Teie 12.09.2022 nr 8-1/6418; JUM/22-
Justiitsministeerium 1064/-1K
[email protected] Meie 12.10.2022 nr 1.1-11/7310-2
Süüteomenetlusalase
rahvusvahelise koostöö seadus
Austatud justiitsminister
Rahandusministeerium kooskõlastab süüteomenetlusalase rahvusvahelise koostöö seaduse
eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste märkustega.
1. Eelnõu seletuskirja kohaselt hõlmab eelnõu nii kriminaalmenetlust kui
väärteomenetlust ning üldjuhul on ette nähtud koostöö tingimused võimalikult laialt.
Eelnõu § 2 lõikes 4 on sätestatud, et käesoleva seaduse vastuolu korral
kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku või muu
süüteomenetlust reguleeriva seadusega kohaldatakse käesolevat seadust.
Seletuskirjas on märgitud, et eelnõu ja süüteomenetlust reguleerivate seaduste
omavaheline vahekord on reguleeritud analoogiliselt KrMS § 433 lõikega 3. Samas
sätestab KrMS § 433 lõige 3, et rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös
lähtutakse käesoleva seadustiku teistes peatükkides sätestatust niivõrd, kuivõrd see ei
ole vastuolus käesolevas peatükis sätestatuga; lisaks reguleerib viidatud KrMS säte
koostööd kriminaalmenetluses, millest võib järeldada, et väärteomenetluses on
erisätted eriseadustes võimalikud. Eelnõu kohaselt aga kohaldatakse kogu
süüteomenetluse alases rahvusvahelises koostöös eelnõud. Samas, nagu märgitud ka
seletuskirjas, võib süüteomenetluses olulisi regulatsioone tuleneda ka muudest
seadustest.
Eelnevast tulenevalt tekib küsimus eelnõu § 4 punkti 5 osas, mille järgi peaks pädeva
asutuse koostööalane pädevus olema nimetatud käesolevas seaduses (pädev asutus –
kohus, prokuratuur, uurimisasutus või muu asutus, kelle koostööalane pädevus on
Eesti puhul määratletud käesolevas seaduses). Eelnõu aga nt Rahapesu Andmebürood
ega Finantsinspektsiooni (kes menetlevad väärtegusid ja teevad rahvusvahelist
koostööd eriseaduste alusel, sh annavad infot kriminaalmenetlustes ka otse välisriigis
kriminaalmenetlust teostavale asutusele, aga ei ole uurimisasutused) ei nimeta.
Palume selgitada, kas ja kuidas on plaanis hakata kohaldama praegu eriseadustes
sisalduvaid koostöönorme? Kas vastavad regulatsioonid on kavas sätestada
rakendusseaduses? Kas süüteomenetluse alane koostööpädevus saab olla ainult
eelnõus nimetatud pädevatel asutustel või ka eriseadustes nimetatud asutustel? Kas
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
viimasel juhul laienevad eelnõukohased pädeva asutuse kohustused (nt § 13 lg 1) ka
eriseadustes nimetatud asutustele? Leiame, et eelnõus tuleks selgelt sõnastada välistus
eriseaduste kohaldamise võimaldamiseks.
2. Eelnõu §-s 4 esitatakse terminid käesoleva seaduse tähenduses. Kui § 4 kõiki teisi
termineid eelnõus kasutatakse, siis punktis 11 toodud terminit rahandusalane süütegu
mitte. Seletuskirjas tuleks selgitada, miks on oluline seaduses rahandusalase süüteo
termin anda, kui seda seaduses ei kasutata.
3. Eelnõu §-ga 17 määratletakse raskete kuritegude kataloog, mis on võtmetähtsusega
kriminaalmenetlusalases koostöös. Kehtivas õiguses vastavad kataloogile KrMS §
4896 lõikes 1 loetletud teod. Eelnõu seletuskirjas viidatakse mitmetele ELi
õigusaktidele, millest lähtudes viidatud kataloog on moodustatud, ei ole aga toodud
näiteid kuritegudele vastavatest KarSi paragrahvidest ega selgitatud, milliseid
kuritegusid hõlmab näiteks § 17 lg 1 punktis 8 sätestatud pettus või punktis 20
sätestatud kelmus.
Maksu- ja Tolliameti praktikas on esinenud KrMS § 4896 tõlgendamisprobleeme, kus
KrMS § 12618 lõikes 2 nimetatud andmete töötlemisvajaduse põhjendamisel on saanud
takistuseks KrMS § 4896 lg 1 punktis 8 nimetatud pettuse sisustamine. Et tulevikus
tõlgendamisprobleeme vältida, teeme ettepaneku eelnõu seletuskirjas ära märkida, et
§ 17 lg 1 punktis 8 nimetatud tegu (pettus, sh ELi finantshuve kahjustav pettus) hõlmab
ka maksupettuseid valdkondades, kus maksustamise reeglid on ELis ühtlustatud
(tollimaks, käibemaks, aktsiisid).
Küsimus ei saa tekkida selles, kas tollimaksu või käibemaksuga seotud pettus on ELi
finantshuve kahjustav pettus. Sellele küsimusele saab ainult jaatavalt vastata. Euroopa
ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni1 artikkel 1 lg 1 punkti b kohaselt
kahjustab finantshuve pettus, kus valede, ebatäpsete või ebatäielike väidete või
dokumentide kasutamise või esitamise tagajärjel vähenevad Euroopa ühenduste
eelarve tulud. Nõukogu otsuse (EL, EURATOM) 2020/2053, 14. detsember 2020, mis
käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks
otsus 2014/335/EL, Euratom2 (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1—10) artikli 2 lõike 1
punktide a ja b kohaselt käsitatakse tollimaksu ja käibemaksu liidu eelarvesse
kavandatud tuludena, mis moodustavad ELi omavahendid. Seega on KarSi
maksupettuse (§ 3891) ja salakaubaveo (§ 391, 393) kuriteokoosseisud käsitatavad
pettusena konventsiooni mõistes.
Küsimus on, kas aktsiisikaupade ebaseadusliku käitlemise kuriteod KarS §-des 375,
376, 3761, 3762 on käsitatavad pettusena eelnõu § 17 lg 1 punkti 8 tähenduses. Ka
sellele küsimusele tuleb jaatavalt vastata. Ehkki aktsiis ei ole ELi eelarves otsene
tuluallikas, ning seetõttu ei ole aktsiisipettus käsitatav omavahendite vähenemise vastu
suunatud pettusena, on aktsiisimaksu alammäärad ELis ühtlustatud ning aktsiisikauba
järelevalve reeglid aktsiisidirektiiviga3 kokku lepitud siseturu nõuetekohase toimimise
tagamiseks. Seetõttu leiame ELi pettusevastastest strateegiatest ning aruannetest, et
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/836512
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32020D2053
3
Nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ, 16. detsember 2008, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ3 (ELT L 9, 14.1.2009, lk 12—30); https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?qid=1665058585231&uri=CELEX%3A32008L0118
2
aktsiisipettused seonduvad raske kuritegevusega ning on pettuse liik, mille vastasesse
võitlusesse Euroopa Pettusevastane Amet OLAF süstemaatiliselt panustab ning
operatiivkoostööd liikmesriikide tolliasutustega teeb. Eeltoodut kinnitavad kõik
viimaste aastate Komisjoni aruanded ELi finantshuvide kaitse ja pettustevastase
võitluse kohta4. Aktsiisipettused on aastatel 2022–2025 üks ELi prioriteete võitluses
raske ja organiseeritud kuritegevusega5.
4. Soovitame enne eelnõuga edasi liikumist oodata ära MONEYVALi 5. hindamisvooru
tulemused, kuivõrd hetkel on pooleli rahvusvaheline hindamine, mille fookusesse
rahvusvaheline koostöö samuti kuulub.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Eve-Ly Kübard 611 3065
[email protected]
Sören Meius 611 3630
[email protected]
Agnes Peterson 611 3161
[email protected]
4
32. aastaaruanne Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta (2020);
https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-11919-2021-INIT/et/pdf
31. aastaaruanne Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta (2019);
https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10551-2020-INIT/et/pdf
30. aastaaruanne Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta (2018)
https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13091-2019-INIT/et/pdf
5
Nõukogu järeldused, millega määratakse kindlaks ELi prioriteedid võitluseks raske ja organiseeritud
kuritegevusega EMPACTi raames aastateks 2022–2025; https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-
9184-2021-INIT/et/pdf
3