dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 12. oktoober 2022
Viit
1.1-11/7310-2
Registreeritud
12. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Agnes Peterson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-117310-2 12.10.2022 Väljaminev kiri.asice718 KB

Sisu (failidest)

Teie 12.09.2022 nr 8-1/6418; JUM/22- Justiitsministeerium 1064/-1K [email protected] Meie 12.10.2022 nr 1.1-11/7310-2 Süüteomenetlusalase rahvusvahelise koostöö seadus Austatud justiitsminister Rahandusministeerium kooskõlastab süüteomenetlusalase rahvusvahelise koostöö seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste märkustega. 1. Eelnõu seletuskirja kohaselt hõlmab eelnõu nii kriminaalmenetlust kui väärteomenetlust ning üldjuhul on ette nähtud koostöö tingimused võimalikult laialt. Eelnõu § 2 lõikes 4 on sätestatud, et käesoleva seaduse vastuolu korral kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku või muu süüteomenetlust reguleeriva seadusega kohaldatakse käesolevat seadust. Seletuskirjas on märgitud, et eelnõu ja süüteomenetlust reguleerivate seaduste omavaheline vahekord on reguleeritud analoogiliselt KrMS § 433 lõikega 3. Samas sätestab KrMS § 433 lõige 3, et rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös lähtutakse käesoleva seadustiku teistes peatükkides sätestatust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus käesolevas peatükis sätestatuga; lisaks reguleerib viidatud KrMS säte koostööd kriminaalmenetluses, millest võib järeldada, et väärteomenetluses on erisätted eriseadustes võimalikud. Eelnõu kohaselt aga kohaldatakse kogu süüteomenetluse alases rahvusvahelises koostöös eelnõud. Samas, nagu märgitud ka seletuskirjas, võib süüteomenetluses olulisi regulatsioone tuleneda ka muudest seadustest. Eelnevast tulenevalt tekib küsimus eelnõu § 4 punkti 5 osas, mille järgi peaks pädeva asutuse koostööalane pädevus olema nimetatud käesolevas seaduses (pädev asutus – kohus, prokuratuur, uurimisasutus või muu asutus, kelle koostööalane pädevus on Eesti puhul määratletud käesolevas seaduses). Eelnõu aga nt Rahapesu Andmebürood ega Finantsinspektsiooni (kes menetlevad väärtegusid ja teevad rahvusvahelist koostööd eriseaduste alusel, sh annavad infot kriminaalmenetlustes ka otse välisriigis kriminaalmenetlust teostavale asutusele, aga ei ole uurimisasutused) ei nimeta. Palume selgitada, kas ja kuidas on plaanis hakata kohaldama praegu eriseadustes sisalduvaid koostöönorme? Kas vastavad regulatsioonid on kavas sätestada rakendusseaduses? Kas süüteomenetluse alane koostööpädevus saab olla ainult eelnõus nimetatud pädevatel asutustel või ka eriseadustes nimetatud asutustel? Kas Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 viimasel juhul laienevad eelnõukohased pädeva asutuse kohustused (nt § 13 lg 1) ka eriseadustes nimetatud asutustele? Leiame, et eelnõus tuleks selgelt sõnastada välistus eriseaduste kohaldamise võimaldamiseks. 2. Eelnõu §-s 4 esitatakse terminid käesoleva seaduse tähenduses. Kui § 4 kõiki teisi termineid eelnõus kasutatakse, siis punktis 11 toodud terminit rahandusalane süütegu mitte. Seletuskirjas tuleks selgitada, miks on oluline seaduses rahandusalase süüteo termin anda, kui seda seaduses ei kasutata. 3. Eelnõu §-ga 17 määratletakse raskete kuritegude kataloog, mis on võtmetähtsusega kriminaalmenetlusalases koostöös. Kehtivas õiguses vastavad kataloogile KrMS § 4896 lõikes 1 loetletud teod. Eelnõu seletuskirjas viidatakse mitmetele ELi õigusaktidele, millest lähtudes viidatud kataloog on moodustatud, ei ole aga toodud näiteid kuritegudele vastavatest KarSi paragrahvidest ega selgitatud, milliseid kuritegusid hõlmab näiteks § 17 lg 1 punktis 8 sätestatud pettus või punktis 20 sätestatud kelmus. Maksu- ja Tolliameti praktikas on esinenud KrMS § 4896 tõlgendamisprobleeme, kus KrMS § 12618 lõikes 2 nimetatud andmete töötlemisvajaduse põhjendamisel on saanud takistuseks KrMS § 4896 lg 1 punktis 8 nimetatud pettuse sisustamine. Et tulevikus tõlgendamisprobleeme vältida, teeme ettepaneku eelnõu seletuskirjas ära märkida, et § 17 lg 1 punktis 8 nimetatud tegu (pettus, sh ELi finantshuve kahjustav pettus) hõlmab ka maksupettuseid valdkondades, kus maksustamise reeglid on ELis ühtlustatud (tollimaks, käibemaks, aktsiisid). Küsimus ei saa tekkida selles, kas tollimaksu või käibemaksuga seotud pettus on ELi finantshuve kahjustav pettus. Sellele küsimusele saab ainult jaatavalt vastata. Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni1 artikkel 1 lg 1 punkti b kohaselt kahjustab finantshuve pettus, kus valede, ebatäpsete või ebatäielike väidete või dokumentide kasutamise või esitamise tagajärjel vähenevad Euroopa ühenduste eelarve tulud. Nõukogu otsuse (EL, EURATOM) 2020/2053, 14. detsember 2020, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom2 (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1—10) artikli 2 lõike 1 punktide a ja b kohaselt käsitatakse tollimaksu ja käibemaksu liidu eelarvesse kavandatud tuludena, mis moodustavad ELi omavahendid. Seega on KarSi maksupettuse (§ 3891) ja salakaubaveo (§ 391, 393) kuriteokoosseisud käsitatavad pettusena konventsiooni mõistes. Küsimus on, kas aktsiisikaupade ebaseadusliku käitlemise kuriteod KarS §-des 375, 376, 3761, 3762 on käsitatavad pettusena eelnõu § 17 lg 1 punkti 8 tähenduses. Ka sellele küsimusele tuleb jaatavalt vastata. Ehkki aktsiis ei ole ELi eelarves otsene tuluallikas, ning seetõttu ei ole aktsiisipettus käsitatav omavahendite vähenemise vastu suunatud pettusena, on aktsiisimaksu alammäärad ELis ühtlustatud ning aktsiisikauba järelevalve reeglid aktsiisidirektiiviga3 kokku lepitud siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks. Seetõttu leiame ELi pettusevastastest strateegiatest ning aruannetest, et 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/836512 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32020D2053 3 Nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ, 16. detsember 2008, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ3 (ELT L 9, 14.1.2009, lk 12—30); https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?qid=1665058585231&uri=CELEX%3A32008L0118 2 aktsiisipettused seonduvad raske kuritegevusega ning on pettuse liik, mille vastasesse võitlusesse Euroopa Pettusevastane Amet OLAF süstemaatiliselt panustab ning operatiivkoostööd liikmesriikide tolliasutustega teeb. Eeltoodut kinnitavad kõik viimaste aastate Komisjoni aruanded ELi finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta4. Aktsiisipettused on aastatel 2022–2025 üks ELi prioriteete võitluses raske ja organiseeritud kuritegevusega5. 4. Soovitame enne eelnõuga edasi liikumist oodata ära MONEYVALi 5. hindamisvooru tulemused, kuivõrd hetkel on pooleli rahvusvaheline hindamine, mille fookusesse rahvusvaheline koostöö samuti kuulub. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Eve-Ly Kübard 611 3065 [email protected] Sören Meius 611 3630 [email protected] Agnes Peterson 611 3161 [email protected] 4 32. aastaaruanne Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta (2020); https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-11919-2021-INIT/et/pdf 31. aastaaruanne Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta (2019); https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10551-2020-INIT/et/pdf 30. aastaaruanne Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta (2018) https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13091-2019-INIT/et/pdf 5 Nõukogu järeldused, millega määratakse kindlaks ELi prioriteedid võitluseks raske ja organiseeritud kuritegevusega EMPACTi raames aastateks 2022–2025; https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST- 9184-2021-INIT/et/pdf 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel