Häädemeeste Vallavalitsus Teie 25.08.2022 nr 6-1/18-1
[email protected] Meie 12.10.2022 nr 15-3/6769-2
Seisukoht Salu, Sõeru-Lepa ja
Sõeru-Männi kinnistute
detailplaneeringu algatamise kohta
Rahandusministeerium sai Häädemeeste Vallavalitsuselt 29.08.2022 taotluse seisukoha
saamiseks Kabli külas Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta, lähtuvalt keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõikest 6. Samuti on palutud
ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Taotlusele on lisatud lähteseisukohad,
KSH eelhinnang ning Häädemeeste Vallavolikogu otsuse „Kabli külas Salu, Sõeru-Lepa ja
Sõeru-Männi kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu.
Planeeringuala, suurusega ca 6,5 ha, ei piirne merega, kuid jääb osaliselt ranna
ehituskeeluvööndisse. Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagada 15 elamumaa krundiks
ning üheks transpordimaa krundiks. Elamumaa kruntidele soovitakse määrata ehitusõigus ühe
elamu ja ühe abihoone rajamiseks.
Planeeringuala jääb Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringuga (kehtestatud 2018)
määratud rohelise võrgustiku alale, kus minimaalne krundi suurus on 3 ha.
Detailplaneeringuga soovitakse teha ettepanek antud asukohas muuta osaüldplaneeringuga
määratud minimaalset krundi suurust ning teha ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks,
mistõttu on tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga.
Tutvunud esitatud materjalidega märgime järgmist.
1. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu
elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1
kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu
muutmise ettepanekut. Sellele, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks olema
pigem erand kui reegel, on tähelepanu juhtinud ka Riigikohus. Otsuses nr 3-3-1-12-07 on
Riigikohus leidnud, et kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa
üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse
võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks
detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab
paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele.
Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus, lähteseisukohtades ja KSH eelhinnangus
puudub igasugune selgitus, miks peab ehituskeeluvööndisse, osaüldplaneeringuga määratud
rohelise võrgustiku alale kavandama elamumaa krunte. Algatamise otsuses ei ole
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
põhjendatud, miks suhteliselt tihedalt asustatud rannikul on vajalik kavandada elamumaa
krunte väiksemaid kui Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018 otsusega nr 17 kehtestatud
osaüldplaneeringuga määratud 30000 m2. Rohevõrgustikku 2500 m2 suuruste elamumaa
kruntide planeerimine tähendab rohevõrgustiku toimimise tugevat häiringut, sest elamukrunt
ei tähenda vaid elamut, vaid ka hooldatavat õueala. Piirkonnas on mereäärse osa ja maismaa
vaheline rohevõrgustiku omavaheline sidusus tugevalt häiritud ja kavandatavaga suureneb
häiring veelgi.
Lähtudes eeltoodust palume esitatud planeeringumaterjale täiendada ning lisada vastavad
selgitused ja osaüldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendused. Kuna osaüldplaneering on
kehtestatud vaid neli aasta tagasi, siis palume veelkord kaaluda üldplaneeringu muutmise
vajadust. Rõhutame veelkord, et arvestades PlanS § 142 lõikest 1 tulenevat nõuet ning senist
kohtupraktikat, peab detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise vajadus olema igakülgselt
kaalutud ja põhjendatud.
2. Enne detailplaneeringu, sh üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist tuleb
kaaluda PlanS § 128 lõikes 2 sätestatut ehk hinnata, kas võib esineda detailplaneeringu
algatamist välistavaid asjaolusid. Selleks, et kohalik omavalitsus saaks hinnata
detailplaneeringu kehtestamise ja elluviimise võimalikkust, on otstarbekas juba
detailplaneeringu lähteseisukohtades fikseerida asjaolud ja tuua välja põhjendused, mis
selgitavad ja aitavad mõista üldplaneeringu muutmise eesmärki ja vajadust. Antud juhul seda
tehtud pole.
3. KSH eelhinnangus on selgitatud, et maakonnaplaneeringus on sätestatud, et rohelise
võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, järvede ja
jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. Salu,
Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistute ehituskeeluvööndi osa on seega rohelise võrgustiku
koridor. Planeeringu koostamisel tuleb järgida maakonna planeeringu peatükis 3.3.1. toodud
tingimusi.
Seega on eelhinnangus järeldatud, et tingimusi täites ei teki vastuolu kehtiva
maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku ala eesmärgiga. Juhime tähelepanu, et
üldplaneering ja seega ka detailplaneering peavad olema kooskõlas maakonnaplaneeringuga,
kuid erinevalt üldplaneeringust puudub detailplaneeringu puhul võimalus teha sellega
ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks.
Kuna planeeringuala asub osaliselt ehituskeeluvööndis, on juba enne detailplaneeringu
algatamist otstarbekas ja vajalik kaaluda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust. Seda eriti
kliimamuutuste kontekstis, kus tormid ja nendega kaasnevad üleujutused toimuvad üha
sagedamini ning võivad olla järjest tugevamad ja ulatuslikumad, mille tulemusena saavad
kahjustatud merele liiga lähedale rajatud ehitised. Sellest tulenevalt palume täpsemalt üle
hinnata ka KSH eelhinnangus ning volikogu otsuse eelnõus toodud teine ja neljas KSH
algatamata jätmise põhjendus - lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse
keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel
taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu
inimese tervisele; Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt
kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.
4. Planeeringualale puudub seaduslik juurdepääsutee, ka osaüldplaneering avalikku
juurdepääsuteed planeeringualale ei ole ette näinud. PlanS § 131 lõige 3 sätestab, et
planeeringu koostamise korraldaja peab tagama, et planeeringualalt oleks juurdepääs avalikult
kasutatavale teele. Lähteseisukohtades on detailplaneeringu ülesandeks määratud lahendada
juurdepääs planeeringualale. Juhime tähelepanu asjaolule, et üks võimalus planeeringualale
2
juurde pääseda on läbi Orajõe metskond 15 kinnistu ja üle eraomandis olevate Meretee ja
Merelaane tee. Riigi teelt mahasõit ja selle kulgemine elamupiirkonda aga oli kõige
suuremaks probleemiks selle piirkonna elanikele ning suvitajatele Mihkli ja Väike-Mihkli
kinnistu detailplaneeringu koostamisel (kehtestatud 2022), sest juurdepääs tundub neile kitsas
ja ohtlik. Palume detailplaneeringu koostamisse kaasata kõik juurdepääsuteede kinnisasjade
omanikud (millest tulenevalt tuleb täiendada ka lähteseisukohades kaasatavate nimekirja).
5. Planeeringualaga piirneb Merelaane tee 24 kinnistu, mis varasema detailplaneeringuga on
kavandatud piirkonnale avalikuks juurdepääsuks rannale ja kallasrajale. Kinnistule jääb ka
liivaranna ala. Maa-ameti Geoportaali andmetel on kinnistu eraomandis, kinnistusraamatu
kannete järgi 27.09.2022 seisuga servituuti avalikuks kasutamiseks kohaliku omavalitsuse
kasuks seatud pole, mistõttu on ebaselge, kas praktikas on juurdepääs kallasrajale tagatud või
mitte. Juhul, kui nimetatud juurdepääsuteega avalik juurdepääs kallasrajale tagatud pole, tuleb
see kavandada detailplaneeringuga, st määrata lähteseisukohtades ka detailplaneeringu
ülesandeks.
6. Lähteseisukohtades toodud kirjeldused ja ülesanded on kohati raskesti jälgitavad ja
dokument sisaldab informatsiooni, mille mõte ja seos ei ole arusaadav. Näiteks: Samuti
tehakse ettepanek muuta ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks /…/ Planeeringuala asub
olemasoleva hoonestuse vahele jäävale alale; /…/maakonnaplaneeringu järgi on Reiu jõe
selle lõigu näol tegemist ilusa vaatega veelõiguga; Piirded ei või varjata riigitee nähtavust.
Planeeringuala ei asu Reiu jõe ega riigitee ääres. KSH eelhinnangus ja volikogu otsuse eelnõus
on planeeringuala suuruseks märgitud 65 799 m2, lähteseisukohtades 15 079 m2. Palume
lähteseisukohad üle vaadata, parandada kirja- ja lohakusvead ning kirja panna vaid
detailplaneeringuga seotud asjaolud, tingimused jms.
7. Osaüldplaneeringu peatükis 5.4 „Tiheasustus“ (lk 22) on selgitatud, et Häädemeeste
vallvalitsus esitas Keskkonnaministeeriumile ettepaneku Merelaane tiheasustusala
moodustamiseks Liivi lahe ranna piiranguvööndisse (31.08.2016 nr 7- 1.3/957; 27.01.2017
nr 7-1.3/959-2). Keskkonnaministeerium oli seisukohal (31.05.2017 nr 8-2/16/7973-6), et
Merelaane tiheasustusala moodustamise taotluses puuduvad sellised põhjendused, mis
tingiksid uue tiheasustusala moodustamise erandkorras LKS § 41 lg 1 alusel. Mõiste „erand”
osutab juba iseenesest sellele, et lubamine ei tohi toimuda tavapärastes tingimustes.
Häädemeeste Vallavalitsus arutas 06.06.2017 istungil Keskkonnaministeeriumi vastust
Merelaane tiheasustusala moodustamise taotluse osas. Häädemeeste Vallavalitsus nõustus
Keskkonnaministeeriumi seisukohaga ning otsustati Merelaane piirkonnas uue tiheasustusala
moodustamise ettepanekust loobuda. Merelaane elamupiirkond lahendatakse hajaasustuse
põhimõttel.
Merelaane elamuala asub Pärnu maakonna planeeringuga (kehtestatud 2018) Ikla - Kabli -
Jaagupi rannamaastikul. Osaüldplaneeringu peatükis 5.5 „Elamumaa“ on seatud tingimused
Merelaane elamuala arendamiseks. Fikseeritud on, et tagada ala ruumiline ja funktsionaalne
terviklikkus ning mitmekesisus, tagada erinevate funktsioonide – elu- ja puhkefunktsiooni
koostoimimine; /…/ Liivi lahe rannaala siduda avaliku ruumiga, kavandada puhkealasid;
detailplaneeringutes tagada keskkonnasäästlikud lahendused. /…/ Puhkeväärtuse tõstmiseks
peab piirkonna arendamisel tagama suvitajate vaba juurdepääsu randa, rannaala avaliku
kasutuse.
Samuti on peatükis fikseeritud, et Merelaane elamupiirkonda on kavandatud (kehtestatud
detailplaneeringud) või kavandamisel (algatatud detailplaneeringud) kokku 65 elamumaa
krunti. Lähtuvalt eeltoodust, palume KSH eelhinnangut ning volikogu otsuse eelnõud
3
Merelaane elamupiirkonna edasiarendamise küsimuses täiendada ning tuua vastavad
kaalutlused, mis toetavad piirkonda 15 uue elamumaa 2500 m2 suurusega krundi kavandamist.
Seda enam, et piirkonnas on palju hoonestamata elamumaa krunte. Igakülgselt on vajalik
põhjendada, miks kohalik omavalitsus soovib loobuda üldplaneeringuga seatud hajaasustuse
põhimõttest ja planeerida rohelise võrgustiku alale väiksemaid kui 3 ha suuruseid
elamukrunte.
Pärast eelpool toodud märkustega arvestamist saame anda seisukoha detailplaneeringu
KSH vajalikkuse kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
4