Ando Eelmaa Teie 26.08.2022
Eesti Erametsaliit
Meie 11.10.2022 nr 4-11/22/3894-2
Vastus pöördumisele kauplemistulu kasutamise
kohta süsinikdioksiidi sidumiseks metsanduses
Austatud härra Eelmaa
Täname Teid pöördumise eest seoses heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi tulude
kasutamisega süsiniku sidumise suurendamiseks metsanduses.
Viitate oma pöördumises, et kuigi atmosfääriõhu kaitse seadus § 161 lg 4 sätestab, et vähemalt 50
protsenti enampakkumisel saadud tulust kasutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate
eesmärkide saavutamise rahastamiseks ning ühe heitkoguse teket piirava eesmärgina on nimetatud
süsinikdioksiidi sidumine metsanduses, siis teile teadaolevalt ei ole seda võimalust seni kasutatud.
Kooskõlas nimetatud seadusega toimub Eesti kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega
kauplemise süsteemi (edaspidi ELi HKS) enampakkumise tulu vähemalt 50 protsendi ulatuses
sihtotstarbepärane kasutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse kokkulepitud meetmetele. Meetmed
ning nende eest vastutajad otsustatakse üleriigilistest eesmärkidest ja valdkondlike arengukavade
eesmärkidest lähtudes riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessi osana ning on seejärel välja
toodud riigi eelarvestrateegia lisas 5. Seejuures kavandatakse ELi HKSi enampakkumistulu
kasutamine mitte eraldiseisva protsessina, vaid osana laiemast eelarvestrateegia protsessist,
käsitledes riigiüleste ning valdkondlike strateegiadokumentide eesmärkide saavutamist
eelarveallikate üleselt. Ühtlasi arvestatakse koosmõju Euroopa Liidu perioodi 2021–2027
vahenditest kavandatud meetmetega ja muudest siseriiklikest ning välisvahenditest rahastatavate
meetmete ning tegevustega.
Metsanduse valdkonnas määratletakse eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused
eelkõige metsanduse arengukavaga, kaudsemalt ka koostamisel oleva keskkonnavaldkonna
arengukavaga aastani 2030 (KEVAD). Neid strateegiadokumente arvestatakse
Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi kasutuse kavandamisel. Sellest
programmist on seni toetatud mitmeid metsanduslikke tegevusi, sh metsade uuendamist
eramaadel. Sama programmi laiem eesmärk on toetada metsanduse pikaajaliste arengusuundade
elluviimist, metsade uuendamise tagamist, metsaökosüsteemide kaitse edendamist, säästva
metsanduse teemaliste koolituste, teavituste ja uuringute edendamist, jahiulukite arvu
taastusvaruna säilimise tagamist, ulukikahjustuse ulatuse vähendamist ning jahimeeste praktiliste
oskuste taseme ja jahindusteadlikkuse parandamist.
Keskkonnaministeeriumi rakendatud ELi HKSi kauplemisperioodi 2013–2020 tuludest rahastatud
meetme “Kliimapoliitika eesmärkide täitmine nn pilootprojektideks” kaudu rahastati
keskkonnahoiu tulemusvaldkonnas esmajoones kliimamuutustega kohanemise ja kliimamuutuste
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
mõju leevenduse tegevuste elluviimist. Samuti viidi selle meetme raames ellu mitu pilootprojekti,
mis on otseselt seotud metsade CO2 sidumisvõimekuse tõstmise ja selle analüüsiga. Projekti
"Metsa sertifitseerimise edendamise projekt suurendamaks süsinikdioksiidi sidumist Eesti
metsades" eesmärgiks oli edendada ja arendada metsaühistute (haldus)võimekust metsamajanduse
sertifikaadi andjana koostöös piirkondlike metsaühistutega, lihtsustamaks väiksema omandiga
metsaomanike osalemist sertifitseerimissüsteemis. "LULUCF CO2 sidumise ja
sidumisevõimekuse tõstmise ja suurendamise võimaluste analüüsi" eesmärgiks oli hinnata heite
vähendamise ja sidumise suurendamise võimalusi maakasutussektoris tervikuna. Samuti on selle
meetme raames toetatud analüüsi “Mets ja kliimamuutused” valmimist, hinnatud ökoloogilisest ja
majanduslikust vaatest kaseistandike potentsiaali kliimamuutustega kohanemisel ja
leevendamisel, toetatud kuuse-kooreüraski kollete aeropildistamist ning hinnatud uute
geenireservimetsade moodustamise vajadust.
Hetkel toimuvad riigi eelarvestrateegia 2023–2026 sisulised läbirääkimised. Praeguse info
kohaselt suunatakse esimese prioriteedina ELi HKSi kauplemistulu ülelaekumised
vähemkindlustatud leibkondade energiahinna tõusu leevendusmeetmele.
Kehtivate reeglite järgi peab Eesti tagama, et aastani 2030 on täidetud maakasutussektoris
praeguste arvestusreeglite järgi seatud kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) sidumise baasmäär.
Käimasolevatel Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude paketi ehk nn kliimapaketi „Eesmärk 55“
läbirääkimiste tulemusel kinnitatakse eeldatavasti peagi senisest kõrgemad liikmesriikide
eesmärgid, nende hulgas määratletakse läbirääkimiste hetkeseisu arvestades tõenäoliselt ka Eestile
maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (land use, land use change and forestry,
edaspidi ka LULUCF) sektorites senisest kõrgem KHG sidumise eesmärk. LULUCFi valdkond
tervikuna on Eestis ajalooliselt olnud KHG siduja. 2020. aastal oli LULUCFi sektor aga
esmakordselt raporteerimisperioodi jooksul KHG heitja netoheitega 1297,27 kt CO2 ekvivalenti,
kuna süsiniku arvestuslik sidumine puittoodete kategoorias ei kompenseerinud heitkoguseid
teistest maakategooriatest. LULUCFi sektori peamine süsiniku siduja on olnud metsamaa
kogupindalaga 2443,53 tuhat hektarit, kuid 2020. aastal ületas metsamaa kategooria heide
esmakordselt sidumist.
KHG sidumise suurendamine metsanduses on kliimaeesmärkide täitmise kontekstis prioriteetne
küsimus ning täname Teid sellele tähelepanu juhtimast. Tulenevalt kavandatavast uuest Eesti
LULUCF sektori KHG sidumise eesmärgist, on oluline kõigepealt hinnata erinevate täiendavate
meetmete rakendamise otstarbekust maakasutuse ja metsanduse sektorite sidumisvõimekuse
suurendamiseks ning seejärel leida võimalused vajalike meetmete rahastamiseks ja
rakendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister
Teadmiseks: Rahandusministeerium, Maaeluministeerium, Riigikantselei
Stina Rahnel, 620 0541
[email protected]