Rahandusministeerium
[email protected] 10.10.2022 nr 7-1/4111
Valkla küla Kopli kinnistu detailplaneering
Esitame Rahandusministeeriumile Valkla küla Kopli kinnistu (35301:001:0212)
detailplaneeringu täiendavate kooskõlastusvajaduste määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Terje Kraanvelt
vallavanem
Lisa: Valkla küla Kopli kinnistu_DP_13.09.22.asice
Maris Kirsimaa
600 0857
[email protected]
Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586
74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank
Reg. kood 75033496 E-post
[email protected]
Veeb http://www.kuusalu.ee
1
Töö nr: S 1501/22
Huvitatud isik: Kaupo Suvisild
Planeeringu algataja: Kuusalu Vallavalitsus
[email protected]
Kopli kinnistu
DETAILPLANEERING
Valkla küla, Kuusalu vald.
Seletuskiri.
Joonised.
Planeerija: Melotrix Grupp OÜ Peeter Aunapu
Käo tee 23 tel 58115200
Elva linn
[email protected]
Reg 11170952
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 1501/22
Kuusalu vald Valkla küla
Kopli kinnistu detailplaneering
Märts 2022
2
KÖITE SISUKORD
I SELETUSKIRI ....................................................................................................................................................... 3
1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ......................................................................................... 3
2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ...................................................................................... 3
3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................... 4
3.1 SITUATSIOONI KIRJELDUS ...................................................................................................................... 4
3.2 MAAOMAND PLANEERITAVAL ALAL ...................................................................................................... 5
3.3 OLEMASOLEV HALJASTUS ....................................................................................................................... 5
3.4 GEODEESIA ................................................................................................................................................ 5
4 PLANEERINGUGA KAVANDATAV ............................................................................................................... 5
4.1 RUUM .......................................................................................................................................................... 5
4.1.1 Detailplaneeringu ülesanded ................................................................................................................. 6
4.1.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ............................................................... 6
4.1.3 Krundi hoonestuse analüüs ................................................................................................................... 7
4.1.4 Kehtiva üldplaneeringu muutmisettepanek........................................................................................... 8
4.1.5 Arhitektuuri- ja kujundusnõuded ehitistele ........................................................................................... 9
4.1.6 Kavandatud krundi ehitusõigus .......................................................................................................... 10
4.1.7 Tingimused ehitusprojekti koostamiseks ............................................................................................ 11
4.2 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMISE KORRALDUS ............................................................................ 11
4.3 KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD................................................................................. 11
4.3.1 Keskkonnakaitsealased ettepanekud ................................................................................................... 11
4.3.2 Haljastus ............................................................................................................................................. 12
4.3.3 Jäätmekäitluse korraldus ..................................................................................................................... 12
4.3.4 Soojavarustuse põhimõtted ................................................................................................................. 13
4.3.5 Insolatsioonitingimuste muutumine .................................................................................................... 13
4.3.6 Õhureostus ja müra ............................................................................................................................. 13
4.4 TULEOHUTUS........................................................................................................................................... 13
4.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ................................................. 14
TEHNOVÕRGUD ..................................................................................................................................................... 14
4.6 TEHNOVÕRGUD....................................................................................................................................... 14
4.6.1 Üldosa ................................................................................................................................................. 14
4.6.2 Veevarustus ........................................................................................................................................ 14
4.6.3 Kanalisatsioon .................................................................................................................................... 14
4.7 ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................................................. 15
4.8 SIDEVARUSTUS ........................................................................................................................................ 15
4.9 SOOJUSVARUSTUS .................................................................................................................................. 15
II KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL .............................................................................................................. 1
III JOONISED
1. Situatsiooniskeem LEHT 1
2. Olemasolev olukord LEHT 2
3. Põhijoonis LEHT 3
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 1501/22
Kuusalu vald Valkla küla
Kopli kinnistu detailplaneering
Märts 2022
3
I SELETUSKIRI
1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Detailplaneeringu koostamise alused:
Kuusalu Vallavolikogu 12. mai 2021 otsus nr 18 „Valkla küla Kopli kinnistu
detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning detailplaneeringule
keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“
Valkla küla Kopli kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang. Lisa 1 Kuusalu Vallavolikogu 12. 05.2021 otsusele nr 18
Valkla küla Kopli kinnistu detailplaneeringu lähteülesanne. Lisa 2 Kuusalu
Vallavolikogu 12. 05. 2021 otsusele nr 18
Planeerimisseaduse alusel on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga
määratud detailplaneeringu koostamise kohutusega alal või juhul. Vastavalt Kuusalu valla
üldplaneeringule tuleb koostada detailplaneering hajaasustusega aladel, kui soovitakse
ehituskrunti, mis on väiksem kui 1,5 ha. Hajaasustusega aladel, kus koostatakse
detailplaneering on elamute ehituskruntide minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete minimaalne
kaugus naaberkruntide hoonestusest 30,0 m. Detailplaneering tuleb koostada ka veekogude
kallastest 250 m ulatusse jäävate kruntide hoonestamiseks. Kopli kinnistu asub
üldplaneeringu kohasel miljööväärtuslikul alal ja perspektiivsel hajaasustusega elamualalal
Koostatud detailplaneering on üldplaneeringut muutev kuna hoonestatav krunt on väiksem
kui 0.36 ha.
Valkla küla Kopli kinnistu detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Kuusalu
valla üldplaneeringut Kopli krundil.
Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid:
Planeerimisseadus (vastu võetud 28.01.2015. a, jõustus 01.07.2015. a);
Kuusalu valla üldplaneering.
Harju maakonnaplaneering 2030+
Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud:
Valkla küla Kopli katastriüksuse „Maa-ala plaan tehnovõrkudega“, koostatud Priit Kirsiste
FIE poolt 17.12.2021, töö nr GD-21-38.
2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK
Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguste määramine elamu ning abihoonete rajamiseks
ning maakasutuse sihtotstarve muutmine üksikelamu maaks. Detailplaneeringuga ei tehta
ettepanekut katastriüksuse jagamiseks.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 1501/22
Kuusalu vald Valkla küla
Kopli kinnistu detailplaneering
Märts 2022
4
3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1 SITUATSIOONI KIRJELDUS
Planeeritav ala hõlmab Valkla külas asuvat Kopli katastriüksust (katastritunnus
35301:001:0212). Planeeritava ala pindala on 2037 m², maakasutuse sihtotstarve 100 %
maatulundusmaa (M). Valkla külal on kaks tihedamalt asustatud keskust- käesolev planeering
asub lõunapoolsemas osas.
Planeeritav katastriüksus külgneb idas Lipsu ja läänes Hinna katastriüksusega. Planeeritavale
krundile pääseb kohalikult teelt Valkla- Kaberneeme T1 või põhjasuunast lähenedes Valkla-
Kaberneeme teelt T3. Mõlemal juhul tuleb läbida Lipsu ja Lepiku kinnistutel asuv avaliku
kasutusega eratee. Valkla-Kaberneeme kohalik tee ühendab T11260 Jõlähtme-Kemba
(lõunasuunas) riigiteed T11266 Kiiu-Kaberneeme (põjasuunas) riigiteega.
Planeeringuala paiknemine riigiteede läheduses loob head võimalused juurdepääsuks nii
lõuna- kui ka põhjasuunast.
Planeeritaval alal ei asu planeeringu koostamise ajal ehitisregistrisse kantud hooneid ega
rajatisi. Piirinaaber ja lähim hoonestatud krunt on lõunapiiril olev Koplimetsa
(35201:001:0420; elamumaa) katastriüksus. Valkla küla osas, planeeritava krundi
lähiümbruses paiknevad majapidamised paari- kolmekümne meetriste vahedega.
Detailplaneeritava ala lähiümbrus on suhteliselt hõredamalt asustatud - tihedam asustus on
külakeskuse lõunapoolsetel aladel. Lähiümbruses domineerivad põllud ja looduslikud
rohumaad.
Foto 1 Vaade Valkla külamiljööle Valkla-Kaberneeme maanteelt. Foto keskel on näha
Valkla oja säng.
Planeeringuga kavandatav hoonestatav õueala on kavandatud kirde-edela suunalise
katastriüksuse põhjapoolsesse ossa. Kohalik Valkla- Kaberneeme tee ei ole kõrge
liiklusintensiivsusega ning ei tekita märkimisväärseid mürahäiringud.
Haapse laht asub ca 3,7 km kaugusel põhjas, Kuusalu alevik on planeeritavast alast umbes 6
kilomeetri kaugusel ida suunas, Kiiu alevik jääb 2 km kaugusele kagusse.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 1501/22
Kuusalu vald Valkla küla
Kopli kinnistu detailplaneering
Märts 2022
5
Kõlvikuliselt koosneb Kopli katastriüksus metsamaast (1716m²) ning muust maast (321 m²).
KATASTRIÜKSUSE PIIRANGUD.
Planeeritav ala asub Kuusalu valla üldplaneeringu kohasel väärtusliku miljööga alal.
- Planeeringuala ei läbi kommunikatsiooniliine
- Hinna katastriüksusel voolab Valkla oja , millel on vastavalt looduskaitseseaduse § 37
lõike 1 punktile 2 50 meetri laiune piiranguvöönd. Oja kaldal asuval metsamaal
metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piirangu-
vööndi piirini.
3.2 MAAOMAND PLANEERITAVAL ALAL
Planeeritaval alal asub järgmine katastriüksus:
Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve Omandivorm
m²
Kopli,
Valkla küla 2037 35301:001:0212 Maatulundusmaa
Eraomand
Kuusalu vald 100%
Harju maakond
3.3 OLEMASOLEV HALJASTUS
Planeeritaval alal on suuremas osas metsamaa kõlvik, tegelikkuses on mets juba ammu
raiutud ning krundil on looduslik rohumaa, üksikute puude ja põõsastega. Tihedam
kõrghaljastus on krundi kagunurgas. Metsatukk- lepistik on krundi põhjapiiril. Planeeritaval
krundil puudub kultuurhaljastus.
3.4 GEODEESIA
Reljeefilt on planeeritav ala tasane, kõrguste vahe on ca 1 meeter. Madalaimad kohad on abs.
+32.70 m ning kõrgeimad abs +33.70 EH2000 kõrguste süsteemis..
4 PLANEERINGUGA KAVANDATAV
4.1 RUUM
Kopli katastriüksus asub Valkla küla kaguosas. Juurdepääs kinnistule on võimalik
olemasolevalt avaliku kasutusega teelt, mis kulgeb läbi Lipsu ja Lepiku kinnistute. Riigi
maanteedest asuvad põhjapool Kiiu-Kaberneeme ning lõuna pool Jõelähtme-Kemba teed,
Haapse laht asub ca 2,7 km kaugusel põhjas, Kiiu alevik on planeeritavast alast umbes 2
kilomeetri kaugusel kagu suunas.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 1501/22
Kuusalu vald Valkla küla
Kopli kinnistu detailplaneering
Märts 2022
6
Planeeringuala paiknemine ruumis on näidatud situatsiooniskeemil, graafilise osa leht 1.
4.1.1 Detailplaneeringu ülesanded
Algatamisel on lähteülesandega määratud alljärgnevad koostamise ülesanded:
1. Krundile elamumaa sihtotstarbe, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine.
2. Kinnistut läbivale teele ning kinnistut teenindavala teele alates avaliku kasutusega teest
servituudivajaduse ja/või avaliku kasutuse määramine
3. Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine.
4. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine.
5. Kõigi vajalike piirangute määramine.
6. Ettepanekute tegemine notariaalsete lepingute sõlmimiseks.
4.1.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeritav kinnistu asub Kuusalu vallas, Valkla küla asustusüksuse alal. Kuusalu valla
üldplaneeringuga on määratud piirkond väärtusliku miljööga alaks. Nendel aladel tuleb
tähelepanu pöörata sellele, et säiliks alade omapära, nende looduslike motiivide ja vormide
väljakujunenud suhe. Vajadusel kavandada vaadete avamist ja nende hoidmist avatuna.
Vältida kõiki omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente.
Valkla küla miljööväärtuslik ala on piki Valkla oja kaldaid ja küla läbivat Kaberneeme-
Valkla teed kulgev ahelküla (kohati haguküla joontega). Küla kõige vanem osa on rikkaliku
ajaloopärandiga ning paikneb lõunaosas Jõelähtme-Kemba ja Valkla-Kaberneeme teede
ristmiku ümbruses. Ühismajandite aega on jäänud meenutama mõned korterelamud küla
lääneservas.
Planeeritav ala asub küla miljööväärtusliku ala põhjapoolses osas, kontaktvööndi hoonestus
on mõnevõrra hõredam ala üldisest hoonestusrütmist.
Planeeritav katastriüksus külgneb idas ja põhjas Lipsu (35301:001:0211; maatulundusmaa)
ning läänes Hinna (35301:001:0211; maatulundusmaa) katastriüksusega. Lõunanaabriks aga
ka lähima õuealaga ning hoonestatud katastriüksuseks on Koplimetsa (35301:001:0420;
elamumaa) maaüksus. Planeeritavale krundile pääseb kohalikult teelt Valkla- Kaberneeme T1
või põhjasuunast lähenedes Valkla-Kaberneeme teelt T3. Mõlemal juhul tuleb läbida Lipsu ja
Lepiku kinnistutel asuv avaliku kasutusega eratee. Valkla-Kaberneeme kohalik tee ühendab
T11260 Jõlähtme-Kemba (lõunasuunas) riigiteed T11266 Kiiu-Kaberneeme (põjasuunas)
riigiteega.
Planeeringuala paiknemine riigiteede läheduses loob head võimalused juurdepääsuks nii
lõuna- kui ka põhjasuunast
Planeeringuala kontaktvööndis on algatatud 2005. aastal Hinna kinnistu detailplaneering ning
lõpetatud kehtestamata 2008. aastal. Samuti on 2016. aastal algatatud Lipsu kinnistu
detailplaneering kuid jäetud kehtestamata 2020.aastal.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 1501/22
Kuusalu vald Valkla küla
Kopli kinnistu detailplaneering
Märts 2022
7
Valkla on tüüpiline põhjaranniku küla- hoonestus suhteliselt hajali- vahekaugused ajalooliste
õuealade vahel 30-60 meetrit. Täpne ehitusjoon ja orientatsioon ilmakaarte suhtes ei ole välja
kujunenud. Enamus eluhooneid on viilkatustega ning katuse- või mansardkorrusega.
Kopli kinnistu detailplaneeringuga kavandatav hoonestus peaks haakuma kontaktvööndis ja
Valkla küla vanemate hoonete arhitektuuriga. Planeeringuga kavandatav hoonestus järgib
antud piirkonnas väljakujunenud hoonestuse üldmuljet ja rütmi. Kohustuslike ehitusjoonte
asukohad planeeringus ei ole määratud piirkonna asustuse iseloomu arvestades.
Kõik kontaktvööndis asuvad maaüksused on planeeringuala mõjuvööndis. Planeeringuga
kavandatavad elu- ja abihooned ja nende kasutamisest tulenevad tegevused ei tekita uusi
märkimisväärseid mõjusid lähiümbrusele. Küll aga mõjutab külamiljööd positiivselt ala
korrastamine, uute, lähikonna arhitektuuriga haakuvate hoonete ehitamine. Detailplaneeringu
rakendumisega ei kaasne liiklusintensiivsuse olulist tõusu ümbruskonna teedel.
Planeeritavat Kopli kinnistut läbib tee, millelt tagatakse juurdepääs Hinna ja Koplimetsa
kinnistutele. Tee läbib eelnevalt Lepiku ja Lipsu kinnistuid ning lähtub kohalikult Valkla-
Kaberneeme teelt T1
Kavandatu mõju kontaktvööndile võib pidada positiivseks ning täiendab juba olemasolevat
väljakujunenud külamiljööd. Detailplaneeringuga kavandatavad hoonemahud on
proportsioonis ning ei muutu dominandiks kontaktvööndi olemasoleva hoonestuse suhtes.
Planeeringuga kavandatule avaldab selle paiknemine Valkla küla asustusalas ainult positiivset
mõju. Analüüsides ruumi mõjusid planeeritud elamualale, puuduvad negatiivsed tegurid.
Majanduslikust ja ehituslikust aspektist on planeeringuga kavandatav ainuõige ja sobiv nii
planeeritavale krundile kui ka ümbritsevale ruumile. Mõjuala analüüs toetab käesoleva
detailplaneeringuga kavandatut.
Eelpooltoodut analüüsides on planeeringuga kavandatu sobiv nii planeeritavale krundile kui
ka küla miljööle.
4.1.3 Krundi hoonestuse analüüs
Kopli kinnistul puudub käesoleval ajal hoonestus. Maa-ameti ajalooliste kaartide andmetel ei
ole alal hooneid ka varasemalt olnud.
Detailplaneeringuga kavandatavad hooned ehitatakse krundi põhjaossa, säilitades Valkla oja
ehituskeelualal looduslikud kooslused. Planeeringuga on kavandatud üksikelamu ja 2
abihoonet. Hooned projekteeritakse sobivana väärtuslikku miljöösse. Uuele krundile
kavandatav hoonestus moodustab terviku- elamu koos seda teenindavate abihoonetega ning
hooneid ühendavate teede ja platsidega.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 1501/22
Kuusalu vald Valkla küla
Kopli kinnistu detailplaneering
Märts 2022
8
4.1.4 Kehtiva üldplaneeringu muutmisettepanek
Planeeritav ala
Joonis 1 Väljavõte kehtivast Kuusalu valla üldplaneeringust.
Piirkonnas kehtiv Kuusalu valla üldplaneering on kehtestatud 2001. aastal. Kahekümne aasta
jooksul on ühiskond edasi arenenud, paljud arusaamad ja suunad muutunud.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on väikseimaks elamukrundi suuruseks hajaasustusalal
3600m². Kopli katastriüksuse suuruseks on 2037m², mistõttu on käesolev planeering
üldplaneeringut muutev.
Kopli kinnistu asub üldplaneeringu kohasel miljööväärtuslikul alal ja perspektiivsel
hajaasustusega elamualal.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 1501/22
Kuusalu vald Valkla küla
Kopli kinnistu detailplaneering
Märts 2022
9
Arvestades tänaseks väljakujunenud situatsiooni meie ühiskonnas, planeeritava maa-ala
suurust, kontaktvööndis olevaid kinnistuid, ei leia enam 2000m² suurune krunt küla keskel
kasutamist põllumajandusliku maana. Küll aga on krunt sobiv elamiskeskkonna rajamiseks.
Tubli pere, rajades sellele alale oma kodu, hooldades oma kodu ümbrust, hoiab korras ka
antud ala. Tasakaalustatud areng loob võimaluse küla kui ühtse kogukonna ja elukeskkonna
väärtustamiseks. Asukoht on elamufunktsiooni kavandamiseks logistiliselt igati sobiv.
Hoonete mahud järgivad küla olemasoleva hoonestuse mahtusid. Tegemist on
väikesemahulise majapidamisega, mis keskkonnakaitselisest seisukohast ei mõjuta lähiala ja
ümbruses asuvaid looduslikke ning kaitstavaid alasid negatiivselt.
Üldplaneeringut muutva Kopli detailplaneeringu kehtestamise motivatsiooniks võib lugeda
maakasutuse otstarvete korrastamist ning elamisvõimaluste loomisel suhteliselt madalat hinda
elektriühenduste ning juurdepääsuteede rajamisel. Elanikkonna kasv vallakeskusest
kaugematel aladel tagab valla proportsionaalse arengu, aga vähendab ka koormust
tõmbekeskuste aladel.
Üldplaneeringu muudatuse põhjendused:
• Ala paikneb ajaloolise küla elamute piirkonnas;
• Elamuala kavandamine olemasolevate elamutega hoonestatud kruntide vahele looks
parema kvaliteediga ruumi ning väärtustaks külamiljööd;
Eelpooltoodut arvesse võttes tehakse ettepanek kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. Kopli
krundile kavandatakse elamu koos abihoonega ning sihtotstarbeks määratakse üksikelamu
maa.
4.1.5 Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Maakatastris registreeritud Kopli kinnistu välipiire käesoleva planeerimisprotsessiga ei
muudeta. Samuti ei teha ettepanekuid uute katastriüksuste ega kruntide moodustamiseks.
4.1.6 Arhitektuuri- ja kujundusnõuded ehitistele
Katusekalle: 20-450
Maksimaalne kõrgus maapinnast: elamu 8.5 m, abihooned 7 m;
Hooneid planeeritaval krundil ehitatakse ainult hoonestusalale. Väljapoole hoonestusala võib
paigaldada ajutisi ehitisi ning ehitada tehnorajatisi kooskõlas ehitusseadustikuga. Sokli kõrgus
on pinnareljeefi arvestav, ca 0,3-0,6 m ehitise maapealsest kõrgusest. Katusekalded krundil
peavad olema vahemikus 20 – 450, lubatud on kelp- ja poolkelp ning kahepoolsed viilkatused,
kogu katuse ulatuses kalle samasugune. Kavandatavate hoonete katuste harjajooned vabad,
projekteerimisel lähtutakse keskkonna ja maastiku struktuurist.
Hoonete põhikonstruktsioonide materjalide valik vaba- arhitekti ettepanekul.
Välisviimistluses kasutada põhimaterjalidena puitu ja kivi. Fassaade võib ilmestada
maakiviga. Keelatud on algupäraseid materjale matkivate ehitusmaterjalide kasutamine.
Seinte välisviimistluses mitte kasutada korraga üle 2 erineva materjali. Välisviimistluse
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 1501/22
Kuusalu vald Valkla küla
Kopli kinnistu detailplaneering
Märts 2022
10
värvilahendustes kasutada looduslähedasi värvitoone, katusekate soovituslikult must, hall,
tumepruun või antiik, tarvikud kattega samas toonis. Tulenevalt katusekatte toonist kujundada
hoone teiste välispindade viimistlustoonid.
Planeeritava krundi piiridele on lubatud rajada statsionaarseid piirdeaedasid - PVC kattega
keevisvõrk aiad, mille kõrguseks kuni 1,5 m. Lubatud on ka piirkonnale iseloomulikud
horisontaal- või vertikaalsetest puitlippidest piirded (h max = 1,5 m). Oluline on piirde
sobivus kavandatavate hoonete arhitektuuriga. Õueala piiridele on lubatud rajada
statsionaarseid piirdeaedasid - PVC kattega keevisvõrk aiad, mille kõrguseks kuni 1,5 m.
Lubatud on ka piirkonnale iseloomulikud horisontaal- või vertikaalsetest puitlippidest piirded
(h max = 1,5 m). Oluline on piirde sobivus kavandatava hoone arhitektuuriga.
4.1.7 Kavandatud krundi ehitusõigus
Planeeritavale krundile määratakse ehitusõigused hoonete ja rajatiste (sealhulgas eraldiseisvad
varjualused, keldrid ja ka 20- 60 m² suuruste ehitisealuste pindadega hoonete jms)
püstitamiseks, juurdepääsuteede ja tehnovõrkude paiknemine ning soovitavad olmejäätmete
kogumise konteinerite asupaigad.
Hoonestuse tüüp vaba, lubatud viilkatused. Kavandataval põhihoonel- üksikelamul on
soovitav viilkatus kaldega 45 kraadi ja kalle kogu katuse ulatuses samasugune.
Absoluutkõrgusi kruntidel muudetakse vastavalt vajadusele, et tagada sajuvee äravool.
Reljeefimuudatused peavad jääma vahemikku ± 0.5 m olemasolevast maapinnast.
Krundile on lubatud põhiotstarbe teenindamiseks teede, platside ja tehnovõrkude rajamine
ning kuni 20m² ehitisealuse pinnaga väikeehitiste püstitamine vastavalt ehitusseadustikule.
Väikeehitiste kavandamisel väljapoole detailplaneeringuga määratud hoonestusala, tuleb need
kirjalikult kooskõlastada piirinaabritega kui kaugus naaberkrundi hoonetest on väiksem kui 8
meetrit.
Krundi ehitusõigusega (tabel 1) on määratud:
1) planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve;
2) hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil;
3) hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus;
4) hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitusalune pindala
Planeeritud ehitusõigus:
Krundi ehitusõigus Tabel 1
planeeritud
hoonete Krundi kavandatud katusekalde
krundi krundi hoonete suurim
suurim lubatud max ehitisealune
aadress pindala, lubatud kõrgus vahemik
arv krundil pind
sihtotstarve
2037 m2 1 üksikelamu 8.5 m 20 – 45 0
Kopli 400 m²
100% EP 4 abihoonet 7m
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 1501/22
Kuusalu vald Valkla küla
Kopli kinnistu detailplaneering
Märts 2022
11
Krundi kasutamise sihtotstarvete tähistamisel on lähtutud juhendist "Ruumilise planeerimise
leppemärgid 2013" :
EP- üksikelamu maa
MP- põllumajandusmaa
4.1.8 Tingimused ehitusprojekti koostamiseks
Projektide koostamiseks on määratud järgmised tingimused:
Hoonete eskiislahendused kooskõlastada kohalikus omavalitsuses.
4.2 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMISE KORRALDUS
Liikluskorralduse ettepanek on lahendatud vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele.
Planeeritavat ala läbib eratee mis lähtub Valkla-Kaberneeme T1 kohalikult teelt.
Tegemist on ajaloolise teega, mille paiknemist käesoleva planeeringuga ei muudeta. Samuti ei
muudeta krundile eelnevalt rajatud mahasõidu paiknemist.
Krundisisesed läbipääsud ja ühendusteed peavad laiuselt vastama tuleohutusnõuetele.
Krundisisesed liiklusskeemid lahendatakse ehitusprojektidega. Teede täpsem lahendus ja
profiilid lahendatakse eraldi tööprojektiga.
Planeeritavate teede ja platside katteks on kavandatud kruuskate, kuid keelatud pole ka teised
katted. Planeeritavale krundile on ette nähtud vähemalt kaks parkimiskohta, mis vastab EVS
843:2016 „Linnatänavad” nõuetele.
Planeeringuga ei kaasne arendustegevust väljaspool planeeritavat ala – kohalike või
vallateede laiendamist, uute ristmike kavandamist, jalgratta- ja jalgtee kavandamist
4.3 KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD
4.3.1 Keskkonnakaitsealased ettepanekud
Krundi sihtotstarbeline kasutamine ei kujuta otsest ohtu keskkonnale. Mis tahes inimtegevus
ja uute hoonete ehitamine avaldab teatud mõju meid ümbritsevale keskkonnale:
1) maastiku ja asustusstruktuuri muutus;
2) looduslike ja pool-looduslike alade täisehitamisega vähenev looduslik ruum;
3) veevarustuse ja reoveega seonduvad keskkonnamõjud ja –riskid;
sotsiaal- majanduslik mõju.
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud nimetatud mõjudest tulenevate riskide
minimaliseerimisega.
Keskkonnaregistri EELISe andmebaasi kohaselt ei ole planeeringualale registreeritud
kaitsealuste liikide kasvukohti, samuti puuduvad seal Natura 2000 elupaikade kriteeriumitele
vastavad kooslused. Planeering ei näe ette alal olulisi maastiku struktuuri ja reljeefimuutusi.
Planeeringu arendamisel on tehtud järgmised ettepanekud:
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 1501/22
Kuusalu vald Valkla küla
Kopli kinnistu detailplaneering
Märts 2022
12
o Olemasolev kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalselt krundi perimeetril, millel on
suveperioodil ekraniseeriv toime müra leevendamisel. Võimalusel suurendada haljastuse
osakaalu.
o Korraldada planeeritaval krundil jäätmete sorteeritult kogumise süsteem
o Mitte lubada immutada reovett pinnasesse, et kaitsta põhjavett.
o Reoveepuhasti kavandamisel arvestada veekaitseliste piirangutega.
Kuusalu Vallavalitsus on kaalunud 12.05.2021 keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamise vajalikkust ning oma korraldusega nr 18 selle algatamata jätnud.
Kopli kinnistu detailplaneeringu kehtestamiseks ei ole vajalik keskkonnamõjude strateegiline
hindamine, kuna taoline hoonestusviis ja tihedus ei avalda olulist mõju ümbritsevale
keskkonnale.
Krundi haljastus projekteeritakse selliselt, et on tagatud üldmiljöö säilimine. Hoonestuse
arhitektuurne lahendus ja välisviimistlus on planeeritud piirkonna arhitektuuristiili
arvestavana ning loodusesse harmoniseeruvana. Ehitise püstitamisel tuleb silmas pidada, et
selle juurde rajatavad teed ja kommunikatsioonid ei kahandaks miljöö väärtust.
Territooriumi teedelt ja platsidelt sadevete eemaldamine lahendatakse vastavalt reljeefi
planeerimisega.
4.3.2 Haljastus
Enamus planeeritavast alast asub metsamaa kõlvikul, kultuurhaljastus puudub.
Detailplaneeringuga on kavandatud krundile haljastuse rajamine.
Istutatavad põõsad ja puud peavad olema liigiehtsad, istikute kõrgus, laius ja võrsekasv
peavad olema liigitüüpilised. Istikutel ei tohi olla ohtlikke ja karantiinseid haigusi ega
kahjureid, kuivanud oksi, ega oksatüükaid, rebendeid, murdumisi ega muid vigastusi,
kuivamistunnuseid. Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne
kasvamine oleks tagatud. Samuti peavad nad olema liigiomaselt kujundatud.
Ehitustööde käigus kaitsta puid võimalike vigastuste eest, paigaldada tüvekaitsmed ja jälgida,
et ei kahjustataks puude võrasid.
Lisaks tuleb krundi haljastamisel jälgida, et
• haljastuse rajamisel arvestada taimeliikide sobivusega ümbritsevasse keskkonda ning
omavahelise sobivusega; haljastamisel istutada heitlehiseid ja igihaljaid puid ning põõsaid
suhtearvuga vähemalt 3:1;
• haljastamisel kasutada nii kõrg- kui madalhaljastust;
• lubamatu on kõrghaljastuse rajamine hoonele lähemale kui 3 m (oleneb puu liigist);
• järgida kehtivaid normatiivakte seoses tehnovõrkudest tulenevate piirangutega.
Kuna hoonestusala asub osaliselt metsamaa kõlvikul, siis viiakse enne vajalike ehituslubade
taotlemist õuemaal läbi raadamine. Kinnistul kasvav puistu ei oma metsamajandamise
seisukohalt tähtsust.
4.3.3 Jäätmekäitluse korraldus
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 1501/22
Kuusalu vald Valkla küla
Kopli kinnistu detailplaneering
Märts 2022
13
Tekkivad jäätmed kogutakse ja käideldakse vastavalt kehtivatele normidele, jäätmed
sorteeritakse ja kogutakse kinnistesse konteineritesse. Jäätmete äraveoks sõlmitakse leping
vastavat litsentsi omava ettevõttega.
4.3.4 Soojavarustuse põhimõtted
Hoonete soojavarustus tagatakse lokaalsete kütteseadmetega.
4.3.5 Insolatsioonitingimuste muutumine
Planeeritava krundi naabruses ei ole elamuid, mis jääksid planeeritava hoone varju. Sellest
tulenevalt ei ole vajadust insolatsiooni-analüüsi tegemiseks.
4.3.6 Õhureostus ja müra
Rajatavad hooned ei suurenda oluliselt lokaalset liikluskoormust. Sellest võib järeldada, et
müra ega õhureostuse kasv planeeringu rakendumisel ei suurene.
4.4 TULEOHUTUS
Ehitistevaheliste kujade planeerimisel on lähtutud Siseministri 30.03.2017.a määrusest nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
Hoonestusalal peavad ehitistevahelised kujad vastama EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus.
Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ nõuetele ja tagama vaba ligipääsu hoonetele.
Ehitiste suurim lubatud suletud netopind peab vastama tuleohutusklassi alusel määratud
tuletõkkesektsiooni piirpindalaga vastavuses Siseministri 30.03.2017.a määrusele nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ nõuetele. Kavandatavate hoonete tuleohutusklassi
määrab kasutusviis, korruselisus ja konstruktsioonides kasutatavad materjalid. Minimaalselt
peab aga iga planeeritav hoone vastama tuleohutusklassi TP-3 nõuetele.
Vastavalt standardile EVS 812-6:2012/A1:2013/AC:2016/A2:2017 Ehitiste tuleohutus Osa 6:
„Tuletõrje veevarustus“ ei ole hajaasustuses paiknevale elamule tuletõrje veevõtukoha
rajamine vajalik (erinevatel kinnistutel olevate hoonete vahekaugus üle 40 meetri). Seoses
planeeringuga kavandatava hoonestusega võib väheneda naaberkinnistutel olevate hoonete
vahekaugus alla 40 meetri
Vastavalt Siseministri määrusele nr 10 (01.03.2021) „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ peab
esimese kasutusviisiga hoonel (elamu ja selle abihooned) tulekustutustöödeks olema tagatud
kustutusvesi 100 m raadiuses vooluhulgaga 10 l/sek 3 tunni jooksul. Veevõtukoha kaugust
ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab
vedada sirgjooneliselt.
Lähim tuletõrje veevõtu koht on Külaplatsi maaüksusel (VVK reg nr 5361). Kaugus
planeeritavast krundist sirgjooneliselt ca 370 meetrit mööda Valkla- Kaberneeme T1
kohalikku teed.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 1501/22
Kuusalu vald Valkla küla
Kopli kinnistu detailplaneering
Märts 2022
14
4.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti Standard EVS 809-1:2002. Järgnevalt on
tehtud kokkuvõte kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest.
Kuritegevuse riskide minimeerimiseks on planeeringu koostamisel arvestatud
järgmiste strateegiatega:
Hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus;
selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed;
territoriaalsus;
Projekteerimisel ja hilisemal väljaehitamisel tuleks arvestada veel täiendavalt järgnevaga:
jälgitavus (video- ja naabrivalve);
atraktiivsed materjalid, värvid;
kvaliteetsete ja vastupidavate materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud jne)
TEHNOVÕRGUD
4.6 TEHNOVÕRGUD
4.6.1 Üldosa
Planeeritaval alal ei ole kommunikatsiooniliine.
Kavandatavatele tehnorajatistele kohaldatakse kaitsekujasid ulatuses, mida näeb ette
Majandus- ja Taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 kinnitatud „Ehitise kaitsevööndi
ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.
4.6.2 Veevarustus
Kavandatud hoonetele tagatakse veevarustus omale kinnistule kavandatavast puurkaevust,
mille tootlikkus peaks jääma alla 10 m³/d.
4.6.3 Kanalisatsioon
Planeeringu koostamisel on kaalutud liitumist Kuusalu valla ühiskanalisatsiooniga ning tehtud
koostööd võrkude haldaja OÜ-ga Kuusalu Soojus. Reovee trasside rajamine üle mitme
erineva kinnistu ja liiga suure vahekauguse tõttu ei ole majanduslikult otstarbekas.
Planeeritav kanalisatsioon on isevoolne, krundile paigaldatakse bioloogiline puhasti või
kogumismahuti (põhijoonisel näidatud asukoht on tinglik). Reovee kogumissüsteem ja selle
paiknemine lahendatakse hoonete tööprojektide koosseisus eraldi, arvestades krundi
looduslikke võimalusi ning pinnareljeefi. Keelatud ei ole ka teised seadustega lubatud
lahendused reovee käitlemiseks.
Reoveesüsteemi projekteerimisel peab järgima:
- Keskkonnaministri 08.11.2019. määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 1501/22
Kuusalu vald Valkla küla
Kopli kinnistu detailplaneering
Märts 2022
15
- Keskkonnaministri 31.07.2019. määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,
ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“.
Sajuvee kanaliseerimist ja drenaaži süsteemide rajamist ei ole planeeringuga ette nähtud.
4.7 ELEKTRIVARUSTUS
Planeeritava ala elektrivarustus lahendatakse vastavalt OÜ Elektrilevi poolt 14.06.2022
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 413480
Krundi elektrivarustuseks paigaldatakse krundi piirile soklil liitumiskilp. Toide võetakse
Lepiku kinnistul olevalt 0,4 kV õhuliini mastilt maakaabliga. Liitumiskilpi paigaldatakse
mõõtesüsteem ja peakaitse vastavalt liitumislepingule. Uued toitekaablid liitumispunktist
tarbija peakilbini paigaldatakse maa-alustena ja ehitatakse välja tarbija kulul. Krundi õuealade
välisvalgustus paigaldatakse hoonete külge või eraldi õuevalgustitena. Täpsemad lahendused
antakse ehitusprojektide koosseisus. Antud lahendused ja tingimused on kokku lepitud ja
kooskõlastatud OÜ-ga Elektrilevi.
4.8 SIDEVARUSTUS
Telekommunikatsioonivõrk on planeeritud mobiilside kaudu. Planeeringualale ei ole side
õhu- ega maakaabelliine ette nähtud.
4.9 SOOJUSVARUSTUS
Käesoleva tööga on lahendatud planeeritava krundi soojavarustus detailplaneeringu mahus.
Hoonete soojavarustus tagatakse lokaalsete kütteseadmetega. Soovitav on kasutada loodust
säästvaid tehnoloogiaid. Kasutatavatele kütteseadmetele piiranguid ei seata. Keelatud on
kivisöe kasutamine kütteainena. Maakütte kavandamisel on soovitav kontuuri paiknemine
hoonestusala piires. Maakütte torustiku paiknemine lahendatakse ehitusloa taotlemisel
esitatava ehitusprojekti mahus.
4.10 ETTEPANEKUD MAA-ALADE VÕI ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSE ALLA
VÕTMISEKS
Käesoleva planeeringuga ei ole tehtud ettepanekuid uusi üksikobjekte ega maa-alasid kaitse
alla võtta.
4.11 SERVITUUDID JA NAABRUSÕIGUSED
Planeeringu elluviimisel tekkivad naabrusõigused lahendatakse omanike vaheliste lepete
alusel, mis kinnitatakse kannetega kinnisturaamatusse.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 1501/22
Kuusalu vald Valkla küla
Kopli kinnistu detailplaneering
Märts 2022
16
- Kopli katastriüksuse lõunanurgast 10 meetri kaugusel voolab Valkla oja, millel on
Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lõike 1 punktile 2 50 meetri laiune piiranguvöönd.
Oja kaldal asuval metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub
ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.
- Kinnistut läbivale teele seatakse servituut Hinna kinnistu igakordse omaniku kasuks.
4.12 PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE
KAHJUDE HÜVITAJA
Planeeringu elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb
tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud
haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse
kahjusid kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama krundi igakordne omanik.
- Planeeringualal oleva haljastuse rajamine ja likvideerimine toimub vastavalt
- kehtivatele seadustele igakordse krundiomaniku kulul.
4.13 PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED
Käesolev peatükk määrab üldise kava, mille alusel hakatakse kehtestatud detailplaneeringuga
ettenähtud tegevusi ellu viima, määratakse huvitatud isikute kohustused tegevuste elluviimisel
ning omandisuhted tegevuste elluviimise järgselt. Huvitatud osapoolena mõeldakse
planeeringualal paikneva kinnisasja omanikku.
Kavandatavad tegevused ning nendele eelnevad ja järgnevad tegevused jagatakse omakorda
kolme ossa:
o katastriüksuse sihtotstarbe muutmine
o projekteerimine
o ehitamine
Projekteerimine. Ehitusprojekti tellijaks ja finantseerijaks on huvitatud isik. Korrektselt
koostatud ja kooskõlastatud projektid on aluseks ehitusloa väljastamiseks. Riigilõivud tasub
huvitatud isik. Tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimine toimub võrguhaldaja poolt
väljastatud tehniliste tingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte ja
tehnovõrkude valdajate vahelise lepingu alusel ja finantseerimisel, kui ei ole kokkulepitud
teisiti.
Hoonete projekteerimine toimub vastavalt detailplaneeringus konkreetsele krundile esitatud
ehitusõigusele ja muudele täiendatavatele tingimustele. Vajadusel väljastab kohalik
omavalitsus täiendavad arhitektuur-ehituslikud lisatingimused, mis võivad täpsustada
katusekaldeid, katusetüüpe või kasutatavaid materjale.
Ehitamine.
Kuna hoonestusala asub osaliselt metsamaa kõlvikul, siis viiakse enne vajalike ehituslubade
taotlemist õuemaal läbi raadamine. Kinnistul kasvav puistu ei oma metsamajandamise
seisukohalt tähtsust. Ehitusprojektide alusel taotleb huvitatud isik ehitusload.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 1501/22
Kuusalu vald Valkla küla
Kopli kinnistu detailplaneering
Märts 2022
17
Tehnovõrgud ehitatakse välja tehnilisi tingimusi arvestades liitumislepingute alusel, kus
näidatakse tehnovõrkude väljaehitamise ulatus. Ühendused tehnovõrkudega (sh sideliini,
reoveekanalisatsiooni ja elektriliinid) projekteerib ja rajab arendaja kokkuleppel tehnovõrke
valdava ettevõttega.
.
Valminud hoonetele saab taotleda kasutusluba vastava taotluse ja dokumentatsiooni
esitamisel kohalikule omavalitsusele. Krundisiseste tehnovõrkude ning teede ehitamine
toimub kinnistute omanike initsiatiivil ning lahendatakse hoonete ehitusprojektide koosseisus
või eraldi projektidega.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 1501/22
Kuusalu vald Valkla küla
Kopli kinnistu detailplaneering
Märts 2022
1
II KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
MELOTRIX GRUPP OÜ Töö nr S 1501/22
Kuusalu vald Valkla küla
Kopli kinnistu detailplaneering
Märts 2022