dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoht Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistute detailplaneeringu algatamise kohta

Rahandusministeerium · 12. oktoober 2022
Viit
15-3/6769-2
Registreeritud
12. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Häädemeeste Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-36769-2 12.10.2022 Väljaminev kiri.asice442 KB

Sisu (failidest)

Häädemeeste Vallavalitsus Teie 25.08.2022 nr 6-1/18-1 [email protected] Meie 12.10.2022 nr 15-3/6769-2 Seisukoht Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistute detailplaneeringu algatamise kohta Rahandusministeerium sai Häädemeeste Vallavalitsuselt 29.08.2022 taotluse seisukoha saamiseks Kabli külas Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta, lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõikest 6. Samuti on palutud ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Taotlusele on lisatud lähteseisukohad, KSH eelhinnang ning Häädemeeste Vallavolikogu otsuse „Kabli külas Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu. Planeeringuala, suurusega ca 6,5 ha, ei piirne merega, kuid jääb osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse. Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagada 15 elamumaa krundiks ning üheks transpordimaa krundiks. Elamumaa kruntidele soovitakse määrata ehitusõigus ühe elamu ja ühe abihoone rajamiseks. Planeeringuala jääb Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringuga (kehtestatud 2018) määratud rohelise võrgustiku alale, kus minimaalne krundi suurus on 3 ha. Detailplaneeringuga soovitakse teha ettepanek antud asukohas muuta osaüldplaneeringuga määratud minimaalset krundi suurust ning teha ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks, mistõttu on tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga. Tutvunud esitatud materjalidega märgime järgmist. 1. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Sellele, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks olema pigem erand kui reegel, on tähelepanu juhtinud ka Riigikohus. Otsuses nr 3-3-1-12-07 on Riigikohus leidnud, et kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus, lähteseisukohtades ja KSH eelhinnangus puudub igasugune selgitus, miks peab ehituskeeluvööndisse, osaüldplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku alale kavandama elamumaa krunte. Algatamise otsuses ei ole Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 põhjendatud, miks suhteliselt tihedalt asustatud rannikul on vajalik kavandada elamumaa krunte väiksemaid kui Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018 otsusega nr 17 kehtestatud osaüldplaneeringuga määratud 30000 m2. Rohevõrgustikku 2500 m2 suuruste elamumaa kruntide planeerimine tähendab rohevõrgustiku toimimise tugevat häiringut, sest elamukrunt ei tähenda vaid elamut, vaid ka hooldatavat õueala. Piirkonnas on mereäärse osa ja maismaa vaheline rohevõrgustiku omavaheline sidusus tugevalt häiritud ja kavandatavaga suureneb häiring veelgi. Lähtudes eeltoodust palume esitatud planeeringumaterjale täiendada ning lisada vastavad selgitused ja osaüldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendused. Kuna osaüldplaneering on kehtestatud vaid neli aasta tagasi, siis palume veelkord kaaluda üldplaneeringu muutmise vajadust. Rõhutame veelkord, et arvestades PlanS § 142 lõikest 1 tulenevat nõuet ning senist kohtupraktikat, peab detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise vajadus olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud. 2. Enne detailplaneeringu, sh üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist tuleb kaaluda PlanS § 128 lõikes 2 sätestatut ehk hinnata, kas võib esineda detailplaneeringu algatamist välistavaid asjaolusid. Selleks, et kohalik omavalitsus saaks hinnata detailplaneeringu kehtestamise ja elluviimise võimalikkust, on otstarbekas juba detailplaneeringu lähteseisukohtades fikseerida asjaolud ja tuua välja põhjendused, mis selgitavad ja aitavad mõista üldplaneeringu muutmise eesmärki ja vajadust. Antud juhul seda tehtud pole. 3. KSH eelhinnangus on selgitatud, et maakonnaplaneeringus on sätestatud, et rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, järvede ja jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistute ehituskeeluvööndi osa on seega rohelise võrgustiku koridor. Planeeringu koostamisel tuleb järgida maakonna planeeringu peatükis 3.3.1. toodud tingimusi. Seega on eelhinnangus järeldatud, et tingimusi täites ei teki vastuolu kehtiva maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku ala eesmärgiga. Juhime tähelepanu, et üldplaneering ja seega ka detailplaneering peavad olema kooskõlas maakonnaplaneeringuga, kuid erinevalt üldplaneeringust puudub detailplaneeringu puhul võimalus teha sellega ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks. Kuna planeeringuala asub osaliselt ehituskeeluvööndis, on juba enne detailplaneeringu algatamist otstarbekas ja vajalik kaaluda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust. Seda eriti kliimamuutuste kontekstis, kus tormid ja nendega kaasnevad üleujutused toimuvad üha sagedamini ning võivad olla järjest tugevamad ja ulatuslikumad, mille tulemusena saavad kahjustatud merele liiga lähedale rajatud ehitised. Sellest tulenevalt palume täpsemalt üle hinnata ka KSH eelhinnangus ning volikogu otsuse eelnõus toodud teine ja neljas KSH algatamata jätmise põhjendus - lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele; Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. 4. Planeeringualale puudub seaduslik juurdepääsutee, ka osaüldplaneering avalikku juurdepääsuteed planeeringualale ei ole ette näinud. PlanS § 131 lõige 3 sätestab, et planeeringu koostamise korraldaja peab tagama, et planeeringualalt oleks juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Lähteseisukohtades on detailplaneeringu ülesandeks määratud lahendada juurdepääs planeeringualale. Juhime tähelepanu asjaolule, et üks võimalus planeeringualale 2 juurde pääseda on läbi Orajõe metskond 15 kinnistu ja üle eraomandis olevate Meretee ja Merelaane tee. Riigi teelt mahasõit ja selle kulgemine elamupiirkonda aga oli kõige suuremaks probleemiks selle piirkonna elanikele ning suvitajatele Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistu detailplaneeringu koostamisel (kehtestatud 2022), sest juurdepääs tundub neile kitsas ja ohtlik. Palume detailplaneeringu koostamisse kaasata kõik juurdepääsuteede kinnisasjade omanikud (millest tulenevalt tuleb täiendada ka lähteseisukohades kaasatavate nimekirja). 5. Planeeringualaga piirneb Merelaane tee 24 kinnistu, mis varasema detailplaneeringuga on kavandatud piirkonnale avalikuks juurdepääsuks rannale ja kallasrajale. Kinnistule jääb ka liivaranna ala. Maa-ameti Geoportaali andmetel on kinnistu eraomandis, kinnistusraamatu kannete järgi 27.09.2022 seisuga servituuti avalikuks kasutamiseks kohaliku omavalitsuse kasuks seatud pole, mistõttu on ebaselge, kas praktikas on juurdepääs kallasrajale tagatud või mitte. Juhul, kui nimetatud juurdepääsuteega avalik juurdepääs kallasrajale tagatud pole, tuleb see kavandada detailplaneeringuga, st määrata lähteseisukohtades ka detailplaneeringu ülesandeks. 6. Lähteseisukohtades toodud kirjeldused ja ülesanded on kohati raskesti jälgitavad ja dokument sisaldab informatsiooni, mille mõte ja seos ei ole arusaadav. Näiteks: Samuti tehakse ettepanek muuta ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks /…/ Planeeringuala asub olemasoleva hoonestuse vahele jäävale alale; /…/maakonnaplaneeringu järgi on Reiu jõe selle lõigu näol tegemist ilusa vaatega veelõiguga; Piirded ei või varjata riigitee nähtavust. Planeeringuala ei asu Reiu jõe ega riigitee ääres. KSH eelhinnangus ja volikogu otsuse eelnõus on planeeringuala suuruseks märgitud 65 799 m2, lähteseisukohtades 15 079 m2. Palume lähteseisukohad üle vaadata, parandada kirja- ja lohakusvead ning kirja panna vaid detailplaneeringuga seotud asjaolud, tingimused jms. 7. Osaüldplaneeringu peatükis 5.4 „Tiheasustus“ (lk 22) on selgitatud, et Häädemeeste vallvalitsus esitas Keskkonnaministeeriumile ettepaneku Merelaane tiheasustusala moodustamiseks Liivi lahe ranna piiranguvööndisse (31.08.2016 nr 7- 1.3/957; 27.01.2017 nr 7-1.3/959-2). Keskkonnaministeerium oli seisukohal (31.05.2017 nr 8-2/16/7973-6), et Merelaane tiheasustusala moodustamise taotluses puuduvad sellised põhjendused, mis tingiksid uue tiheasustusala moodustamise erandkorras LKS § 41 lg 1 alusel. Mõiste „erand” osutab juba iseenesest sellele, et lubamine ei tohi toimuda tavapärastes tingimustes. Häädemeeste Vallavalitsus arutas 06.06.2017 istungil Keskkonnaministeeriumi vastust Merelaane tiheasustusala moodustamise taotluse osas. Häädemeeste Vallavalitsus nõustus Keskkonnaministeeriumi seisukohaga ning otsustati Merelaane piirkonnas uue tiheasustusala moodustamise ettepanekust loobuda. Merelaane elamupiirkond lahendatakse hajaasustuse põhimõttel. Merelaane elamuala asub Pärnu maakonna planeeringuga (kehtestatud 2018) Ikla - Kabli - Jaagupi rannamaastikul. Osaüldplaneeringu peatükis 5.5 „Elamumaa“ on seatud tingimused Merelaane elamuala arendamiseks. Fikseeritud on, et tagada ala ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus ning mitmekesisus, tagada erinevate funktsioonide – elu- ja puhkefunktsiooni koostoimimine; /…/ Liivi lahe rannaala siduda avaliku ruumiga, kavandada puhkealasid; detailplaneeringutes tagada keskkonnasäästlikud lahendused. /…/ Puhkeväärtuse tõstmiseks peab piirkonna arendamisel tagama suvitajate vaba juurdepääsu randa, rannaala avaliku kasutuse. Samuti on peatükis fikseeritud, et Merelaane elamupiirkonda on kavandatud (kehtestatud detailplaneeringud) või kavandamisel (algatatud detailplaneeringud) kokku 65 elamumaa krunti. Lähtuvalt eeltoodust, palume KSH eelhinnangut ning volikogu otsuse eelnõud 3 Merelaane elamupiirkonna edasiarendamise küsimuses täiendada ning tuua vastavad kaalutlused, mis toetavad piirkonda 15 uue elamumaa 2500 m2 suurusega krundi kavandamist. Seda enam, et piirkonnas on palju hoonestamata elamumaa krunte. Igakülgselt on vajalik põhjendada, miks kohalik omavalitsus soovib loobuda üldplaneeringuga seatud hajaasustuse põhimõttest ja planeerida rohelise võrgustiku alale väiksemaid kui 3 ha suuruseid elamukrunte. Pärast eelpool toodud märkustega arvestamist saame anda seisukoha detailplaneeringu KSH vajalikkuse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Raine Viitas 715 5865 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel