AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Avaliku teenistuse
2021. aasta aruanne
Tallinn 2020
Tallinn 2022
RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 1
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Sisukord
RIIGIHALDUSE MINISTRI EESSÕNA ..................................................................................... 3
AVALIKU TEENISTUSE ARUANDEST .................................................................................... 6
Kokkuvõte ....................................................................................................................................8
Mõisted ......................................................................................................................................10
1. AVALIKU SEKTORI ÜLEVAADE ....................................................................................... 11
1.1 Töötajate arv ........................................................................................................................11
2. VALITSUSSEKTORI ÜLEVAADE ...................................................................................... 17
2.1 Töötajate arv ........................................................................................................................17
2.2 Tööjõukulud ja keskmine palk ..............................................................................................22
3. AVALIKU TEENISTUSE ÜLEVAADE ................................................................................. 28
3.1 Riigireform ja haldusorganisatsioonilised arendustegevused ..............................................28
3.2 Paindlik töökorraldus ja riigimajad .......................................................................................30
3.3 Teenistujate arv ...................................................................................................................34
3.4 Vanuseline ja sooline koosseis ............................................................................................38
3.5 Haridustase ..........................................................................................................................40
3.6 Värbamine ............................................................................................................................44
3.7 Voolavus ..............................................................................................................................47
3.8 Keskmine palk ......................................................................................................................51
3.8.1 Avaliku teenistuse keskmine palk ................................................................................. 52
3.8.2 Riigi ametiasutuste keskmine palk asutuste gruppide lõikes .......................................... 55
3.8.3 Riigi ametiasutuste sooline palgalõhe ........................................................................... 61
3.9 Hindamine ............................................................................................................................64
3.10 Koolitus- ja arendustegevus asutuste tasandil ...................................................................65
3.11 Kesksed koolitus- ja arendustegevused .............................................................................69
3.12 Avaliku teenistuse eetika arendamine ................................................................................72
4. LISAD .......................................................................................................................... 73
LISA 1. Ametiasutuste jaotus 2021. aastal ................................................................................73
LISA 2. Valitsussektori valdkondlik töötajate arv 2021. aastal ...................................................74
RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 2
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
RIIGIHALDUSE MINISTRI EESSÕNA
2021 – koostöö ja väljakutsete aasta
Hea lugeja!
Vaadates tagasi aastale 2021 tuleb taas tõdeda, et oli
keeruline ja väljakutsete aasta. Jätkuvalt tuli elada koos
koroona kriisiga, millele aasta lõpus lisandusid kõrged
energiahinnad. Sellistel rasketel aegadel vajavad kodanikud
kõige rohkem oma riigi abi, kus määrava panuse annavad
riigiteenistujad. Just ametnikud on need, kes peavad aitama
poliitikutel välja töötada tõhusaimad abimeetmed, mis
täidaksid erinevate sihtrühmade ootusi, oleksid samal ajal
proportsionaalsed vajaduste ja võimalustega. See ei ole lihtne
väljakutse, sest mida rohkem on erisusi, seda suurem on
halduskoormus ja pikemad menetlusajad. Tahtmaks
vähendada halduskoormust või lühendada menetlusaegu,
tuleb appi võtta digilahendused või suurendada tööjõudu.
Digilahendused ei sünni üleöö ja ka täiendavat personali ei leia
nii kiiresti kui vajadused seda nõuavad. Seega, lasub esmane
koormus just olemasolevale personalile. See tähendab neile
täiendavaid ülesandeid, ületunde ja nii mõneski teemas
ümberõpet. Mul on heameel tõdeda, et avalikus teenistuses
töötavad võimekad ja pühendunud teenistujad. Eelmise aasta
avaliku teenistuse uuringust selgus, et 90% uuringus osalenud
avaliku teenistuse töötajatest peavad oluliseks, et saavad teha
midagi teiste inimeste, Eesti riigi ja ühiskonna heaks ning olid
rahul, et nende töö seda võimaldab. Suur tänu teile, head
kolleegid, selle pühendumuse ja valmisoleku eest reageerida
kiiresti muutuvatele oludele.
2021. aasta avaliku teenistuse aruandest leiab ülevaate riigi ja
kohaliku omavalitsuse asutustes töötavate avalike
teenistujate ning kogu avaliku sektori kohta. Avalikku
teenistusse kuuluvad need töötajad, kes osalevad valdkondliku
poliitika kujundamisel ja pakuvad olulisi avalikke teenuseid nii
riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil. See on see
riigipersonal, kellel lasub kõige suurem ja vahetum vastutus
uute väljakutsetega kohanemisel ning kus töökoormus on
kõige suurem. Riigiteenistujate arv eelmisel aastal küll kasvas,
aga võrdluses Eesti tööealise elanikkonnaga (15-74-aastased)
püsib avalik teenistus 3% ja kogu valitsussektor 12% juures.
Arvestades eelmise aasta keerulisi olukordi on mõningane
kasv mõistetav, kuid jätkuvalt tuleb kõikidel asutustel teha
pingutusi pidurdamaks riigiteenistujate arvu suurenemist. Kui
vaadata valitsussektori töötajate paiknemist valdkonniti, siis
enim töötab haridus- ja teadusvaldkonnas (41%), järgnevad
sotsiaal- ja tervishoid (24%) ning avalik kord ja julgeolek (9%).
RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 3
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Need on valdkonnad, mis loovad vundamendi meie riigi
arenguks, tagavad rahva heaolu ja turvalise elukeskkonna.
2021. aastaks valitsus palkade kasvuks täiendavaid vahendeid
ei eraldanud. Samas on teatud valdkondades (nt info ja side,
finants- ja kindlustustegevus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane
tegevus) väga tugev palgasurve, kuna erasektoris makstakse
riigiteenistujatega võrreldes seal tunduvalt kõrgemat palka.
Eesti keskmine brutokuupalk tegi 2021. aastal võrreldes 2020.
aastaga märgatava kasvuhüppe (2,9%-lt 6,9%), samas avaliku
teenistuse keskmine brutokuupalk kasvas 2,1%. See on
paratamatu, et erasektor reageerib turuolukorra muutustele
kiiremini kui avalik sektor. Eks tuleb teha kõigil pingutusi, et
maksta oma töötajatele konkurentsivõimelist palka.
Strateegia „Eesti 2035“ üheks arendussihiks on
uuendusmeelse, usaldusväärse ja inimesekeskse riigi
kujundamine, kus muudatusvajadusena nähakse ette
riigivalitsemise tõhususe suurendamist. Koostöös
ministeeriumidega viime läbi muudatusi, mis aitavad muuta
valitsemiskorralduse vajaduspõhiseks ja paindlikumaks.
Halduspoliitiliste arengute oluliseks suunaks on piiratud
ressursside ja samas kasvavate ootuste tingimustes arendada
riigivalitsemise tulemuslikkust ja jätkusuutlikust. Avalike
teenuste arendamine, nende kättesaadavuse parendamine ja
tugiteenuste konsolideerimised on jätkuv protsess. Eelmise
aasta suureks muudatuseks oli Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse uue
riigiasutuste Riigi IKT Keskus (RIT) moodustamine, mis loob
olulise aluse riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia baas-
ja serveriteenuste konsolideerimiseks. Töös on veel laborite ja
dokumendihaldusteenuse ümberkorraldused. Üha enam tuleb
tegeleda valdkondade üleste teemadega, nagu rohe- ja
digipööre, aga ka teistes valdkondades on väga palju
kokkupuutekohti, mis tähendab ühiste eesmärkide
kokkuleppimist. See eeldab asutuste ülest suuremat koostööd
ja valmisolekut tööülesannete jagamiseks.
Elu meie ümber muutub kiiresti, me ootame oma töötajatelt
suuremat paindlikkust, kiiret ümberõpet, rohkem tööd, kuid ei
tohi unustada, et meie inimesed on meie kõige suurem väärtus.
Head juhid, pöörakem rohkem tähelepanu oma töötajatele,
aidake leida tasakaal töö- ja koduelu vahel, leidke aega
märkamiseks.
Peame oluliseks, et Eesti avalikus teenistuses töötaksid
kompetentsed ja pühendunud töötajad, kes leiavad uusi ja
efektiivseid lahendusi riigi ülesannete täitmiseks. Üha rohkem
tuleb tähelepanu pöörata, kuidas ennetavalt olla valmis
kriisidele reageerimiseks ja arvestada seda teenistujate
RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 4
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
väljaõppes. Kiire kohanemisvõime ja avatus koostööle on
kindlasti ka tuleviku märksõnad. Peame väärtustama ja
hoidma riiki teenivaid inimesi, peame värbama avalike
teenistujate hulka oma ala parimaid eksperte ning neid
vääriliselt tasustama ja arendama. Riik ja omavalitsused
tööandjana peavad olema uuendusmeelsed, pakkuma
kaasaegseid töötingimusi, edendama paindlikku töökorraldust
ja hoolima oma inimestest.
Uuendusmeelse, kodanike vajadustega arvestava ja koostööle
suunatud riigi nimel!
Riina Solman
riigihalduse minister, juuli 2022–…
Jaak Aab
riigihalduse minister, jaanuar 2021–juuni 2022
RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 5
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
AVALIKU TEENISTUSE ARUANDEST
Oled asunud lugema 2021. aasta avaliku teenistuse aruannet. Sel
aastal koostasime aruande kahes osas – kevadel avaliku teenistuse
kohta ja sügisel täiendasime raportit kogu avaliku sektori ülevaatega.
Esimeses peatükis anname ülevaate avaliku sektori asutustes töötava
personali kohta, teises peatükis puudutame kitsamalt valitsussektorit
ning viimases peatükis on ülevaade riigi ja kohaliku omavalitsuse
asutustes töötavate avalike teenistujate kohta. Avaliku sektori hulka
kuuluvad muuhulgas riigi ja kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV)
poolt asutatud või nende liikmete osalusega avalik-õiguslikud
juriidilised isikud, sihtasutused, äriühingud ja tulundusasutused ning
mittetulundusühistud. Avalik teenistus moodustab avalikust sektorist
väikese kuid olulise osa. Need on töötajad, kes panevad aluse kõikide
valdkondade poliitika kujundamisele, koostades strateegilised sihid ja
raamid rakenduslikele tegevustele. Ametid, inspektsioonid,
põhiseaduslikud institutsioonid ja teised ametiasutused ning
kohalikud omavalitsused oma asutustega puutuvad kõige vahetumalt
kokku meie kodanike murede ja rõõmudega. Avalik teenistus hõlmab
avaliku sektori asutuste tüüpidest ainult ametiasutusi –
ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, põhiseaduslikke institutsioone
teenindavad asutused, kohtud, vanglad, linna- ja vallavalitsusi ning
nende ameteid (vt Joonis 1 ning LISA 1).
Joonis 1. Avaliku sektori jagunemine alatüüpideks, avalik teenistus on näidatud punases kastis
Avaliku teenistuse aruanne koondab ülevaate avaliku sektori personali-
ja palganäitajatest. Detailsema ülevaate saab avaliku teenistuse kohta
– planeeritavatest arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses
töötavate inimeste profiilist, palgaandmetest ning teistest olulistest
RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 6
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
näitajatest. Aruande eesmärgiks on kirjeldada riigi ja KOV asutustes
aasta jooksul toimunud muutusi, trende ja väljakutseid.
Samuti saavad siit võrdluspildi avaliku sektori asutused – kuidas
nende asutus paistab välja teiste asutuste seas. See on heaks
ülevaateks, mille põhjal saab planeerida edasisi arendustegevusi. Iga
organisatsiooni eesmärk on pakkuda oma töötajate kaudu kodanikele
parimaid teenuseid, olla kompetentne partner ja täita ühiskonna
vajadusi.
Avaliku sektori ülevaates käsitleme personalistatistikat kogu sektoris
ja allsektorite lõikes, lisaks ka töötajate paiknemist maakondades.
Valitsussektori alajaotuses anname ülevaate töötajate arvudest,
tööjõukuludest ja keskmisest palgast.
Enne lugema asumist anname veel kaasa juhise, et teenistujate arvude
statistika on üldjuhul kajastatud täistööajale taandatud töötajate
arvuna, sest see annab parema võrdlusvõimaluse.
Avaliku teenistuse aruande on koostanud Rahandusministeeriumi
riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 7
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Kokkuvõte
Avalik sektor koosneb nii valitsussektorist, mis omakorda koosneb
keskvalitsusest, KOV sektorist ja sotsiaalkindlustusfondidest, kui ka
muust avalikust sektorist. Muuhulgas kuuluvad siia alla ka riigi- või
KOV osalusega äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.
2021. aastal töötas avalikus sektoris täistööajale taandatuna 133 744
töötajat, kellest ligikaudu 90% olid ametis valitsussektoris ja 10%
muus avalikus sektoris. Kogu avalik sektor kasvas eelmisel aastal 571
töötaja võrra. Muu avalik sektor on vähenenud 709 töötaja võrra,
peamiselt äriühingute ja tulundusasutuste töötajate arv vähenemise
tõttu. Valitsussektoris töötas 2021. aastal 120 132 töötajat, see on
1 280 (+1,1%) töötajat enam kui aasta varem. Valitsussektori töötajate
arvust 53% moodustavad KOV üksuste töötajad, 46% keskvalitsuse
töötajad ja 1% sotsiaalkindlustusfondide töötajad. Kui vaadata
valitsussektori töötajate jagunemist valdkondade järgi, siis
protsentuaalsed suhtarvud ei ole aastaga palju muutunud. Enim
riigipalgalisi töötab haridus- ja teadusvaldkonnas (41%), järgneb
sotsiaal- ja tervishoid (24%) ning avalik kord ja julgeolek (9%).
Keskvalitsus suurenes 1% võrra, kusjuures suurem töötajate arvu kasv
tekkis avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes. Enim suurenes töötajate
arv Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tallinna Ülikoolis. KOV
sektoris on viimaste aastate jooksul toimunud töötajate arvu
vähenemine, kuid 2021. aastal kasvas töötajate arv 1,1%. Näiteks on
töötajate arv kasvanud hooldekodudes ja haiglates, mis on ka
mõistetav arvestades eelmise aasta koroonaolukorda.
Sotsiaalkindlustusfondides suurenes töötajate arv 2,9%, seda mõjutas
Eesti Töötukassa töötajate arvu kasv 39 võrra.
Tööjõukulud kasvasid valitsussektoris aastaga 6,5% ning jäi samale
tasemele aasta varasema ajaga. Valitsussektori keskmine
brutokuupalk oli 2021. aastal 1 644 eurot, kasvades aastaga 4,9%.
Kogu Eestis kasvas sama näitaja 6,9%. See näitab, et valitsussektori
palkade konkurentsivõime ülejäänud riigiga halvenes.
Avalikku teenistust puudutavad nii otsesed riigiasutuste
ümberkorraldused kui ka tugisüsteemide arendamine, õigusloome
uued digilahendused ja erinevate valitsemistasandite ning
infosüsteemide omavaheline koostöö. Riigireformi raames on
sarnaselt eelnevale aastale ellu viidud mõned riigiasutuste struktuure
mõjutavad muudatused, aga töös on ka mitmed tugiteenuste
uuendused ja horisontaalsed protsessianalüüsid. Avalike teenuste
kättesaadavuse parendamine ja haldusorganisatsiooni korrastamine
on riigis pidev protsess.
Eesti tööealisest elanikkonnast (15-74aastased) töötas 2021. aastal
avalikus teenistuses 2,9%, mis on püsinud aastate lõikes sarnasel
tasemel. Numbriliselt teeb see kokku 28 424 teenistujat: 22 922 riigi
ametiasutustes ja 5 502 KOV ametiasutustes. Aastaga suurenes
RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 8
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
kogunäit 53 teenistuja võrra (0,2%): riigi ametiasutustesse tuli juurde
88 teenistujat (+0,4%) ja KOV ametiasutustest jäi vähemaks 34
teenistujat (-0,6%).
Avalikust teenistusest märkimisväärne osa ehk 10 437 on
eriteenistujad (37%), kelle hulk suurenes 21 võrra (+0,2%). Kõige enam
kasvas teenistujate arv Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas, kus loodi
Terviseameti struktuuri täiendavaid teenistuskohti ning tugevdati
ravimilao kompetentse, nakkushaiguse labori võimekust, samuti
halduse, finantsanalüüsi ja õigusteenuste suutlikkust.
Teenistujate vanuseline, sooline ja hariduslik koosseis on läbi aastate
olnud suhteliselt stabiilne. Avalike teenistujate keskmiseks vanuseks
kujunes 43,8 aastat ja naisi oli veidi rohkem kui mehi (ehkki
eriteenistustes on meeste osakaal suurem). Avalikus teenistuses on
kõrgharidusega teenistujaid 63%, samas kui Eesti kogu tööhõivelisest
elanikkonnast moodustavad kõrgharidusega töötajad kokku 43%.
Pandeemiajärgse tööturu elavnemisega suurenes tööpakkumiste hulk,
mis tõi kaasa töötajate suurema liikumise ka avalikus teenistuses.
Võrreldes 2020. aastaga suurenes avaliku teenistuse
personaliotsingute üldarv eelmisel aastal 674 võrra, personali otsiti
kokku 4406 korral. Väljakuulutatud konkurssidest luhtus ligi viiendik.
Ehkki avalikus teenistuses on personali liikumine seoses eelmainitud
tööturu elavnemisega paar protsendipunkti tõusnud, jääb üleüldine
vabatahtlik personalivoolavus alla kriitilise määra (riigi ametiasutuses
8,3% ja KOV ametiasutustes 10,2%). Jätkuvalt on vabatahtlik voolavus
probleemiks aga vanglates (19,1%).
2021. aastal oli avaliku teenistuse (riigi- ja kohaliku omavalitsuse
ametiasutuste) keskmine brutokuupalk 1851 eurot kuus. Riigi
ametiasutuste keskmine bruto kuupalk oli 1900 eurot (kasv 2,9%),
kohaliku omavalitsuse ametiasutustes 1652 eurot (kasv 4,0%).
Ehkki mõne valitsusasutuse puhul saab täheldada mõningast
keskmise bruto kuupalga kasvu (5,3% ametid, inspektsioonid, kohtud,
prokuratuur, võrdse kohtlemise voliniku kantselei, Riigi Tugiteenuste
Keskus, Rahvusarhiiv), jäi eelmisel aastal riigiasutuste kuu põhipalk
erasektori mediaanist siiski maha 14,4%. Sealhulgas on
tippspetsialistide ja esmatasandi juhtide palga mahajäämus
keskmiselt 19,6%. Võrreldes eelneva aastaga on palga mahajäämus
suurenenud. Keskmise palga kasv pidurdus koroonakriisist tingituna
oluliselt, seda võrrelduna just Eesti keskmise palgakasvuga. Kõige
väiksem on palgakasv siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes (1,4%).
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 9
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Mõisted
Avalik teenistus – riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalik-õiguslik teenistus- ja
usaldussuhe ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks ehk avaliku võimu
teostamine ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eraõiguslik töösuhe isikuga
ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu teostamist toetav töö.
Avalik teenistus on osa avalikust sektorist. Avaliku teenistusena mõistetakse
töötamist riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Avalikku teenistust
reguleerib avaliku teenistuse seadus (ATS).
Avalik sektor – riigisektor, mis jaguneb valitsussektoriks ja muuks avalikuks
sektoriks. Avaliku sektori asutusi saab jagada omaniku liigi alusel kas riigile või
kohalikule omavalitsusele kuuluvateks asutusteks. Kui riigi kapitaliosalus on
majandusüksuses 50% või suurem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga „riik“. Kui
kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus on majandusüksuses 50% või suurem, on
tegemist avaliku sektori alaliigiga "kohalik omavalitsus".
Valitsussektor - hõlmab avaliku sektori üksusi, keda ei loeta turutootjateks ja keda
finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse
sektoritesse kuuluvad üksused. Eestis jagatakse valitsussektor kolmeks
allsektoriks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid.
Muu avalik sektor – riigi ja teiste valitsussektori liikmete osalusega kaupu ja
teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne) ja
Eesti Pank.
Keskvalitsus – keskvalitsuse allsektorisse kuuluvad riigiasutused (valitsusasutus,
valitsusasutuse hallatav riigiasutus, maakohus, halduskohus ja ringkonnakohus);
põhiseaduslikud institutsioonid (Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei,
Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohus) ning nende haldusala asutused;
keskvalitsuse juriidilised isikud (keskvalitsuse üksusena määratletud avalik-õiguslik
juriidiline isik, riigi asutatud sihtasutus ja riigi osalusega äriühing).
Kohalik omavalitsus (KOV) – omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult
moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt
korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud
vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.
Sotsiaalkindlustusfondid – Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa.
Avaliku teenistuse asutus ehk ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse
eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine.
Hallatav riigiasutus – riigi eelarvest finantseeritavad riigiasutused, kelle
põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine, kuid seaduse alusel võivad
valitsusasutuste hallatavad riigiasutused teostada täidesaatvat riigivõimu.
Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused kuuluvad ministeeriumi valitsemisalasse.
Teenistuja – avalikus teenistuses töötav ametnik ja töötaja.
Ametnik – ametisse nimetatav avaliku võimu teostaja.
Töötaja – töölepingu alusel töötav isik; töötaja avalikus teenistuses ei teosta
avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd.
Eriteenistuja – isik, kellele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust eriseadustes
sätestatud erisustega. Näiteks politsei-, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse
ametnikud, tegevväelased ja avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikud.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 10
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
1. AVALIKU SEKTORI ÜLEVAADE
1.1 Töötajate arv
Avalik sektor jaguneb valitsussektoriks ja muuks avalikuks sektoriks.
Eestis jagatakse valitsussektor omakorda kolmeks: keskvalitsuseks,
KOV üksusteks ja sotsiaalkindlustusfondideks. Muu avaliku sektori
alla kuuluvad riigi- ja teiste valitsussektori liikmete osalusega kaupu
ning teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia AS,
AS Tallinna Sadam, Eesti Pank).
2021. aastal töötas avalikus sektoris täistööajale taandatuna 133 744
töötajat, kellest ligikaudu 90% olid ametis valitsussektoris ja 10% muus
avalikus sektoris.
Avalik sektor moodustas 2021. aastal (Joonis 2) tööealisest
elanikkonnast (15–74-aastased) 13,6% (2012. aastal 13,8%), viimastel
aastatel osakaal oluliselt muutunud ei ole.1 Võrreldes eelneva aastaga
on veidi kasvanud valitsussektori osakaal ning avaliku teenistuse
osakaal tööealisest elanikkonnast.
Joonis 2. Avaliku sektori, valitsussektori ja avaliku teenistuse osakaal tööealisest
elanikkonnast (15-74-aastased) ning tööealine elanikkond 2012–2021. aastal.
Allikas: RaM saldoandmike infosüsteem, Riigi personali- ja palgaarvestuse
andmekogu, RaM iga-aastane personalistatistika andmekorje, Statistikaamet
Detailsem ülevaade 2021. aasta avaliku sektori protsentuaalsest
jagunemisest alasektorite vahel, avaliku sektori asutuste tüüpidest,
töötajate arvudest ning töötajate arvude muutustest võrreldes 2020.
aastaga on toodud joonisel (Joonis 3).
1
Avalik sektor moodustas 2021. aastal tööealisest elanikkonnast (20-64-aastased) 17,2% (2012. aastal 17,1%). Tööealine
elanikkond hõlmab nii tööga hõivatuid, töötuid kui ka tööturul mitteaktiivseid isikuid.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 11
Joonis 3. Ülevaade avaliku sektori asutuste tüüpidest ja töötajate arvudest.2 Allikas: RAMi saldoandmike infosüsteem
2
Joonisel toodud riigi ja KOV ametiasutuste töötajate arvud sisaldavad lisaks avalikule teenistusele ka valitavaid ja ametisse nimetatavaid ametnikke, kes ei kuulu ATS § 2 lg 3 alusel
avaliku teenistuse hulka. Avalikus teenistuses töötas 28 424 teenistujat, mis ei sisalda ATS § 2 lg 3 loetletud isikuid. Sulgudes on toodud töötajate arvu puhasmuutused võrreldes 2020.
aastaga.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 12
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Avaliku sektori töötajate arv on võrreldes 2012. aastaga vähenenud
5488 töötaja võrra (-4,0%). 2021. aastal on avalik sektor võrreldes
2020. aastaga suurenenud 571 võrra (+0,4%), valitsussektor on
suurenenud 1280 töötaja võrra (+1,1%). Näiteks kasvas keskmine
töötajate arv Tartu Ülikoolis 168 ja SA-s Tartu Ülikooli Kliinikum 117
võrra. Protsentuaalselt on aastaga enim suurenenud KOV sektori
mittetulundusühingute töötajate arv (+4,6% ehk 11 töötajat). KOV
sektori suurim töötajate arvu kasv oli Tallinna Linnavalitsuses (koos
hallatavate asutustega) – 171 inimese võrra. Sarnaselt 2020. aastale
oli suur tõus ASis Tallinna Linnatransport, kus töötajate arv kasvas 91
võrra. AS Tallinna Linnatranspordiga ühendati 2021. aastal Termaki
Autopargi AS, mis suurendas töötajate arvu.
Muu avalik sektor on vähenenud 709 töötaja võrra (-5,0%).
Protsentuaalselt on avalikus sektoris kõige enam vähenenud muu
avaliku sektori sihtasutuste töötajate arv (-6,6% ehk 19 töötajat) ja
äriühingute ja tulundusasutuste töötajate arv (- 5,3% ehk 716 töötajat).
Tõusnud on avalik-õiguslike asutuste töötajate arv (+5,1% ehk 17
töötajat) ja mittetulundusühistute töötajate arv (+4,2% ehk 9 töötajat).
Muus avalikus sektoris vähenes töötajate keskmine arv kõige enam
näiteks Eesti Energias 232 ja AS-is Tallinna Lennujaam 48 inimese
võrra. Lisaks erastati AS Eesti Teed, mis vähendas muu avaliku sektori
töötajate arvu 213 võrra. AS Eesti Posti töötajate arv tõusis 123 võrra.
Joonis 4.Avaliku sektori ning tööealise elanikkonna töötajate arv 2012–2021. aastal. Allikas: RaMi saldoandmike
infosüsteem ja Statistikaamet
Avaliku sektori töötajate paiknemine maakondades
Kaardil (Joonis 5) on toodud avaliku sektori töötajate paiknemine
maakonniti. Maakonna värvus näitab avaliku sektori töötajate arvu
1000 hõivatu kohta. Sektordiagrammi suurus maakonna juures näitab
avaliku sektori töötajate arvu maakonnas ning sektoridiagrammilt on
näha valitsussektori allsektorite ja muu avaliku sektori proportsioone
maakonnas.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 13
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Joonis 5. Avaliku sektori töötajate paiknemine maakondades 31.12.2021 seisuga.3 Allikas: Statistikaamet, Siseministeerium, Kaitseministeerium
3
Legendis avaliku sektori töötajaid 1000 hõivatu kohta toodud keskmistes vahemikes on vahemiku algus kaasa arvatud, kuid lõpp mitte (nt kuni 260, tähendab alla 260, sh 259,99).
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 14
AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE
Kui 2020. aastal võis täheldada enamikes maakondades avaliku
sektori töötajate kasvu, siis eelmisel aastal kasvas töötajate arv vaid
Hiiumaal, teistes maakondades toimus vähenemine. Üleeelmise aasta
avaliku sektori töötajate arv kokkuvõttes kasvas 2%, kuid 2021. aastal
vähenes 2,5%. Seega, nimetatud aastate lõikes toimus töötajate arvus
vähenemine 0,5%. Täpsemalt võrreldes võib nende kahe aasta lõikes
välja tuua töötajate suurenemised Hiiumaal, Järvamaal, Tartumaal
ning Viljandimaal.
Tulenevalt asutuste regionaalsete teeninduskeskuste paiknemisest,
mis on koondunud Harjumaale, Tartumaale, Pärnumaale ja Ida-
Virumaale, on ka nende maakondade keskustes kõige suurem osakaal
avaliku sektori töötajaid: Harjumaal – 44,2%, sellest Tallinnas 36,6%
avaliku sektori töötajatest, Tartumaal – 15,7%, sellest Tartus 13,2%,
Pärnumaal – 5,4%, sellest Pärnus 3,6% ning Ida-Virumaal – 10,6%,
sellest maakonna suurimas linnas Narvas 3,2% avaliku sektori
töötajatest (vt Tabel 1).
Tabel 1. Avaliku sektori ja allsektorite maakondlik paiknemine 31.12.2021.
Sotsiaal- Muu avalik
Maakond/linn Avalik sektor Keskvalitsus KOV
kindlustusfondid sektor
Harjumaa 44,2% 47,1% 41,7% 52,8% 44,3%
sh Tallinn 36,6% 44,3% 30,4% 52,8% 33,6%
Hiiumaa 0,6% 0,5% 0,8% 0,6% 0,6%
Ida-Virumaa 10,6% 5,2% 12,0% 12,1% 26,9%
sh Kohtla-Järve 2,3% 0,4% 4,1% 0,0% 1,7%
sh Narva 3,2% 1,6% 4,4% 3,4% 4,0%
Jõgevamaa 1,9% 1,6% 2,2% 1,4% 1,2%
Järvamaa 1,9% 1,2% 2,6% 1,6% 1,3%
Läänemaa 1,5% 1,6% 1,6% 1,4% 1,2%
Lääne-Virumaa 4,3% 4,0% 4,5% 2,3% 4,1%
Põlvamaa 1,5% 1,1% 1,9% 1,9% 1,1%
Pärnumaa 5,4% 3,0% 7,5% 6,1% 4,8%
sh Pärnu 3,6% 1,9% 5,1% 6,1% 3,5%
Raplamaa 1,8% 1,2% 2,5% 1,8% 0,9%
Saaremaa 2,2% 1,0% 3,2% 1,7% 2,0%
Tartumaa 15,7% 23,9% 10,6% 10,1% 7,4%
sh Tartu 13,2% 22,9% 6,4% 10,1% 6,1%
Valgamaa 1,7% 1,4% 2,1% 1,7% 1,4%
Viljandimaa 3,2% 3,4% 3,5% 2,0% 1,1%
Võrumaa 2,6% 2,8% 2,7% 2,3% 1,5%
välisriikides 0,3% 0,7% 0,0% 0,0% 0,0%
asukoht teadmata 0,6% 0,4% 0,8% 0,3% 0,2%
Kokku 100% 100% 100% 100% 100%
Allikas: Statistikaamet, Siseministeerium, Kaitseministeerium
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021
15
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Keskvalitsuse asutuste töötajatest paiknes enamik Harjumaal või
Tartumaal, neile järgnes Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa. Keskvalitsuse
asutuste osakaalu Harjumaal mõjutavad oluliselt riigi ameti- ja
hallatavad asutused, millest suur osa asuvad Tallinnas, kus
suurimateks tööandjateks olid SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla,
Politsei- ja Piirivalveamet ja Tallinna Tehnikaülikool. Tartus on
suurimad keskvalitsuse tööandjad SA Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu
Ülikool ja Eesti Maaülikool. Ida-Virumaal oli keskvalitsuse suurimaks
asutuseks Politsei- ja Piirivalveamet, Viru Vangla ja Päästeamet ning
Lääne-Virumaal Kaitsevägi.
Kohalike omavalitsuste asutuste töötajatest paiknes enamus
Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal ja Pärnumaal. Kõige rohkem KOV
asutuste inimesi töötas keskustest Tallinnas, kus suurimateks
tööandjateks olid AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Tallinna
Linnatransport ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla. Ida-Virumaal SA Ida-
Viru Keskhaigla, SA Narva Haigla ja Narva Sotsiaaltöökeskus,
Tartumaal olid suurimateks tööandjateks näiteks Tartu Linnavalitsus
ja Tartu Kutsehariduskeskus ning Pärnumaal SA Pärnu Haigla, Pärnu
Linnavalitsus. Üldiselt domineerivad KOV sektori suurimate
tööandjate TOP10-s haiglad, kus üheksa asutust kümnest on haiglad
või kiirabid. KOV sektorist 80% moodustavad ameti- ja hallatavad
asutused (sh lasteaiad, koolid, raamatukogud, spordikeskused,
rahvamajad), kus töötas kokku 80% KOV sektori inimestest.
Sotsiaalkindlustusfondide töötajatest paiknes enamus Harjumaal
(kõik Tallinnas), Ida-Virumaal, Tartus ja Pärnus. Sotsiaalkindlustus-
fondid ehk Töötukassa ja Haigekassa, on osakaaludena avalikust
sektorist küll peaaegu nähtamatud, kuigi nad on klienditeeninduse
tasandil laialt esindatud ka maakondades: Töötukassa esindused on
igas maakonnas, Haigekassa on esindatud Tallinnas, Tartus, Pärnus ja
Jõhvis.
Muu avaliku sektori töötajatest paiknes enamus Harjumaal, Ida-
Virumaal ja Tartumaal. Suurema osa sellest sektorist moodustavad
äriühingud ja tulundusasutused. Nendest suurimad asutused on AS
Eesti Post, Enefit Power AS, Eesti Energia AS ja Enefit Solutions AS.
Siia sektorisse kuulub ka avalik-õiguslik asutus – Eesti Pank.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 16
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
2. VALITSUSSEKTORI ÜLEVAADE
2.1 Töötajate arv
Joonis 6. Valitsussektori töötajate arv 2021. aastal. Allikas: RAMi saldoandmike infosüsteem
Valitsussektoris töötas 2021. aastal 120 132 töötajat, kes jagunesid
keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuste ja sotsiaalkindlustus-
fondide vahel. Valitsussektor moodustas 2021. aastal tööealisest
elanikkonnast (15–74-aaastased) 12,2%.4
Kõige suurema töötajaskonnaga olid kohaliku omavalitsuse üksused
(koos valitsussektorisse kuuluvate valitseva mõju all olevate
üksustega), kus töötas 63 942 töötajat, mis moodustas kogu
valitsussektori töötajate arvust ligikaudu 53%. Keskvalitsuses töötas
55 048 töötajat, mis omakorda moodustas kogu valitsussektori
töötajate arvust ligikaudu 46%.
Keskvalitsuse sees moodustasid veidi enam kui poole töötajaskonnast
riigieelarvelised asutused (riigi ametiasutused ja hallatavad
riigiasutused), kus töötas 30 359 töötajat. Lisaks kuuluvad
keskvalitsuse alla veel sihtasutused, kus töötas 13 928 töötajat ehk
25% keskvalitsuse töötajaskonnast ja avalik-õiguslikud juriidilised
isikud, kus töötas 9153 töötajat ehk 17% keskvalitsuse
töötajaskonnast. Ülejäänud 1 608 keskvalitsuse töötajat ehk 3% olid
hõivatud äri- ja mittetulundusühingutes.
Valitsussektorisse kuuluvad veel sotsiaalkindlustusfondid
(Haigekassa, Töötukassa), kus oli kokku 1 142 töötajat, mis
moodustas 1% kogu valitsussektori töötajate arvust.
4
Valitsussektor moodustas 2021. aastal tööealisest elanikkonnast (20-64-aastased) 15,5%.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 17
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Joonis 7. Valitsussektori töötajate arvude muutus võrreldes 2012. aastaga
(2012 = 100%). Võrdluseks tööga hõivatute muutus Eestis võrreldes 2012. aastaga.
Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem, Statistikaamet
Valitsussektori töötajate arv suurenes 2021. aastal 1 280 töötaja
võrra ehk 1,1%, kusjuures suurenemine toimus igas allsektoris. Kui
võrrelda valitsussektori töötajate arvu 2012. ja 2021. aastal (
Joonis 7), siis töötajate arv on perioodil kasvanud 1,3% ehk 1 571
töötaja võrra.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 18
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Keskvalitsus (2012=100%)
110%
105% 102%
100% 100% 101% 100%
99% 99%
100% 98% 97% 98%
95%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Kohaliku omavalitsuse üksused (2012=100%)
110%
105% 101%
100% 100% 99% 100%
99% 98% 98% 98% 99%
100%
95%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Sotsiaalkindlustusfondid (2012=100%)
175%
153% 158%
155% 146%
138%
134%
135%
117%
115% 100% 101% 102% 104%
95%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Valitsussektor kokku Allsektor
Joonis 8. Valitsussektori allsektorite töötajate arvude muutus võrreldes 2012.
aastaga (2012 = 100%). Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem
Keskvalitsus on võrreldes 2012. aastaga suurenenud 225 töötaja võrra
ehk 0,4%. Aastaga suurenes keskvalitsus 556 töötaja võrra ehk 1%.
Kasv oli suurim avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes, kus töötajate arv
suurenes 281 töötaja võrra (3,2%). Enim suurenes töötajate arv Tartu
Ülikoolis 168 töötaja (+5,8%), Tallinna Tehnikaülikoolis 96 töötaja
(+6,5%) ja Tallinna Ülikoolis 40 töötaja (+4,8%) võrra. Ülikoolide
töötajate arvu kasvu peamise põhjusena võib välja tuua muudatused
karjäärimudelis, sh doktoriõppereform, mis tähendab, et doktoriõppe
üliõpilased on samaaegselt ka ülikoolide lepingulised töötajad. Samuti
on ülikoolid kasvatanud teaduskommunikatsiooni võimekust,
lisandunud on projektide administreerimisega seotud personali,
kompetentsi vajati ka seoses teiste teadusalaste projektidega. Riigi
ametiasutustes suurenes töötajate arv 77 töötaja võrra (+0,3%),
täpsem käsitlus on toodud avaliku teenistuse ülevaate peatükis.
Hallatavates riigiasutustes kasvas töötajate arv 183 töötaja võrra
(+2,7%), sealhulgas rohkem on kasvanud töötajate arv IT-asutustes
(+62 inimest). Näiteks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse
töötajate arv kasvas 35 võrra. Sihtasutustes jäi kokkuvõttes töötajate
arv samale tasemele. Sihtasutustes suurenes töötajate arv enim
haiglates – SA Tartu Ülikooli Kliinikum 117 töötaja ja Viljandi Haiglas
60 töötaja võrra, kuna COVID-19 levikust tingituna tekkis täiendav
vajadus meditsiinipersonali järgi. Sihtasutuste töötajate vähenemine
oli seotud mõnede asutuste liikumisega riigi ametiasutuste alla.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 19
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Äriühingutes ja mittetulundusühingutes suurenes töötajate arv 14
töötaja võrra (+0,9%).
Foto: Haridus- ja Teadusministeerium
Töötajate arv KOV sektoris on võrreldes 2012. aastaga suurenenud
928 töötaja võrra ehk +1,5%. Kuigi vahepealsetel aastatel on KOV
sektori töötajate arv päris palju vähenenud, on viimase aastaga
toimunud kasv 692 töötaja võrra (+1,1%) ning jõudnud 63 942
töötajani. Kasvu on märgata hooldekodude ja haiglate puhul. 2021.
aastal on võrreldes 2020. aastaga tõusnud KOV hallatavate asutuste
töötajate arv 464 (+1%), KOV asutatud sihtasutuste töötajate arv 9
(+0,1%), äriühingute ja tulundusasutuste töötajate arv 241 (+3,5%) ning
mittetulundusühingutes töötavate inimeste arv 11 (+4,6%) võrra.
Vähenenud on KOV ametiasutuste töötajate arv 33 (- 0,6%) võrra.
Asutuste lõikes on KOV sektoris suurim töötajate arvu kasv toimunud
Tallinna Linnavalitsuses (171 töötaja võrra), kuna tööd alustas uus
lasteaed, linnapuhastusüksus ja sotsiaalmaja ning värvati täiendavat
tööjõudu Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametisse.
Protsentuaalselt on töötajate arv võrreldes 2021. aastaga enim
kasvanud sotsiaalkindlustusfondides, kus töötajate arv on
suurenenud 32 võrra (+2,9%), sh Eesti Töötukassas 39 töötaja võrra.
Eesti Haigekassas vähenes 7 töötaja võrra. Sotsiaalkindlustus-
fondides on töötajate arv perioodil 2012-2021 märgatavalt suurenenud
– keskmiselt 5,8% aastas ehk 57,7%. Suuremat töötajate arvu
kasvamist on märgata alates 2016. aastast.
Valitsussektori töötajate ülevaade valdkonniti
Valitsussektori valdkondliku töötajate ülevaate (Joonis 9) alusel
töötab enim riigipalgalisi töötajaid haridus- ja teadusvaldkonnas
(41%), järgneb sotsiaal- ja tervishoid (24%) ning avalik kord ja julgeolek
(9%). Lisaks on joonisel 9 kajastatud suuremad ametigrupid.
Detailsemalt on andmed toodud tabelina lisas (LISA 2. Valitsussektori
valdkondlik töötajate arv 2021. aastal).
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 20
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Haridus- ja teadusvaldkonnas töötas 49 242 töötajat, kellest veerand
töötas keskvalitsuses ja ülejäänud KOV sektoris. Suurem kasv on
toimunud alushariduse ning kõrghariduse valdkonnas, kus töötajate
arv oli tõusnud vastavalt 136 ja 129 töötaja võrra. Näiteks Tallinna
Linnavalitsuse allasutusena loodi uus lasteaed Naksitrallid, milles
avati 2021.a veebruaris 14 rühma. Lisaks avati täiendavaid rühmi ja
klassikomplekte teisteski Tallinna linnale kuuluvates
haridusasutustes.
Tervise ja sotsiaalhoolekande valdkonnas töötas 28 365 töötajat ehk
496 töötajat rohkem võrreldes 2020. aastaga. Suurim kasv oli haigla-
ja meditsiiniteenuste alal, kus töötas 20 164 töötajat ehk 239 töötajat
rohkem võrreldes 2020. aastaga.
Avaliku korra ja julgeoleku valdkonnas töötas 10 600 töötajat. Neist
suur osa (4727 töötajat) töötasid politseis (neist politseiametnikuna
umbes 79%). Päästeteenuste alal töötas 2225 töötajat, kellest väike
osa täidab päästeteenistuses tugifunktsioone.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 21
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Joonis 9. Valitsussektori valdkondlik töötajate arvu jaotus 2021. aastal. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem, riigi
personali- ja palgaarvestuse andmekogu, HaridusSilm, Tervise Arengu Instituut
Kultuuri valdkonnas töötas 8 839 töötajat (6 töötajat vähem kui
eelmisel aastal). Kultuuriteenuste alal töötas 5 903 töötajat (-8),
kellest näiteks ligikaudu veerand töötas teatrites, veerand
raamatukogudes, viiendik muuseumides ning ligikaudu viiendik rahva-
ja kultuurimajades.
Üldiste valitsussektori teenuste valdkonnas töötas 8 489 töötajat
(+116). Täidesaatvates ja seadusandlikes asutustes töötas 6 637
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 22
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
töötajat, kellest üle poole (3 510 töötajat) töötas valla- ja
linnavalitsustes ja -volikogudes (+12) ning muude üldiste teenuste ja
üldiste valitsussektori teenuste alal töötas 1 459 töötajat. Rahandus-
ja fiskaalpoliitika alal töötas 1 719 töötajat, neist enamus
Rahandusministeeriumi valitsemisalas (1 700 töötajat).
Majanduse valdkonnas töötas 8 247 töötajat (+282). Transpordi ala
töötajate arv kasvas 75 ning elamu- ja kommunaalmajanduse
valdkonna töötajate arv 140 võrra. Majanduse valdkonna teadus- ja
arendustegevuste alal töötas 152 töötajat.
Tabel 2. Valitsussektori töötajate arv ja selle muutus tegevusala gruppide lõikes.
Osakaal Muutus
Tegevusala grupp 2021 Muutus, %
valitsussektorist 2020/2021
Haridus 49 242 41% 430 1%
Tervishoid ja sotsiaalne kaitse 28 365 24% 496 2%
Avalik kord ja julgeolek 10 600 9% -64 -1%
Kultuur 8 839 7% -6 0%
Üldised valitsussektori teenused 8 489 7% 116 1%
Majandus 8 247 7% 282 4%
Riigikaitse 4 903 4% -41 -1%
Keskkonnakaitse 1 447 1% 67 5%
Valitsussektor kokku 120 132 100% 1279 1%
Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem
Riigikaitse valdkonnas töötas 4 903 töötajat (-41). Ligikaudu veerand
töötas muu sõjalise kaitse valdkonnas ning kolmveerand sõjalise
riigikaitse valdkonnas.
Keskkonnakaitse valdkonnas töötas 1 447 töötajat, mis on 67 töötaja
võrra kasvanud võrreldes eelmise aastaga.
2.2 Tööjõukulud ja keskmine palk
Valitsussektori tööjõukulud5 kasvasid 2021. aastal võrreldes 2020.
aastaga 6,5%. Kõige enam ehk 7,1% kasvasid tööjõukulud
keskvalitsuses. Sotsiaalkindlustusfondides (Töötukassa ja
Haigekassa) kasvasid tööjõukulud 6,0% ja kohaliku omavalitsuse
üksustes 5,7%.
5
Tööjõukulud kõikidest allikatest, mitte ainult riigieelarvest, ei sisalda eripensioneid ega pensionisuurendusi.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 23
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Valitsussektori tööjõukulude muutus Keskvalitsus (2012=100%)
3 500 30% 250%
3 000 25% 173% 185%
200%
149% 163%
2 500 20% 126% 131% 138%
150% 107% 117%
2 000 10,2% 15% 100%
8,0% 9,6% 9,4%
7,3% 7,0% 6,2% 6,5% 100%
1 500 5,5% 10%
4,1% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
1 000 5%
500 0%
0 -5%
Kohaliku omavalitsuse üksused (2012=100%)
250% 208%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 186% 197%
200% 167%
Tööjõukulud kokku (mln eur) Muutus võrreldes eelmise aastaga (%) 138% 150%
150% 120% 129%
100% 109%
100%
Tööjõukulud 2021
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
VALITSUSSEKTOR KOKKU 3 300
Sotsiaalkindlustusfondid (2012=100%)
350%
Keskvalitsus 1 802 280%
300% 237% 264%
Kohaliku omavalitsuse üksused 1 461 250% 201%
177%
200% 149%
116% 129%
Sotsiaalkindlustusfondid 37 150% 100% 106%
100%
0 500 1 000 1 500 2 000 2 500 3 000 3 500 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Tööjõukulu (miljonit eurot) Valitsussektor kokku Asutuste grupp
Joonis 10. Valitsussektori tööjõukulud ja nende muutus 2012-2021. Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike
infosüsteem
Kui vaadata tööjõukulude kasvutrendi pikema perioodi vältel,
täpsemalt viimase 10 aasta jooksul, siis on tööjõukulud kõige enam
(180%) kasvanud sotsiaalkindlustusfondides. Kohaliku omavalitsuse
üksustes on tööjõukulud kasvanud 108% ja keskvalitsuses 85%.
Valitsussektori tööjõukulud olid 2021. aastal kokku 3 300 miljonit
eurot.
Valitsussektori keskmine brutokuupalk kasvas 2021. aastal 4,9% ja
Eesti keskmine brutokuupalk 6,9%. Valitsussektori keskmine
brutokuupalk oli 2021. aastal 1644 eurot ehk 6% kõrgem kui Eesti
keskmine brutokuupalk, mis on põhjendatav faktiga, et
valitsussektoris on rohkem kõrgharidusega töötajaid kui Eestis
keskmiselt.
Valitssussektori keskmine brutokuupalk
1644
1568 +10,3%
1494 +9,9%
+9,1%
1360 +7,8% +8,4%
1233 +7,6% +6,5%
1158 +6,9%
1081 +5,7% +7,1% +4,9%
+7,0% +7,3% +7,4% +4,9%
997 +6,5%
924 +4,7% +5,9% +6,0%
847
+2,9%
94,1%
74,5%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Valitssusektori brutokuupalga muutus
Eesti keskmise brutokuupalga muutus
Valitsusektori brutokuupalga kasv 2012/2021
Eesti keskmise brutokuupalga kasv 2012/2021
Joonis 11. Valitsussektori keskmine brutokuupalk ja selle muutus 2012–2021. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 24
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Valitsussektori keskmise brutokuupalga kasv 2021. aastal oli Eesti
keskmise brutokuupalga kasvust 2 protsendipunkti aeglasem. Kui
varasematel aastatel on tendents olnud vastupidine ja valitsussektori
palkade konkurentsivõime on pigem kasvanud, siis COVID-19 mõjul ei
saanud valitsussektor palku nii palju tõsta, kui erasektor seda suutis.
Samuti ei eraldanud valitsus 2021. aastaks palgafondi lisavahendeid.
Valitsussektori sees oli keskmise brutokuupalga kasv kõige kiirem
keskvalitsuses (5,4%), millest omakorda kiireim kasv toimus
keskvalitsuse sihtasutustes (8,9%).
Kohaliku omavalitsuse üksustes oli keskmise brutokuupalga kasv
4,2%, KOV ameti- ja hallatavates asutustes 2,7%, sihtasutustes 9,7%
ning äriühingutes ja tulundusasutustes 8,5%.
Sotsiaalkindlustusfondide keskmise brutokuupalga kasvuks kujunes
3,1%.
Nii keskvalitsuses kui ka sotsiaalkindlustusfondides oli keskmine
brutokuupalk 2021. aastal 1952 eurot ehk 26% kõrgem kui Eesti
keskmine brutokuupalk.
1952
1852 +9,5% +9,1% +9,6%
1765 +7,8% +8,2% +4,9%
1610 +6,8%
1476 +5,7% +6,0% +5,4%
1392
1304 +7,6% +7,4%
1205 +6,0%
+7,0%
+5,9% +6,0% +6,5% +7,3% +6,9%
1118
1021
2,9%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Keskvalitsuse keskmine brutokuupalk Keskvalitsuse keskmise brutokuupalga muutus
Eesti keskmise brutokuupalga muutus
Joonis 12. Keskvalitsuse keskmine brutokuupalk ja selle muutus 2012–2021. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem
Valitsussektori keskmise brutokuupalga suhe Eesti keskmisse
brutokuupalka on viimastel aastatel valdavalt kahanenud. Tervishoiu
valdkonna brutokuupalga suhe Eesti keskmisesse palka kasvas 5%
ning see oli ka ainuke valdkond, kus brutokuupalga positsioon
võrreldes Eesti keskmise brutokuupalgaga paranes. Kõigi teiste
valdkondade brutokuupalga suhe Eesti keskmisesse palka vähenes 2%
kuni 6% tulenevalt sellest, et Eesti keskmine brutokuupalk kasvas
kiiremini kui valitsussektori oma. Seega, palgatasemete
sektoritevahelised erinevused on suurenemas.
Kuigi valitsus lisavahendeid 2021. aastaks palgafondi ei eraldanud, on
mõningane palgakasv toimunud asutuste sisemiste ressursside arvelt.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 25
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
RIIGIKAITSE ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED MAJANDUS
1,50
1,32 1,34 1,36 1,38 1,34
1,28 1,26 1,26 1,25 1,27 1,28 1,30 1,30 1,25 1,27 1,21 1,22 1,20 1,20 1,26 1,22
1,22 1,23 1,20 1,24 1,23 1,21 1,20 1,23
1,25 1,16
1,00
n = 8 500 n = 7 300
n = 4 900
0,75
Suhe Eesti keskmisesse brutokuupalka
0,50 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
AVALIK
2012 2013 KORD
2014 2015 JA 2017
2016 JULGEOLEK
2018 2019 2020 2021 KESKKONNAKAITSE TERVISHOID
1,50
1,24 1,25 1,23 1,22 1,22 1,24 1,26 1,23 1,23 1,22 1,19 1,27
1,20 1,18 1,21 1,22
1,25 1,17 1,20 1,17 1,17 1,17 1,14 1,17
1,12
1,06 1,05 1,06 1,09 1,10 1,09
1,00
n = 10 600
n = 10 600 n = 1 400 n = 21 000
0,75
0,50
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 2 3
VABA 4
AEG, 5 6
KULTUUR 7 8 9 10
HARIDUS SOTSIAALNE KAITSE
1,50 1,50 1,50
1,25 1,25 1,25
1,00 1,00 1,00
0,87 0,85 0,86 0,86
0,82 0,82 0,85 0,81
0,94 0,96 0,97 0,94 0,77 0,76 0,79 0,76 0,76 0,78 0,80 0,78
0,89 0,69 0,71 0,71 0,75
0,90 0,90
0,75 0,83 0,85 0,87 0,75 0,75
n = 49 200 n = 7 300 n =8 800
0,50 0,50 0,50
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Vastava valdkonna suhe Eesti keskmisesse brutokuupalka
Valitsussektori suhe Eesti keskmisesse brutokuupalka
Joonis 13. Valitsussektori tegevusvaldkondade keskmiste brutokuupalkade suhe Eesti keskmisesse brutokuupalka.
Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem
Kõrgharidusega kultuuritöötajate keskmine brutokuupalk oli 2021.
aastal 1646 eurot ja töötasu miinimummäär 1300 eurot.
Kultuuritöötajate brutokuupalk langes võrreldes 2020. aastaga 1% ja
moodustas Eesti keskmisest brutokuupalgast 106%.
Joonis 14. Kõrgharidusega kultuuritöötajate keskmine brutokuupalk 2016-2021.
Allikas: Kultuuriministeerium, Statistikaamet
Õpetajate keskmine brutokuupalk oli 1635 eurot ja töötasu alammäär
1315 eurot. Eesti keskmine brutokuupalk kasvas aastaga 6,9%,
õpetajate keskmine brutokuupalk 0,7%. Õpetajate keskmine
brutokuupalk moodustas 2021. aastal Eesti keskmisest palgast 106%
ja võrreldes eelmise aastaga vähenes suhe Eesti keskmisesse
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 26
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
brutopalka 6 protsendipunkti. Eesmärktaseme (120%) saavutamist on
raskendanud Eesti keskmise brutokuupalga kiire kasv.
Joonis 15. Õpetajate keskmine brutokuupalk 2012-2021. Allikas: HaridusSilm, Haridus- ja Teadusministeerium,
Statistikaamet
Sotsiaalhoolekande valdkonna palgapositsioon halvenes 2021. aastal
1% ning keskmine brutokuupalk moodustas 2021. aastal Eesti
keskmisest palgast 69%. Sotsiaalhoolekande alla kuuluvad eakate,
puuetega inimeste, riskirühmade ning laste ja noorte
sotsiaalhoolekandeasutused, muu puuetega inimeste sotsiaalne
kaitse – erihoolekande asutused ja asenduskodud. Üleüldine
palgatase nendes asutustes on suhteliselt madal. 2021. aastal kasvas
sotsiaalhoolekande valdkonna keskmine palk küll 5,2%, kuid keskmine
brutokuupalk oli sealjuures 1073 eurot.
Joonis 16. Sotsiaalhoolekande keskmine brutokuupalk 2012-2021. Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike
infosüsteem, Statistikaamet
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 27
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Siseturvalisuse sihtgrupis olid 2021. aastal keskmised
brutokuupalgad Eesti keskmisest 11%–27% suuremad, va
Päästeametis, kus keskmine brutokuupalk oli Eesti keskmisest 5%
madalam. Brutokuupalkade palgamuutused jäid 2021. aastal
vahemikku 0 kuni 5,2%.
Keskmine brutokuupalk kasvas aastases võrdluses enamikes IT-
asutustes ning palgakasv jäi vahemikku 2% kuni 4%. Siiski vähenes
Riigi Infosüsteemi Ametis keskmine brutokuupalk 1,5% võrra.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 28
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
3. AVALIKU TEENISTUSE ÜLEVAADE
3.1 Riigireform ja haldusorganisatsioonilised arendustegevused
Riigivalitsemise strateegiliseks sihiks on uuendusmeelne,
Eesti pikaajalised usaldusväärne ja inimesekeskne riik, mida valitsetakse ühtselt ja
sihid on seatud tõhusalt. Nende eesmärkide saavutamise eelduseks on eesmärgi- ja
Vabariigi Valitsuse teadmispõhisus, valitsemiskorralduse ja riigiasutuste struktuuride
tegevuskavas
ülevaatamine, kättesaadavad ja vajadustele vastavad avalikud
Eesti 2035 teenused, üha vähenev bürokraatia ning kohaliku valitsemistasandi
võimestamine. Avalikku teenistust puudutavad nii otsesed
riigiasutuste ümberkorraldused kui ka tugisüsteemide arendamine,
õigusloome uued digilahendused ja erinevate valitsemistasandite ning
infosüsteemide omavaheline koostöö. Riigireformi raames on
sarnaselt eelnevale aastale ellu viidud mõned riigiasutuste struktuure
mõjutavad muudatused, aga töös on ka mitmed tugiteenuste
uuendused ja horisontaalsed protsessianalüüsid.
Avalike teenuste kättesaadavuse parendamine ja haldus-
organisatsiooni korrastamine on riigis pidev protsess. Riigimajade kui
kesksete teenuskeskuste projekti kaudu on nüüdseks valminud 5
riigimaja (lähemalt peatükis 1.2) 2021. aastal otsustati ja tehti
ettevalmistused sihtasutuste EAS ja KredEx juriidiliseks
ühendamiseks, mis võimaldab kliendil teenustes paremini
orienteeruda ja ning tõhustamaks riigipoolset teenuste pakkumist.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse loodi
riigiasutustele IKT baas- ja serveriteenuseid pakkuv Riigi IKT Keskus
(RIT). Täiendavalt on 2022. aastal plaanis analüüsida IKT
arendusvaldkonna toimimist ja välja töötada IKT-teenuse osutamise
mudel, mis võiks leida lahendused ministeeriumite vaheliseks
täiendavaks konsolideerimiseks ning kompetentside koondamiseks
IKT sfääris.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös valmis 2020. aastal
analüüs ka KOV infosüsteemide parendamise vajadustest. Järgnevatel
aastatel otsitakse nii riigieelarve kui EL struktuurifondide kaudu
võimalusi kohaliku tasandi IT-süsteeme arendada ja teenuskvaliteeti
parandada. Teenuste poolelt aitab kaasa ka hetkel arendatav
sündmusteenuste kontseptsioon, mille eesmärk on kodaniku või
ettevõtja olulised sündmused keskmesse asetada ning seonduvad
teenused hea kättesaadavusega nende ümber koondada.
2021. a tehti ettevalmistusi Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi ning
Terviseameti Terviseohutuslabori Tartu, Kohtla-Järve ning Tallinna
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 29
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
laborite (välja arvatud nakkushaiguste labor) baasil ühendlabori
loomiseks Maaeluministeeriumi haldusalasse. Ühendlabori loomine
toimub etapiviisiliselt 2022. aasta jooksul.
Foto: Andres Miller, Keskkonnaamet
Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku liitmiseks Kaitseministeeriumi
valitsemisalaga viidi 2021. a läbi vajalikud eelanalüüsid, muudatused
tagavad mereliste ülesannete ja ressursside ühendamise kaudu
tervikliku ja jätkusuutliku merejulgeoleku. Samuti algatati Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel tsiviillaevastiku
ühendamise analüüsid, kus sihiks on efektiivsem ühtne haldus ning
teenuste kvaliteedi parandamine.
Jätkus riigiasutuste tugiteenuste konsolideerimise protsess. Riigi
Tugiteenuste Keskus viib ellu keskse dokumendihalduse pilootprojekti,
mis on oluline samm liikumaks traditsiooniliselt dokumendihalduselt
innovatsioonihüppega teabehalduse teenusele.
Analüüse ja ettepanekuid on riigireformi raames tehtud ka uuringute
tellimise ning avalikustamise koostöö osas, muuseumivõrgu
paremaks korraldamiseks, süüteomenetluse ja õigusalase koosloome
tõhusamaks võimaldamiseks ning planeeringute ja ruumiandmete
kättesaadavuse lihtsustamiseks. Regionaalse tasakaalustatuse
vaates on koostamisel regionaalsete arengulepete pilootprojekti
ettepanek, loodud on teekaart ja jätkuvad arutelud riigi ülesannete
edasiseks detsentraliseerimiseks ning 2021. aastal valmis KOV
personali arendamise analüüs ja tegevuskava 2025. aastani.
Kaasajastamisel on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja
valmimisel haldusreformi seireanalüüs. Riigireformi tervikvaates on
töös riigireformi seniste suundade ning edasiste arenguvajaduste
analüüs.
Riigi haldusvõimekust tõhustavaid tegevusi – nii haldusalade üleseid
ümberkorraldusi, aga ka haldusalasiseseid ja asutustes läbiviidavaid
arendustegevusi, finantseeriti 2021. a ESF „Institutsionaalse ja
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 30
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
organisatsioonide võimekuse tõstmine“ tegevuse eelarvest ca 0,6 mln
euro ulatuses.
ESF “Haldusvõimekuse” meedet järgmisel rahastusperioodil ei ole,
kuid haldusorganisatsiooniliste arendustegevuste ja riigiasutuste
juhtimisvõimekust on vaja pidevalt edendada, arvestades ka Eesti
2035 tegevuskavas sõnastatud ambitsioonikaid eesmärke.
3.2 Paindlik töökorraldus ja riigimajad
Riigi personalipoliitika üheks oluliseks tegevussuunaks on soodustada
riigisektoris paindlikku üle-eestilist värbamist ja töötajatele kaugtöö
võimaldamist, et kohaneda demograafiliste ja tööjõuturu muutustega.
Paindliku üle-eestilise värbamise puhul hindab asutus kõigepealt, kas
ametikoha profiil ja tööülesanded selleks sobivad ning seejärel,
millistesse regioonidesse on võimalik lähtuvalt vabadest
büroopindadest värvata. Kui tööprofiil on sobiv ja on võimalik tagada
füüsiline töökoht riigi büroopinnal, tuuakse töökuulutuses välja need
regioonid, mille seast on töötajal võimalik endale sobiv valida.
2021. aastal värvati väljaspool Harju maakonda riigi ametiasutustesse
ligi 1200 teenistujat, pakkudes töötamiseks nii riigimajade kui
riigiasutuste regionaalseid büroopindasid aga ka võimalust töötada
kaugtöö kokkuleppe alusel kodust. Regioonidesse värbamine
moodustas üle 40% koguvärbamisest (2942 teenistujat). Kõige rohkem
värvati töötajaid Tartumaale (440 teenistujat, nendest kõige enam
Tartu Vanglasse, Kaitseväkke ning Politsei- ja Piirivalveametisse), Ida-
Virumaale (217 töötajat, nendest kõige enam Viru Vanglasse ning
Politsei- ja Piirivalveametisse) ja Lääne-Virumaale (188 töötajat,
nendest enim Kaitseväkke).
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 31
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Joonis 17. Värbamised riigi ametiasutustesse perioodil 1.01-31.12.2021. Kaardil
toodud värvid näitavad värbamisi 1000 hõivatu kohta. Numbritena on toodud
maakondadesse värbamiste koguarv.
Allikas: Riigi SAP BO aruandluskeskkond ja Statistikaamet
Kaugtöö (töökorraldus, kus tehakse tööd väljaspool ametikoha
asukohta – nt kodust, kaugtöökeskusest, raamatukogust) on olnud
paljudes riigiasutustes loomuliku töökorralduse osa juba pikalt enne
COVID-19 leviku perioodi.
Foto: Siseministeerium
Aina enam võtavad riigiasutused töötajaid tööle püsiva kaugtöö
kokkuleppega (nt Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Tugiteenuste Keskus),
mis annab eelise just selliste spetsialistide värbamisel, kes elavad või
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 32
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
tahaksid elada väljaspool Tallinna, kuid ei ole julgenud seda otsust
vastu võtta maakohas erialase töö puudumise tõttu.
2021. aastal oli riigi ametiasutustes püsiva kaugtöö kokkuleppega
Klõpsa ikoonile, et teenistujaid 352, nendest 60% (210 teenistujat) töötas väljaspool Harju
tutvuda kaugtöö maakonda.
korraldamise
juhendmaterjaliga.
Paindlike töökorralduse mudelite kasutamine suurendab riigi kui
tööandja atraktiivsust, mitmekesistab riigiasutuste valikuid
värbamisel, toetab riigile vajaliku kvalifitseeritud tööjõu olemasolu
regioonides, soodustab maapiirkondadesse kolimist ning võimaldab
kasutada optimaalselt regioonides asuvat kinnisvara ja tööpindu.
Samuti võimaldab see töötajatel ühildada paremini oma töö- ja pereelu,
suurendab regioonides elavate inimeste võimalusi tööturul ja laiendab
vähenenud töövõimega inimeste võimalusi olla tööga hõivatud.
Valitsus on soovitanud riigiasutustel paindlikku üle-eestilist värbamist
ja kaugtööd soodustada ja leida võimalusi nende edendamiseks.
Kaugtöö edukaks rakendamiseks on vaja arendada digitaalsete
ühistöökeskkondade pakkumise võimalusi keskse töökohateenuse
pakkumise raames.
Riigimajade rajamine
Riigimajade rajamisega alustati peale Vabariigi Valitsuse 2018. aasta
märtsi kabinetiotsust, mil otsustati rajada riigimajad kõikidesse
maakonnakeskustesse peale Tallinna ja Tartu. Esimene riigimaja
valmis Viljandis 2019. aastal ning ringi peaks peale saama 2030.
aastal Pärnu kesklinna loodava riigimajaga (vt Joonis 18). 2021. aasta
lõpuks olid valminud riigimajad Viljandis, Rakveres, Jõhvis (maaelu- ja
keskkonnamaja), Jõgeval ja Raplas.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 33
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Joonis 18. Riigimajade valmimise ajakava seisuga 2022 märts (rohelisega
valminud riigimajad). Allikas: Rahandusministeerium
Eestis rajatavate riigimajade puhul osutavad kõik riigimajades asuvad
asutused oma teenuseid ise ning omavahel jagatakse teatud
tugiteenuseid (nt ühiseid nõupidamiste- ja puhkeruume). Riigimajade
loomisel arvestatakse nii asutuste tegevusest tulenevate eripärade kui
ka olemasolevate võimalustega kinnisvarakeskkonnas. Nii on mitmel
juhul loodud valdkonnapõhiseid maaelu- ja keskkonnavaldkonna
ühiseid riigimaju. Riigimajade loomise eesmärgiks on pakkuda
võimalikult paljude riigiasutuste teenuseid ühest asukohast.
Riigimajade rajamine puudutab otseselt 8 ministeeriumi valitsemisala
11-st. Kaasatud on enam kui 29 riigiasutust, millel on piirkondlikud
üksused ning asutuste kooslus on erinevates riigimajades erinev.
2021. aasta augustis valminud
Jõgeva riigimajas töötavad
Rahandusministeeriumi,
Keskkonnaameti,
Sotsiaalkindlustusameti,
Maksu- ja Tolliameti,
Põllumajandus- ja Toiduameti,
Maa-ameti, PRIA,
Keskkonnainvesteeringute
Keskuse, Rahvakultuuri
Keskuse, Tööinspektsiooni ja Muinsuskaitseameti teenistujad. Kokku
töötab majas 85 inimest.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 34
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
2022. aasta alguses valmis riigimaja ka Raplas. Rapla riigimajas
töötavad Rahandusministeerium, PRIA, Rahvakultuuri Keskuse,
Tööinspektsiooni,
Transpordiameti,
Sotsiaalkindlustusameti,
Töötukassa, Maksu- ja
Tolliameti, Põllumajandus- ja
Toiduameti,
Muinsuskaitseameti, Riigi
Tugiteenuste Keskuse,
Keskkonnaameti, Maa-ameti,
Haridus- ja Noorteameti ja
Terviseameti teenistujad (kokku 109 inimest).
Valminud riigimajades olevaid kaugtöökohti ja nõupidamiste ruume
saavad eelnevalt broneerides kasutada kõikide riigiasutuste
teenistujad.
3.3 Teenistujate arv
Avalik teenistus hõlmab avaliku sektori asutuste tüüpidest ainult
ametiasutusi: põhiseaduslikke institutsioone teenindavaid asutusi,
valitsusasutusi, linna- ja vallavalitsusi ning linna- ja vallavalitsuste
ameteid (vt ka LISA 1. Ametiasutuste jaotus 2021. aastal).
Avalik teenistus koosneb teenistujatest ehk ametnikest ja töötajatest.
Ametnik teostab avalikku võimu (nt poliitikakujundaja või järelevalve
tegija ministeeriumis või KOV ametiasutuses) ja töötaja toetab avaliku
võimu teostajat (nt personalitöötaja, hankespetsialist, haldustöötaja,
raamatupidaja jne). Avalike teenistujate hulka kuuluvad ka
eriteenistujad (nt politseiametnikud, vanglaametnikud, päästjad,
diplomaadid).
Joonis 19. Avalike teenistujate arv6 2014-2021 ning selle osakaal Eesti tööealisest
elanikkonnast (15-74-aastased). Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse
6
Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata ATSi: Riigikogu liikmele; Euroopa Parlamendi liikmele; Vabariigi
Presidendile; Vabariigi Valitsuse liikmele; kohtunikule; õiguskantslerile; riigikontrolörile; riiklikule lepitajale; kohaliku
omavalitsuse üksuse volikogu liikmele; valla- või linnavalitsuse liikmele; osavalla- või linnaosavanemale.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 35
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
andmekogu, RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, RaMi saldoandmike
infosüsteem, Statistikaamet
Avalik teenistus moodustas 2021. aastal Eesti tööealisest
elanikkonnast (15-74-aastased) 2,9%7, mis on olnud aastate lõikes
sarnasel tasemel. Avalikus teenistuses töötas 2021. aastal 28 424
teenistujat (22 922 riigi ametiasutustes ja 5502 KOV ametiasutustes
(Joonis 20)), mis on 53 (0,2%) teenistuja võrra rohkem kui 2020.
aastal.
Avalike teenistujate arv suurenes riigi ametiasutustes 88 võrra (+0,4%)
ja vähenes KOV ametiasutustes 34 võrra (-0,6%). Puhasmuutusena,
kus arvesse on võetud asutuste liitmised ning töötajate asutuste
vahelised liikumised, suurenes teenistujate arv riigi ametiasutustes 96
võrra. Puhasmuutusest on maha arvestatud Riigi Tugiteenuste
Keskusesse liikunud töötajad Archimedesest, Eesti Teadusagentuurist
ja EASist (-3,8 teenistujat) ning Kaitseväest Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskusesse liikunud töötajad (+12,5 teenistujat).
Ametnike arv on suurenenud riigi ametiasutustes (+23) ja KOV ameti-
asutustes (+20) võrra. Töötajate arv on vähenenud KOV
ametiasutustes (- 55) ning suurenenud riigi ametiasutustes (+44)
võrra. Eriteenistustes8 on ametnike arv tõusnud (+36) ja
töölepinguliste arv vähenenud (-15).
Joonis 20. Avalike teenistujate arv teenistujate gruppides aastatel 2017-2021,
aasta keskmine teenistujate arv. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse
andmekogu, RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, RaMi saldoandmike
infosüsteem
7
Avalik teenistus moodustas 2021. aastal Eesti tööealisest elanikkonnast (20–64-aastased) 3,6%.
8
Politsei-, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikele, tegevväelastele ja avaliku teenistuse teiste eriliikide
ametnikele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust eriseadustes sätestatud erisustega.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 36
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Joonis 21. Avalike teenistujate arvu muutus ministeeriumide valitsemisalade
ametiasutustes, KOV ametiasutustes, põhiseaduslikes institutsioonides ja
Riigikantseleis 2021. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu,
RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, RaMi saldoandmike infosüsteem
Osalt on teenistujate arvu kasv mõjutatud eelneva aasta mitmetest
asutusteülestest ümberkorraldustest. Keskkonnainspektsiooni ja
Keskkonnaameti liitumise ootel (1.01.2021) jäid mitmed
Keskkonnainspektsiooni ametikohad täitmata, mis liitumise järel
täideti. Samuti on personalimuutusi toimunud Haridus- ja Noorteameti
loomise järel, kus kompetentsi tuli tugevdada ning inimesi liikus ka
Haridus- ja Teadusministeeriumisse juurde. Transpordiamet
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on
samuti uue struktuuri kohaldamiseks teenistuskohti nii kaotanud kui
loonud.
Asutuste suuremad liitmised või ühendametite loomised ei too
reeglina kohest tõhususe võitu, teenuste ja inimeste uutmoodi
juhtimine on pikemaajalisem investeering. Eesmärgiks ei ole ka mitte
lihtsalt teenistujate arvu vähendamine, vaid uuenduslikud ja tõhusad
tööprotsessid ning inimeste vajadustele vastavad kättesaadavad
teenused.
Rahandusministeeriumi valitsemisala teenistujate kasv on suures
osas mõjutatud Rahapesu Andmebüroo liikumisest ministeeriumi
valitsemisalasse ja Riigi Tugiteenuste Keskuse tegevuste
laienemisest, kuhu konsolideeritakse valitsusalade üleseid
tugiteeenuseid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisalas kasvas enim Riigi Infosüsteemi Ameti teenistuskohtade
arv mitmete Euroopa Liidust rahastatavate projektide elluviimiseks
ning küberkaitsevõimekuste arendamiseks. MKM valitsemisalas on
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 37
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
paljud teenistuskohad projektipõhised ja tähtajalised, 80
teenistuskohta rahastatakse väljastpoolt riigieelarvet.
Ka COVID-19 kriisi mõju ei ole veel kadunud. Sotsiaalministeeriumi
valitsemisalas loodi Terviseameti struktuuri täiendavaid
teenistuskohti, tugevdati ravimilao kompetentse, nakkushaiguse labori
võimekust ning halduse, finantsanalüüsi ning õigusteenuste
võimekust.
KOVide töötajate arvu vähemist on mõjutanud enim Väike-Maarja
Vallavalitsuse (-17) vähenemine, kust kaotati vallavalitsuse
struktuurist haldusosakond ja enamus selle osakonna töötajaid viidi
üle allasutusse Väike-Maarja haldusteenused. Samuti töötajate arvu
vähenemine Hiiumaa Vallavalitsuses (-8), kus mõnel juhul (muuhulgas
digitaliseerimise tulemusena) vähendati töökoormust ja mõned
töötajad liikusid hallatavate asutuste koosseisu.
Eriteenistujad
Eriteenistujate koguarv oli 2021. a. 10 437. Eriteenistujad
moodustasid 37% avalikust teenistusest, nende hulk suurenes 0,2%
(+21). Kõige rohkem eriteenistujaid on Politsei- ja Piirivalveametis.
Järgnesid Kaitsevägi ning Päästeamet (Joonis 22).
Joonis 22. Eriteenistujate arv ja osakaal eriteenistujatest, 2020. aasta keskmine 9.
Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane
personalistatistika andmekorje
2020. aasta keskmise arvuga võrreldes on suurenenud Kaitseväe
tegevväelaste arv 24 (+0,8%) võrra. Riigikaitse arengukava 2017-2026
eesmärkide saavutamiseks on planeeritud iga-aastaselt tegevväelaste
arvu tõsta keskmiselt +50 tegevväelase võrra.10
9
Välja on toodud eriteenistujate jaotus asutuste vahel. Kategooria “muud” all on kajastatud erialadiplomaadid.
10
Tulemusvaldkonna „julgeolek ja riigikaitse“ 2019. aasta tulemusaruanne; RES 2020-2023 programm JO01 Iseseisev
sõjaline kaitsevõime
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 38
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Foto: Politsei- ja Piirivalveamet
PPA politseiametnike arv on suurenenud 12 (+0,3%) ja vanglate
vanglaametnike arv vähenenud 16 (-2,3%) võrra. PPA politseiametnike
kasvu on toetanud loodud võimalus saada eripensioni ja jätkata
teenistust. Politseiteenistusse on naasnud ka endisi töötajaid, et
tagada võimalus tulevikus eripensioni saada. PPA koosseisus on
varasemast enam ka õpingute kõrvalt töötavaid Sisekaitseakadeemia
kadette.
Kasvanud on ka Välisministeeriumi karjääridiplomaatide arv 5 (+1,5%)
ja Häirekeskuse päästeametnike arv 6 (+3,3%) võrra. Vähenenud on
Päästeameti päästeteenistujate arv 12 (-0,6%).
3.4 Vanuseline ja sooline koosseis
Avaliku teenistuja keskmine vanus 2021. aastal oli 43,8 aastat.
Viimase viie aasta jooksul ei ole avaliku teenistuja keskmine vanus
oluliselt muutunud (Joonis 23), kuid on alates 2017. aastast kerges
tõustutrendis. Eesti rahvastik on vananev ning tööealise elanikkonna
arvu vähenemine prognooside kohaselt jätkub11. Noorte arv ja
osatähtsus elanikkonnas on vähenemas12.
Avalikus teenistuses oli 2021. aastal meeste ja naiste osakaal
vastavalt 44% ja 56%. Naiste osakaal on võrreldes eelmise aastaga
veidi suurenenud, eelevad kolm aastat on püsinud muutusteta.
11
Allikas: Statistikaamet https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvastikuprognoos
12
Allikas: Statistikaamet https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/noored
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 39
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Joonis 23. Avaliku teenistuse keskmine vanus ja sooline jaotus 2017–2021. aastal.
Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane
personalistatistika andmekorje
2020. aastaga võrreldes ei olnud olulisi muutusi vanuselises ja
soolises jaotuses (Joonis 24). Kui nooremates vanuserühmades
erines meeste ja naiste osakaal vähe, siis vanemates vanuserühmades
oli rohkem naisi, eriti vanuserühmas 51–60. Mitmes asutuses oli üle
60-aastaste teenistujate osakaal üle 20%, mis võib järelkasvu
puudumisel tekitada probleeme teenistuskohtade täitmisel ja
avalikkusele teenuste pakkumisel. Nt Põllumajandus- ja Toiduametis
ning Patendiametis oli üle 60-aastaseid teenistujaid 25%,
Statistikaametis ja Rahvusarhiivis 21% (enamik neist on juba
pensioniealised).
Joonis 24. Avaliku teenistuse vanuseline ja sooline jaotus 2020. ja 2021. aastal.
Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane
personalistatistika andmekorje
Riigi ametiasutuste töötajaskonna vanuseline jaotus on sarnane kogu
avaliku teenistuse töötajaskonna vanuselisele jaotusele. 44%
teenistujatest on alla 40-aastased ja neljandik on üle 50-aastased.
Töötajaskonna keskmine vanus on 42,5. Viimase kolme aasta jooksul
ei ole keskmine vanus oluliselt muutunud, kuid viimase aastaga
võrreldes on keskmine vanus veidi kasvanud.
Riigi ametiasutustes tervikuna on meeste ja naiste osakaal üsnagi
võrdne. Samas ametnike ja töötajate hulgas on naiste osakaal oluliselt
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 40
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
suurem (67%) kui eriteenistujate hulgas, kus vastupidiselt meeste
osakaal on suurem (72%). Võrreldes eelmise aastaga on naiste
osakaal eriteenistujate hulgas kasvanud ning ametnike ja töötajate
hulgas kahanenud koguni 4 protsendipunkti.
Joonis 25. Riigi ametiasutuste vanuseline ja sooline jaotus teenistujate gruppide lõikes 2021. aastal. Allikas: Riigi
personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
KOV ametiasutuste personal on keskmisest avalikust teenistujast
vanem, peaaegu poole töötajaskonnast moodustavad üle 50-aastased.
Töötajaskonna keskmine vanus on 48,9 aastat. Erinevalt riigi
ametiasutuste koondpildist iseloomustab kohaliku omavalitsuse
ametiasutusi ka väike meeste osakaal – vaid neljandik
töötajaskonnast on mehed. Samas KOVides ei ole aastate jooksul
soolis-vanuseline koosseis oluliselt muutunud, samuti ei ole
haldusreform selles muutusi toonud. Üle 50-aastaste suur osakaal ei
tulene üksnes pikaaegse tööstaažiga teenistujatest, vaid ka eagruppi
kuuluvate inimeste värbamisest. Kuni 5-aastase tööstaažiga
teenistujatest kolmandiku moodustavad üle 50-aastased.
Joonis 26. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste vanuseline ja sooline jaotus 2021. aastal. Allikas: RaMi iga-aastane
personalistatistika andmekorje
3.5 Haridustase
Avaliku teenistuse seaduse alusel on ametnikele kehtestatud
miinimumnõudena keskharidus. Eriteenistujatele on valdkondlike
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 41
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
eriseadustega kehtestatud avaliku teenistuse üldisest
miinimumnõudest erisused. Lisaks on tippjuhtide asetäitjatele ja
struktuuriüksuste juhtidele kehtestatud kõrghariduse nõue.
Joonis 27. Üldine haridustasemete jaotus Eestis (tööga hõivatud) ja avalikus
teenistuses 2017-2021. Allikas: Statistikaamet, riigi personali- ja palgaarvestuse
andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
Kõrgharidusega inimeste osakaal on aastate lõikes igal aastal
suurenenud nii Eesti kõikidest hõivatutest kui ka avalikus teenistuses
(Joonis 27). Kõrgharidusega inimeste osakaal Eesti kõikidest
hõivatutest ulatus 2021. aastal Statistikaameti andmetel 43%ni, mis ei
ole eelmise aastaga võrreldes muutunud. Avalikus teenistuses oli
kõrgharidusega inimeste osakaal oluliselt suurem Eesti keskmisest –
63% avalikest teenistujatest on kõrgharidusega. Üldkesk-, keskeri- ja
kutseharidusega inimeste osakaal on kõigi Eesti hõivatute seas 48% ja
avalikus teenistuses vastavalt 36%. Kui Eesti hõivatute hulgas on
põhiharidusega või sellest madalama haridustasemega 9%, siis
avalikus teenistuses on vastava haridustasemega inimeste osakaal
peaaegu olematu.
Foto: Monika Tamla, Riigikantselei
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 42
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Riigi ametiasutustes (Joonis 28) eristuvad avalike teenistujate
haridusprofiilid. Ametnike seas on selgelt rohkem kõrgharidusega
inimesi (80%). Töölepinguliste töötajate hulgas on samuti kõige enam
kõrgharidusega inimesi, kuid nende osakaal (56%) on väiksem kui
ametnike seas. Kõrghariduse osakaal riigi ametiasutustes on
võrreldes eelmise aastaga 2% kasvanud.
Eriteenistujate seas on kõige enam üldkesk-, keskeri- ja
kutseharidusega inimesi (48%), mis on ootuspärane, kuna mitme
eriteenistusliigi puhul on hariduse miinimumnõudena kehtestatud
kutseharidus. Võrreldes eelmise aastaga on kõrghariduse osakaal
eriteenistujate hulgas 6 protsendipunkti kasvanud.
Joonis 28. Riigi ametiasutuste teenistujate haridus13 teenistujate gruppide lõikes 2021. aastal. Allikas: Riigi personali-
ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
Riigi ametiasutuste gruppe omavahel võrreldes nähtub, et
ministeeriumites ja põhiseaduslikes institutsioonides on valdav osa
teenistujad kõrgharidusega (vastavalt 92% ja 85%) ning suurem osa
neist on omandanud teise astme kõrghariduse (vastavalt 65% ja 59%).
Siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes on kõrghariduse omandanud
46% teenistujatest. Ülejäänud valitsusasutustes14 on kõrgharidusega
avalikke teenistujaid 79% (Joonis 29). Erinevad haridusprofiilid
mõjutavad olulisel määral ka vastavate asutuste gruppide värbamist ja
personalipoliitikat ning töötajate ootusi nii juhtimisstiilile kui ka
juhtimiskvaliteedile.
13
Esimese astme kõrgharidus - bakalaureusekraad või vastav kvalifikatsioon, rakenduskõrgharidus või vastav
kvalifikatsioon. Teise astme kõrgharidus - magistrikraad või vastav kvalifikatsioon. Kõrgeima astme kõrgharidus -
doktorikraad või vastav kvalifikatsioon.
14
Ülejäänud valitsusasutused sisaldavad: ametid, inspektsioonid, kohtud, Prokuratuur, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise voliniku kantselei, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahvusarhiiv. Siseturvalisusasutuste ja Kaitseväe grupis on
arvestatud Häirekeskus, Kaitsevägi, Maksu- ja Tolliamet, PPA, Päästeamet, vanglad, Keskkonnainspektsioon
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 43
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Joonis 29. Riigi ametiasutuste teenistujate haridus asutuste gruppide lõikes 2021. aastal. Allikas: Riigi personali- ja
palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
Sarnaselt riigi ametiasutustega on ka KOV ametiasutustes avalike
teenistujate haridusalased profiilid üksteisest eristuvad (Joonis 30).
Ametnike seas on ka siin selgelt rohkem kõrgharidusega inimesi (82%),
mis on viimasel aastal 2 protsendipunkti kasvanud. Kõrgharidusega
ametnikest orienteeruvalt pooled on omandanud ka teise astme
kõrghariduse. Töölepinguliste töötajate seas on kõige enam üldkesk-,
keskeri- ja kutseharidusega inimesi (43%).
KOV ametiasutustes on kõrgharidusega teenistujaid veidi rohkem
(68%) kui riigi ametiasutustes (62%), mille üheks põhjuseks on asjaolu,
et riigi ametiasutuste töötajaskonnast suure osa moodustavast
eriteenistujate grupi teenistujatest enamikule ei ole kehtestatud
kõrghariduse nõuet.
Joonis 30. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste teenistujate haridus teenistujate gruppide lõikes 2021. aastal. Allikas:
RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 44
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
3.6 Värbamine
Riigi edukaks toimimiseks on oluline tagada teenistuskohtadele15
vastava ettevalmistuse ja kogemusega, usaldusväärne ning
pühendunud töötajaskond.
Avalikus teenistuses on kohustuslik korraldada konkurss kõikide
vabade ametikohtade täitmiseks. Selle nõude eesmärgiks on suurem
avatus, läbipaistvus värbamise ja valiku korralduses ning
kandidaatidele võrdsete võimaluste tagamine. Konkurss võib olla
avalik või sisekonkurss. Viimane on otstarbekas korraldada siis, kui
ametiasutus on veendunud, et sisekonkursil osalevad kandidaadid on
parema kvalifikatsiooniga, kui avalikul konkursil osalevad
kandidaadid. Erandjuhtudel on võimalik ka konkursita värbamine.
Foto: Haridus- ja Teadusministeerium
Avatuse suurendamise eesmärgil kuvatakse kõik avaliku teenistuse ja
hallatavate riigiasutuste töökuulutused Rahandusministeeriumi
avalike konkursside veebilehel, et info vabadest teenistuskohtadest
oleks nähtav ühes kohas ja kõigile leitav.
2021. aastal viidi avalikus teenistuses läbi 4406 personaliotsingut,
mille käigus sooviti täita 5109 teenistuskohta16 (2020. aastal viidi läbi
3732 personaliotsingut 4625 teenistuskoha täitmiseks).
Kõigist 4406 personaliotsingust olid 3095 (70,2%) avalikud konkursid,
811 (18,4%) sisekonkursid ning 500 (11,3%) konkursita värbamised
(Joonis 31). Eriteenistuses moodustasid 36% sisekonkurssid.
15
Ameti- ja töökoht
16
Täidetavate teenistuskohtade arv on suurem personali¬otsingute omast, kuna mõnikord soovitakse ühe konkursiga
täita mitut sarnase profiiliga teenistuskohta (nt patrullpolitseinikud, vanglateenistuse valvurid).
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 45
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Riigikantselei viis 2021. aastal riigi avaliku teenistuse tippjuhtide
leidmiseks läbi 27 avalikku konkurssi, millest lõppesid edukalt 24
konkurssi. Tippjuhtide ametikohtadele kandideeris kokku 179
kandidaati. Keskmine kandidaatide arv ühele ametikohale oli 7, mis on
1 kandidaadi võrra väiksem kui 2020. aastal.
2021. aasta avaliku teenistuse personaliotsingute üldarv suurenes
võrreldes 2020. aastaga 674 personaliotsingu võrra. 2021. aastal
suurenes personaliotsingute arv, kuna mõnedes asutustes oli
eriolukorra ajal värbamine peatatud, kuid eelmisel aastal tööjõu
vajadus taastus.
Joonis 31. Läbi viidud personaliotsingute arv avalikus teenistuses 2017–2021. Allikas: RaMi iga-aastane
personalistatistika andmekorje
Avalikus teenistuses on enim vakantseid ametikohti õigus- ja
siseturvalisuse asutustes (politsei, päästeteenistus, vanglateenistus)
ning Kaitseväes. Probleemiks värbamisel on eelkõige sobiva sihtgrupi
piiratus tööjõuturul. Töötajate sihtgrupp, keda nimetatud valdkonnas
peamiselt vajatakse, on sarnane ning asutused konkureerivad lisaks
eraturule ka omavahel.
Avalikele ja sisekonkurssidele kandideeris 2021. aastal kokku 44 922
isikut (2020. aastal 51 480 isikut). Keskmine kandidaatide arv avaliku
ja sisekonkursiga täidetava teenistuskoha kohta oli 10 ehk 3 inimest
vähem võrreldes eelmise aastaga (sh riigi ametiasutustes oli keskmine
kandidaatide arv 10 ning KOV ametiasutustes 9).
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 46
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Joonis 32. Kandidaatide keskmine arv avaliku ja sisekonkursiga täidetava
teenistuskoha kohta avalikus teenistuses aastatel 2017–2021. Allikas: RaMi iga-
aastane personalistatistika andmekorje
Personaliotsingute läbiviimisel sooviti täita 5109 teenistuskohta ning
luhtus 952 teenistuskoha täitmine ehk 19%. Kõige rohkem ehk 476
(24%) teenistuskohta jäi personaliotsingute käigus täitmata õigus- ja
siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes. Peamiseks luhtumise
põhjuseks antud valdkonnas oli sobivate kandidaatide puudumine.
Vanglates luhtus 285 teenistuskoha täitmine, s.o 40% kõigist läbi
viidud personaliotsingutest.
Avaliku teenistuse avalikke ja sisekonkursse, kus oli alla 3 kandidaadi
(sh ka 0 kandidaati) teenistuskoha kohta, oli 1378 (35%), sellest
omakorda jäi täitmata 656 teenistuskohta ehk 48%.
Kui 2020. aastal COVID-19 olukorrast tingituna oli tööturul tööotsijaid
rohkem ning seetõttu kandidaatide arv ühele ametikohale suurem (13),
siis 2021. aastal oli keskmine kandidaatide arv ühele ametikohale 10.
Täitmata jäänud teenistuskohtade osakaal on märkimisväärne (31%)
ning viitab sellele, et kandideerijate ametialane profiil ei vasta
värbavate asutuste vajadustele.
Konkursse, kus kandidaate oli teenistuskohale rohkearvuliselt (30
kandidaati või enam), oli vähe – 277 konkurssi ehk 7% konkursside
koguarvust. 2021. aastal olid populaarsemad konkursid erinevate
spetsialistide ametikohtadele, nt klienditeenindajate, spetsialistide
pensioni valdkonnas, infotelefoni spetsialistide, dokumendihaldurite,
personalitöö ekspertide ja asjaajajate kohtadele.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 47
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Joonis 33. Avaliku teenistuse konkursside osakaalud kandidaatide arvu järgi
teenistuskoha kohta avaliku ja sisekonkursiga täidetavatest konkurssidest 2021.
aastal. Allikas: RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
Avalikus teenistuses sõlmiti töösuhe 5161 inimesega (2020. aastal
3872 inimesega), mis moodustab 18% kõikide avaliku teenistuse
asutuste ametnike ja töötajate arvust. Ametisse nimetati 3108
ametnikku ja tööleping sõlmiti 2053 töötajaga.
Enamikes riigiasutustes on võetud kasutusele värbamistarkvarad
(peamiselt Talendipank, aga ka Recrur ja RecruitLab), mis muudavad
värbamisprotsessi kõigile osapooltele lihtsamaks ja kiiremaks ning
aitavad asutustel pakkuda paremat kandideerimiskogemust.
3.7 Voolavus
Personalivoolavus kirjeldab töölt lahkunute osakaalu töötajate
koguarvust. Avalikus teenistuses on oluline jälgida nii personali
koguvoolavust kui ka vabatahtlikku voolavust17. Personali
koguvoolavus aitab hinnata organisatsiooni erinevate sisemiste ja
välimiste tegurite mõju inimeste liikumisele ja väljendab lahkuva
töötajaskonna vahetumisega kaasnevat töömahtu. Personali
vabatahtlik voolavus aitab omakorda hinnata tööandja atraktiivsust,
töötajate rahulolu ja pühendumust.
17
Koguvoolavuse hulka arvestatakse kõik lahkumised (v.a töölepingu üleminek), vabatahtliku voolavuse hulka
arvestatakse lahkumised töötaja algatusel, vabastamine kodakondsuse muutumise tõttu, teisele ametikohale määramine
või valimine muus organisatsioonis, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi liikmeks asumise ning Vabariigi Presidendi ametisse
astumise korral ja vanglaametniku üleviimine.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 48
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Joonis 34. Koguvoolavus ja vabatahtlik voolavus avalikus teenistuses 2015–2021.
Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane
personalistatistika andmekorje
2021. aastal oli avalikus teenistuses personali koguvoolavus 15,0% ja
vabatahtlik voolavus 8,7% (Joonis 34). Võrreldes 2020. ja varasemate
aastatega on voolavus märgatavalt tõusnud, mille põhjuseks võib olla
töökohtade pakkumise tõus turul. Koguvoolavust on muuhulgas
mõjutanud ka valitsuse ja Vabariigi presidendi vahetumisega seotud
koosseisude muudatused ning 2021. aasta sügisel toimunud kohalike
volikogude valimised koos kaasnevate personalimuudatustega
valdades ja linnades. Samuti on suurenenud teenistujate liikuvus
avaliku sektori siseselt. Kuid nii mitmeski valdkonnas tuleb asutustel
konkureerida kompetentsete töötajate pärast erasektoriga. Sellised
valdkonnad on infotehnoloogia, õigusvaldkond, finantsteenused ehk
kõik need valdkonnad, kus erasektoris on kõrgem palk.
Joonis 35. Avaliku teenistuse KOV ja riigisektori personali koguvoolavus 2012–
2021. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane
personalistatistika andmekorje
Riigi ametiasutuste personali koguvoolavus (Joonis 35) oli 14,7%,
tõustes 2020. aastaga võrreldes 4 protsendipunkti. Erinevates
gruppides (ministeeriumid, põhiseaduslikud institutsioonid ja
Riigikantselei, siseturvalisuse asutused ja Kaitsevägi ning ülejäänud
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 49
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
valitsusasutused) oli personali koguvoolavus suurim põhiseaduslikes
institutsioonides (20,5%), mis tuleneb Vabariigi Presidendi ja valitsuse
vahetusega tingitud lahkumistest ning samuti tähtajalise üleviimise
(rotatsiooni) rakendamisest. Madalaim oli ülejäänud valitsusasutustes
(8,5%).
Riigi ametiasutuste ja KOVi ametiasutuste vabatahtlik voolavus on
sarnaselt koguvoolavusele tõusnud paar protsendipunkti (Joonis 36).
Joonis 36. Avaliku teenistuse personali vabatahtlik voolavus 2012–2021. Allikas:
Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika
andmekorje
COVID-19 olukorra stabiliseerumise järgselt on näha, et voolavus on
märgatavalt suurenenud, kuna tööturg on taas elavnenud.
Tippspetsialistidega organisatsioonis peetakse kriitiliseks piiriks 10%
suurust personali vabatahtliku voolavuse määra, millest üle minnes
kannatab organisatsiooni institutsionaalne mälu ja asjatundlikkus.
Töötajate lahkumisega kaasneb arvestatav teadmiste kadu ning
inimeste- ja asutuste vaheliste koostöösuhete katkemine.
Siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes on personali vabatahtlik
voolavus 8,1%, mis üldkogumina ei küündi vabatahtliku voolavuse
kriitilise piirini, kuid märkimisväärselt kõrge ehk 19,1% on vabatahtlik
voolavus vanglates. Siseturvalisuse asutuste ja Kaitseväe grupi
vabatahtlik voolavus on riigile suur kulu, kuna eriteenistujad läbivad
teenistusse asudes või teenistuse käigus väljaõppe, omandades riigi
toel erialased teadmised (kutseharidus, koolitused jne).
Personalivoolavuse alusel võib kokkuvõtvalt öelda, et avalikus
teenistuses on vabatahtlik voolavus koondina alla kriitilise määra, kuid
on välja joonistunud probleemgrupid, kus on näha vabatahtliku
voolavuse tõusutendentsi (põhiseaduslikud institutsioonid ja
Riigikantselei 9,1% (tõus 3,9 pp)).
Vabatahtlikult avaliku teenistuse asutustest lahkunutest oli 2021.
aastal 18% alla 1-aastase staažiga ning 39% 1-4-aastase staažiga, mis
on võrreldes eelmise aastaga suurenenud (Joonis 37). See tähendab,
et teenistusest lahkunutest enam kui pool (57%) on suhteliselt lühikest
aega oma ametikohal töötanud.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 50
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Joonis 37. Vabatahtlikult avaliku teenistuse asutustest lahkunud teenistujate
jaotus staaži lõikes 2021. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse
andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
Personali stabiilsusindeks (asutuse staaži 1 või rohkem aastat)
avalikus teenistuses on 90,2% (Joonis 38). Võrreldes 2020. aastaga on
stabiilsusindeks veidi vähenenud (0,4 protsendipunkti võrra) ehk alla
ühe aastase staažiga teenistujaid on rohkem. Stabiilsusindeks on
kõrge, mis on kasulik organisatsioonis vajalike teadmiste hoidmiseks
ning aitab asutustel edukalt oma funktsioone täita.
Joonis 38. Personali stabiilsusindeks (asutuse staaži 1 või rohkem aastat) avalikus
teenistuses 2021. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja
RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
Avalikus teenistuses on kõige enam (33%) pikaajalise staažiga
töötajaid, kes on teenistuses olnud enam kui 15 aastat.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 51
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Joonis 39. Avalike teenistujate jaotus staaži järgi 2021. aastal. Allikas: Riigi
personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika
andmekorje
3.8 Keskmine palk
Avaliku teenistuse palgataseme kujundamisel on oluline arvestada
Eesti palgaturul toimuvate muutustega. Avalikku teenistusse
soovitakse värvata kvalifitseeritud tööjõudu, kes oleks võimelised
pakkuma riigi elanikele kvaliteetset avalikku teenust. Selleks tuleb
jälgida, et avaliku teenistuse palgad ei jääks konkureerivate tööturu
segmentide palgatasemetest märkimisväärselt maha. Samas ei tohiks
avalik teenistus olla põhjendamatu palgasurve tekitaja.
Eesti keskmine brutokuupalk 2021. aastal oli 1 548 eurot ning
võrreldes 2020. aastaga kasvas see 6,9%.
Foto: Kadri Paomees, Keskkonnaamet
Palkade erinevused Eesti tööturul tegevusvaldkondade vahel on üsna
suured. Kõige kõrgemalt (info ja side 2 804 eurot, kasv aastaga 8,9%)
ja kõige madalamalt (majutus ja toitlustus 916 eurot, kasv aastaga
6,5%) tasustatud tegevusvaldkonna keskmise brutokuupalga vahe on
kolmekordne. Sellest tulenevalt varieerub turu palgasurve erinevatele
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 52
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
avaliku teenistuse asutustele. Näiteks konkureerivad Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium tööturul
kõrgelt tasustatud info ja side ning finants- ja kindlustustegevuse
sektoriga (keskmine brutokuupalk 2 568 eurot, kasv aastaga 4,3%),
Kultuuriministeerium aga pigem madalamalt tasustatud kunsti,
meelelahutuse ja vabaaja sektoriga (keskmine brutokuupalk 1 247
eurot, kasv aastaga 10,5%)18. Lähtuvalt palgaturu erinevustest peaks
nende ministeeriumide keskmine palk erinema vähemalt kaks korda.
See läheks aga vastuollu avaliku teenistuse sisemise õigluse
printsiibiga, mille kohaselt peaksid erinevates ministeeriumides
valdkondliku poliitika kujundamisega tegevad ametnikud saama
samaväärset palka. Nii püüdlebki avaliku teenistuse palgapoliitika
ühelt poolt konkurentsivõime hoidmise ja teisalt avaliku teenistuse
sisemise õigluse suurendamise poole.
Lisaks tegevusvaldkondadele varieeruvad palgatasemed Eestis ka
maakonniti. Tallinnas ja Harjumaal on palgatase kõrgem kui teistes
maakondades. Tallinnas oli möödunud aastal Eesti keskmine
brutokuupalk 1 744 eurot (kasv aastaga 6,5%) ja Tartumaal 1 550 (kasv
aastaga 7,1%). Eesti keskmisest kõrgemat brutokuupalka makstakse
Harjumaal, Tallinnas ja Tartus19, mistõttu on nendes piirkondades
asuvatel avaliku teenistuse asutustel vaja konkureerida keskmisest
kõrgema palgatasemega. Enamus riigi ametiasutusi ei rakenda
sarnase profiiliga ametikohtadel regionaalseid palgaerisusi.
Palgapoliitiliselt on võetud lähenemine maksta sarnase töö eest
sarnast palka ja mitte kohelda ühe asutuse sees töötajaid erinevalt
lähtuvalt nende regionaalsest paiknemisest. Küll rakendatakse
piirkondlikke palgaerisusi nendes piirkondades, kus on kõige enam
probleeme tööjõu värbamisega. Üheks näiteks siinkohal on Ida-Viru
maakond, kuhu on väga keeruline leida ametikoha nõuetele vastavaid
avalikke teenistujaid. See tähendab, et sarnase töö eest Ida-Virumaal
ollakse valmis maksma rohkem kui näiteks Harjumaal ja teistes
maakondades.
3.8.1 AVALIKU TEENISTUSE KESKMINE PALK
2021. aastal oli avaliku teenistuse (riigi- ja kohaliku omavalitsuse
ametiasutuste) keskmine bruto kuupõhipalk 1712 eurot ja
brutokuupalk 1851 eurot (kasv 2,1%).
Riigi ametiasutuste keskmine bruto kuupõhipalk oli 1751 eurot ja
keskmine brutokuupalk oli 2021. aastal 1 900 eurot. Viimane kasvas
aastaga 2,9%. Eesti keskmine brutokuupalk kasvas eelmisel aastal 4
protsendipunkti kiiremini kui riigiasutuste keskmine brutokuupalk.
18
Statistikaameti andmed palkade varieeruvuse kohta tegevusvaldkondade lõikes.
19
Statistikaameti andmed palkade varieeruvuse kohta maakonniti.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 53
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Joonis 40. Riigi ametiasutuste keskmine brutokuupalk ja selle muutus 2017-2021.
aastal. Allikas: Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud
sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring, riigi personali- ja
palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje,
Statistikaamet
Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste keskmine bruto kuupõhipalk oli
1556 eurot (kasv 2,8%) ja brutokuupalk 1652 eurot (kasv 4,0%).
Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste omavahelises võrdluses maksti
2021. aastal kõige kõrgemat keskmist brutokuupalka Viimsi
Vallavalitsuses (2522 eurot) ja Keila Linnavalitsuses (2102 eurot).
Ametnike keskmine bruto kuupõhipalk oli 1906 eurot ja keskmine
brutokuupalk 1967 eurot. Töötajate keskmine bruto kuupõhipalk oli
1546 eurot ja keskmine brutokuupalk 1659 eurot. Kui võrrelda
ametnike ja töölepinguliste töötajate omavahelist palgataset, siis
ametnike palgatase on 19% kõrgem kui töötajatel. Kuna
töölepingulised töötajad täidavad valdavalt avaliku võimu teostamist
toetavaid funktsioone, siis on mõistetav, et nende palgatase on
ametnike palgatasemest madalam.
2021. aastal oli riigi ametiasutuste ametnike keskmine brutokuupalk
1996 eurot. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ametnike keskmine
brutokuupalk oli riigi ametiasutuste keskmisest bruto kuupalgast ca
10% madalam ehk 1805 eurot. Riigi ametiasutuste töölepinguliste
töötajate brutokuupalk oli 1734 eurot, kohaliku omavalitsuse
ametiasutuste töölepinguliste töötajate töötasu oli 15% madalam ehk
1469 eurot. Palgaerinevus on võrreldes eelmise aastaga riigi- ja
kohaliku omavalitsuse ametiasutuste vahel vähenenud.
Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste viimaste aastate kiiremale
palgakasvule on mõju avaldanud ka läbi viidud haldusreform, mis tõi
kaasa muudatused ametnike ja töötajate vastutuses ja tööjaotuses.
Samuti peab arvestama, et ametnike tööülesanded riigis ja kohalikes
omavalitsustes on väga erinevad ning sellest tulenevalt on erinev
palgasurve vastavatele ametnike gruppidele. Seetõttu ei saa
palgaerinevuse põhjal väga täpselt öelda, kuivõrd see kirjeldab
palgalõhet või kui palju kajastab ülesannete ning vastutuste erinevust
riigi ja kohalikes omavalitsuste ametiasutustes.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 54
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Joonis 41. Keskmine bruto kuupõhipalk ja brutokuupalk avalikus teenistuses 2021.
aastal. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem, Riigi personali- ja palgaarvestuse
andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, Fontese riigi
ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-
õiguslike asutuste palgauuring
Kui vaadata kitsamalt ametnike brutokuupalga muutust, siis
riigiametnike palgad kasvasid 2021. aastal 2,5% ja kohaliku
omavalitsuse ametnikel 3,0%. Nii riigiametnike kui ka kohalike
omavalitsuste ametnike palgakasv aeglustus suuresti tervisekriisist
tulenevatest mõjutustest ning otsustest palgakasvu lisavahendeid
mitte suunata.
Joonis 42. Ametnike keskmine brutokuupalk, palga muutus võrreldes eelneva aastaga ja palga suhe Eesti keskmisesse
brutokuupalka 2017 - 2021 võrdluses. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem, Statistikaamet
Ametnike keskmine palk on Eesti keskmisest palgast kõrgem. Selle
üks põhjus on see, et ametnike hulgas on kõrgharidusega inimeste
osakaal oluliselt suurem. Kui Eestis on kõrgharidusega töötajaid 43%,
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 55
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
siis ametnike hulgas juba oluliselt rohkem ehk 67%. Kuna
kõrgharidusega töötajate palk on Eesti keskmisest palgast kõrgem,
siis väljendub see ka ametnike palgatasemes.
3.8.2 RIIGI AMETIASUTUSTE KESKMINE PALK ASUTUSTE GRUPPIDE LÕIKES
Riigi ametiasutuste keskmine bruto kuupõhipalk oli 2021. aastal
1 751 eurot ja see kasvas aastaga 2,0%.
Riigi ametiasutuste keskmisest oluliselt kõrgem on keskmine
kuupõhipalk ministeeriumites (2373 eurot) ning põhiseaduslikes
institutsioonides ja Riigikantseleis (2200 eurot). Siseturvalisuse
asutustes ja Kaitseväes ning ülejäänud valitsusasutustes20 on
keskmine kuu põhipalk nimetatud asutuste gruppidest oluliselt
madalam (vastavalt 1601 eurot ja 1808 eurot).
Joonis 43. Riigi ametiasustuste keskmine bruto kuupõhipalk ja selle muutus 2020. ja 2021. aastal asutuste gruppide
lõikes21. Allikas: Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike
asutuste palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
20
Ülejäänud valitsusasutused sisaldavad: ametid, inspektsioonid, kohtud, Prokuratuur, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise voliniku kantselei, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahvusarhiiv. Siseturvalisusasutuste ja Kaitseväe grupis on
arvestatud Häirekeskus, Kaitsevägi, Maksu- ja Tolliamet, PPA, Päästeamet, vanglad, Keskkonnainspektsioon
21
Ülejäänud valitsusasutuste grupis on arvestatud ametid, inspektsioonid, kohtud, Prokuratuur, Rahvusarhiiv, Rahapesu
Andmebüroo, Riigi Tugiteenuste Keskus, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. Siseturvalisuse
asutuste ja Kaitseväe grupis on arvestatud Häirekeskus, Kaitsevägi, Maksu- ja Tolliamet, PPA, Päästeamet, vanglad.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 56
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Riigi ametiasutuste keskmine brutokuupalk oli 2021. aastal 1 900
eurot ja see kasvas aastaga 2,9%.
Sarnaselt kuupõhipalgale oli 2021. aastal keskmine brutokuupalk
kõrgem ministeeriumites (2573 eurot) ning põhiseaduslikes
institutsioonides ja Riigikantseleis (2399 eurot), madalam aga
siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes (1747 eurot) ning ülejäänud
valitsusasutustes (1941 eurot).
Kõige kiirem oli brutokuupalga kasv 2021. aastal ülejäänud
valitsusasutustes (5,3%). Ministeeriumites oli kasv 5,1%,
põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis 1,5% ning
siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes 1,4%. Kuigi kõikide nimetatud
gruppide keskmise brutokuupalga kasv jäi alla Eesti keskmise
brutokuupalga kasvu, on peaaegu kõigi riigi ametiasutuste
brutokuupalk üle Eesti keskmise brutokuupalga.
Joonis 44. Riigi ametiasustuste keskmine brutokuupalk ja selle muutus 2020. ja 2021. aastal asutuste gruppide lõikes22.
Allikas: Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste
palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
22
Ülejäänud valitsusasutuste grupis on arvestatud ametid, inspektsioonid, kohtud, Prokuratuur, Rahvusarhiiv, Rahapesu
Andmebüroo, Riigi Tugiteenuste Keskus, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei.
Siseturvalisusasutuste ja Kaitseväe grupis on arvestatud Häirekeskus, Kaitsevägi, Maksu- ja Tolliamet, PPA, Päästeamet,
vanglad.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 57
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Riigi ametiasutuste keskmise brutokuupalga kasv on olnud 0,9%
kõrgem kui keskmise bruto kuupõhipalga kasv, mis tähendab, et
võrreldes eelmise aastaga on kasvanud muutuvpalga23 ja muu tulu24
osakaal kogupalgas.
Riigi ametiasutuste muutuvpalga osakaal brutokuupalgast jääb
erinevates asutuste gruppides vahemikku 2,2%–6,9% (Joonis 45).
Muutuvpalga osakaal on kõikides asutuste gruppides võrreldes
eelmise aastaga kasvanud 1,1%. Kõige enam on kasvanud muu tulu
osakaal ministeeriumites (3,1%), kus tulenevalt koroonaga seotud
valitsuse kokkuhoiu soovitustest25 2020. aastal vähenes muutuvpalga
osakaal kõige enam.
Kui vaadata riigi ametiasutuste muu tulu osakaalu brutokuupalgast,
siis on see võrreldes eelmiste aastaga vähenenud, jäädes vahemikku
1,2–6,2%, olles saavutanud tervisekriisile eelnenud aasta taseme.
23
Muutuvpalga hulka loetakse tulemuspalk, preemia ja lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest.
24
Muu tulu hulka loetakse lisatasu valveaja, öisel ajal ja riigipühal tehtava töö eest, lisatasu ületunnitöö eest ja lisatasu
asendamise eest.
25
Vabariigi valitsuse kabinetiotsus 21.05.2020
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 58
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Joonis 45. Riigi ametiasutuste muutuvpalga ja muu tulu osakaal brutokuupalgast asutuste gruppide lõikes 2017–2021.
Allikas: Fontese riigi ameti- ja hallatavate asutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring,
riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastanemuutuvpalga personalistatistika andmekorje
Keskmised palgad teenistusgruppides
Riigi ametiasutused kohustuvad paigutama kõik oma teenistuskohad
teenistusgruppidesse. Teenistusgrupp sisaldab endas ametikohtade
funktsioonide ja vastutustasandite kirjeldusi, mis aitab sarnaste
funktsioonide ja vastutusega ametikohti omavahel võrrelda. Võrrelda
saab teenistuskohtade arvu ning palgataset asutusesiseselt, riigi
ametiasutuste vahel ning sarnaste tööde olemasolul ka erasektoriga.
Teenistusgruppe on kehtiva klassifikaatori alusel kokku 8726. Viis
kõige arvukama teenistuskohtade arvuga teenistusgruppi riigi
ametiasutustes on korra tagamine, riigikaitse, nõustav ja kontrolliv
järelevalve, päästetööd ja poliitika rakendamine.
26
Teenistusgrupid on kehtestatud avaliku teenistuse seaduse rakendusaktiga:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1040/1202/2015/Lisa_4_30122021.pdf#
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 59
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Joonis 46. Riigi ametiasutuste teenistuskohtade arvuline jagunemine
teenistusgruppidesse 2021. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse
andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
Kõige rohkem inimesi riigi ametiasutustes ehk ligikaudu kolmandik
tegeleb siseturvalisuse ja riigi julgeoleku tagamisega. Järelevalve ja
poliitika rakendamise funktsioone täidavad vastavalt 9% ja 6%
teenistujatest. Kõikide arvukamate teenistusgruppide teenistuskohad
paiknevad valdavalt erinevates ametites ja inspektsioonides.
Selleks et võrrelda sarnase väärtusega töid ja nende eest makstavat
keskmist palka, tuleb hinnata tööülesannete keerukust, teenistuskoha
vastutuse ulatust ja teenistuskohale seatud sisendnõudeid (haridust,
eelnevat töökogemust jmt). Selle hindamiseks on kõikides
teenistusgruppides välja toodud vastutustasemed, kus esimesed
tasemed on väiksema vastutusega ning tagasihoidlikemate
sisendnõuetega. Mida kõrgem tase, seda suurem on vastutus ning
sellest tulenevad sisendnõuded. Vastutustasemed on võrreldavad läbi
erinevate teenistusgruppide ning see tähendab lihtsustatult, et
erinevate valdkondade (nt nii personali- kui ka finantsjuhtimine) tööd
on sarnaselt jagatud järgmisteks vastutustasanditeks: lihttööd,
assisteerivad tööd, nooremspetsialistid, spetsialistid,
vanemspetsialistid, juhtivspetsialistid ja eksperdid, esmatasandi juhid,
keskastme juhid, tippjuhid.
Erinevate teenistusgruppide sarnaseid vastutustasandeid võrreldes on
võimalik hinnata, kui sarnased või erinevad on palgatasemed riigi
ametiasutuste sees. Sellise võrdluse alusel saab hinnata sisemist
palgaõiglust. Näiteks, kui palju erineb sarnase töö keerukuse ja
sisendnõuetega personalijuhtimise tippspetsialisti palk
finantsjuhtimise tippspetsialisti palgast. Kõikide teenistusgruppide
2021. aasta palgastatistikud on välja toodud riigi ametiasutuste ja
hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-
õiguslike juriidiliste asutuste palgauuringus27.
27
https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#keskvalitsuse-
asutus
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 60
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Kui vaadata teenistusgruppide vahelist sisemist õiglust ehk võrrelda
erinevate teenistusgruppide sarnaste vastutustasandite
palgatasemeid omavahel, on esiviisikus õhusõiduki meeskonna ja
lennutehnilise personali, meditsiini, laevameeskonna, IT-testimise ning
küberkaitse- ja küberturvalisuse teenistusgrupid.
Kõige enam on avaliku teenistuse teenistusgruppide keskmisele
ligilähedase palgatasemega personalijuhtimise, oskustööde, IT-
teenuste toe, inseneritööde ja IT - arvutigraafika teenistusgrupid.
Avaliku teenistuse keskmisest palgatasemest vähem teenivate
teenistusgruppide seas on kõige madalama tasemega lao,
registripidamise, sotsiaalhoolekande alase juhtumikorralduse,
raamatukogunduse ning konserveerimise ja restaureerimise
teenistusgrupid (Tabel 3). Eelmise aastaga võrreldes on kõrgemalt ja
madalamalt tasutatatud teenistusgrupid jäänud peaaegu samaks,
muutunud on avaliku teenistuse teenistusgruppide keskmisele
palgatasemele jäävad teenistusgrupid.
Riigi ametiasutuste palgastruktuur kajastab olulisel määral kogu
tööturu palgastruktuuri, kus kõrgemalt on tasustatud väga
spetsiifilised tööd (nt piloodid, arstid) või siis tööturul spetsialistide
vähesusest tingituna kõrgemalt tasustatud tööd (nt IT valdkond).
Tabel 3. Riigi ametiasutuste teenistusgruppide sisemise õigluse pingerida 2021. aastal. Teenistusgrupid, mille
palgapositsioon võrreldes teiste teenistusgruppide sama keerukusastmega töödega kõrgemalt, keskmiselt või
madalamalt tasustatud.
Keskmine bruto
5 kõrgeimat teenistusgruppi Valim Sisemine õiglus
kuupalk
Õhusõiduki meeskond ja lennutehniline personal 61 3013 187
Meditsiin 257 2628 148
Laevameeskond 239 1955 134
IT - testimine 14 2445 132
Küberkaitse ja küberturvalisus 32 2919 130
Keskmine bruto
5 keskmist teenistusgruppi Valim Sisemine õiglus
kuupalk
Personalijuhtimine 284 2024 101
Oskustööd 204 1488 101
IT - teenuste tugi 149 1845 100
Inseneritööd 60 2240 99
IT - arvutigraafika 10 1642 99
Keskmine bruto
5 madalaimat teenistusgruppi Valim Sisemine õiglus
kuupalk
Ladu 163 1098 80
Registripidamine 143 1446 80
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 61
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Sotsiaalhoolekande alane juhtumikorraldus 240 1566 80
Raamatukogundus 22 1076 77
Konserveerimine ja restaureerimine 16 1357 73
Allikas: Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste
palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje
3.8.3 RIIGI AMETIASUTUSTE SOOLINE PALGALÕHE
Riigi ametiasutuste soolist palgalõhet on vaadeldud kahes erinevas
dimensioonis:
1) klassikaline sooline palgalõhe mees- ja naisteenistujate
oktoobrikuu tunnitasu erinevus riigi ametiasutuste järgi. Ei
võeta arvesse meeste ja naiste vastutust ja tegevusvaldkonda,
ameteid, töötatud tundide arvu jms tegureid, mis võivad olla
keskmiste palkade erinevuse põhjustajateks.
2) sooline palgalõhe eri vastutustasanditel ehk töö vastutust
arvesse võttev palga erisus, mis arvestab töö keerukust ning
võtab arvesse samasse teenistusgruppi ja tasemele märgitud
teenistuskohad, kuid mitte tegevusvaldkonda. Näitab, kui palju
erineb sarnase vastutustasandiga meeste ja naiste
brutotunnipalk. Palgalõhe arvutamise eelduseks on
ametikohtade teenistusgruppidesse paigutamine
(teenistusgruppidest on lähemalt lk 41).
Foto: Kultuuriministeerium
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 62
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Sooline palgalõhe on nii tööturul kui laiemalt ühiskonnas valitseva
soolise ebavõrdsuse üks olulisemaid indikaatoreid28. Statistikaameti
andmetel oli 2021. aastal sooline palgalõhe Eestis 14,9%, st sama arvu
töötundide korral teenisid naistöötajad meestöötajatest keskmiselt
ligikaudu viiendiku võrra väiksemat töötasu, võtmata arvesse, kus ja
millisel positsioonil keegi täpsemalt töötas. Palgalõhe annab meile
märku, et naistel on raskem meestega võrdset majanduslikku
kindlustatust saavutada. Madalam palk ei puuduta ainult praegust
töist sissetulekut, vaid selle majanduslik mõju on laiem – tulevikus
kandub palgalõhe üle pensionilõheks, samuti mõjutab madalam palk
nii töötutoetusi, vanemahüvitist kui ka teisi sotsiaaltoetusi ja -hüvitist.
Sooline palgalõhe on kompleksne probleem, mille põhjuseks on nii
soostereotüübid, segregatsioon hariduses ja seejärel tööturul, samuti
ebavõrdne peresisese hoolduskoormuse jaotus kui ka otsene
diskrimineerimine. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi on
riigiasutustel kohustus soolist võrdõiguslikkust edendada. Selleks on
lisaks palgalõhe analüüsimisele oluline palgalõhe vähendamiseks teha
teadlikke pingutusi, eelkõige pidades silmas stereotüüpide vältimist
näiteks personali värbamisel, töötajate arendamisel, karjääri juhtimisel
ja edutamisel ning töökorralduses. Soolise võrdõiguslikkuse
tegevuskava on üks viis eesmärgipäraselt organisatsioonis soolist
võrdsust tagada nind edusamme mõõta.
2021. aastal oli riigi ametiasutuste teenistujate seas naiste
brutotunnipalk 3,3%29 väiksem kui meestel, mis tähendab, et kui naine
teenis tunnis 10,9 eurot bruto, siis mees 11,2 eurot bruto. Klassikaline
sooline palgalõhe aga ei arvesta seda, kas antud asutuses töötavad
mehed ja naised erinevatel ametikohtadel. Kui palkades on erinevus,
võib see olla tingitud sellest, et ametikohad, kus antud asutuse mehed
ja naised töötavad, erinevad üksteisest vastutuse, keerukuse või
muude aspektide poolest.
Töö keerukust arvestava soolise palgalõhe leidmiseks eri
vastutustasanditel on vajalik, et ametikohad oleksid
teenistusgruppidesse paigutatud ja hinnatud. Mida kõrgem tase, seda
suurem on vastutus ning sellest tulenevad sisendnõuded. Vaadates,
kuidas mehed ja naised on riigi ametiasutustes jaotunud erineva
28
Täht, K., Roosalu, T., Unt, M., Aavik, K., Pilvre, B., Kääramees, M. (2022). Sooline palgalõhe Eestis: kujunemise
tagamaad ja vähendamise võimalused. Programmi RITA tegevuse 1 projekti „Soolise palgalõhe vähendamine (REGE)“
lõpparuanne.
29
2021. aastal on muudetud riigi ametiasutuste palgalõhe arvutamise metoodikat, mis on ühtlustatud Eesti üldise
palgalõhe arvutamise metoodikaga – keskmise brutokuupalga asemel on kasutatud brutotunnipalka, mille leidmiseks on
põhipalgale juurde liidetud ületunnitöö tasu, lisatasu valveaja, ööaja ja riigipühal tehtava töö eest. Soolise palgalõhe
raames on keskmine brutotunnipalk arvutatud ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta, mille aluseks pole tegelikult
töötatud tunnid. Palgalõhe teada saamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate
keskmine brutotunnipalk ja saadud summa jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga. Vaatluskuuks on
oktoober ning valimis on töötajad, kes on saanud antud kuu eest töötasu (väljas on pikaajalised puudujad). Arvestusest
on väljas välisriigis kohapealt palgatud töölepingu alusel töötajad, erialadiplomaadid, tsiviilmissioonide eksperdid,
välisesinduste ametikohad ja ATS/TLS haldusteenistujad. Andmed sisaldavad kõrgemate riigiteenijate seaduses § 3
nimetatud isikuid.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 63
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
tasemega ametikohtade vahel (Joonis 46), siis kõrgemal
vastutustasandil on meeste osakaal suurem tippjuhtide (sh kantslerid,
asekantslerid) ning keskastmejuhtide seas (sh osakondade,
funktsioonide juhid, organisatsiooni juhid). Naised töötavad rohkem
esmatasandi juhtidena, ekspertidena ning tipp- ja
vanemspetsialistidena.
Joonis 47. Riigi ametiasutustes sooline palgalõhe eri vastutustasanditel ning sooline osatähtsus kogu töötajatest
vastutustasandite lõikes 2021. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu
Kõige ülemisel tippjuhtide vastutustasandil (punktivahemikus 864–
995) teenisid mehed eelmisel aastal keskmiselt 2,1% kõrgemat
brutotunnipalka.
Lõhe meeste ja naiste keskmiste brutotunnipalkade vahel on aga
suurim assisteerivate tööde, tööliste, teenindajate ja oskustöötajate
seas (punktivahemikus 91–129), kus mehed teenivad 21,9% rohkem
kui naised (Joonis 47).
Kõige suuremas grupis, kus mehi ja naisi on kõige rohkem ehk
spetsialistide ja oskustöötajate seas (punktivahemikus 130–227) on
palgalõhe 7,1%.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 64
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Joonis 48. Meeste ja naiste keskmise bruto tunnipalga erinevus riigi
ametiasutustes vastutustasandite järgi. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse
andmekogu
Ministeeriumide tippjuhtide võrdlus
Kui võrrelda 2021. aasta Euroopa Liidu (edaspidi EL) riikide
ministeeriumide tippjuhtide soolist jaotust30, siis tuleneb, et Eestis on
kantslerina ja asekantslerina valdavalt teenistuses mehed ehk 69,6%
ministeeriumide tippjuhtidest on meessoost ning 30,4% naissoost.
Samas ELis keskmiselt olid tippjuhtidena teenistuses 59,5% mehed
ning 40,5% naised. Võrreldes eelmise aastaga on Eestis naiste osakaal
tippjuhtide hulgas tõusnud 4,5 protsendipunkti. 2021. aastal
ministeeriumidesse tööle võetud uutest tippjuhtidest 1/3 olid naised.
Võrdselt on tippjuhte Haridus- ja Teadusministeeriumis,
Kaitseministeeriumis ja Rahandusministeeriumis, samas kui
Välisministeeriumis on kõik tippjuhid mehed.
Joonis 49. Tippjuhtide sooline jaotus ministeeriumites 30.09.21. seisuga (%). Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse
andmekogu
3.9 Hindamine
Vastavalt avaliku teenistuse seadusele on ametnikega arengu- ja
hindamisvestluste läbiviimine avalikus teenistuses kohustuslik.
Arenguvestluste eesmärgiks on kaardistada töötajate
arenguvajadused nii tööandja kui töötaja poolt hinnatuna, vaadata
eelmise perioodi tööalaseid tegevusi, saavutusi, koolitustel osalemist
ning analüüsida ootuste ja võimaluste kattumisi tulevikuks. Vestluse
ajal või järgselt pannakse paika ka töötajate arendamist vajavad
oskused ja teadmised ning järgmise aasta arenguplaanid.
30
EIGE 2021. Gender Statistics Database: https://eige.europa.eu/gender-
statistics/dgs/indicator/wmidm_adm_nat__wmid_natadmin.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 65
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Samaaegselt analüüsitakse seniste arengutegevuste tulemuslikkust ja
mõju töötaja töösooritusele ja eesmärkide saavutamisele.
Avalikus teenistuses oli 2021. aastal arengu- ja hindamisvestluste
läbiviimise osakaal 72%, mis on võrreldes eelneva aastaga 10
protsendipunkti võrra tõusnud.
Joonis 50. Arengu- ja hindamisvestluste läbiviimise osakaal 2019-2021 avalikus
teenistuses31. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-
aastane personalistatistika andmekorje.
Asutuste gruppide lõikes on arengu- ja hindamisvestluste läbiviimise
osas üsna suured erinevused. Kõige rohkem on arengu- ja
hindamisvestlusi läbi viidud ametites ja inspektsioonides ning
ülejäänud valitsusasutuses32 (82%). Kõige vähem viidi arengu- ja
hindamisvestlusi läbi KOVi ametiasutustes (50%), kuid samas on
KOVides vestluste läbiviimise osakaal võrreldes eelmise aastaga
tõusnud (6 protsendipunkti). Üks põhjus, miks arenguvestlused
pidamata jäid, võis olla COVID-19st tingitud olukord, kus töötajad olid
kas pikaajaliselt haigestunud või nende töökoormus ajutiselt
märkimisväärselt suurem kui tavaliselt. Põhjuseks võisid olla ka
muudatused asutustes, mille tulemusel lükkusid vestlused edasi uue
aasta algusesse. Samuti pole kõik asutused vestlusi kirjalikult
vormistanud, kuigi need on läbi viidud.
3.10 Koolitus- ja arendustegevus asutuste tasandil33
Asutuste tasandil nähakse34 enim vajadust inimeste oskusi ja teadmisi
arendada digioskuste, enesejuhtimise, argumenteerimise ning
muudatuste juhtimise vallas. Varasemast enam annavad
koolitusteemadena tooni ka sisekoolitajate arendamine ning
keskastmejuhtide juhtimisoskuste arendamine.
31
Avaliku teenistuse seadus § 30 lg 1 reguleerib arengu- ja hindamisvestluste läbiviimist ametnikega vähemalt kord
aastas.
32
Ülejäänud valitsusasutuste grupis on arvestatud kohtud, Prokuratuur, Rahvusarhiiv, Rahapesu Andmebüroos, Riigi
Tugiteenuste Keskus, Riikliku Lepitaja Kantselei, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleis.
33
Läbivalt on peatükis arvestatud koolituste hulka kõik teenistujate koolitustel osalemisega seotud kulud, mis on tehtud
asutuse eelarvest ja välisabist, väljas on need koolitused, mis on rahastatud keskselt Euroopa Liidu Sotsiaalfondi
haldusvõimekuse meetme tegevuse 12.1.1 eelarvest ning millega asutusel kulu ei kaasne.
34
Asutuste koolitus- ja personalijuhtidega toimunud arutelude ja koolitusvajaduse kogumise käigus saadud info põhjal.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 66
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
2021. aastal oli nii riigi kui KOV ametiasutustes suurima mahuga
koolitusvaldkonnaks põhitegevusega seotud koolitused (Joonis 51),
mille alla liigitatakse peamiselt konkreetse asutuse spetsiifiliste
teemade ja kutseoskuste koolitused. Riigi ametiasutustes annavad
lisaks tooni keeleõppe ja juhtimise koolitused.
Joonis 51. Koolitusmahu (% koolitustundide koguarvust) jaotus valdkonniti avalikus teenistuses 2021. aastal (v.a
kesksed ehk asutusteülesed koolitused). Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane
personalistatistika andmekorje
KOV ametiasutustes koolitati inimesi lisaks põhitegevusega seotud
koolitustele kõige enam sotsiaaltöö, suhtlemispsühholoogia ja
juhtimise valdkondades. KOVide jaoks on koolitusvaldkondadena
olulised ka ruumilise planeerimise ning ettevõtluse toimimise alaste
teadmiste täiendamisega seotud oskused. Seoses ülemaailmsete
sise- ja välisjulgeoleku alaste kriisidega on üha olulisem ka elutähtsate
teenuste toimepidevuse tagamine, valmisolek kriisideks ja
kriisikahjude leevendamiseks. Olulise koolitusteemana tajutakse
jätkuvalt ka avatud valitsemise ning kohaliku demokraatia arendamist.
Nii riigi kui KOV ametiasutuste tasandil on oluline inimeste
pühendumuse ja motivatsiooni tagamine ning riigi ja KOVi kui
atraktiivse tööandja kuvandi juurutamine muu hulgas läbi paindlike
töövõimaluste tagamise, üle-Eestilise värbamise, töötajate
roteerumise jmt.
Tabel 4. Koolitustundide maht teenistuja kohta 2021. aastal (v.a kesksed ehk
asutusteülesed koolitused)
Koolitustundide maht
Asutuste grupp
teenistuja kohta
RIIGI AMETIASUTUSED 37
sh ametid ja inspektsioonid 36
sh muud valitsusasutused 32
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 67
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
sh ministeeriumid 34
sh põhiseaduslikud institutsioonid ja
23
Riigikantselei
sh siseturvalisuse asutused ja
39
Kaitsevägi
KOV AMETIASUTUSED 15
AVALIK TEENISTUS 34
Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane
personalistatistika andmekorje
Kõrgeim oli koolitustundide maht siseturvalisuse asutustes ja
Kaitseväes. Selle peamiseks põhjuseks võib pidada valdkonna
prioriteetsust ning seda, et ametialast koolitust antakse
siseturvalisuse asutustes rohkem kui mujal ning ka inimeste osalemist
koolitustel suudetakse paremini tagada. Koolitustundide maht
teenistuja kohta oli 2021. aastal suhteliselt kõrgem ametites ja
inspektsioonides ning ministeeriumides (Tabel 4). KOVides oli see
mitu korda madalam.
Üha enam kasutatakse koolitustel ka kolleegilt-kolleegile koolituse
formaate, mis suurendab koolituse tegelikku mahtu, kuid mis ei kajastu
ametlikus koolitusstatistikas.
Tabel 5. Koolitustel osalemiste arv avalikus teenistuses 2021. aastal (v.a kesksed
ehk asutusteülesed koolitused)
Asutuste grupp Osalejate arv Asutustes
keskmiselt
RIIGI AMETIASUTUSED 22 219 214
sh ametid ja inspektsioonid 4 771 251
sh muud valitsusasutused 1 713 143
sh ministeeriumid 2 588 235
sh põhiseaduslikud 548 91
institutsioonid ja
Riigikantselei
sh siseturvalisuse asutused 10 602
1325
ja Kaitsevägi
KOV AMETIASUTUSED 1 997 42
KOKKU 24 216 159
Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane
personalistatistika andmekorje
Koolitustel oli erinevate ametiasutuste gruppides üle 24 200 osaleja
(Tabel 5). Siseturvalisusasutuste ja Kaitseväe osalejad moodustasid
üle 43% kogu koolitustel osalejate arvust. Osalejate arv oli suur ka
ametite ja inspektsioonide hulgas, moodustades ligi 20% kogu
koolitustel osalejate arvust. KOV asutuste grupi koolitustel osalejad
moodustasid üle 8% kogu koolitustel osalejate arvust.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 68
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Võrreldes 2020. aastaga on koolitustel osalejate koguarv veidi
suurenenud (6%), seda peamiselt siseturvalisuse asutuste arvelt.
Foto: Muinsuskaitseamet
Asutuse tasandi koolitusteks kasutatud rahaliste ressursside osakaal
töötasukuludest oli 2021. aastal keskmiselt 0,86% (vt Tabel 6).
Võrreldes 2020. aastaga on see suhtarv veidi tõusnud, kõige suurema
tõusu on teinud KOV ametiasutused. 2021. aastal oli kõige madalam
koolituskulude suhe tööjõukuludesse ministeeriumides ja muudes
valitsusasutustes (vastavalt 0,59% ja 0,46%) ning kõige kõrgem KOV
ametiasutustes (1,02 %).
Koolituseks kasutatud ressursside osakaal töötasukuludest on küll
kerges tõusutrendis, kuid keskpikas perspektiivis (viimase 3-5 aasta
jooksul) siiski languses. 2019. aastal seatud eesmärgini jõudmine, et
teenistujaid koolitatakse vähemalt poole bruto kuupõhipalga ulatuses
(ligi 4% töötasukuludest) ja tippspetsialiste umbes ühe bruto
kuupõhipalga ulatuses aastas, on endiselt reaalne pigem kaugemas
tulevikus.
Tabel 6. Koolituskulude osakaal tööjõukuludest35 2021. aastal
Asutuste grupp 2021 2020
RIIGI AMETIASUTUSED 0,76% 0,68%
sh ametid ja inspektsioonid 0,89% 0,76%
sh muud valitsusasutused 0,46% 0,75%
sh ministeeriumid 0,59% 0,63%
sh põhiseaduslikud institutsioonid ja 0,64% 0,59%
Riigikantselei
sh siseturvalisuse asutused ja Kaitsevägi 0,83% 0,67%
35
Tööjõukulu kontoplaani mõistes – kontorühma 500 kuuluvad kontod, v.a kontogruppidesse 5005 Töötasud võlaõiguslike
lepingute alusel; 5008 Muude isikute töötasud; 5009 Eripensionid ja pensionisuurendused kuuluvad kontod).
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 69
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
KOV AMETIASUTUSED 1,02% 0,62%
AVALIK TEENISTUS 0,86% 0,67%
Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane
personalistatistika andmekorje
Lisaks asutuse eelarvele on ametiasutustel võimalik koolitusi saada ka
läbi keskse ehk asutuste ülese koolitus- ja arendustegevuse, mida
rahastatakse kuni 2023.a Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
3.11 Kesksed koolitus- ja arendustegevused
Kesksed koolitus- ja arendustegevused on asutuste ülesed ja
panustavad riigivalitsemise tulemuslikumaks, efektiivsemaks ja
mõjusamaks muutmisse (sh riigivalitsemise baaskompetentside
arendamise koolitused, keskastmejuhtide arendamine).
Valitsusasutustelt kogutakse keskset koolitusvajadust igal aastal.
Selle alusel koostatakse seejärel keskse koolituse plaanid järgmiseks
aastaks ja vajadusel pikemaks perioodiks. Kesksetest
koolitusteemadest peeti 2021. aastal kõige olulisemateks
argumenteerimist, digioskuste arendamist ja enesejuhtimist, aga ka
avaliku teenistuse eetikat ning muudatuste juhtimist.
Juhtimiskvaliteedi programmidest soovitakse enim osaleda
keskastmejuhtide järelkasvule suunatud arenguprogrammis KESTA
ning uues juhtide arenguprogrammis Maxwell.
Kohalike omavalitsuste kesksetes koolitustes võib esile tuua
ruumiloome programmi, avatud valitsemise ja digivõimekuse
töötubasid, aga ka sisekontrollisüsteemide koolitusi.
KOVide süsteemse arendamise eesmärgil valmis KOV
koolitusvajaduse kogumise ja hindamise metoodika ja analüüs.
Analüüsi tulemustest lähtuvalt saab keskvalitsus KOVidele
süsteemsemat tuge pakkuda, et neile pakutavad arendustegevused
oleksid paremini kooskõlas kogu riigi ees seisvate strateegiliste
suundade, eesmärkide ja väljakutsetega.
Tänaseks ellu viidud EL 2014-2020 programmperioodi keskmine
kesksete koolitustega rahulolu oli 2021. aastal veelgi kõrgem kui
sellele eelneval aastal - 97%. Lisaks sellele, et koolitusi hinnatakse
eesmärgipäraseks ja praktiliseks, tõsteti esile ka virtuaalsete
koolituste kvaliteeti ning käivitunud sise-coachingu programmi.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 70
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Keskselt toetatakse36 inimressursside arendamist (sh tippjuhid) ja
institutsionaalse suutlikkuse parendamist ning poliitikakujundamise
edendamist, sealhulgas koolitusi, juhtimissüsteemide ja mõjude
analüüse ning teenuste ja protsesside korrastamist.
Rahandusministeerium korraldab koostöös Riigi Tugiteenuste
Keskusega keskseid koolitus- ja arendustegevusi, et toetada ühtsete
teadmiste, oskuste ja väärtuste juurutamist avalikus sektoris
tervikuna. Keskse koolituse sihtrühma kuulub ligikaudu 133 000
avalikus sektoris töötavat inimest.
Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus korraldab avaliku
teenistuse tippjuhtide ja nende järelkasvu arendamisele suunatud
tegevusi. Tippjuhtide sihtrühma kuulub sadakond valitsusasutuste
juhti ja paarkümmend järelkasvuprogrammides osalejat.
Foto: Pildipank
2021. aastal rahastati Rahandusministeeriumi tellimusel avaliku
sektori keskset koolitust Euroopa Liidu Sotsiaalfondist (ESF) ligikaudu
2,1 miljoni euro ulatuses ning tippjuhtide arendamist 0,3 miljoni euro
ulatuses. Keskse koolituse rahastamise kogumaht on võrreldes
eelmise aastaga taas suurenenud. See on seotud peamiselt
koolitusmahtude suurenemisega ja uute koolituste käivitumisega
teisel poolaastal.
2021. aastal käivitus edukalt avaliku sektori sise-coachingu süsteem.
Huvi arengutoe (coachingu-sessioonide) vastu on olnud väga suur ning
aastaga sai coachide poolt teenindatud üle 300 kliendi.
Esmakordselt käivitati arendustegevused juhtidele Maxwell
programmi näol. Tegemist on uuendusliku metoodikaga, millele eelneb
arenguvajaduste kaardistus kooskõlas tippjuhtide kompetentsimudeli
36
Keskselt pakutavaid arendus- ja koolitustegevusi viiakse ellu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
prioriteetse suuna 12 "Haldusvõimekus" meetme 12.1. "Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja
institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu" raames.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 71
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
ning „Eesti 2035“ strateegiaga. Seeläbi toetatakse ka juhtide
järelkasvu ning arenguteekonna kujundamist.
Rahandusministeeriumi 2021. aastal tellitud ning läbi viidud kesksetes
arendus- ja koolitustegevustes osalemiste arv oli 4393. Kõige
suuremate osaluste arvudega koolitused keskse koolituse valdkonnas
olid:
• riigihangete ja riigiabi alased koolitused - 1052 osaluskorda;
• KESTA (keskastmejuhtide järelkasvuprogramm) - 399
osaluskorda;
• KAJA (keskastmejuhtide arendusprogramm)- 274
osaluskorda;
• Poliitikakujundamise ning analüüsivõimekuse tõstmise
valikmoodulid - 259 osaluskorda.
Riigikantselei viis 2021. aastal läbi mitmeid arendus- ja
koolitustegevusi tippjuhtidele ja nende järelkasvule. Toimus esimene
tippjuhtide digivõimekuse arendamisele suunatud koolitusprogramm
Digitipud ja alustati teisega. Programm pakub tervikvaadet tippjuhi
töölaual olevatele digiteemadele ning aitab leida vastuseid
küsimustele, kuidas kasutada paremini digitehnoloogia võimalusi
kaasaegsete teenuste pakkumiseks, kuidas teha IT-projekte, mis
tooksid soovitud tulemuse etteantud ajakava ja eelarve raames, kuidas
panna oma meeskond digipööret läbi viima ning kuidas tagada IT-
süsteemide töökindlus ja turvalisus. Osalejate tagasiside uuele
programmile on olnud väga positiivne ning huvi sellega liitumise vastu
on suur.
Toimusid ka traditsiooniline avaliku teenistuse tippjuhtide konverents,
mis keskendus seekord rohepöörde teemale, ning peaministri seminar.
Jätkusid tippjuhtide individuaalsed arendustegevused, millest
populaarseimaks osutus taas coaching, mida viivad läbi pikaajalise ja
mitmekesise juhtide coachimise kogemusega oma ala
professionaalid.
2021. aastal viidi lõpule tippjuhtide järelkasvuprogramm Newton V
ning alustati selle jätkuprogrammiga. Vähem kui aasta pärast
põhiprogrammi lõppu on selle 21st läbinust mitmed teinud hüppe oma
töises karjääris, neist omakorda kahest on saanud avaliku teenistuse
tippjuhid ja ühest ministeeriumi hallatava riigiasutuse tippjuht. Avalike
konkursside kaudu sai 2021. aastal avaliku teenistuse tippjuhi
ametisse ka mitu varasemate Newton programmide lõpetanut. Jätkati
tippjuhtide värbamise ja valiku protsessi ning tippjuhi konkursiveebi
arendamist.
Riigikantselei poolt pakutud koolitustegevustes osales 2021. aastal
86% tippjuhtide sihtrühmast. Kokku oli tippjuhtide ja nende järelkasvu
arendamisel 366 osaluskorda.
Suuremate osalusarvudega koolitused olid:
• arenguprogramm Digitipud (116 osaluskorda);
RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 72
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
• tippjuhtide aastakonverents (64 osaluskorda);
• seminar peaministriga (64 osaluskorda);
• tippjuhtide järelkasvuprogramm Newton V ja selle
jätkuprogramm (60 osaluskorda).
3.12 Avaliku teenistuse eetika arendamine
Avaliku teenistuse eetika annab juhiseid, kuidas oma igapäevatöös
käituda ning millele seejuures tähelepanu pöörata.
Rahandusministeeriumi ülesandeks on koordineerida avaliku
teenistuse eetika ühtsete põhimõtete väljatöötamist ning nende
levitamist koolituste ja infomaterjalide abil. Avaliku teenistuse
eetika arendamisel on valitud väärtuspõhine lähenemine, mis
tähendab jagatud väärtuste mõtestamist läbi praktiliste väljundite
(sh koolitused, töötoad, juhised) ning seeläbi keskse eetilise
kultuuri terviklikku kujundamist ja hoidmist.
Eetikanõukogu tegeleb ametnikueetika teemaga laiemalt,
tõlgendab ametnikueetika koodeksit ja annab sellel teemal
vajadusel seisukohti. Eetikanõukogu arutelud keskendusid 2021.
aastal kõrvaltegevuste, eelisjärjekorras vaktsineerimise ning
töökeskkonna ja ametnikueetika seoste teemadele.
Rahandusministeeriumile esitatud eetikaalastest päringutest
kerkisid 2021. aastal esile ametnike ja kodanike suhtlemise
teemad. Päringutes tooniandva teemavaldkonnana saab välja tuua
ametnike väljendusvabaduse põhimõtted ning kingituste ja
soodustustega seonduva.
Avaliku teenistuse eetilise käitumise kindlustamiseks ja
eetikaalase teadlikkuse tõstmiseks korraldati 2021. aastal järgmisi
valdkondlikke koolitusi:
• avaliku teenistuse eetika (sh eraldi koolitusprogrammina
juhtidele);
• korruptsiooni ennetamine avalikus sektoris;
• sisseelamiskoolitused riigi ja KOV ametnikele, kes on
avalikus teenistuses töötanud kuni 2 aastat.
Eetika ja korruptsiooni alased koolitused on asutuste seas väga
nõutud ja viimastel aastatel kindlalt kolme esimese
koolitusprioriteedi hulgas.
RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 73
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
4. LISAD
LISA 1. Ametiasutuste jaotus 2021. aastal
AMETID JA PÕHISEADUSLIKUD
MINISTEERIUMID
INSPEKTSIOONID INSTITUTSIOONID
Haridus- ja teadusministeerium Haridus- ja Noorteamet Riigikogu Kantselei
Justiitsministeerium Kaitsepolitseiamet Riigikohus
Kaitseministeerium Kaitseressursside Amet Riigikontroll
Keskkonnaministeerium Keeleamet Vabariigi Presidendi Kantselei
Kultuuriministeerium Keskkonnaamet Õiguskantsleri Kantselei
Majandus- ja
Konkurentsiamet
kommunikatsiooniministeerium
Maaeluministeerium Maa-amet
Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet
Siseministeerium Muinsuskaitseamet
Sotsiaalministeerium Patendiamet
Välisministeerium Politsei- ja Piirivalveamet
MUUD
Põllumajandus- ja Toiduamet MUUD INSTITUTSIOONID
VALITSUSASUTUSED
Häirekeskus Põllumajanduse Registrite ja Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
Informatsiooni Amet kohtlemise voliniku kantselei
Kaitsevägi Päästeamet
Prokuratuur Ravimiamet
Rahapesu Andmebüroo Riigi Infosüsteemi Amet
Rahvusarhiiv Sotsiaalkindlustusamet
Riigikantselei Statistikaamet
Riigi Tugiteenuste Keskus Tarbijakaitse-ja Tehnilise KOHALIKU OMAVALITSUSE
Järelevalve Amet AMETIASUTUSED
Vanglad Terviseamet 15 linnavalitsust
Tallinna Vangla Transpordiamet Linnavalitsuste ametiasutused
Tartu Vangla Välisluureamet 64 vallavalitsust
Viru Vangla Andmekaitse Inspektsioon Vallavalitsuste ametiasutused
Kohtud Tööinspektsioon
Harju Maakohus
Pärnu Maakohus
Tallinna Halduskohus
Tallinna Ringkonnakohus
Tartu Halduskohus
Tartu Maakohus
Tartu Ringkonnakohus
Viru Maakohus
Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu
RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 74
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
LISA 2. Valitsussektori valdkondlik töötajate arv 2021. aastal
Osakaal Muutus
Tegevusala grupp ja tegevusala nimi 2021 Muutus, %
valitsussektorist 2020/2021
HARIDUS 49 242 41% 430 1%
Alusharidus - lasteaiad 14 887 12% 136 1%
Põhi- ja üldkeskharidus 19 800 16% 45 0%
Kutseõpe 2 739 2% 36 1%
Kolmanda taseme haridus (kõrgkoolid) 6 351 5% 129 2%
Teadus- ja arendustegevus hariduses 1 043 1% 50 5%
Hariduse abiteenused (koolitoit, koolitransport,
1 231 1% 10 1%
öömaja jm)
Noorte huviharidus ja huvitegevus 2 246 2% -13 -1%
Muu haridus, sh hariduse haldus, täiskasvanute
945 1% 37 4%
täiendkoolitus
TERVISHOID JA SOTSIAALNE KAITSE 28 366 24% 496 2%
Üldhaigla teenused 13 236 11% 195 1%
Erihaigla teenused 5 487 5% 52 1%
Hooldus- ja taastusravihaiglate teenused 418 0,35% 8 2%
Erimeditsiiniteenused 20 0,02% -11 -35%
Parameditsiiniteenused 810 1% -4 -1%
Üldmeditsiiniteenused 111 0,09% -7 -6%
Muud meditsiinitooted 3 0,00% 0 0%
Avalikud tervishoiuteenused 81 0,07% 7 9%
Teadus- ja arendustegevus tervishoius 176 0,15% 6 4%
Muu tervishoid, sh tervishoiu haldamine 659 1% 46 8%
Eakate sotsiaalhoolekandeasutused 2 085 2% 10 0%
Muu eakate sotsiaalne kaitse 418 0,35% 14 3%
Puuetega inimeste sotsiaalhoolekandeasutused 1 377 1% 6 0%
Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 216 0,18% 2 1%
Riiklik toimetuletoetus 3 0,00% 1 95%
Töötute sotsiaalne kaitse 959 1% 40 4%
Asendus- ja järelhooldus 523 0,44% 8 2%
Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 157 0,13% 24 18%
Riskirühmade sotsiaalhoolekandeasutused 158 0,13% 13 9%
Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 177 0,15% 69 64%
Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele 41 0,03% 9 29%
Muu sotsiaalne kaitse, sh sotsiaalse kaitse haldus 1 252 1% 8 1%
AVALIK KORD JA JULGEOLEK 10 600 9% -64 -1%
Kinnipidamiskohtade tegevuse korraldus 1 156 1% -23 -2%
Kohus 1 043 1% 11 1%
Muu avalik kord ja julgeolek, sh haldus 1 448 1% 20 1%
RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 75
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Osakaal Muutus
Tegevusala grupp ja tegevusala nimi 2021 Muutus, %
valitsussektorist 2020/2021
Politsei 4 727 4% -69 -1%
Päästeteenused 2 225 2% -2 0%
KULTUUR 8 839 7% -6 0%
Audiovisuaal, sh kino 32 0,03% 8 34%
Botaanikaaed 48 0,04% 2 4%
Kirjandus 24 0,02% 0 -1%
Loomaaed 204 0,17% -3 -1%
Muinsuskaitse 77 0,06% 6 9%
Muuseumid 1 212 1% 27 2%
Muusika 364 0% 6 2%
Raamatukogud 1 409 1% -43 -3%
Rahvakultuur 1 079 1% -12 -1%
Teatrid 1 430 1% -17 -1%
Sport 1 377 1% 16 1%
Puhkepargid ja -baasid 14 0,01% 1 12%
Vaba aja üritused 62 0,05% 5 9%
Noorsootöö Ja noortekeskused 491 0,41% 9 2%
Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused 711 1% -27 -4%
Muu vaba aeg, kultuur, religioon, sh haldus 276 0,23% 18 7%
Teadus- ja arendustegevus vabas ajas, kultuuris ja
11 0,01% -1 -8%
religioonis
Religiooni- ja muud ühiskonnateenused 14 0,01% -3 -17%
Kunst 5 0,00% 0 0
ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 8 489 7% 116 1%
Alusuuringud 133 0,11% -12 -8%
Põhiseaduslikud institutsioonid 641 1% -2 0%
Rahandus- ja fiskaalpoliitika 1 719 1% 8 0%
Valla- ja linnavalitsus 3 429 3% 18 1%
Valla- ja linnavolikogu 81 0,07% -6 -7%
Välispoliitika 695 1% 50 8%
Planeerimis- ja statistikateenused 331 0% 1 0%
Muud üldised teenused 1 354 1% 63 5%
Muud üldised valitsussektori teenused 104 0,09% -4 -4%
MAJANDUS 8 247 7% 282 4%
Maanteetransport 528 0,44% 3 1%
Raudteetransport 371 0,31% 22 6%
Veetransport 356 0,30% -42 -11%
Õhutransport 28 0,02% -3 -10%
Ühistranspordi korraldus 2 110 2% 95 5%
RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 76
AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE
Osakaal Muutus
Tegevusala grupp ja tegevusala nimi 2021 Muutus, %
valitsussektorist 2020/2021
Põllumajandus 1 564 1% -2 0%
Kalandus ja jahindus 30 0,03% 0 0%
Metsamajandus 31 0,03% 0 -1%
Elamu- ja kommunaalmajandus 939 1% 140 17%
Üldine majandus- ja kaubanduspoliitika 964 1% 63 7%
Üldine tööjõupoliitika 109 0,09% -5 -4%
Teadus- ja arendustegevus põllu-,
145 0,12% 13 10%
metsamajanduses, kalanduses jne
Teadus- ja arendustegevus transpordis 8 0,01% -1 -10%
Side 243 0,20% 30 14%
Muu majandus (sh majanduse haldus) 647 1% -32 -5%
Muu energia- ja soojamajandus (sh kütus) 30 0,02% -1 -2%
Ehitus 25 0,02% 4 16%
Kaubandus ja laondus 12 0,01% -3 -17%
Turism 43 0,04% -1 -3%
Üldmajanduslikud arendusprojektid 64 0,05% 1 2%
RIIGIKAITSE 4 903 4% -40 -1%
Muu riigikaitse (sh teadus- ja arendustegevus) 1 199 1% -10 -1%
Sõjaline riigikaitse 3 704 3% -30 -1%
KESKKONNAKAITSE 1 447 1% 67 5%
Muu keskkonnakaitse (sh keskkonnakaitse haldus) 977 1% 18 2%
Avalike alade puhastus 253 0,21% 32 14%
Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse 82 0,07% 21 35%
Jäätmekäitlus (sh prügivedu, heitveekäitlus) 51 0,04% -4 -7%
Saaste vähendamine 41 0,03% -1 -3%
Teadus- ja arendustegevus keskkonnakaitses 42 0,03% 1 2%
Üldkokkuvõte 120 132 100% 1 280 1%
RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 77
Riigikantselei Meie 10.10.2022 nr 1.1-10.1/8099-1
[email protected]
Vabariigi Valitsuse istungile
materjalide esitamine
Austatud härra Taimar Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile avaliku teenistuse 2021. aasta aruande.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Lisad:
1. Avaliku teenistuse 2021. aasta aruanne
2. Vabariigi Valitsuse istungi otsuse eelnõu
Birgit Haasmaa 6113814
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
27.09.2022
ISTUNGI PROTOKOLL
Stenbocki maja 2022 nr
Päevakorrapunkt nr [XX]
Avaliku teenistuse 2021. aasta aruande teadmiseks võtmine
1. Võtta teadmiseks avaliku teenistuse 2021. aasta aruanne.
2. Riigihalduse ministril esitada tulenevalt avaliku teenistuse seaduse § 66 lõikest 1 Riigikogule
ülevaade avaliku teenistuse 2021. aasta aruandest.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär