Rahandus minist eerium
[email protected] [email protected] Meie 1 1 . 10 .2022 nr 4/ 208 Teadmiseks: Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela
[email protected] Riigikontr olör Janar Holm
[email protected] Pöördumine seoses ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 perioodi partnerite võimes tamise teekaardiga Lugupeetud Keit Pentus-Rosimannus ! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) pöördub Teie poole seoses ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 perioodi partnerit e võimestamise teekaardiga (edaspidi: Teekaart) , mis sisaldab muu hulgas partnerite nimekirja, ked a soovitakse avalikest vahenditest toetada aastatel 2021–202 9 kogu summas 3,225 miljonit eurot, ning partneritele antavate toetuste piirmäära si d. Kaubanduskoja hinnangul on partnerite nimekirja koostamise protsess toimunud läbipaistmatult . Seetõttu tuleb toetuste andmise protsess peatada ning kogu p rotsess tuleb uuesti ja avatult läbi viia. Järgnevalt selgitame oma seisukohta lähemalt. Mõistame, et ELi õiguse kohaselt on Eesti riigil kohustus võimestada teatud sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone ning kohalikke omavalitsusi . 2021-2027 ühissätete määruse artikkel 8 lõike 2 kohaselt peavad riigid suunama asjakohase protsendi toetusest sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide võimestamiseks . ESF+ määruse artikli 9 kohaselt tuleb tööhõive, hariduse ja sotsiaalpoliitikate elluviimisel tagada sisuline sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike omavalitsuste osalemine. Selleks tuleks eraldada neile sobiv toetuse maht, et nad saaks tagada vajalikud oskused, ressursid ja teadmised, et efektiivselt osaleda ESF+ poliitikate kujundamisel. Samas juhime tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu õigusaktides ei ole nimekirja organisatsioonide nimedest, kellele tuleb igal liikmesriigil toetust anda. Samuti puuduvad Eesti õigusaktidest sätted selle kohta, millised partnerid on sotsiaalpartnerid või kodanikuühiskonna organisatsioonid. Seega annavad Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktid riigile vabad käed otsustamaks, keda lugeda sotsiaalpartneriks või kodanikuühiskonna organisatsiooniks ning millistele partneritele ja kui suures ulatuses toetust anda. Kuna tegemist on avalike vahendite jagamisega , toetust antakse muu hulgas eraõiguslikele juriidilistele isikutele ning toetuse soovijaid on rohkem kui Teekaardis sisalduv partnerite nimekiri, siis on meie hinnangul äärmiselt oluline, et oleksid teatud eelnevalt kokku lepitud kriteeriumid, mille alusel hinnata, millistele organisatsioonidele antakse toetust . Sellised kriteeriumid peaksid olema ka avalikkusele kättesaadavad . M eile teadaolevalt hetkel puuduvad sellised kriteeriumid ning seetõttu on ka toetuse eraldamine läbipaistmatu ja näeb sellisena ka avalikkuse jaoks välja. Rõhutame, et Kaubanduskoda peab ka laiemalt avalike vahendite säästlikku ja läbipaistv at kasutamist väga oluliseks ning sellest põhimõttest ei tohi kõrvale kalduda ka partnerite võimestamise toetusmeetme puhul. Teekaardi kohaselt sai iga ministeerium teha ettepaneku, millistele partneritele anda avalikest vahenditest toetust. Ministeeriumite ettepanekud partnerite lisamiseks T eekaarti ei ole meie hinnangul läbipaistvad. Esiteks puuduvad Teekaardist viited selle kohta, milliste kriteeriumite alusel ministeeriumid oma otsuseid tegid. Näiteks Teekaardi kohaselt saavad kodanikuühiskonna organisatsioonidest toetust MTÜ Vabaühenduste Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused. Samas tegutseb Eestis palju rohkem kodanikühiskonna organisatsioone, kes vajaksid võimestamist , kuid neile pole Teekaardiga raha eraldatud. Teise näitena saab tuua sotsiaalpartnerid. Sotsiaalministeerium tegi ettepaneku anda toetust Eesti Ametiühingute Keskliidule ja Eesti Tööandjate Keskliidule ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium leidis, et sotsiaalpartneritega võrdväärses mahus toetust tuleb anda ka Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile. Selle valguses jääb ebaselgeks, milliseid organisatsioone loetakse üldse sotsiaalpartneriteks. Ebaselgeks jääb tegelikult ka see, kas Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon saab toetust kui sotsiaalpartner, kodanikuühiskonna organisatsioon, kohalike omavalitsuste esindaja või mõne muu kategooria esindaja. Kui mõne muu kategooria esindajana, siis tähendab see seda, et ministeeriumid saavad teha ettepanekuid oluliselt laiemalt kui ELi õigus seda ette näeb. Sellisel juhul tekib küsimusi, miks ei ole Teekaardis partnerite nimekirjas teisi organisatsioone, näiteks keskkonnaorganisatsioon e või muid organisatsioon e , kes tegele vad aktiivselt rohepöörde teemadega. Vähesele läbipaistvusele viitab ka see, et h etkel ei ole selge , kas ja mida peab organisatsioon tegema, et ta lisatakse Teekaardis partnerite nimekirja. Ühest küljest on Teekaardis kirjas, et ettepaneku saavad teha ministeeriumid. Samas on Teekaardis mitmes kohas viidatud sellele, et organisatsioon on Teekaar t i lisatud tänu sellele, et organisatsioon on ise vastava taotluse ministeeriumile esitanud. Kui Teekaardi saamise üheks eelduseks on taotluse tegemine ministeeriumile või kui taotluse tegemine suurendab oluliselt tõenäosust saada Teekaardis partnerite nimekirja ja seeläbi saada toetust , siis peaks kõikidel potentsiaalsetel partneritel olema õigus teada, millal tuleb ministeeriumile teha vastav ettepanek. Meile teadaolevalt ei ole ministeeriumid laiemale partnerite ringile andnud teada, et on võimalik toetus t saada ning selleks tuleb esitada sooviavaldus. Meile teadaolevalt oli info toetuste kohta eelnevalt teada üksnes ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava (vari) seirekomisjoni kuuluvatel e organisatsioonidel e . Selline lähenemine tekitab aga organisatsioonide ebavõrdset kohtlemist . Kaubanduskoda peab äärmiselt oluliseks, et avalike va hendite kasutamine toimub säästlikult ja läbipaistvalt. Praegusel juhul ei ole neid põhimõtteid järgitud. See tõttu tuleb toetuse eraldamine Teekaardis olevatele partneritele peatada ning kogu protsess uuesti läbipaistvalt ning partnereid võrdselt koheldes läbi viia . Kaubanduskoda on valmis igati kaasa mõtlema, kuidas seda protsessi läbipaistva ma ks muuta. Kui riigi hinnangul on toetust saavate partnerite valiku protsessi keeruline avatumaks muuta, sest sellega kaasneb suur aja - ja /või rahakulu, siis on Kaubanduskoda valmis ise toetust saavate partnerite nimekir ja läbipaistvalt koostama ja nimekirja riigile esitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Koostanud: Marko Udras
[email protected] 6040070
Saatja: Marko Udras <
[email protected]>
Saadetud: 11.10.2022 07:35
Adressaat: Keit Pentus-Rosimannus <
[email protected]>; RAM
Info <
[email protected]>
Koopia: Mait Palts <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>
Teema: Kaubandus-Tööstuskoja pöördumine seoses ühtekuuluvuspoliitika
fondide 2021-2027 perioodi partnerite võimestamise teekaardiga
Tere!
Kaubandus-Tööstuskoda pöördub Teie poole seoses ühtekuuluvuspoliitika
fondide 2021-2027 perioodi partnerite võimestamise teekaardiga, mis
sisaldab muu hulgas partnerite nimekirja, keda soovitakse avalikest
vahenditest toetada aastatel 20212029 kogusummas 3,225 miljonit eurot,
ning partneritele antavate toetuste piirmäärasid. Meie hinnangul on
partnerite nimekirja koostamise protsess toimunud läbipaistmatult.
Seetõttu tuleb toetuste andmise protsess peatada ning kogu protsess tuleb
uuesti ja avatult läbi viia. Meie pöördumisega saab lähemalt tutvuda
kirja lisas. Kirja lisas on ka partnerite võimestamise teekaart.
Parimate soovidega
Marko UdrasPoliitikakujundamise ja õigusosakonna juhatajaEesti Kaubandus-
Tööstuskoda
E-post
Tel +372 604 0070
ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA FONDIDE 2021-2027 PERIOODI PARTNERITE VÕIMESTAMISE TEEKAART I Taust a kaardistus 2021-2027 ühissätete määruse artikkel 8 (2) ütleb, et riigid peavad suunama asjakohase protsendi toetusest sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide võimestamiseks . ESF+ regulatsiooni artikli 9 kohaselt tuleb tööhõive, hariduse ja sotsiaalpoliitikate elluviimisel tagada sisuline sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike omavalitsuste osalemine . Selleks tuleks eraldada neile sobiv toetuse maht, et nad saaks tagada vajalikud oskused, ressursid ja teadmised, et efektiivselt osaleda ESF+ poliitikate kujundamisel. Lisaks on võimalik partnerite võimekust seoses struktuurivahendite rakendamisega rahastada tehnilisest abist. Tehnilisest abist tohib rahastada ainult fondide rakendamisega seotud võimekust , laiemaid tegevusi tuleb rahastada teistest katteallikatest, sh saab seda teha poliitikaeesmärkide alt . Partneri d on regionaalsed, kohalik ud ja mu u d avalik ud asutus ed , majandus- ja sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna esindus, MTÜ-de esindus, keskkonnapartnerid ja asutus ed , mis vastutavad sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puudega inimeste, soolise võrdõiguslikkuse ja mitte-diskrimineerimise eest. 2021-2027 rakenduskava poliitikaeesmärkide raames on planeeritud järgmised partnerite võimestamise tegevused: Sotsiaalsema Eesti poliitikaeesmärgi (PO4, ESF+) all suunatakse muuhulgas vahendeid avatud taotlusvoorude kaudu t öökeskkonna ja töötingimustega tegelevate organisatsioonide, sh sotsiaalpartnerite ja erialaorganisatsioonide võimekuse tõstmisse. Täpsed detailid pannakse paika avatud taotlusvoorude disainimise käigus. S otsiaalsema Eesti poliitikaeesmärgi (PO4, ESF+) al l suunatakse vahendeid ka sotsiaalvaldkonnas kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuseid pakkuvate organisatsioonide võimekuse arendamiseks inimkesksete ja integreeritud teenuste arendamiseks ning osutamiseks. Inimestele lähedasema Eesti poliitikaeesmärgi (PO5, ERF) all regionaalse ettevõtluse ja kohalike avalike teenuste toetamine (sh elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamine, avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine, KOV võimekuse tõstmine). Sihtgrupi võimekuse tõstmise tegevustele on plaanis eraldada 3,5 MEUR (koos riikliku kaasfinantseeringuga 4,1 MEUR ). 2 MEUR on plaanis eraldada maakondlikule tasandile, et toetada projektide ettevalmistamist toetavate uuringute-analüüside ning pilootprojektide rakendamist. 2 , 1 MEUR on kavas kasutada keskselt juhitud arendustegevusteks (teenuse disaini ja arenguprogrammid, nõustamismeeskonnad koostöös osutatavate teenuste ja taotluste ettevalmistamiseks jms) ning ekspertrühmade tööks. Õiglase Ülemineku Fondist on plaanis rakendada ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste toetust (25 MEUR, MKM ), mis sisaldab ka tegevusi ettevõtjate suutlikkuse parandamiseks kavandada arendusprojekte ning taotleda nende elluviimiseks ka toetust. Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamise toetusega (5 MEUR, SoM ) on plaanis aastatel 2022-2025 viia läbi piirkonna sotsiaal- ja tervisevaldkonnas võimekuse tõstmise programm. Jätkub ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus e rahastamine (administratsiooni) tehnilisest abist. K ompetentsikeskus on nõustamis- ja koolitusüksus, mille ülesanne on suurendada struktuurivahendeid kasutavate ja koordineerivate üksuste teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soodustada ja toetada nende põhimõtete arvestamist meetmete väljatöötamisel ning rakendamisel. Lisandub „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte ja kliimakindluse valdkonna ekspertide rahastamine (administratsiooni) tehnilisest abist. Lisandub partnerite rakendamise võimekuse tõstmine tehnilisest abist vastavalt käesolevas teekaardis toodud põhimõtetele . Meetme eelarve fikseeritakse valitsuse kinnitatavas meetmete nimekirjas, hetkel on perioodi 2021-2028 peale kokku kavandatud 3,225 MEUR toetust, millele lisandub 27,8% toetuse saaja omapanus. II Sotsiaalpartnerite võimestamine tehnilisest abist – 2014-2020 perioodi kogemus 2014-2020 perioodil anti toetust Eesti Ametiühingute Keskliidule (EAKL) ja Eesti Tööandjate Keskliidule (ETKL) nende analüütilise võimekuse kasvatamiseks ning liikmete kaasamisvõime suurendamiseks , EL toetuse mõlemale kokku 400 tuhat eurot, kasutamine 01.11.2014-31.12.2018 (aastas ca 50 tuhat) . ETKL sai toet ust : analüüside tegemi seks majanduse konkurentsivõimega seotud probleemide ja lahenduste leidmiseks; analüütiliste oskuste ja analüüsiprotsessi arendami s eks ; koostöövõrgustiku arendami s eks poliitikauuringute asutustega; haruliitude analüütilise võimekuse suurendami s eks; l iikmete kaasamisvõime suurendami s eks ; keskliidu ja haruliitude võtmeisikute koolitami s eks ; kaasamisvaldkonna konsultandi kaasami s eks . K okku lepitud väljundid: 25 mõjuanalüüsi (täitmine 39) , 16 konjunktuuriraportit, 40 töörühmade kohtumist (täitmine 35) ja 5 koolitust (täitmine 6) . EAKL sai toetust : a metiühingute osaluse kvaliteedi parendami seks tööturgu ja majandust puudutavate otsuste langetamisel (sh koolitussüsteemi väljaarendami s e ks, eelnõude ja läbi rääkimiste infosüsteemi väljaar endami seks, ametiühinguvälise tagasisiderühma loomi seks esindamata töötajatest ), a metiühingute sisemise struktuuri tugevdami s e ks (sh struktuuriuuringu ja haruliitude võimekuste auditi tegemi seks, struktuurinõustami seks; k olmepoolse dialoogi arendami s e ks võimalikult kõigis majandus- ja riigielu sektorites (sh sektorite sõlmküsimuste analüüside tegemi seks, kohtumiste ja ühisarutelude korraldami seks tööandjate organisatsioonidega ) . K okku lepitud väljundid: 13 koolitust, 10 koolitusprogrammi, 1 infosüsteem, 8 analüüsi/ arenguplaani (täideti 7) . I II P artnerite võimestamine tehnilisest abist –2021-2027 perioodi vajadused – info kogumine ja vajaduste analüüsi kokkuvõte 2021-2027 perioodil on SOM teinud ettepaneku jätkata EAKL ja ETKL toetamist . Mõlemad on oma ettepanekus toonud toetuse vajaduse 500 tuhat eurot 7 aasta peale (ca 71 ,5 tuhat aastas). EAKL ja ETKL on soovinud kasutada EL toetust sarnasteks tegevusteks: riigi reformide ja poliitikakujundamises kaasa rääkimise võimekuse suurendamiseks (kohtumised, seminarid, koostöö), sisulise ja õigeaegse kaasamise suutlikkuse tõstmisesse (sh uuringud, kohtumised, ootused, dialoog); haruliitude juhtide / liikmete võimekuse tõstmiseks (sh täiendõppe finantseerimiseks ) , liikmehõive suurendamiseks, mainekujunduseks. Lisaks on R ahandusministeerium teinud ettepaneku võimestada täiendavalt Eesti L innade ja V aldade L iitu ( ELVL, PO 5 rakendamiseks) ja Ida-Virumaad (Õ iglase Ü lemineku F ondi paremaks rakendamiseks). ELVL liidu enda nägemus on 100 tuhat aastas toetust selleks, et ELVL saaks suurendada enda organisatsiooni kompetentse ja suudaks toetada KOVe arendusvajaduste väljaselgitamisel ning nendest lähtuvate projektide ettevalmistamisel. Samuti on oluline, et tõuseks ELVL enda kui struktuurifondide partnerorganisatsiooni võimekus rääkida kaasa toetusmeetmete väljatöötamisel ja elluviimisel. Nende sihtide saavutamiseks on eelkõige vajalik luua ELVLi täiendav kompetents SF vahendite tõhusamaks rakendamiseks (parimate praktikate koondamine ja levitamine KOVide seas, kogemuse vahetamise toetamine SF projektide paremaks elluviimiseks, pilootide/ katseprojektide läbiviimise toetamine uuenduslike lahenduste leviku soodustamiseks), süsteemselt koondada KOVide koolitusvajadusi ning vahendada vastavat infot SF meetmete rakendussüsteemi osapooltele, koostöös ministeeriumite ning KOVidega kavandada vajalike koolitustegevuste ja juhendmaterjalide koostamist. Õiglase ülemineku protsessi toetamiseks on oluline võimestada Ida-Virumaa piirkondlikke partnerei d, eelkõige Ida-Virumaa Omavalitsuste Liitu ( IVOL , toetusvajadus 83 tuhat aastas) kui õiglase ülemineku protsessi ning maakonna üldist arendustegevust koordineerivat organisatsiooni. Peamine ootus IVOLile on, et nad osaleks aktiivselt üle- E uroopalises õiglase ülemineku võrgustikus ning jagaks teiste üleminekupiirkondade kogemust KOVide ja muude piirkonna partneritega, jätkaks aktiivselt üleminekuplatvormi tegevust, et hoida piirkonna partnereid kogu protsessis aktiivselt kaasatuna, korraldaks piirkonnas kohapeal sihtgrupi esindajatele mõeldud kohtumisi ja üritusi. Väiksemas mahus (kokku 20 tuhat aastas) on vajalik toetada ka muid keskseid partnerorganisatsioone nagu ametiühingud, keskkonna - organisatsioonid jm üleminekust mõjutatud ja seda mõjutavad MTÜd, kellel on parim ligipääs oma liikmeskonnale, kelleni ministeeriumi tasandi tegevused ei jõuaks, kuid kelle hoiakutel on oluline roll üleminekuprotsessi õnnestumisele. Keskkonnaministeerium samuti pooldab Eesti Linnade ja Valdade Liidu toetamist tehnilisest abist, et paremini tagada erinevate meetmete, kus sihtgrupiks KOVid , koosmõju KOV valdkondade arendamisele. Eelmise perioodi alguses tundis huvi võimalik võimestamise rahastamise vastu ka MTÜ Vabaühenduste Liit (EMSL), kuid tookord oli rakenduskava juba kinnitatud ja soov jäi rahuldamata. Nende huvid rahastamisel uhtvad laias laastus teiste partnerite vajadustega. Aastane toetuse vajadus võiks olla ca 50 tuhat. Kodanikuühiskonna organisatsioonide võimestamine on ESF+ regulatsiooni kohaselt kohustuslik. Si seministeerium on teinud ettepaneku toetada ka MTÜ-d Maakondlikud Arenduskeskused (MAK), kes tegeleb võrgustikupõhiselt üle Eesti kodanikuühiskonna arendamisega läbi inimeste teadlikkuse kasvatamise ja organisatsioonide võimekuse kasvu toetamise. MAK-ide tegevusteks on maakondlike ja regionaalsete organisatsioonide ja KOV-ide koostöö suurendamine riigi reformide ja poliitikakujundamises kaasa rääkimise võimekuse suurendamisel ning fondide rakendamisel. MAK-ide vajadused rahastamisel on : fondidega seotud kohtumised, seminarid, tagasiside kogumine ja analüüs sihtgruppidelt, toetuste andmise tingimuste kooskõlastamisse panustamine, seire- ja valdkondlikes komisjonides osalemine. M ajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) sooviks pigem näha, et partnerite kaasamise tegevusi, mis aitavad kaasa struktuurivahendite vaatest poliitikakujundajate ja katuseorganisatsioonide koostöö tugevdamisele ning sünergia kasvatamisele, korraldaks tsentraalselt korraldusasutus , selmet kedagi otseselt toetada . Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon i ettepanekul tegi MKM juunis 2022 ettepaneku ka neid toetada sotsiaalpartneritega võrdväärses mahus. Hetkel kaardistatud vajadused on toodud tabelis 1 . Kuna fondide keskmine kohustuslik kaasr ahastamise määr on 27,8 %, siis lisandub partnerite võimestamise meetmele omafinantseeringu määr 27,8 %. Kuna kuludokumente ei esitata ega ei kontrollita, peaks taotluse aluseks olev kava tooma välja ka vajalikus ulatuses struktuurivahendite rakendamisega seotud tegevusi oma tavaeelarvest. Asutus/ p eriood 2021 (aastas nimetatud asutuse kohta) 2022-2028 (aastas nimetatud asutuse kohta) 2021-2029 (kõik kokku) Euroopa Liidu (EL) toetuse ja omafinantseeringu (OF) jagunemine EL toetus (72,2%) OF (27,8%) EL toetus (72,2%) OF (27,8%) EL toetus (72,2%) OF (27,8%) Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Ida-Viru Omavalitsuste Liit 35 000 13 476 70 000 26 953 2 625 000 1 010 734 EMSL vabaühenduste liit 25 000 9 626 50 000 19 252 375 000 144 391 Ida-Viru muud partnerid 10 000 3 850 20 000 7 701 150 000 57 756 Maakondlikud Arenduskeskuse d (katusorganisatsioon) 5 000 1 925 10 000 3 850 75 000 28 878 KOKKU 3 225 000 1 241 759 Tabel 1: Toetuse aastased maksimummäärad asutuste lõikes. I V Rakendami n e P artnereid rahasta takse perioodi 2021-2027 tehnilis est abi st, kuna perioodi 2014-2020 tehniline abi on kuludokumentide alusel. Tehnilise abi rakendusasutus on R ahandusministeerium , rakendusüksus on R iigi Tugiteenuste Keskus . Nii administratsiooni kui partnerite rahastamiseks koosta takse toetuse andmise tingimuste õigusakt koos abikõlblike kulude loetelu, eraldamise põhimõtete ja aruandluskohustusega. P artnerite võimestamise abikõlbli kud kulud analoogselt 2014-2020 perioodi abikõlblike kuludega on : riigi reformide ja poliitikakujundamises kaasa rääkimise võimekuse suurendami ne (kohtumised, seminarid, koostöö), sisulise ja õigeaegse kaasamise suutlikkuse tõstmi ne (sh uuringud, kohtumised, ootused, dialoog); haruliitude juhtide/ liikmete võimekuse tõstmi ne (sh täiendõppe finantseerimi ne ), liikmehõive suurendami ne , mainekujundus. Kuna uue perioodi tehnili st abi makstakse protsendi alusel E uroopa K omisjoni suunal, siis siseriiklik rahastamine o n samuti võimalikult lihtne – tabelis 1 toodud aastas t e piirmäärad e – suurematel 70 tuhat, keskmistel 50 tuhat, väiksematel 1 0 tuhat – ning partnerorganisatsiooni põhjendatud taotluste alusel kiidetakse toetussumma heaks, k asuta des kindlasummaline makse võimalust . Tegevuste kuludokumente ei kontrollita, kuid rahastamine eeldab iga-aastaseid kokkuleppeid ja aasta kohta vastavate tulemustest ülevaate/aruande andmist. Igal toetust saaval partnerorganisatsioonil on oma projekt toetuste infosüsteemis . Eelarvetaotlused/projektid järgmise aasta kohta esita vad partnerid üldjuhul jooksva aasta 1. oktoobriks ning toetust makstakse minimaalselt 2 korda aastas , kokkuleppel kvartaalselt . Eelarveprojekt i on võimalik esitada maksimaalse kululae ulatuses, kuid kui tegevusi vähem, siis ei pea kogu toetust ära kasutama. Toetusele lisandub 27,8 % omafinantseering, mi lle ulatuses kulude tegemine on vaja projektis eelarve juures ära näidata (sh sellega arvestada aasta jooksul rahastatavate kulude planeerimisel) . Kord aastas (31.12 seisuga, tähtajaga 31.01) esitab toetuse saaja aruande aasta jooksul tehtud tegevuste osas ning raporteeri b järgmiste näitajate täitmist (kui need kohalduvad) : 1) läbi viidud koolituste, seminaride, kohtumiste või kaasamisürituste arv; 2) töörühma kohtumistel ja seminaridel osalemise arv; 3) rahastatud analüüside ja uuringute arv; 4) koostatud trükiste, juhendmaterjalide või parimate praktikate kogumike arv; 5) täiendõppes osalenud (unikaalsete) osalejate arv; 6) lisandunud liikmete arv; 7) kooskõlastatud toetuse andmise tingimuste õigusaktide eelnõude ja nende muudatuste arv; 8) seirekomisjoni koosolekutel või kirjalikes menetlustes osalemiste arv; 9) loodud veebilehtede arv; 10) produtseeritud saadete arv; 11) kommenteeritud dokumentide ja esitatud poliitikakujundamise ettepanekute arv; 12) artiklite ja infokirjade arv. Nimetatud näitajaid kasutatakse eelkõige suhtluses E uroopa K omisjoniga , et kirjeldada partnerite tegevusi kogumina rakenduskava elluviimise toetamisel. Kui taotlustest ei tulene teisiti, ei seata neile näitajatele aasta alguses sihttasemeid. Kuna 2021. aasta on olnud oluline kaasamise ja ettevalmistamise aas ta, siis 2021 kohta on võimalik samuti taotleda toetust kuni poole 2022 kululae ulatuses (st hakata varem tegema kulusid ja struktuuritoetuse seaduse vastuvõtmise järel taotleda eelmise aasata eest ka toetust ). V Arutelu d ministeeriumitega ning sihtrühmaga Vajaduste kaardistuse teemalise sisendi andsid valdkondade eest vastutavad ministeeriumid , kes said sisendi oma valdkonna partneritelt . Arutelud Rahandusministeeriumi (RM), Sotsiaalministeeriumi ja korraldusasutusega (KA) toimusid 8.07.2020, 14.10.2020 ning nende tulemusel panid RM ja KA kokku esialgse ettepaneku. Arutelud RM, KA, SOM, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Riigikantseleiga (RK) ettepaneku üle ja memo kommenteerimine ja uuendamine toimusid 17.03.2021, 4.05.2021, 31.05.2021. Kirjaliku sisendi andis Keskkonnaministeerium (KEM). 2 1 .06 .2021 toimus ettepaneku valideerimise arutelu partnerite esindajatega (ETKL, EAKL, EMSL, ELVL, RM, KA, SOM, SIM) , kus tõdeti, et ettepanek on väga oodatud ja sobiv, rahastamiseks parim variant on kindlasummaline makse, järgmise aasta eelarve tuleks kokku leppida hiljemalt eelmise aasta novembris. 2021. a kulusid saab tagantjärgi hüvitada 2022. a ning selleks tuleb esitada 2022. a jaoks eelarvetaotlus, kus toetuse osa on 1,5x 2022 a summa (sh 2021 kulud). Memole sai esitada veel kirjalikke kommentaare ja kinnitada oma eelistusi . 31.05.2022 toimunud variseirekomisjoni koosolekul tegi EVEA ettepaneku, et ka neid võiks sotsiaalpartneritega võrdväärselt toetada, sellele järgnesid F17 ja MKMi läbirääkimised ning MKM tegi 6.06.2022 seda toetava ettepaneku. VI E dasised tegevused Väljamaksetega alustamise eeldus t eks on : 1) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus e kehtestamine (jõustus 21.03.2022), 2) VV määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ kehtestamine (jõustus 20.05.2022), 3) toetuse andmise tingimuste õigusakti kehtestamine (september 2022), 4) „ Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 “ kinnitamine Euroopa Komisjoni poolt ning partnerite projektide kinnitamine SFOSis ja eelarve kokkuleppimine. 2022 . a aprillis otsustas valitsus varasemate alustajate nimekirja ehk milliste meetmetega tohib alustada enne rakenduskava ametlikku heakskiitmist , nende hulgas ka tehnilise abi kasutamise partnerite võimestamiseks . Rahandusministri määruse „ delta_docName \* MERGEFORMAT Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused “ eelnõu ametlik kooskõlastusring toimus 6.07.2022 kuni 20.07.2022 (toimik 22-0808 ) ning tehniliste küsimuste täpsustumise järel see kehtestatakse septembris 2022. Partnerite võimestamise t eekaart on ajas uuenev dokument, mille kinnitab Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 perioodi s eirekomisjon ja mille täitmise kohta antakse regulaarselt ülevaade seirekomisjoni iga-aastastel koosolekutel. Teekaardi varasem versioon on esitatud koos strateegiadokumendiga „Partnerluslepe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027” ka Euroopa Komisjonile.