dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Rahandusministeerium · 10. oktoober 2022
Seotud ettevõtted
DEFREM OÜ (adressaat)
Viit
12.2-1/6351-3
Registreeritud
10. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
DEFREM OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2022
Vastutaja
Kertu Kuiv (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-16351-3 10.10.2022 Väljaminev kiri.asice642 KB

Sisu (failidest)

Elmar Bergmann Teie 05.08.2022 DEFREM OÜ Meie 10.10.2022 nr 12.2-1/6351-3 [email protected] */ Järelevalvemenetluse alustamata jätmine Austatud härra Bergmann Esitasite 05.08.2022 Rahandusministeeriumile taotluse (edaspidi: järelevalveteade) järelevalvemenetluse algatamiseks seoses Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi ka hankija) poolt korraldatava konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega "Soomustehnika hooldus ja remont", viitenumber 236193 (edaspidi ka riigihange). Leidsite, et Rahandusministeeriumi tuleks nimetatud riigihankes teha riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 208 lg 1 alusel hankijale ettekirjutus riigihanke kehtetuks tunnistamiseks, sest kokkuvõtvalt: (1) Hankija on muutnud RHS § 70 lg-s 2 sätestatud sõnaselgest keelust hoolimata läbirääkimiste käigus hindamiskriteeriume; (2) Läbirääkimised ei ole olnud läbipaistvad, protokollitud ning nende raames ei ole arvestatud taotleja ettepanekutega muuta riigihanke dokumendid omavahel ja RHS-ga kooskõlas olevaks; (3) Riigihanke dokumendid, millega arvestades pidid pakkujad pakkumused koostama, on vastuolulised ja ebaseaduslikud; (4) Jõustunud riigihanke alusdokumentide osaks olevat raam- ja hankelepingut ei ole võimalik sõlmida ega täita. Riigihangete seadus ei näe ette võimalust sõlmida hankelepingu alusel täiendavaid hankelepinguid küsides selleks hankelepingu alusel hinnapäringuid; (5) Hankija on jämedalt rikkunud kõiki RHS-s hankijale sätestatud kohustusi teabevahetuse pidamisel muutes avalikud kõiki pakkujaid puudutavad küsimused privaatseks, jättes sisulistele ja pakkumuse koostamiseks hädavajalikele küsimustele tähtaegselt või sootuks vastamata; (7) Kogu hankemenetlus on otseses vastuolus RHS §-s 2 sätestatud seaduse eesmärgiga - tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Selgitame esmalt, et Rahandusministeerium teeb üksnes avalikes huvides riiklikku ja haldusjärelevalvet riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle (RHS § 203 lg 1). Järelevalvemenetluses kontrollitakse hankija tegevuse õiguspärasust, kuid järelevalvemenetlust ei tehta hankija tegevuse otstarbekuse kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamiseks (RHS § 203 lg 2). Rahandusministeeriumi volitused riigihangete korraldamise üle järelevalve teostamisel on sätestatud riigihangete seaduse 9. peatükis, mille kohaselt on Rahandusministeeriumil ulatuslik kaalutlusõigus igakordselt otsustada, kas järelevalvemenetlust algatada ja millist seaduses ette nähtud järelevalveabinõud rakendada. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt puudub avaldajal subjektiivne õigus nõuda haldusorganilt järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 meetme rakendamist, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks (vt. RKHKo nr 3-3-1-44-10, p 15; RKHKm nr 3-3-1-29-13, p 17). Lisaks selgitame, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral järelevalveteate põhjal kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS rikkumisele ja puuduvad RHS § 206 lõikes 1 nimetatud asjaolud. RHS § 206 lg 1 sätestab järelevalvemenetluse alustamist välistavad asjaolud, millisel juhul järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse. Tulenevalt RHS § 206 lg 2 p-st 1 võib Rahandusministeerium jätta järelevalvemenetluse alustamata muu hulgas juhul, kui järelevalveteate esitaja ei ole kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustus vaidlustuskomisjonile. Hankija tegevuse vaidlustamine on reguleeritud RHS §-s 185. RHS § 185 lg 1 kohaselt, kui pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja võib vaidlustada hankija tegevuse, esitades VaKo-le sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et RHS- i rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. RHS § 185 lg 2 kohaselt võib vaidlustuse esitada nii riigihanke alusdokumentide peale kui ka hankija otsuste peale, sh ettevõtja kvalifitseerimise, pakkumuse vastavaks tunnistamise, pakkumuse tagasilükkamise või edukaks tunnistamise otsuse peale. RHS § 185 lg 3 sätestab, et kui hankija on muutnud riigihanke alusdokumente ja pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega, võib pikendatud tähtaja jooksul vaidlustada üksnes neid riigihanke alusdokumentide muudatusi, mis on vastuolus sama riigihanke suhtes tehtud jõustunud riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse või kohtuotsusega, või nendest sõltumatult tehtud muudatusi. Antud juhul ei ole DEFREM OÜ kasutanud õigust vaidlustada riigihanke alusdokumente (sh pärast läbirääkimisi tehtud riigihanke alusdokumentide muudatusi) õigeaegselt vaidlustuskomisjonis. Vaidlustuse esitamise võimaluse minetamisel ei ole Rahandusministeeriumile järelevalveteate esitamine reeglina põhjendatud. Riigihankega seonduvate vaidlusküsimuste lahendamiseks järelevalveorgani kaasamine olukorras, kus huvitatud isikul oli tagatud reaalne võimalus kohtulikule või kvaasikohtulikule kaitsele, ei ole kõige paremas kooskõlas seadusest tuleneva järelevalve eesmärgi ja ulatusega.1 RHS § 205 lg 1 rõhutab, et järelevalvemenetlus viiakse läbi üksnes avaliku huvi kaitseks. Järelevalve ülesandeks ei ole dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust ja halduskohtumenetlust hankeasjades.2 Sisuliselt tooks see kaasa järelevalvemenetluse kaudu tähtajatute vaidlustuste esitamise. Initsieerides Rahandusministeeriumi järelevalve tulemusel hankijale ettekirjutuse tegemise, saavutaks riigihankes osalenud või osalemisest huvitatud ettevõtja võimaluse minna mööda RHS-is ettenähtud vaidlustuse esitamise tähtajast, mis oleks õiguskindluse ja õigusrahu suhtes lubamatu.3 Samuti on vaidlustus- ja kohtupraktikas korduvalt leitud, et kui riigihanke alusdokumendid (edaspidi: RHAD) ei ole tähtaegselt vaidlustatud, on neis esitatud tingimused mõlemale poolele siduvad ning seda sõltumata nende tingimuste võimalikust õigusvastasusest4. Rahandusministeerium pöördus siiski järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks RHS § 205 lg 2 alusel 24.08.2022 kirjaga nr 12.2-1/6351-2 hankija poole. Palusime hankijal esitada omapoolsed selgitused ja vastuväited. 1 Vrd Riigikohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus haldusasjas nr 3-3-1-90-14, p 6. 2 RHS eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 139. 3 M. Antonov. RHS § 206 komm. 9 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019. 4 VAKO 22.04.2019, 40-19/206052, p 14; TlnHKo 3-19-70, p 22.2. 2 Hankija edastas 09.09.2022 kirjaga nr 7-1/22/3395-2 Rahandusministeeriumile omapoolsed selgitused, mis on kokkuvõtlikult järgmised: 1. Hankija ei ole hindamiskriteeriume muutnud. Kõik hindamise kriteeriumid on hanketeates läbirääkimiste järgselt samas sõnastuses, nagu oli hanketeates. /…/ Muudetud on tehnilist kirjeldust, mitte hindamise kriteeriume. Hindamise kriteeriumid ise on nii sõnastuslikult kui arvnäitajatena (osakaaludena) määratletud hanketeates, mida muudetud ei ole. TK alalisades 1.1—1.6 on kokku ligikaudu 500 lahtrit, mis kirjeldavad teenuse tehnilisi nõudeid ja abistavad pakkujat hinnapakkumuse koostamisel. /…/ Nii algse RHAD-i kui ka muudetud RHAD-i alusel hinnatakse ikkagi sõiduki transpordi maksumust. Järelevalveteate esitaja väite õigsuse korral ei tohiks hankija justkui tehnilist kirjeldust üldse muuta, kuna iga tehnilise kirjelduse osis mõjutab pakkumuse maksumuse kujunemist. Mitte ühestki RHS-i sättest ei tulene, et läbirääkimiste tulemusel ei tohi muuta tehnilist kirjeldust. Kui nii oleks, kaotaksid läbirääkimised üldse mõtte. 2. Läbirääkimised olid läbipaistvad. Hankija ei ole kohustatud avalikustama pakkujatega peetud läbirääkimiste sisu. Vastupidi, RHS 70 lg 5 kohaselt on hankijal on keelatud “/…/avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste ees. Hankija ei avalda pakkuja või taotleja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja või taotleja nõusolekuta.“ RHAD p 1.11 kohaselt koostab hankija läbirääkimiste kohta protokolli. Hankijal pole kohustust protokolli avalikustada. Protokollid on koostatud ja RHAD p-i 1.11 seega hankija järgis. Hankija saatis pakkujatele 02.06.2022 läbi riigihangete registri teate nr 663133, milles andis üheselt mõistetavalt teada, et ootab lõplike pakkumuste esitamist. Vastavast sõnastusest selgub arusaadaval moel, et läbirääkimised on lõpetatud. Hankija ei ole kasutanud RHS § 71 lõike 1 sõnastust vastava teate esitamisel, kuid RHS sõnastuse kopeerimine ei ole ka vajalik. Pakkujad on teatest nr 663133 aru saanud ning tähtaegselt esitanud lõplikud pakkumused – s.h on seda teinud järelevalveteate esitaja. Seega ei jäänud pakkujatele arusaamatuks, millal on läbirääkimised lõppenud. RHS ei anna ette sõnastust, kuidas tuleb pakkujaid teavitada läbirääkimiste lõppemisest. Hankija poolt saadetud teavitus oli arusaadava sisuga ning ei tekitanud küsimusi. Pakkuja poolsete küsimuste puudumine ning tähtaegselt esitatud pakkumused näitavad, et RHS § 71 lg 1 kohane teavitus oli hankija poolt saadetud ning pakkujad on sellest teadlikud. 3. Teabevahetus pakkujatega on toimunud viisil, mis võimaldab kõigil pakkumuse esitada. RHS § 46 lg 1 esimene lause on sõnastatud järgmiselt: „Hankija teeb riigihanke alusdokumentidega seotud selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid elektrooniliselt kättesaadavaks kolme tööpäeva jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates.“ RHS § 46 lg 3 on sisustatud järgmiselt: „Riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid ei tohi sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. Selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdokumente muuta.“ Ülaltoodud sõnastus seab eelduseks, et hankija esitab vastuseks pakkuja küsimusele selgitused riigihanke alusdokumentide kohta või selgitamist võimaldavad dokumendid. Järelevalve teate esitaja tähelepaneku 3.5.2.1 - järelevalve teate esitaja ei ole esitanud küsimust vaid saatnud hankijale teate. Järelevalve teate esitaja tähelepanek 3.5.2.2 - järelevalve teate esitaja ei ole esitanud küsimust vaid saatnud hankijale teate. Järelevalve teate esitaja tähelepanek 3.5.2.3 – hankija möönab, et on jätnud vastamata esitatud küsimusele. Tegemist on kahetsusväärse juhtumiga, mille põhjustas mitme asjaolu 3 kokkulangemine. Hankija poolt tegeles küsimustele vastamisega mitu inimest, kes koordineerisid vastuste edastamist. Antud juhul oli probleemiks asjaolu, et esmased vastused, mis olid sisestatud mustandina registris vastava küsimuse alla (kuid mida ei olnud veel välja saadetud), kustusid teadmata põhjusel. Hilisemalt sisestati samasse kohta uued vastused kuid need jäid kahetsusväärselt pakkujatele esitamata. Vastav vastuse mustand on ka hetkel RHR- s nähtav. Juhul kui järelevalve teate esitaja peab vastuse saatmist ainult küsijale silmas teabevahetuses tema poolt RHR-i kaudu esitatud teadet nr 665590 siis hankija vastas saadetud teatele ainult selle saatjale põhjusel, et mingeid muudatusi riigihanke alusdokumentides hankija enam ei teinud (ega võinudki teha) ning ei jaganud ka selgitusi, mis oleks RHAD kohta täiendavat infot andnud. Hankija vastas ainult küsimuse esitanud pakkujale juhul kui küsimuse sisu oli suunatud konkreetse pakkuja suhtes infovajaduse rahuldamisele ning ei olnud riigihanke kui terviku osas oluline, st vastav info ei andnud suuniseid ega selgitanud RHAD-i. Kuna hankija ei ole vastamata küsimuse tulemusena riigihanke alusdokumente muutnud, ei põhjustanud vastuste esitamata jätmine vastuolu RHS § 46 lg 3 regulatsiooniga. Küsimuste 656580, 656321, 636136 ja ka teiste küsimuste osas on järelevalve teate esitaja lähtunud ekslikust eeldusest, et hankijal on kohustus vastustega sisuliselt riigihanke alusdokumentide kohta täiendavaid selgitusi anda või riigihanke alusdokumente muuta. Juhul kui puudub asjaolu, mida on vaja selgitada, ei ole hankijal tulenevalt RHS § 46 lõigete 1 ja 3 regulatsioonist kohustust vastavaid sisulisi selgitusi või dokumente koostada ja esitada. Antud juhtudel on hankija võtnud edastatud info teadmiseks ning tuvastades edastatud küsimuses asjakohase ettepaneku, muutnud riigihanke alusdokumentides vastavat osa (antud juhul tehnilist kirjeldust) enne lõplike pakkumuste esitamist pakkujatele edastatavas RHAD-s. 4. Hankelepingu alusel on õigus tellimusi esitada. Hankelepingu ptk 3 kohaselt esitab hankija hankelepingu alusel tellimuse, millele hankelepingu pool koostab hinnapakkumuse. Selline hankelepingu alusel teenuse ostmise kord on ühemõtteliselt ette nähtud raamlepingu p-des 5.3 ja 5.4: tellimuse esitamine konkreetse töö teostamiseks toimub vastavalt minikonkursi tulemusena sõlmitud hankelepingule. Kui täitja poolt tellimuse täitmiseks esitatud pakkumuses märgitud asjaolud erinevad hanke- või raamlepingus sätestatust, kohalduvad tellija jaoks soodsamad tingimused. Raamlepingu p 4.5.1 kohaselt peab täitja osutama teenust vastavalt lepingu ja tellimuse tingimustele ning tagama töö vastavuse hankelepingule ja tellimusele. Seega on tõsi taotleja väide, et hankija on soomustehnika remondi- ja hooldustööde puhul lähtunud tellimise loogikast: raamleping – hankeleping – tellimus. Raamlepingu alusel toimub minikonkurss, et leida hankelepingu partner. Hankelepingu alusel esitab hankija täitjale tellimusi ning täitja vastab tellimusele hinnapakkumusega. Rahandusministeerium, olles tutvunud põhjalikult järelevalveteate, riigihanke alusdokumentide s.h teabevahetuse teel antud selgituste, hankija esitatud seisukohtade ja dokumentidega, ning hinnates kõiki tuvastatud asjaolusid kogumis leiab, et järelevalvemenetluse alustamine ei ole antud juhul põhjendatud ja esineb eelpool selgitatud järelevalvemenetlust välistav asjaolu (RHS § 206 lg 2 p 1). Käesoleval juhul ei too järelevalvemenetluste alustamist kaasa ka muud asjaolud, millele järelevalveteate esitaja on järelevalveteates tuginenud. Nimelt puudub järelevalvemenetluse alustamiseks avalik huvi (RHS § 206 lg 2 p 2) muu hulgas juhul, kui järelevalveteates väidetud rikkumine ei too, vastavalt RHS § 208 lg-tele 1 ja 2, kaasa ettekirjutuse tegemist. Sisuliselt on siinkohal mõeldud pisirikkumisi, mida ei ole võimalik riigihankes menetluslikult enam kõrvaldada, kuid mille korral riigihanke kehtetuks tunnistamine oleks ilmselgelt 4 ebaproportsionaalne abinõu. Riikliku järelevalve menetlus on haldusmenetluse alaliik5, mistõttu riikliku järelevalve vormis subjekti tegevuse õiguspärasuse kontrollimisel6 peab Rahandusministeerium kahtlemata arvestama ka haldusõiguse üldosa põhimõtete ja nõuetega, muu hulgas haldusmenetluse seaduse § 3 lg-s 3 sätestatuga, vastavalt millele haldusorganitegevus peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Rahandusministeeriumi nõustub hankijaga selles osas, et hankija ei ole riigihankes hindamiskriteeriume muutnud, vaid muudetud on tehnilist kirjeldust, sealjuures viisil, mis ei mõjutanud pakkumuste esitamist. Oleme arvamusel, et kõik pakkujad on lõplike pakkumuste maksumuste esitamisel saanud siiski hindamiskriteeriumite alajaotusest ühtemoodi aru. Seoses läbirääkimiste pidamisega esitas hankija Rahandusministeeriumile riigihankes pakkujatega läbiviidud läbirääkimiste kohta koostatud protokollid. Mööname, et RHAD punktist 1.11 tulenevalt ei olnud hankijal kohustust protokolle avalikustada. Kuna RHS ei näe ette hankijale eraldi teate esitamise kohustust läbirääkimiste lõppemise kohta, siis nõustume hankijaga, et hankija 02.06.2022 saadetud teavitus (sõnumi ID 663 133) lõplike pakkumuste edastamise kohta on käsitletav ka läbirääkimiste lõpetamisena. Samuti nähtub samast teabevahetusest et hankija edastas kõikidele menetluses osalevatele pakkujatele läbirääkimiste tulemusel muudetud riigihanke dokumendid koos selgitustega. Rahandusministeerium nõustub järelevalveteate esitajaga, et hankija on mitmel juhul eiranud teabevahetusele kehtestatud reegleid, millega on riivatud RHS § 3 p-s 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtet ja RHS §-is 46 sätestatud selgituste andmise korda, ent sellele vaatamata puuduvad Rahandusministeeriumil selle kohta piisavad andmed ja faktiline alus järeldamaks, et nimetatud riive võis antud juhul mõjutada riigihanke lõpptulemust. Samas saab nõustuda ka hankija seisukohaga, et teabevahetuse kaudu edastatud teated hankijale on enamuses tähelepanekud RHADis esinevate võimalike puuduste kohta, millega hankija on võimalusel arvestanud, kuid teated hankijale ei sisalda küsimusi. Samuti ei nähtu Rahandusministeeriumi hinnangul hankija teabevahetuse teel antud selgituste pinnalt asjaolusid, mis viitaksid sellele, et tagatud ei olnud kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuste esitamiseks. RHS § 46 lg-st 1 tuleneb, et riigihankest huvitatud ettevõtjal on õigus saada riigihanke alusdokumentidega seotud selgitusi või riigihanke alusdokumentide selgitamist võimaldavad dokumente. Selgitustel on hankemenetluses oluline tähendus. Selgituste andmise eesmärk on tagada, et hankija ja pakkujad saaksid hanke alusdokumentides sätestatust ühtemoodi aru. Kohtupraktikas on sedastatud, et enne pakkumuse tegemist hanke alusdokumentide kohta selgituste küsimine on pakkujal lasuv elementaarne hoolsusnõue (vt. TlnRKo 30.08.2011, nr 3-11-1452, p 17), seejuures ei ole isegi piisava põhjalikkusega ette valmistatud riigihanke puhul välistatud, et hankija ja pakkuja tõlgendavad riigihanke alusdokumentides toodud nõudeid erinevalt ning ka kõige hoolikam pakkuja ei pruugi alati mõista riigihanke alusdokumendis ettenähtud tingimuste tegelikku sisu (vt. RKHKo 13.06.2013, nr 3-3-1-24- 13, p 16). Lähtudes eeltoodust ja seoses hankija Rahandusministeeriumile esitatud vastuses toodud seisukohtadega, peame vajalikuks informeerida, et edastame hankijale märgukirja, juhtimaks 5 "Riiklik järelevalve on haldusmenetlus"(RKHKm 20.10.2004, nr 3-3-1-38-04, p 9). 6 RKHKm 20.10.2004, nr 3-3-1-38-04, p 13. 5 tähelepanu selgituse andmise reeglitele ning RHS §-is 30 sätestatud korrale hankelepingute sõlmimise kohta raamlepingu alusel. Kokkuvõtvalt leiame, et järelevalveteates tõstatatud küsimused olid suures osas kaetud riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamise õiguslike alustega. Rahandusministeerium ei pea avalike ressursside kasutamise seisukohast otstarbekaks ja eesmärgipäraseks algatada järelevalvemenetlust riigihanke alusdokumentide materiaalse õiguspärasuse kontrollimiseks olukorras, kus järelevalveteate esitaja ei ole tähtaegselt ning kohases menetluses kasutanud talle RHS-ga tagatud kaebeõigust. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes RHS § 203 lg-st 1 ja § 206 lg 1 p-st 2 ei alusta Rahandusministeerium riigihanke suhtes järelevalvemenetlust. Täname Teid pöördumise eest ning arvestame saadud infoga valimipõhise järelevalve tegevuse kavandamisel. Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Kertu Kuiv’a poole (tel: 611 3931, e-post: [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Mesilane riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kertu Kuiv 611 3931 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel