületavad ka kahte maaparandusehitise eesvoolu, mille mõlema valgala on alla 10 km2. Maaparandusseaduse kohaselt luuakse maaparandussüsteem maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ning keskkonnakaitseks. Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk on maatulundusmaal paiknev veejuhe või veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks. Kuivendussüsteemide reguleerivast võrgust juhitakse liigvesi otse või maaparandussüsteemi eesvoolu kaudu suublasse, antud juhul Ojamaa jõkke. Joonis 3.20 Maaparandussüsteemid ja eesvoolud planeeringualal ja selle läheduses (Maa-amet, 2021), Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 35 4. Analüüsitud asukohaalternatiivide võrdlemine, sobivaima alternatiivi valik Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis (vt KSH aruande lisa 1) kirjeldati tehnilise transpordialternatiivina autotransporti, mis KSH aruandes välistati ebamõistliku alternatiivina (vt lähemalt ptk 2). Asukohaalternatiivide peamine hindamine toimus kaardimaterjali analüüsi teel (alternatiivsete trassi asukohtade võrdluse teel). Asukohaalternatiivide võrdlemisel (vt KSH aruande lisa 3) arvestati olemasolevate keskkonnatingimustega ja erinevate keskkonnaobjektide ning kaitsealuste loodusobjektide paiknemisega, asustuse jm taristu paiknemisega, kultuuripärandi objektide paiknemisega jmt. Võrdluse teel valiti väiksemate mõjudega alternatiivne trassi asukoht. Asukohaalternatiivide võrdlus viidi läbi neljas kategoorias järgmiste kriteeriumite alusel: 1) majanduslik mõju: a. logistikataristu trassi pikkus kilomeetrites; b. (liiklus)rajatiste rajamise vajadus, lähtuvalt ristumistest olemasolevate teedega ning veekogude (v.a kraavide) ületuskohad. 2) mõju inimese varale, tervisele ja heaolule: a. mürast ja õhusaastest mõjutatud kuni 150 m kaugusele jäävad elamumaad ning eluhooned; b. mürast ja õhusaastest mõjutatud kuni 500 m kaugusele jäävad elamumaad ja eluhooned; c. mürast ja õhusaastest mõjutatud 500 m kaugusele jäävad tihedamad elamualad, laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, puhkealad; d. mõju inimeste varale, lähtuvalt eraomandis (PRIA põllumassiivide registris toodud) põllumajandusmassiivide ning väärtusliku põllumajandusmaa (maakonnaplaneeringu kohane) läbimisest; e. mõju inimeste varale, lähtuvalt eraomandis metsaeraldise läbimisest; f. riigi omandis metsaeraldiste läbimine; g. visuaalne mõju ja maastikuilme, lähtuvalt 500 m ulatuses trassi rajamisega kaasnevatest muutustest olemasolevates vaadetes. 3) mõju looduskeskkonnale: a. mõju põhjaveele ning pinnasele, sh kaitsmata põhjaveega alade ja karstialade, soode ja märgalade läbimine; b. mõju pinnaveele, lähtuvalt ristumiste arvust vooluveekogudega (sh kraavidega); c. mürast mõjutatud looduslikud müratundlikud alad (kus tänu kaitstavate looma- ja linnuliikide esinemisele tuleb taotleda piirväärtusest madalamat mürataset); d. roheliste koridoride ja tuumalade läbi lõikamine ja loomade liikumise takistamine, trassi rohevõrgustikus kulgemine; e. mõju bioloogilisele mitmekesisusele, sh kaitstavatele loodusobjektidele ja niitudele; f. mõju Natura 2000 aladele (vastavalt Eesti Looduse Infosüsteemi – Keskkonnaregistri andmetele); g. mõju loodusvaradele, lähtuvalt läbilõigatavatest maardlatest; h. mõju metsa vääriselupaikadele. 4) mõju maastikule ja kultuuripärandile: a. mõju planeeringuala läheduses asuvatele pärandkultuuriobjektidele; b. mõju maaparandussüsteemidele, lähtuvalt kattuvusest ja ristumisest; c. muinsuskaitseobjektide mõjutamine; Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 36 d. mõju trassi lähiala maakasutusele, sh metsa ja põllumaade majandamisele; e. mõju läheduses paiknevatele väärtuslikele maastikele jmt väärtuslikele objektidele; f. vastavus ÜP-dele ja KOV-ide arenguplaanidele. Logistikataristu trassi mõju eeltoodud kriteeriumite alusel hinnati kvalitatiivselt ja/või kvantitatiivselt, vastavalt kriteeriumi olemusele. Võrdluse teel leiti, et eelistatumaks asukohaalternatiiviks oleks alternatiiv nr 1, mis sai kolmest alternatiivist enim „punkte“. Asukohaalternatiiv 2 oli eelistatuim 11 kriteeriumi osas, alternatiiv 3 12 kriteeriumi osas ning alternatiiv 1 19 kriteeriumi osas. Oluline on märkida, et ühe kriteeriumi osas võis olla eelistatum rohkem kui üks alternatiiv. Asukohaalternatiive võrreldi kokku 23 kriteeriumi alusel. KSH protsessi käigus on asukohaalternatiivi 1 eskiislahendus täpsustunud (vt Joonis 4.1). Lähtudes lintkonveieri tehnilistest parameetritest, ei ole trassikoridor kogu pikkuses sama laiusega, olles mõnes kohas 50 m laiune ning mõnes kohas (eelkõige ristumiskohtades) laiem. Seejuures arvestabki täpsustatud trassikoridor nii ristumiskohtadega, loomaläbipääsudega ning elektriliiniga. Joonis 4.1 Asukohaalternatiivi 1 täpsustunud trassikoridor (seisuga jaanuar 2022) Algselt (mh jaanuar 2022 seisuga) planeeriti lintkonveieri ja Aidu karjääri kanali vahelisele alale pääsemiseks konveierist ülepääs Mäetaguse metskond 35 (49801:001:0365) kinnistul asuva läänepoolse tee kaudu. Teemaplaneeringu ja KSH aruande avalikul väljapanekul (23.05.2022–20.06.2022) laekus Alutaguse Vallavalitsuselt 14.06.2022 kirjaga nr 7-6/89-2 ettepanek kavandada konveierist ülepääs konveieriga samal kinnistul asuva idapoolse lõigu kaudu, kuna seda kasutatakse ala külastajate poolt rohkem. Lähtuvalt laekunud ettepanekust, muudeti asukohaalternatiivi 1 trassikoridori (vt ka Joonis 4.2). Oluline on siinkohal ka märkida, et üldist mõjude olemust antud muudatus oluliselt ei mõjuta. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 37 Joonis 4.2 Asukohaalternatiivi 1 täpsustunud trassikoridor (seisuga juuni 2022) Järgnevas peatükis 5 analüüsitakse vaid eeltoodud, täpsustatud asukohaalternatiivi 1, keskkonnamõjusid ja leevendusmeetmeid. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 38 5. Sobivaima alternatiivi keskkonnamõjude ja leevendusmeetmete analüüs Käesolevas peatükis analüüsitakse teemaplaneeringu ja selle sobivaima alternatiivi — asukohaalternatiivi 1 (vt lähemalt ptk 4) — elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning tuuakse välja negatiivsete mõjude leevendamiseks meetmed mõjuvaldkondade kaupa. Teemaplaneeringu elluviimisega ei ole ette näha riigipiiriülest keskkonnamõju. Samuti ei kaasne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, kuna lähim ala — Muraka loodus- ja linnuala — asub planeeringualast ca 4 km kaugusel, mistõttu ei viida KSH aruandes läbi ka Natura asjakohast hindamist. 5.1 Müra ja vibratsioon Lintkonveieri rajamisega suureneb võrreldes praeguse olukorraga paratamatult mõnevõrra müratase lintkonveieri trassi ümbruses. Müra normtasemed on sätestatud Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Välisõhus leviva müra normtasemed on piirväärtus (suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid) ning sihtväärtus (suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel). Lüganuse ja Alutaguse valdade üldplaneeringute ning Keskkonnaministri määruse nr 71 kohaselt määratakse maa-alade tööstusmüra kategooriad ning müra piir- ja sihtväärtused vastavalt tabelile 5.1. Tabel 5.1 Tööstusmüra ja liiklusmüra normtasemed (LpA,eq,T dB) Tööstus- Liiklus- Tööstus- Liiklus- müra müra müra müra Ala kategooria Aeg piirväärtus piirväärtus sihtväärtus sihtväärtus (dBA) (dBA) (dBA) (dBA) I – virgestusrajatiste maa- päev 55 55 45 50 alad ehk vaiksed alad öö 40 50 35 40 II – haridusasutuste, päev 60 60 50 55 tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste 55 50 ning elamu maa-alad, öö 45 40 rohealad päev 65 65 55 60 III – keskuse maa-alad öö 50 55 45 50 IV – ühiskondlike hoonete päev 65 65 55 60 maa-alad öö 50 55 45 50 Kavandatava lintkonveieri lähiümbruse alasid tuleb käsitleda II kategooria (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, rohealad) alana, mille kohaselt peab tagama müra piirväärtuse täitmise päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Kavandatava tegevuse käigus tekib müra peamiselt põlevkivi või aheraine peale- ja mahalaadimisel, mootori töötamisest konveieri otstes ning töötava lindi hõõrdumisel rullikutel. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 39 Lintkonveieri tehniline lahendus on kavandatud sarnane Ojamaa kaevanduse lintkonveierile. Pealmine osa konveierist kaetakse kattega, mida on võimalik hooldustööde läbiviimiseks eemaldada. Lähtuvalt „Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse asukohatrassi määramise““ (Hendrikson & KO, 2010) ning „Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa ala detailplaneeringu“ (Alkranel OÜ, 2014) KSH aruannetest, saavutatakse kaetud lintkonveieriga juba 1 m kaugusel müratase 65 dB. Lintkonveierite müratasemete määramisel on lähtutud OÜ Hendrikson & Ko (2010) Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse asukohatrassi määramine keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes toodud konveierlindi müratasemest, mis 1 m kaugusel konveierist võib olla kuni 80 dB (katmata konveieri müratase). Davis (2008) andmeil on konveieri katmisega võimalik mürataset vähendada kuni 15 dB. Kuna alale kavandatakse kaetud konveier, on käesolevas töös võetud lintkonveieri eelduslikuks müratasemeks 1 m kaugusel 65 dB ja selle alusel arvestatud Alkranel OÜ (2014) müra modelleerimise tulemusi. Alkranel OÜ (2014) müra modelleerimise tulemusena saavutatakse lintkonveierist ligikaudu 200 m kaugusel müratase 40 dB. Müra modelleerimise tulemusel saavutatakse müratase 45 dB lintkonveierist ca 80 m kaugusel. Müratase 50 dB saavutatakse lintkonveierist ca 27 m kaugusel. Lähim lintkonveierile paiknev eluhoone jääb ~480 m kaugusele ning müra siht- ja piirväärtused (öisel ja päevasel ajal) on seal saavutatud. Põlevkivi kaevandamisega kaasneb ka aheraine teke, mille suured kogused on tingitud Eesti põlevkivimaardla geoloogilisest ehitusest ning mida seetõttu ka vähendada ei saa. Ühe kaevandatud põlevkivi tonni kohta tekib keskmiselt 0,5 tonni aherainet, mida hiljem saab ümber töödelda killustikuks. Planeeritud logistikalahenduse teenindusteed on kavas kasutada ka killustiku veoks, kuid aheraine vedu liigub vaid lääne ehk Kiviõli suunal. Ühes aastas on arvestatud kuni 4 miljoni tonni killustiku veoga. Võttes aluseks ptk-s 2 kasutatud arvutuskäigu, tuleb killustiku veoks teha aastas 266 666 edasi-tagasi sõitu, mis omakorda teeb 730 sõitu päevas ning 90 sõitu tunnis 8-tunnise tööpäeva jooksul. Lähtuvalt Alkranel OÜ tööst (2021) „Müra leviku modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas Lepplaane liivakarjääris“, on liiklusmüra päevane piirväärtus (60 dB) saavutatud tee servas, sihtväärtus (55 dB) 25 t veokitega 10 edasi-tagasi sõidu juures tagatud ca 10 m kaugusel teest. Keskkonnaministeeriumi juhendi „Mis on keskkonnamüra ja kuidas seda ohjata?“ alusel liiklussageduse kahekordistumisel müratase suureneb 3 dB võrra, millest saab järeldada, et liiklussagedusega 90 autot tunnis on müratase tee servas hinnanguliselt 70 dB ning 10 m kaugusel 65 dB. Vahemaa kahekordistumisel müra samuti väheneb 3 dB võrra, seega liiklusmüra päevane piirväärtus (60 dB) on saavutatud ~40 m kaugusel teest. Liiklusmüra päevane sihtväärtus, mis on võrdne öise piirväärtusega (55 dB) on hinnanguliselt saavutatud seega ~160 m kaugusel teest. Valitud trassikoridoriga võib esineda müra mõju veepealse sauna kasutajatele. Tööstusmüra öine piiväärtus 45 dB saavutatakse konveierist ~80 m kaugusel ning saun jääb planeeritud lintkontveierist ~50 m kaugusele, siis võib esineda sauna alal öise tööstusmüra piirväärtuse ületamist. Päevane müra piirväärtus ka koos killustiku veoga mööda rajatavat teed eelduslikult ületatud ei ole. Seega ei ole ujuvsauna öisel ajal (23.00–7.00) kasutamine antud asukohas soovitatav. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 40 Lintkonveierist tingitud vibratsioon sõltub peamiselt konveieri rullikute materjalist ning tehnoloogiast. Konveieri tööst tingitud vibratsioon pole aga nii tugev, et omaks ümbritsevale keskkonnale või töötajatele mõju. Siiski on seda võimalik vähendada, valides konveieri rajamisel kvaliteetsemad materjalid ning rullikud ning viies läbi pidevaid hooldus- ja puhastustöid. Vibratsiooni allikaks võib kujuneda ka aherainest toodetud killustiku transport. Liiklusest tingitud vibratsiooni mõjutab eeskätt teekatte konarlus. Kui sõiduki telg tee konarluste tõttu rohkem rapub ja hüpleb, siis annab iga taoline telje hüpe tee aluspinnale löögi, mis põhjustab pinnase vibreerimist. Kui sellest põhjustatud pinnase võnkumine satub samale sagedusele hoone võnkesagedustega, võib tekkida resonants, mis vibratsiooni hoones võimendab. Autode liikumiskiirus mõjutab vibratsiooni eeskätt tee konarlusest sõltuvalt. Mida suurem on tee konarlus, seda rohkem mõjutab suurem kiirus vibratsiooni amplituudi. Samuti mõjutavad vibratsiooni pinnaseomadused. Mida väiksem on pinnase tihedus (kõvadus), seda suurem on vibratsioon. Üldjuhul vibratsioon väheneb teest kaugenemisega ja võib olla probleemiks vaid juhul, kui hoonestus paikneb vahetult tee lähedal (Hunaidi, 2000). Eeldatav mõjuala jääb asustusest eemale (lähim elamu jääb ca 480 m kaugusele), seega oluline negatiivne mõju puudub. Leevendusmeetmed: ➢ müratasemete kontrollmõõtmine konveieri tööle asumise järgselt konveieri vahetus läheduses. Hilisemad kontrollmõõtmised viia läbi kaebuste esinemisel; ➢ ujuvsauna öisel ajal (23.00–7.00) kasutamine antud asukohas ei ole soovitatav. Kokkuvõte – teemaplaneeringu ala tuleb käsitleda II kategooria (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, rohealad) alana, mille kohaselt peab päevasel ajal olema saavutatud müratase 60 dB ning öösel 45 dB. Kavandatava tegevuse käigus tekib müra peamiselt põlevkivi või aheraine peale- ja mahalaadimisel, mootori töötamisest konveieri otstes ning töötava lindi hõõrdumisel rullikutel. Kaetud lintkonveieriga saavutatakse juba 1 m kaugusel müratase 65 dB ning müratase 45 dB, mis on tööstusmüra öiseks piirväärtuseks, saavutatakse lintkonveierist ~80 m kaugusel. Kui teel toimub aktiivne aherainest toodetud killustiku vedu, siis saavutatakse liiklusmüra päevane piirväärtus hinnanguliselt ~40 m kaugusel teest (öösiti eelduslikult killustiku vedu ei toimu, kuid öine liiklusmüra piirväärtus saavutataks ~160 m kaugusel teest). Lähim lintkonveierile paiknev eluhoone jääb ~480 m kaugusele ning müra siht- ja piirväärtused (öisel ja päevasel ajal) on seal saavutatud. Müratasemete muutustega kaasneb piirkonnas vähene negatiivne mõju. Lintkonveierist tingitud vibratsioon sõltub peamiselt konveieri rullikute materjalist ning tehnoloogiast. Konveieri tööst tingitud vibratsioon pole aga nii tugev, et omaks ümbritsevale keskkonnale või töötajatele mõju. Siiski on seda võimalik vähendada, valides konveieri rajamisel kvaliteetsemad materjalid ning rullikud ning viies läbi pidevaid hooldus- ja puhastustöid. Vibratsiooni allikaks võib kujuneda ka aherainest toodetud killustiku transport. Liiklusest tingitud vibratsiooni mõjutab eeskätt teekatte konarlus. Üldjuhul vibratsioon väheneb teest kaugenemisega ja võib olla probleemiks vaid juhul, kui hoonestus paikneb vahetult tee lähedal. Eeldatav mõjuala jääb asustusest eemale (lähim elamu jääb ca 450 m kaugusele), seega mõju puudub. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 41 5.2 Välisõhk (sh kliima) Eeldatava konveieri tüübi valiku korral on kogu trass õhusaaste leviku piiramiseks kaetud 180 kraadi ulatuses kattega, mistõttu tolmuosakesed ei pääse ümbritsevasse keskkonda ning õhusaaste tekkimise ohtu materjali transpordil ei kaasne. Põhiliseks õhusaaste tekitajaks on põlevkivi transpordil ja ümberlaadimisel tekkiv tolm. Kaetud lintkonveieri kasutamisel kujuneb tolm õhusaaste tekitajaks valdavalt põlevkivi ja aheraine lindile ja lindilt mahalaadimisel. Põlevkivitolm mõjub ärritavalt nahale, limaskestadele ja hingamisteedele. Pikemaajalisel toimel võib selle sissehingamine põhjustada silikoosi (kopsude haigestumist). Inimese töökeskkonnas tuleb regulaarselt kontrollida põlevkivitolmu sisaldust õhus. Materjali peale- ja mahalaadimisel tekkiva tolmu väliskeskkonda kandumise vältimiseks on soovitav laadimiskohad rajada suletuna. Tolmuga regulaarselt kokku puutuvad töötajad tuleb varustada vastavate kaitsevahenditega (Hendrikson & Ko, 2010). Lintkonveieri teenindustee rajatakse algselt killustikkattega, mis kaevanduse avades hiljem kaetakse mustkattega. Seeläbi ei teki teenindustee kasutamisel ka täiendatavat tolmu. Teenindusteed hakatakse kasutama peamiselt lintkonveieri hooldustöödeks ning töötajate veoks, mistõttu võib eeldada, et liiklussagedus teenindusteel püsib väiksena ning seeläbi täiendavat suurt õhusaastet sellega ei kaasne. Töökindla konveieri projekteerimise seisukohalt on oluline arvestada sula- ja külmailmade kiire vaheldumisega tingimustes, kus õhuniiskus on suur. Vältida tuleb kondensvee tekkimise võimalusi konveieri konstruktsioonides kohtades, kus vee jäätumine ja sellega kaasnev paisumine võib kaasa tuua häiringu konveieri töös. Samuti tuleb silmas pidada minimaalseid võimalikke temperatuure talvel ning külmailmade kestust, valides neisse tingimustesse sobivad materjalid ja konstruktsioonilised lahendused. Lisaks temperatuurile on oluline arvestada ka sademetega, eelkõige talvise lumikattega. Eesti tingimustes, kus sademete hulk on võrdlemisi suur, on ainuvõimalik rajada pealt kaetud konveier, nagu on ka kavandatud. Konveieri katte konstrueerimisel on soovitav kavandada kate selliselt, et sellele saaks koguneda võimalikult vähe lund. Lume kogunemisega kaasnevateks võimalikeks ohtudeks on märja lume raskus (50 cm märga lund 1m² pinnal kaalub umbes 200 kg), lumesulamisvee sattumine konstruktsioonidesse ning võimalike õhutus- vm avade sulgumine (Hendrikson & KO, 2010). Analoogselt Ojamaa kaevanduse lintkonveieriga, on lintkonveieri katmine kumera kattega sobivaim lahendus, kuna selline kattekonstruktsioon tagab parima sademete ja lume eemalejuhtimise. Lintkonveier töötab elektritoitel ning on seeläbi eelistatud võrreldes kaubapõlevkivi ja/või mäemassi transportimisega autotranspordiga. Ojamaa kaevanduse olemasolev lintkonveier on võimsusega 700 t/h ja Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse asukohatrassi määramine“ eskiislahenduse ja KSH vahetulemuste avalik arutelu protokolli alusel elektrivõimusega 2 MW. Kui Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandustest on eesmärk transportida kuni 15 miljonit tonni kaubapõlevkivi ja/või mäemassi aastas ja võtta konveieri tööajaks aastas ~8000 h, siis peaks konveiersüsteem olema võimeline transportima materjali kuni 2000 t/h ja selle elektrivõimsus peaks olema ~3 korda olemasoleva Ojamaa kaevanduse lintkonveieri omast suurem. Täisvõimusel töötades oleks sellise konveiersüsteemi aastane elektri tarbimine ~48 000 MWh/a. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 42 Lintkonveieri kasutamise kliimamõjud on seotud sellega, mis allikatest kasutatavat elektrit toodetakse. Eleringi andmetel tootsid Eesti elektrijaamad eelmisel aastal 6,3 teravatt-tundi elektrit, mis on 32 protsendi võrra enam kui 2020. aastal. Tarbimine kasvas kuue protsendi võrra ja jõudis pea 9 teravatt-tunnini. Eelmisel aastal toodetud elektrienergiast 2,6 teravatt-tundi ehk 41 protsenti moodustas taastuvenergia, mille tootmine kasvas aastases võrdluses ligi 16 protsenti. Fossiilsetest allikatest tootmine tõusis möödunud aastal 46 protsenti. Taastuvenergia kasvu andis eelmisel aastal panuse 2020. aastast viiendiku võrra suurem biomassist ja – gaasist tootmise maht 1,5 teravatt- tundi. Tuulest toodeti eelmisel aastal 11 protsendi võrra vähem ehk 0,7 teravatt-tundi. Jõudsalt kasvanud päikesest elektritootmine ulatus möödunud aastal 0,3 teravatt-tunnini, mis moodustas juba 12 protsenti taastuvenergia toodangust. 2020. aastal oli päikesest toodetud taastuvenergia osakaal veel viis protsenti. Kogu Eesti aastasest tarbimisest moodustas taastuvelekter eelmisel aastal 27 protsenti (https://elering.ee/elektritootmine-eestis- kasvas-moodunud-aastal-kolmandiku-vorra-tarbimine-kuus-protsenti). Energiamajanduse arengukava aastani 2030 kohaselt on seatud eesmärk, et 2030. a moodustab taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine 50% sisemaisest elektri lõpp-tarbimisest. Efektiivselt toimiva ja soovitud signaale edastava Euroopa heitmekaubanduse süsteemi ning põlevkivitööstuses planeeritud investeeringute ellu viimise tulemusena võib prognoosida elektri tootmise portfelli keskmise CO2 sisalduse langemist tasemele 400-450 g/kWh. 2012. aasta andmete alusel oli vastav näitaja 890 g/kWh koos summaarsete võrgukadudega (Energiamajanduse arengukava aastani 2030). Sellest lähtuvalt emiteeritakse lintkonveieri käigushoidmisel vaid põlevkivi elektrit kasutades 21600…42720 tonni CO2/aastas. Kui tarbitakse aga täielikult taastuvelektrit, siis on CO2 emissioon null tonni. Leevendusmeetmed: ➢ kohtades, kus põlevkivi transport ja ümber- või mahalaadimine tekitab tolmu, tuleb tolmuga kokkupuutuvatele töötajatele tagada tolmukaitsevahendid; ➢ soovitav on laadimiskohad rajada suletuna. Kokkuvõte – lintkonveieri rajamisel on peamiseks õhusaaste tekitajaks põlevkivi transpordil ja ümberlaadimisel, kaetud lintkonveieri kasutamisel aga põlevkivi ja aheraine lindile ja lindilt mahalaadimisel tekkiv tolm. Põlevkivitolm võib mõjuda ärritavalt nahale, limaskestadele ja hingamisteedele ning sissehingamisel omada pikaajalisi mõjusid kopsude haigestumise näol. Mõju leevendamiseks tuleks kohtades, kus põlevkivi transport ja ümber- või mahalaadimine tekitab tolmu, tagada tolmuga kokkupuutuvatele töötajatele tolmukaitsevahendid. Seejuures on soovitav laadimiskohad rajada ka suletuna. Lintkonveieri teenindustee rajatakse algselt killustikkattega, mis kaevanduse avades hiljem kaetakse mustkattega, mistõttu ei teki teenindustee kasutamisel ka täiendavat tolmu. Eeldatavasti väikese liiklussagedusega teenindusteel ei lisandu ka täiendavat suurt õhusaastet. Välisõhule kaasneb lintkonveieri rajamisel vähene negatiivne mõju. 5.3 Mõju inimeste tervisele ja heaolule (sh õnnetuste risk ning visuaalne mõju) Konveieri rajamisega kaasnevad mõjud ümbritsevatele aladele ning seeläbi ka piirkonna elanikele, tulenevad konveieri, kui liikumist takistava joonobjekti iseloomust. Barjääriefekti leevendamiseks plaanitakse lintkonveier olemasoleva või rajatava teega ristumiskohtades viia maa alla või üle olemasoleva tee, mis mh kohalikele elanikele seetõttu liiklemist ei takista. Mõjud inimeste tervisele ja heaolule on seejuures seotud eelkõige tegevuste kaudu avalduvate mõjudega vee- ja õhukvaliteedile ning müra ja vibratsiooni levikule. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 43 Ida-Viru maakonna tervise- ja heaoluprofiili (2020) andmetel on Ida-Virumaa inimeste seas positiivne tervise enesehinnang olnud alates 2008. aastast langustrendis, vaid 28% elanikest hindas oma tervist heaks. Eestis tervikuna on oma tervist hinnanud positiivselt 55% ehk natukene üle poole elanikest. Ida-Virumaa elanikud elavad enam-vähem hea tervise juures veidi rohkem kui 45 aastat oma elust, mis on Eesti näitajatest tunduvalt madalam. Põlevkivi kaevandamine on mõjutanud nii kaevanduste töötajaid kui ka ümberkaudseid elanikke, seejuures peamisteks tervisemõjuriteks on õhusaaste ja müra, mõju joogivee kvaliteedile ning kaasnevad vibratsioon ning pinnareljeefi muutused. Kuigi seosed põlevkivi kaevandamise ja tervisekvaliteedi vahel esinevad, siis antud töö eesmärk pole hinnata kaevandamise mõju. Lintkonveieri tööst põhjustatud häiringud (müra, tolm, vibratsioon jmt) on antud asukohas minimaalsed ning peamiselt seotud töölistega. Vaadeldavas asukohas asub lähim eluhoone ~480 m kaugusel ning sellisele kaugusele ebasoodsat mõju tekitavat müra, vibratsiooni ega õhusaastet ei levi. Müra ja vibratsiooni teemat on täpsemalt käsitletud ptk-s 5.1 ja õhukvaliteedi teemat ptk 5.2. Valitud trassikoridoriga võib esineda visuaalne mõju veepealse sauna kasutajatele, kuid mitte piirkonnas paiknevatele eluhoonetele (vt Joonis 5.1). Lintkonveieri trassikoridor kulgeb veepealse sauna piirkonnas mööda suletud Aidu karjääri tranžeed, mis võib olla takistuseks uue haljastuse rajamisel. Seetõttu tuleks võimalusel, kui lintkonveieri lahendus seda võimaldab, jätta visuaalse mõju leevendamiseks alles olemasolevat haljastust või ruumi olemasolul rajada uut. Samas on tegemist endises põlevkivikarjääris paikneva ujuvsaunaga, kus on inimese poolt kujundatud maastik ning konveieri visuaalne nähtavus ujuvsaunast ei too kaasa olulist ebasoodsat mõju sauna kasutajatele. Joonis 5.1 Valitud trassikoridori visuaalne mõju eluhoonetele ning Aidu karjääri veepealsele saunale (Alus: Maa-amet, 2022) Lintkonveieriga seotud õnnetused toimuvad peamiselt töölistega, mida saab vältida õigete töövõtete ja -kaitsevahendite kasutamisega. Samuti tuleks ohutuse tagamiseks teostada lintkonveieril pidevat hooldust, kontrollides mh selle töökorda kogu trassi ulatuses ning koristada regulaarselt lindilt pudenenud materjali. Muuhulgas peavad lintkonveieri hoolduseks vajalikud ligipääsud mehhanismidele olema suletavad, vältimaks süütamist ning sh ka Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 44 vandalismiohtu. Tulekahju korral peab kogu lintkonveieri ulatuses olema tagatud piisavad võimalused kustutusvee ammutamiseks. Leevendusmeetmed: ➢ kui lintkonveieri lahendus seda võimaldab, jätta veepealsele saunale visuaalse mõju leevendamiseks alles olemasolevat haljastust või ruumi olemasolul rajada uut; ➢ lintkonveieri hooldustöid tehes kasutada õigeid töövõtteid tööõnnetuste vältimiseks. Kokkuvõte – lintkonveieri rajamisega ei ole ette näha olulist negatiivset mõju inimeste tervisele. Lähimad eluhooned jäävad ~480 m kaugusele ning on seega piisavalt kaugel võimalikest mõjualadest. Samuti ei teki kohalike elanike jaoks lintkonveieri rajamisega barjääriefekti, kuna olemasoleva või rajatava teega ristumiskohtades viiakse lintkonveier maa alla või üle olemasoleva tee. Visuaalne mõju võib avalduda veepealse sauna kasutajatele, mistõttu tuleks jätta mõju leevendamiseks alles olemasolevat haljastust (kui lahendus seda võimaldab) või ruumi olemasolul rajada uut. Samas on tegemist endises põlevkivikarjääris paikneva ujuvsaunaga, kus on inimese poolt kujundatud maastik, ning konveieri visuaalne nähtavus ujuvsaunast ei too kaasa olulist ebasoodsat mõju sauna kasutajatele. Lintkonveieriga seotud õnnetused on peamiselt seotud töötajatega, mida saab vältida, kasutades õigeid töövõtteid ning -kaitsevahendeid. Seejuures on oluline teostada lintkonveieril pidevat hooldust kogu trassi ulatuses ning rajada hoolduseks vajalikud ligipääsud mehhanismidele suletavatena. Sellisel juhul inimeste tervisele ja heaolule mõju puudub. 5.4 Mõju varale Konveieri rajamisega kaasnevad mõjud ümbritsevale alale tulenevad konveieri, kui liikumist takistava joonobjekti iseloomust ning konveieri tööga kaasnevast mürast. Lintkonveieri rajamisel ning selle tööst tulenevatest maakasutuspiirangutest, sh ka visuaalse mõju näol, võib avalduda mõju vara (eelkõige kinnisvarale) väärtuse võimalikule langusele. Vaadeldavas piirkonnas on kaevandustegevus toimunud aastakümneid, mistõttu pole tõenäoline, et lintkonveieri rajamisega kinnisvara väärtus oluliselt muutuks. Siiski tuleb tõdeda, et lintkonveieri rajamisega tekitatakse mõningane barjäär erinevate maatükkide vahel, sh ka barjäär nii põllu- kui metsamaadel. Olemasolevate juurdepääsude sulgemisest tulenev maa hinna langus ei ole tõenäoline, kuna kõik olemasolevad juurdepääsud säilitatakse või tagatakse juurdepääs katastriüksustele planeeringu eelse olukorraga võrreldes vähemalt samaväärselt tasemel. Seega säilivad võimalused metsa majandamiseks ning põllumajandusliku tegevusega jätkamiseks. Samuti on lintkonveieri trassikoridor kavandatud selliselt, et minimaalselt mõjutada eraomandis olevaid kinnistuid. Lintkonveier on paigutatud peamiselt riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvale maale, ainsaks erakinnistuks on Nurga maaüksus (44901:003:0581). Napp puutumus on ka Valteri kinnistu (44901:003:0402) põhjatipuga, kuid planeeringu eskiisi alusel on tehtud antud asukohas lintkonveieri aarde planeeritud kraavi katkestus ning sel juhul on võimalik Valteri kinnistule minekut vältida. Peamine mõju varale võiks esineda uute elamumaade rajamisel, mida hetkeseisuga piirkonda planeeritud pole. Samuti ei ole valitud trassi asukohas olemasolevatelt õuealadelt konveier vaadeldav ega ka olulist mürahäiringut tekitav, seega olemasolevate elamukomplekside väärtust kavandatava tegevusega oluliselt ei mõjutata. Lisaks tuleb silmas pidada lintkonveieri ajutist iseloomu (Uus-Kiviõli kaevanduse sulgemise järgselt ka konveier likvideeritakse), mistõttu igasugune negatiivne mõju kinnisvarale on samuti ajutine. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 45 Kokkuvõte – lintkonveieri rajamisega ei ole ette näha olulist negatiivset mõju inimeste varale (eelkõige kinnisvarale). Vaadeldavas piirkonnas on kaevandustegevus toimunud aastakümneid, mistõttu ei tohiks lintkonveieri kui ajutise ehitise rajamisel kinnisvara hindade väärtustele mõju olla. Seejuures säilitatakse kõik olemasolevad juurdepääsud või tagatakse juurdepääs katastriüksustele planeeringu eelse olukorraga võrreldes vähemalt samaväärsel tasemel ning säilitatakse võimalused metsa majandamiseks ning põllumajandusliku tegevusega jätkamiseks. Lintkonveieri trassikoridor on kavandatud selliselt, et minimaalselt mõjutada eraomandis olevaid kinnistuid – konveier on peamiselt paigutatud riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvale maale. Ainus erakinnistu, mida läbitakse, on Nurga maaüksus (44901:003:0581). Esineb võimalus, et väga väikeses ulatuses läbitakse Valteri kinnistu (44901:003:0402) põhjapoolset osa, kuid seda on võimalik vältida. Peamine mõju varale võiks esineda uute elamumaade rajamisel, mida hetkeseisuga piirkonda aga planeeritud ei ole. Oluline on silmas pidada lintkonveieri ajutist iseloomu – Uus-Kiviõli kaevanduse sulgemise järgselt konveier likvideeritakse. Seetõttu on igasugune negatiivne mõju kinnisvarale ajutine. Vara väärtusele seega mõju puudub. 5.5 Mõju kultuuripärandile Planeeritava lintkonveieri lähimad pärandkultuuri objektid on Sala talukoht (ca 30 m) ning Võrnu-Sala metsavahikoht ja karjamõis (ca 135 m), lähim kaitse alla võetav kultuurimälestise objekt on Ojamaa hiis (reg-nr A31071; ca 1300 m). Tegemist on loodusliku pühapaigaga, mille kaitse alla võtmine on Muinsuskaitseametil järgnevate aastate tööplaanis (vt täpsemalt ptk 3). Võrnu-Sala metsavahikoha ja karjamõisa tüüp on maastikul määratav, kuid objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest on säilinud alla 20%. Sala talukohast on maastikul säilinud märgid, kuid selle seisund ei luba üheselt tüüpi määrata. KSH programmi eelnõu avalikustamise käigus andis Muinsuskaitseamet oma 10.08.2021 kirjaga nr 5.1-17.5/2194-1 seisukoha, et lintkonveieri trassikoridori valikul tuleks eelistada varianti, mis kahjustaks tööstusest puutumata ala võimalikult vähe, mistõttu sobiks enim kaalutud variantidest asukohaalternatiiv 1. Seejuures kirjutas Muinsuskaitseamet, et Ojamaa hiis on igast trassialternatiivist piisavalt kaugel, et sellele mõju mitte tekitada. Samuti toodi välja, et trassi idapoolne osa jääb ühele prognoositud arheoloogiatundlikule alale, mistõttu tuleb pinnasetöödel olla väga tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Sellisel juhul on muinsuskaitseseadusest (§ 31 lg 1) tingituna leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Leevendusmeetmed: ➢ pinnasetööde teostamisel olla tähelepanelik ning leidude leidmisel anda sellest viivitamatult Muinsuskaitseametile teada. Kokkuvõte – nii pärandkultuuri kui ka kultuurimälestise objekti(de)le mõju kavandatava tegevusega eeldada ei ole. Pärandkultuuri objektid jäävad lintkonveieri trassikoridorist väljapoole ning on mh ka juba sellises seisundis, et kavandatav tegevus olulist negatiivset mõju ei avalda. Kultuurimälestise objekt on niivõrd kaugel, et lintkonveieri rajamine sellele negatiivselt ei mõju. Kavandatava tegevuse arheoloogiatundlikule alale jõudes tuleb olla tähelepanelik ning leidude avastamisel anda sellest viivitamatult Muinsuskaitseametile teada. Antud tingimustega arvestades mõju kultuuripärandile puudub. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 46 5.6 Vesi (sh pinna- ja põhjavesi) ning pinnas Planeeritav tegevus läbib suures osas ala, kus põhjavesi on kaitsmata (vt ka ptk 3). Trassi kogupikkusest (ca 5,7 km), läbitakse ca 4,7 km ulatuses kaitsmata põhjaveega ala. St, et vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Planeeritav tegevus kattub vähem kui 100 m ulatuses kahe maaparandussüsteemiga, mis on loodud kuivenduse eesmärgil. Lintkonveieri rajamisel tuleb tagada maaparandussüsteemi säilimine või ümberehitamine, et oleks tagatud selle toimimine. Planeeritav lintkonveier läbib Ojamaa tööstusterritooriumil altkaevandatud alasid. Mäetöödest põhjustatud järelmõju, mh hüdrogeoloogilised, säilivad teatud aja jooksul pärast mäetööde lõpetamist. Kaevandamisel väljapumbatav veekogus moodustub põhja-, sademe- ja pinnavee arvel, mistõttu pärast kaevetööde ja vee väljapumpamise lõpetamist hüdrogeoloogiline režiim kaevandatud aladel muutub märkimisväärselt. Põhjavee alanenud tase peaks aga taastuma juba mõne aastaga ning kaevandused ja selle käigud täituvad veega, põhjavee alanduslehter kaob. Probleemiks võib aga kujuneda infiltratsioon põhjavette, mis kaevandatud aladel on suurem. Maapinnalt pärinev reostus jõuab kaevandatud alal kiiremini ja kergemini põhjavette (Sepp, Metsaots ja Raet, 2018). Keskkonnaprobleemiks võib kaevanduse sulgemise järel kujuneda ka kaevandamisest tingitud aluskivimite veejuhtivuse kasv, mis suurendab reostustundlikkust. Altkaevandatud kaevandusväli võib omada mitmeid järelmõjusid, mh säilivad mitmesugused geotehnilised muutused (maapinna deformatsioonid, kvaasistabiilsus ja järelvajumise oht), millega tuleb arvestada ka edaspidises (arendus)tegevuses. Allmaakaevandamisel vähendatakse ühe tonni kaevandatud põlevkivi geoloogilise varu kohta ca 0,5 m2 maapinna stabiilsust ning tekitatakse samal ajal suurema reostustundlikkusega tehislik põhjaveekiht (All, 2014). Ojamaa tööstusterritoorium asub altkaevandatud alal, kus maapind on nii valdavas osas langetatud, kuid esineb ka stabiilset ja kvaasistabiilset ala. Kvaasistabiilsel alal esinevad strekid ning langetatud ala servakonsool (Ojamaa tööstusterritooriumi alal). Strekkide peale on lubatud rajada kergeid ehitisi, kuid servakonsooli alale on ehitamine üldiselt keelatud ning on lubatav vaid erandkorras, geotehnilise ekspertiisi läbinud projekti alusel (Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, 2015). Planeeritava lintkonveieri trassikoridori alla jääb Ojamaa tööstusterritooriumi alal ca 450 m kvaasistabiilset langetatud servakonsooli ala (vt Joonis 5.2). Lintkonveieri puhul on tegemist kerge ehitisega, mis eeldatavasti ei tohiks omada mõju maa vajumisele või varingutele. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 47 Joonis 5.2 Kvaasistabiilne langetatud servakonsooli ala Ojamaa tööstusterritooriumil (Alus: Maa-amet, 2022) Kavandatav tegevus ei oma mõju maavaradele, kuna kavandatav konveierlint on ajutise iseloomuga ehitis, mis kaevandustegevuse lõppedes likvideeritakse. Lintkonveier ületab Eesti maardla Aidu kaevevälja ning osaliselt ka Uus-Kiviõli uuringuvälja (vt täpsemalt ptk 3), kuid kuna tegemist on põlevkivi kaeveväljadega, mis eeldavad maa-alust kaevandamist, siis maavara kaevandamisväärsena säilimist või kättesaadavust linkonveieri rajamisel ei mõjutata. Kavandatava lintkonveieri trassikoridori alla jäävad peamiselt põllu- ja metsamaad, kus lintkonveieri ja selle teenindustee rajamisega kaasneb ka mõningane pinnase eemaldamine. Kuna trassikoridori rajale ei jää väärtuslikke liike, siis pinnase eemaldamisega negatiivset mõju ette pole näha. Kuna trassikoridor jääb osaliselt ka altkaevandatud alale, tuleb lintkonveieri ja selle teenindustee rajamisel arvestada pinnase koormusega, samuti arvestada kõrgendatud reostusohuga. Reostuse ilmnemisel peab lintkonveieri tehniline lahendus tagama ligipääsu lindialusele. Ehitusaegsel perioodil tuleb rohkem tähelepanu pöörata vaadeldava piirkonna reostustundlikkusele, kuna suurem osa trassikoridorist ületab ka kaitsmata põhjaveega ala. Pinnase üleskaevamisel tuleb vältida põhjavee- ja pinnaveereostamist. Samuti tuleb arvestada, milliseid rasketehnikat kasutada altkaevandatud aladel tööde tegemiseks. Suurem pinnakoormus võib maapinna stabiilsust häirida, mille tagajärjed võivad olla kohesed või need võivad avalduda hiljem. Ojamaa jõgi on tugevasti muudetud veekogu, mille koondseisund (sh keemiline ja ökoloogiline) on halb. Halva ökoloogilise seisundi põhjusteks on mh setetekoormus ning jõesängi muutmine. Planeeritav lintkonveier rajatakse kaetuna ning konveieri kasutamisel Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 48 kujuneb tolm õhusaaste tekitajaks valdavalt põlevkivi ja aheraine lindile ja lindilt mahalaadimisel. Lintkonveieri kõrvale rajatakse ka teenindustee, mis algselt kaetakse killustikkattega, kuid kaevanduse avades kaetakse mustkattega. Seetõttu ei lisandu teenindustee kasutamisel ka täiendavat tolmusaastet. Lähtuvalt eeltoodust ei ole Ojamaa jõe setetekoormusele olulist negatiivset mõju ette näha. Lintkonveieri ja selle teenindustee jaoks on tarvis rajada ka ületuskohad üle Ojamaa jõe ning maaparandussüsteemide eesvoolude. Ületuskohtade rajamisel peab säilima jõe voolusängi laius ja sügavus, et säiliks praeguse olukorraga samaväärne veejuhtimisvõime ja ei tekitataks muutusi lähiümbruse veerežiimis ning ei mõjutataks Ojamaa jõe ökoloogilist seisundit. Siinkohal on oluline ka välja tuua, et jõesängi muutmist planeeringuga ette ei nähta. Samuti pole seoses lintkonveieri rajamisega ette näha Ojamaa jõkke toitainete (lämmastiku ja fosfori) ega orgaanilise reostuskoormuse lisandumist. Leevendusmeetmed: ➢ kaaluda geotehnilise ekspertiisi läbiviimist altkaevandatud langetatud ala servakonsooli ulatuses, vältimaks võimalikest maapinna varingutest tekkida võivat ohtu lintkonveierile; ➢ tagada maaparandussüsteemi toimimine läbi praeguse maaparandussüsteemi säilitamise või ümberehitamise; ➢ lintkonveieri ja selle teenindustee rajamise ning kasutamise käigus tuleb jälgida kasutatava tehnika korrasolekut, vältimaks kütuse või määrdeõlide, muude kemikaalide lekkeid, mis võiksid põhjustada pinnase ning põhjaveereostust; ➢ lintkonveieri tehniline lahendus peab reostuse ilmnemisel tagama ligipääsu lindialusele. Kokkuvõte – lintkonveier rajatakse kogu trassikoridori pikkusest (ca 5,7 km) ca 4,7 km ulatuses alal, kus põhjavesi on kaitsmata. St, et vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Planeeritav tegevus kattub vähem kui 100 m ulatuses kahe maaparandussüsteemiga ning lintkonveieri rajamisel tuleb tagada maaparandussüsteemi säilimine või ümberehitamine, et oleks tagatud selle toimimine. Lintkonveieri trassikoridor läbib Ojamaa tööstusterritooriumil altkaevandatud alasid, kus esineb nii stabiilset, kvaasistabiilset kui ka langetatud alasid. Altkaevandatud kaevandusväli võib omada mitmeid järelmõjusid, mh säilivad mitmesugused geotehnilised muutused (maapinna deformatsioonid, kvaasistabiilsus ja järelvajumise oht), millega tuleb arvestada ka edaspidises (arendus)tegevuses. Planeeritava lintkonveieri trassikoridori alla jääb ca 450 m kvaasistabiilset langetatud servakonsooli ala, kuid kuna lintkonveieri puhul on tegemist kerge ehitisega, siis eeldatavasti ei tohiks see omada mõju maa vajumisele või varingutele. Kavandatav tegevus ei oma mõju maavaradele, kuna ületab kaeveväljasid, mis eeldavad maa-alust kaevandamist. ning maavara kaevandamisväärsena säilimist või kättesaadavust linkonveieri rajamisel ei mõjutata. Kuna trassikoridor jääb osaliselt ka altkaevandatud alale, tuleb lintkonveieri ja selle teenindustee rajamisel arvestada pinnase koormusega, samuti arvestada kõrgendatud reostusohuga. Reostuse ilmnemisel peab lintkonveieri tehniline lahendus tagama ligipääsu lindialusele. Eeskätt tänu võimalike põhjavee saastamise riskide suurenemisele, kaasneb kavandatava tegevuse elluviimisel vähene negatiivne mõju. Tegevuse ehitusperioodil võib ehitusmasinate kasutamisel aga risk kasvada, see toob kaasa nõrga negatiivse mõju avaldumise. Ojamaa jõe setetekoormusele pole olulist negatiivset mõju ette näha. Ületuskohtade rajamisel peab säilima jõe voolusängi laius ja sügavus, et säiliks praeguse olukorraga samaväärne veejuhtimisvõime ja ei tekitataks muutusi lähiümbruse veerežiimis ning ei mõjutataks Ojamaa jõe ökoloogilist seisundit. Seoses lintkonveieri rajamisega pole ette näha Ojamaa jõkke toitainete (lämmastiku ja fosfori) ega orgaanilise reostuskoormuse lisandumist. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 49 5.7 Mõju loomastikule, taimestikule (sh kaitstavatele loodusobjektidele) ning bioloogilisele mitmekesisusele Planeeritava asukohaalternatiivi trassikoridori vahetusse lähedusse jääb üks kaitsealune loomaliik – laanerähn (Picoides tridactylus), kelle elupaik jääb Rääsa tööstusterritooriumi alale (ca 30 m kaugusel planeeritavast lintkonveierist). Ligikaudu 1 km kaugusele jääb väike- kirjurähni (Dendrocopos minor) leiukoht. Üle kilomeetri kaugusele jäävad ka metsise (Tetrao urogallus) lähimad leiukohad ning püsielupaik. Väike-kirjurähnile, metsisele ning nende elupaikadele seoses lintkonveieri rajamisega negatiivset mõju ette näha pole, kuna nende elupaigad jäävad piisavale kaugusele, et neid kavandatava tegevusega kaasnev müra mõjutaks. Dooling & Popper (2016) kohaselt on lindude omavaheliseks suhtlemiseks kriitiline müratase 6 dB kõrgem, kui inimestel helissageduste 1,5 kuni 5 kHz ning madalamatel helisagedustel isegi veelgi enam inimeste kriitilisest müratasemest kõrgem. Seda teades on Dooling & Popper (2016) määratlenud lindude omavahelist suhtlust mõjutavaks kriitiliseks müratasemeks 60 dB(A) ning võrrelnud, kuidas pidev liiklusmüra linnustiku omavahelist suhtlust mõjutada saab. Autorid on leidnud, et linnud saavad 60 dB(A) (liikluse) mürataseme fooni juures omavahel mugavalt suhelda 60 m kaugusel teineteisest, häälitsusi ära tunda 110 m kaugusel teineteisest, häälitsusi eristada muudest helidest 270 m kaugusel ning häälitsusi märgata 340 m kaugusel teineteisest. Alkranel OÜ (2014) töö „Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne“ raames teostatud müra modelleerimise tulemusena saavutatakse lintkonveierist ligikaudu 200 m kaugusel müratase 40 dB. Müra modelleerimise tulemusel saavutatakse müratase 45 dB lintkonveierist ca 80 m kaugusel. Müratase 50 dB saavutatakse lintkonveierist ca 27 m kaugusel. Laanerähn eelistab vanemaid puistuid, kus on rohkelt kuivanud puid, mistõttu on liiki peamiseks ohustavaks teguriks metsade majandamine. Kuna laanerähni elupaigaga piirneb Uus-Kiviõli kaevanduse kallakšaht, mille juurest saab alguse ka planeeritav lintkonveier, siis võib liiki hakata häirima põlevkivi väljamise kaasnev müra. Alkranel OÜ (2014) raames läbi viidud müra modelleerimise tulemustele tuginedes jõuab laanerähni elupaika Uus-Kiviõli kaevanduse tööstusterritooriumil toimuvate tegevustega müratase vahemikus 40–55 dB. Viimane jääb allapoole Dooling & Popperi (2016) poolt määratletud linnustiku jaoks kriitilist mürataset 60 dB(A), seega ei ole kavandatava tegevusega ette näha olulist ebasoodsat mõju kaitsealuste linnuliigi elutegevusele. Mõju loomastikule võib avalduda peamiselt häiringute (müra) kaudu, mida põhjustab lintkonveieri töö. Kuna lintkonveieri trass lõikab rohevõrgustikku, siis on oht, et konveier võib kujuneda barjääriks loomade liikumisele ja killustada elupaikasid. Rohevõrgustiku toimimiseks ning sh barjääriefekti leevendamiseks tuleb rajada loomapääsud, millele keskendutakse rohelise võrgustiku peatükis (vt ptk 5.8). Planeeringu elluviimisega osa taimkattest hävineb vahetult konveieri alla ning lähedusse jääval alal. Lintkonveieri ja selle teenindustee rajamisega planeeritakse üle planeeringuala ligikaudu 50–60 m laiune koridor ning 36 m laiune ehituskoridor (kogu planeeritav ala ca 34 ha), millega raadatakse ka trassi ehituskoridori alla jääval maa-alal mets (~14 ha). Konveieri poolt tekitatav võimalik mõju piirkonna taimestikule on leevendatud planeerimisprotsessi käigus – sobivaimaks valitud trass ei läbi kaitsealuste liikide kasvukohtasid. Konveieri ehitustööde käigus hävib paratamatult osa looduslikust taimestikust vahetult konveieri alla ning lähedusse Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 50 jääval alal. Keskmiselt 36 m laiune koridor võib teoreetiliselt mõnevõrra suurendada tuulemurru ohtu. Tuulemurru oht on suurem juhul, kui konveieri rajamiseks võetakse maha olemasoleva metsa servas kasvavad puud, jättes seega tuultele kättesaadavaks puud, mis on seni kasvanud teiste varjus ning seetõttu tuule suhtes tundlikumad. Metsamassiivi keskosas on koridori rajamisest tulenev tuulemurru oht minimaalne, eelkõige tulenevalt koridori kitsusest. Konveieri rajamist saab võrrelda sarnasena muude transpordikoridoride (maantee, raudtee, ka elektriliinid) rajamisega. Sellise koridori rajamise tarbeks metsa raadamine on mingil määral võrreldav ka metsasiseste lageraie lankide loomisega. Arvatakse, et lageraie poolt avatud metsa servades on tuulekahjustused oluliselt suuremad kui metsa siseosas (Alev, 2018). Seegel (2017) refereeris oma töös Zeng et al. (2004) tööd, mille kohaselt viidi Soomes läbi uuring, kus võrreldi kolme erinevat metsala tuulekahjustuste osas. Ühes polnud üldse metsa majandatud, teises oli veidi harvendatud ja kolmandas tehtud lageraie. Lageraie tõttu avanenud metsa servades esines vaid 7% rohkem tuulekahjustusi kui kahel teisel alal. Alev (2018) töös „Tuulekahjustused viljakates kuusikutes“ uuriti selliseid kuusikuid, mis lääne või edela poolt jäid lageraie tõttu avatuks, kuna Eestis on valitsevad tuuled nendest ilmakaartest. Töö koostamiseks koguti välitööde käigus andmed kümnest kuusikust, kus igal alal hinnati puistu koosseisu, tagavara ja puistu tuulekahjustusi transektidel metsa servas ning puistu keskel. Töö tulemused näitavad, et tuule poolt kahjustatud puude osakaal oli suurem metsa servaaladel, kuid erinevus oli väike ning statistiliselt mitteoluline. Töö tulemused näitavad, et kahjustatud puude osakaal metsaservades on küll suurem kui metsa keskel, kuid erinevus on üsna väike ning kahjustuste erinevused ei ole statistiliselt olulised (Alev, 2018). Seega, hinnanguliselt on konveieri koridori rajamise puhul ohtu sattuvad metsa mahud tagasihoidlikud ning olulist ebasoodsat mõju metsaaladele trassikoridori rajamisega ei kaasne. Vaadeldaval alal, täpsemalt Rääsa tööstusterritooriumil, asetseb liigivaene soostunud niit, mis on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel, seejuures kuivaperioodil soostunud niitude põhjaveetase alaneb ja mulla veesisaldus väheneb märgatavalt. Soostunud niidud on kujunenud põhiliselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest ning on levinud mitmel pool üle Eesti. Soostunud niidu üheks ohustavaks teguriks on niitmise puudumine, mille tagajärjel muutuvad taimeliikide vahelised konkurentsisuhted. Hoolduse puudumisel muutuvad ekspansiivseks suur osa puu- ning põõsaliike, mille tagajärjel halvenevad valgus- ja ruumitingimused. Kümme aastat on sageli piisav tiheda kase-, paju- või lepavõpsiku tekkimiseks (Mesipuu, 2020). Vaadeldaval alal asuval niidul lõpetati niitmine rohkem kui 10 a tagasi, mistõttu võib eeldada, et endine niidu ala on nüüdseks kaetud tiheda võpsikuga. EELIS andmetel on väärtuslikuks niidualaks märgitud ala pindalaga 235700 m2. Lintkonveieri rajamise tõttu väheneks niidu pindala (eeldusel, et niit oleks säilinud) ~3900 m2 võrra, mis moodustab ~1,65% niiduala kogupindalast. Seega ka sellisel juhul oluline ebasoodne mõju niidualale puuduks. Kokkuvõte – lintkonveieri trassikoridori vahetusse lähedusse jääb II kaitsekategooria laanerähni (Picoides tridactylus) leiukoht. Piirkonnas esinevad veel III kaitsekategooria väike- kirjurähni (Dendrocopos minor) ning II kaitsekategooria metsise (Tetrao urogallus) leiukohad ning püsielupaik. Väike-kirjurähnile, metsisele ning nende elupaikadele seoses lintkonveieri rajamisega negatiivset mõju ette näha pole, kuna nende elupaigad jäävad piisavale kaugusele, et neid kavandatava tegevusega kaasnev müra mõjutaks. Alkranel OÜ (2014) raames läbi viidud müra modelleerimise tulemustele tuginedes jõuab laanerähni elupaika Uus-Kiviõli kaevanduse tööstusterritooriumil toimuvate tegevustega müratase vahemikus 40–55 dB, Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 51 millega ei ole kavandatava tegevusega ette näha olulist ebasoodsat mõju laanerähni elutegevusele. Planeeringu elluviimisega osa taimkattest hävineb vahetult konveieri alla ning lähedusse jääval alal. Lintkonveieri ja selle teenindustee rajamisega planeeritakse üle planeeringuala ligikaudu 50–60 m laiune koridor ning 36 m laiune ehituskoridor (kogu planeeritav ala ca 34 ha), millega raadatakse ka trassi ehituskoridori alla jääval maa-alal mets (~14 ha). Konveieri koridori rajamise puhul on ohtu sattuvad metsa mahud tagasihoidlikud ning olulist ebasoodsat mõju metsaaladele trassikoridori rajamisega ei kaasne. Konveieri poolt tekitatav võimalik mõju piirkonna taimestikule on leevendatud planeerimisprotsessi käigus – sobivaimaks valitud trass ei läbi kaitsealuste liikide kasvukohtasid. Konveieri ehitustööde käigus hävib paratamatult osa looduslikust taimestikust vahetult konveieri alla ning lähedusse jääval alal. Rääsa tööstusterritooriumil asetseb liigivaene soostunud niit, kus niitmine lõpetati rohkem kui 10 a tagasi ning eeldatavasti on ala nüüdseks kaetud võpsikuga. Eeldusel, et niit on veel säilinud, väheneks niidu pindala ca 1,65%, mistõttu niidule ebasoodsat mõju ei avaldata. Kokkuvõtvalt kaasneb loomastikule ja taimestikule vähene negatiivne mõju. 5.8 Roheline võrgustik (sh loomade liikumine) Planeeritava tegevuse eelistatud trassikoridor läbib rohevõrgustiku piirkondliku tasandi koridori (K2). Kavandatavat lintkonveierit võib vaadelda sarnaselt maanteega, mis on problemaatiline rohevõrgustiku toimimise seisukohalt. Kavandatav joonobjekt jagab metsloomadele sobivad elupaigad väiksemateks kildudeks ja loob nende vahele liikumisbarjäärid. Lintkonveieri alune kaetakse tiheda võrguga, mis piirab loomade läbipääsetavust (vt Joonis 5.3). Lintkonveieri kõrvale rajatava teenindustee liiklustihedusest sõltub elurikkuse püsimine. Kui liiklustihedus jääb alla 1000 sõiduki päevas, siis märkimisväärset takistust loomadele ei ole. Barjääriefekti mõjutab ka liikluskoormuse ööpäevane jaotus, kui teel on alla 100 sõiduki tunnis, siis on loomadel võimalik teed ületada, kuid üle 600 sõiduki tunnis liikluskoormuse juures ulukid aga väldivad teid. Arvestades peatükis 5.1 käsitletud killustiku veo sagedust (maksimaalselt 730 sõitu ööpäevas, mis teeb kuni 90 sõitu tunnis) ning lintkonveieri teenindustee kasutust materjali, töötajate jmt veoks ning hooldustöödeks, on teenindusteel ette näha alla 100 sõiduki tunnis. Seetõttu võib ka eeldada, et loomadel on võimalik teed ületada. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 52 Joonis 5.3 Lintkonveierist põhjustatud barjääri ning kaugemal läbipääsuvõimalus Ojamaa lintkonveieri näitel (Foto: Alar Noorvee, 2012) Heade loomaläbipääsude terviklahendusega võib loomapopulatsioonide olukord piirkonnas märkimisväärselt paraneda, kuna võimaldab ulukitele parema ühenduse lintkonveieri ja selle teenindusteega killustatud rohevõrgustiku eri osade vahel. Lisaks on väiksematele loomadele, nii selgroogsetele kui -rootutele, sõidutee pind ja teeservad tugevaks barjääriks, olles liikumiseks harjumatu või liialt suure häiringuga. Üsna tõenäoliselt eritasandiliste suurulukiläbipääsude rajamisel ning truupide kohaldamisel väikeulukitele ja kahepaiksetele sobivateks läbipääsudeks paraneb elupaikade sidusus. Hästi planeeritud ja rajatud ulukiläbipääsud loovad turvalise teeületusviisi ka neile liikidele, kes liiklusõnnetustesse sageli ei satu, kuid väldivad lagedat ja mürarikast teed (Klein, 2010; OÜ Rewild, 2018). Loomaläbipääsude tüübi valik eeldab arvestamist ümbritseva maastiku, olemasolevate elupaikade ja liikidega, kellele läbipääs ennekõike rajatakse. Vaadeldava ala maapind on Ojamaa tööstusterritooriumist kaldega Rääsa tööstusterritooriumi poole (vahe kohati üle 5 m). Samuti tuleb silmas pidada endise Aidu karjääri tranžeesid, mis nüüdseks on täitunud veega, ning mille järsud kaldad on paljudele loomadele liikumisel barjääriks (vt Joonis 5.4). Seetõttu tuleb tagada, et ida- või läänesuunaliselt liikuvad loomad ei jääks lintkonveieri ja endise Aidu karjääri vahele lõksu ning et neile oleks tagatud võimalus pääseda lintkonveierist lõuna poole. Planeeritav joonobjekt läbib piirkondliku tasandi rohekoridori, mis lähtuvalt Klein (2010) käsiraamatust on keskmise looduskaitselise tähtsusega ning loomaläbipääsu valikul tuleks eelistada ühiskasutatavat, keskmiste või suurte mõõtudega loomapääse, tagamaks maksimaalse läbilaskvuse. Piirkonnas elutsevatele pruunkarudele, huntidele, ilvestele, põtradele, metskitsedele ja -sigadele, rebastele, kährikutele, valge- ja halljänestele, metsnugistele, minkidele jt piirkonnas elutsevatele liikidele sobivatest läbipääsutüüpidest annab ülevaate tabel 5.2. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 53 Joonis 5.4 Endise Aidu karjääri veega täitunud tranžee (Foto: Heiki Kalberg, 2021) Vaadeldavasse piirkonda, arvestades kohapealset maastikku ning rajatavat ehitist, tuleks rajada infrastruktuuri alune loomaläbipääs, kus loomade liikumisteed suunatakse lintkonveieri alt (nn viadukti lahendus). Tabeli 5.2 alusel on tegemist piirkonna liikidele sobiliku lahendusega. Tegemist on lahendusega, mis vaid vähese kohandamisega saab loomade heaks toimida, kuid oluline on silmas pidada ka piirkonnas elavatele sihtliikidele vajalikke läbipääsu mõõtmeid (läbipääsu kõrgus, laius ja pikkus, mis suhestuvad lintkonveieri mõõtmetega). Viaduktide (lintkonveieri maapinnast kõrgemale tõstmise) korral säilib enamasti ökosüsteemide sidusus, need soodustavad taimestiku sidususe säilimist ja on seetõttu väga olulised selgrootute ja pisiimetajate ning kahepaiksete ja roomajate elualade sidususe säilitajad. Samuti pakuvad isegi madalad viaduktid enam sidusust ja säilitavad suurema hulga liikide liikumisteid kui mitu väikest tunnelit, seejuures saab ümbritsev mikrokliima ja veerežiim oluliselt vähem kahjustatud. Viadukt sobib ka kõikjale, kus kavandatava infrastruktuuriga lõigatakse ümbritsevast reljeefist madalamat ala ning on soovitatavad eelkõige vooluveekogudega lõikumistel. Viadukti alune ala peab säilima nii looduslikuna kui võimalik ning ühe ehituse etapina tuleb looduslik kooslus viadukti all taastada. Samuti tuleb säilitada algse olukorraga võimalikult sarnased valguse- ja pinnasetingimused ning taastada endine taimestik seal, kus vähegi võimalik. Vooluveekogu ületamisel tuleb tagada taimestiku sidusus piki veekogu nii kaldavööndis, veepiiril kui ka vees. Oluline on regulaarne seire ja hooldus, mis peavad tagama viadukti aluse ala puutumatu toimimise, välistama inimtegevusliku valekasutuse või halvemal juhul likvideerima selle jäljed. Klein (2010) töös on maanteede aluste loomapääsude puhul välja toodud suhtelise läbipääsuava indeksi mõiste. Kõigile meie sõralistele oleks soodne läbipääs, indeksi väärtus oleks 12 (Klein, 2010). Suhteline läbipääsuava indeks = kõrgus x laius / pikkus. Eesti suurimate imetajate (põder) seisukohast peaks olema lintkonveier vastava loomapääsu alas tõstetud 5 m kõrgusele maapinnast Sellisel juhul on nn tunneli pikkuseks lintkonveieri laius (6 m) ja kui võtta kõrguseks 5 m, siis annab ka 15 m laiune läbipääsuava suhteliseks läbipääsuava indeksiks 12,5. Lähtuvalt piirkonnast, tuleb lintkonveier loomade läbipääsuks tõsta minimaalselt 5 m kõrgusele vähemalt 12,5 m, aga soovitavalt 15 m ulatuses vähemalt kahes kohas (vt Joonis 5.5). Kuna konveierit saab tõsta sujuvalt, siis on kogu loomapääs (küll 5 m kõrgusest mõnevõrra madalana) oluliselt laiem. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 54 Veekogude ületuskohtade juures, kus lintkonveier ületab veekogu, võiks olla veekogude kallastel ruumi ka kahepaiksete liikumiseks (1 m laiust kaldal). Joonis 5.5 Vajalikud loomapääsude asukohad rohevõrgustiku toimimiseks Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 55 Tabel 5.2 Erinevate läbipääsutüüpide sobivus Eestis esinevatele pärismaistele liikidele või liigirühmadele (Klein, 2010) Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 56 Muuhulgas tuleb silmas pidada ehitusaegseid häiringuid – lintkonveieri rajamisega kaasnevad kõrgemad müra- ja vibratsioonitasemed, mis võivad loomi häirida. Kui ehitustegevus on planeeritud päevasele ajale, siis mõju loomadele ja nende liikumisele on väiksem, kuna enamike ulukite liikumine on aktiivsem just öisel ajal. Leevendusmeetmed: ➢ rajada rohevõrgustiku toimimiseks loomaläbipääsud, vältimaks loomade lõksu jäämist suletud Aidu karjääri kanalite ja lintkonveieri vahele; ➢ viaduktialust ala ei tohi kasutada varustuse, sõidukite jms ladustamiseks või parkimiseks, sh ka põllumajandusmasinate hoidmiseks. Viadukti alla ei tohi rajada loomade liikumist takistavaid tarasid; ➢ regulaarne seire ja hooldus peavad tagama viadukti aluse ala puutumatu toimimise, välistama igasuguse inimtegevusliku valekasutuse või halvemal juhul likvideerima selle jäljed (nt lõkkeasemed, põlengud). Seire saab ühildada lintkonveieri hooldustöödega, millega paralleelselt saab kontrollida ka loomaläbipääsude juures inimtegevuse jälgede olemasolu (nt kord kuus) ning vajadusel need likvideerida. Kokkuvõte – kavandatav lintkonveier ja selle teenindustee kulgevad läbi piirkondliku tähtsusega rohekoridori, millega tekitatakse tänu liikumisbarjääri tekitamisele negatiivne mõju rohevõrgustiku toimimisele ning loomade liikumisvõimalustele. Negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid, rajades loomade peamistesse liikumiskohtadesse loomapääsud, mis tuleb projekteerimise käigus täpsemalt piiritleda. Rohevõrgustikule kaasneb lintkonveieri rajamisel nõrk negatiivne mõju. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 57 6. Lintkonveieri alternatiivi võrdlemine 0-alternatiiviga Null-alternatiivi korral kõnealust teemaplaneeringut ei kehtestata ning Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristut Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile ei rajata. Null- alternatiiv siiski pole käesoleval juhul rakendatav, kuna kaevanduste toimimiseks on logistikataristu rajamine vajalik. Seetõttu käesolevas peatükis käsitletakse null-alternatiivi kui võrdlusbaasi valitud alternatiivile. Müra ja vibratsioon – säilib olemasolev olukord, kus ei rajata piirkonda uusi müra- ega vibratsiooniallikaid ei lintkonveieri ega suureneva liikluskoormuse näol. Välisõhk (sh kliima) – säilib olemasolev olukord, kus ei teki lisatolmu põlevkivi transpordil ja ümberlaadimisel või põlevkivi ja aheraine lindile ja lindilt mahalaadimisel. Samuti ei tõuse liiklussagedus, millega mõjutataks saasteainete hulka välisõhus. Mõju inimeste tervisele ja heaolule (sh õnnetuste risk ning visuaalne mõju) – säilib olemasolev olukord, kus ei tekitata müra ega visuaalset mõju veepealse sauna kasutajatele. Samuti ei häirita kohalikke elanikke ega külastajaid piirkonnas. Mõju varale – säilib olemasolev olukord, kus ei rajata barjääri erinevate maatükkide vahel, sh ka põllu- ja metsamaadel. Samuti jääb puutumata erakinnistuna Nurga maaüksus (44901:003:0581). Lintkonveierit ei rajata, kuid siiski säilib kaevandustegevuse mõju piirkonna kinnisvarale. Mõju kultuuripärandile – säilib olemasolev olukord ning puudub tänu lintkonveieri mitterajamisega arheoloogiliste leidude ja kultuurkihi ilmsikstuleku võimalus (trassi idapoolne osa jääb ühele prognoositud arheoloogiatundlikule alale). Vesi (sh pinna- ja põhjavesi) ning pinnas – säilib olemasolev olukord, kus jääb puutumatuks kaitsmata põhjaveega ala. Seetõttu väheneb ka maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse põhjavette sattumise võimalikkus. Säilib olemasolev maaparandussüsteemide võrgustik ning puudub vajadus selle ümberehitamiseks. Samuti jäävad puutumata altkaevandatud alad ning seeläbi väheneb ka piirkonna reostustundlikkus. Piirkonnas puudub vajadus pinnase eemaldamiseks ning samuti ei tekitata pinnasele lisakoormust. Mõju loomastikule, taimestikule (sh kaitstavatele loodusobjektidele) ning bioloogilisele mitmekesisusele – säilib olemasolev olukord, kus piirkonna loomastikule lisa häiringuid ei tekitata, samuti ei killustata elupaikasid. Piirkonnas jääb püsima olemasolev taimkate, mh ei raadata metsa. Samuti jääb puutumata Rääsa tööstusterritooriumil paiknev liigivaene soostunud niit. Roheline võrgustik (sh loomade liikumine) – säilib olemasolev olukord, kus ei lõigata läbi piirkondliku tasandi rohekoridori. Seeläbi hoitakse ära loomade elupaikade ning liikumisteede killustumine, samuti ei tekitata loodusesse lintkonveieri näol liikumisbarjääri. Liikluskoormus piirkonnas ei suurene, mistõttu on loomadel võimalik lihtsasti teed ületada. Loomapopulatsioonide olukord piirkonnas ei muutu. Mõjude olulisust hinnatakse Tabel 6.1 toodud intervallskaala alusel. Omavahel võrreldakse lintkonveieri rajamist ning null-alternatiivi, kuna alternatiiv 2 (autotransport) osutus ebamõistlikuks alternatiiviks, mille detailsem hindamine ei olnud seetõttu otstarbekas. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 58 Tabel 6.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala (negatiivne mõju defineeritud ka kui ebasoodne mõju) 0 Mõju puudub () Soovitatud meetmetega vähendatav või ärahoitav negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju -1 Vähene negatiivne mõju +1 Vähene positiivne mõju -2 Nõrk negatiivne mõju +2 Nõrk positiivne mõju -3 Mõõdukas negatiivne mõju +3 Mõõdukas positiivne mõju -4 Oluline negatiivne mõju +4 Oluline positiivne mõju Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestati ekspertgrupi liikmete hinnanguid, kasutades otsustamisel Delphi-meetodit. Kaalkriteeriumite hindepallide saamiseks korrutati kriteeriumite alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Alternatiivide lõplik järjestus saadi kõigi kaalkriteeriumite hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes järgnevalt (kehtib nii lühi- kui ka pikaajaliste mõjude osas ning ka leevendusmeetmete välja toomisel): 1. KSH ekspertrühm, võttes mh arvesse ka protsessi kaasatavate (sh avalikustamised) erinevate ja asjakohaste asutuste ning isikute seisukohti, viis läbi kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneda võivate tagajärgede analüüsi; 2. KSH ekspertrühm leidis kriteeriumite kaalud. Esmalt hindas iga KSH ekspertrühma liige iga teema kui sellise olulisust (skaala 1 – 4; mitu teemat võivad saada tähistatud nt „4“), summeerides mh kogu tulemuse, kust leitakse ka iga teema osakaal %. Kõigi (KSH ekspertrühm) isikute poolt saadud osakaalude keskmistest tulemitest leiti iga teema kaal (kogusumma „1,00“); 3. KSH aruande eelnõu koostamisel korrutati iga teema mõjude olulisuse hinne käesoleva loetelu punktis 2 leitud kaaluga. Iga teema kaalutud hindepall summeeritakse ehk leitakse kõigi teemade summaarne kaalkriteeriumi hindepall. Eelnevalt kirjeldatud tegevusi korratakse vastavalt niipalju kui on hinnatavaid alternatiive. Tulem võimaldab ka järjestada alternatiive, võttes arvesse koond kaalkriteeriumide hindepalle (hinnatud alternatiivide lõikes). Kaalude ja hinnete määratlemisel on mh arvesse võetud konkreetse asupaiga eripärasid. Käsitletud teemade analüüsimisel arvestati mh kaudseid ja kumulatiivseid aspekte ning säästva arengu põhimõtteid. Tabel 6.2 alusel kaasnevad alternatiiv I rakendamise korral lühiajaliselt (ehitusaegselt) ning pikaajaliselt (kasutusaegne) ebasoodsad vähesed või nõrgad mõjud ning on, olenevalt mõju valdkonnast, on mõjud ka leevendatavad. Seejuures on suurima kaaluga ebasoodsad mõjud seotud vee ja pinnase, loomastiku, taimestiku ja bioloogilise mitmekesisuse ning rohevõrgustiku valdkondades. Null-alternatiivi ehk olemasoleva olukorra jätkumisel ei ole üheski valdkonnas ette näha positiivsete mõjude esinemist ega ka enamike mõjuvaldkondade osas negatiivsete mõjude esinemist (st, et võrreldes praeguse olukorraga ei esine muutusi). Vähene negatiivne mõju võib esineda kultuuripärandi valdkonnas, kuna valitud trassikoridor kattub osaliselt arheoloogiatundliku alaga ning ehitustegevus võiks soodustada uute leidude leidmist. Koondmõjusid arvestades saab küll alternatiiv I negatiivsema hinnangu kui null- alternatiiv, sest kavandatava tegevusega kaasnevad paratamatult mõningad ebasoodsad mõjud, kuid kuna ühegi mõjuvaldkonna osas ei kaasne olulist negatiivset (ebasoodsat) mõju, võib KSH koostaja hinnangul tegevuse ellu viia. Eelnevaid asjaolusid arvestades leiab KSH koostaja, et kavandatava tegevuse võib ellu viia, kuivõrd olulise negatiivse mõju esinemist ei ole üheski mõjuvaldkonnas ette näha. Seejuures soovitab KSH koostaja ellu viia alternatiiv I ehk rajada kaubapõlevkivi kivi ja/või mäemassi transportimiseks Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 59 tööstusterritooriumile lintkonveier mööda täpsustatud asukohaalternatiivi 1 trassikoridori. Seejuures tuleb arvestada KSH aruandes (ptk 5 ja kokkuvõtvalt ptk 9.3.) esitatud leevendavate meetmetega. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 60 Tabel 6.2 Alternatiivide võrdlemine (alus: ptk 4; LA – lühiajaline; PA –pikaajaline; (PA/LA) – leevendatud mõju; HP – hindepall; KHP – kaalutud HP). Alternatiiv I Null-alternatiiv Kriteerium Alamkriteerium LA (LA) PA (PA) LA (LA) PA (PA) Kaal HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP Müra ja vibratsioon 0.14 -2 -0.28 -2 -0.3 -1 -0.14 -1 -0.14 0 0 0 0 0 0 0 0 Sotsiaal-majanduslik Inimeste tervis keskkond (sh ja heaolu (sh inimeste heaolu ja õnnetuste risk tervis) ja visuaalne 0.16 -1 -0.16 -1 -0.2 0 0 1 0.16 0 0 0 0 0 0 0 0 Vara 0.07 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kultuuripärand 0.07 -1 -0.07 0 0 -1 -0.07 0 0 0 0 0 0 -1 -0.07 0 0 Välisõhk (sh kliima) 0.07 -2 -0.14 -2 -0.1 -1 -0.07 -1 -0.07 0 0 0 0 0 0 0 0 Vesi (sh pinna- ja põhjavesi) ning pinnas 0.17 -2 -0.33 -2 -0.3 -1 -0.17 -1 -0.17 0 0 0 0 0 0 0 0 Looduskeskkond Loomastik, taimestik ja bioloogiline mitmekesisus 0.16 -2 -0.32 -1 -0.2 -1 -0.16 -1 -0.16 0 0 0 0 0 0 0 0 Roheline võrgustik 0.16 -2 -0.32 -2 -0.3 -2 -0.32 -1 -0.16 0 0 0 0 0 0 0 0 KOKKU KAAL JA KHP VÄLJAD 1 -1.31 -1.08 -0.61 -0.38 0.00 0.00 -0.07 0.00 Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 61 7. Seire suunised Keskkonnaseire seaduse § 2 lg 1 alusel on keskkonnaseire keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi, vaatlusandmete kogumist, töötlemist ja säilitamist, vaatlustulemuste analüüsimist ning muutuste prognoosimist. Käesolev peatükk keskendub hinnatud alternatiivi seiremeetmetele. Keskkonnaseire korraldamine on mh vajalik, et ennetada kavandatava tegevusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid. Arvestades käesolevas aruandes esitatud teavet, tuleb valitud alternatiivi rakendumise korral teostada järgmisi seireid: 1. Müratasemete kontrollimine lintkonveieri tööle asumise järgselt. Hilisemad regulaarne müratasemete mõõtmine ei ole vajalik, eeldusel, et konveieri on nõuetekohaselt hooldatud ning töökorras. Kaebuste esinemise korral viia läbi müratasemete kontrollmõõtmisi. 2. Lintkonveieri igapäevane kontroll (ning vajadusel hooldus) ohutuse tagamiseks. Konveieri töökorda tuleb kontrollida kogu trassi ulatuses. 3. Regulaarselt jälgida, et loomapääsudes puuduksid inimtegevuse jäljed. Valekasutuse ilmnemisel, tuleb tagada inimtegevusliku jälgede likvideerimine. Seire saab ühildada lintkonveieri hooldustöödega. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 62 8. Avalikkuse kaasamine ning ülevaade hindamise käigus ilmnenud raskustest Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (jõustunud 01.07.2015) § 1 lg 1 kohaselt menetletakse enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringud lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. Seega menetletakse käesolevat planeeringut ning selle KSH-d lähtuvalt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadusest ning kuni 30.06.2015 kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsioonist. Vastavalt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lg-le 5 kohaldatakse planeeringute elluviimisega kaasnevale KSH-le keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust, kuid võimaluse korral ühendatakse KSH menetlus planeeringu koostamise menetlusega. Sellisel juhul peavad olema täidetud mõlemale menetlusele kehtestatud nõuded. Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamise teemaplaneering ning selle KSH algatati Ida-Viru Maavalitsuse maavanema 19.06.2015 korraldusega nr 1- 1/2015/150. KSH programmi eelnõu avalikustamise käigus laekusid lähteseisukohad: • AS Eleringilt 27.07.2021 kirjaga nr 11-4/2020/400-2; • Ojamaa ja Rääsa külavanemalt Heli Vilumetsalt 27.07.2021; • Keskkonnaametilt 06.08.2021 kirjaga nr 6-5/21/15925-2; • Muinsuskaitseametilt 10.08.2021 kirjaga nr 5.1-17.5/2194-1; • Kaitseministeeriumilt 16.08.2021 kirjaga nr 12-4/21/2688; • Uudo-Rein Lehestelt 16.08.2021; • Pille Naurilt 16.08.2021; • Transpordiametilt 16.08.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/17936-2; • Riho Vilumetsalt, Meedi Palmikult ning Mehis Kreismanilt 18.08.2021; • Viivi Kärbolt 18.08.2021; • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt 19.08.2021 kirjaga nr 1.10-17/21- 0054/4424-2; • Keskkonnaministeeriumilt 20.10.2021 kirjaga nr 7-15/21/4368-3. Laekunud seisukohad ja nendega arvestamist on kirjeldatud KSH programmi Lisa 2-s „KSH programmi eelnõu lähteseisukohtadega arvestamine“ (vt KSH aruande lisa 1). KSH programmi eelnõu täiendamise järgselt viidi läbi avalik väljapanek 27.09.2021 kuni 24.10.2021, misjärel toimus avalik arutelu 03.11.2021 kell 16.00 Lüganuse Vallavalitsuses Kiviõlis. Samuti viidi samas asukohas läbi eskiisi avalik arutelu 19.01.2022 kell 16.00. KSH aruande ja selle eelnõu koostamisel järgiti KSH programmi ning samuti arvestati KSH programmi seisukohtade küsimisel laekunud ettepanekutega. KSH aruande avalikustamine toimub vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatule. Antud lõiku ajakohastatakse vastavalt KSH protsessi edenemisele. KSH aruande ja selle eelnõu koostamisel ei ilmnenud olulisi raskusi. Aruande ja mõju hindamise tulemustele oleksid kaalu andnud erinevate uuringute läbiviimised, kuid kuna valitud trassikoridor läbib alasid, kus ei esine (olulisi) keskkonnakaitselisi piiranguid, oli mõju hindamise tulemus usaldusväärne ka olemasolevate infoallikate põhjal. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 63 9. Aruande ja hindamistulemuste lühikokkuvõte Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks on Ida-Virumaal Lüganuse ja Alutaguse valdasid, Rääsa, Rebu, Ojamaa ja Võrnu külasid läbiv Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste logistikataristu. Ida-Viru Maavalitsuse maavanema 19.06.2015 korraldusega nr 1-1/2015/150 algatati teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ maakonnaplaneeringu täpsustamiseks. Teemaplaneeringu käigus teostatakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva Enefit Power AS Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavalik ja majandusliku tasuvuse uuring. Sama korraldusega algatati ka teemaplaneeringu KSH. Teemaplaneeringu eesmärgiks on Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste logistikataristu trasside asukoha valik variantide võrdluse teel, mis on edaspidi alus taristu ehitamiseks vajalike projektdokumentatsiooni koostamisele. Teemaplaneeringu prioriteetseim variant on rajada mäemassi transportimise eesmärgil lintkonveier, mis suundub Rääsa (43801:001:0126) tööstusterritooriumilt Ojamaa (49801:001:0307, 49801:001:0306 ja 49801:001:0033) tööstusterritooriumile. Alternatiividena käsitletakse logistikataristu erinevaid trassivariante, tehniliste lahendustena vaadeldakse linktkonveierit ja autotransporti. KSH programmis (vt lähemalt KSH aruande lisa 1) jäeti raudteetranspordi alternatiiv kõrvale kui ebareaalne alternatiiv, kuna ei Rääsa ega Ojamaa tööstusterritooriumil muu taristu kõrval ja vahel pole piisavalt ruumi raudtee haru- ja manööverdamisteede rajamiseks. 9.1 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide kirjeldused Alternatiividena käsitletakse kavandatava logistikataristu paigutuse kolme erinevat trassivarianti. Kuivõrd teemaplaneeringu eesmärgiks on valida sobivaim ühenduskoridor Rääsa tööstusterritooriumi ning Ojamaa tööstusterritooriumi vahel, siis on logistikataristu asukohavalik piiratud alaga, mis võimaldab optimaalselt kahe tööstusterritooriumi vahele logistikataristu paigutada. KSH aruande peatükis 2 kirjeldati järgmisi alternatiive: ➢ 0-alternatiiv: Teemaplaneeringut ei kehtestata ja Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristut Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile ei rajata. Null-alternatiiv ei ole antud juhul rakendatav, kuna kaevanduste toimimiseks on logistikataristu rajamine vajalik. Seetõttu käsitletakse null-alternatiivi kui võrdlusbaasi kavandatava tegevuse alternatiividele, kuid mitte kui reaalset alternatiivi. ➢ Alternatiiv 1: Kaubapõlevkivi kivi ja/või mäemassi transportimiseks Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile kasutatakse lintkonveieri transporti. Lintkonveier planeeritakse arvestusega, et maksimaalselt transporditakse 15 miljonit tonni kaubapõlevkivi ja/või mäemassi aastas. Lähtuvalt Rääsa tööstusterritooriumil olevatest maa alla suundumise telgedest ning lintkonveieri tehnilistest parameetritest, määratakse planeeringus trassikoridor (mitte ehituskoridor), mis ei ole kõikjal sama laiusega. See on mõnes kohas 50 m laiune ja mõnes kohas (nt teede ristumiskohtades) laiem. Reaalne vajadus on lintkonveieri ja selle teenindustee trassile üldjuhul laiusega 36 m, kuid selleks, et projekteerimisetapis oleks võimalik lintkonveieri paiknemist mõnevõrra liigutada planeeritava trassikoridori sees, planeeritakse teemaplaneeringus laiem koridor. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 64 ➢ Alternatiiv 2: Kaubapõlevkivi kivi ja/või mäemassi transportimiseks Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile kasutatakse autotransporti. Arvestatakse, et maksimaalselt transporditakse 15 miljonit tonni kaubapõlevkivi ja/või mäemassi aastas. Planeeringus planeeritakse vajalik trassikoridor ristumiseta alal laiusega 50 m ning ristumiskohtade alal määratakse töö käigus analüüsi alusel laiem ala. Reaalne vajadus on sõidutee trassile laiusega 20-30 m, kuid selleks, et projekteerimisetapis oleks võimalik tee paiknemist mõnevõrra liigutada planeeritava trassikoridori sees, planeeritakse teemaplaneeringus laiem koridor. Tuginedes KSH programmis esitatud teabele ning KSH aruande ptk-s 2 toodule, välistati alternatiiv 2 — kaubapõlevkivi kivi ja/või mäemassi transportimine Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile kasutades autotransporti — võimalikest reaalsetest alternatiividest. Edaspidi käsitleti reaalse alternatiivina vaid lintkonveieri rajamist kolme erineva asukohaalternatiiviga. 9.2 Käsitletava keskkonna koondülevaade KSH aruande ptk-s 3 „Olemasoleva olukorra ülevaade ning eeldatavalt mõjutatava keskkonna ja selle seisundi kirjeldus“ on kirjeldatud üldise taustinfo tagamiseks vajadusel ka laiemat piirkonda, kui vaid otsene eeldatav mõjuala. Ptk 3 jaguneb üldjoontes kaheks: 3.1 Sotsiaal-majanduslik keskkond; 3.2 Looduskeskkond. Alljärgnevalt antakse koondülevaade nendest peatükkidest. Sotsiaal-majanduslik keskkond Teemaplaneeringu ala peamine maakasutuse juhtfunktsioon on maatulundusmaa. Lähipiirkonnas esineb ka mäetööstusmaad, jäätmehoidla maad, elamumaad, sihtotstarbeta maad, tootmismaad jmt. Lähimad eluhooned asuvad asukohaalternatiividest ligikaudu 480 m (A1), 160 m (A2) ning 200 m (A3) kaugusel. Piirkonnas esinevad nii riigi- kui ka erametsa maad, samuti esinevad ka mõned põllumassiivid ning loomakasvatushooned. Planeeringualast põhja suunas asub Aidu karjääri ala, kus põlevkivi kaevandamine lõpetati aastal 2012. Aidu karjääri sulgemise järgselt on Lüganuse vallamaadel kaevandatud aladele arendatud või kavas arendada sõude- ja veespordikeskus, spordi, puhke- ja virgestuse ning taastuvenergia tootmise alad. Alutaguse valla maadel soovitakse korrastatud maid kasutada metsamajanduse arendamiseks. Teemaplaneeringu alal on peamisteks müraallikateks autoliiklus ja tööstusala. Transpordiameti 2020. aasta liiklussageduse kaardirakenduse kohaselt on lähimate riigimaanteede liiklussagedused järgmised: (13129) Savala – Arvila kõrvalmaanteel 99 (sh raskeliikluse osakaal 5%), (13205) Ereda – Võrnu – Sala kõrvalmaanteel 396 autot ööpäevas (sh raskeliikluse osakaal 6%). Teemaplaneeringu ala läbivatel sõiduteedel liiklussagedust ei mõõdeta ning võib eeldada, et antud teid kasutavad ümbruskonna elanikud ning ka tööstuse töölised. Vaadeldavas piirkonnas asub seitse pärandkultuuri objekti ning üks kultuurimälestise objekt. Pärandkultuuriobjektidest on lähimad (asukohaalternatiivile 1) Võrnu-Sala metsavahikoht ja karjamõis (ca 150 m kaugusel) ning Sala talukoht (ca 50 m kaugusel). Planeeringuala piirkonna lähim kultuurimälestise objekt on Ojamaa jõe läänekaldal asuv Ojamaa hiis (reg-nr A31071), mis trassi asukohaalternatiividest asub lähimale asukohaalternatiivile (nr 2) ca 620 m kaugusel. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 65 Tegemist on loodusliku pühapaigaga, mille kaitse alla võtmine on Muinsuskaitseametil järgnevate aastate tööplaanis (10.08.2021 kiri nr 5.1-17.5/2194-1). Aidu järvel (st Aidu kanalis), asukohaalternatiivi 1 vahetusse lähedusse (ca 30 m kaugusele) jääb ka Aidu Veespordikeskuse veepealne saun. Saun ei ole kantud ehitisena ehitisregistrisse. Planeeringuala läbib kaks elektripaigaldist – õhuliinid Aidu-Jaoskonna 3B kõrgepingeliin (35- 110 kV) L08 ning Mäetaguse:SM0 keskpingeliin (1-20 kV) K135042109. Planeeringuala piirkonnas on Elering AS-il plaanis elektrivõrk ümber korraldada. Eeldatavalt 2022. a lõpuks valmib uus 110 kV õhuliinilõik Jaoskonna 3B ja Kiikla alajaamade vahel ning liini L08 Aidu- Jaoskonna 3B asemel moodustub Aidu-Kiikla 110 kV õhuliin, millele ühendatakse haruna Jaoskonna 3B alajaam. Samuti demonteeritakse osaliselt L138 Püssi-Kiikla 110 kV õhuliini Püssi poolne osa. Looduskeskkond Logistikataristu trassikoridoride lähedusse jäävad II kaitsekategooria laanerähni (Picoides tridactylus) leiukohad, mille lähim kaugus on 30 m kõikidest asukohaalternatiividest. Üle kilomeetri kaugusele jäävad ka II kaitsekategooria metsise (Tetrao urogallus) lähimad leiukohad ning tema püsielupaik. Ligikaudu kilomeetri kaugusele jääb III kaitsekategooria väike-kirjurähni (Dendrocopos minor) lähim leiukoht. I kaitsekategooria looma- või taimeliikide, II kaitsekategooria taimeliikide, ega ühegi kaitsekategooria seene- või samblikuliigi esinemist planeeringualal ega selle lähiümbruses registreeritud ei ole. Lähim kaitseala on Kiikla mõisa park (~4 km kaugusel). Projekteeritavatest kaitsealadest on lähim Alutaguse rahvuspark, mis jääb ligikaudu A1st 2 km, A2st 1,5 km ning A3st 1,7 km kaugusele. Planeeringualale lähim vääriselupaik (VEP000131) jääb 20–400 m kaugusele, sõltuvalt asukohaalternatiivist. Vaadeldaval alal, täpsemalt Rääsa tööstusterritooriumil, asetseb liigivaene soostunud niit. Niiduala sobivus niitmiseks on keskmine, kuid niitmine on lõppenud rohkem kui 10 a tagasi. Ala esteetiline väärtus on väike ning koosluse seisundi väärtus, mis hindab eelkõige hooldatuse astet ja taimestiku vastavust poolloodusliku koosluse kriteeriumitele, on keskmine. Planeeritava tegevuse trassikoridorid läbivad rohevõrgustiku nii piirkondliku tasandi koridori (K2) kui ka riikliku tasandi tuumala (T1). Logistikataristu trass loob füüsilise barjääri loomade liikumisele ja killustab elupaikasid. Loomade ellujäämise seisukohast on oluline tagada nende leviku- ja migratsiooni võimalused. Barjäärid takistavad liikide toidu- ja varjeotsinguid ning sigimispartneri leidmist, samuti vähendavad noorloomade ellujäämist. Uus-Kiviõli kaevandusalal ning selle ümbruses (sh teemaplaneeringu piirkonnas) elutsevad võimalike muude ulukite seas ka pruunkarud, hundid, ilvesed, põdrad, metskitsed ja -sead, rebased, kährikud, valge- ja halljänesed, koprad, metsnugised, mingid ja oravad. Planeeringualal ja selle lähiümbruses esinevad väärtuslikud põllumajandusmaad. Lähimad väärtuslikud maastikud on Kiikla-Võrnu-Ereda (ca 430 m), Oandu-Rääsa (ca 1,4 km) ning Maidla (ca 2,9 km), mis planeeritavast tegevusest on piisavalt kaugel, et neile mõju mitte avaldada. Teemaplaneeringu ala ja selle lähiala on või on olnud kasutuses kaevandusalana põlevkivi tootmiseks. Teemaplaneeringu alal ja selle lähiümbruses asuvad Eesti maardla Uus-Kiviõli II Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 66 kaevanduse mäeeraldis ning ka Uus-Kiviõli kaevanduse teenindusmaa, Kohtla kaeveväli, Aidu kaeveväli ning Ojamaa uuringuväli. KSH objekti alternatiivide aladele jäävad mitmed Eesti maardla põlevkivi reserv- või tarbevaru plokid. Väljastatud on ka kaks keskkonnaluba Uus- Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandustes kaevandamise alustamiseks. Planeeringuala edela- ja lääneosas kavandatakse Uus-Kiviõli (keskkonnaluba nr L.MK/329491) ja Uus-Kiviõli II (keskkonnaluba nr L.MK/333343) kaevanduste avamist. Ojamaa tööstusterritooriumist lõunapoole jääb Ojamaa uuringuväli, kus keskkonnaloa nr KMIN-055 alusel kaevandatakse kuni 27.09.2029 või maavaravaru ammendumiseni. Ojamaa tööstusterritooriumi alal ja selle ümbruses esinevad altkaevandatud alad, kus maa-ala tüüp on langetatud, stabiilne või kvaasistabiilne. Planeeringuala piirkonnas esinevad peamiselt leostunud ja leetjad gleimullad (Go, Gl), leostunud ja leetjad mullad (Kor, Ko, Kl), koreserikkad leostunud gleimullad (Gor), gleistunud leostunud ja leetjad mullad (Kog, Klg). Vähesemal määral esinevad ka madalsoomullad (M), kahkjad leetunud gleimullad (LPG), siirdesoomullad (S) ning ka leetunud ja leede gleimullad (LkG, LG). Planeeringuala aluspõhi koosneb Maa-ameti geoloogiliste kaartide (2021) alusel Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe lademe lubjakivist, savikast lubjakivist (O2ls) ning Haljala lademe savikast lubjakivist, mergelist, K-bentoniidist (O3hl). Seda kinnitab ka planeeringualal ning selle ümbruses paiknevate puurkaevude läbilõiked. Pinnakatte paksus varieerub 1–40 m vahel. Pinnakatte moodustavad liiv, savi ja moreen. Teemaplaneeringu ala asub Ida-Eesti vesikonna alal ning seal esinevad Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini, Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, Kambriumi-Vendi Gdovi ja Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumid. Põhjaveekogumite koondseisund on kehtiva veemajanduskava jooksul püsinud sama, kus Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum on halvas ning teised heas seisundis. Piirkonna hüdrogeoloogilises läbilõikes on levinud järgmised veekompleksid ja -kihid: • Kvaternaari veekompleks; • Ordoviitsiumi veekompleks; o Nabala-Rakvere veekiht; o Keila-Kukruse veekiht; o Lasnamäe-Kunda veekiht; • Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht. Kavandatav tegevus läbib suures osas kaitsmata põhjaveega ala. Vähemal määral läbitakse nõrgalt kaitstud ning väikses osas ka keskmiselt kaitstud ala. Planeeringuala lähedusse jääb 18 töötavat puurkaevu. Teemaplaneeringu ala läbib kaks jõge – Ojamaa jõgi (VEE1068700) ja Raudjõgi (VEE1069600). Raudjõgi ei ole avalik ega avalikult kasutatav ning on tugevasti muudetud veekogu, mis suubub Ojamaa jõkke. Ojamaa jõgi on avalikult kasutatav, kuid samuti tugevasti muudetud veekogu, mis suubub Purtse jõkke (VEE1068200). Ojamaa jõge seiratakse riiklikult ning Keskkonnaagentuuri andmetel on selle koondseisund olnud aastatel 2012–2019 halb. Seejuures on jõe keemiline seisund olnud alates 2015. aastast halb ning ökoloogiline seisund olnud kesine. Ojamaa jõgi on just kaevandustegevusest suuresti mõjutatud. Kaevandustest loodusesse suunatud vee tõttu on Ojamaa jõe vooluhulk kasvanud ligikaudu 40%. VKG Kaevandused OÜ esitas 14.04.2021 kirjaga nr KA.01-06/85 Alutaguse Vallavalitsusele taotluse Raudjõe veekogude nimistust kustutamiseks. 27.12.2021 seisuga on Raudjõgi Eesti Looduse Infosüsteemis arhiveeritud ning veekoguna enam ei eksisteeri. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 67 Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriumid külgnevad maaparandusehitiste reguleerivate võrkudega, mis on rajatud kuivenduse eesmärgil. Asukohaalternatiivid ületavad ka kahte maaparandusehitise eesvoolu, mille mõlema valgala on alla 10 km2. Kuivendussüsteemide reguleerivast võrgust juhitakse liigvesi otse või maaparandussüsteemi eesvoolu kaudu suublasse, antud juhul Ojamaa jõkke. 9.3 Sobivaima alternatiivi valik ning selle keskkonnamõjude ja leevendusmeetmete analüüs Asukohaalternatiivide peamine hindamine toimus kaardimaterjali analüüsi teel (alternatiivsete trassi asukohtade võrdluse teel). Asukohaalternatiivide võrdlemisel (vt KSH aruande lisa 3) arvestati olemasolevate keskkonnatingimustega ja erinevate keskkonnaobjektide ning kaitsealuste loodusobjektide paiknemisega, asustuse jm taristu paiknemisega, kultuuripärandi objektide paiknemisega jmt. Võrdluse teel valiti väiksemate mõjudega alternatiivne trassi asukoht. Asukohaalternatiivide võrdlus viidi läbi neljas kategoorias – majanduslik mõju, mõju inimese varale, tervisele ja heaolule, mõju looduskeskkonnale ning mõju maastikule ja kultuuripärandile. Logistikataristu trassi mõju hinnati kvalitatiivselt ja/või kvantitatiivselt ning eelistatuimaks asukohaalternatiiviks valiti alternatiiv nr 1. KSH protsessi käigus asukohaalternatiivi 1 eskiislahendus täpsustus, sh pole trassikoridor kogu pikkuses sama laiusega, olles mõnes kohas 50 m laiune ning mõnes kohas (nt ristumiskohtades) laiem. Uuendatud trassikoridor arvestab nii ristumiskohtadega, loomaläbipääsudega ning elektriliiniga (vt täpsemalt ptk 4). Teemaplaneeringu elluviimisega ei ole ette näha riigipiiriülest keskkonnamõju. Samuti ei kaasne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, kuna lähim ala — Muraka loodus- ja linnuala — asub planeeringualast ca 4 km kaugusel, mistõttu ei viidud KSH aruandes läbi ka Natura asjakohast hindamist. Järgnevalt analüüsiti vaid täpsustatud asukohaalternatiivi 1 keskkonnamõjusid ja leevendusmeetmeid. Alljärgnevalt on esitatud ptk-s 5 käsitletud teemade koondkokkuvõtted ning leevendavad meetmed seal, kus asjakohane. Müra ja vibratsioon – teemaplaneeringu ala tuleb käsitleda II kategooria (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, rohealad) alana, mille kohaselt peab päevasel ajal olema saavutatud müratase 60 dB ning öösel 45 dB. Kavandatava tegevuse käigus tekib müra peamiselt põlevkivi või aheraine peale- ja mahalaadimisel, mootori töötamisest konveieri otstes ning töötava lindi hõõrdumisel rullikutel. Kaetud lintkonveieriga saavutatakse juba 1 m kaugusel müratase 65 dB ning müratase 45 dB, mis on tööstusmüra öiseks piirväärtuseks, saavutatakse lintkonveierist ~80 m kaugusel. Kui teel toimub aktiivne aherainest toodetud killustiku vedu, siis saavutatakse liiklusmüra päevane piirväärtus hinnanguliselt ~40 m kaugusel teest (öösiti eelduslikult killustiku vedu ei toimu, kuid öine liiklusmüra piirväärtus saavutataks ~160 m kaugusel teest). Lähim lintkonveierile paiknev eluhoone jääb ~480 m kaugusele ning müra siht- ja piirväärtused (öisel ja päevasel ajal) on seal saavutatud. Müratasemete muutustega kaasneb piirkonnas vähene negatiivne mõju. Lintkonveierist tingitud vibratsioon sõltub peamiselt konveieri rullikute materjalist ning tehnoloogiast. Konveieri tööst tingitud vibratsioon pole aga nii tugev, et omaks ümbritsevale keskkonnale või töötajatele mõju. Siiski on seda võimalik vähendada, valides konveieri Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 68 rajamisel kvaliteetsemad materjalid ning rullikud ning viies läbi pidevaid hooldus- ja puhastustöid. Vibratsiooni allikaks võib kujuneda ka aherainest toodetud killustiku transport. Liiklusest tingitud vibratsiooni mõjutab eeskätt teekatte konarlus. Üldjuhul vibratsioon väheneb teest kaugenemisega ja võib olla probleemiks vaid juhul, kui hoonestus paikneb vahetult tee lähedal. Eeldatav mõjuala jääb asustusest eemale (lähim elamu jääb ca 450 m kaugusele), seega mõju puudub. Leevendavad meetmed: • müratasemete kontrollmõõtmine konveieri tööle asumise järgselt konveieri vahetus läheduses. Hilisemad kontrollmõõtmised viia läbi kaebuste esinemisel; • ujuvsauna öisel ajal (23.00–7.00) kasutamine antud asukohas ei ole soovitatav. Välisõhk (sh kliima) – lintkonveieri rajamisel on peamiseks õhusaaste tekitajaks põlevkivi transpordil ja ümberlaadimisel, kaetud lintkonveieri kasutamisel aga põlevkivi ja aheraine lindile ja lindilt mahalaadimisel tekkiv tolm. Põlevkivitolm võib mõjuda ärritavalt nahale, limaskestadele ja hingamisteedele ning sissehingamisel omada pikaajalisi mõjusid kopsude haigestumise näol. Mõju leevendamiseks tuleks kohtades, kus põlevkivi transport ja ümber- või mahalaadimine tekitab tolmu, tagada tolmuga kokkupuutuvatele töötajatele tolmukaitsevahendid. Seejuures on soovitav laadimiskohad rajada ka suletuna. Lintkonveieri teenindustee rajatakse algselt killustikkattega, mis kaevanduse avades hiljem kaetakse mustkattega, mistõttu ei teki teenindustee kasutamisel ka täiendavat tolmu. Eeldatavasti väikese liiklussagedusega teenindusteel ei lisandu ka täiendavat suurt õhusaastet. Välisõhule kaasneb lintkonveieri rajamisel vähene negatiivne mõju. Leevendavad meetmed: • kohtades, kus põlevkivi transport ja ümber- või mahalaadimine tekitab tolmu, tuleb tolmuga kokkupuutuvatele töötajatele tagada tolmukaitsevahendid; • soovitav on laadimiskohad rajada suletuna. Mõju inimeste tervisele ja heaolule (sh õnnetuste risk ning visuaalne mõju) – lintkonveieri rajamisega ei ole ette näha olulist negatiivset mõju inimeste tervisele. Lähimad eluhooned jäävad ~480 m kaugusele ning on seega piisavalt kaugel võimalikest mõjualadest. Samuti ei teki kohalike elanike jaoks lintkonveieri rajamisega barjääriefekti, kuna olemasoleva või rajatava teega ristumiskohtades viiakse lintkonveier maa alla või üle olemasoleva tee. Visuaalne mõju võib avalduda veepealse sauna kasutajatele, mistõttu tuleks jätta mõju leevendamiseks alles olemasolevat haljastust (kui lahendus seda võimaldab) või ruumi olemasolul rajada uut. Samas on tegemist endises põlevkivikarjääris paikneva ujuvsaunaga, kus on inimese poolt kujundatud maastik, ning konveieri visuaalne nähtavus ujuvsaunast ei too kaasa olulist ebasoodsat mõju sauna kasutajatele. Lintkonveieriga seotud õnnetused on peamiselt seotud töötajatega, mida saab vältida, kasutades õigeid töövõtteid ning - kaitsevahendeid. Seejuures on oluline teostada lintkonveieril pidevat hooldust kogu trassi ulatuses ning rajada hoolduseks vajalikud ligipääsud mehhanismidele suletavatena. Sellisel juhul inimeste tervisele ja heaolule mõju puudub. Leevendavad meetmed: • kui lintkonveieri lahendus seda võimaldab, jätta veepealsele saunale visuaalse mõju leevendamiseks alles olemasolevat haljastust või ruumi olemasolul rajada uut; • lintkonveieri hooldustöid tehes kasutada õigeid töövõtteid tööõnnetuste vältimiseks. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 69 Mõju varale – lintkonveieri rajamisega ei ole ette näha olulist negatiivset mõju inimeste varale (eelkõige kinnisvarale). Vaadeldavas piirkonnas on kaevandustegevus toimunud aastakümneid, mistõttu ei tohiks lintkonveieri kui ajutise ehitise rajamisel kinnisvara hindade väärtustele mõju olla. Seejuures säilitatakse kõik olemasolevad juurdepääsud või tagatakse juurdepääs katastriüksustele planeeringu eelse olukorraga võrreldes vähemalt samaväärsel tasemel ning säilitatakse võimalused metsa majandamiseks ning põllumajandusliku tegevusega jätkamiseks. Lintkonveieri trassikoridor on kavandatud selliselt, et minimaalselt mõjutada eraomandis olevaid kinnistuid – konveier on peamiselt paigutatud riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvale maale. Ainus erakinnistu, mida läbitakse, on Nurga maaüksus (44901:003:0581). Esineb võimalus, et väga väikeses ulatuses läbitakse Valteri kinnistu (44901:003:0402) põhjapoolset osa, kuid seda on võimalik vältida. Peamine mõju varale võiks esineda uute elamumaade rajamisel, mida hetkeseisuga piirkonda aga planeeritud ei ole. Oluline on silmas pidada lintkonveieri ajutist iseloomu – Uus-Kiviõli kaevanduse sulgemise järgselt konveier likvideeritakse. Seetõttu on igasugune negatiivne mõju kinnisvarale ajutine. Vara väärtusele seega mõju puudub. Mõju kultuuripärandile – nii pärandkultuuri kui ka kultuurimälestise objekti(de)le mõju kavandatava tegevusega eeldada ei ole. Pärandkultuuri objektid jäävad lintkonveieri trassikoridorist väljapoole ning on mh ka juba sellises seisundis, et kavandatav tegevus olulist negatiivset mõju ei avalda. Kultuurimälestise objekt on niivõrd kaugel, et lintkonveieri rajamine sellele negatiivselt ei mõju. Kavandatava tegevuse arheoloogiatundlikule alale jõudes tuleb olla tähelepanelik ning leidude avastamisel anda sellest viivitamatult Muinsuskaitseametile teada. Antud tingimustega arvestades mõju kultuuripärandile puudub. Leevendavad meetmed: • pinnasetööde teostamisel olla tähelepanelik ning leidude leidmisel anda sellest viivitamatult Muinsuskaitseametile teada. Vesi (sh pinna- ja põhjavesi) ning pinnas – lintkonveier rajatakse kogu trassikoridori pikkusest (ca 5,7 km) ca 4,7 km ulatuses alal, kus põhjavesi on kaitsmata. St, et vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Planeeritav tegevus kattub vähem kui 100 m ulatuses kahe maaparandussüsteemiga ning lintkonveieri rajamisel tuleb tagada maaparandussüsteemi säilimine või ümberehitamine, et oleks tagatud selle toimimine. Lintkonveieri trassikoridor läbib Ojamaa tööstusterritooriumil altkaevandatud alasid, kus esineb nii stabiilset, kvaasistabiilset kui ka langetatud alasid. Altkaevandatud kaevandusväli võib omada mitmeid järelmõjusid, mh säilivad mitmesugused geotehnilised muutused (maapinna deformatsioonid, kvaasistabiilsus ja järelvajumise oht), millega tuleb arvestada ka edaspidises (arendus)tegevuses. Planeeritava lintkonveieri trassikoridori alla jääb ca 450 m kvaasistabiilset langetatud servakonsooli ala, kuid kuna lintkonveieri puhul on tegemist kerge ehitisega, siis eeldatavasti ei tohiks see omada mõju maa vajumisele või varingutele. Kavandatav tegevus ei oma mõju maavaradele, kuna ületab kaeveväljasid, mis eeldavad maa-alust kaevandamist. ning maavara kaevandamisväärsena säilimist või kättesaadavust linkonveieri rajamisel ei mõjutata. Kuna trassikoridor jääb osaliselt ka altkaevandatud alale, tuleb lintkonveieri ja selle teenindustee rajamisel arvestada pinnase koormusega, samuti arvestada kõrgendatud reostusohuga. Reostuse ilmnemisel peab lintkonveieri tehniline lahendus tagama ligipääsu lindialusele. Eeskätt tänu võimalike põhjavee saastamise riskide suurenemisele, kaasneb kavandatava tegevuse elluviimisel vähene negatiivne mõju. Tegevuse ehitusperioodil võib ehitusmasinate kasutamisel aga risk kasvada, see toob kaasa nõrga negatiivse mõju avaldumise. Ojamaa jõe setetekoormusele pole olulist negatiivset mõju ette näha. Ületuskohtade rajamisel peab säilima jõe voolusängi laius ja sügavus, et säiliks praeguse olukorraga samaväärne Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 70 veejuhtimisvõime ja ei tekitataks muutusi lähiümbruse veerežiimis ning ei mõjutataks Ojamaa jõe ökoloogilist seisundit. Seoses lintkonveieri rajamisega pole ette näha Ojamaa jõkke toitainete (lämmastiku ja fosfori) ega orgaanilise reostuskoormuse lisandumist. Leevendavad meetmed: • kaaluda geotehnilise ekspertiisi läbiviimist altkaevandatud langetatud ala servakonsooli ulatuses, vältimaks võimalikest maapinna varingutest tekkida võivat ohtu lintkonveierile; • tagada maaparandussüsteemi toimimine läbi praeguse maaparandussüsteemi säilitamise või ümberehitamise; • lintkonveieri ja selle teenindustee rajamise ning kasutamise käigus tuleb jälgida kasutatava tehnika korrasolekut, vältimaks kütuse või määrdeõlide, muude kemikaalide lekkeid, mis võiksid põhjustada pinnase ning põhjaveereostust; • lintkonveieri tehniline lahendus peab reostuse ilmnemisel tagama ligipääsu lindialusele. Mõju loomastikule, taimestikule (sh kaitstavatele loodusobjektidele) ning bioloogilisele mitmekesisusele – lintkonveieri trassikoridori vahetusse lähedusse jääb II kaitsekategooria laanerähni (Picoides tridactylus) leiukoht. Piirkonnas esinevad veel III kaitsekategooria väike- kirjurähni (Dendrocopos minor) ning II kaitsekategooria metsise (Tetrao urogallus) leiukohad ning püsielupaik. Väike-kirjurähnile, metsisele ning nende elupaikadele seoses lintkonveieri rajamisega negatiivset mõju ette näha pole, kuna nende elupaigad jäävad piisavale kaugusele, et neid kavandatava tegevusega kaasnev müra mõjutaks. Alkranel OÜ (2014) raames läbi viidud müra modelleerimise tulemustele tuginedes jõuab laanerähni elupaika Uus-Kiviõli kaevanduse tööstusterritooriumil toimuvate tegevustega müratase vahemikus 40–55 dB, millega ei ole kavandatava tegevusega ette näha olulist ebasoodsat mõju laanerähni elutegevusele. Planeeringu elluviimisega osa taimkattest hävineb vahetult konveieri alla ning lähedusse jääval alal. Lintkonveieri ja selle teenindustee rajamisega planeeritakse üle planeeringuala ligikaudu 50–60 m laiune koridor ning 36 m laiune ehituskoridor (kogu planeeritav ala ca 34 ha), millega raadatakse ka trassi ehituskoridori alla jääval maa-alal mets (~14 ha). Konveieri koridori rajamise puhul on ohtu sattuvad metsa mahud tagasihoidlikud ning olulist ebasoodsat mõju metsaaladele trassikoridori rajamisega ei kaasne. Konveieri poolt tekitatav võimalik mõju piirkonna taimestikule on leevendatud planeerimisprotsessi käigus – sobivaimaks valitud trass ei läbi kaitsealuste liikide kasvukohtasid. Konveieri ehitustööde käigus hävib paratamatult osa looduslikust taimestikust vahetult konveieri alla ning lähedusse jääval alal. Rääsa tööstusterritooriumil asetseb liigivaene soostunud niit, kus niitmine lõpetati rohkem kui 10 a tagasi ning eeldatavasti on ala nüüdseks kaetud võpsikuga. Eeldusel, et niit on veel säilinud, väheneks niidu pindala ca 1,65%, mistõttu niidule ebasoodsat mõju ei avaldata. Kokkuvõtvalt kaasneb loomastikule ja taimestikule vähene negatiivne mõju. Roheline võrgustik (sh loomade liikumine) – kavandatav lintkonveier ja selle teenindustee kulgevad läbi piirkondliku tähtsusega rohekoridori, millega tekitatakse tänu liikumisbarjääri tekitamisele negatiivne mõju rohevõrgustiku toimimisele ning loomade liikumisvõimalustele. Negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid, rajades loomade peamistesse liikumiskohtadesse loomapääsud, mis tuleb projekteerimise käigus täpsemalt piiritleda. Rohevõrgustikule kaasneb lintkonveieri rajamisel nõrk negatiivne mõju. Leevendavad meetmed: • rajada rohevõrgustiku toimimiseks loomaläbipääsud, vältimaks loomade lõksu jäämist suletud Aidu karjääri kanalite ja lintkonveieri vahele; Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 71 • viaduktialust ala ei tohi kasutada varustuse, sõidukite jms ladustamiseks või parkimiseks, sh ka põllumajandusmasinate hoidmiseks. Viadukti alla ei tohi rajada loomade liikumist takistavaid tarasid; • regulaarne seire ja hooldus peavad tagama viadukti aluse ala puutumatu toimimise, välistama igasuguse inimtegevusliku valekasutuse või halvemal juhul likvideerima selle jäljed (nt lõkkeasemed, põlengud). Seire saab ühildada lintkonveieri hooldustöödega, millega paralleelselt saab kontrollida ka loomaläbipääsude juures inimtegevuse jälgede olemasolu (nt kord kuus) ning vajadusel need likvideerida. Eelnevaid asjaolusid arvestades leiab KSH koostaja, et kavandatava tegevuse võib ellu viia, kuivõrd olulise negatiivse mõju esinemist ei ole üheski mõjuvaldkonnas ette näha. Seejuures soovitab KSH koostaja ellu viia alternatiiv I ehk rajada kaubapõlevkivi kivi ja/või mäemassi transportimiseks Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile lintkonveier mööda täpsustatud asukohaalternatiivi 1 trassikoridori. Seejuures tuleb arvestada KSH aruandes esitatud leevendavate meetmetega. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 72 Kasutatud materjalid Alljärgnev loend annab ülevaate läbitöötatud/kasutatud allikatest (KSH protsessi, sh VTK) lõikes. Loend ei dubleeri kõiki viiteid, mida sisaldab KSH dokumentatsioon. Kasutatud materjalid: • AB Artes Terrae. (2018-2019). Ida-Viru maakonna looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal: Lüganuse kihelkond. https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/luganuse.pdf • Alev, G. 2018. Tuulekahjustused viljakates kuusikutes. Bakalaureusetöö metsanduse õppekaval. Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut. • Alkranel OÜ. (2014). Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. • Alutaguse valla üldplaneering. (2020) • Davis, D., 2008. Maximising the cost-effectiveness of noise control treatments for overland conveyors by engineering optimisation. Acoustics, 2008. • Dooling, J.R. & Popper, N.A., 2016. Some lessons from the effects of highway noise on birds. Acoustical Society of America. Proc. Mtgs. Acoust. 27, 010004 (2016) • EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur • Enefit Kaevandused AS. (2019). Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekt • Energiamajanduse arengukava aastani 2030 • Hendrikson & KO. (2010). Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse asukohatrassi määramine“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ja ülevaade protsessist. Töö nr 1268/09. • Hunadi, O., 2000. Traffic Vibrations in Buildings. NRC Publications Record. Construction Technology Update No. 39 • Järvekülg, M. (2015). Doktoritöö: põlevkivi kaevandamise tõttu on kadunud Kohtla jõgi ja suurenenud Pühajõe vooluhulk. https://novaator.err.ee/256535/doktoritoo-polevkivi- kaevandamise-tottu-on-kadunud-kohtla-jogi-ja-suurenenud-puhajoe-vooluhulk • Keskkonnaagentuur. (2021). Pinnavee ja põhjavee seisund – Interaktiivne kaart. https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97 eee82891873c41 • Keskkonnaagentuur. (2021). Pinnaveekogumite seisund. https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/vesi-3 • Keskkonnaministeerium. (2015). Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_16032016_Lisa.pdf • Keskkonnaministeerium. (2016). Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. https://www.envir.ee/sites/default/files/ida-eesti_vesikonna_veemajanduskava_0.pdf • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. (RT I 2005, 15, 87) • Klein, L. (2010). Loomad ja liiklus Eestis. Käsiraamat konfliktide määratlemiseks ja tehnilised lahendused meetmete rakendamiseks. https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/1286480217.pdf • Lüganuse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. (2019) • Maa-ameti kaardirakendused Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 73 • Maidla valla üldplaneering. (2005) • Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava • Planeerimisseadus. (RT I 2002, 99, 579) • Seegel, M.-L. (2017). Metsa majandamise mõju puistu kahjustuste esinemisele. Bakalaureusetöö loodusvarade kasutamine ja kaitse erialal. Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut. • Sepp, K., Metsaots, K., Raet, J. (2018). Projekt:Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja- ja pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendusmeetmetega. Kaevanduste ja jäätmetekke mõju maastikele katsealadel – parim praktika • Tallinna Tehnikaülikool. (2015). Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine. https://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/PK_altkaev_alade_selgitus.pdf • Vaht, R. (2014). The impact of oil shale mine water on hydrological pathways and regime in northeast Estonia. (doktoritöö) Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH aruanne, Alkranel OÜ, 2022 74 LISA 1. KSH programm Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programm Avalikustamiseks 11.11.2021 Planeerimisprotsessi korraldaja: Rahandusministeerium Huvitatud isik: Eesti Energia AS KSH läbiviija: OÜ Alkranel Juhtekspert: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) Tartu 2021 Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 1 Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 2 SISUKORD 1. Üldist ................................................................................................................................... 4 2. KSH objekti asukoht ja kavandatava tegevuse eesmärk ..................................................... 5 3. Olemasoleva olukorra kirjeldus .......................................................................................... 6 4. Strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus .................................................................................................................................... 17 5. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus ....... 18 6. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju 20 7. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled .......................................... 22 8. Protsessi eeldatav ajakava ning strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled . 23 Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 25 LISA 1 – Teemaplaneeringu ja KSH algatamise otsus ............................................................ 26 LISA 2 – KSH programmi eelnõu lähteseisukohtadega arvestamine ...................................... 27 LISA 3 – KSH programmi avaliku arutelu protokoll ............................................................... 36 Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 3 1. Üldist Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm on dokument, milles määratakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, sisu ja eeldatav ajakava ning teemaplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh inimese tervist, piiriülest mõju ja Natura 2000 võrgustiku alasid silmas pidades. KSH programm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande eelnõu koostamisel. Ida-Viru Maavalitsuse maavanema 19.06.2015 korraldusega nr 1-1/2015/150 algatati teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ maakonnaplaneeringu täpsustamiseks. Teemaplaneeringu käigus teostatakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva Enefit Power AS Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavalik ja majandusliku tasuvuse uuring. Sama korraldusega algatati ka teemaplaneeringu KSH. Vastavalt Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (jõustunud 01.07.2015) § 1 lg 1 kohaselt menetletakse enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringud lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. Seega menetletakse käesolevat planeeringut ning selle KSH-d lähtuvalt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadusest ning kuni 30.06.2015 kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsioonist. Vastavalt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lg 5 kohaldatakse planeeringute elluviimisega kaasnevale KSH-le keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust, kuid võimaluse korral ühendatakse KSH menetlus planeeringu koostamise menetlusega. Sellisel juhul peavad olema täidetud mõlemale menetlusele kehtestatud nõuded. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 4 2. KSH objekti asukoht ja kavandatava tegevuse eesmärk KSH objekt asub Ida-Virumaal Lüganuse ja Alutaguse valdades, läbides Rääsa, Rebu, Ojamaa ja Võrnu külasid. Joonehitise teemaplaneeringu eesmärk on Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste logistikataristu trasside asukoha valik variantide võrdluse teel, mis on edaspidi alus taristu ehitamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamisele. Kaevanduste arendamisega on tekkinud vajadus välja arendada kaubakivi ja/või mäemassi transportimise logistika. Ettevõtete logistikataristu ühiseks alguspunktiks on Rääsa tööstusterritoorium ning lõpp-punktiks Ojamaa tööstusterritooriumi rikastusvabrik. Teemaplaneeringu prioriteetseim variant on rajada mäemassi transportimise eesmärgil lintkonveier, mis suundub Rääsa tööstusterritooriumilt (43801:001:0126) Ojamaa tööstusterritooriumile (49801:001:0307, 49801:001:0306 ja 49801:001:0033) (vt Joonis 2.1). Keskkonnaameti 09.04.2021 kirja nr DM-111714-13 alusel algatati keskkonnamõju hindamine Enefit Power AS-i Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotlusele, millega soovitakse keskkonnaloale kanda jäätmete eriosa, suurendada põlevkivi maksimaalset aastamäära 10 miljoni tonnini ning muuta luba selliselt, et kaevise transport oleks lubatud esmaseks töötluseks ka Ojamaa tööstuskompleksi. Keskkonnaameti 09.04.2021 kirja nr DM-111704-1 alusel algatati keskkonnamõju hindamine ka VKG Kaevandused OÜ Uus- Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotlusele, millega soovitakse keskkonnaloale kanda vee ja jäätmete eriosa, suurendada põlevkivi maksimaalset aastamäära 5 miljoni tonnini ning muuta luba selliselt, et kaevise transport oleks lubatud esmaseks töötluseks ka Ojamaa tööstuskompleksi. Antud keskkonnalubade muutmise taotlused tekitavad vajaduse käesoleva KSH objektiks oleva logistikataristu rajamiseks. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 5 Joonis 2.1. Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriume ühendav logistikataristu trasside alternatiivid (A1, A2, A3) (Alus: Maa-amet, 2021) Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste pealmaakompleks koosneb kahest lahustükist – Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriumitest. Rääsa tööstusterritoorium asub riigimaal ning sellele on seatud Enefit Power AS-i kasuks maavara kaevandamise loa L.MK/329491 (kehtivusaeg 11.07.2019–10.07.2049) hoonestusõigus. Ojamaa tööstusterritoorium kuulub OÜ-le VKG Kaevandused. Kaevandused on kokku leppinud koosarendamise tingimused, millest lähtuvalt teenindatakse mõlemat kaevandust Rääsa tööstusterritooriumi kaudu. Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriume on kavandatud ühendama konveier- ning autotransport, kus viimast hakatakse kasutama töötajate, materjali, varuosade jms veoks. Rääsa ning Ojamaa tööstusterritooriumide vaheline teenindustee ühtib tööstusterritooriumide vahel kulgeva konveieri hooldusteega. 3. Olemasoleva olukorra kirjeldus Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel asub planeering alal, kus põhjavesi on peamiselt kaitsmata või nõrgalt kaitsmata, esineb ka keskmiselt või suhteliselt kaitstud alasid. Lähipiirkonnas on ka üks allikas (vt Joonis 3.1). Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 6 Joonis 3.1. Põhjavee kaitstus teemaplaneeringu alal; allikas märgitud tumelilla täpina (Maa-amet, 2021) Teemaplaneeringu ala asub Ida-Eesti vesikonna alal ning seal esinevad Kambrium-Vendi Gdovi, Kambrium-Vendi Voronka, Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini ning Ordoviitsium-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas põhjaveekogumid, millede paksus jääb vahemikku 10-100 meetrit (vt Tabel 3.1). Tabel 3.1. Planeeringualal esinevad põhjaveekogumid, nende paksus ja aluskivimid (Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, 2016) Põhjaveekogum Põhjaveekogumi Aluskivim paksus (m) Kambrium-Vendi Gdov 40-60 Segateraline liivakivi, aleuroliit Kambrium-Vendi Voronka 27 Liivakivi ja aleuroliit Ordoviitsiumi Ida-Viru Põhjaosas 10-12, Lubjakivi, mergel, dolomiit ja põlevkivi põlevkivibassein lõunaosas kuni 100 Ordoviitsium-Kambriumi 23 Hele kvartsliivakivi, hele aleuroliitne Virumaa põhjaveekogum kuni peeneteraline kvartsliivakivi Ida-Eesti vesikonnas Teemaplaneeringu ala läbib kaks jõge – Ojamaa jõgi (VEE1068700) ja Raudjõgi (VEE1069600). Raudjõgi ei ole avalik ega avalikult kasutatav ning on tugevasti muudetud veekogu, mis suubub Ojamaa jõkke. Ojamaa jõgi on avalikult kasutatav, kuid samuti tugevasti muudetud veekogu, mis suubub Purtse jõkke (VEE1068200). Ojamaa jõge seiratakse riiklikult ning Keskkonnaagentuuri andmetel on selle koondseisund olnud aastatel 2012–2019 halb. Seejuures on jõe keemiline seisund olnud alates 2015. aastast halb ning ökoloogiline seisund olnud kesine. Veekogu „kesine“ ökoloogiline kvaliteediklass kirjeldab bioloogiliste näitajate mõõdukaid muutusi võrreldes looduslike võrdlusveekogudega, mis on inimtegevusest tulenevad (mõjutaja võib olla maaparandus või esinevad voolutakistused) (Keskkonnaagentuur, 2021). Alutaguse Vallavalitsus on 30.04.2021 kirjaga nr 6-2/62-2 esitanud Keskkonnaministeeriumile taotluse veekogude nimistust Raudjõgi kustutamiseks. Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistri alusel on 11.05.2021 Keskkonnaagentuur andnud e-kirjaga Keskkonnaministeeriumile seisukoha, et Raudjõe võib registrist kustutada. Teemaplaneeringu alal ning selle lähiümbruses puuduvad kaitse- ja hoiualad ning Natura 2000 loodus- ja linnualad (EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 7 Keskkonnaagentuur, 28.04.2021). Lähim kaitseala – Kiikla mõisa park – asub planeeringualast ca 4 km kaugusel. Lähim Natura 2000 ala – Muraka loodusala – asub samuti ca 4 km kaugusel. Logistikataristu planeeritava trassikoridoride lähedusse jäävad EELISe (Keskkonnaagentuur, Eesti Looduse infosüsteem, EELIS, 28.04.2021) andmetel II kaitsekategooria liigi laanerähni (Picoides tridactylus) leiukohad, seejuures A1 ja A2 kaugus leiukohast on ca 160 m ning A3 kaugus 150 m. Ca 2 km kaugusele A1st, ca 1,4 km kaugusele A3st ning ca 1,3 km kaugusele jäävad Keskkonnaregistri andmetel ka metsise (Tetrao urogallus) lähimad leiukohad, kelle elupaiku antud piirkonnas suuresti mõjutavad kaevandusest tulenevad maastikumuutused (Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, 2015) (vt Joonis 3.2). Metsise kaitse tegevuskava alusel peetakse metsise keskmiseks hajumiskauguseks 10 km, seejuures teemaplaneeringu ala asub metsise lähimast leiukohast vähem kui 3 km kaugusel. Üle 3 km kaugusele jäävad planeeritavatest trassidest põhjapoole ka sarvikpüti (Podiceps auritus) leiukohad. EELISe (Keskkonnaagentuur, Eesti Looduse infosüsteem, EELIS, 28.04.2021) andmetel I kaitsekategooria liikide leiukohti lähipiirkonnas pole. [Joonis eemaldatud ehk joonisele ligipääs piiratud. Joonise eemaldamise alus – Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud ning avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 8 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist. Seetõttu on joonis 3.2 ja sellega seotud täpsem informatsioon esitatud üksnes asjaomastele asutustele.] Joonis 3.2. II kaitsekategooria liikide leiukohad planeeringuala alternatiivide suhtes (Keskkonnaagentuur, Eesti Looduse infosüsteem, EELIS, 28.04.2021) Planeeringuala lähipiirkonda jäävad mitmed III kaitsekategooria taime- ja loomaliikide leiukohad (vt Tabel 3.2, Joonis 3.3). Tabel 3.2. III kaitsekategooria liikide leiukohad planeeringuala läheduses (Keskkonnaagentuur, Eesti Looduse infosüsteem, EELIS, 28.04.2021) III kaitsekategooria liigi nimetus Ligikaudne kaugus alternatiividest väike-kirjurähn (Dendrocopos minor) 1 km suur käopõll (Listera ovata) A1 – 2,6 km vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) A2 – 2,4 km kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) A3 – 2,5 km harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) Üle 3 km A1 – 2,5 km harilik ungrukold (Huperzia sellago) A2 ja A3 – 3,1 km A1 – 3,3 km teder (Tetrao tetrix) A2 – 2,6 km A3 – 3,1 km laanepüü (Tetrastes bonasia) Üle 4 km Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 8 Joonis 3.3. III kaitsekategooria taime- ja loomaliigid planeeringuala ümbruses (Keskkonnaagentuur, Eesti Looduse infosüsteem, EELIS, 28.04.2021) Planeeringuala lähipiirkonda jääb mitmeid vääriselupaikasid (vt Tabel 3.3). Püsielupaikasid, võõrliike ning reservaate planeeringuala lähedusse ei jää. Projekteeritavatest kaitsealadest on lähim Alutaguse rahvuspark, mis jääb ligikaudu A1st 2 km, A2st 1,5 km ning A3st 1,7 km kaugusele. Tabel 3.3. Vääriselupaigad planeeringuala lähipiirkonnas (Keskkonnaagentuur, Eesti Looduse infosüsteem, EELIS, 28.04.2021) KKR kood VEP tüüp Ligikaudne kaugus alternatiividest VEP000131 Kuusikud ja kuusesegametsad A1 – 400 m A2 – 100 m A3 – 20 m VEP207373 Kuusikud ja kuusesegametsad A1 - 1,6 km A2 – 1 km A3 – 1,5 km VEP207374 Männikud ja männisegametsad A1 – 1,7 km A2 – 1 km A3 – 1,4 km VEP207376 Märgalade männikud ja kaasikud A1 – 1,7 km A2 – 1,4 km A3 – 1,6 km VEP157086 Märgalade männikud ja kaasikud A1 – 1,7 km A2 ja A3 – 2,5 km VEP207345 Teised lehtmetsad A1 – 1,9 km A2 – 1,5 km Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 9 KKR kood VEP tüüp Ligikaudne kaugus alternatiividest A3 – 1,8 km VEP116001 Kuusikud ja kuusesegametsad A1 – 2,1 km A2 – 1,5 km A3 – 1,9 km Planeeringuala lähedusse jääb 17 töötavat puurkaevu (vt Joonis 3.4, Tabel 3.4). Jääkreostusi piirkonnas pole. Joonis 3.4. Puurkaevud planeeringuala alternatiivide läheduses (Keskkonnaagentuur, Eesti Looduse infosüsteem, EELIS, 28.04.2021) Tabel 3.4. Puurkaevud planeeringuala alternatiivide läheduses ((Keskkonnaagentuur, Eesti Looduse infosüsteem, EELIS, 28.04.2021) KKR kood Puurkaevu tüüp Ligikaudne kaugus alternatiividest A1 ja A2 - 600 m PRK0052953 Hüdrogeoloogilised uuringud A3 – 500 m A1 - 500 m PRK0056832 Olmevee saamiseks A2 – 200 m A3 – 400 m A1 - 700 m PRK0004119 Olmevee saamiseks A2 – 100 m A3 – 500 m A1 - 900 m PRK0004226 Olmevee saamiseks A2 – 500 m A3 – 800 m A1 - 800 m PRK0015903 Olmevee saamiseks A2 ja A3 – 900 m Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 10 KKR kood Puurkaevu tüüp Ligikaudne kaugus alternatiividest PRK0061832 A1 – 200 m PRK0061833 Tootmisvee saamiseks A2 – 220 m PRK0061834 A3 – 240 m PRK0061835 A1 - 1 km PRK0052810 Olmevee saamiseks A2 – 400 m A3 – 800 m A1 – 40 m PRK0016387 Hüdrogeoloogilised uuringud A2 – 600 m A3 – 200 m A1 – 300 m PRK0025900 Olmevee saamiseks A2 ja A3 – 200 m PRK0016309 Olmevee saamiseks 1,5 km PRK0019083 A1 ja A2 – 1,6 km Hüdrogeoloogilised uuringud PRK0019084 A3 – 1,5 km PRK0002619 Olmevee saamiseks 1,7 km PRK0004170 Olmevee saamiseks 1,7 km Teemaplaneeringu alal ja selle lähiümbruses asuvad Eesti maardla osad Uus-Kiviõli II kaevanduse mäeeraldis ja Kohtla kaeveväli ning ka Uus-Kiviõli kaevanduse teenindusmaa. KSH objekti alternatiivide aladele jäävad mitmed Eesti maardla põlevkivi reserv- või tarbevaru plokid (vt Tabel 3.5, Joonis 3.5). Tabel 3.5. Eesti maardla põlevkivi reserv- ja tarbevaru plokid teemaplaneeringu alal ja selle lähiümbruses (Maa-amet, 2021) Maardla osa nimetus Ploki nr Aktiivne/passiivne varu 3 Aktiivne tarbevaru Uus-Kiviõli uuringuväli 7 Aktiivne tarbevaru 1 Aktiivne tarbevaru 3 Passiivne tarbevaru 4 Aktiivne reservvaru Aidu kaeveväli 5 Passiivne reservvaru 6 Aktiivne tarbevaru 8 Passiivne tarbevaru 10 Passiivne reservvaru 1 Aktiivne tarbevaru 3 Aktiivne reservvaru Ojamaa uuringuväli 12 Passiivne reservvaru 17 Aktiivne reservvaru 2 Aktiivne tarbevaru Kohtla kaeveväli 3 Aktiivne reservvaru 4 Passiivne tarbevaru Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 11 Joonis 3.5 Eesti maardla põlevkivi aktiivsed ning passiivsed reserv- või tarbevaru plokid teemaplaneeringu alal ja selle lähiümbruses (Alus: Maa-amet, 2021) Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse (2021) andmetel esineb planeeringuala piirkonnas peamiselt leostunud ja leetjad gleimullad (Go, Gl), leostunud ja leetjad mullad (Kor, Ko, Kl), koreserikkad leostunud gleimullad (Gor), gleistunud leostunud ja leetjad mullad (Kog, Klg). Vähesemal määral esinevad ka madalsoomullad (M), kahkjad leetunud gleimullad (LPG), siirdesoomullad (S) ning ka leetunud ja leede gleimullad (LkG, LG). Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduse (2021) kohaselt asuvad vaadeldaval alal mitmed maaparandussüsteemid ning nende eesvoolud, logistikataristu trass ristuks ühe eesvooluga (vt Joonis 3.6). Joonis 3.6. Maaparandussüsteemid vaadeldaval alal, kus pruuniga on märgitud maaparandusehitiste reguleerivad võrgud ning tumesinisega nende eesvoolud (Maa-amet, 2021) Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 12 Alutaguse valla üldplaneeringu (2020) ning Lüganuse valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) (2019) kohaselt on teemaplaneeringu ala rohevõrgustiku ning selle koridori koosseisus (vt Joonis 3.7). Lüganuse valla KSH VTK-s on arvestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ (2016) näidatud rohevõrgustiku alasid, üldplaneeringu edasistes etappides piirid täpsustuvad. Alutaguse valla üldplaneeringu (2020) kohaselt tuleb rohevõrgustiku aladel kavandatava tegevuse puhul arvestada, et rohevõrk jääks toimima. Seejuures võib tugialadel ja rohekoridorides arendada tavapärast, rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust, kuid tuleks vältida tugialade kompaktsuse vähenemist või killustamist ka joonobjektide tõttu. Arendustegevus aga ei tohi läbi lõigata rohevõrgustiku koridore ega tugialasid. Kuni Lüganuse valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib planeeringuala Lüganuse valla osas Maidla valla üldplaneering (2007), kus on rohelise võrgustiku kasutustingimustes sätestatud, et tuumaladele ja koridoridesse tuleb vältida olulise ruumilise mõjuga objektide kavandamist. Samuti tuleb hoonestuse planeerimisel jälgida, et ei lõigataks läbi rohevõrgustiku koridore ega seataks ohtu selle toimimist ning tuleb tagada vääriselupaikade ja haruldaste taimekoosluste säilimine. Üldplaneeringu kohaselt pole nii reserveeritavatele kui ka olemasolevatele tootmis- ja ärimaadele lubatud arendada tegevust, mille oluline keskkonnamõju võib väljuda krundi piiridest ning on peetud vajalikuks roheliste puhvertsoonide säilitamist või rajamist. Seejuures tootmisobjektide planeerimine rohevõrgustiku aladele on lubatud erandkorras juhul, kui objekti rajamiseks vajalikud tingimused mujal lähikonnas puuduvad. Rohevõrgustiku toimimist takistavate infrastruktuurielementide rajamise korral tuleb näha ette meetmed võrgustiku normaalset toimimist takistavate mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Joonis 3.7. Lüganuse ja Alutaguse valdade rohevõrgustiku alad (Lüganuse valla KSH VTK, 2019; Alutaguse valla üldplaneering, 2020), seejuures Lüganuse valla rohevõrgustiku piirid täpsustuvad Planeeringuala lähipiirkonda jääb Maa-ameti pärandkultuuride kaardirakenduse kohaselt kuus pärandkultuuriobjekti (vt Tabel 3.6). Kultuurimälestiste registri andmetel asub A2 trassikoridorist ca 0,5 km lõuna pool looduslik pühapaik Ojamaa hiis, mis on Muinsuskaitseametil järgnevate aastate jooksul plaanis kaitse alla võtta. Trassivariantide idapoolne osa jääb Muinsuskaitseameti poolt prognoositud arheoloogiatundlikule alale. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 13 Tabel 3.6. Pärandkultuuriobjektid planeeringuala piirkonnas (Maa-amet, 2021) Objekti nimetus Seisukord Sala talukoht Maastikul on säilinud märgid, kui ei luba üheselt määrata tüüpi Võrnu-Sala metsavahikoht ja karjamõis Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20% Lähte männik Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud Settebassein Objekt hästi või väga hästi säilinud Ojamaa peakraav Objekt hästi või väga hästi säilinud Metsatee Lähtelt Ojamaa jõeni ja Objektist või tema esialgsest Linnassaare sohu funktsionaalsusest säilinud 50-90% Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse (2021) kohaselt on teemaplaneeringu alal veekaitselisi (sh Ojamaa ning Raudjõe kalda veekaitsevööndid 10 m (VeeS § 118 lg 1) ning kallasrada 4 m (KeÜS § 38 lg 2)), tehnorajatistest tulenevaid ning muid maakasutuspiiranguid (vt Joonis 3.9). Suurima kitsenduse alaga objektid on Eesti maardla Aidu kaeveväli (riigikaitselised ja geoloogilised piirangud) ning Eesti maardla Uus-Kiviõli uuringuväli (geoloogilised piirangud). Samuti läbib planeeringuala Aidu-Jaoskonna 3B ja Mäetaguse:SM0 kõrgepingeliinid ning VKG kaevanduse 6521 6522:3B0 ja Mäetaguse:SM0 elektrimaakaabelliinid. KSH programmi eelnõu avalikustamisel selgus, et planeeringuala piirkonnas on Elering AS-il plaanis elektrivõrk ümber korraldada. Eeldatavalt 2022. a lõpuks valmib uus 110 kV õhuliinilõik Jaoskonna 3B ja Kiikla alajaamade vahel ning liini L08 Aidu-Jaoskonna 3B asemel moodustub Aidu-Kiikla 110 kV õhuliin, millele ühendatakse haruna Jaoskonna 3B alajaam. Samuti demonteeritakse osaliselt L138 Püssi-Kiikla 110 kV õhuliini Püssi poolne osa (vt Joonis 3.8). Peale uue õhuliinilõigu valmimist tõstetakse Jaoskonna 3B ja Aidu alajaamade vahelisel liinilõigul gabariidid 60 kraadile, mis on kavas aastal 2023. Seejuures tuleb arvestada majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 sätestatud elektripaigaldise kaitsevööndi ulatusega, mis kuni 100 kV nimipingega liinide korral on 25 meetrit mõlemal pool liini telge. Joonis 3.8 Muudatused AS Elering elektrivõrgus (AS Elering, 2021) Planeeringuala ümbruskonna suurimad tiheasustusalad on Kiviõli ja Püssi linn, Kohtla-Nõmme alev, Kohtla-Järve linna Sompa linnaosa (alla 10 km kaugusel) ning Mäetaguse alevik (üle 10 km kaugusel). Lähim elamumaa (44901:003:0780) Ojamaa külas asub planeeringu Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 14 alternatiivist 1 ligikaudu 800 m, A2st 400 m ning A3st 700 m kaugusel, Rääsa külas (43801:001:0043) alternatiividest ca 1,1 km ning Võrnu külas (49801:001:0261) alternatiividest ca 1,3 km kaugusel. KSH edasises protsessis arvestatakse kõikide planeeringuala ümbruskonnas paiknevate majapidamistega, mis võivad jääda mõjualasse (nii elamumaal, kui ka maatulundusmaal paiknevad majapidamised). Mõjuala ulatus erinevate mõjuvaldkondade osas selgub KSH aruande koostamise käigus. Piirkonna lähimad riigiteed on Savala – Arvila (13129) ning Ereda - Võrnu – Sala (13205) kõrvalmaanteed. Piirkonnas on ka mitu kruusa- või püsikattega teed, millest mõned läbivad ka planeeringuala. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 15 Joonis 3.9. Kitsendused teemaplaneeringu alal (Maa-amet, 2021) Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 16 4. Strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus Alternatiivide valikul lähtuti KSH programmi koostamisele eelnenud teabest. Alternatiividena käsitletakse kavandatava logistikataristu paigutuse erinevaid trassivariante. Kuivõrd teemaplaneeringu eesmärgiks on valida sobivaim ühenduskoridor Rääsa tööstusterritooriumi ning Ojamaa tööstusterritooriumi vahel, siis on logistikataristu asukohavalik piiratud alaga, mis võimaldab optimaalselt kahe tööstusterritooriumi vahele logistikataristu paigutada. Planeerimisprotsessis ning selle keskkonnamõju strateegilises hindamises käsitletakse 3 alternatiivset trassikoridori (vt Joonis 4.1). Joonis 4.1. Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriume ühendav logistikataristu trasside alternatiivid (A1, A2, A3) (Alus: Maa-amet, 2021) Täiendavalt analüüsitakse ja võrreldakse alternatiivide lõikes omavahel nö tehnilisi transpordialternatiive (lintkonveier vs autotransport). Eeldatakse, et autotranspordiks kasutatakse lintkonveieri trassikoridori rajatavat teed. Null-alternatiiv – Teemaplaneeringut ei kehtestata ja Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristut Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile ei rajata. Null-alternatiiv ei ole antud juhul rakendatav, kuna kaevanduste toimimiseks on logistikataristu rajamine vajalik. Seetõttu käsitletakse null-alternatiivi kui võrdlusbaasi kavandatava tegevuse alternatiividele, kuid mitte kui reaalset alternatiivi. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 17 Raudtee transport on jäetud kõrvale kui ebareaalne alternatiiv. Raudteetranspordi kasutamiseks peaks mõlemal tööstusterritooriumil olema piisavalt ruumi haruteede ja manööverdamisteede rajamiseks, milleks aga ei Rääsa ega Ojamaa tööstusterritooriumil muu taristu kõrval ja vahel vaba ruumi ei ole. Seetõttu on raudteetransport jäetud alternatiivide käsitlusest välja kui ebareaalne alternatiiv. Alternatiiv 1. Kaubapõlevkivi kivi ja/või mäemassi transportimiseks Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile kasutatakse lintkonveier transporti. Lintkonveier planeeritakse arvestusega, et maksimaalselt transporditakse 15 miljonit tonni kaubapõlevkivi ja/või mäemassi aastas. Planeeringus planeeritakse vajalik trassikoridor ristumiseta alal laiusega 50 m ning ristumiskohtade alal määratakse töö käigus analüüsi alusel laiem ala. Reaalne vajadus on lintkonveieri ja selle teenindustee trassile laiusega 30-40 m, kuid selleks, et projekteerimisetapis oleks võimalik lintkonveieri paiknemist mõnevõrra liigutada planeeritava trassikoridori sees, planeeritakse teemaplaneeringus laiem koridor. Alternatiiv 2. Kaubapõlevkivi kivi ja/või mäemassi transportimiseks Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile kasutatakse autotransporti. Arvestatakse, et maksimaalselt transporditakse 15 miljonit tonni kaubapõlevkivi ja/või mäemassi aastas. Planeeringus planeeritakse vajalik trassikoridor ristumiseta alal laiusega 50 m ning ristumiskohtade alal määratakse töö käigus analüüsi alusel laiem ala. Reaalne vajadus on sõidutee trassile laiusega 20-30 m, kuid selleks, et projekteerimisetapis oleks võimalik tee paiknemist mõnevõrra liigutada planeeritava trassikoridori sees, planeeritakse teemaplaneeringus laiem koridor. Teemaplaneeringu lähtekohtades oli algselt kavas trassikoridor planeerida 150 m laiuselt. Teemaplaneeringu ja KSH programmi eelnõu avalikustamisel esitatud seisukohtadest tingituna nii eraisikute kui ka OÜ VKG Kaevandused poolt, kaalutakse edaspidi arvestada trassikoridori 50 m laiuselt. Seetõttu on juba alternatiivide käsitluses seda arvestatud ning kogu edasine protsess kulgeb seda arvesse võttes. 5. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus Keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk planeeringu elluviimise aluseks olevate strateegiliste valikute elluviimise mõju hindamine annab planeeringu kehtestajale enne otsuse tegemist vajaliku teabe, mis selle otsusega hiljem kaasneb. Mõju hindamise eesmärk on anda planeeringu koostajale informatsiooni võimalike alternatiivide ellu viimisega kaasneva keskkonnamõju kohta. Samuti hilisem planeeringu kehtestaja teadlikkuse tõstmine ja selle tulemusel keskkonna jätkusuutlikku arengut tagavate keskkonnatingimuste kehtestamine planeeringu koosseisus. Keskkonnamõju strateegiline hindamine tugineb sellele, et hinnatakse planeeringu elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju, nii negatiivset kui positiivset. Keskkonnamõju on oluliselt negatiivne, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju on oluliselt positiivne, kui see vähendab eeldatavalt oluliselt tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse keskkonnasaastet või ressursikasutust) või tagatakse meetmed looduslike alade seisundi Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 18 säilimisele või paranemisele, inimese tervise ja heaolu paranemisele ning kultuuripärandi või vara säilimisele. KSH käigus hinnatakse teemaplaneeringu ja selle võimalike alternatiivsete lahenduste mõjusid nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Asukohaalternatiivide peamine hindamine toimub kaardimaterjali analüüsi teel (alternatiivsete trassi asukohtade võrdluse teel). Asukohaalternatiivide võrdlemisel arvestatakse olemasolevate keskkonnatingimustega ja erinevate keskkonnaobjektide ning kaitsealuste loodusobjektide paiknemisega, asustuse ja muu taristu paiknemisega, kultuuripärandi objektide paiknemisega jmt. Võrdluse teel valitakse väiksemate mõjudega alternatiivne trassi asukoht. Nö tehniliste transpordialternatiivide (lintkonveier vs autotransport) mõjusid hinnatakse KSH käigus hinnatakse nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis (nt ehitus- ja kasutusaegsed mõjud) ning arvestades seejuures võimalikku mõjude kumuleerumist. Võib eeldada, et lühiajaline mõju on enamjaolt ja maksimaalselt ühe kuni kahe aastase kestvusega, kuna umbes nii kaua võivad aega võtta erinevad ning peamised ettevalmistus-, ehitus- ja korrastustööd. Võimalike oluliste negatiivsete mõjude leevendamiseks tuuakse välja vastavad meetmed. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 5.1 toodud intervallskaala alusel. Tabel 5.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala (negatiivne mõju defineeritud ka kui ebasoodne mõju) 0 Mõju puudub () Soovitatud meetmetega vähendatav või ärahoitav negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju -1 Vähene negatiivne mõju +1 Vähene positiivne mõju -2 Nõrk negatiivne mõju +2 Nõrk positiivne mõju -3 Mõõdukas negatiivne mõju +3 Mõõdukas positiivne mõju -4 Oluline negatiivne mõju +4 Oluline positiivne mõju Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestatakse ekspertgrupi liikmete hinnanguid, kasutades otsustamisel Delphi-meetodit. Kaalkriteeriumite hindepallide saamiseks korrutatakse kriteeriumite alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Alternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumite hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes järgnevalt (kehtib nii lühi- kui ka pikaajaliste mõjude osas ning ka leevendusmeetmete välja toomisel): 1. KSH ekspertrühm, võttes mh arvesse ka protsessi kaasatavate (sh avalikustamised) erinevate ja asjakohaste asutuste ning isikute seisukohti, viib läbi kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneda võivate tagajärgede analüüsi; 2. KSH ekspertrühm leiab kriteeriumite kaalud. Esmalt hindab iga KSH ekspertrühma liige iga teema kui sellise olulisust (skaala 1 – 4; mitu teemat võivad saada tähistatud nt „4“), summeerides mh kogu tulemuse, kust leitakse ka iga teema osakaal %. Kõigi (KSH ekspertrühm) isikute poolt saadud osakaalude keskmistest tulemitest leitakse iga teema kaal (kogusumma „1,00“); 3. KSH aruande eelnõu koostamisel korrutatakse iga teema mõjude olulisuse hinne (käesoleva töö tabel 7.1) käesoleva loetelu punktis 2 leitud kaaluga. Iga teema kaalutud hindepall summeeritakse ehk leitakse kõigi teemade summaarne kaalkriteeriumi hindepall. Eelnevalt kirjeldatud tegevusi korratakse vastavalt niipalju kui on hinnatavaid alternatiive. Tulem võimaldab ka järjestada alternatiive, võttes arvesse koond kaalkriteeriumide hindepalle (hinnatud alternatiivide lõikes). Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 19 KSH aruande koostamisel kasutatakse vähemalt Maa-ameti kaardirakendusi, Eesti Geoloogiateenistuse kaarte, Keskkonnaregistri andmeid, erialakirjandust ning arvestatakse mh ka järgnevate planeeringute ja dokumentidega: • Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ koos lisadega (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278); • Alutaguse valla üldplaneering (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285); • Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“; • 30.06.2008 vastu võetud Maidla valla üldplaneering, 27.04.2006 kehtestatud Püssi linna üldplaneering ja 28.07.2004 kehtestatud Lüganuse valla üldplaneering, mille Lüganuse Vallavolikogu luges 24.04.2016 otsusega nr 62 „Lüganuse valla üldplaneeringu ülevaatamine“ haldusterritooriumil kuni Lüganuse valla uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivaks; • Lüganuse valla üldplaneering ja selle KSH (algatatud Lüganuse Vallavolikogu 22.08.2018 otsusega nr 9); • Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneering (kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 23.04.2020 otsusega nr 252); • Maidla valla kehtivat üldplaneeringut muutva Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-ala detailplaneering (kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 30.10.2014 otsusega nr 97); • Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse asukohatrassi määramine“ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 19.08.2010 korraldusega nr 1.1.1-1/246); • Maidla Vallavolikogu 17.03.2011 otsusega nr 143 kehtestatud Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneering „Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ja lasketiiru asukohavalik“; • Muud nimetamata, kuid seonduvad ja ühisosi omavad planeeringud, keskkonnamõju hindamised, keskkonnauuringud, õigusaktid, riiklikud strateegilised dokumendid, arengukavad jm dokumendid. Aruande koostamisel kasutatakse varasemalt kogutud uuringuandmeid, analoogiaid, erinevaid seisukohti, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi jm asjakohast teavet, mis võimaldab tagada järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise). 6. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju Mõjutatavateks keskkonnaelementideks on piirkonnas esinev loodus- ja tehiskeskkond, millele teemaplaneeringust tulenevaid keskkonnamõjusid võib eeldada järgnevates valdkondades: Looduskeskkond • Vesi (sh pinnavesi ja põhjavesi) ning pinnas – planeeringualal viiakse läbi topo- geodeetiline uuring, mille tulemusi tuleb arvestada ehitusprojekti koostamisel, vältimaks põhja- ja pinnavee ning pinnase reostamist. KSH käigus hinnatakse mõju Ojamaa jõe veekvaliteedile ja -režiimile ning ka põhjaveele, sh hinnatakse ka mõju Raudjõele, juhul kui seda KSH aruande koostamise ajal veekogude nimistust välja ei arvata; Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 20 • Õhukvaliteet, sh müra – planeeritav logistikataristu trass läbib valdavalt metsaseid, intensiivse maakasutuseta alasid ning lähipiirkonnas asuvad vaid üksikud elamumaad. Siiski tuleb õhukvaliteedi muutusi ning müra suurust hinnata nii inimeste kui ka loomade seisukohalt; • Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik (sh roheline võrgustik, loomade liikumine ja kaitstavad loodusobjektid) – kavandatava tegevuse mõjualas on mõned kaitstavate loodusobjektide leiukohad (vt ptk 3), mistõttu hinnatakse KSH käigus kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid, lähtudes eelkõige olemasolevatest andmetest. Kuna planeeritav logistikataristu trass läbib ka rohevõrgustiku koridore, hinnatakse KSH käigus võimalikku mõju rohevõrgustiku toimimisele ning loomade liikumisele; • Maastik ja kultuuripärand – mõju planeeringuala läheduses asuvatele pärandkultuuriobjektidele hinnatakse KSH aruande koostamise käigus ning vajadusel konsulteeritakse Muinsuskaitseametiga; • Mõju kliimale. Logistikataristu erinevatel tehnilistel alternatiividel (autotransport või lintkonveier) võib olla erinev mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste osas ning seeläbi erinevat mõju kliimale. Seega hinnatakse ka kavandatava tegevuse mõju kliimale. • Mõju loodusvarade kasutamisele - Logistikataristu erinevatel asukoha ja tehnilistel alternatiividel (autotransport või lintkonveier) võib olla erinev mõju loodusvarade kasutamisele. Sotsiaal-majanduslik keskkond: • Inimeste tervis ja heaolu (sh õnnetuste risk) – inimeste tervist ja heaolu võib peamiselt mõjutada trassist ja transpordist tingitud müra, mida KSH aruandes hinnatakse lähtuvalt looduslikest aladest, elamualadest ning tööstusaladest. Tundlike piirkondade läbimisel tuuakse välja vajadusel leevendavad meetmed. Samuti võib inimeste heaolu ja tervist mõjutada liiklusohutusega seonduv; • Mõju varale – käsitletakse peamiselt mõju kinnisvarale (sh metsa- ja põllumajandusmaad), mille väärtus võib langeda logistikataristu trassi rajamisel ning selle tööst tulenevatest maakasutuspiirangutest; • Visuaalne mõju – visuaalset mõju hinnatakse trassi rajamisega kaasnevatest muutustest olemasolevates vaadetes Lintkonveieri või autotranspordi kasutamisega ei kaasne olulisel määral vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Seetõttu ei käsitleta KSH-s vibratsiooniga seotud mõjusid. Jäätmetest tekivad tegevuse käigus peamiselt ehitusjäätmed, mille nõuetekohasel käitlemisel ei ole olulist mõju ette näha. Seetõttu KSH-s edaspidi jäätmetekke küsimusi ei lahata. Kavandatava tegevusega ei kaasne teadaolevalt olulist mõju valguse, soojuse, lõhna, pinnase saastumise ning kiirguse tekkimise näol. Muinsuskaitseamet toonitas 10.08.2021 kirjaga nr 5.1-17.5/2194-1, et trassikoridori valikul tuleks eelistada varianti, mis kahjustaks tööstusest puutumata ala võimalikult vähe. Samuti, et pinnasetöödel on vaja olla tähelepanelik ning arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega, kuna trassivariantide idapoolne osa jääb ühele prognoositud arheoloogiatundlikule alale. Planeeringu kontekstis tähendab see uuringute vajaduse nõuet planeeringule järgnevas projekteerimise staadiumis. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 21 Olemasoleva olukorra ja mõjutatavate keskkonnaelementide analüüsil on selgunud küsimused, mis vajavad käsitlemist KSH raames (KSH läbiviimise käigus võib käsitletavate teemade ring täieneda): • Seosed teiste asjakohaste planeeringute ja arengudokumentidega, sh maakonnaplaneeringud ja nende teemaplaneeringud jmt; • Teemaplaneeringu ellu viimisega kaasnev mõju kaitsealustele liikidele jt looduslike alade terviklikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse säilimisele; • Rohelise võrgustiku toimimine (sh loomade liikumine) ja rohealade säilitamine; • Mõju trassi lähiala maakasutusele (visuaalsed mõjud, asumite ja asustusstruktuuri võimalikud muutused); • Liiklusest tulenev müra, õhusaaste (mõju maakasutusele ja inimese tervisele ja heaolule ning varale); • Kaasnev mõju majanduskeskkonnale; • Loodusvarade (sh maavarade) säästlik kasutamine; • Mõju põhja- ja pinnaveele ja pinnasele; • Mõju maastikule ja kultuuripärandile. Töö käigus hinnatakse teemaplaneeringu elluviimisest tulenevat võimalikku olulist keskkonnamõju. Seejuures hinnatakse nii lühi- kui ka pikaajalist mõju (ehitusaegsed ning kasutusperiood). KSH koostamise käigus kasutatakse võimalusel ka juba heaks kiidetud või koostamisel olevaid asjakohaseid KMH/KSH aruandeid ja teisi asjakohaseid uuringuid. KSH aruandes tuuakse välja leevendavad meetmed tegevustega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks või positiivse mõju suurendamiseks. KSH-s pakutakse vajadusel välja töö käigus tekkivaid trassi asukoha alternatiivseid lahendusi. Riigipiiriülest keskkonnamõju teemaplaneeringu elluviimisega ette ei ole näha. Lähipiirkonnas puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad, mistõttu pole olulist keskkonnamõju neile ette näha. 7. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel teemaplaneering võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegilise dokumendi vastu, on esitatud tabelis 5.1. KSH koostamise korraldaja teatab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes ja oma veebilehel. Samuti teavitatakse vastavaid huvitatud isikuid posti või e-posti teel. Tabel 7.1. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled Seos teemaplaneeringuga Asutus/isik Teemaplaneeringu menetluse korraldaja Rahandusministeerium Teemaplaneeringu algataja, vastu võtja, Rahandusministeerium kehtestaja Teemaplaneeringu koostaja AB Artes Terrae OÜ Teemaplaneeringu koostamisest Eesti Energia AS huvitatud isik KSH läbiviija Alkranel OÜ Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 22 Seos teemaplaneeringuga Asutus/isik Asjakohane ametkond Alutaguse Vallavalitsus Asjakohane ametkond Lüganuse Vallavalitsus Asjakohane ametkond Keskkonnaamet Asjakohane ametkond Maa-amet Asjakohane ametkond Keskkonnaministeerium Asjakohane ametkond Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) Asjakohane ametkond Põllumajandus- ja Toiduamet Asjakohane ametkond Transpordiamet Asjakohane ametkond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Asjakohane ametkond Kaitseministeerium Asjakohane ametkond Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Asjakohane ametkond Päästeamet Asjakohane ametkond Muinsuskaitseamet Organisatsioon (valitsusväline) Keskkonnaühendused (http://www.eko.org.ee) Muud menetlusosalised Teemaplaneeringu trassialternatiivide poolt läbitavate kinnistute omanikud Muud menetlusosalised Teemaplaneeringu alaga seotud tehnovõrkude haldajad Muud menetlusosalised Muu isik või asutus, kellede kooskõlastus on nõutav teemaplaneeringu menetluses ilmnevatel asjaoludel 8. Protsessi eeldatav ajakava ning strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled Protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava on toodud tabelis 8.1. Ajakava võib muutuda ettenägematute takistuste ilmnemisel. Tabel 8.1. KSH ja teemaplaneeringu etappide läbiviimise orienteeruv ajakava (seisuga november, 2021) Etapp Orienteeruv lõpp Lähteseisukohtade ja KSH programmi Mai 2021 koostamine KSH programmi sisu osas seisukoha küsimine Juuli-august 2021 asutustelt ning lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamise korraldamine Lähteseisukohtade ja KSH programmi September-november 2021 avalikustamine koos aruteluga ning nende täiendamine pärast avalikustamist. Planeeringu eskiislahenduse tutvustamine avalikul arutelul. KSH programmi esitamine Keskkonnaametile November-detsember 2021 heakskiitmiseks ja selle heakskiitmine Planeeringu ja KSH eelnõu koostamine, November 2021-jaanuar 2022 vajadusel täiendav tutvustav arutelu Planeeringu kooskõlastamine (vajadusel korduv) Veebruar-aprill 2022 Planeeringu vastu võtmine Mai 2022 Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 23 Etapp Orienteeruv lõpp Teemaplaneeringu ja KSH avalik väljapanek Juuli 2022 Planeeringu ja KSH avalik arutelu August 2022 Paranduste sisse viimine ja info avaldamine September 2022 KSH heakskiitmine November 2022 Teemaplaneeringu kehtestamine Detsember 2022 Teemaplaneeringu ja selle KSH koostamise korraldajad ja teemaplaneeringu kehtestajad on toodud tabelis 8.2. Tabel 8.2. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled Osapool Asutus Aadress Kontaktandmed Planeeringu koostaja AB Artes Terrae OÜ Küütri tn 14, 51007 Heiki Kalberg, 509 Tartu 1874, [email protected] Planeerimisprotsessi Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tiit Toos, 715 5813, korraldaja 10122 Tallinn [email protected] Planeeringu kehtestaja Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tiit Toos, 715 5813, 10122 Tallinn [email protected] Huvitatud isik Eesti Energia AS Lelle 22, 11318 Kairi Otsiver, 5661 Tallinn 9824, [email protected] KSH läbiviija OÜ Alkranel Riia 15b, 51010 Alar Noorvee, 554 0579, Tartu [email protected] KSH ekspertrühma koosseis: • Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert, sh KSH juhtekspert. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju pinna- ja põhjaveele; mõju inimeste heaolule ja tervisele (sh müra ja õhusaaste); mõju kliimale; mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, sh varale; mõju elustikule ja rohevõrgustikule; • Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: inimeste heaolule ja tervisele (müra); mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, mõju elustikule ja rohevõrgustikule; • Paula Nikolajeva (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju pinna- ja põhjaveele; mõju inimeste heaolule ja tervisele (sh müra ja õhusaaste); mõju kliimale; • Heiki Kalberg (AB Artes Terrae OÜ) - volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 ruumilise keskkonna planeerija, tase 7. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju maastikule ja kultuuripärandile Ekspertrühma koosseisu kaasatakse veel järgmiste valdkondade eksperdid: • Vesiehitiste ekspert ning tehnovõrkude ja -rajatiste ekspert – Meelis Viirma (Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8); • Mäenduse ekspert – Ain Põldvere (Diplomeeritud mäeinsener, tase 7); • Müraekspert - rolli täidavad Alar Noorvee ja Elar Põldvere, kellel on pikaajaline müra mõjude hindamise kogemus keskkonnamõju hindamistes; • Ekspert sotsiaalmajandusliku hinnangu koostamiseks – rolli täidavad Alar Noorvee ja Elar Põldvere (läbinud koolituse „Sotsiaalse mõju analüüs – strateegilise planeerimise vahend“ (8 akad tundi) – Tartu Ülikooli elukestva õppe keskus 2016. a. Edasise protsessi käigus võib vajadusel ekspertrühma koosseis täieneda. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 24 Kasutatud materjalid Alutaguse valla üldplaneering. (2020) EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur Keskkonnaagentuur. (2021). Pinnavee ja põhjavee seisund – Interaktiivne kaart. https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee828 91873c41 Keskkonnaagentuur. (2021). Pinnaveekogumite seisund. https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/vesi-3 Keskkonnaministeerium. (2016). Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. https://www.envir.ee/sites/default/files/ida-eesti_vesikonna_veemajanduskava_0.pdf Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. (RT I 2005, 15, 87) Lüganuse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. (2019) Maa-ameti kaardirakendused Maidla valla üldplaneering. (2005) Planeerimisseadus. (RT I 2002, 99, 579) Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 25 LISA 1 – Teemaplaneeringu ja KSH algatamise otsus Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 26 LISA 2 – KSH programmi eelnõu lähteseisukohtadega arvestamine Tabel 1 Teemaplaneeringu ning KSH programmi eelnõu lähteseisukohtade arvamused ning nendega arvestamine (24.10.2021 seisuga) Asutus/eraisik, Arvamuse sisu Arvamuse vastus kuupäev, kirja nr Elering, 27.07.2021 nr Planeeringualale ja selle lähedusse jääb Eleringi poolt hallatavast Arvamus võetaks teadmiseks ja edasises 11-4/2020/400-2 elektritaristust L08 Aidu-Jaoskonna 3B, L138A Kiikla-Püssi ja L138B Kiikla- planeeringuprotsessis tehakse täiendavat Alutaguse 110 kV õhuliinid ning Jaoskonna 3B ja Kiikla 110 kV alajaamad, koostööd. mida on kujutatud alloleval joonisel 1. Eleringile kuuluvaid või planeeritavaid gaasitaristu objekte planeeringualale või selle lähedusse ei jää. Planeeringuala piirkonnas on plaanis elektrivõrgu ümberkorraldamine. Eeldatavalt 2022 aasta lõpuks valmib uus 110 kV õhuliinilõik Jaoskonna 3B ja Kiikla alajaamade vahel ning liini L08 Aidu-Jaoskonna 3B asemel moodustub Aidu-Kiikla 110 kV õhuliin, millele ühendatakse haruna Jaoskonna 3B alajaam. Osaliselt demonteeritakse L138 Püssi-Kiikla 110 kV õhuliini Püssi poolne osa. Nimetatud võrgumuudatusi kirjeldab allolev joonis 2. Peale uue õhuliinilõigu valmimist tõstetakse Jaoskonna 3B ja Aidu alajaamade vahelisel liinilõigul gabariidid 60 kraadile. Gabariitide tõstmine on kavas aastal 2023. Lisaks kirjeldatud võrgumuudatustele tuleb planeeringus arvestada ka elektrivõrgu kaitsevööndiga, kus elektriohutusest tulenevalt on piiratud tegutseda. Kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud majandus- ja taristuministri määrusega. Detailsema info või eelprojekti tarbeks tehniliste tingimuste taotlemiseks palun pöörduda Eleringi poole. Heli Vilumets, Ojamaa ja Meie arvates tuleb välisvaatlus teha enne ära ja siis alles hakata kaardile jooni Arvamus trassikoridoride sobivuse osas Rääsa külavanem, tõmbama. võetakse teadmiseks. Esitatud küsimustele on 27.07.2021 Meie arvates võiks trassikoridor kulgeda suletud Aidu karjääri territooriumil vastatud eraldi kirjaga ja neid käsitletakse ka siis on vähem mõju loodusele ja kohalikele kinnistutele (praegu on trasikoridor edasises töös. julmalt tõmmatud läbi metsade) Violetse tooniga joon sobiks kõige paremini aga tuleks viia trass veel rohkem põhja poole kasutades ära suletud Aidu karjääri serva ja seal olemas olevat teed. Enne kui hakatakse kaardile jooni joonistama, soovitaks käia joonetõmbajal koha peal ja tutvuda kohalike oludega. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 27 Asutus/eraisik, Arvamuse sisu Arvamuse vastus kuupäev, kirja nr Miks ei planeerita trassi suletud Aidu karjääri territooriumile? Miks planeerite trassikoridori läbi minu Nõmme talu metsa? Kuidas kompenseerite häiringuid külaelanikele? Miks on selle trassiga nii kiire? (Viimasel koosolekul, mis toimus mõni aasta tagasi savala rahvamajas öeldi, et seda trassi läheb vaja alles 30 aasta pärast) Minule, kui nõmme kinnistu omanikule ei ole vastuvõetav rohelise ja sinise värviga joonitud trassikoridor, sest läbib otse minu talu metsa. Mõlemad trassid läbivad Ojamaa küla ja mitu korda ületab plaaneeritav trass Ojamaa jõge. Keskkonnamet, Vastavalt KSH programmi peatükis 3 toodule esinevad teemaplaneeringu alal Parandus viiakse sisse. 06.08.2021 nr 6 Kambrium Vendi Gdovi, Kambrium Vendi Voronka, Ordoviitsiumi Ida Viru 5/21/15925 2 põlevkivibasseini ning Ordoviitsium Kambriumi põhjaveekogumid. Juhime tähelepanu, et keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 48 „Põhjavee kogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ § 2 kohaselt on õige põhjaveekogumi nimi Ordoviitsiumi Kambriumi Virumaa põhjave ekogum Ida Eesti vesikonnas. Joonisele 3.7 on kantud ranna või kalda ehituskeelu ja piiranguvööndid (legendi Esitatud mõõtkavas joonisel ei paista alusel ranna või kalda piirangud), kuid veekogudel (sh maaparandussüsteemide veekaitsevöönd ja kallasrada välja, kuid avatud eesvooludel) on ka veekaitsevöönd, mille ulatus ja tegevuse piiramise kaalume nende esitamist edaspidi. Kui joonisel nõuded veekaitsevööndis on sätestatud veeseaduse § des 118 ja 119 (joonisel ei õnnestu neid välja tuua, siis kirjutame on märgitud legendi alusel ainult maaparandussüsteemide avatud eesvooludel tekstiliselt juurde, et kui laiad vööndid on. kaitsevöönd). Samuti on avalikult kasutatava tel veekogudel keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 kohaselt kallasrada. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 28 Asutus/eraisik, Arvamuse sisu Arvamuse vastus kuupäev, kirja nr Juhul, kui Alutaguse Vallavalitsuse 30.04.2021 kirjaga nr 6 2/62 2 Arvamus võetakse teadmiseks. Vajadusel Keskkonnaministeeriumile esitatud Raudjõe (keskkonnaregistrikood hinnatakse mõjusid Raudjõe seisundile. VEE1069600) veekogude nimistust kustutamise taotlust ei rahuldata, tuleb hinnata ka kavandatud tegevuse mõju Raudjõe seisundile. Muinsuskaitseamet, Logistikataristu võimalike trassivariantide lähedusse jääb mitmeid Arvamus võetakse teadmiseks. KSH 10.08.2021 nr 5.1- teadaolevaid muistiseid. Trassikoridori A2 lähedusse, sellest u 0,5 km lõuna programmi täiendatakse ja esitatud objektid 17.5/2194-1 poole, jääb kultuurimälestiste registris arvel olev looduslik pühapaik Ojamaa kantakse kaardile ja käsitletakse aruandes. hiis reg-nr A31071 (vt Lisa 4), mille kaitse alla võtmine on Muinsuskaitseameti järgnevate aastate tööplaanis. Lisaks riikliku kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele ning teadaolevatele Arvamus võetakse teadmiseks ja valitud muististele ja leiukohtadele, mida ei ole jõutud kaitse alla võtta, on suur osa trassivariandile seatakse uuringute vajaduse arheoloogiapärandist avastamata. Arvestades olemasolevat infot mälestiste, nõue planeeringule järgnevas projekteerimise muististe ja leiuteadete kohta ning piirkonna asustuse ajalugu ja staadiumis. KSH programmi täiendatakse ja looduskeskkonna tingimusi, on Muinsuskaitseamet prognoosiva meetodina mõju hindamise käigus nähakse ette meetmed alustanud võimalike arheoloogiatundlike alade analüüsimist, välja selgitamist arheoloogiamälestise käsitlemiseks. Eraldi ning kaardile kandmist. Alutaguse valla arheoloogiatundlikud alad on esitatud uuringuid teemaplaneeringu koostamise käigus 29.10.2020 kehtestatud Alutaguse valla üldplaneeringu lisas. Trassivariantide läbi viima ei hakata. idapoolne osa jääb ühele prognoositud arheoloogiatundlikule alal (vt Lisa 5). Raudtee või lintkonveieri trassikoridori valikul lähtub Muinsuskaitseamet Arvamus võetakse teadmiseks. seisukohast, et eelistada tuleks varianti, mis kahjustaks tööstusest puutumata ala võimalikult vähe. Muinsuskaitseameti seisukohast sobiks seetõttu pakutud variantidest kõige enam trassikoridor A1. Trassikoridor A2 jääb küll Ojamaa hiiele kõige lähemale, kuid siiski piisavalt kaugele, et mitte välistada seda trassikoridorina. Kogu projektiala ulatuses on pinnasetöödel vaja olla tähelepanelik ja arvestada Arvamus võetakse teadmiseks ja kehtivale arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku õigusele juhitakse planeeringuprotsessis eraldi võimalusega. tähelepanu. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 29 Asutus/eraisik, Arvamuse sisu Arvamuse vastus kuupäev, kirja nr Kaitseministeerium, Arvamuse avaldamiseks esitatud planeeringu lähtekohtade ja KSH programmi Arvamus võetakse teadmiseks. 16.08.2021 nr 12- eelnõu järgi paiknevad kavandatava logistikataristu asukohaalternatiivid 4/21/2688 osaliselt riigikaitselise ehitise Aidu lasketiiru piiranguvööndis, lähim asukoht ligikaudu 1,2 km lasketiiru kinnisasja piirist. Praeguses planeeringu koostamise algusfaasis teadaolevate andmete põhjal on Kaitseministeerium seisukohal, et kavandatav tegevus ei mõjuta riigikiatselise ehitise töövõimet, mistõttu ei esita Kaitseministeerium planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi eelnõu kohta vastuväiteid ega ettepanekuid. Kaitseministeerium soovib olla edasises planeeringu koostamise protsessis jätkuvalt kaasatud. Uudo-Rein Leheste, Teemaplaneeringu lõppeesmärgiks on transportida põlevkivi Uus-Kiviõli Teemaplaneeringu algatamisel oli eesmärgiks 16.07.2021 kaevandusest Auvere tööstusalale. Selle eesmärgi saavutamiseks oleks vajalik põlevkivi transpordiks vajaliku logistikataristu tellida üks töö kogu transporditeekonna katmiseks. Esitatud materjalid planeerimine Uus-Kiviõli kaevandusest Auvere lahendavad ainult osa põlevkivitranspordi teekonnast välistades koheselt tööstusalale. Praeguseks hetkeks on raudteetranspordi kasutamise. Miks taoline ebaloogiline ülesandepüstitus? teemaplaneeringu eesmärk täpsustunud ja logistika taristule määratakse asukohta Rääsa tööstusterritooriumi ja Ojamaa tööstusterritooriumi rikastusvabriku vahelisel alal. Nõnda on kirjeldatud planeeringu eesmärk ka planeeringu lähtekohtades. Mõned küsimused esitatud materjalide osas: Olenevalt transportööri tehnilisest lahendusest * Kui kõrgele maapinnast tuleb linttransportöör? on selle keskmine kõrgus ca 1,8 m aluspinnast. Aluspinna kõrgus sõltub maastiku iseärasustest, kuid see on üldjuhul ca 0,5…1 m. * Kuidas on tagatud omanike juurdepääs kinnistule? Eesmärk on tagada teedevõrgu säilimine ja tagada juurdepääs katastriüksustele planeeringu eelse olukorraga võrreldes vähemalt samaväärselt tasemel. Täiendame lähtekohti selle põhimõtte lisamisega. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 30 Asutus/eraisik, Arvamuse sisu Arvamuse vastus kuupäev, kirja nr * Kuidas kompenseeritakse maaomanikele tekitatud kahju ja tasutakse Kõikide maaomanikega, kelle maadele on saamatajäänud tulu? vajalik minna, tuleb saavutada kokkulepe. Praeguses etapis, kui ei ole veel valitud eelistatud trassikoridori, pole võimalik maaomanikega läbi rääkida, kuna ei ole teada maakasutuse vajadus. Juhul kui on vajalik kasutada teise isiku maad, siis tuleb täpne vajadus (pind ja kasutusviis) ja hüvitis kokku leppida, kuid ka see on edasise planeerimise tegevus. Võimalik, et seoses konveierit teenindava tee ehitamisega parendatakse teatud juhtudel maakasutust kuna juurdepääsetavus paraneb. Pille Naur, 16.08.2021 Palun lisada "Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku Selgitame, et violetne trassikoridor A1 ongi kavandamine" planeeringu lähtekohtade eelnõule võimaliku konveieri määratud Teie soovitud põhimõtte alusel. trassikoridorina ainult riigimaid läbiv trassikoridor. Sellist lahendust on Tehniliselt ei ole seda hästi võimalik teha ainult eelnevatel KMH koosolekutel ka põgusalt arutatud. Trassikoridor läbiks suures riigi või kohaliku omavalitsuste maadele osas Aidu kärjääri territooriumi. Teemaplaneeringu ülesandeid silmas pidades paigutamisel ning seetõttu on mõnes kohas tuleb hinnata eelkõige just sellist lahendust. Selline koridori asukoht ei häiriks vajalik ka eraõigusliku maa läbimine. teisi maaomanikke ja -kasutajaid ning omaks vähimat võimalikku mõju Teie soov Konnaahu maaüksust mitte läbida looduskeskkonnale. võetakse teadmiseks (erinevad alternatiivid Meile väljapakutud trassikoridoride variandid on optimaalsed lahendused analüüsitakse siiski läbi). Kui katastriüksusel arendaja jaoks, nii on tõesti kõige odavam ehitada, kuid need variandid ei algatatakse planeering, palun sellest täiendavalt arvesta teemaplaneeringus püstitatud ülesannetega. teavitada. Väljapakutud trassikoridoride variandid võivad takistada või nurjata minu läbirääkimised maa kasutusvalduse lepingu sõlmimiseks pikaks ajaks ja arendajal detailplaneeringu algatamiseks Konnaahu (44901:003:0226) maaüksusel. Pakutud variandid, mis läbivad minule kuuluvaid kinnistuid, võivad kahjustada minu majanduslikke huve ja seega olen selliste variantide vastu. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 31 Asutus/eraisik, Arvamuse sisu Arvamuse vastus kuupäev, kirja nr Transpordiamet, Planeeringuga kavandataval tegevusel puudub puutumus riikliku Arvamus võetakse teadmiseks. 16.08.2021 7.1- transporditaristuga ning meil pole ettepanekuid planeeringu lähtekohtade 2/21/17936-2 eelnõule ja KSH programmi eelnõule. Riho Vilumets, Meedi Küsimus: Tegemist on erinevate planeeringutega ja Palmik, Mehis Kreisman, 1. Varasemalt kehtestatud DP „Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu lähtekohtade koostamisel pakkus konsultant 18.08.2021 objektide teemaplaneering“ ( nr. 2015-0021, vastu võetud 17.07.2017) näeb välja, et trassikoridor oleks suurema laiusega, et ette, et konveieri või maanteetrassi projekteerimiseks ja ehituseks vajaliku maandada projekteerimisel ilmneda võivaid trassikoridori laius planeeringus on kuni 50m (koos teenindava teega), miks riske. Teie ja ka VKG Kaevandused OÜ käesolevas planeeringus on kavandatava trassikoridori laiust kolm korda arvamusest lähtuvalt vaadatakse trassikoridori suurendatud? laius üle ja tehakse ettepanek määrata trassikoridor ristumiseta alal 50 meetrit ning ristumiskohtade alal määratakse töö käigus analüüsi alusel laiem ala. Ettepanek: Eesmärk on tagada teedevõrgu säilimine ja 2. Planeeringu elluviimise järel peaksid planeeringualal täna olemas olevate tagada juurdepääs katastriüksustele teede kasutamine kohalikele elanikele säilima tänasega võrdses mahus. planeeringu eelse olukorraga võrreldes vähemalt samaväärselt tasemel. Täiendame lähtekohti selle põhimõtte lisamisega. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 32 Asutus/eraisik, Arvamuse sisu Arvamuse vastus kuupäev, kirja nr Tungiv nõudmine Võtame arvamuse teadmiseks ning lisame KSH 3. Planeeringu KSH olemasoleva olukorra hindamise osas ja ka hilisemas programmi täpsustava märke. Samuti asukohaalternatiivide kaalumise protsessis menetleda eraldi mõju inimeste rõhutame, et KSH edasistes protsessides tervisele ja heaolule. KSH programmis lähtutakse planeeringualal asuvatest hinnatakse ka sotsiaal-majandusliku elamumaadest ( lk 13), mitte reaalselt planeeringualal elavatest inimestest ja keskkonnale avalduvat mõju (ptk 6), kus asuvatest hoonetest. KSH üldine eesmärk ei ole kindlasti inimeste heaolu hinnatakse täpsemalt mõju inimeste tervisele ja hindamine ainult maa sihtotstarbe (hetkel siis hinnatakse elamumaal elavaid heaolule, varale ning ka visuaalsele poolele, inimesi , aga nt maatulundusmaal elavaid mitte) järgi vaid tegelikut arvestades sh kõikide läheduses paiknevate planeeringualal elavate inimeste järgi. majapidamistega. KSH programmis antakse Allakirjutanud on veendumusel, et kõige vähem häiringuid tekitab konveieri peamine ülevaade olemasolevast olukorrast rajamine violetselt märgitud trassikoridori või sellest veelgi põhja poole. ning KSH edasisest kulgemisest, mistõttu ei ole hetkel ka rohkem süvitsi mindud. Viivi Kärbo, 18.08.2021 Vastuseks teie kirjale 16.07.2021 nr 14-11/5321-1 on tekkinud järgmised Selgitame, et planeeringu ja selle KSH küsimused ja tähelepanekud: koostamine on algstaadiumis. Lähtekohtade ja * teie poolt väljastatud trassikoridori kaart ei võimalda täpselt aru saada, KSH programmi koostamisel määratakse milliseid ja kellele kuuluvaid kinnistuid trassikoridor läbib; edasine planeeringu ja KSH koostamise tööprogramm ning toimub ka avalik arutelu. Ka praegune kaasamine on tutvustamise eesmärgil, millele saate anda tagasisidet. Hiljem planeeringu koostamisel tehakse detailsem * enne joonehitise teemaplaneeringu alustamist ei toimunud arutelu kohalike eskiislahendus, kus on näha katastriüksused, elanikega (s.h maaomanikega); mida võimalikud trassikoridorid hakkavad läbima. Lähtekohtade ja KSH programmi avalikustamise ajaks tehakse täiendav selgitav skeem või gis-lahendus. * oma eitava vastuse minule kuuluva kinnistu kasutamise kohta olen andnud Teie soov Teile kuuluvat maaüksust mitte juba eelmisele arendajale (Eesti Energia Kaevandused AS) ning ei ole nõus läbida võetakse teadmiseks (erinevad kasutusele andma ka praegusetele arendajatele (Enefit Power AS ja OÜ VKG alternatiivid analüüsitakse siiski läbi). Kaevandused); Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 33 Asutus/eraisik, Arvamuse sisu Arvamuse vastus kuupäev, kirja nr * planeeringu koostamine on väidetavalt algusfaasis, kuid tegelikkuses käivad Viidatud ehitustegevus toimub kaevandamisloa juba tegevused (kaabli paigaldamine, tee ehitus Ojamaa suunas jne). Kelle loal "L.MK/333343 Eesti põlevkivimaardla Uus- need tegevused toimuvad? Kiviõli II kaevandus" alusel - tegu on Uus- Kiviõli II kaevanduse avamise ettevalmistava tegevusega. * vastavalt eelmise arendajaga saavutatud kokkuleppele, lubati arendaja poolt Viidatud tegevus on reguleeritud välja ehitada küladesse veetrassid ning kuni kaevandamise lõpuni katta elanike kaevandamisloaga - loas on määratud veevarustusega seotud kulud. Kas senised kokkulepped kehtivad? kaevandajale vastav kohustus. Majandus- ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), olles tutvunud esitatud Joonis lisatakse KSH programmi. Kommunikatsiooni- materjalidega, märgib järgmist: KSH programmi eelnõu lk 11 on kirjas, et KSH ministeerium, 19.08.2021 objekti alternatiivide aladele jäävad mitmed Eesti maardla põlevkivi reserv- või nr 1.10-17/21-0054/4424- tarbevaru plokid (vt Tabel 3.5). MKMil on ettepanek, et lisaks tabelile võiks 2 juurde lisada joonise (väljavõtte Maa-ameti maardlate kaardirakendusest), mis visualiseeriks trassialternatiivide kattumist erinevate maardla osade erinevate varudega. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 34 Asutus/eraisik, Arvamuse sisu Arvamuse vastus kuupäev, kirja nr Keskkonnaministeerium, Keskkonnaministeerium soovib olla edaspidi kaasatud ka menetlusse, sest Keskkonnaministeerium lisatakse asjakohase 20.10.2021 nr 7- samas piirkonnas toimuvad Keskkonnaministeeriumi juhitud projekti LIFE IP ametkonnana teemaplaneeringu 15/21/4368-3 CleanEST C8 tegevused ning teemaplaneeringuga kavandatav tegevus võib menetlusprotsessi. mõjutada veekogumite seisundit. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 35 LISA 3 – KSH programmi avaliku arutelu protokoll Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 36 Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm, Alkranel OÜ, 2021 37 LISA 2. KSH programmi heakskiitmise otsus Väino Tõemets Teie 17.11.2021 nr 14-11/8089-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 17.12.2021 nr 6-5/21/15925-6 Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamise teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi heakskiitmine Esitasite Keskkonnaametile1 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 39 lg 12 alusel heakskiitmiseks Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi (töö koostaja: Alkranel OÜ, 2021) I. ASJAOLUD Teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ algatati maakonnaplaneeringu täpsustamiseks Ida-Viru Maavalitsuse maavanema 19.06.2015 korraldusega nr 1-1/2015/150. Teemaplaneeringu käigus teostatakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva Enefit Power AS Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavalik ja majandusliku tasuvuse uuring. Sama korraldusega algatati teemaplaneeringu KSH. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja on Ida-Viru maavanem, koostamise korraldaja ja koostaja on peaspetsialist Tiit Toos ning kehtestaja on Ida-Viru maavanem. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 111 lg-s 1 sätestatakse, et alates 2018. aasta 1. jaanuarist menetleb enne 2015. aasta 1. juulit algatatud maakonnaplaneeringud lõpuni Rahandusministeerium. Planeeringuala paikneb Ida-Virumaal Lüganuse ja Alutaguse valdades, läbides Rääsa, Rebu, Ojamaa ja Võrnu külasid. Teemaplaneeringu eesmärgiks on Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste logistikataristu trasside asukoha valik variantide võrdluse teel, mis on edaspidi alus taristu ehitamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamisele. Kaevanduste arendamisega on tekkinud vajadus välja arendada kaubakivi ja/või mäemassi transportimise logistika. Ettevõtete logistikataristu ühiseks alguspunktiks on Rääsa tööstusterritoorium ning lõpp-punktiks Ojamaa tööstusterritooriumi rikastusvabrik. 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.11.2021 nr 6-5/21/15925-4 all. 2 Vastavalt haldusmenetluse seadus § 5 lg-le 5 kohaldatakse haldusmenetlusele menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Ida-Viru Maavalitsuse maavanema 19.06.2015 korraldusega nr 1-1/2015/150 algatati teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ maakonnaplaneeringu täpsustamiseks. Eelnevast tulenevalt tuleb antud KSH programmi heakskiitmisel lähtuda KeHJS 23.03.2014- 30.06.2015 kehtinud redaktsioonist (RT I, 13.03.2014,32). Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Teemaplaneeringu prioriteetseim variant on rajada mäemassi transportimise eesmärgil lintkonveier, mis suundub Rääsa tööstusterritooriumilt3 Ojamaa tööstusterritooriumile4. Keskkonnaamet on antud teemaplaneeringu KSH järelevalvaja KeHJS § 38 lg 1 alusel. KeHJS § 38 lg 2 punktide 1, 2 ja 5 järgi on järelevalvaja ülesanne KSH programmi õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimine ja programmi heakskiitmine, KSH menetluse õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimine ja eksperdi õigusaktide nõuetele vastavuse hindamine. II. OTSUSE PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED 2.1. KSH menetluse vastavus kehtestatud nõuetele KeHJS 35 lg 6 kohaselt tuleb KSH algatamise või algatamata jätmise otsusest teatada 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning liht- või tähtkirjaga KeHJS § 33 lg-s 6 nimetatud asutustele. Teemaplaneeringu ja selle KSH algatamisest teavitati 19.06.2015 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, 26.06.2015 ajalehes Põhjarannik ning 06.07.2015 Ida-Viru maavalituse veebilehel. KeHJS § 36 lg 3 kohaselt peab KSH programmi koostamisel strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja või strateegilise planeerimisdokumendi koostaja küsima programmi sisu osas seisukohta KeHJS § 33 lg-s 6 sätestatud asutustelt, edastades seisukoha võtmiseks KSH programmi eelnõu. KeHJS § 36 lg 3 sätestab koostoimes KeHJS § 33 lg-ga 6, et seisukohta tuleb küsida Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab, andes näidisloetelu asutustest, kellelt tuleb seisukohta küsida. Rahandusministeerium küsis 19.07.2021 kirjaga nr 14-11/5321-15 seisukohta planeeringualas olevatele võimalike trassikoridoride aluste maaüksuste omanikelt ning planeeringu kaasamiskavas toodud isikutelt ja asutustelt planeeringu lähtekohtade eelnõu ja KSH programmi eelnõu kohta. KSH programmi lisas 2 on toodud ülevaade laekunud asutuste seisukohadest ja nende märkustega arvestamise kohta. KeHJS § 37 lg 3 kohaselt korraldab strateegilise planeerimisdokumendi koostaja KSH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu. Avaliku väljapaneku kestus on vähemalt 14 päeva. Tulenevalt KeHJS § 37 lg-st 1 teatab strateegilise planeerimisdokumendi koostaja KSH programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes ja oma veebilehel ning elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga KeHJS § 36 lg 2 punktis 3 nimetatud asutustele ja isikutele, valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendavale organisatsioonile ning KeHJS § 36 lg-s 3 nimetatud asutustele ja isikutele. KeHJS § 37 lg 2 nõuetele vastav teade ilmus 09.09.2021 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Rahandusministeeriumi maakonnaplaneeringute veebilehel. Rahandusministeerium teavitas 09.09.2021 kirjaga nr 14-11/6313-16 teemaplaneeringu „Uus- Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ lähtekohtade ja KSH programmi avalikust väljapanekust ning avalikust arutelust. 3 Katastritunnus 43801:001:0126 4 Katastritunnused 49801:001:0307, 49801:001:0306 ja 49801:001:0033 5 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.07.2021 nr 6-5/21/15925 all. 6 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.09.2021 nr 6-5/21/15925-3 all. 2 (4) Planeeringu lähtekohtade ja KSH programmi avalik väljapanek toimus 27.09.2021-24.10.2021 ning materjalidega sai tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel ning paberkandjal Alutaguse Vallavalitsuses Iisakul (Tartu mnt 56) ning Lüganuse Vallavalitsuses Kiviõlis (Keskpuiestee 20) vallavalitsuste lahtiolekuaegadel. Avaliku väljapaneku kestus vastab KeHJS § 37 lõikes 3 toodule. KSH programmi kohta ettepanekuid ja küsimusi sai esitada kirjalikult Rahandusministeeriumile aadressil [email protected] või [email protected] või saata postiga aadressil Suur-Ameerika 1, Tallinn 15006 kuni 24.10.2021. Avalikustamise käigus esitas Keskkonnaministeerium seisukoha (20.10.2021), kes soovis olla menetlusprotsessis asjakohane ametkond. Avalikustamise käigus laekunud arvamused ja ettepanekud on toodud KSH programmi lisas 2. KSH programmi avalik arutelu toimus 03.11.2021 kell 16:00 Lüganuse Vallavalitsuses Kiviõli linnas. Arutelul osales 14 isikut ning üle veebi 2 isikut. Arutelul esitasid ettekanded planeerija (Heiki Kalberg, AB Artes Terrae OÜ) ja keskkonnamõju hindaja (Alar Noorvee, Alkranel OÜ) planeeringu lähtekohtadest ja KSH programmi ning ühest laekunud arvamusest. Lisaks tutvustati planeeringu eskiislahendust ning anti ülevaade asukohaalternatiivide võrdlusest. Avaliku arutelu protokoll on leitav lisas 3. Analüüsides KSH programmi sisu ja KSH programmi avalikustamist puudutavaid materjale, on KSH programmi kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete alusel parandatud ning täiendatud. Samuti on selgitatud ja põhjendatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist ja vastatud küsimustele. Lähtudes eelnevast vastab KSH menetlus KeHJS sätetele ning selles ei esine rikkumisi, mis võiksid mõjutada KSH tulemusi. 2. KSH programmi kvaliteedi kontroll ja KSH eksperdi vastavus nõuetele KSH programmi sisu määrab KeHJS § 36 lg 2. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ KSH programm on koostatud vastavalt KeHJS § 36 lg-le 2 ning Keskkonnaamet ei pea vajalikuks tuua võrdlustabelina välja, milline KSH programmi punkt vastab millisele seaduse punktile. KSH programmis on selgitatud strateegilise hindamise ulatust, toodud seos olulisemate strateegiliste dokumentidega, selgitatud töö teostamise metoodikat, selgitatud eeldatavaid keskkonnamõjusid, nimetatud eeldatavalt huvitatud ja/või mõjutatud isikud ning toodud KSH läbiviimise ajakava. Kajastatud on KSH ekspertrühma koosseis ja kvalifikatsioon. Keskkonnaameti hinnangul vastab KSH programm KeHJS nõuetele ja on sisult piisav. KSH programmi kohaselt on KSH läbiviijaks Alkranel OÜ (registrikood 10607878) ning KSH juhteksperdiks on Alar Noorvee (KMH litsentsi nr KMH0098 kehtivusega 22.10.2023), kes vastab KeHJS § 34 lg 3 nõuetele. Lisaks kuuluvad KSH ekspertrühma Elar Põldvere (keskkonnaspetsialist), Paula Nikolajeva (keskkonnakonsultant) ja Heiki Kalberg (volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 ruumilise keskkonna planeerija, tase 7). Samuti kaastakse ekspertrühma valdkondade eksperte ning edasises protsessis võib vajadusel ekspertrühma koosseis täieneda. Lähtudes eelnevast vastab KSH programm KeHJS § 36 lg 2 nõuetele ning on kavandatava tegevuse KSH-ks piisav. Samuti on KSH juhtekspert koos ekspertgrupiga pädev käesolevat keskkonnamõju strateegilist hindamist läbi viima. 3 (4) III. OTSUSTUS Tulenevalt eeltoodust, lähtudes KeHJS § 36 lg-st 2, §-st 37, § 38 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1, 2 ja 5 ning § 39 lg-st 2 ja 3 ning Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1- 1/20/230 “Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna põhimäärus“ p-dele 2.4.1 ja 3.5 ja Keskkonnaameti peadirektori 09.07.2021 käskkirja nr 1-1/21/232 „Keskkonnaameti teabehalduse kord“ p-le 4.3 ja lisa 14 „Allkirjaõigused“ Keskkonnakasutuse punktile 29 ning arvestades käesolevas otsuses toodud asjaolusid kiidab Keskkonnaamet Ida- Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi heaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Teadmiseks: Alar Noorvee, [email protected] Anna-Maria Tael 5351 3920 [email protected] 4 (4) LISA 3. Trassi asukohaalternatiivide võrdlus Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) TRASSI ASUKOHAALTERNATIIVIDE VÕRDLUS ALTERNATIIV 1 ALTERNATIIV 2 ALTERNATIIV 3 Eelistatuim alternatiiv Kriteerium Kvalitatiivne hinnang Kvantitatiivne hinnang Kvalitatiivne hinnang Kvantitatiivne hinnang Kvalitatiivne hinnang Kvantitatiivne hinnang 1 2 3 1 MAJANDUSLIK MÕJU 1.1. Pikkus (km) 5.669 (trassikoridori kesk) 4.839 4.681 x (Liiklus)rajatiste vajadus (ristumised olemasolevate x 1.2. teedega ja veekogude (v.a kraavide) ületuskohad, tk) a) koos Raudjõega b) ilma Raudjõeta a) 9 b) 6 8 5 2 MÕJU INIMESE VARALE, TERVISELE JA HEAOLULE Müra ja õhusaaste (kuni 150 m kaugusele jäävate x x x 2.1. elamumaade ning eluhoonete arv) 0 0 0 Müra ja õhusaaste (kuni 500 m kaugusele jäävate elamumaade ning eluhoonete arv) x 2.2. 1 5 2 Müra ja õhusaaste (lähedusse jäävad tihedamad x x x elamualad, laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja Aidu sõudekanal jääb enam kui 1 Aidu sõudekanal jääb enam kui 1 Aidu sõudekanal jääb enam kui 1 2.3. hoolekandeasutused, puhkealad) 500 m km kaugusele 0 km kaugusele 0 km kaugusele 0 Eraomandis põllumassiive ei Põllumassiivide läbilõikamine läbi. Põllumassiivide Põllumassiivide läbilõikamine Põllumassiivi lõikab massiivi (eramaal) ja läbimine: 1 tk, 180 läbilõikamine (riigimaal) ja (eramaal) ja läbimine: 1 tk, põhjaotsast. Teisele poole m; x Mõju inimeste varale (eraomandis PRIA põllumassiivide Põllumassiivi lõikab põhjaservast, läbimine: 1 tk, ca 480 m; Põllumassiivi lõikab edelanurgast, 109.8 m; trassikoridori jääb ~0,5 ha suurune registris toodud põllumajandusmassiivide läbimine (tk ja massiivi otsest tükeldamist ei toimu. Trassikoridor läbib väärtuslikke massiivi otsest tükeldamist ei toimu. Trassikoridor läbib väärtuslikke osa põllumassiivist. Ülejäänud osas Trassikoridor läbib väärtuslikke m)) ning väärtusliku põllumajandusmaa läbimine Ülejäänud osas saab massiivi põllumajandusmaid 905.7 m Ülejäänud osas saab massiivi põllumajandusmaid 923.1 m saab massiivi kasutus jääda põllumajandusmaid 575 m 2.4. (maakonnaplaneeringu kohane) kasutus jääda endiseks. ulatuses. kasutus jääda endiseks. ulatuses. endiseks. ulatuses. Mõju inimeste varale (eraomandis metsaeraldiste Erametsa läbilõikamine ja Erametsa läbilõikamine ja Erametsa läbilõikamine ja x 2.5. läbimine (tk) ja (m)) läbimine: 2 tk, 221.2 m läbimine: 24 tk, 1720.9 m; läbimine: 18 tk, 1362.9 m; Loomakasvatushooned: 1 tk Loomakasvatushooned: 1 tk; x x Mõju inimeste varale (500 m raadiuses (~500 m kaugusel); mesilad: 1 Loomakasvatushooned: 1 tk; mesilad: 1 tk (~450 m 2.6. loomakasvatushooned ja mesilad) tk (~500 m kaugusel) mesilad: 1 tk (~250 m kaugusel) kaugusel) 2.7. Riigi omandis metsaeraldiste läbimine, tk ja m 19 tk; 1822 m 8 tk; 811.4 m 17 tk; 1257.6 m x Visuaalne mõju ja maastikuilme (500 m) (trassi Visuaalne mõju eluhoonetele Visuaalne mõju eluhoonetele rajamisega kaasnevatest muutustest olemasolevates puudub, kuna trass pole õuealadelt puudub, kuna trass pole õuealadelt Visuaalne mõju esineb kolmele x x 2.8. vaadetes) vaadeldav vaadeldav eluhoonele: Neruti, Roosti ja Oja 3 MÕJU LOODUSKESKKONNALE Kaitsmata põhjaveega ala Kaitsmata põhjaveega ala Kaitsmata põhjaveega ala Mõju põhjaveele ning pinnasele (sh kaitsmata läbimine: 4691.4 m; karstialade läbimine: 2873.1 m; karstialade läbimine: 3582.3 m; karstialade x põhjaveega alade ja karstialade läbimine (m), soode ja läbimine: 0 m; soode ja läbimine: 0 m; soode ja läbimine: 0 m; soode ja 3.1. märgalade läbimine (m)) märgalade läbimine: 0 m märgalade läbimine: 0 m märgalade läbimine: 0 m Mõju pinnaveele (vooluveekogud) - ristumiste arv x 3.2. vooluveekogudega (sh kraavidega) 7 tk 13 tk 12 tk Mõõdukal kaugusel metsise Mõõdukal kaugusel metsise Mõõdukal kaugusel metsise Müra (lähedusse jäävad looduslikud müratundlikud alad - püsielupaigad. Metsise kaitse püsielupaigad. Metsise kaitse püsielupaigad. Metsise kaitse Müratundlikeks aladeks loetakse alasid, kus tänu tegevuskava alusel valdav tegevuskava alusel valdav tegevuskava alusel valdav x kaitstavate looma- ja linnuliikide esinemisele tuleb kodupiirkond 1–3 km raadiuses Metsise püsielupaik ca 1.4km kodupiirkond 1–3 km raadiuses Metsise püsielupaik ca 1,4 km kodupiirkond 1–3 km raadiuses Metsise püsielupaik ca 1,3 km 3.3. taotleda piirväärtusest madalamat mürataset) mängualadest. kaugusel. mängualadest kaugusel. mängualadest kaugusel. 4 tk 3755.5 m ulatuses, 3 tk 3952.2 m ulatuses, Roheliste koridoride ja tuumalade läbi lõikamine (tk) ja seejuures 3 tk rohekoridori Sisuliselt kogu ulatuses seejuures 2 tk rohekoridori x loomade liikumine. Trassikoridor läbi rohevõrgustiku Trassikoridor läbib lisaks 1960.5 m ulatuses ning 1 tk rohevõrgustikus, sh lisaks 2800.2 m ulatuses ning 1 tk 3.4. Trassi rohevõrgustikus kulgemine (m) koridore K2. 2 tk; 4459.3 m rohekoridorile K2 ka tuumala T1. tuumala 1795 m ulatuses rohekoridorile K2 ka tuumalas T1. tuumala 1152 m ulatuses Lähim kaitsealune objekt - II Lähim kaitsealune objekt - II kaitsekategooria laanerähn - jääb ca kaitsekategooria laanerähn - jääb ca Lähim kaitsealune objekt - II 30 m kaugusele. III kaitsekategooria 30 m kaugusele. III kaitsekategooria kaitsekategooria laanerähn - jääb ca väike-kirjurähn jääb ca 900 m väike-kirjurähn jääb ca 1 km 30 m kaugusele. III kaitsekategooria x kaugusele. Ca 2 km kaugusele jääb kaugusele. Ca 1.3 km kaugusele jääb väike-kirjurähn jääb ca 1 km metsise lähim leiuala. Teiste metsise lähim leiuala. Teiste kaugusele. Ca 1.4 km kaugusele jääb planeeringuala ümbruses leitavate planeeringuala ümbruses leitavate metsise lähim leiuala. Teiste kaitsealuste III kaitsekategooria kaitsealuste III kaitsekategooria planeeringuala ümbruses leitavate liikide leiualad jäävad enam kui 2 liikide leiualad jäävad enam kui 2 kaitsealuste III kaitsekategooria Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, sh kaitstavatele km kaugusele. Trassikoridor läbib Niidu läbimine 104.4 m km kaugusele. Trassikoridor läbib Niidu läbimine 18.6 m liikide leiualad jäävad enam kui 2 3.5. loodusobjektidele ja niitudele soostunud liigivaeset niitu. ulatuses. soostunud liigivaeset niitu. ulatuses. km kaugusele. Lähim Natura ala - Muraka loodus- Lähim Natura ala - Muraka loodus- Lähim Natura ala - Muraka loodus- ja linnuala - jääb ca 4 km kaugusele. ja linnuala - jääb ca 3.9 km ja linnuala - jääb ca 3.8 km x x x Mõju Natura 2000 aladele (vastavalt Eesti Looduse Negatiivset mõju alale ette näha ei kaugusele. Negatiivset mõju alale kaugusele. Negatiivset mõju alale 3.6. Infosüsteemi - Keskkonnaregistri andmetele) ole. ette näha ei ole. ette näha ei ole. Kuna tegemist on põlevkivi Kuna tegemist on põlevkivi Kuna tegemist on põlevkivi maardlatega, mis eeldavad maa- maardlatega, mis eeldavad maa- maardlatega, mis eeldavad maa- alust kaevandamist, siis reaalset alust kaevandamist, siis reaalset alust kaevandamist, siis reaalset x x x maavara kaevandamisväärsena maavara kaevandamisväärsena maavara kaevandamisväärsena säilimist või kättesaadavust ei säilimist või kättesaadavust ei säilimist või kättesaadavust ei 3.7. Mõju loodusvaradele (läbilõigatavad maardlad tk ja m) mõjutata. 2 tk; 4123.9 m mõjutata. 4 tk; 2895.5 m mõjutata. 3 tk; 2981.1 m Lähim VEP (nr 000131) asub ca 500 Lähim VEP (nr 000131) asub ca 170 Lähim VEP (nr 000131) asub ca 70 m m kaugusel. Seejuures tuleb VEP m kaugusel. Seejuures tuleb VEP kaugusel. Seejuures tuleb VEP mitte x mitte raiuda ning surnud ja mitte raiuda ning surnud ja raiuda ning surnud ja lamapuitu lamapuitu mitte eemaldada. VEP lamapuitu mitte eemaldada. VEP mitte eemaldada. VEP jääb jääb trassikoridorist väljapoole ning jääb trassikoridorist väljapoole ning trassikoridorist väljapoole ning 3.8. Mõju metsa vääriselupaikadele negatiivset mõju eeldada ei ole. negatiivset mõju eeldada ei ole. negatiivset mõju eeldada ei ole. 4 MÕJU MAASTIKULE JA KULTUURIPÄRANDILE Vähem kui 200 m kaugusele jäävate kahe pärandkultuuri objektid on x x x sellistes seisundites, millele pole Mõju planeeringuala läheduses asuvatele negatiivset mõju eeldada. Seejuures 4.1. pärandkultuuriobjektidele on need ka väljaspool trassikoridori. Eeldatav negatiivne mõju puudub Eeldatav negatiivne mõju puudub x 4.2. Mõju maaparandussüsteemidele (kattuvus ja ristumine) 2 tk, 75.2 m 5 tk, 1351.7 m 4 tk, 1171.3 m Teadaolevate andmete põhjal Teadaolevate andmete põhjal Teadaolevate andmete põhjal puuduvad piirkonnas puuduvad piirkonnas puuduvad piirkonnas muinsuskaitseobjektid, kuid trassi muinsuskaitseobjektid, kuid trassi muinsuskaitseobjektid, kuid trassi idapoolne osa jääb ühele idapoolne osa jääb ühele idapoolne osa jääb ühele prognoositud arheoloogiatundlikule prognoositud arheoloogiatundlikule prognoositud arheoloogiatundlikule alale. Mõju hinnang tuleb anda alale. Mõju hinnang tuleb anda alale. Mõju hinnang tuleb anda pärast vajaliku arheoloogilise pärast vajaliku arheoloogilise pärast vajaliku arheoloogilise x x x uuringu läbiviimist. Lähim uuringu läbiviimist. Lähim uuringu läbiviimist. Lähim kultuurimälestise objekt on Ojamaa kultuurimälestise objekt on Ojamaa kultuurimälestise objekt on Ojamaa hiis, millest Muinsuskaitseameti hiis, millest Muinsuskaitseameti hiis, millest Muinsuskaitseameti hinnangul (10.08.2021 kiri nr 5.1- hinnangul (10.08.2021 kiri nr 5.1- hinnangul (10.08.2021 kiri nr 5.1- 17.5/2194-1) on kõik 17.5/2194-1) on kõik 17.5/2194-1) on kõik asukohaalternatiivid piisavalt asukohaalternatiivid piisavalt asukohaalternatiivid piisavalt kaugel ning seetõttu mõju sellele ei Ojamaa hiis jääb ca 990 m kaugel ning seetõttu mõju sellele ei Ojamaa hiis jääb ca 620 m kaugel ning seetõttu mõju sellele ei Ojamaa hiis jääb ca 930 m 4.3. Muinsuskaitseobjektide mõjutamine oma. kaugusele. oma. kaugusele. oma. kaugusele. Valdav maakasutuse juhtfunktsioon on maatulundusmaa. Trassikoridor Valdav maakasutuse juhtfunktsioon läbib ka jäätmehoidla, x on maatulundusmaa. Trassikoridor Valdav maakasutuse juhtfunktsioon mäetööstusmaa ning sihtotstarbeta läbib ka jäätmehoidla ning on maatulundusmaa. Trassikoridor juhtfunktsioonidega maa-ala. mäetööstusmaa läbib ka jäätmehoidla Trassikoridor läbib arvestavas juhtfunktsioonidega maa-ala. juhtfunktsiooniga maa-ala. koguses erametsa ning vaid Trassikoridor läbib vähimal määral Trassikoridor läbib enim erametsa, natukene vähem riigimetsa kui A1 Mõju trassi lähiala maakasutusele (sh metsa erametsa ning suurimal määral vähim riigimetsa, samuti ka vähim trassikoridor. Trassikoridor läbib ka 4.4. majandamisele ja põllumaade majandamisele) riigimetsa, samuti enim põllumaid. põllumaid. vähesel määral põllumaid. Lähimad väärtuslikud maastikud on Lähimad väärtuslikud maastikud on Lähimad väärtuslikud maastikud on Oandu-Rääsa ning Kiikla-Võrnu- Oandu-Rääsa ning Kiikla-Võrnu- Oandu-Rääsa ning Kiikla-Võrnu- x x x Läheduses paiknevad väärtuslikud maastikud jmt Ereda, mida kumbagi trassikoridor ei Ereda, mida kumbagi trassikoridor ei Ereda, mida kumbagi trassikoridor ei 4.5. väärtuslikud objektid läbi. läbi. läbi. Käsitletud üldisena Lüganuse valla Käsitletud üldisena Lüganuse valla Käsitletud üldisena Lüganuse valla ÜP eelnõus (seisuga oktoober 2021), ÜP eelnõus (seisuga oktoober 2021), ÜP eelnõus (seisuga oktoober 2021), x x x Maidla valla ja Alutaguse valla ÜP-s Maidla valla ja Alutaguse valla ÜP-s Maidla valla ja Alutaguse valla ÜP-s pole mainitud, kuid on nendega pole mainitud, kuid on nendega pole mainitud, kuid on nendega 4.6. Vastavus ÜP-dele ja KOV-ide arenguplaanidele kooskõlas. kooskõlas. kooskõlas. KRITEERIUMITE SUMMA KOKKU 19 11 12 EELISTATUIM ON ASUKOHAALTERNATIIV 1 (A1) LISA 4. Asjaomaste asutuste kooskõlastused Nr Koostöö tegija Seisukoht Käsitlus planeeringus 1 Kaitseministeerium Kaitseministeerium kooskõlastab märkusteta Ida-Viru Teadmiseks võetud. 15.03.2022 nr 12- maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse 4/22/22 logistikataristu asukohavaliku kavandamine" eelnõu (AB Artes Terrae OÜ töö nr 21033MP3). 2 Transpordiamet Võttes aluseks kuni 01.07.2015 kehtinud planeerimisseaduse ning Teadmiseks võetud. 22.03.2022 nr 7.2- Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Ida-Virumaa joonehitise 1/22/164-3 teemaplaneeringu. 3 Keskkonnaamet Teemaplaneeringu „Uus Kiviõli kaevanduse logistikataristu Teadmiseks võetud. 24.03.2022 nr 6 asukohavaliku Õige tähelepanek, mõeldud on kuni 30.06.2015 2/22/3804 2 kavandamine“ ja keskkonna strateegilise hindamise aruande kehtinud planeerimisseadust. kooskõlastamine. KSH aruande sõnastust korrigeeritakse. Keskkonnaamet on tutvunud kooskõlastamiseks esitatud teemaplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõuga. Allajärgnevalt toome välja tähelepanekud materjalide kohta: • Teemaplaneeringu ja selle KSH esitamise kaaskirjas on viidatud, et soovitud on planeeringule Keskkonnaameti kooskõlastust kuni 01.07.2015 kehtinud PlanS § 17 alusel. Arvatavasti olete mõelnud kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadust, sest 01.07.2015 jõustus uus PlanS redaktsioon, mis kehtis 31.08.2015 aastani. • KSH aruandes (lk 39) on esitatud: Kavandatava lintkonveieri lähiümbruse alasid tuleb käsitleda II kategooria (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, rohealad) alana, mille kohaselt peab päevasel ajal olema saavutatud müratase vähemalt 60 dB ning öösel vähemalt 45 dB.“ Juhime tähelepanu, et nimetatud 60 dB ja 45 dB on maksimaalsed müra piirväärtused, kuid antud lausest võib jääda vastupidine mulje. Sarnane sõnastus on kasutusel ka KSH aruandes lk 41 ja 67. 4 Lüganuse Vallavalitsus Lüganuse Vallavalitsus on teemaplaneeringu ja KSH aruande materjalid Teadmiseks võetud. 25.03.2022 nr 6 2 /325 ega tutvunud ja annab avalikustamise eelse kooskõlastuse kahe Aidu järvega nimega seonduva kohta esitatakse 1 märkusega. selgitus. Tõsi on, et keskkonnaregistris puudub • Esiteks, juhime tähelepanu, et pärast Aidu karjääris planeeringualal selline veekogu. Samas on Eesti kaevandamise lõpetamist veega täitunud tranšeede (st endiste põhikaardil see veekogu just selle nimega ning Nr Koostöö tegija Seisukoht Käsitlus planeeringus karjääri teenindusteede) puhul ei ole tegemist järvega, vaid põhikaardi muutmine ei ole meie pädevuses. omavahel ühendatud tranšeeveekogudega, mida laiemas Korrigeerime seletuskirja muutes viidatud lause keelekäibes nimetatakse ka kanaliteks. Täpsemalt on tegemist järgnevaks: ülepääsu kaldenurk kunagi ei tohi kanalite võrgustikuga, mida omavahel ühendab lõunapoolne ületada 16%, võimaluse korral teha kaldenurk kanal (mille naabrusesse jääb planeeritava lintkonveieri trass). 10% või alla 10%, et väheneks ka kattepinnase Keskkonnaregistri andmetel asub Aidu järv Viljandimaal erosioonioht (10% on 10 meetrit tõusu 100 meetri Viljandi vallas Aidu ja Sultsi külades. Aidu karjääri pikkuse kohta; 16% on 16 meetrit tõusu 100 tehisveekogusid seevastu ei ole ametlike veekogudena meetri pikkuse kohta). Keskkonnaregistrisse kantud ja neid ei nimetata ka kõnekeeles järveks. Palume teha vastavad parandused teemaplaneeringu seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus. • Teiseks, palume selguse huvides kirjutada loetavamalt lahti planeeringu seletuskirja peatükis 4.2 punktloendi lõik „ülepääsu kaldenurk kunagi ei tohi ületada 16%, võimaluse korral teha 10% või alla 10%, et väheneks ka kattepinnase erosioonioht (10% on 10 cm ühe meetri kohta. Ehk 10 m 100 meetri kohta (ehk 5,71 kraadi). 1:10 suhe; 16% on 16 m 100 m kohta ehk 9,08 kraadi (1:6,25 suhe))”. 5 Alutaguse Vallavalitsus Alutaguse Vallavalitsus kooskõlastab tingimustega 25.02.2022 nr 15- Teadmiseks võetud. 28.03.2022 nr 7-6/37-2 4/2007-1 esitatud Ida-Virumaa joonehitise teemaplaneeringu "Uus- 1. Täiendatakse seletuskirja ptk 2, kus Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine". viidatakse nimetatud planeeringutele. Palume täiendada planeeringulahendust allolevate märkuste osas: 2. Ptk 4.3 lisatakse järgnev tekst: Ehitatava 1. Arvestada planeeringualal ja selle lähiümbruses kehtestatud ja konveri ristumine Rääsa-Ojamaa koostamisel olevate detailplaneeringutega: kohaliku teega nr 4490012 lahendada 1.1. Ojamaa detailplaneering (kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu terviklikult, et oleks tagatud tee avalik 18.12.2008 määrusega nr 115, kasutus ja liiklusohutus (eritasandiline https://evald.ee/alutagusevald/#/planeeringud/planeeringud/1300013); ristumine). 1.2. Ojamaa kaevanduse tootmiskeskuse detailplaneering (kehtestatud 3. Planeeringuga ei muudeta pääsu Aidu Mäetaguse Vallavolikogu 22.12.2010 määrusega nr 46, karjääri nn Aidu järvele või kanalile. https://evald.ee/alutagusevald/#/planeeringud/planeeringud/1300022); Konveierist põhja poole on kavandatud 1.3. Aidu taastuvenergiapargi detailplaneering (algatatud Alutaguse tee, mida mööda on võimalik pääseda Vallavolikogu 28.01.2021 otsusega nr 303, viidatud kohtadesse. Ptk 4.3 lisatakse https://evald.ee/alutagusevald/#/planeeringud/planeeringud/1300079), järgnev tekst: Planeeritud konveierist millega kavandatakse Võrnu küla Aidu karjääriväli 2 (49801:001:2000) põhja pool olevad teed, mis ristuvad Nr Koostöö tegija Seisukoht Käsitlus planeeringus katastriüksuse taastuvenergiapargi (väiketuulikud+päikesepaneelid) planeeritud sõiduteega, ühendada rajamist. planeeritud sõiduteega. 2. Planeeringuala läbib avaliku kasutusega Rääsa-Ojamaa tee (Lüganuse valla ja Alutaguse valla kohalik tee nr 4490012). Lahendada konveri trassikoridori ristumine kohaliku teega terviklikult, et oleks tagatud tee avalik kasutus ja liiklusohutus (eritasandiline ristmik). 3. Kavandatav tehnoloogiline tee katkestab ühendused Rääsa-Ojamaa teelt Aidu karjääriga. Planeeringuga tagada Enefit Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekti (töö nr Р-05-11/17) joonisel 11 punaste ringidega märgitud planeeritud väljapääsude kohad. Arvestades ka Ida-Viru Maakonnaplaneeringus rõhutatud Aidu karjääri turismipotentsiaali, tuleb avatus Aidu järve äärse alaga säilitada Alutaguse valla territooriumi poolses osas. 6 Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet annab oma pädevusvaldkonnast lähtudes Teadmiseks võetud. 29.03.2022 nr 5.1- avalikustamise eelse kooskõlastuse teemaplaneeringule "Uus-Kiviõli 17.5/2194-5 kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“. 7 Maaeluministeerium Maaeluministeerium, vaadanud läbi meile kooskõlastamiseks esitatud Teadmiseks võetud. 01.04.2022 nr 4.1- Ida-Virumaa joonehitise teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse 5/386-1 logistikataristu asukohavaliku kavandamine" eelnõu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu, nõustub nimetatud dokumentides kavandatud põhimõtetega ja kooskõlastab selle teemaplaneeringu eelnõu märkusteta. 8 Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeerium kooskõlastab Ida-Virumaa Teadmiseks võetud. 07.04.2022 nr 7- maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse 1. Teadmiseks võetud. 15/22/928-3 logistikataristu asukohavaliku kavandamine“. 2. Sõnastus korrigeeritud. Järgnevalt esitame märkused ja tähelepanekud, millega palume 3. KSH aruande ptk-s 5.1 on viidatud arvestada: kolmele allikale: „Ida-Viru 1. Planeeritud lintkonveieri trassikoridor jääb mh Soo, Kivijärve ja Aidu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu karjääriväli 2 kinnisasjadele (katastritunnused vastavalt 44201:001:0434, „Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse 43801:001:0165, 49801:001:2000), mille valitsejaks on asukohatrassi määramise“ KSH aruanne Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet. Palume (Hendrikson & KO, 2010), „Uus-Kiviõli arvestada, et planeeringuga ei lahendata maakasutusõigust, mille kaevanduse kaevise lintkonveieri ja andmine Maa-ameti volitusel oleva kinnisasja puhul toimub teenindustee, kaevise veokonveieri- ja Nr Koostöö tegija Seisukoht Käsitlus planeeringus riigivaraseaduse alusel. abikallakšahti ja väljapumbatava vee 2. Palume korrigeerida planeeringu seletuskirjas lk 8 „Tingimused settebasseini maa ala detailplaneeringu“ altpääsude ehitamises“ esimese punkti sõnastust. KSH aruanne (Alkranel OÜ, 2014) ning 3. Teemaplaneeringu KSH aruandes on toodud müra tasemed teatud Davis, D. (2008). Maximising the cost- kaugustel konveierlindist. Samas ei ole toodud allikaid, mille alusel on effectiveness of noise control treatments eeldatud nendele tasemetele vastavate müratasemete teket ning seega ei for overland conveyors by engineering saa hinnata, kas müratase vastab esitatud andmetele. Palume KSH optimisation. Acoustics, 2008. Antud aruannet eelnevast tulenevalt täiendada. allikad olid aluseks lintkonveieri 4. KSH programmis on toodud, et KSH käigus hinnatakse mõju Ojamaa müratasemete hindamisel. jõe veekvaliteedile ja -režiimile. KSH aruande eelnõust on küll toodud 4. KSH aruannet täiendatakse. Ojamaa jõe seisundi kirjeldus, kuid hinnangut Ojamaa jõe veekvaliteedile ja –režiimile ei leidu. Palume KSH aruannet täiendada. LISA 5. Avalikustamisel laekunud seisukohad Rahandusministeerium Teie: 10.05.2022 nr 14-11/4060-1 [email protected] Meie: 14.06.2022 nr 7-6/89-2 Ettepanek Ida-Virumaa joonehitise teemaplaneeringu osas Edastame ettepaneku Ida-Virumaa joonehitise teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine" lahenduse osas. Avalikustamisel olnud planeeringulahenduse kohaselt ehitatakse juurdepääsuks lintkonveieri ja Aidu karjääri kanali vahelisele alale pääsemiseks konveierist ülepääs Mäetaguse metskond 35 (49801:001:0365) kinnistul asuval läänepoolse tee kaudu (ptk 4.3, joonis 6). Teised senised põhja- lõuna suunalised läbipääsud suletakse. Teeme ettepaneku kavandada ristumine konveieriga pigem samal kinnistul asuva idapoolse lõigu kaudu, mida külastajate poolt kasutatakse rohkem. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tauno Võhmar Vallavanem Tartu mnt 56 Iisaku alevik Tel: 3 366 901 Reg. nr: 77000281 Alutaguse vald E-post: [email protected] a/a: EE882200221068420618 41101 Ida-Virumaa Swedbank Rahandusministeerium Teie 10.05.2022 nr 14-11/4060-1 [email protected] Meie 16.06.2022 nr 6-2/22/3804-5 Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine" avalik väljapanek Teavitasite Keskkonnaametit Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine" keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalik väljapaneku (23.05.-20.06.2022) ja avaliku arutelu toimumisest. Keskkonnaamet kooskõlastas 24.03.2022 kirjaga nr 6-2/22/3804-2 teemaplaneeringu „Uus Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ ja KSH aruande. Juhtisime tähelepanu eelmainitud kirjas mürataseme sõnastuse korrigeerimisele. Endiselt on sisse jäänud KSH aruandesse järgmine (lk 38): „Kavandatava lintkonveieri lähiümbruse alasid tuleb käsitleda II kategooria (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, rohealad) alana, mille kohaselt peab saavutatud müra piirväärtus olema päevasel ajal 60 dB ning öösel vähemalt 45 dB.“ Sarnane sõnastus on veel esitatud aruandes lk 40 ja lk 67. Märgime, et nimetatud 60 dB ja 45 dB on maksimaalsed mürataseme väärtused, kuid antud lausest võib jääda vastupidine mulje. Keskkonnaametil puuduvad täiendavad ettepanekud avalikule väljapanekule saadetud teemaplaneeringu ja KSH aruande kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Anna-Maria Tael 5351 3920 [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 LISA 6. Avalikustamisel laekunud seisukohtadega arvestamine Seisukoha esitaja Seisukoht Seisukohaga arvestamine Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeeriumil puuduvad Täname tähelepanu 06.06.22 täiendavad sisulised ettepanekud, kuid juhtimast, parandused on soovime juhtida tähelepanu müra sisse viidud. piirväärtustele. Nimelt on KSH aruandes (lk 38) toodud järgmine lause „ … mille kohaselt peab saavutatud müra piirväärtus olema päevasel ajal 60 dB ning öösel vähemalt 45 dB“ palume lauset korrigeerid ning sõnastada nt järgmiselt „ … mille kohaselt peab tagama müra piirväärtuse täitmise päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB“. Alutaguse Vallavalitsus Avalikustamisel olnud Teadmiseks võetud, 14.06.2022 kirjaga nr 7- planeeringulahenduse kohaselt seisukohaga arvestatakse. 6/89-2 ehitatakse juurdepääsuks lintkonveieri ja Aidu karjääri kanali vahelisele alale pääsemiseks konveierist ülepääs Mäetaguse metskond 35 (49801:001:0365) kinnistul asuval läänepoolse tee kaudu. Teised senised põhjalõuna suunalised läbipääsud suletakse. Teeme ettepaneku kavandada ristumine konveieriga pigem samal kinnistul asuva idapoolse lõigu kaudu, mida külastajate poolt kasutatakse rohkem. Keskkonnaamet Keskkonnaamet kooskõlastas Täname tähelepanu 16.06.2022 kirjaga nr 6- 24.03.2022 kirjaga nr 6 2/22/3804 2 t juhtimast, parandused on 2/22/3804-5 eemaplaneeringu „Uus Kiviõli sisse viidud. kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ ja KSH aruande. Juhtisime tähelepanu eelmainitud kirjas mürataseme sõnastuse korrigeerimisele. Endiselt on sisse jäänud KSH aruandesse järgmine (lk 38): „Kavandatava lintkonveieri lähiümbruse alasid tuleb käsitleda II kategooria (haridusasutuste, tervishoiu ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa alad, rohealad) alana, mille kohaselt peab saavutatud müra piirväärtus olema päevasel ajal 60 dB ning öösel vähemalt 45 dB.“ Sarnane sõnastus on veel esitatud aruandes lk 40 ja lk 67. Märgime, et nimetatud 60 dB ja 45 dB on maksimaalsed mürataseme väärtused, kuid antud lausest võib jääda vastupidine mulje. 1 LISA 7. Avaliku arutelu protokoll IDA-VIRU MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „UUS-KIVIÕLI KAEVANDUSE LOGISTIKATARISTU ASUKOHAVALIKU KAVANDAMINE“ PLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE (KSH) ARUANDE AVALIK ARUTELU 28.06.2022 kell 14.00 Lüganuse Vallavalitsuses Osalejad: vt osalejate nimekirja allpool Heiki Kalberg (AB Artes Terrae OÜ) avas koosoleku sissjuhatusega, kus andis ülevaate planeeringulahendusest ja ka avalikustamise käigus tulnud arvamustest. Avalikul väljapanekul esitati kaks vormilist ettepanekut KSH aruandes müra piirväärtuse sõnastuse korrigeerimiseks ning üks sisuline ettepanek ristmiku asukoha korrigeerimiseks – kõiki arvamusi arvestati ning nii planeeringulahendust kui ka KSH aruannet täiendati vastavalt. Järgnevalt andis Alar Noorvee (Alkranel OÜ) ülevaate KSH tulemustest, millele järgnes põgus arutelu. Kokkuvõte arutelust: • Helve Pettai (Lüganuse Vallavalitsus) küsis kas Aidu Veespordikeskus on samuti planeeringust teadlik ja kuidas see neile mõjub. Alar Noorvee (Alkranel OÜ), Heiki Kalberg (AB Artes Terrae OÜ) ning Tiit Toos (Rahandusministeerium) vastasid, et Aidu Veespordikeskus jääb mõjualast välja (müra prognooside alusel jääb sõudekanali läheduses müra oluliselt alla piirväärtuse), mistõttu pole neid eraldi ka teavitatud. Samuti puudub neil detailplaneering, millega saaks praegu mõjude hindamisel ka põhjalikult arvestada. • Arutelu tekkis ka piirkonnas liiklemise osas (sh tolm ja müra), mille kohta Heiki Kalberg täpsustas, et planeeringus on kirjas, et tee pole planeeritud avalikuks kasutamiseks ning pole ka praegu avalikus kasutuses. Seejuures rajatakse lintkonveieri teenindustee algselt killustikkattega, mis kaetakse kaevandustegevuse algamise ajaks mustkattega. • Kohalikud leidsid ka, et KSH hinnangus toodud maksimaalne 90 autot tunnis ööpäeva jooksul on väga suur liikluskoormus ning kohalikud sooviksid arendajailt kompensatsiooni (seoses müraga). Alar Noorvee rõhutas, et 90 autot tunnis on tehtud arvestusega, et kui killustikku veetaks maksimaalses võimalikus mahus 4 miljonit tonni aastas ja 8-tunnise tööpäeva jooksul. Reaalsuses on ilmselt sagedus väiksem. Lisaks sellele ei tohiks vedu toimuda öisel ajal. Kompenseerimine pole käesoleva planeeringu lahendada. • Kaie Metsaots (Lüganuse Vallavalitsus) tõi välja, et planeeringu joonisel võiksid paremini olla eristatud loomapääsud ja teedega ristumised. Antud soovitus võetakse arvesse ja planeeringu joonist täpsustatakse. • Arutelu käigus tuli juttu ka lintkonveieri paiknemisest, mille kohta Heiki Kalberg täpsustas, et kuna trassikoridor on juba paika pandud, siis lintkonveieri asukohta saab projekteerida ja vajadusel muuta vaid paika pandud trassikoridori sees. • Kohalikud küsisid ka edasise ajakava osas ning Rein Kaarlõp (VKG Kaevandused OÜ) vastas, et planeeringu alusel tehakse ehitusprojekt, millega tahetakse alustada sügisel; lintkonveieri ehitamise ettevalmistustöödega (alustuseks metsa raadamine vajalikus mahus) aga talvel. Alar Noorvee lisas, et Uus-Kiviõli kaevanduste keskkonnalubade muutmise keskkonnamõju hindamise protsess on samuti hetkel algusjärgus ning potentsiaalselt võib oodata kaevandustegevusega alustamist ca 3 aasta pärast. 1 • Ühtegi vaidlusalust punkti avalikul arutelul seoses planeeringuga üles ei jäänud. Protokollis: Paula Nikolajeva (Alkranel OÜ) Osalejate nimekiri: 2 Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus- Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ Ida-Virumaa Alutaguse vald ja Lüganuse vald Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt-ekspert: Heiki Kalberg Tellija: Rahandusministeerium, Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn Tellija esindaja: Tiit Toos Arendaja: Eesti Energia AS, Lelle tn 22, 11318 Tallinn Tellija esindajad: Kairi Otsiver ja Mart Järvet Töö nr: 21033MP3 Kuupäev: 05.10.2022 Tartu 2022 AB Artes Terræ Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ 21033MP3 Sisukord 1 Sissejuhatus .......................................................................................................................... 5 2 Teemaplaneeringu ulatus ja kehtivad planeeringud ............................................................... 5 3 Teemaplaneeringu ülesanded ja ülesehitus ............................................................................ 6 4 Planeeritud lintkonveier ja selle ehitustingimused ................................................................. 7 4.1 Trassikoridor............................................................................................................................ 7 4.2 Loomaläbipääsud .................................................................................................................... 7 4.3 Teevõrgustik ............................................................................................................................ 8 4.4 Ristumine veekogudega ........................................................................................................ 10 4.5 Maaparandussüsteemid........................................................................................................ 10 4.6 Eleringi liin ............................................................................................................................. 11 4.7 Maardlad ............................................................................................................................... 12 4.8 Geodeetilised märgid ............................................................................................................ 12 4.9 Muinsuskaitsealused objektid ............................................................................................... 12 4.10 Looduskaitsealused objektid ................................................................................................. 12 5 Kooskõlastuste kokkuvõte ................................................................................................... 13 6 Planeeringu elluviimine ....................................................................................................... 15 7 Joonised.............................................................................................................................. 16 AB Artes Terræ 3 / 16 21033MP3 Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ 4 / 16 AB Artes Terræ Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ 21033MP3 1 Sissejuhatus Ida-Viru maavanema 19.05.2015. a korraldusega nr 1-1/2015/150 algatati kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks joonehitise teemaplaneering "Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine". Koos planeeringuga on algatatud keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringu eesmärgiks on Uus-Kiviõli kaevanduse logistika taristule (sh analüüsida ka võimaliku raudtee ehitamist) optimaalse asukoha leidmine variantide võrdluse teel, mis on edaspidi alus taristu ehitamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamisele. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste arendamisega on tekkinud Enefit Power AS-il ning OÜ-l VKG Kaevandused vajadus välja arendada kaubakivi ja/või mäemassi transportimise logistika. Ettevõtete logistikataristu ühine alguspunkt on Rääsa tööstusterritooriumil ja lõpp-punkt Ojamaa tööstusterritooriumi rikastusvabrikus. Prioriteetne variant on rajada mäemassi transportimise eesmärgil lintkonveier, mis suundub Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile. Planeeritav joonehitis asub Alutaguse vallas ja Lüganuse vallas. Juhime tähelepanu, et planeering algatati oluliselt suuremal maa-alal, kuid alates 2021. a mai kuust koostatakse planeering mahus, mida käesolev dokument kirjeldab. Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1-le menetletakse koostatavat teemaplaneeringut kuni 30.06.2015. kehtinud planeerimisseaduse kohaselt. Viidatud planeerimisseaduse § 291 lg 6 kohaselt toimub joonehitise projekti koostamine kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel. 2 Teemaplaneeringu ulatus ja kehtivad planeeringud Planeeringuala asub Alutaguse valla Võrnu külas ja Lüganuse valla Ojamaa, Rebu ja Rääsa külades. Joonis 1. Planeeringuala skeem. Rohelise, sinise ja violetse tooniga on esialgsed võimalikud konveieri trassikoridorid, punane joon on Lüganuse ja Alutaguse valla omavaheline piir. Alal kehtib riigitasandi planeeringutest üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ja maakonnatasandi planeering Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. AB Artes Terræ 5 / 16 21033MP3 Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ Kohaliku omavalitsuse tasandi planeeringutest kehtivad alal: ▪ Alutaguse valla üldplaneering; ▪ Lüganuse valla üldplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneering“; ▪ Maidla valla üldplaneering aastani 2015. Lüganuse vallas toimub uue üldplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu tasandi planeeringutest kehtivad alal: ▪ Maidla valla kehtivat üldplaneeringut muutva Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa- ala detailplaneering; ▪ Ojamaa kaevanduse teenindusmaa laiendamine Aitotsa katastriüksusele ja osaliselt Mäetaguse metskonna maatükk nr 5 katastriüksusele; ▪ osaliselt kehtetuks tunnistatud Ojamaa detailplaneering. Koostamisel on Aidu taastuvenergiapargi detailplaneering. 3 Teemaplaneeringu ülesanded ja ülesehitus Teemaplaneeringu ülesandeks oli leida parim võimalus, st nii transportimise viis kui selleks vajaliku ehitise asukoht, materjali transportimiseks Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile. Alternatiividena käsitleti kavandatava logistikataristu paigutuse erinevaid trassivariante, vt Joonis 1. Täiendavalt analüüsiti ja võrreldi alternatiivide lõikes omavahel nö tehnilisi transpordialternatiive (lintkonveier vs autotransport); raudteetransporti kui ebareaalset alternatiivi, ei võrreldud. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnati erinevaid alternatiive ja valiti välja kõige põhjapoolsem (violetse tooniga) alternatiiv kui kõige vähem maaomanikke ja -kasutajaid häiriv ning vähima võimaliku mõjuga looduskeskkonnale. Teemaplaneeringu lähteseisukohtadega seati eesmärgiks määrata 50 m laiune trassikoridor (võimalikel ristumisaladel laiem) ning 36 m laiune ehituskoridor. Töö edasisel koostamisel lähtudes Rääsa tööstusterritooriumil olevatest maa alla suundumise telgedest ning lintkonveieri tehnilistest parameetritest (eelkõige minimaalne raadius 2000 m) ja ning kohalike oludega põhjalikumalt tutvudes otsustati määrata ainult trassikoridor ning mitte määrata ehituskoridori. Trassikoridor ei ole kõikjal sama laiusega, see on mõnes kohas 50 m laiune ja mõnes kohas laiem. Planeeringuga ei määrata trassikoridori ääres olevate maaüksuste maakasutus- ja ehitustingimusi; planeeringu ülesanne on määrata tingimused lintkonveieri ehitamiseks. Planeeringu koostamisel võeti arvesse planeeringule koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet ning selles seatud leevendavaid meetmeid ja seiremeetmeid. Erinevaid riske ja leevendusmeetmeid hinnati asukohavalikul iga lahendusalternatiivi juures. Planeeringu koostamisel tehti koostööd Päästeametiga ning Päästeameti poolne teemaplaneeringu vaikiv kooskõlastus tagab vastavuse hädaolukorra riskianalüüsi tulemustele. Planeeringu koostamisel arvestati võimalikult suures ulatuses põhimõtet, et kuna kehtivaid õigusakte ja piiranguid eriplaneeringuga ei kehtestata, siis neid tekstis ja joonistel ei esitata. Planeeringu koostamisel arvestati Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded„. Kaardimaterjal koostati lisaks paberkaardile elektrooniliste kihifailidena geoinfosüsteemis kasutamiseks. Vastu võetud planeeringulahenduse avalikustamisel esitati illustreeriv 3D-lahendus. 6 / 16 AB Artes Terræ Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ 21033MP3 4 Planeeritud lintkonveier ja selle ehitustingimused 4.1 Trassikoridor Planeeritud lintkonveierit võib ehitada planeeringuga määratud trassikoridori järgides kõiki ptk 4 määratud tingimusi. Ehitatavaks lintkonveieriks loetakse: ▪ kuni kaks kõrvuti asetsevat lintkonveierit; ▪ konveierite alune mulle (mille peal toimub ka konveieri hooldamine piki teenindusteed); ▪ mulde kõrval olev(ad) kraav(id) või muu sademevee ja liigniiskuse ärajuhtimise taristu; ▪ mulde kõrval olev sõidutee ning seda konveieri muldel olevate teenindusteedega ühendavad tee-osad. Joonis 2. Näitlik ristlõige kahest lintkonveierist ja selle ühel pool servas paiknevast sõiduteest. Joonis 3. Väljavõte planeeringujooniselt, millel on kujutatud nii trassikoridor kui näitlik sõidutee, kraav ja kaks lintkonveierit. Eespool nimetatud ehitisi võib ehitada erineval ajal, lisades tulevikus vajalikke ehitisi, nt ehitada esialgselt ühe lintkonveieri ning hiljem teise lintkonveieri juurde. Projekteerimisel tuleks eelistada majandusmetsa aladel sellist tehnilist lahendust, kus ristlõike ei ole kolm kraavi, vaid on kaks ning võimalusel oleks sõidutee ühtlasi ka konveieri sõidutee poolse konveieri teenindamiseks. Oluline on, et RMK metsaga piirneval alal oleks raadatava metsa ala võimalikult väike, seetõttu leida projekteerimisel koostöös RMK-ga võimalikult vähe metsa pinda vähendav lahendus. 4.2 Loomaläbipääsud Alale on vajalik teha Ojamaa külas kaks loomaläbipääsu ilma milleta jääksid loomad tõenäoliselt endise Aidu karjääri kanali1 ja konveieri vahele lõksu. 1 Põhikaardil on Aidu karjääri kanal esitatud nimega Aidu järv, kuid keskkonnaregistris puudub Ida-Virumaal sellenimeline järv planeeringu koostamise hetkel. AB Artes Terræ 7 / 16 21033MP3 Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ Joonis 4. Loomaläbipääsude vajadus Ojamaa külas. Loomadele tuleb tagada pääs teisele poole konveierit violetsete ovaalidega tähistatud piirkondades. Loomaläbipääsu võib teha ülepääsuna (st konveier on tunneline läbipääsu all) või altpääsuna tõstes konveieri postidel üles ja loomad pääsevad alt läbi. Tingimused altpääsude ehitamiseks: ▪ lintkonveier tõsta loomade läbipääsuks minimaalselt viie m kõrgusele vähemalt 12,5 m, soovitavalt 15 m, ulatuses. Kuna konveierit saab tõsta sujuvalt, siis on kogu loomapääs (küll viie meetri kõrgusest mõnevõrra madalamana) oluliselt laiem; ▪ altpääsu ala ei tohi kasutada varustuse, sõidukite jms ladustamiseks või parkimiseks, sh ka põllumajandusmasinate hoidmiseks. Altpääsu kohale ei tohi rajada loomade liikumist takistavaid tarasid. Tingimused ülepääsude ehitamiseks: ▪ ülepääsu minimaalne laius on 20 m; ▪ ülepääsu kaldenurk kunagi ei tohi ületada 16%, võimaluse korral teha kaldenurk 10% või alla 10%, et väheneks ka kattepinnase erosioonioht (10% on 10 meetrit tõusu 100 meetri pikkuse kohta; 16% on 16 meetrit tõusu 100 meetri pikkuse kohta); ▪ ülepääsu taimestik peab vastama ümbritsevate elupaikade koosluste taimestikule. Istutada võib vaid looduslikke, piirkonnale omaseid taimeliike. Kallite seemnesegude kasutamise asemel tuleks ülepääsul kasutada pigem ümbruskonnast kogutud seemnematerjali (rohttaimedelt ja koos pinnasega); ▪ pinnase vähim paksus peaks olema 0,6 m, sellest 0,3 m peaks olema kasvupinnas. 4.3 Teevõrgustik Trassikoridorist peamiselt lõuna suunas asub avalikult kasutatav Rääsa-Ojamaa kohalik tee nr 4490012, trassikoridori idaosas ristub trassikoridor nimetatud teega. Muus osas alal olevad teed ei ole avalikult kasutatavad teed. Planeeringulahendusega ei kavandata üle lintkonveieri pääsu põhja-lõuna suunaliselt Ojamaa külas, olemasolev tee lõpeb tupikteena endise alajaama asukohas. 8 / 16 AB Artes Terræ Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ 21033MP3 Joonis 5. Väljavõte Ojamaa külast, kus olemasolev lintkonveierist lõunas olev tee lõpeb tupikteena ja ei vii üle konveieri Aidu karjääri kanali (Aidu järve) ja konveieri vahelisele alale. Juurdepääsuks lintkonveieri ja Aidu karjääri kanal (Aidu järve) vahelisele alale pääsemiseks ehitatakse ülepääs Võrnu külla. Muud senised põhja-lõuna suunalised läbipääsud suletakse. Joonis 6. Väljavõte Võrnu külast, kuhu ehitatakse pääs üle lintkonveieri põhja-lõuna suunal Aidu karjääri kanali (Aidu järve) ja konveieri vahelisele alale. Väljavõte Võrnu külast, kus trassikoridor ja kaevandust teenindava transpordi tee ristub olemasoleva Rääsa-Ojamaa teega. Kaevandust teenindava autotranspordi jaoks on ühendus Ojamaa tööstusterritooriumiga ning Aidu- Nõmme külla suunduva tehnoloogise teega kavandatud planeeringuala idaserva. Täpne lahendus määrata projekteerimisel. Ühendustee ristub ka avalikult kasutatava Rääsa-Ojamaa teega. Lintkonveierist põhja poole on planeeritud uus sõidutee, mis ei ole kavandatud avalikuks kasutuseks. Planeeritud uut teed mööda tuleb tagada servituutide sõlmimisega juurdepääs kõigile katastriüksustele (Kivijärve, Kohtla metskond 17, Mäetaguse metskond 35, Mäetaguse metskond 33, Nurga, Tervikvälja), mis jäävad planeeritud lintkonveierist põhja poole. Lintkonveierist lõuna poole jäävatele katastriüksustele on juurdepääs mööda olemasolevaid teid. Kuna kavandatud tee ei ole ette nähtud avalikult kasutatavaks teeks, siis ei pea see vastama ka avalikult kasutatava tee nõuetele. Lisaks servituutidega juurdepääsu tagamisele ümbritsevate maade valdajatele tuleb võimaldada tee kasutust mõistlikus mahus ka kokku lepitud tingimustel teistele piirkonna ettevõtjatele – samas tuleb teadvustada, et tee esmane kasutus on kaevanduse teenindame ning seejärel on võimalik võimaldada AB Artes Terræ 9 / 16 21033MP3 Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ teisi tegevusi, kui suudetakse tagada piisav ohutus. Planeeritud konveierist põhja pool olevad teed, mis ristuvad planeeritud sõiduteega, ühendada planeeritud sõiduteega. Planeeritud sõidutee võib algselt ehitada killustikkattega, kuid kaevandamise avamise ajaks tuleb see katta mustkattega, et vältida täiendavat tolmu teket. Ehitatava konveri ristumine Rääsa-Ojamaa kohaliku teega nr 4490012 lahendada terviklikult, et oleks tagatud tee avalik kasutus ja liiklusohutus (eritasandiline ristumine). 4.4 Ristumine veekogudega Planeeritud trassikoridor ristub Ojamaa jõega ning osaliselt ühtib trassikoridor Ojamaa jõe veekaitsevööndiga (10 m), kallasrajaga (4 m), ehituskeeluvööndiga (50 m) ja piiranguvööndiga (100 m). Planeeringu koostamise protsessi ajal on veekogude nimekirjast välja arvatud Raudjõgi, nii et 2022. a alguse seisuga ei eksisteeri enam veekogu Raudjõgi ja selle vööndeid ega kallasrada. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 51-le ei kehti ehituskeeld riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 2 kohaselt käsitletakse käesolevat planeeringut riigi eriplaneeringuna. Lähtuvalt eelnevast on lubatud lintkonveieri ehitamine kalda ehituskeeluvööndisse. Projekteerimisel projekteerida lahendus, kus keskkonnamõju veekogudele oleks minimaalne. Kohtades, kus lintkonveier või planeeritud tee ületab veekogu või paikneb sellega paralleelselt jätta kallastel vähemalt 1 m ruumi kahepaiksete liikumiseks. Joonis 7. Väljavõte Rebu, Rääsa ja Ojamaa külade piiride kokkusaamise piirkonnast, kus kavandatav lintkonveier asub Ojamaa jõe vahetus läheduses. 4.5 Maaparandussüsteemid Trassikoridori jäävad järgmised maaparandusobjektid (vt ka järgnev joonis seletuskirjas): ▪ Rääsa/TP-779 Maidla eesvool; ▪ Konnaahu eesvool; ▪ Konnaahu maaparandussüsteemi ala. Tingimused edasiseks projekteerimiseks: ▪ nii ehitamisel kui ehitamise järgselt tagada maaparandussüsteemi toimimine; ▪ tegevus maaparandussüsteemi alal ja eesvoolu kaitsevööndis toimub kooskõlas maaparandusseadusega, projektlahendus kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga; ▪ võimalik täiendava vee juhtimine eesvoolu toimub kooskõlas maaparandusseadusega, projektlahendus kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. 10 / 16 AB Artes Terræ Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ 21033MP3 Joonis 8. Väljavõte Rebu ja Rääsa külade piirkonnast, kus on Konnahu maaparandussüsteemi ala ja kaks eesvoolu. Maaparandusobjektid tumerohelisega. 4.6 Eleringi liin Projekteeritav lintkonveier ristub Elering AS-le kuuluva 110 kV kõrgepingeõhuliiniga L08 Aidu- Jaoskonna 3B, visangus M52-M53. Visangutes M59-M62 kulgeb konveier õhuliini kaitsevööndis. Tingimused edasiseks projekteerimiseks: ▪ ristumisel peab konveieri kõrgema detaili ning õhuliini alumise juhtme vahele jääma nõuetekohane õhuvahemik, min. 4 m, juhtme temperatuuril +60° C; ▪ juhtme kukkumise vältimiseks konveierile näha ette M52 ja M53 topeltisolaatorketid; ▪ horisontaalvahemik masti ja konveieri vahel peab jääma vähemalt 10 m; ▪ tööde teostamise käigus on keelatud mehhanismide, masinate, nende osade, teisaldatava lasti ja inimeste lähenemine elektripaigaldise osadele lähemale kui 4 meetrit; ▪ enne tööde algust vormistada kõrgepingeõhuliini kaitsevööndis töötamise luba tel 512 9808 või e-posti vahendusel [email protected]. Joonis 9. Väljavõte Ojamaa küla piirkonnas paiknevast Eleringi elektriliinist ja sellega ristuvast ning osalt selle kaitsevööndis paiknevast trassikoridorist. Planeeringuala piirkonnas on plaanis elektrivõrgu ümberkorraldamine. Eeldatavalt 2022 aasta lõpuks valmib uus 110 kV õhuliinilõik Jaoskonna 3B ja Kiikla alajaamade vahel ning liini L08 Aidu-Jaoskonna 3B asemel moodustub Aidu-Kiikla 110 kV õhuliin, millele ühendatakse haruna Jaoskonna 3B alajaam. Peale uue õhuliinilõigu valmimist tõstetakse Jaoskonna 3B ja Aidu alajaamade vahelisel liinilõigul gabariidid 60 kraadile. Gabariitide tõstmine on kavas aastal 2023. Uus liiniosa on tugiinfona kantud ka planeeringu põhijoonisele, tingimusi selle liiniosa ehitamiseks käesoleva planeeringuga ei kehtestata. AB Artes Terræ 11 / 16 21033MP3 Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ Joonis 10. Ülevaade Elering AS-i poolt hallatava põhivõrgu ümberkorraldustest lähiajal. 4.7 Maardlad Trassikoridor on järgmiste maardlate kohal: ▪ Aidu kaeveväli; ▪ Uus-Kiviõli uuringuväli. Maardlate alal toimub maapõue ja maavara kaitse ning tegevuse lubamine alal vastavalt maapõuseaduse § 14 ja § 15. Lintkonveieri kavandamise eesmärk on maavara kasutusele võtmiseks maavara keskkonnahoidlikum transportimine kaevandusest rikastusvabrikusse. Kuna maardla-ala on kogu eskiisjoonise ulatuses, siis seletuskirjas väljavõtet eraldi ei esitata. 4.8 Geodeetilised märgid Trassikoridori ega selle poolt mõjutatavasse lähialasse ei jää ühtegi geodeetilist märki. 4.9 Muinsuskaitsealused objektid Trassikoridori ega selle poolt mõjutatavasse lähialasse ei jää ühtegi muinsuskaitsealust objekti ega objekti kaitsevööndit. 4.10 Looduskaitsealused objektid Trassikoridori ega selle poolt mõjutatavasse lähialasse ei jää ühtegi looduskaitsealust objekti ega objekti kaitsevööndit. 12 / 16 AB Artes Terræ Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ 21033MP3 5 Kooskõlastuste kokkuvõte Tabel 1. Kokkuvõte planeeringule antud kooskõlastustest. Nr Koostöö tegija Seisukoht Käsitlus planeeringus 1 Kaitse- Kaitseministeerium kooskõlastab märkusteta Ida-Viru Teadmiseks võetud. ministeerium maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse 15.03.2022 nr logistikataristu asukohavaliku kavandamine" eelnõu (AB Artes Terrae OÜ 12-4/22/22 töö nr 21033MP3). 2 Transpordiamet Võttes aluseks kuni 01.07.2015 kehtinud planeerimisseaduse ning Teadmiseks võetud. 22.03.2022 nr Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Ida-Virumaa joonehitise 7.2-1/22/164-3 teemaplaneeringu. 3 Keskkonnaamet Teemaplaneeringu „Uus Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku Teadmiseks võetud. 24.03.2022 nr 6 2/22/3804 2 kavandamine“ ja keskkonna strateegilise hindamise aruande Õige tähelepanek, mõeldud on kooskõlastamine. kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadust. Keskkonnaamet on tutvunud kooskõlastamiseks esitatud teemaplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõuga. Allajärgnevalt toome KSH aruande sõnastust välja tähelepanekud materjalide kohta: korrigeeritakse. • Teemaplaneeringu ja selle KSH esitamise kaaskirjas on viidatud, et soovitud on planeeringule Keskkonnaameti kooskõlastust kuni 01.07.2015 kehtinud PlanS § 17 alusel. Arvatavasti olete mõelnud kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadust, sest 01.07.2015 jõustus uus PlanS redaktsioon, mis kehtis 31.08.2015 aastani. • KSH aruandes (lk 39) on esitatud: Kavandatava lintkonveieri lähiümbruse alasid tuleb käsitleda II kategooria (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, rohealad) alana, mille kohaselt peab päevasel ajal olema saavutatud müratase vähemalt 60 dB ning öösel vähemalt 45 dB.“ Juhime tähelepanu, et nimetatud 60 dB ja 45 dB on maksimaalsed müra piirväärtused, kuid antud lausest võib jääda vastupidine mulje. Sarnane sõnastus on kasutusel ka KSH aruandes lk 41 ja 67. 4 Lüganuse Lüganuse Vallavalitsus on teemaplaneeringu ja KSH aruande materjalid Teadmiseks võetud. Vallavalitsus ega tutvunud ja annab avalikustamise eelse kooskõlastuse kahe 25.03.2022 nr 6 märkusega. Aidu järvega nimega seonduva 2 /325 1 kohta esitatakse selgitus. Tõsi • Esiteks, juhime tähelepanu, et pärast Aidu karjääris on, et keskkonnaregistris kaevandamise lõpetamist veega täitunud tranšeede (st puudub planeeringualal selline endiste karjääri teenindusteede) puhul ei ole tegemist veekogu. Samas on Eesti järvega, vaid omavahel ühendatud tranšeeveekogudega, põhikaardil see veekogu just mida laiemas keelekäibes nimetatakse ka kanaliteks. selle nimega ning põhikaardi Täpsemalt on tegemist kanalite võrgustikuga, mida omavahel muutmine ei ole meie ühendab lõunapoolne kanal (mille naabrusesse jääb pädevuses. planeeritava lintkonveieri trass). Keskkonnaregistri andmetel Korrigeerime seletuskirja asub Aidu järv Viljandimaal Viljandi vallas Aidu ja Sultsi muutes viidatud lause külades. Aidu karjääri tehisveekogusid seevastu ei ole järgnevaks: ülepääsu kaldenurk ametlike veekogudena Keskkonnaregistrisse kantud ja neid ei kunagi ei tohi ületada 16%, nimetata ka kõnekeeles järveks. Palume teha vastavad võimaluse korral teha kaldenurk parandused teemaplaneeringu seletuskirjas ja KSH aruande 10% või alla 10%, et väheneks ka eelnõus. kattepinnase erosioonioht (10% • Teiseks, palume selguse huvides kirjutada loetavamalt lahti on 10 meetrit tõusu 100 meetri planeeringu seletuskirja peatükis 4.2 punktloendi lõik pikkuse kohta; 16% on 16 meetrit „ülepääsu kaldenurk kunagi ei tohi ületada 16%, võimaluse tõusu 100 meetri pikkuse kohta). korral teha 10% või alla 10%, et väheneks ka kattepinnase erosioonioht (10% on 10 cm ühe meetri kohta. Ehk 10 m 100 meetri kohta (ehk 5,71 kraadi). 1:10 suhe; 16% on 16 m 100 m kohta ehk 9,08 kraadi (1:6,25 suhe))”. 5 Alutaguse Alutaguse Vallavalitsus kooskõlastab tingimustega 25.02.2022 nr 15- Teadmiseks võetud. Vallavalitsus 4/2007-1 esitatud Ida-Virumaa joonehitise teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli 28.03.2022 nr 7- kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine". 1. Täiendatakse 6/37-2 seletuskirja ptk 2, kus viidatakse Palume täiendada planeeringulahendust allolevate märkuste osas: nimetatud planeeringutele. 2. Ptk 4.3 lisatakse 1. Arvestada planeeringualal ja selle lähiümbruses kehtestatud ja järgnev tekst: Ehitatava konveri koostamisel olevate detailplaneeringutega: ristumine Rääsa-Ojamaa 1.1. Ojamaa detailplaneering (kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu kohaliku teega nr 4490012 18.12.2008 määrusega nr 115, lahendada terviklikult, et oleks https://evald.ee/alutagusevald/#/planeeringud/planeeringud/1300013); tagatud tee avalik kasutus ja liiklusohutus (eritasandiline ristumine). AB Artes Terræ 13 / 16 21033MP3 Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ 1.2. Ojamaa kaevanduse tootmiskeskuse detailplaneering (kehtestatud 3. Planeeringuga ei Mäetaguse Vallavolikogu 22.12.2010 määrusega nr 46, muudeta pääsu Aidu karjääri nn https://evald.ee/alutagusevald/#/planeeringud/planeeringud/1300022); Aidu järvele või kanalile. Konveierist põhja poole on 1.3. Aidu taastuvenergiapargi detailplaneering (algatatud Alutaguse kavandatud tee, mida mööda on Vallavolikogu 28.01.2021 otsusega nr 303, võimalik pääseda viidatud https://evald.ee/alutagusevald/#/planeeringud/planeeringud/1300079), kohtadesse. Ptk 4.3 lisatakse millega kavandatakse Võrnu küla Aidu karjääriväli 2 (49801:001:2000) järgnev tekst: Planeeritud katastriüksuse taastuvenergiapargi (väiketuulikud+päikesepaneelid) konveierist põhja pool olevad rajamist. teed, mis ristuvad planeeritud 2. Planeeringuala läbib avaliku kasutusega Rääsa-Ojamaa tee (Lüganuse sõiduteega, ühendada valla ja Alutaguse valla kohalik tee nr 4490012). Lahendada konveri planeeritud sõiduteega. trassikoridori ristumine kohaliku teega terviklikult, et oleks tagatud tee avalik kasutus ja liiklusohutus (eritasandiline ristmik). 3. Kavandatav tehnoloogiline tee katkestab ühendused Rääsa-Ojamaa teelt Aidu karjääriga. Planeeringuga tagada Enefit Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja kaevandatud maa korrastamise projekti (töö nr Р-05-11/17) joonisel 11 punaste ringidega märgitud planeeritud väljapääsude kohad. Arvestades ka Ida-Viru Maakonnaplaneeringus rõhutatud Aidu karjääri turismipotentsiaali, tuleb avatus Aidu järve äärse alaga säilitada Alutaguse valla territooriumi poolses osas. 6 Muinsuskaitse- Muinsuskaitseamet annab oma pädevusvaldkonnast lähtudes Teadmiseks võetud. amet 29.03.2022 avalikustamise eelse kooskõlastuse teemaplaneeringule "Uus-Kiviõli nr 5.1- kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“. 17.5/2194-5 7 Maaelu- Maaeluministeerium, vaadanud läbi meile kooskõlastamiseks esitatud Teadmiseks võetud. ministeerium Ida-Virumaa joonehitise teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse 01.04.2022 nr logistikataristu asukohavaliku kavandamine" eelnõu ja selle 4.1-5/386-1 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu, nõustub nimetatud dokumentides kavandatud põhimõtetega ja kooskõlastab selle teemaplaneeringu eelnõu märkusteta. 8 Keskkonna- Keskkonnaministeerium kooskõlastab Ida-Virumaa Teadmiseks võetud. ministeerium maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse 07.04.2022 nr 7- logistikataristu asukohavaliku kavandamine“. 1. Teadmiseks võetud. 15/22/928-3 2. Sõnastus Järgnevalt esitame märkused ja tähelepanekud, millega palume korrigeeritud. arvestada: 3. KSH aruande ptk-s 5.1 on viidatud kolmele allikale: 1. Planeeritud lintkonveieri trassikoridor jääb mh Soo, Kivijärve ja Aidu „Ida-Viru maakonnaplaneeringu karjääriväli 2 kinnisasjadele (katastritunnused vastavalt 44201:001:0434, teemaplaneeringu „Ojamaa 43801:001:0165, 49801:001:2000), mille valitsejaks on kaevanduse konveieri paigutuse Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet. Palume asukohatrassi määramise“ KSH arvestada, et planeeringuga ei lahendata maakasutusõigust, mille aruanne (Hendrikson & KO, andmine Maa-ameti volitusel oleva kinnisasja puhul toimub 2010), „Uus-Kiviõli kaevanduse riigivaraseaduse alusel. kaevise lintkonveieri ja 2. Palume korrigeerida planeeringu seletuskirjas lk 8 „Tingimused teenindustee, kaevise altpääsude ehitamises“ esimese punkti sõnastust. veokonveieri- ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee 3. Teemaplaneeringu KSH aruandes on toodud müra tasemed teatud settebasseini maa ala kaugustel konveierlindist. Samas ei ole toodud allikaid, mille alusel on detailplaneeringu“ KSH aruanne eeldatud nendele tasemetele vastavate müratasemete teket ning seega (Alkranel OÜ, 2014) ning Davis, ei saa hinnata, kas müratase vastab esitatud andmetele. Palume KSH D. (2008). Maximising the cost- aruannet eelnevast tulenevalt täiendada. effectiveness of noise control treatments for overland 4. KSH programmis on toodud, et KSH käigus hinnatakse mõju Ojamaa jõe conveyors by engineering veekvaliteedile ja -režiimile. KSH aruande eelnõust on küll toodud Ojamaa optimisation. Acoustics, 2008. jõe seisundi kirjeldus, kuid hinnangut Ojamaa jõe veekvaliteedile ja – Antud allikad olid aluseks režiimile ei leidu. Palume KSH aruannet täiendada. lintkonveieri müratasemete hindamisel. 4. KSH aruannet täiendatakse. 14 / 16 AB Artes Terræ Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ 21033MP3 6 Planeeringu elluviimine Planeering viiakse ellu lähtuvalt lintkonveieri rajamisest huvitatud isikute ajalisele soovile ja nende rahastamisel. Lintkonveieri projekteerimine toimub käesoleva planeeringu alusel. Lintkonveieri otsadesse ehitatavate võimalike hoonete kavandamine toimub planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku alusel, käesoleva planeeringuga selleks erinõudeid ei kavandata. Planeeringus esitatud sõidutee ehitatakse vastavalt ehitusseadustikule, planeeringuga sellele erinõudeid ei kavandata. Projekteerimisel tuleb arvestada ptk 4 seatud nõudeid. Projekteerimisel tuleb teha koostööd maaomanikega, maade kasutamine ja võimalik omandamine toimub vastavalt asjaõigusseadusele. Planeeringu eskiislahenduse staadiumis ei nähta ette maade sundvõõrandamist või sundvalduse seadmise vajadust. Muude uute ehitiste ehitamine trassikoridori alal enne lintkonveieri täielikku välja ehitamist, on võimalik vaid kooskõlastades vastav ehitusprojekt Eesti Energia AS ja Viru Keemia Grupp AS-ga. Kooskõlastamise vajadus on tagada, et kavandatav ehitis ei takistaks tulevikus lintkonveieri väljaehitamist. Olemasolev Eleringi õhuliin ja maaparandussüsteem peavad saama edasi toimida, neid on õigus rekonstrueerida või asendada uuega. Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest tulenevad täiendavad (eespool esitamata) leevendavad meetmed lintkonveieri käitlemiseks: ▪ vajalik on müratasemete kontrollmõõtmine konveieri tööle asumise järgselt konveieri vahetus läheduses. Hilisemad regulaarne müratasemete mõõtmine ei ole vajalik, eeldusel, et konveieri on nõuetekohaselt hooldatud ning töökorras. Kaebuste esinemisel viia läbi täiendavad kontrollmõõtmised; ▪ ujuvsauna öisel ajal (23.00–7.00) kasutamine antud asukohas ei ole soovitatav; ▪ kohtades, kus põlevkivi transport ja ümber- või mahalaadimine tekitab tolmu, tuleb tolmuga kokkupuutuvatele töötajatele tagada tolmukaitsevahendid; ▪ soovitav on laadimiskohad rajada suletuna; ▪ kui lintkonveieri lahendus seda võimaldab, jätta veepealsele saunale visuaalse mõju leevendamiseks alles olemasolevat haljastust või ruumi olemasolul rajada uut; ▪ lintkonveieri hooldustöid tehes kasutada õigeid töövõtteid tööõnnetuste vältimiseks; ▪ pinnasetööde teostamisel olla tähelepanelik ning võimalike arheoloogiaväärtuslike leidude leidmisel anda sellest viivitamatult Muinsuskaitseametile teada; ▪ kaaluda geotehnilise ekspertiisi läbiviimist altkaevandatud langetatud ala servakonsooli ulatuses, vältimaks võimalikest maapinna varingutest tekkida võivat ohtu lintkonveierile; ▪ lintkonveieri ja selle teenindustee rajamise ning kasutamise käigus tuleb jälgida kasutatava tehnika korrasolekut, vältimaks kütuse või määrdeõlide, muude kemikaalide lekkeid, mis võiksid põhjustada pinnase ning põhjaveereostust; ▪ lintkonveieri tehniline lahendus peab reostuse ilmnemisel tagama ligipääsu lindialusele; ▪ lintkonveieri igapäevane kontroll (ning vajadusel hooldus) ohutuse tagamiseks. Konveieri töökorda tuleb kontrollida kogu trassi ulatuses; ▪ regulaarne seire ja hooldus peavad tagama viadukti aluse loomapääsude ala puutumatu toimimise, välistama igasuguse inimtegevusliku valekasutuse või halvemal juhul likvideerima selle jäljed (nt lõkkeasemed, põlengud). Seire saab ühildada lintkonveieri hooldustöödega, millega paralleelselt saab kontrollida ka loomaläbipääsude juures inimtegevuse jälgede olemasolu (nt kord kuus) ning vajadusel need likvideerida. AB Artes Terræ 15 / 16 21033MP3 Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ 7 Joonised Planeeringu põhijoonis. 16 / 16 AB Artes Terræ Aidu karjääriväli 3 Aidu tuulik 26 Mäetaguse metskond 33 Mäetaguse metskond 34 Aidu tuulik 20 Nurga Aidu-Nõmme küla Veski väi l eve uka d Aidu küla d rlapi i: rAi Maa Maardla piir: Aidu kaeveväli Kanaliotsa Arukivi Rääsa-Ojamaakohalik tee nr 4490012 Aidu karjääriväli 2 i äl Ojamaa Lüganuse vald Alutaguse vald ve v Võrnu-Sala tee u ka e tööstus- id Mäetaguse metskond 35 p i i : r A territoorium Veskim a l rd Võrnu-Sala tee aa Perspektiivne Aitotsa M Kivinõmme rikastusvabrik Kalmu Vesimaa Arumäe Mäetaguse metskond 155 2 1 0 0 9 4 Kohtla metskond 17 4 r n Salapõllu Tervikvälja e M te aa ik r al dl a h pi ko ir :U Rebu küla aa us Mäetaguse metskond 94 - am Ki j vi Arumaa õl -O iu sa ur Võrnu küla ää ing Sala R uv Soo äl Valteri i ees Ojamaa Nurga M aa kai Uus-Kiviõli kaevandus Kivistiku voo i TINGMÄRGID äl Kreisi Nurga v Salametsa Planeeritud trassikordori piirjoon ve nd par l Rohtla e Planeeritud näitlik sõidutee u ka Tiido Rohtla Tiido öö Koolmenurga Liivakünka Planeeritud näitlik kraav u and öönd ev Nurga id Ojamaa küla : A ts t 0012 ir sev 49 i i teenr4 ai lk p use oh ka amaak Planeeritud loomapääsu asukoht RääsaOj - a l d Rääsa r u a l Uustalu a Olemasolev valla piir ja küla piir oo Konnaahu Parve M Mäetaguse metskond 62 sv tööstus- Kaasiku ee Nõmme M Parve a e territoorium a Mäetaguse metskond 62 Katastriüksuse piir koos nimega us rd la Näitlik ristlõige nd Veekogu kallasrada, veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd, piranguvöönd (esitatud trassikoridori lähialal) p Mäetaguse metskond 1 Kaasiku i ra i r: 35,8 100 50 0 250 500 750 pa U Ojapõllu Ojavälja 9,4 12,2 14,2 u aa Neruti Konnahu s- Krooksu maaparandushoiuala K 2 Töö: Maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Uus-Kiviõli M i 001 vi r449 2,9 õ Vapra e kten kavandamine" liu o hai l Oja Põhijoonis ak Joonis: Salla ma : 115 , u a j Rääsa küla Kraavi ri n g Mäetaguse metskond 47 RääsaO - Rukkitalu : 115 , 17,4 AB Artes Terrae OÜ Reg nr 12978320 Heiki Kalberg Tellija: Rahandusministeerium Staadium: Töö nr: 21033MP3 TP u Küütri tn 14, Tartu 51007 Asukoht: Ida-Virumaa Alutaguse vald ja Lüganuse vald Kuupäev: 14.04.2022 vä Sõidutee Kaks lintkonveierit muldel, mida mööda saab vajadusel liikuda teenindav auto [email protected] Heiki Kalberg Mõõt: 1:5000 li Konnaahu tee www.artes.ee Mirjam Tasa Faili nimi: 21033MP3_lintkonveier v8.dgn Joonise nr: 1 KÄSKKIRI 12.10.2022 nr 186 Ida-Viru maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine" kehtestamine Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 111 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 1 lõikega 1, kuni 30. juuni 2015. a kehtinud planeerimisseaduse § 24 lõigetega 6 ja 7, § 25 lõigetega 2 ja 3, § 291 lõikega 5 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 lõikega 1. I ASJAOLUD Kehtiva Ida-Viru maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks algatas Ida-Viru maavanem 19. mai 2015. a korraldusega nr 1-1/2015/150 joonehitise teemaplaneeringu "Uus- Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine" (edaspidi teemaplaneering). Koos teemaplaneeringuga algatati keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Teemaplaneeringu eesmärgiks on Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristule optimaalse asukoha leidmine variantide võrdluse teel, mis on edaspidi alus taristu ehitamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamisele. Teemaplaneeringuga viiakse ellu kehtivas Ida-Viru maakonnaplaneeringus kavandatut. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste arendamisega on tekkinud Enefit Power AS-il ning OÜ-l VKG Kaevandused vajadus välja arendada kaubakivi ja/või mäemassi transportimise logistika. Ettevõtete logistikataristu ühine alguspunkt on Rääsa tööstusterritooriumil ja lõpp- punkt Ojamaa tööstusterritooriumi rikastusvabrikus. Prioriteetne variant oli rajada mäemassi transportimise eesmärgil lintkonveier, mis suundub Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile. Planeeritav joonehitis asub Alutaguse vallas ja Lüganuse vallas. Teemaplaneering algatati oluliselt suuremal maa-alal, kuid alates 2021. a maist koostatakse see mahus, mida kehtestatav teemaplaneering kirjeldab. Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-le 1 menetletakse koostatavat teemaplaneeringut kuni 30. juunini 2015. a kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) kohaselt. Tulenevalt asjaolust, et maavalitsused lõpetasid tegevuse 31. detsembril 2017. a, menetleb ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 111 lõike 1 kohaselt alates 2018. aasta 1. jaanuarist enne 2015. aasta 1. juulit algatatud maakonnaplaneeringud (sh maakonnaplaneeringu teemaplaneeringud) lõpuni Rahandusministeerium ja nende kehtestamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. Sama sätte kohaselt ei kohaldata maakonnaplaneeringu koostamisel PlanS v.r § 23 lõikeid 6 ja 7. Joonehitise teemaplaneering "Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine" on koostatud PlanS v.r § 291 alusel ning vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõikele 2 käsitletakse seda riigi eriplaneeringuna kehtiva planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) tähenduses, kuid selle suhtes ei kohaldata PlanS § 53 lõikest 3 tulenevat kehtivuse tähtaega. Planeeringuga samaaegselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames hinnati kavandatud tegevustega kaasnevaid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke kaalutlusi olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks. Vastavalt PlanS v.r § 1 lõikele 5 kohaldatakse planeeringute elluviimisega kaasnevale KSH- le keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust, kuid võimaluse korral ühendatakse KSH menetlus planeeringu koostamise menetlusega. Sellisel juhul peavad olema täidetud mõlemale menetlusele kehtestatud nõuded. Planeering koostati tihedas koostöös erinevate poolte ja huvigruppidega. Planeeringule andsid peamise sisendi planeeringuala kohalikud omavalitsused, ministeeriumid ja nende hallatavad asutused ning planeeringu koostamisest huvitatud isikud. Planeerimisprotsessi käigus korraldati töökoosolekuid ning arutelusid. Planeering koosneb tekstiosast ehk seletuskirjast ning põhijoonisest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku koos maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu elluviimise kava ja lisaga. Lisana kuulub maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu juurde planeeringu KSH aruanne. Maakonnaplaneeringu koostamise konsultant oli AB Artes Terrae OÜ ja KSH läbiviija oli OÜ Alkranel. Planeeringu koostamist korraldas Rahandusministeerium. II MENETLUSE KÄIK Planeeringulahenduse koostamine kuni vastuvõtmiseni Ida-Viru maavanem algatas kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks joonehitise teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine" ja selle KSH 19. mai 2015. a korraldusega nr 1-1/2015/150. Avalikult tutvustati planeeringu lähteseisukohtasid ja KSH programmi eelnõud ajavahemikul 27. september–24. oktoober 2021. a, avalik arutelu toimus 3. novembril 2021. a. Teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi tutvustamiselt ning sellele eelnenud arvamuste esitamise tulemuste baasilt valmis teemaplaneeringu eskiislahendus, mis suunati avalikustamisele 10. jaanuaril 2022. a ning avalikustamine lõppes 19. jaanuaril 2022. a avaliku aruteluga. Rahandusministeerium esitas teemaplaneeringu planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksustele ja valitsusasutustele ning nende hallatavatele riigiasutustele kooskõlastamiseks 25. veebruaril 2022. a. Teemaplaneeringu kooskõlastasid märkusteta Kaitseministeerium, Transpordiamet, Muinsuskaitseamet ja Maaeluministeerium. Teemaplaneeringu kohta esitasid ettepanekuid ja märkusi Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Lüganuse Vallavalitsus ja Alutaguse Vallavalitsus. Kooskõlastusringil esitatud ettepanekute ja märkustega on arvestatud, vastavalt neile ettepanekutele märkustele on teemaplaneeringu ja KSH materjale täpsustatud ja täiendatud. PlanS v.r § 17 lõike 5 alusel luges Rahandusministeerium teemaplaneeringu kooskõlastatuks Päästeametiga, Maa-ametiga, Põllumajandus- ja Toiduametiga ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, kuna nad ei vastanud ühe kuu jooksul kooskõlastamise taotluse kättesaamise päevast arvates. Planeeringu vastuvõtmine ja avalikustamine Riigihalduse minister võttis teemaplaneeringu vastu 27. aprilli 2022. a käskkirjaga nr 98. Ida-Viru maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine" ja selle KSH aruande avalik väljapanek toimus ajavahemikul 23. mai–20. juuni 2022. a. Teemaplaneering koos KSH aruandega ja kooskõlastustega avalikustati Rahandusministeeriumi kodulehel. Avaliku väljapaneku ajal oli planeeringumaterjalidega võimalik tutvuda lisaks Rahandusministeeriumi kodulehele ka paberil planeeringuala kohalike omavalitsuste keskustes ja Rahandusministeeriumi Virumaa talituse Jõhvi kontoris tööpäeviti tööaegadel. Avaliku väljapaneku ajal laekusid ettepanekud ja märkused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, Keskkonnaametilt ja Alutaguse Vallavalitsuselt. Kõiki planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekuid kaaluti põhjalikult ning kõikide ettepanekute ja märkustega arvestati. Vastavad parandused ja täiendused on viidud teemaplaneeringusse ja KSH aruandesse. Avaliku väljapaneku järgselt toimus 28. juunil 2022 avalik arutelu Lüganuse Vallavalitsuses. Avalikul arutelul tutvustati planeeringulahendust ning avalikustamise tulemusi, Rahandusministeeriumi ja KSH juhteksperdi seisukohti. Avaliku arutelu järgselt lahenduseta ettepanekuid ei jäänud. Keskkonnaamet kiitis Ida-Viru maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu "Uus- Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine" KSH aruande heaks 3. augustil 2022. a kirjaga nr 6-2/22/3804-8. Hindamise tulemusi on arvestatud teemaplaneeringu koostamisel. Lisaks on planeeringu koostamisel arvestatud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ sätestatud eesmärkidega, olemasolevate riigi tasandi riskianalüüsidega ning teiste riigi tasandi strateegiliste dokumentidega. III PLANEERINGU JÄRELEVALVE Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond (alates 1. septembrist 2022. a ruumilise planeerimise osakond) esitas 22. augusti 2022. a kirjaga nr 14-13/6636-1 Ida-Viru maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu "Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine" materjalid ja menetlusdokumendid Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonnale järelevalve teostamiseks. Järelevalve teostaja asus oma 28. septembri 2022. a kirjas nr 14-13/6636-2 seisukohale, et regionaalhalduse osakond on maakonnaplaneeringu koostamisel täitnud talle seadusega antud kaalutlemiskohustust ja teemaplaneering vastab õigusaktidele. Teemaplaneeringu seos teiste planeeringutega Teemaplaneering täpsustab ja täiendab Ida-Viru maavanema 28. detsembri 2016. a korraldusega kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringut. Vastavalt PlanS v.r § 291 lõikele 5 kantakse pärast joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu kehtestamist joonehitise asukoht ja maakonnaplaneeringuga kindlaks määratud maa- ja veealade üldised kasutustingimused vastavasse varem kehtestatud üldplaneeringusse 30 päeva jooksul. IV OTSUS Lähtuvalt eeltoodud kaalutlustest ning võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 111 lõiget 1 ja kooskõlas sama seaduse § 1 lõikega 1, kuni 30. juuni 2015. a kehtinud planeerimisseaduse § 24 lõigetega 6 ja 7, § 25 lõigetega 2 ja 3, § 291 lõikega 5 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 lõikega 1: 1. Kehtestada Ida-Viru maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneering "Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine" lisatud kujul; 2. Kehtestatud teemaplaneeringuga on võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna põhja piirkonna ruumides aadressil Keskväljak 1, Jõhvi, samuti veebiaadressil https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/ida-virumaa/; 3. Teha käesolev käskkiri koos planeeringuga teatavaks planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksustele seaduses sätestatud tähtaja jooksul; 4. Rahandusministeeriumi ühisosakonna haldustalitusel avaldada teade planeeringu kehtestamise kohta Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul ning ruumilise planeerimise osakonnal avaldada sama teade www.fin.ee veebilehel 14 päeva jooksul ja ajalehes Põhjarannik 30 päeva jooksul käskkirja allakirjastamise päevast arvates. V VAIDLUSTAMISVIIDE Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisad: 1. Seletuskiri – Maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine"; 2. Joonis 1. Põhijoonis; 3. Lisa 1: Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne koos lisadega.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel