dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus Väike-Maarja valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamusele.

Rahandusministeerium · 11. oktoober 2022
Viit
15-3/8140-1
Registreeritud
11. oktoober 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Väike-Maarja Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Janika Merisalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
10. november 2022

Failid

  • 📎E-kiri.eml18 KB
  • 📎Koostöö_tabel_Väike-Maarja_oktoober_2022.pdf2352 KB

Sisu (failidest)

Saatja: [email protected] Saaja: "RAM Info" <[email protected]> Teema: Vastus Väike-Maarja valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamusele. Kuupäev: 2022-10-11 11:56 Tere! Täname, et avaldasite arvamust koostatava Väike-Maarja valla üldplaneeringu kohta. Vastus või kommentaar Teie arvamusele on kirjas koostöötabelis, mis on leitav Väike-Maarja valla veebilehel üldplaneeringu materjalide loetelust: https://v-maarja.ee/uldplaneering Koostöötabeli täpne link: https://v-maarja.ee/documents/19398149/35683378/Koost%C3%B6%C3%B6_tabel_V% C3%A4ike-Maarja_oktoober_2022.pdf/72103a41-535a-4c61-9265-8fa8b024d627 Lugupidamisega Diana Seepter Väike-Maarja Vallavalitsus maakorraldusspetsialist 329 5755 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine KOOSTÖÖ TABEL SEIS 10.10.2022 Väike-Maarja valla üldplaneeringu kohta laekunud ettepanekud ja vallapoolne seisukoht ettepanekute kohta. Sisukord MINISTEERIUMID .......................................................................................................... 3 Rahandusministeerium ...................................................................................................... 3 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ..................................................................... 21 Siseministeerium ............................................................................................................ 22 Maaeluministeerium ........................................................................................................ 22 Kaitseministeerium.......................................................................................................... 28 Keskkonnaministeerium ................................................................................................... 29 AMETID ........................................................................................................................ 36 Muinsuskaitseamet .......................................................................................................... 36 Keskkonnaamet .............................................................................................................. 54 Politsei- ja Piirivalveamet ................................................................................................. 92 Päästeamet .................................................................................................................... 92 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ......................................................................... 93 Transpordiamet .............................................................................................................. 94 Lennuamet -> (edaspidi Transpordiameti all) .................................................................... 110 Maa-amet ..................................................................................................................... 110 Põllumajandusamet ........................................................................................................ 129 Terviseamet .................................................................................................................. 130 OMAVALITSUSED ....................................................................................................... 131 Järva vallavalitsus .......................................................................................................... 131 Tapa vallavolikogu ......................................................................................................... 131 Jõgeva Vallavolikogu ...................................................................................................... 132 ETTEVÕTTED JA ERAISIKUD JMS ................................................................................ 133 1 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Adven Eesti AS .............................................................................................................. 133 Eesti Raudtee AS ........................................................................................................... 133 Riigimetsa Majandamise Keskus ....................................................................................... 137 Elering AS ..................................................................................................................... 143 OÜ Utilitas Wind............................................................................................................. 144 EELK Simuna Siimona ja Juuda Kogudus ........................................................................... 156 Ühispöördumine ............................................................................................................. 157 Tarmo Vara OÜ, Artiston OÜ, T.Läll, Ü.Läll ........................................................................ 165 Karo Mets OÜ, Eremka OÜ .............................................................................................. 169 Vao Agro Osaühing......................................................................................................... 170 OÜ Thorsen Grupp ......................................................................................................... 171 Eraisik A.Kalson ............................................................................................................. 171 Osaühing SF Pandivere ................................................................................................. 174 MTÜ Viru-Lemmu Metsaselts ........................................................................................... 175 Eraisik A.Streimann ........................................................................................................ 176 TMV Green OÜ ............................................................................................................... 177 PTP Mets tulundusühistu, Tarmo Vara OÜ .......................................................................... 180 Artiston Kinnisvara OÜ .................................................................................................... 181 P.Järvamägi, Kivimurru talu ............................................................................................ 182 K.Järvamägi, Vanajõe ..................................................................................................... 182 Järvamägi, Läll jt ........................................................................................................... 183 Eraisik M. Püks .............................................................................................................. 186 Eraisik K. Aun ................................................................................................................ 186 Eraisik K. Einpalu ........................................................................................................... 187 Eraisik H. K. .................................................................................................................. 187 Eraisikud J. M., M. P., T. H. ............................................................................................. 187 Sunly AS ....................................................................................................................... 187 Eipri küla elanikud.......................................................................................................... 188 2 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Kirja Nr Osapool kuupäev ja Ettepanek Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. MINISTEERIUMID Rahandusminis- ARVAMUSE 1. Eeltoodust tulenevalt palume tähelepanu pöörata Täiendame seletuskirja ning lisame puhke ja teerium ANDMINE järgmiste Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ loodusliku maa-ala tingimusena: kehtestatud suunistele ja tingimustele, mida ei ole 20.06.2022 koostatavas üldplaneeringus piisavalt käsitletud: „Kaarma tootmisalaga vahetult külgnev nr 15- puhke ja looduslik maa-ala, mis jääb 1.1. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 3/3491-3 3.4 „Ettevõtluse arengualad“ on märgitud maakondlikult ettevõtluse arenguala puhvertsooni, on arendatavaks ettevõtluse arengualaks Kaarma ettevõtluse mõeldud säilitada loodusliku või arenguala. Ettevõtluse arengualade arendamise üks poolloodusliku haljastatud alana ning sinna põhimõte on tootmisega seotud müra ja lõhnahäiringutega ei tekitata inimeste kogunemist soosivaid arvestamine ja leevendavate meetmete kavandamine, puhkekohti.“ sealhulgas puhvertsoonide kavandamine tootmisalade ümber. Ettevõtluse arengualade puhvertsoone, sh ettevõtete ohualasid, ei kasutata puhkealadena ega üldse inimeste kogunemiskohtadena. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.4.5 „Puhke ja looduslik maa-ala“ on öeldud, et puhke ja loodusliku maa-ala juhtotstarbe alla kuuluvad nii looduslikuna säilitatavad alad kui ka puhkamiseks ja virgestuseks ette nähtud alad. Puhke ja looduslikul maa-alal on lubatud: Looduslikud ja poollooduslikud haljastatud alad, veekogud; Piirkonda sobivad avalikud puhke-, spordi- ja 3 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine kultuurirajatised, sh tervise- ja matkarajad, külaplatsid, aiamaad, mänguväljakud, laululavad, seikluspargid, teemapargid, väliujulad, vabaõhu tenniseväljakud, golfiväljakud, discgolfi rajad, liuväljad, suusarajad, staadion jms ning nende ehitiste teenindamiseks vajalikud ehitised. Üldplaneeringu jooniselt nr 1 „Maakasutus“ nähtub, et Kaarma piirkonna tootmise maa-ala maakasutuse juhtotstarbest põhja poole jääb puhke ja loodusliku maa-ala maakasutuse juhtotstarbega ala. Kui pidada eelnimetatud tootmise maa-alast põhja suunas jäävat ala maakondliku ettevõtluse arenguala puhvertsooniks, siis ei ole seda võimalik kasutada puhkealana ega inimeste kogunemiskohana. 1.2. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.5.2 Täiendame seletuskirja ja lisame tingimuse. “Looduskaitseobjektid” on märgitud, et uute kaitsealade moodustamisel, kaitse-eeskirjade väljatöötamisel tuleb maakonna tasakaalustatud arengu eesmärke silmas pidades läbi viia ka majanduslik ja sotsiaalne analüüs. Palume kaaluda sellise tingimuse üldplaneeringusse lisamist. 1.3. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.1 Selgitame, et üldplaneeringuga on lubatud “Väärtuslikud maastikud” on ühe üldise kasutustingimusena uute ehitusalade ja joonehitiste kirjas see, et üldjuhul vältida elamuehitust väärtuslike kavandamine väärtuslikku maastikku maastike nendel aladel, kuhu eelnevalt ei ole elamuid eeldusel, et selle väärtused ei kahaneks. rajatud. Selleks on üldplaneeringu seletuskirja Palume kaaluda eelnimetatud tingimuse üldplaneeringu peatükis 4.2.4 välja toodud täpsemad seletuskirja lisamist. Samuti palume võrreldes tingimused. maakonnaplaneeringutes sisaldunud väärtuslike maastikega, esitada üldplaneeringus skeemid, mis kajastaksid väärtuslike maastike osas tehtavaid piiride täpsustusi ning piiride täpsustamise põhjendus. Oluline on, et üldplaneeringu materjalidest selguks üheselt mõistetavalt ja konkreetselt, kas üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu täpsustamiseks või muutmiseks (sealhulgas nii maakonnaplaneeringu jooniste kui ka seletuskirjas toodud tingimuste), millises ulatuses 4 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ning millised on kummalgi juhul põhjendused ja kaalutluse käik. Ettepaneku kohta seisukoha võtmisel on Rahandusministeeriumil, lisaks seletuskirjale, vajalik ka üldplaneeringu temaatiline vektorkiht (või kihid). 1.4. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.5.4 Ettepanekuga mittearvestatud lähtuvalt “Maavarad” on toodud maavarade kaevandamise üldise järgmistest asjaoludest: põhimõttena see, et piirkondliku lubjatööstuse varubaasi kindlustamiseks ja võimalikuks laiendamiseks on vajalik 1) Vastavalt ÜP alusanalüüsile uute varude kasutusele võtmine ja selleks olemasolevate kaevandatakse Rakke lubjatööstuses maardlate detailsed uuringud koos keskkonnakaitseliste kasutatavat lubjakivi Järva valla Karinu küsimuste käsitluse ja/või otsingute ja uuringutööde lubjakivikarjääridest. teostamine piirkonnas; planeeringutes ja arendustegevuste kavandamisel tuleb arvestada võimaliku vajadusega rajada 2) Maa-amet ei ole sellise tingimuse lisamist uusi või laiendada olemasolevaid karjääre lubjatööstusele ja vajalikuks pidanud. tsemenditööstusele. 3) ÜP-s on nt tingimus, et: Maardlate maa- Palume kaaluda eeltoodud tingimuste lisamist alale muu maakasutuse juhtotstarbega te- üldplaneeringu seletuskirja. gevuse kavandamisel tuleb üldjuhul lähtuda maavara kaevandamisväärsena ja maava- rale olemasoleva juurdepääsu säilitamise põhimõttest. 1.5. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.8 1) Täiendame seletuskirja vastavalt “Riigikaitse” on toodud tingimused riigikaitseliste ehitistega taktikaala käsitlusele arvestamiseks: maakonnaplaneeringus ning lisame järgmise Taktikaaladel toimuvate regulaarsete õppuste tingimuse: korraldamine toimub vastavalt metsaseadusele. Väljaõppe toimumise ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja „Taktikaaladel toimuvate regulaarsete kasutajatel arvestada teatud müra leviku võimaluste ning õppuste korraldamine toimub vastavalt raskesõidukite ja inimeste liikumisega; metsaseadusele. Väljaõppe toimumise ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide rajamise kavandamisel on oluline võimalikult varajane koostöö kasutajatel arvestada teatud müra leviku Kaitseministeeriumiga, selleks, et tagada riigikaitselise võimaluste ning raskesõidukite ja inimeste ehitise töövõime kui ka võimalused taastuva energia liikumisega.“ tootmiseks; 2) Üldplaneeringu seletuskirjas on olemas Riigikaitseliste ehitiste rajamisel ja harjutusalade tingimus, et: „Mistahes kõrgusega tuuliku 5 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine kasutamisel on oluline koostöös omavalitsustega ning planeeringud, ehitusprojektid, eelkõige teetaristu valdajatega, vähendada tegevustega projekteerimistingimused, ehitusloa eelnõu, kaasnevaid negatiivseid mõjusid piirkonna elanikele, ehitamise teatis vms tuleb koostada taristule ja looduskeskkonnale, kui see on võimalik. koostöös kohaliku omavalitsuse ja Sellest tulenevalt palume kaaluda eeltoodud tingimuste Kaitseministeeriumiga. Koostööd lisamist üldplaneeringusse. Kaitseministeeriumiga tuleb alustada tuulikute planeerimise algusetapis“ 3) Maakonnaplaneeringus toodud tingimused kehtivad. Üldplaneeringuga ei kavandata riigikaitselisi ehitisi (vt seletuskirja ptk 3.4.11). 1.6. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.5 „Jalg- ja Täiendame planeeringulahendust ning jalgrattateed“ on märgitud, et Väike-Maarja vallas oleva pikendame Ebavere-Äntu jalg- ja Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva maantee äärsel Äntu jalgrattatee ulatust kuni Äntu Valgejärveni. maastikukaitsealal on vajadus II eelistusklassi jalg- ja Selle täpsemaks väljaselgitamiseks teeme jalgrattatee ühenduseks Väike-Maarja, Äntu järvede, Kiltsi mõisateega (ühendus Kiltsi kooliga Liivakülas) ja Nõmme koostööd Keskkonnaameti ja bussipeatuste vahel – Äntu järvede ümbrus on oluline Transpordiametiga. turismi- ja puhkekoht nii kohalikele, kui turistidele. Kuna Läbiviidud Natura eelhindamise tulemuste maastikukaitsealal on nii maantee- kui ka metsatee koridorid väga kitsad ning uue tee rajamine nõuab kohaselt peab kavandatav jalg- ja maakonnaplaneeringu täpsusastmest detailsemat analüüsi, jalgrattatee Äntu loodusala ulatuses siis on käsitletav piirkond planeeringu joonisel esitatud mahtuma olemasoleva maantee eraldi tähistusega (Lisa 6). Teede projekteerimisel nähtavuskoridori, et välistada negatiivsed tähistatud piirkonnas, tuleb koostööd teha kaitseala mõjud Natura alale ja selle kaitse- valitsejaga, et kaaluda võimalikke erinevaid teekoridore, tee eesmärgiks olevatele elupaikadele. ehitamise tüüpi (eraldiseisev või sõidutee servas olev) ja katendi valikut. Kaalumise tulemusest lähtuvalt tuleb otsustada tee ehitamise võimalikkust soovitud kohta ning valida tee täpne asukoht. Palume kaaluda eeltoodud tingimuse üldplaneeringusse lisamist. Samuti juhime tähelepanu sellele, et Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ kavandatud jalg- ja jalgrattatee II eelistuspiirkond kattub Äntu loodusalaga (RAH0000375). Sellest tulenevalt palume teha Keskkonnaametiga koostööd, et oleks võimalik hinnata, kas 6 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine üldplaneeringu koostamise raames on vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine või mitte. 1.7. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.4 Selgitame, et rohevõrgustiku toimimise “Roheline võrgustik” on toodud ühe rohelise võrgustiku tagamiseks on toodud tingimused peatükis tugiala kasutustingimusena see, et looduslike ja/või 4.2.3. Täiendame seletuskirja ning lisame poollooduslike alade osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla rohevõrgustiku tugialale järgmise 75% (lähtutakse tuumala pindalast planeeringu kehtestamise hetkest), ning ühe rohelise võrgustiku koridori tingimuse: kasutustingimusena see, et rohelises koridoris säilitatakse „Looduslike ja/või poollooduslike alade olemasolevaid looduslikke ja poollooduslikke alasid. osatähtsus ei tohi langeda alla 75%. Palume arvestada eeltooduga rohelise võrgustiku Tingimus ei kehti mäeeraldiste kasutustingimuste seadmisel üldplaneeringus. teenindusmaadel ja transpordimaadel (va Juhime tähelepanu, et ainuüksi looduslike ja poollooduslike parklate rajamisel).“ alade protsent ei võimalda üldplaneeringu tasandil tagada Täiendame seletuskirja mõistete peatükki rohevõrgustiku toimivust. Ka rohevõrgustiku planeerimisjuhendis (2018) lk 54 on toodud: Nt ei saa loodusliku ala ja poolloodusliku ala pidada heaks üksnes nõuet säilitada 90% tugialast mõistetega. looduslikuna, kuna tugialal asuva kinnistu omanikul pole ülevaadet sellest, mida on teinud või plaanivad teha teised kinnistuomanikud; samuti ei pruugi sellist ülevaadet olla nt Maanteeametil teede planeerimisel. Tegemist on üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ seatud üldprintsiibiga, mida tuleks konkreetsemate tingimuste abil täpsustada. Teeme ettepaneku täpsustada protsendiga seotud tingimust läbi teiste üldplaneeringus seatavate tingimuste, nii et seatavad tingimused koosmõjus tagavad üldplaneeringu elluviimisel (sh selle alusel ehitustegevuse kavandamisel), et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus rohevõrgustikus ei langeks alla maakonnaplaneeringus seatud protsendi. Ühtlasi peab olema üldplaneeringu ülevaatamisel võimalik hinnata, kas rohevõrgustik toimib (sh üheks indikaatoriks saab olla looduslike ja pool- looduslike alade protsent). Tulenevalt eeltoodust, palume selgitada, kuidas on üldplaneeringus mõistetud looduslikku ja pool-looduslikku ala. 7 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine 2.1 Tuginedes eeltoodule leiame, et koostatava Väike- Arvestame ettepanekuga. Maarja valla üldplaneeringu eelnõu seletuskirjas ja joonistel on ebakõlasid, mis vajavad enne üldplaneeringu vastuvõtmist parandamist: 2.1.1. Üldplaneeringu joonise nr 3 “Väärtused ja piirangud” leppemärkide hulgas on nimetused “Jalg- ja jalgrattatee” ning “Planeeritav jalg- ja jalgrattatee”, samas joonisel on vastav tähistus kas halvasti nähtav või puudulik. Palume korrigeerida vastavat joonist. 2.1.2. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 9 „Mõisted“ on Korrigeerime seletuskirja teksti defineeritud, et tiheasustusala on üldplaneeringuga tiheasustusala mõiste selgituse osas, et MP määratud kui linnas või alevikus selgelt piiritletav linnalise asustusega ala piir Väike-Maarja ja kompaktse asustuse ja hoonestusega ala. Tiheasustusala Rakke alevikes on võrdseks loetud iseloomustab polüfunktsionaalsus – erinevate eluvaldkondade kooseksisteerimine ruumis, hoonete ja tiheasustusalaga. asustuse tihedus, valdavalt kesksete võrkude olemasolu või Üldplaneering ei käsitle linnalise asustusega nende kavandamine pikas perspektiivis. alasid, vaid kasutab mõistet tiheasustusala Maakonnaplaneeringu linnalise asustusega ala piir Kunda linnas ja Aseri alevikus on võrdseks loetud tiheasustusalaga. nagu ka selgitatud mõistete peatükis. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 3.6 „Linnalise Seletuskirja peatükis 3.1 on toodud asustusega alad“ on kirjas, et üheks linnalise asustusega ala tiheasustusalal kehtivad üldtingimused ja ruumilise arengu põhimõtteks on see, et linnalise piirkondlikud ehitustingimused. asustusega ala piirid ja maakasutustingimused täpsustatakse üldplaneeringuga. Linnaline asula võib oma piiridest välja kasvada ainult juhul, kui see on loogiline maastikuliselt, logistiliselt või kogukondlikult. Linnalise asula laienemist ei tohi kavandada väärtuslikule põllumajandusmaale ja metsarajale. Samuti tagatakse rohelise võrgustiku sidusus linnalise asula siseselt ja ka väliste rohevõrgustiku elementidega. Üldplaneeringute väljatöötamise käigus koostatakse vajadusel ruumimudelid linnalise asustusega aladele. Palume planeeringus selgitada, mida mõistetakse Väike- Maarja valla üldplaneeringu kontekstis linnalise asustusega alade all ning kirjeldada, kuidas sellised alad kanduvad maakonnaplaneeringust üle üldplaneeringusse. Samuti palume üldplaneeringus lahendada kehtivast 8 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine maakonnaplaneeringust tulenevad linnalise asustusega alade ruumilise arengu põhimõtted, sealhulgas koostatavas üldplaneeringus alade piiride ja maakasutustingimuste täpsustamine. 2.1.3. Üldplaneering tugineb maakonnaplaneeringus Täiendame peatükki 2.3 ning toome välja esitatud keskuste võrgustikule. Üldplaneeringu seletuskirja järgmiste mõistete selgitused: kaksik- peatükis 2.3 “Strateegilised ruumieesmärgid piirkondade ja keskus, lähikeskus, kohalik keskus. valdkondade lõikes“ on kasutatud maakonnaplaneeringust tulenevaid keskustega seotud mõisted, kuid ei ole selgitatud mõistete tähendust. Teeme ettepaneku tuua seletuskirjas välja maakonnaplaneeringust tulenevad keskustega seotud mõistete selgitused: piirkondlik kaksikkeskus, kohalik keskus ja lähikeskus. 2.1.4. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.7.3 Üldplaneeringu alusanalüüsi kohaselt: “Taastuvenergia” on toodud järgmised põhimõtted: „Taastuvenergeetika arendamiseks on maakonna lõunaosas on seoses põllumajanduse intensiivse Väike-Maarja vallas kõige suurem arenguga võimalus biogaasi või -kütuste kasutamiseks, kuid potentsiaal bio- ja kombijaamadel need on pigem lokaalsel tasandil ning lahendatavad üldplaneeringute või projekteerimistingimuste väljastamise sümbioosis energiakuluka tootmisega. kaudu kohalike omavalitsuste poolt; veekogude läheduses Ebavere küla tootmispiirkonnas on ja liikuva põhjaveega aladel on otstarbekas kaaluda kehtestatud detailplaneeringud nii biojaama maasoojuspumpade kasutamist asumite või hoonete kui koostootmisjaama rajamiseks. soojavajaduse rahuldamiseks, mille reguleerimine toimub Arvestades selliste investeeringute kulukust pigem üldplaneeringute tasandil. nende elluviimisel, on valla bioenergia Palume kaaluda biogaasi või -kütuste ja maasoojusenergia tootmise potentsiaal rakendatud ega vaja arendamise tingimuste määramist koostatavas täiendavat käsitlemist ÜP-s.“ üldplaneeringus. Sellest tulenevalt teemat täpsemalt ei käsitleta. 2.1.5. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.3 Arvestame ettepanekuga ja täiendame „Detailplaneeringu koostamise kohustus“ on kirjas seletuskirja. detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud, milleks on sealhulgas tuuleparkide kavandamisel üldplaneeringuga kavandatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivad 9 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine alad. Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punkti 4 kohaselt on olulise ruumilise mõjuga ehitis tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Määruse „Võrgueeskiri“ § 1 lõike 19 kohaselt on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Sellest tulenevalt palume lisada detailplaneeringu koostamise kohustuste juhtude hulka lisaks tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivatele aladele ka elektriühenduste kavandamine. Täpsemat teavet ORME planeerimise kohta leiab aadressilt https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/orme- planeerimine/. 2.1.6. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2.8.1 Täiendame seletuskirja sõnastust „Tuuleenergia“ on toodud tingimused tuuleenergeetika järgmiselt: tootmiseks. Üheks tingimuseks on see, et tuulikute kavandamisel tuleb hinnata tuulikute visuaalset mõju ning „Tuulikute kavandamisel tuleb hinnata varjutust (koostada varjukaart). Masti ja pöörlevate labade tuulikute visuaalset mõju ning varjutust varjud ei tohi langeda eluhoonetele või puhkealale. Kui (koostada varjukaart). Juhul, kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb tuuliku elektrituulikud paigutatakse metsa või paigaldamine kooskõlastada naabritega. metsaga piirnevale alale, tuleb varjutuse Selgitame, et planeerimisseadus annab erinevad modelleerimisel arvestada ka taimestiku, sh kooskõlastamise ja kaasamise alused, st koostöö tegijad metsaga. Kui varjud langevad eluhoonetele annavad planeeringule kooskõlastuse, kaasatavatel on või puhkealale, tuleb hinnata varjutuse võimalus esitada arvamus. Naaberkinnistu omanik on häirivust lähtudes kas Eestis kehtivatest planeerimisseaduse mõistes kaasatav ja arvamuse andja. õigusaktidest või nende puudumisel asjakohastest Euroopa riikide standarditest. Tuulikud tuleb üldjuhul kavandada selliselt, et eluhoonetel või puhkealadel ei esine häirivaid varjutustasemeid. Kui selle 10 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine vältimine ei ole võimalik, on tuulikute püstitamiseks vajalik mõjutatud maaomaniku nõusolek.“ 2.1.7. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2.1 Tegemist on elektrivõrgu arendamise „Elektrivarustus“ on märgitud ära elektrivõrgu arendamise üldtingimustega, kuhu alla kuulub ka tingimused. Palume selgitada, kas need tingimused tuleb üksiktuulikute ja tuuleparkide aluseks võtta ka tuulikute elektriühenduste põhivõrguga elektriühenduste kavandamine. Täiendame kavandamisel. seletuskirja ning lisame tuuleenergeetika peatükki viite elektrivarustuse peatükile. Tuulepargi või üksiktuuliku elektrivõrguga ühendamine lahendatakse detailplaneeringuga, mille koostamine on vastavalt ÜP-le kohustuslik. 2.1.8. Palume üldplaneeringu seletuskirjas tuua välja, Arvestame ettepanekuga. millised varem kehtestatud üldplaneeringud ja üldplaneeringu teemaplaneeringud kaotavad kehtivuse pärast käesoleva üldplaneeringu kehtestamist. Eelnimetatud soovitus annab üldplaneeringu lugejale parema arusaamise vallas kehtivatest üld- ja teemaplaneeringutest. 2.2. Seletuskirja sidusus lähteseisukohtadega ja Arvestame ettepanekuga osaliselt. alusuuringutega Selgitame, et mitmed uuringud on teostatud 2.2.1. Üldplaneeringu lähteseisukohtade punktis 10 üldplaneeringu alusanalüüsi raames (ÜP lisa “Koostatavad analüüsid” on kirjas, et üldplaneeringu 4). Eraldiseisvad uuringud on valla koostamise käigus teostatakse mürauuring, liikuvusuuring, mürauuring ja valla rohevõrgustiku analüüs ettevõtluskeskkonna analüüs, analüüs alternatiivsete (lisa 5). Lisame mürauuringu ja Lääne-Viru energiatootmisrajatiste rajamiseks sobivamate alade kohalike omavalitsuste liikuvusuuringu leidmiseks ning rahvastiku analüüs ja prognoos aastani üldplaneeringu lisamaterjalide hulka. 2050. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded” § 2 lõike 1 kohaselt on planeeringu vormistatavad osad seletuskiri; joonised, mis koosnevad esitluskujudest ja digitaalsetest kihtidest; ja planeeringu juurde kuuluvad 11 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine lisad. Sama määruse § 3 lõike 1 punkt 8 ja 9 sätestavad, et planeeringu seletuskirjas märgitakse andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta ning planeeringu sisukord, sealhulgas jooniste ja lisade nimekiri. Eeltoodust tulenevalt palume lisada nimetatud uuringud ja analüüsid üldplaneeringu materjalide hulka (sh avalikustada need valla veebilehel). Samuti soovitame lisada materjalide hulka Lääne-Viru kohalike omavalitsuste liikuvusuuringu. 2.3. Seletuskirja sidusus keskkonnamõju stateegilise Arvestame ettepanekuga. hindamise aruandega KeHJS § 32 tulenevalt võetakse üldplaneeringu koostamisel arvesse KSH tulemusi. 2.3.1. KSH aruande peatükis 7.1.2. “Mõju kaitsealustele liikidele on toodud: Simuna aleviku naabruses on põldtsiitsitaja elupaik osaliselt määratud elamumaaks, mis võib kaasa tuua olulisi negatiivseid mõjusid liigile. Negatiivsed mõjud kaasnevad juhul, kui liigi pesitsusalad kaovad või toitumisalad vähenevad olulisel määral. Antud alal tuleb arenduste kavandamisel kontrollida liigi olemasolu elupaigana registreeritud alal ning hinnata mõjusid liigile. Mõjude leevendamiseks tuleb liigi elupaik inventeerida ja eksperthinnanguga selgitada alad, millele arendamine on võimalik ilma liigile olulisi negatiivseid mõjusid avaldamata. Eksperthinnanguga tuleb selgitada ka leevendusmeetmed, nt liigile sobiv maahooldus ja uute pesitsuseks sobivate paikade loomine. Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks esitatud materjalidest ei nähtu, et KSH aruandes nimetatud II kaitsekategooria liikidega seonduv leevendusmeede oleks kantud üldplaneeringusse. Palume leevendusmeede üldplaneeringusse kanda. 2.3.2. KSH aruande peatükis 7.10.1. “Mõju Arvestame ettepanekuga. kultuurimälestistele” on toodud: Mõju hoonete ja rajatiste alla jäävatele arheoloogiamälestistele on pöördumatu, sest nende hävimine ehitusala ulatuses on vältimatu. Kui ehitustööd arheoloogiamälestise alal on vältimatud, siis on antud olukorras parim võimalik lahendus (leevendusmeede) 12 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine teostada ehitise alla jääval maa-alal arheoloogilised uurimistööd Muinsuskaitseameti poolt määratavas mahus. Enne ehitamist tehtavate arheoloogiliste uuringute käigus saab maksimaalselt dokumenteerida nende mälestiste kultuurkihis olevad ajaloolised leiud ja säilitada saadav teave edasisteks uurimistöödeks ajaloolastele. Arheoloogiliste väljakaevamiste näol on siiski tegemist destruktiivse uurimismeetodiga, mis tahestahtmata lõppkokkuvõttes hävitab objekti või selle osa ja mille käigus läheb paratamatult mingi osa infot ka kaduma. Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks esitatud materjalidest ei nähtu, et KSH aruandes nimetatud arheoloogiamälestistega seonduv leevendusmeede oleks kantud üldplaneeringusse. Palume leevendusmeede üldplaneeringusse kanda. 2.3.3. KSH aruande peatükis 9.15 “Keskkonnaohtlike ja Tegemist ei ole üldplaneeringu käigus ohtlike ettevõtetega arvestamine” on öeldud, et rakendatava tingimusega. igapäevaselt tuleb jälgida, et (potentsiaalselt) keskkonnaohtlikud objektid ning suurõnnetuse ohuga ja Selgitame, et üldplaneeringuga ei kavan- ohtlikud ettevõtted ei kujuta endast reaalset ohtu data uusi ohtlikke või suurõnnetuse ohuga ümbritsevale keskkonnale, eriti pinnasele ja põhjaveele. ettevõtteid. Ohtliku ettevõtte staatuse või- Palume kaaluda KSH aruandes toodud tingimuse vad kõige suurema tõenäosusega saavu- üldplaneeringusse lisamist. tada tanklad, kui paigaldatakse gaasikütuse tankimisseadmed ja ka toiduainetööstuse ja põllumajandusettevõtted, kui kütusena ha- katakse kasutama vedelgaasi. Uute ohtlike ettevõtete kavandamisel tuleb juhinduda kemikaaliseadusest ning hinnata keskkon- namõju olulisust KeHJS sätestatud korras. 2.3.4. KSH aruande peatükis 7.10.5 “Militaarpärand” on Lisame soovituslikud tingimused. antud soovitused/võimalused militaarpärandi nähtavuse parandamiseks ja kasutuse suurendamiseks: Soovitused militaarpärandi nähtavuse parandamiseks: elementaarne heakord (sh ohutuse tagamine), 13 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine mainekujundus, dokumenteerimine ja digieksponeerimine; Soovitused militaarpärandi kasutuse suurendamiseks: militaarturism, objektide tähistamine, matkarajad ja vaatlustornid, ümberehitamine ja hoonete kasutuselevõtt, maastikuarhitektuursed lahendused, sündmuste abil väärtustamine, spordivõistlused jm rekreatiivsed tegevused, kunstiprojektid, sõjaline ehk algne kasutus. Palume kaaluda eeltoodud soovituste/võimaluste üldplaneeringu seletuskirja lisamist. 2.3.5. KSH aruande peatükis 7.10.8 Lisame soovitusliku tingimuse seletuskirja. “Pärandkultuuriobjektid” on öeldud, et planeeringute lähtetingimuste koostamisel ning projekteerimistingimuste väljastamisel on asjakohastel juhtudel soovitav juhtida tähelepanu ka pärandkultuuriobjekti (sh selle elementide ja jälgede) hoidmise vajadusele. Palume kaaluda sellise soovituse üldplaneeringu seletuskirja lisamist. 2.3.6. KSH aruande peatükis 9.12.1 “Teedevõrk“ on toodud 1) Lisame tingimuse seletuskirja. järgmised leevendavad meetmed: 2) Pigem ei ole Väike-Maarja kontekstis Tulenevalt ettevõtluse arengust ja/või elamualade aktuaalne pendelliikluse tekkimine. paiknemisest tuleb eelisarendada nende teede rekonstrueerimist või ehitust, kus vajadus selleks on kõige 3) Lisame tingimuse seletuskirja. suurem. 4) ÜP ei reguleeri teehoiukava ülevaatamist Liiklusele olulist mõju avaldavate arenduste kavandamisel või uue koostamist. tuleb vältida nende planeerimist keskuse tegevusalast väljapoole, et mitte tekitada pendelliiklust. 5) Lisame tingimuse seletuskirja. Suure äri- ja tootmishoone, logistikakeskuse, suure liikumisvajaduse ja/või kaubavooga ehitise planeerimisele peab kaasnema liikuvus- ja liiklusanalüüs (nt liikuvuskava koostamine). Teede rekonstrueerimise ja ehitamise kavandamisel, sh valla teehoiukava ülevaatamisel või uue koostamisel, tuleb analüüsida toimunud ja ÜP-ga kavandatavast 14 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine maakasutusest tulenevaid prognoositavaid muutusi. Uue tootmistegevuse kavandamisel on soovitav eelistada olemasolevat tootmisala või kasutusest väljas ala taasväärtustamist, kus on olemas tootmistegevuseks vajalik teedevõrk. Kasutusest väljas ala kasutuselevõtu kaalumisel tuleb silmas pidada ka muid võimalikke mõjusid (nt müra, õhusaaste), kuna enamus neist asub tihedama asutusega asutusüksuste äärealadel. Palume kaaluda eeltoodud tingimuste üldplaneeringusse lisamist. Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest, võttes Võtame teadmiseks. aluseks PlanS § 81 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata Väike-Maarja valla üldplaneeringule täiendavalt koostöötegijaid ega kaasatavaid isikuid. ARVAMUSE Väike-Maarja Vallavalitsus esitas 20.04.2022 Väike-Maarja Teadmiseks võetud. ANDMINE valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Rahandusministeeriumile 17.05.2022 planeerimisseaduse § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks NR 15- ning § 81 lõike 3 alusel täiendavate koostöötegijate ja 3/3491-2 kaasatavate määramiseks. Seoses mahukate dokumentide läbivaatamisega ja tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 41, pikendame kirjale vastamise tähtaega kuni 17.06.2022. LÄHTESEISU Tutvunud esitatud üldplaneeringu lähteseisukohtadega ja 1.1 – 1.4 Arvestame esitatud KOHAD KSH väljatöötamise kavatsusega ning lähtuvalt PlanS § 81 ettepanekutega. lõikest 2 märgime, et esitatud materjalid on asjakohased ja 27.02.2020 esitame: nr 14- 1.5 Arvestame esitatud ettepanekuga. 11/571-3 1. Ettepanekud Väike-Maarja valla üldplaneeringu 15 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele Infokanalite loetelu täiendatud. 1.1. Erinevate keskuste arengu kavandamisel võtta lähtealuseks Lääne-Viru maakonnaplaneeringus toodud 1.6 – 1.9 Arvestame esitatud keskuste võrgustik, keskuste hierarhia ning teenustasemed. ettepanekutega. Asustuse arengut suunavate juhiste osas tuleb lähtuda maakonnaplaneeringus sätestatud põhimõtetest. 1.2. Teeme ettepaneku väärtuslike maastike teema käsitlemisel kaaluda lisaks maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslike maastike piiride täpsustamisele ka kohaliku tasandi väärtuslike maastike määramist ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmist. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 4.1 „Väärtuslikud maastikud“ on märgitud, et teemaplaneeringuga oli varasemalt määratletud ka kohaliku tähtsusega väärtuslikud maastikud, kuid maakonnaplaneeringu koostamise käigus otsustati, et kohaliku tasandi väärtuslike maastike määramine on kohalike omavalitsuste pädevuses ning edaspidi määratakse need üldplaneeringutega. 1.3. Teeme ettepaneku rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamisel ning sellest tekkivate kitsenduste määramisel kaaluda lisaks maakonnaplaneeringust tuleneva rohevõrgustiku piiride täpsustamisele ka kohaliku tasandi rohevõrgustiku elementide (tuumalad ja koridorid) määramist. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 4.4 „Roheline võrgustik“ on märgitud, et teemaplaneeringuga oli varasemalt määratletud ka kohaliku tähtsusega rohekoridorid, kuid maakonnaplaneeringu koostamise käigus otsustati, et kohaliku tasandi koridoride määramine on kohalike omavalitsuste pädevuses. Üldplaneeringute koostamisel saab kohaliku tasandi rohekoridoride määramisel ja täpsustamisel aluseks võtta varasemalt koostatud teemaplaneeringu joonise (lisa 10), lähtudes käesolevas maakonnaplaneeringus määratletud 16 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine kasutustingimustest. 1.4. Juhime tähelepanu, et lisaks põhimõtete ja tingimuste määramisele alternatiivsete energiaallikate rajamiseks soovitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kaaluda üldplaneeringu koostamisel võimalusi energia tootmiseks vajalike alade kavandamiseks ja teha sellekohast koostööd. Vastavad soovitused ja põhimõtted on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastanud kohalikele omavalitsustele kirjadega 07.01.2020 nr 17-7/2019/112 ja 13.03.2019 nr 17-7/2019/2142. 1.5. Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse punktis 8.1. „Infokanalid“ on loetletud peamised infokanalid, mille kaudu edaspidi üldplaneeringu ja KSH kohta infot levitatakse. Palume lisada loetellu ka maakonnalehe Virumaa Teataja või üleriigilise levikuga ajalehe, mille Väike- Maarja Vallavalitsus on määranud valla ametlike teadete avaldamise kohaks. 1.6. PlanS § 125 lõige 3 sätestab, et kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida PlanS-is ei kirjeldata. Palume üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldada põhimõtteid, mille alusel määratakse oluline avalik huvi, mida arvestades võib kohaliku omavalitsuse volikogu algatada detailplaneeringu koostamise. 1.7. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks loetakse muuhulgas üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist. Palume üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldada põhimõtteid, mille alusel otsustatakse/kaalutakse, kas detailplaneeringu algatamise taotluses soovitud juhtotstarbe muudatused on 17 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine nn ulatuslikud või mitte. 1.8. Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Palume elamumaa ja teiste juhtotstarvetega maaaladel lubatud kõrvalkasutuste korral seletuskirjas kirjeldada nende rakendamise põhimõtteid, et tagada omavalitsuse üldplaneeringu kui juhtimisinstrumendi rakendamine. 1.9. PlanS § 74 lõike 5 kohaselt on üldplaneering kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus. Palume pöörata tähelepanu projekteerimistingimuste andmise aluste määramise vajadusele detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel, sh ehitusmaht, hoonestuse kõrguspiirang ja haljastusnõuded. Palume määratleda võimalikult täpselt, kui ulatuslikku piirangute muutmist detailplaneeringu koostamisel ei loeta üldplaneeringu muutmiseks. 2. Palume arvestada 2.1 – 2.10 Arvestame esitatud ettepanekute ja dokumentidega üldplaneeringu 2.1. Väike-Maarja valla üldplaneeringu aluseks olev Lääne- koostamisel. Viru maakonnaplaneering 2030+ ja olemasolevad maakondlikud uuringud on kättesaadavad aadressil https://maakonnaplaneering.ee/laane-virumaaplaneering. 2.2. PlanS §-s 11 on sätestatud teabe piisavuse põhimõte, mille kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. Põhjalikumalt on planeerimisseaduse peatükis 2 sätestatud olulistest põhimõtete rakendamisest kirjutatud 18 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine juhendmaterjalis „Planeerimise põhimõtete rakendamine“, mis on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/static/sites/2/planeerimise- pohimotted_2016.pdf. Sellest tulenevalt palume arvestada volikogude poolt heaks kiidetud Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ põhimõtetega. 2.3. Üldplaneeringu koostamiseks vajalikud materjalid on koondatud veebilehel www.planeerimine.ee alamteemana „Üldplaneeringute koostamine 2019-2020“ https://planeerimine.ee/yldplaneering/. Samas on leitavad abistavad materjalid üldplaneeringu menetluse sisukaks läbiviimiseks https://planeerimine.ee/yldplaneering/yp- menetlus/. 2.4. Üldplaneeringu koostamisel palume kasutada nõustikku „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“, mis on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/seadusjajuhendid/ypnoustik/. Soovitame kasutada nõustikus toodud mõisteid. 2.5. Palume arvestada vajadusega kohandada üldplaneeringu lahenduse kaudu asustust, elukeskkonda ja taristut sobivaks kahanevale ja vananevale elanikkonnale. Üldplaneeringu koostamisel soovitame kasutada juhendmaterjali „Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks“, mis on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/seadus-ja- juhendid/kahaneva-asustusega-piirkond/. 2.6. Maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku paiknemise ja kasutustingimuste täpsustamisel palume kasutada Keskkonnaagentuuri tellimusel valminud juhendmaterjali „Rohevõrgustiku juhendmaterjal“, mis on kättesaadav aadressil https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/projektid/elme/mat erjalid/rohevorgustikutoimivuseanaluus-ja- 19 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine planeerimisjuhendi-koostamine. 2.7. Asulate olukorda väljaspool keskuslinnu kirjeldab „Eesti väikeasulate uuring“, mis teeb ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmiseks nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Uuring pakub asustusüksuste tasemel üleriigiliselt võrreldavaid alusandmeid, mis on vajalikud asustuse arengu täpsustamiseks linnade ja valdade üldplaneeringutes ning teistes arengudokumentides. Uuring on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/2019/03/eestivaikeasulate- uuring/. 2.8. Palume üldplaneeringu lahenduste väljatöötamisel arvestada Keskkonnaministri 29.03.2019 käskkirjaga nr 1- 2/19/276 kinnitatud „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmiga aastateks 2020–2030“, mis on kättesaadav aadressil https://www.envir.ee/et/eesmargidtegevused/valisohukaits e/ohusaasteainetevahendamiseprogramm-ovp. 2.9. Palume üldplaneeringu vormistamisel ja ülesehitamisel juhinduda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Määruse § 7 lõikest 2 tulenevalt peab enne määruse jõustumist algatatud, kuid määruse jõustumise ajal veel kehtestamata üldplaneering selle kehtestamisel alates 2020. aasta 1. maist vastama määruse nõuetele. 2.10. Teave üldplaneeringute uuringute ja analüüside toetusmeetme taotlusvooru „Üldplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud ja analüüsid 2020“ kohta on leitav Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel aadressil https://www.rtk.ee/uldplaneeringu-koostamiseksvajalikud- uuringud-ja-analuusid-2020. 20 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Väike-Maarja valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH Arvestatud. Kaasatavate asutuste ja isikute väljatöötamise kavatsuse peatükis 8.2 „Koostöö tegijad ja nimekirja lisatud: kaasatavad“ on esitatud nimekiri, kellega tuleb - Kaitseliit üldplaneeringu koostamisel koostööd teha või keda tuleb planeeringu koostamisse kaasata. - MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit Palume loetellu „Asutused ja isikud, kes kaasatakse Väike- - Ragn-Sells AS Maarja valla üldplaneeringu koostamisse“ lisada Kaitseliidu Kaasame Rahandusministeeriumi jooksvalt (riigikaitselised ehitised), MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste üldplaneeringu koostamise protsessi ja aru- Liidu (maakondlik arendusorganisatsioon) ning Väike- teludesse. Maarja vallas jäätmekäitlusega tegelev ettevõte. Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne-Viru talitust kursis valla üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Teavitused saata e-posti aadressile [email protected]. Ühtlasi palume valla veebilehel kajastada üldplaneeringu koostamise protsessi kohta jooksvalt ajakohast teavet. Palume esitada Väike-Maarja valla üldplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) Rahandusministeeriumile vastavalt PlanS § 81 lõikele 3 täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute ning asutuste määramiseks. Majandus- ja kom- KOOSKÕLAS Vastavalt PlanS § 85 lg 2 ei soovi MKM täiendavaid Teadmiseks võetud. munikatsioonimi- TAMINE ettepanekuid esitada ja kooskõlastab eelnõu vaikimisi. nisteerium 19.05.2022 nr 7-1/11- 251 LÄHTESEISU Soovisite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Teadmiseks võetud. KOHAD (MKM) ettepanekuid Väike-Maarja valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise 21.02.2020 hindamise väljatöötamise kavatsusele. MKM küsis ka nr 1.10- haldusala ametite ettepanekuid, kes on need saatnud otse 17/20- Väike-Maarja Vallavalitsusele. Palume arvestada 21 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine 0026/513-5 Maanteeameti 11.02.2020. a kirjas nr 15-2/20/4706-3 ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 18.02.2020. a kirjas nr 16-6/18-3047-006 tehtud ettepanekutega. MKMil, Lennuametil ja Veeteede Ametil ettepanekuid ei ole. Siseministeerium LÄHTESEISU Siseministeeriumil puudub täna vajadus Väike-Maarja ÜP-s Teadmiseks võetud. KOHAD täiendavate riigikaitselise otstarbega maa-alade ja Kaasame Siseministeeriumi jooksvalt riigikaitseobjektidest tulenevate piirangute määramiseks. 19.02.2020 üldplaneeringu koostamise protsessi ja aru- nr 7-1/11-30 Juhime teie tähelepanu asjaolule, et Ebavere külas, teludesse. Päästekooli õppeväljaku (92701:001:0300) ja Harjutusväljaku (92701:001:1030) kinnistutel paikneb arenev Sisekaitseakadeemia Päästekolledži harjutusväli. Kooskõlastame ilma täiendavate märkusteta. Samas palume informeerida ministeeriumit tulevikus juhul, kui planeeringuga kaasneb olulisi asustuse muutusi, valla territooriumile planeeritakse ehitada või rajada kõrgemaid ehitisi (hooned, tuulepark vms) või kehtestatakse droonide lennupiirangu ala, et saaksime analüüsida, kuidas nimetatud muutused, arendused ja võimalikud lennupiirangu alad võivad mõjutada ministeeriumi valitsemisala asutuse ülesannete täitmist, sideteenuste levi ning võimalike riigikaitselistest objektidest tulenevaid vajadusi ja piiranguid. Maaeluministee- KOOSKÕLAS Maaeluministeerium esitas Väike-Maarja valla üldplanee- Teadmiseks võetud. rium TAMINE ringu ja KSH aruande eelnõu avalikul väljapanekul 05.11.2021 kirjaga nr 4.1-5/198-3 omapoolsed seisukohad 12.05.2022 ja ettepanekud, mis tulenesid väärtuslikku põllumajandus- nr 4.1-5/198- maad käsitlevas seaduse eelnõus toodud põhimõtetest. 6 Väike-Maarja Vallavalitsuse veebilehel kajastatud arva- muste ja ettepanekute tabelis kajastatud vallavalitsuse vas- tustest nähtub, et Maaeluministeeriumi ettepanekud ja sei- sukohad on üldplaneeringu koostajate poolt põhjalikult läbi 22 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine kaalutud ning nende kohta on antud põhjendatud selgitused. Maaeluministeerium võtab need teadmiseks. Maaeluministeerium on nõus Väike-Maarja valla üldplanee- ringus kavandatud põllumajandusmaa, seal hulgas väärtus- liku põllumajandusmaa, kasutuse kohta seatud tingimuste ja põhimõtetega. Leiame, et üldplaneeringus kavandatud tingimused ja meetmed, eelkõige seletuskirja jaotises 4.6 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ toodud nõuded, on põlluma- jandusmaad, eriti aga väärtuslikku põllumajandusmaad, reaalselt ja pikaajaliselt kaitsvad. Üldplaneeringu seletus- kirja eelnõu jaotises 4 „Väärtuslikud alad ja piirangud“ on märgitud, et väärtuslike alade ja objektide säilitamiseks maakasutusele ja ehitustegevusele seatud piirangud tulene- vad kehtivatest õigusaktidest, kõrgema tasandi planeerin- gutest või üldplaneeringuga määratud täiendavatest tingi- mustest. See kinnitab, et väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva õigusakti kehtestamise korral rakenduvad üldpla- neeringu elluviimisel väärtuslikele põllumajandusmaadele ka nimetatud õigusaktist tulenevad kitsendused. Maaeluministeerium kooskõlastab Väike-Maarja valla üldpla- neeringu ja KSH aruande eelnõu märkusteta. EELNÕU Nõustume üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõus toodud 1. Väärtuslikule põllumajandusmaale põhimõtetega ja leiame, et need on piisavad vastava maakasutuse juhtotstarbe 05.11.2021 üldplaneeringus valla territooriumi ruumilise arengu määramine muudab KOV-i edasised arengud nr 4.1-5/198- põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks. palju keerulisemaks. 3 1.Keskendudes eelkõige väärtusliku põllumajandusmaaga Üldplaneeringuga on mõistlik reguleerida nii seotud temaatikale, esitame oma seisukohad kooskõlas palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Riigikogu menetluses oleva väärtuslikku Maa juhtotstarbed oleme määranud põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus (Maaelu ja peamiselt kompaktse hoonestusega aladel, põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning kus põllumassiive, sh väärtuslikke sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse põllumajandusmaid valdavalt ei ole. eelnõu (309SE)) (edaspidi selles kirjas seaduse eelnõu) 23 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine toodud põhimõtetega. Märgime siinjuures, et seaduse Väärtuslikule põllumajandusmaale ei ole eelnõu menetlus Riigikogus on pooleli ning selle tulemused määratud juhtotstarvet, kuid seal tegevuste ei ole teada. Oleme arvamusel, et koostatavas kavandamisel tuleb arvestada erinevate üldplaneeringus ja selle elluviimisel tuleks vältida võimalikke piirangutega, mis tagavad VPM säilimise. vastuolusid seadusest tulenevate normidega ning soovitame Sarnane käsitlusviis on üldplaneeringuga väärtuslike põllumajandusmaade määramisel ja kaitse- ja määratud ka rohevõrgustikule, kus selle kasutustingimuste seadmisel lähtuda seaduse eelnõus toimimine tuleb tagada läbi aladel kehtivate sätestatud põhimõtetest. tingimuste täitmise, kuid mitte läbi juhtotstarbe määramise. Maaeluministeerium on seisukohal, et nii seletuskirja jaotises 4.6 „Väärtuslik põllumajandusmaa“, jaotises 3.4.9 „Mäetööstuse maa-ala“ kui ka jaotises 5.2.8 „Taastuvenergeetika“ märgitud tingimused ja põhimõtted väärtusliku põllumajandusmaa säilimiseks on üldises vastavuses väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus toodud eesmärgi ja põhimõtetega. Need on veenvad ning nende rakendumise korral on Väike-Maarja valla üldplaneeringuga määratud väärtuslikud põllumajandusmaad kaitstud. Siiski soovitame üldplaneeringu koostajatel kaaluda meie järgmise tähelepanekuga arvestamist. Seletuskirja jaotises 3.4 „Maakasutus“ ja tabelis 3 „Maa-ala juhtotstarvete ja katastriüksuse sihtotstarvete omavahelised seosed“ toodust nähtub, et üldplaneeringus ei ole väärtuslikule põllumajandusmaale vastavat juhtotstarvet kavandatud. KSH aruande eelnõu jaotises 7.9 „Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale“ on kinnitatud, et üldplaneeringuga ei ole väärtuslikule põllumajandusmaale seatud konkreetset juhtotstarvet ega reserveeritud alasid, sest tegemist on üldise väärtusega, millega tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Teavitame, et seaduse eelnõu § 3 punktiga 3 kavandatakse täiendada planeerimisseaduse § 75 lõikega 5, mille kohaselt tuleb määrata väärtuslikule põllumajandusmaale põllumajandusmaa sihtotstarbelist 24 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. Väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel oluline mõju. Sellest tulenevalt on Maaeluministeerium seisukohal, et üldplaneeringuga tuleks määrata väärtusliku põllumajandusmaa kohta põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutust tagav maakasutuse juhtotstarve. See annaks nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile kindluse, et üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud. LÄHTESEISU Maaeluministeerium saatis kõikidele kohaliku omavalitsuse Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu KOHAD üksustele kirja (meie kiri nr 4.13/628, 20.05.2019), milles koostamisel, arvestades muuhulgas teiste on väljendatud seisukohad ja põhimõtted väärtusliku tegevusvaldkondade esindajate huvide ja 10.02.2020 põllumajandusmaa käsitlemiseks üldplaneeringus. vajadustega, et leida tasakaalustatud nr 4.1-5/198- Eelkirjeldatud põhimõtteid toetab ka Lääne-Viru maakonna ruumilahendus, mis ühelt poolt kaitseb 1 planeeringu seletuskirja peatükis 3.2.1 väärtusliku väärtuslikke põllumajandusmaid ja säilitab põllumajandusmaa kohta toodud käsitlus. võimaluse põllumajandussaaduste tootmiseks, kuid samas võimaldab Teatame, et Maaeluministeeriumis jätkub väärtuslikku maakasutuse mitmekesistamist. põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõu väljatöötamine. Eelnõu väljatöötajana oleme seisukohal, et Väärtuslike põllumajandusmaade käsitlusel väärtusliku põllumajandusmaa kui ühe väärtuslikuima võtame arvesse Lääne-Viru loodusressursi ja toidujulgeolekut garanteeriva maa maakonnaplaneeringu, Maaeluministeeriumi kaitsmine on riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelises seisukohad, reaalsuses eksisteeriva olukorra koostöös elluviidav kohustus. Lisaks väärtusliku ja kohalikud vajadused. põllumajandusmaa terminile kavandatakse eelnõuga seadustada üheselt mõistetavad ja põhimõttelised kitsendused, et tagada ühtsetel alustel kogu riigis väärtusliku põllumajandusmaa ja selle mullastiku kaitse ning selle kaudu toidujulgeolek. Eelnõu kohaselt määratakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivid ja seatakse nende kaitse- ja kasutustingimused üldplaneeringuga. 25 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lisaks märgime järgmist. 1. Väike-Maarja valla üldplaneeringu eelnõu on kooskõlas viidatud seaduse eelnõuga. 1. Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva eelnõu kohaselt on Lääne-Viru maakonnas väärtuslikud põllumajandusmaad linnas ja alevis paiknevad kuni kahe hektari suurused maatulundusmaa sihtotstarbega põllumajandusmaa massiivid, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet on 40 hindepunkti või enam. See tähendab, et alevikes ning külades olevad väärtusliku põllumajandusmaa massiivi tunnustele vastavad põllumajandusmaa massiivid tuleks määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks. 2. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 14 kohaselt on 2. – 3. Selgitame, et ainuüksi juhtotstarbe üldplaneeringu ülesandeks väärtuslike põllumajandusmaade määramine ei taga väärtuslike määramine ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. põllumajandusmaade kaitset. Väärtuslikke Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse põllumajandusmaid käsitleme eelnõuga lähtutaksegi nimetatud sättest ning seadusega üldplaneeringus kui maakasutust- ja kehtestatavad väärtusliku põllumajandusmaa ehitustegevust piiravat ja mõjutavat kaitsetingimused tuleb määrata ja tagada üldplaneeringuga. väärtust. Maakonnaplaneeringus esitatud ja Palume väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja maaeluministeeriumi täiendatud metoodika kasutustingimusi üldplaneeringus ja KSH aruandes käsitleda alusel genereeritavad väärtuslikud võimalikult üksikasjalikult ja täpselt, lähtudes põhimõttest, põllumajandusmaad säilitatakse mille kohaselt eelistatakse põllumajandusmaa säilimist esmajärjekorras põllumajanduslikuks ehitamisele. Rõhutame, et väärtuslikku põllumajandusmaad tootmiseks, kuid tasakaalustatud ja tuleb kasutada säästlikult ja ette vaatavalt. Üldplaneeringus pikaajalise maakasutuse saavutamiseks kui pikaajalist arengut käsitlevas dokumendis peaks olema võib olla pärast üldplaneeringu kehtestamist kõik erisused, sealhulgas avalikku huvi väljendavad erisused vajalik ja võimalik põllumajandusmaast ja üksikasjad, täpselt ja üheselt mõistetavalt kajastatud ning erineva juhtotstarbe määramine. Muuhulgas põhjendatud. Üldplaneeringut saab kooskõlastada üksnes ei välista kõik põllumajanduslikust siis, kui üldplaneeringuga seotud dokumentides on antud tootmisest erinevad maakasutuse ühene ülevaade väärtusliku põllumajandusmaa kasutusega funktsioonid maa endiselt kasutamist seotud asjaoludest ja põhjendustest. põllumajandusliku maana (nt tuulikute või päikesepaneelide kavandamine Lähtuvalt kirja punktides 1 ja 2 toodud seisukohtadest 26 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine palume täpsustada üldplaneeringu lähteseisukohti käsitleva väärtuslikule põllumajandusmaale). dokumendi jaotises 4 „Üldplaneeringu valdkonnad“ ja Detailplaneeringu koostamise kohustuse jaotises 5.4 „Mõju sotsiaal–majanduslikule keskkonnale“ sätestamine väärtuslikule väärtuslike põllumajandusmaade kohta toodud mõistet ja põllumajandusmaale on ebamõistlik sisu. halduskoormus, kuna igasugune 3. Oleme seisukohal, et selguse ja üheselt mõistetavuse maakasutuse muudatus üldplaneeringus ei tagamiseks tuleks väärtuslikule põllumajandusmaale pea ilmtingimata tähendama määrata põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist detailplaneeringu koostamise kohustust ehk tagav maakasutuse juhtotstarve. Väärtuslikku tervikliku ruumilahenduse loomist alal. põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõuga Näiteks kui soovitakse rajada väärtuslikule kavandataksegi täiendada planeerimisseaduse § 142 lõiget põllumajandusmaale põllumajanduslike 1 punktiga 11, mille kohaselt kehtestatud üldplaneeringu toodete hoidmiseks hoidlat või põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on tootmishoonet, tuleks samuti algatada üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa detailplaneeringu koostamine. See tähendab maakasutuse juhtotstarbe muutmine. See tähendab, et suurt halduskoormust maaomanikule, üldplaneeringu kehtestamise järel võib väärtuslikku omavalitsusele, erinevatele ametitele, kuigi põllumajandusmaad hõlmata muul otstarbel kui tegevus pigem toetab põllumajanduslikku põllumajanduslik otstarve üksnes detailplaneeringuga. tootmist. Lähtuvalt nimetatust palume üldplaneeringu lähteseisukohti Mõistlik ei ole automaatselt keelata käsitleva dokumendi jaotises 4 „Üldplaneeringu alternatiivse maakasutuse määramist valdkonnad“, kus on käsitletakse detailplaneeringu väärtuslikel põllumajandusmaadel, vaid kohustusega alade ja juhtude määramist, sellega arvestada. anda omavalitsusele ruum kaalutlusotsuse Selgitame, et väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas alusel alternatiivse maakasutuse lubamist, seaduse eelnõus nähakse ette võimalus kohaliku kui see on põhjendatud ning omavalitsuse otsustusõiguse laiendamiseks olukordades, põllumajandusliku tootmise eesmärk on mida näiteks ei ole võimalik üldplaneeringu koostamise ajal endiselt omavalitsuses tagatav. ette näha. See tähendab, et kui väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamine ei vasta üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustele, kuid ehitamiseks esineb muu avalik huvi või erahuvi, mis kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi, võib kohaliku omavalitsuse üksus küsimuse detailplaneeringuga lahendada, kaasates kooskõlastusmenetlusse Põllumajandusameti. 27 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Meie arvates tagavad nimetatud õiguslikud meetmed tõhusamalt ja üheselt mõistetavamalt väärtusliku põllumajandusmaa kaitse. Kaitseministee- KOOSKÕLAS Kaitseministeerium kooskõlastab Väike-Maarja valla üldpla- Teadmiseks võetud. rium TAMINE neeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu märkusteta. 13.05.2022 nr 12- 1/1/22/1590 EELNÕU 1. Palume üldplaneeringu seletuskirja peatükist 3.4.11 1. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu „Riigikaitse maa-ala“ välja jätta seal praegu märgitud lähtuvalt esitatud märkusest. 02.11.2021 tingimused. Alapealkirja „Tingimused riigikaitse maa-alal“ nr 12- järgi tuleks eeldada, et üldplaneeringus soovitakse 3/21/3599 sätestada tingimusi riigikaitse maa-ala kasutamiseks. Praegu on märgitud ainult kaks tingimust, mis mõlemad käsitlevad tegevuse kooskõlastamise kohustust riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, mitte riigikaitse maa-alal. Juhime tähelepanu, et Väike-Maarja vallas ei asu ühtegi riigikaitselist ehitist (EHS § 115 lõike 1 tähenduses) ega nende piiranguvööndit ning selliseid ehitisi üldplaneeringus ka ei kavandata. Samuti ei ulatu valla territooriumile mõnes teises vallas asuva riigikaitselise ehitise piiranguvöönd. Seetõttu ei ole niisugused tingimused Väike-Maarja valla üldplaneeringu seletuskirjas asjakohased ning võivad olla eksitavad. Ühtlasi märgime, et KSH aruande eelnõus esitatud riigikaitseliste ehitiste käsitlus ja selgitused on õiged ja piisavad. 2. Palume korrigeerida üldplaneeringu seletuskirja peatükis 1. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu 5.2.8.1 „Tuuleenergia“ märgitud eeldatavat riigikaitseliste lähtuvalt esitatud märkusest. kompensatsioonimeetmete rakendumise tähtaega. Praegu on tekstis märgitud eeldatav tähtaeg 2024. a lõpp. Õige 28 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on, et Väike-Maarja valla osas on kompensatsioonimeetmete rakendumise eeldatav tähtaeg 2025. aasta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 01.06.2021 saatnud kohalikele omavalitsustele, sealhulgas Väike-Maarja vallale kirja nr 17-7/2021/3487-1 „Tuuleenergeetika ja üldplaneeringud“, milles tutvustatakse ja selgitatakse edasisi võimalusi tuuleenergeetika kavandamiseks kohalikes omavalitsustes. Nimetatud kirjas on esitatud skemaatiline kaart, millel on näidatud helerohelise värviga maa-ala, kus riigikaitseliste kompensatsioonimeetme käivitumist eeldatakse 2025. aastal. Suurem osa Väike-Maarja vallast asub nimetatud alal. Samas rõhutame, et eelnimetatud tähtaeg on vaid eeldatav tähtaeg. Elektrituulikute kõrguspiirangutest loobumine on siiski võimalik alles siis, kui riigikaitselised kompensatsioonimeetmed on täies mahus käivitunud. 3. Ühtlasi juhime tähelepanu, et üldplaneeringu taristu 3. Korrigeerime üldplaneeringu lahendust joonisel märgitud kõige lõunapoolsem planeeritav selliselt, et alale sätestatakse lisatingimus, tuuleenergeetika ala asub piirkonnas, kus riigikaitseliste kus kõrguspiirangute leevendamine kompensatsioonimeetmete käivitumine ei pruugi riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete leevendada kõrguspiiranguid ka edaspidi. Täpsema teabe piirialal selgub pärast sellel alal kehtivate kõrguspiirangute kohta saab kompensatsioonimeetmete täies mahus Kaitseministeerium anda alles pärast rakendumist. kompensatsioonimeetmete täies mahus rakendumist. Keskkonnaminis- KOOSKÕLAS Keskkonnaministeerium on varasemalt avaliku väljapanekul teerium TAMINE olnud üldplaneeringu ning KSH aruande eelnõu kohta esitanud ettepanekuid 19.11.2021 kirjaga nr 7-15/20/4859- 20.05.2022 5. nr 7- 15/22/2433 Oleme veebiaadressil https://v-maarja.ee/uldplaneering tutvunud kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu ning KSH materjalidega ning soovime kinnisasjadele, mille 29 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus Maa-amet kavandatud maakasutusega seoses märkida järgmist: 1. Teeme ettepaneku Rakke alevikus asuv Vahtrametsa tee Arvestame ettepanekuga. 13 (katastritunnus 92801:001:0367) kinnisasi kogu ulatuses arvata Rakke aleviku tiheasustusala sisse ja määrata kinnisasjale elamu maa-ala juhtotstarve. 2. Teeme ettepaneku Rakke alevikus asuvale Mäevahe Arvestame ettepanekuga. (katastritunnus 92801:001:0375) kinnisasjale määrata tootmise maa-ala juhtotstarve sarnaselt sellest idasse jäävate kinnisasjadega. 3. Teeme ettepaneku Rakke alevikus asuva Kastevälja Arvestame ettepanekuga. (katastritunnus 92801:001:0195) kinnisasja F. R. Faehlmanni tee äärde jääv osa arvata Rakke aleviku tiheasustusala sisse ja määrata sellele segaotstarbeline maa-ala juhtotstarve vahetult külgnevate kinnisasjade laiuselt. 4. Teeme ettepaneku Väike-Maarja alevikus asuvale Arvestame ettepanekuga. Tagaküla tee 4 (katastritunnus 92801:001:0114) kinnisasjale määrata elamu maa-ala juhtotstarve. 5. Väike-Maarja alevikus asuvale elamumaa sihtotstarbega Arvestame ettepanekuga. Põllu tn 7 (katastritunnus 92601:001:0205) kinnisasjale on kavandatud puhke ja looduslik maa-ala juhtotstarve. Teeme ettepaneku kinnisasjale määrata elamu maa-ala juhtotstarve. 6. Kiltsi alevikus asuvale elamumaa sihtotstarbega Jaama tn Selgitame, et liikluse maa-ala juhtotstarbe 3 (katastritunnus 92701:002:0072) kinnisasjale on määramine on tingitud rongipeatuse kavandatud liikluse maa-ala juhtotstarve. Palume selgitada teenindamise vajadusest. Liikluse maa-ala juhtotstarbe määramise vajadust, kui see on mõeldud Kiltsi juhtotstarve on määratud, et tulevikus 30 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine rongipeatuse teenindamiseks, siis palume selgitada kas võimaluse korral rajada kergliiklustee. transpordimaa sihtotstarbega Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam (katastritunnus 92701:002:0003) kinnisasja ei ole võimalik samal eesmärgil kasutada. Lisaks soovime üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta Täpsustame ÜP seletuskirja kaunite märkida järgmist: teelõikude ja vaatekoridoride osas järgmiselt: 7. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2.8.2 Päikeseenergia on toodud tingimused päikeseenergia „Päikesepargi või -elektrijaama paigutamisel tootmiseks ja seatud on tingimus, et päikesepargi või - kauni vaatega kohtadesse tuleb koostada vi- elektrijaama rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel suaalse mõju analüüs juhul, kui päikesepark põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel, või -elektrijaam võib vaateid mõjutada“. rohevõrgustikus ja ilusa vaatega kohtades. Seega ei ole Rohevõrgustiku osas on meie hinnangul ÜP päikesepargi või -elektrijaama rajamine väärtuslikel seletuskirjas toodud tingimused piisavad põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel, ning me ei pea vajalikuks tingimusi rohevõrgustikus ja ilusa vaatega kohtades täielikult erinevate peatükkide osas dubleerida. keelatud. Seatud on ka tingimused, millistel juhul on päikesepargi või -elektrijaama kavandamine lubatud väärtuslikule põllumajandusmaale ja mida tuleb teha päikesepargi või -elektrijaama paigutamisel väärtuslikule maastikule. Tingimustest aga ei selgu kuna on päikesepargi või -elektrijaama rajamine lubatud rohevõrgustikus. Kui rohevõrgustikus tuleb järgida peatükis 4.2.3 Rohevõrgustik rohevõrgustiku säilimiseks seatud tingimusi, siis peaks sellele olema vastav viide. Kuna peatükis 4.3. Kaunid teelõigud ja vaatekoridorid seatud tingimused ilusa vaatega kohtades pigem ei võimalda päikesepargi või -elektrijaama rajamist, siis tuleks peatükis 5.2.8.2 seada tingimused kuna on ilusa vaatega kohtades lubatud päikesepargi või - elektrijaama rajamine. 8. KSH aruande eelnõu peatükis 7.6.1 Põhjavee kaitstus (lk Korrigeerime KSH aruannet ning eemaldame 63) on Salla reoveekogumisala kohta kirjutatud, et lisaks on info, et Salla külas on reoveekogumisala. Salla külas olemasolev reoveekogumisala, mida ÜP Kirjutame, et reovesi kogutakse ja 31 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine koostamise ajal ei ole Keskkonnaregistrisse kantud. VeeS puhastatakse biopuhastis, võtame ÜVK alast kohaselt tuleb reoveekogumisala piirid kanda ÜP-le koos välja ning kaardil ei kajasta. perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud (VeeS § 101 lg 148). ÜP kajastab olemasolevaid ja perspektiivseid reoveekogumisalasid vastavalt ÜVK arengukavale. Salla reoveekogumisala käsitletakse ÜP-s samuti olemasolevana. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 99 lg 2 kohaselt kehtestab reoveekogumisalad keskkonnaminister käskkirjaga. Salla reoveekogumisala ei ole kehtestatud, samuti ei ole Salla reoveekogumisala kohta alustatud menetlust ja esitatud VeeS § 99 lg 1 kohast taotlust. Eelnevale tuginedes ei ole võimalik üldplaneeringu koostamise ajal käsitleda Salla reoveekogumisala kui olemasolevat reoveekogumisala. Salla küla reoveekogumisala saab kajastada üksnes perspektiivse reoveekogumisalana. Palume üldplaneeringus ja KSH aruande eelnõus teha vastavad muudatused. 9. KSH aruande eelnõu peatükis 7.6.2 Põhjavee kasutamine Nõustume ettepanekuga. Korrigeerime KSH (lk 65) on lause Kuna veevõtt on oluliselt väiksem kui aruannet vastavalt. põhjavee looduslik varu, siis põhjavee liigvähenemist ette näha ei ole. Õige on põhjavee looduslik ressurss, mitte põhjavee looduslik varu. Palume teha vastav parandus. 10. KSH aruande eelnõu peatükis 7.6.2 Põhjavee Nõustume ettepanekuga. Korrigeerime KSH kasutamine (lk 65) on lause Lähtuvalt veeseadusest (§ 28 lg aruannet vastavalt. 1) on veehaarde sanitaarkaitseala /…/. Viidatud on kehtetule veeseaduse sättele. Palume parandada. 11. Peame vajalikuks, et KSH aruande eelnõu peatükki 7.6 Nõustume ettepanekuga. Täiendame KSH Mõju põhjaveele lisatakse lühikokkuvõte Väike-Maarja vallas aruannet vastavalt. levivate põhjaveekogumite ja nende seisundite kohta 32 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine analoogselt pinnaveekogumite kirjeldusele peatükis 7.7 Mõju pinnaveekogudele ja maaparandussüsteemidele. 12. KSH aruande eelnõu peatükis 7.7 Mõju Nõustume ettepanekuga. Korrigeerime KSH pinnaveekogudele ja maaparandussüsteemidele (lk 67) on aruannet vastavalt. toodud veekogumite seisundiinfo ja lisaks on märgitud, et teiste Väike-Maarja valla territooriumil asuvate veekogumite seisundit ei ole hinnatud. Keskkonnaagentuur hindab kõigi Eesti veekogumite seisundit, millest tulenevalt on vaja lisada puuduvate veekogumite seisundiinfo. Kui aga on soovitud märkida, et teiste Väike-Maarja valla territooriumil asuvate veekogude (ning mõeldud ei ole veekogumeid) seisundit pole hinnatud, tuleb lauset vastavalt korrigeerida. 13. KSH aruande eelnõu peatükis 9.12.3 Sademevee Nõustume ettepanekuga. Korrigeerime KSH ärajuhtimine (lk 137) on viidatud standardile EVS 848:2013 aruannet vastavalt. „Väliskanalisatsioonivõrk“. See standardi versioon on kehtetu alates 01.06.2021. Palume teha KSH aruande eelnõus vajalikud parandused. PlanS § 85 lõike 3 kohaselt loetakse üldplaneering kooskõlastatuks kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga. Tuginedes PlanS § 85 lõigetele 1 ja 3 kooskõlastab Keskkonnaministeerium lähtudes oma valitsemisalast ja tegevusvaldkonnast Väike- Maarja valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõud. Palume kirjas toodud ettepanekutega arvestada ja hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu ja KSH aruande edasise menetlusega. EELNÕU Oleme tutvunud veebilehel https://v- maarja.kovtp.ee/uldplaneering kättesaadavate 19.11.2021 33 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine NR 7- materjalidega ning soovime märkida järgmist: 15/20/4859- 1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.4.5. Puhke ja 5 looduslik maa-ala on esitatud puhke ja looduslik maa-ala juhtotstarbega alade tingimus puhkealadel paiknevad suure puhkeväärtusega (eelkõige tiheasustusaladel ja nendega külgnevatel aladel) metsad jätta avalikuks kasutamiseks, vajadusel arendada välja vajalik taristu. Üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu, kas mõisteid puhke ja looduslik maa- ala juhtotstarve ja puhkeala kasutatakse seletuskirjas sünonüümidena. Kuna eeltoodud tingimus kehtib puhke ja looduslik maa-ala juhtotstarbega aladel, siis tuleb tingimust mõista selliselt, et puhke ja looduslik maa-ala juhtotstarbega aladel, mis on määratud nii tiheasustusaladel, kui ka nendega külgnevatele aladel paiknevad suure puhkeväärtusega metsad tuleb jätta avalikuks kasutamiseks. Teeme ettepaneku peatükki 9. Mõisted lisada puhkeala mõiste koos kirjeldusega. Lisaks ei selgu üldplaneeringust, millised on suure puhkeväärtusega metsad. Üldplaneeringu seletuskirja väärtuslike alade peatükis on toodud KAH alad, mis on Äntu matkaradade, Varangu allikate, Ebavere ja Emumäe juures olevad ja RMK hallatavatel maadel asuvad metsaalad. Vähemalt osaliselt on nendele aladele määratud puhke ja looduslik maa-ala juhtotstarve ja lisaks on need üldplaneeringu joonisel 3. Väärtused ja piirangud tähistatud KAH aladena. Palume lisada üldplaneeringusse suure puhkeväärtusega metsade kirjeldus koos selgitusega, kas need on ka KAH alad. Teeme ettepaneku üldplaneeringusse tehtavatest täiendustest lähtuvalt täpsustada eeltoodud tingimuse sõnastust ja muuta see arusaadavamaks. 2. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.2.3. Rohevõrgustik on toodud tingimused rohevõrgustiku toimimiseks, mille punkti 8 kohaselt rohevõrgustiku koridoride alal säilitada 34 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine sidusalt kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 70% ulatuses, vajadusel rajada uushaljastus (puude istutamine võrade liitumisega, põõsarinde rajamine jms), et tekiks rohevõrgustiku sidusus. Kuna Eesti seadusandlus ja üldplaneering kõrghaljastust ei defineeri, siis teeme ettepaneku üldplaneeringu seletuskirja peatükis 9. Mõisted selgitada, mida üldplaneeringus mõistetakse kõrghaljastuse all. Samuti teeme ettepaneku antud tingimuse kontekstis üldplaneeringus selgitada, mida tähendab sidusalt kulgev kõrghaljastus. 3. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.2.3. Rohevõrgustik on toodud rohevõrgustiku toimimise tingimuse punkt 15, mille kohaselt rohevõrgustiku konfliktikohtades on oluline rakendada meetmeid, et tagada rohevõrgustiku toimimine. Oluline on säilitada looduslikku taimkatet kogu rohekoridori ulatuses. Maanteetrassi või muu konfliktala lõikumisel rohevõrgustikuga tuleb rakendada erimeetmeid. Näiteks paigaldada alale kiirusepiirangud, hoiatavad liikluskorraldusvahendid vms. Loomade sõiduteele sattumise vältimiseks rajada nt võrkaed, ökodukt, ulukitunnel, truubid vms. Üldplaneeringust ei selgu, mida peetakse silmas loodusliku taimkatte säilitamisena. Palume selgitada, kas uuendusraie on loodusliku taimkatte mittesäilitamine ja rohekoridorides keelatud ning kas kultuurpuistu on või ei ole looduslik taimkate. Sama väljendit on kasutatud ka Väike-Maarja valla rohevõrgustiku analüüsis dokumendis. 4. Keskkonnaministeeriumil on hetkel töös „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“[1], mis valmib septembris 2022. Laiapõhjalisem teave maismaa linnustikust (peamised rändeteed, ööbimis- (puhke-) ja toitumisalad) koondatud analüüsina aitab meie hinnangul paremini planeerida potentsiaalseid tuuleenergiaks sobivaid maismaa-alasid ilma 35 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine loodusväärtusi kahjustamata ja vastuollu minemata riiklike ning rahvusvaheliste kohustustega. Antud töös esitatakse ka soovitused tuuleparkide rajamiseks vajalike eeluuringute ja tuuleparkide rajamise järgselt vajalike järelseire meetodite kohta (esitatakse kirjeldatud metoodikad). Samuti valmib juhis tuulepargi eeluuringuks ja rajamise järgseks järelseireks koos miinimumnõuetega (nt 3D radaruuringute vajadus, uuringu kestus ja perioodid jt). Seetõttu peame vajalikuks, et üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.2.8.1. „Tingimused tuuleenergia tootmiseks“ lisatakse tingimus, et tuuleparkide kavandamisel tuleb arvestada tööga „Üle- eestiline maismaalinnustiku analüüs“. 5. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.5. Müra ja õhusaaste (lk 69) on kirjutatud saasteainete piirväärtuste…, õige on õhukvaliteedi piirväärtuste. 6. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.5. Müra ja õhusaaste (lk 70) on kirjutatud…et vältida välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist. Asendada välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse sõnadega õhukvaliteedi piirväärtuse. 7. Teeme ettepaneku KSH aruande eelnõus asendada termin tahked osakesed terminiga osakesed. AMETID Muinsuskaitse- KOOSKÕLAS Komisjon tutvus Väike-Maarja valla üldplaneeringu Selgitame, et parema loetavuse tagamiseks amet TAMINE põhilahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise on kõik riiklikest registritest pärinevad aruande eelnõudega, mida on oluliselt täiendatud ning informatiivsed andmekihid, mida 25.05.2022 lisatud sisukas riikliku ja kohaliku kultuuripärandi käsitlus. üldplaneeringuga ei kehtestata (sh nr 1.1- Komisjon, tuginedes muinsuskaitseseadusele, kultuurimälestised, looduskaitselised 7/2484-9 planeerimisseadusele ning keskkonnamõju hindamise ja objektid ja alad ning maardlad ja 36 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele, otsustas: mäeeraldised) lisatud eraldi joonistele – Lisa 1. Muinsuskaitseamet kooskõlastab VäikeMaarja valla 6 ja Lisa 7. Riiklike andmebaaside info üldplaneeringu, kuid palub lisada kõik üldplaneeringus välja muutub ajas ning seda tuleks igakordselt toodud väärtused ühele kaardile. vastavatest andmebaasidest kontrollida. Väärtuste ja piirangute joonisel on esitatud 2. Muinsuskaitseamet kooskõlastab Väike-Maarja valla vaid üldplaneeringuga kehtestatavad üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise ruumiandmed ja mõned taustainfona aruande. vajalikud objektid (sh erinevad teed). Kogu väärtuste ja piirangute info ühele ÜP joonisele koondades muutuks üldpilt meie hinnangul loetamatuks. EELNÕU 1. Avalikul väljapanekul olevad Väike-Maarja valla Võtame teadmiseks. üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 10.11.2021 aruande eelnõud on Muinsuskaitseametis läbi vaadatud nr 1.1- ning olnud arutusel menetluskomisjoni 02.11.2021 7/2484-7 koosolekul (protokoll nr 462). Üldplaneeringus on põhjalikult käsitletud kohalikku pärandit: XX sajandi arhitektuuriobjekte, maaehituspärandit, militaarpärandit, pärandkultuuriobjekte. Samuti on määratud miljööväärtuslikke alasid. Kohalikku kultuuripärandit ilmestavate objektide esiletoomisel on panustatud kohaliku pärandi analüüsimisse ja mõtestamisse, mis väärib tunnustust. Kahjuks pole üldplaneeringu eelnõu koostamisel piisavalt käsitletud riiklikku kultuuripärandit, mis on samuti oluline osa Väike-Maarja valla identiteedist. Ometi annab nii planeerimisseadus (§ 8–12) kui ka muinsuskaitseseadus (§ 3) otsese suunise kultuuripärandi käsitluseks ja sellega arvestamise nõude. Muinsuskaitseseaduse § 3 sõnastab muinsuskaitse põhimõtted üldise väärtusruumi loomiseks. Teiste põhimõtete hulgas on välja toodud, et riik ja kohaliku omavalitsuse üksused peavad ruumiliste otsuste 37 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine tegemisel arvestama kultuuripärandiga kui avaliku väärtusega ning vajalik on koostöö Muinsuskaitseametiga, et toetada kultuuripärandi kui avaliku väärtuse säilimist ja kasutuses hoidmist. Muinsuskaitse põhimõtete järgimine toetab otseselt PlanS § 8 sõnastatud elukeskkonna parendamise põhimõtet – eesmärk on luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks. Samuti haakuvad muinsuskaitse põhimõtted selgelt kestliku kahanemise põhimõtete, säästva arengu printsiipidega ja säästliku maakasutuse põhimõtetega (PlanS § 12), mille kohaselt peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist ning eelistama keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi. Oleme seisukohal, et mälestised näitavad piirkonna kultuurmaastiku ajalist mitmekihilisust, mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada nende kui avaliku väärtusega (MuKS § 3 lg 7). Muinsuskaitseamet pani üldplaneeringute koostajatele kokku juhendi, milles anname suuniseid ja teeme ettepanekuid, kuidas planeerimisel kultuuripärandit käsitleda ning selle erinevate osadega ruumi kasutamisel ja kujundamisel arvestada. Muuhulgas on juhises (lisa 1, lk 14) kirjas soovitus käsitleda kultuurimälestisi tabeli vormis või nimekirjana, kus oleks märgitud mälestise seisund, kasutusfunktsioon, leevendused, kavandatavad tegevused, kusjuures mälestisi võib ka liigiti grupeerida. Mälestistel ja nende kaitsevööndites tegutsemisel tuleb küll lähtuda muinsuskaitseseadusest, kuid tabel (kuhu on kantud 38 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine tegevused ja leevendusmeetmed) on abivahend, mida järgides saab paremini planeerida tegevusi nii, et tagatud oleks mälestiste säilimine maastiku ajalise mitmekihilisuse näitajana ning arheoloogilise kultuurkihi teabemahukus ajalooallikana on kõige paremini tagatud. Sellise analüüsi abil on võimalik hinnata planeeringuga kavandatava maakasutuse sihtotstarvete võimalikku mõju pärandile ning näha ette lahendusi negatiivse mõju ära hoidmiseks. Arheoloogiamälestiste puhul on lisaks riigi kaitse all Võtame teadmiseks. olevatele arheoloogiamälestistele palju juba avastatud või eeldatavat arheoloogiapärandit, mis pole riikliku kaitse all, kuid mida tuleb samuti ruumilisel planeerimisel silmas pidada, et kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse säilimine oleks tagatud ka edaspidi. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb teadaolevate ja võimalike arheoloogiliselt väärtuslike alade määratlemiseks analüüsida arhiiviandmeid, leiuteateid ja muid ajalooallikaid (kohanimed, ajaloolised kaardid, geoloogiline andmestik jms). Analüüsi eesmärk on märgilistele muististele säilimistingimuste määramine ja alade piiritlemine, kus enne kaevetöid (ehitamine, kaevandamine jms) tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud. Arvestades asjaolu, et arheoloogiapärandi paiknemist sellisel moel on analüüsitud vaid üksikutes üldplaneeringutes, siis annab Muinsuskaitseamet Väike- Maarja valla üldplaneeringu jaoks esmase sisendi ise. Prognoosi käigus välja tulnud alade puhul tuleb planeeringusse kanda viited selle kohta, et prognoositud tõenäolistel arheoloogiapärandirikastel aladel tuleb eelnevalt küsida Muinsuskaitseameti seisukohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta kõigil juhtudel, kus üldplaneering näeb ette detailplaneeringu 39 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine koostamist. Alade täpsed piirid ning sealsed nõuded edastab Muinsuskaitseamet omapoolse arheoloogiatundlike alade prognoosiga. KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) tuleb arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3) Muinsuskaitseametiga kooskõlastada igal juhul, sõltumata sellest, kas tegemist on arheoloogiaprognoosi käigus märgitud aladega või mitte. Hindame läbimõeldud üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel erinevate huvigruppide ja seotud ametkondade kaasamist, mistõttu oleme seisukohal, et kõige jätkusuutlikum lahendus valmib koostöös. Kutsume üles astuda Muinsuskaitseametiga kultuuripärandiga arvestava lahenduse väljatöötamiseks dialoogi. Komisjon, tuginedes muinsuskaitseseaduse §3 ja 1. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu planeerimisseaduse §8-12, otsustas üldplaneeringu lähtuvalt esitatud märkusest ning edasisel menetlemisel palume arvestada alljärgnevate Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud ettepanekute ja märkustega: koosoleku tulemustest. 1. täiendada üldplaneeringu eelnõud ja lisada ülevaade riiklikust kultuuripärandist. Soovitame ülevaate koostamisel lähtuda üldplaneeringu nõustikust ja Muinsuskaitseameti poolt koostatud üldplaneeringute koostamise juhendmaterjalist. On oluline, et planeeringu lahendus arvestaks kultuuripärandi kui avaliku huviga ning, et üldplaneering sisaldaks infot, kuidas kultuuripärandiga arvestatud on; 2. eristada lisaks kultuurimälestistele eraldi alapeatükina 2. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu mitte kaitse all olev arheoloogiapärand, kuhu märkida lähtuvalt esitatud märkusest ning järgnev info: Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud koosoleku tulemustest. Mitte kaitse all olev arheoloogiapärand hõlmab nii 40 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine teadaolevaid, kuid mitte kaitse all olevaid objekte kui ka Täiendatud 31.01.2022 prognoositavaid arheoloogiatundlikke alasid. Ei kavanda veel avastamata arheoloogiapä- Riigi kaitse all olev arheoloogiapärand on kaitse all umbes randi alasid üldplaneeringus MKA poolt esi- 1998. aasta avastuste seisuga, kuid pärast seda on üle Eesti tatud ettepaneku alusel. leitud rohkem kui 1500 objekti, millele igal aastal lisandub Täiendavate piirangute seadmine igasugu- infot 50–100 avastatud muistise kohta. Suuremat osa sele arendustegevusele ning kinnisvara ka- viimase 20 aasta jooksul avastatud muististest pole jõutud sutamisele ei ole proportsionaalne. MKA et- kaitse alla võtta. tepanekuna esitatud arheoloogiapärandi Lisaks sellele on Muinsuskaitseamet prognoosiva prognoosalad ei tugine arheoloogilistele meetodina alustanud võimalike arheoloogiatundlike alade uuringutele, puudub faktipõhine info, tege- analüüsimist, välja selgitamist ning kaardile kandmist, mille mist on MKA poolt prognoosiva meetmena abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise võimalike arheoloogiatundlike alade välja- riski kohtades, kus kavandatakse ehitustegevust. selgitamisega - seega väga ligikaudsele Arheoloogiatundlikud alad esitatakse üldplaneeringu teabele tuginev info. MKA kirjast ei ole aru kaartidel ning seletuskiri üldplaneeringu lisana; saada, kes finantseerib keskkonnamõju hin- damisel läbi viidava arheoloogilise uuringu, kas kinnistu omanik, KOV või MKA? Muinsus- kaitseseadus § 31 lg 3 sätestab piisavalt. Li- saks tuleb järjekordsete täiendavate piiran- gute seadmist kinnistute omanikele põhjen- dada. Väike-Maarja vald on lähtunud üldpla- neeringuga lahendatavate ülesannete otsus- tamisel kohaliku omavalitsuse üksuse ruu- milistest vajadustest ja kohalikust (ava- likust) huvist. Veel avastamata arheoloogia- pärandi alade kavandamise kohustus ei tu- lene planeerimisseadusest ega ei ole seda ülesannet sätestanud üldplaneeringu lähte- seisukohtades ka Väike-Maarja vald. Täiendatud 21.02.2022: Oleme nõus prognoositud arheoloogiatundlike alade üldplaneeringus kajastamisega ning Muinsuskaitseameti 41 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine poolt koostatud "Väike-Maarja valla arheoloogiapärandi" seletuskirja üldplaneeringule lisama, kuna seletuskiri korrigeeriti vastavalt vallavalitsuse ettepanekutele. 3. lisada üldplaneeringu seletuskirja üldised ehitamise 3. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu tingimused juurde järgmised arheoloogiapärandi kaitsest lähtuvalt esitatud märkusest ning tulenevad tingimused: Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud koosoleku tulemustest. • KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu valla territooriumil, sõltumata sellest, kas tegemist on Täiendatud 31.01.2022 prognoositud arheoloogiatundliku alaga või ei, sh ka juhul Vt vastus eelmisest punktist. kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise Täiendatud 21.02.2022, vt eelmise punkti uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3); juurest. • prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: - algatatakse detailplaneeringut; - kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². • Tagada nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31); 4. täiendada kultuuriväärtuste kaarti lisades sinna valla 4. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu erinevate piirkondadesse planeeritud maakasutus. Hetkel lähtuvalt esitatud märkusest ning on planeeringulahenduse mõju ja võimalike Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud probleemkohtade analüüsimine keeruline, kuna 42 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine maakasutus ja kultuuriväärtused on esitatud erinevatel koosoleku tulemustest. kaartidel; 5. lisada kultuuriväärtuste kaardile kultuurimälestisena 5. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu kaitse all olev Avispea kalmistu (reg-nr 5815); lähtuvalt esitatud märkusest ning Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud koosoleku tulemustest. Täiendatud 20.01.2022 Avispea kalmistu (reg nr 5815) on juba eelnevalt kaardile kantud. 6. täiendada tabelit nr 4 lk 39 ja lisada Väike-Maarja 6. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu alevikku kavandatud miljööväärtusliku ala tingimuste lähtuvalt esitatud märkusest ning juurde: miljööväärtuslikule alale jäävatel Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud kultuurimälestistel tuleb tööde kavandamisel ja teostamisel koosoleku tulemustest. arvestada muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuetega; 7. korrigeerida kultuuriväärtuste kaardil kultuurimälestiste 7. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu kohta käivat infot ja lisada: kaardil ei ole kultuurimälestiste lähtuvalt esitatud märkusest ning kaitsevööndit kujutatud, kuid arvestada tuleb, et reeglina on Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud see 50 m kultuurimälestise välispiirist. Erandjuhtude (nt koosoleku tulemustest. mälestiste ühine kaitsevööndi olemasolul) täpsustamiseks kontrollida kaitsevööndi paiknemist kultuurimälestiste registri kaardirakendusest. Ruumiotsuste tegemisel tuleb aluseks võtta objektipõhine mälestise kaitsevöönd kultuurimälestiste registri info põhjal; 8. soovitame lisada XX sajandi arhitektuuripärandi objektide 8. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu juurde nende aadressid; lähtuvalt esitatud märkusest ning Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud koosoleku tulemustest. 9. soovitame täiendada XX sajandi arhitektuuripärandi 9. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu säilitamise ja kasutamise tingimusi ja lisada: XX sajandi lähtuvalt esitatud märkusest ning 43 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine arhitektuuri nimekirja kuuluvate objektide lammutamise Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et anda koosoleku tulemustest. ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist; 10. soovitame kaaluda maaehituspärandi objektide juurde 10. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu ka Vao vallamaja lisamist, mis on säilinud üpris esialgsel lähtuvalt esitatud märkusest ning kujul ning on Väike-Maarjale iseloomulikku ilmet Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud kujundav ajalooline hoone, mis väärib kohalikul tasandil koosoleku tulemustest. üldplaneeringus esiletõstmist ja väärtustamist; 11. soovitame maaehituspärandi objektide hulgast 11. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu eemaldada Avispea vallakooli hoone, kuna tegemist on lähtuvalt esitatud märkusest ning riikliku kultuurimälestisega (reg-nr 5815). Samuti Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud soovitame miljööalasid kultuurimälestisena kaitse all koosoleku tulemustest. olevatele hoonetele ja hoonekompleksidele (nt Simuna kirik koos kirikuaia ja lähiümbrusega, Avanduse mõisakompleks) mitte kavandada, kuna nn topeltkaitse kehtestamine võib tekitada segadust, sest ÜP eelnõus antavad kaitsetingimused ei sisalda kõiki nüansse, mida tuleb kultuurimälestiseks tunnistatud hoonete puhul arvestada. Küll aga soovitame analüüsida nende objektide vaadeldavust ümbritsevast maastikust ning määrata neile vaatesektorid; 12. soovitame maaehituspärandi säilitamise ja kasutamise 12. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu tingimuste hulgast eemaldada lause: lähtuvalt esitatud märkusest ning Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud Väärtustada maaehituspärandi hulka arvatud hooneid seni koosoleku tulemustest. kuni ehitised püsivad ja nende seisukord ei riku maastikupilti. Maaehituspärandi objektid on olulised Väike-Maarja valla ajaloolised hooned, mille säilimiseks ei piisa pelgalt nende väärtustamisest, vaid selleks on vaja planeerida tegevusi (konserveerimine, restaureerimine, remont, hooldamine), 44 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine mis aitavad neid hoida kui kohalikku identiteeti kujundavaid mäluobjekte; 13. soovitame kaaluda väärtuslike üksikobjektide 13. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu määramise vajadust. lähtuvalt esitatud märkusest ning Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud koosoleku tulemustest. 14. soovitame korrigeerida parklate tingimusi ja viia need 14. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu vastavusse peatükis 6.3 Kliimamuutustega arvestamine lähtuvalt esitatud märkusest ning välja toodud põhimõtetega. Soovitame parklate Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud liigendamist haljastusega, mis aitab hoida ära nn kuuma koosoleku tulemustest. saarte tekkimist ning aitab kultuuriväärtuslike objektide vahetus läheduses parklate rajamisel luua miljööliselt toetavamat keskkonda. Komisjon tutvus üldplaneeringu keskkonnamõju 11.11.2021 toimunud koosolekul strateegilise hindamise aruande eelnõuga, mis sisaldab selgitasime Muinsuskaitseametile põhjalikku kohaliku ja riikliku kultuuripärandi ning nende maakasutuse määramise aluseid erinevate alaliikide kirjeldusi. üldplaneeringus ning seda, et maakasutuse määramine ei anna luba kavandada maa- Siiski selgub KSH aruande eelnõust, et valla territooriumile alale ehitisi või tegevusi, mis kahjustavad on kavandatud maakasutust, mis otseselt mõjutab ka kultuuripärandit. Planeeringu edasise kultuurimälestiste ja nendele omase keskkonna säilimist. Nt koostamise käigus vaatame üle planeeringu on kavandatud Vao külla tootmismaa, kus paiknevad seletuskirja ning KSH sõnastuse, et oleks mälestisena kaitse all olevad Vao mõisakompleksi üheselt mõistetav, et üldplaneeringuga hooned. Samuti kattub Aburi külas planeeritav elamumaa kavandatud maakasutuse realiseerimisel ei osaliselt asulakohaga (reg-nr 10928) jne. ole lubatud kultuurimälestiste hävitamine KSH ptk 7.10.1 välja toodud kultuurimälestiste ja nende või kahjustamine. lähiümbrusesse kavandatava uue maakasutuse punktide Vao külas ja Aburi külas on tegemist juures puudub sisuline analüüs, kuidas üks või teine olemasoleva maakasutusega ja ÜP-ga sinna maakasutus kultuurimälestisi mõjutama hakkab. Samuti ei uut maakasutust ei planeerita. KSH ilmne aruande eelnõust planeeritud maakasutuse kaalutlusi aruannet on vastavalt korrigeeritud. ja põhjendusi, mis aitab hinnata planeeringulahenduse põhjendatust kultuurimälestiste kui olulise avaliku huvi 45 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine arvelt. Muinsuskaitseamet on seisukohal, et maakasutuse planeerimisel tuleb eelistada lahendusi, mis omab võimalikult väikest mõju kultuuripärandi säilimisele ja aitab hoida neid kasutuses (ehitis- ja ajaloomälestised). Uushoonestuse piirkondade kavandamisel tuleb kaaluda lahendusi, mis ei too kaasa mälestiste hävitamise vajadust (arheoloogiamälestised). Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 lg 6 peab strateegilise hindamise aruanne sisaldama hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, /.../ kultuuripärandile ja maastikele, /.../ ning mõju prognoosimise meetodite kirjeldust. Leiame, et ÜP ja KSH aruande eelnõu vajab selles osas edasi töötamist kaaludes alternatiivseid lahendusi, mis aitab kaasa Eesti kultuuripärandi säilimisele. Soovime parima muinsuskaitseliste ja valla arengu eesmärkidega arvestava lahenduse väljatöötamiseks leppida kokku kohtumine, mille käigus vaadata ühiselt üle kultuuripärandi seisukohalt problemaatilise maakasutusega piirkonnad. Komisjon, tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3, planeerimisseaduse § 8-12, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lg 6, otsustas: tagastada Väike-Maarja üldplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu täienduste tegemiseks alljärgnevate kommentaaride põhjal: 1. lisada sisuline analüüs, milles tuua välja üldplaneeringu lahenduse mõju riiklikele kultuurimälestistele; 2. eemaldada ptk 7.10.1 Mõju kultuuripärandile segadust 2. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt on 46 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine tekitav ja muinsuskaitseseaduse ja planeerimisseadusega riikliku kaitse all teatud osa KSH aruande vastuolus olev info: välja arvatud alaliselt ja ajutiselt riikliku peatükis 7.10 käsitletavatest kaitse all olevad kultuurimälestised (KSH aruande ptk kultuuriväärtustest (kultuurimälestised), 7.10.1), puudub teistel kultuurimälestiste riiklikus registris ülejäänutel riiklik kaitse puudub. See on olevatel objektidel õiguslik staatus/kaitse. Seega puudub viidatud lõigu teksti mõte ning vastuolu me ka riigil, kohalikul omavalitsusel ja omanikul kohustus neid siinkohal ei tuvasta. Saame sõnastust kuidagi kaitsta või nendega erinevate tasandite korrigeerida, et see paremini välja tuleks. planeeringutes arvestada. Küll aga võimaldab registris olemine neid objekte planeeringutes määratleda ja väärtustada kui kohalikku arhitektuuripärandit ja pärandkultuuri; 3. lisada ptk 7.10.1 lisada juurde ka mitte kaitse all olev 3. Täiendame üldplaneeringu ja KSH arheoloogiapärand ning järgmine info: aruande eelnõusid lähtuvalt esitatud märkusest ning Muinsuskaitseameti ja valla lisaks riikliku kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele vahel toimunud koosoleku tulemustest. ning teadaolevatele muististele ja leiukohtadele, mida ei ole jõutud kaitse alla võtta, on suur osa arheoloogiapärandist Täiendatud 31.01.2022 avastamata. Arvestades olemasolevat infot mälestiste, Vt punkt 2. muististe ja leiuteadete kohta ning piirkonna asustuse ajalugu ja looduskeskkonna tingimusi, on Muinsuskaitseamet prognoosiva meetodina alustanud võimalike arheoloogiatundlike alade välja selgitamist, analüüsimist ning kaardile kandmist, millega tuleb arvestada ehitustegevuse planeerimisel (nii KMH-d või detailplaneeringut nõudvate projektide kui ka 500 m2 suuremate ehitiste kavandamisel). Prognoositud arheoloogiatundlike alade seletuskirjas on välja toodud leevendavad meetmed kultuuripärandi säilimisele ning need tuleb märkida vastavasse üldplaneeringu seletuskirja alapeatükki; 4. mitte kavandada planeeringuga lahendusi/tegevusi, 4. 11.11.2021 toimunud koosolekul mis ohustavad kultuurimälestiste säilimist; selgitasime Muinsuskaitseametile maakasutuse määramise aluseid 47 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine üldplaneeringus ning seda, et maakasutuse määramine ei anna luba kavandada maa- alale ehitisi või tegevusi, mis kahjustavad kultuuripärandit. Planeeringu edasise koostamise käigus vaatame üle planeeringu seletuskirja, et oleks üheselt mõistetav, et üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse realiseerimisel ei ole lubatud kultuuripärandi hävitamine või kahjustamine. KSH täiendamiseks vajadus puudub, kuna KSH aruandes on viide MuKSile kui valdkonda reguleerivale õigusaktile. 5. soovitame kaaluda maaehituspärandi objektide 5. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõud ning nimekirja lisada Vao vallamaja, mis on säilinud üpris vajadusel KSH aruande eelnõud lähtuvalt algsel kujul ning on Väike-Maarjale iseloomulikku ilmet esitatud märkusest ning Muinsuskaitseameti kujundav ajalooline hoone, mis väärib kohalikul tasandil ja valla vahel toimunud koosoleku üldplaneeringus esiletõstmist ja väärtustamist. tulemustest. Muinsuskaitseamet teeb ettepaneku kohtuda Väike-Maarja valla üldplaneeringu koostamise korraldaja, koostajate ja Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna esindajaga, eesmärgiga selgitada omapoolseid sisunõudeid ja teha sisulist koostööd üldplaneeringu koostamise raames. LÄHTESEISU Üldplaneeringu koostamisel kultuuripärandiga arvestamise Arvestame koostöö tegemise vajalikkusega KOHAD ja Muinsuskaitseametiga koostöö tegemise nõue tuleneb Muinsuskaitseametiga. MuKS § 3 lg-st 7, mis näeb ette, et riik ja kohaliku 24.02.2020 omavalitsuse üksused arvestavad oma ülesannete täitmisel nr 1.1- kultuuripärandi kui avaliku väärtusega ning teevad 7/2484-3 omavahel koostööd, et toetada kultuuripärandi säilimist ja kasutuses hoidmist. Seega on kohaliku omavalitsuse ülesanne teha Muinsuskaitseametiga üldplaneeringu koostamise raames koostööd, mille käigus kajastatakse 48 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine üldplaneeringus kokku lepitud maakasutuse valdav otstarve ning ehitus- ja kasutuspiirangud. Riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi tuleb käsitleda Teadmiseks võetud. Üldplaneeringu üldplaneeringu seletuskirjas eraldi peatükina. koostamisel käsitletakse riikliku kaitse all Muinsuskaitseamet soovitab käsitleda üldplaneeringu olevaid kultuurimälestisi lahenduse seletuskirjas kultuurimälestisi tabeli vormis või nimekirjana väljatöötamisel, kuid neid, sh nende (vt Lisa 1), kus hinnatakse mälestise tehnilist seisundit, nimekirju ei kehtestata üldplaneeringu kasutusfunktsiooni, leevendusi ja kavandatavad tegevusi koosseisus, kuna tegemist on olemasolevate jm. objektide ja aladena, mida üldplaneeringuga ei kavandata. Mälestiste kasutuses hoidmine ja kasutuseta mälestistele funktsiooni leidmine peab olema valla üldplaneeringus käsitletav teema. Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad elamisväärsema ja atraktiivsema elukeskkonna, mis aitab kaasa elukvaliteedi tõusule, loob töökohti, elavdab majandust ja kasvatab piirkonna konkurentsivõimet. Üldplaneeringu kaartidel tuleb tähistada maa-alalised mälestised alana, üksikmälestis näidata punktina. Kaardimaterjali väljatrükil võivad mälestised olla tähistatud eristuva leppemärgiga. Muinsuskaitseamet kultuuripärandi valdkonna asjatundjana 1. Leidmata leidude kaitsesse suhtume soovitab üldplaneeringu koostamisel kaardistada ja tähelepanuga, kuid samas oleme seisukohal, arvestada järgmisi teemasid, mis vajavad planeeringu et täiendava piirangu seadmine igasugusele elluviimisega kaasneda võivate mõjude hindamist, et tagada arendustegevusele ei ole proportsionaalne; planeeringualal säästva arengu põhimõtteid järgiv ja kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisust säilitav elukeskkonna parendamine. 2. – 4. Arvestatakse vastavalt ÜP täpsusastmele ja võimalustele antud 1. Veel avastamata arheoloogiapärandi teemasid suunata. prognoosimine. Üldplaneeringu koostamisel tuleb silmas pidada, et lisaks riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele on maastikul palju avastamata arheoloogiapärandit, millega arvestamine 49 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine tagab kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse säilimise. Arheoloogiapärandit kui inimtekkelisi või selge inimmõjuga kohti võib olla kõikjal, kuid nende paiknemise tõenäosust on paljudel puhkudel võimalik maastikku analüüsides prognoosida. Näiteks juba teada olevate muinas- või keskaegsete asustuskeskuste lähedalt või samatüübilistelt maastikelt on tõenäosus avastada varasemate inimeste elu- ja matmispaiku (nt mere, järvede ja jõgede rannamoodustistelt kiviaegseid asulakohti, vanade külade lähedal liivastelt küngastelt külakalmistuid jne). Lääne- Virumaa piirkond, sealhulgas ka tänapäevane Väike-Maarja vald, oli muinasajal tihedasti asustatud ala, sellest annavad muuhulgas tunnistust mitmed linnused (nt Äntu Punamägi ja Tammiku Rahaaugumägi), asulad, matmispaigad, pühapaigad ja haruldased metallidetektori abil leitud leiud. Kuivõrd elu- ja matmispaikade asukohti maastikul on teatud piirini võimalik prognoosida, siis juhuleidude paiknemist maastikul on väga keeruline ette ennustada, kuid juba teada olevate leiukohtade kaardistamine annab infot kunagise asustuse paiknemisest; mitmete suuremate muinasaegsete asustusüksuste täpsem ülesehitus ja ulatus ei ole seni veel teada. Arheoloogiapärandi seisundit ja säilimist mõjutab senise maakasutuse muutmine, eeskätt ehitus-, kaeve- või muu mullatöö (nt kaevandused, suured taristuobjektid, ulatuslikud uued elamu- ja tööstusalad, jõesuudmete süvendamine jms). Aladel, kus üldplaneeringuga kavandatakse senise maakasutuse muutust, mis toob endaga kaasa ulatuslikke kaevetöid, on üldplaneeringu koostamise käigus vajalik ja põhjendatud markeerida ära tõenäolised arheoloogiliselt väärtuslikud alad, kus hiljem tuleb keskkonnamõju hindamisel läbi viia arheoloogiline uuring (leire või eeluuring, olenevalt planeeritavast ja planeeringuala suurusest) (MuKS § 31 lg 3, ÜP nõustik ptk 4.7.1, samuti arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioonis toodud põhimõtted, millega soovitatakse 50 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine konventsiooniga ühinenud riikidel hoolitseda, et mh arheoloogiapärandisse puutuv oleks arvesse võetud eri astme planeerimiskavades). Juhised veel avastamata arheoloogiapärandi prognoosimiseks sõnastatakse iga kord, lähtuvalt valla eripärast. Üldplaneeringu koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus arheoloogiliselt väärtuslike alade prognoosimiseks tuleb eriti silmas pidada riigi kaitse all olevaid arheoloogiamälestiste ja arheoloogiliste leiukohtade kontsentratsioonialasid, kuid lisaks allikakriitiliselt koondada arheoloogia arhiivides olevaid andmeid ja teha üldistav analüüs ajalooliste kaartide ning tänapäevase reljeefi- ja maakasutuskaartide põhjal. Et välja selgitada tõenäolised arheoloogiliselt väärtuslikud alad, soovitame planeerijal konsulteerida Muinsuskaitseameti arheoloogianõunikuga. 2. Olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtuslikud alad Kohalikku kultuuripärandit silmas pidades võivad miljööväärtuslikud alad olla nii tüüpilised kui ka eriilmelised ehitatud keskkonnad. Miljööväärtuslike alade määratlemisel soovitame analüüsida väljakujunenud asustusstruktuuri ja teedevõrku ning muid paigale omaseid väärtusi: krundi suurusi, hoonestuslaadi, hoonestuse ja muid kujundamise elemente, ehitusmaterjale, maakasutust jms. Miljööaladele seatavad kaitse- ja kasutustingimused peavad tagama uue hoonestuse ja maakasutuse sobitumise vanaga, et olemasolevad väärtused säiliksid ja tõuseksid esile (PlanS § 75 lg 1, p 16). Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramisel saab kasutada varasemaid uuringuid, sealhulgas Muinsuskaitseameti tellitud valdkondlikke uuringuid. Need on leitavad Muinsuskaitseameti arhiivist (Pikk 2, Tallinn), enamik neist on digitaalselt olemas ka Muinsuskaitseameti kodulehel ja 51 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine registris: 1. Maaehituspärand (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja &action=list); 2. Muistised ja pärimuspaigad (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=placeinfo) ; 3. 20. sajandi väärtuslik arhitektuur (https://register.muinas.ee/admin.php?menuID=architectu re); 4. Koolimajad (https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuu ringud/Maakoolimajad/ Maakoolimajad%20koos.pdf); 5. Vallamajad (https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuu ringud/Vallamajad/20saj. Vallamajad.pdf); 6. Militaarpärand (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryhe ritage); Vajadusel viia läbi täiendavaid inventeerimisi ja/või koguda infot kohaajaloolastelt ning Virumaa Muuseumitest. 3. Ajalooliselt väärtuslikud üksikobjektid, sh vaimse kultuuripärandi objektid Kaardistada mälestistest ja miljööväärtuslikest aladest välja jäävad ajalooliselt väärtuslikud hooned, monumendid, pühakohad, kalmistud, sillad, teed, tähised jne, analüüsida nende seisundit ning lisada säilimiseks ja traditsiooniliseks kasutuseks vajalikud tingimused (PlanS § 75 lg 1 p 16). Kultuuriväärtust võivad kanda mitmesugused ajaloosündmustega ning kultuuritegelaste elu ja tegevusega seotud paigad, kohaliku või piirkondliku kombestikuga 52 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine seotud kohad ja nähtused, samuti kohapeal tuntud muistenditega seotud paigad, mis on sageli kohalikele inimeste eneseteadvustamise, samastumise ja rekreatsiooni kohtadeks. Näiteks on Lõuna-Eestile omased pika ajaloo ja elava kultuuritraditsiooniga ristipuud ja metsad, mis on kujunenud paljude inimpõlvede rituaalse maastikukasutuse tulemusena. Kultuuriministeeriumi ajalooliste looduslike pühapaikade arengukava raames on kaardistatud üle Eesti mitmesuguseid looduslikke pühapaiku (allikaid, puid, kive, hiiekohti jms). Üle Eesti on mitme piiriülese projekti raames Riigimetsa Majandamise Keskuse juhtimisel kaardistatud pärandkultuuri objekte nii metsas kui mujal. Infot piirkondlikult oluliste paikade kohta leiab: 1. RMK hallatavast pärandkultuuri kaardilt (https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardiraken dused/Parandkultuurikaardirakendus-p160.html); 2. Ristipuude ja -metsade asukoha kohta saab infot Maa- ameti geoportaalis ristipuude kaardilt (https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardiraken dused/Ristipuudekaardirakendus-p540.html); 3. Ajalooliste looduslike pühapaikade inventuuride kohta saab infot Muinsuskaitseametist. 4. Maastikupilt ja väärtuslike maastike piiride täpsustamine Analüüsida väärtuslikke vaateid maastikus ja märkida vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele, vaatekoridorid kanda kaartidele. Keskkonna kultuuristamisel on soovitatav väärtustada varasemate põlvkondade tööd. Ajaloolist väärtust omab maastikumuster, kus võib leida muinas-, mõisa-, talu- ja nõukogudeaegseid objekte. Väärtuslikud on maastikud, kus on kiviaiad, endiste hoonete vared, lahtised madalad kraavid, alleed, veskite paisud, teed, veskijärved 53 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine jm kultuurilist eripära väljendavad objektid. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Muinsuskaitseameti valdkonnajuhtide ja Lääne-Virumaa nõunike poole. Keskkonnaamet KOOSKÕLAS Keskkonnaamet on tutvunud üldplaneeringu ja KSH aruande Teadmiseks võetud. TAMINE eelnõudega ning on välja toonud asjaolud, millega tuleb arvestada. Arvestades eeltoodut ning tuginedes PlanS § 4 20.05.2022 lg-le 4, § 85 lg-le 1 ja 3, keskkonnamõju hindamise ja NR 6- keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-le 40, 5/22/7624-2 Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p-le 2 ning Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja 1- 1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Keskkonnaameti ringmajanduseosakonna põhimäärus“ p-de 2.4.2 ja 2.4.3 alusel kooskõlastab Keskkonnaamet Väike-Maarja valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõud tingimusel, et arvestatakse siiski käesolevas kirjas esitatud tingimustega. 1. Tuuleenergia Arvestame ettepanekutega. 1.1. Varasemaga võrreldes on kooskõlastamisele esitatud Jätame tuuleenergeetika alast nr 1 välja üldplaneeringus oluliselt suurendatud Väike-Maarja valla Haavakannu hoiuala ja kavandatava tuuleenergeetika ala 1. Keskkonnaamet ei nõustu Lebavere looduskaitseala vahelise riba, mis Haavakannu looduskaitseala ja projekteeritava jääb rohevõrgustiku tugialale. Lebavere looduskaitseala vahele jääva ala Lisame KSH aruandesse analüüsi metsise määramisega perspektiivseks tuuleenergeetika alaks. kohta ning täiendame ÜP seletuskirja ja KSH Planeeritav tuuleenergeetika ala tükeldaks ühtse aruannet. suure metsaala, mis kahjustaks kaitsealade vahelist ökoloogilist sidusust. Antud ala on üldplaneeringuga määratud ka rohevõrgustiku alaks. 54 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Tuuleenergeetika ala 1 on kavandatud Haavakannu looduskaitseala, projekteeritava Lebavere looduskaitseala ja Lebavere-Rünga metsise püsielupaiga lähedusse ning ka nende alade vahelisse alasse. KSH ptk 6.3 (lk 43) on kirjas: „Natura eelhindamise käigus tuvastati, et … Haavakannu loodusala … puhul ei kavandata Väike-Maarja valla ÜP-ga alale või selle vahetusse naabrusse maakasutuse muudatusi, infrastruktuuriobjekte või muid rajatisi või tegevusi, mis võiksid alade terviklikkust negatiivselt mõjutada või avaldada nende kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade või liikide seisundile ebasoodsaid mõjusid.“ Eelnev lause pole korrektne, sest antud piirkonda on ka Vinni valla üldplaneeringuga (üldplaneeringu eelnõu põhijoonis seisuga 08.12.2021) kavandatud mitmeid tuulepargialasid, kusjuures planeeritav ala 1 liitub kolme Vinni valda kavandatud tuulepargialaga. Keskkonnaamet on seisukohal, et antud tuulepargialade väljaarendamine koosmõjus mõjutab oluliselt Haavakannu looduskaitseala kaitse-eesmärki, milleks on ka II kaitsekategooriasse kuuluva linnuliigi metsis kaitse. Väike-Maarja valla KSH ptk s 7.1.1. lk 45 on järeldatud, et Haavakannu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks oleva metsise kaardistatud elupaik jääb tuuleenergeetika alast ca 1,3 km ning mänguala 2 km kaugusele. Antud vahemaa on piisav, et välistada olulised negatiivsed mõjud elupaigale. KSH-s puudub jätkuvalt sisuline analüüs, kuidas on jõutud järeldusele, et tuuleparkide rajamisega arendamiseks põhimõtteliselt sobivale alale ei kaasne kaitse-eesmärkidele (metsisele) negatiivset mõju. KSH-s ei ole kaalutud võimalikku koosmõju Vinni valla tuuleparkidega, samuti ei ole hinnatud oluliselt laiendatud tuuleenergeetika ala mõju Haavakannu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevale liigile läbi elupaikade sidususe. Selleks, et oleks aru saada, kuidas on jõutud järeldusele, et kavandatud 55 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine tuuleenergeetika alal puudub negatiivne mõju metsise elupaigale palume KSH aruandesse lisada analüüs selle kohta. Leiame, et tuuleenergeetika ala 1 rajamine võib omada olulist negatiivset mõju metsise asurkonna sidususele ning kui selle kavandamine on möödapääsmatu, tuleb üldplaneeringus seada järgnevale arendusetapile tingimus, et antud tuulepargi ala arendamisel tuleb tingimata uurida ja detailse lahenduse välja töötamisel tagada metsise elupaikade sidusus. Järgnevas arenguetapis tuleb hinnata erinevate arendusalade mõjude kumuleeruvust. 1.2. Üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 5.2.8.1 lk 63 on Arvestame ettepanekuga. märgitud: „Juhul kui leitakse uusi I või II Korrigeerime üldplaneeringu seletuskirja kaitsekategooriasse kuuluvate liikide elupaiku/kasvukohti, järgmiselt: „Juhul kui peale üldplaneeringu tuleb ka nende puhul rakendada puhvreid liikide kaitseks.“ kehtestamist, tuulepargialade arendamise Antud sõnastuse juures jääb selgusetuks, mida on peetud faasis läbiviidavate uuringute raames silmas nõudega rakendada puhvreid ning milliseid puhvreid. tuvastatakse uusi loodusväärtusi (sh Kui antud kohas on mõeldud lk 62 ja 63 nimetatud puhvreid, tuulepargi poolt potentsiaalselt mõjutatud mida on rakendatud tuuleenergia tootmiseks välistatud liikide leiukohad), arvestatakse nendega alade leidmisel või Keskkonnaameti poolt üldplaneeringute lähtuvalt konkreetsetest oludest DP koostamise protsessi soovitusena esitatud puhvreid, siis koostamise ja KSH läbiviimise käigus.“ leiame, et kõikidel juhtudel nende puhvrite automaatne ja ilma võimaliku kaalutluseta rakendamine võib olla küll looduskaitseliselt tervitatav, kuid see võib seada märkimisväärseid piiranguid üldplaneeringu ellurakendamisele. Leiame, et peale üldplaneeringu kehtestamist, tuulepargialade arendamise faasis läbiviidatavate uuringute raames tuvastatavate loodusväärtustega (sh tuulepargi poolt potentsiaalselt mõjustatud liikide leiukohtadega) arvestamine peaks toimuma konkreetsetest oludest lähtudes detailplaneeringu 56 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ja KSH käigus kaalutlusotsusena. 1.3. Üldplaneering ja KSH väljendavad must-toonekure Arvestame ettepanekuga. Täiendame ÜP puhul seisukohti, et antud liigi puhul on tuuleenergeetika seletuskirja ja KSH aruannet edasise uuringu arenduste ebasoodne mõju välistatud, kui tuulepargid vajaduse ja mõjuhindamise osas. kavandada liigi elupaikadest enam kui 3 km kaugusele. 3 km puhul on KSH aruandes mõeldud, et Tegelikkuses võivad must-toonekure toitumisalad paikneda sellelt kauguselt ei avaldu mõjusid pesapaigast 10 või enamagi kilomeetri kaugusel. Must- püsielupaigale. Korrigeerime KSH aruande toonekure kaitse-tegevuskavas (kinnitatud Keskkonnaameti sõnastust, et mõte selgem oleks. peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105) on märgitud järgnev: „Kui tuuleparke kavandatakse metsamassiivi lähedale (kuni 20 km pesapaigast), kus on teada musttoonekure elupaik, on vaja enne tuuleparkide ehitamist selgitada välja must-toonekure elupaigakasutus nendel aladel ja mitte kavandada tuuleparke must- toonekure toitumis-, puhke ega pesitsusaladele ning nende vahele.“ Väike-Maarja vallas on asustatud must- toonekure pesapaiku, seega tuleb tuuleenergeetika alade edasisel arendamisel kindlasti arvestada liigi toitumisaladega ning detailsete mõjuhindamistega selgitada välja liigiga seotud kokkupõrkerisk. Antud aspektist võib riskantseks pidada tuuleenergeetika ala 3, mis hõlmab ka Pedja jõe ülemjooksu kaldaalasid. Tuleb märkida, et ka kotkaliikide toitumisalad võivad olla kaugemal kui 2-3 km pesitsuspaigast (nagu on seatud suuniseks üldplaneeringu seletuskirjas lk 64). 1.4. Tuuleenergeetika ala 5 ulatub II kaitsekategooria liigi Arvestame ettepanekuga. metsise elupaigani. Metsis on uuringute kohaselt Täiendame üldplaneeringu seletuskirja ja tuuleenergeetika arendustele tundlik, üldplaneeringus on KSH aruannet edasise uuringu vajaduse ja tuuleenergeetika alade väljavalimisel kaitsealadel mõjuhindamise osas. paiknevate metsise elupaikadega (ja vastavate puhvritega) arvestatud. Äntu metsisemäng ei paikne kaitsealal, kuid tulenevalt Eesti Ornitoloogiaühingu 2021 uuringust „Metsise elupaikade kaitstuse, sh kavandatavate püsielupaikade 57 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine otstarbekuse ning püsielupaikade kaitsekorra muutmise ekspertiis“ on tegemist väga esindusliku mängupaigaga, mis vääriks kaitsmist. Tuulepargi rajamine vahetult mänguala vahetusse lähedusse võib liigi leiukohta kahjustada. Seega tuleb antud piirkonnas tuulepargi detailsemal kavandamisel tingimata viia läbi metsise elupaiga uuringud ning ka hinnata elupaiga sidusust liigi teiste elupaikadega. 1.5. Paljud Väike-Maarja valla üldplaneeringuga kavandatud Arvestame ettepanekuga. Täiendame ÜP tuuleenergeetika alad on kavandatud rohevõrgustikku. seletuskirja järgmise tingimusega: Rohevõrgustikku killustavad lisaks tuulepargiala sisestele „Tuulepargi või üksiktuuliku (ning nendega ehitistele ka nende juurdepääsuteed ja elektriliitumised, sh kaasneva taristu ja muude objektide) need miks rajatakse väljapoole üldplaneeringus märgitud kavandamisel rohevõrgustiku alale tuleb tuuleenergeetika alasid. Keskkonnaamet leiab, et ka hinnata mõju võrgustiku sidususele ja tuuleparkide rajamiseks juurdepääsuteede ning toimimisele. Mõju hindamisel tuleb elektriliitumiste rajamine võib oluliselt kahjustada nt arvestada koosmõju ka muude objektide ja ulatusliku lageda kaitsevööndiga õhuliinide rajamisel võimalike teadaolevate arendustega. metsaliikide elupaikade sidusust. Seega peab Tuulikute asukohad ning nendega seotud Keskkonnaameti hinnangul üldplaneering andma taristu tuleb paigutada nii, et tuuleparkide edasisele arendusprotsessile suunise, et rohevõrgustikku ei killustata ja selle sidusus ka juurdepääsuteede ning elektriliitumiste rajamisel on tagatud. Samuti ei tohi langeda tugialade tuleb arvestada (ning vajadusel viia läbi asjakohased kvaliteet.“ uuringud ja hinnangud) kaitsealuste liikide elupaikade sidususe säilitamise vajadusega. 2. Metsandus Selgitame, et meie eelmises kirjas välja toodud mõte „Täiendame üldplaneeringu 2.1. Üldplaneeringu seletuskirjas lk 29 punktis 3.4.5. on seletuskirja planeeringulahenduse edasise puhke ja loodusliku maa-ala tingimustes endiselt toodud, et väljatöötamise käigus selliselt, et kui on raiete kavandamisel tagada ala puhkeväärtuse säilimine. sätestatud kohustus KOV-iga raied Keskkonnaamet on varasemalt palunud täpsustada raiete kooskõlastada (kas siis enne metsateatise tingimusi, mis tagavad ala puhkeväärtuste säilimise, kuna esitamist, enne Keskkonnaameti poolt raie Keskkonnaametil tuleb üldplaneeringus sätestatud lubamist või enne raiega alustamist), siis tingimustel alusel teha otsuseid metsateatistega tuleks see seletuskirjast selgelt välja.“ 58 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine kavandatud raiete kohta. Väike-Maarja Vallavalitsuse seisneb selles, et juhul, kui seadusest seisukoht on, et üldplaneeringu täpsusastmes ei ole mõistlik tulenevalt on sätestatud kooskõlastamise välistada konkreetseid raieliike ning kui mistahes kohustus KOV-iga, siis sõnastame selle kavandatav raie vastab üldplaneeringus sätestatud üheselt mõistetavalt. Metsaseaduse § 42 lg eesmärgile, on raie teostamine, olenemata selle liigist, 3 ütleb küll, et planeeringuga linna kui võimalik. Keskkonnaameti täiendava selgituse osas asustusüksuse rohealaks määratud alal (21.12.2021 kiri nr 6-5/21/20790-4) märgiti vastuseks, et kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku planeeringulahenduse edasise väljatöötamise käigus omavalitsuse nõusolekuta. Raie täiendatakse üldplaneeringu seletuskirja selliselt, et kui on kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega sätestatud kohustus KOV-iga raied kooskõlastada, siis tuleks enne metsateatise esitamist, kuid see punkt see seletuskirjast selgelt välja. Siiski ei ole puhke ja metsaseadusest Väike-Maarja valla puhul ei loodusliku maa-ala tingimustesse kooskõlastamise kehti, sest Väike-Maarjas pole linnasid. punkti lisatud ning samuti ei ole täpsustatud raiete Raiete kavandamisel puhke ja looduslikul kavandamise tingimusi. Palume seletuskirja maa-alal tuleb ÜP kohaselt tagada täiendada. haljastuse (kõrg-, poolkõrge ja madalhaljastus) või metsa säilimine võimalikult suures mahus. Säilitamise hindamisel lähtuda eelkõige dendroloogiliste koosluste väärtuslikkusest, kasvukoha ja botaanilise liigilisuse originaalsuse kaitse vajadusest ning otstarbekusest. Meie hinnangul ei ole konkreetsete raieliikide välistamine otstarbekas ega vajalik. 2.2. Üldplaneeringu seletuskirjas lk 43 punktis 4.2.3. on Selgitame, et üldplaneeringuga ei saa anda toodud, et üldplaneeringuga ei seata täiendavaid piiranguid kooskõlastamise õigust ja rakendada tuleb ja kohustusi majandatavatele metsadele. Samas on öeldud, rohevõrgustiku peatükis 4.2.3 toodud et lubatud on kõik raieliigid tingimusel, et tagatakse tingimusi terviklikult. ÜP-ga ei saa rohekoridoride toimimine ja sidusus arvestades reguleerida üksikjuhtumeid eraldiseisvalt rohekoridoridele seatud tingimusi. Lisaks on toodud, et kõik ning metsade majandamisel tuleb lähtuda tegevused rohevõrgustikus tuleb kavandada selliselt, et nende omapäradest. Nt lageraie mingis rohevõrgustik jääks toimima. Metsaraiete kohta otsuseid piirkonnas ei pruugi rohevõrgustiku teeb Keskkonnaamet metsateatiste menetluse käigus terviklikkust kahjustada ning seetõttu pole kehtivatest õigusaktidest lähtuvalt. Viimasel ajal otstarbekas seda keelata. 59 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine vaidlustatakse üle Eesti rohevõrgustiku aladel Keskkonnaameti poolt lubatud metsaraieid, mida üldplaneeringuga piiratud ei ole, kuid mis kellegi hinnangul võivad olla vastuolus rohevõrgustiku eesmärkidega ega taga rohevõrgustiku toimivust. Konkreetsemad piirangud (või kui KOV on seisukohal, et metsaraie ei kahjusta rohevõrgustiku toimimist ja muudele õigusaktidele täiendavaid piiranguid raietele ei ole vajalik seada, siis sellekohane täpsustus) aitaksid selliseid vaidlusi kindlasti vähendada. Antud juhul võib üldplaneeringu seletuskirja eelnõu praeguse sõnastuse kohaselt aru saada, et kõik raieliigid rohevõrgustiku alal on küll lubatud, aga siiski on tingimuseks, et raie on lubatud juhul, kui tagatakse rohekoridoride toimimine ja sidusus. See tähendab, et KOV-i hinnangul võib metsaraie mõjutada rohevõrgustiku toimivust. Keskkonnaameti hinnangul ei saa sellisel juhul olla päris korrektne väide, et majandatavatele metsadele piiranguid ja kohustusi ei seata – rohekoridoride toimimise ja sidususe tagamine on piirang ja kohustus. Kui konkreetseid üheseid piiranguid ei ole üldplaneeringuga mõistlik sätestada, aga siiski mõnel rohevõrgustiku struktuurielemendil on igakordselt vajalik kaaluda mõne raieliigi (nt lageraie) lubamist, siis oleks asjakohane lisada tingimus, et raie vajab kooskõlastamist KOV- iga. Keskkonnaamet ei saa omavoliliselt hakata tõlgendama ja hindama, kas raie on vastuolus üldplaneeringust tuleneva rohevõrgustiku eesmärkidega või mitte. 3. Jalg-ja jalgrattateed Selgitame, et oleme täiendanud planeeringulahendust ning pikendame 3.1. Üldplaneeringu seletuskirja puntki 5.1.4 (lk 55) Ebavere-Äntu jalg- ja jalgrattatee ulatust kohaselt on “Jalg ja jalgrattateed on kavandatud kuni Äntu Valgejärveni. kvaliteetsema avaliku ruumi loomiseks (sh keskuste ja puhkealade, kodu ja töökohtade omavaheliseks Täiendame KSH aruande eelnõud 60 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ühendamiseks) ning keskkonnasäästlike ja tervislike liiku kavandatava jalg- ja jalgrattatee võimaliku misviiside soodustamiseks“ soodustamiseks“. mõju osas Äntu loodusalale. Üldplaneeringu joonise 4 „Taristu“ alusel on jalg ja jalgratta tee planeeritud Ebavere küla ja Suure Rakke küla vahelisele Rakvere Väike-Maarja Vägeva tugimaanteele, mis joonise 4 kohaselt katkeb Äntu loodusala ulatuses. Palume täpsustada, kuidas lahendatakse liikumine antud lõigul. EELNÕU Edastasite Keskkonnaametile tutvumiseks Väike-Maarja Täiendame üldplaneeringu seletuskirja Vallavalitsuse põhjendatud seisukohad Väike-Maarja valla planeeringulahenduse edasise 21.12.2021 üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise käigus selliselt, et kui on nr 6 (edaspidi KSH) aruande avalikustamisel laekunud sätestatud kohustus KOV-iga raied 5/21/20790 4 arvamuste kohta. kooskõlastada (kas siis enne metsateatise esitamist, enne Keskkonnaameti poolt raie Keskkonnaamet tutvus esitatud vastustega ning nõustub lubamist või enne raiega alustamist), siis enamikuga neist. tuleks see seletuskirjast selgelt välja. Peame aga vajalikuks täpsustada Keskkonnaameti 16.11.2021 kirja nr 6-5/21/20790-2 punkti nr 3.1 ja 3.2 ning sellele antud Väike-Maarja Vallavalitsuse seisukohta. Punkti nr 3.1 ja 3.2 kommenteerisite järgnevalt: "Üldplaneeringu täpsusastmes ei ole mõistlik välistada konkreetseid raieliike/reguleerida konkreetset raietegevust. Üldplaneeringus on sätestatud eesmärk ja kaitstav väärtus. Kui mistahes kavandatav raie sellele eesmärgile vastab, on raie teostamine, olenemata selle liigist, võimalik." Keskkonnaameti jaoks peavad aga olema selged raiete lubamise alused, kui nendele aladele esitatakse kavandatavate raiete kohta metsateatised. Keskkonnaamet kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele(metsaseaduse § 41 lg7). Kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on Keskkonnaametil õigus selle registreerimisest keelduda, põhjendades keeldumist kirjalikult ja andes ühtlasi soovitused tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks; kui kavandatud raie 61 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine vastab õigusaktide nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle metsaregistris(metsaseaduse § 41 lg-d 8 ja 8¹). Õigusakt antud mõistes on ka üldplaneering. Seega peab Keskkonnaameti jaoks olema selgelt aru saada, kas raie on kooskõlas üldplaneeringuga või mitte. Keskkonnaamet ei saa hakata seda ise tõlgendama ja kaaluma. Kui omavalitsus leiab, et konkreetse raieliigi välistamine pole mõistlik ja kõigi (või siis ainult teatud) raiete lubamist (nt uuendusraied) tuleks mingitel aladel igakordselt kaaluda, siis tuleks üldplaneeringusse nende alade kohta lisada tingimus, et raie tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega (vastavalt kohaliku omavalitsuse soovile, kas siis enne metsateatise esitamist, enne Keskkonnaameti poolt raie lubamist või enneraiega alustamist). EELNÕU 1. Looduskaitse Märgitud viga viidatud KSH aruande eelnõu peatükis ei tuvasta. Peatükis 6.1 on toodud: 16.11.2021 1.1 KSH aruande ptk-s 6.1 on osaliselt Väike-Maarja valla nr 6- alale jäävate loodusaladena nimetatud Endla loodusala Osaliselt jäävad valla alale Endla loodusala, 5/21/20790- kaks korda. Märgime, et tegemist on ühel juhul Endla Haavakannu loodusala, Ilmandu loodusala, 2 loodusalaga ja teisel juhul Endla linnualaga. Porkuni loodusala ning Endla linnuala. Info on kooskõlas tähelepanekuga ja korrektne, vajadus KSH aruande eelnõu muutmiseks puudub. 1.2 KSH aruande ptk-s 6.3 ja sissejuhatuses on loetletud Korrigeerime KSH aruande eelnõud lähtuvalt loodusalad, mille osas Natura eelhindamise käigus esitatud märkusest. tuvastati, et negatiivseid mõjusid pole. Ptk-s 6.3 ei ole nimetatud Ebavere ja Porkuni loodusala. Palume need lisada. Ptk-des 6.2.1 ja 6.2.6 jõutakse järeldusele, et ka nendele loodusaladele negatiivne mõju puudub. 62 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine 1.3 KSH aruande ptk-s 6.2.11 on käsitlemata supelranna Planeeringulahenduse edasise maa-ala määramine Äntu loodusalale. väljatöötamise käigus vaatame KSH aruande eelnõu lähtuvalt esitatud märkusest Joonisel 1 „Maakasutusˮ on supelranna maa-ala märgitud üle. Vajadusel täiendame/korrigeerime KSH elupaigatüübile rohunditerikkad kuusikud (9050) ja vähe- aruande ja üldplaneeringu eelnõusid. kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140) äärde. Väide ei ole õige: „Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses, samuti puuduvad seoses ÜP-ga mõjud elupaiga veerežiimile. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad.ˮ Sama ka Äntu maastikukaitseala käsitleva osa kohta. Palume lisada supelala mõju sisuline analüüs ning vastavalt analüüsi tulemustele täiendada ÜP-d ja KSH aruannet. 1.4 ÜP joonisel 4 „Taristuˮ on Määri kasealleega piirnev Vaatame KSH aruande eelnõu lähtuvalt tee märgitud planeeritavaks jalg- ja jalgrattateeks. Seega esitatud märkusest üle. Vajadusel ei ole õige KSH aruandes ptk-s 7.1.1 toodud väide „allee täiendame/korrigeerime KSH aruande ja alale ning selle naabrusesse ei kavandata maakasutuse üldplaneeringu eelnõusid. muudatusi, infrastruktuuriobjekte ega muid tegevusi. Seega puudub ÜP rakendamisel mõju pargile.ˮ Tee rajamist tuleb KSH aruandes käsitleda ja vastavalt tulemustele täiendada ÜP-d ja KSH aruannet. Sama ka Emumäe maastikukaitseala osas, kust joonise 4 järgi läheb läbi planeeritav jalg- ja jalgrattatee, kuid KSH aruanne seda ei käsitle (planeerimisseadus § 75 lg 1 p 1). 1.5 KSH aruande ptk-s 6.3 (lk 42) on esitatud järeldus: Vaatame KSH aruande eelnõu lähtuvalt „Kokkuvõttes ei põhjusta ÜP-ga kavandatav maakasutus esitatud märkusest üle ning vajadusel negatiivseid mõjusid Natura 2000võrgustikku kuuluvatele täiendame/korrigeerime. aladele ning nende kaitse-eesmärkideks olevatele 63 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine elupaikadele ja liikidele. Natura asjakohase hindamise läbiviimine ÜP koostamise raames ei ole vajalik. ÜP alusel kavandatavate edasiste arenduste puhul tuleb silmas pidada ettevaatusprintsiipi, mille kohaselt tuleb Natura mõjusid hinnata igal juhul kui planeeringu, kava või arendusega on võimalus negatiivsete mõjude avaldamiseks Natura alale. Silmas tuleb pidada, et veerežiimi mõjutamise kaudu või müra ja muude häiringute tõttu võivad mõjud avalduda ka tegevuste puhul, mis ei toimu Natura alal ega vahetult selle piiril.“ Palume KSH aruande ptk 6.3 järeldus üle vaadata. Iga tegevusloa taotluse menetlemisel, planeeringu algatamisel jne tuleb vajadusel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju (strateegilise) hindamise algatamise vajalikkust, kuid ÜP kehtestamisel peab olema veendumus, et ÜP elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse- eesmärkidele ja terviklikkusele (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 45 lg 2). 1.6 KSH aruanne ptk-s 7.1.1 (lk 45) on esitatud: Korrigeerime KSH aruande eelnõud lähtuvalt „Kavandatav Peetla soo looduskaitseala pindalaga 1459 ha esitatud märkusest. asub Väike-Maarja vallas Käru küla alal.ˮ Märgime, et kavandatav kaitseala asub Käru ja Salla külas ja pindalaks 1467ha. Palume KSH aruannet korrigeerida. 1.7 KSH aruande lisa 6. „Riiklikud looduskaitse- ja kultuuri- Kontrollime andmed lähtuvalt esitatud väärtusedˮ kaardil on projekteeritav Peetla soo märkusest üle ja vajadusel korrigeerime. looduskaitseala tunduvalt väiksemates piirides Täiendatud 04.04.2022 (kavandatav pindala 1467 ha). Palume projekteeritava looduskaitseala piirid üle kontrollida. ÜP Lisas 6 „Riiklikud looduskaitse- ja kultuuriväärtused“ on projekteeritavad kaitstavad loodusobjektid kajastatud EELIS- e andmete põhjal 09.02.2022 seisuga. 64 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine 1.8 Palume ÜP-s välja tuua, kas valla territooriumil on Oleme teadlikud, et uue üldplaneeringu varasemalt üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit kehtestamisega kaotavad kehtivuse varem vähendatud. Kuna uue üldplaneeringu koostamisel senised antud nõusolekud ehituskeeluvööndi sama territooriumi hõlmavad üldplaneeringud kaotavad vähendamiseks. Üldplaneeringu lahenduse kehtivuse, siis kaotavad kehtivuse ka nendele antud koostamisel on ehituskeeluvööndi nõusolekud (kaasa arvatud nõusolekud ehituskeeluvööndi vähendamistena käsitletud üksnes neid vähendamiseks). Seetõttu tuleb viia üldplaneeringu ettepanekuid, mille vähendamist soovib vald koostamise raames läbi varasemate üldplaneeringutega näha ka uue üldplaneeringu kehtestamisel. antud ehituskeeluvööndi vähendamise kaardistamine, mis võimaldaks varasemate ehituskeeluvööndi vähendamiste nõusolekute kehtima jäämise ja kandumise uude planeeringusse. 1.9 KSH aruande ptk-s 7.7 (lk 62) on välja toodud: Selgitame, et tegemist on üldplaneeringu „Kiltsi alevikus laiendatakse olemasolevat elamuala täpsusastmest tuleneva küsimusega, kus Põltsamaa jõeni, kuid kuna ÜP-ga ehituskeeluvööndi ehituskeeluvööndi ulatust ei lõigata vähendamise ettepanekuid ei tehta, siis on ehitamine antud üldplaneeringuga kavandatavast alale välistatud.ˮ Kuna ÜP-s ei tehta ettepanekut juhtotstarbest välja vaid sellega tuleb ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja ehitamine antud alale arvestada elamualale ehitustegevuse on välistatud, siis ei ole elamuala laiendamine Põltsamaa kavandamisel. Samamoodi käsitletakse ka jõeni põhjendatud. teisi olemasolevaid kitsendusi, näiteks elektriliinide kaitsevööndeid, teekaitsevööndit jmt kitsendusi. Planeeringulahenduse täiendamisel kaalume selguse huvides elamumaa juhtotstarbe täpsustamist. 1.10 Lisaks rohevõrgustiku ruumielementide Selgitame, et senine valdav praktika määratlemisele (tugiala, rohekoridor) tuleb ÜP-s välja tuua üldplaneeringute koostamisel ei erista rohevõrgustiku vastavus hierarhilisele tasemele ehk kohaliku tähtsusega tugialasid väärtusklassile – riiklik, maakondlik, kohalik tugiala. maakondlikest ega riiklikest. Ehitustegevuse Hierarhilised tasemed annavad olulist infot otsustajale kavandamist rohevõrgustiku alale tuleb igal hilisemal rohevõrgustiku tingimuste rakendamisel. Palume juhul põhjalikult kaalutleda ning sealjuures ÜP joonistel välja tuua rohevõrgustiku konfliktkohad lähtuda kohalikust kontekstist. 65 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (probleemkohad) ja võtmealad (leevendatud konfliktkohad, nt ökoduktid, ulukitunnelid). Nende toimimise tagamiseks võib olla vajalik seada eritingimusi maakasutuse suunamiseks, sh arvestades ka töös olevates taristuprojektides kavandatavate uute rajatistega. 1.11 ÜP ptk-s 4.2.3 on esitatud: „Rohevõrgustiku Korrigeerime sõnastust. Täpsema sõnastuse koridoride alal säilitada sidusalt kulgeva kõrghaljastuse anname materjali täiendamise käigus. olemasolu 70% ulatuses …ˮ Kas mõeldud on koridori Täiendus 20.01.2022 kogupinnast? Kas on analüüsitud hetkeolukorda ja kompenseeritavate meetmete rajamise vajadust? Tingimus eemaldatud üldplaneeringu Rohekoridor võib hõlmata ka lagedaid poollooduslikke seletuskirjast. kooslusi, kuhu puude istutamine ei ole mõistlik. 1.12 ÜP ptk-s 4.2.3 on esitatud: „Rohevõrgustiku aladel Korrigeerime sõnastust. Tegemist on Natura (va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000 võrgustiku aladega. 2000 looduslikud elupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised seadustest tulenevate piirangutega alad) võib arendada tavapärast ….ˮ Mida täpsemalt on mõeldud Natura 2000 looduslike elupaikade all? 1.13 Lisa 5 rohevõrgustiku analüüsis (lk 14) on Peetla raba Selgitame, et astmelaud on tugialast alale kavandatud astmelaud. Palume täpsustada astmelaua eraldatud vähem massiivne sidusust tagav tingimused ning kas ja mille poolest need erinevad tugialade element. Juhinduda tuleb eesmärgist, et nii tingimustest? nagu tugialal, siis ka astmelaual tuleb vältida asustuse tekkimist. Astmelaua tingimused eeldavad sarnaseid maakasutustingimusi tugialadega. 1.14 ÜP ptk-s 4.1.5 on esitatud tabel 4, kus on välja toodud Selgitame, et miljööväärtuslike alade puhul valla miljööväärtuslikud alad. Tabelis on välja toodud on välja toodud need mõisapargid, mis on looduskaitse all olevad mõisapargid, kus lisaks olulised säilitada miljööväärtuslike aladena. muinsuskaitseseadusele peab arvestama parkide See ei ole üks ühele sama, mis kaitsekorda (looduskaitseseadus (LKS) § 12 lg 1 ja 2). 66 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Näiteks Kiltsi mõisakompleks – Kiltsi mõisa park looduskaitseseadusest tulenev kaitsekord. (looduskaitse all) ning Avanduse mõisakompleks – Avanduse mõisa park ja Simuna parkmets (looduskaitse all). Ka Salla külas on kaitsealune park. Märgime, et lisaks tabelis 4 nimetatutele on Väike-Maarja vallas veel teisigi mõisaid ja parke. 1.15 ÜP ptk-s 5.2.9 „Maaparandussüsteemidˮ on jäänud Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu lisamata tingimus, et maaparandussüsteemide lähtuvalt esitatud märkusest. hooldamine, rekonstrueerimine ja rajamine kaitstavatel aladel tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. Kuivendamine ohustab mitmeid liike ja kooslusi. Kui ÜP kohustab kõikide maaparandussüsteemide korrashoidmist, siis võib see olla vastuolus kaitsealade ja loodusalade kaitse- eesmärkidega ja sellisel juhul ÜP-d kooskõlastada ei saa (KeHJS § 45 lg 2 ja planeerimisseadus § 85 lg 3). 2. Tuuleenergia Täiendame üldplaneeringu eelnõu sõnastust selliselt, et kui kaitseala kaitse-eesmärgiks 2.1 ÜP ptk-s 5.2.8.1 on esitatud tuuleenergia tootmiseks on linnuliik, siis arvestame samuti 600m välistatud alade loendis loogikaviga. Nimelt on puhvervööndiga. 100m puhvervöönd on projekteeritavate kaitsealade (linnuliikide kaitse) kõikidel kaitsealadel, sh maastikukaitsealal puhvervööndi ulatus 600 m, kuid olemasolevatel ja pargil. kaitsealadel ainult 100 m. Palume täiendada ÜP-d selliselt, et ka olemasolevate kaitsealade (linnuliikide kaitse) puhvervöönd oleks 600 m. Vastavalt sellele tuleb korrigeerida tuuleenergia tootmiseks sobiva ala piiri. ÜP- s on Haavakannu looduskaitseala (mille kaitse-eesmärgiks on muuhulgas metsis) läheduses planeeritav tuuleenergeetika ala. Kas puhvervöönd on ainult looduskaitsealal, mis on üks kaitseala tüüp või kõikidel kaitsealadel, sh maastikukaitsealal ja pargil? 2.2 KSH aruande ptk-s 7.1.1 on Haavakannu looduskaitseala Vaatame teema lähtuvalt tähelepanekust osas kirjas: „Lähim tuuleenergeetika arendamiseks KSH aruande eelnõus üle ning vajadusel 67 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine põhimõtteliselt sobiv ala paikneb looduskaitsealast 330 täiendame/korrigeerime. m kaugusel. Seoses võimalike tuuleparkidega ei avaldu Tuuleenergeetika tootmiseks põhimõtteliselt kaitsealale ega selle kaitse-eesmärkidele negatiivseid sobivate alade kaardikihti on täiendatud mõjusid.ˮ Haavakannu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on lähtuvalt sellest, et kaugus Haavakannu teiste hulgas ka metsise elupaikade kaitse. Puudub sisuline looduskaitsealast oleks vähemalt 600 m analüüs, kuidas on jõutud järeldusele, et tuuleparkide analoogselt kõikide teiste rajamisega arendamiseks põhimõtteliselt sobivale alale ei looduskaitsealadega, mille kaitse- kaasne kaitse-eesmärkidele (metsisele) negatiivset mõju. eesmärgiks on linnuliikide kaitse. Palume lisada analüüs. ÜP-ga on seatud tingimus, et tuuleparkide Teadusuuringud on näidanud, et tuuleparkide rajamine kavandamisel (DP staadiumis) tuleb mõjutab metsise elupaigakasutust ning soovitatav on kuni 1 inventeerida tuulepargi ala ja selle naabruse km ulatusega puhverala metsise elupaikade ning (vähemalt 1 km raadiuses) linnustik ning tuuleparkide arendusalade vahel. Seetõttu võib hinnata mõjusid linnustikule, sh eraldi tuulepargiala kavandamist niivõrd lähedale antud kaitsealale kaitstavatele linnuliikidele. pidada üldiste soovitustega vastuolus olevaks. Kuna tuulepargi ala on kavandatud keskkonnaregistris registreeritud metsise elupaigast ligi 2 km kaugusele metsamaastiku servaalale, võib ÜP mastaabis nõustuda, et antud asukohta tuulepargi kavandamine Haavakannu looduskaitseala kaitse-eesmärki eeldatavalt olulisel määral ei kahjusta. Siiski rõhutame, et antud tuulepargi arenduse järgmises etapis on vajalik hinnata täpsemalt tuulepargi rajamise võimalik mõju kaitsealal paiknevale metsise asurkonnale. Vajadusel tuleb teostada eelnevalt kaitsealal metsise elupaigakasutuse uuringud ja kavandada vajadusel leevendavad meetmed. KSH vastava soovituse (1 km tuulikupargist) küll annab, kuid antud juhul võib vajaliku uuringuala ulatus olla ulatuslikum. 2.3 ÜP ptk-s 5.2.8.1 Kaitsealuste liikide elupaikade all ei ole Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu vaja nimetada püsielupaiku, sest need on oma olemuselt lähtuvalt esitatud märkusest. kaitsealad ning tuleb nimetada kaitsealade punktis. 2.4 Tuulepargialad on kavandatud metsamaale. Nende KSH aruande eelnõus on tuuleparkide mõju 68 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine rajamine tähendaks metsa raadamist, mis ei ole metsa raadamisele analüüsitud ja hinnatud ökoloogilises mõttes hea ja säästlik lahendus ning (ptk 7.3 „Mõju taimestikule“). Rõhutame, et vastuolus viimasel kliimakonverentsil otsustatuga. Palume mõju on hinnatud ÜP täpsusastmes. analüüsida tuuleparkide rajamise mõju metsamaale. Sealjuures on KSH aruande eelnõus selgitatud, et tuuleenergeetikast tingitud mõjud sõltuvad rajatavate tuuleparkide ja tuulikute arvust, paigutusest ning võimalikust kaasnevast taristust. Kuna ÜP- ga on kavandatud põhimõtteliselt sobivad alad tuuleparkide arendamiseks, mitte ei kavandata konkreetseid tuuleparke, siis ei ole võimalik nende mõju taimkattele käesoleva KSH raames täpsemalt hinnata. Selgitame, et üldplaneeringu täpsusastmes ei ole metsamaa tuuleparkide rajamiseks käsitletud kindlasti välistava kriteeriumina. Üldplaneeringu seletuskirjas on selgitatud, et üldjuhul tuleb vältida kõrge loodusliku väärtusega taimkattega alasid. Juhul kui raadatava ala suurus on üle 100 ha, tuleb õigusaktide kohaselt läbi viia keskkonnamõju hindamine. Seega selgub metsamaa sobivus tuuleparkide rajamiseks pärast üldplaneeringu kehtestamist toimuva detailplaneeringu ja selle mõjude hindamise läbiviimise käigus. 2.5 Varangu tuulepark on kavandatud vaid 300 m Vaatame teema lähtuvalt tähelepanekust kaugusele Varangu looduskaitsealal olevast II kategooria KSH aruande eelnõus üle ning vajadusel linnuliigi väikeluige olulise tähtsusega rändepeatuspaigast. täiendame/korrigeerime. Samuti paikneb osaliselt Eipri/Raeküla tuulepark hiireviu 69 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine elupaigas. Palume esitada sisuline analüüs lähtudes väikeluige rändepesitsuspaigast ja hiireviu elupaigast. 3. Metsandus Üldplaneeringu täpsusastmes ei ole mõistlik välistada konkreetseid raieliike. 3.1 ÜP ptk-s 3.4.5 (lk 30) on puhke ja loodusliku maa-ala Üldplaneeringus on sätestatud eesmärk ja tingimustes toodud: „Tagada haljastuse (kõrg-, poolkõrge ja kaitstav väärtus. Kui mistahes kavandatav madalhaljastus) või metsa säilimine võimalikult suures raie sellele eesmärgile vastab, on raie mahus. Säilitamise hindamisel lähtuda eelkõige teostamine, olenemata selle liigist, võimalik. dendroloogiliste koosluste väärtuslikkusest, kasvukoha ja botaanilise liigilisuse originaalsuse kaitse vajadusest ning otstarbekusest. Raiete kavandamisel tagada ala puhkeväärtuse säilimine.ˮ Soovitame täpsustada raiete tingimusi, mis tagavad ala puhkeväärtuste säilimise. Kas ka mingid raieliigid on välistatud? 3.2 ÜP ptk-s 4.2.3 on välja toodud rohevõrgustiku toimimise Üldplaneeringu täpsusastmes ei ole mõistlik tingimused. Välja on toodud tingimus: reguleerida konkreetset raietegevust. Üldplaneeringus on sätestatud eesmärk ja „Rohevõrgustiku aladel … võib arendada tavapärast, kaitstav väärtus. Kui mistahes kavandatav rohelise võrgustikuga arvestavat majandustegevust …“ raie sellele eesmärgile vastab, on raie Samas on mitmeid punkte, mille osas ei ole üheselt teostamine, olenemata selle liigist, võimalik. selge, kas need tähendavad ka mingisuguseid raiepiiranguid. Näiteks: (lk 43) 1) „Rohevõrgustiku koridoride alal säilitada sidusalt kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 70% ulatuses, vajadusel rajada uushaljastus (puude istutamine võrade liitumisega, põõsarinde rajamine jms), et tekiks rohevõrgustiku sidusus.ˮ; 2) „Rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad haljasribad ja puittaimestikuga kaetud alad.ˮ; 3) „Ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb rohevõrgustiku alal säilitada võimalikult looduslikuna.ˮ Kui mingisugused nõuded tähendavad ka raiepiiranguid, siis palume võimalike vaidluste ärahoidmiseks neid täpsustada. 70 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine 3.3 ÜP ptk-s 4.2.3 (lk 43) on rohevõrgustiku toimimise Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu tingimustes toodud: „Metsamaa raadamine rohevõrgustiku lähtuvalt esitatud märkusest. aladel ei ole üldjuhul lubatud.ˮ Juhime tähelepanu, et Täiendame ÜP sõnastust järgmiselt: raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa „Raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks ning üldjuhul lubatud, välja arvatud raadamiseks on vaja alusdokumenti (metsaseaduse § 32 lg maaparandussüsteemide, tehnovõrkude ja 1, lg 2). Seega teostatakse raadamist mingi muu lubatud taristu hooldamise ja rajamise korral ning tegevuse realiseerimiseks (näiteks enne ehitise püstitamist maavara kaevandamise lubadega määratud on vaja puud raiuda) ja tegemist ei ole metsa aladel.“ majandamisega. Keskkonnaamet saab üldplaneeringust lähtuvalt raie jätta kinnitamata juhul, kui tegevus, mille tarbeks raadamist soovitakse, on vastuolus üldplaneeringuga (läbi kinnisomandi kitsenduste). Kui tegevus, milleks on mh vajalik puud raiuda, on lubatud, siis peab olema lubatud ka raadamine. Keskkonnaamet on seisukohal, et raadamisele kui raieliigile ei saa üldplaneeringuga piiranguid kehtestada ja seega ei ole sobiv eraldi sõnastada nii, et raadamine ei ole lubatud. Piirangud raadamisele tulevad raadamise eesmärgiks oleva tegevuse vastuolust üldplaneeringuga. 3.4 Palume üldplaneeringu jõustudes saata Ettepanekuga arvestatakse. Keskkonnaametile alade kohta, kus Keskkonnaametil tuleb metsateatiste menetlemisel ja raiete osas otsuse tegemisel arvestada mistahes üldplaneeringuga seatud tingimusi (sh alad, kus tuleb raie kooskõlastada/raiest teavitada). Palume saata kaardifail (soovitavalt *tab , *shp või *mif formaadis) koos selgitustega, kus milline nõue kehtib. See on vajalik selleks, et saaksime vajalikud alad kanda otse metsaregistrisse üldplaneeringu kitsenduste kaardikihile ja vastavaid tingimusi metsateatiste menetlusel arvestada. 71 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine 4. Vesi Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu lähtuvalt esitatud märkusest. 4.1 ÜP ptk-s 4.2.5 ühe tingimustena on toodud, et: „Kaldaomanik või valdaja peab tagama kallasrajale juurdepääsu.ˮ Keskkonnaamet täpsustab, et kohaliku omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama juurdepääsu kallasrajale ning kalda omanik või valdaja peab tagama kallasrajale juurdepääsu planeeringuga kehtestatud tingimustel (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 7, lg 7 1 ). Seega pole eelnimetatud tingimus korrektne ning palume seda korrigeerida. 4.2 ÜP ptk-s 4.2.5.3 viidatakse, et avalikud juurdepääsud Selgitame, et üldplaneeringu täpsusastmes on kajastatud joonisel 3 „Väärtused ja piirangudˮ. on välja toodud vajadus tagada avalik Jooniselt ei ole arusaadav kuidas on tagatud avalikud juurdepääs. Selle vajadusega tuleb juurdepääsud (kultuuriobjektidele, supluskohtadele, arvestada teiste arendustegevuste tuletõrje veevõtukohtadele jms). Palume joonist täiendada kavandamisel, sh detailplaneeringute ja märkida avalikud juurdepääsud. koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel. 4.3 Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 3 kohaselt on Üldplaneeringu edasise koostamise käigus üldplaneeringu üks ülesandeid tehnovõrkude ja -rajatiste kuvame üldplaneeringus Väike-Maarja, üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Rakke, Vao, Salla ja Simuna reoveepuhastid. ning planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 30 kohaselt on Puurkaevud kuvatakse aladel, kus oleme sanitaarkaitsealadega veehaarete asukoha ja nendest määratlenud maakasutuse juhtotstarbed. tekkivate kitsenduste määramine. Arvestades eelnevat palume üldplaneeringule kanda reoveepuhastid koos kujadega ning veehaarded koos sanitaarkaitsealadega, kuna nendega kaasnevad kitsendused võivad mõjutavad tuleviku uusarendusi. 4.4 KSH aruande ptk-s 7.7 „Paadisillad ja lautridˮ (lk 66) – Korrigeerime KSH aruande eelnõud lähtuvalt teises lõigus olev viide veeseaduse § 8 lõikele 2 on kehtetu. esitatud märkusest. Palume ajakohastada lähtudes kehtivast veeseadusest. 72 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine 4.5 KSH aruande ptk-s 9.6 (lk 121) on välja toodud Korrigeerime üldplaneeringu eelnõud leevendusmeetmed paadisildade ja lautrite püstitamisel. lähtuvalt esitatud märkusest. ÜP-s neid kajastatud ei ole. Palume need meetmed lisada ÜP-sse. 5. Maapõu Ettepanekuga arvestatakse. 5.1 Keskkonnaamet tuletab meelde, et lisa 2 „Ülevaade Täiendus 18.02.2022 Väike-Maarja vallastˮ ptk-s 17 „Maavarad ja maardlad“ on Lisa 2 info ei ole ajas muutuv, sest see on tabel 10, mis on koostatud seisuga 20.09.2019. koostatud lähteseisukohtade väljatöötamise Keskkonnaamet palub ajakohastada tabeli enne etapis. üldplaneeringu lõplikku kinnitamist. 5.2 ÜP ptk-s 3.4.9 mäetööstuse maa-ala tingimustes on Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu esitatud: „Maardlate kasutuselevõtul lubja- ja sõnastust. dolokivikarjäärides arvestada olemasoleva probleemiga, et karjääris põhjavee välja pumpamisel võivad karjääri mõjuraadiuses asuvad kaevud jääda kuivaks.ˮ Märgime, et kaevude kuivaks jäämise ohuga peab arvestama kõikide maardlate (allmaakaevandus) kasutuselevõtul. Palume ebakorrektsus parandada. 6. Üldised teemad Selgitame, et üldplaneeringu seletuskirjas ei ole seadusest tulenevaid kohustusi üldjuhul 6.1 Märgime, et mitmete tegevuste puhul on vajalik välja toodud. Leiame, et seadusest Keskkonnaameti kooskõlastus, sh kaitsealadel. tulenevate tingimuste kopeerimine Hetkel on Keskkonnaameti kooskõlastuse vajadus üldplaneeringus ei ole vajalik, kuna need nimetatud ÜP-s (lk 33) ainult ühel juhul (karjääri nõuded kehtivad üldplaneeringust korrastamise suuna määramine). Palume lisada sõltumatult. kooskõlastus tingimus Keskkonnaametiga ÜP seletuskirja peatükkidesse 4.5 ja 5.2.9. 6.2 ÜP-s on esitatud tabel 3 „Maa-ala juhtotstarvete ja Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu katastriüksuse sihtotstarvete omavahelised seosedˮ, kus lähtuvalt esitatud märkusest. on puhke- ja loodusliku maa-ala puhul kitsenduste 73 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine seadmisel lähtutud üksnes puhkeotstarbest, aga arvestama peab ka looduskaitselisi eesmärke. 6.3 ÜP ptk-s 3.4.3 (lk 27) on välja toodud tootmise Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu maa-ala tingimus: „Turismi arendamise seisukohalt lähtuvalt esitatud märkusest. oluliste vaatamisväärsuste olemasolu korral tuleb järgida põhimõtet, et nende vahetusse lähedusse ei rajataks võimalike häirivate mõjudega tootmist (sh loomakasvatus).ˮ Esitatud tingimus sõltub asjaolust, mis laadi loomakasvatusest siin mõeldakse. Juhul, kui oluliste vaadete ja vaatamisväärsuse säilimiseks on vajalik maahooldus karjatamise ja niitmise teel, siis võib loomakasvatuse keelamine olla lausa ebasoovitav. Samuti võib loomakasvatus olla ise turismiobjektiks või mitmekesistada olemasolevaid turismiobjekte. 6.4 Riiklike looduskaitse ja kultuuriväärtuste kaardil (lisa 6) Üldplaneeringu eelnõus on kaitsealuseid liike on märgitud ka püsielupaigad ja I ja II kaitsekategooria (sh püsielupaiku) kajastanud vastavalt liikide leiukohad, mis ei ole avalik info. Eelmainitud varasemalt kokkulepitule. Püsielupaigad kaardiandmed on 21.09.2021 seisuga. ÜP-s (lk 41) pole eraldiseisvalt tähistatud. Ajakohane allmärkusest nr 20 leiab selgituse: „Üldplaneeringus info on toodud Lisas 6. ÜP Lisa 2 info ei ole käsitletud info kaitstavate loodusobjektide kohta on ajas muutuv, sest see on koostatud kajastatud Lisas 2 seisuga 22.10.2019.ˮ Esitatud viited lähteseisukohtade väljatöötamise etapis. kuupäevadele on vastuolulised. Märgime, et kaitstavate Seetõttu kuupäevad erinevad. alade osas peaks kasutama siiski ajakohast infot. 6.5 ÜP ptk-s 2.3.3 (lk 12) on esitatud: „Puhkealadeks on Selgitame, et üldplaneeringu lk 12 on tegu ennekõike Äntu, Ebavere, Emumäe ja Simuna piirkonna strateegiliste arengusuundadega, kus on alad, millel on kõrge rekreatiivne väärtus.ˮ Lisas 5 (lk 9) on defineeritud antud piirkondade pikaajaline välja toodud: „Olulisemad puhkealad on Äntu järvede strateegiline arengueesmärk. Joonisel 1 puhkealad, Ebavere mägi ja terviserajad, Nõmme järved, Ao toodud puhke- ja looduslikud maa-alad on paisjärv, Simuna ümbrus ja Emumäe vabaaja maakasutuse juhtotstarbed, mis ei anna maastikupark.ˮ Joonisel 1 on puhke- ja looduslikke maa- otseselt piirkonnale nö kõrge 74 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine alasid ka mujal, nt Rakke alevikus ja Triigi külas, aga ei ole puhkeväärtusega piirkonna identiteeti, vaid Äntus. Palume täpsustada, milliseid alasid käsitletakse määratleb puhkealad suurema ala sees. puhkealadena ning ühtlustada dokumendid. 6.6 ÜP ptk-s 4.2.5.2 on esitatud: „Supelrandasid Väike- Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu Maarja vallas ei ole.ˮ Eelnev väide on vastuolus ptk-ga lähtuvalt esitatud märkusest. 3.4.6. 6.7 ÜP ptk 4.5 lisada juurde, et kaitstavatel aladel on radade Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu rajamiseks vajalik Keskkonnaameti kooskõlastus (LKS §21 lähtuvalt esitatud märkusest. lg1 ja § 14 lg 2). Soovitav on lisada tingimus, et uute matkaradade ning rajatiste kavandamisel peab olema tagatud nende edaspidine hooldus. 6.8 ÜP ptk-s 3.4.9 on esitatud: „Kasutusele võetud Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu maardlatel tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad lähtuvalt esitatud märkusest. majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas põllumaa, metsamaa, puhkeala või hoonestatud alana ning et need sobituksid ümbritsevate väärtuslike põllumajandusmaade, väärtuslike maastike või rohevõrgustiku aladega.ˮ Märgime et, alade korrastamisel on ka teisi võimalusi. Näiteks ala taastamine märgalaks, veekoguks või kasutada võimaliku tuulepargialana. 6.9 ÜP ptk-s 6.3 on esitatud kliimamuutustega Võtame teadmiseks. Selgitame, et KSH arvestamise tingimus, mille kohaselt tuleb aruandes on maaparandussüsteemide maaparandussüsteemide maa-alal tagada toimimise tagamist oluliseks peetud maaparandussüsteemide toimimine, mis omab tegelikult väärtuslike põllumajandusmaade säilitamise vastupidist efekti. Kuivenduse tulemusel turvas laguneb, ja väärtustamise kontekstis. toimub nn kasvuhoonegaaside süsinikdioksiidi ja Põllumajandusmaade kasutamiseks ja dilämmastikoksiidi teke. Lisaks on kuivendusel suur mõju põllumajanduslikuks tootmiseks on nii kuivenduspiirkonna kui ka veekogude elustikule. maaparandussüsteemide toimimine vajalik. 75 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine 6.10 ÜP ptk-s 3.4.11 esitatud tingimused riigikaitse maa- Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu alal käsitlevad ainult riigikaitselise ehitise piiranguvööndit. lähtuvalt esitatud märkusest ning Kas on mõeldud Päästekooli maja? Miks kasutatakse seonduvalt Kaitseministeeriumi mõistet piiranguvöönd mitte maa-ala? Lisaks Väike-Maarjas ettepanekuga. asuvale koolihoonele on ka päästeväljak. Vajadus KSH aruande eelnõu muutmiseks Keskkonnaamet palub eeltoodu alusel ÜP-d ja KSH aruande puudub. Kaitseministeerium on oma eelnõu täiendada ja parandada. 02.11.2021 kirjas nr 12-3/21/3599 välja toonud, et KSH aruande eelnõus esitatud riigikaitseliste ehitiste käsitlus ja selgitused on õiged ja piisavad. LÄHTESEISU Keskkonnaamet asjaomase asutusena tutvus esitatud Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu KOHAD dokumendiga ning esitab omapoolsed suunised ja koostamisel, arvestades üldplaneeringu ja ettepanekud üldplaneeringu ja KSH koostamiseks, millega selle KSH ülesandeid ja täpsusastet. 05.03.2020 palub arvestada: Üldplaneeringuga on võimalik ette näha nr 6- meetmed erinevate veevaldkondade 5/20/1456-3 1. Vesi teemadega tegelemiseks ning vajadustega Üldplaneeringus peaksid veevaldkonnas olema käsitletud arvestamiseks. hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstus, veealade (veekogude) üldised kasutamis- ja ehitamistingimused, põhiliste tehnovõrkude trasside, joogiveeallikate (sh sanitaarkaitsealad), reoveepuhastite (sh kujade), maaparandussüsteemide asukoha määramine, veekogude ranna ja kalda ulatus ja ehituskeeluvöönd, kallasrajad, vajadusel maasoojuspuurkaevud. KSH aruandes peaks olema käsitletud põhjavesi, pinnavesi, sadevesi, üleujutuspiirkonnad, jääkreostus ja neile arendusest tulenev mõju. 2. Põhjavee varud Kui põhjavee varud on piirkonnas määratud, siis kujundab see mingil määral ka ettevõtluse võimalusi. St esmajärjekorras tuleb tagada inimeste joogivesi ning seejärel on võimalik kasutada ressurssi muudel eesmärkidel. 76 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Sellega tuleks üldplaneeringute koostamisel arvestada. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas aastateks 2015- 2021 ja Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas aastateks 2015-2021, nende meetmeprogrammides olevaid suuniseid ja piiranguid tuleb arvestada ka planeeringutes ning üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada veemajanduskavadega seatud eesmärke ja meetmeid. Reoveekogumisala moodustamine ja muutmine Veeseaduse § 99 lg 3 kohaselt kannab kohaliku omavalitsuse üksus reoveekogumisala piirid üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud. Reoveekogumisalad määrab keskkonnaminister oma käskkirjaga, kuid reoveekogumialade piirid (koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud) kannab kohalik omavalitsus oma üldplaneeringusse. Kuna veekogud võivad läbida mitmeid omavalitsusi, siis võib ühes omavalitsuses kavandatu mõjutada terve veekogu seisundit, sh ka teises maakonnas. Seetõttu tuleb veekogu hea seisundi säilitamiseks või saavutamiseks teha koostööd ka teiste kohalike omavalitsustega, mida veekogu läbib. Sama kehtib ka põhjaveekogumite, põhjaveeressursside ja põhjaveevarude osas, mis võivad haarata erinevaid maakondi. Planeerimisel tuleb arvestada põhjaveekogumite seisundeid ja vältida seisundi halvenemist. Veekeskkonnast lähtuvalt on samuti oluline tuua üldplaneeringus välja juba kitsendustega alad nagu nt nitraaditundlik ala (NTA) ja kaitsmata põhjaveega ala, mis on inimtegevuse suhtes tundlikumad ning seetõttu vajavad suured tähelepanu. Arengu suunamisel tuleks arvestada üleujutusega 77 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine seonduvaid riske. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad on leitavad: https://www.envir.ee/et/uleujutused. Lisaks tuleb üldplaneeringu koostamisel arvestada kohaliku tähendusega üleujutusaladega, mis on tingitud näiteks ühisvoolse kanalisatsiooni või lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni vooluhulga vastuvõtuvõime puudustest või elamupiirkondades lahendamata liigvee probleemidest. Üldplaneeringus tuleb kaardistada kohaliku tähendusega üleujutusriskiga alad, kuhu on vajalik kavandada kombineeritud sademeveelahendused. Täpsemad juhised üldplaneeringute koostamiseks on toodud kombineeritud sademevee strateegias. 3. Jääkreostusobjektid Üldplaneeringus tuleb hinnata, kuidas on käsitletud maakasutuse piiranguid ja keskkonnariske, mis tulenevad jääkreostusobjektidest. Veenduda, et oleks kajastatud kõikide kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevate jääkreostusobjektide staatus (riikliku või kohaliku tähtsusega objekt) ja seisund (reostus likvideeritud/osaliselt likvideeritud/likvideerimisel/töid teostatud ei ole). Maakasutuse otstarbe muutmisel lähtuda jääkreostusobjektidel paikneva pinnase vastavusest keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ võttes arvesse objekti korrastamisel saavutatud näitajad või näha ette täiendavad uuringud või objekti ohutustamine. Jääkreostusobjektide asukohad ning asjakohased uuringud ning ohutustamistööde lõpparuanded on kättesaadavad keskkonnaregistrist keskkonnaohtlike objektide otsingust. 4. Maavarad Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel ja selle KSH läbiviimisel, PlanS § 75 lõike 1 punkti 15 kohaselt on üldplaneeringu 78 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ülesanne maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest arvestades üldplaneeringu ja selle mõjude tekkivate kitsenduste määramine. Sellest tulenevalt on hindamise täpsusastet. Muuhulgas peame üldplaneeringuga vaja määrata maardlatega ja maavara silmas pidama ÜP ja kaevandamislubade kaevandamisega kaasnevad mõjud maakasutusele ning omavahelisi seoseid ja piire. Maakasutuse ehitiste ehitamisele. Lisaks tuleks läbi mõelda, kuidas võiks planeerimisel tuleb arvestada maavaravaru kaevandamine aidata kaasa kaevandamise vajadusega, kuid ka vastupidi piirkonna arengule ning milline võiks olla maakasutus peale – maavarade kaevandamisel tuleb samuti maavara ammendumist (nt lasketiir, tuulikupark, puhkeala, arvestada juba väljakujunenud sõudekanal, mets, veekogu, rohumaa). maakasutuse ja piirkondlike väärtuste ning võimalustega. Tuleks märkida, et kaevandamislube andes määratakse loas ära kaevandatud maa korrastamise suund igale mäeeraldisele individuaalselt. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 9 tähenduses nimetatakse maa endisel või uuel otstarbel taas kasutuskõlblikuks muutmist kaevandatud maa korrastamiseks. Keskkonnaamet palub mitte kasutada sõna „rekultiveerimine“. Eelkõige lähtutakse senisest maakasutusest ning edasisest visioonist. Turbatootmisalad korrastatakse enamasti soodeks, liiva- ja kruusakarjäärid metsa või rohumaadeks. Kaevandades allpool põhjaveetaset korrastatakse veekoguks. Enne kaevandamise lõppu antakse ettevõttele korrastamistingimused ja selle alusel tehakse korrastamisprojekt. Samuti võiks kaaluda uute perspektiivsete alade määramist, kuhu võiks tulevikus kaevandamine vajadusel laieneda või otsustada, kuhu uusi alasid enam ei lisandu. Mitte kanda planeeringusse kohustus, et maavara kaevandamise loa taotluse menetlemisel tuleb teha keskkonnamõju hindamine. Planeerimisel peaks vältima kaevandamisele tundlike alade (näiteks elamu- ja rekreatsioonialad) kavandamist kasutuses või veel avamata maardlate vahetusse lähedusse ning samuti potentsiaalsete maardlate (nt alad, kus on juba kehtiv maavara geoloogilise uuringu luba) lähedusse. 79 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Kaevandamise käsitlemisel avaliku huvina peaks planeeringu koostamisel arvestama ka kaevandamise vajalikkusega, et tagada varustuskindlus. Märkida, et kaevandamistegevuse saaduseks on materjal, mida kasutatakse nt teedeehituseks ja –renoveerimiseks (liiv, kruus) või toormena energeetikatööstuses (küttematerjali saamiseks). Ka KSH-s palub Keskkonnaamet arvestada praeguse ja võimaliku kaevandamisega piirkonnas. Keskkonnaamet palub pöörata tähelepanu ka terminite õigele kasutamisviisile. Näiteks “kaevandus“ on MaaPS § 75 lg 4 tähenduses maavara allmaakaevandamisega tegelev tootmisüksus. Pealmaakaevandamise korral on õige kasutada sõna „karjäär“. „Maavara kaevandamine“ on maavara looduslikust seisundist eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö (MaaPS § 6 lg 1). 5. Looduskaitse Arvestame üldplaneeringu koostamisel veekogude kalda piiranguvööndite, Ehituskeeluvöönd (edaspidi EKV) ehituskeeluvööndite ja veekaitsevöönditega, Üldplaneeringus tuleb käsitleda ehituskeeluvööndiga täpsustades vajadusel seadusest tulenevatel seonduvat. Üldplaneeringus EKV (ka veekaitsevööndi ja alustel kaitsevööndite ulatust. kalda piiranguvööndi) lähtejoone määramine - PlanS § 75 lg Üldplaneeringu koostamise käigus 1 p 9 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne korduva analüüsitakse varasemate üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri üldplaneeringutega, kuid ka märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul. detailplaneeringutega antud EKV vähendamisi ning kaalutakse nende kehtima Suurte üleujutusaladega siseveekogudel on vastavalt jäämist või EKV vähendamise tühistamist. keskkonnaministri 28.05.2004 määrusele nr 58 „Suurte Arvestame üldplaneeringu koostamisel üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel kliimamuutustega seonduva siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ EKV üleujutusohuga. lähtejooneks mullastik (alluviaalsed soomullad ehk lammi madalsoomullad). EKV lähtejoone määramisel tuleb võtta arvesse ka täiendavad kohapõhised asjakohased andmed (veetasemete 80 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine andmestik, sh oluliste üleujutusohuga riskipiirkondade maandamiskavades toodud andmestik, teadaolevad üleujutusalad siseveekogudel, teated rannapurustustest, nõlvaprotsessidest kaldal), arvestada kaldaastangutega (looduskaitseseadusega (edaspidi LKS) § 34 lg 5). Üldplaneeringus märkida ära EKV ulatuses erandeid tekitavad olukorrad (metsamaa erisus LKS § 38 lg 2, tiheasustusala erisus LKS § 38 lg 1 p 3). Metsamaa erisust planeeringujoonistel graafiliselt pigem mitte kujutada (ajaliselt liialt muutuv, küll aga lisada märkusena). Üldplaneeringu seletuskirjas ja joonistel määratleda üheselt olemasolevad, laiendatavad ja moodustatavad tiheasustusalad (arvestades ka LKS § 41). Üldplaneeringu mastaapi arvestades tuua välja olulisemad LKS § 38 lg 4 ja 5 erisuste alla minevad objektid. Näiteks tiheasustusalal olemasolev ehitusjoon, supelrannad, planeeritavad avalikult kasutatavad teed (sh kergliiklusteed), planeeritavad tehnovõrgud ja rajatised, sadamate, sildumis- ja randumiskohtade võrgustik ning juurdepääsud viimastele. EKV korrigeerimine ja vähendamine ning suurendamine (PlanS § 75 lg 1 p 12). Kuna uue üldplaneeringu koostamisel senine sama territooriumi hõlmav üldplaneering kaotab kehtivuse, siis kaotavad kehtivuse ka sellele antud nõusolekud (kaasa arvatud nõusolekud EKV vähendamiseks). Seega võiks kohalik omavalitsus viia uue üldplaneeringu koostamise raames läbi varasema üldplaneeringuga antud EKV vähendamise kaardistamise, mis võimaldaks varasemate EKV vähendamiste nõusolekute kehtima jäämise ja kandumise uude üldplaneeringusse. EKV vähendamise kaardistamisel tuleks vastaval joonisel ning seletuskirjas või lisas kujutada/loetleda varasemad EKV vähendamised. Üldplaneeringu tööprotsessi ja/või 81 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine kooskõlastamise käigus annab Keskkonnaamet ka seisukoha, kas varasemad EKV vähendamised jäävad kehtima ja nendega võib uue üldplaneeringu puhul arvestada. Kui olud on oluliselt muutunud, siis erandjuhul võib olla vajalik nende alade puhul ka uus EKV vähendamise kaalumine. Juhul, kui koostatava üldplaneeringu raames ei viida läbi EKV kaardistamist ja/või ei tooda välja, et eelmiste üldplaneeringutega on EKV-d vähendatud, siis automaatselt varasemad nõusolekud EKV vähendamise kohta uude planeeringusse üle ei kandu. Olenemata üldplaneeringu kehtetuks tunnistamisest kehtivad kõik varasemalt kehtestatud detailplaneeringud edasi (sh nõusolekud EKV vähendamiseks) ning detailplaneeringutega hõlmatud ala kinnistu omanikul on õigus sellest tulenev ehitusõigus realiseerida. Kuna PlanS § 74 lg 4 kohaselt on üldplaneeringu koostamisel kohustuslik KSH läbiviimine, tuleb planeeringu koostamisel (olenemata sellest, kas EKV-d soovitakse vähendada või mitte) teha koostööd ja planeering kooskõlastada ka Keskkonnaametiga. Kuigi olemasoleva olukorra ja kehtivate nõuete kajastamine ei ole üldplaneeringus PlanS kohaselt kohustuslik, on ühese mõistetavuse huvides võimalik uues koostatavas üldplaneeringus näidata, millistel aladel ja tingimustel on varasemalt detailplaneeringutega juba ehituskeeluvööndit vähendatud (sh tuues nt välja, et varasemalt on Keskkonnaamet oma nõusoleku andnud). Taolised detailplaneeringud võiksid olla üldplaneeringus eelkõige markeeritud (nt üldplaneeringu vastaval joonisel tähtede või numbritega märgitud ning seletuskirja vastavas peatükis või lisas loeteluna). Pigem erandjuhtudel võib nende detailplaneeringute lahendus (sh ka vähendatud EKV ulatus) olla kujutatud ka üldplaneeringu vastaval joonisel, kuna sealjuures tuleb tagada piisav täpsusaste (sh EKV vähendamise 82 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine kõrvaltingimused). Juhul, kui Keskkonnaamet erandkorras, tulenevalt näiteks muutunud oludest vms, soovib loobuda varem antud nõusolekust EKV vähendamiseks ja keeldub üldplaneeringut kooskõlastamast, peab see olema sisuliselt põhjendatud ja igakülgselt kaalutud. Eeltoodu eeldab EKV-d vähendava detailplaneeringu osalist või täieliku kehtetuks tunnistamist (vastasel juhul jääksid peale üldplaneeringu kehtestamist kehtima kaks vastandliku sisuga haldusakti), mida tehes tuleb arvestada HMS § 64-70 toodud nõudeid, sh isiku usaldust haldusakti kehtima jäämiseks ja selle alusel antud ehitusõiguse realiseerimiseks. Kallasrada, selle sulgemine ja ümbersuunamine, sellele juurdepääsuvõimalused. Lisaks kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramisele otsustatakse üldplaneeringuga vajaduse korral ka kallasraja sulgemine. Kliimamuutustega kohanemine sh üleujutusalad Üldplaneeringus tuleb määratleda üleujutusohtlikud alad (mis ei võrdu LKS § 35 lg 4 kohaste korduvate üleujutustega aladega ega piirdu vaid maandamiskava alusel määratud üleujutusohuga riskipiirkondadega) ning seada üleujutusohuga aladel ehitustingimused. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura, liikide leiukohad Arvestame kaitstavate loodusobjektidega kujutada maakasutusplaanil ja/või üldplaneeringu koostamisel, ennekõike piirangute/keskkonna/looduskaitse vmt joonisel, arvestades teiste tegevuste ja maakasutuse liikide leiukohtade puhul seejuures LKS §-ga 53. kavandamisel. Kehtestataval üldplaneeringu Üldplaneeringus kajastada loodusobjektide lahendusel kaitstavaid loodusobjekte, nii keskkonnaregistri väljavõtte aeg ning märkida, et andmed nagu teisi riiklikes andmebaasides võivad olla ajas-ruumis muutuvad. Üldplaneeringus sisalduvaid objekte, ei kuvata – fikseeritakse arvestada konkreetsete objektide kaitse-eeskirjade ja neis viimane väljavõtte aeg. Kaitstavad seatud tingimustega (sh maastikukaitsealadel arvestada loodusobjektid kuvatakse ÜP väärtuste ja pärandkultuuriliste, maastikuliste jne väärtustega). Tuua piirangute kaardil. ÜP KSH raames viiakse 83 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine välja kaitstavate loodusobjektide kattuvus puhke- ja läbi Natura hindamine. Planeeritava virgestusaladega, külastustaristu ning arvestada tegevuse võimalikku mõju Natura 2000 projekteeritavate objektidega. Üldplaneeringu KSH-s viia võrgustiku aladele hinnatakse kõigepealt läbi Natura hindamine, arvestades lisaks otsestele mõjudele eelhindamise etapis ning vajadusel ka kaudseid ja kumuleeruvaid mõjusid. liigutakse asjakohase hindamise etappi. Asjakohase hindamise vajalikkus selgub ÜP Riiklikul tasemel mitte kaitstavad loodusväärtused koostamise käigus. Üldplaneeringus tuleb käsitleda rohevõrgustiku (rohetaristu) teemat, vajadusel korrigeerida selle ruumikuju ja kaitset ning seada kasutustingimused (PlanS § 75 lg 1 p 10). Arvestame ÜP koostamisel riiklikul tasemel Ruumikujude puhul lähtuda eelkõige kehtestatud mitte kaitstavate loodusväärtusega. maakonnaplaneeringust. Samuti tuleb arvestada looduskaitselist tähelepanu omavate Kaitsealuste liikide kujutamisel kooslustega (sh vääriselupaigad (VEP), pool-looduslikud üldplaneeringus eelistame versiooni, kus liigi kooslused (PLK), märgalad), nt rohevõrgustiku leiupaigad ja püsielupaigad on kaardil korrigeerimisel. Käsitleda tuleb riikliku looduskaitselise olemas ka avalikus versioonis, et ka selle tähtsuse minetanud loodusobjektide ja teiste kohalikku kasutajad omaksid ülevaadet ja oskaksid tähtsust omavate objektide kohaliku kaitse alla võtmist. nende paiknemisega arvestada. I ja II kaitsekategooria liikide kujutamine Kaitsekategooriaid kaardil ei eralda, näitame üldplaneeringus kõik ühe tingmärgiga. LKS § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukohaavalikustamine massiteabevahendites keelatud, sama põhimõtet rakendab Keskkonnaamet ka planeeringute puhul. Seega on kaks võimalust: 1) koostada planeeringust kaks versiooni – avalik versioon ja ametkondlikuks kasutuseks mõeldud versioon (esimeses I ja II kaitsekategooria liikide leiukohti ja püsielupaiku planeeringujoonistel ei kujutata, teisel kujutatakse); 2) kujutada planeeringu avalikus versioonis I, II ja III kaitsekategooria liike ja püsielupaiku „tsenseeritult“ – näiteks ühe tingmärgiga „kaitstavaliigi leiukoht/püsielupaik“ eraldamata kaitsekategooriaid. Põhiprobleemiks on siin ringikujulised I kaitsekategooria 84 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine liikide püsielupaigad. Eelistatum oleks variant, kus üldplaneeringu joonistel (sõltuvalt vajadusest ja planeeritavast alast kõiki (nt tiheasustusaladel) või siis maakasutuse planeerimisel olulist tähtsust omavaid (kusagil rohevõrgustikus paiknevate leiukohtade kujutamine võib osutuda pigem infomüraks)) näidatakse kaitsealuste liikide leiukohti/püsielupaiku ühe tingmärgiga „kaitstava liigi leiukoht/püsielupaik“, kuid erandina ei kujutata I kaitsekategooria liigi ringikujulisi (ehk otseselt LKS § 50 lg-st 2 tulenevaid) püsielupaiku. Antud märkus peab olema ka planeeringu tekstis ja/või legendis kajastatud. Juhul, kui üldplaneeringuga kavandatakse olulisi maakasutusmuutusi kaitstavate liikide leiukohtades, oleks soovitav planeeringu piirangute joonistel (juhul, kui sellised vastava täpsusastmega vormistatakse, näiteks tiheasustusaladel) need alad ka vastavalt markeerida (nt alana, kus arendustegevustel arvestada liigikaitseliste tingimustega), teavitamaks, et antud aladel arendamisel on teatavad looduskaitselised kitsendused, mille sisuline pool selgub siis alles arenduse detailsetes etappides. 6. Kliima ja üleujutused Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel ja selle KSH läbiviimisel, Üldplaneeringu koostamisel arvestada ka kliimamuutuste ja arvestades üldplaneeringu ülesandeid ja üleujutusega (mainitud ka käesoleva kirja punktis 3). täpsusastet. Keskkonnaamet palub üldplaneeringu koostamisel ja KSH-s arvestada haldusterritooriumil esineda võivate üleujutusohtudega ning kliimamuutustega kaasnevate võimalike riskidega (veetaseme tõusust ja sademete rohkusest tingitud üleujutuste võimendumine, tormide tugevnemine ja sagenemine, ranna-ja kaldaerosiooni kiirenemine, maalihete esinemine ning linnaliste asumite soojussaarte efekt) ja nende maandamise võimalustega. Keskkonnaamet soovitab tutvuda Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud üleujutusega seotud riskide maandamiskava ja 85 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine kliimamuutustega kohanemise arengukavaga. 7. Välisõhk Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades üldplaneeringu ja Üldplaneeringu koostamisel tuleks lähtuda Eesti selle elluviimisega kaasnevate mõjude Keskkonnastrateegiast aastani 2030, milles on ühe hindamise ülesandeid ja täpsusastet ning probleemina välja toodud transpordist tulenev saaste. lähtudes sealjuures olemasolevatest Kohalikud omavalitsused, eriti just tihedama asustusega andmetest välisõhu saaste ja müra osas. linnad, peaksid sellele hakkama tähelepanu pöörama. Teede ning tööstus- ja tootmisalade Näiteks eelistama peaks kaugküttesüsteemi kohtküttele, planeerimisel lähtutakse asjaolust, et kuna kohtküttega piirkondades esineb kütteperioodil suurem tegevusest tulenev oluline negatiivne mõju õhusaaste, seda just osakeste näol, mis on kuulutatud vähki inimestele peab olema välistatud tekitavaks. Teid, maanteid, aga ka raudteid tuleks planeerida targalt ja liikluskoormust reguleerida. Põhiline probleem on saasteained, aga ka müra ja seda kindlasti ka raudteede puhul. Keskkonnaministeeriumi kodulehel6 on avalikustatud uuring Eesti linnade saastatuse kohta, millega tuleks kindlasti tutvuda, kui planeerima hakatakse. Lisaks on hea vaadata riikliku õhuseire andmeid on-line-s aadressil: http://airviro.klab.ee/. Arvestama peab, et igasugusel tööstusel või toomisel (sh soojatootmine) on oma negatiivne mõju ja inimestele ei meeldi seda omal nahal tunda. Eelkõige tuleb arvestada, et tööstus, mis on eeldatavalt suurema mõjuga, tuleks planeerida tiheasustusest piisavalt eemale, sest ennekõike sellest tulenev lõhna- või mürahäiring tekitab hiljem probleeme, mida lahendada on väga raske. Näiteks puidu- ja mööblitööstus (müra, lõhn), ka värvimisega tegelevad remonditöökojad (kemikaalide lõhn), linnu- ja loomakasvatused (lõhn), igasuguste vedelproduktide (kütuste, kütusekomponentide) laadimine ning hoiustamine (lõhn, müra) aga ka tahkekütusel katlamajad (nn toss või suits, lõhn, müra), karjäärid (tolm, müra) tekitavad probleeme, kui need on elanikele lähedal. Seda peab kindlasti arvestama juba planeerimisel, et elanikud ja 86 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine tööstus/tootmine kõrvuti kindlasti ei sobi. Mõistlik oleks ehk teha vahet saastavamal tööstusel/tootmisel/tegevusel (vt eelpool näiteid) ja vähemsaastavamal (nt erinev käsitöö, teatud väiksem toiduainetööstus), see ära defineerida ning kasutada vähemsaastavama tööstuse ala nn puhveralana. Pargid, terviserajad jms ei sobi kindlasti selleks puhveralaks. 8. Müra Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, pidades silmas üldplaneeringu PlanS § 75 lg 1 p 22 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne täpsusastet. Mürakategooriate määramisel müra normtasemete kategooriate määramine. Seejuures on lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seaduse §- olulisemad küsimused järgnevad: 1) Millised on piirkondade st 57. praegused müratasemed ja kas on probleeme? 2) Millistele aladele millised mürakategooriad (atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57) on otstarbekas määrata arvestades kavandatavaid arenguid? 3) Kas kavandatavad müra normtasemed (vt keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1) on saavutatavad? Kui pole, kas on vaja maad reserveerida (nt müratõkkeks, müravalliks) eesmärkide saavutamiseks? 4) Kas ja kuhu on otstarbekas määratleda vaikseid alasid? 5) Kas kavandatavad maakasutuse juhtotstarbed on müra mõttes sobilikud? 9. Jäätmed Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades muuhulgas PlanS § 75 lg 1 p 2 kohaselt on üldplaneeringu üks ülesanne kohalikke vajadusi ja võimalusi. kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Sellega seoses on olulisimad järgmised küsimused: 1) Kas ja kuhu oleks vaja kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohta? 2) Kas ja milliseid tingimusi on vaja seada? 3) Kui täpselt tuleks kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskoht üldplaneeringus määrata? Võimalik on kirjeldada kas ainult tekstis, näidata mingi juhtotstarbe kõrvaljuhtotstarbena, näidata eraldi 87 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine juhtotstarbega või kasutada kõiki neid vastavalt piirkondade eripäradele. Keskkonnaamet lisab, et jäätmekäitlusobjektid tuleb planeerida selliselt, et need ei tekitaks keskkonnahäiringuid (müra, vibratsioon, tolm, ebameeldiv lõhn jms) ja negatiivset mõju elanikkonnale, vältides sellega hilisemaid probleeme. Üldplaneeringu koostamisel tuleb võtta arvesse riigi jäätmekavaga 2014-2020 seatud eesmärke. 10. Mets Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel. Oleme teadlikud, et iga PlanS-is ei ole üldplaneeringu ülesannet, mis otsesõnu kitsendus peab olema põhjendatud, annaks võimaluse seada tingimusi metsamajanduskava proportsionaalne ja üheselt mõistetav. koostamiseks ja seeläbi metsa majandamiseks. Kuid Samas tuleb aduda, et üldplaneeringu kaudselt, lahendades näiteks järgmisi PlanS § 75 lg-s 1 eesmärk on kokku leppida tasakaalustatud nimetatud ülesandeid, on võimalik reguleerida ruumiline areng, mis arvestaks kõikide metsamajandamist (numeratsioon on vastavalt PlanS § 75 ühiskonnaliikmete huvide ja vajadustega. lg 1 p-de numeratsioonile): Kõiki huvisid tuleb arvesse võtta, kaaluda ja 10) rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste sellest lähtuvalt kujundada üldplaneeringu täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine; lahendus. 13) kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate Teeme üldplaneeringu koostamisel võrdselt loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste koostööd kõigi asjassepuutuvate asutuste ja seadmine; ka metsaomanikega üheselt mõistetava 14) väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, planeeringulahenduse väljatöötamiseks. maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 16) miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 20) puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 21) asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks, lageraie tegemisel 88 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine; 31) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. Keskkonnaministri 16.01.2009 määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ § 7 lg 7 kohaselt takseerkirjelduses märgitakse eraldisel kehtivad metsa majandamise kitsendused. Metsamajandamise kitsenduste aluseks on õigusaktid või planeeringud. Sama määruse § 21 lg 1 p 3 järgi metsa takseerkirjeldus on metsamajandamiskava osaks. Seega on võimalik ka eelnimetatud määrusest tulenevalt üldplaneeringuga seada tingimusi metsa majandamiseks. Samas ei saa panna omanikule kohustust metsamajandamiskava koostamiseks, sest selle koostamine on vabatahtlik (tekiks vastuolu metsaseadusega). Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi, st üldplaneeringuga omandiõiguse kasutamise kitsendamine on legitiimne. Seejuures peab iga kitsendus olema põhjendatud, proportsionaalne ja üheselt mõistetav (arusaadav, sh kinnisasja omanikule). Nimelt, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele, võib kinnisasja omanik taotleda talle kuuluva kinnisasja võõrandamist riigi või kohaliku omavalitsuse poolt õiglase ja kohese tasu eest (kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 2). Samuti võib nõuda õiguspärase, kuid isiku põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses (riigivastutuse seaduse § 16 lg 1). 7 https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/jaatmed/riigi-jaatmekava-2014-2020 (05.03.2020) Kokkuvõtvalt õiguslik võimalus on olemas, rakendamine sõltub vajadusest ja võimalustest. Ühtlasi, üldplaneeringu 89 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine koostamisel tuleb analüüsida maatulundusmaa metsamaal raadamisest tingitud tagajärgi. Raadates veekogu piiranguvööndis metsamaad, likvideeritakse ka ehituskeeluvöönd piiranguvööndi metsamaal väljaspool põhi-ehituskeeluvööndit. Metsade majandamisele on võimalik läbi planeeringu seada kitsendusi, kuid see nõuab maaomaniku nõusolekut. Tänased IT-lahendused vajavad n.o masinloetavat sisendit ehk siis kaardikihti kitsendustest. Üldplaneeringu seletuskiri ja joonis peavad kokku minema. Metsade majandamisele seatud kitsedus peab olema kehtestatud väga selgesõnaliselt ja üheselt arusaadavalt kõikidele osapooltele - nii metsaomanikule, kohalikule kogukonnale, kohalikule omavalitsusele kui ka Keskkonnaametile. Ehk siis sõnastused „ei ole lubatud“, „on keelatud“, „ei tohi olla suurem kui“ on sõnastused, mida peaksid kõik üheselt mõistma. Sõnastused „kaaluda võiks“, „tuleks eelistada“, „võimalusel kasutada“ on paraku sellised, mida saab tõlgendada erinevalt ning seetõttu tekivad varem või hiljem arusaamatused ja erimeeldused. 11. Kiirgus Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel. Niivõrd kuivõrd olemasolevad Esialgse eesti radooniriski levilate kaardi kohaselt on Väike- andmed võimaldavad, tuuakse radooni osas Maarja vald normaalse kuni kõrge radooniriski alal. välja teadaolevad probleemsed piirkonnad Üldplaneeringu ja KSH koostamise käigus tuleks vajadusel ning piirkonnad, mis vajavad täiendavat selgitada välja, kas on esinenud radooniga probleeme ja kas uurimist. KSH väljundina määratakse mingis piirkonnas vajaks teema täpsustamist. tingimused, millega tuleb radooniriskiga piirkondades arenduse järgmistes etappides arvestada. 12. Olulise ruumilise mõjuga objektid Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel. PlanS § 75 lg 1 p 4 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine. Olulise 90 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusega nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“. Üldplaneeringuga tuleb valida oluliste ruumiliste mõjuga ehitiste asukohad. 13. Täpsemad märkused esitatud materjalide kohta: 1) Lisa 2 tabelit on täiendatud joonealuse märkusena 1. KSH VTK lisa 2 „Ülevaade Väike-Maarja vallast“ (edaspidi lisa 2) peatükis 17 „Maavarad ja maardlad“ on tabelis 9 2) Lisa 2 tabelit on täiendatud. loend Väike-Maarja valla territooriumil paiknevatest maardlatest. Osad maardlad paiknevad osaliselt Väike- Maarja vallaga külgnevatel naabervalla territooriumitel nagu näiteks: Hanguse turbamaardla, Peetla turbamaardla, Villemi turbamaardla jt. Lisaks asuvad osad tabeli 9 loendis nimetatud maardlad peamiselt mõne naabervalla territooriumil. Näiteks Lusiku turbamaardla, mille ca 2 118 hektari suurusest kogupindalast jääb Väike-Maarja valla piiresse vaid u 145 hektarit või Pedja maardla, mille puhul jääb Väike-Maarja valla piiresse vaid 5. plokk hästilagunenud turba aktiivse reservvaruga, mitte aga järvelubja või järvemuda varud, nagu väidab tabel. Täielikult jääb Väike-Maarja piiresse tabelis 9 loetletud maardlatest 15. Keskkonnaamet teeb ettepaneku korrigeerida tabelit 9 vastavalt eeltoodud tähelepanekutele. 2. Lisa 2 peatükis 17 „Maavarad ja maardlad“ on tabelis 10 loend Väike-Maarja valla territooriumil asuvatest mäeeraldistest ja nende varudest. Tabel on koostatud seisuga 20.09.2019. Jaanuar 2020 seisuga on Keskkonnaamet andnud Väike-Maarja valla piires välja ühe uue kaevandamisloa (Tammiku IV liivakarjäär; luba nr L.MK/334145) ning pikendanud Simuna turbatootmisala kaevandamisluba (loa uusversiooni nr L.MK/333792), mille käigus muudeti aktiivset ja kaevandatavat varukogust. 91 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnaamet palub ajakohastada tabelit 10 enne üldplaneeringu lõplikku kinnitamist. Samuti teeb Keskkonnaamet ettepaneku muuta tabeli 10 tulpa „Kaevandamise keskmine aastamäär/maksimaalne aastamäär“ selliselt, et iga mäeeraldise juures oleks üheselt mõistetav, kumb määr on konkreetse mäeeraldise puhul lahtrisse märgitud. Kokkuvõtvalt on Keskkonnaamet seisukohal, et koostatud lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus on asjakohased ja piisavad, kui üldplaneeringu ja selle KSH koostamisel arvestatakse käesolevas kirjas toodud ettepanekute ja soovitustega. Politsei- ja Piiri- KOOSKÕLAS Politsei poolt vastuväited puuduvad, seega kooskõlastame Võetud teadmiseks. valveamet TAMINE antud eelnõu. 03.05.2022 nr 2.1- 3/12763-2 LÄHTESEISU Teatame Teile, et Väike-Maarja vallavalitsus üldplaneeringu Võetud teadmiseks. KOHAD lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta meie poolsed 25.02.2020 ettepanekud puuduvad. nr 1.11- 11/70-2 Päästeamet LÄHTESEISU Ida päästekeskusel ettepanekud Väike-Maarja valla üldpla- Arvestame ettepanekutega üldplaneeringu KOHAD neeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavat- koostamisel arvestades muuhulgas suse kohta on järgmised: üldplaneeringu täpsusastet. 19.02.2020 nr 7.2- 1. Määratleda üldistes ehitustingimustes hoolekandeasutus- 3.3/848-2 tele, põllumajandushoonetele, ohtlikele ettevõtetele ja suu- 92 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine rõnnetuseohuga ettevõtetele toimepidevuse nõuded, mis ta- gaks nende iseseisva hakkamasaamise hädaolukorras kindla ajaperioodi vältel (soovitavalt vähemalt 48 tundi). 2. Määrata valla elutähtsate- ja üldhuvi teenustele toimepi- devuse tingimused, mis tagaks nende iseseisva hakkama- saamise hädaolukorras kindla ajaperioodi vältel (soovitavalt vähemalt 48 tundi). 3. Lisa 2 punkt 19.4 on välja toodud, et tuletõrje veevõtu- koht puudub Salla, Avispea, Lammasküla, Emumäe, Piibe ja Liigvalla külades. Antud küladesse oleks samuti vajalik tule- tõrje veevõtukohad rajada. Tarbijakaitse ja LÄHTESEISU Arvestades, et koostatava üldplaneeringu raames viiakse Tehnilise Järele- KOHAD läbi liikuvusuuring inimeste igapäevaste liikumissuundade ja valve Amet –põhjuste teadasaamiseks ning tehakse rahvastiku analüüs, 18.02.2020 millest saadav teave aitab elamualade, teenindusasutuste, nr 16-6/18- lasteaedade, koolide planeerimisel näha ette võimalikud 3047-006 asukohad, toome omalt poolt mõned ettepanekud, mis puudutavad raudteeohutuse valdkonda ja võivad olla kitsendavateks tingimusteks ning mõjutada inimeste tervist ja heaolu: 1. Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu 1. Palume võimalusel arvestada maa sihtotstarvete koostamisel arvestades muuhulgas määramisel ja elamupiirkondade planeerimisel ning üldplaneeringu täpsusastet. rajamisel võimaliku pendelliikumisega üle raudtee. Olemasolevad ülesõidu- ja käigukohad peaksid olema võimalikult palju kasutatavad, sest reeglina pole samatasandiliste ületuskohtade lähestikku rajamine kuigi otstarbekas ning samuti peab uue samatasandilise ülekäigukoha rajamine olema põhjendatud ja vältimatu. 2. Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu 2. Raudteeülekäigukohtade planeerimisel (sh koostamisel arvestades muuhulgas kergliiklusteede rajamise käigus), tuleb need tehniliselt üldplaneeringu täpsusastet. Üldplaneeringus lahendada selliselt, et liikumisteed oleksid üheaegselt nii kavandatava maakasutuse planeerimisel ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud arvestame esitatud ettepanekuga 93 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine liikumisteid, vajadusel eraldatakse raudtee ümbritsevast üldpõhimõtete määratlemisel, kuid tehniliste keskkonnast vajalikus ulatuses piirdeaiaga. Nõutav lahenduste koostamine on üldplaneeringule turvavarustus ületuskohtadel peab olema toimiv ja järgnevate tegevuste (detailplaneeringud, lahendatud nii, et seda kasutataks õigesti (märgistus projekteerimistingimused jms) ülesanne. nähtav, puudub möödapõike võimalus). 3. Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu 3. Palume juba planeeringu tasandil võimalusel nõuet maakasutuse kavandamisel. raudtee ääres asuvate lasteasutuste, välispordirajatiste (nt staadion) ja elamute kruntide raudteepoolse külje piiramiseks aiaga, et vältida laste ja elamupiirkonnas ka loomade ootamatut sattumist raudteemaale. 4. Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu 4. Haljastuse osas (sh pargid, puhkealad) soovitame mitte maakasutuse kavandamisel. planeerida kõrghaljastust (puid, sh viljapuid) rööbasteele lähemale kui 10 m äärmisest rööpast, põhjusteks on nii tuleohutuse kui ka nähtavuse tagamise vajadus raudteel. Raudtee kaitsevööndit (ulatus 30m äärmisest rööpast) puudutavad tingimused on hetkel kirjeldatud ehitusseadustiku§-s73. Transpordiamet KOOSKÕLAS Oleme tutvunud planeeringu ja KSH materjalidega ning Teadmiseks võetud. TAMINE edastasime oma kommentaarid 18.11.2021 kirjaga nr 7.1- 2/21/23542-2. Kooskõlastamiseks esitatud planeeringu 17.05.2022 materjalides on valdavalt arvestatud meie ettepanekute ja nr 7.2- täiendavate kommentaaridega. 1/22/8635-2 Võttes aluseks planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Väike-Maarja valla üldplaneeringu tingimusel, et planeeringu seletuskirja täiendatakse järgmiselt. 1. Lisada planeeringu seletuskirja sobivasse kohta meie Ettepanekuga mittearvestatud. ettepanekute p 3.3. Selgitame, et tuuleenergeetika tootmiseks /Väljavõtte algus/ sobilike alade leidmisel oleme ruumianalüüsis kasutanud riigitee puhul 300 Rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, m puhvervööndit, mis on ÜP täpsusastmes 94 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja piisav. Konkreetse väljatoodud valemi välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kasutamine on seotud konkreetse kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult elektrituuliku paigutamisega, mis on kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, täpsemate planeeringute ülesanne. Antud liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal valemi alusel ei ole võimalik leida kui 1,5x(H+D) (sealjuures H=tuuliku masti kõrgus ja perspektiivseid tuuleenergeetika alasid, sest D=rootori e tiiviku diameeter). puudub teadmine konkreetse tuuliku parameetrite osas. Väikese kasutusega (alla 100 sõiduki ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel Antud valemite rakendamine on võimalik riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada detailplaneeringu koostamise käigus, mille planeeringus elektrituulikud teele lähemale, kuid mitte kohustus on ÜP-ga määratletud. DP etapile lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+0,5D). rakendub järgmine ÜP seletuskirjas toodud tingimus: „Tuuliku kaugus taristu suurtest /Väljavõtte lõpp/ elementidest (kõrgepingeliinid, Selgitus: Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest riigimaanteed, raudtee, sidemastid) peab (ning aja jooksul muutuvatest tuulikute parameetritest) olema vähemalt võrdne tuuliku soovime, et kindla vahemaa määramise asemel (vt kogukõrgusega (mast+laba pikkus). planeeringu seletuskiri p 5.2.8.1 „Tuuleenergia“ alapeatükk Erisuste lubamine toimub taristu omaniku „Tuuleenergia tootmiseks välistatud alad“) kasutatakse või valdaja nõusolekul“, mis võimaldab planeeringus ülaltoodud valemit ning eemaldatakse rakendada teie poolt välja toodud vajadusi. planeeringu seletuskirja punkti 5.2.8.1 tingimus („riigiteele lähemal kui 300 m“). Tegime kontrollarvutuse tüüpiliste elektrituulikute parameetrite järgi ning oleme seisukohal, et väljapakutud sõnastuses pole elektrituulikutest tulenevad negatiivsed mõjud liiklusele (eelkõige tuuliku labadelt lenduv jää) piisavalt leevendatud. 2. Korrigeerida planeeringu seletuskirja p 5.2.4 Arvestame ettepanekuga ning korrigeerime „Sademeveekanalisatsioon“ alapeatükki „Tingimused üldplaneeringu seletuskirja järgmiselt: sademevee ärajuhtimiseks“ vastaval meie ettepanekute p „Arendusalade sademevee juhtimine riigitee 3.6. kraavidesse ei ole üldjuhul lubatud. See on Hetkel käsitletakse planeeringu seletuskirjas sademevee võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös juhtimist riigitee kraavidesse järgmiselt: Transpordiametiga“ 95 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Sademevee juhtimine riigitee kraavidesse on lubatud, kui esmalt on täidetud riigitee kraavide põhifunktsioon ehk riigitee teenindamine. Sademevee juhtimise võimalikkuse väljaselgitamiseks teha koostööd Transpordiametiga. Palume nimetatud lause asendada väljavõttega meie ettepanekute punktist 3.6: Arendusalade sademevee juhtimine riigitee kraavidesse ei ole üldjuhul lubatud. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga. Selgitus: Riigitee koosseisu kuuluvad kraavid ei ole maaparandussüsteemi osa ning on mõeldud eelkõige riigitee muldkeha niiskusrežiimi tagamiseks. Me ei pea õigeks kehtestada üldplaneeringuga positiivses sõnastuses üldist tingimust, kui nõusoleku saamine teeomanikult on erandlik ja eeldab väheolulise mõju tõendamist. Meie pakutud sõnastus ei tõsta huvitatud isiku ootusi ja suunab teda alternatiivide puudumisel varakult koostööle, samal ajal kui Teie sõnastuse puhul pole välistatud, et isik pöördub meie poole valmis projekti kooskõlastamiseks. Paraku tuleb meie töös iganädalaselt ette sarnaseid olukordi, kus arendaja väidab, et sademevee juhtimine riigitee kraavidesse vms on planeeringu/ projekteerimistingimuste järgi lubatud 3. Lisada planeeringu seletuskirja sobivasse kohta väljavõte Ettepanekuga mittearvestatud. meie ettepanekute p 3.6 või vähemalt sealt viimane lause: Tegemist ei ole üldplaneeringu ja ruumilise Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest planeerimise teemaga. tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt puudub selleks vajadus. Selgitus: Ka Eesti mõistes suurematele arendajatele tuleb märkimisväärselt tihti halva üllatusena, et Transpordiameti töö aluseks on riiklik teehoiukava ning selle väliste objektide 96 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine jaoks puuduvad meil ressursid (projektijuhid, eelarve) ning sageli ka õiguslik motivatsioon (PlanS § 131 lõige 1). Kogu punkti 3.6 või märgitud lause lisamine seletuskirja kannaks arendajate laialdasema teavitamise eesmärki. 4. Täpsustada planeeringu seletuskirja ptk 3 „Maakasutus ja Ettepanekuga arvestatud ning ehitustingimused“ alapeatükki „Üldised ehitustingimused“ üldplaneeringu sõnastust korrigeeritud vastavalt meie ettepanekute punktile 3.7. järgmiselt: Hetkel käsitletakse planeeringu seletuskirjas tehnovõrkude „Tehnovõrkude kavandamisel eelistada kavandamist järgmiselt: nende paiknemist sõidutee kaitsevööndis, kui objekt ja selle kaitsevööndid sinna ma- Tehnovõrkude kavandamisel eelistada nende paiknemist huvad. See eeldab igakordselt eraldi hinda- sõidutee kaitsevööndis, kui objekt ja selle kaitsevöönd sinna mist. Tehnovõrkude rajamist riigitee alusele mahuvad. See eeldab igakordset eraldi hindamist. Täpsema maale saab lubada vaid asukoha- (riigitee asukoha väljaselgitamiseks riigitee kaitsevööndis teha ääres on tehnovõrgu rajamiseks piisavalt koostööd Transpordiametiga. ruumi) ja lahenduspõhiselt (tehnovõrgu ra- Selgitus: Tegime ettepaneku vältida üldplaneeringus jamisega ei seata olulisi kitsendusi riigitee põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele plaanikohasele laiendamisele, korrashoiule maale. Planeeringuga suunatakse aga tehnovõrkude vms). Täpsema asukoha väljaselgitamiseks kavandamist riigitee kaitsevööndisse. Vastavalt riigitee kaitsevööndis kaasata Transpordia- ehitusseadustiku § 71 lg 2 ja lg 3 arvestatakse riigitee met“ kaitsevööndi ulatust alates riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast, mis tähendab, et hetkel lubatakse planeeringuga kavandada tehnovõrke ka riigitee alusele maale ning riigitee muldkeha sisse. Meil ei ole vastuväiteid tehnovõrkude kavandamisele riigitee kaitsevööndisse, kuid tehnovõrkude rajamist riigitee alusele maale saame lubada ainult asukoha- (riigitee ääres on tehnovõrgu rajamiseks piisavalt ruumi) ja lahenduspõhiselt (tehnovõrgu rajamisega ei seata olulisi kitsendusi riigitee plaanikohasele laiendamisele, korrashoiule vms). Palume korrigeerida planeeringu käsitlust tehnovõrkude kavandamisest riigitee kaitsevööndisse. 97 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Planeeringu KSH aruande eelnõus soovitame punktis 9.12.3. Ettepanekuga mittearvestatud. „Sademevee ärajuhtimine“ täiendada lauset: Me ei soovi üldplaneeringuga sademevee „Kui sademevett juhitakse ära reostunud aladelt (nt ärajuhtimise viise sätestada arvestades tootmisalade territooriumid, bensiinijaamad, suured planeeringu täpsusastet. kõvakattega parklad), tuleb raskemetallid ja muud ohtlikud osakesed keskkonnareostuse vältimiseks kokku koguda.“ loetledes ka viisid (liiva- ja õlipüüdurid, settebasseinid jm) selle elluviimiseks. Peale planeeringu kehtestamist palume esitada meile Võtame teadmiseks. [email protected] riigitee kaitsevööndite ulatuse kiht digitaalsel (.dwg vms) kujul, mille edastame Maa- ametile täiendatud andmetega kitsenduste kaardi otstarbeks. EELNÕU Oleme läbi vaadanud planeeringu materjalid ning valdavas Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu osas on meie ettepanekutega arvestatud. Palume täiendada lähtuvalt esitatud märkusest. Vajadus KSH 18.11.2021 / korrigeerida planeeringu materjale järgnevalt: aruande eelnõu muutmiseks puudub. nr 7.1- 2/21/23542- 1. Kõigis planeeringu materjalides (seletuskiri, joonised, 2 KMH aruanne) asendada nimetus „Maanteeamet“ nimetusega „Transpordiamet“, välja arvatud juhtudel, kui viidatakse Maanteeameti poolt väljastatud kehtivatele dokumentidele. 2. Planeeringu seletuskirja p 5.5.1. „Tingimused sõiduteele“ Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu on alapunkt: lähtuvalt esitatud märkusest. Ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine teekaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel; Palume täiendada seda punkti vastavalt meie ettepanekute p 3.1. käsitledes kaitsevööndiga ehitise omaniku 98 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine nõusolekut (st koostöös Transpordiametiga), liiklusest tulenevaid häiringuid (müra, vibratsioon, õhusaaste) ning arendaja ja omaniku kohustust / vastutust nende häiringute mõju vähendamisel või likvideerimisel. 3. Palume täiendada planeeringu seletuskirja p 5.1.4. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu vastavalt meie ettepanekute p 3.2. lähtuvalt esitatud märkusest. 4. Planeeringu seletuskirja p 3. „Maakasutus- ja Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu ehitustingimused“ alapeatükis „Üldised ehitustingimused lähtuvalt esitatud märkusest. on lõik: Teede ja raudteede lähedusse kõrgete rajatiste kavandamisel (nt tuulik, sidemast), tuleb rajatis tee/raudtee muldkeha servast paigutada vähemalt rajatise kogukõrguse kaugusele. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus. Palume korrigeerida seda lõiku vastavalt meie ettepanekute p 3.3. 5. Planeeringu seletuskirja p 5.2.4. Täpsustame punkti arvestades põhimõtet, et „Sademeveekanalisatsioon“ alapeatükis „Tingimused riigitee kraavidesse on võimalik sadevett sademevee ärajuhtimiseks“ on lõik: juhtida, kui esmalt on täidetud riigitee kraavide primaarne funktsioon ehk riigitee Sademevee juhtimine riigitee kraavidesse on teenindamine. Ka üldplaneeringus tuleb aktsepteeritav, kui on tagatud riigitee teenindamine. tingimus selliselt sõnastada, et sadevee Sademevee juhtimise võimalikkuse väljaselgitamiseks juhtimine riigitee kraavidesse on teha koostööd Transpordiametiga. aktsepteeritav, kui see ei tekita probleeme Palume korrigeerida seda lõiku vastavalt meie ettepanekute riigitee teenindamisel. p 3.6. 6. Täiendada planeeringu seletuskirja p 3.3. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu „Detailplaneeringu koostamise kohustus“ alapeatükki lähtuvalt esitatud märkusest. 99 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine „Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud“ vastavalt meie ettepanekute p 3.5. 7. Planeeringu seletuskirja p 3. „Maakasutus – ja Täpsustame punkti lähtuvalt põhimõttest, et ehitustingimused“ alapeatükis „Üldised ehitustingimused“ riigitee kaitsevööndite ühildamine teiste on lõik: tehnovõrkude kaitsevöönditega on aktsepteeritav, kui objekt ja selle Tehnovõrkude kavandamisel eelistada nende paiknemist kaitsevööndid mahuvad riigitee sõidutee kaitsevööndis. Täpsema asukoha kaitsevööndisse. See eeldab igakordselt väljaselgitamiseks riigitee kaitsevööndis teha koostööd eraldi hindamist. Transpordiametiga. Palume täiendada seda lõiku vastavalt meie ettepanekute p 3.7. 8. KSH aruandes palume: Vaatame KSH eelnõu lähtuvalt viidatud uuringust üle ning vajadusel - liiklusest põhjustatud õhusaaste kirjeldamisel kasutada täiendame/korrigeerime. Tuulikutega Maanteeameti 2019. a uuringus toodut; seotud piirangud on asjakohased ÜP - tuulikute puhul märkida ära ka piirangud riigiteede ääres seletuskirjas – korrigeerime üldplaneeringu (vt meie ettepanekute p 3.3.). eelnõud lähtuvalt esitatud märkusest. LÄHTESEISU Palume kohalikul omavalitsusel suunistega arvestada, 1.1 – 1.2 Arvestame ettepanekuga KOHAD kaaluda neid kohakeskselt, kajastada allpool viidatut üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. vastavalt üldplaneeringu täpsusastmele ja teha 11.02.2020 üldplaneeringu koostamise protsessis sisulist koostööd nr 15- Maanteeameti taristu teenuste osakonna piirkondlike 2/20/4706-3 spetsialistidega. 1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine: 1.1. Siduda planeeringusse maakonnaplaneeringuga kavandatud teedevõrgustik - so riigiteede perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, kogujateed jms. 1.2. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust 100 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine juurdepääsude tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad. Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee milledel on igaühel oma funktsioon ja need funktsioonid on leitavad siit: majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri". Igal riigiteel on lisaks liigile olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid). Normidest nähtub et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on klasside kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda Normides klassipõhine käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstarbekaks klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse viia. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku Kaalume ettepanekuga arvestamist leppida suurema liiklussagedusega riigiteedele ühise üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. nimetuse: Kokkuleppeliselt eristatakse üldplaneeringutes teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi lühend OLT) riigitee liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist. Liiklussagedused, millest üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leitavad siit: link. 101 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine 1.3. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29 kaaluda avalikes huvides lahenduse väljatöötamisel. erateede omandamist. 2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas 2.1 Teadmiseks võetud. tänava kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähendamine: 2.2.1 – 2.2.9 Võtame üldplaneeringu 2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § koostamisel konkreetsete teelõikude 71 lõikest 2 ja tänava puhul määrata kaitsevööndi ulatus kaitsevööndite määramisel lähtekohaks sama paragrahvi lõike 3 alusel. Maanteeameti ettepanku. Erisuste 2.2. Planeeringu koostamisel määrata koostöös määratlemisel teeme koostööd Maanteeametiga Kiviõli ja Püssi linna ning Sonda, Erra ja Maanteeametiga. Lüganuse alevikke läbivate riigiteede (tänava) kaitsevööndi laius lähtudes külgnevast hoonestusest ja riigiteel kehtivast kiirusrežiimist. Maanteeamet teeb käesolevaga järgnevad 2.3 – 2.4 Teadmiseks võetud. ettepanekud riigiteede kaitsevööndite ulatuse määramisel: 2.2.1. Määrata riigitee nr 22 Rakvere–Väike-Maarja–Vägeva kaitsevööndi laiuseks 30 m paremale poole teed Jaama tn 8 kinnistu piirist kuni Väike-Maarja aleviku piirini (km 27,257– 27,839) lähtudes asjaolust, et tugimaantee täidab läbiva liikluse teenindamise otstarvet ning riigitee servas olemasolev hoonestusjoon puudub. 2.2.2. Määrata riigitee nr 17191 Väike-Maarja–Simuna kaitsevööndi laiuseks 30 m vasakule poole teed Rahu tänava ristmikust kuni Väike-Maarja aleviku piirini (km 0,334– 0,580) lähtudes asjaolust, et riigitee servas olemasolev hoonestusjoon puudub. 2.2.3. Riigitee nr 22 Rakvere–Väike-Maarja–Vägeva km 43,201–44,370 Rakke alevikus määrata riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 m lähtudes asjaolust, et tugimaantee täidab läbiva liikluse teenindamise otstarvet, riigitee servas valdavalt olemasolev hoonestusjoon puudub ning lõigus on 102 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine kehtestatud kiirusepiirang 90 km/h. 2.2.4. Riigitee nr 15124 Kapi–Rakke–Paasvere km 25,238– 26,430 Simuna alevikus määrata riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 m lähtudes asjaolust, et riigitee servas olemasolev hoonestusjoon puudub ning osaliselt on kehtestatud asulaväline kiiruspiirang. 2.2.5. Määrata riigitee nr 15124 Kapi–Rakke–Paasvere kaitsevööndi laiuseks 30 m paremale poole teed Uus tänava ristmikust kuni Pargi tn 2 kinnistuni (km 26,430– 26,747) lähtudes asjaolust, et riigitee servas olemasolev hoonestusjoon puudub. 2.2.6. Määrata riigitee nr 15124 Kapi–Rakke–Paasvere kaitsevööndi laiuseks 30 m hoonestusjoone algusest kuni Simuna aleviku piirini (km 27,430–27,892) lähtudes asjaolust, et riigitee servas valdavalt olemasolev hoonestusjoon puudub ning osaliselt on kehtestatud asulaväline kiiruspiirang. 2.2.7. Määrata riigitee nr 17192 Simuna–Vaiatu kaitsevööndi laiuseks 30 m Käru tee kinnistust kuni Simuna aleviku piirini (km 0,700–1,130) lähtudes asjaolust, et riigitee servas valdavalt olemasolev hoonestusjoon puudub ning osaliselt on kehtestatud asulaväline kiiruspiirang. 2.2.8. Määrata riigitee nr 15127 Järva-Jaani–Pikevere– Ebavere kaitsevööndi laiuseks 30 m Kiltsi aleviku piirist kuni Liiduri rn 26 kinnistuni (km 17,725–18,681) lähtudes asjaolust, et riigitee servas olemasolev hoonestusjoon puudub ning kehtestatud on asulaväline kiiruspiirang. 2.2.9. Määrata riigitee nr 15127 Järva-Jaani–Pikevere– Ebavere kaitsevööndi laiuseks 30 m paremale poole teed Pikk tn 11 kinnistu piirist kuni Vao ristmikuni (km 20,558– 21,05) lähtudes asjaolust, et riigitee servas olemasolev 103 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine hoonestusjoon puudub. 2.3. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool alevikku, kaalub Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist. 2.4. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis. 3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste 3.1 Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu määramine: koostamisel. Erisuste määratlemisel teeme koostööd Maanteeametiga. 3.1. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest 3.2 – 3.4 Kaalume ettepanekuga piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku arvestamist üldplaneeringu lahenduse nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et väljatöötamisel. ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone 3.5 Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel lahenduse väljatöötamisel arvestades juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik üldplaneeringu täpsusastet. arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad 3.6 Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele koostamisel. Erisuste määratlemisel teeme võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus. koostööd Maanteeametiga. 3.2. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivajadust kergliiklustee 3.7 Kaalume ettepanekuga arvestamist rajamiseks eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et üldplaneeringu koostamisel. Erisuste projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse määratlemisel teeme koostööd läbi avatud menetluse. Maanteeametiga. Võib ilmneda kohti, kus tehnovõrkude koridoride ühtlustamine on 104 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine 3.3. Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht ruumikasutuse optimeerimise kontekstis kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise vajalik. kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit. 3.4. Soovitame kaaluda tehnoloogilise vööndi kohapõhise määramise vajadust. Eelkõige jalg- ja jalgrattatee, avaliku tehnovõrk-rajatise või muu avaliku rajatise kavandamise korral. 3.5. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks detailplaneeringu koostamise kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja elluviimist. Palume arvestada, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. 3.6. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu tekstilises osas, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on 105 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Maanteeametiga. 3.7. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkonnas. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. 4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine: 4.1 Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel. 4.1. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade vahelise pendelliikumise vajadust. Logistika- ja tootmisalade juurdepääsude kavandamisel vt punkti 1.5. 4.2. Määrata koostöös Maanteeametiga oluliselt 4.2 Kaalume ettepanekuga arvestamist muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava teelõiguna üldplaneeringu koostamisel. Erisuste tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et määratlemisel teeme koostööd liiklemise sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse Maanteeametiga. parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga. Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool nimetatud kirjeldus. 106 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine 5. Liikuvus ja ühistransport Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel. Ühistranspordi kättesaadavuse 5.1. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega kriteerium on üheks olulisimaks uute „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükk 4.4 tegevuste ja arendusalade kavandamisel. Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täiendavalt uue praktilisest vajadusest lähtuva mõistega OLT. 5.2. Maanteeameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal ühistranspordi arendamiseks. 6. Mürakategooriate määramine Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, maakasutuse määratlemisel 6.1. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime ning mõjuhindamise läbiviimisel, et vältida tähelepanu mürakategooriate määramise kohustusele konfliktide kehtestamist üldplaneeringuga. üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus. 7. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele: Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu mõjuhindamise läbiviimisel, arvestades 7.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid muuhulgas üldplaneeringu täpsusastet negatiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring, 107 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes kavandavast üldplaneeringu lahendusest. 7.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt. Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid Teadmiseks võetud. teede nimetusi ja numbreid (vt link allpool). Planeering kooskõlastada Maanteeametiga. Kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Maanteeameti ettepanekute arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada. Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning vajadusel koostöös välja töötama kohakeskselt sobivaimaid lahendusi. Andmete saamiseks ja küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja poole kelle nimi on toodud allpool. - Maakonnaplaneeringuid täpsustavad riigimaanteede Teadmiseks ja arvestamiseks võetud. teemaplaneeringud (www.mnt.ee/et/tee/ehitusobjektid/teemaplaneeringud) - Transpordi arengukava - Riigimaanteede teehoiukava ja juhenddokumendid: Teehoiukava aastateks 2020–2030 - Tolmuvabad katted kruusateedele: objektid aastateks 2020-2023 - Riigiteede liigid (www.mnt.ee/et/tee/eesti-teedevork) Riiklik teeregister (www.mnt.ee/et/tee/teeregister) - Liiklussageduse statistika 108 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklussageduse- statistika) - Liiklusloendus kergliiklusteedel (www.mnt.ee/et/tee/liiklussagedus) - Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava (www.mnt.ee/et/tee/mura-javalisohk/valisohus-leviva- mura-vahendamise-tegevuskava-maanteeloikudes-mida) Strateegiline mürakaart (https://www.mnt.ee/et/tee/mura- ja-valisohk/mura/strateegilinemurakaart-2017) - Õhusaaste (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja- valisohk/ohusaaste) - Eesti loomaõnnetuste andmebaas ja kaardirakendus (www.mnt.ee/et/tee/elusloodus) - Käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis“ (https://www.mnt.ee/et/tee/elusloodus/kasiraamatloomad- ja-liiklus-eestis) - Seminari materjalid "Loomad ja maanteed" (12.05.2010) - Tee ehitus-, rekonstrueerimis- ja taastusremondi objektid (www.mnt.ee/et/ehitusprojektid) - Eelprojektid (www.mnt.ee/et/tee/ehitusobjektid/eelprojektid) - Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ - Üldplaneeringu koostamise juhis „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ 109 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lennuamet -> LÄHTESEISU Lennuametil puuduvad ettepanekud Väike-Maarja valla Võtame teadmiseks. (edaspidi Trans- KOHAD üldplaneeringu lähteseisukohtadele. Lennuametile pordiameti all) teadaolevalt ei ole valla territooriumil avalikus kasutuses 03.02.2020 olevaid lennuvälju ega kopteriväljakuid, ka ei ulatu nr 4.6- olemasolevate lennuväljade lähiümbruse piirangupinnad 8/20/278-2 valla territooriumile. Maa-amet KOOSKÕLAS Esitasite Maa-ametile 20.04.2022 kirjaga nr 7-1/11-231 Võtame teadmiseks. TAMINE kooskõlastamiseks Väike-Maarja valla üldplaneeringu põhilahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 09.05.2022 (edaspidi KSH) aruande eelnõu. Üldplaneeringu nr 6- materjalidega oli võimalik tutvuda Väike-Maarja valla 3/21/15509- kodulehel: https://v-maarja.kovtp.ee/uldplaneering. Maa- 8 amet, tutvunud kättesaadaval olnud materjalidega, märgib järgmist. Täname, et olete arvestanud Maa-ameti varasemas kirjavahetuses tehtud ettepanekutega. Lisas 7 on kujutatud Väike-Maarja valla maardlate ja mäeeraldiste kaart. Maa-amet kooskõlastab Väike-Maarja Vallavalitsuse 20.04.2022 kirjaga nr 7-1/11-231 edastatud Väike-Maarja valla üldplaneeringu lahenduse. Palume teavitada Maa-ametit üldplaneeringu kehtestamisest ning edastada ka kehtestatud planeeringu dokumendid. Juhime tähelepanu, et koos maakatastripidajale esitatavate kehtestatud planeeringu dokument idega tuleb esitada planeeringuga kehtestatud andmed ka kihtide kaupa. Kihid peavad vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ kehtestatud nõuetele. Planeeringute andmete Maa ametile esitamise kohta leiab täpsemat teavet aadressilt https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Planeeri 110 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ngute andmed p745.html Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. EELNÕU Edastasite 29.11.2021 kirjaga nr 7-1/11-207 omapoolsed seisukohad Maa-ameti esitatud ettepanekutele Väike-Maarja 07.12.2021 valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise nr 6- hindamise aruande osas. Täname, et olete üldplaneeringu 3/21/15509- koostamisel arvestamas suure osaga Maa-ameti 12.11.2021 5 kirjas nr 6-3/21/15509-2 tehtud ettepanekutest. Olles tutvunud edastatud selgitustega, märgime järgmist: 1. Palusime oma 12.11.2021 kirjas nr 6 3/21/15509 2 Oleme nõus tehtud ettepanekuga ja määrata kogu Rakke karjääri alale mäetööstuse maa ala tähistame üldplaneeringu kaardil Rakke juhtotstarve ning arvestada asjaoluga, et puhkeala rajamine karjääri tulevikus supelrannaks kavandatava on võimalik alles peale karjääri ammendumist. Dokumendis ala erineva tähistusega – kehtiv Koostöö tabel olete lisanud selgituse, et üldplaneeringu mäetööstusmaa ja perspektiivne supelranna eesmärk on reguleerida valla ruumilist arengut tulevikus. maa-ala kattuvuses. Olemasolevat maakasutust sellega ei muudeta. Valla soov on antud alal, pärast Rakke karjääri ammendumist, näha ette supelranna ala, mis on avalikus kasutuses. Vi ime üldplaneeringu eelnõusse sisse tingimuse, et supelranna maa ala kasutuselevõtt on antud alal võimalik pärast Rakke karjääri ammendumist. Maa amet nõustub seletuskirja täiendamisega selliselt, et supelranna maa ala kasutuselevõtt on antud alal võimalik pärast Rakke karjääri ammendumist, ent palume täiendavalt tähistada alale ka mäetööstuse maa ala juhtotstarve. Maa ametil ei ole vastuväiteid, et Rakke karjääri ammendumise järgselt võetakse ala kasutusele supelrannana korrastamisprojektis määratud ulatuses , kuid selgitame, et Rakke karjääris on arvel arvestatav kogus maavara ning 111 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine karjäär ei ole lähiaastatel, ehk üldplaneeringu eeldatavalt kehtivusajal, ammendumas. 2009. aastal antud kaevandamisluba kehtib kuni 2034. aastani ning vajadusel võidakse seda pikendada. Üldplaneeringus tegelikkust kajastava ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene, näiteks kaevandamisloa võimaliku pikendamise vajaduse korral, palume planeeringus anda kogu Rakke karjääri ja selle teenindusmaa alale mäetööstusmaa juhtotstarve. Maa amet nõustub lahendusega, mille kohaselt tähistatakse üldplaneeringus Rakke karjääri tulevikus supelrannaks kavandatav ala kahe erineva viirutusega: kehtiv mäetööstusmaa ja perspektiivne supelranna maa ala. Selgitame, et olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtiv kaevandamisluba, kuid mäetööstusmaa või turbatööstusmaa juhtotstarve puudub või ei ole kaardipildis (joonistel) kujutatud, ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15, m ille kohaselt üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. 2. Märkisime oma 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2, et Oleme nõus tehtud ettepanekuga ja lisame seletuskirja eelnõu peatükis 3.3. Detailplaneeringu üldplaneeringu seletuskirjas koostamise kohustus esitatud detailplaneeringu koostamise detailplaneeringu koostamise kohustusega juhtude kohaselt on detailplaneeringu koostamine juhtude loetelu esimesse punkti lause: kohustuslik, kui tegevuse mõju väljendub eelkõige kas „Detailplaneeringu koostamise kohustus ei piirkonna tavapärase ehitusmahu olulises suurenemises, kohaldu maavara kaevandamise korral, mil transpordivoogude või külastajate hulga suurenemises või koostatakse detailplaneering vaid visuaalse mõju, müra, tooraine, tööjõu vajaduse põhjendatud kaalutlusotsusele tuginedes,“ suurenemises ehitise kavandatavas asukohas võrreldes senisega ning samuti on detailplaneeringu koostamine kohustuslik väärtuslikel maastikel võimalike konfliktalade (sh uute hoonestusalade, maakasutuse muutmise kavade, tuulegeneraatorite, päikeseelektrijaamade, 112 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine mobiilsidemastide, vesiehitiste jt maastikul domineerima jäävate objektide) arendamise suunamisel ning väärtuslikel põllumajandusmaadel massiivide killustamist, vähenemist või sihtotstarbelist kasutamist mõjutava arendamise suunamisel. Märkisime, et eeltoodu võib kohalduda ka maavarade kaevandamisele. Selgitame, et maardlate aladel antakse kaevandamisluba õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel ning maavara kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi detailplaneeringu koostamist, samuti on maavara kaevandamise loa taotluse menetlus avalik protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Igakordne detailplaneeringu kohustus oleks kaevandamisloa taotluse avalikku menetlust dubleeriv avalik menetlus. Palusime seletuskirjas täpsustada, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei kohaldu maavara kaevandamise korral või koostatakse detailplaneering vaid põhjendatud kaalutlusotsuse korral. Dokumendis Koostöö tabel olete selgitanud (tsiteerin): „Selgitame, et viidatud detailplaneeringu koostamise kohustus ei tähenda automaatselt detailplaneeringu koostamise kohustust maavara kaevandamiseks, kuid kindlasti ei saa teha ka vastavat erandit. Selle sätte alusel tuleb omavalitsusel kaalutlusotsuse tulemusel jõuda järelduseni, kas kaevandamistegevus vastab viidatud detailplaneeringu koostamise kohustuse tingimustele või mitte.“ Selgitame, et kui tegelik soov on kaalutlusotsuse tulemusel jõuda järelduseni, kas detailplaneeringu koostamine on vajalik või mitte, siis palume sellest lähtuvalt korrigeerida seletuskirja peatükis 3.3. Detailplaneeringu koostamise kohustus oleva detailplaneeringu koostamise juhtude loendi pealkirja sõnastust, näiteks: „detailplaneeringu koostamise vajadust kaalutakse“. Hetkel toodud sõnastuse „detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud“ kohaselt ei ole tegemist 113 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine kaalutlusega, vaid kindla nõudega ehk kohustusega. Oma seisukohas märgite täiendavalt (tsiteerin): „Märgime täiendavalt, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei halvenda juurdepääsu maavaravarule. Detailplaneeringu koostamine võimaldab omavalitsusel vajadusel anda ka maavarade kaevandamise plaani korral alale terviklahendus, mis võimaldab maavaravaru kasutuselevõttu, kuid arvestab ka piirkonna teiste tegevuste ning vajadustega, andes piirkonnale tervikliku ruumilahenduse.“ Selgitame, et Maa-amet ei nõustu Teie seisukohaga, et detailplaneeringu igakordne kaalutlemata koostamise nõue maavarade võimaliku kaevandamise korral ei halvenda juurdepääsu maavaravarule. Selgitame, et detailplaneeringu koostamine tähendab rahalisi kulutusi ning täiendavat ajakulu detailplaneeringu menetluse protsessi näol, mis lisandub kaevandamisloa taotluse menetlusele, mis on samuti avalik menetlus. Isegi juhul kui kohalik omavalitsus võtab detailplaneeringu koostamise kulud enda kanda, tähendab see loa taotlejale täiendavat ajakulu, mis halvendab juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus MaaPS §14. 3. Selgitasime oma 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2, Oleme nõus tehtud ettepanekuga ja et Üldplaneeringu veebirakenduse kohaselt asuvad maard- sõnastame tingimuse järgmiselt: latel või nende vahetus läheduses mitmesugused pärand- „Pärandkultuuri objekti ümbritseval alal kultuuri objektid, sh osad, mis on seotud kunagise kaevan- säilitada võimalusel põlispuud“. damisega. Täiendavalt märkisime, et seletuskirja peatükis 4.1.6 Pärandkultuuri objektid on selgitatud, et pärandkul- tuuri objekti ümbritseval alal säilitada põlispuud. Palusime seletuskirja täpsustada selliselt, et pärandkultuuri objekti ümbritseval alal tuleb võimalusel säilitada põlispuud või märkida, et eelnimetatud nõue ei kehti maavarade kaevan- damise korral. Oma seisukohas märgite (tsiteerin): „Selgi- tame, et üldplaneeringu sõnastuses on kasutatud sõna 114 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine „võimalusel“, mistõttu on see soovitus edasiste tegevuste kavandamisega.“ Selgitame jätkuvalt, et üldplaneeringu seletuskirjas ei ole tegemist kaalutletava tingimusega. Se- letuskirja peatükis 4.1.6. Pärandkultuuri objektid on märgi- tud (tsiteerin): „Pärandkultuuri objekti ümbritseval alal säi- litada põlispuud“. Teie seisukohast lähtuvalt palume sele- tuskirja korrigeerida lisades sõna „võimalusel“. 4. Märkisime oma 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2, et Oleme nõus tehtud ettepanekuga ja jätame seletuskirja eelnõu peatükis 3.4.9 Mäetööstuse maa-ala on lausest välja sõna „põhimõtteliselt“. Uus selgitatud, et püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lause kuju saab olema järgmine: lubatav, kui see ei halvenda maavaravaru „Püsiva iseloomuga tegevus on lubatav, kui kaevandamisväärsena säilimist või maavaravarule see ei halvenda maavaravaru juurdepääsu. Palusime täpsustada, et püsiva iseloomuga kaevandamisväärsena säilimist või tegevus on võimalik siis, kui selle jaoks on saadud MaaPS maavaravarule juurdepääsu“. kohane kooskõlastus või luba ning palusime viidatud lausest eemaldada sõna „põhimõtteliselt“, kuna selle sõna alles jätmise korral jääb mulje, et tegu on valdava üldjuhtumiga (põhimõtteliselt lubatav). Oma seisukohas märgite, et kooskõlastuse saamine taoliste tegevuste puhul on seaduses sätestatud protseduur, mille osas üldplaneering leevendusi luua ei saa. Seetõttu on püsiva iseloomuga tegevused antud aladel tõesti lubatud vaid juhul, kui selleks on olemas MaaPS kohane kooskõlastus või luba. Teie seisukohast jääb selgusetuks, kas üldplaneeringu seletuskirja täiendatakse või mitte. Kuna üldplaneeringu seletuskirja sõnastus on võrreldes seaduse sõnastusega osaline, siis palume segaduste vältimiseks vastavalt Maa-ameti märkustele täiendada ka seletuskirja. 5. Märkisime oma 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2, et Oleme nõus tehtud ettepanekuga ja seletuskirja peatükis 3.4 Maakasutusolevas tabelis on täiendame üldplaneeringu seletuskirja märgitud mäetööstuse maa-alale sobivad võimalikud punkti 3.4 „Maakasutus“ järgmise lõiguga: kavandatavad sihtotstarbed, lisaks on selgitatud, et muid „Katastriüksusele mäetööstusmaa sihtotstarbeid võib määrata (mäetööstusmaale) juhul kui sihtotstarbe määramiseks peab alal olema 115 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine need ei kahjusta juhtotstarbe rakendamist. Märkisime ja keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. palusime seletuskirja lisada, et mäetööstusmaa sihtotstarbe Muid tegevusi kehtiva kaevandamisloaga määramiseks peab alal olema keskkonnaluba maavara määratud mäeeraldise teenindusmaa alale kaevandamiseks ja muid tegevusi kehtiva saab kavandada ainult kaevandamisloa kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa omaja nõusolekul ning maardlate aladel on alale saab kavandada ainult kaevandamisloa omaja sihtotstarbe muutmiseks igakordselt vaja nõusolekul ning maardlate aladel on sihtotstarbe õigusaktide kohast kooskõlastust või luba“. muutmiseks igakordselt vaja MaaPS kohast kooskõlastust või luba. Selgitame jätkuvalt ja palume seletuskirja lisada, et mäetööstusmaa sihtotstarbe määramiseks peab alal Täpsustatud 20.01.2022 olema keskkonnaluba maavara kaevandamiseks ja muid Tabelis 3 on mäetööstuse maa-ala puhul tegevusi kehtiva kaevandamisloaga määratud mäeeraldise võimalikena märgitud mäetööstusmaa ja teenindusmaa alale saab kavandada ainult kaevandamisloa turbatööstusmaa sihtotstarbed. Ülejäänud omaja nõusolekul ning maardlate aladel on sihtotstarbe sihtotstarvete puhul (va elamumaa, ärimaa muutmiseks igakordselt vaja MaaPS kohast kooskõlastust ja ühiskondlike ehitiste maa) on lisatud või luba. Käesoleva üldplaneeringuga ei anta luba seletuskirja täpsustus, et: mäetööstusmaa juhtotstarbega alale määrata muid sihtotstarbeid vastavalt tabelis 3 kirjeldatule. Sihtotstarbe „Võib kavandada kui kaevandamine ja muutmiseks peab lisaks kaevandamise lõppemisele olema kaevandamisluba on lõppenud“. ka kaevandamisluba lõppenud. Selgitasite oma vastuses, et kooskõlastuse saamine taoliste tegevuste puhul on seaduses sätestatud protseduur, mille osas üldplaneering leevendusi luua ei saa. Seetõttu on püsiva iseloomuga tegevused antud aladel tõesti lubatud vaid juhul, kui selleks on olemas MaaPS kohane kooskõlastus või luba. Seisukohast jääb selgusetuks, kas üldplaneeringu seletuskirja vastavalt täiendatakse või mitte. Maavarale juurdepääsu tagamiseks ja segaduste vältimiseks palume vastavalt Maa-ameti märkustele täiendada ka seletuskirja. Maa-amet jääb oma 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2 ning käesolevas kirjas täiendavalt selgitatud seisukohtade juurde. Maa-amet ei saa anda kooskõlastust üldplaneeringule, millega kehtestatakse kaevandamisele 116 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine piiranguid, mis ei tulene seadusest. Maa-amet ei nõustu Väike-Maarja Vallavalitsuse 30.09.2021 kirjaga nr 7-1/11-175 edastatud Väike-Maarja valla üldplaneeringu lahendusega ning 29.11.2021 kirjaga nr 7- 1/11/207 esitatud selgitustega. Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Palume hoida Maa-ametit kursisplaneeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist ning enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. EELNÕU A. Seisuga 22.10.2021 asuvad Väike-Maarja valla Selgitame, et kuna maardlate info on territooriumil osaliselt või täielikult 19 keskkonnaregistri riiklikest registritest tulenev informatsioon 12.11.2021 maardlate nimistus arvel olevat maardlat ning 11 kehtiva ning see ei ole üldplaneeringu kehtestatav nr 6- kaevandamisloaga osa, ei kajasta me seda informatsiooni 3/21/15509- üldplaneeringu PDF kaartidel. Pärast 2 mäeeraldist. Väike-Maarja valla üldplaneeringu veebilehel üldplaneeringu kehtestamist on võimalik viidatud kaardirakenduses on korrektselt kujutatud Väike- riiklikust registrist tulenevat maardlate Maarja vallas asuvate maardlate piirid. Palume kajastada informatsiooni kuvada kas Maa-ameti või maardlate piire ka üldplaneeringu pdf-vormingus joonistel. 117 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Plaanidele palume lisada info, mis kuupäeva seisuga on Rahandusministeeriumi infosüsteemis maardlate ja mäeeraldiste andmeid kasutatud. kõrvuti üldplaneeringu kehtestatava osaga. Maardlate informatsioon võib olla ka ajas muutuv. Seetõttu ei ole mõistlik seda üldplaneeringu kaardil kehtestada, kuna võib muuhulgas avalikkusele anda valeinformatsiooni. 1. Üldplaneeringu veebirakenduses ning üldplaneeringu 1. Selgitame, et üldplaneeringu eesmärk on joonisel Maakasutus on Rakke karjääri puhul määratud reguleerida valla ruumilist arengut tulevikus. mäetööstuse maa-ala juhtotstarve mäeeraldise Olemasolevat maakasutust sellega ei teenindusmaale osaliselt, osale teenindusmaast on muudeta. Valla soov on antud alal, pärast määratud supelranna maa-ala juhtotstarve. Kuna Rakke karjääri ammendumist, näha ette lähiaastatel Rakke karjääri ammendumist ei toimu ja supelranna ala, mis on avalikus kasutuses. puhkeala rajamine on võimalik alles kaugemas tulevikus, Viime üldplaneeringu eelnõusse sisse siis üldplaneeringu eeldataval kehtimisajal tingimuse, et supelranna maa-ala üldplaneeringus tegelikkust kajastava ruumilahenduse kasutuselevõtt on antud alal võimalik pärast saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu Rakke karjääri ammendumist. osas olemasolev olukord ei halvene, palume anda planeeringus olemasoleva mäeeraldise ja selle teenindusmaa alale täies ulatuses mäetööstusmaa juhtotstarve. Selgitame, et olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtiv kaevandamisluba, kuid mäetööstusmaa või turbatööstusmaa juhtotstarve puudub või ei ole kaardipildis (joonistel) kujutatud, ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15, mille kohaselt üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Sobiv on ka alternatiivne variant, kui Rakke karjääri alale antakse mitu alternatiivset juhtotstarvet ning seletuskirjas tuuakse vastavad selgitused. Nimelt teeme ettepaneku kavandada kuni Rakke karjääri 118 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ammendumiseni maa-ala juhtotstarbeks mäetööstusmaa ning tulevikus perspektiivne supelranna maa-ala. Arvestades heaks kiidetud Rakke karjääri korrastamisprojekti lahendust ei ole Maa-ametil vastuväiteid, et Rakke karjääri ammendumise järgselt võetakse ala kasutusele supelrannana korrastamisprojektis määratud ulatuses, kuid kehtiva kaevandamisloa tõttu tuleb kajastada mäetööstusmaa juhtotstarve kaardil kogu teenindusmaa ulatuses. Alternatiivse variandi rakendamisel palume kajastada üldplaneeringus Rakke karjääri ala kahe erineva viirutusega: kehtiv mäetööstusmaa ja perspektiivne supelranna maa-ala ning lisada seletuskirja vastav selgitus. 2. Seletuskirja eelnõu peatükis 3.4.9 Mäetööstuse maa- 2. Selgitame, et kooskõlastuse saamine ala on selgitatud, et püsiva iseloomuga tegevus on taoliste tegevuste puhul on seaduses põhimõtteliselt lubatav, kui see ei halvenda maavaravaru sätestatud protseduur, mille osas kaevandamisväärsena säilimist või maavaravarule üldplaneering leevendusi luua ei saa. juurdepääsu. Täpsustame, et püsiva iseloomuga tegevus Seetõttu on püsiva iseloomuga tegevused on võimalik siis, kui selle jaoks on saadud MaaPS antud aladel tõesti lubatud vaid juhul, kui kohane kooskõlastus või luba. Palume viidatud lausest selleks on olemas MaaPS kohane eemaldada sõna „põhimõtteliselt“, kuna selle sõna alles kooskõlastus või luba. jätmise korral jääb mulje, et tegu on valdava üldjuhtumiga (põhimõtteliselt lubatav). Tegelikkuses on tegu erandjuhtumiga, kui on saadud igakordse kaalutlusotsuse tulemusena MaaPS alusel kooskõlastus või luba. 3. Seletuskirja eelnõu peatükis 3.4.9 Mäetööstuse maa- 3. Korrigeerime üldplaneeringu ja KSH ala on märgitud (tsiteerin): „Muu tegevuse kui aruande eelnõusid lähtuvalt esitatud kaevandamise kavandamine maardlate alade on võimalik märkusest. pärast kaevandamise lõppemist ning üldjuhul pärast maavara ammendumist või kui selleks kui selleks on saadud maaparandusseaduse alusel muu sisuga kooskõlastus või luba.“ Sama mõtet on korratud ka KSH aruande eelnõu 119 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine peatükis 9.7. Maardlate ja maavarade kaitse. Märgime, et siin on mõeldud maapõueseadust. Palume korrigeerida. 4. Seletuskirja eelnõu peatükis 3.4.9 Mäetööstuse maa- 4. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu ala on märgitud (tsiteerin): lähtuvalt esitatud märkusest. „Kasutusele võetud maardlatel tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas põllumaa, metsamaa, puhkeala või hoonestatud alana ning et need sobituksid ümbritsevate väärtuslike põllumajandusmaade, väärtuslike maastike või rohevõrgustiku aladega. Karjääri korrastamise suund tuleb määrata kaevandamisloa taotlemisel koostöös Keskkonnaametiga.“ Märgime, et väga sagedane karjääride korrastamise suund on veekogu. Lisaks selgitame, et kaevandatud maa korrastamise suuna määramisel on oluline arvestada ka maaomaniku arvamusega. Palume täiendada. 5. Seletuskirja eelnõu peatükis 3.3. Detailplaneeringu 5. Selgitame, et viidatud detailplaneeringu koostamise kohustus on märgitud detailplaneeringu koostamise kohustus ei tähenda koostamise juhud. Seletuskirja kohaselt on automaatselt detailplaneeringu koostamise detailplaneeringu koostamine kohustuslik kui tegevuse mõju kohustust maavara kaevandamiseks, kuid väljendub eelkõige kas piirkonna tavapärase ehitusmahu kindlasti ei saa teha ka vastavat erandit. olulises suurenemises, transpordivoogude või külastajate Selle sätte alusel tuleb omavalitsusel hulga suurenemises või visuaalse mõju, müra, tooraine, kaalutlusotsuse tulemusel jõuda järelduseni, tööjõu vajaduse suurenemises ehitise kavandatavas kas kaevandamistegevus vastab viidatud asukohas võrreldes senisega. Samuti on detailplaneeringu detailplaneeringu koostamise kohustuse koostamine kohustuslik väärtuslikel maastikel võimalike tingimustele või mitte. konfliktalade (sh uute hoonestusalade, maakasutuse Märgime täiendavalt, et detailplaneeringu muutmise kavade, tuulegeneraatorite, koostamise kohustus ei halvenda päikeseelektrijaamade, mobiilsidemastide, vesiehitiste jt juurdepääsu maavaravarule. maastikul domineerima jäävate objektide) arendamise 120 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine suunamisel ning väärtuslikel põllumajandusmaadel Detailplaneeringu koostamine võimaldab massiivide killustamist, vähenemist või sihtotstarbelist omavalitsusel vajadusel anda ka maavarade kasutamist mõjutava arendamise suunamisel. kaevandamise plaani korral alale terviklahendus, mis võimaldab maavaravaru Märgime, et eeltoodu võib kohalduda ka maavarade kasutuselevõttu, kuid arvestab ka piirkonna kaevandamisele. Selgitame, et maardlatel antakse teiste tegevuste ning vajadustega, andes kaevandamisluba õigusaktidega sätestatud korras ja piirkonnale tervikliku ruumilahenduse. tingimustel ning maavara kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi detailplaneeringu koostamist. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Igakordne detailplaneeringu kohustus oleks kaevandamisloa taotluse avalikku menetlust dubleeriv avalik menetlus. Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus saab hinnata kaevandamisloa taotlusega tutvumisel detailplaneeringu algatamise otstarbekust ja teha vajadusel põhjendatud kaalutlusotsuse detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu koostamise nõudmine üldplaneeringus oleva tingimuse tõttu halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning on vastuolus MaaPS §14 lõikega 2. Palume seletuskirjas täpsustada, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei kohaldu maavara kaevandamise korral. Maa- amet nõustub ka sellega, et üldplaneeringu seletuskirjas täpsustatakse, et mäetööstusmaade määramisel, uute kaevandamiskohtade avamisel ja olemasolevate karjääride laiendamisel tuleb kohaliku omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse korral koostada detailplaneering. 6. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele 6. Korrigeerime KSH aruande eelnõusid ja maardlatele on märgitud, et Meibaumi maardla on lähtuvalt esitatud märkusest. liivamaardla. Märgime, et tegelikult on Meibaumi maardla 121 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine näol tegemist kruusamaardlaga. Palume parandada. 7. Seletuskirja eelnõu peatükis 3.4 Maakasutus olevas 7. Selgitame, et kooskõlastuse saamine tabelis Tabel 3. Maa-ala juhtotstarvete ja katastriüksuse taoliste tegevuste puhul on seaduses sihtotstarvete omavahelised seosed on märgitud, et sätestatud protseduur, mille osas mäetööstuse maa-alale võib kavandada riigikaitse maa üldplaneering leevendusi luua ei saa. ja üldkasutatava maa sihtotstarvet juhul kui Seetõttu on püsiva iseloomuga tegevused kaevandamine on lõppenud ja ilma kaevandamise antud aladel tõesti lubatud vaid juhul, kui lõppemise tingimuseta on mäetööstusmaa juhtotstarbe selleks on olemas MaaPS kohane korral lubatud tootmismaa, veekogude maa, transpordimaa, kooskõlastus või luba. jäätmehoidla maa, kaitsealuse maa ja maatulundusmaa sihtotstarve. Seletuskirja kohaselt võib muid sihtotstarbeid määrata juhul kui need ei kahjusta juhtotstarbe rakendamist. Märgime ja palume seletuskirja lisada, et mäetööstusmaa sihtotstarbe määramiseks peab alal olema keskkonnaluba maavara kaevandamiseks ja muid tegevusi kehtiva kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa alale saab kavandada ainult kaevandamisloa omaja nõusolekul ning maardlate aladel on sihtotstarbe muutmiseks igakordselt vaja MaaPS kohast kooskõlastust või luba. Käesoleva üldplaneeringuga ei anta luba mäetööstusmaa juhtotstarbega alale määrata muid sihtotstarbeid vastavalt tabelis 3 kirjeldatule. Sihtotstarbe muutmiseks peab lisaks kaevandamise lõppemisele olema ka kaevandamisluba lõppenud. Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimist ja vältimaks mitmetimõistetavusest põhjustatud segadusi palume üldplaneeringu seletuskirja ja tabelit 3 korrigeerida vastavalt eeltoodule. Mäetööstusmaa juhtotstarbega alale sobivad mäetööstusmaa ja turbatööstusmaa sihtotstarbed, muid sihtotstarbeid palume tabelisse 3 mäetööstusmaa juhtotstarbe veergu mitte märkida. 122 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine 8. Veebirakenduse ning üldplaneeringu jooniste kohaselt 8. Korrigeerime üldplaneeringu ja KSH kattuvad maardlad planeeritavate tuuleenergeetika aladega. aruande eelnõusid lähtuvalt esitatud Seletuskirja eelnõu peatükis 5.2.8.1 Tuuleenergia on märkusest. selgitatud, et üldplaneeringuga kavandatud põhimõttelised alad tuuleparkide kavandamiseks maardlate alal ei tähenda MaaPS kohast kooskõlastust. Tuuleparkide arendamisel maardlatele tuleb igakordselt teha koostööd Maa-ametiga tuuleparkide võimaluse väljaselgitamiseks. Maa-amet nõustub eeltooduga. Samas peatükis on lisaks märgitud (tsiteerin): „Tuuleparkide kavandamine maardlatel, kus on moodustatud mäeeraldis, on võimalik pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning üldjuhul pärast maavara ammendumist. Kooskõlastuse tuuleparkide kavandamiseks maardlate maa-alal annab Maa-amet.“ Sarnast mõtet on korratud KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja maardlatele. Selgitame, et asjaolu, kas maardlal on moodustatud mäeeraldis või mitte, ei ole tuuleparkide rajamise võimalikkuse osas seisukoha võtmisel määrav. Lisaks selgitame, et kooskõlastav asutus võib ajas muutuda, mistõttu soovitame kasutada Maa-ameti nime asemel mõistet „valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus.“ Palume sõnastada eeltoodud lõik järgmiselt: „Tuuleparkide kavandamine maardlatel on üldjuhul võimalik pärast maavara ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS kohane kooskõlastus või luba. Kooskõlastuse tuuleparkide kavandamiseks maardlate maa-alal annab valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus“. Täiendavalt informeerime, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on algatanud ja esitanud 02.08.2021 kirjaga nr 2-2/21-0400/4660 ministeeriumitele kooskõlastamiseks ehitusseadustiku muutmise ja sellega 123 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). VTK punktis 9.1.6 on välja toodud ettepanek aladel, kus maavarad on MaaPS alusel arvele võetud, kuid maavarade kasutusse võtmist lähemas ajaperspektiivis kavandatud ei ole, vahekasutusena lubada ajutiste ehitiste tähtajaks kuni 50 aastat. Peale VTK-s märgitud ehitusseadustiku muudatuste kehtestamist ja MaaPS-us maapõue kaitse põhimõtete muutmist saab Maa-amet kaaluda elektrituulikute parkide ja seonduvate kommunikatsioonide rajamise lubamist kooskõlas uuendatud seaduste mõttega. 9. Üldplaneeringu veebirakenduse kohaselt asuvad 9. Selgitame, et üldplaneeringu sõnastuses maardlatel või nende vahetus läheduses mitmesugused on kasutatud sõna „võimalusel“, mistõttu on pärandkultuuri objektid, sh osad, mis on seotud kunagise see soovitus edasiste tegevuste kaevandamisega. kavandamisega. Mõistame, et mitmete tegevuste, sh kaevandamise korral, ei ole Seletuskirja peatükis 4.1.6 Pärandkultuuri objektid on võimalik põlispuude säilitamine, kuid seda selgitatud, et pärandkultuuri objekti ümbritseval alal aspekti tuleb vähemalt tegevuste säilitada põlispuud. Märgime, et maardlate aladel võimaliku kavandamisel hinnata, mitte sellest liiga kaevandamise korral ei ole võimalik tagada põlispuude kergekäeliselt loobuda. Viidatud sõnastuses säilimist. Samuti jääb seletuskirjast selgusetuks, kui suur ongi võimalik ka maavarade kaevandamise ala on ümbritsev ala. Tagamaks, et maavarale juurdepääsu korral esmalt hinnata põlispuude säilimise osas olemasolev olukord ei halveneks, palume seletuskirja võimalikkust, kuid võimatuse korral anda täpsustada selliselt, et pärandkultuuri objekti ümbritseval vastavad põhjendused. alal tuleb võimalusel säilitada põlispuud või märkida, et eelnimetatud nõue ei kehti maavarade kaevandamise korral. Märgime, et üldplaneeringu PDF kaartidel ei Palume esitada üldplaneeringu kaartidel ja veebirakenduses kuva me riiklikest registritest tulenevat samu andmeid, st kanda pärandkultuuri objektid ka informatsiooni, kuna see ei ole üldplaneeringu kaartidele. üldplaneeringuga kehtestatav. 10. Matkaradade rajamisega seonduvalt märgime, et 10. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu maardlate aladele on võimalik matkaradasid rajada vaid lähtuvalt esitatud märkusest. ajutiste rajatistena. Seletuskirja peatükis 4.5 Matkarada on selgitatud (tsiteerin): „Teiste tegevuste kavandamisel, sh 124 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ristuvate teede ja tehnovõrkude kavandamisel, arvestada matkaraja terviklikkuse ja kasutatavuse säilimisega. Põhjendatud vajadusel näha ette muudatused raja kulgemises.“ Maa-amet nõustub, et põhjendatud juhul, nt maavarade kaevandamise korral, on võimalik näha ette muudatusi raja kulgemises. Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimist, palume seletuskirjas täpsustada, et maardlaga kattuval alal on matkarada võimalik rajada ajutise iseloomuga ehitisena. Maa-amet ei nõustu Väike-Maarja Vallavalitsuse 30.09.2021 kirjaga nr 7-1/11-175 edastatud Väike-Maarja valla üldplaneeringu lahendusega. Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist ja enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile. LÄHTESEISU Maa-amet, tutvunud edastatud materjalidega, märgib Teeme üldplaneeringu koostamise käigus KOHAD järgmist. Maa-ametiga koostööd lähtuvalt Maa- ametile antud volitustest. 14.02.2020 Seisuga 10.02.2020 asuvad Väike-Maarja valla nr 6- üldplaneeringu territooriumil osaliselt või täielikult 19 125 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine 3/20/1242-2 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat, 11 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ja 2 menetluses olevat maavara kaevandamise loa taotlust. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1- 2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. 126 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Lisa 2. peatükis 17. Maavarad ja maardlad on kirjeldatud, et Lisa 2 joonist ja tabelit on vastavalt Väike-Maarja valla territooriumil on seisuga 20.10.2019 märkusele täiendatud. Arvestame registreeritud üheksa mäeeraldist, mis peaksid olema märkusega üldplaneeringu koostamisel. kujutatud joonisel 12 ning kirjeldatud tabelis 10. Märgime, et tabeli 10. järgi jääb Väike-Maarja valda kümme kehtiva loaga mäeeraldist mitte eespool tekstis kirjeldatud üheksa mäeeraldist. Lisaks täpsustame, et Tabelis 10. puudub Rakke lubjakivikarjääri teenindusmaa pindala, milleks on 123,17 ha. Simuna turbatootmisala kaevandamise luba pikendati 18.10.2019 ning loa muutmise käigus täpsustati ka mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindalasid, milleks on vastavalt 131,64 ha ja 166,32 ha. Tabelis 10. on märkimata ka Raigu kruusakarjääri kaevandamise loa number, milleks on L.MK/322586. Tabelis 9. on Peetla turbamaardla registrikaardi numbriks märgitud ekslikult 239. Keskkonnaregistri andmetel on Peetla turbamaardla registrikaardi numbriks 238. Palume Lisa 2 peatükis 17 teksti ning tabeleid 9. ja 10. täiendada ja täpsustada. Täiendavalt informeerime, et 09.01.2020 andis Keskkonnaamet korraldusega nr 1-3/20/17 Tammiku IV liivakarjääri mäeeraldisele kaevandamise loa nr L.MK/334145 (loa omaja Eesti Teed AS, mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindalad vastavalt 7,44 ha ja 9,84 ha). Lisa 2. peatükis 17. Maavarad ja maardlad tabelis 9. on märgitud seisuga 20.10.2019 Väike-Maarja valla territooriumil registreeritud maardlad koos pindalade ja varu kogustega. Varukogused on saadud 2018. aasta maavarade koondbilansist. Tabelis 10. on märgitud seisuga 20.10.2019 Väike-Maarja valla territooriumil asuvad mäeeraldised ja neis asuvad maavaravaru kogused, mis on saadud keskkonnalubade infosüsteemist. Tabelis 9. on mitmeid erinevusi varu koguses võrreldes 2018. aasta maavarade koondbilansiga. Näiteks on tabelis 9. kirjeldatud Endla ja 127 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Pedja turbamaardlates ka prognoosvarusid, mis eristatakse maardlaga piirneval alal väljaspool tarbe- ja reservvaru kontuuri või piirkonnas, kus maavarailmingute esinemise põhjal võib eeldada uue maardla olemasolu. Prognoosvaru võimaldab hinnata maardla maavaravaru suurendamise või uue maardla kindlaks tegemise võimalust ning on aluseks maavara otsingu ja geoloogilise uuringu suunamisel. Prognoosvaru ei võeta arvele ja see pole maardla osa. Tabelis 9. olevad varude erinevused on ka tingitud ühes maardlas olevatest erinevatest kasutusaladest ja ka maardlate osalisest paiknemisest Lääne-Viru maakonnas jne. Kuna maardlate ja mäeeraldiste pindalad ja neis asuva maavaravaru kogused on ajas muutuvad, teeme ettepaneku koostatavas üldplaneeringus piirduda vaid maardlate ja mäeeraldiste loeteluga. Palume üldplaneeringu jooniste koostamisel kasutada Arvestame märkusega üldplaneeringu keskkonnaregistris arvel olevate maardlate ja mäeeraldiste koostamisel. piire. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamise lihtsustamiseks soovitame enne lõpliku lahenduse valmimist küsida keskkonnaregistri maardlate nimistust ajakohase väljavõtte. Palume üldplaneeringus anda mäetööstusmaa juhtotstarve Arvestame märkusega üldplaneeringu mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele ning koostamise käigus. Mäetööstusmaa kaevandamisloa taotluse olemasolu korral reserveeritava juhtotstarbe näitame ühiselt mäeeraldistele, mäetööstusmaa juhtotstarve nendele aladele, kus on nende teenindusmaadele. Kaalume eraldi menetluses maavara kaevandamise loa taotlus. Vajadusel juhtostarbe määramist vajadusel võib mäetööstusmaa juhtotstarbest eraldada turbatööstusmaale. turbatööstusmaa juhtotstarbe. Palume eeltoodud märkustega üldplaneeringu edasisel Arvestame esitatud tingimustega koostamisel arvestada ning edastada planeeringulahendus üldplaneeringu koostamisel koostöö 128 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine enne vastuvõtmist Maa-ametile kooskõlastamiseks. Maa- korraldamisel ning planeeringulahenduse amet aktsepteerib planeeringumaterjalide ja esitamisel kooskõlastamiseks menetlusdokumentide edastamist nii digitaalselt aadressile [email protected] kui ka materjalide alla laadimist vastavalt veebiaadressilt. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. Põllumajandusa- LÄHTESEISU Üldplaneeringu koostamisel on Põllumajandusameti seisuko- Arvestame esitatud ettepanekutega met KOHAD halt oluline maaparandus-süsteemide terviklikkuse säilita- üldplaneeringu koostamise käigus. mine. Põllumajandusamet teeb Väike-Maarja valla üldpla- 31.01.2020 neeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise nr 14.5- hindamise osas järgmised ettepanekud: 1/111-1 1. Maaparandussüsteemide maa-alal arvestada maaparan- duse seost teiste valdkondade lahenditega. Näiteks: väär- tuslike põllumaade seos kuivendusseisundiga, seos planee- ringu ala kasutus- ja ehitustingimustega. Maaparandussüs- teemi maa-alal ehitustegevuse kavandamisel tuleb arves- tada süsteemi osa ümberehitamise vajadusega, et tagada alles jääva maaparandussüsteemi toimimine. Samas juhime teie tähelepanu, et maaparandussüsteemi ala on ka metsa- maal (kraavkuivendus). 2. Punktis 5.4. “Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale“, palun täiendada alapunkti - jätkusuutliku põllumajandus- tootmise ja metsamajandamise tagamiseks pööratakse tä- helepanu maaparandusliku tegevusega kaasnevatele mõju- dele. 129 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Maakasutuses on oluline, et maaparandussüsteemi maa- alale ei oleks määratud muud juhtfunktsiooni kui põlluma- jandusmaa (põllukuivendus) või metsamaa (metsakuiven- dus). 3. Andmeid maaparandussüsteemide kohta (paiknemine, maa-ala, eesvool ja riigi poolt korrashoitav ühiseesvool) on võimalik saada Maa-ameti kaardirakendusest https://geo- portaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html Andmeid maaparandussüsteemide üksikobjektide kohta (kaevud, truubid, suudmed ja drenaažisüsteemid) saab kü- sida Põllumajandusameti Ida regiooni Rakvere esindusest. 4. Väike-Maarja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse osas on Põllumajandusametil planeerimisdokumendiga seotud põh- jendatud huvi maaparandussüsteemide toimimise säilitami- seks ja maaviljelusväärtuse hoidmiseks. Terviseamet EELNÕU Amet on tutvunud esitatud Väike-Maarja valla üldpla- 1. Selgitame, et üldplaneeringuga neeringu ja KSH aruande eelnõu materjalidega ning juhib määratakse perspektiivsed supluskohad, 02.11.2021 tähelepanu järgnevale: mistõttu peavad need vastama viidatud nr 9.3- määrusele üksnes juhul, kui need ka 1/21/12730- 1. KSH aruande eelnõu ptk 7.7. lk 64 on kirjas „Väike- vastavalt kasutusele võetakse. See on 2 Maarja valla territooriumil on peamisteks supluskohtadeks igakordselt üldplaneeringu kehtestamise Äntu Valgejärv, Äntu tehisjärv ja Kamariku järv. järgselt omavalitsuse otsus. Sama Supelrandu Väike-Maarja vallas ei ole. ÜP-ga määratakse seisukohta märkis Terviseamet ka 7. supelranna maa-ala juhtfunktsioon Äntu tehisjärve, Äntu septembril 2020. aastal läbi viidud Valgejärve ja Kamariku järve supluskohtades. veebiseminaril. Supluskohad/supelrannad peavad vastama sotsiaalministri 03.10.2019 määrusele nr 63 „Nõuded suplusveele ja su- pelrannale““. Ametile teadaolevatel andmetel on Äntu tehisjärv Väike-Maarja vallas ainuke avalik supluskoht, kus on tagatud vastavus määruse nr 63 nõuetele ja seiratakse suplusvee kvaliteeti. Andmed Äntu Valgejärve ja Kamariku 130 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine järve kohta ametil puuduvad, kuid üldplaneeringu koha- selt on nende puhul tegemist samuti avalikult kasutata- vate supluskohtadega ning peavad vastama määruse nr 63 nõuetele, siis tuleb supluskoha valdajal planeerida nendes supluskohtades suplusvee seire määruse nr 63 nõuete alusel. 2. KSH aruande eelnõu ptk 7.14.1 lk 83 on kirjas „Ühisvee- 2. Vaatame teema lähtuvalt esitatud värgis kasutatakse põhiliselt Kambriumi-Vendi veekomp- märkusest KSH aruande eelnõus üle ning leksi põhjaveekihtide põhjavett, mis on ülalpool lasuvatest vajadusel korrigeerime. paremini kaitstud ja veerikkam.“ Ametile teadaolevatel ja Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni aren- damise kava aastateks 2019-2030 andmete kohaselt kasu- tatakse Väike-Maarja valla ühisveevärkides põhiliselt Si- luri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjaveekihtide põhjavett. OMAVALITSUSED Järva vallavalitsus LÄHTESEISU Tutvusime esitatud planeeringu dokumentidega ning Järva Võtame teadmiseks. KOHAD valla ja Väike-Maarja valla ühiste kokkupuutealadega. Järva Vallavalitsusel ei ole täiendavaid ettepanekuid Väike-Maarja 25.02.2020 valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju nr 7- strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele. 6/2020/317- 2 Tapa vallavolikogu LÄHTESEISU Tapa Vallavalitsuse haldusosakond tutvus dokumentidega Teeme üldplaneeringu koostamise käigus KOHAD ning tegi ettepaneku vallavalitsusele, et Tapa vallal koostööd Tapa vallaga, et tagada valdade ettepanekud seoses Väike-Maarja valla üldplaneeringu ühisel piiril asuvate alade kokkusobivus ja 25.02.2020 koostamise algatamisega ja keskkonnamõju strateegiline loogiline seos. otsus nr 176 hindamise kavatsusega puuduvad. 05.02.2019 istungil Tapa Vallavalitsus toetas haldusosakonna ettepanekut. Lähtudes eeltoodust, tuginedes Väike-Maarja Vallavalitsuse 24.01.2020 kirjale ja aluseks võttes kohaliku omavalitsuse 131 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine korralduse seaduse § 22 lg 2, planeerimisseaduse § 76 lg 1, § 81 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3: 1. Teha ettepanek Väike-Maarja valla üldplaneeringu koostajatele koostöö tegemiseks koostamisel oleva Tapa valla üldplaneeringu koostajatega Tapa vallaga piirnevate väärtuslike põllumaade, rohealade, väärtuslike maastike, puhke- ja virgestusalade, maardlate ning kaevandamisest mõjutatud alade kavandamisel. Jõgeva Vallavoli- KOOSKÕLAS Väike-Maarja valla üldplaneeringus on kavandatud tuu- Võtame teadmiseks ja arvestame koostöö kogu TAMINE leenergeetika arengualad Jõgeva valla piirile. Peame vajali- tegemise vajadusega. kuks märkida, et planeeritud alade keskkonnamõju ületab 30.06.2022 valla piiri. Alade kasutusele võtmine eeldab naaberomava- NR 73 litsuste koostööd ja mõjude hindamisel ei saa piirduda Väike-Maarja valla territooriumiga. Kuna üldplaneeringu detailsus ei eelda alade välja selgitamisel koostööd naa- beromavalitsustega, siis detailplaneeringu etapis on see hädavajalik. Palume meie arvamus kajastada koostöötabelis. Väike- Maarja valla üldplaneering muudes aspektides Jõgeva valda ei mõjuta. Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 85 lõiked 1 ja 3 ning Jõgeva Vallavolikogu 31. mai 2018 määruse nr 41 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ra- kendamine Jõgeva vallas“ § 2 lõike 1 punkti 2, vallavoli- kogu otsustab: Kooskõlastada Väike-Maarja valla üldplaneeringu ja kesk- konnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. 132 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ETTEVÕTTED JA ERAISIKUD JMS Adven Eesti AS EELNÕU Ettepanekud Väike-Maarja valla üldplaneeringu koostamisel Arvestame tehtud ettepanekutega. 22.11.2021 Adven Eesti AS saadab oma ettepaneku lisada Väike-Maarja nr 2-95 valla üldplaneeringu dokumentatsiooni järgnev info: Väike-Maarja aleviku kaugküttepiirkond (ettepanek Lisa 1) Täiendada alajaotust „5.2.7. Soojavarustus“ alljärgnevalt: Valla olemasolevad kaugküttepiirkonnad Väike-Maarja ja Rakke alevikes ning Triigi külas on määratud tehnilise taristu joonisel. Üldplaneeringuga on kavandatud planeeritavad kaugküttealad, mille väljaarendamine toimub valdkondlike arengukavade31 alusel. Süsteemide põhiliseks arengusuunaks on torustike ja katlamajade rekonstrueerimine, ka sobivamale küttele üleminek. Väljapool kaugküttealasid lahendatakse soojavarustus üldjuhul lokaalsete lahendustega. Märkida tehnilise taristu joonistel kaugküttepiirkonnad vastavalt 5.2.7 Soojavarustuse punktis viidatule. Eesti Raudtee AS EELNÕU Esitame alljärgnevad ettepanekud ÜP eelnõus toodud 1. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu tingimuste täpsustamiseks: lähtuvalt esitatud märkusest. 16.11.2021 nr 21- 1. ÜP peatükis „5.1.3. Raudtee“ on toodud tingimus 1/3799-1 „Olemasolevad ja projekteeritavad raudteeülesõidukohad tuleb kavandada eritasandilistena“. Palume sõnastada eeltoodud tingimus järgmiselt: „Uue raudteeülesõidukoha projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ nõuetest ning täiendavatest nõuetest, mis on sätestatud Raudtee 133 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine tehnokasutuseeskirja lisas 4 „Raudteeülesõidukoha ja - ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend”.“ 2. ÜP peatükis „5.1.4. Jalg- ja jalgrattateed“ teeme Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu ettepaneku lisada eraldi punktina tingimus: lähtuvalt esitatud märkusest. „Uue raudteeülekäigukoha projekteerimiseks ja ehitamiseks ning liiklusohutuse tagamiseks on nõuded sätestatud Raudtee tehnokasutuseeskirja lisas 4 „Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend”.“ Lisaks selgitame ja juhime tähelepanu, et uute samatasandiliste raudteeületuskohtade projekteerimisel tuleb hinnata nendega kaasnevat mõju liiklusohutusele ja vastavalt EhS §73 lõikes 4 sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, kui projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastajal, õigus põhjendatud juhul nõuda riskianalüüsi või muu asjakohase analüüsi koostamist, et hinnata kavandatud tegevuse mõju raudtee seisukorrale ja raudteeliiklusele. LÄHTESEISU AS Eesti Raudtee on tutvunud Väike-Maarja valla 1. Arvestame raudtee, samuti KOHAD üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju elektripaigaldiste ja sidetrasside strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusega ning kaitsevööndite ja neist tulenevate 21.02.2020 esitab alljärgnevad ettepanekud: piirangutega üldplaneeringu lahenduse nr 21-1/289- väljatöötamisel. 1 1. Üldplaneeringu koostamisel arvestada raudtee kaitsevööndiga, mille laius ja piirangud on kehtestatud ehitusseadustiku §-s 73 ning raudteega sihtotstarbeliselt 2. Arvestame üldplaneeringu lahenduse seotud elektripaigaldiste ja sideehitiste kaitsevöönditega. väljatöötamisel raudteerajatiste 2. Planeeritavad lahendused ei tohi takistada kasutamisest, hooldusest ja remondist raudteerajatiste, sh raudtee elektripaigaldiste ja sideehitiste tulenevate vajadustega. hoolduse ja remondi teostamist. 3. Arvestame esitatud tingimustega 3. Hoonestusalade planeerimisel arvestada üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise 134 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku käigus. Vajalikud erisused (kui need vibratsiooni ning müraga. Uute hoonestusalade rajamise üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise korral raudtee vahetusse lähedusse ei võta AS Eesti Raudtee käigus ilmnevad) kooskõlastatakse AS-iga endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, Eesti Raudtee. vibratsioon) leevendamiseks. 4. – 10. Arvestame esitatud märkusega 4. Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. kasutamiseks vajalikud ning mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks võrdne rajatise kogukõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus. 5. Näha ette meetmed takistamaks nii jalakäijate kui sõidukite sattumine raudteemaale väljapool nõuetekohaseid raudteeülesõidu- ja ülekäigukohti. Raudteega piirnevate alade planeerimisel näha ette raudteemaa piirdeaiaga piiramine. 6. Kergliiklusteede planeerimisel raudtee kaitsevööndisse tuleb need ohutuse tagamiseks kavandada väljapoole raudteemaad ning vajadusel näha ette meetmed, mis takistaksid kergliiklusteelt pääsu raudteemaale selleks mitte ettenähtud kohtades. 7. Kergliiklustee ristumised raudteega kavandada asukohtades, kus on piisav nähtavus ja tagatud liiklusohutus. Nähtavuse tagamise tingimused on sätestatud valdkonnaga seotud normides, standardites ja regulatsioonides. 8. Üldplaneeringu kaardimaterjalil kajastada leppemärgiga olemasolevad raudteeülesõidu- ja ülekäigukohad. Väike- Maarja valla haldusterritooriumil on järgmised raudteeülesõidukohad: Vao 337,342 km (Mõisamaa-Vao- Ilmandu teel), Kiltsi 338,791 km (Järva-Jaani- PikevereEbavere teel), Nõmme 344,66 km (Nõmmeveski 135 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine teel), Räistvere 348,434 km (Rakke-Räitsvere teel), Rakke 351,224 km (Kapu-Rakke-Paasvere teel), Edru 355,29 km (Piibe-Edru teel) ja Vägeva 359,001 km (Rakvere-Väike- Maarja-Vägeva teel). Raudteeülekäigukohad on: Kiltsi 339,131 km (üle ühe raudtee reisijate ooteplatvormile juurdepääsuks), Rakke 351,024 km (üle ühe raudtee reisijate ooteplatvormile juurdepääsuks), Rakke 351,224 km raudteeülesõidukoha kõrval. 9. Üldplaneeringu kaardimaterjalil eristada eraldi leppemärkidega perspektiivsete raudteeülesõidu- ja ülekäigukohtade (samatasandiline riste) asukohad ning kavandatavate eritasandiliste ristumiste asukohad. Näidata nendeni viivad ühendusteed, s.h perspektiivsed ühendusteed. Uute raudteeülesõidu- ja ülekäigukohtade ning eritasandiliste ristumiste kavandamisel tuleb juhinduda valdkonnaga seotud normides, standardites ja regulatsioonides sätestatud nõuetest. 10. Raudteeäärse haljastuse kavandamise või säilitamise korral tuleb lähtuda nähtavuse tagamise tingimustest, mis on valdkonnaga seotud normides, standardites ning regulatsioonides sätestatud (nähtavuskolmnurk raudteeületuskohtadel). AS Eesti Raudtee lähiaastate ja pikemas perspektiivis Arvestame üldplaneeringu lahenduse planeeritavad arendustegevused on: väljatöötamisel. 1. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse otsusest elektrifitseerida raudteeliiklus on AS Eesti Raudtee alustanud kontaktvõrgu projekteerimise ettevalmistustöödega ning ehitus on kavandatud aastatele 2021-2028. Ehitatakse välja kontaktvõrk koos mastidega ja nende teenindamiseks vajalikud alajaamad, alajaamade ja kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks. Seoses eeltooduga peab 136 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine arvestama, et raudteemaale lisandub kitsendusi põhjustavaid tehnovõrke ja rajatisi ning võib selguda lisamaa vajadus (näiteks veoalajaama ja elektriliinide rajamiseks). Võimalik täiendav maaressursi vajadus nende rajatiste teenindamiseks selgub projekteerimise käigus. 2. Raudtee side- ja turvangusüsteemide parendamiseks on ettevalmistamise faasis Tapa-Tartu fiiberoptilise kaabli ning liiklusjuhtmissüsteemide moderniseerimise projekteerimine. Tegevused on kavandatud olemasoleval raudteemaal. 3. Pikemas perspektiivis planeeritakse jaamavahedes rajada paralleelselt olemasoleva raudtee peateega teine peatee (telgede vahega ligikaudu 4,3 m). Seoses sellega peab arvestama olemasoleva raudtee kaitsevööndi laienemisega. Palume üldplaneeringu lahendus esitada ASile Eesti Raudtee edasiseks koostööks ja juhime tähelepanu, et planeeringu koostamise käigus võib selguda täiendavate ettepanekute esitamise vajadus. Riigimetsa Majan- EELNÕU 1. Metsaseaduse § 48 p1 ja 2 alusel on RMK põhiülesanne Palume RMK-l avalikustatud materjalidele damise Keskus Väike-Maarja vallas asuva Keskkonnaministeeriumi ja tuginevalt anda hinnang, kuidas RMK nr 3-1.1/274- Kaitseministeeriumi ning Majandus- ja arvates on või ei ole täidetud järgmine RMK 2 Kommunikatsiooniministeeriumi valitsetava riigimetsa seisukoht: „RMK on seisukohal, et Väike- majandamine. Riigimetsa majandamise eesmärk on tagada Maarja valla üldplaneeringu ja metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. keskkonnamõju strateegilise hindamise Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku koostamisel peab olema arvestatud RMK mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja põhiülesande täitmise võimalikkusega ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja erinevad riigi maale seatavad maakasutuse kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse või metsade majandamise piirangud peavad võimaluse. olema neis dokumentides kajastatud ja põhjendatud.“ RMK on seisukohal, et Väike-Maarja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamisel peab olema arvestatud RMK põhiülesande täitmise võimalikkusega ja erinevad riigi maale seatavad 137 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine maakasutuse või metsade majandamise piirangud peavad olema neis dokumentides kajastatud ja põhjendatud. Samuti palume üldplaneeringu seletuskirjas ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitada metsamaale kavandatud mittemetsamajanduslikel eesmärkidel teostatavate tegevuste osas alternatiivide võrdlused, sh käsitledes ka metsamajanduslikku tegevust. RMK teeb, olles RMK poolt majandatavate metsade osas vastutavaks isikuks, ettepaneku täiendada keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet, sh sotsiaal-majanduslikku hinnangut, peatükiga, mis puudutab üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsade majandamist ja nende metsade uuendamist vastavalt metsaseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatud piirangutele. Üldplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume märkida RMK poolt majandatavate metsade osas, et lubatud on kõik raieliigid, kusjuures detailsed kavad puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud aladel kasvavate metsade majandamiseks ja uuendamiseks koostatakse koostöös kohaliku omavalitsusega, arvestades metsade olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis. Olete oma kirjaga 29.09.2021 nr. 7-1/11-175 teavitanud Arvestame ettepanekuga ning korrigeerime Riigimetsa Majandamise Keskust, et on valminud Väike- väärtuslike põllumajandusmaade 138 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Maarja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise kaardikihti. hindamise (KSH) aruande eelnõu. Oleme nende eelnõudega Täiendatud 25.01.2022 tutvunud ja avaldame järgmist: Katastriüksus 24801:001:1200 asub Jõgeva 1. Palume eemaldada väärtuslike põllumaade hulgast RMK vallas ning KÜ-d 78601:001:0095 ja halduses oleva maa osas järgmistel katastriüksustel toodud 78701:004:0400 Tapa vallas. väärtusliku põllumaa alad: 66001:004:0293; Katastriüksust 92702:001:0440 ei ole 66001:003:0090; 66001:004:0173; 24801:001:1200; maakatastris registreeritud. Ülejäänud 66001:001:0389; 66001:005:0344; 66001:001:0207; maaüksustelt on väärtuslik 66001:001:0266; 66001:005:0375; 66001:004:0168; põllumajandusmaa eemaldatud. 66001:001:0259; 66001:001:0249; 66001:001:0165; 66001:005:0439; 66001:001:0249; 66001:001:0289; 16102:001:0100; 92701:004:0219; 92702:003:0210; 92701:004:0400; 92702:003:0220; 16101:001:0490; 92701:003:0187; 16101:003:0420; 92701:003:0137; 92701:003:0177; 92701:001:0059; 92601:001:0047; 16101:001:0500; 66001:003:0085; 66001:003;0177; 92701:003:0140; 92703:001:1020; 16101:001:0510; 92601:001:0049; 16101:003:0139; 78601:001:0095; 92601:001:0026; ja 92702:001:0440 . Põhjuseks on see, et need alad kas väikesed, asuvad metsamassiivide sees ja on tänaseks metsastunud ning takseeritud metsana. Lisaks palume eemaldada väärtuslike põllumaade hulgast RMK halduses oleva maa osas järgmistel katastriüksustel toodud väärtusliku põllumaa alad: 78701:004:0400 ja 92702:001:0209. Põhjuseks on see, et RMK on rajanud toodud aladele seemla. 2. Tuuleparkide teemal teeb RMK järgmised ettepanekud: Võtame teadmiseks. Selgitame, et ka üldplaneeringu eelnõu käigus esitatud 2.1. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt nähakse ette tuuleenergeetika tootmiseks põhimõtteliselt tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivad alad. sobivate alade käsitlust on korrigeeritud, Tuuleparkide rajamise võimalikkus täpsustatakse mistõttu on sobilike alade arv ja pindala detailplaneeringu koostamise ning selle mõjude hindamise Väike-Maarja valla territooriumil läbiviimise käigus ning paralleelselt viiakse läbi ka vajalikud 139 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine alusuuringud. suurenenud. RMK on analüüsinud kui palju RMK alasid jääb üldplaneeringu taristu joonisel näidatud planeeritavatele tuuleenergeetika aladele. Vastavalt joonisele on erinevaid alasid üldplaneeringus kokku 8. RMK alade ligikaudne kogupindalad erinevatel planeeritavatel tuuleenergeetika aladel on näidatud tabelis. Planeeritav tuuleenergeetika ala nr RMK kogupindala alal (ha) Märgime, et oleme täna välja töötamas mudelit taastuvenergeetika arendamiseks sobivate alade leidmiseks RMK maadel. Seetõttu ei esita hetkel täiendavaid ettepanekuid RMK alade osas, mis jäävad üldplaneeringus toodud planeeritavatele tuuleenergeetika aladele. Pärast analüüsi mudeli valmimist esitame täpsustatud ettepanekud antud alade kohta. 2.2. Üldplaneeringu seletuskiri lk. 64 „Juhul kui raadatava Tingimus on üldplaneeringu seletuskirjast ala suurus on üle 100 ha, tuleb õigusaktide kohaselt läbi viia välja jäetud. keskkonnamõju hindamine“. 140 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Teeme ettepaneku täiendada antud punkti järgmiselt: „RMK aladel, mis jäävad üldplaneeringus näidatud planeeritavatele tuuleenergeetika aladele on tuulepargi ehituse ajal lubatud metsa raadamine ehituseks vajalikus mahus ja ulatuses eelneval kokkuleppel RMK-ga. Pärast tuulepargi valmimist on RMK-l õigus RMK aladele jäävatel tuulepargi aladel jätkata majandataval metsamaal metsa majandamist.“. 3. Maakasutuse juhtotstarbe all palume selgitust järgmiste 3.1 Selgitame, et maakasutuse katastriüksuste osas: juhtotstarvete määramisel on tegemist üldplaneeringu täpsusastmega, mis üldjuhul 3.1. Tootmise maa-ala katastriüksusel 92701:003:0157, ei jälgi katastriüksuse täpseid piirjooni, vaid kus see on määratud riigimetsamaale. ligikaudset ja põhimõttelist asukohta. 3.2. Supelranna maa-ala katastriüksusel 92702:004:0940, Eemaldame tootmise maa-ala kus see on määratud riigimetsamaale kaitseala katastriüksuselt 92701:003:0157. sihtkaitsevööndisse. 3.2 Selgitame, et tegemist on Äntu RMK hinnangul võiks need juhtotstarbed üldplaneeringust Valgejärve supelranna maa-alaga, mis on eemaldada. juba praeguseks avalikult kasutatav ala, mis on mõeldud inimestele suplemise ja puhkamise võimaldamiseks. Ei arvesta ettepanekuga. 4. Teeme ettepaneku üldplaneeringu p. 4.2.3. 4. Arvestame ettepanekuga. Rohevõrgustik, tingimused rohevõrgustiku toimimiseks üks punktidest sõnastada järgmiselt: „Metsamaa raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud v.a. maaparandussüsteemide, tehnovõrkude ja taristu hooldamise ja rajamise korral ning maavara kaevandamise lubadega määratud aladel.“ 5. Palume hoida RMK-d informeerituna, millistel aladel 5. Võtame teadmiseks ja hoiame RMK-d üldplaneeringu menetluse käigus esitatakse täiendavaid informeerituna KAH alade kohta esitatud 141 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ettepanekuid alal esineva kõrgendatud avaliku huvi kohta. ettepankute osas. LÄHTESEISU RMK tänab võimaluse eest esitada oma seisukohti Väike- Arvestame ettepanekuga edaspidises KOHAD Maarja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise üldplaneeringu koostamise protsessis. hindamise aruande eelnõu juurde. Ühtlasi anname ka teada, 30.01.2020 et soovime olla kaasatud ka järgnevates Väike-Maarja valla nr 3-1.1/274 üldplaneeringu koostamise etappides. Materjalid ja teated palume elektrooniliselt saata e-kirjaga aadressile [email protected]. Samuti palume saata aadressile [email protected] MapInfo formaadis üldplaneeringu digitaliseeritud kaardikihid nende valmimisel. RMK on seisukohal, et Väike-Maarja valla üldplaneeringu ja Nõustame esitatud ettepanekuga. Lähtuvalt keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamisel peab planeerimisseadusest ning haldusmenetluse olema arvestatud RMK põhiülesande täitmise seadusest peavad kõik üldplaneeringus võimalikkusega ja erinevad riigi maale seatavad seatud tingimused olema põhjendatud. maakasutuse või metsade majandamise piirangud peavad Märgime aga, et üldplaneering ei sea üksnes olema neis dokumentides kajastatud ja põhjendatud. piiranguid. Üldplaneeringu esimene ja kõige olulisem eesmärk on eelduste loomine omavalitsuse ruumilise arengu kavandamiseks ja omavalitsuse kui terviku tasakaalustatud arenguks. See tähendab nii majandustegevuse edendamist, kuid vajadusel ka piirangute seadmist näiteks loodusväärtustest lähtuvalt. Samuti palume üldplaneeringu seletuskirjas ja Üldplaneeringu lahendus koostatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitada lähtuvalt omavalitsuse ruumilise arengu metsamaale kavandatud mittemetsamajanduslikel vajadustest. Sellest põhimõttest lähtuvalt eesmärkidel teostatavate tegevuste osas alternatiivide käsitletakse üldplaneeringus ka metsamaad. võrdlused, sh käsitledes ka metsamajanduslikku tegevust. Lähtuvalt planeerimisseadusest ning haldusmenetluse seadusest peavad kõik üldplaneeringus seatud maakasutus- ja 142 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ehitustingimused olema põhjendatud, kuid üldplaneeringu koostamise käigus on ebaotstarbekas eeldada kõigi võimalike tegevuste detailset läbikaalumist, mis mingil alal võiks kõne alla tulla. RMK teeb, olles RMK poolt majandatavate metsade osas Kaalume ettepanekuga arvestamist vastutavaks isikuks, ettepaneku täiendada keskkonnamõju üldplaneeringu koostamise, sh strateegilise hindamise aruannet, sh sotsiaal-majanduslikku keskkonnamõju strateegilise hindamise hinnangut, peatükiga, mis puudutab üldplaneeringuga läbiviimisel, arvestades üldplaneeringu määratud puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike maastike täpsusastet. Märgime, et üldplaneeringu ja asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule lahendus peab otse loomulikult vastama või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või kõigile seadustele ja teistele õigusaktidele, metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsade kuid planeerimisprotsessis on kohalikule majandamist ja nende metsade uuendamist vastavalt omavalitsusele antud ulatuslik metsaseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatud kaalutlusõigus, sh metsade majandamisele piirangutele. tingimuste seadmisel. Üldplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume märkida RMK Kaalume ettepanekuga arvestamist poolt majandatavate metsade osas, et lubatud on kõik üldplaneeringu koostamise, sh raieliigid, kusjuures detailsed kavad puhke- ja keskkonnamõju strateegilise hindamise virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste läbiviimisel, arvestades üldplaneeringu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest täpsusastet. Lähteseisukohtade ja KSH või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku väljatöötamise kavatsuse etapis ei ole tõkestamiseks määratud aladel kasvavate metsade otstarbekas konkreetseid seletuskirja majandamiseks ja uuendamiseks koostatakse koostöös sõnastusi kokku leppida, kuna need tekivad kohaliku omavalitsusega, arvestades metsade olemit, nende planeeringu koostamise käigus, sh kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele koosmõjus teiste tegevustega, KSH planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas tulemustega ning avalikkuse, omavalitsuse perspektiivis. ja ametiasutuste koostöös. Elering AS EELNÕU 1. ÜP seletuskirjas ptk 5.2.1 Elektrivarustus on lause: 1. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu ,Tiheasustusaladel viiakse olemasolevad õhuliinid maasse.’ lähtuvalt esitatud märkusest. 5.11.2021 Elering rekonstrueerib Väike-Maarja vallas olemasolevaid liine olemasoleval kujul ehk õhuliinidena. Palun korrigeerige 143 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine seletuskirja. 2. ÜP seletuskirjas ptk 5.2.2.Gaasivarustus palun 2. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu korrigeerige sõnastust järgmiselt: ,Väike-Maarja ja Rake lähtuvalt esitatud märkusest. piirkonnas asuvad maagaasi jaotusjaamad ja võrgud’. ,Gaasijaotusvõrguga liitumist kaaluda trassi lähedale jäävatel ettevõtetel jt tarbijatel.’ OÜ Utilitas Wind ARVAMUSE Alljärgnevalt esitame oma arvamused Väike-Maarja valla Arvestame ettepanekuga ning täiendame ÜP ANDMINE üldplaneeringu eelnõule. tingimust järgmiselt: 17.05.2022 ÜP eelnõu peatükis 4.2.3. Rohevõrgustik on esitatud „Raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole üld- tingimus, mille kohaselt ei ole raadamine rohevõrgustiku juhul lubatud, välja arvatud maaparandus- aladel üldjuhul lubatud, välja arvatud …tehnovõrkude ja süsteemide, tehnovõrkude ja taristu hoolda- taristu hooldamise ja rajamise korral. mise ja rajamise korral, maavara kaevanda- mise lubadega määratud aladel ning raja- ÜP lahenduses on ette nähtud tuuleenergeetika tiste (sh elektrituuliku) ehitamisel. Raada- arendamiseks sobivad alad mh ka rohevõrgustikus ning ÜP mine on lubatud juhul, kui on tagatud rohe- eelnõu lk 65 on öeldud, et tuulepargi või üksiktuuliku võrgustiku toimimise ja sidususe säilimine. kavandamisel rohevõrgustiku alale tuleb hinnata mõju Sidususe säilimiseks vajalikud tingimused võrgustiku sidususele ja toimimisele. Märgime, et määratakse DP koostamise käigus rohevõr- rohevõrgustikku, mis on suures ulatuses metsa-alad, tuuliku gustikule avalduva mõju hindamise tulemu- rajamine ei ole võimalik ilma mingil määral metsa sena (välja arvatud kaitsevööndiga ehitise raadamiseta. Sellest tulenevalt on need kaks tingimust korrashoiuks vajalike nõuete täitmiseks)“. omavahel vastuolus. Seega teeme ettepaneku täiendada ptk 4.2.3 Rohevõrgustik järgnevalt - raadamine on lubatud lisaks tehnovõrkude ja taristu ka rajatiste (nt tuulegeneraatori) ehitamiseks. Ettepanekuga arvestatud osaliselt. Tuuliku ÜP eelnõu peatükis 4.2.3. Rohevõrgustik on esitatud vundament ei tohi jääda EKV-sse. Samas tingimused tugialadel. ÜP eelnõu kohaselt ei vähendata tuulikutelabade EKV-sse ulatumine ja selle tugialadel LKS tulenevat ranna või kalda ulatust või selle mõju tuleks välja selgitada igal konkreetsel ehituskeeluvööndit. Märgime, et ranna või kalda juhul ning teha koostööd ametiasutustega ehituskeeluvööndi eesmärgiks on eelkõige tagada rannal või (sh Keskkonnaametiga). kaldal asuvate looduskoosluste säilimine, inimtegevusest 144 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära Tingimust täiendatud järgmiselt: arvestava asustuse suunamine ning rannal ja kaldal vaba „Tugialadel ei vähendata looduskaitseseadu- liikumise ja juurdepääsu tagamine. sest tulenevat ranna või kalda ulatust või Väike-Maarja valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt on selle ehituskeeluvööndit (va elektrituuliku lubatud tuulegeneraatorite rajamine mh rohevõrgustiku labade ulatumisel ehituskeeluvööndisse)“. aladele, mida läbivad ka veekogud, millel on piirangu (sh ehituskeelu)vööndid. Tuulegeneraatori puhul võib hetke määratluse kohaselt (RaM-i ja MKM seisukoht tuuleenergeetika ümarlaual 10.05.2022 hoonestusala määramiseks, mille kohaselt tuulegeneraatori hoonestusalaks on kogu tuuliku horisontaalprojektsioon) ulatuda tuuliku labad ehituskeeluvööndisse ning see tähendaks ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust. Üle veekogu piiranguvööndi ulatuvad labad ei põhjusta aga mingit negatiivset mõju veekogu seisundile (KeA seisukoht tuuleenergeetika ümarlaual 10.05.2022). Tuulegeneraatori rajamine ehituskeeluvööndisse võib avaldada negatiivset mõju ainult tuuliku vundamendi rajamisel. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku ÜP eelnõu ptk 4.2.3 lisada erisus nt järgmises sõnastuses Tugialadel ei vähendata LKS tulenevat ranna või kalda ulatust või selle ehituskeeluvööndit, va rajatiste (nt tuulegeneraator) ehitamisel. ÜP eelnõu lk 61 kohaselt on Väike-Maarja vallas kõige Arvestame ettepanekuga ja täiendame ÜP suurem taastuvenergeetika arendamise potentsiaal bio- ja seletuskirja järgmiselt: kombijaamadel sümbioosis energiakuluka tootmisega. Me ei „Taastuvenergeetika arendamiseks on saa sellise määratlusega paraku nõustuda. Nimelt on Väike- Väike-Maarja vallas kõige suurem Maarja vald läbi ÜP leidnud mitmeid märkimisväärse potentsiaal bio- ja kombijaamadel suurusega alasid tuuleenergeetika arendamiseks, mida on sümbioosis energiakuluka tootmisega ning võimaldanud ühelt poolt KaM-i leevenevad kõrguspiirangud, maismaa tuuleparkidel“ head eeldused põhivõrguga liitumiseks ja teisalt tuuleenergeetika areng. Kaasaegsed tuulikud on kõrgemad 145 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ja võimsamad, mistõttu on neid võimalik paigutada rannikust eemale, kus tuulekiirus on kõrgematel kõrgustel suurem, saavutades seeläbi isegi oluliselt suuremat toonangut. Viimasel ajal kõrgustesse kerkinud elektrihinnad, üldine oht energiaga varustatusele, vene kütustest loobumine ning vajadus tagada riigi julgeolek ja elektrienergia kättesaadavus soodsamatel tingimustel – seda ei lahendata Eestis bio- ja kombijaamade abil ning kindel vajadus on arendada ka tuuleenergeetikat maismaal. Seega teeme ettepaneku märkida ÜPs, et ka maismaa tuuleparkidel on oluline taastuvenergeetika potentsiaal Väike-Maarja vallas. ÜP ptk 5.2.8.1 Tuuleenergia on esitatud loetelu puhvritest, Täpsustasime sõnastust järgmiselt (kursiivis mis välistavad tuuleenergeetika tootmiseks võimalikud alad: tekst): o Puhvervööndi ulatus 600 m, kui (kavandatava) „Kaitse- ja hoiualadel, Natura 2000 võrgus- looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse. KeA tiku loodus- ja linnualadel, püsielupaikades koostatud soovitused maismaa tuuleparkide kavandamiseks ning nende puhvervööndites. Kaitstavate on esitatud analoogne tingimus, mille kohaselt on kaitseala, alade puhul, mille kaitse-eesmärgiks ei ole hoiuala jms puhver kaitstava ala piirist 600 m, kui ala kaitse- linnud ega nahkhiired, on puhvervööndi eesmärgiks on linnuliikide kaitse. Seda aga juhul, kui ükski ulatus 100 m. Kui kaitse-eesmärgiks on teine kriteerium (st konkreetse liigi või liigirühmaga seotud nahkhiired või linnud, on puhvervööndi ula- kriteerium) ei ole rangem. Teeme ettepaneku viia Väike- tus 600 m, va juhul, kui alal esineb linnu- Maarja valla ÜP lahendus KeA koostatud soovitustega liik, mille liigikaitse puhver on suurem. Sel- kooskõlla. Nimelt on juhtumeid, kus kaitseala kaitse- lisel juhul rakendub konkreetse liigi puhver. eesmärgiks on nt metsis ning kaitsealal paikneb metsise Püsielupaikade puhul rakendub liigipõhine vms linnuliigi elupaik. Metsisele on juba määratud 1000 m puhver“. puhver tema elupaigast ning täiendav 600 m puhver Selgitame, et puhvervööndeid omavahel ei kaitseala piirist ei ole enam seega otstarbekas. Seega teeme liideta. Meie hinnangul ei ole vaja ettepaneku arvestada KeA ettepanekut ning vastavalt ruumianalüüsi uuesti teha, sest kaugus korrigeerida ning analüüsida üle Väike-Maarja ÜP eelnõus kaitsealast (mille kaitse-eesmärgiks on esitatud tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad. linnuliigi kaitse) ei saa olla väiksem kui 600 m. 146 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ÜP eelnõu lk 64 on esitatud tingimus, et tuulepargi 1) Arvestame ettepanekuga. kavandamisel tuleb välistada ebasoodne mõju kaitstavatele Eemaldame ÜP seletuskirjast ette antud loodusobjektidele ning esitatud loetelu konkreetsete liikide uuringuala ulatuse ning asendame ja puhvervööndite osas: tingimusega: o Metsise elupaiga või püsielupaiga läheduses ja „DP koostamise staadiumis tuleb mängualadest 3000 m ulatuses. Teised analoogsed inventeerida metsise elupaigad, kindlaks tingimused samas loetelus on nt kassikaku elupaiga teha elupaikade omavaheliseks sidususeks läheduses, sookure koondumisalade lähedus jne. Seega on vajalikud alad (metsise elupaigakasutuse ebaproportsionaalne määrata metsise puhul 3000 m uuring) ja hinnata kaasnevaid mõjusid. uuringualaks, kui nt KeA esitatud soovituste puhul on Tuuleparkide rajamise ja välistatud metsisele mõju 1000 m kaugusel tuulepargist. tuulepargilahendusega ei tohi ohustada Seega teeme ettepaneku mitte tuua välja konkreetses erinevate elupaikade omavahelist sidusust. ulatuses uuringuala, mille ulatuses tuleb läbi viia vastav Uuritavate alade ulatus tuleb kindlaks uuring, vaid lähtuda DP raames läbi viidavatest KSH määrata DP koostamise käigus.“ tulemustest. Nt metsise puhul on olulisem elupaikade sidusus ning võimalik müra häiring ning see mõju võib olla Viidatud KeA seisukoha osas juhime nt 1 km, 600 m või 3,5 km kauguses. Metsisemängude ja tähelepanu, et selle mõte ei ole, et 1000 m oluliste elupaikade väljaselgitamine, neile mõju vältimine või kauguselt on mõjud metsisele välistatud. leevendamine toimub DP KSH raames, mille käigus 1000 m tähendab, et sellelt kauguselt ei määratakse koostöös ekspertidega vajalik uuringuala. avaldu olulist negatiivset mõju elupaigale. o Kaitstavate kalaliikide elupaikade läheduses – 2) Arvestame ettepanekuga ja eemaldame maismaatuulepargil ei ole olulist negatiivset mõju tingimuse ÜP seletuskirjast. kaitstavatele kalaliikidele. Seega selguse huvides pigem tuua siia tingimus ehitamiseks ranna- või kalda piirangu (sh ehituskeelu)vööndis. 3) Ettepanekuga mittearvestatud. o Teeme ettepaneku lisada tingimus, et DP KSH raames Hüvitusmeetmete teemat käsitletakse võimalusel kaaluda ka linnustikule (või loomastikule) vajadusel DP koostamisel lähtuvalt KeHJS- kompenseerivate meetmete rakendmist (nt metsisele sest tulenevatest nõuetest. soodsate elupaikade loomist võimalikust tuulepargist eemal jne). ÜP eelnõu lk 64 on toodud tingimus: Selgitame, et alapõhiste uuringute metoodika osas tuleb arvestada 147 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine o Tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb arvestada maismaalinnustiku analüüsis toodud töös „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ toodud soovitustega täpsemate uuringute vajaduse, soovitustega tuuleparkide rajamiseks vajalike eeluuringute järelseire meetodite jms osas. Tingimus ei läbiviimise ja tuuleparkide rajamise järgselt vajalike kohusta tuulikuala planeerimisel selle järelseire meetodite (nt 3D radaruuringute vajadus, tulemustest lähtuma. uuringute kestus ja perioodid jt) kohta. Siinkohal märgime, et 14.04.2022 Tuuleenergeetika ümarlaual selgitas KeM-st Mariliis Paal, et üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs on üldine dokument ning kohapealsed detailsed uuringud on kindlasti täpsemad. Mistahes üle-eestiline uuring ei saa oma täpsusastmelt olla võrreldav DP KSH raames läbi viidava (linnustiku) uuringuga ning DP menetluses tuleks eelkõige keskenduda just asukohaspetsiifilisele mõjude hindamisele. Vastupidine arusaam on ilmselgelt PlanS ja KeHJS-iga vastuolus ning etteulatuvalt ei saa planeeringulahendust sõltuma panna KSH välistest uuringutest. Eeltoodu ei tähenda muidugi, et üleriigilise maismaalinnustiku analüüsiga asjakohases määras arvestada ei võiks ega peaks. Seega ilmtingimata ei pruugi saada arvestada üle-eestilise analüüsiga, vaid pigem peaks see olema toodud soovitusena või täiendava infona. ÜP eelnõu lk 64 on toodud tingimus: Arvestame ettepanekuga. o Juhul kui tuulepargi DP koostamisel leitakse uusi I või II Korrigeerime üldplaneeringu seletuskirja kaitsekategooriasse kuuluvate liikide elupaiku/kasvukohti, järgmiselt: „Juhul kui peale üldplaneeringu tuleb ka nende puhul rakendada puhvreid liikide kaitseks. kehtestamist, tuulepargialade arendamise faasis läbiviidavate uuringute raames Siinkohal teeme ettepaneku, et kui DP raames leitakse uusi tuvastatakse uusi loodusväärtusi (sh I või II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide tuulepargi poolt potentsiaalselt mõjutatud elupaiku/kasvukohti, siis ei ole põhjendatud nende puhul liikide leiukohti), arvestatakse nendega koheselt puhvrite rakendamine, vaid võimalikku mõju saab lähtuvalt konkreetsetest oludest DP teha kindlaks DP raames teostatavate detailsete uuringute koostamise ja KSH läbiviimise käigus.“ käigus nt linnuvaatluste jms abil. Nt Saarde valla tuulikuparkide P14, P15, P16 detailplaneeringute 148 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus (planeering kehtestatud 15.04.2020 ning KSH aruanne vastu võetud 22.01.2020) läbiviidud väike-konnakotka uuringu tulemustest1 selgus, et nn Mälgandi väike-konnakotkas (KLO3001589) kasutas pesapuust valdavalt lääne-, edela- ja lõunapoolseid avatud maastikke, vähem põhja pool ning täielikult välditi kirde, ida ja kagu suunda. Sellest järeldusest tulenevalt on P15 arendusalal lubatud elektrituuliku rajamine püsielupaigast ca 500 m põhjasuunas ning mitmekilomeetrine automaatne puhver ei olegi vajalik. ÜP raames puhvrite kasutamine on KeA andmetel õigustatud juhul, kui ÜP koostamise käigus ei viida läbi detailsemaid linnustiku uuringuid. ÜP kohasele tuulealale teostatakse DP ja selle KSH raames detailsemad uuringud, mida saab arvestada tuulegeneraatorite asukohtade valikul, mistõttu ei ole ÜP koostamisel kasutuses olevad ühetaolised puhvrid tingimata põhjendatud. ÜP eelnõu lk 65-66 on tingimused visuaalse mõju 1) Korrigeerime sõnastust järgmiselt: hindamiseks, mis räägivad kohati üksteisele vastu: „Väärtuslike maastike ja vaadete osas maas- o Lk 66 - Väärtuslike maastike ja vaadete osas maastikele tikele tuleb koostada visuaalse mõju ana- tuleb koostada maastikuanalüüs, mille eesmärk on välja lüüs, et hinnata nende sobivust maastikku selgitada tuulikute paigutus, millel on kõige väiksem ning selgitada välja tuulikute paigutus, millel võimalik mõju maastikule ja vaadetele; on kõige väiksem võimalik mõju maastikule ja vaadetele. Maastikuanalüüs koostatakse o Lk 66 - Tuulikute kavandamisel tuleb kaaluda visuaalse vajadusel, et kindlaks teha ümbritsevas mõju hindamise vajalikkust. Kuna visuaalse hinnangu maastikus leiduvad väärtused“ vajadus sõltub konkreetsest kavandatavast arendusest ja selle asukohast, on see juhtumipõhine kaalutlusotsus; o Lk 66 - Tuulikute kavandamisel tuleb hinnata tuulikute 2) Ettepanekuga arvestatud osaliselt ning visuaalset mõju ning varjutust (koostada varjukaart). tingimus on sõnastatud järgmiselt: Teeme ettepaneku visuaalse mõju hindamise teema kajastamiseks ÜP-s üheselt mõistetavana. Kuivõrd 149 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine maastikuanalüüsi koostamine ning väärtuslike „Tuulikute kavandamisel tuleb hinnata tuuli- maastike/vaadetega arvestamine on üks osa visuaalse mõju kute visuaalset mõju ning varjutust (koos- hindamise protsessist, siis selle eraldi välja toomine ei ole tada varjukaart). Juhul, kui elektrituulikud vajalik. Samuti soovitame ÜP-s määrata, et visuaalse mõju paigutatakse metsa või metsaga piirnevale hindamine teostatakse tuulepargi detailsel kavandamisel alale, tuleb varjutuse modelleerimisel arves- ning see ei ole tingimata koha- või arenduse spetsiifiline või tada ka taimestiku, sh metsaga. Kui varjud valla kaalutlusotsus, vaid üks osa koostavast KSH-st. langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb Siinkohal võib ka viidata Eesti Mereala planeeringu protsessi hinnata varjutuse häirivust lähtudes kas käigus väljatöötatud juhendile ja metoodikale Eestis kehtivatest õigusaktidest või nende „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse puudumisel asjakohastest Euroopa riikide mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“, standarditest. Tuulikud tuleb üldjuhul ka- kus on palju asjakohast infot, mida saab kasutada ka vandada selliselt, et eluhoonetel või puhkea- maismaa tuuleparkide visuaalse mõju hindamisel. ladel ei esine häirivaid varjutustasemeid. Kui selle vältimine ei ole võimalik, on tuulikute püstitamiseks vajalik mõjutatud maao- maniku nõusolek. 3) Vt eelmine punkt. ÜP eelnõu lk 66 on toodud tingimus: Ettepanekuga arvestatud osaliselt, vt eelmine punkt. o Tuulikute kavandamisel tuleb koostada varjukaart. Masti ja pöörlevate labade varjud ei tohi langeda eluhoonetele või puhkealale. Kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb tuuliku paigaldamine kooskõlastada naabritega. Esiteks märgime, et Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud riiklikud normid. Seni on tuuleparkide mõjude hindamisel varjutuse hindamiseks järgitud Saksamaal kehtivat dokumenti, mille alusel loetakse vastuvõetavaks aastas maksimaalselt kuni 30 h või 30 minutit päevas summaarset varjutust ühel hoonestusalal. Samas, Rootsi ja Taani järgivad elamualadel 8 või 10 tunnist reaalset summaarset varjutamise kestvust aasta jooksul. Seega ÜP- s toodud nõue justkui iga varju langemine hoolimata 150 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine varjutuse reaalsest kestusest aastas tuleb kooskõlastada naabritega, on liialt piirav ning ebaproportsionaalne. Pealegi on Riigikohus korduvalt selgitanud, et kolmandate isikute huve tuleb kaaluda, ent see ei tähenda nende nõusoleku küsimise kohustust ehk sisuliselt vetoõigust (vt nt RKHKo nr 3-18-2022, p 19). Teiseks teeme ettepaneku ÜP seletuskirja täpsustada nii, et varjutuse hindamisel rakendada Euroopas kehtivaid norme, DP käigus viia läbi varjutuse modelleerimine, mida saab edukalt teha nt programmiga WindPro. Kui tuulikud paigutatakse metsa või metsaga piirnevale alale, siis tuleb varjutuse modelleerimisel arvestada ka taimestiku andmestikuga, st metsaga, kasutades nt alusandmetena Corine maakattekaarti. Selgituseks märgime, et mets mõjutab oluliselt varjutuse esinemist ja kestust. Teeme ettepaneku ÜP-sse lisada tingimus, et tuulepargi Arvestame ettepanekuga ning täiendame rajamiseks koostatava DP raames tuleb lahendada ka seletuskirja. tuulepargi liitumine põhivõrguga. ÜP eelnõus on kajastamata hübriidjaamade rajamise Ettepanekuga mittearvestatud. temaatika. Selgitame, et hübriidjaamade rajamine (tuul, Üldplaneering ei takista hübriidjaamade päike, akupank) võiks olla vallas eelistatud ning seda ühelt rajamist. Võttes arvesse ka tänavust poolt seetõttu, et see aitaks paremini ära kasutada olukorda elektribörsil, ei saa kindlalt väita, liitumisressurssi, teisalt on andmed näidanud, et nt tuul ja et vajadus elektri järgi on suveperioodil päike koos rajatuna toetavad teineteist (kui tuul ei puhu, väike ning päikeseparkide rajamine pole paistab päike ja vastupidi). Kuivõrd ÜP koostatakse 15+ õigustatud. Seetõttu ei ole meie hinnangul aasta perspektiivis, siis tulevikku silmas pidades peaks ÜP ka põhjendatud hübriidjaamade arendajate sellist lahendust toetama. Nt kui tuulepargi rajamiseks eelistamine päikeseparkide arendajate ees. koostatakse DP, siis sama DP-ga saaks määrata ka alad päikeseenergia/akupanga rajamiseks. Ainult eraldiseisvate päikeseparkide rajamine suurtele maa-aladele ei ole õigustatud, vaid koormab võrku ning toodab elektrit ajal, mil selle järele on kõige väiksem vajadus (eelkõige suvi). 151 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Päikeseparkide rajamine oleks õigustatud ainult juhul, kui sellega kaetakse lähedal asuv tarbimine. Suurte maa-alade eraldiseisvate päikeseparkidega hõivamine ei ole tuleviku perspektiivis (nt võrk, maakasutus) otstarbekas. EELNÕU OÜ Utilitase prioriteetne ärisuund on teha investeeringuid 1. – 3. Täname ettepanekute eest. Oleme taastuvenergiasse selge sooviga aidata Eesti riigil seisukohal, et tuuleparkide kavandamiseks 15.11.2021 saavutada oma taastuvenergia eesmärke nii 2030. kui täiendavate alade avamine Väike-Maarja ka 2050. aasta perspektiivis. Utilitas on Eesti suurim üldplaneeringuga nõuab laiemat käsitlust taastuvenergia tootja ning meie eesmärk on koostöös omavalitsuse ning erinevate taastuvenergia portfelli kasvatada. Sellest tulenevalt tuuleparkide arendamisest huvitatud soovib OÜ Utilitas rajada Eestisse nii tuule- kui arendajatega. Teavitame üldplaneeringu päikeseparke ja toota loodussäästlikult elektrienergiat. koostamise käigus huvitatud isikuid arutelu toimumise ajast eraldi kirjaga. Alljärgnevalt esitame oma ettepanekud Väike-Maarja valla üldplaneeringu eelnõule. 1. Üldplaneeringu ptk 5.2.8.1 Tuuleenergia on esitatud nimekiri tingimustest, kus on tuuleenergia tootmine välistatud. Üldplaneeringu eelnõu kohaselt on Väike- Maarja vallas välistatud tuuleenergeetika arendamine väärtuslikel põllumajandusmaadel, et tagada nende terviklikkus ning funktsionaalne säilimine. Teeme ettepaneku, et väärtuslikud põllumajandusmaad ei oleks üldplaneeringus tingimata välistavaks kriteeriumiks tuuleenergeetika tootmiseks. Tuuleparkide rajamisel säilib valdavas osas maa senine kasutus, vaid otseselt tuulikute juurdepääsuteede, vundamentide ja montaažiplatside alune maa kasutus muutub. Ülejäänud alal säilib olemasolev maakasutus ning jätkata saab mh ka põllumajandusega ning tuuliku ehitamisel väärtuslikule põllumaale ei vähene põllumaa mullaviljakus. Tuulikute teenindamiseks vajaliku taristu (st juurdepääsuteed ja elektriliinid) planeerimisel arvestatakse sellega, et nende rajamine ei raskendaks põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist ning tagatakse väärtuslike 152 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine põllumajandusmaade terviklikkuse säilimine. Lisaks toome välja, et hetkel menetluses olevas ning esimese lugemise läbinud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus, millega mh töötatakse välja väärtusliku põllumajandusmaa kaitse §35 6 lg 6 p 2 öeldud, et kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada uue ehitise või sinna laiendada olemasolevat ehitist, kui see on tuule abil elektrit tootev taastuvenergia tootmisseade. Nimetatud seaduseelnõu seletuskirja kohaselt paigaldatakse tuule abil elektrit tootva taastuvenergia tootmisseadme (edaspidi tuulepark) üksikud seadmed ehk tuulikud tuulepargi maa-alale kas üksikuna või üksteisest suurtel kaugustel ning tuulepargi maa-ala saab jätkuvalt maatulundusmaa sihtotstarbelisena ehk põllumajanduslikult kasutada. Eeldusel, et tuuleparkide rajamise kohta seatakse üldplaneeringus nii ehk teisiti asjakohased lahendused või tingimused, ei ole tuulepargi paigaldamiseks väärtusliku põllumajandusmaaga seonduvaid täiendavaid kitsendusi seadusega vaja sätestada. Seega on seaduse jõustumisel väärtuslikele põllumajandusmaadele lubatud rajada tuuleparke ning hetkel koostatav üldplaneering läheb nimetatud seadusega vastuollu. Lisaks märgime, et üldplaneeringu KSH aruande ptk 7.9 Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale on toodud, et „ÜP lahenduse kohaselt võib põhjendatud juhul VPM-ile kavandada ka ehitisi (nt taastuvenergialahendusi, sh kaaluda tuuleparke), kuid sel juhul tuleb kavandamise etapis tagada väärtusliku põllumajandusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkuse säilimine, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada.“ Oleme KSH ekspertide hinnanguga nõus ning teeme ettepaneku see tingimus viia kooskõlla ka üldplaneeringu eelnõu ptk 5.8.2.1 ning vastavalt korrigeerida tuuleenergia tootmiseks sobivate alade piire 153 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine joonistel. 2. Veel on üldplaneeringu eelnõus toodud, et „valla hinnangul ei ole võimalik tagada rohevõrgustiku säilimist ning sidusust rohevõrgustiku aladel tuuleparkide ning nendega kaasneva tehnilise taristu rajamisel. Sellest tulenevalt on välistatud tuuleenergeetika arendamine rohevõrgustikus.“ Palume siinkohal vallal täpsustada, millel see hinnang põhineb? Üldplaneeringu eelnõuga koos on avalikustatud ka Rõhevõrgustiku analüüs, kuid selle analüüsi käigus ei ole hinnatud tuuleparkide mõju rohevõrgustiku aladel. Samuti on ÜP KSH ptk 7.5 Mõju rohevõrgustikule öeldud, et „Tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivad alad on Väike-Maarja vallas määratud selliselt, et need ei kattuks rohevõrgustikuga. Seega ei põhjusta tuuleenergeetika arendamine negatiivseid mõjusid rohevõrgustiku sidususele ega toimimisele“. Seega ei ole ÜP ega selle KSH raames teostatud hinnangut, kas, kus või kuidas võiks tuuleenergeetika arendamine mõjutada rohevõrgustiku toimimist ning seega puuduvad objektiivsed põhjendused sellise tingimuse seadmiseks. Märgime, et KeA poolt koostatud maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 28.06.2021) on toodud, et vältima peaks tuulikuparkide planeerimist rohevõrgustiku riikliku tähtsusega tuumaladesse ja koridorisse ning hinnata vähemalt üldtasemel tuulepargi (parkide) mõju rohevõrgustiku toimimisele. Hetkel ei tule üldplaneeringu eelnõust välja, kus asuvad Väike-Maarja vallas riiklikult tähtsad rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid, samuti ei ole teostatud hinnangut, kui tuulepargid asuksid ka 154 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine rohevõrgustikus. Märgime, et tuulikud paigutatakse üksteisest minimaalselt ca 550 m kaugusele, neid ei tarastata ning seega oluline oht rohevõrgustiku koridoride läbilõikamiseks puudub. Juhul, kui tuulik paigutatakse metsamaale, siis raadamisele läheb ainult ca mõne ha suurune ala, mis on võrreldes rohevõrgustiku tuumala pindalaga marginaalne ja seega võib öelda, et ei vähene oluliselt ka looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus rohevõrgustiku alal. Teeme ettepaneku, et rohevõrgustikku tuulikute rajamine on kaalutlusotsusega ning vajalik täpsustada edasises detailplaneeringu etapis, mille raames viiakse läbi täpsemad linnustiku /loomastiku uuringud. Meie ettepanek sõnastuseks on järgmine: „Elektrituulikute rajamine rohelise võrgustiku alale ei tohi oluliselt kahjustada rohelise võrgustiku toimimist ja sidusust. Elektrituulikute rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku alale tuleb hinnata konkreetses arenduspiirkonnas detailplane- eringu koostamise käigus.“ Lisaks palume korrigeerida ka vastavalt tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade piire joonistel. 3. Kolmanda tingimusena on üldplaneeringu eelnõus toodud, et tuuleenergeetikaks välistatud alad on väärtuslike maastike vahetus läheduses (nt Edru voor ja Salla- Emumäe-Tammiku). Kuivõrd üldplaneeringu käigus ei ole teostatud visualisatsioone võimalike tuulikute asukohtadest ning hinnatud vaateid, siis on sellise tingimuse seadmine ilma täiendavate uuringuteta põhjendamatu. Visuaalse mõju hindamiseks tuleb teha erinevatest vaatepunktidest kvaliteetsed visualisatsioonid, mille tulemusel saab hinnata muutusi maastikus ning nende olulisust vaataja suhtes. Teeme ettepaneku lisada üldplaneeringusse 155 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine tingimus, et DP käigus tuleb teostada visuaalsete mõjude hindamine, sh visualisatsioonid, mille abil saab välistada negatiivse mõju väärtuslikele maastikele. Palume korrigeerida ka vastavalt tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade piire joonistel. 4. Tunnustame Väike-Maarja valda, et olete 4. Teadmiseks võetud. üldplaneeringuga leidnud mitmeid asukohti tuuleenergeetika arendamiseks ja aidanud seega omalt poolt oluliselt kaasa taastuvenergia arengule. Veel lisame, et hetkel on Riigikogus menetlemisel ka planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega täpsustatakse PlanS § 12 lg 3 sõnastust ja lisatakse lõike lõppu „ning soodustada taastuvenergia kasutamist“. Nimetatud muudatuse eesmärgiks on vajadus riigi eesmärke selgemalt rõhutada, et ruumilises planeerimises tuleb eelistada ja edendada taastuvenergia kasutamist, mis on oluline madala süsinikusisaldusega majandusmudelile üleminekuks. Taastuvenergia arendajatena kinnitame, et eelpool nimetatud ettepanekutega arvestamine üldplaneeringus on sektori arengule vajalikud ning aitavad kaasa Eesti riigi võetud ambitsioonikatele eesmärkidele, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu taastuvenergia direktiivist (EL) 2018/2001. EELK Simuna Sii- EELNÕU EELK Simuna Kogudus teeb ettepaneku viia sisse Väike- 1) Arvestame ettepanekuga osaliselt. mona ja Juuda Ko- Maarja valla üldplaneeringu eelnõus Tuuleenergiat e-kiri Täiendame seletuskirja selliselt, et gudus käsitlevasse peatükki 8.2.8.1 järgmised muudatused: 21.12.2021 tuuleenergia tootmiseks on välistatud elu- Tuuleenergia tootmiseks välistatud alad: või ühiskondlikule hoonele lähemale kui 700 m jäävad alad. 1) Asendada eelnõu tekst „Elu- või ühiskondlikule hoonele lähemal kui 1000 m“ järgmise tekstiga: „Elu- või ühiskondlikule hoonele lähemal kui 750 m. Juhul 156 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine kui elu- või ühiskondliku hoone aluse maa omanikega, kes jäävad elektrituuliku mõjuraadiusesse, on saavutatud kokkulepe, ei esine olulisi visuaalseid häiringuid, müra ei ületa lubatud normtasemeid või infraheli lubatud piirväärtusi, siis on võimalik minimaalset distantsi vähendada kuni 500 meetrini.“ 2) Väärtuslikel põllumaadel võiks siiski võimaldada ka Arvestame ettepanekuga, et tuuleenergeetika arendamist teatud tingimustel: tuuleenergeetika tootmiseks põhimõtteliselt sobivate alade hulgast ei ole välistatud - tuulikute arvu määramine hektari kohta, väärtuslikud põllumajandusmaad. - tuulikute asukoha määramine põllumassiivi suhtes (põllumaade äärealadele võiks ju tuulikuid rajada). Põhjus seisneb selles, et üks tuulik võtab enda alla ca. 3000 m² maaala, millest omakorda suuremat osa on võimalik kasutada põllumaana ka edaspidi. Seega jääb suurem osa maaalast põllumaana kasutatavaks ka tuuleenergeetika arendamisel. Eesmärk on vältida maaomanike ja tuuleenergeetika arendajate võimaluste liigset kitsendamist. 3) Jätta eelnõust välja tekst „Valla hinnangul ei ole võimalik Arvestame ettepanekuga, et tagada rohevõrgustiku säilimist ning sidusust tuuleenergeetika tootmiseks põhimõtteliselt rohevõrgustiku aladel tuuleparkide ning nendega kaasneva sobivate alade hulgast ei ole välistatud tehnilise taristu rajamisel. rohevõrgustik. Sellest tulenevalt on välistatud tuuleenergeetika arendamine rohevõrgustikus.“ Põhjus seisneb selles, et tuulikud ja vajalik taristu ei vaja ala piiramist ega tarastamist ning seetõttu säilib ka tuulepargi rajamisel loomade vaba liikumine ja rohevõrgustiku sidusus. Ühispöördumine EELNÕU 1. ETTEPANEK (vt Lisa 1): Aavere-Järva-Jaani rohekoridori Oleme ettepanekuga nõus. piiri muutmise ettepanek (Lisa 1) Ettepanek on tehtud ro- 157 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine hekoridori ja tuumikala piiride muutmiseks, lähtuvalt prae- gusest maakasutusest (uus piiriettepanek märgitud lisas 1 punase joonega, vana piir kustutatud) . Välja on jäetud elamu ning aktiivses kasutuses olev metsamaa. Arvestatud on metsloomade tegelikku liikumist vastavalt Kiltsi Jahi- seltsi vaatlustest ja kogemustest oma jahipiirkonnas . 2. ETTEPANEK (vt Lisa 2): Raigu- Pikevere tugiala ja selle Oleme ettepanekuga osaliselt nõus. Põhja- piiri muutmise ettepanek (Lisa 2) Ettepanek muuta tugiala poolses osas läheks tehtud ettepaneku ko- korrigeeritud ulatuses rohekoridoriks ning muuta piiri (uus haselt rohevõrgustiku koridor liiga kitsaks piiriettepanek märgitud lisas 2 punase joonega, vana piir (ca 130m) ning lõunapoolses osas ulatub kustutatud). Antud ala on ka maakonnaplaneeringus mär- ka maakonnaplaneeringujärgne rohevõr- gitud kui rohekoridor. Piiriettepanek lähtub põhilistest gustik kaugemale. Kaitsealused liigid vee- kaitstavatest loodusobjektidest ning looduses hästi tuvas- kogu juures jäävad samuti rohevõrgus- tatavatest piirimärkidest (kraav, tee, siht). Antud kohas ei tikku. ole tugiala moodustamine asjakohane, kuna tegemist ei ole suure loodusliku alaga, vaid aktiivses kasutuses olevate metsa-, põllu- ja rohumaadega, mida kasutab kohalik ko- gukond majandusliku toimetuleku tagamiseks, põllumajan- dusloomade karjatamiseks ning heina tegemiseks. Antud piirkonna metsaalad on valdavalt kas noorendikud, latieali- sed metsad või selgusetud alad ning metsakultuurid, kus puuduvad keskkonnakaitseliselt väärtusatud alad. Arvesta- tud on ka metsloomade tegelikku liikumist vastavalt Kiltsi Jahiseltsi vaatlustest ja kogemustest oma jahipiirkonnas. 3. ETTEPANEK (vt Lisa 3): Arvata välja rohevööndist lisas 3 Joonis 1 – arvestame ettepanekuga, sest märgitud alad (Lisa 3) (Väljaarvatavate alade piirjooned on Vinni vallas on ÜP-ga kavandatud uus RK märgitud punasega). Tegemist on aktiivses kasutuses ole- paralleelselt Väike-Maarja valla piiriga. vate metsa-, põllu- ja rohumaadega, mida kasutab kohalik Joonis 2 – arvestame ettepanekuga osali- kogukond majandusliku toimetuleku tagamiseks ning selt, muutes RV piiri sujuvalt ja arvestades maaettevõtluse ja töökohtade säilimiseks. Antud piirkonna Vinni valla poolt kavandatud RV alaga. metsaalad on suures osas noorendikud, latiealised metsad või selgusetud alad ning metsakultuurid, kus puuduvad keskkonnakaitseliselt väärtusatud alad. Arvestatud on ka 158 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine metsloomade tegelikku liikumist vastavalt Simuna Jahi- Joonis 3 – mitte arvestatud ettepanekuga, seltsi vaatlustest ja kogemustest oma jahipiirkonnas. (Kon- kuna katkestab RV ja kaob sidusus. taktisik küsimuste korral Raul Vahter tel. 5056076; e-post Joonis 4 – arvestatud ettepanekuga osali- [email protected]) selt. Joonis 5 – arvestatud ettepanekuga osali- selt. Joonis 6 – mitte arvestatud ettepanekuga, kuna katkestab RV ja kaob sidusus. Joonis 7 – mitte arvestatud ettepanekuga, kuna maa-alal asub Simuna loodus-õppe- rada Joonis 8 – mitte arvestatud ettepanekuga, kuna katkestab RV ja kaob sidusus. 4. ETTEPANEK: Lisada üldplaneeringus, sh selle seletuskir- Täiendame seletuskirja ja Lisa 5 järgmiselt: jas, majandatavate erametsade osas, et lubatud on kõik Üldplaneeringuga ei seata täiendavaid pii- raieliigid. Sarnase ettepaneku on juba teinud RMK oma ranguid ja kohustusi majandatavatele met- metsade osas. sadele. Lubatud on kõik raieliigid tingimu- sel, et tagatakse rohekoridoride toimimine ja sidusus arvestades rohekoridoridele sea- tud tingimusi. Kõrgendatud avaliku huviga RMK majandatavate metsade osas koosta- takse koostöös Väike-Maarja vallavalitsu- sega detailsed kavad, arvestades metsade olemit, nende kasvutingimusi jms. 5. ETTEPANEK: Lisada Väike-Maarja rohevõrgustik (lisa 5) Vt eelmine punkt. peatükk 5 Rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused õigusselguse huvides täiendus: 6. ETTEPANEK: Rohevõrgustiku alal metsa majandamisele Vt eelmine punkt. üldplaneeringuga täiendavaid piiranguid ja kohustusi (nt 159 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine metsateatise kooskõlastamine) ei seata. Rohevõrgustiku aladele jäävatele metsadele puudub vajadus seada täien- davaid piiranguid, kuna metsa, kui ökosüsteemi säilimisele ja elurikkusele kehtib juba rida õigusakte, nagu Metsasea- dus, Veeseadus, Looduskaitseseadus, Muinsuskaitsesea- dus, Metsa majandamise eeskiri jt. EELNÕU Täname valda võimaluse eest olla kaasatud ning juba tehtud 1. Tuginedes planeerimisseadusele (edaspidi ettepanekute osalise arvestamisega. PlanS) ei ole võimalik ettepanekuga e-kiri arvestada järgmistel põhjustel: 06.12.2021 Kuulanud ära 29.11.2021 toimunud avaliku arutelu ettekanded ning tekkinud küsimustele saadud vastused, - PlanS alusel on maakonnaplaneeringu saadame kirjalikult kohapeal tehtud ning täiendavad (edaspidi MP) üheks ülesandeks Minu Mets ettepanekud. rohevõrgustiku (edaspidi RV) toimimise MTÜ, Tarmo tagamiseks üldiste kasutustingimuste 1. Mitte suurendada MP-ga ettenähtud rohevööndi ala. Vara OÜ, PTP määramine ning üldplaneeringu (ÜP) üheks Mets TÜ, Põhjendus: Väike-Maarja valla üldplaneeringu KSH-s (p.7.5) ülesandeks on RV kohapõhine ülevaatamine Tarmo Läll, on öeldud, et Väike-Maarja vallas on üldine tihedus piisav ja ja täpsustamine ning tingimuste Peeter sidusus hea ning olulise võrgustiku toimimist mõjutavaid määramine. Tegemist on eritasandiliste Järvamägi katkestusi ei esine. Sama ütleb ka Rohelise võrgustiku planeeringutega, millel on erinevad Kivimurru (p.11): Väike-Maarja valla rohevõrgustiku sidusus on täpsusastmed. Tulenevalt eelnevast tuleb talu, MTÜ suhteliselt hea ja funktsioneerimine on tagatud. Enamus ÜP-ga täpsustada MP-s toodud RV piire ning Kiltsi kaitsealad on hõlmatud rohevõrgustiku koosseisu. üldiseid kasutustingimusi. Jahiselts, Seega puudub reaalne vajadus juba olemasoleva - ÜP-ga täpsustatakse planeeringule Artistion OÜ, rohevõrgustiku ala suurendamiseks. vastavas täpsusastmes RV alasid. Viru-Lemmu Maakonnatasandil määratud sidusus Metsaselts säilitatakse, mida toetab kohaliku tasandi MTÜ, Lemmu võrgustik. ÜP-ga kavandatavad RV Mets OÜ, OÜ muudatused on seotud peamiselt RV Metsagrupp, sidususe tagamiseks rohekoridoride laiuste Andrus ja tuumalade piiride korrigeerimisega ning Kiipus, Valga neid on täpsemalt kirjeldatud ÜP Lisas 5 Puu OÜ „Väike-Maarja valla rohevõrgustik“. ÜP koostamisel tuvastati ebakõlad maastiku 160 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ja RV sobivuses ning lokaalsed puudused võrgustiku sidususes, näiteks võrgustikku lõikavad infrastruktuuriobjektid. ÜP koostamise protsessis korrigeeriti RV elementide piire arvestades maastiku iseloomu. RV alade servadest lõigati välja põllumajandusmaid, asustusalasid ja muid võrgustikku vähemsobivaid alasid ning samal ajal laiendati rohealasid loodusmaastike (valdavalt metsade) arvelt. Võrgustikku liideti ka kaitstavaid alasid ja kaitstavate liikide elupaiku ning Natura elupaigatüüpe. Võrgustiku sidususe parandamiseks loodi kohalikul tasandil uusi ühendusi rohealade vahel. Põhjendused muudatuste ettepaneku osas on toodud ÜP lisamaterjalis Rohevõrgustiku analüüs p.4 Rohevõrgustiku muudatuse ettepanekud. 2. Mitte seada täiendavaid piiranguid rohevööndisse 2. Tuginedes PlanS-ile ei ole võimalik jäävatele metsaaladele. ettepanekuga arvestada, kuna (ÜP) üheks ülesandeks PlanS alusel on RV toimimist Põhjendus: Metsa majandamist reguleerivad Metsaseadus, tagavate tingimuste täpsustamine ning Looduskaitseseadus, Veeseadus, Ehitusseadustik, Metsa sellest tekkivate kitsenduste määramine. majandamise eeskiri ja rida teisi õigusakte. Kaitstavate Sealjuures peab ÜP lahendus vastama ka liikide või elupaikade ning muude loodusväärtuste säilimist teistele seadustele ja õigusaktidele. Seega reguleeritakse erinevate kaitse-eeskirjade, tuleb ÜP-ga seada kitsendused RV aladele, kaitsekorralduskavade jm õigusnormidega, mis kõik on sh ka metsamaadele. metsaomanikule metsa majandamisel kohustuslikud. Täiendavate piirangute seadmine nõuab täpset kirjeldust, mida eelnevad õigusaktid juba ei taga. Piirangute seadmisele on tähelepanu juhtinud oma kirjas ka KeA, viidates asjaolule, et iga kitsendus peab olema põhjendatud, proportsionaalne ja üheselt mõistetav (arusaadav, sh kinnisasja omanikule). Nimelt võib nõuda 161 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine õiguspärase, kuid isiku põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses (riigivastutuse seaduse § 16 lg 1). Metsade majandamisele on võimalik läbi planeeringu seada kitsendusi, kuid see nõuab maaomaniku nõusolekut. 3. Määrata konkreetsed kasutamistingimused 3. Ettepanekuga ei arvestata, kuna rohevõrgustikku jäävatele aladele ning kooskõlastada need tingimused RV aladel määratakse maaomanikega, kelle omandit kitsendused puudutavad. arvestades ÜP täpsusastet. ÜP analüüsib RV sidusust üldiselt. ÜP-ga ei seata piiranguid Põhjendus: Rohevõrgustiku planeerimise juhendi üheks igale konkreetsele kinnistule eraldi, st suuniseks on RV kasutamistingimuste väljatöötamine ja piirangud/tingimused on üldised. RV-sse määratlemine. PlanS § 75 lg 1 p 10 kohaselt on ÜP üheks kavandatavad tegevused eeldavad kohaliku ülesandeks RV toimimist tagavate tingimuste täpsustamine omavalitsuse igakordset hinnangut vastavalt ning sellest tekkivate ÜP-s toodud üldistele tingimustele, kas kitsenduste määramine. Praktikas võivad enim vaidlusi kavandatavat tegevust on võimalik põhjustada mitte üldisemad kasutustingimused, vaid realiseerida ilma RV sidusust ja nendest tulenevad konkreetsed piirangud. RV kaitseks funktsionaalsust rikkumata. mõeldud omandiõiguse piirangute väljatöötamisel on eelkõige oluline tagada see, et need oleksid proportsionaalsed (kohased, vajalikud ja mõõdukad) ning planeeringu kehtestamise järel hõlpsasti rakendatavad. Proportsionaalsed on vaid sellised kitsendused, mis on eesmärgi saavutamiseks võimalikult väheintensiivsed. Piirangute rakendatavus sõltub mõningal määral küll nende sõnastusest, ent suuremas osas siiski sellest, kuivõrd selget käitumisjuhist see endas sisaldab. Ideaalis peaksid piirangud olema seatud sellise täpsusastmega, et konkreetse kinnistu omanik saab planeeringujoonise, planeeringu seletuskirja ja lisadega tutvudes aru, millised tegevused on alal lubatud ja millised mitte. Viimane tagab mh, et KOV saab hiljem kontrollida, kas seatud piirangutest on kinni peetud või ei. Samuti on oluline, et KOV ise või 162 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine teised haldusorganid saaksid piirangutest ühtmoodi aru hilisemaid haldusakte andes (nt ehitusõigust, raieõigust andes) ning ka ÜP-d üle vaadates. Vältida tuleb selliseid piiranguid, mis seonduvad kas kogu RV, teatud tugiala või koridoriga üldisemalt, ent millest ei ole hõlpsasti arusaadavad, millised piirangud kehtivad konkreetse kinnistu tasemel. Määravaks on seega, milline on kinnistu sihtotstarve ja kuidas kehtestatavad piirangud selle kohast kasutust piiravad. Kasutustingimuste ja piirangute sõnastamisel on kõige olulisem tagada õigusselgus. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et „Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob“ Kohtupraktikas on rõhutatud, et eriti selged peavad olema need normid, millega piiratakse inimeste õiguseid või seatakse neile kohustusi. Praktikas tähendab õigusselguse põhimõtte järgimine RV-sse kuuluvatel aladel kehtivate piirangute määratlemisel eelkõige seda, et vältida tuleks sõnastust, millest ei ole üheselt arusaadav, kas tegemist on soovituse või konkreetse nõudega. Sellel on tähelepanu juhtinud ka Keskkonnaamet: Palume üldplaneeringu jõustudes saata Keskkonnaametile alade kohta, kus Keskkonnaametil tuleb metsateatiste menetlemisel ja raiete osas otsuse tegemisel arvestada mistahes üldplaneeringuga seatud tingimusi (sh alad, kus tuleb raie kooskõlastada/raiest teavitada). Palume saata kaardifail koos selgitustega, kus milline nõue kehtib. See on vajalik selleks, et saaksime vajalikud alad kanda otse metsaregistrisse üldplaneeringu kitsenduste kaardikihile ja vastavaid tingimusi metsateatiste menetlusel arvestada. Metsade majandamisele seatud kitsedus peab olema kehtestatud väga selgesõnaliselt ja üheselt arusaadavalt 163 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine kõikidele osapooltele - nii metsaomanikule, kohalikule kogukonnale, kohalikule omavalitsusele kui ka Keskkonnaametile Kooskõlastust nõuab ka Metsaseadus: MS § 231. Keskkonnaseisundi kaitseks määratud metsa majandamine. Planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele). 4. Mitte seada tarastamisel hajaasustuse piirkonnas 4. Kaalume ÜP koostamisel ettepanekuga rohealadele jäävate ehitusõigusega kinnistute pindalalist arvestamist. Tarastamisele seatavad piirangut, vaid järgida vajadusel üldist 50m ala olemasolu piirangud on vajalikud RV toimimiseks. väljaspool tara ulukite vaba liikumise tagamiseks Muudame RV aladel tarastamisele seatava tingimuse sõnastust: Alade tarastamisel Põhjendus: Rohevõrgustiku planeerimise juhendi üheks tuleb tagada ulukite vaba liikumine ning suuniseks on RV kasutamistingimuste väljatöötamine ja koridori sidusus ja toimivus. Arvestatava määratlemine. Näiteks võib ÜP-ga seatavaks koridori laius peab jääma vähemalt 100 m. kasutustingimuseks olla see, et teatud rohekoridoris, laiusega vähemalt 50 m, peab olema tagatud ulukite vaba liikumine. Hajaasustuse piirkonnas on rohkem tehnikat, laohooneid jm maal elamiseks vajalikku tehnikat , samuti peetakse koeri oma vara kaitseks, kanu, parte jm kodulinde. Tarastamine ei tohiks seada kitsendavaid tingimusi koduloomade pidamisele ning piirata tehnika valvamist oma territooriumil. 164 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Soovime ettepanekutest lähtuvate täiendatud materjalidega Võtame teadmiseks. tutvuda vähemalt üks nädal enne kooskõlastusringile saatmist. Samuti palume meid jätkuvalt hoida kursis ÜP edasise protsessiga. Tarmo Vara OÜ, LÄHTESEISU Punase värviga lisatud vastuskirjas tehtud täpsustused. Ettepanekutega arvestamist kaalutakse Artiston OÜ, KOHAD üldplaneeringu maakasutus- ja Maaliste ja linnaliste alade piiride täpsustamine, sh T.Läll, Ü.Läll ehitustingimuste väljatöötamisel. 25.02.2020 piirkondlike maakasutus ja ehitustingimuste määratlemine, mis arvestaksid kohalike olude, vajadustega ja võimalustega. Loodus- ja kultuurikeskkonna, sh rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike ning üksikobjektide säilimise ja väärtustamise tagamine ning selle tarbeks kompensatsioonimehhanismide väljatöötamine. KSH käigus hinnatakse planeerimisprotsessis avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid olulisi mõjusid looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ning varale, koostatakse mõjude sotsiaalmajanduslik analüüs ja tehakse ettepanekuid soodsaima lahendusvariandi valikuks, pakutakse välja ebasoodsate mõjude vähendamise, leevendamise ja põhjendatud juhul heastamise meetmed ning vajadusel seiremeetmed Käesolev VTK on aluseks KSH aruande koostamisele. VTKs märgitakse mõjuhindamise ulatus, üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele ja varale, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. KSH läbiviimise ajakava sõltub üldplaneeringu koostamise ja 165 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine menetlemise ajakavast (vt ptk 7). Üldised põhimõtted, mis Väike-Maarja valla üldplaneeringu koostamisel ja selle elluviimisel aluseks võetakse: Pöörata tähelepanu eraomandi puutumatuse tagamisele ja tekkida võivate kitsenduste kohesele ja õiglasele kompenseerimisele vältimaks väikemaaomanike omandist loobumist. Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sh kohalike teede, raudtee, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine - selgitada välja tänavate ja maanteede kaitsevööndi muutmise vajadus ja sellest tulenevad piirangud ja nende kompensatsioonimehhanism Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine - analüüsida õhuliinide maasse viimise võimalikkust ja vajalikkust (näiteks tiheasustusega aladel) esmajärjekorras maatulundusmaal Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine - vajadusel määratleda ehituskeeluvööndi muutmise põhimõtted - vajadusel ehituskeeluvööndi täpsustamine ja ehitustingimuste täpsustamine Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine - vajadusel täiendavate väärtuslike maastike määramine ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine, kohese ja õiglase kompensatsioonimehhanismi väljatöötamine 166 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine - määrata miljööväärtuslikud alad, väärtuslikud kultuurmaastikud ja väärtuslikud üksikobjektid ning näha ette kaitsetingimuste rakendamisel kohene ja õiglane kompensatsioonmehhanism - analüüsida ning määratleda meetmed määratud alade ja objektide väärtustamiseks ja kaitsmiseks, sh määrata miljööväärtuslikel aladel projekteerimis- ja ehitustingimuste andmise aluseks olevad ehituslikud ja arhitektuursed tingimused - vaadatakse üle juba kehtivates üldplaneeringutes miljööväärtuslike aladena väljatoodud alad ning nende vastavus eesmärgile, vajadusel näha ette võimalus tingimustele mittevastavate alade väljaarvamiseks. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. - vältida elamupiirkonna laienemist juba tootmises- või loomakasvatustegevuses maaalale Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine - vajadusel määratleda asustust (nt müra, metsatulekahju, tugeva tuule eest) kaitsva metsa alad ning tingimused neil aladel metsa 167 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine majandamiseks ja töötada välja kohese ja õiglase kompensatsiooni mehhanism piirangutega aladele 1. Kommentaar/küsimus Palun esitage oma seisukoht, Kaalume ettepanekutega arvestamist millisena planeerite tekkivaid kitsendusi tehnovõrkude ja – üldplaneeringu koostamise käigus. rajatiste asukohast sõltuvalt (sh metsade majandamisele tekkivaid kitsendusi) ? Kui maaomanikele tekib planeeringu käigus täiendavaid piiranguid, kuidas olete planeerinud saamata jäänud tulu õiglase ja kohese kompenseerimise? 2. Kommentaar/küsimus Palun esitage oma seiskoht, millisena planeerite kitsendusi rohevõrgustikega aladel (sh metsade majandamisele tekkivaid kitsendusi)? Kui maaomanikele tekib planeeringu käigus täiendavaid piiranguid, kuidas olete planeerinud saamata jäänud tulu õiglase ja kohese kompenseerimise? 3. Kommentaar/küsimus Kas planeerite üldplaneeringuga kehtestada täiendavaid piiranguid kaitstavate loodusobjektide näol lisaks olemasolevatele piirangutele? Kui maaomanikele tekib planeeringu käigus täiendavaid piiranguid, kuidas olete planeerinud saamata jäänud tulu õiglase ja kohese kompenseerimise? 4. Kommentaar/küsimus Kui planeeringu käigus kehtestatakse piiravaid kaitse-ja kasutustingimused, siis kuidas olete planeerinud maaomanikele saamata jäänud tulu kohese ja õiglase kompenseerimise? 5. Kommentaar/küsimus Kui planeeringu käigus kehtestatakse piiravaid kaitse-ja kasutustingimusi (pärandkultuuri objekti või kultuuriväärtusliku objekti näol), siis kuidas olete planeerinud maaomanikele saamata jäänud tulu kohese ja õiglase kompenseerimise? 6. Kommentaar/küsimus Kui planeeringu käigus kehtestatakse täiendavaid kitsendusi puhke- ja 168 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine virgestusalade näol, siis kuidas planeerite maaomanikele saamata jäänud tulu kohese ja õiglase kompenseerimise? 7. Kommentaar/küsimus Palun esitage omapoolne seisukoht, millised oleksid piirangutega alad ning millised oleks vajalikud piirangud? Palun selgitage, kas on vajalik üldplaneeringuga reguleerida metsatulekahju leviku tõkestamiseks või tuleohu vähendamiseks raielankide suurust ja raievanust? Missugused abinõud võetakse kasutusele raievanuse piirangust tuleneda võiva tormikahjustuse ja metsatulekahju tekkimise vältimiseks ning haiguste- ja kahjurputukate leviku tõkestamiseks? Kuidas olete planeerinud täiendavate piirangute kehtestamisel maaomanikule saamata jäänud tulu kohese ja õiglase kompenseerimise? 8. Kommentaar/küsimus Palun esitage omapoolne seisukoht, millised oleksid piirangutega alad ning millised oleks sobivad piirangud või lähtutakse olemasolevatest õigusaktidest? Kas olete planeerinud täiendavate piirangute kehtestamis? Kui jah, siis mil moel toimub maaomanikule saamata jäänud tulu kohene ja õiglane kompenseerimine? Kirjeldada tingimused, millisel juhul on vaja rakendada sundvõõrandamist või sundvalduse seadmist Karo Mets OÜ, LÄHTESEISU Punktis 5.3. MÕJU LOODUSKESKKONNALE on kirjeldatud Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu Eremka OÜ KOHAD erinevad looduskaitselised tegevused ning üldiselt koostamise käigus. planeeritavad tegevused looduskeskkonna säilitamiseks 21.02.2020 ning kaitseks. Metsaomanikena palume üldplaneeringu igas etapis meeles pidada, et kõik piirangud, mis seatakse erametsaomanikele tuleb õiglaselt ning koheselt kompenseerida. Oleme valmis igakülgseks koostööks kõikides metsandust ning 169 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine looduskaitset puudutavates küsimustes. Vao Agro EELNÕU 1. Väike-Maarja uues üldplaneeringus määratakse ära 1. Selgitame, et üldplaneeringuga ei ole Osaühing maakasutuse piirkonnad, tutvudes avalikul väljapanekul hajaasustuses üldjuhul näidatud 11.11.2021 olevate materjalidega leidsin, et osad ajaloolised maakasutuse juhtotstarbeid. See aga ei tootmisalad on uue planeeringuga välja jäetud. tähenda, et tootmistegevuse elluviimine Põhimõtted, mille alusel on mõningased „kolhoosiaegsed aladel oleks välistatud. Nendel aladel tootmishooned“ jäetud tootmis-alaks, ja mõningad mitte, tootmistegevuse kavandamisel tuleb on raskesti mõistetava. igakordselt hinnata tegevuse sobivust piirkonda ning sellega kaasnevaid mõjusid. Palun täpsustada, mille alusel määrati osad kolhoosiaegsed Sobivuse hindamisel tuleb arvestada tootmishooned tootmise maa-aladeks ja osad mitte? erinevate üldplaneeringus toodud tingimuste ja soovitustega, sh rohevõrgustiku tingimustega, üldiste ehitustingimustega jmt. Täiendatud 24.01.2022 (ettepaneku tegijat suuliselt teavitatud) Seisukohta muudetud. Selgitame, et üldplaneeringus on kajastatud neid hajaasustuses paiknevaid tootmise juhtotstarbega maa-alasid, kus toimub kas tootmistegevus või on sellel perspektiivi tulevikus. Väiksemaid tootmishooneid, mis ei vaja eraldiseisva maakasutuse määramist ega oma mõju naaberaladele, üldplaneeringu kaardil eraldiseisvalt käsitletud pole. 2. Ettepanek: 2. Selgitame, et üldplaneeringuga ei ole hajaasustuses üldjuhul näidatud Palun lisada tootmise maa- alaks järgnevad piirkonnad: maakasutuse juhtotstarbeid. See aga ei - Karuküüni 66001:003:0141 Väike-Maarja vald, tähenda, et tootmistegevuse elluviimine Lammasküla. Antud katastril paiknevad kasutuses olevad aladel oleks välistatud. Nendel aladel tootmistegevuse kavandamisel tuleb 170 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine laohooned, asub päikesepark. igakordselt hinnata tegevuse sobivust piirkonda ning sellega kaasnevaid mõjusid. - Laohoone 66001:003:0644 Väike-Maarja vald, Suure- Sobivuse hindamisel tuleb arvestada Rakke küla. Kuivatikompleksi osa, taastamist ootav erinevate üldplaneeringus toodud tingimuste laohoone. ja soovitustega, sh rohevõrgustiku - Farmi 92701:004:0094 Väike-Maarja vald, Nõmme tingimustega, üldiste ehitustingimustega küla. Farmi kompleks, potentsiaalne taastuvenergia jmt. tootmise ala. Joonisel (lisatud kirjale) märgitud helehalli Täiendatud 24.01.2022 (ettepaneku alana. tegijat suuliselt teavitatud) - Lagedi 92702:001:0991 Väike-Maarja vald, Aburi küla. Seisukohta on muudetud ning tehtud Ajalooline sõnnikupatarei, põllumaaks või metsamaaks ettepanekutega on arvestatud tootmise taastamine võimatu. Potentsiaalne taastuvenergia maa-ala juhtotstarbe määramisel. tootmise ala. Joonisel märgitud helehalli alana. OÜ Thorsen Grupp EELNÕU Taotleme kinnistu 92701:001:0700 osalist sihtotstare Selgitame, et üldplaneeringuga ei ole muutmist maatulundusmaast mäetööstusmaaks. hajaasustuses üldjuhul näidatud 12.11.2021 maakasutuse juhtotstarbeid. Ala kasutuselevõtt maavaravaru kaevandamise eesmärgil saab toimuda maapõueseaduses sätestatud korras. Eraisik A.Kalson EELNÕU 1. Väike-Maarja valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt on 1. Täname ettepanekute eest. Oleme välistatud tuuleenergeetika arendamine väärtuslikel seisukohal, et tuuleparkide kavandamiseks 16.11.2021 põllumajandusmaadel. täiendavate alade avamine Väike-Maarja üldplaneeringuga nõuab laiemat käsitlust Ettepanek: Mitte välistada tuuleenergeetika arendamise koostöös omavalitsuse ning erinevate võimalusi väärtuslikel põllumajandusmaadel. tuuleparkide arendamisest huvitatud Ettepaneku põhjused: arendajatega. Teavitame üldplaneeringu koostamise käigus huvitatud isikuid arutelu • Tuuleenergeetika arendamine väärtuslikel toimumise ajast eraldi kirjaga. põllumajandusmaadel ei välista väärtuslike põllumajandusmaade jätkuvat kasutamist põllumajanduse eesmärgil. Samuti ei kahjusta tuuleenergeetika arendamine väärtuslike põllumajandusmaade terviklikkust ja funktsionaalsust. Tähelepanuta ei saa 171 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine jätta asjaolu, et tuulikud hõivavad maast väga väikese osa. Põllumajandustegevus ei ole võimalik üksnes tuulikute ning neid teenindavate rajatiste all oleval maal. Ülejäänud maad on jätkuvalt võimalik kasutada põllumajanduslikul eesmärgil. Lähtuvalt eeltoodust ei ole üldplaneeringus esitatud põhjendused asjakohased ega usutavad (samuti ei ole tõendatud tuulegeneraatorite mõju taimestikule.) Muudes Euroopa Liidu liikmesriikides on laialdaselt levinud tuuleparkide rajamine väärtuslikele põllumajandusmaadele, kusjuures tuulikud ei takista kuidagi nendel maadel põllumajandustegevusega jätkamist (vt näitlikustavat fotot: https://www.alamy.com/stock-photo-windpark-parndorf- austria-wind-wheels-0458833.html). • Tähelepanu tuleb pöörata ka tegevusvaldkondade proportsionaalsusele valla territooriumi piires. Üldplaneeringus esitatud väide, et Väike-Maarja vald on põllumajanduspiirkond, näitab ilmekalt seda, et valla areng on liialt põllumajanduse poole kaldu. Ülemäära soositakse ühe valdkonna tegijaid (teraviljakasvatajaid), jättes teised nn „vaeslapse kingadesse“. Vald ei tohiks tähelepanuta jätta asjaolu, et Eesti rahva vajadused teravilja osas on ületatud (samas sealiha toodetakse Eesti omavajadusest vaid 70 % ulatuses). Suur osa Eestis kasvatatud teraviljast eksporditakse, mis tähendab seda, et puudub reaalne vajadus niivõrd suures mahus väärtusliku põllumajandusmaa järele. Proportsioonis Eesti reaalse vajadusega teravilja järele tuleks kaaluda tuuleparkide rajamise võimaldamist ka väärtuslikele põllumajandusmaadele (laiendades väärtuslike põllumajandusmaade alternatiivseid kasutusvõimalusi). Väärtuslikele põllumajandusmaadele tuuleparkide rajamine ei tohiks olla kategooriliselt 172 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine keelatud olukorras, kus toimub teravilja ületootmine ning ühiskonnas esineb suur vajadus täiendava elektrienergia järele. • Tähelepanuta ei tohiks jätta ka väärtusliku põllumajandusmaa kasutamise rentaablust/tulusust. Vald ei tohiks põhjendamatult soosida eraomandis oleva väärtusliku põllumajandusmaa kasutamist vähem kasu teenival viisil. Maa kasutamine üksnes põllumajanduslikul eesmärgil ei ole tulus (maade rendihinnad on madalad). Samas võimaldaks teatavas proportsioonis/mahus väärtuslikel põllumajandusmaadel elektrienergia arendamine suurendada maalt saadavat kasu/tulu. Põhjendatuks saaks pidada seega teatavas proportsioonis/mahus väärtusliku põllumajandusmaa alternatiivset kasutuselevõttu tuuleenergeetika arendamise eesmärgil. • Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et loomakasvatus, sealhulgas seakasvatus on küllaltki energiamahukas valdkond ning olemasolevate energiahindade juures ei ole see enam jätkusuutlik. Kuna aga farmihooned asuvad väärtuslikel põllumaadel, siis sellest tulenevalt tuleks farmide osas teha kindlasti erand ning tagada farmidele (sealhulgas Pandivere seafarmile) võimalus tuulegeneraatori püstitamiseks farmi vahetus läheduses olevale väärtuslikule põllumajandusmaale, eesmärgiga rahuldada farmi enda energiavajadusi, et tagada loomakasvatuse jätkusuutlikkus Väike-Maarja vallas. Lisaks tuleks farmide osas teha erand elu- või ühiskondlike hoonete lähemal asumise osas kui 1000 m. Erandi osas võiks kaaluda näiteks poolte nõusolekut, kui elu- või ühiskondlik hoone on lähemal kui 1000 m. Lisaks saaks farmides üle toodetud energia olla kohalikus külas tarbitav ülekandetasudeta, kuna seda pole vaja kusagile üle kanda. 173 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Osaühing SF Pan- EELNÕU Teeme ettepaneku Väike-Maarja vallale üldplaneeringu Selgitame, et üldplaneeringuga on divere muutmiseks järgmiselt: tuuleenergeetika tootmiseks määratud 13.09.2021 põhimõtteliselt sobivad alad konkreetsete Määrata Väike-Maarja valla üldplaneeringuga vallas asuvad kriteeriumide alusel, mis on esitatud järgmised meile kuuluvad kinnistud 92702:001:0211; üldplaneeringu seletuskirjas. Teie poolt 92702:001:2661; 92702:001:2662; 92702:001:1732; viidatud aladel on peamiseks alasid 92702:001:1751; 92702:003:0290; 92702:003:0130; tuuleenergeetika arendamiseks sobivate 92702:003:0040; 92702:003:0240; 92801:001:0553; aladena välistavaks kriteeriumiks kaugus 92601:001:0156; 92702:004:0058 tuulepargi elu- või ühiskondlikust hoonest 1 km ning perspektiiviga (tuuleenergia tootmise) aladeks ja/või mõnevõrra ka väärtuslike määrata eelnimetatud kinnistutele alternatiivne põllumajandusmaade paiknemine. Nendele maakasutuse õigus tuuleenergia tootmiseks (tuulepargi aladele tuuleenergeetika alade kavandamine asutamiseks). eeldaks kogu omavalitsuse territooriumile Ettepanekut toetavad järgmised asjaolud: rakendatud kriteeriumide muutmist, milleks ei ole käesoleval ajal alust. 1) Elektrienergia kallidus ning sellest tulenev vajadus leida alternatiivseid võimalusi farmi elektritarbe Täiendatud 24.01.2022 katmiseks/haldamiseks. Eesmärk säilitada maapiirkonnas Planeeringulahendust on muudetud. põllumajanduslikku tootmist. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivate 2) Eesti tuulekaardi andmetel on eelnimetatud kinnistud alade hulgast on välistatud alad, mille maismaa tuulepargi loomise seisukohast perspektiivsed, kaugus elu- või ühiskondlikust hoonest on kuna keskmine tuule kiirus on seal muus mandriosast vähem kui 700 m. Väärtuslikel suurem, vt täpsemalt: põllumajandusmaadel ja rohevõrgustikus ei ole tuuleenergeetika automaatselt http://www.intereuro.ee/eesti-tuulekaart. välistatud. 3) Kaitseministeeriumi poolt on tuulepargi loomine nimetatud kinnistutele lubatud, kuna ei sega riiklike radarite tööd. 4) Tuulepargi loomine ei välista rajatiste ümbruses oleva maa jätkuvat kasutamist põllumajanduslikul otstarbel (juhul, kui on tegemist väärtusliku põllumaaga), mistõttu kombineeritud maakasutus on võimalik. 5) Tuulepargi loomine eelnimetatud kinnistutele aitab neid 174 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine perspektiivsemalt väärindada. 6) Tuulepargi loomine aitab tuua valla eelarvesse täiendavaid rahalisi vahendeid, mille arvelt valla elu edendada. 7) Tuuleenergia tootmine aitab kaasa ülemaailmsele rohepöördele. Oleme ettepanekuteks ning diskussiooniks avatud. MTÜ Viru-Lemmu EELNÕU 1.Muudatuse ettepanek üldplaneeringule. Selgitame, et Emumäe-Salla-Tammiku Metsaselts kavandatavasse ribastruktuuri jääb 16.11.2021 Jätta üldplaneeringu rohevörgustikust välja Emumäe-Salla- pärandkooslusi, kultuuriloolisi, ajaloolisi ja Tammiku ribastruktuur. Põhjendused: looduskaitseliselt tähtsaid objekte. Tegemist 1.Nimetatud ala pole juba arvestatud maakonna on aladega, mis on olulised nii elurikkusele planeeringus kui ka inimestele puhkamise- ja harrastuspordi aspektist. Tegemist on 2.Roheala asub ca 90% ulatuses eramaadel, keda pole rohelise võrgustiku alaga kus on eesmärgiks konkreetsest alast teavitatud. tagada ühendusteed elupaikade vahel, mis 3.Kavandatav roheala seab eraomanikele lisapiiranguid hõlbustaks looma- ja taimeliikide isendite omandi majandamisel: Väiketuulikute kavandamine, liikumist toitumis-, paljunemis- ja päikesepargid, kindlasti hilisem maa- ja metsakasutus. puhkealade vahel võimaldades infovahetuse ja levikut. 4.Rohevörgustiku koridoris tuleb tagada sidusalt kulgeva körghaljastuse olemasolu 70% ulatuses, milleks tuleb Selgitame, et rohevõrgustiku elemendi jaoks vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid(lk.15). reserveeritud ala ei pea terviklikult ja kohe üldplaneeringu kehtestamise järgselt Küsimus - kes kompenseerib omanikule nende meetmete vastava elemendi kohta kehtestatud nõuete maksumuse (metsa istutus, hilisem hooldus jne)? või soovituste järgi kasutusele võtma, st Lisaks on planeeritav ala looduses äärmiselt ebaloogiline, sinna ei pea rajama automaatselt kohati jookseb riigimaanteele välja ,siis eemale. kõrghaljastust vms. Maaomanik võib kasutada reserveeritud ala praegusel katastris registreeritud sihtotstarbel edasi seni kuni ta seda soovib. Rohevõrgustiku osa või haljastu määratlus käesolevas üldplaneeringus ei tähenda avalikku 175 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine kasutust üldmaana ja haljastu senise sihtotstarbe järgne kasutamine (nt maatulundusmaana) võib jätkuda. Kuid edasiste planeeringute ja projektide koostamisel peab arvestama rohevõrgustiku toimimiseks vajalikke tingimusi. Rohevõrgustiku koridori alal ei ole lubatud rajada loomade liikumist takistavaid piirdeaedu. Kui soovitakse rajada piirdeaedu, võib seda lubada kui on tagatud vähemalt ca 100 m vaba läbipääsuga liikumiskoridori säilimine rohekoridoris. Nõuet kõrghaljastuse olemasolu tagamiseks 70% ulatuses täpsustatakse ning sõnastust korrigeeritakse. Eraisik A.Strei- EELNÕU 1. Selgitame, et üldplaneeringuga ei ole mann hajaasustuses üldjuhul näidatud 17.11.2021 maakasutuse juhtotstarbeid. See aga ei tähenda, et tootmistegevuse elluviimine aladel oleks välistatud. Nendel aladel tootmistegevuse kavandamisel tuleb igakordselt hinnata tegevuse sobivust piirkonda ning sellega kaasnevaid mõjusid. Sobivuse hindamisel tuleb arvestada erinevate üldplaneeringus toodud tingimuste ja soovitustega, sh rohevõrgustiku tingimustega, üldiste ehitustingimustega jmt. Täiendatud 24.01.2022 Antud piirkonnas määratud tootmismaa maakasutuse juhtotstarbe piire on korrigeeritud ning eemaldatud Sepikoja ja 176 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Visiidi kinnistu lõunapoolselt osalt. 2. Üldplaneeringuga on määratud võimalused, millal omavalitsus võib tee määrata avalikku kasutusse, et tagada juurdepääs kinnisasjale avalikult teelt. Üldplaneeringus on toodud võimalus, mitte kohustus. 3. Omavalitsuse hinnangul ei ole otstarbekas antud ala määratlemine miljööalana, kuna terviklikku ruumistruktuuri vmt väärtust alal ei eksisteeri. TMV Green OÜ EELNÕU TMV Green OÜ on arendamas Väike-Maarja vallas (Avispe ja Täname ettepanekute eest. Oleme Eipri külas) ca 31 tuulikuga tuuleparki ning kaasanud sinna seisukohal, et tuuleparkide kavandamiseks 16.11.2021 ka kõik maaomanikud, kes jääksid planeeringu alasse. täiendavate alade avamine Väike-Maarja Oleme teadlikud, et tuulepargi kavandamiseks on vajalik läbi üldplaneeringuga nõuab laiemat käsitlust viia kas detailplaneering (juhul kui alad valitakse koostöös omavalitsuse ning erinevate üldplaneeringuga) või omavalitsuse eriplaneering. Oleme tuuleparkide arendamisest huvitatud praegusel hetkel tegemas eeltöid planeeringu algatamise arendajatega. Teavitame üldplaneeringu ettepaneku ettevalmistamiseks. koostamise käigus huvitatud isikuid arutelu toimumise ajast eraldi kirjaga. Meie hinnangul ei ole põhjendatud tuuleenergeetika arendamise välistamine rohevõrgustikus ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Sellise automaatse välistuse puhul ei pruugi olla võimalik leida elektrituulikutele optimaalseid asukohti, mis tasakaalustatult arvestaks nii elanike kui loodusväärtustega ning ühtlasi tagaks elluviidavuse aluseks oleva tehnilise teostatavuse ja majandusliku otstarbekuse. Näeme, et selline lahendus on vastuolus PlanS§ 10 esitatud huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttega. Rõhutame, et riigikohus on oma 26.05.2021 otsuses nr 3- 17-2013 leidnud, et tuuleenergia arendamine on oluline 177 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine avalik huvi ja kohalikul omavalitsusel tuleb teha mõistlikke pingutusi selle nimel, et planeeringutes kavandatud tuulepargi rajamine oleks võimalik. Sooviksime, et üldplaneeringus lubatakse tuulikute rajamine ka väärtuslikele põllumajandusmaadele ja rohevõrgustikku, kui seda tehakse minimaalse keskkonnamõjuga. 1. Tuulikud rajatakse võimalusel põllumassiivide äärde ja juurdepääsuteed rajatakse põllu äärtesse või põllu äärsele metsamaale. 2. Tuulik ei takista rohevõrgustiku toimimist, sest tuulikud paigutatakse üksteisest vähemalt 500-900m kaugusele. Nii on piisavad rohealad tagatud nii ulukitele kui muule elusloodusele ja võimalik on säilitada rohevõrgustiku toimimine (tagatud oleks vähemalt 50-100m laiune koridor. 3. Tuuliku kohta on lubatud raadada maksimaalselt 1ha metsa). Tuulikute paigutamisel tuleb lähtuda üldplaneeringus väljatoodud tingimustest, mis juba mainivad nt kõrge loodusliku väärtusega taimkattega alade üldjuhul vältimist. Üldjuhul on Eesti praktikas seatud tingimuseks ka rohevõrgustiku analüüsi läbiviimine detailse lahenduse või projekteerimise etapis, et leida parim võimalik lahendus ja vajadusel leevendada kaasnevat keskkonnamõju. Rohelise võrgustiku alasid ei ole seni käsitletud välistava tegurina, ka ei ole kõikide rohevõrgustiku alade välistamist nõudnud Keskkonnaamet oma täiendavates soovitustes tuuleparkide planeerimiseks. Leiame, et üldplaneeringus on rohevõrgustiku aladele ja väärtuslikele põllumajandusmaadele tuulikute rajamise välistamine puudulikult põhjendatud. Üldplaneeringu käigus läbiviidud rohevõrgustiku analüüs (Skepast&Puhkim juuni 2021) ei ole peetud vajalikuks tuulikuid ja tuuleenergeetika 178 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine arendamist isegi mainida, rääkimata selle välistamisest. Leitud on, et Väike-Maarja valla rohevõrgustiku sidusus on suhteliselt hea ja funktsioneerimine tagatud (lk 3). Eelnevast tulenevalt ei ole ilmselt peetud vajalikuks rohevõrgustiku alade ranget kaitsmist, lubatud on tavapärane majandustegevus. Suurimate rohevõrgustiku konfliktidena on nähtud raudteed ja maanteed. Arusaadavatel põhjustel on keelatud ulatuslik maade tarastamine ja ka üldjuhul suurte taristu objektide nagu maanteed ja jäätmehoidlad, rajamine (viimased on siiski keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel lubatud). Analüüsi tulemustele ja üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.1. seatud tingimustele tuginedes leiame, et tuuleenergia arendamise kaalumise võimalikkus rohevõrgustiku aladel on ebaproportsionaalselt ja põhjendamatult välistatud. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.6 toodud tingimused sätestavad, et väärtuslikku põllumaad tuleb kasutada üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks. Leiame, et olukorras, kus seataks täpsemad tingimused (vt ülalpool toodud tingimus 1) ja põllumaa omanikud on ise tuuliku püstitamisest huvitatud, ei ole põhjendatud välistada tuulikute püstitamise kaalumine ka väärtuslikel põllumajan- dusmaadel. Kuna ka riigikogu ei ole suutnud otsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitset tagava seaduseelnõu vajalikkust (seadust on teadaolevalt ette valmistatud alates 2013.aastast), ei ole põhjendatud avaliku huvi ühepoolne, ainult põllumajanduslikku kasutamist soosiv planeeringulahendus Väike-Maarja vallas. Tuuliku lubamisel väärtuslikule põllumajandusmaale ja rohelise võrgustiku aladele võiks arvesse võtta selle märkimisväärset kasu ühiskonnale ja keskkonnale. Olulisemad punktid ühiskondlikust kasust on toodud 179 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine täpsemalt kirjas. Eelnevat arvesse võttes teeme ettepaneku Väike-Maarja valla üldplaneeringu tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivat ala laiendada, kaasates ka väärtusliku põllumajandusmaa ja rohevõrgustiku alad vähemalt Avispe ja Eipri külade piirkonnas (Joonisel 1 toodud alad, mis oleme lisanud ka vektorandmetena SHP failina). Peame vajalikuks täiendavalt kaaluda tuuleenergeetika välistamist väärtuslikul põllumajandusmaal ja rohevõrgustiku aladel kogu vallla territooriumil, et tagada laialdasemad võimalused Eesti kliimaeesmärkide täitmiseks vajaliku tuuleenergeetika arendamiseks. Ühtlasi on sellise põhjendamatu piirangu lisamine üldplane- eringusse õiguslikult kaheldav, mistõttu on üldplaneeringu lahendus edaspidi hõlpsalt vaidlustatav. PTP Mets tulun- EELNÕU Järgnevaga esitame vastuväited ja ettepanekud Väike- Metsamaa asumine rohevõrgustikus ei dusühistu, Tarmo Maarja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju hindamise tähenda automaatselt piirangut 16.11.2021 Vara OÜ aruande eelnõule. majandustegevusele. Maaomanik võib kasutada reserveeritud ala praegusel 1.Ei nõustu rohevõrgustiku alade paigutamisega järgmistele katastris registreeritud sihtotstarbel edasi katastriüksustele tabel 1 (leitav kirjast). seni kuni ta seda soovib. Oluline on tagada Nimetatud alad on aktiivses metsamajanduslikus kasutuses rohevõrgustiku toimimine tagades ning omanikud soovivad jätkata metsade majandamisega ühendusteed elupaikade vahel, mis seadusandluses ettenähtud korras, lähtuvalt hõlbustaks looma- ja taimeliikide isendite metsaseadusest ja teistest metsa majandamist liikumist toitumis-, paljunemis- ja reguleerivatest õigusaktidest. puhkealade vahel võimaldades infovahetuse ja levikut. Nimetatud alad on omanikele elutähtsad ainsa sissetuleku kindlustamiseks oma erialasel tööl. Üldplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud katastriüksuse piire, sest need Ettepanek: Arvata tabelis 1 olevad alad välja rohevõrgustiku võivad muutuda - kaardil olevaid alast. katastriüksuse piire tuleb seetõttu käsitleda taustainfona ja need võivad muutuda 180 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine lähtuvalt varem kehtestatud üld- või detailplaneeringute alusel tehtavate maakorralduslike toimingute alusel. 2. Ei nõustu väärtusliku maastiku ala paigutamisega Ala asumine väärtuslikul maastikul ei 66001:005:1080 kinnistul. Väike-Maarja valla tähenda automaatselt tegevuspiiranguid üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine teile kuuluval katastriüksusel. Väärtuslik (KSH) aruande eelnõus on öeldud, et väärtuslikuks maastik on terviklik süsteem, mis koosneb maastikuks määratud alade näol on tegemist nii väikestest osistest ning seda ei määratleta traditsiooniliste kultuurmaastikega, kus on säilinud katastriüksuse põhiselt. Eelnevast tulenevalt ajalooline asustusstruktuur ja maastikumuster ehk ei pea me põhjendatuks ühe katastriüksuse traditsiooniline külamaastik (põllumajandusmaastik), kui ka väljalõikamist väärtuslikust maastikust, mis mõisa ja mõisapark. Karku kinnistule ei vii ühtegi avalikku moodustab piirkonnas olulise tervikliku teed ega ole seal hooneid, parke ega ka põllumaad. süsteemi ja on oluliseks kultuuriliseks väärtuseks piirkonnas. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku Karku maaüksus arvata välja väärtuslike maastike alalt. Artiston Kinnis- EELNÕU 1. Selgitame, et metsamaa asumine vara OÜ rohevõrgustikus, ei tähenda automaatselt 17.11.2021 piirangut majandustegevusele. Antud aladel raiete kavandamine tähendab esmajärjekorras rohevõrgustiku säilimise vajadusega arvestamist. 181 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine 2. Oleme seisukohal, et tuuleparkide kavandamiseks täiendavate alade avamine Väike-Maarja üldplaneeringuga nõuab laiemat käsitlust koostöös omavalitsuse ning erinevate tuuleparkide arendamisest huvitatud arendajatega. Teavitame üldplaneeringu koostamise käigus huvitatud isikuid arutelu toimumise ajast eraldi kirjaga. P.Järvamägi, Kivi- EELNÕU 1. Järgnevaga esitame vastuväited ja ettepanekud Väike- Selgitame, et metsamaa asumine murru talu Maarja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju hindamise rohevõrgustikus, ei tähenda automaatselt 16.11.2021 aruande eelnõule. piirangut majandustegevusele. Antud aladel raiete kavandamine tähendab Ei nõustu rohevõrgustiku alade paigutamisega esmajärjekorras rohevõrgustiku säilimise 92701:003:0113 katastriüksusele. vajadusega arvestamist. Nimetatud ala on aktiivses metsamajanduslikus kasutuses ning omanikud soovivad jätkata metsade majandamisega seadusandluses ettenähtud korras, lähtuvalt metsaseadusest ja teistest metsa majandamist reguleerivatest õigusaktidest. Nimetatud alad on omanikele elutähtsad ainsa sissetuleku kindlustamiseks oma erialasel tööl. Ettepanek: Arvata tabelis 1 olev ala välja rohevõrgustiku alast. K.Järvamägi, Va- EELNÕU 1. Ei nõustu rohevõrgustiku alade paigutamisega Selgitame, et metsamaa asumine najõe 92701:003:0053 katastriüksustele (Vanajõe). Nimetatud rohevõrgustikus, ei tähenda automaatselt 16.11.2021 ala on aktiivses metsamajanduslikus kasutuses ning piirangut majandustegevusele. Antud aladel omanikud soovivad jätkata metsade majandamisega raiete kavandamine tähendab seadusandluses ettenähtud korras, lähtuvalt esmajärjekorras rohevõrgustiku säilimise metsaseadusest ja teistest metsa majandamist vajadusega arvestamist. reguleerivatest õigusaktidest. 182 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Nimetatud alad on omanikele elutähtsad ainsa sissetuleku kindlustamiseks oma erialasel tööl. Ettepanek: Arvata tabelis 1 olev ala välja rohevõrgustiku alast. Järvamägi, Läll jt EELNÕU Korrigeerime sõnastust edasise üldplaneeringu koostamise käigus. 16.11.2021 Selgitame, et metsamaa asumine rohevõrgustikus, ei tähenda automaatselt piirangut majandustegevusele. Antud aladel raiete kavandamine tähendab esmajärjekorras rohevõrgustiku säilimise vajadusega arvestamist. 183 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Arvestame Teie tehtud ettepanekuga ning selgitame lisaks, et rohevõrgustiku eesmärgiks on tagada ühendusteed elupaikade vahel, mis hõlbustaks looma- ja taimeliikide isendite liikumist toitumis-, paljunemis- ja puhkealade vahel võimaldades infovahetuse ja levikut., mistõttu rohevõrgustiku koridori alal ei ole lubatud rajada loomade liikumist takistavaid piirdeaedu. Kui soovitakse rajada piirdeaedu, võib seda lubada rohevõrgustiku sidususe säilimise alase eksperthinnangu alusel ja tagada vähemalt ca 50 m vaba läbipääsuga liikumiskoridori säilimine rohekoridoris. Korrigeerime tingimuse sõnastust. Kaalume ettepanekuga arvestamist üldplaneeringu koostamise käigus. Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamise käigus. 184 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamise käigus. Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamise käigus. Sõnastust korrigeeri- takse. Sõnastust täiendatud, et: „Rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad haljasribad ja puittaimestikuga kaetud alad“ 185 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Eraisik M. Püks EELNÕU Palun määrata avalikuks kasutamiseks Liivakülas asuv era- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu tee, nimetusega Kiltsi mõis - Liivaküla, reg nr 2875831, tee- koostamise käigus. 16.08.2021 lõik 0-964 m, mis läbib katastriüksuse Argo 92601:001:0133. Eraisik K. Aun EELNÕU Palun välja jätta rohevõrgustiku alast järgnev katastriüksus: Selgitame, et metsamaa asumine rohevõrgustikus, ei tähenda automaatselt 18.11.2021 1. Otsa, Edru küla, Väike-Maarja vald (katastritunnus piirangut majandustegevusele. Antud aladel 66001:004:0070). raiete kavandamine tähendab Eelnõus on sätestatud, et rohevõrgustiku koridoride alal esmajärjekorras rohevõrgustiku säilimise säilitada sidusalt kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 70% vajadusega arvestamist. ulatuses, vajadusel rajada uushaljastus (puude istutamine võrade liitumisega, põõsarinde rajamine jms), et tekiks ro- hevõrgustiku sidusus. See tähendab, et seatud piirangute tõttu ei saa mets- omanik vastavalt metsaseadusele enda metsmaad ma- jandada. Kuidas kompenseeritakse täiendavate piirangute tõttu maaomanikule tekitatud kahju? Eeltoodust tulenevalt 186 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine palun rohevõrgustikust välja jätta Otsa katastriüksus (katastritunnus 66001:004:0070) Edru külas. Eraisik K. Einpalu EELNÕU Taotlus üldplaneeringu käigus Vardja oja ehituskeeluvööndi Taotlust ei rahuldata. Põhjendused kaotamiseks ja veekaitsevööndi vähendamiseks 1m-ni Liig- vastuskirjas. 18.11.2021 valla külas asuva Vähja kinnistu ulatuses. Eraisik H. K. ARVAMUSE Ei ole nõus Pandivere külas asuva tee nr 9270263 kavan- Ettepanekuga mittearvestatud. ANDMINE damisega avalikult kasutatavaks Pargi kinnistu (katastri- Antud tee teenindab kolme majapidamist. tunnus 92702:001:0015) piires. mai 2022 Kui on soov teatud liiki sõidukite liiklemist teel piirata, tuleb seda teha liikluskorraldusvahendite abil. Eraisikud J. M., M. ARVAMUSE Ettepanek kavandada Müüriku külas asuv, kolme kinnistut Arvestame ettepanekuga. P., T. H. ANDMINE (Ugaste 92702:001:1410, Vaarikmäe 92702:001:0235 ja Ale 92702:001:1991) teenindav tee avalikult kasutatavaks. mai 2022 Sunly AS ARVAMUSE Oleme veebiaadressil https://v-maarja.ee/uldplaneering Ettepanekuga mittearvestatud. ANDMINE tutvunud kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu ning Selgitame, et me ei soovi lisaks hetkel KSH materjalidega ning soovime lisada täiendused. 30.05.2022 kavandatutele täiendavaid tuuleenergeetika Palume laiendada planeeritavat tuuleenergeetika ala num- tootmisalasid üldplaneeringusse lisada. ber 6 edela suunas. Hetke nägemuse kohaselt on antud Leiame, et tuuleala nr 6 on piisavalt suur perspektiivse tuuleenergeetika tootmisala lõuna- ja edela- ning täiendava ala lisamisega tekib piir tingitud 35 kV kõrgepingeliini 300 m puhvervööndist, piirkonnas liiga suur tuulikutest põhjustatud kus on tuuleenergia tootmine välistatud. Alal, mis asub tei- keskkonnamõju (sh visuaalne mõju nii Vao sel pool puhvervööndit, muid välistavaid piiranguid ei külale kui ka Väike-Maarja alevikule). esine. Teeme ettepaneku laiendada perspektiivse tuu- leenergeetika tootmisala. 187 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Eipri küla elanikud ARVAMUSE 1. Üldplaneeringusse palun sisse kirjutada üldine punkt Selgitame, et arendustegevusega ANDMINE energeetika valdkonda, et nii tuulikud kui ka muud energia kaasnevad paratamatult teatud häiringud. tootmise viisid ei tohi tekitada elanikele häiringuid. Häiringud on oma olemuselt lühiajalised ning 29.06.2022 talutavad ega ületa kunagi seadusest HÄIRING - häiring on tegevusest põhjustatud müra, tolmu, tulenevaid arvulisi piirnorme. Kavandatava vibratsiooni, lõhna, autoliikluse jms oluline kasv võrreldes tegevusega ei tohi kaasneda olulist varasema/tavapärase situatsiooniga. negatiivset mõju, mis ületab piirnorme. Allikas: Vinni valla üldplaneering: http://www.vinni- Üldplaneeringuga määratud tingimust on vald.ee/do- täpsustatud järgmiselt: cuments/1431677/33079711/1947%C3%9CP3_Vinni_YP_t ekst_2112.pdf/3cbc46d9-3bb5-4376-b41f-8d8950bf3380 „Tuulepark või üksiktuulik tuleb kavandada selliselt, et tagatud peab olema välisõhus le- Argumendid: - EV Põhiseadus, § 11. Õigusi ja vabadusi to- viva müra ja madalsagedusliku müra vasta- hib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud vus normtasemetele ning infraheli vastavus peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega piirväärtustele. Teostada tuleb välisõhus le- tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. - viva müra modelleerimine“. EV Põhiseadus, § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkon- nale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. 2. Viia sisse nõue, et tuuliku kaugus majast on lubatud mi- Selgitame, et üldplaneeringuga määratakse nimaalselt 2,5km kaugusel või juhul kui kõigi mõjutatud tuuleenergeetika tootmiseks põhimõtteliselt elanikega kirjalik nõusolek, siis võib 1km kaugusele. sobivad alad. Tegemist on aladega, kus tuuleenergia tootmine ei ole välistatud, kuid Argumendid: tuulikute rajamine vajab täiendavat - EV Põhiseadus paragraf 26, 28,32 kaalutlemist (sh detailplaneeringu koostamist ja mõjuhindamise läbiviimist). - 15. Tuulegeneraatoritest lähtuvad mõjutused on eeskätt seotud lähiümbruse elanike õigusega tervise ja omandi Elektrituulikute arv ja paigutus (sh kaugus kaitsele, samuti õigusega eraelu puutumatusele (Eesti Va- eluhoonetest) üldplaneeringuga määratud bariigi põhiseaduse (PS) §-d 28, 32 ja 26). Vaidlust ei ole tuulealadel selgub järgmises etapis. Seejärel selle üle, et ka kehtestatud müranormid sotsiaalministri 4. on võimalik koha- ja juhtumipõhiselt märtsi 2002. a määruses nr 42 "Müra normtasemed elu- ja määrata täpsemad puhvrid, uuringute puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mü- vajadus jms. rataseme mõõtmise meetodid" loovad isikule subjektiivse 188 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine avaliku õiguse. Lisaks müranormidele saab isik tugineda neile haldusakti (sh detailplaneeringu) tingimustele, mille eesmärk on tema huvide kaitse (vt ka haldusasja 3-3-1- 15-01, p 22). Ka allapoole piirnorme jäävat müra peab isik taluma vaid siis, kui seda põhjustav tegevus toimub koos- kõlas kõigi asjakohaste isiku huve kaitsvate õigusnormi- dega (vt ka haldusasja 3-3-1-88-15, p 28). Allikas: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3- 1-15-16 - Olemasolevad kogemused näitavad et 2,5km on mõistli- kum kaugus. 3. Viia sisse nõue et heli piirnormid on maksimaalsed luba- Selgitame, et välisõhus leviva müra tasemed tud ja kõrvalekalded ei ole lubatud mistahes tingumustel. tulenevad atmosfääriõhu kaitse seadusest. Viia sisse nõue et elamute juures lubatud helinormiks on Üldplaneeringuga ei saa seadust muuta. looduslik helifoon. Täpsemate uuringute ja kavandatavate Seda nõuet toetab argumendid mida tuleb arvesse võtta: leevendusmeetmete vajadus selgub elektrituulikute kavandamise järgmises a. Majade seisukorda, eelkõige varem ehitatud ja vanade etapis. majade puhul, kus amortiseerimine aja jooksul või mitte teadlikkus kavandatavast mitte looduslikust heli tekitava- test teguritest. Nt Adra krundil elamu, mis 100aastat vana, hobuse tall, kus on püsivad hobused. b. Tuulikute amortiseerumine nende eluea jooksul. c. Üldplaneering peab kaitsma valla elanikke, et elanik ei pea peale tuulikute paigaldamise ja olemasolu tõttu oma elukorraldust muutma. Sh, näiteks et ei saa enam aken lahti olla kuna väline müra on pidev, häirib, olenemata kas ületab müra normi, eelkõige sisemüra normi. d. Hajaasustuse juures normaalset nähtust et suveperioodil inimesed võivad telkida, mis tähendab et helinormid pea- vad olema looduslikud et mitte tekitada häiringuid. Võib 189 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine juhtuda et ööbin nii mina, pere, tuttavad või plaanin luua telkimisplatsi ärieesmärgil, ja suurem kui looduslik foon heli võib tekidada isiklikke, individuaalseid kui ka majan- duslikke häiringuid. Seda toeta ka EV põhiseadus. § 11. Õigusi ja vabadusi to- hib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. e. Luua normid madalsageduslikule mürale. Selgitus: mai kuus oli linnulennult 700m (mõõtsin kaardil) kaugusel hakkur mis tegi kodukontoris töötamise keeruli- seks. See hakkuri heli jõudis tuppa viisil, mis ei lasknud keskenduda ja digitaalset koosolekut häirimata pidada. Te- gime mõõtmise, kus isegi sellise heliga näitas 35-37dB toas, kuid heli oli selgelt tajutav ja kuuldav. Ja 60-62dB keskmiselt õues, ja see heli oli väga selgelt tugev. Ju see heli on muud tüüpi heli mida helimõõtur ei mõõtnud. Vi- deod on saadaval. Nt Taanis on lubatud 20dB siseruumide müratase nii 6mm kui ka 8mm tuulekiiruse juures (allikas: The Danish Environmental Protection Agency). Ei kujuta ette elu kui selline müra saab olema pidev kodus, kuidas ise ja kuidas lapsed saavad koolitööd teha. Sellest tulenevalt küsimus vallale: kas tõesti selline müra, kui mõõtmisena on 40dB kuid on selge müra kuid muud tüüpi müra, saab olema mu kodus iga jumala hetk? f. Viia sisse nõue et elamust 1km lubatud helinormideks on looduslik helifoon: Eestis rakendatakse tuulikuparkide puhul ette nähtud töös- tusmüra II kategooria aladel (elamualadel) päevasel ja öi- sel ajal 40dB. Käesolevas KSH-s märgitakse, et "kuigi se- nise teabe kohaselt ei ületata 1 km kauguseL müranorme, on tuulegeneraatorist lähtuv, eelkõige madalsageduslik 190 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine müra kuuldav ka 1 km kaugemal ning seda eriti öisel ajal ja stabiilse atmosfääri tingimustes. Kuuldav madalsagedus- lik müra võib põhjustada häiringut, eriti inimestes, kes on tuulegeneraatorite rajamise suhtes negatiivselt meelesta- tud" "Madalsageduslik müra levib kaugemale ja sumbub õhus (müratase väheneb) halvemini kui müra kõrgemate sageduste juures. On leitud, et mõõdetud infrahelitase väli- tingimustes ja ruumis sees eierine olulisel määral (Jakob- sen, 2005) ehk hoone konstruktsioon ei vähenda olulisel määral välistingimustest ruumi jõudva infraheli taset. Sa- muti on leitud, et inimene on võimeline kuulma ka infra- heli, kui helirõhutase (müratase) on piisavalt kõrge (Moller & Pedersen, 2010; Victorian Government Department of Health, 2013). " "Sõltuvalt tuulegeneraatorite hulgast, pa- rameetritest, ümbritsevast maastikust jms ei ole võimalik täpselt määratleda vahemaad tuulegeneraatoritest elamu- teni, millise korral on 40 dB alati kindlasti tagatud. Eestis teostatud tuuleparkide müra modelleerimiste alusel on 40 dB(A) üldjuhul tagatud kauguse 500-1000 m vahel. See- juures tuleb ka arvestada, et tegemist on normatiivse mü- ratasemega, mis on sätestatud eelkõige inimese tervisest lähtuvalt. Samas ei tähenda normatiivse mürataseme taga- mine, et piirkonna elanikkond ei võiks olla mürast häiritud. On leitud (Schäffer et al, 2019), et tuulegeneraatori nähta- vus maastikul mõjutab oluliselt inimeste häirivuse taset." Kui arvestada piirnormiga 40 db, siis selline mürataust võr- dub näiteks linnulaulu või külmkapi urinaga. 40db on poole rohkem müra kui vaikses maapiirkonnas päeval 30db (öö- sel 20-30db). 50 db on viimasega võrreldes 4 korda roh- kem. Siinjuures peaks normi piires töötavate tuuleparkide puhul arvestama, et müratase on ööpäevane ja aasta- ringne, mitte lühiajaline nagu nõudepesumasinal, rongil, mõõdasõitval autol jne. 191 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Maakohtades, hajaasustuses peaks arvestama mitte keh- testatud müra piirnormidega vaid mürataseme muutuse võrdlusega. Kahe kuni kolmekordne muutus müratasemes on siiski liiga suur. Pealegi, inimese jaoks on olenemata müratasemest arvudes, suur vahe kas helisid tekitab tuul, vihm, merekohin ja linnulaul või tööstuslik-tehislik mono- toonne heliallikas. Antud juhul pole ka oluline, millisel põh- jusel kohalik elanik end häirtuna tunneb - kas sellest, et tuulepark kui selline on olemas või siis tõestatult konkreet- sest mürast. Arvestama peab pigem sellega, et ta tunneb end oma kodus häirituna ning ebaturvaliselt ja juba see peaks olema piisav põhjendus. KSH ütleb ka otse välja, et müra pole võimalik täpselt määrata. Seda enam, et tuuleparkide maht on teadmata. KSH mainib, et liigsed piirangud ja puhvrid vähendavad võimalusi tuulegeneraatorite rajamiseks. Sellest avaldusest võib välja lugeda, et kui on valida elanike elukvaliteedi ja tuulikute vahel, siis KSH menetleja eelistab keskkonnamõ- jule lahenduste pakkumise asemel elanikest üle sõita. Ettepanekud teemaplaneeringute ja keskkonnamõju stra- Selgitame, et tuulikuparkide kavandamisel teegilise hindamise koostamiseks. kaasatakse huvitatud osapooled detailplaneeringu koostamise protsessi Lähtuvalt uuringu tulemustest võib edaspidiseks tuuliku- kaudu. parkide planeeringute koostamiseks ning keskkonnamõju hinnangute läbiviimiseks anda järgnevaid soovitusi: Üldplaneeringuga ei kavandata konkreetseid tuuleparke, vaid määratakse Tõhustada tuleks lähialade elanike tuulikuparkide rajamise tuuleenergeetika tootmiseks põhimõtteliselt eelset informeerimist ning kaasamist planeerimisprotsessi. sobivad alad. Tegemist on aladega, kus Küsitluse põhjal on elanike eelnev informeeritus ja kaasa- tuuleenergia tootmine ei ole välistatud, kuid tus olnud antud parkide kavandamisel väga madal. Enamik tuulikute rajamine vajab täiendavat infot nii kavandatava tegevuse kui selle mõjude kohta päri- kaalutlemist (sh detailplaneeringu neb naabritelt ja tuttavatelt. Sellised infoallikad aga ei koostamist ja mõjuhindamise läbiviimist). pruugi edastada piisavat ega korrektset informatsiooni. Seega tuleks tõhustada informatsiooni edastamist ning 192 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine teostada avalikkuse kaasamist kindlasti rohkemal määral, kui seda on seaduses ette nähtavad miinimumnõuded. Tuulikuparkide lähialade elanike jaoks on uuringu põhjal Ettepanekuga on juba varasemalt häirivaimaks mõjuks tuulikute tekitatav müra. Sealjuures arvestatud. Oleme tingimust täiendanud tunduvad elanikud olevat häiritud ka taotlustasemest ma- järgmiselt: dalamast müratasemest. Kuna antud asjaolu on täheldanud „Tuulepark või üksiktuulik tuleb kavandada ka mujal maailmas teostatud uuringud, siis võiks tuuliku- selliselt, et tagatud peab olema välisõhus parkide edasisel kavandamisel lähtuda mõnevõrra karmi- leviva müra ja madalsagedusliku müra mast normatiivist, kui seda on hetkel kehtiv 40 dB. Samuti vastavus normtasemetele ning infraheli tuleks kindlasti vältida olukorda, kus juba modelleeritav vastavus piirväärtustele. Teostada tuleb müratase ületab elamualadel kehtivat normtaset. välisõhus leviva müra modelleerimine“ Tuulikuparkide kavandamisel tuleb arvesse võtta ka varju- Ettepanekuga on juba varasemalt tuse esinemist, kuna tegu võib olla elanike jaoks häiriva arvestatud. Oleme tingimust täiendanud nähtusega. Hoolimata sellest, et Eestis vastavad normatii- järgmiselt: vid puuduvad, on soovitav lähtuda näiteks Põhjamaades „Tuulikute kavandamisel tuleb hinnata kehtivatest normidest. Lisaks keskkonnamõju hinnangute tuulikute visuaalset mõju ning varjutust käigus varjutuse modelleerimisele tuleks modelleeringu tu- (koostada varjukaart). Juhul, kui lemusi ka tuulikute paigutuse kavandamisel arvesse võtta elektrituulikud paigutatakse metsa või ning arvestada lähestikku asuvate tuulikuparkide võima- metsaga piirnevale alale, tuleb varjutuse likku koosmõju. modelleerimisel arvestada ka taimestiku, sh metsaga. Kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb hinnata varjutuse häirivust lähtudes kas Eestis kehtivatest õigusaktidest või nende puudumisel asjakohastest Euroopa riikide standarditest. Tuulikud tuleb üldjuhul kavandada selliselt, et eluhoonetel või puhkealadel ei esine häirivaid varjutustasemeid. Kui selle vältimine ei ole võimalik, on tuulikute püstitamiseks vajalik mõjutatud 193 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine maaomaniku nõusolek.“ Tuulikuparkide visuaalse mõju osas tundub elanikke enim Ettepanekuga on juba varasemalt häirivat nende mõju maastikule. Seega tuleks vältida tuuli- arvestatud. kuparkide paigutamist väärtuslikele maastikele või olulis- „Väärtuslike maastike ja vaadete osas maas- tesse vaatekoridoridesse. Samas inimeste personaalset ar- tikele tuleb koostada visuaalse mõju ana- vamust tuulikute ilu või inetuse osas ei ole tõenäoliselt või- lüüs, et hinnata nende sobivust maastikku malik planeerimisprotsessis täiendavalt arvesse võtta. Küll ning selgitada välja tuulikute paigutus, millel aga on tõenäoliselt abiks planeeringute raames visualisee- on kõige väiksem võimalik mõju maastikule ringute koostamine, mis aitab kohalikul kogukonnal aru ja vaadetele. Maastikuanalüüs koostatakse saada maastikupildi muutusest. vajadusel, et kindlaks teha ümbritsevas maastikus leiduvad väärtused.“ Peegeldused ei tundu kaasaegsete tuulikuparkide puhul Selgitame, et üldplaneeringus ei ole seoses uute tuulikute pinnatöötlusmaterjalide kasutusele- tuulikuparkide puhul peegelduste teemat võtuga enam probleemi tekitavat. Seega võiks antud käsitletud. teema põhjaliku käsitluse tuulikuparkide keskkonnamõju hinnangutest välja arvata. Küsitlustulemuste põhjal ilmnes, et hoolimata mitmetest Selgitame, et seadusest tulenevate müra levivatest arvamustest, on lähiala elanike osakaal, kes ar- piirnormidega tuleb arvestada. vavad endal olevat seoses tuulikutega tekkinud uusi tervi- sehädasid, väga väike. Esines seos, et inimesed, keda häi- ris tuulikute müra, arvasid endal olevat tekkinud ka uusi tervisehäireid. Seega on väga oluline tagada tuulikuparkide planeerimisel just eeskätt müranormide igakülgne täitmine. Soovitaks analoogilise uuringu läbiviimist teistes Eesti tuu- likuparkide piirkondades (Viru-Nigula, Paldiski jt), mille andmete põhjal oleks võimalik uuringuvalimit suurendada ja seega teha täpsemaid järeldusi tuulikuparkide müra häi- rivuse piirväärtuste kohta. 194 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Selgelt kirjeldada madalsageduslik piirnorm, näiteks Taanis Selgitame, et seadusest tulenevate müra on lubatud 20dB indoor noise level both 6 and 8mm wind piirnormidega tuleb arvestada. Kuidas seda speed. tõestatakse (mis metoodikat vastavuse hindamiseks kasutatakse), on Allikas: The Danish Environmental Protection Agency. mõjuhindajate otsustada. Argument: - EV Põhiseadus, § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ai- nult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moo- nutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. h. Mõjualade uuringu kogemus, kus soovitati kehtestada Üldplaneeringu koostamisel lähtume karmimaid nõudeid: Uuringu läbiviijad lähtuvalt antud seadusest tulenevatest kehtivatest uuringust ning ka mujal maailmas teostatud uuringutest piirnormidest. tegid ettepaneku lähtuda maakonna teemaplaneeringu Täpsemate leevendusmeetmete määramise koostamisel karmimast normatiivist kui hetkel kehtiv 40 vajadus selgub tuulikute kavandamise dB. järgmises etapis, mil on teada nende Allikas: https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/up- täpsemad parameetrid ning läbi viidud loads/2021/08/Lisa-6.4.-Tuuleenergeetika-KSH- müramodelleerimine. Selle põhjal on aruanne.pdf , lk 26 võimalik anda konkreetsed numbrilised piirväärtused. 4. Uurida ja piirata tuulikute kõrgus ohutsooni suuruse ula- Üldplaneeringu koostamise käigus tuses ning see kooskõlastada kirjalikus vormis mõjutatud ohutsoone ei määrata. Tuulikute tehniliste piirkonnas iga elanikuga: parameetrite (sh kõrguse) määratlemine toimub elektrituulikute kavandamise i. Heli fooni tekitamise kohapealt jagada uurimistulemusi, järgmises etapis. kirjalik kooskõlastus mõjutatud elanikuga, on saanud de- tailse teavituse, saanud teadlikkuse, et on ohutu ja KOV on kindlustanud et norme ei ületata. j. Määratleda madalsageduslik heli, vibratsiooni mõju võim- alus ja halvima juhul KOV vastutus elaniku ees, juhul kui 195 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine hooned saavad vibratsiooni kahjustusi ning kuidas seda määratakse. k. Avariiolukorra ohutsoon: i. juhul kui tuuliku osad võivad puruneda ja ohupiirkond kaugele need võivad lennata, kaaluda ohutuskauguse koe- fitsenti korda kaks, kaaluda kas lubada majapidamisi ka tu- levikus ja aktiivset loomapidamist seal tsoonis. ii. Tulekahju korral ohutsoon, kaaluda metsaalade lähedust ning kas peaks seadma piiranguid kindlustamaks et halvi- mal juhul ümbruskaudsed metsad ja metsaasukate elu ei satuks ohtu. Selgitus halvimast: https://www.you- tube.com/watch?v=5YkUDjhorlM ja https://www.windsystemsmag.com/turbines-and-fire- risk/#:~:text=Fire%20risk%20and%20wind%20turbi- nes,to%201%2Din%2D15%2C000. iii. Tulekahju korral päästeameti plaan kuidas kustutada kõrgusel (TMV projekt 170m) võimalikult kiiresti, vältimaks ümbruskaudsele keskkonnale, objektidele, inimestele ohu- tus ning minimaalne vara hävimine. iv. Määratleda tuulikute tsoonid, lennukeelutsooni ulatus ja kõrgus, kuna ilmselt keegi meist ei taha et lennuvahendid siinkandis nendega kokku põrkavad. v. Väike-Maarja ÜP-s on kirjas et põllumaad ei tohiks kuri- tarvutada energeetika tootmiseks, kuid TMV kirjeldab et ühe tuuliku alla on vaja 0,7-1,0h maad. Kavandatav tuule- park peaks siis hinnanguliselt 10-16ha põllumaad ära võtma. 5. Põhjavee ja kaevude kaitse kindlustamine, avarii korral Põhjavee ja kaevude kaitset käsitletakse kaitse elanikule, KOV tegevusplaan: vastavalt täpsusastmele nii KSH kui ka KMH 196 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine a. Nõuda tuuliku omanikult põhjavee ja kaevude ohutuse käigus. ning kaitse uuringut, veendumaks et tuuliku tekitatud mõju Kuna tuuleparkidega seoses välistatakse ei kahjusta selle elutsükli jooksul veetsoone ning ei tekita elamu(ala)d korraliku (müra)puhvriga, siis veesoonte varinguid. mõju joogiveekaevudele ei ole tõenäoline. b. Väike-Maarja valla Üldplaneeringus on kirjas et kesk- Kaevud on reeglina elamute juures. Meie konna ohtlikud objektid ei tohi olla ohtlikud elanikele, ja hinnangul ei ole mõtet kaevude uurimisel pinnasele, põhjaveele. Allikas: Väike-Maarja valla üldpla- (sh registreerimata kaevude ja salvkaevude neering. otsimisel), kui tuulepargi ala on vähemalt 500 m kaugusel, sest nii kaugele mõju ei Tuulik on keskkonnale ohtlik objekt. ulatu. Tootmisettevõtetel võivad olla eraldi c. Kirjutada üldplaneeringusse sisse et tuulikute mõju tõttu puurkaevud, kuid mõju neile pole veesoonte vajumine on keelatud. Juhul kui halvim juhtub tõenäoline, kui arvestatakse on KOV koheselt kohustatud võtma vastutuse ja varustama sanitaarkaitsealaga. elanikke ning krundi kogu veetarbimisvajadust (sh põllu- Põhjavett ja võimalikku mõju sellele majandusloomad), selle krundil viibivad koduloomasid ilma käsitletakse olemasolevate andmete alusel kuludeta, olenevalt aastaajast. Oluline on, et elaniku (geoloogia, hüdrogeoloogia, põhjavee elukvaliteet ei saaks kannatada kuniks olukord on saanud kaitstus). püsiva lahenduse ning ajutine ja püsiv uus lahendus ei nõua kulutusi elanikult. Kuidas KOV seda teeb peab olema kirjeldatud sisse KOV kriisiplaanidesse ning arvesse tuleb võtta vajalik vesi, ning lahendus peab sisaldama viisi mis on vajalik kogu krundi süsteemide varustamiseks (sh küte, soevesi, loomad jne) majapidamises. Juhul kui KOV lahendus on trassi vedamine, siis elaniku jaoks peab see olema kuludeta ning ka vesi peab olema majapidamisele igavesti kuludeta kuna põhjavesi on elaniku omand ja jaoks kuludeta (elaniku jaoks taastatakse olemasolev olukord). Juhul kui KOV lahendus on uue süga- vama puurkaevu loomine, siis see lahendus peab olema KOV kohustus ja elaniku jaoks kuludeta. Tegemist on riskiga, mille maandamine on võimalik ette näha ja piisava ajaga, see tähendab et on võimalik ette planeerida lahendus riski maandamiseks. 197 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine 6. Määratleda et tuuliku asukoht ei tohi häirida elankikke, Ettepanekuga on juba varasemalt tekitada visuaalset reostust, miljöö kahjustamist arvestatud, vt eespool tingimus visuaalse mõju osas. Selgitus: - Vaate takistamine, punane tuluke pimedas, tiivikute vil- gutus päevasel ajal tekitab häiringuid ning siinkohal riik ja KOV peaks kaitsma kodanikku, et nii arendaja kui ka koda- nik kompromissina paigaldaksid tuulikud viisil et need ei häiriks inimest või siis minimaalselt. Punase tulukese saab paigalada nii et lülitub sisse ainult see mis ei häiri ning vil- gutuse saab minimaliseerida nt leppides kokku millise ilma korral (ilmselt pilvitud, ja pilvitu ilma korral üldjuhul vähem tuult) võiks mis kellaajaks tuuliku labade kiiruse peatada või piirata, tuuliku saab paigaldada viisil et see ei paista kõige häiritumatesse eluruumidesse. Argument: EV Põhi- seadus, § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult koos- kõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema de- mokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada pii- ratavate õiguste ja vabaduste olemust. 7. Protseduur kuidas elanik peab käituma, kuhu informee- Selgitame, et tegemist ei ole rima ja milline eeldatav reageerimisaeg juhul kui heli või üldplaneeringuga lahendatava ruumilise muud normid ületatakse ja kui muud häiringud, mis ei ol- planeerimise teemaga. nud kirjeldatud ja kommunikeeritud et on lubatud. Selgitus: - Juhul kui halvim juhtub, st objektid ületavad lubatud ja määratud norme, tekivad uued häiringud, elanikul peab olema selged juhised ja kohene tugi KOV ja tuuliku omaniku poolelt, kohene reaktsioon, nt maksimaalselt 1h jooksul, juhul kui heli või muu objekti tekitatud häiringuid, siis on vajalik kohene tegevus, et häiring lahendada viivita- matult. 198 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Argument: - EV Põhiseadus, § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 8. Viia sisse kohustus tuuliku omanikule, üldplaneeringusse Üldplaneeringu koostamisel lähtume või projekteerimis-tingimustesse sisse kirjutada: seadusest tulenevatest kehtivatest piirnormidest. Ei kasuta meelega rolli „arendaja“, kuna arendaja võib ajas muutuda. Selguse ja olulisuse mõttes on korrektne vastu- Täpsemate leevendusmeetmete määramise tus siduda tuuliku omanikuga kui legaalne vastutav roll. vajadus selgub tuulikute kavandamise järgmises etapis, mil on teada nende a. Põhjavee ja veesoonte ja kaevude ohutusuuringut. Kad- täpsemad parameetrid ning läbi viidud rina artiklis toodi kaa see risk välja, järelikult mingi risk on müramodelleerimine. Selle põhjal on olemas. võimalik anda konkreetsed numbrilised Nõuda tuuliku omanikult põhjavee ja kaevude ohutuse ning piirväärtused. kaitse uuringut, veendumaks et tuuliku tekitatud mõju ei kahjusta selle elutsükli jooksul veetsoone ning ei tekita veesoonte varinguid. b. Uurida ja piirata tuulikute kõrgus ohutsooni suuruse ula- tuses. Ja see kooskõlastada kirjalikus vormis mõjutatud piirkonnas iga elanikuga. c. Erapooletut uuringut tuulikute mõju hobustele, kuna kaalutav tuulepark asub 1km kaugusel hobuse tallist ning elukeskkonnast. Viia läbi detailne uuring, veendumaks et hobustele ja teistele koduloomadele negatiivne mõju oleks olenematu nagu ka inimesele. Argument: EV Põhiseadus, § 11. d. Panna kohustus tuuliku omanikule et 2,5km raadiuses peavad olema talletatud pidevad mõõtmised ja info peab olema koopiana edastatud KOV-le kindlustamaks pidev jä- relvalve norminde täitmise kohta. Panna kohustus KOV-le milline ametnik on kohustatud neid andmeid analüüsima ja tuuliku omanikuga järelvalve küsimuses koostööd tegema 199 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ning mis on KOV järelvalve õigus kui tuuliku omanik ei täida nõudmisi. e. Viia läbi kvalitatiivne ja kvanditatiivne uuring erapooletu eksperdi poolt, kus uuritakse igat majapidamist 2,5km raa- diuses, veendumaks iga majapidamise olukorra ja sellele tulenevas mõjus. Uurimisraport tuleb elektrooniliselt või paberkandjal saata igale majapidamisele 2,5km raadiuses ning viisil et säilib isikute andmete korrektne kasutus. f. Uurida madalsageduslikku heli mõju inimesele ja looma- dele (hobustele) enne detailplaneeringu tingimuste väljas- tamist. g. Määrata ÜP-sse, et varjutus ja vilgutus ei tohi ulatuda hooneteni, erandiks on krundi omaniku kirjalik nõusolek. h. Teede ja muu infrastruktuuri koormamisuuring ning tu- lemuste avalikustamine. Valla tegevusplaani koostamine ning kommunikeerimine elanikega. i. Juhul kui tuulikud vähendavad mõjutatud (2,5km) krundi omanikule kinnisvara väärtust, alates püstitamisest aasta kuni kolme jooksul, peab tuulikute omanik kompenseerima ühekordse tasuna kinnisvara hinnalanguse ning talumistasu jätkuma tuulikute talumiseks. Kuidas määrata kinnisvara väärtuse langust mõjutatuna tuulikust, tuleb määratleda ja kaasata kinnisvara ekspert. j. Kohustus teostada animeeritud 3D mudel kus elanikul on võimalik ette näha tulevane visuaalne mõju vaatele (nt BIM modelleerimine). 9. Viia sisse kohustus KOV-ile ja tuuliku omanikule: Üldplaneeringu koostamisel lähtume seadusest tulenevatest kehtivatest a. Viia sisse nõue, et tuuliku kaugus majast on lubatud mi- piirnormidest. nimaalselt 2,5km kaugusel või juhul kui kõigi mõjutatud elanikega kirjalik nõusolek, siis võib 1km kaugusele. Täpsemate leevendusmeetmete määramise 200 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine b. Viia sisse nõue et vähem kui 1km lubatud helinormideks vajadus selgub tuulikute kavandamise on looduslik helifoon. järgmises etapis, mil on teada nende täpsemad parameetrid ning läbi viidud c. Viia läbi kvalitatiivne ja kvanditatiivne uuring erapooletu müramodelleerimine. Selle põhjal on eksperdi poolt, kus uuritakse igat majapidamist 2,5km raa- võimalik anda konkreetsed numbrilised diuses, veendumaks iga majapidamise olukorra ja sellele piirväärtused. tulenevas mõjus. Uurimisraport tuleb elektrooniliselt või paberkandjal saata igale majapidamisele 2,5km raadiuses ning viisil et säilib isikute andmete korrektne kasutus. d. Viia läbi erapooletu eksperdi poolt riskianalüüs hobus- tele. e. Viia läbi erapooletu riskianalüüs elu ja looduskeskkon- nale. f. Kohustus teostada animeeritud 3D mudel kus elanikul on võimalik ette näha tulevane visuaalne mõju vaatele (nt BIM modelleerimine). g. Kohustus teostada magnetväljade ja radioktiivsuse uuringud. h. Kohustus järgida EV seadusi omandi kaitsele, kus ehitis ei tohi põhjustada omandusele mõjusid ilma mõjutatud krundi nõusolekuta. i. KOV teeb avaliku teadeande kohalikus lehes informeeri- maks et on teinud kõik vajalikud toimingud ja võttes vastu- tuse elanike tervise, ohutuse ning ka vastutuse et kavan- datav mittelooduslik heli tekitav objekt, st tuulikud, on igale elanikule ohutu ja elanikkond ei pea muretsema1 . Selline teadvustamine loob piirkonnas, eelkõige just mõju- tatud piirkonna elanikes turva- ja kindlustunde, et nende tervise ja keskkonna eest on seisnud rahva esindaja, st KOV, ning elanikud võivad oodata ei mingeid häiringuid ning enam tähtsaim, ei mingeid tervisekahjustusi. Juhul kui KOV seda ei tee või ei julge teha, mina isiklikult võtan seda 201 / 202 Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine kui teadvustamist et ohutus ei ole piisavalt uuritud ning on puudusi. 202 / 202
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel