Saatja:
[email protected]
Saaja: "RAM Info" <
[email protected]>
Teema: Vastus Väike-Maarja valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta esitatud arvamusele.
Kuupäev: 2022-10-11 11:56
Tere!
Täname, et avaldasite arvamust koostatava Väike-Maarja valla
üldplaneeringu kohta. Vastus või kommentaar Teie arvamusele on kirjas
koostöötabelis, mis on leitav Väike-Maarja valla veebilehel üldplaneeringu
materjalide loetelust: https://v-maarja.ee/uldplaneering
Koostöötabeli täpne link:
https://v-maarja.ee/documents/19398149/35683378/Koost%C3%B6%C3%B6_tabel_V%
C3%A4ike-Maarja_oktoober_2022.pdf/72103a41-535a-4c61-9265-8fa8b024d627
Lugupidamisega
Diana Seepter
Väike-Maarja Vallavalitsus
maakorraldusspetsialist
329 5755
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
KOOSTÖÖ TABEL
SEIS 10.10.2022
Väike-Maarja valla üldplaneeringu kohta laekunud ettepanekud ja vallapoolne seisukoht ettepanekute kohta.
Sisukord
MINISTEERIUMID .......................................................................................................... 3
Rahandusministeerium ...................................................................................................... 3
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ..................................................................... 21
Siseministeerium ............................................................................................................ 22
Maaeluministeerium ........................................................................................................ 22
Kaitseministeerium.......................................................................................................... 28
Keskkonnaministeerium ................................................................................................... 29
AMETID ........................................................................................................................ 36
Muinsuskaitseamet .......................................................................................................... 36
Keskkonnaamet .............................................................................................................. 54
Politsei- ja Piirivalveamet ................................................................................................. 92
Päästeamet .................................................................................................................... 92
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ......................................................................... 93
Transpordiamet .............................................................................................................. 94
Lennuamet -> (edaspidi Transpordiameti all) .................................................................... 110
Maa-amet ..................................................................................................................... 110
Põllumajandusamet ........................................................................................................ 129
Terviseamet .................................................................................................................. 130
OMAVALITSUSED ....................................................................................................... 131
Järva vallavalitsus .......................................................................................................... 131
Tapa vallavolikogu ......................................................................................................... 131
Jõgeva Vallavolikogu ...................................................................................................... 132
ETTEVÕTTED JA ERAISIKUD JMS ................................................................................ 133
1 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Adven Eesti AS .............................................................................................................. 133
Eesti Raudtee AS ........................................................................................................... 133
Riigimetsa Majandamise Keskus ....................................................................................... 137
Elering AS ..................................................................................................................... 143
OÜ Utilitas Wind............................................................................................................. 144
EELK Simuna Siimona ja Juuda Kogudus ........................................................................... 156
Ühispöördumine ............................................................................................................. 157
Tarmo Vara OÜ, Artiston OÜ, T.Läll, Ü.Läll ........................................................................ 165
Karo Mets OÜ, Eremka OÜ .............................................................................................. 169
Vao Agro Osaühing......................................................................................................... 170
OÜ Thorsen Grupp ......................................................................................................... 171
Eraisik A.Kalson ............................................................................................................. 171
Osaühing SF Pandivere ................................................................................................. 174
MTÜ Viru-Lemmu Metsaselts ........................................................................................... 175
Eraisik A.Streimann ........................................................................................................ 176
TMV Green OÜ ............................................................................................................... 177
PTP Mets tulundusühistu, Tarmo Vara OÜ .......................................................................... 180
Artiston Kinnisvara OÜ .................................................................................................... 181
P.Järvamägi, Kivimurru talu ............................................................................................ 182
K.Järvamägi, Vanajõe ..................................................................................................... 182
Järvamägi, Läll jt ........................................................................................................... 183
Eraisik M. Püks .............................................................................................................. 186
Eraisik K. Aun ................................................................................................................ 186
Eraisik K. Einpalu ........................................................................................................... 187
Eraisik H. K. .................................................................................................................. 187
Eraisikud J. M., M. P., T. H. ............................................................................................. 187
Sunly AS ....................................................................................................................... 187
Eipri küla elanikud.......................................................................................................... 188
2 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Kirja
Nr Osapool kuupäev ja Ettepanek Omavalitsuse seisukoht
nr
Ettepanekuid on vajadusel lühendatud.
MINISTEERIUMID
Rahandusminis- ARVAMUSE 1. Eeltoodust tulenevalt palume tähelepanu pöörata Täiendame seletuskirja ning lisame puhke ja
teerium ANDMINE järgmiste Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ loodusliku maa-ala tingimusena:
kehtestatud suunistele ja tingimustele, mida ei ole
20.06.2022 koostatavas üldplaneeringus piisavalt käsitletud: „Kaarma tootmisalaga vahetult külgnev
nr 15- puhke ja looduslik maa-ala, mis jääb
1.1. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis
3/3491-3 3.4 „Ettevõtluse arengualad“ on märgitud maakondlikult ettevõtluse arenguala puhvertsooni, on
arendatavaks ettevõtluse arengualaks Kaarma ettevõtluse mõeldud säilitada loodusliku või
arenguala. Ettevõtluse arengualade arendamise üks poolloodusliku haljastatud alana ning sinna
põhimõte on tootmisega seotud müra ja lõhnahäiringutega ei tekitata inimeste kogunemist soosivaid
arvestamine ja leevendavate meetmete kavandamine, puhkekohti.“
sealhulgas puhvertsoonide kavandamine tootmisalade
ümber. Ettevõtluse arengualade puhvertsoone, sh
ettevõtete ohualasid, ei kasutata puhkealadena ega üldse
inimeste kogunemiskohtadena.
Üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.4.5 „Puhke ja looduslik
maa-ala“ on öeldud, et puhke ja loodusliku maa-ala
juhtotstarbe alla kuuluvad nii looduslikuna säilitatavad alad
kui ka puhkamiseks ja virgestuseks ette nähtud alad. Puhke
ja looduslikul maa-alal on lubatud:
Looduslikud ja poollooduslikud haljastatud alad,
veekogud;
Piirkonda sobivad avalikud puhke-, spordi- ja
3 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
kultuurirajatised, sh tervise- ja matkarajad, külaplatsid,
aiamaad, mänguväljakud, laululavad, seikluspargid,
teemapargid, väliujulad, vabaõhu tenniseväljakud,
golfiväljakud, discgolfi rajad, liuväljad, suusarajad, staadion
jms ning nende ehitiste teenindamiseks vajalikud ehitised.
Üldplaneeringu jooniselt nr 1 „Maakasutus“ nähtub, et
Kaarma piirkonna tootmise maa-ala maakasutuse
juhtotstarbest põhja poole jääb puhke ja loodusliku maa-ala
maakasutuse juhtotstarbega ala. Kui pidada eelnimetatud
tootmise maa-alast põhja suunas jäävat ala maakondliku
ettevõtluse arenguala puhvertsooniks, siis ei ole seda
võimalik kasutada puhkealana ega inimeste
kogunemiskohana.
1.2. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.5.2 Täiendame seletuskirja ja lisame tingimuse.
“Looduskaitseobjektid” on märgitud, et uute kaitsealade
moodustamisel, kaitse-eeskirjade väljatöötamisel tuleb
maakonna tasakaalustatud arengu eesmärke silmas pidades
läbi viia ka majanduslik ja sotsiaalne analüüs. Palume
kaaluda sellise tingimuse üldplaneeringusse lisamist.
1.3. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.1 Selgitame, et üldplaneeringuga on lubatud
“Väärtuslikud maastikud” on ühe üldise kasutustingimusena uute ehitusalade ja joonehitiste
kirjas see, et üldjuhul vältida elamuehitust väärtuslike kavandamine väärtuslikku maastikku
maastike nendel aladel, kuhu eelnevalt ei ole elamuid
eeldusel, et selle väärtused ei kahaneks.
rajatud.
Selleks on üldplaneeringu seletuskirja
Palume kaaluda eelnimetatud tingimuse üldplaneeringu peatükis 4.2.4 välja toodud täpsemad
seletuskirja lisamist. Samuti palume võrreldes tingimused.
maakonnaplaneeringutes sisaldunud väärtuslike
maastikega, esitada üldplaneeringus skeemid, mis
kajastaksid väärtuslike maastike osas tehtavaid piiride
täpsustusi ning piiride täpsustamise põhjendus.
Oluline on, et üldplaneeringu materjalidest selguks üheselt
mõistetavalt ja konkreetselt, kas üldplaneeringuga tehakse
ettepanek maakonnaplaneeringu täpsustamiseks või
muutmiseks (sealhulgas nii maakonnaplaneeringu jooniste
kui ka seletuskirjas toodud tingimuste), millises ulatuses
4 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
ning millised on kummalgi juhul põhjendused ja kaalutluse
käik. Ettepaneku kohta seisukoha võtmisel on
Rahandusministeeriumil, lisaks seletuskirjale, vajalik ka
üldplaneeringu temaatiline vektorkiht (või kihid).
1.4. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.5.4 Ettepanekuga mittearvestatud lähtuvalt
“Maavarad” on toodud maavarade kaevandamise üldise järgmistest asjaoludest:
põhimõttena see, et piirkondliku lubjatööstuse varubaasi
kindlustamiseks ja võimalikuks laiendamiseks on vajalik 1) Vastavalt ÜP alusanalüüsile
uute varude kasutusele võtmine ja selleks olemasolevate kaevandatakse Rakke lubjatööstuses
maardlate detailsed uuringud koos keskkonnakaitseliste kasutatavat lubjakivi Järva valla Karinu
küsimuste käsitluse ja/või otsingute ja uuringutööde lubjakivikarjääridest.
teostamine piirkonnas; planeeringutes ja arendustegevuste
kavandamisel tuleb arvestada võimaliku vajadusega rajada 2) Maa-amet ei ole sellise tingimuse lisamist
uusi või laiendada olemasolevaid karjääre lubjatööstusele ja vajalikuks pidanud.
tsemenditööstusele.
3) ÜP-s on nt tingimus, et: Maardlate maa-
Palume kaaluda eeltoodud tingimuste lisamist
alale muu maakasutuse juhtotstarbega te-
üldplaneeringu seletuskirja.
gevuse kavandamisel tuleb üldjuhul lähtuda
maavara kaevandamisväärsena ja maava-
rale olemasoleva juurdepääsu säilitamise
põhimõttest.
1.5. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.8 1) Täiendame seletuskirja vastavalt
“Riigikaitse” on toodud tingimused riigikaitseliste ehitistega taktikaala käsitlusele
arvestamiseks: maakonnaplaneeringus ning lisame järgmise
Taktikaaladel toimuvate regulaarsete õppuste tingimuse:
korraldamine toimub vastavalt metsaseadusele. Väljaõppe
toimumise ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja „Taktikaaladel toimuvate regulaarsete
kasutajatel arvestada teatud müra leviku võimaluste ning õppuste korraldamine toimub vastavalt
raskesõidukite ja inimeste liikumisega; metsaseadusele. Väljaõppe toimumise ajal
tuleb ümbritsevate alade elanikel ja
Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide rajamise
kavandamisel on oluline võimalikult varajane koostöö kasutajatel arvestada teatud müra leviku
Kaitseministeeriumiga, selleks, et tagada riigikaitselise võimaluste ning raskesõidukite ja inimeste
ehitise töövõime kui ka võimalused taastuva energia liikumisega.“
tootmiseks;
2) Üldplaneeringu seletuskirjas on olemas
Riigikaitseliste ehitiste rajamisel ja harjutusalade tingimus, et: „Mistahes kõrgusega tuuliku
5 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
kasutamisel on oluline koostöös omavalitsustega ning planeeringud, ehitusprojektid,
eelkõige teetaristu valdajatega, vähendada tegevustega projekteerimistingimused, ehitusloa eelnõu,
kaasnevaid negatiivseid mõjusid piirkonna elanikele, ehitamise teatis vms tuleb koostada
taristule ja looduskeskkonnale, kui see on võimalik.
koostöös kohaliku omavalitsuse ja
Sellest tulenevalt palume kaaluda eeltoodud tingimuste Kaitseministeeriumiga. Koostööd
lisamist üldplaneeringusse. Kaitseministeeriumiga tuleb alustada
tuulikute planeerimise algusetapis“
3) Maakonnaplaneeringus toodud
tingimused kehtivad. Üldplaneeringuga ei
kavandata riigikaitselisi ehitisi (vt
seletuskirja ptk 3.4.11).
1.6. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.5 „Jalg- ja Täiendame planeeringulahendust ning
jalgrattateed“ on märgitud, et Väike-Maarja vallas oleva pikendame Ebavere-Äntu jalg- ja
Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva maantee äärsel Äntu jalgrattatee ulatust kuni Äntu Valgejärveni.
maastikukaitsealal on vajadus II eelistusklassi jalg- ja
Selle täpsemaks väljaselgitamiseks teeme
jalgrattatee ühenduseks Väike-Maarja, Äntu järvede, Kiltsi
mõisateega (ühendus Kiltsi kooliga Liivakülas) ja Nõmme koostööd Keskkonnaameti ja
bussipeatuste vahel – Äntu järvede ümbrus on oluline Transpordiametiga.
turismi- ja puhkekoht nii kohalikele, kui turistidele. Kuna
Läbiviidud Natura eelhindamise tulemuste
maastikukaitsealal on nii maantee- kui ka metsatee
koridorid väga kitsad ning uue tee rajamine nõuab kohaselt peab kavandatav jalg- ja
maakonnaplaneeringu täpsusastmest detailsemat analüüsi, jalgrattatee Äntu loodusala ulatuses
siis on käsitletav piirkond planeeringu joonisel esitatud mahtuma olemasoleva maantee
eraldi tähistusega (Lisa 6). Teede projekteerimisel nähtavuskoridori, et välistada negatiivsed
tähistatud piirkonnas, tuleb koostööd teha kaitseala mõjud Natura alale ja selle kaitse-
valitsejaga, et kaaluda võimalikke erinevaid teekoridore, tee eesmärgiks olevatele elupaikadele.
ehitamise tüüpi (eraldiseisev või sõidutee servas olev) ja
katendi valikut. Kaalumise tulemusest lähtuvalt tuleb
otsustada tee ehitamise võimalikkust soovitud kohta ning
valida tee täpne asukoht.
Palume kaaluda eeltoodud tingimuse üldplaneeringusse
lisamist. Samuti juhime tähelepanu sellele, et Lääne-Viru
maakonnaplaneeringuga 2030+ kavandatud jalg- ja
jalgrattatee II eelistuspiirkond kattub Äntu loodusalaga
(RAH0000375). Sellest tulenevalt palume teha
Keskkonnaametiga koostööd, et oleks võimalik hinnata, kas
6 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
üldplaneeringu koostamise raames on vajalik läbi viia Natura
asjakohane hindamine või mitte.
1.7. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.4 Selgitame, et rohevõrgustiku toimimise
“Roheline võrgustik” on toodud ühe rohelise võrgustiku tagamiseks on toodud tingimused peatükis
tugiala kasutustingimusena see, et looduslike ja/või 4.2.3. Täiendame seletuskirja ning lisame
poollooduslike alade osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla
rohevõrgustiku tugialale järgmise
75% (lähtutakse tuumala pindalast planeeringu
kehtestamise hetkest), ning ühe rohelise võrgustiku koridori tingimuse:
kasutustingimusena see, et rohelises koridoris säilitatakse „Looduslike ja/või poollooduslike alade
olemasolevaid looduslikke ja poollooduslikke alasid.
osatähtsus ei tohi langeda alla 75%.
Palume arvestada eeltooduga rohelise võrgustiku Tingimus ei kehti mäeeraldiste
kasutustingimuste seadmisel üldplaneeringus. teenindusmaadel ja transpordimaadel (va
Juhime tähelepanu, et ainuüksi looduslike ja poollooduslike parklate rajamisel).“
alade protsent ei võimalda üldplaneeringu tasandil tagada
Täiendame seletuskirja mõistete peatükki
rohevõrgustiku toimivust. Ka rohevõrgustiku
planeerimisjuhendis (2018) lk 54 on toodud: Nt ei saa loodusliku ala ja poolloodusliku ala
pidada heaks üksnes nõuet säilitada 90% tugialast mõistetega.
looduslikuna, kuna tugialal asuva kinnistu omanikul pole
ülevaadet sellest, mida on teinud või plaanivad teha teised
kinnistuomanikud; samuti ei pruugi sellist ülevaadet olla nt
Maanteeametil teede planeerimisel. Tegemist on üleriigilises
planeeringus Eesti 2030+ seatud üldprintsiibiga, mida tuleks
konkreetsemate tingimuste abil täpsustada.
Teeme ettepaneku täpsustada protsendiga seotud tingimust
läbi teiste üldplaneeringus seatavate tingimuste, nii et
seatavad tingimused koosmõjus tagavad üldplaneeringu
elluviimisel (sh selle alusel ehitustegevuse kavandamisel),
et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus
rohevõrgustikus ei langeks alla maakonnaplaneeringus
seatud protsendi. Ühtlasi peab olema üldplaneeringu
ülevaatamisel võimalik hinnata, kas rohevõrgustik toimib
(sh üheks indikaatoriks saab olla looduslike ja pool-
looduslike alade protsent). Tulenevalt eeltoodust, palume
selgitada, kuidas on üldplaneeringus mõistetud looduslikku
ja pool-looduslikku ala.
7 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
2.1 Tuginedes eeltoodule leiame, et koostatava Väike- Arvestame ettepanekuga.
Maarja valla üldplaneeringu eelnõu seletuskirjas ja
joonistel on ebakõlasid, mis vajavad enne
üldplaneeringu vastuvõtmist parandamist:
2.1.1. Üldplaneeringu joonise nr 3 “Väärtused ja piirangud”
leppemärkide hulgas on nimetused “Jalg- ja jalgrattatee”
ning “Planeeritav jalg- ja jalgrattatee”, samas joonisel on
vastav tähistus kas halvasti nähtav või puudulik. Palume
korrigeerida vastavat joonist.
2.1.2. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 9 „Mõisted“ on Korrigeerime seletuskirja teksti
defineeritud, et tiheasustusala on üldplaneeringuga tiheasustusala mõiste selgituse osas, et MP
määratud kui linnas või alevikus selgelt piiritletav linnalise asustusega ala piir Väike-Maarja ja
kompaktse asustuse ja hoonestusega ala. Tiheasustusala
Rakke alevikes on võrdseks loetud
iseloomustab polüfunktsionaalsus – erinevate
eluvaldkondade kooseksisteerimine ruumis, hoonete ja tiheasustusalaga.
asustuse tihedus, valdavalt kesksete võrkude olemasolu või Üldplaneering ei käsitle linnalise asustusega
nende kavandamine pikas perspektiivis.
alasid, vaid kasutab mõistet tiheasustusala
Maakonnaplaneeringu linnalise asustusega ala piir Kunda
linnas ja Aseri alevikus on võrdseks loetud tiheasustusalaga. nagu ka selgitatud mõistete peatükis.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 3.6 „Linnalise Seletuskirja peatükis 3.1 on toodud
asustusega alad“ on kirjas, et üheks linnalise asustusega ala tiheasustusalal kehtivad üldtingimused ja
ruumilise arengu põhimõtteks on see, et linnalise piirkondlikud ehitustingimused.
asustusega ala piirid ja maakasutustingimused
täpsustatakse üldplaneeringuga. Linnaline asula võib oma
piiridest välja kasvada ainult juhul, kui see on loogiline
maastikuliselt, logistiliselt või kogukondlikult. Linnalise asula
laienemist ei tohi kavandada väärtuslikule
põllumajandusmaale ja metsarajale. Samuti tagatakse
rohelise võrgustiku sidusus linnalise asula siseselt ja ka
väliste rohevõrgustiku elementidega. Üldplaneeringute
väljatöötamise käigus koostatakse vajadusel ruumimudelid
linnalise asustusega aladele.
Palume planeeringus selgitada, mida mõistetakse Väike-
Maarja valla üldplaneeringu kontekstis linnalise asustusega
alade all ning kirjeldada, kuidas sellised alad kanduvad
maakonnaplaneeringust üle üldplaneeringusse. Samuti
palume üldplaneeringus lahendada kehtivast
8 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
maakonnaplaneeringust tulenevad linnalise asustusega
alade ruumilise arengu põhimõtted, sealhulgas koostatavas
üldplaneeringus alade piiride ja maakasutustingimuste
täpsustamine.
2.1.3. Üldplaneering tugineb maakonnaplaneeringus Täiendame peatükki 2.3 ning toome välja
esitatud keskuste võrgustikule. Üldplaneeringu seletuskirja järgmiste mõistete selgitused: kaksik-
peatükis 2.3 “Strateegilised ruumieesmärgid piirkondade ja keskus, lähikeskus, kohalik keskus.
valdkondade lõikes“ on kasutatud maakonnaplaneeringust
tulenevaid keskustega seotud mõisted, kuid ei ole selgitatud
mõistete tähendust.
Teeme ettepaneku tuua seletuskirjas välja
maakonnaplaneeringust tulenevad keskustega seotud
mõistete selgitused: piirkondlik kaksikkeskus, kohalik
keskus ja lähikeskus.
2.1.4. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.7.3 Üldplaneeringu alusanalüüsi kohaselt:
“Taastuvenergia” on toodud järgmised põhimõtted: „Taastuvenergeetika arendamiseks on
maakonna lõunaosas on seoses põllumajanduse intensiivse Väike-Maarja vallas kõige suurem
arenguga võimalus biogaasi või -kütuste kasutamiseks, kuid
potentsiaal bio- ja kombijaamadel
need on pigem lokaalsel tasandil ning lahendatavad
üldplaneeringute või projekteerimistingimuste väljastamise sümbioosis energiakuluka tootmisega.
kaudu kohalike omavalitsuste poolt; veekogude läheduses Ebavere küla tootmispiirkonnas on
ja liikuva põhjaveega aladel on otstarbekas kaaluda kehtestatud detailplaneeringud nii biojaama
maasoojuspumpade kasutamist asumite või hoonete kui koostootmisjaama rajamiseks.
soojavajaduse rahuldamiseks, mille reguleerimine toimub Arvestades selliste investeeringute kulukust
pigem üldplaneeringute tasandil. nende elluviimisel, on valla bioenergia
Palume kaaluda biogaasi või -kütuste ja maasoojusenergia tootmise potentsiaal rakendatud ega vaja
arendamise tingimuste määramist koostatavas täiendavat käsitlemist ÜP-s.“
üldplaneeringus.
Sellest tulenevalt teemat täpsemalt ei
käsitleta.
2.1.5. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.3 Arvestame ettepanekuga ja täiendame
„Detailplaneeringu koostamise kohustus“ on kirjas seletuskirja.
detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud, milleks on
sealhulgas tuuleparkide kavandamisel üldplaneeringuga
kavandatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivad
9 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
alad.
Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise
ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punkti 4 kohaselt on
olulise ruumilise mõjuga ehitis tuulepark Vabariigi Valitsuse
26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri”
tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest
elektrituulikutest. Määruse „Võrgueeskiri“ § 1 lõike 19
kohaselt on tuulepark mitmest elektrituulikust ning
elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga
ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest
koosnev elektrijaam.
Sellest tulenevalt palume lisada detailplaneeringu
koostamise kohustuste juhtude hulka lisaks tuuleenergia
tootmiseks põhimõtteliselt sobivatele aladele ka
elektriühenduste kavandamine.
Täpsemat teavet ORME planeerimise kohta leiab aadressilt
https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/orme-
planeerimine/.
2.1.6. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2.8.1 Täiendame seletuskirja sõnastust
„Tuuleenergia“ on toodud tingimused tuuleenergeetika järgmiselt:
tootmiseks. Üheks tingimuseks on see, et tuulikute
kavandamisel tuleb hinnata tuulikute visuaalset mõju ning „Tuulikute kavandamisel tuleb hinnata
varjutust (koostada varjukaart). Masti ja pöörlevate labade tuulikute visuaalset mõju ning varjutust
varjud ei tohi langeda eluhoonetele või puhkealale. Kui (koostada varjukaart). Juhul, kui
varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb tuuliku elektrituulikud paigutatakse metsa või
paigaldamine kooskõlastada naabritega.
metsaga piirnevale alale, tuleb varjutuse
Selgitame, et planeerimisseadus annab erinevad modelleerimisel arvestada ka taimestiku, sh
kooskõlastamise ja kaasamise alused, st koostöö tegijad metsaga. Kui varjud langevad eluhoonetele
annavad planeeringule kooskõlastuse, kaasatavatel on või puhkealale, tuleb hinnata varjutuse
võimalus esitada arvamus. Naaberkinnistu omanik on
häirivust lähtudes kas Eestis kehtivatest
planeerimisseaduse mõistes kaasatav ja arvamuse andja.
õigusaktidest või nende puudumisel
asjakohastest Euroopa riikide standarditest.
Tuulikud tuleb üldjuhul kavandada selliselt,
et eluhoonetel või puhkealadel ei esine
häirivaid varjutustasemeid. Kui selle
10 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
vältimine ei ole võimalik, on tuulikute
püstitamiseks vajalik mõjutatud
maaomaniku nõusolek.“
2.1.7. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2.1 Tegemist on elektrivõrgu arendamise
„Elektrivarustus“ on märgitud ära elektrivõrgu arendamise üldtingimustega, kuhu alla kuulub ka
tingimused. Palume selgitada, kas need tingimused tuleb üksiktuulikute ja tuuleparkide
aluseks võtta ka tuulikute elektriühenduste põhivõrguga
elektriühenduste kavandamine. Täiendame
kavandamisel.
seletuskirja ning lisame tuuleenergeetika
peatükki viite elektrivarustuse peatükile.
Tuulepargi või üksiktuuliku elektrivõrguga
ühendamine lahendatakse
detailplaneeringuga, mille koostamine on
vastavalt ÜP-le kohustuslik.
2.1.8. Palume üldplaneeringu seletuskirjas tuua välja, Arvestame ettepanekuga.
millised varem kehtestatud üldplaneeringud ja
üldplaneeringu teemaplaneeringud kaotavad kehtivuse
pärast käesoleva üldplaneeringu kehtestamist. Eelnimetatud
soovitus annab üldplaneeringu lugejale parema arusaamise
vallas kehtivatest üld- ja teemaplaneeringutest.
2.2. Seletuskirja sidusus lähteseisukohtadega ja Arvestame ettepanekuga osaliselt.
alusuuringutega Selgitame, et mitmed uuringud on teostatud
2.2.1. Üldplaneeringu lähteseisukohtade punktis 10 üldplaneeringu alusanalüüsi raames (ÜP lisa
“Koostatavad analüüsid” on kirjas, et üldplaneeringu 4). Eraldiseisvad uuringud on valla
koostamise käigus teostatakse mürauuring, liikuvusuuring, mürauuring ja valla rohevõrgustiku analüüs
ettevõtluskeskkonna analüüs, analüüs alternatiivsete (lisa 5). Lisame mürauuringu ja Lääne-Viru
energiatootmisrajatiste rajamiseks sobivamate alade kohalike omavalitsuste liikuvusuuringu
leidmiseks ning rahvastiku analüüs ja prognoos aastani
üldplaneeringu lisamaterjalide hulka.
2050.
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50
“Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded” § 2 lõike 1 kohaselt on planeeringu vormistatavad
osad seletuskiri; joonised, mis koosnevad esitluskujudest ja
digitaalsetest kihtidest; ja planeeringu juurde kuuluvad
11 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
lisad. Sama määruse § 3 lõike 1 punkt 8 ja 9 sätestavad, et
planeeringu seletuskirjas märgitakse andmed kasutatud
uuringute, allikate ja muu sellise kohta ning planeeringu
sisukord, sealhulgas jooniste ja lisade nimekiri.
Eeltoodust tulenevalt palume lisada nimetatud uuringud ja
analüüsid üldplaneeringu materjalide hulka (sh avalikustada
need valla veebilehel). Samuti soovitame lisada materjalide
hulka Lääne-Viru kohalike omavalitsuste liikuvusuuringu.
2.3. Seletuskirja sidusus keskkonnamõju stateegilise Arvestame ettepanekuga.
hindamise aruandega KeHJS § 32 tulenevalt võetakse
üldplaneeringu koostamisel arvesse KSH tulemusi.
2.3.1. KSH aruande peatükis 7.1.2. “Mõju kaitsealustele
liikidele on toodud: Simuna aleviku naabruses on
põldtsiitsitaja elupaik osaliselt määratud elamumaaks, mis
võib kaasa tuua olulisi negatiivseid mõjusid liigile.
Negatiivsed mõjud kaasnevad juhul, kui liigi pesitsusalad
kaovad või toitumisalad vähenevad olulisel määral. Antud
alal tuleb arenduste kavandamisel kontrollida liigi olemasolu
elupaigana registreeritud alal ning hinnata mõjusid liigile.
Mõjude leevendamiseks tuleb liigi elupaik inventeerida ja
eksperthinnanguga selgitada alad, millele arendamine on
võimalik ilma liigile olulisi negatiivseid mõjusid avaldamata.
Eksperthinnanguga tuleb selgitada ka leevendusmeetmed,
nt liigile sobiv maahooldus ja uute pesitsuseks sobivate
paikade loomine.
Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks esitatud
materjalidest ei nähtu, et KSH aruandes nimetatud II
kaitsekategooria liikidega seonduv leevendusmeede oleks
kantud üldplaneeringusse. Palume leevendusmeede
üldplaneeringusse kanda.
2.3.2. KSH aruande peatükis 7.10.1. “Mõju Arvestame ettepanekuga.
kultuurimälestistele” on toodud: Mõju hoonete ja rajatiste
alla jäävatele arheoloogiamälestistele on pöördumatu, sest
nende hävimine ehitusala ulatuses on vältimatu. Kui
ehitustööd arheoloogiamälestise alal on vältimatud, siis on
antud olukorras parim võimalik lahendus (leevendusmeede)
12 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
teostada ehitise alla jääval maa-alal arheoloogilised
uurimistööd Muinsuskaitseameti poolt määratavas mahus.
Enne ehitamist tehtavate arheoloogiliste uuringute käigus
saab maksimaalselt dokumenteerida nende mälestiste
kultuurkihis olevad ajaloolised leiud ja säilitada saadav teave
edasisteks uurimistöödeks ajaloolastele. Arheoloogiliste
väljakaevamiste näol on siiski tegemist destruktiivse
uurimismeetodiga, mis tahestahtmata lõppkokkuvõttes
hävitab objekti või selle osa ja mille käigus läheb
paratamatult mingi osa infot ka kaduma.
Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks esitatud
materjalidest ei nähtu, et KSH aruandes nimetatud
arheoloogiamälestistega seonduv leevendusmeede oleks
kantud üldplaneeringusse. Palume leevendusmeede
üldplaneeringusse kanda.
2.3.3. KSH aruande peatükis 9.15 “Keskkonnaohtlike ja Tegemist ei ole üldplaneeringu käigus
ohtlike ettevõtetega arvestamine” on öeldud, et rakendatava tingimusega.
igapäevaselt tuleb jälgida, et (potentsiaalselt)
keskkonnaohtlikud objektid ning suurõnnetuse ohuga ja Selgitame, et üldplaneeringuga ei kavan-
ohtlikud ettevõtted ei kujuta endast reaalset ohtu data uusi ohtlikke või suurõnnetuse ohuga
ümbritsevale keskkonnale, eriti pinnasele ja põhjaveele. ettevõtteid. Ohtliku ettevõtte staatuse või-
Palume kaaluda KSH aruandes toodud tingimuse vad kõige suurema tõenäosusega saavu-
üldplaneeringusse lisamist. tada tanklad, kui paigaldatakse gaasikütuse
tankimisseadmed ja ka toiduainetööstuse ja
põllumajandusettevõtted, kui kütusena ha-
katakse kasutama vedelgaasi. Uute ohtlike
ettevõtete kavandamisel tuleb juhinduda
kemikaaliseadusest ning hinnata keskkon-
namõju olulisust KeHJS sätestatud korras.
2.3.4. KSH aruande peatükis 7.10.5 “Militaarpärand” on Lisame soovituslikud tingimused.
antud soovitused/võimalused militaarpärandi nähtavuse
parandamiseks ja kasutuse suurendamiseks:
Soovitused militaarpärandi nähtavuse parandamiseks:
elementaarne heakord (sh ohutuse tagamine),
13 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
mainekujundus, dokumenteerimine ja digieksponeerimine;
Soovitused militaarpärandi kasutuse suurendamiseks:
militaarturism, objektide tähistamine, matkarajad ja
vaatlustornid, ümberehitamine ja hoonete kasutuselevõtt,
maastikuarhitektuursed lahendused, sündmuste abil
väärtustamine, spordivõistlused jm rekreatiivsed tegevused,
kunstiprojektid, sõjaline ehk algne kasutus.
Palume kaaluda eeltoodud soovituste/võimaluste
üldplaneeringu seletuskirja lisamist.
2.3.5. KSH aruande peatükis 7.10.8 Lisame soovitusliku tingimuse seletuskirja.
“Pärandkultuuriobjektid” on öeldud, et planeeringute
lähtetingimuste koostamisel ning projekteerimistingimuste
väljastamisel on asjakohastel juhtudel soovitav juhtida
tähelepanu ka pärandkultuuriobjekti (sh selle elementide ja
jälgede) hoidmise vajadusele.
Palume kaaluda sellise soovituse üldplaneeringu seletuskirja
lisamist.
2.3.6. KSH aruande peatükis 9.12.1 “Teedevõrk“ on toodud 1) Lisame tingimuse seletuskirja.
järgmised leevendavad meetmed:
2) Pigem ei ole Väike-Maarja kontekstis
Tulenevalt ettevõtluse arengust ja/või elamualade aktuaalne pendelliikluse tekkimine.
paiknemisest tuleb eelisarendada nende teede
rekonstrueerimist või ehitust, kus vajadus selleks on kõige 3) Lisame tingimuse seletuskirja.
suurem.
4) ÜP ei reguleeri teehoiukava ülevaatamist
Liiklusele olulist mõju avaldavate arenduste kavandamisel või uue koostamist.
tuleb vältida nende planeerimist keskuse tegevusalast
väljapoole, et mitte tekitada pendelliiklust. 5) Lisame tingimuse seletuskirja.
Suure äri- ja tootmishoone, logistikakeskuse, suure
liikumisvajaduse ja/või kaubavooga ehitise planeerimisele
peab kaasnema liikuvus- ja liiklusanalüüs (nt liikuvuskava
koostamine).
Teede rekonstrueerimise ja ehitamise kavandamisel, sh
valla teehoiukava ülevaatamisel või uue koostamisel, tuleb
analüüsida toimunud ja ÜP-ga kavandatavast
14 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
maakasutusest tulenevaid prognoositavaid muutusi.
Uue tootmistegevuse kavandamisel on soovitav eelistada
olemasolevat tootmisala või kasutusest väljas ala
taasväärtustamist, kus on olemas tootmistegevuseks vajalik
teedevõrk. Kasutusest väljas ala kasutuselevõtu kaalumisel
tuleb silmas pidada ka muid võimalikke mõjusid (nt müra,
õhusaaste), kuna enamus neist asub tihedama asutusega
asutusüksuste äärealadel.
Palume kaaluda eeltoodud tingimuste üldplaneeringusse
lisamist.
Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest, võttes Võtame teadmiseks.
aluseks PlanS § 81 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015
määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö
tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“
ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr
153 punktis 2 antud volitust, ei pea Rahandusministeerium
vajalikuks määrata Väike-Maarja valla üldplaneeringule
täiendavalt koostöötegijaid ega kaasatavaid isikuid.
ARVAMUSE Väike-Maarja Vallavalitsus esitas 20.04.2022 Väike-Maarja Teadmiseks võetud.
ANDMINE valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu Rahandusministeeriumile
17.05.2022
planeerimisseaduse § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks
NR 15-
ning § 81 lõike 3 alusel täiendavate koostöötegijate ja
3/3491-2
kaasatavate määramiseks.
Seoses mahukate dokumentide läbivaatamisega ja
tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 41, pikendame
kirjale vastamise tähtaega kuni 17.06.2022.
LÄHTESEISU Tutvunud esitatud üldplaneeringu lähteseisukohtadega ja 1.1 – 1.4 Arvestame esitatud
KOHAD KSH väljatöötamise kavatsusega ning lähtuvalt PlanS § 81 ettepanekutega.
lõikest 2 märgime, et esitatud materjalid on asjakohased ja
27.02.2020
esitame:
nr 14-
1.5 Arvestame esitatud ettepanekuga.
11/571-3 1. Ettepanekud Väike-Maarja valla üldplaneeringu
15 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele Infokanalite loetelu täiendatud.
1.1. Erinevate keskuste arengu kavandamisel võtta
lähtealuseks Lääne-Viru maakonnaplaneeringus toodud
1.6 – 1.9 Arvestame esitatud
keskuste võrgustik, keskuste hierarhia ning teenustasemed.
ettepanekutega.
Asustuse arengut suunavate juhiste osas tuleb lähtuda
maakonnaplaneeringus sätestatud põhimõtetest.
1.2. Teeme ettepaneku väärtuslike maastike teema
käsitlemisel kaaluda lisaks maakonnaplaneeringuga
määratud väärtuslike maastike piiride täpsustamisele ka
kohaliku tasandi väärtuslike maastike määramist ning nende
kaitse- ja kasutustingimuste seadmist. Lääne-Viru
maakonnaplaneeringu peatükis 4.1 „Väärtuslikud
maastikud“ on märgitud, et teemaplaneeringuga oli
varasemalt määratletud ka kohaliku tähtsusega väärtuslikud
maastikud, kuid maakonnaplaneeringu koostamise käigus
otsustati, et kohaliku tasandi väärtuslike maastike
määramine on kohalike omavalitsuste pädevuses ning
edaspidi määratakse need üldplaneeringutega.
1.3. Teeme ettepaneku rohevõrgustiku toimimist tagavate
tingimuste täpsustamisel ning sellest tekkivate kitsenduste
määramisel kaaluda lisaks maakonnaplaneeringust tuleneva
rohevõrgustiku piiride täpsustamisele ka kohaliku tasandi
rohevõrgustiku elementide (tuumalad ja koridorid)
määramist. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 4.4
„Roheline võrgustik“ on märgitud, et teemaplaneeringuga oli
varasemalt määratletud ka kohaliku tähtsusega
rohekoridorid, kuid maakonnaplaneeringu koostamise
käigus otsustati, et kohaliku tasandi koridoride määramine
on kohalike omavalitsuste pädevuses. Üldplaneeringute
koostamisel saab kohaliku tasandi rohekoridoride
määramisel ja täpsustamisel aluseks võtta varasemalt
koostatud teemaplaneeringu joonise (lisa 10), lähtudes
käesolevas maakonnaplaneeringus määratletud
16 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
kasutustingimustest.
1.4. Juhime tähelepanu, et lisaks põhimõtete ja tingimuste
määramisele alternatiivsete energiaallikate rajamiseks
soovitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
kaaluda üldplaneeringu koostamisel võimalusi energia
tootmiseks vajalike alade kavandamiseks ja teha sellekohast
koostööd. Vastavad soovitused ja põhimõtted on Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium edastanud kohalikele
omavalitsustele kirjadega 07.01.2020 nr 17-7/2019/112 ja
13.03.2019 nr 17-7/2019/2142.
1.5. Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse
punktis 8.1. „Infokanalid“ on loetletud peamised infokanalid,
mille kaudu edaspidi üldplaneeringu ja KSH kohta infot
levitatakse. Palume lisada loetellu ka maakonnalehe
Virumaa Teataja või üleriigilise levikuga ajalehe, mille Väike-
Maarja Vallavalitsus on määranud valla ametlike teadete
avaldamise kohaks.
1.6. PlanS § 125 lõige 3 sätestab, et kohaliku omavalitsuse
volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada
detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida PlanS-is ei
kirjeldata. Palume üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldada
põhimõtteid, mille alusel määratakse oluline avalik huvi,
mida arvestades võib kohaliku omavalitsuse volikogu
algatada detailplaneeringu koostamise.
1.7. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering
põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud
üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.
Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks
loetakse muuhulgas üldplaneeringuga määratud
maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist. Palume
üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldada põhimõtteid, mille
alusel otsustatakse/kaalutakse, kas detailplaneeringu
algatamise taotluses soovitud juhtotstarbe muudatused on
17 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
nn ulatuslikud või mitte.
1.8. Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla territooriumi või
selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste
määratlemine. Palume elamumaa ja teiste juhtotstarvetega
maaaladel lubatud kõrvalkasutuste korral seletuskirjas
kirjeldada nende rakendamise põhimõtteid, et tagada
omavalitsuse üldplaneeringu kui juhtimisinstrumendi
rakendamine.
1.9. PlanS § 74 lõike 5 kohaselt on üldplaneering kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise
ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel
projekteerimistingimuste andmise alus. Palume pöörata
tähelepanu projekteerimistingimuste andmise aluste
määramise vajadusele detailplaneeringu koostamise
kohustuse puudumisel, sh ehitusmaht, hoonestuse
kõrguspiirang ja haljastusnõuded. Palume määratleda
võimalikult täpselt, kui ulatuslikku piirangute muutmist
detailplaneeringu koostamisel ei loeta üldplaneeringu
muutmiseks.
2. Palume arvestada 2.1 – 2.10 Arvestame esitatud ettepanekute
ja dokumentidega üldplaneeringu
2.1. Väike-Maarja valla üldplaneeringu aluseks olev Lääne-
koostamisel.
Viru maakonnaplaneering 2030+ ja olemasolevad
maakondlikud uuringud on kättesaadavad aadressil
https://maakonnaplaneering.ee/laane-virumaaplaneering.
2.2. PlanS §-s 11 on sätestatud teabe piisavuse põhimõte,
mille kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja peab
planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut
mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid
planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut
mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet.
Põhjalikumalt on planeerimisseaduse peatükis 2 sätestatud
olulistest põhimõtete rakendamisest kirjutatud
18 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
juhendmaterjalis „Planeerimise põhimõtete rakendamine“,
mis on kättesaadav aadressil
https://planeerimine.ee/static/sites/2/planeerimise-
pohimotted_2016.pdf. Sellest tulenevalt palume arvestada
volikogude poolt heaks kiidetud Lääne-Viru maakonna
arengustrateegia 2030+ põhimõtetega.
2.3. Üldplaneeringu koostamiseks vajalikud materjalid on
koondatud veebilehel www.planeerimine.ee alamteemana
„Üldplaneeringute koostamine 2019-2020“
https://planeerimine.ee/yldplaneering/. Samas on leitavad
abistavad materjalid üldplaneeringu menetluse sisukaks
läbiviimiseks https://planeerimine.ee/yldplaneering/yp-
menetlus/.
2.4. Üldplaneeringu koostamisel palume kasutada nõustikku
„Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“, mis on
kättesaadav aadressil
https://planeerimine.ee/seadusjajuhendid/ypnoustik/.
Soovitame kasutada nõustikus toodud mõisteid.
2.5. Palume arvestada vajadusega kohandada
üldplaneeringu lahenduse kaudu asustust, elukeskkonda ja
taristut sobivaks kahanevale ja vananevale elanikkonnale.
Üldplaneeringu koostamisel soovitame kasutada
juhendmaterjali „Suunised kahanevate piirkondade
säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks“, mis on kättesaadav
aadressil https://planeerimine.ee/seadus-ja-
juhendid/kahaneva-asustusega-piirkond/.
2.6. Maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku
paiknemise ja kasutustingimuste täpsustamisel palume
kasutada Keskkonnaagentuuri tellimusel valminud
juhendmaterjali „Rohevõrgustiku juhendmaterjal“, mis on
kättesaadav aadressil
https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/projektid/elme/mat
erjalid/rohevorgustikutoimivuseanaluus-ja-
19 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
planeerimisjuhendi-koostamine.
2.7. Asulate olukorda väljaspool keskuslinnu kirjeldab „Eesti
väikeasulate uuring“, mis teeb ettepanekud väikeasulate
elujõu hoidmiseks nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse
tasandil. Uuring pakub asustusüksuste tasemel üleriigiliselt
võrreldavaid alusandmeid, mis on vajalikud asustuse arengu
täpsustamiseks linnade ja valdade üldplaneeringutes ning
teistes arengudokumentides. Uuring on kättesaadav
aadressil
https://planeerimine.ee/2019/03/eestivaikeasulate-
uuring/.
2.8. Palume üldplaneeringu lahenduste väljatöötamisel
arvestada Keskkonnaministri 29.03.2019 käskkirjaga nr 1-
2/19/276 kinnitatud „Teatavate õhusaasteainete
heitkoguste vähendamise riikliku programmiga aastateks
2020–2030“, mis on kättesaadav aadressil
https://www.envir.ee/et/eesmargidtegevused/valisohukaits
e/ohusaasteainetevahendamiseprogramm-ovp.
2.9. Palume üldplaneeringu vormistamisel ja ülesehitamisel
juhinduda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded“. Määruse § 7 lõikest 2 tulenevalt peab enne
määruse jõustumist algatatud, kuid määruse jõustumise ajal
veel kehtestamata üldplaneering selle kehtestamisel alates
2020. aasta 1. maist vastama määruse nõuetele.
2.10. Teave üldplaneeringute uuringute ja analüüside
toetusmeetme taotlusvooru „Üldplaneeringu koostamiseks
vajalikud uuringud ja analüüsid 2020“ kohta on leitav Riigi
Tugiteenuste Keskuse veebilehel aadressil
https://www.rtk.ee/uldplaneeringu-koostamiseksvajalikud-
uuringud-ja-analuusid-2020.
20 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Väike-Maarja valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH Arvestatud. Kaasatavate asutuste ja isikute
väljatöötamise kavatsuse peatükis 8.2 „Koostöö tegijad ja nimekirja lisatud:
kaasatavad“ on esitatud nimekiri, kellega tuleb
- Kaitseliit
üldplaneeringu koostamisel koostööd teha või keda tuleb
planeeringu koostamisse kaasata. - MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit
Palume loetellu „Asutused ja isikud, kes kaasatakse Väike- - Ragn-Sells AS
Maarja valla üldplaneeringu koostamisse“ lisada Kaitseliidu
Kaasame Rahandusministeeriumi jooksvalt
(riigikaitselised ehitised), MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste
üldplaneeringu koostamise protsessi ja aru-
Liidu (maakondlik arendusorganisatsioon) ning Väike-
teludesse.
Maarja vallas jäätmekäitlusega tegelev ettevõte.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse
osakonna Lääne-Viru talitust kursis valla üldplaneeringu
menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest.
Teavitused saata e-posti aadressile
[email protected]. Ühtlasi
palume valla veebilehel kajastada üldplaneeringu
koostamise protsessi kohta jooksvalt ajakohast teavet.
Palume esitada Väike-Maarja valla üldplaneeringu eelnõu
(eskiislahendus) Rahandusministeeriumile vastavalt PlanS §
81 lõikele 3 täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate
isikute ning asutuste määramiseks.
Majandus- ja kom- KOOSKÕLAS Vastavalt PlanS § 85 lg 2 ei soovi MKM täiendavaid Teadmiseks võetud.
munikatsioonimi- TAMINE ettepanekuid esitada ja kooskõlastab eelnõu vaikimisi.
nisteerium
19.05.2022
nr 7-1/11-
251
LÄHTESEISU Soovisite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Teadmiseks võetud.
KOHAD (MKM) ettepanekuid Väike-Maarja valla üldplaneeringu
lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise
21.02.2020
hindamise väljatöötamise kavatsusele. MKM küsis ka
nr 1.10-
haldusala ametite ettepanekuid, kes on need saatnud otse
17/20-
Väike-Maarja Vallavalitsusele. Palume arvestada
21 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
0026/513-5 Maanteeameti 11.02.2020. a kirjas nr 15-2/20/4706-3 ning
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 18.02.2020. a
kirjas nr 16-6/18-3047-006 tehtud ettepanekutega.
MKMil, Lennuametil ja Veeteede Ametil ettepanekuid ei ole.
Siseministeerium LÄHTESEISU Siseministeeriumil puudub täna vajadus Väike-Maarja ÜP-s Teadmiseks võetud.
KOHAD täiendavate riigikaitselise otstarbega maa-alade ja
Kaasame Siseministeeriumi jooksvalt
riigikaitseobjektidest tulenevate piirangute määramiseks.
19.02.2020 üldplaneeringu koostamise protsessi ja aru-
nr 7-1/11-30 Juhime teie tähelepanu asjaolule, et Ebavere külas, teludesse.
Päästekooli õppeväljaku (92701:001:0300) ja
Harjutusväljaku (92701:001:1030) kinnistutel paikneb
arenev Sisekaitseakadeemia Päästekolledži harjutusväli.
Kooskõlastame ilma täiendavate märkusteta.
Samas palume informeerida ministeeriumit tulevikus juhul,
kui planeeringuga kaasneb olulisi asustuse muutusi, valla
territooriumile planeeritakse ehitada või rajada kõrgemaid
ehitisi (hooned, tuulepark vms) või kehtestatakse droonide
lennupiirangu ala, et saaksime analüüsida, kuidas nimetatud
muutused, arendused ja võimalikud lennupiirangu alad
võivad mõjutada ministeeriumi valitsemisala asutuse
ülesannete täitmist, sideteenuste levi ning võimalike
riigikaitselistest objektidest tulenevaid vajadusi ja
piiranguid.
Maaeluministee- KOOSKÕLAS Maaeluministeerium esitas Väike-Maarja valla üldplanee- Teadmiseks võetud.
rium TAMINE ringu ja KSH aruande eelnõu avalikul väljapanekul
05.11.2021 kirjaga nr 4.1-5/198-3 omapoolsed seisukohad
12.05.2022
ja ettepanekud, mis tulenesid väärtuslikku põllumajandus-
nr 4.1-5/198-
maad käsitlevas seaduse eelnõus toodud põhimõtetest.
6
Väike-Maarja Vallavalitsuse veebilehel kajastatud arva-
muste ja ettepanekute tabelis kajastatud vallavalitsuse vas-
tustest nähtub, et Maaeluministeeriumi ettepanekud ja sei-
sukohad on üldplaneeringu koostajate poolt põhjalikult läbi
22 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
kaalutud ning nende kohta on antud põhjendatud selgitused.
Maaeluministeerium võtab need teadmiseks.
Maaeluministeerium on nõus Väike-Maarja valla üldplanee-
ringus kavandatud põllumajandusmaa, seal hulgas väärtus-
liku põllumajandusmaa, kasutuse kohta seatud tingimuste
ja põhimõtetega. Leiame, et üldplaneeringus kavandatud
tingimused ja meetmed, eelkõige seletuskirja jaotises 4.6
„Väärtuslik põllumajandusmaa“ toodud nõuded, on põlluma-
jandusmaad, eriti aga väärtuslikku põllumajandusmaad,
reaalselt ja pikaajaliselt kaitsvad. Üldplaneeringu seletus-
kirja eelnõu jaotises 4 „Väärtuslikud alad ja piirangud“ on
märgitud, et väärtuslike alade ja objektide säilitamiseks
maakasutusele ja ehitustegevusele seatud piirangud tulene-
vad kehtivatest õigusaktidest, kõrgema tasandi planeerin-
gutest või üldplaneeringuga määratud täiendavatest tingi-
mustest. See kinnitab, et väärtuslikku põllumajandusmaad
käsitleva õigusakti kehtestamise korral rakenduvad üldpla-
neeringu elluviimisel väärtuslikele põllumajandusmaadele
ka nimetatud õigusaktist tulenevad kitsendused.
Maaeluministeerium kooskõlastab Väike-Maarja valla üldpla-
neeringu ja KSH aruande eelnõu märkusteta.
EELNÕU Nõustume üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõus toodud 1. Väärtuslikule põllumajandusmaale
põhimõtetega ja leiame, et need on piisavad vastava maakasutuse juhtotstarbe
05.11.2021
üldplaneeringus valla territooriumi ruumilise arengu määramine muudab KOV-i edasised arengud
nr 4.1-5/198-
põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks. palju keerulisemaks.
3
1.Keskendudes eelkõige väärtusliku põllumajandusmaaga Üldplaneeringuga on mõistlik reguleerida nii
seotud temaatikale, esitame oma seisukohad kooskõlas palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik.
Riigikogu menetluses oleva väärtuslikku
Maa juhtotstarbed oleme määranud
põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus (Maaelu ja
peamiselt kompaktse hoonestusega aladel,
põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning
kus põllumassiive, sh väärtuslikke
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
põllumajandusmaid valdavalt ei ole.
eelnõu (309SE)) (edaspidi selles kirjas seaduse eelnõu)
23 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
toodud põhimõtetega. Märgime siinjuures, et seaduse Väärtuslikule põllumajandusmaale ei ole
eelnõu menetlus Riigikogus on pooleli ning selle tulemused määratud juhtotstarvet, kuid seal tegevuste
ei ole teada. Oleme arvamusel, et koostatavas kavandamisel tuleb arvestada erinevate
üldplaneeringus ja selle elluviimisel tuleks vältida võimalikke piirangutega, mis tagavad VPM säilimise.
vastuolusid seadusest tulenevate normidega ning soovitame Sarnane käsitlusviis on üldplaneeringuga
väärtuslike põllumajandusmaade määramisel ja kaitse- ja määratud ka rohevõrgustikule, kus selle
kasutustingimuste seadmisel lähtuda seaduse eelnõus toimimine tuleb tagada läbi aladel kehtivate
sätestatud põhimõtetest. tingimuste täitmise, kuid mitte läbi
juhtotstarbe määramise.
Maaeluministeerium on seisukohal, et nii seletuskirja
jaotises 4.6 „Väärtuslik põllumajandusmaa“, jaotises 3.4.9
„Mäetööstuse maa-ala“ kui ka jaotises 5.2.8
„Taastuvenergeetika“ märgitud tingimused ja põhimõtted
väärtusliku põllumajandusmaa säilimiseks on üldises
vastavuses väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas
seaduse eelnõus toodud eesmärgi ja põhimõtetega. Need on
veenvad ning nende rakendumise korral on Väike-Maarja
valla üldplaneeringuga määratud väärtuslikud
põllumajandusmaad kaitstud.
Siiski soovitame üldplaneeringu koostajatel kaaluda meie
järgmise tähelepanekuga arvestamist.
Seletuskirja jaotises 3.4 „Maakasutus“ ja tabelis 3 „Maa-ala
juhtotstarvete ja katastriüksuse sihtotstarvete
omavahelised seosed“ toodust nähtub, et üldplaneeringus
ei ole väärtuslikule põllumajandusmaale vastavat
juhtotstarvet kavandatud. KSH aruande eelnõu jaotises 7.9
„Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale“ on kinnitatud, et
üldplaneeringuga ei ole väärtuslikule põllumajandusmaale
seatud konkreetset juhtotstarvet ega reserveeritud alasid,
sest tegemist on üldise väärtusega, millega tuleb tegevuste
elluviimisel arvestada. Teavitame, et seaduse eelnõu § 3
punktiga 3 kavandatakse täiendada planeerimisseaduse §
75 lõikega 5, mille kohaselt tuleb määrata väärtuslikule
põllumajandusmaale põllumajandusmaa sihtotstarbelist
24 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve.
Väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on
maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel oluline mõju.
Sellest tulenevalt on Maaeluministeerium seisukohal, et
üldplaneeringuga tuleks määrata väärtusliku
põllumajandusmaa kohta põllumajandusmaa sihtotstarbelist
kasutust tagav maakasutuse juhtotstarve. See annaks nii
kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile kindluse, et
üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud
põllumajandusmaad saavad ajatu kaitse ning nende
võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud.
LÄHTESEISU Maaeluministeerium saatis kõikidele kohaliku omavalitsuse Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
KOHAD üksustele kirja (meie kiri nr 4.13/628, 20.05.2019), milles koostamisel, arvestades muuhulgas teiste
on väljendatud seisukohad ja põhimõtted väärtusliku tegevusvaldkondade esindajate huvide ja
10.02.2020
põllumajandusmaa käsitlemiseks üldplaneeringus. vajadustega, et leida tasakaalustatud
nr 4.1-5/198-
Eelkirjeldatud põhimõtteid toetab ka Lääne-Viru maakonna ruumilahendus, mis ühelt poolt kaitseb
1
planeeringu seletuskirja peatükis 3.2.1 väärtusliku väärtuslikke põllumajandusmaid ja säilitab
põllumajandusmaa kohta toodud käsitlus. võimaluse põllumajandussaaduste
tootmiseks, kuid samas võimaldab
Teatame, et Maaeluministeeriumis jätkub väärtuslikku
maakasutuse mitmekesistamist.
põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõu
väljatöötamine. Eelnõu väljatöötajana oleme seisukohal, et Väärtuslike põllumajandusmaade käsitlusel
väärtusliku põllumajandusmaa kui ühe väärtuslikuima võtame arvesse Lääne-Viru
loodusressursi ja toidujulgeolekut garanteeriva maa maakonnaplaneeringu, Maaeluministeeriumi
kaitsmine on riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelises seisukohad, reaalsuses eksisteeriva olukorra
koostöös elluviidav kohustus. Lisaks väärtusliku ja kohalikud vajadused.
põllumajandusmaa terminile kavandatakse eelnõuga
seadustada üheselt mõistetavad ja põhimõttelised
kitsendused, et tagada ühtsetel alustel kogu riigis
väärtusliku põllumajandusmaa ja selle mullastiku kaitse ning
selle kaudu toidujulgeolek. Eelnõu kohaselt määratakse
väärtusliku põllumajandusmaa massiivid ja seatakse nende
kaitse- ja kasutustingimused üldplaneeringuga.
25 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Lisaks märgime järgmist. 1. Väike-Maarja valla üldplaneeringu eelnõu
on kooskõlas viidatud seaduse eelnõuga.
1. Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva eelnõu
kohaselt on Lääne-Viru maakonnas väärtuslikud
põllumajandusmaad linnas ja alevis paiknevad kuni kahe
hektari suurused maatulundusmaa sihtotstarbega
põllumajandusmaa massiivid, mille mullastiku kaalutud
keskmine boniteet on 40 hindepunkti või enam. See
tähendab, et alevikes ning külades olevad väärtusliku
põllumajandusmaa massiivi tunnustele vastavad
põllumajandusmaa massiivid tuleks määrata väärtuslikuks
põllumajandusmaaks.
2. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 14 kohaselt on 2. – 3. Selgitame, et ainuüksi juhtotstarbe
üldplaneeringu ülesandeks väärtuslike põllumajandusmaade määramine ei taga väärtuslike
määramine ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. põllumajandusmaade kaitset. Väärtuslikke
Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse põllumajandusmaid käsitleme
eelnõuga lähtutaksegi nimetatud sättest ning seadusega üldplaneeringus kui maakasutust- ja
kehtestatavad väärtusliku põllumajandusmaa ehitustegevust piiravat ja mõjutavat
kaitsetingimused tuleb määrata ja tagada üldplaneeringuga. väärtust. Maakonnaplaneeringus esitatud ja
Palume väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja maaeluministeeriumi täiendatud metoodika
kasutustingimusi üldplaneeringus ja KSH aruandes käsitleda alusel genereeritavad väärtuslikud
võimalikult üksikasjalikult ja täpselt, lähtudes põhimõttest, põllumajandusmaad säilitatakse
mille kohaselt eelistatakse põllumajandusmaa säilimist esmajärjekorras põllumajanduslikuks
ehitamisele. Rõhutame, et väärtuslikku põllumajandusmaad tootmiseks, kuid tasakaalustatud ja
tuleb kasutada säästlikult ja ette vaatavalt. Üldplaneeringus pikaajalise maakasutuse saavutamiseks
kui pikaajalist arengut käsitlevas dokumendis peaks olema võib olla pärast üldplaneeringu kehtestamist
kõik erisused, sealhulgas avalikku huvi väljendavad erisused vajalik ja võimalik põllumajandusmaast
ja üksikasjad, täpselt ja üheselt mõistetavalt kajastatud ning erineva juhtotstarbe määramine. Muuhulgas
põhjendatud. Üldplaneeringut saab kooskõlastada üksnes ei välista kõik põllumajanduslikust
siis, kui üldplaneeringuga seotud dokumentides on antud tootmisest erinevad maakasutuse
ühene ülevaade väärtusliku põllumajandusmaa kasutusega funktsioonid maa endiselt kasutamist
seotud asjaoludest ja põhjendustest. põllumajandusliku maana (nt tuulikute või
päikesepaneelide kavandamine
Lähtuvalt kirja punktides 1 ja 2 toodud seisukohtadest
26 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
palume täpsustada üldplaneeringu lähteseisukohti käsitleva väärtuslikule põllumajandusmaale).
dokumendi jaotises 4 „Üldplaneeringu valdkonnad“ ja
Detailplaneeringu koostamise kohustuse
jaotises 5.4 „Mõju sotsiaal–majanduslikule keskkonnale“
sätestamine väärtuslikule
väärtuslike põllumajandusmaade kohta toodud mõistet ja
põllumajandusmaale on ebamõistlik
sisu.
halduskoormus, kuna igasugune
3. Oleme seisukohal, et selguse ja üheselt mõistetavuse maakasutuse muudatus üldplaneeringus ei
tagamiseks tuleks väärtuslikule põllumajandusmaale pea ilmtingimata tähendama
määrata põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist detailplaneeringu koostamise kohustust ehk
tagav maakasutuse juhtotstarve. Väärtuslikku tervikliku ruumilahenduse loomist alal.
põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõuga Näiteks kui soovitakse rajada väärtuslikule
kavandataksegi täiendada planeerimisseaduse § 142 lõiget põllumajandusmaale põllumajanduslike
1 punktiga 11, mille kohaselt kehtestatud üldplaneeringu toodete hoidmiseks hoidlat või
põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on tootmishoonet, tuleks samuti algatada
üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa detailplaneeringu koostamine. See tähendab
maakasutuse juhtotstarbe muutmine. See tähendab, et suurt halduskoormust maaomanikule,
üldplaneeringu kehtestamise järel võib väärtuslikku omavalitsusele, erinevatele ametitele, kuigi
põllumajandusmaad hõlmata muul otstarbel kui tegevus pigem toetab põllumajanduslikku
põllumajanduslik otstarve üksnes detailplaneeringuga. tootmist.
Lähtuvalt nimetatust palume üldplaneeringu lähteseisukohti
Mõistlik ei ole automaatselt keelata
käsitleva dokumendi jaotises 4 „Üldplaneeringu
alternatiivse maakasutuse määramist
valdkonnad“, kus on käsitletakse detailplaneeringu
väärtuslikel põllumajandusmaadel, vaid
kohustusega alade ja juhtude määramist, sellega arvestada.
anda omavalitsusele ruum kaalutlusotsuse
Selgitame, et väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas
alusel alternatiivse maakasutuse lubamist,
seaduse eelnõus nähakse ette võimalus kohaliku
kui see on põhjendatud ning
omavalitsuse otsustusõiguse laiendamiseks olukordades,
põllumajandusliku tootmise eesmärk on
mida näiteks ei ole võimalik üldplaneeringu koostamise ajal
endiselt omavalitsuses tagatav.
ette näha. See tähendab, et kui väärtuslikule
põllumajandusmaale ehitamine ei vasta üldplaneeringuga
seatud kaitse- ja kasutustingimustele, kuid ehitamiseks
esineb muu avalik huvi või erahuvi, mis kaalub üles
väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi, võib
kohaliku omavalitsuse üksus küsimuse detailplaneeringuga
lahendada, kaasates kooskõlastusmenetlusse
Põllumajandusameti.
27 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Meie arvates tagavad nimetatud õiguslikud meetmed
tõhusamalt ja üheselt mõistetavamalt väärtusliku
põllumajandusmaa kaitse.
Kaitseministee- KOOSKÕLAS Kaitseministeerium kooskõlastab Väike-Maarja valla üldpla- Teadmiseks võetud.
rium TAMINE neeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
eelnõu märkusteta.
13.05.2022
nr 12-
1/1/22/1590
EELNÕU 1. Palume üldplaneeringu seletuskirja peatükist 3.4.11 1. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
„Riigikaitse maa-ala“ välja jätta seal praegu märgitud lähtuvalt esitatud märkusest.
02.11.2021
tingimused. Alapealkirja „Tingimused riigikaitse maa-alal“
nr 12-
järgi tuleks eeldada, et üldplaneeringus soovitakse
3/21/3599
sätestada tingimusi riigikaitse maa-ala kasutamiseks.
Praegu on märgitud ainult kaks tingimust, mis mõlemad
käsitlevad tegevuse kooskõlastamise kohustust
riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, mitte riigikaitse
maa-alal. Juhime tähelepanu, et Väike-Maarja vallas ei
asu ühtegi riigikaitselist ehitist (EHS § 115 lõike 1
tähenduses) ega nende piiranguvööndit ning selliseid ehitisi
üldplaneeringus ka ei kavandata. Samuti ei ulatu valla
territooriumile mõnes teises vallas asuva riigikaitselise
ehitise piiranguvöönd. Seetõttu ei ole niisugused
tingimused Väike-Maarja valla üldplaneeringu seletuskirjas
asjakohased ning võivad olla eksitavad.
Ühtlasi märgime, et KSH aruande eelnõus esitatud
riigikaitseliste ehitiste käsitlus ja selgitused on õiged ja
piisavad.
2. Palume korrigeerida üldplaneeringu seletuskirja peatükis 1. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
5.2.8.1 „Tuuleenergia“ märgitud eeldatavat riigikaitseliste lähtuvalt esitatud märkusest.
kompensatsioonimeetmete rakendumise tähtaega. Praegu
on tekstis märgitud eeldatav tähtaeg 2024. a lõpp. Õige
28 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
on, et Väike-Maarja valla osas on
kompensatsioonimeetmete rakendumise eeldatav tähtaeg
2025. aasta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
on 01.06.2021 saatnud kohalikele omavalitsustele,
sealhulgas Väike-Maarja vallale kirja nr 17-7/2021/3487-1
„Tuuleenergeetika ja üldplaneeringud“, milles tutvustatakse
ja selgitatakse edasisi võimalusi tuuleenergeetika
kavandamiseks kohalikes omavalitsustes. Nimetatud kirjas
on esitatud skemaatiline kaart, millel on näidatud
helerohelise värviga maa-ala, kus riigikaitseliste
kompensatsioonimeetme käivitumist eeldatakse 2025.
aastal. Suurem osa Väike-Maarja vallast asub nimetatud
alal. Samas rõhutame, et eelnimetatud tähtaeg on vaid
eeldatav tähtaeg.
Elektrituulikute kõrguspiirangutest loobumine on siiski
võimalik alles siis, kui riigikaitselised
kompensatsioonimeetmed on täies mahus käivitunud.
3. Ühtlasi juhime tähelepanu, et üldplaneeringu taristu 3. Korrigeerime üldplaneeringu lahendust
joonisel märgitud kõige lõunapoolsem planeeritav selliselt, et alale sätestatakse lisatingimus,
tuuleenergeetika ala asub piirkonnas, kus riigikaitseliste kus kõrguspiirangute leevendamine
kompensatsioonimeetmete käivitumine ei pruugi riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete
leevendada kõrguspiiranguid ka edaspidi. Täpsema teabe piirialal selgub pärast
sellel alal kehtivate kõrguspiirangute kohta saab kompensatsioonimeetmete täies mahus
Kaitseministeerium anda alles pärast rakendumist.
kompensatsioonimeetmete täies mahus rakendumist.
Keskkonnaminis- KOOSKÕLAS Keskkonnaministeerium on varasemalt avaliku väljapanekul
teerium TAMINE olnud üldplaneeringu ning KSH aruande eelnõu kohta
esitanud ettepanekuid 19.11.2021 kirjaga nr 7-15/20/4859-
20.05.2022
5.
nr 7-
15/22/2433 Oleme veebiaadressil https://v-maarja.ee/uldplaneering
tutvunud kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu ning
KSH materjalidega ning soovime kinnisasjadele, mille
29 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud
asutus Maa-amet kavandatud maakasutusega seoses
märkida järgmist:
1. Teeme ettepaneku Rakke alevikus asuv Vahtrametsa tee Arvestame ettepanekuga.
13 (katastritunnus 92801:001:0367) kinnisasi kogu
ulatuses arvata Rakke aleviku tiheasustusala sisse ja
määrata kinnisasjale elamu maa-ala juhtotstarve.
2. Teeme ettepaneku Rakke alevikus asuvale Mäevahe Arvestame ettepanekuga.
(katastritunnus 92801:001:0375) kinnisasjale määrata
tootmise maa-ala juhtotstarve sarnaselt sellest idasse
jäävate kinnisasjadega.
3. Teeme ettepaneku Rakke alevikus asuva Kastevälja Arvestame ettepanekuga.
(katastritunnus 92801:001:0195) kinnisasja F. R.
Faehlmanni tee äärde jääv osa arvata Rakke aleviku
tiheasustusala sisse ja määrata sellele segaotstarbeline
maa-ala juhtotstarve vahetult külgnevate kinnisasjade
laiuselt.
4. Teeme ettepaneku Väike-Maarja alevikus asuvale Arvestame ettepanekuga.
Tagaküla tee 4 (katastritunnus 92801:001:0114)
kinnisasjale määrata elamu maa-ala juhtotstarve.
5. Väike-Maarja alevikus asuvale elamumaa sihtotstarbega Arvestame ettepanekuga.
Põllu tn 7 (katastritunnus 92601:001:0205) kinnisasjale on
kavandatud puhke ja looduslik maa-ala juhtotstarve. Teeme
ettepaneku kinnisasjale määrata elamu maa-ala
juhtotstarve.
6. Kiltsi alevikus asuvale elamumaa sihtotstarbega Jaama tn Selgitame, et liikluse maa-ala juhtotstarbe
3 (katastritunnus 92701:002:0072) kinnisasjale on määramine on tingitud rongipeatuse
kavandatud liikluse maa-ala juhtotstarve. Palume selgitada teenindamise vajadusest. Liikluse maa-ala
juhtotstarbe määramise vajadust, kui see on mõeldud Kiltsi juhtotstarve on määratud, et tulevikus
30 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
rongipeatuse teenindamiseks, siis palume selgitada kas võimaluse korral rajada kergliiklustee.
transpordimaa sihtotstarbega Jaama tn 2 // Kiltsi
raudteejaam (katastritunnus 92701:002:0003) kinnisasja ei
ole võimalik samal eesmärgil kasutada.
Lisaks soovime üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta Täpsustame ÜP seletuskirja kaunite
märkida järgmist: teelõikude ja vaatekoridoride osas
järgmiselt:
7. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2.8.2
Päikeseenergia on toodud tingimused päikeseenergia „Päikesepargi või -elektrijaama paigutamisel
tootmiseks ja seatud on tingimus, et päikesepargi või - kauni vaatega kohtadesse tuleb koostada vi-
elektrijaama rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel suaalse mõju analüüs juhul, kui päikesepark
põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel, või -elektrijaam võib vaateid mõjutada“.
rohevõrgustikus ja ilusa vaatega kohtades. Seega ei ole
Rohevõrgustiku osas on meie hinnangul ÜP
päikesepargi või -elektrijaama rajamine väärtuslikel
seletuskirjas toodud tingimused piisavad
põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel,
ning me ei pea vajalikuks tingimusi
rohevõrgustikus ja ilusa vaatega kohtades täielikult
erinevate peatükkide osas dubleerida.
keelatud. Seatud on ka tingimused, millistel juhul on
päikesepargi või -elektrijaama kavandamine lubatud
väärtuslikule põllumajandusmaale ja mida tuleb teha
päikesepargi või -elektrijaama paigutamisel väärtuslikule
maastikule. Tingimustest aga ei selgu kuna on päikesepargi
või -elektrijaama rajamine lubatud rohevõrgustikus. Kui
rohevõrgustikus tuleb järgida peatükis 4.2.3 Rohevõrgustik
rohevõrgustiku säilimiseks seatud tingimusi, siis peaks
sellele olema vastav viide. Kuna peatükis 4.3. Kaunid
teelõigud ja vaatekoridorid seatud tingimused ilusa vaatega
kohtades pigem ei võimalda päikesepargi või -elektrijaama
rajamist, siis tuleks peatükis 5.2.8.2 seada tingimused kuna
on ilusa vaatega kohtades lubatud päikesepargi või -
elektrijaama rajamine.
8. KSH aruande eelnõu peatükis 7.6.1 Põhjavee kaitstus (lk Korrigeerime KSH aruannet ning eemaldame
63) on Salla reoveekogumisala kohta kirjutatud, et lisaks on info, et Salla külas on reoveekogumisala.
Salla külas olemasolev reoveekogumisala, mida ÜP Kirjutame, et reovesi kogutakse ja
31 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
koostamise ajal ei ole Keskkonnaregistrisse kantud. VeeS puhastatakse biopuhastis, võtame ÜVK alast
kohaselt tuleb reoveekogumisala piirid kanda ÜP-le koos välja ning kaardil ei kajasta.
perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole
reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud (VeeS §
101 lg 148). ÜP kajastab olemasolevaid ja perspektiivseid
reoveekogumisalasid vastavalt ÜVK arengukavale. Salla
reoveekogumisala käsitletakse ÜP-s samuti olemasolevana.
Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 99 lg 2 kohaselt kehtestab
reoveekogumisalad keskkonnaminister käskkirjaga. Salla
reoveekogumisala ei ole kehtestatud, samuti ei ole Salla
reoveekogumisala kohta alustatud menetlust ja esitatud
VeeS § 99 lg 1 kohast taotlust. Eelnevale tuginedes ei ole
võimalik üldplaneeringu koostamise ajal käsitleda Salla
reoveekogumisala kui olemasolevat reoveekogumisala.
Salla küla reoveekogumisala saab kajastada üksnes
perspektiivse reoveekogumisalana. Palume üldplaneeringus
ja KSH aruande eelnõus teha vastavad muudatused.
9. KSH aruande eelnõu peatükis 7.6.2 Põhjavee kasutamine Nõustume ettepanekuga. Korrigeerime KSH
(lk 65) on lause Kuna veevõtt on oluliselt väiksem kui aruannet vastavalt.
põhjavee looduslik varu, siis põhjavee liigvähenemist ette
näha ei ole. Õige on põhjavee looduslik ressurss, mitte
põhjavee looduslik varu. Palume teha vastav parandus.
10. KSH aruande eelnõu peatükis 7.6.2 Põhjavee Nõustume ettepanekuga. Korrigeerime KSH
kasutamine (lk 65) on lause Lähtuvalt veeseadusest (§ 28 lg aruannet vastavalt.
1) on veehaarde sanitaarkaitseala /…/. Viidatud on kehtetule
veeseaduse sättele. Palume parandada.
11. Peame vajalikuks, et KSH aruande eelnõu peatükki 7.6 Nõustume ettepanekuga. Täiendame KSH
Mõju põhjaveele lisatakse lühikokkuvõte Väike-Maarja vallas aruannet vastavalt.
levivate põhjaveekogumite ja nende seisundite kohta
32 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
analoogselt pinnaveekogumite kirjeldusele peatükis 7.7
Mõju pinnaveekogudele ja maaparandussüsteemidele.
12. KSH aruande eelnõu peatükis 7.7 Mõju Nõustume ettepanekuga. Korrigeerime KSH
pinnaveekogudele ja maaparandussüsteemidele (lk 67) on aruannet vastavalt.
toodud veekogumite seisundiinfo ja lisaks on märgitud, et
teiste Väike-Maarja valla territooriumil asuvate veekogumite
seisundit ei ole hinnatud. Keskkonnaagentuur hindab kõigi
Eesti veekogumite seisundit, millest tulenevalt on vaja lisada
puuduvate veekogumite seisundiinfo. Kui aga on soovitud
märkida, et teiste Väike-Maarja valla territooriumil asuvate
veekogude (ning mõeldud ei ole veekogumeid) seisundit
pole hinnatud, tuleb lauset vastavalt korrigeerida.
13. KSH aruande eelnõu peatükis 9.12.3 Sademevee Nõustume ettepanekuga. Korrigeerime KSH
ärajuhtimine (lk 137) on viidatud standardile EVS 848:2013 aruannet vastavalt.
„Väliskanalisatsioonivõrk“. See standardi versioon on
kehtetu alates 01.06.2021. Palume teha KSH aruande
eelnõus vajalikud parandused.
PlanS § 85 lõike 3 kohaselt loetakse üldplaneering
kooskõlastatuks kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule
õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga. Tuginedes PlanS §
85 lõigetele 1 ja 3 kooskõlastab Keskkonnaministeerium
lähtudes oma valitsemisalast ja tegevusvaldkonnast Väike-
Maarja valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõud.
Palume kirjas toodud ettepanekutega arvestada ja hoida
Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu ja KSH
aruande edasise menetlusega.
EELNÕU Oleme tutvunud veebilehel https://v-
maarja.kovtp.ee/uldplaneering kättesaadavate
19.11.2021
33 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
NR 7- materjalidega ning soovime märkida järgmist:
15/20/4859-
1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.4.5. Puhke ja
5
looduslik maa-ala on esitatud puhke ja looduslik maa-ala
juhtotstarbega alade tingimus puhkealadel paiknevad suure
puhkeväärtusega (eelkõige tiheasustusaladel ja nendega
külgnevatel aladel) metsad jätta avalikuks kasutamiseks,
vajadusel arendada välja vajalik taristu. Üldplaneeringu
seletuskirjast ei selgu, kas mõisteid puhke ja looduslik maa-
ala juhtotstarve ja puhkeala kasutatakse seletuskirjas
sünonüümidena. Kuna eeltoodud tingimus kehtib puhke ja
looduslik maa-ala juhtotstarbega aladel, siis tuleb tingimust
mõista selliselt, et puhke ja looduslik maa-ala
juhtotstarbega aladel, mis on määratud nii
tiheasustusaladel, kui ka nendega külgnevatele aladel
paiknevad suure puhkeväärtusega metsad tuleb jätta
avalikuks kasutamiseks. Teeme ettepaneku peatükki 9.
Mõisted lisada puhkeala mõiste koos kirjeldusega. Lisaks ei
selgu üldplaneeringust, millised on suure puhkeväärtusega
metsad. Üldplaneeringu seletuskirja väärtuslike alade
peatükis on toodud KAH alad, mis on Äntu matkaradade,
Varangu allikate, Ebavere ja Emumäe juures olevad ja RMK
hallatavatel maadel asuvad metsaalad. Vähemalt osaliselt
on nendele aladele määratud puhke ja looduslik maa-ala
juhtotstarve ja lisaks on need üldplaneeringu joonisel 3.
Väärtused ja piirangud tähistatud KAH aladena. Palume
lisada üldplaneeringusse suure puhkeväärtusega metsade
kirjeldus koos selgitusega, kas need on ka KAH alad. Teeme
ettepaneku üldplaneeringusse tehtavatest täiendustest
lähtuvalt täpsustada eeltoodud tingimuse sõnastust ja
muuta see arusaadavamaks.
2. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.2.3. Rohevõrgustik
on toodud tingimused rohevõrgustiku toimimiseks, mille
punkti 8 kohaselt rohevõrgustiku koridoride alal säilitada
34 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
sidusalt kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 70% ulatuses,
vajadusel rajada uushaljastus (puude istutamine võrade
liitumisega, põõsarinde rajamine jms), et tekiks
rohevõrgustiku sidusus. Kuna Eesti seadusandlus ja
üldplaneering kõrghaljastust ei defineeri, siis teeme
ettepaneku üldplaneeringu seletuskirja peatükis 9. Mõisted
selgitada, mida üldplaneeringus mõistetakse kõrghaljastuse
all. Samuti teeme ettepaneku antud tingimuse kontekstis
üldplaneeringus selgitada, mida tähendab sidusalt kulgev
kõrghaljastus.
3. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.2.3. Rohevõrgustik
on toodud rohevõrgustiku toimimise tingimuse punkt 15,
mille kohaselt rohevõrgustiku konfliktikohtades on oluline
rakendada meetmeid, et tagada rohevõrgustiku toimimine.
Oluline on säilitada looduslikku taimkatet kogu rohekoridori
ulatuses. Maanteetrassi või muu konfliktala lõikumisel
rohevõrgustikuga tuleb rakendada erimeetmeid. Näiteks
paigaldada alale kiirusepiirangud, hoiatavad
liikluskorraldusvahendid vms. Loomade sõiduteele
sattumise vältimiseks rajada nt võrkaed, ökodukt,
ulukitunnel, truubid vms. Üldplaneeringust ei selgu, mida
peetakse silmas loodusliku taimkatte säilitamisena. Palume
selgitada, kas uuendusraie on loodusliku taimkatte
mittesäilitamine ja rohekoridorides keelatud ning kas
kultuurpuistu on või ei ole looduslik taimkate. Sama
väljendit on kasutatud ka Väike-Maarja valla rohevõrgustiku
analüüsis dokumendis.
4. Keskkonnaministeeriumil on hetkel töös „Üle-eestiline
maismaalinnustiku analüüs“[1], mis valmib septembris
2022. Laiapõhjalisem teave maismaa linnustikust (peamised
rändeteed, ööbimis- (puhke-) ja toitumisalad) koondatud
analüüsina aitab meie hinnangul paremini planeerida
potentsiaalseid tuuleenergiaks sobivaid maismaa-alasid ilma
35 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
loodusväärtusi kahjustamata ja vastuollu minemata riiklike
ning rahvusvaheliste kohustustega. Antud töös esitatakse ka
soovitused tuuleparkide rajamiseks vajalike eeluuringute ja
tuuleparkide rajamise järgselt vajalike järelseire meetodite
kohta (esitatakse kirjeldatud metoodikad). Samuti valmib
juhis tuulepargi eeluuringuks ja rajamise järgseks
järelseireks koos miinimumnõuetega (nt 3D radaruuringute
vajadus, uuringu kestus ja perioodid jt). Seetõttu peame
vajalikuks, et üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.2.8.1.
„Tingimused tuuleenergia tootmiseks“ lisatakse tingimus, et
tuuleparkide kavandamisel tuleb arvestada tööga „Üle-
eestiline maismaalinnustiku analüüs“.
5. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.5. Müra ja
õhusaaste (lk 69) on kirjutatud saasteainete piirväärtuste…,
õige on õhukvaliteedi piirväärtuste.
6. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.5. Müra ja
õhusaaste (lk 70) on kirjutatud…et vältida välisõhu
saastatuse taseme piirväärtuse ületamist. Asendada
välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse sõnadega
õhukvaliteedi piirväärtuse.
7. Teeme ettepaneku KSH aruande eelnõus asendada termin
tahked osakesed terminiga osakesed.
AMETID
Muinsuskaitse- KOOSKÕLAS Komisjon tutvus Väike-Maarja valla üldplaneeringu Selgitame, et parema loetavuse tagamiseks
amet TAMINE põhilahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise on kõik riiklikest registritest pärinevad
aruande eelnõudega, mida on oluliselt täiendatud ning informatiivsed andmekihid, mida
25.05.2022 lisatud sisukas riikliku ja kohaliku kultuuripärandi käsitlus.
üldplaneeringuga ei kehtestata (sh
nr 1.1-
Komisjon, tuginedes muinsuskaitseseadusele, kultuurimälestised, looduskaitselised
7/2484-9 planeerimisseadusele ning keskkonnamõju hindamise ja objektid ja alad ning maardlad ja
36 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele, otsustas: mäeeraldised) lisatud eraldi joonistele – Lisa
1. Muinsuskaitseamet kooskõlastab VäikeMaarja valla 6 ja Lisa 7. Riiklike andmebaaside info
üldplaneeringu, kuid palub lisada kõik üldplaneeringus välja muutub ajas ning seda tuleks igakordselt
toodud väärtused ühele kaardile. vastavatest andmebaasidest kontrollida.
Väärtuste ja piirangute joonisel on esitatud
2. Muinsuskaitseamet kooskõlastab Väike-Maarja valla
vaid üldplaneeringuga kehtestatavad
üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
ruumiandmed ja mõned taustainfona
aruande.
vajalikud objektid (sh erinevad teed). Kogu
väärtuste ja piirangute info ühele ÜP
joonisele koondades muutuks üldpilt meie
hinnangul loetamatuks.
EELNÕU 1. Avalikul väljapanekul olevad Väike-Maarja valla Võtame teadmiseks.
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
10.11.2021
aruande eelnõud on Muinsuskaitseametis läbi vaadatud
nr 1.1-
ning olnud arutusel menetluskomisjoni 02.11.2021
7/2484-7
koosolekul (protokoll nr 462).
Üldplaneeringus on põhjalikult käsitletud kohalikku
pärandit: XX sajandi arhitektuuriobjekte,
maaehituspärandit, militaarpärandit,
pärandkultuuriobjekte. Samuti on määratud
miljööväärtuslikke alasid. Kohalikku kultuuripärandit
ilmestavate objektide esiletoomisel on panustatud kohaliku
pärandi analüüsimisse ja mõtestamisse, mis väärib
tunnustust.
Kahjuks pole üldplaneeringu eelnõu koostamisel piisavalt
käsitletud riiklikku kultuuripärandit, mis on samuti oluline
osa Väike-Maarja valla identiteedist. Ometi annab nii
planeerimisseadus (§ 8–12) kui ka muinsuskaitseseadus (§
3) otsese suunise kultuuripärandi käsitluseks ja sellega
arvestamise nõude. Muinsuskaitseseaduse § 3 sõnastab
muinsuskaitse põhimõtted üldise väärtusruumi loomiseks.
Teiste põhimõtete hulgas on välja toodud, et riik ja
kohaliku omavalitsuse üksused peavad ruumiliste otsuste
37 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
tegemisel arvestama kultuuripärandiga kui avaliku
väärtusega ning vajalik on koostöö Muinsuskaitseametiga,
et toetada kultuuripärandi kui avaliku väärtuse säilimist ja
kasutuses hoidmist.
Muinsuskaitse põhimõtete järgimine toetab otseselt PlanS
§ 8 sõnastatud elukeskkonna parendamise põhimõtet –
eesmärk on luua eeldused kasutajasõbraliku ning
turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva
ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning
esteetilise miljöö arenguks. Samuti haakuvad
muinsuskaitse põhimõtted selgelt kestliku kahanemise
põhimõtete, säästva arengu printsiipidega ja säästliku
maakasutuse põhimõtetega (PlanS § 12), mille kohaselt
peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem
kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade
otstarbekamat kasutamist ning eelistama
keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi.
Oleme seisukohal, et mälestised näitavad piirkonna
kultuurmaastiku ajalist mitmekihilisust, mistõttu tuleb
planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning
arvestada nende kui avaliku väärtusega (MuKS § 3 lg 7).
Muinsuskaitseamet pani üldplaneeringute koostajatele
kokku juhendi, milles anname suuniseid ja teeme
ettepanekuid, kuidas planeerimisel kultuuripärandit
käsitleda ning selle erinevate osadega ruumi kasutamisel
ja kujundamisel arvestada.
Muuhulgas on juhises (lisa 1, lk 14) kirjas soovitus
käsitleda kultuurimälestisi tabeli vormis või nimekirjana, kus
oleks märgitud mälestise seisund, kasutusfunktsioon,
leevendused, kavandatavad tegevused, kusjuures mälestisi
võib ka liigiti grupeerida. Mälestistel ja nende
kaitsevööndites tegutsemisel tuleb küll lähtuda
muinsuskaitseseadusest, kuid tabel (kuhu on kantud
38 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
tegevused ja leevendusmeetmed) on abivahend, mida
järgides saab paremini planeerida tegevusi nii, et
tagatud oleks mälestiste säilimine maastiku ajalise
mitmekihilisuse näitajana ning arheoloogilise kultuurkihi
teabemahukus ajalooallikana on kõige paremini tagatud.
Sellise analüüsi abil on võimalik hinnata planeeringuga
kavandatava maakasutuse sihtotstarvete võimalikku mõju
pärandile ning näha ette lahendusi negatiivse mõju ära
hoidmiseks.
Arheoloogiamälestiste puhul on lisaks riigi kaitse all Võtame teadmiseks.
olevatele arheoloogiamälestistele palju juba avastatud või
eeldatavat arheoloogiapärandit, mis pole riikliku kaitse all,
kuid mida tuleb samuti ruumilisel planeerimisel silmas
pidada, et kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse
säilimine oleks tagatud ka edaspidi. Üldplaneeringu
koostamise käigus tuleb teadaolevate ja võimalike
arheoloogiliselt väärtuslike alade määratlemiseks
analüüsida arhiiviandmeid, leiuteateid ja muid
ajalooallikaid (kohanimed, ajaloolised kaardid,
geoloogiline andmestik jms). Analüüsi eesmärk on
märgilistele muististele säilimistingimuste määramine ja
alade piiritlemine, kus enne kaevetöid (ehitamine,
kaevandamine jms) tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud.
Arvestades asjaolu, et arheoloogiapärandi paiknemist
sellisel moel on analüüsitud vaid üksikutes
üldplaneeringutes, siis annab Muinsuskaitseamet Väike-
Maarja valla üldplaneeringu jaoks esmase sisendi ise.
Prognoosi käigus välja tulnud alade puhul tuleb
planeeringusse kanda viited selle kohta, et prognoositud
tõenäolistel arheoloogiapärandirikastel aladel tuleb
eelnevalt küsida Muinsuskaitseameti seisukohta
arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta kõigil
juhtudel, kus üldplaneering näeb ette detailplaneeringu
39 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
koostamist. Alade täpsed piirid ning sealsed nõuded edastab
Muinsuskaitseamet omapoolse arheoloogiatundlike alade
prognoosiga.
KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui
KMH nõudest loobutakse) tuleb arheoloogilise uuringu
läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3)
Muinsuskaitseametiga kooskõlastada igal juhul, sõltumata
sellest, kas tegemist on arheoloogiaprognoosi käigus
märgitud aladega või mitte.
Hindame läbimõeldud üldplaneeringu lahenduse
väljatöötamisel erinevate huvigruppide ja seotud
ametkondade kaasamist, mistõttu oleme seisukohal, et
kõige jätkusuutlikum lahendus valmib koostöös. Kutsume
üles astuda Muinsuskaitseametiga kultuuripärandiga
arvestava lahenduse väljatöötamiseks dialoogi.
Komisjon, tuginedes muinsuskaitseseaduse §3 ja 1. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
planeerimisseaduse §8-12, otsustas üldplaneeringu lähtuvalt esitatud märkusest ning
edasisel menetlemisel palume arvestada alljärgnevate Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud
ettepanekute ja märkustega: koosoleku tulemustest.
1. täiendada üldplaneeringu eelnõud ja lisada ülevaade
riiklikust kultuuripärandist. Soovitame ülevaate koostamisel
lähtuda üldplaneeringu nõustikust ja Muinsuskaitseameti
poolt koostatud üldplaneeringute koostamise
juhendmaterjalist. On oluline, et planeeringu lahendus
arvestaks kultuuripärandi kui avaliku huviga ning, et
üldplaneering sisaldaks infot, kuidas kultuuripärandiga
arvestatud on;
2. eristada lisaks kultuurimälestistele eraldi alapeatükina 2. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
mitte kaitse all olev arheoloogiapärand, kuhu märkida lähtuvalt esitatud märkusest ning
järgnev info: Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud
koosoleku tulemustest.
Mitte kaitse all olev arheoloogiapärand hõlmab nii
40 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
teadaolevaid, kuid mitte kaitse all olevaid objekte kui ka Täiendatud 31.01.2022
prognoositavaid arheoloogiatundlikke alasid.
Ei kavanda veel avastamata arheoloogiapä-
Riigi kaitse all olev arheoloogiapärand on kaitse all umbes randi alasid üldplaneeringus MKA poolt esi-
1998. aasta avastuste seisuga, kuid pärast seda on üle Eesti tatud ettepaneku alusel.
leitud rohkem kui 1500 objekti, millele igal aastal lisandub
Täiendavate piirangute seadmine igasugu-
infot 50–100 avastatud muistise kohta. Suuremat osa
sele arendustegevusele ning kinnisvara ka-
viimase 20 aasta jooksul avastatud muististest pole jõutud
sutamisele ei ole proportsionaalne. MKA et-
kaitse alla võtta.
tepanekuna esitatud arheoloogiapärandi
Lisaks sellele on Muinsuskaitseamet prognoosiva prognoosalad ei tugine arheoloogilistele
meetodina alustanud võimalike arheoloogiatundlike alade uuringutele, puudub faktipõhine info, tege-
analüüsimist, välja selgitamist ning kaardile kandmist, mille mist on MKA poolt prognoosiva meetmena
abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise võimalike arheoloogiatundlike alade välja-
riski kohtades, kus kavandatakse ehitustegevust. selgitamisega - seega väga ligikaudsele
Arheoloogiatundlikud alad esitatakse üldplaneeringu teabele tuginev info. MKA kirjast ei ole aru
kaartidel ning seletuskiri üldplaneeringu lisana; saada, kes finantseerib keskkonnamõju hin-
damisel läbi viidava arheoloogilise uuringu,
kas kinnistu omanik, KOV või MKA? Muinsus-
kaitseseadus § 31 lg 3 sätestab piisavalt. Li-
saks tuleb järjekordsete täiendavate piiran-
gute seadmist kinnistute omanikele põhjen-
dada. Väike-Maarja vald on lähtunud üldpla-
neeringuga lahendatavate ülesannete otsus-
tamisel kohaliku omavalitsuse üksuse ruu-
milistest vajadustest ja kohalikust (ava-
likust) huvist. Veel avastamata arheoloogia-
pärandi alade kavandamise kohustus ei tu-
lene planeerimisseadusest ega ei ole seda
ülesannet sätestanud üldplaneeringu lähte-
seisukohtades ka Väike-Maarja vald.
Täiendatud 21.02.2022:
Oleme nõus prognoositud
arheoloogiatundlike alade üldplaneeringus
kajastamisega ning Muinsuskaitseameti
41 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
poolt koostatud "Väike-Maarja valla
arheoloogiapärandi" seletuskirja
üldplaneeringule lisama, kuna seletuskiri
korrigeeriti vastavalt vallavalitsuse
ettepanekutele.
3. lisada üldplaneeringu seletuskirja üldised ehitamise 3. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
tingimused juurde järgmised arheoloogiapärandi kaitsest lähtuvalt esitatud märkusest ning
tulenevad tingimused: Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud
koosoleku tulemustest.
• KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu valla
territooriumil, sõltumata sellest, kas tegemist on Täiendatud 31.01.2022
prognoositud arheoloogiatundliku alaga või ei, sh ka juhul
Vt vastus eelmisest punktist.
kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt
Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise Täiendatud 21.02.2022, vt eelmise punkti
uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3); juurest.
• prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul
omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel
Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu
läbiviimise vajaduse kohta, kui:
- algatatakse detailplaneeringut;
- kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala
on enam kui 500 m².
• Tagada nii üldplaneeringus esitatud
arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal
arheoloogiapärandi avastamisel arheoloogiapärandi
kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt
§ 31);
4. täiendada kultuuriväärtuste kaarti lisades sinna valla 4. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
erinevate piirkondadesse planeeritud maakasutus. Hetkel lähtuvalt esitatud märkusest ning
on planeeringulahenduse mõju ja võimalike Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud
probleemkohtade analüüsimine keeruline, kuna
42 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
maakasutus ja kultuuriväärtused on esitatud erinevatel koosoleku tulemustest.
kaartidel;
5. lisada kultuuriväärtuste kaardile kultuurimälestisena 5. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
kaitse all olev Avispea kalmistu (reg-nr 5815); lähtuvalt esitatud märkusest ning
Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud
koosoleku tulemustest.
Täiendatud 20.01.2022
Avispea kalmistu (reg nr 5815) on juba
eelnevalt kaardile kantud.
6. täiendada tabelit nr 4 lk 39 ja lisada Väike-Maarja 6. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
alevikku kavandatud miljööväärtusliku ala tingimuste lähtuvalt esitatud märkusest ning
juurde: miljööväärtuslikule alale jäävatel Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud
kultuurimälestistel tuleb tööde kavandamisel ja teostamisel koosoleku tulemustest.
arvestada muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuetega;
7. korrigeerida kultuuriväärtuste kaardil kultuurimälestiste 7. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
kohta käivat infot ja lisada: kaardil ei ole kultuurimälestiste lähtuvalt esitatud märkusest ning
kaitsevööndit kujutatud, kuid arvestada tuleb, et reeglina on Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud
see 50 m kultuurimälestise välispiirist. Erandjuhtude (nt koosoleku tulemustest.
mälestiste ühine kaitsevööndi olemasolul) täpsustamiseks
kontrollida kaitsevööndi paiknemist kultuurimälestiste
registri kaardirakendusest. Ruumiotsuste tegemisel tuleb
aluseks võtta objektipõhine mälestise kaitsevöönd
kultuurimälestiste registri info põhjal;
8. soovitame lisada XX sajandi arhitektuuripärandi objektide 8. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
juurde nende aadressid; lähtuvalt esitatud märkusest ning
Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud
koosoleku tulemustest.
9. soovitame täiendada XX sajandi arhitektuuripärandi 9. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
säilitamise ja kasutamise tingimusi ja lisada: XX sajandi lähtuvalt esitatud märkusest ning
43 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
arhitektuuri nimekirja kuuluvate objektide lammutamise Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud
soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et anda koosoleku tulemustest.
ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks
tunnistamise menetluse algatamist;
10. soovitame kaaluda maaehituspärandi objektide juurde 10. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
ka Vao vallamaja lisamist, mis on säilinud üpris esialgsel lähtuvalt esitatud märkusest ning
kujul ning on Väike-Maarjale iseloomulikku ilmet Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud
kujundav ajalooline hoone, mis väärib kohalikul tasandil koosoleku tulemustest.
üldplaneeringus esiletõstmist ja väärtustamist;
11. soovitame maaehituspärandi objektide hulgast 11. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
eemaldada Avispea vallakooli hoone, kuna tegemist on lähtuvalt esitatud märkusest ning
riikliku kultuurimälestisega (reg-nr 5815). Samuti Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud
soovitame miljööalasid kultuurimälestisena kaitse all koosoleku tulemustest.
olevatele hoonetele ja hoonekompleksidele (nt Simuna kirik
koos kirikuaia ja lähiümbrusega, Avanduse
mõisakompleks) mitte kavandada, kuna nn topeltkaitse
kehtestamine võib tekitada segadust, sest ÜP eelnõus
antavad kaitsetingimused ei sisalda kõiki nüansse, mida
tuleb kultuurimälestiseks tunnistatud hoonete puhul
arvestada. Küll aga soovitame analüüsida nende
objektide vaadeldavust ümbritsevast maastikust ning
määrata neile vaatesektorid;
12. soovitame maaehituspärandi säilitamise ja kasutamise 12. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
tingimuste hulgast eemaldada lause: lähtuvalt esitatud märkusest ning
Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud
Väärtustada maaehituspärandi hulka arvatud hooneid seni
koosoleku tulemustest.
kuni ehitised püsivad ja nende seisukord ei riku
maastikupilti.
Maaehituspärandi objektid on olulised Väike-Maarja valla
ajaloolised hooned, mille säilimiseks ei piisa pelgalt nende
väärtustamisest, vaid selleks on vaja planeerida tegevusi
(konserveerimine, restaureerimine, remont, hooldamine),
44 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
mis aitavad neid hoida kui kohalikku identiteeti kujundavaid
mäluobjekte;
13. soovitame kaaluda väärtuslike üksikobjektide 13. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
määramise vajadust. lähtuvalt esitatud märkusest ning
Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud
koosoleku tulemustest.
14. soovitame korrigeerida parklate tingimusi ja viia need 14. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
vastavusse peatükis 6.3 Kliimamuutustega arvestamine lähtuvalt esitatud märkusest ning
välja toodud põhimõtetega. Soovitame parklate Muinsuskaitseameti ja valla vahel toimunud
liigendamist haljastusega, mis aitab hoida ära nn kuuma koosoleku tulemustest.
saarte tekkimist ning aitab kultuuriväärtuslike objektide
vahetus läheduses parklate rajamisel luua miljööliselt
toetavamat keskkonda.
Komisjon tutvus üldplaneeringu keskkonnamõju 11.11.2021 toimunud koosolekul
strateegilise hindamise aruande eelnõuga, mis sisaldab selgitasime Muinsuskaitseametile
põhjalikku kohaliku ja riikliku kultuuripärandi ning nende maakasutuse määramise aluseid
erinevate alaliikide kirjeldusi. üldplaneeringus ning seda, et maakasutuse
määramine ei anna luba kavandada maa-
Siiski selgub KSH aruande eelnõust, et valla territooriumile
alale ehitisi või tegevusi, mis kahjustavad
on kavandatud maakasutust, mis otseselt mõjutab ka
kultuuripärandit. Planeeringu edasise
kultuurimälestiste ja nendele omase keskkonna säilimist. Nt
koostamise käigus vaatame üle planeeringu
on kavandatud Vao külla tootmismaa, kus paiknevad
seletuskirja ning KSH sõnastuse, et oleks
mälestisena kaitse all olevad Vao mõisakompleksi
üheselt mõistetav, et üldplaneeringuga
hooned. Samuti kattub Aburi külas planeeritav elamumaa
kavandatud maakasutuse realiseerimisel ei
osaliselt asulakohaga (reg-nr 10928) jne.
ole lubatud kultuurimälestiste hävitamine
KSH ptk 7.10.1 välja toodud kultuurimälestiste ja nende või kahjustamine.
lähiümbrusesse kavandatava uue maakasutuse punktide
Vao külas ja Aburi külas on tegemist
juures puudub sisuline analüüs, kuidas üks või teine
olemasoleva maakasutusega ja ÜP-ga sinna
maakasutus kultuurimälestisi mõjutama hakkab. Samuti ei
uut maakasutust ei planeerita. KSH
ilmne aruande eelnõust planeeritud maakasutuse kaalutlusi
aruannet on vastavalt korrigeeritud.
ja põhjendusi, mis aitab hinnata planeeringulahenduse
põhjendatust kultuurimälestiste kui olulise avaliku huvi
45 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
arvelt. Muinsuskaitseamet on seisukohal, et maakasutuse
planeerimisel tuleb eelistada lahendusi, mis omab
võimalikult väikest mõju kultuuripärandi säilimisele ja
aitab hoida neid kasutuses (ehitis- ja ajaloomälestised).
Uushoonestuse piirkondade kavandamisel tuleb kaaluda
lahendusi, mis ei too kaasa mälestiste hävitamise vajadust
(arheoloogiamälestised).
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 lg 6 peab
strateegilise hindamise aruanne sisaldama hinnangut
eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse,
sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju
kohta keskkonnale, /.../ kultuuripärandile ja maastikele,
/.../ ning mõju prognoosimise meetodite kirjeldust.
Leiame, et ÜP ja KSH aruande eelnõu vajab selles osas edasi
töötamist kaaludes alternatiivseid lahendusi, mis aitab
kaasa Eesti kultuuripärandi säilimisele. Soovime parima
muinsuskaitseliste ja valla arengu eesmärkidega arvestava
lahenduse väljatöötamiseks leppida kokku kohtumine, mille
käigus vaadata ühiselt üle kultuuripärandi seisukohalt
problemaatilise maakasutusega piirkonnad.
Komisjon, tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3,
planeerimisseaduse § 8-12, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lg 6, otsustas:
tagastada Väike-Maarja üldplaneeringu keskkonnamõjude
strateegilise hindamise aruande eelnõu täienduste
tegemiseks alljärgnevate kommentaaride põhjal:
1. lisada sisuline analüüs, milles tuua välja
üldplaneeringu lahenduse mõju riiklikele
kultuurimälestistele;
2. eemaldada ptk 7.10.1 Mõju kultuuripärandile segadust 2. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt on
46 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
tekitav ja muinsuskaitseseaduse ja planeerimisseadusega riikliku kaitse all teatud osa KSH aruande
vastuolus olev info: välja arvatud alaliselt ja ajutiselt riikliku peatükis 7.10 käsitletavatest
kaitse all olevad kultuurimälestised (KSH aruande ptk kultuuriväärtustest (kultuurimälestised),
7.10.1), puudub teistel kultuurimälestiste riiklikus registris ülejäänutel riiklik kaitse puudub. See on
olevatel objektidel õiguslik staatus/kaitse. Seega puudub viidatud lõigu teksti mõte ning vastuolu me
ka riigil, kohalikul omavalitsusel ja omanikul kohustus neid siinkohal ei tuvasta. Saame sõnastust
kuidagi kaitsta või nendega erinevate tasandite korrigeerida, et see paremini välja tuleks.
planeeringutes arvestada. Küll aga võimaldab registris
olemine neid objekte planeeringutes määratleda ja
väärtustada kui kohalikku arhitektuuripärandit ja
pärandkultuuri;
3. lisada ptk 7.10.1 lisada juurde ka mitte kaitse all olev 3. Täiendame üldplaneeringu ja KSH
arheoloogiapärand ning järgmine info: aruande eelnõusid lähtuvalt esitatud
märkusest ning Muinsuskaitseameti ja valla
lisaks riikliku kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele
vahel toimunud koosoleku tulemustest.
ning teadaolevatele muististele ja leiukohtadele, mida ei ole
jõutud kaitse alla võtta, on suur osa arheoloogiapärandist Täiendatud 31.01.2022
avastamata. Arvestades olemasolevat infot mälestiste,
Vt punkt 2.
muististe ja leiuteadete kohta ning piirkonna asustuse
ajalugu ja looduskeskkonna tingimusi, on
Muinsuskaitseamet prognoosiva meetodina alustanud
võimalike arheoloogiatundlike alade välja selgitamist,
analüüsimist ning kaardile kandmist, millega tuleb arvestada
ehitustegevuse planeerimisel (nii KMH-d või
detailplaneeringut nõudvate projektide kui ka 500 m2
suuremate ehitiste kavandamisel). Prognoositud
arheoloogiatundlike alade seletuskirjas on välja toodud
leevendavad meetmed kultuuripärandi säilimisele ning
need tuleb märkida vastavasse üldplaneeringu seletuskirja
alapeatükki;
4. mitte kavandada planeeringuga lahendusi/tegevusi, 4. 11.11.2021 toimunud koosolekul
mis ohustavad kultuurimälestiste säilimist; selgitasime Muinsuskaitseametile
maakasutuse määramise aluseid
47 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
üldplaneeringus ning seda, et maakasutuse
määramine ei anna luba kavandada maa-
alale ehitisi või tegevusi, mis kahjustavad
kultuuripärandit. Planeeringu edasise
koostamise käigus vaatame üle planeeringu
seletuskirja, et oleks üheselt mõistetav, et
üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse
realiseerimisel ei ole lubatud kultuuripärandi
hävitamine või kahjustamine. KSH
täiendamiseks vajadus puudub, kuna KSH
aruandes on viide MuKSile kui valdkonda
reguleerivale õigusaktile.
5. soovitame kaaluda maaehituspärandi objektide 5. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõud ning
nimekirja lisada Vao vallamaja, mis on säilinud üpris vajadusel KSH aruande eelnõud lähtuvalt
algsel kujul ning on Väike-Maarjale iseloomulikku ilmet esitatud märkusest ning Muinsuskaitseameti
kujundav ajalooline hoone, mis väärib kohalikul tasandil ja valla vahel toimunud koosoleku
üldplaneeringus esiletõstmist ja väärtustamist. tulemustest.
Muinsuskaitseamet teeb ettepaneku kohtuda Väike-Maarja
valla üldplaneeringu koostamise korraldaja, koostajate ja
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna
esindajaga, eesmärgiga selgitada omapoolseid
sisunõudeid ja teha sisulist koostööd üldplaneeringu
koostamise raames.
LÄHTESEISU Üldplaneeringu koostamisel kultuuripärandiga arvestamise Arvestame koostöö tegemise vajalikkusega
KOHAD ja Muinsuskaitseametiga koostöö tegemise nõue tuleneb Muinsuskaitseametiga.
MuKS § 3 lg-st 7, mis näeb ette, et riik ja kohaliku
24.02.2020
omavalitsuse üksused arvestavad oma ülesannete täitmisel
nr 1.1-
kultuuripärandi kui avaliku väärtusega ning teevad
7/2484-3
omavahel koostööd, et toetada kultuuripärandi säilimist ja
kasutuses hoidmist. Seega on kohaliku omavalitsuse
ülesanne teha Muinsuskaitseametiga üldplaneeringu
koostamise raames koostööd, mille käigus kajastatakse
48 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
üldplaneeringus kokku lepitud maakasutuse valdav otstarve
ning ehitus- ja kasutuspiirangud.
Riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi tuleb käsitleda Teadmiseks võetud. Üldplaneeringu
üldplaneeringu seletuskirjas eraldi peatükina. koostamisel käsitletakse riikliku kaitse all
Muinsuskaitseamet soovitab käsitleda üldplaneeringu olevaid kultuurimälestisi lahenduse
seletuskirjas kultuurimälestisi tabeli vormis või nimekirjana väljatöötamisel, kuid neid, sh nende
(vt Lisa 1), kus hinnatakse mälestise tehnilist seisundit, nimekirju ei kehtestata üldplaneeringu
kasutusfunktsiooni, leevendusi ja kavandatavad tegevusi koosseisus, kuna tegemist on olemasolevate
jm. objektide ja aladena, mida üldplaneeringuga
ei kavandata.
Mälestiste kasutuses hoidmine ja kasutuseta mälestistele
funktsiooni leidmine peab olema valla üldplaneeringus
käsitletav teema. Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused
loovad elamisväärsema ja atraktiivsema elukeskkonna, mis
aitab kaasa elukvaliteedi tõusule, loob töökohti, elavdab
majandust ja kasvatab piirkonna konkurentsivõimet.
Üldplaneeringu kaartidel tuleb tähistada maa-alalised
mälestised alana, üksikmälestis näidata punktina.
Kaardimaterjali väljatrükil võivad mälestised olla tähistatud
eristuva leppemärgiga.
Muinsuskaitseamet kultuuripärandi valdkonna asjatundjana 1. Leidmata leidude kaitsesse suhtume
soovitab üldplaneeringu koostamisel kaardistada ja tähelepanuga, kuid samas oleme seisukohal,
arvestada järgmisi teemasid, mis vajavad planeeringu et täiendava piirangu seadmine igasugusele
elluviimisega kaasneda võivate mõjude hindamist, et tagada arendustegevusele ei ole proportsionaalne;
planeeringualal säästva arengu põhimõtteid järgiv ja
kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisust säilitav
elukeskkonna parendamine. 2. – 4. Arvestatakse vastavalt ÜP
täpsusastmele ja võimalustele antud
1. Veel avastamata arheoloogiapärandi
teemasid suunata.
prognoosimine.
Üldplaneeringu koostamisel tuleb silmas pidada, et lisaks
riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele on maastikul
palju avastamata arheoloogiapärandit, millega arvestamine
49 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
tagab kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse säilimise.
Arheoloogiapärandit kui inimtekkelisi või selge inimmõjuga
kohti võib olla kõikjal, kuid nende paiknemise tõenäosust on
paljudel puhkudel võimalik maastikku analüüsides
prognoosida. Näiteks juba teada olevate muinas- või
keskaegsete asustuskeskuste lähedalt või samatüübilistelt
maastikelt on tõenäosus avastada varasemate inimeste elu-
ja matmispaiku (nt mere, järvede ja jõgede
rannamoodustistelt kiviaegseid asulakohti, vanade külade
lähedal liivastelt küngastelt külakalmistuid jne). Lääne-
Virumaa piirkond, sealhulgas ka tänapäevane Väike-Maarja
vald, oli muinasajal tihedasti asustatud ala, sellest annavad
muuhulgas tunnistust mitmed linnused (nt Äntu Punamägi
ja Tammiku Rahaaugumägi), asulad, matmispaigad,
pühapaigad ja haruldased metallidetektori abil leitud leiud.
Kuivõrd elu- ja matmispaikade asukohti maastikul on teatud
piirini võimalik prognoosida, siis juhuleidude paiknemist
maastikul on väga keeruline ette ennustada, kuid juba teada
olevate leiukohtade kaardistamine annab infot kunagise
asustuse paiknemisest; mitmete suuremate muinasaegsete
asustusüksuste täpsem ülesehitus ja ulatus ei ole seni veel
teada. Arheoloogiapärandi seisundit ja säilimist mõjutab
senise maakasutuse muutmine, eeskätt ehitus-, kaeve- või
muu mullatöö (nt kaevandused, suured taristuobjektid,
ulatuslikud uued elamu- ja tööstusalad, jõesuudmete
süvendamine jms). Aladel, kus üldplaneeringuga
kavandatakse senise maakasutuse muutust, mis toob
endaga kaasa ulatuslikke kaevetöid, on üldplaneeringu
koostamise käigus vajalik ja põhjendatud markeerida ära
tõenäolised arheoloogiliselt väärtuslikud alad, kus hiljem
tuleb keskkonnamõju hindamisel läbi viia arheoloogiline
uuring (leire või eeluuring, olenevalt planeeritavast ja
planeeringuala suurusest) (MuKS § 31 lg 3, ÜP nõustik ptk
4.7.1, samuti arheoloogiapärandi kaitse Euroopa
konventsioonis toodud põhimõtted, millega soovitatakse
50 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
konventsiooniga ühinenud riikidel hoolitseda, et mh
arheoloogiapärandisse puutuv oleks arvesse võetud eri
astme planeerimiskavades). Juhised veel avastamata
arheoloogiapärandi prognoosimiseks sõnastatakse iga kord,
lähtuvalt valla eripärast. Üldplaneeringu koostamise ja selle
keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus
arheoloogiliselt väärtuslike alade prognoosimiseks tuleb eriti
silmas pidada riigi kaitse all olevaid arheoloogiamälestiste ja
arheoloogiliste leiukohtade kontsentratsioonialasid, kuid
lisaks allikakriitiliselt koondada arheoloogia arhiivides
olevaid andmeid ja teha üldistav analüüs ajalooliste kaartide
ning tänapäevase reljeefi- ja maakasutuskaartide põhjal. Et
välja selgitada tõenäolised arheoloogiliselt väärtuslikud
alad, soovitame planeerijal konsulteerida
Muinsuskaitseameti arheoloogianõunikuga.
2. Olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtuslikud
alad
Kohalikku kultuuripärandit silmas pidades võivad
miljööväärtuslikud alad olla nii tüüpilised kui ka eriilmelised
ehitatud keskkonnad. Miljööväärtuslike alade määratlemisel
soovitame analüüsida väljakujunenud asustusstruktuuri ja
teedevõrku ning muid paigale omaseid väärtusi: krundi
suurusi, hoonestuslaadi, hoonestuse ja muid kujundamise
elemente, ehitusmaterjale, maakasutust jms. Miljööaladele
seatavad kaitse- ja kasutustingimused peavad tagama uue
hoonestuse ja maakasutuse sobitumise vanaga, et
olemasolevad väärtused säiliksid ja tõuseksid esile (PlanS §
75 lg 1, p 16). Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike
üksikobjektide määramisel saab kasutada varasemaid
uuringuid, sealhulgas Muinsuskaitseameti tellitud
valdkondlikke uuringuid. Need on leitavad
Muinsuskaitseameti arhiivist (Pikk 2, Tallinn), enamik neist
on digitaalselt olemas ka Muinsuskaitseameti kodulehel ja
51 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
registris:
1. Maaehituspärand
(https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja
&action=list);
2. Muistised ja pärimuspaigad
(https://register.muinas.ee/public.php?menuID=placeinfo)
;
3. 20. sajandi väärtuslik arhitektuur
(https://register.muinas.ee/admin.php?menuID=architectu
re);
4. Koolimajad
(https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuu
ringud/Maakoolimajad/ Maakoolimajad%20koos.pdf);
5. Vallamajad
(https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuu
ringud/Vallamajad/20saj. Vallamajad.pdf);
6. Militaarpärand
(https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryhe
ritage);
Vajadusel viia läbi täiendavaid inventeerimisi ja/või koguda
infot kohaajaloolastelt ning Virumaa Muuseumitest.
3. Ajalooliselt väärtuslikud üksikobjektid, sh vaimse
kultuuripärandi objektid
Kaardistada mälestistest ja miljööväärtuslikest aladest välja
jäävad ajalooliselt väärtuslikud hooned, monumendid,
pühakohad, kalmistud, sillad, teed, tähised jne, analüüsida
nende seisundit ning lisada säilimiseks ja traditsiooniliseks
kasutuseks vajalikud tingimused (PlanS § 75 lg 1 p 16).
Kultuuriväärtust võivad kanda mitmesugused
ajaloosündmustega ning kultuuritegelaste elu ja tegevusega
seotud paigad, kohaliku või piirkondliku kombestikuga
52 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
seotud kohad ja nähtused, samuti kohapeal tuntud
muistenditega seotud paigad, mis on sageli kohalikele
inimeste eneseteadvustamise, samastumise ja rekreatsiooni
kohtadeks. Näiteks on Lõuna-Eestile omased pika ajaloo ja
elava kultuuritraditsiooniga ristipuud ja metsad, mis on
kujunenud paljude inimpõlvede rituaalse maastikukasutuse
tulemusena. Kultuuriministeeriumi ajalooliste looduslike
pühapaikade arengukava raames on kaardistatud üle Eesti
mitmesuguseid looduslikke pühapaiku (allikaid, puid, kive,
hiiekohti jms). Üle Eesti on mitme piiriülese projekti raames
Riigimetsa Majandamise Keskuse juhtimisel kaardistatud
pärandkultuuri objekte nii metsas kui mujal. Infot
piirkondlikult oluliste paikade kohta leiab:
1. RMK hallatavast pärandkultuuri kaardilt
(https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardiraken
dused/Parandkultuurikaardirakendus-p160.html);
2. Ristipuude ja -metsade asukoha kohta saab infot Maa-
ameti geoportaalis ristipuude kaardilt
(https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardiraken
dused/Ristipuudekaardirakendus-p540.html);
3. Ajalooliste looduslike pühapaikade inventuuride kohta
saab infot Muinsuskaitseametist.
4. Maastikupilt ja väärtuslike maastike piiride
täpsustamine
Analüüsida väärtuslikke vaateid maastikus ja märkida
vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele, vaatekoridorid
kanda kaartidele. Keskkonna kultuuristamisel on soovitatav
väärtustada varasemate põlvkondade tööd. Ajaloolist
väärtust omab maastikumuster, kus võib leida muinas-,
mõisa-, talu- ja nõukogudeaegseid objekte. Väärtuslikud on
maastikud, kus on kiviaiad, endiste hoonete vared, lahtised
madalad kraavid, alleed, veskite paisud, teed, veskijärved
53 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
jm kultuurilist eripära väljendavad objektid.
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda
Muinsuskaitseameti valdkonnajuhtide ja Lääne-Virumaa
nõunike poole.
Keskkonnaamet KOOSKÕLAS Keskkonnaamet on tutvunud üldplaneeringu ja KSH aruande Teadmiseks võetud.
TAMINE eelnõudega ning on välja toonud asjaolud, millega tuleb
arvestada. Arvestades eeltoodut ning tuginedes PlanS § 4
20.05.2022
lg-le 4, § 85 lg-le 1 ja 3, keskkonnamõju hindamise ja
NR 6-
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-le 40,
5/22/7624-2
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133
„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p-le 2 ning
Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja 1-
1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste
kinnitamine“ lisa 13 „Keskkonnaameti
ringmajanduseosakonna põhimäärus“ p-de 2.4.2 ja 2.4.3
alusel kooskõlastab Keskkonnaamet Väike-Maarja
valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõud
tingimusel, et arvestatakse siiski käesolevas kirjas
esitatud tingimustega.
1. Tuuleenergia Arvestame ettepanekutega.
1.1. Varasemaga võrreldes on kooskõlastamisele esitatud Jätame tuuleenergeetika alast nr 1 välja
üldplaneeringus oluliselt suurendatud Väike-Maarja valla Haavakannu hoiuala ja kavandatava
tuuleenergeetika ala 1. Keskkonnaamet ei nõustu Lebavere looduskaitseala vahelise riba, mis
Haavakannu looduskaitseala ja projekteeritava jääb rohevõrgustiku tugialale.
Lebavere looduskaitseala vahele jääva ala
Lisame KSH aruandesse analüüsi metsise
määramisega perspektiivseks tuuleenergeetika alaks.
kohta ning täiendame ÜP seletuskirja ja KSH
Planeeritav tuuleenergeetika ala tükeldaks ühtse
aruannet.
suure metsaala, mis kahjustaks kaitsealade vahelist
ökoloogilist sidusust. Antud ala on üldplaneeringuga
määratud ka rohevõrgustiku alaks.
54 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Tuuleenergeetika ala 1 on kavandatud Haavakannu
looduskaitseala, projekteeritava Lebavere looduskaitseala ja
Lebavere-Rünga metsise püsielupaiga lähedusse ning ka
nende alade vahelisse alasse. KSH ptk 6.3 (lk 43) on kirjas:
„Natura eelhindamise käigus tuvastati, et … Haavakannu
loodusala … puhul ei kavandata Väike-Maarja valla ÜP-ga
alale või selle vahetusse naabrusse maakasutuse
muudatusi, infrastruktuuriobjekte või muid rajatisi või
tegevusi, mis võiksid alade terviklikkust negatiivselt
mõjutada või avaldada nende kaitse-eesmärgiks olevate
elupaikade või liikide seisundile ebasoodsaid mõjusid.“
Eelnev lause pole korrektne, sest antud piirkonda on ka Vinni
valla üldplaneeringuga (üldplaneeringu eelnõu põhijoonis
seisuga 08.12.2021) kavandatud mitmeid tuulepargialasid,
kusjuures planeeritav ala 1 liitub kolme Vinni valda
kavandatud tuulepargialaga. Keskkonnaamet on
seisukohal, et antud tuulepargialade väljaarendamine
koosmõjus mõjutab oluliselt Haavakannu
looduskaitseala kaitse-eesmärki, milleks on ka II
kaitsekategooriasse kuuluva linnuliigi metsis kaitse.
Väike-Maarja valla KSH ptk s 7.1.1. lk 45 on järeldatud, et
Haavakannu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks oleva
metsise kaardistatud elupaik jääb tuuleenergeetika alast ca
1,3 km ning mänguala 2 km kaugusele. Antud vahemaa on
piisav, et välistada olulised negatiivsed mõjud elupaigale.
KSH-s puudub jätkuvalt sisuline analüüs, kuidas on jõutud
järeldusele, et tuuleparkide rajamisega arendamiseks
põhimõtteliselt sobivale alale ei kaasne kaitse-eesmärkidele
(metsisele) negatiivset mõju. KSH-s ei ole kaalutud
võimalikku koosmõju Vinni valla tuuleparkidega, samuti ei
ole hinnatud oluliselt laiendatud tuuleenergeetika ala mõju
Haavakannu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevale
liigile läbi elupaikade sidususe. Selleks, et oleks aru saada,
kuidas on jõutud järeldusele, et kavandatud
55 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
tuuleenergeetika alal puudub negatiivne mõju metsise
elupaigale palume KSH aruandesse lisada analüüs selle
kohta.
Leiame, et tuuleenergeetika ala 1 rajamine võib
omada olulist negatiivset mõju metsise asurkonna
sidususele ning kui selle kavandamine on
möödapääsmatu, tuleb üldplaneeringus seada
järgnevale arendusetapile tingimus, et antud
tuulepargi ala arendamisel tuleb tingimata uurida ja
detailse lahenduse välja töötamisel tagada metsise
elupaikade sidusus. Järgnevas arenguetapis tuleb
hinnata erinevate arendusalade mõjude
kumuleeruvust.
1.2. Üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 5.2.8.1 lk 63 on Arvestame ettepanekuga.
märgitud: „Juhul kui leitakse uusi I või II
Korrigeerime üldplaneeringu seletuskirja
kaitsekategooriasse kuuluvate liikide elupaiku/kasvukohti,
järgmiselt: „Juhul kui peale üldplaneeringu
tuleb ka nende puhul rakendada puhvreid liikide kaitseks.“
kehtestamist, tuulepargialade arendamise
Antud sõnastuse juures jääb selgusetuks, mida on peetud
faasis läbiviidavate uuringute raames
silmas nõudega rakendada puhvreid ning milliseid puhvreid.
tuvastatakse uusi loodusväärtusi (sh
Kui antud kohas on mõeldud lk 62 ja 63 nimetatud puhvreid,
tuulepargi poolt potentsiaalselt mõjutatud
mida on rakendatud tuuleenergia tootmiseks välistatud
liikide leiukohad), arvestatakse nendega
alade leidmisel või Keskkonnaameti poolt üldplaneeringute
lähtuvalt konkreetsetest oludest DP
koostamise protsessi soovitusena esitatud puhvreid, siis
koostamise ja KSH läbiviimise käigus.“
leiame, et kõikidel juhtudel nende puhvrite automaatne ja
ilma võimaliku kaalutluseta rakendamine võib olla küll
looduskaitseliselt tervitatav, kuid see võib seada
märkimisväärseid piiranguid üldplaneeringu
ellurakendamisele. Leiame, et peale üldplaneeringu
kehtestamist, tuulepargialade arendamise faasis
läbiviidatavate uuringute raames tuvastatavate
loodusväärtustega (sh tuulepargi poolt potentsiaalselt
mõjustatud liikide leiukohtadega) arvestamine peaks
toimuma konkreetsetest oludest lähtudes detailplaneeringu
56 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
ja KSH käigus kaalutlusotsusena.
1.3. Üldplaneering ja KSH väljendavad must-toonekure Arvestame ettepanekuga. Täiendame ÜP
puhul seisukohti, et antud liigi puhul on tuuleenergeetika seletuskirja ja KSH aruannet edasise uuringu
arenduste ebasoodne mõju välistatud, kui tuulepargid vajaduse ja mõjuhindamise osas.
kavandada liigi elupaikadest enam kui 3 km kaugusele.
3 km puhul on KSH aruandes mõeldud, et
Tegelikkuses võivad must-toonekure toitumisalad paikneda
sellelt kauguselt ei avaldu mõjusid
pesapaigast 10 või enamagi kilomeetri kaugusel. Must-
püsielupaigale. Korrigeerime KSH aruande
toonekure kaitse-tegevuskavas (kinnitatud Keskkonnaameti
sõnastust, et mõte selgem oleks.
peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105) on
märgitud järgnev: „Kui tuuleparke kavandatakse
metsamassiivi lähedale (kuni 20 km pesapaigast), kus on
teada musttoonekure elupaik, on vaja enne tuuleparkide
ehitamist selgitada välja must-toonekure elupaigakasutus
nendel aladel ja mitte kavandada tuuleparke must-
toonekure toitumis-, puhke ega pesitsusaladele ning nende
vahele.“ Väike-Maarja vallas on asustatud must-
toonekure pesapaiku, seega tuleb tuuleenergeetika
alade edasisel arendamisel kindlasti arvestada liigi
toitumisaladega ning detailsete mõjuhindamistega
selgitada välja liigiga seotud kokkupõrkerisk. Antud
aspektist võib riskantseks pidada tuuleenergeetika ala 3,
mis hõlmab ka Pedja jõe ülemjooksu kaldaalasid. Tuleb
märkida, et ka kotkaliikide toitumisalad võivad olla
kaugemal kui 2-3 km pesitsuspaigast (nagu on seatud
suuniseks üldplaneeringu seletuskirjas lk 64).
1.4. Tuuleenergeetika ala 5 ulatub II kaitsekategooria liigi Arvestame ettepanekuga.
metsise elupaigani. Metsis on uuringute kohaselt
Täiendame üldplaneeringu seletuskirja ja
tuuleenergeetika arendustele tundlik, üldplaneeringus on
KSH aruannet edasise uuringu vajaduse ja
tuuleenergeetika alade väljavalimisel kaitsealadel
mõjuhindamise osas.
paiknevate metsise elupaikadega (ja vastavate puhvritega)
arvestatud. Äntu metsisemäng ei paikne kaitsealal, kuid
tulenevalt Eesti Ornitoloogiaühingu 2021 uuringust „Metsise
elupaikade kaitstuse, sh kavandatavate püsielupaikade
57 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
otstarbekuse ning püsielupaikade kaitsekorra muutmise
ekspertiis“ on tegemist väga esindusliku mängupaigaga, mis
vääriks kaitsmist. Tuulepargi rajamine vahetult mänguala
vahetusse lähedusse võib liigi leiukohta kahjustada. Seega
tuleb antud piirkonnas tuulepargi detailsemal
kavandamisel tingimata viia läbi metsise elupaiga
uuringud ning ka hinnata elupaiga sidusust liigi teiste
elupaikadega.
1.5. Paljud Väike-Maarja valla üldplaneeringuga kavandatud Arvestame ettepanekuga. Täiendame ÜP
tuuleenergeetika alad on kavandatud rohevõrgustikku. seletuskirja järgmise tingimusega:
Rohevõrgustikku killustavad lisaks tuulepargiala sisestele
„Tuulepargi või üksiktuuliku (ning nendega
ehitistele ka nende juurdepääsuteed ja elektriliitumised, sh
kaasneva taristu ja muude objektide)
need miks rajatakse väljapoole üldplaneeringus märgitud
kavandamisel rohevõrgustiku alale tuleb
tuuleenergeetika alasid. Keskkonnaamet leiab, et ka
hinnata mõju võrgustiku sidususele ja
tuuleparkide rajamiseks juurdepääsuteede ning
toimimisele. Mõju hindamisel tuleb
elektriliitumiste rajamine võib oluliselt kahjustada nt
arvestada koosmõju ka muude objektide ja
ulatusliku lageda kaitsevööndiga õhuliinide rajamisel
võimalike teadaolevate arendustega.
metsaliikide elupaikade sidusust. Seega peab
Tuulikute asukohad ning nendega seotud
Keskkonnaameti hinnangul üldplaneering andma
taristu tuleb paigutada nii, et
tuuleparkide edasisele arendusprotsessile suunise, et
rohevõrgustikku ei killustata ja selle sidusus
ka juurdepääsuteede ning elektriliitumiste rajamisel
on tagatud. Samuti ei tohi langeda tugialade
tuleb arvestada (ning vajadusel viia läbi asjakohased
kvaliteet.“
uuringud ja hinnangud) kaitsealuste liikide
elupaikade sidususe säilitamise vajadusega.
2. Metsandus Selgitame, et meie eelmises kirjas välja
toodud mõte „Täiendame üldplaneeringu
2.1. Üldplaneeringu seletuskirjas lk 29 punktis 3.4.5. on
seletuskirja planeeringulahenduse edasise
puhke ja loodusliku maa-ala tingimustes endiselt toodud, et
väljatöötamise käigus selliselt, et kui on
raiete kavandamisel tagada ala puhkeväärtuse säilimine.
sätestatud kohustus KOV-iga raied
Keskkonnaamet on varasemalt palunud täpsustada raiete
kooskõlastada (kas siis enne metsateatise
tingimusi, mis tagavad ala puhkeväärtuste säilimise, kuna
esitamist, enne Keskkonnaameti poolt raie
Keskkonnaametil tuleb üldplaneeringus sätestatud
lubamist või enne raiega alustamist), siis
tingimustel alusel teha otsuseid metsateatistega
tuleks see seletuskirjast selgelt välja.“
58 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
kavandatud raiete kohta. Väike-Maarja Vallavalitsuse seisneb selles, et juhul, kui seadusest
seisukoht on, et üldplaneeringu täpsusastmes ei ole mõistlik tulenevalt on sätestatud kooskõlastamise
välistada konkreetseid raieliike ning kui mistahes kohustus KOV-iga, siis sõnastame selle
kavandatav raie vastab üldplaneeringus sätestatud üheselt mõistetavalt. Metsaseaduse § 42 lg
eesmärgile, on raie teostamine, olenemata selle liigist, 3 ütleb küll, et planeeringuga linna kui
võimalik. Keskkonnaameti täiendava selgituse osas asustusüksuse rohealaks määratud alal
(21.12.2021 kiri nr 6-5/21/20790-4) märgiti vastuseks, et kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku
planeeringulahenduse edasise väljatöötamise käigus omavalitsuse nõusolekuta. Raie
täiendatakse üldplaneeringu seletuskirja selliselt, et kui on kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega
sätestatud kohustus KOV-iga raied kooskõlastada, siis tuleks enne metsateatise esitamist, kuid see punkt
see seletuskirjast selgelt välja. Siiski ei ole puhke ja metsaseadusest Väike-Maarja valla puhul ei
loodusliku maa-ala tingimustesse kooskõlastamise kehti, sest Väike-Maarjas pole linnasid.
punkti lisatud ning samuti ei ole täpsustatud raiete
Raiete kavandamisel puhke ja looduslikul
kavandamise tingimusi. Palume seletuskirja
maa-alal tuleb ÜP kohaselt tagada
täiendada.
haljastuse (kõrg-, poolkõrge ja
madalhaljastus) või metsa säilimine
võimalikult suures mahus. Säilitamise
hindamisel lähtuda eelkõige dendroloogiliste
koosluste väärtuslikkusest, kasvukoha ja
botaanilise liigilisuse originaalsuse kaitse
vajadusest ning otstarbekusest. Meie
hinnangul ei ole konkreetsete raieliikide
välistamine otstarbekas ega vajalik.
2.2. Üldplaneeringu seletuskirjas lk 43 punktis 4.2.3. on Selgitame, et üldplaneeringuga ei saa anda
toodud, et üldplaneeringuga ei seata täiendavaid piiranguid kooskõlastamise õigust ja rakendada tuleb
ja kohustusi majandatavatele metsadele. Samas on öeldud, rohevõrgustiku peatükis 4.2.3 toodud
et lubatud on kõik raieliigid tingimusel, et tagatakse tingimusi terviklikult. ÜP-ga ei saa
rohekoridoride toimimine ja sidusus arvestades reguleerida üksikjuhtumeid eraldiseisvalt
rohekoridoridele seatud tingimusi. Lisaks on toodud, et kõik ning metsade majandamisel tuleb lähtuda
tegevused rohevõrgustikus tuleb kavandada selliselt, et nende omapäradest. Nt lageraie mingis
rohevõrgustik jääks toimima. Metsaraiete kohta otsuseid piirkonnas ei pruugi rohevõrgustiku
teeb Keskkonnaamet metsateatiste menetluse käigus terviklikkust kahjustada ning seetõttu pole
kehtivatest õigusaktidest lähtuvalt. Viimasel ajal otstarbekas seda keelata.
59 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
vaidlustatakse üle Eesti rohevõrgustiku aladel
Keskkonnaameti poolt lubatud metsaraieid, mida
üldplaneeringuga piiratud ei ole, kuid mis kellegi hinnangul
võivad olla vastuolus rohevõrgustiku eesmärkidega ega taga
rohevõrgustiku toimivust. Konkreetsemad piirangud (või kui
KOV on seisukohal, et metsaraie ei kahjusta rohevõrgustiku
toimimist ja muudele õigusaktidele täiendavaid piiranguid
raietele ei ole vajalik seada, siis sellekohane täpsustus)
aitaksid selliseid vaidlusi kindlasti vähendada. Antud juhul
võib üldplaneeringu seletuskirja eelnõu praeguse sõnastuse
kohaselt aru saada, et kõik raieliigid rohevõrgustiku alal on
küll lubatud, aga siiski on tingimuseks, et raie on lubatud
juhul, kui tagatakse rohekoridoride toimimine ja sidusus.
See tähendab, et KOV-i hinnangul võib metsaraie mõjutada
rohevõrgustiku toimivust. Keskkonnaameti hinnangul ei
saa sellisel juhul olla päris korrektne väide, et
majandatavatele metsadele piiranguid ja kohustusi ei
seata – rohekoridoride toimimise ja sidususe
tagamine on piirang ja kohustus. Kui konkreetseid
üheseid piiranguid ei ole üldplaneeringuga mõistlik
sätestada, aga siiski mõnel rohevõrgustiku
struktuurielemendil on igakordselt vajalik kaaluda mõne
raieliigi (nt lageraie) lubamist, siis oleks asjakohane
lisada tingimus, et raie vajab kooskõlastamist KOV-
iga. Keskkonnaamet ei saa omavoliliselt hakata
tõlgendama ja hindama, kas raie on vastuolus
üldplaneeringust tuleneva rohevõrgustiku
eesmärkidega või mitte.
3. Jalg-ja jalgrattateed Selgitame, et oleme täiendanud
planeeringulahendust ning pikendame
3.1. Üldplaneeringu seletuskirja puntki 5.1.4 (lk 55)
Ebavere-Äntu jalg- ja jalgrattatee ulatust
kohaselt on “Jalg ja jalgrattateed on kavandatud
kuni Äntu Valgejärveni.
kvaliteetsema avaliku ruumi loomiseks (sh keskuste ja
puhkealade, kodu ja töökohtade omavaheliseks Täiendame KSH aruande eelnõud
60 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
ühendamiseks) ning keskkonnasäästlike ja tervislike liiku kavandatava jalg- ja jalgrattatee võimaliku
misviiside soodustamiseks“ soodustamiseks“. mõju osas Äntu loodusalale.
Üldplaneeringu joonise 4 „Taristu“ alusel on jalg ja jalgratta
tee planeeritud Ebavere küla ja Suure Rakke küla vahelisele
Rakvere Väike-Maarja Vägeva tugimaanteele, mis joonise 4
kohaselt katkeb Äntu loodusala ulatuses. Palume
täpsustada, kuidas lahendatakse liikumine antud lõigul.
EELNÕU Edastasite Keskkonnaametile tutvumiseks Väike-Maarja Täiendame üldplaneeringu seletuskirja
Vallavalitsuse põhjendatud seisukohad Väike-Maarja valla planeeringulahenduse edasise
21.12.2021
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise käigus selliselt, et kui on
nr 6
(edaspidi KSH) aruande avalikustamisel laekunud sätestatud kohustus KOV-iga raied
5/21/20790 4
arvamuste kohta. kooskõlastada (kas siis enne metsateatise
esitamist, enne Keskkonnaameti poolt raie
Keskkonnaamet tutvus esitatud vastustega ning nõustub
lubamist või enne raiega alustamist), siis
enamikuga neist.
tuleks see seletuskirjast selgelt välja.
Peame aga vajalikuks täpsustada Keskkonnaameti
16.11.2021 kirja nr 6-5/21/20790-2 punkti nr 3.1 ja
3.2 ning sellele antud Väike-Maarja Vallavalitsuse
seisukohta. Punkti nr 3.1 ja 3.2 kommenteerisite
järgnevalt: "Üldplaneeringu täpsusastmes ei ole mõistlik
välistada konkreetseid raieliike/reguleerida konkreetset
raietegevust. Üldplaneeringus on sätestatud eesmärk ja
kaitstav väärtus. Kui mistahes kavandatav raie sellele
eesmärgile vastab, on raie teostamine, olenemata selle
liigist, võimalik." Keskkonnaameti jaoks peavad aga olema
selged raiete lubamise alused, kui nendele aladele
esitatakse kavandatavate raiete kohta metsateatised.
Keskkonnaamet kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel
kavandatud raiete vastavust õigusaktide
nõuetele(metsaseaduse § 41 lg7). Kui kavandatud raie ei
vasta õigusaktide nõuetele, on Keskkonnaametil õigus selle
registreerimisest keelduda, põhjendades keeldumist
kirjalikult ja andes ühtlasi soovitused tegevuse
õigusaktidega vastavusse viimiseks; kui kavandatud raie
61 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
vastab õigusaktide nõuetele, registreerib Keskkonnaamet
selle metsaregistris(metsaseaduse § 41 lg-d 8 ja 8¹).
Õigusakt antud mõistes on ka üldplaneering. Seega peab
Keskkonnaameti jaoks olema selgelt aru saada, kas raie on
kooskõlas üldplaneeringuga või mitte. Keskkonnaamet ei
saa hakata seda ise tõlgendama ja kaaluma. Kui
omavalitsus leiab, et konkreetse raieliigi välistamine
pole mõistlik ja kõigi (või siis ainult teatud) raiete
lubamist (nt uuendusraied) tuleks mingitel aladel
igakordselt kaaluda, siis tuleks üldplaneeringusse
nende alade kohta lisada tingimus, et raie tuleb
kooskõlastada kohaliku omavalitsusega (vastavalt
kohaliku omavalitsuse soovile, kas siis enne
metsateatise esitamist, enne Keskkonnaameti poolt
raie lubamist või enneraiega alustamist).
EELNÕU 1. Looduskaitse Märgitud viga viidatud KSH aruande eelnõu
peatükis ei tuvasta. Peatükis 6.1 on toodud:
16.11.2021 1.1 KSH aruande ptk-s 6.1 on osaliselt Väike-Maarja valla
nr 6- alale jäävate loodusaladena nimetatud Endla loodusala Osaliselt jäävad valla alale Endla loodusala,
5/21/20790- kaks korda. Märgime, et tegemist on ühel juhul Endla Haavakannu loodusala, Ilmandu loodusala,
2 loodusalaga ja teisel juhul Endla linnualaga. Porkuni loodusala ning Endla linnuala.
Info on kooskõlas tähelepanekuga ja
korrektne, vajadus KSH aruande eelnõu
muutmiseks puudub.
1.2 KSH aruande ptk-s 6.3 ja sissejuhatuses on loetletud Korrigeerime KSH aruande eelnõud lähtuvalt
loodusalad, mille osas Natura eelhindamise käigus esitatud märkusest.
tuvastati, et negatiivseid mõjusid pole. Ptk-s 6.3 ei ole
nimetatud Ebavere ja Porkuni loodusala. Palume need
lisada. Ptk-des 6.2.1 ja 6.2.6 jõutakse järeldusele, et
ka nendele loodusaladele negatiivne mõju puudub.
62 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
1.3 KSH aruande ptk-s 6.2.11 on käsitlemata supelranna Planeeringulahenduse edasise
maa-ala määramine Äntu loodusalale. väljatöötamise käigus vaatame KSH
aruande eelnõu lähtuvalt esitatud märkusest
Joonisel 1 „Maakasutusˮ on supelranna maa-ala märgitud
üle. Vajadusel täiendame/korrigeerime KSH
elupaigatüübile rohunditerikkad kuusikud (9050) ja vähe-
aruande ja üldplaneeringu eelnõusid.
kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140) äärde. Väide
ei ole õige:
„Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused
planeeringuga kavandatavad tegevused ning muudatused
maakasutuses, samuti puuduvad seoses ÜP-ga mõjud
elupaiga veerežiimile.
Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad.ˮ Sama ka
Äntu maastikukaitseala käsitleva osa kohta. Palume lisada
supelala mõju sisuline analüüs ning vastavalt analüüsi
tulemustele täiendada
ÜP-d ja KSH aruannet.
1.4 ÜP joonisel 4 „Taristuˮ on Määri kasealleega piirnev Vaatame KSH aruande eelnõu lähtuvalt
tee märgitud planeeritavaks jalg- ja jalgrattateeks. Seega esitatud märkusest üle. Vajadusel
ei ole õige KSH aruandes ptk-s 7.1.1 toodud väide „allee täiendame/korrigeerime KSH aruande ja
alale ning selle naabrusesse ei kavandata maakasutuse üldplaneeringu eelnõusid.
muudatusi, infrastruktuuriobjekte ega muid tegevusi.
Seega puudub ÜP rakendamisel mõju pargile.ˮ Tee
rajamist tuleb KSH aruandes käsitleda ja vastavalt
tulemustele täiendada ÜP-d ja KSH aruannet. Sama ka
Emumäe maastikukaitseala osas, kust joonise 4 järgi läheb
läbi planeeritav jalg- ja jalgrattatee, kuid KSH aruanne seda
ei käsitle (planeerimisseadus § 75 lg 1 p 1).
1.5 KSH aruande ptk-s 6.3 (lk 42) on esitatud järeldus: Vaatame KSH aruande eelnõu lähtuvalt
„Kokkuvõttes ei põhjusta ÜP-ga kavandatav maakasutus esitatud märkusest üle ning vajadusel
negatiivseid mõjusid Natura 2000võrgustikku kuuluvatele täiendame/korrigeerime.
aladele ning nende kaitse-eesmärkideks olevatele
63 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
elupaikadele ja liikidele. Natura asjakohase hindamise
läbiviimine ÜP koostamise raames ei ole vajalik. ÜP alusel
kavandatavate edasiste arenduste puhul tuleb silmas pidada
ettevaatusprintsiipi, mille kohaselt tuleb Natura mõjusid
hinnata igal juhul kui planeeringu, kava või arendusega on
võimalus negatiivsete mõjude avaldamiseks Natura alale.
Silmas tuleb pidada, et veerežiimi mõjutamise kaudu või
müra ja muude häiringute tõttu võivad mõjud avalduda ka
tegevuste puhul, mis ei toimu Natura alal ega vahetult selle
piiril.“ Palume KSH aruande ptk 6.3 järeldus üle vaadata.
Iga tegevusloa taotluse menetlemisel, planeeringu
algatamisel jne tuleb vajadusel anda eelhinnang ja
kaaluda keskkonnamõju (strateegilise) hindamise
algatamise vajalikkust, kuid ÜP kehtestamisel peab
olema veendumus, et ÜP elluviimisega ei kaasne
ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-
eesmärkidele ja terviklikkusele (keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 45 lg 2).
1.6 KSH aruanne ptk-s 7.1.1 (lk 45) on esitatud: Korrigeerime KSH aruande eelnõud lähtuvalt
„Kavandatav Peetla soo looduskaitseala pindalaga 1459 ha esitatud märkusest.
asub Väike-Maarja vallas Käru küla alal.ˮ Märgime, et
kavandatav kaitseala asub Käru ja Salla külas ja pindalaks
1467ha. Palume KSH aruannet korrigeerida.
1.7 KSH aruande lisa 6. „Riiklikud looduskaitse- ja kultuuri- Kontrollime andmed lähtuvalt esitatud
väärtusedˮ kaardil on projekteeritav Peetla soo märkusest üle ja vajadusel korrigeerime.
looduskaitseala tunduvalt väiksemates piirides
Täiendatud 04.04.2022
(kavandatav pindala 1467 ha). Palume projekteeritava
looduskaitseala piirid üle kontrollida. ÜP Lisas 6 „Riiklikud looduskaitse- ja
kultuuriväärtused“ on projekteeritavad
kaitstavad loodusobjektid kajastatud EELIS-
e andmete põhjal 09.02.2022 seisuga.
64 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
1.8 Palume ÜP-s välja tuua, kas valla territooriumil on Oleme teadlikud, et uue üldplaneeringu
varasemalt üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit kehtestamisega kaotavad kehtivuse varem
vähendatud. Kuna uue üldplaneeringu koostamisel senised antud nõusolekud ehituskeeluvööndi
sama territooriumi hõlmavad üldplaneeringud kaotavad vähendamiseks. Üldplaneeringu lahenduse
kehtivuse, siis kaotavad kehtivuse ka nendele antud koostamisel on ehituskeeluvööndi
nõusolekud (kaasa arvatud nõusolekud ehituskeeluvööndi vähendamistena käsitletud üksnes neid
vähendamiseks). Seetõttu tuleb viia üldplaneeringu ettepanekuid, mille vähendamist soovib vald
koostamise raames läbi varasemate üldplaneeringutega näha ka uue üldplaneeringu kehtestamisel.
antud ehituskeeluvööndi vähendamise kaardistamine, mis
võimaldaks varasemate ehituskeeluvööndi vähendamiste
nõusolekute kehtima jäämise ja kandumise uude
planeeringusse.
1.9 KSH aruande ptk-s 7.7 (lk 62) on välja toodud: Selgitame, et tegemist on üldplaneeringu
„Kiltsi alevikus laiendatakse olemasolevat elamuala täpsusastmest tuleneva küsimusega, kus
Põltsamaa jõeni, kuid kuna ÜP-ga ehituskeeluvööndi ehituskeeluvööndi ulatust ei lõigata
vähendamise ettepanekuid ei tehta, siis on ehitamine antud üldplaneeringuga kavandatavast
alale välistatud.ˮ Kuna ÜP-s ei tehta ettepanekut juhtotstarbest välja vaid sellega tuleb
ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja ehitamine antud alale arvestada elamualale ehitustegevuse
on välistatud, siis ei ole elamuala laiendamine Põltsamaa kavandamisel. Samamoodi käsitletakse ka
jõeni põhjendatud. teisi olemasolevaid kitsendusi, näiteks
elektriliinide kaitsevööndeid,
teekaitsevööndit jmt kitsendusi.
Planeeringulahenduse täiendamisel kaalume
selguse huvides elamumaa juhtotstarbe
täpsustamist.
1.10 Lisaks rohevõrgustiku ruumielementide Selgitame, et senine valdav praktika
määratlemisele (tugiala, rohekoridor) tuleb ÜP-s välja tuua üldplaneeringute koostamisel ei erista
rohevõrgustiku vastavus hierarhilisele tasemele ehk kohaliku tähtsusega tugialasid
väärtusklassile – riiklik, maakondlik, kohalik tugiala. maakondlikest ega riiklikest. Ehitustegevuse
Hierarhilised tasemed annavad olulist infot otsustajale kavandamist rohevõrgustiku alale tuleb igal
hilisemal rohevõrgustiku tingimuste rakendamisel. Palume juhul põhjalikult kaalutleda ning sealjuures
ÜP joonistel välja tuua rohevõrgustiku konfliktkohad lähtuda kohalikust kontekstist.
65 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
(probleemkohad) ja võtmealad (leevendatud konfliktkohad,
nt ökoduktid, ulukitunnelid). Nende toimimise tagamiseks
võib olla vajalik seada eritingimusi maakasutuse
suunamiseks, sh arvestades ka töös olevates
taristuprojektides kavandatavate uute rajatistega.
1.11 ÜP ptk-s 4.2.3 on esitatud: „Rohevõrgustiku Korrigeerime sõnastust. Täpsema sõnastuse
koridoride alal säilitada sidusalt kulgeva kõrghaljastuse anname materjali täiendamise käigus.
olemasolu 70% ulatuses …ˮ Kas mõeldud on koridori
Täiendus 20.01.2022
kogupinnast? Kas on analüüsitud hetkeolukorda ja
kompenseeritavate meetmete rajamise vajadust? Tingimus eemaldatud üldplaneeringu
Rohekoridor võib hõlmata ka lagedaid poollooduslikke seletuskirjast.
kooslusi, kuhu puude istutamine ei ole mõistlik.
1.12 ÜP ptk-s 4.2.3 on esitatud: „Rohevõrgustiku aladel Korrigeerime sõnastust. Tegemist on Natura
(va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000 võrgustiku aladega.
2000 looduslikud elupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria
kaitsealuste liikide elupaigad ja teised seadustest tulenevate
piirangutega alad) võib arendada tavapärast ….ˮ Mida
täpsemalt on mõeldud Natura 2000 looduslike elupaikade
all?
1.13 Lisa 5 rohevõrgustiku analüüsis (lk 14) on Peetla raba Selgitame, et astmelaud on tugialast
alale kavandatud astmelaud. Palume täpsustada astmelaua eraldatud vähem massiivne sidusust tagav
tingimused ning kas ja mille poolest need erinevad tugialade element. Juhinduda tuleb eesmärgist, et nii
tingimustest? nagu tugialal, siis ka astmelaual tuleb vältida
asustuse tekkimist. Astmelaua tingimused
eeldavad sarnaseid maakasutustingimusi
tugialadega.
1.14 ÜP ptk-s 4.1.5 on esitatud tabel 4, kus on välja toodud Selgitame, et miljööväärtuslike alade puhul
valla miljööväärtuslikud alad. Tabelis on välja toodud on välja toodud need mõisapargid, mis on
looduskaitse all olevad mõisapargid, kus lisaks olulised säilitada miljööväärtuslike aladena.
muinsuskaitseseadusele peab arvestama parkide See ei ole üks ühele sama, mis
kaitsekorda (looduskaitseseadus (LKS) § 12 lg 1 ja 2).
66 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Näiteks Kiltsi mõisakompleks – Kiltsi mõisa park looduskaitseseadusest tulenev kaitsekord.
(looduskaitse all) ning Avanduse mõisakompleks –
Avanduse mõisa park ja Simuna parkmets (looduskaitse all).
Ka Salla külas on kaitsealune park. Märgime, et lisaks tabelis
4 nimetatutele on Väike-Maarja vallas veel teisigi mõisaid ja
parke.
1.15 ÜP ptk-s 5.2.9 „Maaparandussüsteemidˮ on jäänud Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
lisamata tingimus, et maaparandussüsteemide lähtuvalt esitatud märkusest.
hooldamine, rekonstrueerimine ja rajamine kaitstavatel
aladel tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Kuivendamine ohustab mitmeid liike ja kooslusi. Kui ÜP
kohustab kõikide maaparandussüsteemide korrashoidmist,
siis võib see olla vastuolus kaitsealade ja loodusalade kaitse-
eesmärkidega ja sellisel juhul ÜP-d kooskõlastada ei saa
(KeHJS § 45 lg 2 ja planeerimisseadus § 85 lg 3).
2. Tuuleenergia Täiendame üldplaneeringu eelnõu sõnastust
selliselt, et kui kaitseala kaitse-eesmärgiks
2.1 ÜP ptk-s 5.2.8.1 on esitatud tuuleenergia tootmiseks
on linnuliik, siis arvestame samuti 600m
välistatud alade loendis loogikaviga. Nimelt on
puhvervööndiga. 100m puhvervöönd on
projekteeritavate kaitsealade (linnuliikide kaitse)
kõikidel kaitsealadel, sh maastikukaitsealal
puhvervööndi ulatus 600 m, kuid olemasolevatel
ja pargil.
kaitsealadel ainult 100 m. Palume täiendada ÜP-d selliselt,
et ka olemasolevate kaitsealade (linnuliikide kaitse)
puhvervöönd oleks 600 m. Vastavalt sellele tuleb
korrigeerida tuuleenergia tootmiseks sobiva ala piiri. ÜP-
s on Haavakannu looduskaitseala (mille kaitse-eesmärgiks
on muuhulgas metsis) läheduses planeeritav
tuuleenergeetika ala. Kas puhvervöönd on ainult
looduskaitsealal, mis on üks kaitseala tüüp või kõikidel
kaitsealadel, sh maastikukaitsealal ja pargil?
2.2 KSH aruande ptk-s 7.1.1 on Haavakannu looduskaitseala Vaatame teema lähtuvalt tähelepanekust
osas kirjas: „Lähim tuuleenergeetika arendamiseks KSH aruande eelnõus üle ning vajadusel
67 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
põhimõtteliselt sobiv ala paikneb looduskaitsealast 330 täiendame/korrigeerime.
m kaugusel. Seoses võimalike tuuleparkidega ei avaldu
Tuuleenergeetika tootmiseks põhimõtteliselt
kaitsealale ega selle kaitse-eesmärkidele negatiivseid
sobivate alade kaardikihti on täiendatud
mõjusid.ˮ Haavakannu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on
lähtuvalt sellest, et kaugus Haavakannu
teiste hulgas ka metsise elupaikade kaitse. Puudub sisuline
looduskaitsealast oleks vähemalt 600 m
analüüs, kuidas on jõutud järeldusele, et tuuleparkide
analoogselt kõikide teiste
rajamisega arendamiseks põhimõtteliselt sobivale alale ei
looduskaitsealadega, mille kaitse-
kaasne kaitse-eesmärkidele (metsisele) negatiivset mõju.
eesmärgiks on linnuliikide kaitse.
Palume lisada analüüs.
ÜP-ga on seatud tingimus, et tuuleparkide
Teadusuuringud on näidanud, et tuuleparkide rajamine
kavandamisel (DP staadiumis) tuleb
mõjutab metsise elupaigakasutust ning soovitatav on kuni 1
inventeerida tuulepargi ala ja selle naabruse
km ulatusega puhverala metsise elupaikade ning
(vähemalt 1 km raadiuses) linnustik ning
tuuleparkide arendusalade vahel. Seetõttu võib
hinnata mõjusid linnustikule, sh eraldi
tuulepargiala kavandamist niivõrd lähedale antud kaitsealale
kaitstavatele linnuliikidele.
pidada üldiste soovitustega vastuolus olevaks. Kuna
tuulepargi ala on kavandatud keskkonnaregistris
registreeritud metsise elupaigast ligi 2 km kaugusele
metsamaastiku servaalale, võib ÜP mastaabis nõustuda, et
antud asukohta tuulepargi kavandamine Haavakannu
looduskaitseala kaitse-eesmärki eeldatavalt olulisel määral
ei kahjusta. Siiski rõhutame, et antud tuulepargi arenduse
järgmises etapis on vajalik hinnata täpsemalt tuulepargi
rajamise võimalik mõju kaitsealal paiknevale metsise
asurkonnale. Vajadusel tuleb teostada eelnevalt kaitsealal
metsise elupaigakasutuse uuringud ja kavandada
vajadusel leevendavad meetmed. KSH vastava soovituse
(1 km tuulikupargist) küll annab, kuid antud juhul võib
vajaliku uuringuala ulatus olla ulatuslikum.
2.3 ÜP ptk-s 5.2.8.1 Kaitsealuste liikide elupaikade all ei ole Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
vaja nimetada püsielupaiku, sest need on oma olemuselt lähtuvalt esitatud märkusest.
kaitsealad ning tuleb nimetada kaitsealade punktis.
2.4 Tuulepargialad on kavandatud metsamaale. Nende KSH aruande eelnõus on tuuleparkide mõju
68 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
rajamine tähendaks metsa raadamist, mis ei ole metsa raadamisele analüüsitud ja hinnatud
ökoloogilises mõttes hea ja säästlik lahendus ning (ptk 7.3 „Mõju taimestikule“). Rõhutame, et
vastuolus viimasel kliimakonverentsil otsustatuga. Palume mõju on hinnatud ÜP täpsusastmes.
analüüsida tuuleparkide rajamise mõju metsamaale. Sealjuures on KSH aruande eelnõus
selgitatud, et tuuleenergeetikast tingitud
mõjud sõltuvad rajatavate tuuleparkide ja
tuulikute arvust, paigutusest ning
võimalikust kaasnevast taristust. Kuna ÜP-
ga on kavandatud põhimõtteliselt sobivad
alad tuuleparkide arendamiseks, mitte ei
kavandata konkreetseid tuuleparke, siis ei
ole võimalik nende mõju taimkattele
käesoleva KSH raames täpsemalt hinnata.
Selgitame, et üldplaneeringu täpsusastmes
ei ole metsamaa tuuleparkide rajamiseks
käsitletud kindlasti välistava kriteeriumina.
Üldplaneeringu seletuskirjas on selgitatud,
et üldjuhul tuleb vältida kõrge loodusliku
väärtusega taimkattega alasid. Juhul kui
raadatava ala suurus on üle 100 ha, tuleb
õigusaktide kohaselt läbi viia
keskkonnamõju hindamine.
Seega selgub metsamaa sobivus
tuuleparkide rajamiseks pärast
üldplaneeringu kehtestamist toimuva
detailplaneeringu ja selle mõjude hindamise
läbiviimise käigus.
2.5 Varangu tuulepark on kavandatud vaid 300 m Vaatame teema lähtuvalt tähelepanekust
kaugusele Varangu looduskaitsealal olevast II kategooria KSH aruande eelnõus üle ning vajadusel
linnuliigi väikeluige olulise tähtsusega rändepeatuspaigast. täiendame/korrigeerime.
Samuti paikneb osaliselt Eipri/Raeküla tuulepark hiireviu
69 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
elupaigas. Palume esitada sisuline analüüs lähtudes
väikeluige rändepesitsuspaigast ja hiireviu elupaigast.
3. Metsandus Üldplaneeringu täpsusastmes ei ole mõistlik
välistada konkreetseid raieliike.
3.1 ÜP ptk-s 3.4.5 (lk 30) on puhke ja loodusliku maa-ala
Üldplaneeringus on sätestatud eesmärk ja
tingimustes toodud: „Tagada haljastuse (kõrg-, poolkõrge ja
kaitstav väärtus. Kui mistahes kavandatav
madalhaljastus) või metsa säilimine võimalikult suures
raie sellele eesmärgile vastab, on raie
mahus. Säilitamise hindamisel lähtuda eelkõige
teostamine, olenemata selle liigist, võimalik.
dendroloogiliste koosluste väärtuslikkusest, kasvukoha ja
botaanilise liigilisuse originaalsuse kaitse vajadusest ning
otstarbekusest. Raiete kavandamisel tagada ala
puhkeväärtuse säilimine.ˮ Soovitame täpsustada raiete
tingimusi, mis tagavad ala puhkeväärtuste säilimise. Kas ka
mingid raieliigid on välistatud?
3.2 ÜP ptk-s 4.2.3 on välja toodud rohevõrgustiku toimimise Üldplaneeringu täpsusastmes ei ole mõistlik
tingimused. Välja on toodud tingimus: reguleerida konkreetset raietegevust.
Üldplaneeringus on sätestatud eesmärk ja
„Rohevõrgustiku aladel … võib arendada tavapärast,
kaitstav väärtus. Kui mistahes kavandatav
rohelise võrgustikuga arvestavat majandustegevust …“
raie sellele eesmärgile vastab, on raie
Samas on mitmeid punkte, mille osas ei ole üheselt
teostamine, olenemata selle liigist, võimalik.
selge, kas need
tähendavad ka mingisuguseid raiepiiranguid. Näiteks: (lk
43) 1) „Rohevõrgustiku koridoride alal säilitada sidusalt
kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 70% ulatuses, vajadusel
rajada uushaljastus (puude istutamine võrade liitumisega,
põõsarinde rajamine jms), et tekiks rohevõrgustiku
sidusus.ˮ; 2) „Rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada
põllumaade vahel paiknevad haljasribad ja puittaimestikuga
kaetud alad.ˮ; 3) „Ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb
rohevõrgustiku alal säilitada võimalikult looduslikuna.ˮ Kui
mingisugused nõuded tähendavad ka raiepiiranguid, siis
palume võimalike vaidluste ärahoidmiseks neid täpsustada.
70 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
3.3 ÜP ptk-s 4.2.3 (lk 43) on rohevõrgustiku toimimise Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
tingimustes toodud: „Metsamaa raadamine rohevõrgustiku lähtuvalt esitatud märkusest.
aladel ei ole üldjuhul lubatud.ˮ Juhime tähelepanu, et
Täiendame ÜP sõnastust järgmiselt:
raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa
„Raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole
kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks ning
üldjuhul lubatud, välja arvatud
raadamiseks on vaja alusdokumenti (metsaseaduse § 32 lg
maaparandussüsteemide, tehnovõrkude ja
1, lg 2). Seega teostatakse raadamist mingi muu lubatud
taristu hooldamise ja rajamise korral ning
tegevuse realiseerimiseks (näiteks enne ehitise püstitamist
maavara kaevandamise lubadega määratud
on vaja puud raiuda) ja tegemist ei ole metsa
aladel.“
majandamisega.
Keskkonnaamet saab üldplaneeringust lähtuvalt raie jätta
kinnitamata juhul, kui tegevus, mille tarbeks raadamist
soovitakse, on vastuolus üldplaneeringuga (läbi
kinnisomandi kitsenduste).
Kui tegevus, milleks on mh vajalik puud raiuda, on
lubatud, siis peab olema lubatud ka raadamine.
Keskkonnaamet on seisukohal, et raadamisele kui raieliigile
ei saa üldplaneeringuga piiranguid kehtestada ja seega ei
ole sobiv eraldi sõnastada nii, et raadamine ei ole lubatud.
Piirangud raadamisele tulevad raadamise eesmärgiks
oleva tegevuse vastuolust üldplaneeringuga.
3.4 Palume üldplaneeringu jõustudes saata Ettepanekuga arvestatakse.
Keskkonnaametile alade kohta, kus Keskkonnaametil tuleb
metsateatiste menetlemisel ja raiete osas otsuse tegemisel
arvestada mistahes üldplaneeringuga seatud tingimusi (sh
alad, kus tuleb raie kooskõlastada/raiest teavitada). Palume
saata kaardifail (soovitavalt *tab , *shp või *mif formaadis)
koos selgitustega, kus milline nõue kehtib. See on vajalik
selleks, et saaksime vajalikud alad kanda otse
metsaregistrisse üldplaneeringu kitsenduste kaardikihile ja
vastavaid tingimusi metsateatiste menetlusel arvestada.
71 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
4. Vesi Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
lähtuvalt esitatud märkusest.
4.1 ÜP ptk-s 4.2.5 ühe tingimustena on toodud, et:
„Kaldaomanik või valdaja peab tagama kallasrajale
juurdepääsu.ˮ Keskkonnaamet täpsustab, et kohaliku
omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama
juurdepääsu kallasrajale ning kalda omanik või valdaja
peab tagama kallasrajale juurdepääsu planeeringuga
kehtestatud tingimustel (keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse § 38 lg 7, lg 7 1 ). Seega pole eelnimetatud
tingimus korrektne ning palume seda korrigeerida.
4.2 ÜP ptk-s 4.2.5.3 viidatakse, et avalikud juurdepääsud Selgitame, et üldplaneeringu täpsusastmes
on kajastatud joonisel 3 „Väärtused ja piirangudˮ. on välja toodud vajadus tagada avalik
Jooniselt ei ole arusaadav kuidas on tagatud avalikud juurdepääs. Selle vajadusega tuleb
juurdepääsud (kultuuriobjektidele, supluskohtadele, arvestada teiste arendustegevuste
tuletõrje veevõtukohtadele jms). Palume joonist täiendada kavandamisel, sh detailplaneeringute
ja märkida avalikud juurdepääsud. koostamisel või projekteerimistingimuste
väljastamisel.
4.3 Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 3 kohaselt on Üldplaneeringu edasise koostamise käigus
üldplaneeringu üks ülesandeid tehnovõrkude ja -rajatiste kuvame üldplaneeringus Väike-Maarja,
üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Rakke, Vao, Salla ja Simuna reoveepuhastid.
ning planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 30 kohaselt on Puurkaevud kuvatakse aladel, kus oleme
sanitaarkaitsealadega veehaarete asukoha ja nendest määratlenud maakasutuse juhtotstarbed.
tekkivate kitsenduste määramine. Arvestades eelnevat
palume üldplaneeringule kanda reoveepuhastid koos
kujadega ning veehaarded koos sanitaarkaitsealadega,
kuna nendega kaasnevad kitsendused võivad mõjutavad
tuleviku uusarendusi.
4.4 KSH aruande ptk-s 7.7 „Paadisillad ja lautridˮ (lk 66) – Korrigeerime KSH aruande eelnõud lähtuvalt
teises lõigus olev viide veeseaduse § 8 lõikele 2 on kehtetu. esitatud märkusest.
Palume ajakohastada lähtudes kehtivast veeseadusest.
72 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
4.5 KSH aruande ptk-s 9.6 (lk 121) on välja toodud Korrigeerime üldplaneeringu eelnõud
leevendusmeetmed paadisildade ja lautrite püstitamisel. lähtuvalt esitatud märkusest.
ÜP-s neid kajastatud ei ole. Palume need meetmed lisada
ÜP-sse.
5. Maapõu Ettepanekuga arvestatakse.
5.1 Keskkonnaamet tuletab meelde, et lisa 2 „Ülevaade Täiendus 18.02.2022
Väike-Maarja vallastˮ ptk-s 17 „Maavarad ja maardlad“ on
Lisa 2 info ei ole ajas muutuv, sest see on
tabel 10, mis on koostatud seisuga 20.09.2019.
koostatud lähteseisukohtade väljatöötamise
Keskkonnaamet palub ajakohastada tabeli enne
etapis.
üldplaneeringu lõplikku kinnitamist.
5.2 ÜP ptk-s 3.4.9 mäetööstuse maa-ala tingimustes on Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
esitatud: „Maardlate kasutuselevõtul lubja- ja sõnastust.
dolokivikarjäärides arvestada olemasoleva probleemiga, et
karjääris põhjavee välja pumpamisel võivad karjääri
mõjuraadiuses asuvad kaevud jääda kuivaks.ˮ Märgime,
et kaevude kuivaks jäämise ohuga peab arvestama
kõikide maardlate (allmaakaevandus) kasutuselevõtul.
Palume ebakorrektsus parandada.
6. Üldised teemad Selgitame, et üldplaneeringu seletuskirjas ei
ole seadusest tulenevaid kohustusi üldjuhul
6.1 Märgime, et mitmete tegevuste puhul on vajalik
välja toodud. Leiame, et seadusest
Keskkonnaameti kooskõlastus, sh kaitsealadel.
tulenevate tingimuste kopeerimine
Hetkel on Keskkonnaameti kooskõlastuse vajadus üldplaneeringus ei ole vajalik, kuna need
nimetatud ÜP-s (lk 33) ainult ühel juhul (karjääri nõuded kehtivad üldplaneeringust
korrastamise suuna määramine). Palume lisada sõltumatult.
kooskõlastus tingimus Keskkonnaametiga ÜP seletuskirja
peatükkidesse 4.5 ja 5.2.9.
6.2 ÜP-s on esitatud tabel 3 „Maa-ala juhtotstarvete ja Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
katastriüksuse sihtotstarvete omavahelised seosedˮ, kus lähtuvalt esitatud märkusest.
on puhke- ja loodusliku maa-ala puhul kitsenduste
73 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
seadmisel lähtutud üksnes puhkeotstarbest, aga arvestama
peab ka looduskaitselisi eesmärke.
6.3 ÜP ptk-s 3.4.3 (lk 27) on välja toodud tootmise Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
maa-ala tingimus: „Turismi arendamise seisukohalt lähtuvalt esitatud märkusest.
oluliste vaatamisväärsuste olemasolu korral tuleb järgida
põhimõtet, et nende vahetusse lähedusse ei rajataks
võimalike häirivate mõjudega tootmist (sh
loomakasvatus).ˮ
Esitatud tingimus sõltub asjaolust, mis laadi
loomakasvatusest siin mõeldakse. Juhul, kui oluliste vaadete
ja vaatamisväärsuse säilimiseks on vajalik maahooldus
karjatamise ja niitmise teel, siis võib loomakasvatuse
keelamine olla lausa ebasoovitav. Samuti võib
loomakasvatus olla ise turismiobjektiks või mitmekesistada
olemasolevaid turismiobjekte.
6.4 Riiklike looduskaitse ja kultuuriväärtuste kaardil (lisa 6) Üldplaneeringu eelnõus on kaitsealuseid liike
on märgitud ka püsielupaigad ja I ja II kaitsekategooria (sh püsielupaiku) kajastanud vastavalt
liikide leiukohad, mis ei ole avalik info. Eelmainitud varasemalt kokkulepitule. Püsielupaigad
kaardiandmed on 21.09.2021 seisuga. ÜP-s (lk 41) pole eraldiseisvalt tähistatud. Ajakohane
allmärkusest nr 20 leiab selgituse: „Üldplaneeringus info on toodud Lisas 6. ÜP Lisa 2 info ei ole
käsitletud info kaitstavate loodusobjektide kohta on ajas muutuv, sest see on koostatud
kajastatud Lisas 2 seisuga 22.10.2019.ˮ Esitatud viited lähteseisukohtade väljatöötamise etapis.
kuupäevadele on vastuolulised. Märgime, et kaitstavate Seetõttu kuupäevad erinevad.
alade osas peaks kasutama siiski ajakohast infot.
6.5 ÜP ptk-s 2.3.3 (lk 12) on esitatud: „Puhkealadeks on Selgitame, et üldplaneeringu lk 12 on tegu
ennekõike Äntu, Ebavere, Emumäe ja Simuna piirkonna strateegiliste arengusuundadega, kus on
alad, millel on kõrge rekreatiivne väärtus.ˮ Lisas 5 (lk 9) on defineeritud antud piirkondade pikaajaline
välja toodud: „Olulisemad puhkealad on Äntu järvede strateegiline arengueesmärk. Joonisel 1
puhkealad, Ebavere mägi ja terviserajad, Nõmme järved, Ao toodud puhke- ja looduslikud maa-alad on
paisjärv, Simuna ümbrus ja Emumäe vabaaja maakasutuse juhtotstarbed, mis ei anna
maastikupark.ˮ Joonisel 1 on puhke- ja looduslikke maa- otseselt piirkonnale nö kõrge
74 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
alasid ka mujal, nt Rakke alevikus ja Triigi külas, aga ei ole puhkeväärtusega piirkonna identiteeti, vaid
Äntus. Palume täpsustada, milliseid alasid käsitletakse määratleb puhkealad suurema ala sees.
puhkealadena ning ühtlustada dokumendid.
6.6 ÜP ptk-s 4.2.5.2 on esitatud: „Supelrandasid Väike- Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
Maarja vallas ei ole.ˮ Eelnev väide on vastuolus ptk-ga lähtuvalt esitatud märkusest.
3.4.6.
6.7 ÜP ptk 4.5 lisada juurde, et kaitstavatel aladel on radade Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
rajamiseks vajalik Keskkonnaameti kooskõlastus (LKS §21 lähtuvalt esitatud märkusest.
lg1 ja § 14 lg 2). Soovitav on lisada tingimus, et uute
matkaradade ning rajatiste kavandamisel peab olema
tagatud nende edaspidine hooldus.
6.8 ÜP ptk-s 3.4.9 on esitatud: „Kasutusele võetud Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
maardlatel tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad lähtuvalt esitatud märkusest.
majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada
maade edasist kasutust kas põllumaa, metsamaa, puhkeala
või hoonestatud alana ning et need sobituksid
ümbritsevate väärtuslike põllumajandusmaade, väärtuslike
maastike või rohevõrgustiku aladega.ˮ Märgime et, alade
korrastamisel on ka teisi võimalusi. Näiteks ala taastamine
märgalaks, veekoguks või kasutada võimaliku
tuulepargialana.
6.9 ÜP ptk-s 6.3 on esitatud kliimamuutustega Võtame teadmiseks. Selgitame, et KSH
arvestamise tingimus, mille kohaselt tuleb aruandes on maaparandussüsteemide
maaparandussüsteemide maa-alal tagada toimimise tagamist oluliseks peetud
maaparandussüsteemide toimimine, mis omab tegelikult väärtuslike põllumajandusmaade säilitamise
vastupidist efekti. Kuivenduse tulemusel turvas laguneb, ja väärtustamise kontekstis.
toimub nn kasvuhoonegaaside süsinikdioksiidi ja Põllumajandusmaade kasutamiseks ja
dilämmastikoksiidi teke. Lisaks on kuivendusel suur mõju põllumajanduslikuks tootmiseks on
nii kuivenduspiirkonna kui ka veekogude elustikule. maaparandussüsteemide toimimine vajalik.
75 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
6.10 ÜP ptk-s 3.4.11 esitatud tingimused riigikaitse maa- Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
alal käsitlevad ainult riigikaitselise ehitise piiranguvööndit. lähtuvalt esitatud märkusest ning
Kas on mõeldud Päästekooli maja? Miks kasutatakse seonduvalt Kaitseministeeriumi
mõistet piiranguvöönd mitte maa-ala? Lisaks Väike-Maarjas ettepanekuga.
asuvale koolihoonele on ka päästeväljak.
Vajadus KSH aruande eelnõu muutmiseks
Keskkonnaamet palub eeltoodu alusel ÜP-d ja KSH aruande puudub. Kaitseministeerium on oma
eelnõu täiendada ja parandada. 02.11.2021 kirjas nr 12-3/21/3599 välja
toonud, et KSH aruande eelnõus esitatud
riigikaitseliste ehitiste käsitlus ja selgitused
on õiged ja piisavad.
LÄHTESEISU Keskkonnaamet asjaomase asutusena tutvus esitatud Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
KOHAD dokumendiga ning esitab omapoolsed suunised ja koostamisel, arvestades üldplaneeringu ja
ettepanekud üldplaneeringu ja KSH koostamiseks, millega selle KSH ülesandeid ja täpsusastet.
05.03.2020
palub arvestada: Üldplaneeringuga on võimalik ette näha
nr 6-
meetmed erinevate veevaldkondade
5/20/1456-3 1. Vesi
teemadega tegelemiseks ning vajadustega
Üldplaneeringus peaksid veevaldkonnas olema käsitletud arvestamiseks.
hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstus, veealade (veekogude)
üldised kasutamis- ja ehitamistingimused, põhiliste
tehnovõrkude trasside, joogiveeallikate (sh
sanitaarkaitsealad), reoveepuhastite (sh kujade),
maaparandussüsteemide asukoha määramine, veekogude
ranna ja kalda ulatus ja ehituskeeluvöönd, kallasrajad,
vajadusel maasoojuspuurkaevud. KSH aruandes peaks
olema käsitletud põhjavesi, pinnavesi, sadevesi,
üleujutuspiirkonnad, jääkreostus ja neile arendusest tulenev
mõju.
2. Põhjavee varud
Kui põhjavee varud on piirkonnas määratud, siis kujundab
see mingil määral ka ettevõtluse võimalusi. St
esmajärjekorras tuleb tagada inimeste joogivesi ning
seejärel on võimalik kasutada ressurssi muudel eesmärkidel.
76 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Sellega tuleks üldplaneeringute koostamisel arvestada.
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas aastateks 2015-
2021 ja Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas aastateks
2015-2021, nende meetmeprogrammides olevaid suuniseid
ja piiranguid tuleb arvestada ka planeeringutes ning
üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada
veemajanduskavadega seatud eesmärke ja meetmeid.
Reoveekogumisala moodustamine ja muutmine Veeseaduse
§ 99 lg 3 kohaselt kannab kohaliku omavalitsuse üksus
reoveekogumisala piirid üldplaneeringule koos perspektiivis
ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole
reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud.
Reoveekogumisalad määrab keskkonnaminister oma
käskkirjaga, kuid reoveekogumialade piirid (koos
perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole
reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud)
kannab kohalik omavalitsus oma üldplaneeringusse.
Kuna veekogud võivad läbida mitmeid omavalitsusi, siis võib
ühes omavalitsuses kavandatu mõjutada terve veekogu
seisundit, sh ka teises maakonnas. Seetõttu tuleb veekogu
hea seisundi säilitamiseks või saavutamiseks teha koostööd
ka teiste kohalike omavalitsustega, mida veekogu läbib.
Sama kehtib ka põhjaveekogumite, põhjaveeressursside ja
põhjaveevarude osas, mis võivad haarata erinevaid
maakondi. Planeerimisel tuleb arvestada põhjaveekogumite
seisundeid ja vältida seisundi halvenemist.
Veekeskkonnast lähtuvalt on samuti oluline tuua
üldplaneeringus välja juba kitsendustega alad nagu nt
nitraaditundlik ala (NTA) ja kaitsmata põhjaveega ala, mis
on inimtegevuse suhtes tundlikumad ning seetõttu vajavad
suured tähelepanu.
Arengu suunamisel tuleks arvestada üleujutusega
77 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
seonduvaid riske. Üleujutusohuga seotud riskide
maandamiskavad on leitavad:
https://www.envir.ee/et/uleujutused. Lisaks tuleb
üldplaneeringu koostamisel arvestada kohaliku tähendusega
üleujutusaladega, mis on tingitud näiteks ühisvoolse
kanalisatsiooni või lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni
vooluhulga vastuvõtuvõime puudustest või
elamupiirkondades lahendamata liigvee probleemidest.
Üldplaneeringus tuleb kaardistada kohaliku tähendusega
üleujutusriskiga alad, kuhu on vajalik kavandada
kombineeritud sademeveelahendused. Täpsemad juhised
üldplaneeringute koostamiseks on toodud kombineeritud
sademevee strateegias.
3. Jääkreostusobjektid
Üldplaneeringus tuleb hinnata, kuidas on käsitletud
maakasutuse piiranguid ja keskkonnariske, mis tulenevad
jääkreostusobjektidest. Veenduda, et oleks kajastatud
kõikide kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevate
jääkreostusobjektide staatus (riikliku või kohaliku
tähtsusega objekt) ja seisund (reostus likvideeritud/osaliselt
likvideeritud/likvideerimisel/töid teostatud ei ole).
Maakasutuse otstarbe muutmisel lähtuda
jääkreostusobjektidel paikneva pinnase vastavusest
keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike
ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ võttes arvesse
objekti korrastamisel saavutatud näitajad või näha ette
täiendavad uuringud või objekti ohutustamine.
Jääkreostusobjektide asukohad ning asjakohased uuringud
ning ohutustamistööde lõpparuanded on kättesaadavad
keskkonnaregistrist keskkonnaohtlike objektide otsingust.
4. Maavarad Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
koostamisel ja selle KSH läbiviimisel,
PlanS § 75 lõike 1 punkti 15 kohaselt on üldplaneeringu
78 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
ülesanne maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest arvestades üldplaneeringu ja selle mõjude
tekkivate kitsenduste määramine. Sellest tulenevalt on hindamise täpsusastet. Muuhulgas peame
üldplaneeringuga vaja määrata maardlatega ja maavara silmas pidama ÜP ja kaevandamislubade
kaevandamisega kaasnevad mõjud maakasutusele ning omavahelisi seoseid ja piire. Maakasutuse
ehitiste ehitamisele. Lisaks tuleks läbi mõelda, kuidas võiks planeerimisel tuleb arvestada maavaravaru
kaevandamine aidata kaasa kaevandamise vajadusega, kuid ka vastupidi
piirkonna arengule ning milline võiks olla maakasutus peale – maavarade kaevandamisel tuleb samuti
maavara ammendumist (nt lasketiir, tuulikupark, puhkeala, arvestada juba väljakujunenud
sõudekanal, mets, veekogu, rohumaa). maakasutuse ja piirkondlike väärtuste ning
võimalustega.
Tuleks märkida, et kaevandamislube andes määratakse loas
ära kaevandatud maa korrastamise suund igale
mäeeraldisele individuaalselt. Maapõueseaduse (edaspidi
MaaPS) § 9 tähenduses nimetatakse maa endisel või uuel
otstarbel taas kasutuskõlblikuks muutmist kaevandatud
maa korrastamiseks. Keskkonnaamet palub mitte kasutada
sõna „rekultiveerimine“. Eelkõige lähtutakse senisest
maakasutusest ning edasisest visioonist. Turbatootmisalad
korrastatakse enamasti soodeks, liiva- ja kruusakarjäärid
metsa või rohumaadeks. Kaevandades allpool põhjaveetaset
korrastatakse veekoguks. Enne kaevandamise lõppu
antakse ettevõttele korrastamistingimused ja selle alusel
tehakse korrastamisprojekt.
Samuti võiks kaaluda uute perspektiivsete alade määramist,
kuhu võiks tulevikus kaevandamine vajadusel laieneda või
otsustada, kuhu uusi alasid enam ei lisandu. Mitte kanda
planeeringusse kohustus, et maavara kaevandamise loa
taotluse menetlemisel tuleb teha keskkonnamõju
hindamine. Planeerimisel peaks vältima kaevandamisele
tundlike alade (näiteks elamu- ja rekreatsioonialad)
kavandamist kasutuses või veel avamata maardlate
vahetusse lähedusse ning samuti potentsiaalsete maardlate
(nt alad, kus on juba kehtiv maavara geoloogilise uuringu
luba) lähedusse.
79 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Kaevandamise käsitlemisel avaliku huvina peaks
planeeringu koostamisel arvestama ka kaevandamise
vajalikkusega, et tagada varustuskindlus. Märkida, et
kaevandamistegevuse saaduseks on materjal, mida
kasutatakse nt teedeehituseks ja –renoveerimiseks (liiv,
kruus) või toormena energeetikatööstuses (küttematerjali
saamiseks). Ka KSH-s palub Keskkonnaamet arvestada
praeguse ja võimaliku kaevandamisega piirkonnas.
Keskkonnaamet palub pöörata tähelepanu ka terminite
õigele kasutamisviisile. Näiteks “kaevandus“ on MaaPS § 75
lg 4 tähenduses maavara allmaakaevandamisega tegelev
tootmisüksus. Pealmaakaevandamise korral on õige
kasutada sõna „karjäär“. „Maavara kaevandamine“ on
maavara looduslikust seisundist eemaldamise
ettevalmistamiseks tehtav töö (MaaPS § 6 lg 1).
5. Looduskaitse Arvestame üldplaneeringu koostamisel
veekogude kalda piiranguvööndite,
Ehituskeeluvöönd (edaspidi EKV)
ehituskeeluvööndite ja veekaitsevöönditega,
Üldplaneeringus tuleb käsitleda ehituskeeluvööndiga täpsustades vajadusel seadusest tulenevatel
seonduvat. Üldplaneeringus EKV (ka veekaitsevööndi ja alustel kaitsevööndite ulatust.
kalda piiranguvööndi) lähtejoone määramine - PlanS § 75 lg Üldplaneeringu koostamise käigus
1 p 9 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne korduva analüüsitakse varasemate
üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri üldplaneeringutega, kuid ka
märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul. detailplaneeringutega antud EKV
vähendamisi ning kaalutakse nende kehtima
Suurte üleujutusaladega siseveekogudel on vastavalt
jäämist või EKV vähendamise tühistamist.
keskkonnaministri 28.05.2004 määrusele nr 58 „Suurte
Arvestame üldplaneeringu koostamisel
üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel
kliimamuutustega seonduva
siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ EKV
üleujutusohuga.
lähtejooneks mullastik (alluviaalsed soomullad ehk lammi
madalsoomullad).
EKV lähtejoone määramisel tuleb võtta arvesse ka
täiendavad kohapõhised asjakohased andmed (veetasemete
80 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
andmestik, sh oluliste üleujutusohuga riskipiirkondade
maandamiskavades toodud andmestik, teadaolevad
üleujutusalad siseveekogudel, teated rannapurustustest,
nõlvaprotsessidest kaldal), arvestada kaldaastangutega
(looduskaitseseadusega (edaspidi LKS) § 34 lg 5).
Üldplaneeringus märkida ära EKV ulatuses erandeid
tekitavad olukorrad (metsamaa erisus LKS § 38 lg 2,
tiheasustusala erisus LKS § 38 lg 1 p 3). Metsamaa erisust
planeeringujoonistel graafiliselt pigem mitte kujutada
(ajaliselt liialt muutuv, küll aga lisada märkusena).
Üldplaneeringu seletuskirjas ja joonistel määratleda üheselt
olemasolevad, laiendatavad ja moodustatavad
tiheasustusalad (arvestades ka LKS § 41).
Üldplaneeringu mastaapi arvestades tuua välja olulisemad
LKS § 38 lg 4 ja 5 erisuste alla minevad objektid. Näiteks
tiheasustusalal olemasolev ehitusjoon, supelrannad,
planeeritavad avalikult kasutatavad teed (sh
kergliiklusteed), planeeritavad tehnovõrgud ja rajatised,
sadamate, sildumis- ja randumiskohtade võrgustik ning
juurdepääsud viimastele.
EKV korrigeerimine ja vähendamine ning suurendamine
(PlanS § 75 lg 1 p 12). Kuna uue üldplaneeringu koostamisel
senine sama territooriumi hõlmav üldplaneering kaotab
kehtivuse, siis kaotavad kehtivuse ka sellele antud
nõusolekud (kaasa arvatud nõusolekud EKV
vähendamiseks). Seega võiks kohalik omavalitsus viia uue
üldplaneeringu koostamise raames läbi varasema
üldplaneeringuga antud EKV vähendamise kaardistamise,
mis võimaldaks varasemate EKV vähendamiste nõusolekute
kehtima jäämise ja kandumise uude üldplaneeringusse. EKV
vähendamise kaardistamisel tuleks vastaval joonisel ning
seletuskirjas või lisas kujutada/loetleda varasemad EKV
vähendamised. Üldplaneeringu tööprotsessi ja/või
81 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
kooskõlastamise käigus annab Keskkonnaamet ka
seisukoha, kas varasemad EKV vähendamised jäävad
kehtima ja nendega võib uue üldplaneeringu puhul
arvestada. Kui olud on oluliselt muutunud, siis erandjuhul
võib olla vajalik nende alade puhul ka uus EKV vähendamise
kaalumine. Juhul, kui koostatava üldplaneeringu raames ei
viida läbi EKV kaardistamist ja/või ei tooda välja, et eelmiste
üldplaneeringutega on EKV-d vähendatud, siis automaatselt
varasemad nõusolekud EKV vähendamise kohta uude
planeeringusse üle ei kandu.
Olenemata üldplaneeringu kehtetuks tunnistamisest
kehtivad kõik varasemalt kehtestatud detailplaneeringud
edasi (sh nõusolekud EKV vähendamiseks) ning
detailplaneeringutega hõlmatud ala kinnistu omanikul on
õigus sellest tulenev ehitusõigus realiseerida. Kuna PlanS §
74 lg 4 kohaselt on üldplaneeringu koostamisel kohustuslik
KSH läbiviimine, tuleb planeeringu koostamisel (olenemata
sellest, kas EKV-d soovitakse vähendada või mitte) teha
koostööd ja planeering kooskõlastada ka
Keskkonnaametiga. Kuigi olemasoleva olukorra ja kehtivate
nõuete kajastamine ei ole üldplaneeringus PlanS kohaselt
kohustuslik, on ühese mõistetavuse huvides võimalik uues
koostatavas üldplaneeringus näidata, millistel aladel ja
tingimustel on varasemalt detailplaneeringutega juba
ehituskeeluvööndit vähendatud (sh tuues nt välja, et
varasemalt on Keskkonnaamet oma nõusoleku andnud).
Taolised detailplaneeringud võiksid olla üldplaneeringus
eelkõige markeeritud (nt üldplaneeringu vastaval joonisel
tähtede või numbritega märgitud ning seletuskirja vastavas
peatükis või lisas loeteluna).
Pigem erandjuhtudel võib nende detailplaneeringute
lahendus (sh ka vähendatud EKV ulatus) olla kujutatud ka
üldplaneeringu vastaval joonisel, kuna sealjuures tuleb
tagada piisav täpsusaste (sh EKV vähendamise
82 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
kõrvaltingimused). Juhul, kui Keskkonnaamet erandkorras,
tulenevalt näiteks muutunud oludest vms, soovib loobuda
varem antud nõusolekust EKV vähendamiseks ja keeldub
üldplaneeringut kooskõlastamast, peab see olema sisuliselt
põhjendatud ja igakülgselt kaalutud. Eeltoodu eeldab EKV-d
vähendava detailplaneeringu osalist või täieliku kehtetuks
tunnistamist (vastasel juhul jääksid peale üldplaneeringu
kehtestamist kehtima kaks vastandliku sisuga haldusakti),
mida tehes tuleb arvestada HMS § 64-70 toodud nõudeid,
sh isiku usaldust haldusakti kehtima jäämiseks ja selle alusel
antud ehitusõiguse realiseerimiseks.
Kallasrada, selle sulgemine ja ümbersuunamine, sellele
juurdepääsuvõimalused.
Lisaks kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste
määramisele otsustatakse üldplaneeringuga vajaduse korral
ka kallasraja sulgemine.
Kliimamuutustega kohanemine sh üleujutusalad
Üldplaneeringus tuleb määratleda üleujutusohtlikud alad
(mis ei võrdu LKS § 35 lg 4 kohaste korduvate üleujutustega
aladega ega piirdu vaid maandamiskava alusel määratud
üleujutusohuga riskipiirkondadega) ning seada
üleujutusohuga aladel ehitustingimused.
Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura, liikide leiukohad Arvestame kaitstavate loodusobjektidega
kujutada maakasutusplaanil ja/või üldplaneeringu koostamisel, ennekõike
piirangute/keskkonna/looduskaitse vmt joonisel, arvestades teiste tegevuste ja maakasutuse
liikide leiukohtade puhul seejuures LKS §-ga 53. kavandamisel. Kehtestataval üldplaneeringu
Üldplaneeringus kajastada loodusobjektide lahendusel kaitstavaid loodusobjekte, nii
keskkonnaregistri väljavõtte aeg ning märkida, et andmed nagu teisi riiklikes andmebaasides
võivad olla ajas-ruumis muutuvad. Üldplaneeringus sisalduvaid objekte, ei kuvata – fikseeritakse
arvestada konkreetsete objektide kaitse-eeskirjade ja neis viimane väljavõtte aeg. Kaitstavad
seatud tingimustega (sh maastikukaitsealadel arvestada loodusobjektid kuvatakse ÜP väärtuste ja
pärandkultuuriliste, maastikuliste jne väärtustega). Tuua piirangute kaardil. ÜP KSH raames viiakse
83 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
välja kaitstavate loodusobjektide kattuvus puhke- ja läbi Natura hindamine. Planeeritava
virgestusaladega, külastustaristu ning arvestada tegevuse võimalikku mõju Natura 2000
projekteeritavate objektidega. Üldplaneeringu KSH-s viia võrgustiku aladele hinnatakse kõigepealt
läbi Natura hindamine, arvestades lisaks otsestele mõjudele eelhindamise etapis ning vajadusel
ka kaudseid ja kumuleeruvaid mõjusid. liigutakse asjakohase hindamise etappi.
Asjakohase hindamise vajalikkus selgub ÜP
Riiklikul tasemel mitte kaitstavad loodusväärtused
koostamise käigus.
Üldplaneeringus tuleb käsitleda rohevõrgustiku (rohetaristu)
teemat, vajadusel korrigeerida selle ruumikuju ja kaitset
ning seada kasutustingimused (PlanS § 75 lg 1 p 10). Arvestame ÜP koostamisel riiklikul tasemel
Ruumikujude puhul lähtuda eelkõige kehtestatud mitte kaitstavate loodusväärtusega.
maakonnaplaneeringust.
Samuti tuleb arvestada looduskaitselist tähelepanu omavate
Kaitsealuste liikide kujutamisel
kooslustega (sh vääriselupaigad (VEP), pool-looduslikud
üldplaneeringus eelistame versiooni, kus liigi
kooslused (PLK), märgalad), nt rohevõrgustiku
leiupaigad ja püsielupaigad on kaardil
korrigeerimisel. Käsitleda tuleb riikliku looduskaitselise
olemas ka avalikus versioonis, et ka selle
tähtsuse minetanud loodusobjektide ja teiste kohalikku
kasutajad omaksid ülevaadet ja oskaksid
tähtsust omavate objektide kohaliku kaitse alla võtmist.
nende paiknemisega arvestada.
I ja II kaitsekategooria liikide kujutamine Kaitsekategooriaid kaardil ei eralda, näitame
üldplaneeringus kõik ühe tingmärgiga.
LKS § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi
täpse elupaiga asukohaavalikustamine
massiteabevahendites keelatud, sama põhimõtet rakendab
Keskkonnaamet ka planeeringute puhul. Seega on kaks
võimalust: 1) koostada planeeringust kaks versiooni – avalik
versioon ja ametkondlikuks kasutuseks mõeldud versioon
(esimeses I ja II kaitsekategooria liikide leiukohti ja
püsielupaiku planeeringujoonistel ei kujutata, teisel
kujutatakse); 2) kujutada planeeringu avalikus versioonis I,
II ja III kaitsekategooria liike ja püsielupaiku „tsenseeritult“
– näiteks ühe tingmärgiga „kaitstavaliigi
leiukoht/püsielupaik“ eraldamata kaitsekategooriaid.
Põhiprobleemiks on siin ringikujulised I kaitsekategooria
84 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
liikide püsielupaigad.
Eelistatum oleks variant, kus üldplaneeringu joonistel
(sõltuvalt vajadusest ja planeeritavast alast kõiki (nt
tiheasustusaladel) või siis maakasutuse planeerimisel olulist
tähtsust omavaid (kusagil rohevõrgustikus paiknevate
leiukohtade kujutamine võib osutuda pigem infomüraks))
näidatakse kaitsealuste liikide leiukohti/püsielupaiku ühe
tingmärgiga „kaitstava liigi leiukoht/püsielupaik“, kuid
erandina ei kujutata I kaitsekategooria liigi ringikujulisi (ehk
otseselt LKS § 50 lg-st 2 tulenevaid) püsielupaiku. Antud
märkus peab olema ka planeeringu tekstis ja/või legendis
kajastatud. Juhul, kui üldplaneeringuga kavandatakse olulisi
maakasutusmuutusi kaitstavate liikide leiukohtades, oleks
soovitav planeeringu piirangute joonistel (juhul, kui sellised
vastava täpsusastmega vormistatakse, näiteks
tiheasustusaladel) need alad ka vastavalt markeerida (nt
alana, kus arendustegevustel arvestada liigikaitseliste
tingimustega), teavitamaks, et antud aladel arendamisel on
teatavad looduskaitselised kitsendused, mille sisuline pool
selgub siis alles arenduse detailsetes etappides.
6. Kliima ja üleujutused Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
koostamisel ja selle KSH läbiviimisel,
Üldplaneeringu koostamisel arvestada ka kliimamuutuste ja
arvestades üldplaneeringu ülesandeid ja
üleujutusega (mainitud ka käesoleva kirja punktis 3).
täpsusastet.
Keskkonnaamet palub üldplaneeringu koostamisel ja KSH-s
arvestada haldusterritooriumil esineda võivate
üleujutusohtudega ning kliimamuutustega kaasnevate
võimalike riskidega (veetaseme tõusust ja sademete
rohkusest tingitud üleujutuste võimendumine, tormide
tugevnemine ja sagenemine, ranna-ja kaldaerosiooni
kiirenemine, maalihete esinemine ning linnaliste asumite
soojussaarte efekt) ja nende maandamise võimalustega.
Keskkonnaamet soovitab tutvuda Vabariigi Valitsuse poolt
kinnitatud üleujutusega seotud riskide maandamiskava ja
85 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
kliimamuutustega kohanemise arengukavaga.
7. Välisõhk Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
koostamisel, arvestades üldplaneeringu ja
Üldplaneeringu koostamisel tuleks lähtuda Eesti
selle elluviimisega kaasnevate mõjude
Keskkonnastrateegiast aastani 2030, milles on ühe
hindamise ülesandeid ja täpsusastet ning
probleemina välja toodud transpordist tulenev saaste.
lähtudes sealjuures olemasolevatest
Kohalikud omavalitsused, eriti just tihedama asustusega
andmetest välisõhu saaste ja müra osas.
linnad, peaksid sellele hakkama tähelepanu pöörama.
Teede ning tööstus- ja tootmisalade
Näiteks eelistama peaks kaugküttesüsteemi kohtküttele,
planeerimisel lähtutakse asjaolust, et
kuna kohtküttega piirkondades esineb kütteperioodil suurem
tegevusest tulenev oluline negatiivne mõju
õhusaaste, seda just osakeste näol, mis on kuulutatud vähki
inimestele peab olema välistatud
tekitavaks. Teid, maanteid, aga ka raudteid tuleks
planeerida targalt ja liikluskoormust reguleerida. Põhiline
probleem on saasteained, aga ka müra ja seda kindlasti ka
raudteede puhul. Keskkonnaministeeriumi kodulehel6 on
avalikustatud uuring Eesti linnade saastatuse kohta, millega
tuleks kindlasti tutvuda, kui planeerima hakatakse. Lisaks
on hea vaadata riikliku õhuseire andmeid on-line-s
aadressil: http://airviro.klab.ee/.
Arvestama peab, et igasugusel tööstusel või toomisel (sh
soojatootmine) on oma negatiivne mõju ja inimestele ei
meeldi seda omal nahal tunda. Eelkõige tuleb arvestada, et
tööstus, mis on eeldatavalt suurema mõjuga, tuleks
planeerida tiheasustusest piisavalt eemale, sest ennekõike
sellest tulenev lõhna- või mürahäiring tekitab hiljem
probleeme, mida lahendada on väga raske. Näiteks puidu-
ja mööblitööstus (müra, lõhn), ka värvimisega tegelevad
remonditöökojad (kemikaalide lõhn), linnu- ja
loomakasvatused (lõhn), igasuguste vedelproduktide
(kütuste, kütusekomponentide) laadimine ning hoiustamine
(lõhn, müra) aga ka tahkekütusel katlamajad (nn toss või
suits, lõhn, müra), karjäärid (tolm, müra) tekitavad
probleeme, kui need on elanikele lähedal. Seda peab
kindlasti arvestama juba planeerimisel, et elanikud ja
86 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
tööstus/tootmine kõrvuti kindlasti ei sobi. Mõistlik oleks ehk
teha vahet saastavamal tööstusel/tootmisel/tegevusel (vt
eelpool näiteid) ja vähemsaastavamal (nt erinev käsitöö,
teatud väiksem toiduainetööstus), see ära defineerida ning
kasutada vähemsaastavama tööstuse ala nn puhveralana.
Pargid, terviserajad jms ei sobi kindlasti selleks puhveralaks.
8. Müra Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
koostamisel, pidades silmas üldplaneeringu
PlanS § 75 lg 1 p 22 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne
täpsusastet. Mürakategooriate määramisel
müra normtasemete kategooriate määramine. Seejuures on
lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seaduse §-
olulisemad küsimused järgnevad: 1) Millised on piirkondade
st 57.
praegused müratasemed ja kas on probleeme? 2) Millistele
aladele millised mürakategooriad (atmosfääriõhu kaitse
seaduse § 57) on otstarbekas määrata arvestades
kavandatavaid arenguid? 3) Kas kavandatavad müra
normtasemed (vt keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr
71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1) on
saavutatavad? Kui pole, kas on vaja maad reserveerida (nt
müratõkkeks, müravalliks) eesmärkide saavutamiseks? 4)
Kas ja kuhu on otstarbekas määratleda vaikseid alasid? 5)
Kas kavandatavad maakasutuse juhtotstarbed on müra
mõttes sobilikud?
9. Jäätmed Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
koostamisel, arvestades muuhulgas
PlanS § 75 lg 1 p 2 kohaselt on üldplaneeringu üks ülesanne
kohalikke vajadusi ja võimalusi.
kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja
nendest tekkivate kitsenduste määramine. Sellega seoses
on olulisimad järgmised küsimused: 1) Kas ja kuhu oleks
vaja kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohta? 2) Kas ja
milliseid tingimusi on vaja seada? 3) Kui täpselt tuleks
kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskoht üldplaneeringus
määrata? Võimalik on kirjeldada kas ainult tekstis, näidata
mingi juhtotstarbe kõrvaljuhtotstarbena, näidata eraldi
87 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
juhtotstarbega või kasutada kõiki neid vastavalt piirkondade
eripäradele.
Keskkonnaamet lisab, et jäätmekäitlusobjektid tuleb
planeerida selliselt, et need ei tekitaks keskkonnahäiringuid
(müra, vibratsioon, tolm, ebameeldiv lõhn jms) ja
negatiivset mõju elanikkonnale, vältides sellega hilisemaid
probleeme. Üldplaneeringu koostamisel tuleb võtta arvesse
riigi jäätmekavaga 2014-2020 seatud eesmärke.
10. Mets Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
koostamisel. Oleme teadlikud, et iga
PlanS-is ei ole üldplaneeringu ülesannet, mis otsesõnu
kitsendus peab olema põhjendatud,
annaks võimaluse seada tingimusi metsamajanduskava
proportsionaalne ja üheselt mõistetav.
koostamiseks ja seeläbi metsa majandamiseks. Kuid
Samas tuleb aduda, et üldplaneeringu
kaudselt, lahendades näiteks järgmisi PlanS § 75 lg-s 1
eesmärk on kokku leppida tasakaalustatud
nimetatud ülesandeid, on võimalik reguleerida
ruumiline areng, mis arvestaks kõikide
metsamajandamist (numeratsioon on vastavalt PlanS § 75
ühiskonnaliikmete huvide ja vajadustega.
lg 1 p-de numeratsioonile):
Kõiki huvisid tuleb arvesse võtta, kaaluda ja
10) rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste sellest lähtuvalt kujundada üldplaneeringu
täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine; lahendus.
13) kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate
Teeme üldplaneeringu koostamisel võrdselt
loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste
koostööd kõigi asjassepuutuvate asutuste ja
seadmine;
ka metsaomanikega üheselt mõistetava
14) väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, planeeringulahenduse väljatöötamiseks.
maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine
ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine;
16) miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide
määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste
seadmine; 20) puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest
tekkivate kitsenduste määramine;
21) asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule
või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või
metsatulekahju leviku tõkestamiseks, lageraie tegemisel
88 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine;
31) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega
seonduvad ülesanded.
Keskkonnaministri 16.01.2009 määruse nr 2 „Metsa
korraldamise juhend“ § 7 lg 7 kohaselt takseerkirjelduses
märgitakse eraldisel kehtivad metsa majandamise
kitsendused. Metsamajandamise kitsenduste aluseks on
õigusaktid või planeeringud. Sama määruse § 21 lg 1 p 3
järgi metsa takseerkirjeldus on metsamajandamiskava
osaks. Seega on võimalik ka eelnimetatud määrusest
tulenevalt üldplaneeringuga seada tingimusi metsa
majandamiseks. Samas ei saa panna omanikule kohustust
metsamajandamiskava koostamiseks, sest selle koostamine
on vabatahtlik (tekiks vastuolu metsaseadusega).
Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi,
st üldplaneeringuga omandiõiguse kasutamise kitsendamine
on legitiimne. Seejuures peab iga kitsendus olema
põhjendatud, proportsionaalne ja üheselt mõistetav
(arusaadav, sh kinnisasja omanikule). Nimelt, kui
kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda
kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele, võib
kinnisasja omanik taotleda talle kuuluva kinnisasja
võõrandamist riigi või kohaliku omavalitsuse poolt õiglase ja
kohese tasu eest (kinnisasja sundvõõrandamise seaduse §
3 lg 2). Samuti võib nõuda õiguspärase, kuid isiku põhiõigusi
või -vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse
toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases
ulatuses (riigivastutuse seaduse § 16 lg 1).
7 https://www.envir.ee/et/eesmargid-
tegevused/jaatmed/riigi-jaatmekava-2014-2020
(05.03.2020)
Kokkuvõtvalt õiguslik võimalus on olemas, rakendamine
sõltub vajadusest ja võimalustest. Ühtlasi, üldplaneeringu
89 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
koostamisel tuleb analüüsida maatulundusmaa metsamaal
raadamisest tingitud tagajärgi. Raadates veekogu
piiranguvööndis metsamaad, likvideeritakse ka
ehituskeeluvöönd piiranguvööndi metsamaal väljaspool
põhi-ehituskeeluvööndit.
Metsade majandamisele on võimalik läbi planeeringu seada
kitsendusi, kuid see nõuab maaomaniku nõusolekut.
Tänased IT-lahendused vajavad n.o masinloetavat sisendit
ehk siis kaardikihti kitsendustest. Üldplaneeringu seletuskiri
ja joonis peavad kokku minema. Metsade majandamisele
seatud kitsedus peab olema kehtestatud väga
selgesõnaliselt ja üheselt arusaadavalt kõikidele osapooltele
- nii metsaomanikule, kohalikule kogukonnale, kohalikule
omavalitsusele kui ka Keskkonnaametile. Ehk siis
sõnastused „ei ole lubatud“, „on keelatud“, „ei tohi olla
suurem kui“ on sõnastused, mida peaksid kõik üheselt
mõistma. Sõnastused „kaaluda võiks“, „tuleks eelistada“,
„võimalusel kasutada“ on paraku sellised, mida saab
tõlgendada erinevalt ning seetõttu tekivad varem või hiljem
arusaamatused ja erimeeldused.
11. Kiirgus Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
koostamisel. Niivõrd kuivõrd olemasolevad
Esialgse eesti radooniriski levilate kaardi kohaselt on Väike-
andmed võimaldavad, tuuakse radooni osas
Maarja vald normaalse kuni kõrge radooniriski alal.
välja teadaolevad probleemsed piirkonnad
Üldplaneeringu ja KSH koostamise käigus tuleks vajadusel
ning piirkonnad, mis vajavad täiendavat
selgitada välja, kas on esinenud radooniga probleeme ja kas
uurimist. KSH väljundina määratakse
mingis piirkonnas vajaks teema täpsustamist.
tingimused, millega tuleb radooniriskiga
piirkondades arenduse järgmistes etappides
arvestada.
12. Olulise ruumilise mõjuga objektid Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
koostamisel.
PlanS § 75 lg 1 p 4 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne
olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine. Olulise
90 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri on kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 01.10.2015 määrusega nr 102 „Olulise ruumilise
mõjuga ehitiste nimekiri“. Üldplaneeringuga tuleb valida
oluliste ruumiliste mõjuga ehitiste asukohad.
13. Täpsemad märkused esitatud materjalide kohta: 1) Lisa 2 tabelit on täiendatud joonealuse
märkusena
1. KSH VTK lisa 2 „Ülevaade Väike-Maarja vallast“ (edaspidi
lisa 2) peatükis 17 „Maavarad ja maardlad“ on tabelis 9 2) Lisa 2 tabelit on täiendatud.
loend Väike-Maarja valla territooriumil paiknevatest
maardlatest. Osad maardlad paiknevad osaliselt Väike-
Maarja vallaga külgnevatel naabervalla territooriumitel nagu
näiteks: Hanguse turbamaardla, Peetla turbamaardla,
Villemi turbamaardla jt.
Lisaks asuvad osad tabeli 9 loendis nimetatud maardlad
peamiselt mõne naabervalla territooriumil. Näiteks Lusiku
turbamaardla, mille ca 2 118 hektari suurusest
kogupindalast jääb Väike-Maarja valla piiresse vaid u 145
hektarit või Pedja maardla, mille puhul jääb Väike-Maarja
valla piiresse vaid 5. plokk hästilagunenud turba aktiivse
reservvaruga, mitte aga järvelubja või järvemuda varud,
nagu väidab tabel.
Täielikult jääb Väike-Maarja piiresse tabelis 9 loetletud
maardlatest 15. Keskkonnaamet teeb ettepaneku
korrigeerida tabelit 9 vastavalt eeltoodud tähelepanekutele.
2. Lisa 2 peatükis 17 „Maavarad ja maardlad“ on tabelis 10
loend Väike-Maarja valla territooriumil asuvatest
mäeeraldistest ja nende varudest. Tabel on koostatud
seisuga 20.09.2019. Jaanuar 2020 seisuga on
Keskkonnaamet andnud Väike-Maarja valla piires välja ühe
uue kaevandamisloa (Tammiku IV liivakarjäär; luba nr
L.MK/334145) ning pikendanud Simuna turbatootmisala
kaevandamisluba (loa uusversiooni nr L.MK/333792), mille
käigus muudeti aktiivset ja kaevandatavat varukogust.
91 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Keskkonnaamet palub ajakohastada tabelit 10 enne
üldplaneeringu lõplikku kinnitamist.
Samuti teeb Keskkonnaamet ettepaneku muuta tabeli 10
tulpa „Kaevandamise keskmine aastamäär/maksimaalne
aastamäär“ selliselt, et iga mäeeraldise juures oleks üheselt
mõistetav, kumb määr on konkreetse mäeeraldise puhul
lahtrisse märgitud.
Kokkuvõtvalt on Keskkonnaamet seisukohal, et koostatud
lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus on
asjakohased ja piisavad, kui üldplaneeringu ja selle KSH
koostamisel arvestatakse käesolevas kirjas toodud
ettepanekute ja soovitustega.
Politsei- ja Piiri- KOOSKÕLAS Politsei poolt vastuväited puuduvad, seega kooskõlastame Võetud teadmiseks.
valveamet TAMINE antud eelnõu.
03.05.2022
nr 2.1-
3/12763-2
LÄHTESEISU Teatame Teile, et Väike-Maarja vallavalitsus üldplaneeringu Võetud teadmiseks.
KOHAD lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta meie poolsed
25.02.2020
ettepanekud puuduvad.
nr 1.11-
11/70-2
Päästeamet LÄHTESEISU Ida päästekeskusel ettepanekud Väike-Maarja valla üldpla- Arvestame ettepanekutega üldplaneeringu
KOHAD neeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavat- koostamisel arvestades muuhulgas
suse kohta on järgmised: üldplaneeringu täpsusastet.
19.02.2020
nr 7.2- 1. Määratleda üldistes ehitustingimustes hoolekandeasutus-
3.3/848-2 tele, põllumajandushoonetele, ohtlikele ettevõtetele ja suu-
92 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
rõnnetuseohuga ettevõtetele toimepidevuse nõuded, mis ta-
gaks nende iseseisva hakkamasaamise hädaolukorras kindla
ajaperioodi vältel (soovitavalt vähemalt 48 tundi).
2. Määrata valla elutähtsate- ja üldhuvi teenustele toimepi-
devuse tingimused, mis tagaks nende iseseisva hakkama-
saamise hädaolukorras kindla ajaperioodi vältel (soovitavalt
vähemalt 48 tundi).
3. Lisa 2 punkt 19.4 on välja toodud, et tuletõrje veevõtu-
koht puudub Salla, Avispea, Lammasküla, Emumäe, Piibe ja
Liigvalla külades. Antud küladesse oleks samuti vajalik tule-
tõrje veevõtukohad rajada.
Tarbijakaitse ja LÄHTESEISU Arvestades, et koostatava üldplaneeringu raames viiakse
Tehnilise Järele- KOHAD läbi liikuvusuuring inimeste igapäevaste liikumissuundade ja
valve Amet –põhjuste teadasaamiseks ning tehakse rahvastiku analüüs,
18.02.2020
millest saadav teave aitab elamualade, teenindusasutuste,
nr 16-6/18-
lasteaedade, koolide planeerimisel näha ette võimalikud
3047-006
asukohad, toome omalt poolt mõned ettepanekud, mis
puudutavad raudteeohutuse valdkonda ja võivad olla
kitsendavateks tingimusteks ning mõjutada inimeste tervist
ja heaolu:
1. Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
1. Palume võimalusel arvestada maa sihtotstarvete
koostamisel arvestades muuhulgas
määramisel ja elamupiirkondade planeerimisel ning
üldplaneeringu täpsusastet.
rajamisel võimaliku pendelliikumisega üle raudtee.
Olemasolevad ülesõidu- ja käigukohad peaksid olema
võimalikult palju kasutatavad, sest reeglina pole
samatasandiliste ületuskohtade lähestikku rajamine kuigi
otstarbekas ning samuti peab uue samatasandilise
ülekäigukoha rajamine olema põhjendatud ja vältimatu. 2. Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
2. Raudteeülekäigukohtade planeerimisel (sh koostamisel arvestades muuhulgas
kergliiklusteede rajamise käigus), tuleb need tehniliselt üldplaneeringu täpsusastet. Üldplaneeringus
lahendada selliselt, et liikumisteed oleksid üheaegselt nii kavandatava maakasutuse planeerimisel
ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud arvestame esitatud ettepanekuga
93 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
liikumisteid, vajadusel eraldatakse raudtee ümbritsevast üldpõhimõtete määratlemisel, kuid tehniliste
keskkonnast vajalikus ulatuses piirdeaiaga. Nõutav lahenduste koostamine on üldplaneeringule
turvavarustus ületuskohtadel peab olema toimiv ja järgnevate tegevuste (detailplaneeringud,
lahendatud nii, et seda kasutataks õigesti (märgistus projekteerimistingimused jms) ülesanne.
nähtav, puudub möödapõike võimalus).
3. Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
3. Palume juba planeeringu tasandil võimalusel nõuet maakasutuse kavandamisel.
raudtee ääres asuvate lasteasutuste, välispordirajatiste (nt
staadion) ja elamute kruntide raudteepoolse külje
piiramiseks aiaga, et vältida laste ja elamupiirkonnas ka
loomade ootamatut sattumist raudteemaale.
4. Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
4. Haljastuse osas (sh pargid, puhkealad) soovitame mitte maakasutuse kavandamisel.
planeerida kõrghaljastust (puid, sh viljapuid) rööbasteele
lähemale kui 10 m äärmisest rööpast, põhjusteks on nii
tuleohutuse kui ka nähtavuse tagamise vajadus raudteel.
Raudtee kaitsevööndit (ulatus 30m äärmisest rööpast)
puudutavad tingimused on hetkel kirjeldatud
ehitusseadustiku§-s73.
Transpordiamet KOOSKÕLAS Oleme tutvunud planeeringu ja KSH materjalidega ning Teadmiseks võetud.
TAMINE edastasime oma kommentaarid 18.11.2021 kirjaga nr 7.1-
2/21/23542-2. Kooskõlastamiseks esitatud planeeringu
17.05.2022
materjalides on valdavalt arvestatud meie ettepanekute ja
nr 7.2-
täiendavate kommentaaridega.
1/22/8635-2
Võttes aluseks planeerimisseaduse ning Transpordiameti
põhimääruse, kooskõlastame Väike-Maarja valla
üldplaneeringu tingimusel, et planeeringu seletuskirja
täiendatakse järgmiselt.
1. Lisada planeeringu seletuskirja sobivasse kohta meie Ettepanekuga mittearvestatud.
ettepanekute p 3.3.
Selgitame, et tuuleenergeetika tootmiseks
/Väljavõtte algus/ sobilike alade leidmisel oleme
ruumianalüüsis kasutanud riigitee puhul 300
Rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul,
m puhvervööndit, mis on ÜP täpsusastmes
94 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja piisav. Konkreetse väljatoodud valemi
välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kasutamine on seotud konkreetse
kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult elektrituuliku paigutamisega, mis on
kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, täpsemate planeeringute ülesanne. Antud
liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal valemi alusel ei ole võimalik leida
kui 1,5x(H+D) (sealjuures H=tuuliku masti kõrgus ja perspektiivseid tuuleenergeetika alasid, sest
D=rootori e tiiviku diameeter). puudub teadmine konkreetse tuuliku
parameetrite osas.
Väikese kasutusega (alla 100 sõiduki ööpäevas) avalikult
kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel Antud valemite rakendamine on võimalik
riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada detailplaneeringu koostamise käigus, mille
planeeringus elektrituulikud teele lähemale, kuid mitte kohustus on ÜP-ga määratletud. DP etapile
lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+0,5D). rakendub järgmine ÜP seletuskirjas toodud
tingimus: „Tuuliku kaugus taristu suurtest
/Väljavõtte lõpp/
elementidest (kõrgepingeliinid,
Selgitus: Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest riigimaanteed, raudtee, sidemastid) peab
(ning aja jooksul muutuvatest tuulikute parameetritest) olema vähemalt võrdne tuuliku
soovime, et kindla vahemaa määramise asemel (vt kogukõrgusega (mast+laba pikkus).
planeeringu seletuskiri p 5.2.8.1 „Tuuleenergia“ alapeatükk Erisuste lubamine toimub taristu omaniku
„Tuuleenergia tootmiseks välistatud alad“) kasutatakse või valdaja nõusolekul“, mis võimaldab
planeeringus ülaltoodud valemit ning eemaldatakse rakendada teie poolt välja toodud vajadusi.
planeeringu seletuskirja punkti 5.2.8.1 tingimus („riigiteele
lähemal kui 300 m“). Tegime kontrollarvutuse tüüpiliste
elektrituulikute parameetrite järgi ning oleme seisukohal, et
väljapakutud sõnastuses pole elektrituulikutest tulenevad
negatiivsed mõjud liiklusele (eelkõige tuuliku labadelt
lenduv jää) piisavalt leevendatud.
2. Korrigeerida planeeringu seletuskirja p 5.2.4 Arvestame ettepanekuga ning korrigeerime
„Sademeveekanalisatsioon“ alapeatükki „Tingimused üldplaneeringu seletuskirja järgmiselt:
sademevee ärajuhtimiseks“ vastaval meie ettepanekute p
„Arendusalade sademevee juhtimine riigitee
3.6.
kraavidesse ei ole üldjuhul lubatud. See on
Hetkel käsitletakse planeeringu seletuskirjas sademevee võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös
juhtimist riigitee kraavidesse järgmiselt: Transpordiametiga“
95 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Sademevee juhtimine riigitee kraavidesse on lubatud, kui
esmalt on täidetud riigitee kraavide põhifunktsioon ehk
riigitee teenindamine. Sademevee juhtimise võimalikkuse
väljaselgitamiseks teha koostööd Transpordiametiga.
Palume nimetatud lause asendada väljavõttega meie
ettepanekute punktist 3.6:
Arendusalade sademevee juhtimine riigitee kraavidesse ei
ole üldjuhul lubatud. See on võimalik vaid põhjendatud
juhtudel koostöös Transpordiametiga.
Selgitus: Riigitee koosseisu kuuluvad kraavid ei ole
maaparandussüsteemi osa ning on mõeldud eelkõige riigitee
muldkeha niiskusrežiimi tagamiseks. Me ei pea õigeks
kehtestada üldplaneeringuga positiivses sõnastuses üldist
tingimust, kui nõusoleku saamine teeomanikult on erandlik
ja eeldab väheolulise mõju tõendamist. Meie pakutud
sõnastus ei tõsta huvitatud isiku ootusi ja suunab teda
alternatiivide puudumisel varakult koostööle, samal ajal kui
Teie sõnastuse puhul pole välistatud, et isik pöördub meie
poole valmis projekti kooskõlastamiseks. Paraku tuleb meie
töös iganädalaselt ette sarnaseid olukordi, kus arendaja
väidab, et sademevee juhtimine riigitee kraavidesse vms on
planeeringu/ projekteerimistingimuste järgi lubatud
3. Lisada planeeringu seletuskirja sobivasse kohta väljavõte Ettepanekuga mittearvestatud.
meie ettepanekute p 3.6 või vähemalt sealt viimane lause:
Tegemist ei ole üldplaneeringu ja ruumilise
Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest planeerimise teemaga.
tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede
ümberehitamise kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu
seisukohalt puudub selleks vajadus.
Selgitus: Ka Eesti mõistes suurematele arendajatele tuleb
märkimisväärselt tihti halva üllatusena, et Transpordiameti
töö aluseks on riiklik teehoiukava ning selle väliste objektide
96 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
jaoks puuduvad meil ressursid (projektijuhid, eelarve) ning
sageli ka õiguslik motivatsioon (PlanS § 131 lõige 1). Kogu
punkti 3.6 või märgitud lause lisamine seletuskirja kannaks
arendajate laialdasema teavitamise eesmärki.
4. Täpsustada planeeringu seletuskirja ptk 3 „Maakasutus ja Ettepanekuga arvestatud ning
ehitustingimused“ alapeatükki „Üldised ehitustingimused“ üldplaneeringu sõnastust korrigeeritud
vastavalt meie ettepanekute punktile 3.7. järgmiselt:
Hetkel käsitletakse planeeringu seletuskirjas tehnovõrkude „Tehnovõrkude kavandamisel eelistada
kavandamist järgmiselt: nende paiknemist sõidutee kaitsevööndis,
kui objekt ja selle kaitsevööndid sinna ma-
Tehnovõrkude kavandamisel eelistada nende paiknemist
huvad. See eeldab igakordselt eraldi hinda-
sõidutee kaitsevööndis, kui objekt ja selle kaitsevöönd sinna
mist. Tehnovõrkude rajamist riigitee alusele
mahuvad. See eeldab igakordset eraldi hindamist. Täpsema
maale saab lubada vaid asukoha- (riigitee
asukoha väljaselgitamiseks riigitee kaitsevööndis teha
ääres on tehnovõrgu rajamiseks piisavalt
koostööd Transpordiametiga.
ruumi) ja lahenduspõhiselt (tehnovõrgu ra-
Selgitus: Tegime ettepaneku vältida üldplaneeringus jamisega ei seata olulisi kitsendusi riigitee
põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele plaanikohasele laiendamisele, korrashoiule
maale. Planeeringuga suunatakse aga tehnovõrkude vms). Täpsema asukoha väljaselgitamiseks
kavandamist riigitee kaitsevööndisse. Vastavalt riigitee kaitsevööndis kaasata Transpordia-
ehitusseadustiku § 71 lg 2 ja lg 3 arvestatakse riigitee met“
kaitsevööndi ulatust alates riigitee äärmise sõiduraja
välimisest servast, mis tähendab, et hetkel lubatakse
planeeringuga kavandada tehnovõrke ka riigitee alusele
maale ning riigitee muldkeha sisse. Meil ei ole vastuväiteid
tehnovõrkude kavandamisele riigitee kaitsevööndisse, kuid
tehnovõrkude rajamist riigitee alusele maale saame lubada
ainult asukoha- (riigitee ääres on tehnovõrgu rajamiseks
piisavalt ruumi) ja lahenduspõhiselt (tehnovõrgu rajamisega
ei seata olulisi kitsendusi riigitee plaanikohasele
laiendamisele, korrashoiule vms). Palume korrigeerida
planeeringu käsitlust tehnovõrkude kavandamisest riigitee
kaitsevööndisse.
97 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Planeeringu KSH aruande eelnõus soovitame punktis 9.12.3. Ettepanekuga mittearvestatud.
„Sademevee ärajuhtimine“ täiendada lauset:
Me ei soovi üldplaneeringuga sademevee
„Kui sademevett juhitakse ära reostunud aladelt (nt ärajuhtimise viise sätestada arvestades
tootmisalade territooriumid, bensiinijaamad, suured planeeringu täpsusastet.
kõvakattega parklad), tuleb raskemetallid ja muud ohtlikud
osakesed keskkonnareostuse vältimiseks kokku koguda.“
loetledes ka viisid (liiva- ja õlipüüdurid, settebasseinid jm)
selle elluviimiseks.
Peale planeeringu kehtestamist palume esitada meile Võtame teadmiseks.
[email protected] riigitee kaitsevööndite ulatuse
kiht digitaalsel (.dwg vms) kujul, mille edastame Maa-
ametile täiendatud andmetega kitsenduste kaardi
otstarbeks.
EELNÕU Oleme läbi vaadanud planeeringu materjalid ning valdavas Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
osas on meie ettepanekutega arvestatud. Palume täiendada lähtuvalt esitatud märkusest. Vajadus KSH
18.11.2021
/ korrigeerida planeeringu materjale järgnevalt: aruande eelnõu muutmiseks puudub.
nr 7.1-
2/21/23542- 1. Kõigis planeeringu materjalides (seletuskiri, joonised,
2 KMH aruanne) asendada nimetus „Maanteeamet“
nimetusega „Transpordiamet“, välja arvatud juhtudel, kui
viidatakse Maanteeameti poolt väljastatud kehtivatele
dokumentidele.
2. Planeeringu seletuskirja p 5.5.1. „Tingimused sõiduteele“ Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
on alapunkt: lähtuvalt esitatud märkusest.
Ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine
teekaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes
asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone
olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel;
Palume täiendada seda punkti vastavalt meie ettepanekute
p 3.1. käsitledes kaitsevööndiga ehitise omaniku
98 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
nõusolekut (st koostöös Transpordiametiga), liiklusest
tulenevaid häiringuid (müra, vibratsioon, õhusaaste) ning
arendaja ja omaniku kohustust / vastutust nende häiringute
mõju vähendamisel või likvideerimisel.
3. Palume täiendada planeeringu seletuskirja p 5.1.4. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
vastavalt meie ettepanekute p 3.2. lähtuvalt esitatud märkusest.
4. Planeeringu seletuskirja p 3. „Maakasutus- ja Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
ehitustingimused“ alapeatükis „Üldised ehitustingimused lähtuvalt esitatud märkusest.
on lõik:
Teede ja raudteede lähedusse kõrgete rajatiste
kavandamisel (nt tuulik, sidemast), tuleb rajatis tee/raudtee
muldkeha servast paigutada vähemalt rajatise kogukõrguse
kaugusele.
Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba
pikkus.
Palume korrigeerida seda lõiku vastavalt meie ettepanekute
p 3.3.
5. Planeeringu seletuskirja p 5.2.4. Täpsustame punkti arvestades põhimõtet, et
„Sademeveekanalisatsioon“ alapeatükis „Tingimused riigitee kraavidesse on võimalik sadevett
sademevee ärajuhtimiseks“ on lõik: juhtida, kui esmalt on täidetud riigitee
kraavide primaarne funktsioon ehk riigitee
Sademevee juhtimine riigitee kraavidesse on
teenindamine. Ka üldplaneeringus tuleb
aktsepteeritav, kui on tagatud riigitee teenindamine.
tingimus selliselt sõnastada, et sadevee
Sademevee juhtimise võimalikkuse väljaselgitamiseks
juhtimine riigitee kraavidesse on
teha koostööd Transpordiametiga.
aktsepteeritav, kui see ei tekita probleeme
Palume korrigeerida seda lõiku vastavalt meie ettepanekute riigitee teenindamisel.
p 3.6.
6. Täiendada planeeringu seletuskirja p 3.3. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
„Detailplaneeringu koostamise kohustus“ alapeatükki lähtuvalt esitatud märkusest.
99 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
„Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud“
vastavalt meie ettepanekute p 3.5.
7. Planeeringu seletuskirja p 3. „Maakasutus – ja Täpsustame punkti lähtuvalt põhimõttest, et
ehitustingimused“ alapeatükis „Üldised ehitustingimused“ riigitee kaitsevööndite ühildamine teiste
on lõik: tehnovõrkude kaitsevöönditega on
aktsepteeritav, kui objekt ja selle
Tehnovõrkude kavandamisel eelistada nende paiknemist
kaitsevööndid mahuvad riigitee
sõidutee kaitsevööndis. Täpsema asukoha
kaitsevööndisse. See eeldab igakordselt
väljaselgitamiseks riigitee kaitsevööndis teha koostööd
eraldi hindamist.
Transpordiametiga.
Palume täiendada seda lõiku vastavalt meie ettepanekute p
3.7.
8. KSH aruandes palume: Vaatame KSH eelnõu lähtuvalt viidatud
uuringust üle ning vajadusel
- liiklusest põhjustatud õhusaaste kirjeldamisel kasutada
täiendame/korrigeerime. Tuulikutega
Maanteeameti 2019. a uuringus toodut;
seotud piirangud on asjakohased ÜP
- tuulikute puhul märkida ära ka piirangud riigiteede ääres seletuskirjas – korrigeerime üldplaneeringu
(vt meie ettepanekute p 3.3.). eelnõud lähtuvalt esitatud märkusest.
LÄHTESEISU Palume kohalikul omavalitsusel suunistega arvestada, 1.1 – 1.2 Arvestame ettepanekuga
KOHAD kaaluda neid kohakeskselt, kajastada allpool viidatut üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel.
vastavalt üldplaneeringu täpsusastmele ja teha
11.02.2020
üldplaneeringu koostamise protsessis sisulist koostööd
nr 15-
Maanteeameti taristu teenuste osakonna piirkondlike
2/20/4706-3
spetsialistidega.
1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede
üldise asukoha määramine:
1.1. Siduda planeeringusse maakonnaplaneeringuga
kavandatud teedevõrgustik - so riigiteede perspektiivsed
trassid sh ristumiskohad, kogujateed jms.
1.2. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust
100 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
juurdepääsude tagamisel ning määrata perspektiivsete
kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised
asukohad. Üldplaneeringu üks ülesanne on
transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas
kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate
üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine.
Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee
milledel on igaühel oma funktsioon ja need funktsioonid on
leitavad siit: majandus- ja taristuministri 25.06.2015
määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri". Igal
riigiteel on lisaks liigile olemas tee klass, mis on
liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset
iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja
taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee
projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid). Normidest nähtub
et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega
on klasside kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib
olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe
eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib
neid olla vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib
tulevikus muutuda Normides klassipõhine käsitlus, mistõttu
me ei pea täna otstarbekaks klassipõhist käsitlust
üldplaneeringusse sisse viia.
Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku Kaalume ettepanekuga arvestamist
leppida suurema liiklussagedusega riigiteedele ühise üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel.
nimetuse: Kokkuleppeliselt eristatakse üldplaneeringutes
teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi
lühend OLT) riigitee liiklussagedusega (AKÖL)
>6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist.
Liiklussagedused, millest üldplaneeringute koostamisel
lähtuda on leitavad siit: link.
101 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
1.3. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29 kaaluda avalikes huvides lahenduse väljatöötamisel.
erateede omandamist.
2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas 2.1 Teadmiseks võetud.
tänava kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi
vähendamine:
2.2.1 – 2.2.9 Võtame üldplaneeringu
2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS §
koostamisel konkreetsete teelõikude
71 lõikest 2 ja tänava puhul määrata kaitsevööndi ulatus
kaitsevööndite määramisel lähtekohaks
sama paragrahvi lõike 3 alusel.
Maanteeameti ettepanku. Erisuste
2.2. Planeeringu koostamisel määrata koostöös määratlemisel teeme koostööd
Maanteeametiga Kiviõli ja Püssi linna ning Sonda, Erra ja Maanteeametiga.
Lüganuse alevikke läbivate riigiteede (tänava) kaitsevööndi
laius lähtudes külgnevast hoonestusest ja riigiteel kehtivast
kiirusrežiimist. Maanteeamet teeb käesolevaga järgnevad 2.3 – 2.4 Teadmiseks võetud.
ettepanekud riigiteede kaitsevööndite ulatuse määramisel:
2.2.1. Määrata riigitee nr 22 Rakvere–Väike-Maarja–Vägeva
kaitsevööndi laiuseks 30 m paremale poole teed Jaama tn 8
kinnistu piirist kuni Väike-Maarja aleviku piirini (km 27,257–
27,839) lähtudes asjaolust, et tugimaantee täidab läbiva
liikluse teenindamise otstarvet ning riigitee servas
olemasolev hoonestusjoon puudub.
2.2.2. Määrata riigitee nr 17191 Väike-Maarja–Simuna
kaitsevööndi laiuseks 30 m vasakule poole teed Rahu tänava
ristmikust kuni Väike-Maarja aleviku piirini (km 0,334–
0,580) lähtudes asjaolust, et riigitee servas olemasolev
hoonestusjoon puudub.
2.2.3. Riigitee nr 22 Rakvere–Väike-Maarja–Vägeva km
43,201–44,370 Rakke alevikus määrata riigitee kaitsevööndi
laiuseks 30 m lähtudes asjaolust, et tugimaantee täidab
läbiva liikluse teenindamise otstarvet, riigitee servas
valdavalt olemasolev hoonestusjoon puudub ning lõigus on
102 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
kehtestatud kiirusepiirang 90 km/h.
2.2.4. Riigitee nr 15124 Kapi–Rakke–Paasvere km 25,238–
26,430 Simuna alevikus määrata riigitee kaitsevööndi
laiuseks 30 m lähtudes asjaolust, et riigitee servas
olemasolev hoonestusjoon puudub ning osaliselt on
kehtestatud asulaväline kiiruspiirang.
2.2.5. Määrata riigitee nr 15124 Kapi–Rakke–Paasvere
kaitsevööndi laiuseks 30 m paremale poole teed Uus tänava
ristmikust kuni Pargi tn 2 kinnistuni (km 26,430– 26,747)
lähtudes asjaolust, et riigitee servas olemasolev
hoonestusjoon puudub.
2.2.6. Määrata riigitee nr 15124 Kapi–Rakke–Paasvere
kaitsevööndi laiuseks 30 m hoonestusjoone algusest kuni
Simuna aleviku piirini (km 27,430–27,892) lähtudes
asjaolust, et riigitee servas valdavalt olemasolev
hoonestusjoon puudub ning osaliselt on kehtestatud
asulaväline kiiruspiirang.
2.2.7. Määrata riigitee nr 17192 Simuna–Vaiatu
kaitsevööndi laiuseks 30 m Käru tee kinnistust kuni Simuna
aleviku piirini (km 0,700–1,130) lähtudes asjaolust, et
riigitee servas valdavalt olemasolev hoonestusjoon puudub
ning osaliselt on kehtestatud asulaväline kiiruspiirang.
2.2.8. Määrata riigitee nr 15127 Järva-Jaani–Pikevere–
Ebavere kaitsevööndi laiuseks 30 m Kiltsi aleviku piirist kuni
Liiduri rn 26 kinnistuni (km 17,725–18,681) lähtudes
asjaolust, et riigitee servas olemasolev hoonestusjoon
puudub ning kehtestatud on asulaväline kiiruspiirang.
2.2.9. Määrata riigitee nr 15127 Järva-Jaani–Pikevere–
Ebavere kaitsevööndi laiuseks 30 m paremale poole teed
Pikk tn 11 kinnistu piirist kuni Vao ristmikuni (km 20,558–
21,05) lähtudes asjaolust, et riigitee servas olemasolev
103 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
hoonestusjoon puudub.
2.3. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool
alevikku, kaalub Maanteeamet kohaliku omavalitsuse
põhjendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva
kaitsevööndi laiuse vähendamist.
2.4. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi
laiuseid kajastav ja määrav joonis esitada Maanteeametile
GIS või CAD formaadis.
3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste 3.1 Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
määramine: koostamisel. Erisuste määratlemisel teeme
koostööd Maanteeametiga.
3.1. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee
kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke hooneid.
EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest
3.2 – 3.4 Kaalume ettepanekuga
piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku
arvestamist üldplaneeringu lahenduse
nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et
väljatöötamisel.
ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine
kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes
asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone
3.5 Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel
lahenduse väljatöötamisel arvestades
juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik
üldplaneeringu täpsusastet.
arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute
(õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel
tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad
3.6 Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele
koostamisel. Erisuste määratlemisel teeme
võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus.
koostööd Maanteeametiga.
3.2. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb
üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva rajatisena. Juhul
kui üldplaneering ei täpsusta ruumivajadust kergliiklustee 3.7 Kaalume ettepanekuga arvestamist
rajamiseks eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et üldplaneeringu koostamisel. Erisuste
projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse määratlemisel teeme koostööd
läbi avatud menetluse. Maanteeametiga. Võib ilmneda kohti, kus
tehnovõrkude koridoride ühtlustamine on
104 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
3.3. Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht ruumikasutuse optimeerimise kontekstis
kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise vajalik.
kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest
servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel
arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele
teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja
lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D)
(sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku
diameeter).
Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult
kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel
riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada
planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte
lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt
üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla
vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel
kasutada väljapakutud valemit.
3.4. Soovitame kaaluda tehnoloogilise vööndi kohapõhise
määramise vajadust. Eelkõige jalg- ja jalgrattatee, avaliku
tehnovõrk-rajatise või muu avaliku rajatise kavandamise
korral.
3.5. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida
olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust ning
kaaluda tingimuste seadmist, näiteks detailplaneeringu
koostamise kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala
sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja elluviimist.
Palume arvestada, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse
vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede
ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu
seisukohalt selleks vajadus puudub.
3.6. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu
tekstilises osas, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida
arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on
105 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös
Maanteeametiga.
3.7. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et
tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee
alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba
ruumi olemasolul anname nõusoleku seda maad kasutada.
Samuti teeme erandeid asula keskkonnas. Tehnovõrgu
paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes
geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas
läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu.
4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine: 4.1 Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
koostamisel.
4.1. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada
piirkonna liiklussagedust suurendavad arendused
keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei
suurenda elu- ja töökohtade vahelise pendelliikumise
vajadust. Logistika- ja tootmisalade juurdepääsude
kavandamisel vt punkti 1.5.
4.2. Määrata koostöös Maanteeametiga oluliselt
4.2 Kaalume ettepanekuga arvestamist
muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava teelõiguna
üldplaneeringu koostamisel. Erisuste
tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et
määratlemisel teeme koostööd
liiklemise sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse
Maanteeametiga.
parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik
ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine –
tee geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava piirde
paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine,
olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine,
eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt
muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi
piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega
piirnevate kinnistute juurdepääsuga. Oluliselt muudetav
teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool
nimetatud kirjeldus.
106 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
5. Liikuvus ja ühistransport Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
koostamisel. Ühistranspordi kättesaadavuse
5.1. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega
kriteerium on üheks olulisimaks uute
„Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükk 4.4
tegevuste ja arendusalade kavandamisel.
Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja
mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täiendavalt
uue praktilisest vajadusest lähtuva mõistega OLT.
5.2. Maanteeameti jaoks on olulised multimodaalsete
ühistranspordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi ning
rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja
nendele ohutu ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja
jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes olulise
ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja
tuua prioriteetsed piirkonnad, mis on väga hästi
ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal
ühistranspordi arendamiseks.
6. Mürakategooriate määramine Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
koostamisel, maakasutuse määratlemisel
6.1. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime
ning mõjuhindamise läbiviimisel, et vältida
tähelepanu mürakategooriate määramise kohustusele
konfliktide kehtestamist üldplaneeringuga.
üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt
leviva müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria
objekte. Vastasel korral on oluline, et arendaja ja/või
tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste
häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja
vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele
vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete
kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi
kohustus.
7. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele: Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
mõjuhindamise läbiviimisel, arvestades
7.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid
muuhulgas üldplaneeringu täpsusastet
negatiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring,
107 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes
kavandavast üldplaneeringu lahendusest.
7.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda
atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja
kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt.
Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid Teadmiseks võetud.
teede nimetusi ja numbreid (vt link allpool). Planeering
kooskõlastada Maanteeametiga. Kooskõlastamisel palume
esitada meie kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks
tabelina) Maanteeameti ettepanekute arvestamise kohta
planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku
mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada.
Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning
vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga
esitatud ettepanekuid ning vajadusel koostöös välja töötama
kohakeskselt sobivaimaid lahendusi. Andmete saamiseks ja
küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja poole kelle
nimi on toodud allpool.
- Maakonnaplaneeringuid täpsustavad riigimaanteede Teadmiseks ja arvestamiseks võetud.
teemaplaneeringud
(www.mnt.ee/et/tee/ehitusobjektid/teemaplaneeringud)
- Transpordi arengukava
- Riigimaanteede teehoiukava ja juhenddokumendid:
Teehoiukava aastateks 2020–2030
- Tolmuvabad katted kruusateedele: objektid aastateks
2020-2023
- Riigiteede liigid (www.mnt.ee/et/tee/eesti-teedevork)
Riiklik teeregister (www.mnt.ee/et/tee/teeregister)
- Liiklussageduse statistika
108 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
(www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklussageduse-
statistika)
- Liiklusloendus kergliiklusteedel
(www.mnt.ee/et/tee/liiklussagedus)
- Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava
(www.mnt.ee/et/tee/mura-javalisohk/valisohus-leviva-
mura-vahendamise-tegevuskava-maanteeloikudes-mida)
Strateegiline mürakaart (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-
ja-valisohk/mura/strateegilinemurakaart-2017)
- Õhusaaste (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-
valisohk/ohusaaste)
- Eesti loomaõnnetuste andmebaas ja kaardirakendus
(www.mnt.ee/et/tee/elusloodus)
- Käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis“
(https://www.mnt.ee/et/tee/elusloodus/kasiraamatloomad-
ja-liiklus-eestis)
- Seminari materjalid "Loomad ja maanteed" (12.05.2010)
- Tee ehitus-, rekonstrueerimis- ja taastusremondi objektid
(www.mnt.ee/et/ehitusprojektid)
- Eelprojektid
(www.mnt.ee/et/tee/ehitusobjektid/eelprojektid)
- Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr
106 „Tee projekteerimise normid” Lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“
- Üldplaneeringu koostamise juhis „Nõuandeid
üldplaneeringu koostamiseks“
109 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Lennuamet -> LÄHTESEISU Lennuametil puuduvad ettepanekud Väike-Maarja valla Võtame teadmiseks.
(edaspidi Trans- KOHAD üldplaneeringu lähteseisukohtadele. Lennuametile
pordiameti all) teadaolevalt ei ole valla territooriumil avalikus kasutuses
03.02.2020
olevaid lennuvälju ega kopteriväljakuid, ka ei ulatu
nr 4.6-
olemasolevate lennuväljade lähiümbruse piirangupinnad
8/20/278-2
valla territooriumile.
Maa-amet KOOSKÕLAS Esitasite Maa-ametile 20.04.2022 kirjaga nr 7-1/11-231 Võtame teadmiseks.
TAMINE kooskõlastamiseks Väike-Maarja valla üldplaneeringu
põhilahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
09.05.2022
(edaspidi KSH) aruande eelnõu. Üldplaneeringu
nr 6-
materjalidega oli võimalik tutvuda Väike-Maarja valla
3/21/15509-
kodulehel: https://v-maarja.kovtp.ee/uldplaneering. Maa-
8
amet, tutvunud kättesaadaval olnud materjalidega, märgib
järgmist.
Täname, et olete arvestanud Maa-ameti varasemas
kirjavahetuses tehtud ettepanekutega. Lisas 7 on kujutatud
Väike-Maarja valla maardlate ja mäeeraldiste kaart.
Maa-amet kooskõlastab Väike-Maarja Vallavalitsuse
20.04.2022 kirjaga nr 7-1/11-231 edastatud Väike-Maarja
valla üldplaneeringu lahenduse.
Palume teavitada Maa-ametit üldplaneeringu
kehtestamisest ning edastada ka kehtestatud planeeringu
dokumendid. Juhime tähelepanu, et koos
maakatastripidajale esitatavate kehtestatud planeeringu
dokument idega tuleb esitada planeeringuga kehtestatud
andmed ka kihtide kaupa. Kihid peavad vastama riigihalduse
ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 „Planeeringu
vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“
kehtestatud nõuetele. Planeeringute andmete Maa ametile
esitamise kohta leiab täpsemat teavet aadressilt
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Planeeri
110 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
ngute andmed p745.html
Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi
valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on
Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha
Keskkonnaministeerium.
EELNÕU Edastasite 29.11.2021 kirjaga nr 7-1/11-207 omapoolsed
seisukohad Maa-ameti esitatud ettepanekutele Väike-Maarja
07.12.2021
valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise
nr 6-
hindamise aruande osas. Täname, et olete üldplaneeringu
3/21/15509-
koostamisel arvestamas suure osaga Maa-ameti 12.11.2021
5
kirjas nr 6-3/21/15509-2 tehtud ettepanekutest. Olles
tutvunud edastatud selgitustega, märgime järgmist:
1. Palusime oma 12.11.2021 kirjas nr 6 3/21/15509 2 Oleme nõus tehtud ettepanekuga ja
määrata kogu Rakke karjääri alale mäetööstuse maa ala tähistame üldplaneeringu kaardil Rakke
juhtotstarve ning arvestada asjaoluga, et puhkeala rajamine karjääri tulevikus supelrannaks kavandatava
on võimalik alles peale karjääri ammendumist. Dokumendis ala erineva tähistusega – kehtiv
Koostöö tabel olete lisanud selgituse, et üldplaneeringu mäetööstusmaa ja perspektiivne supelranna
eesmärk on reguleerida valla ruumilist arengut tulevikus. maa-ala kattuvuses.
Olemasolevat maakasutust sellega ei muudeta. Valla soov
on antud alal, pärast Rakke karjääri ammendumist, näha
ette supelranna ala, mis on avalikus kasutuses. Vi ime
üldplaneeringu eelnõusse sisse tingimuse, et supelranna
maa ala kasutuselevõtt on antud alal võimalik pärast Rakke
karjääri ammendumist.
Maa amet nõustub seletuskirja täiendamisega selliselt, et
supelranna maa ala kasutuselevõtt on antud alal võimalik
pärast Rakke karjääri ammendumist, ent palume täiendavalt
tähistada alale ka mäetööstuse maa ala juhtotstarve. Maa
ametil ei ole vastuväiteid, et Rakke karjääri ammendumise
järgselt võetakse ala kasutusele supelrannana
korrastamisprojektis määratud ulatuses , kuid selgitame, et
Rakke karjääris on arvel arvestatav kogus maavara ning
111 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
karjäär ei ole lähiaastatel, ehk üldplaneeringu eeldatavalt
kehtivusajal, ammendumas. 2009. aastal antud
kaevandamisluba kehtib kuni 2034. aastani ning vajadusel
võidakse seda pikendada. Üldplaneeringus tegelikkust
kajastava ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, et
maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene,
näiteks kaevandamisloa võimaliku pikendamise vajaduse
korral, palume planeeringus anda kogu Rakke karjääri ja
selle teenindusmaa alale mäetööstusmaa juhtotstarve. Maa
amet nõustub lahendusega, mille kohaselt tähistatakse
üldplaneeringus Rakke karjääri tulevikus supelrannaks
kavandatav ala kahe erineva viirutusega: kehtiv
mäetööstusmaa ja perspektiivne supelranna maa ala.
Selgitame, et olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtiv
kaevandamisluba, kuid mäetööstusmaa või
turbatööstusmaa juhtotstarve puudub või ei ole kaardipildis
(joonistel) kujutatud, ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75
lõike 1 punktiga 15, m ille kohaselt üldplaneeringu ülesanne
on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest
tekkivate kitsenduste määramine.
2. Märkisime oma 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2, et Oleme nõus tehtud ettepanekuga ja lisame
seletuskirja eelnõu peatükis 3.3. Detailplaneeringu üldplaneeringu seletuskirjas
koostamise kohustus esitatud detailplaneeringu koostamise detailplaneeringu koostamise kohustusega
juhtude kohaselt on detailplaneeringu koostamine juhtude loetelu esimesse punkti lause:
kohustuslik, kui tegevuse mõju väljendub eelkõige kas „Detailplaneeringu koostamise kohustus ei
piirkonna tavapärase ehitusmahu olulises suurenemises, kohaldu maavara kaevandamise korral, mil
transpordivoogude või külastajate hulga suurenemises või koostatakse detailplaneering vaid
visuaalse mõju, müra, tooraine, tööjõu vajaduse põhjendatud kaalutlusotsusele tuginedes,“
suurenemises ehitise kavandatavas asukohas võrreldes
senisega ning samuti on detailplaneeringu koostamine
kohustuslik väärtuslikel maastikel võimalike konfliktalade
(sh uute hoonestusalade, maakasutuse muutmise kavade,
tuulegeneraatorite, päikeseelektrijaamade,
112 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
mobiilsidemastide, vesiehitiste jt maastikul domineerima
jäävate objektide) arendamise suunamisel ning väärtuslikel
põllumajandusmaadel massiivide killustamist, vähenemist
või sihtotstarbelist kasutamist mõjutava arendamise
suunamisel. Märkisime, et eeltoodu võib kohalduda ka
maavarade kaevandamisele. Selgitame, et maardlate aladel
antakse kaevandamisluba õigusaktidega sätestatud korras
ja tingimustel ning maavara kaevandamine kui tegevus ei
nõua ühegi õigusakti järgi detailplaneeringu koostamist,
samuti on maavara kaevandamise loa taotluse menetlus
avalik protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii
kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Igakordne
detailplaneeringu kohustus oleks kaevandamisloa taotluse
avalikku menetlust dubleeriv avalik menetlus. Palusime
seletuskirjas täpsustada, et detailplaneeringu koostamise
kohustus ei kohaldu maavara kaevandamise korral või
koostatakse detailplaneering vaid põhjendatud
kaalutlusotsuse korral. Dokumendis Koostöö tabel olete
selgitanud (tsiteerin): „Selgitame, et viidatud
detailplaneeringu koostamise kohustus ei tähenda
automaatselt detailplaneeringu koostamise kohustust
maavara kaevandamiseks, kuid kindlasti ei saa teha ka
vastavat erandit. Selle sätte alusel tuleb omavalitsusel
kaalutlusotsuse tulemusel jõuda järelduseni, kas
kaevandamistegevus vastab viidatud detailplaneeringu
koostamise kohustuse tingimustele või mitte.“ Selgitame, et
kui tegelik soov on kaalutlusotsuse tulemusel jõuda
järelduseni, kas detailplaneeringu koostamine on vajalik või
mitte, siis palume sellest lähtuvalt korrigeerida seletuskirja
peatükis 3.3. Detailplaneeringu koostamise kohustus oleva
detailplaneeringu koostamise juhtude loendi pealkirja
sõnastust, näiteks: „detailplaneeringu koostamise vajadust
kaalutakse“. Hetkel toodud sõnastuse „detailplaneeringu
koostamise kohustusega juhud“ kohaselt ei ole tegemist
113 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
kaalutlusega, vaid kindla nõudega ehk kohustusega.
Oma seisukohas märgite täiendavalt (tsiteerin): „Märgime
täiendavalt, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei
halvenda juurdepääsu maavaravarule. Detailplaneeringu
koostamine võimaldab omavalitsusel vajadusel anda ka
maavarade kaevandamise plaani korral alale terviklahendus,
mis võimaldab maavaravaru kasutuselevõttu, kuid arvestab
ka piirkonna teiste tegevuste ning vajadustega, andes
piirkonnale tervikliku ruumilahenduse.“
Selgitame, et Maa-amet ei nõustu Teie seisukohaga, et
detailplaneeringu igakordne kaalutlemata koostamise nõue
maavarade võimaliku kaevandamise korral ei halvenda
juurdepääsu maavaravarule. Selgitame, et
detailplaneeringu koostamine tähendab rahalisi kulutusi
ning täiendavat ajakulu detailplaneeringu menetluse
protsessi näol, mis lisandub kaevandamisloa taotluse
menetlusele, mis on samuti avalik menetlus. Isegi juhul kui
kohalik omavalitsus võtab detailplaneeringu koostamise
kulud enda kanda, tähendab see loa taotlejale täiendavat
ajakulu, mis halvendab juurdepääsu maavaravarule ning on
vastuolus MaaPS §14.
3. Selgitasime oma 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2, Oleme nõus tehtud ettepanekuga ja
et Üldplaneeringu veebirakenduse kohaselt asuvad maard- sõnastame tingimuse järgmiselt:
latel või nende vahetus läheduses mitmesugused pärand- „Pärandkultuuri objekti ümbritseval alal
kultuuri objektid, sh osad, mis on seotud kunagise kaevan- säilitada võimalusel põlispuud“.
damisega. Täiendavalt märkisime, et seletuskirja peatükis
4.1.6 Pärandkultuuri objektid on selgitatud, et pärandkul-
tuuri objekti ümbritseval alal säilitada põlispuud. Palusime
seletuskirja täpsustada selliselt, et pärandkultuuri objekti
ümbritseval alal tuleb võimalusel säilitada põlispuud või
märkida, et eelnimetatud nõue ei kehti maavarade kaevan-
damise korral. Oma seisukohas märgite (tsiteerin): „Selgi-
tame, et üldplaneeringu sõnastuses on kasutatud sõna
114 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
„võimalusel“, mistõttu on see soovitus edasiste tegevuste
kavandamisega.“ Selgitame jätkuvalt, et üldplaneeringu
seletuskirjas ei ole tegemist kaalutletava tingimusega. Se-
letuskirja peatükis 4.1.6. Pärandkultuuri objektid on märgi-
tud (tsiteerin): „Pärandkultuuri objekti ümbritseval alal säi-
litada põlispuud“. Teie seisukohast lähtuvalt palume sele-
tuskirja korrigeerida lisades sõna „võimalusel“.
4. Märkisime oma 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2, et Oleme nõus tehtud ettepanekuga ja jätame
seletuskirja eelnõu peatükis 3.4.9 Mäetööstuse maa-ala on lausest välja sõna „põhimõtteliselt“. Uus
selgitatud, et püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lause kuju saab olema järgmine:
lubatav, kui see ei halvenda maavaravaru „Püsiva iseloomuga tegevus on lubatav, kui
kaevandamisväärsena säilimist või maavaravarule see ei halvenda maavaravaru
juurdepääsu. Palusime täpsustada, et püsiva iseloomuga kaevandamisväärsena säilimist või
tegevus on võimalik siis, kui selle jaoks on saadud MaaPS maavaravarule juurdepääsu“.
kohane kooskõlastus või luba ning palusime viidatud lausest
eemaldada sõna „põhimõtteliselt“, kuna selle sõna alles
jätmise korral jääb mulje, et tegu on valdava üldjuhtumiga
(põhimõtteliselt lubatav). Oma seisukohas märgite, et
kooskõlastuse saamine taoliste tegevuste puhul on seaduses
sätestatud protseduur, mille osas üldplaneering leevendusi
luua ei saa. Seetõttu on püsiva iseloomuga tegevused antud
aladel tõesti lubatud vaid juhul, kui selleks on olemas MaaPS
kohane kooskõlastus või luba. Teie seisukohast jääb
selgusetuks, kas üldplaneeringu seletuskirja täiendatakse
või mitte. Kuna üldplaneeringu seletuskirja sõnastus on
võrreldes seaduse sõnastusega osaline, siis palume
segaduste vältimiseks vastavalt Maa-ameti märkustele
täiendada ka seletuskirja.
5. Märkisime oma 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2, et Oleme nõus tehtud ettepanekuga ja
seletuskirja peatükis 3.4 Maakasutusolevas tabelis on täiendame üldplaneeringu seletuskirja
märgitud mäetööstuse maa-alale sobivad võimalikud punkti 3.4 „Maakasutus“ järgmise lõiguga:
kavandatavad sihtotstarbed, lisaks on selgitatud, et muid „Katastriüksusele mäetööstusmaa
sihtotstarbeid võib määrata (mäetööstusmaale) juhul kui sihtotstarbe määramiseks peab alal olema
115 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
need ei kahjusta juhtotstarbe rakendamist. Märkisime ja keskkonnaluba maavara kaevandamiseks.
palusime seletuskirja lisada, et mäetööstusmaa sihtotstarbe Muid tegevusi kehtiva kaevandamisloaga
määramiseks peab alal olema keskkonnaluba maavara määratud mäeeraldise teenindusmaa alale
kaevandamiseks ja muid tegevusi kehtiva saab kavandada ainult kaevandamisloa
kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa omaja nõusolekul ning maardlate aladel on
alale saab kavandada ainult kaevandamisloa omaja sihtotstarbe muutmiseks igakordselt vaja
nõusolekul ning maardlate aladel on sihtotstarbe õigusaktide kohast kooskõlastust või luba“.
muutmiseks igakordselt vaja MaaPS kohast kooskõlastust
või luba. Selgitame jätkuvalt ja palume seletuskirja lisada,
et mäetööstusmaa sihtotstarbe määramiseks peab alal Täpsustatud 20.01.2022
olema keskkonnaluba maavara kaevandamiseks ja muid
Tabelis 3 on mäetööstuse maa-ala puhul
tegevusi kehtiva kaevandamisloaga määratud mäeeraldise
võimalikena märgitud mäetööstusmaa ja
teenindusmaa alale saab kavandada ainult kaevandamisloa
turbatööstusmaa sihtotstarbed. Ülejäänud
omaja nõusolekul ning maardlate aladel on sihtotstarbe
sihtotstarvete puhul (va elamumaa, ärimaa
muutmiseks igakordselt vaja MaaPS kohast kooskõlastust
ja ühiskondlike ehitiste maa) on lisatud
või luba. Käesoleva üldplaneeringuga ei anta luba
seletuskirja täpsustus, et:
mäetööstusmaa juhtotstarbega alale määrata muid
sihtotstarbeid vastavalt tabelis 3 kirjeldatule. Sihtotstarbe „Võib kavandada kui kaevandamine ja
muutmiseks peab lisaks kaevandamise lõppemisele olema kaevandamisluba on lõppenud“.
ka kaevandamisluba lõppenud. Selgitasite oma vastuses, et
kooskõlastuse saamine taoliste tegevuste puhul on seaduses
sätestatud protseduur, mille osas üldplaneering leevendusi
luua ei saa. Seetõttu on püsiva iseloomuga tegevused antud
aladel tõesti lubatud vaid juhul, kui selleks on olemas MaaPS
kohane kooskõlastus või luba. Seisukohast jääb
selgusetuks, kas üldplaneeringu seletuskirja vastavalt
täiendatakse või mitte. Maavarale juurdepääsu tagamiseks
ja segaduste vältimiseks palume vastavalt Maa-ameti
märkustele täiendada ka seletuskirja.
Maa-amet jääb oma 12.11.2021 kirjas nr 6-3/21/15509-2
ning käesolevas kirjas täiendavalt selgitatud seisukohtade
juurde. Maa-amet ei saa anda kooskõlastust
üldplaneeringule, millega kehtestatakse kaevandamisele
116 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
piiranguid, mis ei tulene seadusest.
Maa-amet ei nõustu Väike-Maarja Vallavalitsuse 30.09.2021
kirjaga nr 7-1/11-175 edastatud Väike-Maarja valla
üldplaneeringu lahendusega ning 29.11.2021 kirjaga nr 7-
1/11/207 esitatud selgitustega. Palume täpsustada
planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele.
Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale
juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on
vastuolus MaaPS § 14.
Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga
seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid
tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara
kaevandada või kui kaevandamine muutub piiravate
tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes
olemasoleva olukorraga.
Palume hoida Maa-ametit kursisplaneeringu edasise
menetlemisega ning edastada üldplaneering peale
täpsustuste tegemist ning enne selle vastuvõtmist
kooskõlastamiseks Maa-ametile.
Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi
valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on
Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha
Keskkonnaministeerium.
EELNÕU A. Seisuga 22.10.2021 asuvad Väike-Maarja valla Selgitame, et kuna maardlate info on
territooriumil osaliselt või täielikult 19 keskkonnaregistri riiklikest registritest tulenev informatsioon
12.11.2021
maardlate nimistus arvel olevat maardlat ning 11 kehtiva ning see ei ole üldplaneeringu kehtestatav
nr 6-
kaevandamisloaga osa, ei kajasta me seda informatsiooni
3/21/15509-
üldplaneeringu PDF kaartidel. Pärast
2 mäeeraldist. Väike-Maarja valla üldplaneeringu veebilehel
üldplaneeringu kehtestamist on võimalik
viidatud kaardirakenduses on korrektselt kujutatud Väike-
riiklikust registrist tulenevat maardlate
Maarja vallas asuvate maardlate piirid. Palume kajastada
informatsiooni kuvada kas Maa-ameti või
maardlate piire ka üldplaneeringu pdf-vormingus joonistel.
117 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Plaanidele palume lisada info, mis kuupäeva seisuga on Rahandusministeeriumi infosüsteemis
maardlate ja mäeeraldiste andmeid kasutatud. kõrvuti üldplaneeringu kehtestatava osaga.
Maardlate informatsioon võib olla ka ajas
muutuv. Seetõttu ei ole mõistlik seda
üldplaneeringu kaardil kehtestada, kuna
võib muuhulgas avalikkusele anda
valeinformatsiooni.
1. Üldplaneeringu veebirakenduses ning üldplaneeringu 1. Selgitame, et üldplaneeringu eesmärk on
joonisel Maakasutus on Rakke karjääri puhul määratud reguleerida valla ruumilist arengut tulevikus.
mäetööstuse maa-ala juhtotstarve mäeeraldise Olemasolevat maakasutust sellega ei
teenindusmaale osaliselt, osale teenindusmaast on muudeta. Valla soov on antud alal, pärast
määratud supelranna maa-ala juhtotstarve. Kuna Rakke karjääri ammendumist, näha ette
lähiaastatel Rakke karjääri ammendumist ei toimu ja supelranna ala, mis on avalikus kasutuses.
puhkeala rajamine on võimalik alles kaugemas tulevikus,
Viime üldplaneeringu eelnõusse sisse
siis üldplaneeringu eeldataval kehtimisajal
tingimuse, et supelranna maa-ala
üldplaneeringus tegelikkust kajastava ruumilahenduse
kasutuselevõtt on antud alal võimalik pärast
saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu
Rakke karjääri ammendumist.
osas olemasolev olukord ei halvene, palume anda
planeeringus olemasoleva mäeeraldise ja selle
teenindusmaa alale täies ulatuses mäetööstusmaa
juhtotstarve.
Selgitame, et olukorras, kus üldplaneeringu alal on
kehtiv kaevandamisluba, kuid mäetööstusmaa või
turbatööstusmaa juhtotstarve puudub või ei ole kaardipildis
(joonistel) kujutatud, ei ole planeering kooskõlas PlanS §
75 lõike 1 punktiga 15, mille kohaselt üldplaneeringu
ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud
aladest tekkivate kitsenduste määramine.
Sobiv on ka alternatiivne variant, kui Rakke karjääri
alale antakse mitu alternatiivset juhtotstarvet ning
seletuskirjas tuuakse vastavad selgitused. Nimelt teeme
ettepaneku kavandada kuni Rakke karjääri
118 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
ammendumiseni maa-ala juhtotstarbeks mäetööstusmaa
ning tulevikus perspektiivne supelranna maa-ala.
Arvestades heaks kiidetud Rakke karjääri
korrastamisprojekti lahendust ei ole Maa-ametil
vastuväiteid, et Rakke karjääri ammendumise järgselt
võetakse ala kasutusele supelrannana
korrastamisprojektis määratud ulatuses, kuid kehtiva
kaevandamisloa tõttu tuleb kajastada mäetööstusmaa
juhtotstarve kaardil kogu teenindusmaa ulatuses.
Alternatiivse variandi rakendamisel palume kajastada
üldplaneeringus Rakke karjääri ala kahe erineva
viirutusega: kehtiv mäetööstusmaa ja perspektiivne
supelranna maa-ala ning lisada seletuskirja vastav selgitus.
2. Seletuskirja eelnõu peatükis 3.4.9 Mäetööstuse maa- 2. Selgitame, et kooskõlastuse saamine
ala on selgitatud, et püsiva iseloomuga tegevus on taoliste tegevuste puhul on seaduses
põhimõtteliselt lubatav, kui see ei halvenda maavaravaru sätestatud protseduur, mille osas
kaevandamisväärsena säilimist või maavaravarule üldplaneering leevendusi luua ei saa.
juurdepääsu. Täpsustame, et püsiva iseloomuga tegevus Seetõttu on püsiva iseloomuga tegevused
on võimalik siis, kui selle jaoks on saadud MaaPS antud aladel tõesti lubatud vaid juhul, kui
kohane kooskõlastus või luba. Palume viidatud lausest selleks on olemas MaaPS kohane
eemaldada sõna „põhimõtteliselt“, kuna selle sõna alles kooskõlastus või luba.
jätmise korral jääb mulje, et tegu on valdava üldjuhtumiga
(põhimõtteliselt lubatav). Tegelikkuses on tegu
erandjuhtumiga, kui on saadud igakordse kaalutlusotsuse
tulemusena MaaPS alusel kooskõlastus või luba.
3. Seletuskirja eelnõu peatükis 3.4.9 Mäetööstuse maa- 3. Korrigeerime üldplaneeringu ja KSH
ala on märgitud (tsiteerin): „Muu tegevuse kui aruande eelnõusid lähtuvalt esitatud
kaevandamise kavandamine maardlate alade on võimalik märkusest.
pärast kaevandamise lõppemist ning üldjuhul pärast
maavara ammendumist või kui selleks kui selleks on saadud
maaparandusseaduse alusel muu sisuga kooskõlastus või
luba.“ Sama mõtet on korratud ka KSH aruande eelnõu
119 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
peatükis 9.7. Maardlate ja maavarade kaitse.
Märgime, et siin on mõeldud maapõueseadust. Palume
korrigeerida.
4. Seletuskirja eelnõu peatükis 3.4.9 Mäetööstuse maa- 4. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
ala on märgitud (tsiteerin): lähtuvalt esitatud märkusest.
„Kasutusele võetud maardlatel tuleb varud maksimaalselt
ammendada ning alad majandustegevuse lõppemisel
korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas
põllumaa, metsamaa, puhkeala või hoonestatud alana ning
et need sobituksid ümbritsevate väärtuslike
põllumajandusmaade, väärtuslike maastike või
rohevõrgustiku aladega. Karjääri korrastamise suund
tuleb määrata kaevandamisloa taotlemisel koostöös
Keskkonnaametiga.“ Märgime, et väga sagedane
karjääride korrastamise suund on veekogu. Lisaks
selgitame, et kaevandatud maa korrastamise suuna
määramisel on oluline arvestada ka maaomaniku
arvamusega. Palume täiendada.
5. Seletuskirja eelnõu peatükis 3.3. Detailplaneeringu 5. Selgitame, et viidatud detailplaneeringu
koostamise kohustus on märgitud detailplaneeringu koostamise kohustus ei tähenda
koostamise juhud. Seletuskirja kohaselt on automaatselt detailplaneeringu koostamise
detailplaneeringu koostamine kohustuslik kui tegevuse mõju kohustust maavara kaevandamiseks, kuid
väljendub eelkõige kas piirkonna tavapärase ehitusmahu kindlasti ei saa teha ka vastavat erandit.
olulises suurenemises, transpordivoogude või külastajate Selle sätte alusel tuleb omavalitsusel
hulga suurenemises või visuaalse mõju, müra, tooraine, kaalutlusotsuse tulemusel jõuda järelduseni,
tööjõu vajaduse suurenemises ehitise kavandatavas kas kaevandamistegevus vastab viidatud
asukohas võrreldes senisega. Samuti on detailplaneeringu detailplaneeringu koostamise kohustuse
koostamine kohustuslik väärtuslikel maastikel võimalike tingimustele või mitte.
konfliktalade (sh uute hoonestusalade, maakasutuse
Märgime täiendavalt, et detailplaneeringu
muutmise kavade, tuulegeneraatorite,
koostamise kohustus ei halvenda
päikeseelektrijaamade, mobiilsidemastide, vesiehitiste jt
juurdepääsu maavaravarule.
maastikul domineerima jäävate objektide) arendamise
120 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
suunamisel ning väärtuslikel põllumajandusmaadel Detailplaneeringu koostamine võimaldab
massiivide killustamist, vähenemist või sihtotstarbelist omavalitsusel vajadusel anda ka maavarade
kasutamist mõjutava arendamise suunamisel. kaevandamise plaani korral alale
terviklahendus, mis võimaldab maavaravaru
Märgime, et eeltoodu võib kohalduda ka maavarade
kasutuselevõttu, kuid arvestab ka piirkonna
kaevandamisele. Selgitame, et maardlatel antakse
teiste tegevuste ning vajadustega, andes
kaevandamisluba õigusaktidega sätestatud korras ja
piirkonnale tervikliku ruumilahenduse.
tingimustel ning maavara kaevandamine kui tegevus ei
nõua ühegi õigusakti järgi detailplaneeringu koostamist.
Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik
protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii
kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond.
Igakordne detailplaneeringu kohustus oleks kaevandamisloa
taotluse avalikku menetlust dubleeriv avalik menetlus. Loa
andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta
tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava
kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalik
omavalitsus saab hinnata kaevandamisloa taotlusega
tutvumisel detailplaneeringu algatamise otstarbekust ja
teha vajadusel põhjendatud kaalutlusotsuse
detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu
koostamise nõudmine üldplaneeringus oleva tingimuse tõttu
halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat
olukorda ning on vastuolus MaaPS §14 lõikega 2. Palume
seletuskirjas täpsustada, et detailplaneeringu koostamise
kohustus ei kohaldu maavara kaevandamise korral. Maa-
amet nõustub ka sellega, et üldplaneeringu seletuskirjas
täpsustatakse, et mäetööstusmaade määramisel, uute
kaevandamiskohtade avamisel ja olemasolevate karjääride
laiendamisel tuleb kohaliku omavalitsuse põhjendatud
kaalutlusotsuse korral koostada detailplaneering.
6. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele 6. Korrigeerime KSH aruande eelnõusid
ja maardlatele on märgitud, et Meibaumi maardla on lähtuvalt esitatud märkusest.
liivamaardla. Märgime, et tegelikult on Meibaumi maardla
121 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
näol tegemist kruusamaardlaga. Palume parandada.
7. Seletuskirja eelnõu peatükis 3.4 Maakasutus olevas 7. Selgitame, et kooskõlastuse saamine
tabelis Tabel 3. Maa-ala juhtotstarvete ja katastriüksuse taoliste tegevuste puhul on seaduses
sihtotstarvete omavahelised seosed on märgitud, et sätestatud protseduur, mille osas
mäetööstuse maa-alale võib kavandada riigikaitse maa üldplaneering leevendusi luua ei saa.
ja üldkasutatava maa sihtotstarvet juhul kui Seetõttu on püsiva iseloomuga tegevused
kaevandamine on lõppenud ja ilma kaevandamise antud aladel tõesti lubatud vaid juhul, kui
lõppemise tingimuseta on mäetööstusmaa juhtotstarbe selleks on olemas MaaPS kohane
korral lubatud tootmismaa, veekogude maa, transpordimaa, kooskõlastus või luba.
jäätmehoidla maa, kaitsealuse maa ja maatulundusmaa
sihtotstarve. Seletuskirja kohaselt võib muid sihtotstarbeid
määrata juhul kui need ei kahjusta juhtotstarbe
rakendamist.
Märgime ja palume seletuskirja lisada, et mäetööstusmaa
sihtotstarbe määramiseks peab alal olema keskkonnaluba
maavara kaevandamiseks ja muid tegevusi kehtiva
kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa
alale saab kavandada ainult kaevandamisloa omaja
nõusolekul ning maardlate aladel on sihtotstarbe
muutmiseks igakordselt vaja MaaPS kohast kooskõlastust
või luba. Käesoleva üldplaneeringuga ei anta luba
mäetööstusmaa juhtotstarbega alale määrata muid
sihtotstarbeid vastavalt tabelis 3 kirjeldatule. Sihtotstarbe
muutmiseks peab lisaks kaevandamise lõppemisele
olema ka kaevandamisluba lõppenud. Tagamaks maavarale
juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimist ja
vältimaks mitmetimõistetavusest põhjustatud segadusi
palume üldplaneeringu seletuskirja ja tabelit 3 korrigeerida
vastavalt eeltoodule. Mäetööstusmaa juhtotstarbega alale
sobivad mäetööstusmaa ja turbatööstusmaa sihtotstarbed,
muid sihtotstarbeid palume tabelisse 3 mäetööstusmaa
juhtotstarbe veergu mitte märkida.
122 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
8. Veebirakenduse ning üldplaneeringu jooniste kohaselt 8. Korrigeerime üldplaneeringu ja KSH
kattuvad maardlad planeeritavate tuuleenergeetika aladega. aruande eelnõusid lähtuvalt esitatud
Seletuskirja eelnõu peatükis 5.2.8.1 Tuuleenergia on märkusest.
selgitatud, et üldplaneeringuga kavandatud põhimõttelised
alad tuuleparkide kavandamiseks maardlate alal ei
tähenda MaaPS kohast kooskõlastust. Tuuleparkide
arendamisel maardlatele tuleb igakordselt teha koostööd
Maa-ametiga tuuleparkide võimaluse väljaselgitamiseks.
Maa-amet nõustub eeltooduga.
Samas peatükis on lisaks märgitud (tsiteerin):
„Tuuleparkide kavandamine maardlatel, kus on
moodustatud mäeeraldis, on võimalik pärast
kaevandamistegevuse lõppemist ning üldjuhul pärast
maavara ammendumist. Kooskõlastuse tuuleparkide
kavandamiseks maardlate maa-alal annab Maa-amet.“
Sarnast mõtet on korratud KSH aruande eelnõu peatükis
7.8. Mõju maavaradele ja maardlatele. Selgitame, et
asjaolu, kas maardlal on moodustatud mäeeraldis või
mitte, ei ole tuuleparkide rajamise võimalikkuse osas
seisukoha võtmisel määrav. Lisaks selgitame, et
kooskõlastav asutus võib ajas muutuda, mistõttu soovitame
kasutada Maa-ameti nime asemel mõistet „valdkonna eest
vastutava ministri volitatud asutus.“ Palume sõnastada
eeltoodud lõik järgmiselt: „Tuuleparkide kavandamine
maardlatel on üldjuhul võimalik pärast maavara
ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS kohane
kooskõlastus või luba. Kooskõlastuse tuuleparkide
kavandamiseks maardlate maa-alal annab valdkonna
eest vastutava ministri volitatud asutus“.
Täiendavalt informeerime, et Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium on algatanud ja esitanud
02.08.2021 kirjaga nr 2-2/21-0400/4660 ministeeriumitele
kooskõlastamiseks ehitusseadustiku muutmise ja sellega
123 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu
väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). VTK punktis 9.1.6
on välja toodud ettepanek aladel, kus maavarad on MaaPS
alusel arvele võetud, kuid maavarade kasutusse võtmist
lähemas ajaperspektiivis kavandatud ei ole,
vahekasutusena lubada ajutiste ehitiste tähtajaks kuni 50
aastat. Peale VTK-s märgitud ehitusseadustiku muudatuste
kehtestamist ja MaaPS-us maapõue kaitse põhimõtete
muutmist saab Maa-amet kaaluda elektrituulikute parkide ja
seonduvate kommunikatsioonide rajamise lubamist
kooskõlas uuendatud seaduste mõttega.
9. Üldplaneeringu veebirakenduse kohaselt asuvad 9. Selgitame, et üldplaneeringu sõnastuses
maardlatel või nende vahetus läheduses mitmesugused on kasutatud sõna „võimalusel“, mistõttu on
pärandkultuuri objektid, sh osad, mis on seotud kunagise see soovitus edasiste tegevuste
kaevandamisega. kavandamisega. Mõistame, et mitmete
tegevuste, sh kaevandamise korral, ei ole
Seletuskirja peatükis 4.1.6 Pärandkultuuri objektid on
võimalik põlispuude säilitamine, kuid seda
selgitatud, et pärandkultuuri objekti ümbritseval alal
aspekti tuleb vähemalt tegevuste
säilitada põlispuud. Märgime, et maardlate aladel võimaliku
kavandamisel hinnata, mitte sellest liiga
kaevandamise korral ei ole võimalik tagada põlispuude
kergekäeliselt loobuda. Viidatud sõnastuses
säilimist. Samuti jääb seletuskirjast selgusetuks, kui suur
ongi võimalik ka maavarade kaevandamise
ala on ümbritsev ala. Tagamaks, et maavarale juurdepääsu
korral esmalt hinnata põlispuude säilimise
osas olemasolev olukord ei halveneks, palume seletuskirja
võimalikkust, kuid võimatuse korral anda
täpsustada selliselt, et pärandkultuuri objekti ümbritseval
vastavad põhjendused.
alal tuleb võimalusel säilitada põlispuud või märkida, et
eelnimetatud nõue ei kehti maavarade kaevandamise korral. Märgime, et üldplaneeringu PDF kaartidel ei
Palume esitada üldplaneeringu kaartidel ja veebirakenduses kuva me riiklikest registritest tulenevat
samu andmeid, st kanda pärandkultuuri objektid ka informatsiooni, kuna see ei ole
üldplaneeringu kaartidele. üldplaneeringuga kehtestatav.
