dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse istungile materjalide esitamine - Avaliku teenistuse aruanne 2021

Rahandusministeerium · 10. oktoober 2022
Viit
1.1-10.1/8099-1
Registreeritud
10. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Birgit Haasmaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.18099-1 10.10.2022 Väljaminev kiri.asice5757 KB

Sisu (failidest)

AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Avaliku teenistuse 2021. aasta aruanne Tallinn 2020 Tallinn 2022 RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 1 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Sisukord RIIGIHALDUSE MINISTRI EESSÕNA ..................................................................................... 3 AVALIKU TEENISTUSE ARUANDEST .................................................................................... 6 Kokkuvõte ....................................................................................................................................8 Mõisted ......................................................................................................................................10 1. AVALIKU SEKTORI ÜLEVAADE ....................................................................................... 11 1.1 Töötajate arv ........................................................................................................................11 2. VALITSUSSEKTORI ÜLEVAADE ...................................................................................... 17 2.1 Töötajate arv ........................................................................................................................17 2.2 Tööjõukulud ja keskmine palk ..............................................................................................22 3. AVALIKU TEENISTUSE ÜLEVAADE ................................................................................. 28 3.1 Riigireform ja haldusorganisatsioonilised arendustegevused ..............................................28 3.2 Paindlik töökorraldus ja riigimajad .......................................................................................30 3.3 Teenistujate arv ...................................................................................................................34 3.4 Vanuseline ja sooline koosseis ............................................................................................38 3.5 Haridustase ..........................................................................................................................40 3.6 Värbamine ............................................................................................................................44 3.7 Voolavus ..............................................................................................................................47 3.8 Keskmine palk ......................................................................................................................51 3.8.1 Avaliku teenistuse keskmine palk ................................................................................. 52 3.8.2 Riigi ametiasutuste keskmine palk asutuste gruppide lõikes .......................................... 55 3.8.3 Riigi ametiasutuste sooline palgalõhe ........................................................................... 61 3.9 Hindamine ............................................................................................................................64 3.10 Koolitus- ja arendustegevus asutuste tasandil ...................................................................65 3.11 Kesksed koolitus- ja arendustegevused .............................................................................69 3.12 Avaliku teenistuse eetika arendamine ................................................................................72 4. LISAD .......................................................................................................................... 73 LISA 1. Ametiasutuste jaotus 2021. aastal ................................................................................73 LISA 2. Valitsussektori valdkondlik töötajate arv 2021. aastal ...................................................74 RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 2 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE RIIGIHALDUSE MINISTRI EESSÕNA 2021 – koostöö ja väljakutsete aasta Hea lugeja! Vaadates tagasi aastale 2021 tuleb taas tõdeda, et oli keeruline ja väljakutsete aasta. Jätkuvalt tuli elada koos koroona kriisiga, millele aasta lõpus lisandusid kõrged energiahinnad. Sellistel rasketel aegadel vajavad kodanikud kõige rohkem oma riigi abi, kus määrava panuse annavad riigiteenistujad. Just ametnikud on need, kes peavad aitama poliitikutel välja töötada tõhusaimad abimeetmed, mis täidaksid erinevate sihtrühmade ootusi, oleksid samal ajal proportsionaalsed vajaduste ja võimalustega. See ei ole lihtne väljakutse, sest mida rohkem on erisusi, seda suurem on halduskoormus ja pikemad menetlusajad. Tahtmaks vähendada halduskoormust või lühendada menetlusaegu, tuleb appi võtta digilahendused või suurendada tööjõudu. Digilahendused ei sünni üleöö ja ka täiendavat personali ei leia nii kiiresti kui vajadused seda nõuavad. Seega, lasub esmane koormus just olemasolevale personalile. See tähendab neile täiendavaid ülesandeid, ületunde ja nii mõneski teemas ümberõpet. Mul on heameel tõdeda, et avalikus teenistuses töötavad võimekad ja pühendunud teenistujad. Eelmise aasta avaliku teenistuse uuringust selgus, et 90% uuringus osalenud avaliku teenistuse töötajatest peavad oluliseks, et saavad teha midagi teiste inimeste, Eesti riigi ja ühiskonna heaks ning olid rahul, et nende töö seda võimaldab. Suur tänu teile, head kolleegid, selle pühendumuse ja valmisoleku eest reageerida kiiresti muutuvatele oludele. 2021. aasta avaliku teenistuse aruandest leiab ülevaate riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes töötavate avalike teenistujate ning kogu avaliku sektori kohta. Avalikku teenistusse kuuluvad need töötajad, kes osalevad valdkondliku poliitika kujundamisel ja pakuvad olulisi avalikke teenuseid nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil. See on see riigipersonal, kellel lasub kõige suurem ja vahetum vastutus uute väljakutsetega kohanemisel ning kus töökoormus on kõige suurem. Riigiteenistujate arv eelmisel aastal küll kasvas, aga võrdluses Eesti tööealise elanikkonnaga (15-74-aastased) püsib avalik teenistus 3% ja kogu valitsussektor 12% juures. Arvestades eelmise aasta keerulisi olukordi on mõningane kasv mõistetav, kuid jätkuvalt tuleb kõikidel asutustel teha pingutusi pidurdamaks riigiteenistujate arvu suurenemist. Kui vaadata valitsussektori töötajate paiknemist valdkonniti, siis enim töötab haridus- ja teadusvaldkonnas (41%), järgnevad sotsiaal- ja tervishoid (24%) ning avalik kord ja julgeolek (9%). RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 3 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Need on valdkonnad, mis loovad vundamendi meie riigi arenguks, tagavad rahva heaolu ja turvalise elukeskkonna. 2021. aastaks valitsus palkade kasvuks täiendavaid vahendeid ei eraldanud. Samas on teatud valdkondades (nt info ja side, finants- ja kindlustustegevus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus) väga tugev palgasurve, kuna erasektoris makstakse riigiteenistujatega võrreldes seal tunduvalt kõrgemat palka. Eesti keskmine brutokuupalk tegi 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga märgatava kasvuhüppe (2,9%-lt 6,9%), samas avaliku teenistuse keskmine brutokuupalk kasvas 2,1%. See on paratamatu, et erasektor reageerib turuolukorra muutustele kiiremini kui avalik sektor. Eks tuleb teha kõigil pingutusi, et maksta oma töötajatele konkurentsivõimelist palka. Strateegia „Eesti 2035“ üheks arendussihiks on uuendusmeelse, usaldusväärse ja inimesekeskse riigi kujundamine, kus muudatusvajadusena nähakse ette riigivalitsemise tõhususe suurendamist. Koostöös ministeeriumidega viime läbi muudatusi, mis aitavad muuta valitsemiskorralduse vajaduspõhiseks ja paindlikumaks. Halduspoliitiliste arengute oluliseks suunaks on piiratud ressursside ja samas kasvavate ootuste tingimustes arendada riigivalitsemise tulemuslikkust ja jätkusuutlikust. Avalike teenuste arendamine, nende kättesaadavuse parendamine ja tugiteenuste konsolideerimised on jätkuv protsess. Eelmise aasta suureks muudatuseks oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse uue riigiasutuste Riigi IKT Keskus (RIT) moodustamine, mis loob olulise aluse riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia baas- ja serveriteenuste konsolideerimiseks. Töös on veel laborite ja dokumendihaldusteenuse ümberkorraldused. Üha enam tuleb tegeleda valdkondade üleste teemadega, nagu rohe- ja digipööre, aga ka teistes valdkondades on väga palju kokkupuutekohti, mis tähendab ühiste eesmärkide kokkuleppimist. See eeldab asutuste ülest suuremat koostööd ja valmisolekut tööülesannete jagamiseks. Elu meie ümber muutub kiiresti, me ootame oma töötajatelt suuremat paindlikkust, kiiret ümberõpet, rohkem tööd, kuid ei tohi unustada, et meie inimesed on meie kõige suurem väärtus. Head juhid, pöörakem rohkem tähelepanu oma töötajatele, aidake leida tasakaal töö- ja koduelu vahel, leidke aega märkamiseks. Peame oluliseks, et Eesti avalikus teenistuses töötaksid kompetentsed ja pühendunud töötajad, kes leiavad uusi ja efektiivseid lahendusi riigi ülesannete täitmiseks. Üha rohkem tuleb tähelepanu pöörata, kuidas ennetavalt olla valmis kriisidele reageerimiseks ja arvestada seda teenistujate RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 4 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE väljaõppes. Kiire kohanemisvõime ja avatus koostööle on kindlasti ka tuleviku märksõnad. Peame väärtustama ja hoidma riiki teenivaid inimesi, peame värbama avalike teenistujate hulka oma ala parimaid eksperte ning neid vääriliselt tasustama ja arendama. Riik ja omavalitsused tööandjana peavad olema uuendusmeelsed, pakkuma kaasaegseid töötingimusi, edendama paindlikku töökorraldust ja hoolima oma inimestest. Uuendusmeelse, kodanike vajadustega arvestava ja koostööle suunatud riigi nimel! Riina Solman riigihalduse minister, juuli 2022–… Jaak Aab riigihalduse minister, jaanuar 2021–juuni 2022 RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 5 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE AVALIKU TEENISTUSE ARUANDEST Oled asunud lugema 2021. aasta avaliku teenistuse aruannet. Sel aastal koostasime aruande kahes osas – kevadel avaliku teenistuse kohta ja sügisel täiendasime raportit kogu avaliku sektori ülevaatega. Esimeses peatükis anname ülevaate avaliku sektori asutustes töötava personali kohta, teises peatükis puudutame kitsamalt valitsussektorit ning viimases peatükis on ülevaade riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes töötavate avalike teenistujate kohta. Avaliku sektori hulka kuuluvad muuhulgas riigi ja kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) poolt asutatud või nende liikmete osalusega avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused, äriühingud ja tulundusasutused ning mittetulundusühistud. Avalik teenistus moodustab avalikust sektorist väikese kuid olulise osa. Need on töötajad, kes panevad aluse kõikide valdkondade poliitika kujundamisele, koostades strateegilised sihid ja raamid rakenduslikele tegevustele. Ametid, inspektsioonid, põhiseaduslikud institutsioonid ja teised ametiasutused ning kohalikud omavalitsused oma asutustega puutuvad kõige vahetumalt kokku meie kodanike murede ja rõõmudega. Avalik teenistus hõlmab avaliku sektori asutuste tüüpidest ainult ametiasutusi – ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, põhiseaduslikke institutsioone teenindavad asutused, kohtud, vanglad, linna- ja vallavalitsusi ning nende ameteid (vt Joonis 1 ning LISA 1). Joonis 1. Avaliku sektori jagunemine alatüüpideks, avalik teenistus on näidatud punases kastis Avaliku teenistuse aruanne koondab ülevaate avaliku sektori personali- ja palganäitajatest. Detailsema ülevaate saab avaliku teenistuse kohta – planeeritavatest arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses töötavate inimeste profiilist, palgaandmetest ning teistest olulistest RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 6 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE näitajatest. Aruande eesmärgiks on kirjeldada riigi ja KOV asutustes aasta jooksul toimunud muutusi, trende ja väljakutseid. Samuti saavad siit võrdluspildi avaliku sektori asutused – kuidas nende asutus paistab välja teiste asutuste seas. See on heaks ülevaateks, mille põhjal saab planeerida edasisi arendustegevusi. Iga organisatsiooni eesmärk on pakkuda oma töötajate kaudu kodanikele parimaid teenuseid, olla kompetentne partner ja täita ühiskonna vajadusi. Avaliku sektori ülevaates käsitleme personalistatistikat kogu sektoris ja allsektorite lõikes, lisaks ka töötajate paiknemist maakondades. Valitsussektori alajaotuses anname ülevaate töötajate arvudest, tööjõukuludest ja keskmisest palgast. Enne lugema asumist anname veel kaasa juhise, et teenistujate arvude statistika on üldjuhul kajastatud täistööajale taandatud töötajate arvuna, sest see annab parema võrdlusvõimaluse. Avaliku teenistuse aruande on koostanud Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond. RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 7 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Kokkuvõte Avalik sektor koosneb nii valitsussektorist, mis omakorda koosneb keskvalitsusest, KOV sektorist ja sotsiaalkindlustusfondidest, kui ka muust avalikust sektorist. Muuhulgas kuuluvad siia alla ka riigi- või KOV osalusega äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud. 2021. aastal töötas avalikus sektoris täistööajale taandatuna 133 744 töötajat, kellest ligikaudu 90% olid ametis valitsussektoris ja 10% muus avalikus sektoris. Kogu avalik sektor kasvas eelmisel aastal 571 töötaja võrra. Muu avalik sektor on vähenenud 709 töötaja võrra, peamiselt äriühingute ja tulundusasutuste töötajate arv vähenemise tõttu. Valitsussektoris töötas 2021. aastal 120 132 töötajat, see on 1 280 (+1,1%) töötajat enam kui aasta varem. Valitsussektori töötajate arvust 53% moodustavad KOV üksuste töötajad, 46% keskvalitsuse töötajad ja 1% sotsiaalkindlustusfondide töötajad. Kui vaadata valitsussektori töötajate jagunemist valdkondade järgi, siis protsentuaalsed suhtarvud ei ole aastaga palju muutunud. Enim riigipalgalisi töötab haridus- ja teadusvaldkonnas (41%), järgneb sotsiaal- ja tervishoid (24%) ning avalik kord ja julgeolek (9%). Keskvalitsus suurenes 1% võrra, kusjuures suurem töötajate arvu kasv tekkis avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes. Enim suurenes töötajate arv Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tallinna Ülikoolis. KOV sektoris on viimaste aastate jooksul toimunud töötajate arvu vähenemine, kuid 2021. aastal kasvas töötajate arv 1,1%. Näiteks on töötajate arv kasvanud hooldekodudes ja haiglates, mis on ka mõistetav arvestades eelmise aasta koroonaolukorda. Sotsiaalkindlustusfondides suurenes töötajate arv 2,9%, seda mõjutas Eesti Töötukassa töötajate arvu kasv 39 võrra. Tööjõukulud kasvasid valitsussektoris aastaga 6,5% ning jäi samale tasemele aasta varasema ajaga. Valitsussektori keskmine brutokuupalk oli 2021. aastal 1 644 eurot, kasvades aastaga 4,9%. Kogu Eestis kasvas sama näitaja 6,9%. See näitab, et valitsussektori palkade konkurentsivõime ülejäänud riigiga halvenes. Avalikku teenistust puudutavad nii otsesed riigiasutuste ümberkorraldused kui ka tugisüsteemide arendamine, õigusloome uued digilahendused ja erinevate valitsemistasandite ning infosüsteemide omavaheline koostöö. Riigireformi raames on sarnaselt eelnevale aastale ellu viidud mõned riigiasutuste struktuure mõjutavad muudatused, aga töös on ka mitmed tugiteenuste uuendused ja horisontaalsed protsessianalüüsid. Avalike teenuste kättesaadavuse parendamine ja haldusorganisatsiooni korrastamine on riigis pidev protsess. Eesti tööealisest elanikkonnast (15-74aastased) töötas 2021. aastal avalikus teenistuses 2,9%, mis on püsinud aastate lõikes sarnasel tasemel. Numbriliselt teeb see kokku 28 424 teenistujat: 22 922 riigi ametiasutustes ja 5 502 KOV ametiasutustes. Aastaga suurenes RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 8 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE kogunäit 53 teenistuja võrra (0,2%): riigi ametiasutustesse tuli juurde 88 teenistujat (+0,4%) ja KOV ametiasutustest jäi vähemaks 34 teenistujat (-0,6%). Avalikust teenistusest märkimisväärne osa ehk 10 437 on eriteenistujad (37%), kelle hulk suurenes 21 võrra (+0,2%). Kõige enam kasvas teenistujate arv Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas, kus loodi Terviseameti struktuuri täiendavaid teenistuskohti ning tugevdati ravimilao kompetentse, nakkushaiguse labori võimekust, samuti halduse, finantsanalüüsi ja õigusteenuste suutlikkust. Teenistujate vanuseline, sooline ja hariduslik koosseis on läbi aastate olnud suhteliselt stabiilne. Avalike teenistujate keskmiseks vanuseks kujunes 43,8 aastat ja naisi oli veidi rohkem kui mehi (ehkki eriteenistustes on meeste osakaal suurem). Avalikus teenistuses on kõrgharidusega teenistujaid 63%, samas kui Eesti kogu tööhõivelisest elanikkonnast moodustavad kõrgharidusega töötajad kokku 43%. Pandeemiajärgse tööturu elavnemisega suurenes tööpakkumiste hulk, mis tõi kaasa töötajate suurema liikumise ka avalikus teenistuses. Võrreldes 2020. aastaga suurenes avaliku teenistuse personaliotsingute üldarv eelmisel aastal 674 võrra, personali otsiti kokku 4406 korral. Väljakuulutatud konkurssidest luhtus ligi viiendik. Ehkki avalikus teenistuses on personali liikumine seoses eelmainitud tööturu elavnemisega paar protsendipunkti tõusnud, jääb üleüldine vabatahtlik personalivoolavus alla kriitilise määra (riigi ametiasutuses 8,3% ja KOV ametiasutustes 10,2%). Jätkuvalt on vabatahtlik voolavus probleemiks aga vanglates (19,1%). 