Rahandusministeerium · 12. oktoober 2022
- Viit
- 4-1/8162-1
- Registreeritud
- 12. oktoober 2022
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Linnade ja Valdade Liit
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 4 RIIGI EELARVEPOLIITIKA KAVANDAMISE KOORDINEERIMINE JA ELLUVIIMINE
- Sari
- 4-1 Kirjavahetus riigi- ja kohalike omavalitsusasutustega eelarvestrateegia ja eelarve osas ning finantsplaanid ministeeriumide valitsemisalade kaupa (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 4-1/2022
- Vastutaja
- Sulev Liivik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond)
- Lahendamise tähtaeg
- 1. november 2022
Sisu (failidest)
Riigikogu Vabariigi Valitsus Meie: 1 9 .10.2022 nr 1-7/288 Rahandusminister Riigihalduse minister Pöördumine Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatus on jätkuvalt mures, et kohalikel omavalitsustel puudub kindlus , kuidas süvenevas majanduskriisis oma ülesandeid jätkusuutlikult täita. K ohaliku omavalitsuse ülesannete hulka kuuluvad nii huvihariduse korraldamine, lasteaiateenuse osutamine, koolipidajana põhi- ja üldhariduskoolides õppetegevuse tagamine ning tugispetsialistide teenus e osutamine. Tu nnustame, et Vabariigi Valitsus on leid nud täiendavaid vahendeid üle mitme aasta märkimisväärselt õpetajate alampalga määra tõstmiseks . Kuid õpetajate palga alammäära tõstmine 23,87% ulatuses paneb surve alla kohalikud omavalitsused, kelle maksta on huvihariduses töötavate õpetajate, tugispetsialistide ja lasteaiaõpetajate palgad. Riigieelarveline toetus näiteks alushariduse valdkonnas on läbi aastate püsinud 15 m ln euro tasemel . Arvestuslik kulu kõigi ülalmainitud spetsialistide ja õpetajate palgakasvu kompenseerimiseks on meie hinnangul ca 57 m ln eurot . Eesti Linnade ja Valdade Liit esitas riigieelarve läbirääkimiste l Vabariigi Valitsusele ühe oma peamise prioriteedi – kohalike le omavalitsustele eraldatava tulumaksu määra tõstmise seniselt 11,96 %- lt 12,19%- le , kuid paraku ei leidnud ettepanek toetust. Tulumaksumäära tõus oleks teatud määral leevendanud 2023. aasta l kohalike omavalit s uste eelarvete seisu. Samas on Rahandusministeeriumi prognoosi kohasel t kohalike omavalitsuste finantsseis 2023. aastal halvenemas. Võrreldes eelmise aastaga, o mavalitsuste põhitegevuse tulud küll kasvavad 103 mln euro ehk 4,1% võrra , samas põhitegevuse kulud kasvavad 130 m ln euro ehk 5,3% võrra. Selle aasta seitsme kuuga on kohalike omavalitsuste kulud küttele ja elektrile kasvanud kokku 51,6 m ln eurot. Seda on 20,2 m ln eurot ehk 48,3% rohkem ku i eelmise aasta sama l perioodi l . Selline energiakulu kasv aasta lõikes tähendab kohalikele omavalitsustele kokku 90 mln eurot lisa kulu . Ka mõjutavad kohalike omavalitsuste eelarveid oluliselt nii sellel kui järgnevatel aastatel inflatsioon , surve töötasule ja sõjapõgenikud. Ainuüksi sellel aastal on Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt energiakulude kasv 90 mln eurot ning o n ilm selge , et 2023. aasta riigieelarves kohalikele omavalitsustele kavandatud toetused ( Ukraina sõjapõgenike ga tekkivate kulude katteks 5 mln eurot ja energiakulude kompenseerimiseks 5,4 mln eurot ei kata omavalitsuste tegelikke vajadusi. Ee ltoodust tulenevalt palume 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu menetlemise käigus leida võimalus täiendavate kulude katmiseks 141, 1 mln euro ulatuse s. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mihhail Kõlvart j uhatuse esimees Eesti Linnade ja Valdade Liit Lisa: Õpetajate töötasu alammäära tõstmise ja energiakulude kasvu mõju kohalike omavalitsusüksute eelarvetele 2023 . aastal Lisa Õpetajate töötasu alam määra tõstmise ja energiakulude kasv u mõju kohalike omavalitsusüksute eelarvetele 2023 . aastal 1. Arvutuste eesmärgiks oli hinnata võimalikku mõju suurust kohalike omavalitsute eelarv etele õpetajat e töötasu alam määra tõstmisel 2023. aastal 23,87% võrra. Vaadeldi järgmiseid haridusvaldkondi, mida finantseeritakse kohaliku omavalitsusüksuse eelarvest: omavalitsuse poolt eraldatud täiendav osa munitsipaalkooli õpetajate töötasu le , tugispetsialistid e töötasu , huvihariduse ja huvitegevuse õpetaja te töötasu ja alushariduse õpetaja te töötasu. Arvutuste tegemisel on kasutatud riigi raamatupidamise alusandmeid kes k konnast „Riigiraha“. Munitsipaalkooli õpetajate töötasu 2021 Täiendav võimalik kulu Põhi-ja üldkeskhariduse kulu 267 600 916 Riigieelarvest toetus 251 498 281 KOV vahendid 16 102 635 3 843 699 Tugispetsialist (eripedagoog, koolipsühholoog, logopeed, sotsiaalpedagoog) 2022 prognoos Täiendav võimalik kulu Alusharidus-lasteaed 11 422 674 2 726 592 Põhiharidus 23 895 950 5 703 963 Huviharidus 2022 prognoos Täiendav võimalik kulu Õpetajate tööjõu kulu 29 970 571 7 153 975 Riigieelarvest toetus 1 10 250 000 KOV vahendid 19 720 571 Alusharidus 2022 prognoos Täiendav võimalik kulu Õpetajate tööjõukulu 155 509 437 37 120 103 Riigieelarvest toetus 2 15 000 000 KOV vahendid 140 509 437 Eeldusel, 2023.a astal õpetaja alampalk on 1749 eurot ehk + 23,87%. Täiendav kulu kokku 56 548 332 1 Eesmärk oli tuua välja mõju õpetajate töötasu suurenemisele , seetõttu ei ole arvestatud riigieelarvest eraldatava toetusega . Tegelik omavalit s uste kulu huviharidusel e ja huvitegevusele on kordades suurem . 2 Teadlikult ei ole arvestatud riigi eelarvest eraldatava toetusega, sest lasteaiaõpetajate töötasu tõstmise l kaasneb teoreetiline surve direktor i , majandusjuhataja, abiõpetajate ja abipersonali tööta su kasv uks . 2. Rahandusministeerium prognoosib 202 2 . aasta lõpuks kohalike omavalitsuste energiakulu de kasvuks 90 mln eurot . Juhul , kui energia hinnad jäävad samale tasemele , siis oleks täiendav lisakulu ka 2023. aastal ca 90 mln eurot. Lahutades sellest 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõus kavandatud toetuse 5,4 mln eurot , saame täiendavaks energia kuluks 84,6 mln eurot. Seega 56,5 + 84,6 = 141,1 mln eurot .