10. Matkaradade rajamisega seonduvalt märgime, et 10. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
maardlate aladele on võimalik matkaradasid rajada vaid lähtuvalt esitatud märkusest.
ajutiste rajatistena. Seletuskirja peatükis 4.5 Matkarada
on selgitatud (tsiteerin): „Teiste tegevuste kavandamisel, sh
124 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
ristuvate teede ja tehnovõrkude kavandamisel, arvestada
matkaraja terviklikkuse ja kasutatavuse säilimisega.
Põhjendatud vajadusel näha ette muudatused raja
kulgemises.“ Maa-amet nõustub, et põhjendatud juhul, nt
maavarade kaevandamise korral, on võimalik näha ette
muudatusi raja kulgemises.
Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva
olukorra säilimist, palume seletuskirjas täpsustada, et
maardlaga kattuval alal on matkarada võimalik rajada
ajutise iseloomuga ehitisena.
Maa-amet ei nõustu Väike-Maarja Vallavalitsuse
30.09.2021 kirjaga nr 7-1/11-175 edastatud Väike-Maarja
valla üldplaneeringu lahendusega. Palume täpsustada
planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele.
Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale
juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on
vastuolus MaaPS § 14.
Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga
seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid
tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara
kaevandada või kui kaevandamine muutub piiravate
tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes
olemasoleva olukorraga.
Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise
menetlemisega ning edastada üldplaneering peale
täpsustuste tegemist ja enne selle vastuvõtmist
kooskõlastamiseks Maa-ametile.
LÄHTESEISU Maa-amet, tutvunud edastatud materjalidega, märgib Teeme üldplaneeringu koostamise käigus
KOHAD järgmist. Maa-ametiga koostööd lähtuvalt Maa-
ametile antud volitustest.
14.02.2020 Seisuga 10.02.2020 asuvad Väike-Maarja valla
nr 6- üldplaneeringu territooriumil osaliselt või täielikult 19
125 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
3/20/1242-2 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat,
11 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ja 2 menetluses
olevat maavara kaevandamise loa taotlust.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt
koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega,
kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb
ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse
üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt esitatakse
üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76
lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi
MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal
asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering
PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või
valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega.
Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1-
2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada
üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav
maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval
maardlal või selle osal. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib
ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja
kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui
kavandatav tegevus ei halvenda maavara
kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu
olemasolevat olukorda või halvendab maavarale
juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole
püsiva iseloomuga või halvendab maavara
kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu
olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku
huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või
ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise
ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset
asukohta.
126 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Lisa 2. peatükis 17. Maavarad ja maardlad on kirjeldatud, et Lisa 2 joonist ja tabelit on vastavalt
Väike-Maarja valla territooriumil on seisuga 20.10.2019 märkusele täiendatud. Arvestame
registreeritud üheksa mäeeraldist, mis peaksid olema märkusega üldplaneeringu koostamisel.
kujutatud joonisel 12 ning kirjeldatud tabelis 10. Märgime,
et tabeli 10. järgi jääb Väike-Maarja valda kümme kehtiva
loaga mäeeraldist mitte eespool tekstis kirjeldatud üheksa
mäeeraldist. Lisaks täpsustame, et Tabelis 10. puudub
Rakke lubjakivikarjääri teenindusmaa pindala, milleks on
123,17 ha. Simuna turbatootmisala kaevandamise luba
pikendati 18.10.2019 ning loa muutmise käigus täpsustati
ka mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindalasid, milleks on
vastavalt 131,64 ha ja 166,32 ha. Tabelis 10. on märkimata
ka Raigu kruusakarjääri kaevandamise loa number, milleks
on L.MK/322586. Tabelis 9. on Peetla turbamaardla
registrikaardi numbriks märgitud ekslikult 239.
Keskkonnaregistri andmetel on Peetla turbamaardla
registrikaardi numbriks 238. Palume Lisa 2 peatükis 17
teksti ning tabeleid 9. ja 10. täiendada ja täpsustada.
Täiendavalt informeerime, et 09.01.2020 andis
Keskkonnaamet korraldusega nr 1-3/20/17 Tammiku IV
liivakarjääri mäeeraldisele kaevandamise loa nr
L.MK/334145 (loa omaja Eesti Teed AS, mäeeraldise ja selle
teenindusmaa pindalad vastavalt 7,44 ha ja 9,84 ha).
Lisa 2. peatükis 17. Maavarad ja maardlad tabelis 9. on
märgitud seisuga 20.10.2019 Väike-Maarja valla
territooriumil registreeritud maardlad koos pindalade ja varu
kogustega. Varukogused on saadud 2018. aasta maavarade
koondbilansist. Tabelis 10. on märgitud seisuga 20.10.2019
Väike-Maarja valla territooriumil asuvad mäeeraldised ja
neis asuvad maavaravaru kogused, mis on saadud
keskkonnalubade infosüsteemist. Tabelis 9. on mitmeid
erinevusi varu koguses võrreldes 2018. aasta maavarade
koondbilansiga. Näiteks on tabelis 9. kirjeldatud Endla ja
127 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Pedja turbamaardlates ka prognoosvarusid, mis eristatakse
maardlaga piirneval alal väljaspool tarbe- ja reservvaru
kontuuri või piirkonnas, kus maavarailmingute esinemise
põhjal võib eeldada uue maardla olemasolu. Prognoosvaru
võimaldab hinnata maardla maavaravaru suurendamise või
uue maardla kindlaks tegemise võimalust ning on aluseks
maavara otsingu ja geoloogilise uuringu suunamisel.
Prognoosvaru ei võeta arvele ja see pole maardla osa.
Tabelis 9. olevad varude erinevused on ka tingitud ühes
maardlas olevatest erinevatest kasutusaladest ja ka
maardlate osalisest paiknemisest Lääne-Viru maakonnas
jne. Kuna maardlate ja mäeeraldiste pindalad ja neis asuva
maavaravaru kogused on ajas muutuvad, teeme ettepaneku
koostatavas üldplaneeringus piirduda vaid maardlate ja
mäeeraldiste loeteluga.
Palume üldplaneeringu jooniste koostamisel kasutada Arvestame märkusega üldplaneeringu
keskkonnaregistris arvel olevate maardlate ja mäeeraldiste koostamisel.
piire. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab
planeeringute koostamisel kasutama üksnes
keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid.
Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamise lihtsustamiseks
soovitame enne lõpliku lahenduse valmimist küsida
keskkonnaregistri maardlate nimistust ajakohase väljavõtte.
Palume üldplaneeringus anda mäetööstusmaa juhtotstarve Arvestame märkusega üldplaneeringu
mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele ning koostamise käigus. Mäetööstusmaa
kaevandamisloa taotluse olemasolu korral reserveeritava juhtotstarbe näitame ühiselt mäeeraldistele,
mäetööstusmaa juhtotstarve nendele aladele, kus on nende teenindusmaadele. Kaalume eraldi
menetluses maavara kaevandamise loa taotlus. Vajadusel juhtostarbe määramist vajadusel
võib mäetööstusmaa juhtotstarbest eraldada turbatööstusmaale.
turbatööstusmaa juhtotstarbe.
Palume eeltoodud märkustega üldplaneeringu edasisel Arvestame esitatud tingimustega
koostamisel arvestada ning edastada planeeringulahendus üldplaneeringu koostamisel koostöö
128 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
enne vastuvõtmist Maa-ametile kooskõlastamiseks. Maa- korraldamisel ning planeeringulahenduse
amet aktsepteerib planeeringumaterjalide ja esitamisel kooskõlastamiseks
menetlusdokumentide edastamist nii digitaalselt aadressile
[email protected] kui ka materjalide alla laadimist
vastavalt veebiaadressilt.
Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi
valitsemisel olevate maaüksuste, mille
volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule
seisukoha Keskkonnaministeerium.
Põllumajandusa- LÄHTESEISU Üldplaneeringu koostamisel on Põllumajandusameti seisuko- Arvestame esitatud ettepanekutega
met KOHAD halt oluline maaparandus-süsteemide terviklikkuse säilita- üldplaneeringu koostamise käigus.
mine. Põllumajandusamet teeb Väike-Maarja valla üldpla-
31.01.2020
neeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise
nr 14.5-
hindamise osas järgmised ettepanekud:
1/111-1
1. Maaparandussüsteemide maa-alal arvestada maaparan-
duse seost teiste valdkondade lahenditega. Näiteks: väär-
tuslike põllumaade seos kuivendusseisundiga, seos planee-
ringu ala kasutus- ja ehitustingimustega. Maaparandussüs-
teemi maa-alal ehitustegevuse kavandamisel tuleb arves-
tada süsteemi osa ümberehitamise vajadusega, et tagada
alles jääva maaparandussüsteemi toimimine. Samas juhime
teie tähelepanu, et maaparandussüsteemi ala on ka metsa-
maal (kraavkuivendus).
2. Punktis 5.4. “Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale“,
palun täiendada alapunkti - jätkusuutliku põllumajandus-
tootmise ja metsamajandamise tagamiseks pööratakse tä-
helepanu maaparandusliku tegevusega kaasnevatele mõju-
dele.
129 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Maakasutuses on oluline, et maaparandussüsteemi maa-
alale ei oleks määratud muud juhtfunktsiooni kui põlluma-
jandusmaa (põllukuivendus) või metsamaa (metsakuiven-
dus).
3. Andmeid maaparandussüsteemide kohta (paiknemine,
maa-ala, eesvool ja riigi poolt korrashoitav ühiseesvool) on
võimalik saada Maa-ameti kaardirakendusest https://geo-
portaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html
Andmeid maaparandussüsteemide üksikobjektide kohta
(kaevud, truubid, suudmed ja drenaažisüsteemid) saab kü-
sida Põllumajandusameti Ida regiooni Rakvere esindusest.
4. Väike-Maarja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse osas on
Põllumajandusametil planeerimisdokumendiga seotud põh-
jendatud huvi maaparandussüsteemide toimimise säilitami-
seks ja maaviljelusväärtuse hoidmiseks.
Terviseamet EELNÕU Amet on tutvunud esitatud Väike-Maarja valla üldpla- 1. Selgitame, et üldplaneeringuga
neeringu ja KSH aruande eelnõu materjalidega ning juhib määratakse perspektiivsed supluskohad,
02.11.2021
tähelepanu järgnevale: mistõttu peavad need vastama viidatud
nr 9.3-
määrusele üksnes juhul, kui need ka
1/21/12730- 1. KSH aruande eelnõu ptk 7.7. lk 64 on kirjas „Väike-
vastavalt kasutusele võetakse. See on
2 Maarja valla territooriumil on peamisteks supluskohtadeks
igakordselt üldplaneeringu kehtestamise
Äntu Valgejärv, Äntu tehisjärv ja Kamariku järv.
järgselt omavalitsuse otsus. Sama
Supelrandu Väike-Maarja vallas ei ole. ÜP-ga määratakse seisukohta märkis Terviseamet ka 7.
supelranna maa-ala juhtfunktsioon Äntu tehisjärve, Äntu septembril 2020. aastal läbi viidud
Valgejärve ja Kamariku järve supluskohtades. veebiseminaril.
Supluskohad/supelrannad peavad vastama sotsiaalministri
03.10.2019 määrusele nr 63 „Nõuded suplusveele ja su-
pelrannale““. Ametile teadaolevatel andmetel on Äntu
tehisjärv Väike-Maarja vallas ainuke avalik supluskoht, kus
on tagatud vastavus määruse nr 63 nõuetele ja seiratakse
suplusvee kvaliteeti. Andmed Äntu Valgejärve ja Kamariku
130 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
järve kohta ametil puuduvad, kuid üldplaneeringu koha-
selt on nende puhul tegemist samuti avalikult kasutata-
vate supluskohtadega ning peavad vastama määruse nr
63 nõuetele, siis tuleb supluskoha valdajal planeerida
nendes supluskohtades suplusvee seire määruse nr 63
nõuete alusel.
2. KSH aruande eelnõu ptk 7.14.1 lk 83 on kirjas „Ühisvee- 2. Vaatame teema lähtuvalt esitatud
värgis kasutatakse põhiliselt Kambriumi-Vendi veekomp- märkusest KSH aruande eelnõus üle ning
leksi põhjaveekihtide põhjavett, mis on ülalpool lasuvatest vajadusel korrigeerime.
paremini kaitstud ja veerikkam.“ Ametile teadaolevatel
ja Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni aren-
damise kava aastateks 2019-2030 andmete kohaselt kasu-
tatakse Väike-Maarja valla ühisveevärkides põhiliselt Si-
luri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjaveekihtide põhjavett.
OMAVALITSUSED
Järva vallavalitsus LÄHTESEISU Tutvusime esitatud planeeringu dokumentidega ning Järva Võtame teadmiseks.
KOHAD valla ja Väike-Maarja valla ühiste kokkupuutealadega. Järva
Vallavalitsusel ei ole täiendavaid ettepanekuid Väike-Maarja
25.02.2020
valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju
nr 7-
strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele.
6/2020/317-
2
Tapa vallavolikogu LÄHTESEISU Tapa Vallavalitsuse haldusosakond tutvus dokumentidega Teeme üldplaneeringu koostamise käigus
KOHAD ning tegi ettepaneku vallavalitsusele, et Tapa vallal koostööd Tapa vallaga, et tagada valdade
ettepanekud seoses Väike-Maarja valla üldplaneeringu ühisel piiril asuvate alade kokkusobivus ja
25.02.2020
koostamise algatamisega ja keskkonnamõju strateegiline loogiline seos.
otsus nr 176
hindamise kavatsusega puuduvad. 05.02.2019 istungil Tapa
Vallavalitsus toetas haldusosakonna ettepanekut.
Lähtudes eeltoodust, tuginedes Väike-Maarja Vallavalitsuse
24.01.2020 kirjale ja aluseks võttes kohaliku omavalitsuse
131 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
korralduse seaduse § 22 lg 2, planeerimisseaduse § 76 lg 1,
§ 81 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133
„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3:
1. Teha ettepanek Väike-Maarja valla üldplaneeringu
koostajatele koostöö tegemiseks koostamisel oleva Tapa
valla üldplaneeringu koostajatega Tapa vallaga piirnevate
väärtuslike põllumaade, rohealade, väärtuslike maastike,
puhke- ja virgestusalade, maardlate ning kaevandamisest
mõjutatud alade kavandamisel.
Jõgeva Vallavoli- KOOSKÕLAS Väike-Maarja valla üldplaneeringus on kavandatud tuu- Võtame teadmiseks ja arvestame koostöö
kogu TAMINE leenergeetika arengualad Jõgeva valla piirile. Peame vajali- tegemise vajadusega.
kuks märkida, et planeeritud alade keskkonnamõju ületab
30.06.2022
valla piiri. Alade kasutusele võtmine eeldab naaberomava-
NR 73
litsuste koostööd ja mõjude hindamisel ei saa piirduda
Väike-Maarja valla territooriumiga. Kuna üldplaneeringu
detailsus ei eelda alade välja selgitamisel koostööd naa-
beromavalitsustega, siis detailplaneeringu etapis on see
hädavajalik.
Palume meie arvamus kajastada koostöötabelis. Väike-
Maarja valla üldplaneering muudes aspektides Jõgeva valda
ei mõjuta.
Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks planeerimisseaduse
§ 85 lõiked 1 ja 3 ning Jõgeva Vallavolikogu 31. mai 2018
määruse nr 41 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ra-
kendamine Jõgeva vallas“ § 2 lõike 1 punkti 2, vallavoli-
kogu otsustab:
Kooskõlastada Väike-Maarja valla üldplaneeringu ja kesk-
konnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu.
132 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
ETTEVÕTTED JA ERAISIKUD JMS
Adven Eesti AS EELNÕU Ettepanekud Väike-Maarja valla üldplaneeringu koostamisel Arvestame tehtud ettepanekutega.
22.11.2021 Adven Eesti AS saadab oma ettepaneku lisada Väike-Maarja
nr 2-95 valla üldplaneeringu dokumentatsiooni järgnev info:
Väike-Maarja aleviku kaugküttepiirkond (ettepanek Lisa
1)
Täiendada alajaotust „5.2.7. Soojavarustus“ alljärgnevalt:
Valla olemasolevad kaugküttepiirkonnad Väike-Maarja ja
Rakke alevikes ning Triigi külas on määratud tehnilise taristu
joonisel. Üldplaneeringuga on kavandatud planeeritavad
kaugküttealad, mille väljaarendamine toimub valdkondlike
arengukavade31 alusel. Süsteemide põhiliseks
arengusuunaks on torustike ja katlamajade
rekonstrueerimine, ka sobivamale küttele üleminek.
Väljapool kaugküttealasid lahendatakse soojavarustus
üldjuhul lokaalsete lahendustega.
Märkida tehnilise taristu joonistel kaugküttepiirkonnad
vastavalt 5.2.7 Soojavarustuse punktis viidatule.
Eesti Raudtee AS EELNÕU Esitame alljärgnevad ettepanekud ÜP eelnõus toodud 1. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
tingimuste täpsustamiseks: lähtuvalt esitatud märkusest.
16.11.2021
nr 21- 1. ÜP peatükis „5.1.3. Raudtee“ on toodud tingimus
1/3799-1 „Olemasolevad ja projekteeritavad raudteeülesõidukohad
tuleb kavandada eritasandilistena“. Palume sõnastada
eeltoodud tingimus järgmiselt:
„Uue raudteeülesõidukoha projekteerimisel ja ehitamisel
tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015.
a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ nõuetest
ning täiendavatest nõuetest, mis on sätestatud Raudtee
133 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
tehnokasutuseeskirja lisas 4 „Raudteeülesõidukoha ja -
ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend”.“
2. ÜP peatükis „5.1.4. Jalg- ja jalgrattateed“ teeme Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
ettepaneku lisada eraldi punktina tingimus: lähtuvalt esitatud märkusest.
„Uue raudteeülekäigukoha projekteerimiseks ja
ehitamiseks ning liiklusohutuse tagamiseks on nõuded
sätestatud Raudtee tehnokasutuseeskirja lisas 4
„Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise,
korrashoiu ja kasutamise juhend”.“
Lisaks selgitame ja juhime tähelepanu, et uute
samatasandiliste raudteeületuskohtade projekteerimisel
tuleb hinnata nendega kaasnevat mõju liiklusohutusele
ja vastavalt EhS §73 lõikes 4 sätestatule on
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, kui
projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastajal, õigus
põhjendatud juhul nõuda riskianalüüsi või muu asjakohase
analüüsi koostamist, et hinnata kavandatud tegevuse mõju
raudtee seisukorrale ja raudteeliiklusele.
LÄHTESEISU AS Eesti Raudtee on tutvunud Väike-Maarja valla 1. Arvestame raudtee, samuti
KOHAD üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju elektripaigaldiste ja sidetrasside
strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusega ning kaitsevööndite ja neist tulenevate
21.02.2020
esitab alljärgnevad ettepanekud: piirangutega üldplaneeringu lahenduse
nr 21-1/289-
väljatöötamisel.
1 1. Üldplaneeringu koostamisel arvestada raudtee
kaitsevööndiga, mille laius ja piirangud on kehtestatud
ehitusseadustiku §-s 73 ning raudteega sihtotstarbeliselt
2. Arvestame üldplaneeringu lahenduse
seotud elektripaigaldiste ja sideehitiste kaitsevöönditega.
väljatöötamisel raudteerajatiste
2. Planeeritavad lahendused ei tohi takistada kasutamisest, hooldusest ja remondist
raudteerajatiste, sh raudtee elektripaigaldiste ja sideehitiste tulenevate vajadustega.
hoolduse ja remondi teostamist.
3. Arvestame esitatud tingimustega
3. Hoonestusalade planeerimisel arvestada üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise
134 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku käigus. Vajalikud erisused (kui need
vibratsiooni ning müraga. Uute hoonestusalade rajamise üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise
korral raudtee vahetusse lähedusse ei võta AS Eesti Raudtee käigus ilmnevad) kooskõlastatakse AS-iga
endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, Eesti Raudtee.
vibratsioon) leevendamiseks.
4. – 10. Arvestame esitatud märkusega
4. Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel.
kasutamiseks vajalikud ning mille kogukõrgus on 30 m ja
enam (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb kavandada selliselt,
et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks võrdne
rajatise kogukõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele
lisada tiiviku laba pikkus.
5. Näha ette meetmed takistamaks nii jalakäijate kui
sõidukite sattumine raudteemaale väljapool nõuetekohaseid
raudteeülesõidu- ja ülekäigukohti. Raudteega piirnevate
alade planeerimisel näha ette raudteemaa piirdeaiaga
piiramine.
6. Kergliiklusteede planeerimisel raudtee kaitsevööndisse
tuleb need ohutuse tagamiseks kavandada väljapoole
raudteemaad ning vajadusel näha ette meetmed, mis
takistaksid kergliiklusteelt pääsu raudteemaale selleks mitte
ettenähtud kohtades.
7. Kergliiklustee ristumised raudteega kavandada
asukohtades, kus on piisav nähtavus ja tagatud
liiklusohutus. Nähtavuse tagamise tingimused on sätestatud
valdkonnaga seotud normides, standardites ja
regulatsioonides.
8. Üldplaneeringu kaardimaterjalil kajastada leppemärgiga
olemasolevad raudteeülesõidu- ja ülekäigukohad. Väike-
Maarja valla haldusterritooriumil on järgmised
raudteeülesõidukohad: Vao 337,342 km (Mõisamaa-Vao-
Ilmandu teel), Kiltsi 338,791 km (Järva-Jaani-
PikevereEbavere teel), Nõmme 344,66 km (Nõmmeveski
135 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
teel), Räistvere 348,434 km (Rakke-Räitsvere teel), Rakke
351,224 km (Kapu-Rakke-Paasvere teel), Edru 355,29 km
(Piibe-Edru teel) ja Vägeva 359,001 km (Rakvere-Väike-
Maarja-Vägeva teel). Raudteeülekäigukohad on: Kiltsi
339,131 km (üle ühe raudtee reisijate ooteplatvormile
juurdepääsuks), Rakke 351,024 km (üle ühe raudtee
reisijate ooteplatvormile juurdepääsuks), Rakke 351,224 km
raudteeülesõidukoha kõrval.
9. Üldplaneeringu kaardimaterjalil eristada eraldi
leppemärkidega perspektiivsete raudteeülesõidu- ja
ülekäigukohtade (samatasandiline riste) asukohad ning
kavandatavate eritasandiliste ristumiste asukohad. Näidata
nendeni viivad ühendusteed, s.h perspektiivsed
ühendusteed. Uute raudteeülesõidu- ja ülekäigukohtade
ning eritasandiliste ristumiste kavandamisel tuleb juhinduda
valdkonnaga seotud normides, standardites ja
regulatsioonides sätestatud nõuetest.
10. Raudteeäärse haljastuse kavandamise või säilitamise
korral tuleb lähtuda nähtavuse tagamise tingimustest, mis
on valdkonnaga seotud normides, standardites ning
regulatsioonides sätestatud (nähtavuskolmnurk
raudteeületuskohtadel).
AS Eesti Raudtee lähiaastate ja pikemas perspektiivis Arvestame üldplaneeringu lahenduse
planeeritavad arendustegevused on: väljatöötamisel.
1. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse otsusest elektrifitseerida
raudteeliiklus on AS Eesti Raudtee alustanud kontaktvõrgu
projekteerimise ettevalmistustöödega ning ehitus on
kavandatud aastatele 2021-2028. Ehitatakse välja
kontaktvõrk koos mastidega ja nende teenindamiseks
vajalikud alajaamad, alajaamade ja kontaktvõrgu vahelised
toitekaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised raudtee
elektrifitseerimise otstarbeks. Seoses eeltooduga peab
136 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
arvestama, et raudteemaale lisandub kitsendusi
põhjustavaid tehnovõrke ja rajatisi ning võib selguda
lisamaa vajadus (näiteks veoalajaama ja elektriliinide
rajamiseks). Võimalik täiendav maaressursi vajadus nende
rajatiste teenindamiseks selgub projekteerimise käigus.
2. Raudtee side- ja turvangusüsteemide parendamiseks on
ettevalmistamise faasis Tapa-Tartu fiiberoptilise kaabli ning
liiklusjuhtmissüsteemide moderniseerimise projekteerimine.
Tegevused on kavandatud olemasoleval raudteemaal.
3. Pikemas perspektiivis planeeritakse jaamavahedes rajada
paralleelselt olemasoleva raudtee peateega teine peatee
(telgede vahega ligikaudu 4,3 m). Seoses sellega peab
arvestama olemasoleva raudtee kaitsevööndi laienemisega.
Palume üldplaneeringu lahendus esitada ASile Eesti Raudtee
edasiseks koostööks ja juhime tähelepanu, et planeeringu
koostamise käigus võib selguda täiendavate ettepanekute
esitamise vajadus.
Riigimetsa Majan- EELNÕU 1. Metsaseaduse § 48 p1 ja 2 alusel on RMK põhiülesanne Palume RMK-l avalikustatud materjalidele
damise Keskus Väike-Maarja vallas asuva Keskkonnaministeeriumi ja tuginevalt anda hinnang, kuidas RMK
nr 3-1.1/274-
Kaitseministeeriumi ning Majandus- ja arvates on või ei ole täidetud järgmine RMK
2
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsetava riigimetsa seisukoht: „RMK on seisukohal, et Väike-
majandamine. Riigimetsa majandamise eesmärk on tagada Maarja valla üldplaneeringu ja
metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. keskkonnamõju strateegilise hindamise
Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku koostamisel peab olema arvestatud RMK
mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja põhiülesande täitmise võimalikkusega ja
elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja erinevad riigi maale seatavad maakasutuse
kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse või metsade majandamise piirangud peavad
võimaluse. olema neis dokumentides kajastatud ja
põhjendatud.“
RMK on seisukohal, et Väike-Maarja valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamisel peab
olema arvestatud RMK põhiülesande täitmise
võimalikkusega ja erinevad riigi maale seatavad
137 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
maakasutuse või metsade majandamise piirangud peavad
olema neis dokumentides kajastatud ja põhjendatud.
Samuti palume üldplaneeringu seletuskirjas ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitada
metsamaale kavandatud mittemetsamajanduslikel
eesmärkidel teostatavate tegevuste osas alternatiivide
võrdlused, sh käsitledes ka metsamajanduslikku tegevust.
RMK teeb, olles RMK poolt majandatavate metsade osas
vastutavaks isikuks, ettepaneku täiendada keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruannet, sh sotsiaal-majanduslikku
hinnangut, peatükiga, mis puudutab üldplaneeringuga
määratud puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike maastike
ja asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule
või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või
metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsade
majandamist ja nende metsade uuendamist vastavalt
metsaseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatud
piirangutele.
Üldplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume märkida RMK
poolt majandatavate metsade osas, et lubatud on kõik
raieliigid, kusjuures detailsed kavad puhke- ja
virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste
kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest
või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku
tõkestamiseks määratud aladel kasvavate metsade
majandamiseks ja uuendamiseks koostatakse koostöös
kohaliku omavalitsusega, arvestades metsade olemit, nende
kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele
planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas
perspektiivis.
Olete oma kirjaga 29.09.2021 nr. 7-1/11-175 teavitanud Arvestame ettepanekuga ning korrigeerime
Riigimetsa Majandamise Keskust, et on valminud Väike- väärtuslike põllumajandusmaade
138 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Maarja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise kaardikihti.
hindamise (KSH) aruande eelnõu. Oleme nende eelnõudega
Täiendatud 25.01.2022
tutvunud ja avaldame järgmist:
Katastriüksus 24801:001:1200 asub Jõgeva
1. Palume eemaldada väärtuslike põllumaade hulgast RMK
vallas ning KÜ-d 78601:001:0095 ja
halduses oleva maa osas järgmistel katastriüksustel toodud
78701:004:0400 Tapa vallas.
väärtusliku põllumaa alad: 66001:004:0293;
Katastriüksust 92702:001:0440 ei ole
66001:003:0090; 66001:004:0173; 24801:001:1200;
maakatastris registreeritud. Ülejäänud
66001:001:0389; 66001:005:0344; 66001:001:0207;
maaüksustelt on väärtuslik
66001:001:0266; 66001:005:0375; 66001:004:0168;
põllumajandusmaa eemaldatud.
66001:001:0259; 66001:001:0249; 66001:001:0165;
66001:005:0439; 66001:001:0249; 66001:001:0289;
16102:001:0100; 92701:004:0219; 92702:003:0210;
92701:004:0400; 92702:003:0220; 16101:001:0490;
92701:003:0187; 16101:003:0420; 92701:003:0137;
92701:003:0177; 92701:001:0059; 92601:001:0047;
16101:001:0500; 66001:003:0085; 66001:003;0177;
92701:003:0140; 92703:001:1020; 16101:001:0510;
92601:001:0049; 16101:003:0139; 78601:001:0095;
92601:001:0026; ja 92702:001:0440 . Põhjuseks on see, et
need alad kas väikesed, asuvad metsamassiivide sees ja on
tänaseks metsastunud ning takseeritud metsana.
Lisaks palume eemaldada väärtuslike põllumaade hulgast
RMK halduses oleva maa osas järgmistel katastriüksustel
toodud väärtusliku põllumaa alad: 78701:004:0400 ja
92702:001:0209. Põhjuseks on see, et RMK on rajanud
toodud aladele seemla.
2. Tuuleparkide teemal teeb RMK järgmised ettepanekud: Võtame teadmiseks. Selgitame, et ka
üldplaneeringu eelnõu käigus esitatud
2.1. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt nähakse ette
tuuleenergeetika tootmiseks põhimõtteliselt
tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivad alad.
sobivate alade käsitlust on korrigeeritud,
Tuuleparkide rajamise võimalikkus täpsustatakse
mistõttu on sobilike alade arv ja pindala
detailplaneeringu koostamise ning selle mõjude hindamise
Väike-Maarja valla territooriumil
läbiviimise käigus ning paralleelselt viiakse läbi ka vajalikud
139 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
alusuuringud. suurenenud.
RMK on analüüsinud kui palju RMK alasid jääb
üldplaneeringu taristu joonisel näidatud planeeritavatele
tuuleenergeetika aladele. Vastavalt joonisele on erinevaid
alasid üldplaneeringus kokku 8. RMK alade ligikaudne
kogupindalad erinevatel planeeritavatel tuuleenergeetika
aladel on näidatud tabelis.
Planeeritav tuuleenergeetika ala nr
RMK kogupindala alal (ha)
Märgime, et oleme täna välja töötamas mudelit
taastuvenergeetika arendamiseks sobivate alade leidmiseks
RMK maadel. Seetõttu ei esita hetkel täiendavaid
ettepanekuid RMK alade osas, mis jäävad üldplaneeringus
toodud planeeritavatele tuuleenergeetika aladele.
Pärast analüüsi mudeli valmimist esitame täpsustatud
ettepanekud antud alade kohta.
2.2. Üldplaneeringu seletuskiri lk. 64 „Juhul kui raadatava Tingimus on üldplaneeringu seletuskirjast
ala suurus on üle 100 ha, tuleb õigusaktide kohaselt läbi viia välja jäetud.
keskkonnamõju hindamine“.
140 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Teeme ettepaneku täiendada antud punkti järgmiselt: „RMK
aladel, mis jäävad üldplaneeringus näidatud
planeeritavatele tuuleenergeetika aladele on tuulepargi
ehituse ajal lubatud metsa raadamine ehituseks vajalikus
mahus ja ulatuses eelneval kokkuleppel RMK-ga. Pärast
tuulepargi valmimist on RMK-l õigus RMK aladele jäävatel
tuulepargi aladel jätkata majandataval metsamaal metsa
majandamist.“.
3. Maakasutuse juhtotstarbe all palume selgitust järgmiste 3.1 Selgitame, et maakasutuse
katastriüksuste osas: juhtotstarvete määramisel on tegemist
üldplaneeringu täpsusastmega, mis üldjuhul
3.1. Tootmise maa-ala katastriüksusel 92701:003:0157,
ei jälgi katastriüksuse täpseid piirjooni, vaid
kus see on määratud riigimetsamaale.
ligikaudset ja põhimõttelist asukohta.
3.2. Supelranna maa-ala katastriüksusel 92702:004:0940,
Eemaldame tootmise maa-ala
kus see on määratud riigimetsamaale kaitseala
katastriüksuselt 92701:003:0157.
sihtkaitsevööndisse.
3.2 Selgitame, et tegemist on Äntu
RMK hinnangul võiks need juhtotstarbed üldplaneeringust
Valgejärve supelranna maa-alaga, mis on
eemaldada.
juba praeguseks avalikult kasutatav ala, mis
on mõeldud inimestele suplemise ja
puhkamise võimaldamiseks. Ei arvesta
ettepanekuga.
4. Teeme ettepaneku üldplaneeringu p. 4.2.3. 4. Arvestame ettepanekuga.
Rohevõrgustik, tingimused rohevõrgustiku toimimiseks üks
punktidest sõnastada järgmiselt: „Metsamaa raadamine
rohevõrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud v.a.
maaparandussüsteemide, tehnovõrkude ja taristu
hooldamise ja rajamise korral ning maavara kaevandamise
lubadega määratud aladel.“
5. Palume hoida RMK-d informeerituna, millistel aladel 5. Võtame teadmiseks ja hoiame RMK-d
üldplaneeringu menetluse käigus esitatakse täiendavaid informeerituna KAH alade kohta esitatud
141 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
ettepanekuid alal esineva kõrgendatud avaliku huvi kohta. ettepankute osas.
LÄHTESEISU RMK tänab võimaluse eest esitada oma seisukohti Väike- Arvestame ettepanekuga edaspidises
KOHAD Maarja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise üldplaneeringu koostamise protsessis.
hindamise aruande eelnõu juurde. Ühtlasi anname ka teada,
30.01.2020
et soovime olla kaasatud ka järgnevates Väike-Maarja valla
nr 3-1.1/274
üldplaneeringu koostamise etappides. Materjalid ja teated
palume elektrooniliselt saata e-kirjaga aadressile
[email protected].
Samuti palume saata aadressile
[email protected] MapInfo
formaadis üldplaneeringu digitaliseeritud kaardikihid nende
valmimisel.
RMK on seisukohal, et Väike-Maarja valla üldplaneeringu ja Nõustame esitatud ettepanekuga. Lähtuvalt
keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamisel peab planeerimisseadusest ning haldusmenetluse
olema arvestatud RMK põhiülesande täitmise seadusest peavad kõik üldplaneeringus
võimalikkusega ja erinevad riigi maale seatavad seatud tingimused olema põhjendatud.
maakasutuse või metsade majandamise piirangud peavad Märgime aga, et üldplaneering ei sea üksnes
olema neis dokumentides kajastatud ja põhjendatud. piiranguid. Üldplaneeringu esimene ja kõige
olulisem eesmärk on eelduste loomine
omavalitsuse ruumilise arengu
kavandamiseks ja omavalitsuse kui terviku
tasakaalustatud arenguks. See tähendab nii
majandustegevuse edendamist, kuid
vajadusel ka piirangute seadmist näiteks
loodusväärtustest lähtuvalt.
Samuti palume üldplaneeringu seletuskirjas ja Üldplaneeringu lahendus koostatakse
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitada lähtuvalt omavalitsuse ruumilise arengu
metsamaale kavandatud mittemetsamajanduslikel vajadustest. Sellest põhimõttest lähtuvalt
eesmärkidel teostatavate tegevuste osas alternatiivide käsitletakse üldplaneeringus ka metsamaad.
võrdlused, sh käsitledes ka metsamajanduslikku tegevust. Lähtuvalt planeerimisseadusest ning
haldusmenetluse seadusest peavad kõik
üldplaneeringus seatud maakasutus- ja
142 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
ehitustingimused olema põhjendatud, kuid
üldplaneeringu koostamise käigus on
ebaotstarbekas eeldada kõigi võimalike
tegevuste detailset läbikaalumist, mis mingil
alal võiks kõne alla tulla.
RMK teeb, olles RMK poolt majandatavate metsade osas Kaalume ettepanekuga arvestamist
vastutavaks isikuks, ettepaneku täiendada keskkonnamõju üldplaneeringu koostamise, sh
strateegilise hindamise aruannet, sh sotsiaal-majanduslikku keskkonnamõju strateegilise hindamise
hinnangut, peatükiga, mis puudutab üldplaneeringuga läbiviimisel, arvestades üldplaneeringu
määratud puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike maastike täpsusastet. Märgime, et üldplaneeringu
ja asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule lahendus peab otse loomulikult vastama
või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või kõigile seadustele ja teistele õigusaktidele,
metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsade kuid planeerimisprotsessis on kohalikule
majandamist ja nende metsade uuendamist vastavalt omavalitsusele antud ulatuslik
metsaseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatud kaalutlusõigus, sh metsade majandamisele
piirangutele. tingimuste seadmisel.
Üldplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume märkida RMK Kaalume ettepanekuga arvestamist
poolt majandatavate metsade osas, et lubatud on kõik üldplaneeringu koostamise, sh
raieliigid, kusjuures detailsed kavad puhke- ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste läbiviimisel, arvestades üldplaneeringu
kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest täpsusastet. Lähteseisukohtade ja KSH
või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku väljatöötamise kavatsuse etapis ei ole
tõkestamiseks määratud aladel kasvavate metsade otstarbekas konkreetseid seletuskirja
majandamiseks ja uuendamiseks koostatakse koostöös sõnastusi kokku leppida, kuna need tekivad
kohaliku omavalitsusega, arvestades metsade olemit, nende planeeringu koostamise käigus, sh
kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele koosmõjus teiste tegevustega, KSH
planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas tulemustega ning avalikkuse, omavalitsuse
perspektiivis. ja ametiasutuste koostöös.
Elering AS EELNÕU 1. ÜP seletuskirjas ptk 5.2.1 Elektrivarustus on lause: 1. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
,Tiheasustusaladel viiakse olemasolevad õhuliinid maasse.’ lähtuvalt esitatud märkusest.
5.11.2021
Elering rekonstrueerib Väike-Maarja vallas olemasolevaid
liine olemasoleval kujul ehk õhuliinidena. Palun korrigeerige
143 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
seletuskirja.
2. ÜP seletuskirjas ptk 5.2.2.Gaasivarustus palun 2. Korrigeerime üldplaneeringu eelnõu
korrigeerige sõnastust järgmiselt: ,Väike-Maarja ja Rake lähtuvalt esitatud märkusest.
piirkonnas asuvad maagaasi jaotusjaamad ja võrgud’.
,Gaasijaotusvõrguga liitumist kaaluda trassi lähedale
jäävatel ettevõtetel jt tarbijatel.’
OÜ Utilitas Wind ARVAMUSE Alljärgnevalt esitame oma arvamused Väike-Maarja valla Arvestame ettepanekuga ning täiendame ÜP
ANDMINE üldplaneeringu eelnõule. tingimust järgmiselt:
17.05.2022 ÜP eelnõu peatükis 4.2.3. Rohevõrgustik on esitatud „Raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole üld-
tingimus, mille kohaselt ei ole raadamine rohevõrgustiku juhul lubatud, välja arvatud maaparandus-
aladel üldjuhul lubatud, välja arvatud …tehnovõrkude ja süsteemide, tehnovõrkude ja taristu hoolda-
taristu hooldamise ja rajamise korral. mise ja rajamise korral, maavara kaevanda-
mise lubadega määratud aladel ning raja-
ÜP lahenduses on ette nähtud tuuleenergeetika
tiste (sh elektrituuliku) ehitamisel. Raada-
arendamiseks sobivad alad mh ka rohevõrgustikus ning ÜP
mine on lubatud juhul, kui on tagatud rohe-
eelnõu lk 65 on öeldud, et tuulepargi või üksiktuuliku
võrgustiku toimimise ja sidususe säilimine.
kavandamisel rohevõrgustiku alale tuleb hinnata mõju
Sidususe säilimiseks vajalikud tingimused
võrgustiku sidususele ja toimimisele. Märgime, et
määratakse DP koostamise käigus rohevõr-
rohevõrgustikku, mis on suures ulatuses metsa-alad, tuuliku
gustikule avalduva mõju hindamise tulemu-
rajamine ei ole võimalik ilma mingil määral metsa
sena (välja arvatud kaitsevööndiga ehitise
raadamiseta. Sellest tulenevalt on need kaks tingimust
korrashoiuks vajalike nõuete täitmiseks)“.
omavahel vastuolus. Seega teeme ettepaneku täiendada ptk
4.2.3 Rohevõrgustik järgnevalt - raadamine on lubatud
lisaks tehnovõrkude ja taristu ka rajatiste (nt
tuulegeneraatori) ehitamiseks.
Ettepanekuga arvestatud osaliselt. Tuuliku
ÜP eelnõu peatükis 4.2.3. Rohevõrgustik on esitatud
vundament ei tohi jääda EKV-sse. Samas
tingimused tugialadel. ÜP eelnõu kohaselt ei vähendata
tuulikutelabade EKV-sse ulatumine ja selle
tugialadel LKS tulenevat ranna või kalda ulatust või selle
mõju tuleks välja selgitada igal konkreetsel
ehituskeeluvööndit. Märgime, et ranna või kalda
juhul ning teha koostööd ametiasutustega
ehituskeeluvööndi eesmärgiks on eelkõige tagada rannal või
(sh Keskkonnaametiga).
kaldal asuvate looduskoosluste säilimine, inimtegevusest
144 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära Tingimust täiendatud järgmiselt:
arvestava asustuse suunamine ning rannal ja kaldal vaba
„Tugialadel ei vähendata looduskaitseseadu-
liikumise ja juurdepääsu tagamine.
sest tulenevat ranna või kalda ulatust või
Väike-Maarja valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt on selle ehituskeeluvööndit (va elektrituuliku
lubatud tuulegeneraatorite rajamine mh rohevõrgustiku labade ulatumisel ehituskeeluvööndisse)“.
aladele, mida läbivad ka veekogud, millel on piirangu (sh
ehituskeelu)vööndid. Tuulegeneraatori puhul võib hetke
määratluse kohaselt (RaM-i ja MKM seisukoht
tuuleenergeetika ümarlaual 10.05.2022 hoonestusala
määramiseks, mille kohaselt tuulegeneraatori
hoonestusalaks on kogu tuuliku horisontaalprojektsioon)
ulatuda tuuliku labad ehituskeeluvööndisse ning see
tähendaks ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust. Üle
veekogu piiranguvööndi ulatuvad labad ei põhjusta aga
mingit negatiivset mõju veekogu seisundile (KeA seisukoht
tuuleenergeetika ümarlaual 10.05.2022). Tuulegeneraatori
rajamine ehituskeeluvööndisse võib avaldada negatiivset
mõju ainult tuuliku vundamendi rajamisel.
Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku ÜP eelnõu ptk 4.2.3
lisada erisus nt järgmises sõnastuses Tugialadel ei
vähendata LKS tulenevat ranna või kalda ulatust või selle
ehituskeeluvööndit, va rajatiste (nt tuulegeneraator)
ehitamisel.
ÜP eelnõu lk 61 kohaselt on Väike-Maarja vallas kõige Arvestame ettepanekuga ja täiendame ÜP
suurem taastuvenergeetika arendamise potentsiaal bio- ja seletuskirja järgmiselt:
kombijaamadel sümbioosis energiakuluka tootmisega. Me ei
„Taastuvenergeetika arendamiseks on
saa sellise määratlusega paraku nõustuda. Nimelt on Väike-
Väike-Maarja vallas kõige suurem
Maarja vald läbi ÜP leidnud mitmeid märkimisväärse
potentsiaal bio- ja kombijaamadel
suurusega alasid tuuleenergeetika arendamiseks, mida on
sümbioosis energiakuluka tootmisega ning
võimaldanud ühelt poolt KaM-i leevenevad kõrguspiirangud,
maismaa tuuleparkidel“
head eeldused põhivõrguga liitumiseks ja teisalt
tuuleenergeetika areng. Kaasaegsed tuulikud on kõrgemad
145 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
ja võimsamad, mistõttu on neid võimalik paigutada
rannikust eemale, kus tuulekiirus on kõrgematel kõrgustel
suurem, saavutades seeläbi isegi oluliselt suuremat
toonangut.
Viimasel ajal kõrgustesse kerkinud elektrihinnad, üldine oht
energiaga varustatusele, vene kütustest loobumine ning
vajadus tagada riigi julgeolek ja elektrienergia
kättesaadavus soodsamatel tingimustel – seda ei lahendata
Eestis bio- ja kombijaamade abil ning kindel vajadus on
arendada ka tuuleenergeetikat maismaal. Seega teeme
ettepaneku märkida ÜPs, et ka maismaa tuuleparkidel on
oluline taastuvenergeetika potentsiaal Väike-Maarja vallas.
ÜP ptk 5.2.8.1 Tuuleenergia on esitatud loetelu puhvritest, Täpsustasime sõnastust järgmiselt (kursiivis
mis välistavad tuuleenergeetika tootmiseks võimalikud alad: tekst):
o Puhvervööndi ulatus 600 m, kui (kavandatava) „Kaitse- ja hoiualadel, Natura 2000 võrgus-
looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse. KeA tiku loodus- ja linnualadel, püsielupaikades
koostatud soovitused maismaa tuuleparkide kavandamiseks ning nende puhvervööndites. Kaitstavate
on esitatud analoogne tingimus, mille kohaselt on kaitseala, alade puhul, mille kaitse-eesmärgiks ei ole
hoiuala jms puhver kaitstava ala piirist 600 m, kui ala kaitse- linnud ega nahkhiired, on puhvervööndi
eesmärgiks on linnuliikide kaitse. Seda aga juhul, kui ükski ulatus 100 m. Kui kaitse-eesmärgiks on
teine kriteerium (st konkreetse liigi või liigirühmaga seotud nahkhiired või linnud, on puhvervööndi ula-
kriteerium) ei ole rangem. Teeme ettepaneku viia Väike- tus 600 m, va juhul, kui alal esineb linnu-
Maarja valla ÜP lahendus KeA koostatud soovitustega liik, mille liigikaitse puhver on suurem. Sel-
kooskõlla. Nimelt on juhtumeid, kus kaitseala kaitse- lisel juhul rakendub konkreetse liigi puhver.
eesmärgiks on nt metsis ning kaitsealal paikneb metsise Püsielupaikade puhul rakendub liigipõhine
vms linnuliigi elupaik. Metsisele on juba määratud 1000 m puhver“.
puhver tema elupaigast ning täiendav 600 m puhver
Selgitame, et puhvervööndeid omavahel ei
kaitseala piirist ei ole enam seega otstarbekas. Seega teeme
liideta. Meie hinnangul ei ole vaja
ettepaneku arvestada KeA ettepanekut ning vastavalt
ruumianalüüsi uuesti teha, sest kaugus
korrigeerida ning analüüsida üle Väike-Maarja ÜP eelnõus
kaitsealast (mille kaitse-eesmärgiks on
esitatud tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad.
linnuliigi kaitse) ei saa olla väiksem kui 600
m.
146 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
ÜP eelnõu lk 64 on esitatud tingimus, et tuulepargi 1) Arvestame ettepanekuga.
kavandamisel tuleb välistada ebasoodne mõju kaitstavatele
Eemaldame ÜP seletuskirjast ette antud
loodusobjektidele ning esitatud loetelu konkreetsete liikide
uuringuala ulatuse ning asendame
ja puhvervööndite osas:
tingimusega:
o Metsise elupaiga või püsielupaiga läheduses ja
„DP koostamise staadiumis tuleb
mängualadest 3000 m ulatuses. Teised analoogsed
inventeerida metsise elupaigad, kindlaks
tingimused samas loetelus on nt kassikaku elupaiga
teha elupaikade omavaheliseks sidususeks
läheduses, sookure koondumisalade lähedus jne. Seega on
vajalikud alad (metsise elupaigakasutuse
ebaproportsionaalne määrata metsise puhul 3000 m
uuring) ja hinnata kaasnevaid mõjusid.
uuringualaks, kui nt KeA esitatud soovituste puhul on
Tuuleparkide rajamise ja
välistatud metsisele mõju 1000 m kaugusel tuulepargist.
tuulepargilahendusega ei tohi ohustada
Seega teeme ettepaneku mitte tuua välja konkreetses
erinevate elupaikade omavahelist sidusust.
ulatuses uuringuala, mille ulatuses tuleb läbi viia vastav
Uuritavate alade ulatus tuleb kindlaks
uuring, vaid lähtuda DP raames läbi viidavatest KSH
määrata DP koostamise käigus.“
tulemustest. Nt metsise puhul on olulisem elupaikade
sidusus ning võimalik müra häiring ning see mõju võib olla Viidatud KeA seisukoha osas juhime
nt 1 km, 600 m või 3,5 km kauguses. Metsisemängude ja tähelepanu, et selle mõte ei ole, et 1000 m
oluliste elupaikade väljaselgitamine, neile mõju vältimine või kauguselt on mõjud metsisele välistatud.
leevendamine toimub DP KSH raames, mille käigus 1000 m tähendab, et sellelt kauguselt ei
määratakse koostöös ekspertidega vajalik uuringuala. avaldu olulist negatiivset mõju elupaigale.
o Kaitstavate kalaliikide elupaikade läheduses – 2) Arvestame ettepanekuga ja eemaldame
maismaatuulepargil ei ole olulist negatiivset mõju tingimuse ÜP seletuskirjast.
kaitstavatele kalaliikidele. Seega selguse huvides pigem
tuua siia tingimus ehitamiseks ranna- või kalda piirangu (sh
ehituskeelu)vööndis. 3) Ettepanekuga mittearvestatud.
o Teeme ettepaneku lisada tingimus, et DP KSH raames Hüvitusmeetmete teemat käsitletakse
võimalusel kaaluda ka linnustikule (või loomastikule) vajadusel DP koostamisel lähtuvalt KeHJS-
kompenseerivate meetmete rakendmist (nt metsisele sest tulenevatest nõuetest.
soodsate elupaikade loomist võimalikust tuulepargist eemal
jne).
ÜP eelnõu lk 64 on toodud tingimus: Selgitame, et alapõhiste uuringute
metoodika osas tuleb arvestada
147 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
o Tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb arvestada maismaalinnustiku analüüsis toodud
töös „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ toodud soovitustega täpsemate uuringute vajaduse,
soovitustega tuuleparkide rajamiseks vajalike eeluuringute järelseire meetodite jms osas. Tingimus ei
läbiviimise ja tuuleparkide rajamise järgselt vajalike kohusta tuulikuala planeerimisel selle
järelseire meetodite (nt 3D radaruuringute vajadus, tulemustest lähtuma.
uuringute kestus ja perioodid jt) kohta.
Siinkohal märgime, et 14.04.2022 Tuuleenergeetika
ümarlaual selgitas KeM-st Mariliis Paal, et üle-eestiline
maismaalinnustiku analüüs on üldine dokument ning
kohapealsed detailsed uuringud on kindlasti täpsemad.
Mistahes üle-eestiline uuring ei saa oma täpsusastmelt olla
võrreldav DP KSH raames läbi viidava (linnustiku) uuringuga
ning DP menetluses tuleks eelkõige keskenduda just
asukohaspetsiifilisele mõjude hindamisele. Vastupidine
arusaam on ilmselgelt PlanS ja KeHJS-iga vastuolus ning
etteulatuvalt ei saa planeeringulahendust sõltuma panna
KSH välistest uuringutest. Eeltoodu ei tähenda muidugi, et
üleriigilise maismaalinnustiku analüüsiga asjakohases
määras arvestada ei võiks ega peaks. Seega ilmtingimata ei
pruugi saada arvestada üle-eestilise analüüsiga, vaid pigem
peaks see olema toodud soovitusena või täiendava infona.
ÜP eelnõu lk 64 on toodud tingimus: Arvestame ettepanekuga.
o Juhul kui tuulepargi DP koostamisel leitakse uusi I või II Korrigeerime üldplaneeringu seletuskirja
kaitsekategooriasse kuuluvate liikide elupaiku/kasvukohti, järgmiselt: „Juhul kui peale üldplaneeringu
tuleb ka nende puhul rakendada puhvreid liikide kaitseks. kehtestamist, tuulepargialade arendamise
faasis läbiviidavate uuringute raames
Siinkohal teeme ettepaneku, et kui DP raames leitakse uusi
tuvastatakse uusi loodusväärtusi (sh
I või II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide
tuulepargi poolt potentsiaalselt mõjutatud
elupaiku/kasvukohti, siis ei ole põhjendatud nende puhul
liikide leiukohti), arvestatakse nendega
koheselt puhvrite rakendamine, vaid võimalikku mõju saab
lähtuvalt konkreetsetest oludest DP
teha kindlaks DP raames teostatavate detailsete uuringute
koostamise ja KSH läbiviimise käigus.“
käigus nt linnuvaatluste jms abil. Nt Saarde valla
tuulikuparkide P14, P15, P16 detailplaneeringute
148 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus (planeering
kehtestatud 15.04.2020 ning KSH aruanne vastu võetud
22.01.2020) läbiviidud väike-konnakotka uuringu
tulemustest1 selgus, et nn Mälgandi väike-konnakotkas
(KLO3001589) kasutas pesapuust valdavalt lääne-, edela-
ja lõunapoolseid avatud maastikke, vähem põhja pool ning
täielikult välditi kirde, ida ja kagu suunda. Sellest järeldusest
tulenevalt on P15 arendusalal lubatud elektrituuliku
rajamine püsielupaigast ca 500 m põhjasuunas ning
mitmekilomeetrine automaatne puhver ei olegi vajalik.
ÜP raames puhvrite kasutamine on KeA andmetel õigustatud
juhul, kui ÜP koostamise käigus ei viida läbi detailsemaid
linnustiku uuringuid. ÜP kohasele tuulealale teostatakse DP
ja selle KSH raames detailsemad uuringud, mida saab
arvestada tuulegeneraatorite asukohtade valikul, mistõttu ei
ole ÜP koostamisel kasutuses olevad ühetaolised puhvrid
tingimata põhjendatud.
ÜP eelnõu lk 65-66 on tingimused visuaalse mõju 1) Korrigeerime sõnastust järgmiselt:
hindamiseks, mis räägivad kohati üksteisele vastu:
„Väärtuslike maastike ja vaadete osas maas-
o Lk 66 - Väärtuslike maastike ja vaadete osas maastikele tikele tuleb koostada visuaalse mõju ana-
tuleb koostada maastikuanalüüs, mille eesmärk on välja lüüs, et hinnata nende sobivust maastikku
selgitada tuulikute paigutus, millel on kõige väiksem ning selgitada välja tuulikute paigutus, millel
võimalik mõju maastikule ja vaadetele; on kõige väiksem võimalik mõju maastikule
ja vaadetele. Maastikuanalüüs koostatakse
o Lk 66 - Tuulikute kavandamisel tuleb kaaluda visuaalse
vajadusel, et kindlaks teha ümbritsevas
mõju hindamise vajalikkust. Kuna visuaalse hinnangu
maastikus leiduvad väärtused“
vajadus sõltub konkreetsest kavandatavast arendusest ja
selle asukohast, on see juhtumipõhine kaalutlusotsus;
o Lk 66 - Tuulikute kavandamisel tuleb hinnata tuulikute 2) Ettepanekuga arvestatud osaliselt ning
visuaalset mõju ning varjutust (koostada varjukaart). tingimus on sõnastatud järgmiselt:
Teeme ettepaneku visuaalse mõju hindamise teema
kajastamiseks ÜP-s üheselt mõistetavana. Kuivõrd
149 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
maastikuanalüüsi koostamine ning väärtuslike „Tuulikute kavandamisel tuleb hinnata tuuli-
maastike/vaadetega arvestamine on üks osa visuaalse mõju kute visuaalset mõju ning varjutust (koos-
hindamise protsessist, siis selle eraldi välja toomine ei ole tada varjukaart). Juhul, kui elektrituulikud
vajalik. Samuti soovitame ÜP-s määrata, et visuaalse mõju paigutatakse metsa või metsaga piirnevale
hindamine teostatakse tuulepargi detailsel kavandamisel alale, tuleb varjutuse modelleerimisel arves-
ning see ei ole tingimata koha- või arenduse spetsiifiline või tada ka taimestiku, sh metsaga. Kui varjud
valla kaalutlusotsus, vaid üks osa koostavast KSH-st. langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb
Siinkohal võib ka viidata Eesti Mereala planeeringu protsessi hinnata varjutuse häirivust lähtudes kas
käigus väljatöötatud juhendile ja metoodikale Eestis kehtivatest õigusaktidest või nende
„Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse puudumisel asjakohastest Euroopa riikide
mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“, standarditest. Tuulikud tuleb üldjuhul ka-
kus on palju asjakohast infot, mida saab kasutada ka vandada selliselt, et eluhoonetel või puhkea-
maismaa tuuleparkide visuaalse mõju hindamisel. ladel ei esine häirivaid varjutustasemeid. Kui
selle vältimine ei ole võimalik, on tuulikute
püstitamiseks vajalik mõjutatud maao-
maniku nõusolek.
3) Vt eelmine punkt.
ÜP eelnõu lk 66 on toodud tingimus: Ettepanekuga arvestatud osaliselt, vt
eelmine punkt.
o Tuulikute kavandamisel tuleb koostada varjukaart. Masti
ja pöörlevate labade varjud ei tohi langeda eluhoonetele või
puhkealale. Kui varjud langevad eluhoonetele või
puhkealale, tuleb tuuliku paigaldamine kooskõlastada
naabritega.
Esiteks märgime, et Eestis puuduvad varjutuse esinemisele
kehtestatud riiklikud normid. Seni on tuuleparkide mõjude
hindamisel varjutuse hindamiseks järgitud Saksamaal
kehtivat dokumenti, mille alusel loetakse vastuvõetavaks
aastas maksimaalselt kuni 30 h või 30 minutit päevas
summaarset varjutust ühel hoonestusalal. Samas, Rootsi ja
Taani järgivad elamualadel 8 või 10 tunnist reaalset
summaarset varjutamise kestvust aasta jooksul. Seega ÜP-
s toodud nõue justkui iga varju langemine hoolimata
150 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
varjutuse reaalsest kestusest aastas tuleb kooskõlastada
naabritega, on liialt piirav ning ebaproportsionaalne. Pealegi
on Riigikohus korduvalt selgitanud, et kolmandate isikute
huve tuleb kaaluda, ent see ei tähenda nende nõusoleku
küsimise kohustust ehk sisuliselt vetoõigust (vt nt RKHKo nr
3-18-2022, p 19).
Teiseks teeme ettepaneku ÜP seletuskirja täpsustada nii, et
varjutuse hindamisel rakendada Euroopas kehtivaid norme,
DP käigus viia läbi varjutuse modelleerimine, mida saab
edukalt teha nt programmiga WindPro. Kui tuulikud
paigutatakse metsa või metsaga piirnevale alale, siis tuleb
varjutuse modelleerimisel arvestada ka taimestiku
andmestikuga, st metsaga, kasutades nt alusandmetena
Corine maakattekaarti. Selgituseks märgime, et mets
mõjutab oluliselt varjutuse esinemist ja kestust.
Teeme ettepaneku ÜP-sse lisada tingimus, et tuulepargi Arvestame ettepanekuga ning täiendame
rajamiseks koostatava DP raames tuleb lahendada ka seletuskirja.
tuulepargi liitumine põhivõrguga.
ÜP eelnõus on kajastamata hübriidjaamade rajamise Ettepanekuga mittearvestatud.
temaatika. Selgitame, et hübriidjaamade rajamine (tuul,
Üldplaneering ei takista hübriidjaamade
päike, akupank) võiks olla vallas eelistatud ning seda ühelt
rajamist. Võttes arvesse ka tänavust
poolt seetõttu, et see aitaks paremini ära kasutada
olukorda elektribörsil, ei saa kindlalt väita,
liitumisressurssi, teisalt on andmed näidanud, et nt tuul ja
et vajadus elektri järgi on suveperioodil
päike koos rajatuna toetavad teineteist (kui tuul ei puhu,
väike ning päikeseparkide rajamine pole
paistab päike ja vastupidi). Kuivõrd ÜP koostatakse 15+
õigustatud. Seetõttu ei ole meie hinnangul
aasta perspektiivis, siis tulevikku silmas pidades peaks ÜP
ka põhjendatud hübriidjaamade arendajate
sellist lahendust toetama. Nt kui tuulepargi rajamiseks
eelistamine päikeseparkide arendajate ees.
koostatakse DP, siis sama DP-ga saaks määrata ka alad
päikeseenergia/akupanga rajamiseks. Ainult eraldiseisvate
päikeseparkide rajamine suurtele maa-aladele ei ole
õigustatud, vaid koormab võrku ning toodab elektrit ajal, mil
selle järele on kõige väiksem vajadus (eelkõige suvi).
151 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Päikeseparkide rajamine oleks õigustatud ainult juhul, kui
sellega kaetakse lähedal asuv tarbimine. Suurte maa-alade
eraldiseisvate päikeseparkidega hõivamine ei ole tuleviku
perspektiivis (nt võrk, maakasutus) otstarbekas.
EELNÕU OÜ Utilitase prioriteetne ärisuund on teha investeeringuid 1. – 3. Täname ettepanekute eest. Oleme
taastuvenergiasse selge sooviga aidata Eesti riigil seisukohal, et tuuleparkide kavandamiseks
15.11.2021
saavutada oma taastuvenergia eesmärke nii 2030. kui täiendavate alade avamine Väike-Maarja
ka 2050. aasta perspektiivis. Utilitas on Eesti suurim üldplaneeringuga nõuab laiemat käsitlust
taastuvenergia tootja ning meie eesmärk on koostöös omavalitsuse ning erinevate
taastuvenergia portfelli kasvatada. Sellest tulenevalt tuuleparkide arendamisest huvitatud
soovib OÜ Utilitas rajada Eestisse nii tuule- kui arendajatega. Teavitame üldplaneeringu
päikeseparke ja toota loodussäästlikult elektrienergiat. koostamise käigus huvitatud isikuid arutelu
toimumise ajast eraldi kirjaga.
Alljärgnevalt esitame oma ettepanekud Väike-Maarja valla
üldplaneeringu eelnõule.
1. Üldplaneeringu ptk 5.2.8.1 Tuuleenergia on esitatud
nimekiri tingimustest, kus on tuuleenergia tootmine
välistatud. Üldplaneeringu eelnõu kohaselt on Väike-
Maarja vallas välistatud tuuleenergeetika arendamine
väärtuslikel põllumajandusmaadel, et tagada nende
terviklikkus ning funktsionaalne säilimine. Teeme
ettepaneku, et väärtuslikud põllumajandusmaad ei oleks
üldplaneeringus tingimata välistavaks kriteeriumiks
tuuleenergeetika tootmiseks. Tuuleparkide rajamisel säilib
valdavas osas maa senine kasutus, vaid otseselt tuulikute
juurdepääsuteede, vundamentide ja montaažiplatside
alune maa kasutus muutub. Ülejäänud alal säilib
olemasolev maakasutus ning jätkata saab mh ka
põllumajandusega ning tuuliku ehitamisel väärtuslikule
põllumaale ei vähene põllumaa mullaviljakus. Tuulikute
teenindamiseks vajaliku taristu (st juurdepääsuteed ja
elektriliinid) planeerimisel arvestatakse sellega, et nende
rajamine ei raskendaks põllumajandusmaa sihtotstarbelist
kasutamist ning tagatakse väärtuslike
152 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
põllumajandusmaade terviklikkuse säilimine. Lisaks toome
välja, et hetkel menetluses olevas ning esimese
lugemise läbinud maaelu ja põllumajandusturu
korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus, millega mh
töötatakse välja väärtusliku põllumajandusmaa kaitse §35
6 lg 6 p 2 öeldud, et kohaliku omavalitsuse üksus võib
lubada väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada uue
ehitise või sinna laiendada olemasolevat ehitist, kui see
on tuule abil elektrit tootev taastuvenergia tootmisseade.
Nimetatud seaduseelnõu seletuskirja kohaselt
paigaldatakse tuule abil elektrit tootva taastuvenergia
tootmisseadme (edaspidi tuulepark) üksikud seadmed ehk
tuulikud tuulepargi maa-alale kas üksikuna või üksteisest
suurtel kaugustel ning tuulepargi maa-ala saab jätkuvalt
maatulundusmaa sihtotstarbelisena ehk põllumajanduslikult
kasutada. Eeldusel, et tuuleparkide rajamise kohta
seatakse üldplaneeringus nii ehk teisiti asjakohased
lahendused või tingimused, ei ole tuulepargi paigaldamiseks
väärtusliku põllumajandusmaaga seonduvaid täiendavaid
kitsendusi seadusega vaja sätestada. Seega on seaduse
jõustumisel väärtuslikele põllumajandusmaadele lubatud
rajada tuuleparke ning hetkel koostatav üldplaneering läheb
nimetatud seadusega vastuollu. Lisaks märgime, et
üldplaneeringu KSH aruande ptk 7.9 Mõju väärtuslikule
põllumajandusmaale on toodud, et „ÜP lahenduse kohaselt
võib põhjendatud juhul VPM-ile kavandada ka ehitisi (nt
taastuvenergialahendusi, sh kaaluda tuuleparke), kuid sel
juhul tuleb kavandamise etapis tagada väärtusliku
põllumajandusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkuse
säilimine, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse
muudatust põhjendada.“ Oleme KSH ekspertide hinnanguga
nõus ning teeme ettepaneku see tingimus viia kooskõlla ka
üldplaneeringu eelnõu ptk 5.8.2.1 ning vastavalt
korrigeerida tuuleenergia tootmiseks sobivate alade piire
153 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
joonistel.
2. Veel on üldplaneeringu eelnõus toodud, et „valla
hinnangul ei ole võimalik tagada rohevõrgustiku säilimist
ning sidusust rohevõrgustiku aladel tuuleparkide ning
nendega kaasneva tehnilise taristu rajamisel. Sellest
tulenevalt on välistatud tuuleenergeetika arendamine
rohevõrgustikus.“ Palume siinkohal vallal täpsustada, millel
see hinnang põhineb?
Üldplaneeringu eelnõuga koos on avalikustatud ka
Rõhevõrgustiku analüüs, kuid selle analüüsi käigus ei ole
hinnatud tuuleparkide mõju rohevõrgustiku aladel. Samuti
on ÜP KSH ptk 7.5 Mõju rohevõrgustikule öeldud, et
„Tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivad
alad on Väike-Maarja vallas määratud selliselt, et need ei
kattuks rohevõrgustikuga. Seega ei põhjusta
tuuleenergeetika arendamine negatiivseid mõjusid
rohevõrgustiku sidususele ega toimimisele“. Seega ei ole
ÜP ega selle KSH raames teostatud hinnangut, kas, kus või
kuidas võiks tuuleenergeetika arendamine mõjutada
rohevõrgustiku toimimist ning seega puuduvad objektiivsed
põhjendused sellise tingimuse seadmiseks.
Märgime, et KeA poolt koostatud maismaa tuuleparkide
mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende
planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse
üldplaneeringutes (seisuga 28.06.2021) on toodud, et
vältima peaks tuulikuparkide planeerimist rohevõrgustiku
riikliku tähtsusega tuumaladesse ja koridorisse ning
hinnata vähemalt üldtasemel tuulepargi (parkide) mõju
rohevõrgustiku toimimisele. Hetkel ei tule üldplaneeringu
eelnõust välja, kus asuvad Väike-Maarja vallas riiklikult
tähtsad rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid, samuti ei ole
teostatud hinnangut, kui tuulepargid asuksid ka
154 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
rohevõrgustikus.
Märgime, et tuulikud paigutatakse üksteisest
minimaalselt ca 550 m kaugusele, neid ei tarastata ning
seega oluline oht rohevõrgustiku koridoride läbilõikamiseks
puudub. Juhul, kui tuulik paigutatakse metsamaale, siis
raadamisele läheb ainult ca mõne ha suurune ala, mis on
võrreldes rohevõrgustiku tuumala pindalaga marginaalne ja
seega võib öelda, et ei vähene oluliselt ka looduslike ja
poollooduslike alade osatähtsus rohevõrgustiku alal.
Teeme ettepaneku, et rohevõrgustikku tuulikute rajamine
on kaalutlusotsusega ning vajalik täpsustada edasises
detailplaneeringu etapis, mille raames viiakse läbi
täpsemad linnustiku /loomastiku uuringud. Meie ettepanek
sõnastuseks on järgmine: „Elektrituulikute rajamine
rohelise võrgustiku alale ei tohi oluliselt kahjustada
rohelise võrgustiku toimimist ja sidusust. Elektrituulikute
rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku alale
tuleb hinnata konkreetses arenduspiirkonnas detailplane-
eringu koostamise käigus.“ Lisaks palume korrigeerida ka
vastavalt tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade
piire joonistel.
3. Kolmanda tingimusena on üldplaneeringu eelnõus toodud,
et tuuleenergeetikaks välistatud alad on väärtuslike
maastike vahetus läheduses (nt Edru voor ja Salla-
Emumäe-Tammiku).
Kuivõrd üldplaneeringu käigus ei ole teostatud
visualisatsioone võimalike tuulikute asukohtadest ning
hinnatud vaateid, siis on sellise tingimuse seadmine ilma
täiendavate uuringuteta põhjendamatu. Visuaalse mõju
hindamiseks tuleb teha erinevatest vaatepunktidest
kvaliteetsed visualisatsioonid, mille tulemusel saab
hinnata muutusi maastikus ning nende olulisust vaataja
suhtes. Teeme ettepaneku lisada üldplaneeringusse
155 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
tingimus, et DP käigus tuleb teostada visuaalsete
mõjude hindamine, sh visualisatsioonid, mille abil saab
välistada negatiivse mõju väärtuslikele maastikele.
Palume korrigeerida ka vastavalt tuuleenergeetika
arendamiseks sobivate alade piire joonistel.
4. Tunnustame Väike-Maarja valda, et olete 4. Teadmiseks võetud.
üldplaneeringuga leidnud mitmeid asukohti
tuuleenergeetika arendamiseks ja aidanud seega omalt
poolt oluliselt kaasa taastuvenergia arengule. Veel lisame,
et hetkel on Riigikogus menetlemisel ka planeerimisseaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu, millega täpsustatakse PlanS § 12 lg 3
sõnastust ja lisatakse lõike lõppu „ning soodustada
taastuvenergia kasutamist“.
Nimetatud muudatuse eesmärgiks on vajadus riigi eesmärke
selgemalt rõhutada, et ruumilises planeerimises tuleb
eelistada ja edendada taastuvenergia kasutamist, mis on
oluline madala süsinikusisaldusega majandusmudelile
üleminekuks. Taastuvenergia arendajatena kinnitame, et
eelpool nimetatud ettepanekutega arvestamine
üldplaneeringus on sektori arengule vajalikud ning aitavad
kaasa Eesti riigi võetud ambitsioonikatele eesmärkidele, mis
tulenevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu taastuvenergia
direktiivist (EL) 2018/2001.
EELK Simuna Sii- EELNÕU EELK Simuna Kogudus teeb ettepaneku viia sisse Väike- 1) Arvestame ettepanekuga osaliselt.
mona ja Juuda Ko- Maarja valla üldplaneeringu eelnõus Tuuleenergiat
e-kiri Täiendame seletuskirja selliselt, et
gudus käsitlevasse peatükki 8.2.8.1 järgmised muudatused:
21.12.2021 tuuleenergia tootmiseks on välistatud elu-
Tuuleenergia tootmiseks välistatud alad: või ühiskondlikule hoonele lähemale kui 700
m jäävad alad.
1) Asendada eelnõu tekst „Elu- või ühiskondlikule hoonele
lähemal kui 1000 m“ järgmise tekstiga:
„Elu- või ühiskondlikule hoonele lähemal kui 750 m. Juhul
156 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
kui elu- või ühiskondliku hoone aluse maa omanikega, kes
jäävad elektrituuliku mõjuraadiusesse, on saavutatud
kokkulepe, ei esine olulisi visuaalseid häiringuid, müra ei
ületa lubatud normtasemeid või infraheli lubatud
piirväärtusi, siis on võimalik minimaalset distantsi
vähendada kuni 500 meetrini.“
2) Väärtuslikel põllumaadel võiks siiski võimaldada ka Arvestame ettepanekuga, et
tuuleenergeetika arendamist teatud tingimustel: tuuleenergeetika tootmiseks põhimõtteliselt
sobivate alade hulgast ei ole välistatud
- tuulikute arvu määramine hektari kohta,
väärtuslikud põllumajandusmaad.
- tuulikute asukoha määramine põllumassiivi suhtes
(põllumaade äärealadele võiks ju tuulikuid rajada).
Põhjus seisneb selles, et üks tuulik võtab enda alla ca. 3000
m² maaala, millest omakorda suuremat osa on võimalik
kasutada põllumaana ka edaspidi. Seega jääb suurem osa
maaalast põllumaana kasutatavaks ka tuuleenergeetika
arendamisel. Eesmärk on vältida maaomanike ja
tuuleenergeetika arendajate võimaluste liigset kitsendamist.
3) Jätta eelnõust välja tekst „Valla hinnangul ei ole võimalik Arvestame ettepanekuga, et
tagada rohevõrgustiku säilimist ning sidusust tuuleenergeetika tootmiseks põhimõtteliselt
rohevõrgustiku aladel tuuleparkide ning nendega kaasneva sobivate alade hulgast ei ole välistatud
tehnilise taristu rajamisel. rohevõrgustik.
Sellest tulenevalt on välistatud tuuleenergeetika
arendamine rohevõrgustikus.“
Põhjus seisneb selles, et tuulikud ja vajalik taristu ei vaja ala
piiramist ega tarastamist ning seetõttu säilib ka tuulepargi
rajamisel loomade vaba liikumine ja rohevõrgustiku sidusus.
Ühispöördumine EELNÕU 1. ETTEPANEK (vt Lisa 1): Aavere-Järva-Jaani rohekoridori Oleme ettepanekuga nõus.
piiri muutmise ettepanek (Lisa 1) Ettepanek on tehtud ro-
157 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
hekoridori ja tuumikala piiride muutmiseks, lähtuvalt prae-
gusest maakasutusest (uus piiriettepanek märgitud lisas 1
punase joonega, vana piir kustutatud) . Välja on jäetud
elamu ning aktiivses kasutuses olev metsamaa. Arvestatud
on metsloomade tegelikku liikumist vastavalt Kiltsi Jahi-
seltsi vaatlustest ja kogemustest oma jahipiirkonnas .
2. ETTEPANEK (vt Lisa 2): Raigu- Pikevere tugiala ja selle Oleme ettepanekuga osaliselt nõus. Põhja-
piiri muutmise ettepanek (Lisa 2) Ettepanek muuta tugiala poolses osas läheks tehtud ettepaneku ko-
korrigeeritud ulatuses rohekoridoriks ning muuta piiri (uus haselt rohevõrgustiku koridor liiga kitsaks
piiriettepanek märgitud lisas 2 punase joonega, vana piir (ca 130m) ning lõunapoolses osas ulatub
kustutatud). Antud ala on ka maakonnaplaneeringus mär- ka maakonnaplaneeringujärgne rohevõr-
gitud kui rohekoridor. Piiriettepanek lähtub põhilistest gustik kaugemale. Kaitsealused liigid vee-
kaitstavatest loodusobjektidest ning looduses hästi tuvas- kogu juures jäävad samuti rohevõrgus-
tatavatest piirimärkidest (kraav, tee, siht). Antud kohas ei tikku.
ole tugiala moodustamine asjakohane, kuna tegemist ei ole
suure loodusliku alaga, vaid aktiivses kasutuses olevate
metsa-, põllu- ja rohumaadega, mida kasutab kohalik ko-
gukond majandusliku toimetuleku tagamiseks, põllumajan-
dusloomade karjatamiseks ning heina tegemiseks. Antud
piirkonna metsaalad on valdavalt kas noorendikud, latieali-
sed metsad või selgusetud alad ning metsakultuurid, kus
puuduvad keskkonnakaitseliselt väärtusatud alad. Arvesta-
tud on ka metsloomade tegelikku liikumist vastavalt Kiltsi
Jahiseltsi vaatlustest ja kogemustest oma jahipiirkonnas.
3. ETTEPANEK (vt Lisa 3): Arvata välja rohevööndist lisas 3 Joonis 1 – arvestame ettepanekuga, sest
märgitud alad (Lisa 3) (Väljaarvatavate alade piirjooned on Vinni vallas on ÜP-ga kavandatud uus RK
märgitud punasega). Tegemist on aktiivses kasutuses ole- paralleelselt Väike-Maarja valla piiriga.
vate metsa-, põllu- ja rohumaadega, mida kasutab kohalik
Joonis 2 – arvestame ettepanekuga osali-
kogukond majandusliku toimetuleku tagamiseks ning
selt, muutes RV piiri sujuvalt ja arvestades
maaettevõtluse ja töökohtade säilimiseks. Antud piirkonna
Vinni valla poolt kavandatud RV alaga.
metsaalad on suures osas noorendikud, latiealised metsad
või selgusetud alad ning metsakultuurid, kus puuduvad
keskkonnakaitseliselt väärtusatud alad. Arvestatud on ka
158 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
metsloomade tegelikku liikumist vastavalt Simuna Jahi- Joonis 3 – mitte arvestatud ettepanekuga,
seltsi vaatlustest ja kogemustest oma jahipiirkonnas. (Kon- kuna katkestab RV ja kaob sidusus.
taktisik küsimuste korral Raul Vahter tel. 5056076; e-post
Joonis 4 – arvestatud ettepanekuga osali-
[email protected])
selt.
Joonis 5 – arvestatud ettepanekuga osali-
selt.
Joonis 6 – mitte arvestatud ettepanekuga,
kuna katkestab RV ja kaob sidusus.
Joonis 7 – mitte arvestatud ettepanekuga,
kuna maa-alal asub Simuna loodus-õppe-
rada
Joonis 8 – mitte arvestatud ettepanekuga,
kuna katkestab RV ja kaob sidusus.
4. ETTEPANEK: Lisada üldplaneeringus, sh selle seletuskir- Täiendame seletuskirja ja Lisa 5 järgmiselt:
jas, majandatavate erametsade osas, et lubatud on kõik
Üldplaneeringuga ei seata täiendavaid pii-
raieliigid. Sarnase ettepaneku on juba teinud RMK oma
ranguid ja kohustusi majandatavatele met-
metsade osas.
sadele. Lubatud on kõik raieliigid tingimu-
sel, et tagatakse rohekoridoride toimimine
ja sidusus arvestades rohekoridoridele sea-
tud tingimusi. Kõrgendatud avaliku huviga
RMK majandatavate metsade osas koosta-
takse koostöös Väike-Maarja vallavalitsu-
sega detailsed kavad, arvestades metsade
olemit, nende kasvutingimusi jms.
5. ETTEPANEK: Lisada Väike-Maarja rohevõrgustik (lisa 5) Vt eelmine punkt.
peatükk 5 Rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused
õigusselguse huvides täiendus:
6. ETTEPANEK: Rohevõrgustiku alal metsa majandamisele Vt eelmine punkt.
üldplaneeringuga täiendavaid piiranguid ja kohustusi (nt
159 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
metsateatise kooskõlastamine) ei seata. Rohevõrgustiku
aladele jäävatele metsadele puudub vajadus seada täien-
davaid piiranguid, kuna metsa, kui ökosüsteemi säilimisele
ja elurikkusele kehtib juba rida õigusakte, nagu Metsasea-
dus, Veeseadus, Looduskaitseseadus, Muinsuskaitsesea-
dus, Metsa majandamise eeskiri jt.
EELNÕU Täname valda võimaluse eest olla kaasatud ning juba tehtud 1. Tuginedes planeerimisseadusele (edaspidi
ettepanekute osalise arvestamisega. PlanS) ei ole võimalik ettepanekuga
e-kiri
arvestada järgmistel põhjustel:
06.12.2021 Kuulanud ära 29.11.2021 toimunud avaliku arutelu
ettekanded ning tekkinud küsimustele saadud vastused, - PlanS alusel on maakonnaplaneeringu
saadame kirjalikult kohapeal tehtud ning täiendavad (edaspidi MP) üheks ülesandeks
Minu Mets ettepanekud. rohevõrgustiku (edaspidi RV) toimimise
MTÜ, Tarmo tagamiseks üldiste kasutustingimuste
1. Mitte suurendada MP-ga ettenähtud rohevööndi ala.
Vara OÜ, PTP määramine ning üldplaneeringu (ÜP) üheks
Mets TÜ, Põhjendus: Väike-Maarja valla üldplaneeringu KSH-s (p.7.5) ülesandeks on RV kohapõhine ülevaatamine
Tarmo Läll, on öeldud, et Väike-Maarja vallas on üldine tihedus piisav ja ja täpsustamine ning tingimuste
Peeter sidusus hea ning olulise võrgustiku toimimist mõjutavaid määramine. Tegemist on eritasandiliste
Järvamägi katkestusi ei esine. Sama ütleb ka Rohelise võrgustiku planeeringutega, millel on erinevad
Kivimurru (p.11): Väike-Maarja valla rohevõrgustiku sidusus on täpsusastmed. Tulenevalt eelnevast tuleb
talu, MTÜ suhteliselt hea ja funktsioneerimine on tagatud. Enamus ÜP-ga täpsustada MP-s toodud RV piire ning
Kiltsi kaitsealad on hõlmatud rohevõrgustiku koosseisu. üldiseid kasutustingimusi.
Jahiselts,
Seega puudub reaalne vajadus juba olemasoleva - ÜP-ga täpsustatakse planeeringule
Artistion OÜ,
rohevõrgustiku ala suurendamiseks. vastavas täpsusastmes RV alasid.
Viru-Lemmu
Maakonnatasandil määratud sidusus
Metsaselts
säilitatakse, mida toetab kohaliku tasandi
MTÜ, Lemmu
võrgustik. ÜP-ga kavandatavad RV
Mets OÜ, OÜ
muudatused on seotud peamiselt RV
Metsagrupp,
sidususe tagamiseks rohekoridoride laiuste
Andrus
ja tuumalade piiride korrigeerimisega ning
Kiipus, Valga
neid on täpsemalt kirjeldatud ÜP Lisas 5
Puu OÜ
„Väike-Maarja valla rohevõrgustik“.
ÜP koostamisel tuvastati ebakõlad maastiku
160 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
ja RV sobivuses ning lokaalsed puudused
võrgustiku sidususes, näiteks võrgustikku
lõikavad infrastruktuuriobjektid. ÜP
koostamise protsessis korrigeeriti RV
elementide piire arvestades maastiku
iseloomu. RV alade servadest lõigati välja
põllumajandusmaid, asustusalasid ja muid
võrgustikku vähemsobivaid alasid ning
samal ajal laiendati rohealasid
loodusmaastike (valdavalt metsade) arvelt.
Võrgustikku liideti ka kaitstavaid alasid ja
kaitstavate liikide elupaiku ning Natura
elupaigatüüpe. Võrgustiku sidususe
parandamiseks loodi kohalikul tasandil uusi
ühendusi rohealade vahel. Põhjendused
muudatuste ettepaneku osas on toodud ÜP
lisamaterjalis Rohevõrgustiku analüüs p.4
Rohevõrgustiku muudatuse ettepanekud.
2. Mitte seada täiendavaid piiranguid rohevööndisse 2. Tuginedes PlanS-ile ei ole võimalik
jäävatele metsaaladele. ettepanekuga arvestada, kuna (ÜP) üheks
ülesandeks PlanS alusel on RV toimimist
Põhjendus: Metsa majandamist reguleerivad Metsaseadus,
tagavate tingimuste täpsustamine ning
Looduskaitseseadus, Veeseadus, Ehitusseadustik, Metsa
sellest tekkivate kitsenduste määramine.
majandamise eeskiri ja rida teisi õigusakte. Kaitstavate
Sealjuures peab ÜP lahendus vastama ka
liikide või elupaikade ning muude loodusväärtuste säilimist
teistele seadustele ja õigusaktidele. Seega
reguleeritakse erinevate kaitse-eeskirjade,
tuleb ÜP-ga seada kitsendused RV aladele,
kaitsekorralduskavade jm õigusnormidega, mis kõik on
sh ka metsamaadele.
metsaomanikule metsa majandamisel kohustuslikud.
Täiendavate piirangute seadmine nõuab täpset kirjeldust,
mida eelnevad õigusaktid juba ei taga.
Piirangute seadmisele on tähelepanu juhtinud oma kirjas ka
KeA, viidates asjaolule, et iga kitsendus peab olema
põhjendatud, proportsionaalne ja üheselt mõistetav
(arusaadav, sh kinnisasja omanikule). Nimelt võib nõuda
161 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
õiguspärase, kuid isiku põhiõigusi või -vabadusi erakordselt
piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise
kahju hüvitamist õiglases ulatuses (riigivastutuse seaduse §
16 lg 1).
Metsade majandamisele on võimalik läbi planeeringu seada
kitsendusi, kuid see nõuab maaomaniku nõusolekut.
3. Määrata konkreetsed kasutamistingimused 3. Ettepanekuga ei arvestata, kuna
rohevõrgustikku jäävatele aladele ning kooskõlastada need tingimused RV aladel määratakse
maaomanikega, kelle omandit kitsendused puudutavad. arvestades ÜP täpsusastet. ÜP analüüsib RV
sidusust üldiselt. ÜP-ga ei seata piiranguid
Põhjendus: Rohevõrgustiku planeerimise juhendi üheks
igale konkreetsele kinnistule eraldi, st
suuniseks on RV kasutamistingimuste väljatöötamine ja
piirangud/tingimused on üldised. RV-sse
määratlemine. PlanS § 75 lg 1 p 10 kohaselt on ÜP üheks
kavandatavad tegevused eeldavad kohaliku
ülesandeks RV toimimist tagavate tingimuste täpsustamine
omavalitsuse igakordset hinnangut vastavalt
ning sellest tekkivate
ÜP-s toodud üldistele tingimustele, kas
kitsenduste määramine. Praktikas võivad enim vaidlusi kavandatavat tegevust on võimalik
põhjustada mitte üldisemad kasutustingimused, vaid realiseerida ilma RV sidusust ja
nendest tulenevad konkreetsed piirangud. RV kaitseks funktsionaalsust rikkumata.
mõeldud omandiõiguse piirangute väljatöötamisel on
eelkõige oluline tagada see, et need oleksid
proportsionaalsed (kohased, vajalikud ja mõõdukad) ning
planeeringu kehtestamise järel hõlpsasti rakendatavad.
Proportsionaalsed on vaid sellised kitsendused, mis on
eesmärgi saavutamiseks võimalikult väheintensiivsed.
Piirangute rakendatavus sõltub mõningal määral küll nende
sõnastusest, ent suuremas osas siiski sellest, kuivõrd selget
käitumisjuhist see endas sisaldab. Ideaalis peaksid
piirangud olema seatud sellise täpsusastmega, et
konkreetse kinnistu omanik saab planeeringujoonise,
planeeringu seletuskirja ja lisadega tutvudes aru, millised
tegevused on alal lubatud ja millised mitte. Viimane tagab
mh, et KOV saab hiljem kontrollida, kas seatud piirangutest
on kinni peetud või ei. Samuti on oluline, et KOV ise või
162 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
teised haldusorganid saaksid piirangutest ühtmoodi aru
hilisemaid haldusakte andes (nt ehitusõigust, raieõigust
andes) ning ka ÜP-d üle vaadates. Vältida tuleb selliseid
piiranguid, mis seonduvad kas kogu RV, teatud tugiala või
koridoriga üldisemalt, ent millest ei ole hõlpsasti
arusaadavad, millised piirangud kehtivad konkreetse
kinnistu tasemel.
Määravaks on seega, milline on kinnistu sihtotstarve ja
kuidas kehtestatavad piirangud selle kohast kasutust
piiravad. Kasutustingimuste ja piirangute sõnastamisel on
kõige olulisem tagada õigusselgus. Riigikohus on oma
praktikas selgitanud, et „Õigusselguse põhimõtte kohaselt
peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha,
missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob“
Kohtupraktikas on rõhutatud, et eriti selged peavad olema
need normid, millega piiratakse inimeste õiguseid või
seatakse neile kohustusi. Praktikas tähendab õigusselguse
põhimõtte järgimine RV-sse kuuluvatel aladel kehtivate
piirangute määratlemisel eelkõige seda, et vältida tuleks
sõnastust, millest ei ole üheselt arusaadav, kas tegemist on
soovituse või konkreetse nõudega.
Sellel on tähelepanu juhtinud ka Keskkonnaamet:
Palume üldplaneeringu jõustudes saata Keskkonnaametile
alade kohta, kus Keskkonnaametil tuleb metsateatiste
menetlemisel ja raiete osas otsuse tegemisel arvestada
mistahes üldplaneeringuga seatud tingimusi (sh alad, kus
tuleb raie kooskõlastada/raiest teavitada). Palume saata
kaardifail koos selgitustega, kus milline nõue kehtib. See on
vajalik selleks, et saaksime vajalikud alad kanda otse
metsaregistrisse üldplaneeringu kitsenduste kaardikihile ja
vastavaid tingimusi metsateatiste menetlusel arvestada.
Metsade majandamisele seatud kitsedus peab olema
kehtestatud väga selgesõnaliselt ja üheselt arusaadavalt
163 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
kõikidele osapooltele - nii metsaomanikule, kohalikule
kogukonnale, kohalikule omavalitsusele kui ka
Keskkonnaametile
Kooskõlastust nõuab ka Metsaseadus:
MS § 231. Keskkonnaseisundi kaitseks määratud metsa
majandamine.
Planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra,
tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks
või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa
majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel
maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie
tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele
ja raievanusele).
4. Mitte seada tarastamisel hajaasustuse piirkonnas 4. Kaalume ÜP koostamisel ettepanekuga
rohealadele jäävate ehitusõigusega kinnistute pindalalist arvestamist. Tarastamisele seatavad
piirangut, vaid järgida vajadusel üldist 50m ala olemasolu piirangud on vajalikud RV toimimiseks.
väljaspool tara ulukite vaba liikumise tagamiseks Muudame RV aladel tarastamisele seatava
tingimuse sõnastust: Alade tarastamisel
Põhjendus: Rohevõrgustiku planeerimise juhendi üheks
tuleb tagada ulukite vaba liikumine ning
suuniseks on RV kasutamistingimuste väljatöötamine ja
koridori sidusus ja toimivus. Arvestatava
määratlemine. Näiteks võib ÜP-ga seatavaks
koridori laius peab jääma vähemalt 100 m.
kasutustingimuseks olla see, et teatud rohekoridoris,
laiusega vähemalt 50 m, peab olema tagatud ulukite vaba
liikumine.
Hajaasustuse piirkonnas on rohkem tehnikat, laohooneid jm
maal elamiseks vajalikku tehnikat , samuti peetakse koeri
oma vara kaitseks, kanu, parte jm kodulinde.
Tarastamine ei tohiks seada kitsendavaid tingimusi
koduloomade pidamisele ning piirata tehnika valvamist oma
territooriumil.
164 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Soovime ettepanekutest lähtuvate täiendatud materjalidega Võtame teadmiseks.
tutvuda vähemalt üks nädal enne kooskõlastusringile
saatmist.
Samuti palume meid jätkuvalt hoida kursis ÜP edasise
protsessiga.
Tarmo Vara OÜ, LÄHTESEISU Punase värviga lisatud vastuskirjas tehtud täpsustused. Ettepanekutega arvestamist kaalutakse
Artiston OÜ, KOHAD üldplaneeringu maakasutus- ja
Maaliste ja linnaliste alade piiride täpsustamine, sh
T.Läll, Ü.Läll ehitustingimuste väljatöötamisel.
25.02.2020 piirkondlike maakasutus ja ehitustingimuste määratlemine,
mis arvestaksid kohalike olude, vajadustega ja
võimalustega.
Loodus- ja kultuurikeskkonna, sh rohevõrgustiku ja
väärtuslike maastike ning üksikobjektide säilimise ja
väärtustamise tagamine ning selle tarbeks
kompensatsioonimehhanismide väljatöötamine.
KSH käigus hinnatakse planeerimisprotsessis avalikkuse ja
asjaomaste asutuste osalusel üldplaneeringu elluviimisega
kaasneda võivaid olulisi mõjusid looduskeskkonnale,
inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ning varale,
koostatakse mõjude sotsiaalmajanduslik analüüs ja tehakse
ettepanekuid soodsaima lahendusvariandi valikuks,
pakutakse välja ebasoodsate mõjude vähendamise,
leevendamise ja põhjendatud juhul heastamise meetmed
ning vajadusel seiremeetmed
Käesolev VTK on aluseks KSH aruande koostamisele. VTKs
märgitakse mõjuhindamise ulatus, üldplaneeringu
elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline
keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele ja
varale, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus,
võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. KSH
läbiviimise ajakava sõltub üldplaneeringu koostamise ja
165 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
menetlemise ajakavast (vt ptk 7).
Üldised põhimõtted, mis Väike-Maarja valla üldplaneeringu
koostamisel ja selle elluviimisel aluseks võetakse: Pöörata
tähelepanu eraomandi puutumatuse tagamisele ja tekkida
võivate kitsenduste kohesele ja õiglasele kompenseerimisele
vältimaks väikemaaomanike omandist loobumist.
Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sh kohalike
teede, raudtee, sadamate ning väikesadamate üldise
asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine
- selgitada välja tänavate ja maanteede kaitsevööndi
muutmise vajadus ja sellest tulenevad piirangud ja
nende kompensatsioonimehhanism
Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest
tekkivate kitsenduste määramine
- analüüsida õhuliinide maasse viimise võimalikkust ja
vajalikkust (näiteks tiheasustusega aladel)
esmajärjekorras maatulundusmaal
Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja
vähendamine
- vajadusel määratleda ehituskeeluvööndi muutmise
põhimõtted
- vajadusel ehituskeeluvööndi täpsustamine ja
ehitustingimuste täpsustamine
Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike,
maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine
ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine
- vajadusel täiendavate väärtuslike maastike
määramine ja nende kaitse- ja kasutustingimuste
seadmine, kohese ja õiglase
kompensatsioonimehhanismi väljatöötamine
166 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide
määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste
seadmine
- määrata miljööväärtuslikud alad, väärtuslikud
kultuurmaastikud ja väärtuslikud üksikobjektid ning
näha ette kaitsetingimuste rakendamisel kohene ja
õiglane kompensatsioonmehhanism
- analüüsida ning määratleda meetmed määratud
alade ja objektide väärtustamiseks ja kaitsmiseks,
sh määrata miljööväärtuslikel aladel projekteerimis-
ja ehitustingimuste andmise aluseks olevad
ehituslikud ja arhitektuursed tingimused
- vaadatakse üle juba kehtivates üldplaneeringutes
miljööväärtuslike aladena väljatoodud alad ning
nende vastavus eesmärgile, vajadusel näha ette
võimalus tingimustele mittevastavate alade
väljaarvamiseks.
Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sh
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate
tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse
ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete
määramine.
- vältida elamupiirkonna laienemist juba tootmises-
või loomakasvatustegevuses maaalale
Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või
lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või
metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel
langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine
- vajadusel määratleda asustust (nt müra,
metsatulekahju, tugeva tuule eest) kaitsva metsa
alad ning tingimused neil aladel metsa
167 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
majandamiseks ja töötada välja kohese ja õiglase
kompensatsiooni mehhanism piirangutega aladele
1. Kommentaar/küsimus Palun esitage oma seisukoht, Kaalume ettepanekutega arvestamist
millisena planeerite tekkivaid kitsendusi tehnovõrkude ja – üldplaneeringu koostamise käigus.
rajatiste asukohast sõltuvalt (sh metsade majandamisele
tekkivaid kitsendusi) ? Kui maaomanikele tekib planeeringu
käigus täiendavaid piiranguid, kuidas olete planeerinud
saamata jäänud tulu õiglase ja kohese kompenseerimise?
2. Kommentaar/küsimus Palun esitage oma seiskoht,
millisena planeerite kitsendusi rohevõrgustikega aladel (sh
metsade majandamisele tekkivaid kitsendusi)?
Kui maaomanikele tekib planeeringu käigus täiendavaid
piiranguid, kuidas olete planeerinud saamata jäänud tulu
õiglase ja kohese kompenseerimise?
3. Kommentaar/küsimus Kas planeerite üldplaneeringuga
kehtestada täiendavaid piiranguid kaitstavate
loodusobjektide näol lisaks olemasolevatele piirangutele?
Kui maaomanikele tekib planeeringu käigus täiendavaid
piiranguid, kuidas olete planeerinud saamata jäänud tulu
õiglase ja kohese kompenseerimise?
4. Kommentaar/küsimus Kui planeeringu käigus
kehtestatakse piiravaid kaitse-ja kasutustingimused, siis
kuidas olete planeerinud maaomanikele saamata jäänud
tulu kohese ja õiglase kompenseerimise?
5. Kommentaar/küsimus Kui planeeringu käigus
kehtestatakse piiravaid kaitse-ja kasutustingimusi
(pärandkultuuri objekti või kultuuriväärtusliku objekti näol),
siis kuidas olete planeerinud maaomanikele saamata jäänud
tulu kohese ja õiglase kompenseerimise?
6. Kommentaar/küsimus Kui planeeringu käigus
kehtestatakse täiendavaid kitsendusi puhke- ja
168 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
virgestusalade näol, siis kuidas planeerite maaomanikele
saamata jäänud tulu kohese ja õiglase kompenseerimise?
7. Kommentaar/küsimus Palun esitage omapoolne
seisukoht, millised oleksid piirangutega alad ning millised
oleks vajalikud piirangud? Palun selgitage, kas on vajalik
üldplaneeringuga reguleerida metsatulekahju leviku
tõkestamiseks või tuleohu vähendamiseks raielankide
suurust ja raievanust?
Missugused abinõud võetakse kasutusele raievanuse
piirangust tuleneda võiva tormikahjustuse ja
metsatulekahju tekkimise vältimiseks ning haiguste- ja
kahjurputukate leviku tõkestamiseks? Kuidas olete
planeerinud täiendavate piirangute kehtestamisel
maaomanikule saamata jäänud tulu kohese ja õiglase
kompenseerimise?
8. Kommentaar/küsimus Palun esitage omapoolne
seisukoht, millised oleksid piirangutega alad ning millised
oleks sobivad piirangud või lähtutakse olemasolevatest
õigusaktidest? Kas olete planeerinud täiendavate piirangute
kehtestamis? Kui jah, siis mil moel toimub maaomanikule
saamata jäänud tulu kohene ja õiglane kompenseerimine?
Kirjeldada tingimused, millisel juhul on vaja rakendada
sundvõõrandamist või sundvalduse seadmist
Karo Mets OÜ, LÄHTESEISU Punktis 5.3. MÕJU LOODUSKESKKONNALE on kirjeldatud Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
Eremka OÜ KOHAD erinevad looduskaitselised tegevused ning üldiselt koostamise käigus.
planeeritavad tegevused looduskeskkonna säilitamiseks
21.02.2020
ning kaitseks.
Metsaomanikena palume üldplaneeringu igas etapis meeles
pidada, et kõik piirangud, mis seatakse erametsaomanikele
tuleb õiglaselt ning koheselt kompenseerida. Oleme valmis
igakülgseks koostööks kõikides metsandust ning
169 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
looduskaitset puudutavates küsimustes.
Vao Agro EELNÕU 1. Väike-Maarja uues üldplaneeringus määratakse ära 1. Selgitame, et üldplaneeringuga ei ole
Osaühing maakasutuse piirkonnad, tutvudes avalikul väljapanekul hajaasustuses üldjuhul näidatud
11.11.2021
olevate materjalidega leidsin, et osad ajaloolised maakasutuse juhtotstarbeid. See aga ei
tootmisalad on uue planeeringuga välja jäetud. tähenda, et tootmistegevuse elluviimine
Põhimõtted, mille alusel on mõningased „kolhoosiaegsed aladel oleks välistatud. Nendel aladel
tootmishooned“ jäetud tootmis-alaks, ja mõningad mitte, tootmistegevuse kavandamisel tuleb
on raskesti mõistetava. igakordselt hinnata tegevuse sobivust
piirkonda ning sellega kaasnevaid mõjusid.
Palun täpsustada, mille alusel määrati osad kolhoosiaegsed
Sobivuse hindamisel tuleb arvestada
tootmishooned tootmise maa-aladeks ja osad mitte?
erinevate üldplaneeringus toodud tingimuste
ja soovitustega, sh rohevõrgustiku
tingimustega, üldiste ehitustingimustega
jmt.
Täiendatud 24.01.2022 (ettepaneku
tegijat suuliselt teavitatud)
Seisukohta muudetud. Selgitame, et
üldplaneeringus on kajastatud neid
hajaasustuses paiknevaid tootmise
juhtotstarbega maa-alasid, kus toimub kas
tootmistegevus või on sellel perspektiivi
tulevikus. Väiksemaid tootmishooneid, mis
ei vaja eraldiseisva maakasutuse määramist
ega oma mõju naaberaladele,
üldplaneeringu kaardil eraldiseisvalt
käsitletud pole.
2. Ettepanek: 2. Selgitame, et üldplaneeringuga ei ole
hajaasustuses üldjuhul näidatud
Palun lisada tootmise maa- alaks järgnevad piirkonnad:
maakasutuse juhtotstarbeid. See aga ei
- Karuküüni 66001:003:0141 Väike-Maarja vald, tähenda, et tootmistegevuse elluviimine
Lammasküla. Antud katastril paiknevad kasutuses olevad aladel oleks välistatud. Nendel aladel
tootmistegevuse kavandamisel tuleb
170 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
laohooned, asub päikesepark. igakordselt hinnata tegevuse sobivust
piirkonda ning sellega kaasnevaid mõjusid.
- Laohoone 66001:003:0644 Väike-Maarja vald, Suure-
Sobivuse hindamisel tuleb arvestada
Rakke küla. Kuivatikompleksi osa, taastamist ootav
erinevate üldplaneeringus toodud tingimuste
laohoone.
ja soovitustega, sh rohevõrgustiku
- Farmi 92701:004:0094 Väike-Maarja vald, Nõmme tingimustega, üldiste ehitustingimustega
küla. Farmi kompleks, potentsiaalne taastuvenergia jmt.
tootmise ala. Joonisel (lisatud kirjale) märgitud helehalli
Täiendatud 24.01.2022 (ettepaneku
alana.
tegijat suuliselt teavitatud)
- Lagedi 92702:001:0991 Väike-Maarja vald, Aburi küla.
Seisukohta on muudetud ning tehtud
Ajalooline sõnnikupatarei, põllumaaks või metsamaaks
ettepanekutega on arvestatud tootmise
taastamine võimatu. Potentsiaalne taastuvenergia
maa-ala juhtotstarbe määramisel.
tootmise ala. Joonisel märgitud helehalli alana.
OÜ Thorsen Grupp EELNÕU Taotleme kinnistu 92701:001:0700 osalist sihtotstare Selgitame, et üldplaneeringuga ei ole
muutmist maatulundusmaast mäetööstusmaaks. hajaasustuses üldjuhul näidatud
12.11.2021
maakasutuse juhtotstarbeid. Ala
kasutuselevõtt maavaravaru kaevandamise
eesmärgil saab toimuda maapõueseaduses
sätestatud korras.
Eraisik A.Kalson EELNÕU 1. Väike-Maarja valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt on 1. Täname ettepanekute eest. Oleme
välistatud tuuleenergeetika arendamine väärtuslikel seisukohal, et tuuleparkide kavandamiseks
16.11.2021
põllumajandusmaadel. täiendavate alade avamine Väike-Maarja
üldplaneeringuga nõuab laiemat käsitlust
Ettepanek: Mitte välistada tuuleenergeetika arendamise
koostöös omavalitsuse ning erinevate
võimalusi väärtuslikel põllumajandusmaadel.
tuuleparkide arendamisest huvitatud
Ettepaneku põhjused: arendajatega. Teavitame üldplaneeringu
koostamise käigus huvitatud isikuid arutelu
• Tuuleenergeetika arendamine väärtuslikel
toimumise ajast eraldi kirjaga.
põllumajandusmaadel ei välista väärtuslike
põllumajandusmaade jätkuvat kasutamist põllumajanduse
eesmärgil. Samuti ei kahjusta tuuleenergeetika
arendamine väärtuslike põllumajandusmaade
terviklikkust ja funktsionaalsust. Tähelepanuta ei saa
171 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
jätta asjaolu, et tuulikud hõivavad maast väga väikese
osa. Põllumajandustegevus ei ole võimalik üksnes tuulikute
ning neid teenindavate rajatiste all oleval maal. Ülejäänud
maad on jätkuvalt võimalik kasutada põllumajanduslikul
eesmärgil. Lähtuvalt eeltoodust ei ole üldplaneeringus
esitatud põhjendused asjakohased ega usutavad
(samuti ei ole tõendatud tuulegeneraatorite mõju
taimestikule.) Muudes Euroopa Liidu liikmesriikides on
laialdaselt levinud tuuleparkide rajamine väärtuslikele
põllumajandusmaadele, kusjuures tuulikud ei takista kuidagi
nendel maadel põllumajandustegevusega jätkamist (vt
näitlikustavat fotot:
https://www.alamy.com/stock-photo-windpark-parndorf-
austria-wind-wheels-0458833.html).
• Tähelepanu tuleb pöörata ka tegevusvaldkondade
proportsionaalsusele valla territooriumi piires.
Üldplaneeringus esitatud väide, et Väike-Maarja vald on
põllumajanduspiirkond, näitab ilmekalt seda, et valla areng
on liialt põllumajanduse poole kaldu. Ülemäära soositakse
ühe valdkonna tegijaid (teraviljakasvatajaid), jättes teised
nn „vaeslapse kingadesse“. Vald ei tohiks tähelepanuta jätta
asjaolu, et Eesti rahva vajadused teravilja osas on ületatud
(samas sealiha toodetakse Eesti omavajadusest vaid 70 %
ulatuses).
Suur osa Eestis kasvatatud teraviljast eksporditakse,
mis tähendab seda, et puudub reaalne vajadus niivõrd
suures mahus väärtusliku põllumajandusmaa järele.
Proportsioonis Eesti reaalse vajadusega teravilja järele
tuleks kaaluda tuuleparkide rajamise võimaldamist ka
väärtuslikele põllumajandusmaadele (laiendades
väärtuslike põllumajandusmaade alternatiivseid
kasutusvõimalusi). Väärtuslikele põllumajandusmaadele
tuuleparkide rajamine ei tohiks olla kategooriliselt
172 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
keelatud olukorras, kus toimub teravilja ületootmine ning
ühiskonnas esineb suur vajadus täiendava elektrienergia
järele.
• Tähelepanuta ei tohiks jätta ka väärtusliku
põllumajandusmaa kasutamise rentaablust/tulusust. Vald
ei tohiks põhjendamatult soosida eraomandis oleva
väärtusliku põllumajandusmaa kasutamist vähem kasu
teenival viisil. Maa kasutamine üksnes põllumajanduslikul
eesmärgil ei ole tulus (maade rendihinnad on madalad).
Samas võimaldaks teatavas proportsioonis/mahus
väärtuslikel põllumajandusmaadel elektrienergia
arendamine suurendada maalt saadavat kasu/tulu.
Põhjendatuks saaks pidada seega teatavas
proportsioonis/mahus väärtusliku põllumajandusmaa
alternatiivset kasutuselevõttu tuuleenergeetika arendamise
eesmärgil.
• Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et loomakasvatus,
sealhulgas seakasvatus on küllaltki energiamahukas
valdkond ning olemasolevate energiahindade juures ei
ole see enam jätkusuutlik. Kuna aga farmihooned asuvad
väärtuslikel põllumaadel, siis sellest tulenevalt tuleks
farmide osas teha kindlasti erand ning tagada
farmidele (sealhulgas Pandivere seafarmile) võimalus
tuulegeneraatori püstitamiseks farmi vahetus läheduses
olevale väärtuslikule põllumajandusmaale, eesmärgiga
rahuldada farmi enda energiavajadusi, et tagada
loomakasvatuse jätkusuutlikkus Väike-Maarja vallas. Lisaks
tuleks farmide osas teha erand elu- või ühiskondlike hoonete
lähemal asumise osas kui 1000 m. Erandi osas võiks kaaluda
näiteks poolte nõusolekut, kui elu- või ühiskondlik hoone on
lähemal kui 1000 m. Lisaks saaks farmides üle toodetud
energia olla kohalikus külas tarbitav ülekandetasudeta, kuna
seda pole vaja kusagile üle kanda.
173 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Osaühing SF Pan- EELNÕU Teeme ettepaneku Väike-Maarja vallale üldplaneeringu Selgitame, et üldplaneeringuga on
divere muutmiseks järgmiselt: tuuleenergeetika tootmiseks määratud
13.09.2021
põhimõtteliselt sobivad alad konkreetsete
Määrata Väike-Maarja valla üldplaneeringuga vallas asuvad
kriteeriumide alusel, mis on esitatud
järgmised meile kuuluvad kinnistud 92702:001:0211;
üldplaneeringu seletuskirjas. Teie poolt
92702:001:2661; 92702:001:2662; 92702:001:1732;
viidatud aladel on peamiseks alasid
92702:001:1751; 92702:003:0290; 92702:003:0130;
tuuleenergeetika arendamiseks sobivate
92702:003:0040; 92702:003:0240; 92801:001:0553;
aladena välistavaks kriteeriumiks kaugus
92601:001:0156; 92702:004:0058 tuulepargi
elu- või ühiskondlikust hoonest 1 km ning
perspektiiviga (tuuleenergia tootmise) aladeks ja/või
mõnevõrra ka väärtuslike
määrata eelnimetatud kinnistutele alternatiivne
põllumajandusmaade paiknemine. Nendele
maakasutuse õigus tuuleenergia tootmiseks (tuulepargi
aladele tuuleenergeetika alade kavandamine
asutamiseks).
eeldaks kogu omavalitsuse territooriumile
Ettepanekut toetavad järgmised asjaolud: rakendatud kriteeriumide muutmist, milleks
ei ole käesoleval ajal alust.
1) Elektrienergia kallidus ning sellest tulenev vajadus
leida alternatiivseid võimalusi farmi elektritarbe Täiendatud 24.01.2022
katmiseks/haldamiseks. Eesmärk säilitada maapiirkonnas
Planeeringulahendust on muudetud.
põllumajanduslikku tootmist.
Tuuleenergeetika arendamiseks sobivate
2) Eesti tuulekaardi andmetel on eelnimetatud kinnistud alade hulgast on välistatud alad, mille
maismaa tuulepargi loomise seisukohast perspektiivsed, kaugus elu- või ühiskondlikust hoonest on
kuna keskmine tuule kiirus on seal muus mandriosast vähem kui 700 m. Väärtuslikel
suurem, vt täpsemalt: põllumajandusmaadel ja rohevõrgustikus ei
ole tuuleenergeetika automaatselt
http://www.intereuro.ee/eesti-tuulekaart.
välistatud.
3) Kaitseministeeriumi poolt on tuulepargi loomine
nimetatud kinnistutele lubatud, kuna ei sega riiklike radarite
tööd.
4) Tuulepargi loomine ei välista rajatiste ümbruses oleva
maa jätkuvat kasutamist põllumajanduslikul otstarbel
(juhul, kui on tegemist väärtusliku põllumaaga), mistõttu
kombineeritud maakasutus on võimalik.
5) Tuulepargi loomine eelnimetatud kinnistutele aitab neid
174 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
perspektiivsemalt väärindada.
6) Tuulepargi loomine aitab tuua valla eelarvesse
täiendavaid rahalisi vahendeid, mille arvelt valla elu
edendada.
7) Tuuleenergia tootmine aitab kaasa ülemaailmsele
rohepöördele.
Oleme ettepanekuteks ning diskussiooniks avatud.
MTÜ Viru-Lemmu EELNÕU 1.Muudatuse ettepanek üldplaneeringule. Selgitame, et Emumäe-Salla-Tammiku
Metsaselts kavandatavasse ribastruktuuri jääb
16.11.2021 Jätta üldplaneeringu rohevörgustikust välja Emumäe-Salla-
pärandkooslusi, kultuuriloolisi, ajaloolisi ja
Tammiku ribastruktuur. Põhjendused:
looduskaitseliselt tähtsaid objekte. Tegemist
1.Nimetatud ala pole juba arvestatud maakonna on aladega, mis on olulised nii elurikkusele
planeeringus kui ka inimestele puhkamise- ja
harrastuspordi aspektist. Tegemist on
2.Roheala asub ca 90% ulatuses eramaadel, keda pole
rohelise võrgustiku alaga kus on eesmärgiks
konkreetsest alast teavitatud.
tagada ühendusteed elupaikade vahel, mis
3.Kavandatav roheala seab eraomanikele lisapiiranguid hõlbustaks looma- ja taimeliikide isendite
omandi majandamisel: Väiketuulikute kavandamine, liikumist toitumis-, paljunemis- ja
päikesepargid, kindlasti hilisem maa- ja metsakasutus. puhkealade vahel võimaldades infovahetuse
ja levikut.
4.Rohevörgustiku koridoris tuleb tagada sidusalt kulgeva
körghaljastuse olemasolu 70% ulatuses, milleks tuleb Selgitame, et rohevõrgustiku elemendi jaoks
vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid(lk.15). reserveeritud ala ei pea terviklikult ja kohe
üldplaneeringu kehtestamise järgselt
Küsimus - kes kompenseerib omanikule nende meetmete
vastava elemendi kohta kehtestatud nõuete
maksumuse (metsa istutus, hilisem hooldus jne)?
või soovituste järgi kasutusele võtma, st
Lisaks on planeeritav ala looduses äärmiselt ebaloogiline, sinna ei pea rajama automaatselt
kohati jookseb riigimaanteele välja ,siis eemale. kõrghaljastust vms. Maaomanik võib
kasutada reserveeritud ala praegusel
katastris registreeritud sihtotstarbel edasi
seni kuni ta seda soovib. Rohevõrgustiku osa
või haljastu määratlus käesolevas
üldplaneeringus ei tähenda avalikku
175 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
kasutust üldmaana ja haljastu senise
sihtotstarbe järgne kasutamine (nt
maatulundusmaana) võib jätkuda. Kuid
edasiste planeeringute ja projektide
koostamisel peab arvestama rohevõrgustiku
toimimiseks vajalikke tingimusi.
Rohevõrgustiku koridori alal ei ole lubatud
rajada loomade liikumist takistavaid
piirdeaedu. Kui soovitakse rajada
piirdeaedu, võib seda lubada kui on tagatud
vähemalt ca 100 m vaba läbipääsuga
liikumiskoridori säilimine rohekoridoris.
Nõuet kõrghaljastuse olemasolu tagamiseks
70% ulatuses täpsustatakse ning sõnastust
korrigeeritakse.
Eraisik A.Strei- EELNÕU 1. Selgitame, et üldplaneeringuga ei ole
mann hajaasustuses üldjuhul näidatud
17.11.2021
maakasutuse juhtotstarbeid. See aga ei
tähenda, et tootmistegevuse elluviimine
aladel oleks välistatud. Nendel aladel
tootmistegevuse kavandamisel tuleb
igakordselt hinnata tegevuse sobivust
piirkonda ning sellega kaasnevaid mõjusid.
Sobivuse hindamisel tuleb arvestada
erinevate üldplaneeringus toodud tingimuste
ja soovitustega, sh rohevõrgustiku
tingimustega, üldiste ehitustingimustega
jmt.
Täiendatud 24.01.2022
Antud piirkonnas määratud tootmismaa
maakasutuse juhtotstarbe piire on
korrigeeritud ning eemaldatud Sepikoja ja
176 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Visiidi kinnistu lõunapoolselt osalt.
2. Üldplaneeringuga on määratud
võimalused, millal omavalitsus võib tee
määrata avalikku kasutusse, et tagada
juurdepääs kinnisasjale avalikult teelt.
Üldplaneeringus on toodud võimalus, mitte
kohustus.
3. Omavalitsuse hinnangul ei ole otstarbekas
antud ala määratlemine miljööalana, kuna
terviklikku ruumistruktuuri vmt väärtust alal
ei eksisteeri.
TMV Green OÜ EELNÕU TMV Green OÜ on arendamas Väike-Maarja vallas (Avispe ja Täname ettepanekute eest. Oleme
Eipri külas) ca 31 tuulikuga tuuleparki ning kaasanud sinna seisukohal, et tuuleparkide kavandamiseks
16.11.2021
ka kõik maaomanikud, kes jääksid planeeringu alasse. täiendavate alade avamine Väike-Maarja
Oleme teadlikud, et tuulepargi kavandamiseks on vajalik läbi üldplaneeringuga nõuab laiemat käsitlust
viia kas detailplaneering (juhul kui alad valitakse koostöös omavalitsuse ning erinevate
üldplaneeringuga) või omavalitsuse eriplaneering. Oleme tuuleparkide arendamisest huvitatud
praegusel hetkel tegemas eeltöid planeeringu algatamise arendajatega. Teavitame üldplaneeringu
ettepaneku ettevalmistamiseks. koostamise käigus huvitatud isikuid arutelu
toimumise ajast eraldi kirjaga.
Meie hinnangul ei ole põhjendatud tuuleenergeetika
arendamise välistamine rohevõrgustikus ja väärtuslikel
põllumajandusmaadel. Sellise automaatse välistuse puhul ei
pruugi olla võimalik leida elektrituulikutele optimaalseid
asukohti, mis tasakaalustatult arvestaks nii elanike kui
loodusväärtustega ning ühtlasi tagaks elluviidavuse aluseks
oleva tehnilise teostatavuse ja majandusliku otstarbekuse.
Näeme, et selline lahendus on vastuolus PlanS§ 10 esitatud
huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttega.
Rõhutame, et riigikohus on oma 26.05.2021 otsuses nr 3-
17-2013 leidnud, et tuuleenergia arendamine on oluline
177 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
avalik huvi ja kohalikul omavalitsusel tuleb teha mõistlikke
pingutusi selle nimel, et planeeringutes kavandatud
tuulepargi rajamine oleks võimalik.
Sooviksime, et üldplaneeringus lubatakse tuulikute rajamine
ka väärtuslikele põllumajandusmaadele ja rohevõrgustikku,
kui seda tehakse minimaalse keskkonnamõjuga.
1. Tuulikud rajatakse võimalusel põllumassiivide äärde ja
juurdepääsuteed rajatakse põllu äärtesse või põllu äärsele
metsamaale.
2. Tuulik ei takista rohevõrgustiku toimimist, sest tuulikud
paigutatakse üksteisest vähemalt 500-900m kaugusele. Nii
on piisavad rohealad tagatud nii ulukitele kui muule
elusloodusele ja võimalik on säilitada rohevõrgustiku
toimimine (tagatud oleks vähemalt 50-100m laiune koridor.
3. Tuuliku kohta on lubatud raadada maksimaalselt 1ha
metsa).
Tuulikute paigutamisel tuleb lähtuda üldplaneeringus
väljatoodud tingimustest, mis juba mainivad nt kõrge
loodusliku väärtusega taimkattega alade üldjuhul vältimist.
Üldjuhul on Eesti praktikas seatud tingimuseks ka
rohevõrgustiku analüüsi läbiviimine detailse lahenduse või
projekteerimise etapis, et leida parim võimalik lahendus ja
vajadusel leevendada kaasnevat keskkonnamõju. Rohelise
võrgustiku alasid ei ole seni käsitletud välistava tegurina, ka
ei ole kõikide rohevõrgustiku alade välistamist nõudnud
Keskkonnaamet oma täiendavates soovitustes tuuleparkide
planeerimiseks.
Leiame, et üldplaneeringus on rohevõrgustiku aladele ja
väärtuslikele põllumajandusmaadele tuulikute rajamise
välistamine puudulikult põhjendatud. Üldplaneeringu käigus
läbiviidud rohevõrgustiku analüüs (Skepast&Puhkim juuni
2021) ei ole peetud vajalikuks tuulikuid ja tuuleenergeetika
178 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
arendamist isegi mainida, rääkimata selle välistamisest.
Leitud on, et Väike-Maarja valla rohevõrgustiku sidusus on
suhteliselt hea ja funktsioneerimine tagatud (lk 3).
Eelnevast tulenevalt ei ole ilmselt peetud vajalikuks
rohevõrgustiku alade ranget kaitsmist, lubatud on
tavapärane majandustegevus. Suurimate rohevõrgustiku
konfliktidena on nähtud raudteed ja maanteed.
Arusaadavatel põhjustel on keelatud ulatuslik maade
tarastamine ja ka üldjuhul suurte taristu objektide nagu
maanteed ja jäätmehoidlad, rajamine (viimased on siiski
keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel lubatud).
Analüüsi tulemustele ja üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.1.
seatud tingimustele tuginedes leiame, et tuuleenergia
arendamise kaalumise võimalikkus rohevõrgustiku aladel
on ebaproportsionaalselt ja põhjendamatult välistatud.
Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.6 toodud tingimused
sätestavad, et väärtuslikku põllumaad tuleb kasutada
üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks. Leiame, et
olukorras, kus seataks täpsemad tingimused (vt ülalpool
toodud tingimus 1) ja põllumaa omanikud on ise tuuliku
püstitamisest huvitatud, ei ole põhjendatud välistada
tuulikute püstitamise kaalumine ka väärtuslikel põllumajan-
dusmaadel.
Kuna ka riigikogu ei ole suutnud otsustada väärtuslike
põllumajandusmaade kaitset tagava seaduseelnõu
vajalikkust (seadust on teadaolevalt ette valmistatud alates
2013.aastast), ei ole põhjendatud avaliku huvi ühepoolne,
ainult põllumajanduslikku kasutamist soosiv
planeeringulahendus Väike-Maarja vallas.
Tuuliku lubamisel väärtuslikule põllumajandusmaale ja
rohelise võrgustiku aladele võiks arvesse võtta selle
märkimisväärset kasu ühiskonnale ja keskkonnale.
Olulisemad punktid ühiskondlikust kasust on toodud
179 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
täpsemalt kirjas.
Eelnevat arvesse võttes teeme ettepaneku Väike-Maarja
valla üldplaneeringu tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt
sobivat ala laiendada, kaasates ka väärtusliku
põllumajandusmaa ja rohevõrgustiku alad vähemalt Avispe
ja Eipri külade piirkonnas (Joonisel 1 toodud alad, mis oleme
lisanud ka vektorandmetena SHP failina). Peame vajalikuks
täiendavalt kaaluda tuuleenergeetika välistamist
väärtuslikul põllumajandusmaal ja rohevõrgustiku aladel
kogu vallla territooriumil, et tagada laialdasemad
võimalused Eesti kliimaeesmärkide täitmiseks vajaliku
tuuleenergeetika arendamiseks.
Ühtlasi on sellise põhjendamatu piirangu lisamine üldplane-
eringusse õiguslikult kaheldav, mistõttu on üldplaneeringu
lahendus edaspidi hõlpsalt vaidlustatav.
PTP Mets tulun- EELNÕU Järgnevaga esitame vastuväited ja ettepanekud Väike- Metsamaa asumine rohevõrgustikus ei
dusühistu, Tarmo Maarja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju hindamise tähenda automaatselt piirangut
16.11.2021
Vara OÜ aruande eelnõule. majandustegevusele. Maaomanik võib
kasutada reserveeritud ala praegusel
1.Ei nõustu rohevõrgustiku alade paigutamisega järgmistele
katastris registreeritud sihtotstarbel edasi
katastriüksustele tabel 1 (leitav kirjast).
seni kuni ta seda soovib. Oluline on tagada
Nimetatud alad on aktiivses metsamajanduslikus kasutuses rohevõrgustiku toimimine tagades
ning omanikud soovivad jätkata metsade majandamisega ühendusteed elupaikade vahel, mis
seadusandluses ettenähtud korras, lähtuvalt hõlbustaks looma- ja taimeliikide isendite
metsaseadusest ja teistest metsa majandamist liikumist toitumis-, paljunemis- ja
reguleerivatest õigusaktidest. puhkealade vahel võimaldades infovahetuse
ja levikut.
Nimetatud alad on omanikele elutähtsad ainsa sissetuleku
kindlustamiseks oma erialasel tööl. Üldplaneeringu koostamisel ei ole
arvestatud katastriüksuse piire, sest need
Ettepanek: Arvata tabelis 1 olevad alad välja rohevõrgustiku
võivad muutuda - kaardil olevaid
alast.
katastriüksuse piire tuleb seetõttu käsitleda
taustainfona ja need võivad muutuda
180 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
lähtuvalt varem kehtestatud üld- või
detailplaneeringute alusel tehtavate
maakorralduslike toimingute alusel.
2. Ei nõustu väärtusliku maastiku ala paigutamisega Ala asumine väärtuslikul maastikul ei
66001:005:1080 kinnistul. Väike-Maarja valla tähenda automaatselt tegevuspiiranguid
üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine teile kuuluval katastriüksusel. Väärtuslik
(KSH) aruande eelnõus on öeldud, et väärtuslikuks maastik on terviklik süsteem, mis koosneb
maastikuks määratud alade näol on tegemist nii väikestest osistest ning seda ei määratleta
traditsiooniliste kultuurmaastikega, kus on säilinud katastriüksuse põhiselt. Eelnevast tulenevalt
ajalooline asustusstruktuur ja maastikumuster ehk ei pea me põhjendatuks ühe katastriüksuse
traditsiooniline külamaastik (põllumajandusmaastik), kui ka väljalõikamist väärtuslikust maastikust, mis
mõisa ja mõisapark. Karku kinnistule ei vii ühtegi avalikku moodustab piirkonnas olulise tervikliku
teed ega ole seal hooneid, parke ega ka põllumaad. süsteemi ja on oluliseks kultuuriliseks
väärtuseks piirkonnas.
Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku Karku maaüksus arvata
välja väärtuslike maastike alalt.
Artiston Kinnis- EELNÕU 1. Selgitame, et metsamaa asumine
vara OÜ rohevõrgustikus, ei tähenda automaatselt
17.11.2021
piirangut majandustegevusele. Antud aladel
raiete kavandamine tähendab
esmajärjekorras rohevõrgustiku säilimise
vajadusega arvestamist.
181 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
2. Oleme seisukohal, et tuuleparkide
kavandamiseks täiendavate alade avamine
Väike-Maarja üldplaneeringuga nõuab
laiemat käsitlust koostöös omavalitsuse ning
erinevate tuuleparkide arendamisest
huvitatud arendajatega. Teavitame
üldplaneeringu koostamise käigus huvitatud
isikuid arutelu toimumise ajast eraldi
kirjaga.
P.Järvamägi, Kivi- EELNÕU 1. Järgnevaga esitame vastuväited ja ettepanekud Väike- Selgitame, et metsamaa asumine
murru talu Maarja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju hindamise rohevõrgustikus, ei tähenda automaatselt
16.11.2021
aruande eelnõule. piirangut majandustegevusele. Antud aladel
raiete kavandamine tähendab
Ei nõustu rohevõrgustiku alade paigutamisega
esmajärjekorras rohevõrgustiku säilimise
92701:003:0113 katastriüksusele.
vajadusega arvestamist.
Nimetatud ala on aktiivses metsamajanduslikus kasutuses
ning omanikud soovivad jätkata metsade majandamisega
seadusandluses ettenähtud korras, lähtuvalt
metsaseadusest ja teistest metsa majandamist
reguleerivatest õigusaktidest.
Nimetatud alad on omanikele elutähtsad ainsa sissetuleku
kindlustamiseks oma erialasel tööl.
Ettepanek: Arvata tabelis 1 olev ala välja rohevõrgustiku
alast.
K.Järvamägi, Va- EELNÕU 1. Ei nõustu rohevõrgustiku alade paigutamisega Selgitame, et metsamaa asumine
najõe 92701:003:0053 katastriüksustele (Vanajõe). Nimetatud rohevõrgustikus, ei tähenda automaatselt
16.11.2021
ala on aktiivses metsamajanduslikus kasutuses ning piirangut majandustegevusele. Antud aladel
omanikud soovivad jätkata metsade majandamisega raiete kavandamine tähendab
seadusandluses ettenähtud korras, lähtuvalt esmajärjekorras rohevõrgustiku säilimise
metsaseadusest ja teistest metsa majandamist vajadusega arvestamist.
reguleerivatest õigusaktidest.
182 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Nimetatud alad on omanikele elutähtsad ainsa sissetuleku
kindlustamiseks oma erialasel tööl.
Ettepanek: Arvata tabelis 1 olev ala välja rohevõrgustiku
alast.
Järvamägi, Läll jt EELNÕU Korrigeerime sõnastust edasise
üldplaneeringu koostamise käigus.
16.11.2021
Selgitame, et metsamaa asumine
rohevõrgustikus, ei tähenda automaatselt
piirangut majandustegevusele. Antud aladel
raiete kavandamine tähendab
esmajärjekorras rohevõrgustiku säilimise
vajadusega arvestamist.
183 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Arvestame Teie tehtud ettepanekuga ning
selgitame lisaks, et rohevõrgustiku
eesmärgiks on tagada ühendusteed
elupaikade vahel, mis hõlbustaks looma- ja
taimeliikide isendite liikumist toitumis-,
paljunemis- ja puhkealade vahel
võimaldades infovahetuse ja levikut.,
mistõttu rohevõrgustiku koridori alal ei ole
lubatud rajada loomade liikumist takistavaid
piirdeaedu. Kui soovitakse rajada
piirdeaedu, võib seda lubada rohevõrgustiku
sidususe säilimise alase eksperthinnangu
alusel ja tagada vähemalt ca 50 m vaba
läbipääsuga liikumiskoridori säilimine
rohekoridoris. Korrigeerime tingimuse
sõnastust.
Kaalume ettepanekuga arvestamist
üldplaneeringu koostamise käigus.
Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
koostamise käigus.
184 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
koostamise käigus.
Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
koostamise käigus. Sõnastust korrigeeri-
takse.
Sõnastust täiendatud, et: „Rohevõrgustiku
tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel
paiknevad haljasribad ja puittaimestikuga
kaetud alad“
185 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Eraisik M. Püks EELNÕU Palun määrata avalikuks kasutamiseks Liivakülas asuv era- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu
tee, nimetusega Kiltsi mõis - Liivaküla, reg nr 2875831, tee- koostamise käigus.
16.08.2021
lõik 0-964 m, mis läbib katastriüksuse Argo
92601:001:0133.
Eraisik K. Aun EELNÕU Palun välja jätta rohevõrgustiku alast järgnev katastriüksus: Selgitame, et metsamaa asumine
rohevõrgustikus, ei tähenda automaatselt
18.11.2021 1. Otsa, Edru küla, Väike-Maarja vald (katastritunnus
piirangut majandustegevusele. Antud aladel
66001:004:0070).
raiete kavandamine tähendab
Eelnõus on sätestatud, et rohevõrgustiku koridoride alal esmajärjekorras rohevõrgustiku säilimise
säilitada sidusalt kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 70% vajadusega arvestamist.
ulatuses, vajadusel rajada uushaljastus (puude istutamine
võrade liitumisega, põõsarinde rajamine jms), et tekiks ro-
hevõrgustiku sidusus.
See tähendab, et seatud piirangute tõttu ei saa mets-
omanik vastavalt metsaseadusele enda metsmaad ma-
jandada. Kuidas kompenseeritakse täiendavate piirangute
tõttu maaomanikule tekitatud kahju? Eeltoodust tulenevalt
186 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
palun rohevõrgustikust välja jätta Otsa katastriüksus
(katastritunnus 66001:004:0070) Edru külas.
Eraisik K. Einpalu EELNÕU Taotlus üldplaneeringu käigus Vardja oja ehituskeeluvööndi Taotlust ei rahuldata. Põhjendused
kaotamiseks ja veekaitsevööndi vähendamiseks 1m-ni Liig- vastuskirjas.
18.11.2021
valla külas asuva Vähja kinnistu ulatuses.
Eraisik H. K. ARVAMUSE Ei ole nõus Pandivere külas asuva tee nr 9270263 kavan- Ettepanekuga mittearvestatud.
ANDMINE damisega avalikult kasutatavaks Pargi kinnistu (katastri-
Antud tee teenindab kolme majapidamist.
tunnus 92702:001:0015) piires.
mai 2022 Kui on soov teatud liiki sõidukite liiklemist
teel piirata, tuleb seda teha
liikluskorraldusvahendite abil.
Eraisikud J. M., M. ARVAMUSE Ettepanek kavandada Müüriku külas asuv, kolme kinnistut Arvestame ettepanekuga.
P., T. H. ANDMINE (Ugaste 92702:001:1410, Vaarikmäe 92702:001:0235 ja
Ale 92702:001:1991) teenindav tee avalikult kasutatavaks.
mai 2022
Sunly AS ARVAMUSE Oleme veebiaadressil https://v-maarja.ee/uldplaneering Ettepanekuga mittearvestatud.
ANDMINE tutvunud kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu ning
Selgitame, et me ei soovi lisaks hetkel
KSH materjalidega ning soovime lisada täiendused.
30.05.2022 kavandatutele täiendavaid tuuleenergeetika
Palume laiendada planeeritavat tuuleenergeetika ala num- tootmisalasid üldplaneeringusse lisada.
ber 6 edela suunas. Hetke nägemuse kohaselt on antud Leiame, et tuuleala nr 6 on piisavalt suur
perspektiivse tuuleenergeetika tootmisala lõuna- ja edela- ning täiendava ala lisamisega tekib
piir tingitud 35 kV kõrgepingeliini 300 m puhvervööndist, piirkonnas liiga suur tuulikutest põhjustatud
kus on tuuleenergia tootmine välistatud. Alal, mis asub tei- keskkonnamõju (sh visuaalne mõju nii Vao
sel pool puhvervööndit, muid välistavaid piiranguid ei külale kui ka Väike-Maarja alevikule).
esine. Teeme ettepaneku laiendada perspektiivse tuu-
leenergeetika tootmisala.
187 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Eipri küla elanikud ARVAMUSE 1. Üldplaneeringusse palun sisse kirjutada üldine punkt Selgitame, et arendustegevusega
ANDMINE energeetika valdkonda, et nii tuulikud kui ka muud energia kaasnevad paratamatult teatud häiringud.
tootmise viisid ei tohi tekitada elanikele häiringuid. Häiringud on oma olemuselt lühiajalised ning
29.06.2022
talutavad ega ületa kunagi seadusest
HÄIRING - häiring on tegevusest põhjustatud müra, tolmu,
tulenevaid arvulisi piirnorme. Kavandatava
vibratsiooni, lõhna, autoliikluse jms oluline kasv võrreldes
tegevusega ei tohi kaasneda olulist
varasema/tavapärase situatsiooniga.
negatiivset mõju, mis ületab piirnorme.
Allikas: Vinni valla üldplaneering: http://www.vinni-
Üldplaneeringuga määratud tingimust on
vald.ee/do-
täpsustatud järgmiselt:
cuments/1431677/33079711/1947%C3%9CP3_Vinni_YP_t
ekst_2112.pdf/3cbc46d9-3bb5-4376-b41f-8d8950bf3380 „Tuulepark või üksiktuulik tuleb kavandada
selliselt, et tagatud peab olema välisõhus le-
Argumendid: - EV Põhiseadus, § 11. Õigusi ja vabadusi to-
viva müra ja madalsagedusliku müra vasta-
hib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud
vus normtasemetele ning infraheli vastavus
peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega
piirväärtustele. Teostada tuleb välisõhus le-
tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. -
viva müra modelleerimine“.
EV Põhiseadus, § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja
looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkon-
nale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.
2. Viia sisse nõue, et tuuliku kaugus majast on lubatud mi- Selgitame, et üldplaneeringuga määratakse
nimaalselt 2,5km kaugusel või juhul kui kõigi mõjutatud tuuleenergeetika tootmiseks põhimõtteliselt
elanikega kirjalik nõusolek, siis võib 1km kaugusele. sobivad alad. Tegemist on aladega, kus
tuuleenergia tootmine ei ole välistatud, kuid
Argumendid:
tuulikute rajamine vajab täiendavat
- EV Põhiseadus paragraf 26, 28,32 kaalutlemist (sh detailplaneeringu
koostamist ja mõjuhindamise läbiviimist).
- 15. Tuulegeneraatoritest lähtuvad mõjutused on eeskätt
seotud lähiümbruse elanike õigusega tervise ja omandi Elektrituulikute arv ja paigutus (sh kaugus
kaitsele, samuti õigusega eraelu puutumatusele (Eesti Va- eluhoonetest) üldplaneeringuga määratud
bariigi põhiseaduse (PS) §-d 28, 32 ja 26). Vaidlust ei ole tuulealadel selgub järgmises etapis. Seejärel
selle üle, et ka kehtestatud müranormid sotsiaalministri 4. on võimalik koha- ja juhtumipõhiselt
märtsi 2002. a määruses nr 42 "Müra normtasemed elu- ja määrata täpsemad puhvrid, uuringute
puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mü- vajadus jms.
rataseme mõõtmise meetodid" loovad isikule subjektiivse
188 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
avaliku õiguse. Lisaks müranormidele saab isik tugineda
neile haldusakti (sh detailplaneeringu) tingimustele, mille
eesmärk on tema huvide kaitse (vt ka haldusasja 3-3-1-
15-01, p 22). Ka allapoole piirnorme jäävat müra peab isik
taluma vaid siis, kui seda põhjustav tegevus toimub koos-
kõlas kõigi asjakohaste isiku huve kaitsvate õigusnormi-
dega (vt ka haldusasja 3-3-1-88-15, p 28).
Allikas: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-
1-15-16
- Olemasolevad kogemused näitavad et 2,5km on mõistli-
kum kaugus.
3. Viia sisse nõue et heli piirnormid on maksimaalsed luba- Selgitame, et välisõhus leviva müra tasemed
tud ja kõrvalekalded ei ole lubatud mistahes tingumustel. tulenevad atmosfääriõhu kaitse seadusest.
Viia sisse nõue et elamute juures lubatud helinormiks on Üldplaneeringuga ei saa seadust muuta.
looduslik helifoon.
Täpsemate uuringute ja kavandatavate
Seda nõuet toetab argumendid mida tuleb arvesse võtta: leevendusmeetmete vajadus selgub
elektrituulikute kavandamise järgmises
a. Majade seisukorda, eelkõige varem ehitatud ja vanade
etapis.
majade puhul, kus amortiseerimine aja jooksul või mitte
teadlikkus kavandatavast mitte looduslikust heli tekitava-
test teguritest. Nt Adra krundil elamu, mis 100aastat vana,
hobuse tall, kus on püsivad hobused.
b. Tuulikute amortiseerumine nende eluea jooksul.
c. Üldplaneering peab kaitsma valla elanikke, et elanik ei
pea peale tuulikute paigaldamise ja olemasolu tõttu oma
elukorraldust muutma. Sh, näiteks et ei saa enam aken
lahti olla kuna väline müra on pidev, häirib, olenemata kas
ületab müra normi, eelkõige sisemüra normi.
d. Hajaasustuse juures normaalset nähtust et suveperioodil
inimesed võivad telkida, mis tähendab et helinormid pea-
vad olema looduslikud et mitte tekitada häiringuid. Võib
189 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
juhtuda et ööbin nii mina, pere, tuttavad või plaanin luua
telkimisplatsi ärieesmärgil, ja suurem kui looduslik foon
heli võib tekidada isiklikke, individuaalseid kui ka majan-
duslikke häiringuid.
Seda toeta ka EV põhiseadus. § 11. Õigusi ja vabadusi to-
hib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud
peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega
tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
e. Luua normid madalsageduslikule mürale.
Selgitus: mai kuus oli linnulennult 700m (mõõtsin kaardil)
kaugusel hakkur mis tegi kodukontoris töötamise keeruli-
seks. See hakkuri heli jõudis tuppa viisil, mis ei lasknud
keskenduda ja digitaalset koosolekut häirimata pidada. Te-
gime mõõtmise, kus isegi sellise heliga näitas 35-37dB
toas, kuid heli oli selgelt tajutav ja kuuldav. Ja 60-62dB
keskmiselt õues, ja see heli oli väga selgelt tugev. Ju see
heli on muud tüüpi heli mida helimõõtur ei mõõtnud. Vi-
deod on saadaval. Nt Taanis on lubatud 20dB siseruumide
müratase nii 6mm kui ka 8mm tuulekiiruse juures (allikas:
The Danish Environmental Protection Agency).
Ei kujuta ette elu kui selline müra saab olema pidev kodus,
kuidas ise ja kuidas lapsed saavad koolitööd teha. Sellest
tulenevalt küsimus vallale: kas tõesti selline müra, kui
mõõtmisena on 40dB kuid on selge müra kuid muud tüüpi
müra, saab olema mu kodus iga jumala hetk?
f. Viia sisse nõue et elamust 1km lubatud helinormideks on
looduslik helifoon:
Eestis rakendatakse tuulikuparkide puhul ette nähtud töös-
tusmüra II kategooria aladel (elamualadel) päevasel ja öi-
sel ajal 40dB. Käesolevas KSH-s märgitakse, et "kuigi se-
nise teabe kohaselt ei ületata 1 km kauguseL müranorme,
on tuulegeneraatorist lähtuv, eelkõige madalsageduslik
190 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
müra kuuldav ka 1 km kaugemal ning seda eriti öisel ajal
ja stabiilse atmosfääri tingimustes. Kuuldav madalsagedus-
lik müra võib põhjustada häiringut, eriti inimestes, kes on
tuulegeneraatorite rajamise suhtes negatiivselt meelesta-
tud" "Madalsageduslik müra levib kaugemale ja sumbub
õhus (müratase väheneb) halvemini kui müra kõrgemate
sageduste juures. On leitud, et mõõdetud infrahelitase väli-
tingimustes ja ruumis sees eierine olulisel määral (Jakob-
sen, 2005) ehk hoone konstruktsioon ei vähenda olulisel
määral välistingimustest ruumi jõudva infraheli taset. Sa-
muti on leitud, et inimene on võimeline kuulma ka infra-
heli, kui helirõhutase (müratase) on piisavalt kõrge (Moller
& Pedersen, 2010; Victorian Government Department of
Health, 2013). " "Sõltuvalt tuulegeneraatorite hulgast, pa-
rameetritest, ümbritsevast maastikust jms ei ole võimalik
täpselt määratleda vahemaad tuulegeneraatoritest elamu-
teni, millise korral on 40 dB alati kindlasti tagatud. Eestis
teostatud tuuleparkide müra modelleerimiste alusel on 40
dB(A) üldjuhul tagatud kauguse 500-1000 m vahel. See-
juures tuleb ka arvestada, et tegemist on normatiivse mü-
ratasemega, mis on sätestatud eelkõige inimese tervisest
lähtuvalt. Samas ei tähenda normatiivse mürataseme taga-
mine, et piirkonna elanikkond ei võiks olla mürast häiritud.
On leitud (Schäffer et al, 2019), et tuulegeneraatori nähta-
vus maastikul mõjutab oluliselt inimeste häirivuse taset."
Kui arvestada piirnormiga 40 db, siis selline mürataust võr-
dub näiteks linnulaulu või külmkapi urinaga. 40db on poole
rohkem müra kui vaikses maapiirkonnas päeval 30db (öö-
sel 20-30db). 50 db on viimasega võrreldes 4 korda roh-
kem. Siinjuures peaks normi piires töötavate tuuleparkide
puhul arvestama, et müratase on ööpäevane ja aasta-
ringne, mitte lühiajaline nagu nõudepesumasinal, rongil,
mõõdasõitval autol jne.
191 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Maakohtades, hajaasustuses peaks arvestama mitte keh-
testatud müra piirnormidega vaid mürataseme muutuse
võrdlusega. Kahe kuni kolmekordne muutus müratasemes
on siiski liiga suur. Pealegi, inimese jaoks on olenemata
müratasemest arvudes, suur vahe kas helisid tekitab tuul,
vihm, merekohin ja linnulaul või tööstuslik-tehislik mono-
toonne heliallikas. Antud juhul pole ka oluline, millisel põh-
jusel kohalik elanik end häirtuna tunneb - kas sellest, et
tuulepark kui selline on olemas või siis tõestatult konkreet-
sest mürast. Arvestama peab pigem sellega, et ta tunneb
end oma kodus häirituna ning ebaturvaliselt ja juba see
peaks olema piisav põhjendus.
KSH ütleb ka otse välja, et müra pole võimalik täpselt
määrata. Seda enam, et tuuleparkide maht on teadmata.
KSH mainib, et liigsed piirangud ja puhvrid vähendavad
võimalusi tuulegeneraatorite rajamiseks. Sellest avaldusest
võib välja lugeda, et kui on valida elanike elukvaliteedi ja
tuulikute vahel, siis KSH menetleja eelistab keskkonnamõ-
jule lahenduste pakkumise asemel elanikest üle sõita.
Ettepanekud teemaplaneeringute ja keskkonnamõju stra- Selgitame, et tuulikuparkide kavandamisel
teegilise hindamise koostamiseks. kaasatakse huvitatud osapooled
detailplaneeringu koostamise protsessi
Lähtuvalt uuringu tulemustest võib edaspidiseks tuuliku-
kaudu.
parkide planeeringute koostamiseks ning keskkonnamõju
hinnangute läbiviimiseks anda järgnevaid soovitusi: Üldplaneeringuga ei kavandata konkreetseid
tuuleparke, vaid määratakse
Tõhustada tuleks lähialade elanike tuulikuparkide rajamise
tuuleenergeetika tootmiseks põhimõtteliselt
eelset informeerimist ning kaasamist planeerimisprotsessi.
sobivad alad. Tegemist on aladega, kus
Küsitluse põhjal on elanike eelnev informeeritus ja kaasa-
tuuleenergia tootmine ei ole välistatud, kuid
tus olnud antud parkide kavandamisel väga madal. Enamik
tuulikute rajamine vajab täiendavat
infot nii kavandatava tegevuse kui selle mõjude kohta päri-
kaalutlemist (sh detailplaneeringu
neb naabritelt ja tuttavatelt. Sellised infoallikad aga ei
koostamist ja mõjuhindamise läbiviimist).
pruugi edastada piisavat ega korrektset informatsiooni.
Seega tuleks tõhustada informatsiooni edastamist ning
192 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
teostada avalikkuse kaasamist kindlasti rohkemal määral,
kui seda on seaduses ette nähtavad miinimumnõuded.
Tuulikuparkide lähialade elanike jaoks on uuringu põhjal Ettepanekuga on juba varasemalt
häirivaimaks mõjuks tuulikute tekitatav müra. Sealjuures arvestatud. Oleme tingimust täiendanud
tunduvad elanikud olevat häiritud ka taotlustasemest ma- järgmiselt:
dalamast müratasemest. Kuna antud asjaolu on täheldanud
„Tuulepark või üksiktuulik tuleb kavandada
ka mujal maailmas teostatud uuringud, siis võiks tuuliku-
selliselt, et tagatud peab olema välisõhus
parkide edasisel kavandamisel lähtuda mõnevõrra karmi-
leviva müra ja madalsagedusliku müra
mast normatiivist, kui seda on hetkel kehtiv 40 dB. Samuti
vastavus normtasemetele ning infraheli
tuleks kindlasti vältida olukorda, kus juba modelleeritav
vastavus piirväärtustele. Teostada tuleb
müratase ületab elamualadel kehtivat normtaset.
välisõhus leviva müra modelleerimine“
Tuulikuparkide kavandamisel tuleb arvesse võtta ka varju- Ettepanekuga on juba varasemalt
tuse esinemist, kuna tegu võib olla elanike jaoks häiriva arvestatud. Oleme tingimust täiendanud
nähtusega. Hoolimata sellest, et Eestis vastavad normatii- järgmiselt:
vid puuduvad, on soovitav lähtuda näiteks Põhjamaades
„Tuulikute kavandamisel tuleb hinnata
kehtivatest normidest. Lisaks keskkonnamõju hinnangute
tuulikute visuaalset mõju ning varjutust
käigus varjutuse modelleerimisele tuleks modelleeringu tu-
(koostada varjukaart). Juhul, kui
lemusi ka tuulikute paigutuse kavandamisel arvesse võtta
elektrituulikud paigutatakse metsa või
ning arvestada lähestikku asuvate tuulikuparkide võima-
metsaga piirnevale alale, tuleb varjutuse
likku koosmõju.
modelleerimisel arvestada ka taimestiku, sh
metsaga. Kui varjud langevad eluhoonetele
või puhkealale, tuleb hinnata varjutuse
häirivust lähtudes kas Eestis kehtivatest
õigusaktidest või nende puudumisel
asjakohastest Euroopa riikide standarditest.
Tuulikud tuleb üldjuhul kavandada selliselt,
et eluhoonetel või puhkealadel ei esine
häirivaid varjutustasemeid. Kui selle
vältimine ei ole võimalik, on tuulikute
püstitamiseks vajalik mõjutatud
193 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
maaomaniku nõusolek.“
Tuulikuparkide visuaalse mõju osas tundub elanikke enim Ettepanekuga on juba varasemalt
häirivat nende mõju maastikule. Seega tuleks vältida tuuli- arvestatud.
kuparkide paigutamist väärtuslikele maastikele või olulis-
„Väärtuslike maastike ja vaadete osas maas-
tesse vaatekoridoridesse. Samas inimeste personaalset ar-
tikele tuleb koostada visuaalse mõju ana-
vamust tuulikute ilu või inetuse osas ei ole tõenäoliselt või-
lüüs, et hinnata nende sobivust maastikku
malik planeerimisprotsessis täiendavalt arvesse võtta. Küll
ning selgitada välja tuulikute paigutus, millel
aga on tõenäoliselt abiks planeeringute raames visualisee-
on kõige väiksem võimalik mõju maastikule
ringute koostamine, mis aitab kohalikul kogukonnal aru
ja vaadetele. Maastikuanalüüs koostatakse
saada maastikupildi muutusest.
vajadusel, et kindlaks teha ümbritsevas
maastikus leiduvad väärtused.“
Peegeldused ei tundu kaasaegsete tuulikuparkide puhul Selgitame, et üldplaneeringus ei ole
seoses uute tuulikute pinnatöötlusmaterjalide kasutusele- tuulikuparkide puhul peegelduste teemat
võtuga enam probleemi tekitavat. Seega võiks antud käsitletud.
teema põhjaliku käsitluse tuulikuparkide keskkonnamõju
hinnangutest välja arvata.
Küsitlustulemuste põhjal ilmnes, et hoolimata mitmetest Selgitame, et seadusest tulenevate müra
levivatest arvamustest, on lähiala elanike osakaal, kes ar- piirnormidega tuleb arvestada.
vavad endal olevat seoses tuulikutega tekkinud uusi tervi-
sehädasid, väga väike. Esines seos, et inimesed, keda häi-
ris tuulikute müra, arvasid endal olevat tekkinud ka uusi
tervisehäireid. Seega on väga oluline tagada tuulikuparkide
planeerimisel just eeskätt müranormide igakülgne täitmine.
Soovitaks analoogilise uuringu läbiviimist teistes Eesti tuu-
likuparkide piirkondades (Viru-Nigula, Paldiski jt), mille
andmete põhjal oleks võimalik uuringuvalimit suurendada
ja seega teha täpsemaid järeldusi tuulikuparkide müra häi-
rivuse piirväärtuste kohta.
194 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Selgelt kirjeldada madalsageduslik piirnorm, näiteks Taanis Selgitame, et seadusest tulenevate müra
on lubatud 20dB indoor noise level both 6 and 8mm wind piirnormidega tuleb arvestada. Kuidas seda
speed. tõestatakse (mis metoodikat vastavuse
hindamiseks kasutatakse), on
Allikas: The Danish Environmental Protection Agency.
mõjuhindajate otsustada.
Argument:
- EV Põhiseadus, § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ai-
nult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad
olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moo-
nutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
h. Mõjualade uuringu kogemus, kus soovitati kehtestada Üldplaneeringu koostamisel lähtume
karmimaid nõudeid: Uuringu läbiviijad lähtuvalt antud seadusest tulenevatest kehtivatest
uuringust ning ka mujal maailmas teostatud uuringutest piirnormidest.
tegid ettepaneku lähtuda maakonna teemaplaneeringu
Täpsemate leevendusmeetmete määramise
koostamisel karmimast normatiivist kui hetkel kehtiv 40
vajadus selgub tuulikute kavandamise
dB.
järgmises etapis, mil on teada nende
Allikas: https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/up- täpsemad parameetrid ning läbi viidud
loads/2021/08/Lisa-6.4.-Tuuleenergeetika-KSH- müramodelleerimine. Selle põhjal on
aruanne.pdf , lk 26 võimalik anda konkreetsed numbrilised
piirväärtused.
4. Uurida ja piirata tuulikute kõrgus ohutsooni suuruse ula- Üldplaneeringu koostamise käigus
tuses ning see kooskõlastada kirjalikus vormis mõjutatud ohutsoone ei määrata. Tuulikute tehniliste
piirkonnas iga elanikuga: parameetrite (sh kõrguse) määratlemine
toimub elektrituulikute kavandamise
i. Heli fooni tekitamise kohapealt jagada uurimistulemusi,
järgmises etapis.
kirjalik kooskõlastus mõjutatud elanikuga, on saanud de-
tailse teavituse, saanud teadlikkuse, et on ohutu ja KOV on
kindlustanud et norme ei ületata.
j. Määratleda madalsageduslik heli, vibratsiooni mõju võim-
alus ja halvima juhul KOV vastutus elaniku ees, juhul kui
195 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
hooned saavad vibratsiooni kahjustusi ning kuidas seda
määratakse.
k. Avariiolukorra ohutsoon:
i. juhul kui tuuliku osad võivad puruneda ja ohupiirkond
kaugele need võivad lennata, kaaluda ohutuskauguse koe-
fitsenti korda kaks, kaaluda kas lubada majapidamisi ka tu-
levikus ja aktiivset loomapidamist seal tsoonis.
ii. Tulekahju korral ohutsoon, kaaluda metsaalade lähedust
ning kas peaks seadma piiranguid kindlustamaks et halvi-
mal juhul ümbruskaudsed metsad ja metsaasukate elu ei
satuks ohtu.
Selgitus halvimast: https://www.you-
tube.com/watch?v=5YkUDjhorlM ja
https://www.windsystemsmag.com/turbines-and-fire-
risk/#:~:text=Fire%20risk%20and%20wind%20turbi-
nes,to%201%2Din%2D15%2C000.
iii. Tulekahju korral päästeameti plaan kuidas kustutada
kõrgusel (TMV projekt 170m) võimalikult kiiresti, vältimaks
ümbruskaudsele keskkonnale, objektidele, inimestele ohu-
tus ning minimaalne vara hävimine.
iv. Määratleda tuulikute tsoonid, lennukeelutsooni ulatus ja
kõrgus, kuna ilmselt keegi meist ei taha et lennuvahendid
siinkandis nendega kokku põrkavad.
v. Väike-Maarja ÜP-s on kirjas et põllumaad ei tohiks kuri-
tarvutada energeetika tootmiseks, kuid TMV kirjeldab et
ühe tuuliku alla on vaja 0,7-1,0h maad. Kavandatav tuule-
park peaks siis hinnanguliselt 10-16ha põllumaad ära
võtma.
5. Põhjavee ja kaevude kaitse kindlustamine, avarii korral Põhjavee ja kaevude kaitset käsitletakse
kaitse elanikule, KOV tegevusplaan: vastavalt täpsusastmele nii KSH kui ka KMH
196 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
a. Nõuda tuuliku omanikult põhjavee ja kaevude ohutuse käigus.
ning kaitse uuringut, veendumaks et tuuliku tekitatud mõju
Kuna tuuleparkidega seoses välistatakse
ei kahjusta selle elutsükli jooksul veetsoone ning ei tekita
elamu(ala)d korraliku (müra)puhvriga, siis
veesoonte varinguid.
mõju joogiveekaevudele ei ole tõenäoline.
b. Väike-Maarja valla Üldplaneeringus on kirjas et kesk- Kaevud on reeglina elamute juures. Meie
konna ohtlikud objektid ei tohi olla ohtlikud elanikele, ja hinnangul ei ole mõtet kaevude uurimisel
pinnasele, põhjaveele. Allikas: Väike-Maarja valla üldpla- (sh registreerimata kaevude ja salvkaevude
neering. otsimisel), kui tuulepargi ala on vähemalt
500 m kaugusel, sest nii kaugele mõju ei
Tuulik on keskkonnale ohtlik objekt.
ulatu. Tootmisettevõtetel võivad olla eraldi
c. Kirjutada üldplaneeringusse sisse et tuulikute mõju tõttu puurkaevud, kuid mõju neile pole
veesoonte vajumine on keelatud. Juhul kui halvim juhtub tõenäoline, kui arvestatakse
on KOV koheselt kohustatud võtma vastutuse ja varustama sanitaarkaitsealaga.
elanikke ning krundi kogu veetarbimisvajadust (sh põllu-
Põhjavett ja võimalikku mõju sellele
majandusloomad), selle krundil viibivad koduloomasid ilma
käsitletakse olemasolevate andmete alusel
kuludeta, olenevalt aastaajast. Oluline on, et elaniku
(geoloogia, hüdrogeoloogia, põhjavee
elukvaliteet ei saaks kannatada kuniks olukord on saanud
kaitstus).
püsiva lahenduse ning ajutine ja püsiv uus lahendus ei
nõua kulutusi elanikult. Kuidas KOV seda teeb peab olema
kirjeldatud sisse KOV kriisiplaanidesse ning arvesse tuleb
võtta vajalik vesi, ning lahendus peab sisaldama viisi mis
on vajalik kogu krundi süsteemide varustamiseks (sh küte,
soevesi, loomad jne) majapidamises.
Juhul kui KOV lahendus on trassi vedamine, siis elaniku
jaoks peab see olema kuludeta ning ka vesi peab olema
majapidamisele igavesti kuludeta kuna põhjavesi on
elaniku omand ja jaoks kuludeta (elaniku jaoks taastatakse
olemasolev olukord). Juhul kui KOV lahendus on uue süga-
vama puurkaevu loomine, siis see lahendus peab olema
KOV kohustus ja elaniku jaoks kuludeta.
Tegemist on riskiga, mille maandamine on võimalik ette
näha ja piisava ajaga, see tähendab et on võimalik ette
planeerida lahendus riski maandamiseks.
197 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
6. Määratleda et tuuliku asukoht ei tohi häirida elankikke, Ettepanekuga on juba varasemalt
tekitada visuaalset reostust, miljöö kahjustamist arvestatud, vt eespool tingimus visuaalse
mõju osas.
Selgitus:
- Vaate takistamine, punane tuluke pimedas, tiivikute vil-
gutus päevasel ajal tekitab häiringuid ning siinkohal riik ja
KOV peaks kaitsma kodanikku, et nii arendaja kui ka koda-
nik kompromissina paigaldaksid tuulikud viisil et need ei
häiriks inimest või siis minimaalselt. Punase tulukese saab
paigalada nii et lülitub sisse ainult see mis ei häiri ning vil-
gutuse saab minimaliseerida nt leppides kokku millise ilma
korral (ilmselt pilvitud, ja pilvitu ilma korral üldjuhul vähem
tuult) võiks mis kellaajaks tuuliku labade kiiruse peatada
või piirata, tuuliku saab paigaldada viisil et see ei paista
kõige häiritumatesse eluruumidesse. Argument: EV Põhi-
seadus, § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult koos-
kõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema de-
mokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada pii-
ratavate õiguste ja vabaduste olemust.
7. Protseduur kuidas elanik peab käituma, kuhu informee- Selgitame, et tegemist ei ole
rima ja milline eeldatav reageerimisaeg juhul kui heli või üldplaneeringuga lahendatava ruumilise
muud normid ületatakse ja kui muud häiringud, mis ei ol- planeerimise teemaga.
nud kirjeldatud ja kommunikeeritud et on lubatud.
Selgitus:
- Juhul kui halvim juhtub, st objektid ületavad lubatud ja
määratud norme, tekivad uued häiringud, elanikul peab
olema selged juhised ja kohene tugi KOV ja tuuliku
omaniku poolelt, kohene reaktsioon, nt maksimaalselt 1h
jooksul, juhul kui heli või muu objekti tekitatud häiringuid,
siis on vajalik kohene tegevus, et häiring lahendada viivita-
matult.
198 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
Argument: - EV Põhiseadus, § 11. Õigusi ja vabadusi tohib
piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud
peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega
tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
8. Viia sisse kohustus tuuliku omanikule, üldplaneeringusse Üldplaneeringu koostamisel lähtume
või projekteerimis-tingimustesse sisse kirjutada: seadusest tulenevatest kehtivatest
piirnormidest.
Ei kasuta meelega rolli „arendaja“, kuna arendaja võib ajas
muutuda. Selguse ja olulisuse mõttes on korrektne vastu- Täpsemate leevendusmeetmete määramise
tus siduda tuuliku omanikuga kui legaalne vastutav roll. vajadus selgub tuulikute kavandamise
järgmises etapis, mil on teada nende
a. Põhjavee ja veesoonte ja kaevude ohutusuuringut. Kad-
täpsemad parameetrid ning läbi viidud
rina artiklis toodi kaa see risk välja, järelikult mingi risk on
müramodelleerimine. Selle põhjal on
olemas.
võimalik anda konkreetsed numbrilised
Nõuda tuuliku omanikult põhjavee ja kaevude ohutuse ning piirväärtused.
kaitse uuringut, veendumaks et tuuliku tekitatud mõju ei
kahjusta selle elutsükli jooksul veetsoone ning ei tekita
veesoonte varinguid.
b. Uurida ja piirata tuulikute kõrgus ohutsooni suuruse ula-
tuses. Ja see kooskõlastada kirjalikus vormis mõjutatud
piirkonnas iga elanikuga.
c. Erapooletut uuringut tuulikute mõju hobustele, kuna
kaalutav tuulepark asub 1km kaugusel hobuse tallist ning
elukeskkonnast. Viia läbi detailne uuring, veendumaks et
hobustele ja teistele koduloomadele negatiivne mõju oleks
olenematu nagu ka inimesele. Argument: EV Põhiseadus, §
11.
d. Panna kohustus tuuliku omanikule et 2,5km raadiuses
peavad olema talletatud pidevad mõõtmised ja info peab
olema koopiana edastatud KOV-le kindlustamaks pidev jä-
relvalve norminde täitmise kohta. Panna kohustus KOV-le
milline ametnik on kohustatud neid andmeid analüüsima ja
tuuliku omanikuga järelvalve küsimuses koostööd tegema
199 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
ning mis on KOV järelvalve õigus kui tuuliku omanik ei
täida nõudmisi.
e. Viia läbi kvalitatiivne ja kvanditatiivne uuring erapooletu
eksperdi poolt, kus uuritakse igat majapidamist 2,5km raa-
diuses, veendumaks iga majapidamise olukorra ja sellele
tulenevas mõjus. Uurimisraport tuleb elektrooniliselt või
paberkandjal saata igale majapidamisele 2,5km raadiuses
ning viisil et säilib isikute andmete korrektne kasutus.
f. Uurida madalsageduslikku heli mõju inimesele ja looma-
dele (hobustele) enne detailplaneeringu tingimuste väljas-
tamist.
g. Määrata ÜP-sse, et varjutus ja vilgutus ei tohi ulatuda
hooneteni, erandiks on krundi omaniku kirjalik nõusolek.
h. Teede ja muu infrastruktuuri koormamisuuring ning tu-
lemuste avalikustamine. Valla tegevusplaani koostamine
ning kommunikeerimine elanikega.
i. Juhul kui tuulikud vähendavad mõjutatud (2,5km) krundi
omanikule kinnisvara väärtust, alates püstitamisest aasta
kuni kolme jooksul, peab tuulikute omanik kompenseerima
ühekordse tasuna kinnisvara hinnalanguse ning talumistasu
jätkuma tuulikute talumiseks. Kuidas määrata kinnisvara
väärtuse langust mõjutatuna tuulikust, tuleb määratleda ja
kaasata kinnisvara ekspert.
j. Kohustus teostada animeeritud 3D mudel kus elanikul on
võimalik ette näha tulevane visuaalne mõju vaatele (nt BIM
modelleerimine).
9. Viia sisse kohustus KOV-ile ja tuuliku omanikule: Üldplaneeringu koostamisel lähtume
seadusest tulenevatest kehtivatest
a. Viia sisse nõue, et tuuliku kaugus majast on lubatud mi-
piirnormidest.
nimaalselt 2,5km kaugusel või juhul kui kõigi mõjutatud
elanikega kirjalik nõusolek, siis võib 1km kaugusele. Täpsemate leevendusmeetmete määramise
200 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
b. Viia sisse nõue et vähem kui 1km lubatud helinormideks vajadus selgub tuulikute kavandamise
on looduslik helifoon. järgmises etapis, mil on teada nende
täpsemad parameetrid ning läbi viidud
c. Viia läbi kvalitatiivne ja kvanditatiivne uuring erapooletu
müramodelleerimine. Selle põhjal on
eksperdi poolt, kus uuritakse igat majapidamist 2,5km raa-
võimalik anda konkreetsed numbrilised
diuses, veendumaks iga majapidamise olukorra ja sellele
piirväärtused.
tulenevas mõjus. Uurimisraport tuleb elektrooniliselt või
paberkandjal saata igale majapidamisele 2,5km raadiuses
ning viisil et säilib isikute andmete korrektne kasutus.
d. Viia läbi erapooletu eksperdi poolt riskianalüüs hobus-
tele.
e. Viia läbi erapooletu riskianalüüs elu ja looduskeskkon-
nale.
f. Kohustus teostada animeeritud 3D mudel kus elanikul on
võimalik ette näha tulevane visuaalne mõju vaatele (nt BIM
modelleerimine).
g. Kohustus teostada magnetväljade ja radioktiivsuse
uuringud.
h. Kohustus järgida EV seadusi omandi kaitsele, kus ehitis
ei tohi põhjustada omandusele mõjusid ilma mõjutatud
krundi nõusolekuta.
i. KOV teeb avaliku teadeande kohalikus lehes informeeri-
maks et on teinud kõik vajalikud toimingud ja võttes vastu-
tuse elanike tervise, ohutuse ning ka vastutuse et kavan-
datav mittelooduslik heli tekitav objekt, st tuulikud, on
igale elanikule ohutu ja elanikkond ei pea muretsema1 .
Selline teadvustamine loob piirkonnas, eelkõige just mõju-
tatud piirkonna elanikes turva- ja kindlustunde, et nende
tervise ja keskkonna eest on seisnud rahva esindaja, st
KOV, ning elanikud võivad oodata ei mingeid häiringuid
ning enam tähtsaim, ei mingeid tervisekahjustusi. Juhul kui
KOV seda ei tee või ei julge teha, mina isiklikult võtan seda
201 / 202
Väike-Maarja valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
kui teadvustamist et ohutus ei ole piisavalt uuritud ning on
puudusi.
202 / 202