2021. aastal oli avaliku teenistuse (riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste) keskmine brutokuupalk 1851 eurot kuus. Riigi ametiasutuste keskmine bruto kuupalk oli 1900 eurot (kasv 2,9%), kohaliku omavalitsuse ametiasutustes 1652 eurot (kasv 4,0%). Ehkki mõne valitsusasutuse puhul saab täheldada mõningast keskmise bruto kuupalga kasvu (5,3% ametid, inspektsioonid, kohtud, prokuratuur, võrdse kohtlemise voliniku kantselei, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahvusarhiiv), jäi eelmisel aastal riigiasutuste kuu põhipalk erasektori mediaanist siiski maha 14,4%. Sealhulgas on tippspetsialistide ja esmatasandi juhtide palga mahajäämus keskmiselt 19,6%. Võrreldes eelneva aastaga on palga mahajäämus suurenenud. Keskmise palga kasv pidurdus koroonakriisist tingituna oluliselt, seda võrrelduna just Eesti keskmise palgakasvuga. Kõige väiksem on palgakasv siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes (1,4%). RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 9 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Mõisted Avalik teenistus – riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhe ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks ehk avaliku võimu teostamine ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eraõiguslik töösuhe isikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu teostamist toetav töö. Avalik teenistus on osa avalikust sektorist. Avaliku teenistusena mõistetakse töötamist riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Avalikku teenistust reguleerib avaliku teenistuse seadus (ATS). Avalik sektor – riigisektor, mis jaguneb valitsussektoriks ja muuks avalikuks sektoriks. Avaliku sektori asutusi saab jagada omaniku liigi alusel kas riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvateks asutusteks. Kui riigi kapitaliosalus on majandusüksuses 50% või suurem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga „riik“. Kui kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus on majandusüksuses 50% või suurem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga "kohalik omavalitsus". Valitsussektor - hõlmab avaliku sektori üksusi, keda ei loeta turutootjateks ja keda finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused. Eestis jagatakse valitsussektor kolmeks allsektoriks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Muu avalik sektor – riigi ja teiste valitsussektori liikmete osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne) ja Eesti Pank. Keskvalitsus – keskvalitsuse allsektorisse kuuluvad riigiasutused (valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus, maakohus, halduskohus ja ringkonnakohus); põhiseaduslikud institutsioonid (Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohus) ning nende haldusala asutused; keskvalitsuse juriidilised isikud (keskvalitsuse üksusena määratletud avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi asutatud sihtasutus ja riigi osalusega äriühing). Kohalik omavalitsus (KOV) – omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Sotsiaalkindlustusfondid – Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa. Avaliku teenistuse asutus ehk ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. Hallatav riigiasutus – riigi eelarvest finantseeritavad riigiasutused, kelle põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine, kuid seaduse alusel võivad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused teostada täidesaatvat riigivõimu. Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused kuuluvad ministeeriumi valitsemisalasse. Teenistuja – avalikus teenistuses töötav ametnik ja töötaja. Ametnik – ametisse nimetatav avaliku võimu teostaja. Töötaja – töölepingu alusel töötav isik; töötaja avalikus teenistuses ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Eriteenistuja – isik, kellele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust eriseadustes sätestatud erisustega. Näiteks politsei-, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikud, tegevväelased ja avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikud. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 10 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 1. AVALIKU SEKTORI ÜLEVAADE 1.1 Töötajate arv Avalik sektor jaguneb valitsussektoriks ja muuks avalikuks sektoriks. Eestis jagatakse valitsussektor omakorda kolmeks: keskvalitsuseks, KOV üksusteks ja sotsiaalkindlustusfondideks. Muu avaliku sektori alla kuuluvad riigi- ja teiste valitsussektori liikmete osalusega kaupu ning teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia AS, AS Tallinna Sadam, Eesti Pank). 2021. aastal töötas avalikus sektoris täistööajale taandatuna 133 744 töötajat, kellest ligikaudu 90% olid ametis valitsussektoris ja 10% muus avalikus sektoris. Avalik sektor moodustas 2021. aastal (Joonis 2) tööealisest elanikkonnast (15–74-aastased) 13,6% (2012. aastal 13,8%), viimastel aastatel osakaal oluliselt muutunud ei ole.1 Võrreldes eelneva aastaga on veidi kasvanud valitsussektori osakaal ning avaliku teenistuse osakaal tööealisest elanikkonnast. Joonis 2. Avaliku sektori, valitsussektori ja avaliku teenistuse osakaal tööealisest elanikkonnast (15-74-aastased) ning tööealine elanikkond 2012–2021. aastal. Allikas: RaM saldoandmike infosüsteem, Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu, RaM iga-aastane personalistatistika andmekorje, Statistikaamet Detailsem ülevaade 2021. aasta avaliku sektori protsentuaalsest jagunemisest alasektorite vahel, avaliku sektori asutuste tüüpidest, töötajate arvudest ning töötajate arvude muutustest võrreldes 2020. aastaga on toodud joonisel (Joonis 3). 1 Avalik sektor moodustas 2021. aastal tööealisest elanikkonnast (20-64-aastased) 17,2% (2012. aastal 17,1%). Tööealine elanikkond hõlmab nii tööga hõivatuid, töötuid kui ka tööturul mitteaktiivseid isikuid. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 11 Joonis 3. Ülevaade avaliku sektori asutuste tüüpidest ja töötajate arvudest.2 Allikas: RAMi saldoandmike infosüsteem 2 Joonisel toodud riigi ja KOV ametiasutuste töötajate arvud sisaldavad lisaks avalikule teenistusele ka valitavaid ja ametisse nimetatavaid ametnikke, kes ei kuulu ATS § 2 lg 3 alusel avaliku teenistuse hulka. Avalikus teenistuses töötas 28 424 teenistujat, mis ei sisalda ATS § 2 lg 3 loetletud isikuid. Sulgudes on toodud töötajate arvu puhasmuutused võrreldes 2020. aastaga. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 12 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Avaliku sektori töötajate arv on võrreldes 2012. aastaga vähenenud 5488 töötaja võrra (-4,0%). 2021. aastal on avalik sektor võrreldes 2020. aastaga suurenenud 571 võrra (+0,4%), valitsussektor on suurenenud 1280 töötaja võrra (+1,1%). Näiteks kasvas keskmine töötajate arv Tartu Ülikoolis 168 ja SA-s Tartu Ülikooli Kliinikum 117 võrra. Protsentuaalselt on aastaga enim suurenenud KOV sektori mittetulundusühingute töötajate arv (+4,6% ehk 11 töötajat). KOV sektori suurim töötajate arvu kasv oli Tallinna Linnavalitsuses (koos hallatavate asutustega) – 171 inimese võrra. Sarnaselt 2020. aastale oli suur tõus ASis Tallinna Linnatransport, kus töötajate arv kasvas 91 võrra. AS Tallinna Linnatranspordiga ühendati 2021. aastal Termaki Autopargi AS, mis suurendas töötajate arvu. Muu avalik sektor on vähenenud 709 töötaja võrra (-5,0%). Protsentuaalselt on avalikus sektoris kõige enam vähenenud muu avaliku sektori sihtasutuste töötajate arv (-6,6% ehk 19 töötajat) ja äriühingute ja tulundusasutuste töötajate arv (- 5,3% ehk 716 töötajat). Tõusnud on avalik-õiguslike asutuste töötajate arv (+5,1% ehk 17 töötajat) ja mittetulundusühistute töötajate arv (+4,2% ehk 9 töötajat). Muus avalikus sektoris vähenes töötajate keskmine arv kõige enam näiteks Eesti Energias 232 ja AS-is Tallinna Lennujaam 48 inimese võrra. Lisaks erastati AS Eesti Teed, mis vähendas muu avaliku sektori töötajate arvu 213 võrra. AS Eesti Posti töötajate arv tõusis 123 võrra. Joonis 4.Avaliku sektori ning tööealise elanikkonna töötajate arv 2012–2021. aastal. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem ja Statistikaamet Avaliku sektori töötajate paiknemine maakondades Kaardil (Joonis 5) on toodud avaliku sektori töötajate paiknemine maakonniti. Maakonna värvus näitab avaliku sektori töötajate arvu 1000 hõivatu kohta. Sektordiagrammi suurus maakonna juures näitab avaliku sektori töötajate arvu maakonnas ning sektoridiagrammilt on näha valitsussektori allsektorite ja muu avaliku sektori proportsioone maakonnas. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 13 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Joonis 5. Avaliku sektori töötajate paiknemine maakondades 31.12.2021 seisuga.3 Allikas: Statistikaamet, Siseministeerium, Kaitseministeerium 3 Legendis avaliku sektori töötajaid 1000 hõivatu kohta toodud keskmistes vahemikes on vahemiku algus kaasa arvatud, kuid lõpp mitte (nt kuni 260, tähendab alla 260, sh 259,99). RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 14 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Kui 2020. aastal võis täheldada enamikes maakondades avaliku sektori töötajate kasvu, siis eelmisel aastal kasvas töötajate arv vaid Hiiumaal, teistes maakondades toimus vähenemine. Üleeelmise aasta avaliku sektori töötajate arv kokkuvõttes kasvas 2%, kuid 2021. aastal vähenes 2,5%. Seega, nimetatud aastate lõikes toimus töötajate arvus vähenemine 0,5%. Täpsemalt võrreldes võib nende kahe aasta lõikes välja tuua töötajate suurenemised Hiiumaal, Järvamaal, Tartumaal ning Viljandimaal. Tulenevalt asutuste regionaalsete teeninduskeskuste paiknemisest, mis on koondunud Harjumaale, Tartumaale, Pärnumaale ja Ida- Virumaale, on ka nende maakondade keskustes kõige suurem osakaal avaliku sektori töötajaid: Harjumaal – 44,2%, sellest Tallinnas 36,6% avaliku sektori töötajatest, Tartumaal – 15,7%, sellest Tartus 13,2%, Pärnumaal – 5,4%, sellest Pärnus 3,6% ning Ida-Virumaal – 10,6%, sellest maakonna suurimas linnas Narvas 3,2% avaliku sektori töötajatest (vt Tabel 1). Tabel 1. Avaliku sektori ja allsektorite maakondlik paiknemine 31.12.2021. Sotsiaal- Muu avalik Maakond/linn Avalik sektor Keskvalitsus KOV kindlustusfondid sektor Harjumaa 44,2% 47,1% 41,7% 52,8% 44,3% sh Tallinn 36,6% 44,3% 30,4% 52,8% 33,6% Hiiumaa 0,6% 0,5% 0,8% 0,6% 0,6% Ida-Virumaa 10,6% 5,2% 12,0% 12,1% 26,9% sh Kohtla-Järve 2,3% 0,4% 4,1% 0,0% 1,7% sh Narva 3,2% 1,6% 4,4% 3,4% 4,0% Jõgevamaa 1,9% 1,6% 2,2% 1,4% 1,2% Järvamaa 1,9% 1,2% 2,6% 1,6% 1,3% Läänemaa 1,5% 1,6% 1,6% 1,4% 1,2% Lääne-Virumaa 4,3% 4,0% 4,5% 2,3% 4,1% Põlvamaa 1,5% 1,1% 1,9% 1,9% 1,1% Pärnumaa 5,4% 3,0% 7,5% 6,1% 4,8% sh Pärnu 3,6% 1,9% 5,1% 6,1% 3,5% Raplamaa 1,8% 1,2% 2,5% 1,8% 0,9% Saaremaa 2,2% 1,0% 3,2% 1,7% 2,0% Tartumaa 15,7% 23,9% 10,6% 10,1% 7,4% sh Tartu 13,2% 22,9% 6,4% 10,1% 6,1% Valgamaa 1,7% 1,4% 2,1% 1,7% 1,4% Viljandimaa 3,2% 3,4% 3,5% 2,0% 1,1% Võrumaa 2,6% 2,8% 2,7% 2,3% 1,5% välisriikides 0,3% 0,7% 0,0% 0,0% 0,0% asukoht teadmata 0,6% 0,4% 0,8% 0,3% 0,2% Kokku 100% 100% 100% 100% 100% Allikas: Statistikaamet, Siseministeerium, Kaitseministeerium RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 15 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Keskvalitsuse asutuste töötajatest paiknes enamik Harjumaal või Tartumaal, neile järgnes Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa. Keskvalitsuse asutuste osakaalu Harjumaal mõjutavad oluliselt riigi ameti- ja hallatavad asutused, millest suur osa asuvad Tallinnas, kus suurimateks tööandjateks olid SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Politsei- ja Piirivalveamet ja Tallinna Tehnikaülikool. Tartus on suurimad keskvalitsuse tööandjad SA Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool. Ida-Virumaal oli keskvalitsuse suurimaks asutuseks Politsei- ja Piirivalveamet, Viru Vangla ja Päästeamet ning Lääne-Virumaal Kaitsevägi. Kohalike omavalitsuste asutuste töötajatest paiknes enamus Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal ja Pärnumaal. Kõige rohkem KOV asutuste inimesi töötas keskustest Tallinnas, kus suurimateks tööandjateks olid AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Tallinna Linnatransport ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla. Ida-Virumaal SA Ida- Viru Keskhaigla, SA Narva Haigla ja Narva Sotsiaaltöökeskus, Tartumaal olid suurimateks tööandjateks näiteks Tartu Linnavalitsus ja Tartu Kutsehariduskeskus ning Pärnumaal SA Pärnu Haigla, Pärnu Linnavalitsus. Üldiselt domineerivad KOV sektori suurimate tööandjate TOP10-s haiglad, kus üheksa asutust kümnest on haiglad või kiirabid. KOV sektorist 80% moodustavad ameti- ja hallatavad asutused (sh lasteaiad, koolid, raamatukogud, spordikeskused, rahvamajad), kus töötas kokku 80% KOV sektori inimestest. Sotsiaalkindlustusfondide töötajatest paiknes enamus Harjumaal (kõik Tallinnas), Ida-Virumaal, Tartus ja Pärnus. Sotsiaalkindlustus- fondid ehk Töötukassa ja Haigekassa, on osakaaludena avalikust sektorist küll peaaegu nähtamatud, kuigi nad on klienditeeninduse tasandil laialt esindatud ka maakondades: Töötukassa esindused on igas maakonnas, Haigekassa on esindatud Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Muu avaliku sektori töötajatest paiknes enamus Harjumaal, Ida- Virumaal ja Tartumaal. Suurema osa sellest sektorist moodustavad äriühingud ja tulundusasutused. Nendest suurimad asutused on AS Eesti Post, Enefit Power AS, Eesti Energia AS ja Enefit Solutions AS. Siia sektorisse kuulub ka avalik-õiguslik asutus – Eesti Pank. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 16 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE 2. VALITSUSSEKTORI ÜLEVAADE 2.1 Töötajate arv Joonis 6. Valitsussektori töötajate arv 2021. aastal. Allikas: RAMi saldoandmike infosüsteem Valitsussektoris töötas 2021. aastal 120 132 töötajat, kes jagunesid keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuste ja sotsiaalkindlustus- fondide vahel. Valitsussektor moodustas 2021. aastal tööealisest elanikkonnast (15–74-aaastased) 12,2%.4 Kõige suurema töötajaskonnaga olid kohaliku omavalitsuse üksused (koos valitsussektorisse kuuluvate valitseva mõju all olevate üksustega), kus töötas 63 942 töötajat, mis moodustas kogu valitsussektori töötajate arvust ligikaudu 53%. Keskvalitsuses töötas 55 048 töötajat, mis omakorda moodustas kogu valitsussektori töötajate arvust ligikaudu 46%. Keskvalitsuse sees moodustasid veidi enam kui poole töötajaskonnast riigieelarvelised asutused (riigi ametiasutused ja hallatavad riigiasutused), kus töötas 30 359 töötajat. Lisaks kuuluvad keskvalitsuse alla veel sihtasutused, kus töötas 13 928 töötajat ehk 25% keskvalitsuse töötajaskonnast ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kus töötas 9153 töötajat ehk 17% keskvalitsuse töötajaskonnast. Ülejäänud 1 608 keskvalitsuse töötajat ehk 3% olid hõivatud äri- ja mittetulundusühingutes. Valitsussektorisse kuuluvad veel sotsiaalkindlustusfondid (Haigekassa, Töötukassa), kus oli kokku 1 142 töötajat, mis moodustas 1% kogu valitsussektori töötajate arvust. 4 Valitsussektor moodustas 2021. aastal tööealisest elanikkonnast (20-64-aastased) 15,5%. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 17 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Joonis 7. Valitsussektori töötajate arvude muutus võrreldes 2012. aastaga (2012 = 100%). Võrdluseks tööga hõivatute muutus Eestis võrreldes 2012. aastaga. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem, Statistikaamet Valitsussektori töötajate arv suurenes 2021. aastal 1 280 töötaja võrra ehk 1,1%, kusjuures suurenemine toimus igas allsektoris. Kui võrrelda valitsussektori töötajate arvu 2012. ja 2021. aastal ( Joonis 7), siis töötajate arv on perioodil kasvanud 1,3% ehk 1 571 töötaja võrra. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 18 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Keskvalitsus (2012=100%) 110% 105% 102% 100% 100% 101% 100% 99% 99% 100% 98% 97% 98% 95% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Kohaliku omavalitsuse üksused (2012=100%) 110% 105% 101% 100% 100% 99% 100% 99% 98% 98% 98% 99% 100% 95% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Sotsiaalkindlustusfondid (2012=100%) 175% 153% 158% 155% 146% 138% 134% 135% 117% 115% 100% 101% 102% 104% 95% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Valitsussektor kokku Allsektor Joonis 8. Valitsussektori allsektorite töötajate arvude muutus võrreldes 2012. aastaga (2012 = 100%). Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem Keskvalitsus on võrreldes 2012. aastaga suurenenud 225 töötaja võrra ehk 0,4%. Aastaga suurenes keskvalitsus 556 töötaja võrra ehk 1%. Kasv oli suurim avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes, kus töötajate arv suurenes 281 töötaja võrra (3,2%). Enim suurenes töötajate arv Tartu Ülikoolis 168 töötaja (+5,8%), Tallinna Tehnikaülikoolis 96 töötaja (+6,5%) ja Tallinna Ülikoolis 40 töötaja (+4,8%) võrra. Ülikoolide töötajate arvu kasvu peamise põhjusena võib välja tuua muudatused karjäärimudelis, sh doktoriõppereform, mis tähendab, et doktoriõppe üliõpilased on samaaegselt ka ülikoolide lepingulised töötajad. Samuti on ülikoolid kasvatanud teaduskommunikatsiooni võimekust, lisandunud on projektide administreerimisega seotud personali, kompetentsi vajati ka seoses teiste teadusalaste projektidega. Riigi ametiasutustes suurenes töötajate arv 77 töötaja võrra (+0,3%), täpsem käsitlus on toodud avaliku teenistuse ülevaate peatükis. Hallatavates riigiasutustes kasvas töötajate arv 183 töötaja võrra (+2,7%), sealhulgas rohkem on kasvanud töötajate arv IT-asutustes (+62 inimest). Näiteks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse töötajate arv kasvas 35 võrra. Sihtasutustes jäi kokkuvõttes töötajate arv samale tasemele. Sihtasutustes suurenes töötajate arv enim haiglates – SA Tartu Ülikooli Kliinikum 117 töötaja ja Viljandi Haiglas 60 töötaja võrra, kuna COVID-19 levikust tingituna tekkis täiendav vajadus meditsiinipersonali järgi. Sihtasutuste töötajate vähenemine oli seotud mõnede asutuste liikumisega riigi ametiasutuste alla. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 19 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Äriühingutes ja mittetulundusühingutes suurenes töötajate arv 14 töötaja võrra (+0,9%). Foto: Haridus- ja Teadusministeerium Töötajate arv KOV sektoris on võrreldes 2012. aastaga suurenenud 928 töötaja võrra ehk +1,5%. Kuigi vahepealsetel aastatel on KOV sektori töötajate arv päris palju vähenenud, on viimase aastaga toimunud kasv 692 töötaja võrra (+1,1%) ning jõudnud 63 942 töötajani. Kasvu on märgata hooldekodude ja haiglate puhul. 2021. aastal on võrreldes 2020. aastaga tõusnud KOV hallatavate asutuste töötajate arv 464 (+1%), KOV asutatud sihtasutuste töötajate arv 9 (+0,1%), äriühingute ja tulundusasutuste töötajate arv 241 (+3,5%) ning mittetulundusühingutes töötavate inimeste arv 11 (+4,6%) võrra. Vähenenud on KOV ametiasutuste töötajate arv 33 (- 0,6%) võrra. Asutuste lõikes on KOV sektoris suurim töötajate arvu kasv toimunud Tallinna Linnavalitsuses (171 töötaja võrra), kuna tööd alustas uus lasteaed, linnapuhastusüksus ja sotsiaalmaja ning värvati täiendavat tööjõudu Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametisse. Protsentuaalselt on töötajate arv võrreldes 2021. aastaga enim kasvanud sotsiaalkindlustusfondides, kus töötajate arv on suurenenud 32 võrra (+2,9%), sh Eesti Töötukassas 39 töötaja võrra. Eesti Haigekassas vähenes 7 töötaja võrra. Sotsiaalkindlustus- fondides on töötajate arv perioodil 2012-2021 märgatavalt suurenenud – keskmiselt 5,8% aastas ehk 57,7%. Suuremat töötajate arvu kasvamist on märgata alates 2016. aastast. Valitsussektori töötajate ülevaade valdkonniti Valitsussektori valdkondliku töötajate ülevaate (Joonis 9) alusel töötab enim riigipalgalisi töötajaid haridus- ja teadusvaldkonnas (41%), järgneb sotsiaal- ja tervishoid (24%) ning avalik kord ja julgeolek (9%). Lisaks on joonisel 9 kajastatud suuremad ametigrupid. Detailsemalt on andmed toodud tabelina lisas (LISA 2. Valitsussektori valdkondlik töötajate arv 2021. aastal). RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 20 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Haridus- ja teadusvaldkonnas töötas 49 242 töötajat, kellest veerand töötas keskvalitsuses ja ülejäänud KOV sektoris. Suurem kasv on toimunud alushariduse ning kõrghariduse valdkonnas, kus töötajate arv oli tõusnud vastavalt 136 ja 129 töötaja võrra. Näiteks Tallinna Linnavalitsuse allasutusena loodi uus lasteaed Naksitrallid, milles avati 2021.a veebruaris 14 rühma. Lisaks avati täiendavaid rühmi ja klassikomplekte teisteski Tallinna linnale kuuluvates haridusasutustes. Tervise ja sotsiaalhoolekande valdkonnas töötas 28 365 töötajat ehk 496 töötajat rohkem võrreldes 2020. aastaga. Suurim kasv oli haigla- ja meditsiiniteenuste alal, kus töötas 20 164 töötajat ehk 239 töötajat rohkem võrreldes 2020. aastaga. Avaliku korra ja julgeoleku valdkonnas töötas 10 600 töötajat. Neist suur osa (4727 töötajat) töötasid politseis (neist politseiametnikuna umbes 79%). Päästeteenuste alal töötas 2225 töötajat, kellest väike osa täidab päästeteenistuses tugifunktsioone. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 21 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Joonis 9. Valitsussektori valdkondlik töötajate arvu jaotus 2021. aastal. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu, HaridusSilm, Tervise Arengu Instituut Kultuuri valdkonnas töötas 8 839 töötajat (6 töötajat vähem kui eelmisel aastal). Kultuuriteenuste alal töötas 5 903 töötajat (-8), kellest näiteks ligikaudu veerand töötas teatrites, veerand raamatukogudes, viiendik muuseumides ning ligikaudu viiendik rahva- ja kultuurimajades. Üldiste valitsussektori teenuste valdkonnas töötas 8 489 töötajat (+116). Täidesaatvates ja seadusandlikes asutustes töötas 6 637 RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 22 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE töötajat, kellest üle poole (3 510 töötajat) töötas valla- ja linnavalitsustes ja -volikogudes (+12) ning muude üldiste teenuste ja üldiste valitsussektori teenuste alal töötas 1 459 töötajat. Rahandus- ja fiskaalpoliitika alal töötas 1 719 töötajat, neist enamus Rahandusministeeriumi valitsemisalas (1 700 töötajat). Majanduse valdkonnas töötas 8 247 töötajat (+282). Transpordi ala töötajate arv kasvas 75 ning elamu- ja kommunaalmajanduse valdkonna töötajate arv 140 võrra. Majanduse valdkonna teadus- ja arendustegevuste alal töötas 152 töötajat. Tabel 2. Valitsussektori töötajate arv ja selle muutus tegevusala gruppide lõikes. Osakaal Muutus Tegevusala grupp 2021 Muutus, % valitsussektorist 2020/2021 Haridus 49 242 41% 430 1% Tervishoid ja sotsiaalne kaitse 28 365 24% 496 2% Avalik kord ja julgeolek 10 600 9% -64 -1% Kultuur 8 839 7% -6 0% Üldised valitsussektori teenused 8 489 7% 116 1% Majandus 8 247 7% 282 4% Riigikaitse 4 903 4% -41 -1% Keskkonnakaitse 1 447 1% 67 5% Valitsussektor kokku 120 132 100% 1279 1% Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem Riigikaitse valdkonnas töötas 4 903 töötajat (-41). Ligikaudu veerand töötas muu sõjalise kaitse valdkonnas ning kolmveerand sõjalise riigikaitse valdkonnas. Keskkonnakaitse valdkonnas töötas 1 447 töötajat, mis on 67 töötaja võrra kasvanud võrreldes eelmise aastaga. 2.2 Tööjõukulud ja keskmine palk Valitsussektori tööjõukulud5 kasvasid 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga 6,5%. Kõige enam ehk 7,1% kasvasid tööjõukulud keskvalitsuses. Sotsiaalkindlustusfondides (Töötukassa ja Haigekassa) kasvasid tööjõukulud 6,0% ja kohaliku omavalitsuse üksustes 5,7%. 5 Tööjõukulud kõikidest allikatest, mitte ainult riigieelarvest, ei sisalda eripensioneid ega pensionisuurendusi. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 23 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Valitsussektori tööjõukulude muutus Keskvalitsus (2012=100%) 3 500 30% 250% 3 000 25% 173% 185% 200% 149% 163% 2 500 20% 126% 131% 138% 150% 107% 117% 2 000 10,2% 15% 100% 8,0% 9,6% 9,4% 7,3% 7,0% 6,2% 6,5% 100% 1 500 5,5% 10% 4,1% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 1 000 5% 500 0% 0 -5% Kohaliku omavalitsuse üksused (2012=100%) 250% 208% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 186% 197% 200% 167% Tööjõukulud kokku (mln eur) Muutus võrreldes eelmise aastaga (%) 138% 150% 150% 120% 129% 100% 109% 100% Tööjõukulud 2021 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 VALITSUSSEKTOR KOKKU 3 300 Sotsiaalkindlustusfondid (2012=100%) 350% Keskvalitsus 1 802 280% 300% 237% 264% Kohaliku omavalitsuse üksused 1 461 250% 201% 177% 200% 149% 116% 129% Sotsiaalkindlustusfondid 37 150% 100% 106% 100% 0 500 1 000 1 500 2 000 2 500 3 000 3 500 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Tööjõukulu (miljonit eurot) Valitsussektor kokku Asutuste grupp Joonis 10. Valitsussektori tööjõukulud ja nende muutus 2012-2021. Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem Kui vaadata tööjõukulude kasvutrendi pikema perioodi vältel, täpsemalt viimase 10 aasta jooksul, siis on tööjõukulud kõige enam (180%) kasvanud sotsiaalkindlustusfondides. Kohaliku omavalitsuse üksustes on tööjõukulud kasvanud 108% ja keskvalitsuses 85%. Valitsussektori tööjõukulud olid 2021. aastal kokku 3 300 miljonit eurot. Valitsussektori keskmine brutokuupalk kasvas 2021. aastal 4,9% ja Eesti keskmine brutokuupalk 6,9%. Valitsussektori keskmine brutokuupalk oli 2021. aastal 1644 eurot ehk 6% kõrgem kui Eesti keskmine brutokuupalk, mis on põhjendatav faktiga, et valitsussektoris on rohkem kõrgharidusega töötajaid kui Eestis keskmiselt. Valitssussektori keskmine brutokuupalk 1644 1568 +10,3% 1494 +9,9% +9,1% 1360 +7,8% +8,4% 1233 +7,6% +6,5% 1158 +6,9% 1081 +5,7% +7,1% +4,9% +7,0% +7,3% +7,4% +4,9% 997 +6,5% 924 +4,7% +5,9% +6,0% 847 +2,9% 94,1% 74,5% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Valitssusektori brutokuupalga muutus Eesti keskmise brutokuupalga muutus Valitsusektori brutokuupalga kasv 2012/2021 Eesti keskmise brutokuupalga kasv 2012/2021 Joonis 11. Valitsussektori keskmine brutokuupalk ja selle muutus 2012–2021. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 24 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Valitsussektori keskmise brutokuupalga kasv 2021. aastal oli Eesti keskmise brutokuupalga kasvust 2 protsendipunkti aeglasem. Kui varasematel aastatel on tendents olnud vastupidine ja valitsussektori palkade konkurentsivõime on pigem kasvanud, siis COVID-19 mõjul ei saanud valitsussektor palku nii palju tõsta, kui erasektor seda suutis. Samuti ei eraldanud valitsus 2021. aastaks palgafondi lisavahendeid. Valitsussektori sees oli keskmise brutokuupalga kasv kõige kiirem keskvalitsuses (5,4%), millest omakorda kiireim kasv toimus keskvalitsuse sihtasutustes (8,9%). Kohaliku omavalitsuse üksustes oli keskmise brutokuupalga kasv 4,2%, KOV ameti- ja hallatavates asutustes 2,7%, sihtasutustes 9,7% ning äriühingutes ja tulundusasutustes 8,5%. Sotsiaalkindlustusfondide keskmise brutokuupalga kasvuks kujunes 3,1%. Nii keskvalitsuses kui ka sotsiaalkindlustusfondides oli keskmine brutokuupalk 2021. aastal 1952 eurot ehk 26% kõrgem kui Eesti keskmine brutokuupalk. 1952 1852 +9,5% +9,1% +9,6% 1765 +7,8% +8,2% +4,9% 1610 +6,8% 1476 +5,7% +6,0% +5,4% 1392 1304 +7,6% +7,4% 1205 +6,0% +7,0% +5,9% +6,0% +6,5% +7,3% +6,9% 1118 1021 2,9% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Keskvalitsuse keskmine brutokuupalk Keskvalitsuse keskmise brutokuupalga muutus Eesti keskmise brutokuupalga muutus Joonis 12. Keskvalitsuse keskmine brutokuupalk ja selle muutus 2012–2021. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem Valitsussektori keskmise brutokuupalga suhe Eesti keskmisse brutokuupalka on viimastel aastatel valdavalt kahanenud. Tervishoiu valdkonna brutokuupalga suhe Eesti keskmisesse palka kasvas 5% ning see oli ka ainuke valdkond, kus brutokuupalga positsioon võrreldes Eesti keskmise brutokuupalgaga paranes. Kõigi teiste valdkondade brutokuupalga suhe Eesti keskmisesse palka vähenes 2% kuni 6% tulenevalt sellest, et Eesti keskmine brutokuupalk kasvas kiiremini kui valitsussektori oma. Seega, palgatasemete sektoritevahelised erinevused on suurenemas. Kuigi valitsus lisavahendeid 2021. aastaks palgafondi ei eraldanud, on mõningane palgakasv toimunud asutuste sisemiste ressursside arvelt. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 25 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE RIIGIKAITSE ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED MAJANDUS 1,50 1,32 1,34 1,36 1,38 1,34 1,28 1,26 1,26 1,25 1,27 1,28 1,30 1,30 1,25 1,27 1,21 1,22 1,20 1,20 1,26 1,22 1,22 1,23 1,20 1,24 1,23 1,21 1,20 1,23 1,25 1,16 1,00 n = 8 500 n = 7 300 n = 4 900 0,75 Suhe Eesti keskmisesse brutokuupalka 0,50 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 AVALIK 2012 2013 KORD 2014 2015 JA 2017 2016 JULGEOLEK 2018 2019 2020 2021 KESKKONNAKAITSE TERVISHOID 1,50 1,24 1,25 1,23 1,22 1,22 1,24 1,26 1,23 1,23 1,22 1,19 1,27 1,20 1,18 1,21 1,22 1,25 1,17 1,20 1,17 1,17 1,17 1,14 1,17 1,12 1,06 1,05 1,06 1,09 1,10 1,09 1,00 n = 10 600 n = 10 600 n = 1 400 n = 21 000 0,75 0,50 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 2 3 VABA 4 AEG, 5 6 KULTUUR 7 8 9 10 HARIDUS SOTSIAALNE KAITSE 1,50 1,50 1,50 1,25 1,25 1,25 1,00 1,00 1,00 0,87 0,85 0,86 0,86 0,82 0,82 0,85 0,81 0,94 0,96 0,97 0,94 0,77 0,76 0,79 0,76 0,76 0,78 0,80 0,78 0,89 0,69 0,71 0,71 0,75 0,90 0,90 0,75 0,83 0,85 0,87 0,75 0,75 n = 49 200 n = 7 300 n =8 800 0,50 0,50 0,50 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Vastava valdkonna suhe Eesti keskmisesse brutokuupalka Valitsussektori suhe Eesti keskmisesse brutokuupalka Joonis 13. Valitsussektori tegevusvaldkondade keskmiste brutokuupalkade suhe Eesti keskmisesse brutokuupalka. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem Kõrgharidusega kultuuritöötajate keskmine brutokuupalk oli 2021. aastal 1646 eurot ja töötasu miinimummäär 1300 eurot. Kultuuritöötajate brutokuupalk langes võrreldes 2020. aastaga 1% ja moodustas Eesti keskmisest brutokuupalgast 106%. Joonis 14. Kõrgharidusega kultuuritöötajate keskmine brutokuupalk 2016-2021. Allikas: Kultuuriministeerium, Statistikaamet Õpetajate keskmine brutokuupalk oli 1635 eurot ja töötasu alammäär 1315 eurot. Eesti keskmine brutokuupalk kasvas aastaga 6,9%, õpetajate keskmine brutokuupalk 0,7%. Õpetajate keskmine brutokuupalk moodustas 2021. aastal Eesti keskmisest palgast 106% ja võrreldes eelmise aastaga vähenes suhe Eesti keskmisesse RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 26 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE brutopalka 6 protsendipunkti. Eesmärktaseme (120%) saavutamist on raskendanud Eesti keskmise brutokuupalga kiire kasv. Joonis 15. Õpetajate keskmine brutokuupalk 2012-2021. Allikas: HaridusSilm, Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet Sotsiaalhoolekande valdkonna palgapositsioon halvenes 2021. aastal 1% ning keskmine brutokuupalk moodustas 2021. aastal Eesti keskmisest palgast 69%. Sotsiaalhoolekande alla kuuluvad eakate, puuetega inimeste, riskirühmade ning laste ja noorte sotsiaalhoolekandeasutused, muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse – erihoolekande asutused ja asenduskodud. Üleüldine palgatase nendes asutustes on suhteliselt madal. 2021. aastal kasvas sotsiaalhoolekande valdkonna keskmine palk küll 5,2%, kuid keskmine brutokuupalk oli sealjuures 1073 eurot. Joonis 16. Sotsiaalhoolekande keskmine brutokuupalk 2012-2021. Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem, Statistikaamet RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 27 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Siseturvalisuse sihtgrupis olid 2021. aastal keskmised brutokuupalgad Eesti keskmisest 11%–27% suuremad, va Päästeametis, kus keskmine brutokuupalk oli Eesti keskmisest 5% madalam. Brutokuupalkade palgamuutused jäid 2021. aastal vahemikku 0 kuni 5,2%. Keskmine brutokuupalk kasvas aastases võrdluses enamikes IT- asutustes ning palgakasv jäi vahemikku 2% kuni 4%. Siiski vähenes Riigi Infosüsteemi Ametis keskmine brutokuupalk 1,5% võrra. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 28 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE 3. AVALIKU TEENISTUSE ÜLEVAADE 3.1 Riigireform ja haldusorganisatsioonilised arendustegevused Riigivalitsemise strateegiliseks sihiks on uuendusmeelne, Eesti pikaajalised usaldusväärne ja inimesekeskne riik, mida valitsetakse ühtselt ja sihid on seatud tõhusalt. Nende eesmärkide saavutamise eelduseks on eesmärgi- ja Vabariigi Valitsuse teadmispõhisus, valitsemiskorralduse ja riigiasutuste struktuuride tegevuskavas ülevaatamine, kättesaadavad ja vajadustele vastavad avalikud Eesti 2035 teenused, üha vähenev bürokraatia ning kohaliku valitsemistasandi võimestamine. Avalikku teenistust puudutavad nii otsesed riigiasutuste ümberkorraldused kui ka tugisüsteemide arendamine, õigusloome uued digilahendused ja erinevate valitsemistasandite ning infosüsteemide omavaheline koostöö. Riigireformi raames on sarnaselt eelnevale aastale ellu viidud mõned riigiasutuste struktuure mõjutavad muudatused, aga töös on ka mitmed tugiteenuste uuendused ja horisontaalsed protsessianalüüsid. Avalike teenuste kättesaadavuse parendamine ja haldus- organisatsiooni korrastamine on riigis pidev protsess. Riigimajade kui kesksete teenuskeskuste projekti kaudu on nüüdseks valminud 5 riigimaja (lähemalt peatükis 1.2) 2021. aastal otsustati ja tehti ettevalmistused sihtasutuste EAS ja KredEx juriidiliseks ühendamiseks, mis võimaldab kliendil teenustes paremini orienteeruda ja ning tõhustamaks riigipoolset teenuste pakkumist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse loodi riigiasutustele IKT baas- ja serveriteenuseid pakkuv Riigi IKT Keskus (RIT). Täiendavalt on 2022. aastal plaanis analüüsida IKT arendusvaldkonna toimimist ja välja töötada IKT-teenuse osutamise mudel, mis võiks leida lahendused ministeeriumite vaheliseks täiendavaks konsolideerimiseks ning kompetentside koondamiseks IKT sfääris. Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös valmis 2020. aastal analüüs ka KOV infosüsteemide parendamise vajadustest. Järgnevatel aastatel otsitakse nii riigieelarve kui EL struktuurifondide kaudu võimalusi kohaliku tasandi IT-süsteeme arendada ja teenuskvaliteeti parandada. Teenuste poolelt aitab kaasa ka hetkel arendatav sündmusteenuste kontseptsioon, mille eesmärk on kodaniku või ettevõtja olulised sündmused keskmesse asetada ning seonduvad teenused hea kättesaadavusega nende ümber koondada. 2021. a tehti ettevalmistusi Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi ning Terviseameti Terviseohutuslabori Tartu, Kohtla-Järve ning Tallinna RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 29 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE laborite (välja arvatud nakkushaiguste labor) baasil ühendlabori loomiseks Maaeluministeeriumi haldusalasse. Ühendlabori loomine toimub etapiviisiliselt 2022. aasta jooksul. Foto: Andres Miller, Keskkonnaamet Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku liitmiseks Kaitseministeeriumi valitsemisalaga viidi 2021. a läbi vajalikud eelanalüüsid, muudatused tagavad mereliste ülesannete ja ressursside ühendamise kaudu tervikliku ja jätkusuutliku merejulgeoleku. Samuti algatati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel tsiviillaevastiku ühendamise analüüsid, kus sihiks on efektiivsem ühtne haldus ning teenuste kvaliteedi parandamine. Jätkus riigiasutuste tugiteenuste konsolideerimise protsess. Riigi Tugiteenuste Keskus viib ellu keskse dokumendihalduse pilootprojekti, mis on oluline samm liikumaks traditsiooniliselt dokumendihalduselt innovatsioonihüppega teabehalduse teenusele. Analüüse ja ettepanekuid on riigireformi raames tehtud ka uuringute tellimise ning avalikustamise koostöö osas, muuseumivõrgu paremaks korraldamiseks, süüteomenetluse ja õigusalase koosloome tõhusamaks võimaldamiseks ning planeeringute ja ruumiandmete kättesaadavuse lihtsustamiseks. Regionaalse tasakaalustatuse vaates on koostamisel regionaalsete arengulepete pilootprojekti ettepanek, loodud on teekaart ja jätkuvad arutelud riigi ülesannete edasiseks detsentraliseerimiseks ning 2021. aastal valmis KOV personali arendamise analüüs ja tegevuskava 2025. aastani. Kaasajastamisel on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja valmimisel haldusreformi seireanalüüs. Riigireformi tervikvaates on töös riigireformi seniste suundade ning edasiste arenguvajaduste analüüs. Riigi haldusvõimekust tõhustavaid tegevusi – nii haldusalade üleseid ümberkorraldusi, aga ka haldusalasiseseid ja asutustes läbiviidavaid arendustegevusi, finantseeriti 2021. a ESF „Institutsionaalse ja RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 30 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE organisatsioonide võimekuse tõstmine“ tegevuse eelarvest ca 0,6 mln euro ulatuses. ESF “Haldusvõimekuse” meedet järgmisel rahastusperioodil ei ole, kuid haldusorganisatsiooniliste arendustegevuste ja riigiasutuste juhtimisvõimekust on vaja pidevalt edendada, arvestades ka Eesti 2035 tegevuskavas sõnastatud ambitsioonikaid eesmärke. 3.2 Paindlik töökorraldus ja riigimajad Riigi personalipoliitika üheks oluliseks tegevussuunaks on soodustada riigisektoris paindlikku üle-eestilist värbamist ja töötajatele kaugtöö võimaldamist, et kohaneda demograafiliste ja tööjõuturu muutustega. Paindliku üle-eestilise värbamise puhul hindab asutus kõigepealt, kas ametikoha profiil ja tööülesanded selleks sobivad ning seejärel, millistesse regioonidesse on võimalik lähtuvalt vabadest büroopindadest värvata. Kui tööprofiil on sobiv ja on võimalik tagada füüsiline töökoht riigi büroopinnal, tuuakse töökuulutuses välja need regioonid, mille seast on töötajal võimalik endale sobiv valida. 2021. aastal värvati väljaspool Harju maakonda riigi ametiasutustesse ligi 1200 teenistujat, pakkudes töötamiseks nii riigimajade kui riigiasutuste regionaalseid büroopindasid aga ka võimalust töötada kaugtöö kokkuleppe alusel kodust. Regioonidesse värbamine moodustas üle 40% koguvärbamisest (2942 teenistujat). Kõige rohkem värvati töötajaid Tartumaale (440 teenistujat, nendest kõige enam Tartu Vanglasse, Kaitseväkke ning Politsei- ja Piirivalveametisse), Ida- Virumaale (217 töötajat, nendest kõige enam Viru Vanglasse ning Politsei- ja Piirivalveametisse) ja Lääne-Virumaale (188 töötajat, nendest enim Kaitseväkke). RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 31 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Joonis 17. Värbamised riigi ametiasutustesse perioodil 1.01-31.12.2021. Kaardil toodud värvid näitavad värbamisi 1000 hõivatu kohta. Numbritena on toodud maakondadesse värbamiste koguarv. Allikas: Riigi SAP BO aruandluskeskkond ja Statistikaamet Kaugtöö (töökorraldus, kus tehakse tööd väljaspool ametikoha asukohta – nt kodust, kaugtöökeskusest, raamatukogust) on olnud paljudes riigiasutustes loomuliku töökorralduse osa juba pikalt enne COVID-19 leviku perioodi. Foto: Siseministeerium Aina enam võtavad riigiasutused töötajaid tööle püsiva kaugtöö kokkuleppega (nt Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Tugiteenuste Keskus), mis annab eelise just selliste spetsialistide värbamisel, kes elavad või RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 32 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE tahaksid elada väljaspool Tallinna, kuid ei ole julgenud seda otsust vastu võtta maakohas erialase töö puudumise tõttu. 2021. aastal oli riigi ametiasutustes püsiva kaugtöö kokkuleppega Klõpsa ikoonile, et teenistujaid 352, nendest 60% (210 teenistujat) töötas väljaspool Harju tutvuda kaugtöö maakonda. korraldamise juhendmaterjaliga. Paindlike töökorralduse mudelite kasutamine suurendab riigi kui tööandja atraktiivsust, mitmekesistab riigiasutuste valikuid värbamisel, toetab riigile vajaliku kvalifitseeritud tööjõu olemasolu regioonides, soodustab maapiirkondadesse kolimist ning võimaldab kasutada optimaalselt regioonides asuvat kinnisvara ja tööpindu. Samuti võimaldab see töötajatel ühildada paremini oma töö- ja pereelu, suurendab regioonides elavate inimeste võimalusi tööturul ja laiendab vähenenud töövõimega inimeste võimalusi olla tööga hõivatud. Valitsus on soovitanud riigiasutustel paindlikku üle-eestilist värbamist ja kaugtööd soodustada ja leida võimalusi nende edendamiseks. Kaugtöö edukaks rakendamiseks on vaja arendada digitaalsete ühistöökeskkondade pakkumise võimalusi keskse töökohateenuse pakkumise raames. Riigimajade rajamine Riigimajade rajamisega alustati peale Vabariigi Valitsuse 2018. aasta märtsi kabinetiotsust, mil otsustati rajada riigimajad kõikidesse maakonnakeskustesse peale Tallinna ja Tartu. Esimene riigimaja valmis Viljandis 2019. aastal ning ringi peaks peale saama 2030. aastal Pärnu kesklinna loodava riigimajaga (vt Joonis 18). 2021. aasta lõpuks olid valminud riigimajad Viljandis, Rakveres, Jõhvis (maaelu- ja keskkonnamaja), Jõgeval ja Raplas. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 33 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Joonis 18. Riigimajade valmimise ajakava seisuga 2022 märts (rohelisega valminud riigimajad). Allikas: Rahandusministeerium Eestis rajatavate riigimajade puhul osutavad kõik riigimajades asuvad asutused oma teenuseid ise ning omavahel jagatakse teatud tugiteenuseid (nt ühiseid nõupidamiste- ja puhkeruume). Riigimajade loomisel arvestatakse nii asutuste tegevusest tulenevate eripärade kui ka olemasolevate võimalustega kinnisvarakeskkonnas. Nii on mitmel juhul loodud valdkonnapõhiseid maaelu- ja keskkonnavaldkonna ühiseid riigimaju. Riigimajade loomise eesmärgiks on pakkuda võimalikult paljude riigiasutuste teenuseid ühest asukohast. Riigimajade rajamine puudutab otseselt 8 ministeeriumi valitsemisala 11-st. Kaasatud on enam kui 29 riigiasutust, millel on piirkondlikud üksused ning asutuste kooslus on erinevates riigimajades erinev. 2021. aasta augustis valminud Jõgeva riigimajas töötavad Rahandusministeeriumi, Keskkonnaameti, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti, Põllumajandus- ja Toiduameti, Maa-ameti, PRIA, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Rahvakultuuri Keskuse, Tööinspektsiooni ja Muinsuskaitseameti teenistujad. Kokku töötab majas 85 inimest. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 34 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE 2022. aasta alguses valmis riigimaja ka Raplas. Rapla riigimajas töötavad Rahandusministeerium, PRIA, Rahvakultuuri Keskuse, Tööinspektsiooni, Transpordiameti, Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa, Maksu- ja Tolliameti, Põllumajandus- ja Toiduameti, Muinsuskaitseameti, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Keskkonnaameti, Maa-ameti, Haridus- ja Noorteameti ja Terviseameti teenistujad (kokku 109 inimest). Valminud riigimajades olevaid kaugtöökohti ja nõupidamiste ruume saavad eelnevalt broneerides kasutada kõikide riigiasutuste teenistujad. 3.3 Teenistujate arv Avalik teenistus hõlmab avaliku sektori asutuste tüüpidest ainult ametiasutusi: põhiseaduslikke institutsioone teenindavaid asutusi, valitsusasutusi, linna- ja vallavalitsusi ning linna- ja vallavalitsuste ameteid (vt ka LISA 1. Ametiasutuste jaotus 2021. aastal). Avalik teenistus koosneb teenistujatest ehk ametnikest ja töötajatest. Ametnik teostab avalikku võimu (nt poliitikakujundaja või järelevalve tegija ministeeriumis või KOV ametiasutuses) ja töötaja toetab avaliku võimu teostajat (nt personalitöötaja, hankespetsialist, haldustöötaja, raamatupidaja jne). Avalike teenistujate hulka kuuluvad ka eriteenistujad (nt politseiametnikud, vanglaametnikud, päästjad, diplomaadid). Joonis 19. Avalike teenistujate arv6 2014-2021 ning selle osakaal Eesti tööealisest elanikkonnast (15-74-aastased). Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse 6 Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata ATSi: Riigikogu liikmele; Euroopa Parlamendi liikmele; Vabariigi Presidendile; Vabariigi Valitsuse liikmele; kohtunikule; õiguskantslerile; riigikontrolörile; riiklikule lepitajale; kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmele; valla- või linnavalitsuse liikmele; osavalla- või linnaosavanemale. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 35 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE andmekogu, RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, RaMi saldoandmike infosüsteem, Statistikaamet Avalik teenistus moodustas 2021. aastal Eesti tööealisest elanikkonnast (15-74-aastased) 2,9%7, mis on olnud aastate lõikes sarnasel tasemel. Avalikus teenistuses töötas 2021. aastal 28 424 teenistujat (22 922 riigi ametiasutustes ja 5502 KOV ametiasutustes (Joonis 20)), mis on 53 (0,2%) teenistuja võrra rohkem kui 2020. aastal. Avalike teenistujate arv suurenes riigi ametiasutustes 88 võrra (+0,4%) ja vähenes KOV ametiasutustes 34 võrra (-0,6%). Puhasmuutusena, kus arvesse on võetud asutuste liitmised ning töötajate asutuste vahelised liikumised, suurenes teenistujate arv riigi ametiasutustes 96 võrra. Puhasmuutusest on maha arvestatud Riigi Tugiteenuste Keskusesse liikunud töötajad Archimedesest, Eesti Teadusagentuurist ja EASist (-3,8 teenistujat) ning Kaitseväest Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusesse liikunud töötajad (+12,5 teenistujat). Ametnike arv on suurenenud riigi ametiasutustes (+23) ja KOV ameti- asutustes (+20) võrra. Töötajate arv on vähenenud KOV ametiasutustes (- 55) ning suurenenud riigi ametiasutustes (+44) võrra. Eriteenistustes8 on ametnike arv tõusnud (+36) ja töölepinguliste arv vähenenud (-15). Joonis 20. Avalike teenistujate arv teenistujate gruppides aastatel 2017-2021, aasta keskmine teenistujate arv. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu, RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, RaMi saldoandmike infosüsteem 7 Avalik teenistus moodustas 2021. aastal Eesti tööealisest elanikkonnast (20–64-aastased) 3,6%. 8 Politsei-, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikele, tegevväelastele ja avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust eriseadustes sätestatud erisustega. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 36 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Joonis 21. Avalike teenistujate arvu muutus ministeeriumide valitsemisalade ametiasutustes, KOV ametiasutustes, põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis 2021. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu, RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, RaMi saldoandmike infosüsteem Osalt on teenistujate arvu kasv mõjutatud eelneva aasta mitmetest asutusteülestest ümberkorraldustest. Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaameti liitumise ootel (1.01.2021) jäid mitmed Keskkonnainspektsiooni ametikohad täitmata, mis liitumise järel täideti. Samuti on personalimuutusi toimunud Haridus- ja Noorteameti loomise järel, kus kompetentsi tuli tugevdada ning inimesi liikus ka Haridus- ja Teadusministeeriumisse juurde. Transpordiamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on samuti uue struktuuri kohaldamiseks teenistuskohti nii kaotanud kui loonud. Asutuste suuremad liitmised või ühendametite loomised ei too reeglina kohest tõhususe võitu, teenuste ja inimeste uutmoodi juhtimine on pikemaajalisem investeering. Eesmärgiks ei ole ka mitte lihtsalt teenistujate arvu vähendamine, vaid uuenduslikud ja tõhusad tööprotsessid ning inimeste vajadustele vastavad kättesaadavad teenused. Rahandusministeeriumi valitsemisala teenistujate kasv on suures osas mõjutatud Rahapesu Andmebüroo liikumisest ministeeriumi valitsemisalasse ja Riigi Tugiteenuste Keskuse tegevuste laienemisest, kuhu konsolideeritakse valitsusalade üleseid tugiteeenuseid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas kasvas enim Riigi Infosüsteemi Ameti teenistuskohtade arv mitmete Euroopa Liidust rahastatavate projektide elluviimiseks ning küberkaitsevõimekuste arendamiseks. MKM valitsemisalas on RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 37 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE paljud teenistuskohad projektipõhised ja tähtajalised, 80 teenistuskohta rahastatakse väljastpoolt riigieelarvet. Ka COVID-19 kriisi mõju ei ole veel kadunud. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas loodi Terviseameti struktuuri täiendavaid teenistuskohti, tugevdati ravimilao kompetentse, nakkushaiguse labori võimekust ning halduse, finantsanalüüsi ning õigusteenuste võimekust. KOVide töötajate arvu vähemist on mõjutanud enim Väike-Maarja Vallavalitsuse (-17) vähenemine, kust kaotati vallavalitsuse struktuurist haldusosakond ja enamus selle osakonna töötajaid viidi üle allasutusse Väike-Maarja haldusteenused. Samuti töötajate arvu vähenemine Hiiumaa Vallavalitsuses (-8), kus mõnel juhul (muuhulgas digitaliseerimise tulemusena) vähendati töökoormust ja mõned töötajad liikusid hallatavate asutuste koosseisu. Eriteenistujad Eriteenistujate koguarv oli 2021. a. 10 437. Eriteenistujad moodustasid 37% avalikust teenistusest, nende hulk suurenes 0,2% (+21). Kõige rohkem eriteenistujaid on Politsei- ja Piirivalveametis. Järgnesid Kaitsevägi ning Päästeamet (Joonis 22). Joonis 22. Eriteenistujate arv ja osakaal eriteenistujatest, 2020. aasta keskmine 9. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje 2020. aasta keskmise arvuga võrreldes on suurenenud Kaitseväe tegevväelaste arv 24 (+0,8%) võrra. Riigikaitse arengukava 2017-2026 eesmärkide saavutamiseks on planeeritud iga-aastaselt tegevväelaste arvu tõsta keskmiselt +50 tegevväelase võrra.10 9 Välja on toodud eriteenistujate jaotus asutuste vahel. Kategooria “muud” all on kajastatud erialadiplomaadid. 10 Tulemusvaldkonna „julgeolek ja riigikaitse“ 2019. aasta tulemusaruanne; RES 2020-2023 programm JO01 Iseseisev sõjaline kaitsevõime RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 38 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Foto: Politsei- ja Piirivalveamet PPA politseiametnike arv on suurenenud 12 (+0,3%) ja vanglate vanglaametnike arv vähenenud 16 (-2,3%) võrra. PPA politseiametnike kasvu on toetanud loodud võimalus saada eripensioni ja jätkata teenistust. Politseiteenistusse on naasnud ka endisi töötajaid, et tagada võimalus tulevikus eripensioni saada. PPA koosseisus on varasemast enam ka õpingute kõrvalt töötavaid Sisekaitseakadeemia kadette. Kasvanud on ka Välisministeeriumi karjääridiplomaatide arv 5 (+1,5%) ja Häirekeskuse päästeametnike arv 6 (+3,3%) võrra. Vähenenud on Päästeameti päästeteenistujate arv 12 (-0,6%). 3.4 Vanuseline ja sooline koosseis Avaliku teenistuja keskmine vanus 2021. aastal oli 43,8 aastat. Viimase viie aasta jooksul ei ole avaliku teenistuja keskmine vanus oluliselt muutunud (Joonis 23), kuid on alates 2017. aastast kerges tõustutrendis. Eesti rahvastik on vananev ning tööealise elanikkonna arvu vähenemine prognooside kohaselt jätkub11. Noorte arv ja osatähtsus elanikkonnas on vähenemas12. Avalikus teenistuses oli 2021. aastal meeste ja naiste osakaal vastavalt 44% ja 56%. Naiste osakaal on võrreldes eelmise aastaga veidi suurenenud, eelevad kolm aastat on püsinud muutusteta. 11 Allikas: Statistikaamet https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvastikuprognoos 12 Allikas: Statistikaamet https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/noored RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 39 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Joonis 23. Avaliku teenistuse keskmine vanus ja sooline jaotus 2017–2021. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje 2020. aastaga võrreldes ei olnud olulisi muutusi vanuselises ja soolises jaotuses (Joonis 24). Kui nooremates vanuserühmades erines meeste ja naiste osakaal vähe, siis vanemates vanuserühmades oli rohkem naisi, eriti vanuserühmas 51–60. Mitmes asutuses oli üle 60-aastaste teenistujate osakaal üle 20%, mis võib järelkasvu puudumisel tekitada probleeme teenistuskohtade täitmisel ja avalikkusele teenuste pakkumisel. Nt Põllumajandus- ja Toiduametis ning Patendiametis oli üle 60-aastaseid teenistujaid 25%, Statistikaametis ja Rahvusarhiivis 21% (enamik neist on juba pensioniealised). Joonis 24. Avaliku teenistuse vanuseline ja sooline jaotus 2020. ja 2021. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Riigi ametiasutuste töötajaskonna vanuseline jaotus on sarnane kogu avaliku teenistuse töötajaskonna vanuselisele jaotusele. 44% teenistujatest on alla 40-aastased ja neljandik on üle 50-aastased. Töötajaskonna keskmine vanus on 42,5. Viimase kolme aasta jooksul ei ole keskmine vanus oluliselt muutunud, kuid viimase aastaga võrreldes on keskmine vanus veidi kasvanud. Riigi ametiasutustes tervikuna on meeste ja naiste osakaal üsnagi võrdne. Samas ametnike ja töötajate hulgas on naiste osakaal oluliselt RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 40 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE suurem (67%) kui eriteenistujate hulgas, kus vastupidiselt meeste osakaal on suurem (72%). Võrreldes eelmise aastaga on naiste osakaal eriteenistujate hulgas kasvanud ning ametnike ja töötajate hulgas kahanenud koguni 4 protsendipunkti. Joonis 25. Riigi ametiasutuste vanuseline ja sooline jaotus teenistujate gruppide lõikes 2021. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje KOV ametiasutuste personal on keskmisest avalikust teenistujast vanem, peaaegu poole töötajaskonnast moodustavad üle 50-aastased. Töötajaskonna keskmine vanus on 48,9 aastat. Erinevalt riigi ametiasutuste koondpildist iseloomustab kohaliku omavalitsuse ametiasutusi ka väike meeste osakaal – vaid neljandik töötajaskonnast on mehed. Samas KOVides ei ole aastate jooksul soolis-vanuseline koosseis oluliselt muutunud, samuti ei ole haldusreform selles muutusi toonud. Üle 50-aastaste suur osakaal ei tulene üksnes pikaaegse tööstaažiga teenistujatest, vaid ka eagruppi kuuluvate inimeste värbamisest. Kuni 5-aastase tööstaažiga teenistujatest kolmandiku moodustavad üle 50-aastased. Joonis 26. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste vanuseline ja sooline jaotus 2021. aastal. Allikas: RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje 3.5 Haridustase Avaliku teenistuse seaduse alusel on ametnikele kehtestatud miinimumnõudena keskharidus. Eriteenistujatele on valdkondlike RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 41 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE eriseadustega kehtestatud avaliku teenistuse üldisest miinimumnõudest erisused. Lisaks on tippjuhtide asetäitjatele ja struktuuriüksuste juhtidele kehtestatud kõrghariduse nõue. Joonis 27. Üldine haridustasemete jaotus Eestis (tööga hõivatud) ja avalikus teenistuses 2017-2021. Allikas: Statistikaamet, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Kõrgharidusega inimeste osakaal on aastate lõikes igal aastal suurenenud nii Eesti kõikidest hõivatutest kui ka avalikus teenistuses (Joonis 27). Kõrgharidusega inimeste osakaal Eesti kõikidest hõivatutest ulatus 2021. aastal Statistikaameti andmetel 43%ni, mis ei ole eelmise aastaga võrreldes muutunud. Avalikus teenistuses oli kõrgharidusega inimeste osakaal oluliselt suurem Eesti keskmisest – 63% avalikest teenistujatest on kõrgharidusega. Üldkesk-, keskeri- ja kutseharidusega inimeste osakaal on kõigi Eesti hõivatute seas 48% ja avalikus teenistuses vastavalt 36%. Kui Eesti hõivatute hulgas on põhiharidusega või sellest madalama haridustasemega 9%, siis avalikus teenistuses on vastava haridustasemega inimeste osakaal peaaegu olematu. Foto: Monika Tamla, Riigikantselei RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 42 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Riigi ametiasutustes (Joonis 28) eristuvad avalike teenistujate haridusprofiilid. Ametnike seas on selgelt rohkem kõrgharidusega inimesi (80%). Töölepinguliste töötajate hulgas on samuti kõige enam kõrgharidusega inimesi, kuid nende osakaal (56%) on väiksem kui ametnike seas. Kõrghariduse osakaal riigi ametiasutustes on võrreldes eelmise aastaga 2% kasvanud. Eriteenistujate seas on kõige enam üldkesk-, keskeri- ja kutseharidusega inimesi (48%), mis on ootuspärane, kuna mitme eriteenistusliigi puhul on hariduse miinimumnõudena kehtestatud kutseharidus. Võrreldes eelmise aastaga on kõrghariduse osakaal eriteenistujate hulgas 6 protsendipunkti kasvanud. Joonis 28. Riigi ametiasutuste teenistujate haridus13 teenistujate gruppide lõikes 2021. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Riigi ametiasutuste gruppe omavahel võrreldes nähtub, et ministeeriumites ja põhiseaduslikes institutsioonides on valdav osa teenistujad kõrgharidusega (vastavalt 92% ja 85%) ning suurem osa neist on omandanud teise astme kõrghariduse (vastavalt 65% ja 59%). Siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes on kõrghariduse omandanud 46% teenistujatest. Ülejäänud valitsusasutustes14 on kõrgharidusega avalikke teenistujaid 79% (Joonis 29). Erinevad haridusprofiilid mõjutavad olulisel määral ka vastavate asutuste gruppide värbamist ja personalipoliitikat ning töötajate ootusi nii juhtimisstiilile kui ka juhtimiskvaliteedile. 13 Esimese astme kõrgharidus - bakalaureusekraad või vastav kvalifikatsioon, rakenduskõrgharidus või vastav kvalifikatsioon. Teise astme kõrgharidus - magistrikraad või vastav kvalifikatsioon. Kõrgeima astme kõrgharidus - doktorikraad või vastav kvalifikatsioon. 14 Ülejäänud valitsusasutused sisaldavad: ametid, inspektsioonid, kohtud, Prokuratuur, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahvusarhiiv. Siseturvalisusasutuste ja Kaitseväe grupis on arvestatud Häirekeskus, Kaitsevägi, Maksu- ja Tolliamet, PPA, Päästeamet, vanglad, Keskkonnainspektsioon RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 43 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Joonis 29. Riigi ametiasutuste teenistujate haridus asutuste gruppide lõikes 2021. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Sarnaselt riigi ametiasutustega on ka KOV ametiasutustes avalike teenistujate haridusalased profiilid üksteisest eristuvad (Joonis 30). Ametnike seas on ka siin selgelt rohkem kõrgharidusega inimesi (82%), mis on viimasel aastal 2 protsendipunkti kasvanud. Kõrgharidusega ametnikest orienteeruvalt pooled on omandanud ka teise astme kõrghariduse. Töölepinguliste töötajate seas on kõige enam üldkesk-, keskeri- ja kutseharidusega inimesi (43%). KOV ametiasutustes on kõrgharidusega teenistujaid veidi rohkem (68%) kui riigi ametiasutustes (62%), mille üheks põhjuseks on asjaolu, et riigi ametiasutuste töötajaskonnast suure osa moodustavast eriteenistujate grupi teenistujatest enamikule ei ole kehtestatud kõrghariduse nõuet. Joonis 30. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste teenistujate haridus teenistujate gruppide lõikes 2021. aastal. Allikas: RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 44 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE 3.6 Värbamine Riigi edukaks toimimiseks on oluline tagada teenistuskohtadele15 vastava ettevalmistuse ja kogemusega, usaldusväärne ning pühendunud töötajaskond. Avalikus teenistuses on kohustuslik korraldada konkurss kõikide vabade ametikohtade täitmiseks. Selle nõude eesmärgiks on suurem avatus, läbipaistvus värbamise ja valiku korralduses ning kandidaatidele võrdsete võimaluste tagamine. Konkurss võib olla avalik või sisekonkurss. Viimane on otstarbekas korraldada siis, kui ametiasutus on veendunud, et sisekonkursil osalevad kandidaadid on parema kvalifikatsiooniga, kui avalikul konkursil osalevad kandidaadid. Erandjuhtudel on võimalik ka konkursita värbamine. Foto: Haridus- ja Teadusministeerium Avatuse suurendamise eesmärgil kuvatakse kõik avaliku teenistuse ja hallatavate riigiasutuste töökuulutused Rahandusministeeriumi avalike konkursside veebilehel, et info vabadest teenistuskohtadest oleks nähtav ühes kohas ja kõigile leitav. 2021. aastal viidi avalikus teenistuses läbi 4406 personaliotsingut, mille käigus sooviti täita 5109 teenistuskohta16 (2020. aastal viidi läbi 3732 personaliotsingut 4625 teenistuskoha täitmiseks). Kõigist 4406 personaliotsingust olid 3095 (70,2%) avalikud konkursid, 811 (18,4%) sisekonkursid ning 500 (11,3%) konkursita värbamised (Joonis 31). Eriteenistuses moodustasid 36% sisekonkurssid. 15 Ameti- ja töökoht 16 Täidetavate teenistuskohtade arv on suurem personali¬otsingute omast, kuna mõnikord soovitakse ühe konkursiga täita mitut sarnase profiiliga teenistuskohta (nt patrullpolitseinikud, vanglateenistuse valvurid). RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 45 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Riigikantselei viis 2021. aastal riigi avaliku teenistuse tippjuhtide leidmiseks läbi 27 avalikku konkurssi, millest lõppesid edukalt 24 konkurssi. Tippjuhtide ametikohtadele kandideeris kokku 179 kandidaati. Keskmine kandidaatide arv ühele ametikohale oli 7, mis on 1 kandidaadi võrra väiksem kui 2020. aastal. 2021. aasta avaliku teenistuse personaliotsingute üldarv suurenes võrreldes 2020. aastaga 674 personaliotsingu võrra. 2021. aastal suurenes personaliotsingute arv, kuna mõnedes asutustes oli eriolukorra ajal värbamine peatatud, kuid eelmisel aastal tööjõu vajadus taastus. Joonis 31. Läbi viidud personaliotsingute arv avalikus teenistuses 2017–2021. Allikas: RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Avalikus teenistuses on enim vakantseid ametikohti õigus- ja siseturvalisuse asutustes (politsei, päästeteenistus, vanglateenistus) ning Kaitseväes. Probleemiks värbamisel on eelkõige sobiva sihtgrupi piiratus tööjõuturul. Töötajate sihtgrupp, keda nimetatud valdkonnas peamiselt vajatakse, on sarnane ning asutused konkureerivad lisaks eraturule ka omavahel. Avalikele ja sisekonkurssidele kandideeris 2021. aastal kokku 44 922 isikut (2020. aastal 51 480 isikut). Keskmine kandidaatide arv avaliku ja sisekonkursiga täidetava teenistuskoha kohta oli 10 ehk 3 inimest vähem võrreldes eelmise aastaga (sh riigi ametiasutustes oli keskmine kandidaatide arv 10 ning KOV ametiasutustes 9). RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 46 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Joonis 32. Kandidaatide keskmine arv avaliku ja sisekonkursiga täidetava teenistuskoha kohta avalikus teenistuses aastatel 2017–2021. Allikas: RaMi iga- aastane personalistatistika andmekorje Personaliotsingute läbiviimisel sooviti täita 5109 teenistuskohta ning luhtus 952 teenistuskoha täitmine ehk 19%. Kõige rohkem ehk 476 (24%) teenistuskohta jäi personaliotsingute käigus täitmata õigus- ja siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes. Peamiseks luhtumise põhjuseks antud valdkonnas oli sobivate kandidaatide puudumine. Vanglates luhtus 285 teenistuskoha täitmine, s.o 40% kõigist läbi viidud personaliotsingutest. Avaliku teenistuse avalikke ja sisekonkursse, kus oli alla 3 kandidaadi (sh ka 0 kandidaati) teenistuskoha kohta, oli 1378 (35%), sellest omakorda jäi täitmata 656 teenistuskohta ehk 48%. Kui 2020. aastal COVID-19 olukorrast tingituna oli tööturul tööotsijaid rohkem ning seetõttu kandidaatide arv ühele ametikohale suurem (13), siis 2021. aastal oli keskmine kandidaatide arv ühele ametikohale 10. Täitmata jäänud teenistuskohtade osakaal on märkimisväärne (31%) ning viitab sellele, et kandideerijate ametialane profiil ei vasta värbavate asutuste vajadustele. Konkursse, kus kandidaate oli teenistuskohale rohkearvuliselt (30 kandidaati või enam), oli vähe – 277 konkurssi ehk 7% konkursside koguarvust. 2021. aastal olid populaarsemad konkursid erinevate spetsialistide ametikohtadele, nt klienditeenindajate, spetsialistide pensioni valdkonnas, infotelefoni spetsialistide, dokumendihaldurite, personalitöö ekspertide ja asjaajajate kohtadele. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 47 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Joonis 33. Avaliku teenistuse konkursside osakaalud kandidaatide arvu järgi teenistuskoha kohta avaliku ja sisekonkursiga täidetavatest konkurssidest 2021. aastal. Allikas: RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Avalikus teenistuses sõlmiti töösuhe 5161 inimesega (2020. aastal 3872 inimesega), mis moodustab 18% kõikide avaliku teenistuse asutuste ametnike ja töötajate arvust. Ametisse nimetati 3108 ametnikku ja tööleping sõlmiti 2053 töötajaga. Enamikes riigiasutustes on võetud kasutusele värbamistarkvarad (peamiselt Talendipank, aga ka Recrur ja RecruitLab), mis muudavad värbamisprotsessi kõigile osapooltele lihtsamaks ja kiiremaks ning aitavad asutustel pakkuda paremat kandideerimiskogemust. 3.7 Voolavus Personalivoolavus kirjeldab töölt lahkunute osakaalu töötajate koguarvust. Avalikus teenistuses on oluline jälgida nii personali koguvoolavust kui ka vabatahtlikku voolavust17. Personali koguvoolavus aitab hinnata organisatsiooni erinevate sisemiste ja välimiste tegurite mõju inimeste liikumisele ja väljendab lahkuva töötajaskonna vahetumisega kaasnevat töömahtu. Personali vabatahtlik voolavus aitab omakorda hinnata tööandja atraktiivsust, töötajate rahulolu ja pühendumust. 17 Koguvoolavuse hulka arvestatakse kõik lahkumised (v.a töölepingu üleminek), vabatahtliku voolavuse hulka arvestatakse lahkumised töötaja algatusel, vabastamine kodakondsuse muutumise tõttu, teisele ametikohale määramine või valimine muus organisatsioonis, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi liikmeks asumise ning Vabariigi Presidendi ametisse astumise korral ja vanglaametniku üleviimine. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 48 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Joonis 34. Koguvoolavus ja vabatahtlik voolavus avalikus teenistuses 2015–2021. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje 2021. aastal oli avalikus teenistuses personali koguvoolavus 15,0% ja vabatahtlik voolavus 8,7% (Joonis 34). Võrreldes 2020. ja varasemate aastatega on voolavus märgatavalt tõusnud, mille põhjuseks võib olla töökohtade pakkumise tõus turul. Koguvoolavust on muuhulgas mõjutanud ka valitsuse ja Vabariigi presidendi vahetumisega seotud koosseisude muudatused ning 2021. aasta sügisel toimunud kohalike volikogude valimised koos kaasnevate personalimuudatustega valdades ja linnades. Samuti on suurenenud teenistujate liikuvus avaliku sektori siseselt. Kuid nii mitmeski valdkonnas tuleb asutustel konkureerida kompetentsete töötajate pärast erasektoriga. Sellised valdkonnad on infotehnoloogia, õigusvaldkond, finantsteenused ehk kõik need valdkonnad, kus erasektoris on kõrgem palk. Joonis 35. Avaliku teenistuse KOV ja riigisektori personali koguvoolavus 2012– 2021. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Riigi ametiasutuste personali koguvoolavus (Joonis 35) oli 14,7%, tõustes 2020. aastaga võrreldes 4 protsendipunkti. Erinevates gruppides (ministeeriumid, põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei, siseturvalisuse asutused ja Kaitsevägi ning ülejäänud RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 49 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE valitsusasutused) oli personali koguvoolavus suurim põhiseaduslikes institutsioonides (20,5%), mis tuleneb Vabariigi Presidendi ja valitsuse vahetusega tingitud lahkumistest ning samuti tähtajalise üleviimise (rotatsiooni) rakendamisest. Madalaim oli ülejäänud valitsusasutustes (8,5%). Riigi ametiasutuste ja KOVi ametiasutuste vabatahtlik voolavus on sarnaselt koguvoolavusele tõusnud paar protsendipunkti (Joonis 36). Joonis 36. Avaliku teenistuse personali vabatahtlik voolavus 2012–2021. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje COVID-19 olukorra stabiliseerumise järgselt on näha, et voolavus on märgatavalt suurenenud, kuna tööturg on taas elavnenud. Tippspetsialistidega organisatsioonis peetakse kriitiliseks piiriks 10% suurust personali vabatahtliku voolavuse määra, millest üle minnes kannatab organisatsiooni institutsionaalne mälu ja asjatundlikkus. Töötajate lahkumisega kaasneb arvestatav teadmiste kadu ning inimeste- ja asutuste vaheliste koostöösuhete katkemine. Siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes on personali vabatahtlik voolavus 8,1%, mis üldkogumina ei küündi vabatahtliku voolavuse kriitilise piirini, kuid märkimisväärselt kõrge ehk 19,1% on vabatahtlik voolavus vanglates. Siseturvalisuse asutuste ja Kaitseväe grupi vabatahtlik voolavus on riigile suur kulu, kuna eriteenistujad läbivad teenistusse asudes või teenistuse käigus väljaõppe, omandades riigi toel erialased teadmised (kutseharidus, koolitused jne). Personalivoolavuse alusel võib kokkuvõtvalt öelda, et avalikus teenistuses on vabatahtlik voolavus koondina alla kriitilise määra, kuid on välja joonistunud probleemgrupid, kus on näha vabatahtliku voolavuse tõusutendentsi (põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei 9,1% (tõus 3,9 pp)). Vabatahtlikult avaliku teenistuse asutustest lahkunutest oli 2021. aastal 18% alla 1-aastase staažiga ning 39% 1-4-aastase staažiga, mis on võrreldes eelmise aastaga suurenenud (Joonis 37). See tähendab, et teenistusest lahkunutest enam kui pool (57%) on suhteliselt lühikest aega oma ametikohal töötanud. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 50 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Joonis 37. Vabatahtlikult avaliku teenistuse asutustest lahkunud teenistujate jaotus staaži lõikes 2021. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Personali stabiilsusindeks (asutuse staaži 1 või rohkem aastat) avalikus teenistuses on 90,2% (Joonis 38). Võrreldes 2020. aastaga on stabiilsusindeks veidi vähenenud (0,4 protsendipunkti võrra) ehk alla ühe aastase staažiga teenistujaid on rohkem. Stabiilsusindeks on kõrge, mis on kasulik organisatsioonis vajalike teadmiste hoidmiseks ning aitab asutustel edukalt oma funktsioone täita. Joonis 38. Personali stabiilsusindeks (asutuse staaži 1 või rohkem aastat) avalikus teenistuses 2021. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Avalikus teenistuses on kõige enam (33%) pikaajalise staažiga töötajaid, kes on teenistuses olnud enam kui 15 aastat. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 51 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Joonis 39. Avalike teenistujate jaotus staaži järgi 2021. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje 3.8 Keskmine palk Avaliku teenistuse palgataseme kujundamisel on oluline arvestada Eesti palgaturul toimuvate muutustega. Avalikku teenistusse soovitakse värvata kvalifitseeritud tööjõudu, kes oleks võimelised pakkuma riigi elanikele kvaliteetset avalikku teenust. Selleks tuleb jälgida, et avaliku teenistuse palgad ei jääks konkureerivate tööturu segmentide palgatasemetest märkimisväärselt maha. Samas ei tohiks avalik teenistus olla põhjendamatu palgasurve tekitaja. Eesti keskmine brutokuupalk 2021. aastal oli 1 548 eurot ning võrreldes 2020. aastaga kasvas see 6,9%. Foto: Kadri Paomees, Keskkonnaamet Palkade erinevused Eesti tööturul tegevusvaldkondade vahel on üsna suured. Kõige kõrgemalt (info ja side 2 804 eurot, kasv aastaga 8,9%) ja kõige madalamalt (majutus ja toitlustus 916 eurot, kasv aastaga 6,5%) tasustatud tegevusvaldkonna keskmise brutokuupalga vahe on kolmekordne. Sellest tulenevalt varieerub turu palgasurve erinevatele RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 52 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE avaliku teenistuse asutustele. Näiteks konkureerivad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium tööturul kõrgelt tasustatud info ja side ning finants- ja kindlustustegevuse sektoriga (keskmine brutokuupalk 2 568 eurot, kasv aastaga 4,3%), Kultuuriministeerium aga pigem madalamalt tasustatud kunsti, meelelahutuse ja vabaaja sektoriga (keskmine brutokuupalk 1 247 eurot, kasv aastaga 10,5%)18. Lähtuvalt palgaturu erinevustest peaks nende ministeeriumide keskmine palk erinema vähemalt kaks korda. See läheks aga vastuollu avaliku teenistuse sisemise õigluse printsiibiga, mille kohaselt peaksid erinevates ministeeriumides valdkondliku poliitika kujundamisega tegevad ametnikud saama samaväärset palka. Nii püüdlebki avaliku teenistuse palgapoliitika ühelt poolt konkurentsivõime hoidmise ja teisalt avaliku teenistuse sisemise õigluse suurendamise poole. Lisaks tegevusvaldkondadele varieeruvad palgatasemed Eestis ka maakonniti. Tallinnas ja Harjumaal on palgatase kõrgem kui teistes maakondades. Tallinnas oli möödunud aastal Eesti keskmine brutokuupalk 1 744 eurot (kasv aastaga 6,5%) ja Tartumaal 1 550 (kasv aastaga 7,1%). Eesti keskmisest kõrgemat brutokuupalka makstakse Harjumaal, Tallinnas ja Tartus19, mistõttu on nendes piirkondades asuvatel avaliku teenistuse asutustel vaja konkureerida keskmisest kõrgema palgatasemega. Enamus riigi ametiasutusi ei rakenda sarnase profiiliga ametikohtadel regionaalseid palgaerisusi. Palgapoliitiliselt on võetud lähenemine maksta sarnase töö eest sarnast palka ja mitte kohelda ühe asutuse sees töötajaid erinevalt lähtuvalt nende regionaalsest paiknemisest. Küll rakendatakse piirkondlikke palgaerisusi nendes piirkondades, kus on kõige enam probleeme tööjõu värbamisega. Üheks näiteks siinkohal on Ida-Viru maakond, kuhu on väga keeruline leida ametikoha nõuetele vastavaid avalikke teenistujaid. See tähendab, et sarnase töö eest Ida-Virumaal ollakse valmis maksma rohkem kui näiteks Harjumaal ja teistes maakondades. 3.8.1 AVALIKU TEENISTUSE KESKMINE PALK 2021. aastal oli avaliku teenistuse (riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste) keskmine bruto kuupõhipalk 1712 eurot ja brutokuupalk 1851 eurot (kasv 2,1%). Riigi ametiasutuste keskmine bruto kuupõhipalk oli 1751 eurot ja keskmine brutokuupalk oli 2021. aastal 1 900 eurot. Viimane kasvas aastaga 2,9%. Eesti keskmine brutokuupalk kasvas eelmisel aastal 4 protsendipunkti kiiremini kui riigiasutuste keskmine brutokuupalk. 18 Statistikaameti andmed palkade varieeruvuse kohta tegevusvaldkondade lõikes. 19 Statistikaameti andmed palkade varieeruvuse kohta maakonniti. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 53 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Joonis 40. Riigi ametiasutuste keskmine brutokuupalk ja selle muutus 2017-2021. aastal. Allikas: Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, Statistikaamet Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste keskmine bruto kuupõhipalk oli 1556 eurot (kasv 2,8%) ja brutokuupalk 1652 eurot (kasv 4,0%). Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste omavahelises võrdluses maksti 2021. aastal kõige kõrgemat keskmist brutokuupalka Viimsi Vallavalitsuses (2522 eurot) ja Keila Linnavalitsuses (2102 eurot). Ametnike keskmine bruto kuupõhipalk oli 1906 eurot ja keskmine brutokuupalk 1967 eurot. Töötajate keskmine bruto kuupõhipalk oli 1546 eurot ja keskmine brutokuupalk 1659 eurot. Kui võrrelda ametnike ja töölepinguliste töötajate omavahelist palgataset, siis ametnike palgatase on 19% kõrgem kui töötajatel. Kuna töölepingulised töötajad täidavad valdavalt avaliku võimu teostamist toetavaid funktsioone, siis on mõistetav, et nende palgatase on ametnike palgatasemest madalam. 2021. aastal oli riigi ametiasutuste ametnike keskmine brutokuupalk 1996 eurot. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ametnike keskmine brutokuupalk oli riigi ametiasutuste keskmisest bruto kuupalgast ca 10% madalam ehk 1805 eurot. Riigi ametiasutuste töölepinguliste töötajate brutokuupalk oli 1734 eurot, kohaliku omavalitsuse ametiasutuste töölepinguliste töötajate töötasu oli 15% madalam ehk 1469 eurot. Palgaerinevus on võrreldes eelmise aastaga riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste vahel vähenenud. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste viimaste aastate kiiremale palgakasvule on mõju avaldanud ka läbi viidud haldusreform, mis tõi kaasa muudatused ametnike ja töötajate vastutuses ja tööjaotuses. Samuti peab arvestama, et ametnike tööülesanded riigis ja kohalikes omavalitsustes on väga erinevad ning sellest tulenevalt on erinev palgasurve vastavatele ametnike gruppidele. Seetõttu ei saa palgaerinevuse põhjal väga täpselt öelda, kuivõrd see kirjeldab palgalõhet või kui palju kajastab ülesannete ning vastutuste erinevust riigi ja kohalikes omavalitsuste ametiasutustes. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 54 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Joonis 41. Keskmine bruto kuupõhipalk ja brutokuupalk avalikus teenistuses 2021. aastal. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem, Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik- õiguslike asutuste palgauuring Kui vaadata kitsamalt ametnike brutokuupalga muutust, siis riigiametnike palgad kasvasid 2021. aastal 2,5% ja kohaliku omavalitsuse ametnikel 3,0%. Nii riigiametnike kui ka kohalike omavalitsuste ametnike palgakasv aeglustus suuresti tervisekriisist tulenevatest mõjutustest ning otsustest palgakasvu lisavahendeid mitte suunata. Joonis 42. Ametnike keskmine brutokuupalk, palga muutus võrreldes eelneva aastaga ja palga suhe Eesti keskmisesse brutokuupalka 2017 - 2021 võrdluses. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem, Statistikaamet Ametnike keskmine palk on Eesti keskmisest palgast kõrgem. Selle üks põhjus on see, et ametnike hulgas on kõrgharidusega inimeste osakaal oluliselt suurem. Kui Eestis on kõrgharidusega töötajaid 43%, RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 55 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE siis ametnike hulgas juba oluliselt rohkem ehk 67%. Kuna kõrgharidusega töötajate palk on Eesti keskmisest palgast kõrgem, siis väljendub see ka ametnike palgatasemes. 3.8.2 RIIGI AMETIASUTUSTE KESKMINE PALK ASUTUSTE GRUPPIDE LÕIKES Riigi ametiasutuste keskmine bruto kuupõhipalk oli 2021. aastal 1 751 eurot ja see kasvas aastaga 2,0%. Riigi ametiasutuste keskmisest oluliselt kõrgem on keskmine kuupõhipalk ministeeriumites (2373 eurot) ning põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis (2200 eurot). Siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes ning ülejäänud valitsusasutustes20 on keskmine kuu põhipalk nimetatud asutuste gruppidest oluliselt madalam (vastavalt 1601 eurot ja 1808 eurot). Joonis 43. Riigi ametiasustuste keskmine bruto kuupõhipalk ja selle muutus 2020. ja 2021. aastal asutuste gruppide lõikes21. Allikas: Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje 20 Ülejäänud valitsusasutused sisaldavad: ametid, inspektsioonid, kohtud, Prokuratuur, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahvusarhiiv. Siseturvalisusasutuste ja Kaitseväe grupis on arvestatud Häirekeskus, Kaitsevägi, Maksu- ja Tolliamet, PPA, Päästeamet, vanglad, Keskkonnainspektsioon 21 Ülejäänud valitsusasutuste grupis on arvestatud ametid, inspektsioonid, kohtud, Prokuratuur, Rahvusarhiiv, Rahapesu Andmebüroo, Riigi Tugiteenuste Keskus, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. Siseturvalisuse asutuste ja Kaitseväe grupis on arvestatud Häirekeskus, Kaitsevägi, Maksu- ja Tolliamet, PPA, Päästeamet, vanglad. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 56 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Riigi ametiasutuste keskmine brutokuupalk oli 2021. aastal 1 900 eurot ja see kasvas aastaga 2,9%. Sarnaselt kuupõhipalgale oli 2021. aastal keskmine brutokuupalk kõrgem ministeeriumites (2573 eurot) ning põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis (2399 eurot), madalam aga siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes (1747 eurot) ning ülejäänud valitsusasutustes (1941 eurot). Kõige kiirem oli brutokuupalga kasv 2021. aastal ülejäänud valitsusasutustes (5,3%). Ministeeriumites oli kasv 5,1%, põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis 1,5% ning siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes 1,4%. Kuigi kõikide nimetatud gruppide keskmise brutokuupalga kasv jäi alla Eesti keskmise brutokuupalga kasvu, on peaaegu kõigi riigi ametiasutuste brutokuupalk üle Eesti keskmise brutokuupalga. Joonis 44. Riigi ametiasustuste keskmine brutokuupalk ja selle muutus 2020. ja 2021. aastal asutuste gruppide lõikes22. Allikas: Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje 22 Ülejäänud valitsusasutuste grupis on arvestatud ametid, inspektsioonid, kohtud, Prokuratuur, Rahvusarhiiv, Rahapesu Andmebüroo, Riigi Tugiteenuste Keskus, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. Siseturvalisusasutuste ja Kaitseväe grupis on arvestatud Häirekeskus, Kaitsevägi, Maksu- ja Tolliamet, PPA, Päästeamet, vanglad. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 57 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Riigi ametiasutuste keskmise brutokuupalga kasv on olnud 0,9% kõrgem kui keskmise bruto kuupõhipalga kasv, mis tähendab, et võrreldes eelmise aastaga on kasvanud muutuvpalga23 ja muu tulu24 osakaal kogupalgas. Riigi ametiasutuste muutuvpalga osakaal brutokuupalgast jääb erinevates asutuste gruppides vahemikku 2,2%–6,9% (Joonis 45). Muutuvpalga osakaal on kõikides asutuste gruppides võrreldes eelmise aastaga kasvanud 1,1%. Kõige enam on kasvanud muu tulu osakaal ministeeriumites (3,1%), kus tulenevalt koroonaga seotud valitsuse kokkuhoiu soovitustest25 2020. aastal vähenes muutuvpalga osakaal kõige enam. Kui vaadata riigi ametiasutuste muu tulu osakaalu brutokuupalgast, siis on see võrreldes eelmiste aastaga vähenenud, jäädes vahemikku 1,2–6,2%, olles saavutanud tervisekriisile eelnenud aasta taseme. 23 Muutuvpalga hulka loetakse tulemuspalk, preemia ja lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest. 24 Muu tulu hulka loetakse lisatasu valveaja, öisel ajal ja riigipühal tehtava töö eest, lisatasu ületunnitöö eest ja lisatasu asendamise eest. 25 Vabariigi valitsuse kabinetiotsus 21.05.2020 RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 58 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Joonis 45. Riigi ametiasutuste muutuvpalga ja muu tulu osakaal brutokuupalgast asutuste gruppide lõikes 2017–2021. Allikas: Fontese riigi ameti- ja hallatavate asutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastanemuutuvpalga personalistatistika andmekorje Keskmised palgad teenistusgruppides Riigi ametiasutused kohustuvad paigutama kõik oma teenistuskohad teenistusgruppidesse. Teenistusgrupp sisaldab endas ametikohtade funktsioonide ja vastutustasandite kirjeldusi, mis aitab sarnaste funktsioonide ja vastutusega ametikohti omavahel võrrelda. Võrrelda saab teenistuskohtade arvu ning palgataset asutusesiseselt, riigi ametiasutuste vahel ning sarnaste tööde olemasolul ka erasektoriga. Teenistusgruppe on kehtiva klassifikaatori alusel kokku 8726. Viis kõige arvukama teenistuskohtade arvuga teenistusgruppi riigi ametiasutustes on korra tagamine, riigikaitse, nõustav ja kontrolliv järelevalve, päästetööd ja poliitika rakendamine. 26 Teenistusgrupid on kehtestatud avaliku teenistuse seaduse rakendusaktiga: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1040/1202/2015/Lisa_4_30122021.pdf# RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 59 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Joonis 46. Riigi ametiasutuste teenistuskohtade arvuline jagunemine teenistusgruppidesse 2021. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Kõige rohkem inimesi riigi ametiasutustes ehk ligikaudu kolmandik tegeleb siseturvalisuse ja riigi julgeoleku tagamisega. Järelevalve ja poliitika rakendamise funktsioone täidavad vastavalt 9% ja 6% teenistujatest. Kõikide arvukamate teenistusgruppide teenistuskohad paiknevad valdavalt erinevates ametites ja inspektsioonides. Selleks et võrrelda sarnase väärtusega töid ja nende eest makstavat keskmist palka, tuleb hinnata tööülesannete keerukust, teenistuskoha vastutuse ulatust ja teenistuskohale seatud sisendnõudeid (haridust, eelnevat töökogemust jmt). Selle hindamiseks on kõikides teenistusgruppides välja toodud vastutustasemed, kus esimesed tasemed on väiksema vastutusega ning tagasihoidlikemate sisendnõuetega. Mida kõrgem tase, seda suurem on vastutus ning sellest tulenevad sisendnõuded. Vastutustasemed on võrreldavad läbi erinevate teenistusgruppide ning see tähendab lihtsustatult, et erinevate valdkondade (nt nii personali- kui ka finantsjuhtimine) tööd on sarnaselt jagatud järgmisteks vastutustasanditeks: lihttööd, assisteerivad tööd, nooremspetsialistid, spetsialistid, vanemspetsialistid, juhtivspetsialistid ja eksperdid, esmatasandi juhid, keskastme juhid, tippjuhid. Erinevate teenistusgruppide sarnaseid vastutustasandeid võrreldes on võimalik hinnata, kui sarnased või erinevad on palgatasemed riigi ametiasutuste sees. Sellise võrdluse alusel saab hinnata sisemist palgaõiglust. Näiteks, kui palju erineb sarnase töö keerukuse ja sisendnõuetega personalijuhtimise tippspetsialisti palk finantsjuhtimise tippspetsialisti palgast. Kõikide teenistusgruppide 2021. aasta palgastatistikud on välja toodud riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik- õiguslike juriidiliste asutuste palgauuringus27. 27 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#keskvalitsuse- asutus RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 60 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Kui vaadata teenistusgruppide vahelist sisemist õiglust ehk võrrelda erinevate teenistusgruppide sarnaste vastutustasandite palgatasemeid omavahel, on esiviisikus õhusõiduki meeskonna ja lennutehnilise personali, meditsiini, laevameeskonna, IT-testimise ning küberkaitse- ja küberturvalisuse teenistusgrupid. Kõige enam on avaliku teenistuse teenistusgruppide keskmisele ligilähedase palgatasemega personalijuhtimise, oskustööde, IT- teenuste toe, inseneritööde ja IT - arvutigraafika teenistusgrupid. Avaliku teenistuse keskmisest palgatasemest vähem teenivate teenistusgruppide seas on kõige madalama tasemega lao, registripidamise, sotsiaalhoolekande alase juhtumikorralduse, raamatukogunduse ning konserveerimise ja restaureerimise teenistusgrupid (Tabel 3). Eelmise aastaga võrreldes on kõrgemalt ja madalamalt tasutatatud teenistusgrupid jäänud peaaegu samaks, muutunud on avaliku teenistuse teenistusgruppide keskmisele palgatasemele jäävad teenistusgrupid. Riigi ametiasutuste palgastruktuur kajastab olulisel määral kogu tööturu palgastruktuuri, kus kõrgemalt on tasustatud väga spetsiifilised tööd (nt piloodid, arstid) või siis tööturul spetsialistide vähesusest tingituna kõrgemalt tasustatud tööd (nt IT valdkond). Tabel 3. Riigi ametiasutuste teenistusgruppide sisemise õigluse pingerida 2021. aastal. Teenistusgrupid, mille palgapositsioon võrreldes teiste teenistusgruppide sama keerukusastmega töödega kõrgemalt, keskmiselt või madalamalt tasustatud. Keskmine bruto 5 kõrgeimat teenistusgruppi Valim Sisemine õiglus kuupalk Õhusõiduki meeskond ja lennutehniline personal 61 3013 187 Meditsiin 257 2628 148 Laevameeskond 239 1955 134 IT - testimine 14 2445 132 Küberkaitse ja küberturvalisus 32 2919 130 Keskmine bruto 5 keskmist teenistusgruppi Valim Sisemine õiglus kuupalk Personalijuhtimine 284 2024 101 Oskustööd 204 1488 101 IT - teenuste tugi 149 1845 100 Inseneritööd 60 2240 99 IT - arvutigraafika 10 1642 99 Keskmine bruto 5 madalaimat teenistusgruppi Valim Sisemine õiglus kuupalk Ladu 163 1098 80 Registripidamine 143 1446 80 RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 61 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Sotsiaalhoolekande alane juhtumikorraldus 240 1566 80 Raamatukogundus 22 1076 77 Konserveerimine ja restaureerimine 16 1357 73 Allikas: Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje 3.8.3 RIIGI AMETIASUTUSTE SOOLINE PALGALÕHE Riigi ametiasutuste soolist palgalõhet on vaadeldud kahes erinevas dimensioonis: 1) klassikaline sooline palgalõhe mees- ja naisteenistujate oktoobrikuu tunnitasu erinevus riigi ametiasutuste järgi. Ei võeta arvesse meeste ja naiste vastutust ja tegevusvaldkonda, ameteid, töötatud tundide arvu jms tegureid, mis võivad olla keskmiste palkade erinevuse põhjustajateks. 2) sooline palgalõhe eri vastutustasanditel ehk töö vastutust arvesse võttev palga erisus, mis arvestab töö keerukust ning võtab arvesse samasse teenistusgruppi ja tasemele märgitud teenistuskohad, kuid mitte tegevusvaldkonda. Näitab, kui palju erineb sarnase vastutustasandiga meeste ja naiste brutotunnipalk. Palgalõhe arvutamise eelduseks on ametikohtade teenistusgruppidesse paigutamine (teenistusgruppidest on lähemalt lk 41). Foto: Kultuuriministeerium RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 62 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Sooline palgalõhe on nii tööturul kui laiemalt ühiskonnas valitseva soolise ebavõrdsuse üks olulisemaid indikaatoreid28. Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal sooline palgalõhe Eestis 14,9%, st sama arvu töötundide korral teenisid naistöötajad meestöötajatest keskmiselt ligikaudu viiendiku võrra väiksemat töötasu, võtmata arvesse, kus ja millisel positsioonil keegi täpsemalt töötas. Palgalõhe annab meile märku, et naistel on raskem meestega võrdset majanduslikku kindlustatust saavutada. Madalam palk ei puuduta ainult praegust töist sissetulekut, vaid selle majanduslik mõju on laiem – tulevikus kandub palgalõhe üle pensionilõheks, samuti mõjutab madalam palk nii töötutoetusi, vanemahüvitist kui ka teisi sotsiaaltoetusi ja -hüvitist. Sooline palgalõhe on kompleksne probleem, mille põhjuseks on nii soostereotüübid, segregatsioon hariduses ja seejärel tööturul, samuti ebavõrdne peresisese hoolduskoormuse jaotus kui ka otsene diskrimineerimine. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi on riigiasutustel kohustus soolist võrdõiguslikkust edendada. Selleks on lisaks palgalõhe analüüsimisele oluline palgalõhe vähendamiseks teha teadlikke pingutusi, eelkõige pidades silmas stereotüüpide vältimist näiteks personali värbamisel, töötajate arendamisel, karjääri juhtimisel ja edutamisel ning töökorralduses. Soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava on üks viis eesmärgipäraselt organisatsioonis soolist võrdsust tagada nind edusamme mõõta. 2021. aastal oli riigi ametiasutuste teenistujate seas naiste brutotunnipalk 3,3%29 väiksem kui meestel, mis tähendab, et kui naine teenis tunnis 10,9 eurot bruto, siis mees 11,2 eurot bruto. Klassikaline sooline palgalõhe aga ei arvesta seda, kas antud asutuses töötavad mehed ja naised erinevatel ametikohtadel. Kui palkades on erinevus, võib see olla tingitud sellest, et ametikohad, kus antud asutuse mehed ja naised töötavad, erinevad üksteisest vastutuse, keerukuse või muude aspektide poolest. Töö keerukust arvestava soolise palgalõhe leidmiseks eri vastutustasanditel on vajalik, et ametikohad oleksid teenistusgruppidesse paigutatud ja hinnatud. Mida kõrgem tase, seda suurem on vastutus ning sellest tulenevad sisendnõuded. Vaadates, kuidas mehed ja naised on riigi ametiasutustes jaotunud erineva 28 Täht, K., Roosalu, T., Unt, M., Aavik, K., Pilvre, B., Kääramees, M. (2022). Sooline palgalõhe Eestis: kujunemise tagamaad ja vähendamise võimalused. Programmi RITA tegevuse 1 projekti „Soolise palgalõhe vähendamine (REGE)“ lõpparuanne. 29 2021. aastal on muudetud riigi ametiasutuste palgalõhe arvutamise metoodikat, mis on ühtlustatud Eesti üldise palgalõhe arvutamise metoodikaga – keskmise brutokuupalga asemel on kasutatud brutotunnipalka, mille leidmiseks on põhipalgale juurde liidetud ületunnitöö tasu, lisatasu valveaja, ööaja ja riigipühal tehtava töö eest. Soolise palgalõhe raames on keskmine brutotunnipalk arvutatud ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta, mille aluseks pole tegelikult töötatud tunnid. Palgalõhe teada saamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk ja saadud summa jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga. Vaatluskuuks on oktoober ning valimis on töötajad, kes on saanud antud kuu eest töötasu (väljas on pikaajalised puudujad). Arvestusest on väljas välisriigis kohapealt palgatud töölepingu alusel töötajad, erialadiplomaadid, tsiviilmissioonide eksperdid, välisesinduste ametikohad ja ATS/TLS haldusteenistujad. Andmed sisaldavad kõrgemate riigiteenijate seaduses § 3 nimetatud isikuid. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 63 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE tasemega ametikohtade vahel (Joonis 46), siis kõrgemal vastutustasandil on meeste osakaal suurem tippjuhtide (sh kantslerid, asekantslerid) ning keskastmejuhtide seas (sh osakondade, funktsioonide juhid, organisatsiooni juhid). Naised töötavad rohkem esmatasandi juhtidena, ekspertidena ning tipp- ja vanemspetsialistidena. Joonis 47. Riigi ametiasutustes sooline palgalõhe eri vastutustasanditel ning sooline osatähtsus kogu töötajatest vastutustasandite lõikes 2021. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu Kõige ülemisel tippjuhtide vastutustasandil (punktivahemikus 864– 995) teenisid mehed eelmisel aastal keskmiselt 2,1% kõrgemat brutotunnipalka. Lõhe meeste ja naiste keskmiste brutotunnipalkade vahel on aga suurim assisteerivate tööde, tööliste, teenindajate ja oskustöötajate seas (punktivahemikus 91–129), kus mehed teenivad 21,9% rohkem kui naised (Joonis 47). Kõige suuremas grupis, kus mehi ja naisi on kõige rohkem ehk spetsialistide ja oskustöötajate seas (punktivahemikus 130–227) on palgalõhe 7,1%. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 64 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Joonis 48. Meeste ja naiste keskmise bruto tunnipalga erinevus riigi ametiasutustes vastutustasandite järgi. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu Ministeeriumide tippjuhtide võrdlus Kui võrrelda 2021. aasta Euroopa Liidu (edaspidi EL) riikide ministeeriumide tippjuhtide soolist jaotust30, siis tuleneb, et Eestis on kantslerina ja asekantslerina valdavalt teenistuses mehed ehk 69,6% ministeeriumide tippjuhtidest on meessoost ning 30,4% naissoost. Samas ELis keskmiselt olid tippjuhtidena teenistuses 59,5% mehed ning 40,5% naised. Võrreldes eelmise aastaga on Eestis naiste osakaal tippjuhtide hulgas tõusnud 4,5 protsendipunkti. 2021. aastal ministeeriumidesse tööle võetud uutest tippjuhtidest 1/3 olid naised. Võrdselt on tippjuhte Haridus- ja Teadusministeeriumis, Kaitseministeeriumis ja Rahandusministeeriumis, samas kui Välisministeeriumis on kõik tippjuhid mehed. Joonis 49. Tippjuhtide sooline jaotus ministeeriumites 30.09.21. seisuga (%). Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu 3.9 Hindamine Vastavalt avaliku teenistuse seadusele on ametnikega arengu- ja hindamisvestluste läbiviimine avalikus teenistuses kohustuslik. Arenguvestluste eesmärgiks on kaardistada töötajate arenguvajadused nii tööandja kui töötaja poolt hinnatuna, vaadata eelmise perioodi tööalaseid tegevusi, saavutusi, koolitustel osalemist ning analüüsida ootuste ja võimaluste kattumisi tulevikuks. Vestluse ajal või järgselt pannakse paika ka töötajate arendamist vajavad oskused ja teadmised ning järgmise aasta arenguplaanid. 30 EIGE 2021. Gender Statistics Database: https://eige.europa.eu/gender- statistics/dgs/indicator/wmidm_adm_nat__wmid_natadmin. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 65 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Samaaegselt analüüsitakse seniste arengutegevuste tulemuslikkust ja mõju töötaja töösooritusele ja eesmärkide saavutamisele. Avalikus teenistuses oli 2021. aastal arengu- ja hindamisvestluste läbiviimise osakaal 72%, mis on võrreldes eelneva aastaga 10 protsendipunkti võrra tõusnud. Joonis 50. Arengu- ja hindamisvestluste läbiviimise osakaal 2019-2021 avalikus teenistuses31. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga- aastane personalistatistika andmekorje. Asutuste gruppide lõikes on arengu- ja hindamisvestluste läbiviimise osas üsna suured erinevused. Kõige rohkem on arengu- ja hindamisvestlusi läbi viidud ametites ja inspektsioonides ning ülejäänud valitsusasutuses32 (82%). Kõige vähem viidi arengu- ja hindamisvestlusi läbi KOVi ametiasutustes (50%), kuid samas on KOVides vestluste läbiviimise osakaal võrreldes eelmise aastaga tõusnud (6 protsendipunkti). Üks põhjus, miks arenguvestlused pidamata jäid, võis olla COVID-19st tingitud olukord, kus töötajad olid kas pikaajaliselt haigestunud või nende töökoormus ajutiselt märkimisväärselt suurem kui tavaliselt. Põhjuseks võisid olla ka muudatused asutustes, mille tulemusel lükkusid vestlused edasi uue aasta algusesse. Samuti pole kõik asutused vestlusi kirjalikult vormistanud, kuigi need on läbi viidud. 3.10 Koolitus- ja arendustegevus asutuste tasandil33 Asutuste tasandil nähakse34 enim vajadust inimeste oskusi ja teadmisi arendada digioskuste, enesejuhtimise, argumenteerimise ning muudatuste juhtimise vallas. Varasemast enam annavad koolitusteemadena tooni ka sisekoolitajate arendamine ning keskastmejuhtide juhtimisoskuste arendamine. 31 Avaliku teenistuse seadus § 30 lg 1 reguleerib arengu- ja hindamisvestluste läbiviimist ametnikega vähemalt kord aastas. 32 Ülejäänud valitsusasutuste grupis on arvestatud kohtud, Prokuratuur, Rahvusarhiiv, Rahapesu Andmebüroos, Riigi Tugiteenuste Keskus, Riikliku Lepitaja Kantselei, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleis. 33 Läbivalt on peatükis arvestatud koolituste hulka kõik teenistujate koolitustel osalemisega seotud kulud, mis on tehtud asutuse eelarvest ja välisabist, väljas on need koolitused, mis on rahastatud keskselt Euroopa Liidu Sotsiaalfondi haldusvõimekuse meetme tegevuse 12.1.1 eelarvest ning millega asutusel kulu ei kaasne. 34 Asutuste koolitus- ja personalijuhtidega toimunud arutelude ja koolitusvajaduse kogumise käigus saadud info põhjal. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 66 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE 2021. aastal oli nii riigi kui KOV ametiasutustes suurima mahuga koolitusvaldkonnaks põhitegevusega seotud koolitused (Joonis 51), mille alla liigitatakse peamiselt konkreetse asutuse spetsiifiliste teemade ja kutseoskuste koolitused. Riigi ametiasutustes annavad lisaks tooni keeleõppe ja juhtimise koolitused. Joonis 51. Koolitusmahu (% koolitustundide koguarvust) jaotus valdkonniti avalikus teenistuses 2021. aastal (v.a kesksed ehk asutusteülesed koolitused). Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje KOV ametiasutustes koolitati inimesi lisaks põhitegevusega seotud koolitustele kõige enam sotsiaaltöö, suhtlemispsühholoogia ja juhtimise valdkondades. KOVide jaoks on koolitusvaldkondadena olulised ka ruumilise planeerimise ning ettevõtluse toimimise alaste teadmiste täiendamisega seotud oskused. Seoses ülemaailmsete sise- ja välisjulgeoleku alaste kriisidega on üha olulisem ka elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine, valmisolek kriisideks ja kriisikahjude leevendamiseks. Olulise koolitusteemana tajutakse jätkuvalt ka avatud valitsemise ning kohaliku demokraatia arendamist. Nii riigi kui KOV ametiasutuste tasandil on oluline inimeste pühendumuse ja motivatsiooni tagamine ning riigi ja KOVi kui atraktiivse tööandja kuvandi juurutamine muu hulgas läbi paindlike töövõimaluste tagamise, üle-Eestilise värbamise, töötajate roteerumise jmt. Tabel 4. Koolitustundide maht teenistuja kohta 2021. aastal (v.a kesksed ehk asutusteülesed koolitused) Koolitustundide maht Asutuste grupp teenistuja kohta RIIGI AMETIASUTUSED 37 sh ametid ja inspektsioonid 36 sh muud valitsusasutused 32 RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 67 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE sh ministeeriumid 34 sh põhiseaduslikud institutsioonid ja 23 Riigikantselei sh siseturvalisuse asutused ja 39 Kaitsevägi KOV AMETIASUTUSED 15 AVALIK TEENISTUS 34 Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Kõrgeim oli koolitustundide maht siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes. Selle peamiseks põhjuseks võib pidada valdkonna prioriteetsust ning seda, et ametialast koolitust antakse siseturvalisuse asutustes rohkem kui mujal ning ka inimeste osalemist koolitustel suudetakse paremini tagada. Koolitustundide maht teenistuja kohta oli 2021. aastal suhteliselt kõrgem ametites ja inspektsioonides ning ministeeriumides (Tabel 4). KOVides oli see mitu korda madalam. Üha enam kasutatakse koolitustel ka kolleegilt-kolleegile koolituse formaate, mis suurendab koolituse tegelikku mahtu, kuid mis ei kajastu ametlikus koolitusstatistikas. Tabel 5. Koolitustel osalemiste arv avalikus teenistuses 2021. aastal (v.a kesksed ehk asutusteülesed koolitused) Asutuste grupp Osalejate arv Asutustes keskmiselt RIIGI AMETIASUTUSED 22 219 214 sh ametid ja inspektsioonid 4 771 251 sh muud valitsusasutused 1 713 143 sh ministeeriumid 2 588 235 sh põhiseaduslikud 548 91 institutsioonid ja Riigikantselei sh siseturvalisuse asutused 10 602 1325 ja Kaitsevägi KOV AMETIASUTUSED 1 997 42 KOKKU 24 216 159 Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Koolitustel oli erinevate ametiasutuste gruppides üle 24 200 osaleja (Tabel 5). Siseturvalisusasutuste ja Kaitseväe osalejad moodustasid üle 43% kogu koolitustel osalejate arvust. Osalejate arv oli suur ka ametite ja inspektsioonide hulgas, moodustades ligi 20% kogu koolitustel osalejate arvust. KOV asutuste grupi koolitustel osalejad moodustasid üle 8% kogu koolitustel osalejate arvust. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 68 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Võrreldes 2020. aastaga on koolitustel osalejate koguarv veidi suurenenud (6%), seda peamiselt siseturvalisuse asutuste arvelt. Foto: Muinsuskaitseamet Asutuse tasandi koolitusteks kasutatud rahaliste ressursside osakaal töötasukuludest oli 2021. aastal keskmiselt 0,86% (vt Tabel 6). Võrreldes 2020. aastaga on see suhtarv veidi tõusnud, kõige suurema tõusu on teinud KOV ametiasutused. 2021. aastal oli kõige madalam koolituskulude suhe tööjõukuludesse ministeeriumides ja muudes valitsusasutustes (vastavalt 0,59% ja 0,46%) ning kõige kõrgem KOV ametiasutustes (1,02 %). Koolituseks kasutatud ressursside osakaal töötasukuludest on küll kerges tõusutrendis, kuid keskpikas perspektiivis (viimase 3-5 aasta jooksul) siiski languses. 2019. aastal seatud eesmärgini jõudmine, et teenistujaid koolitatakse vähemalt poole bruto kuupõhipalga ulatuses (ligi 4% töötasukuludest) ja tippspetsialiste umbes ühe bruto kuupõhipalga ulatuses aastas, on endiselt reaalne pigem kaugemas tulevikus. Tabel 6. Koolituskulude osakaal tööjõukuludest35 2021. aastal Asutuste grupp 2021 2020 RIIGI AMETIASUTUSED 0,76% 0,68% sh ametid ja inspektsioonid 0,89% 0,76% sh muud valitsusasutused 0,46% 0,75% sh ministeeriumid 0,59% 0,63% sh põhiseaduslikud institutsioonid ja 0,64% 0,59% Riigikantselei sh siseturvalisuse asutused ja Kaitsevägi 0,83% 0,67% 35 Tööjõukulu kontoplaani mõistes – kontorühma 500 kuuluvad kontod, v.a kontogruppidesse 5005 Töötasud võlaõiguslike lepingute alusel; 5008 Muude isikute töötasud; 5009 Eripensionid ja pensionisuurendused kuuluvad kontod). RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 69 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE KOV AMETIASUTUSED 1,02% 0,62% AVALIK TEENISTUS 0,86% 0,67% Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Lisaks asutuse eelarvele on ametiasutustel võimalik koolitusi saada ka läbi keskse ehk asutuste ülese koolitus- ja arendustegevuse, mida rahastatakse kuni 2023.a Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. 3.11 Kesksed koolitus- ja arendustegevused Kesksed koolitus- ja arendustegevused on asutuste ülesed ja panustavad riigivalitsemise tulemuslikumaks, efektiivsemaks ja mõjusamaks muutmisse (sh riigivalitsemise baaskompetentside arendamise koolitused, keskastmejuhtide arendamine). Valitsusasutustelt kogutakse keskset koolitusvajadust igal aastal. Selle alusel koostatakse seejärel keskse koolituse plaanid järgmiseks aastaks ja vajadusel pikemaks perioodiks. Kesksetest koolitusteemadest peeti 2021. aastal kõige olulisemateks argumenteerimist, digioskuste arendamist ja enesejuhtimist, aga ka avaliku teenistuse eetikat ning muudatuste juhtimist. Juhtimiskvaliteedi programmidest soovitakse enim osaleda keskastmejuhtide järelkasvule suunatud arenguprogrammis KESTA ning uues juhtide arenguprogrammis Maxwell. Kohalike omavalitsuste kesksetes koolitustes võib esile tuua ruumiloome programmi, avatud valitsemise ja digivõimekuse töötubasid, aga ka sisekontrollisüsteemide koolitusi. KOVide süsteemse arendamise eesmärgil valmis KOV koolitusvajaduse kogumise ja hindamise metoodika ja analüüs. Analüüsi tulemustest lähtuvalt saab keskvalitsus KOVidele süsteemsemat tuge pakkuda, et neile pakutavad arendustegevused oleksid paremini kooskõlas kogu riigi ees seisvate strateegiliste suundade, eesmärkide ja väljakutsetega. Tänaseks ellu viidud EL 2014-2020 programmperioodi keskmine kesksete koolitustega rahulolu oli 2021. aastal veelgi kõrgem kui sellele eelneval aastal - 97%. Lisaks sellele, et koolitusi hinnatakse eesmärgipäraseks ja praktiliseks, tõsteti esile ka virtuaalsete koolituste kvaliteeti ning käivitunud sise-coachingu programmi. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 70 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Keskselt toetatakse36 inimressursside arendamist (sh tippjuhid) ja institutsionaalse suutlikkuse parendamist ning poliitikakujundamise edendamist, sealhulgas koolitusi, juhtimissüsteemide ja mõjude analüüse ning teenuste ja protsesside korrastamist. Rahandusministeerium korraldab koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega keskseid koolitus- ja arendustegevusi, et toetada ühtsete teadmiste, oskuste ja väärtuste juurutamist avalikus sektoris tervikuna. Keskse koolituse sihtrühma kuulub ligikaudu 133 000 avalikus sektoris töötavat inimest. Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus korraldab avaliku teenistuse tippjuhtide ja nende järelkasvu arendamisele suunatud tegevusi. Tippjuhtide sihtrühma kuulub sadakond valitsusasutuste juhti ja paarkümmend järelkasvuprogrammides osalejat. Foto: Pildipank 2021. aastal rahastati Rahandusministeeriumi tellimusel avaliku sektori keskset koolitust Euroopa Liidu Sotsiaalfondist (ESF) ligikaudu 2,1 miljoni euro ulatuses ning tippjuhtide arendamist 0,3 miljoni euro ulatuses. Keskse koolituse rahastamise kogumaht on võrreldes eelmise aastaga taas suurenenud. See on seotud peamiselt koolitusmahtude suurenemisega ja uute koolituste käivitumisega teisel poolaastal. 2021. aastal käivitus edukalt avaliku sektori sise-coachingu süsteem. Huvi arengutoe (coachingu-sessioonide) vastu on olnud väga suur ning aastaga sai coachide poolt teenindatud üle 300 kliendi. Esmakordselt käivitati arendustegevused juhtidele Maxwell programmi näol. Tegemist on uuendusliku metoodikaga, millele eelneb arenguvajaduste kaardistus kooskõlas tippjuhtide kompetentsimudeli 36 Keskselt pakutavaid arendus- ja koolitustegevusi viiakse ellu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 12 "Haldusvõimekus" meetme 12.1. "Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu" raames. RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 71 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE ning „Eesti 2035“ strateegiaga. Seeläbi toetatakse ka juhtide järelkasvu ning arenguteekonna kujundamist. Rahandusministeeriumi 2021. aastal tellitud ning läbi viidud kesksetes arendus- ja koolitustegevustes osalemiste arv oli 4393. Kõige suuremate osaluste arvudega koolitused keskse koolituse valdkonnas olid: • riigihangete ja riigiabi alased koolitused - 1052 osaluskorda; • KESTA (keskastmejuhtide järelkasvuprogramm) - 399 osaluskorda; • KAJA (keskastmejuhtide arendusprogramm)- 274 osaluskorda; • Poliitikakujundamise ning analüüsivõimekuse tõstmise valikmoodulid - 259 osaluskorda. Riigikantselei viis 2021. aastal läbi mitmeid arendus- ja koolitustegevusi tippjuhtidele ja nende järelkasvule. Toimus esimene tippjuhtide digivõimekuse arendamisele suunatud koolitusprogramm Digitipud ja alustati teisega. Programm pakub tervikvaadet tippjuhi töölaual olevatele digiteemadele ning aitab leida vastuseid küsimustele, kuidas kasutada paremini digitehnoloogia võimalusi kaasaegsete teenuste pakkumiseks, kuidas teha IT-projekte, mis tooksid soovitud tulemuse etteantud ajakava ja eelarve raames, kuidas panna oma meeskond digipööret läbi viima ning kuidas tagada IT- süsteemide töökindlus ja turvalisus. Osalejate tagasiside uuele programmile on olnud väga positiivne ning huvi sellega liitumise vastu on suur. Toimusid ka traditsiooniline avaliku teenistuse tippjuhtide konverents, mis keskendus seekord rohepöörde teemale, ning peaministri seminar. Jätkusid tippjuhtide individuaalsed arendustegevused, millest populaarseimaks osutus taas coaching, mida viivad läbi pikaajalise ja mitmekesise juhtide coachimise kogemusega oma ala professionaalid. 2021. aastal viidi lõpule tippjuhtide järelkasvuprogramm Newton V ning alustati selle jätkuprogrammiga. Vähem kui aasta pärast põhiprogrammi lõppu on selle 21st läbinust mitmed teinud hüppe oma töises karjääris, neist omakorda kahest on saanud avaliku teenistuse tippjuhid ja ühest ministeeriumi hallatava riigiasutuse tippjuht. Avalike konkursside kaudu sai 2021. aastal avaliku teenistuse tippjuhi ametisse ka mitu varasemate Newton programmide lõpetanut. Jätkati tippjuhtide värbamise ja valiku protsessi ning tippjuhi konkursiveebi arendamist. Riigikantselei poolt pakutud koolitustegevustes osales 2021. aastal 86% tippjuhtide sihtrühmast. Kokku oli tippjuhtide ja nende järelkasvu arendamisel 366 osaluskorda. Suuremate osalusarvudega koolitused olid: • arenguprogramm Digitipud (116 osaluskorda); RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 72 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE • tippjuhtide aastakonverents (64 osaluskorda); • seminar peaministriga (64 osaluskorda); • tippjuhtide järelkasvuprogramm Newton V ja selle jätkuprogramm (60 osaluskorda). 3.12 Avaliku teenistuse eetika arendamine Avaliku teenistuse eetika annab juhiseid, kuidas oma igapäevatöös käituda ning millele seejuures tähelepanu pöörata. Rahandusministeeriumi ülesandeks on koordineerida avaliku teenistuse eetika ühtsete põhimõtete väljatöötamist ning nende levitamist koolituste ja infomaterjalide abil. Avaliku teenistuse eetika arendamisel on valitud väärtuspõhine lähenemine, mis tähendab jagatud väärtuste mõtestamist läbi praktiliste väljundite (sh koolitused, töötoad, juhised) ning seeläbi keskse eetilise kultuuri terviklikku kujundamist ja hoidmist. Eetikanõukogu tegeleb ametnikueetika teemaga laiemalt, tõlgendab ametnikueetika koodeksit ja annab sellel teemal vajadusel seisukohti. Eetikanõukogu arutelud keskendusid 2021. aastal kõrvaltegevuste, eelisjärjekorras vaktsineerimise ning töökeskkonna ja ametnikueetika seoste teemadele. Rahandusministeeriumile esitatud eetikaalastest päringutest kerkisid 2021. aastal esile ametnike ja kodanike suhtlemise teemad. Päringutes tooniandva teemavaldkonnana saab välja tuua ametnike väljendusvabaduse põhimõtted ning kingituste ja soodustustega seonduva. Avaliku teenistuse eetilise käitumise kindlustamiseks ja eetikaalase teadlikkuse tõstmiseks korraldati 2021. aastal järgmisi valdkondlikke koolitusi: • avaliku teenistuse eetika (sh eraldi koolitusprogrammina juhtidele); • korruptsiooni ennetamine avalikus sektoris; • sisseelamiskoolitused riigi ja KOV ametnikele, kes on avalikus teenistuses töötanud kuni 2 aastat. Eetika ja korruptsiooni alased koolitused on asutuste seas väga nõutud ja viimastel aastatel kindlalt kolme esimese koolitusprioriteedi hulgas. RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 73 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE 4. LISAD LISA 1. Ametiasutuste jaotus 2021. aastal AMETID JA PÕHISEADUSLIKUD MINISTEERIUMID INSPEKTSIOONID INSTITUTSIOONID Haridus- ja teadusministeerium Haridus- ja Noorteamet Riigikogu Kantselei Justiitsministeerium Kaitsepolitseiamet Riigikohus Kaitseministeerium Kaitseressursside Amet Riigikontroll Keskkonnaministeerium Keeleamet Vabariigi Presidendi Kantselei Kultuuriministeerium Keskkonnaamet Õiguskantsleri Kantselei Majandus- ja Konkurentsiamet kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Maa-amet Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet Siseministeerium Muinsuskaitseamet Sotsiaalministeerium Patendiamet Välisministeerium Politsei- ja Piirivalveamet MUUD Põllumajandus- ja Toiduamet MUUD INSTITUTSIOONID VALITSUSASUTUSED Häirekeskus Põllumajanduse Registrite ja Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse Informatsiooni Amet kohtlemise voliniku kantselei Kaitsevägi Päästeamet Prokuratuur Ravimiamet Rahapesu Andmebüroo Riigi Infosüsteemi Amet Rahvusarhiiv Sotsiaalkindlustusamet Riigikantselei Statistikaamet Riigi Tugiteenuste Keskus Tarbijakaitse-ja Tehnilise KOHALIKU OMAVALITSUSE Järelevalve Amet AMETIASUTUSED Vanglad Terviseamet 15 linnavalitsust Tallinna Vangla Transpordiamet Linnavalitsuste ametiasutused Tartu Vangla Välisluureamet 64 vallavalitsust Viru Vangla Andmekaitse Inspektsioon Vallavalitsuste ametiasutused Kohtud Tööinspektsioon Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Halduskohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohus Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 74 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE LISA 2. Valitsussektori valdkondlik töötajate arv 2021. aastal Osakaal Muutus Tegevusala grupp ja tegevusala nimi 2021 Muutus, % valitsussektorist 2020/2021 HARIDUS 49 242 41% 430 1% Alusharidus - lasteaiad 14 887 12% 136 1% Põhi- ja üldkeskharidus 19 800 16% 45 0% Kutseõpe 2 739 2% 36 1% Kolmanda taseme haridus (kõrgkoolid) 6 351 5% 129 2% Teadus- ja arendustegevus hariduses 1 043 1% 50 5% Hariduse abiteenused (koolitoit, koolitransport, 1 231 1% 10 1% öömaja jm) Noorte huviharidus ja huvitegevus 2 246 2% -13 -1% Muu haridus, sh hariduse haldus, täiskasvanute 945 1% 37 4% täiendkoolitus TERVISHOID JA SOTSIAALNE KAITSE 28 366 24% 496 2% Üldhaigla teenused 13 236 11% 195 1% Erihaigla teenused 5 487 5% 52 1% Hooldus- ja taastusravihaiglate teenused 418 0,35% 8 2% Erimeditsiiniteenused 20 0,02% -11 -35% Parameditsiiniteenused 810 1% -4 -1% Üldmeditsiiniteenused 111 0,09% -7 -6% Muud meditsiinitooted 3 0,00% 0 0% Avalikud tervishoiuteenused 81 0,07% 7 9% Teadus- ja arendustegevus tervishoius 176 0,15% 6 4% Muu tervishoid, sh tervishoiu haldamine 659 1% 46 8% Eakate sotsiaalhoolekandeasutused 2 085 2% 10 0% Muu eakate sotsiaalne kaitse 418 0,35% 14 3% Puuetega inimeste sotsiaalhoolekandeasutused 1 377 1% 6 0% Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 216 0,18% 2 1% Riiklik toimetuletoetus 3 0,00% 1 95% Töötute sotsiaalne kaitse 959 1% 40 4% Asendus- ja järelhooldus 523 0,44% 8 2% Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 157 0,13% 24 18% Riskirühmade sotsiaalhoolekandeasutused 158 0,13% 13 9% Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 177 0,15% 69 64% Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele 41 0,03% 9 29% Muu sotsiaalne kaitse, sh sotsiaalse kaitse haldus 1 252 1% 8 1% AVALIK KORD JA JULGEOLEK 10 600 9% -64 -1% Kinnipidamiskohtade tegevuse korraldus 1 156 1% -23 -2% Kohus 1 043 1% 11 1% Muu avalik kord ja julgeolek, sh haldus 1 448 1% 20 1% RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 75 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Osakaal Muutus Tegevusala grupp ja tegevusala nimi 2021 Muutus, % valitsussektorist 2020/2021 Politsei 4 727 4% -69 -1% Päästeteenused 2 225 2% -2 0% KULTUUR 8 839 7% -6 0% Audiovisuaal, sh kino 32 0,03% 8 34% Botaanikaaed 48 0,04% 2 4% Kirjandus 24 0,02% 0 -1% Loomaaed 204 0,17% -3 -1% Muinsuskaitse 77 0,06% 6 9% Muuseumid 1 212 1% 27 2% Muusika 364 0% 6 2% Raamatukogud 1 409 1% -43 -3% Rahvakultuur 1 079 1% -12 -1% Teatrid 1 430 1% -17 -1% Sport 1 377 1% 16 1% Puhkepargid ja -baasid 14 0,01% 1 12% Vaba aja üritused 62 0,05% 5 9% Noorsootöö Ja noortekeskused 491 0,41% 9 2% Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused 711 1% -27 -4% Muu vaba aeg, kultuur, religioon, sh haldus 276 0,23% 18 7% Teadus- ja arendustegevus vabas ajas, kultuuris ja 11 0,01% -1 -8% religioonis Religiooni- ja muud ühiskonnateenused 14 0,01% -3 -17% Kunst 5 0,00% 0 0 ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 8 489 7% 116 1% Alusuuringud 133 0,11% -12 -8% Põhiseaduslikud institutsioonid 641 1% -2 0% Rahandus- ja fiskaalpoliitika 1 719 1% 8 0% Valla- ja linnavalitsus 3 429 3% 18 1% Valla- ja linnavolikogu 81 0,07% -6 -7% Välispoliitika 695 1% 50 8% Planeerimis- ja statistikateenused 331 0% 1 0% Muud üldised teenused 1 354 1% 63 5% Muud üldised valitsussektori teenused 104 0,09% -4 -4% MAJANDUS 8 247 7% 282 4% Maanteetransport 528 0,44% 3 1% Raudteetransport 371 0,31% 22 6% Veetransport 356 0,30% -42 -11% Õhutransport 28 0,02% -3 -10% Ühistranspordi korraldus 2 110 2% 95 5% RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 76 AVALIKU TEENISTUSE 2021. AASTA ARUANNE Osakaal Muutus Tegevusala grupp ja tegevusala nimi 2021 Muutus, % valitsussektorist 2020/2021 Põllumajandus 1 564 1% -2 0% Kalandus ja jahindus 30 0,03% 0 0% Metsamajandus 31 0,03% 0 -1% Elamu- ja kommunaalmajandus 939 1% 140 17% Üldine majandus- ja kaubanduspoliitika 964 1% 63 7% Üldine tööjõupoliitika 109 0,09% -5 -4% Teadus- ja arendustegevus põllu-, 145 0,12% 13 10% metsamajanduses, kalanduses jne Teadus- ja arendustegevus transpordis 8 0,01% -1 -10% Side 243 0,20% 30 14% Muu majandus (sh majanduse haldus) 647 1% -32 -5% Muu energia- ja soojamajandus (sh kütus) 30 0,02% -1 -2% Ehitus 25 0,02% 4 16% Kaubandus ja laondus 12 0,01% -3 -17% Turism 43 0,04% -1 -3% Üldmajanduslikud arendusprojektid 64 0,05% 1 2% RIIGIKAITSE 4 903 4% -40 -1% Muu riigikaitse (sh teadus- ja arendustegevus) 1 199 1% -10 -1% Sõjaline riigikaitse 3 704 3% -30 -1% KESKKONNAKAITSE 1 447 1% 67 5% Muu keskkonnakaitse (sh keskkonnakaitse haldus) 977 1% 18 2% Avalike alade puhastus 253 0,21% 32 14% Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse 82 0,07% 21 35% Jäätmekäitlus (sh prügivedu, heitveekäitlus) 51 0,04% -4 -7% Saaste vähendamine 41 0,03% -1 -3% Teadus- ja arendustegevus keskkonnakaitses 42 0,03% 1 2% Üldkokkuvõte 120 132 100% 1 280 1% RAHANDUSMINISTEERIUM 2022 77 Riigikantselei Meie 10.10.2022 nr 1.1-10.1/8099-1 [email protected] Vabariigi Valitsuse istungile materjalide esitamine Austatud härra Taimar Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile avaliku teenistuse 2021. aasta aruande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisad: 1. Avaliku teenistuse 2021. aasta aruanne 2. Vabariigi Valitsuse istungi otsuse eelnõu Birgit Haasmaa 6113814 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU 27.09.2022 ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja 2022 nr Päevakorrapunkt nr [XX] Avaliku teenistuse 2021. aasta aruande teadmiseks võtmine 1. Võtta teadmiseks avaliku teenistuse 2021. aasta aruanne. 2. Riigihalduse ministril esitada tulenevalt avaliku teenistuse seaduse § 66 lõikest 1 Riigikogule ülevaade avaliku teenistuse 2021. aasta aruandest. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel