Elmar Bergmann Teie 05.08.2022
DEFREM OÜ Meie 10.10.2022 nr 12.2-1/6351-3
[email protected] */
Järelevalvemenetluse alustamata jätmine
Austatud härra Bergmann
Esitasite 05.08.2022 Rahandusministeeriumile taotluse (edaspidi: järelevalveteade)
järelevalvemenetluse algatamiseks seoses Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi ka
hankija) poolt korraldatava konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega
"Soomustehnika hooldus ja remont", viitenumber 236193 (edaspidi ka riigihange).
Leidsite, et Rahandusministeeriumi tuleks nimetatud riigihankes teha riigihangete seaduse
(edaspidi: RHS) § 208 lg 1 alusel hankijale ettekirjutus riigihanke kehtetuks tunnistamiseks,
sest kokkuvõtvalt: (1) Hankija on muutnud RHS § 70 lg-s 2 sätestatud sõnaselgest keelust
hoolimata läbirääkimiste käigus hindamiskriteeriume; (2) Läbirääkimised ei ole olnud
läbipaistvad, protokollitud ning nende raames ei ole arvestatud taotleja ettepanekutega muuta
riigihanke dokumendid omavahel ja RHS-ga kooskõlas olevaks; (3) Riigihanke dokumendid,
millega arvestades pidid pakkujad pakkumused koostama, on vastuolulised ja ebaseaduslikud;
(4) Jõustunud riigihanke alusdokumentide osaks olevat raam- ja hankelepingut ei ole võimalik
sõlmida ega täita. Riigihangete seadus ei näe ette võimalust sõlmida hankelepingu alusel
täiendavaid hankelepinguid küsides selleks hankelepingu alusel hinnapäringuid; (5) Hankija
on jämedalt rikkunud kõiki RHS-s hankijale sätestatud kohustusi teabevahetuse pidamisel
muutes avalikud kõiki pakkujaid puudutavad küsimused privaatseks, jättes sisulistele ja
pakkumuse koostamiseks hädavajalikele küsimustele tähtaegselt või sootuks vastamata; (7)
Kogu hankemenetlus on otseses vastuolus RHS §-s 2 sätestatud seaduse eesmärgiga - tagada
hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne
kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel.
Selgitame esmalt, et Rahandusministeerium teeb üksnes avalikes huvides riiklikku ja
haldusjärelevalvet riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle
(RHS § 203 lg 1). Järelevalvemenetluses kontrollitakse hankija tegevuse õiguspärasust, kuid
järelevalvemenetlust ei tehta hankija tegevuse otstarbekuse kontrollimiseks ega tema otsuste
ja toimingute tulemuslikkuse hindamiseks (RHS § 203 lg 2). Rahandusministeeriumi
volitused riigihangete korraldamise üle järelevalve teostamisel on sätestatud riigihangete
seaduse 9. peatükis, mille kohaselt on Rahandusministeeriumil ulatuslik kaalutlusõigus
igakordselt otsustada, kas järelevalvemenetlust algatada ja millist seaduses ette nähtud
järelevalveabinõud rakendada. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt puudub avaldajal
subjektiivne õigus nõuda haldusorganilt järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
meetme rakendamist, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette
kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme
rakendamiseks (vt. RKHKo nr 3-3-1-44-10, p 15; RKHKm nr 3-3-1-29-13, p 17).
Lisaks selgitame, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud
kahtluse korral järelevalveteate põhjal kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS
rikkumisele ja puuduvad RHS § 206 lõikes 1 nimetatud asjaolud. RHS § 206 lg 1 sätestab
järelevalvemenetluse alustamist välistavad asjaolud, millisel juhul järelevalvemenetlust ei
alustata või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse. Tulenevalt RHS § 206 lg 2 p-st 1 võib
Rahandusministeerium jätta järelevalvemenetluse alustamata muu hulgas juhul, kui
järelevalveteate esitaja ei ole kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustus
vaidlustuskomisjonile. Hankija tegevuse vaidlustamine on reguleeritud RHS §-s 185. RHS §
185 lg 1 kohaselt, kui pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja võib
vaidlustada hankija tegevuse, esitades VaKo-le sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et RHS-
i rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. RHS § 185 lg 2
kohaselt võib vaidlustuse esitada nii riigihanke alusdokumentide peale kui ka hankija otsuste
peale, sh ettevõtja kvalifitseerimise, pakkumuse vastavaks tunnistamise, pakkumuse
tagasilükkamise või edukaks tunnistamise otsuse peale. RHS § 185 lg 3 sätestab, et kui hankija
on muutnud riigihanke alusdokumente ja pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega, võib
pikendatud tähtaja jooksul vaidlustada üksnes neid riigihanke alusdokumentide muudatusi,
mis on vastuolus sama riigihanke suhtes tehtud jõustunud riigihangete vaidlustuskomisjoni
otsuse või kohtuotsusega, või nendest sõltumatult tehtud muudatusi. Antud juhul ei ole
DEFREM OÜ kasutanud õigust vaidlustada riigihanke alusdokumente (sh pärast läbirääkimisi
tehtud riigihanke alusdokumentide muudatusi) õigeaegselt vaidlustuskomisjonis.
Vaidlustuse esitamise võimaluse minetamisel ei ole Rahandusministeeriumile
järelevalveteate esitamine reeglina põhjendatud. Riigihankega seonduvate vaidlusküsimuste
lahendamiseks järelevalveorgani kaasamine olukorras, kus huvitatud isikul oli tagatud reaalne
võimalus kohtulikule või kvaasikohtulikule kaitsele, ei ole kõige paremas kooskõlas seadusest
tuleneva järelevalve eesmärgi ja ulatusega.1 RHS § 205 lg 1 rõhutab, et järelevalvemenetlus
viiakse läbi üksnes avaliku huvi kaitseks. Järelevalve ülesandeks ei ole dubleerida
subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust ja halduskohtumenetlust
hankeasjades.2 Sisuliselt tooks see kaasa järelevalvemenetluse kaudu tähtajatute vaidlustuste
esitamise. Initsieerides Rahandusministeeriumi järelevalve tulemusel hankijale ettekirjutuse
tegemise, saavutaks riigihankes osalenud või osalemisest huvitatud ettevõtja võimaluse minna
mööda RHS-is ettenähtud vaidlustuse esitamise tähtajast, mis oleks õiguskindluse ja
õigusrahu suhtes lubamatu.3
Samuti on vaidlustus- ja kohtupraktikas korduvalt leitud, et kui riigihanke alusdokumendid
(edaspidi: RHAD) ei ole tähtaegselt vaidlustatud, on neis esitatud tingimused mõlemale
poolele siduvad ning seda sõltumata nende tingimuste võimalikust õigusvastasusest4.
Rahandusministeerium pöördus siiski järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks RHS §
205 lg 2 alusel 24.08.2022 kirjaga nr 12.2-1/6351-2 hankija poole. Palusime hankijal esitada
omapoolsed selgitused ja vastuväited.
1
Vrd Riigikohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus haldusasjas nr 3-3-1-90-14, p 6.
2
RHS eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 139.
3
M. Antonov. RHS § 206 komm. 9 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn: Juura 2019.
4
VAKO 22.04.2019, 40-19/206052, p 14; TlnHKo 3-19-70, p 22.2.
2
Hankija edastas 09.09.2022 kirjaga nr 7-1/22/3395-2 Rahandusministeeriumile omapoolsed
selgitused, mis on kokkuvõtlikult järgmised:
1. Hankija ei ole hindamiskriteeriume muutnud. Kõik hindamise kriteeriumid on
hanketeates läbirääkimiste järgselt samas sõnastuses, nagu oli hanketeates. /…/ Muudetud on
tehnilist kirjeldust, mitte hindamise kriteeriume. Hindamise kriteeriumid ise on nii
sõnastuslikult kui arvnäitajatena (osakaaludena) määratletud hanketeates, mida muudetud ei
ole. TK alalisades 1.1—1.6 on kokku ligikaudu 500 lahtrit, mis kirjeldavad teenuse tehnilisi
nõudeid ja abistavad pakkujat hinnapakkumuse koostamisel. /…/ Nii algse RHAD-i kui ka
muudetud RHAD-i alusel hinnatakse ikkagi sõiduki transpordi maksumust. Järelevalveteate
esitaja väite õigsuse korral ei tohiks hankija justkui tehnilist kirjeldust üldse muuta, kuna iga
tehnilise kirjelduse osis mõjutab pakkumuse maksumuse kujunemist. Mitte ühestki RHS-i
sättest ei tulene, et läbirääkimiste tulemusel ei tohi muuta tehnilist kirjeldust. Kui nii oleks,
kaotaksid läbirääkimised üldse mõtte.
2. Läbirääkimised olid läbipaistvad. Hankija ei ole kohustatud avalikustama
pakkujatega peetud läbirääkimiste sisu. Vastupidi, RHS 70 lg 5 kohaselt on hankijal on
keelatud “/…/avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks
anda ühele pakkujale eelise teiste ees. Hankija ei avalda pakkuja või taotleja esitatud
konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja või taotleja
nõusolekuta.“ RHAD p 1.11 kohaselt koostab hankija läbirääkimiste kohta protokolli.
Hankijal pole kohustust protokolli avalikustada. Protokollid on koostatud ja RHAD p-i 1.11
seega hankija järgis. Hankija saatis pakkujatele 02.06.2022 läbi riigihangete registri teate nr
663133, milles andis üheselt mõistetavalt teada, et ootab lõplike pakkumuste esitamist.
Vastavast sõnastusest selgub arusaadaval moel, et läbirääkimised on lõpetatud. Hankija ei
ole kasutanud RHS § 71 lõike 1 sõnastust vastava teate esitamisel, kuid RHS sõnastuse
kopeerimine ei ole ka vajalik. Pakkujad on teatest nr 663133 aru saanud ning tähtaegselt
esitanud lõplikud pakkumused – s.h on seda teinud järelevalveteate esitaja. Seega ei jäänud
pakkujatele arusaamatuks, millal on läbirääkimised lõppenud. RHS ei anna ette sõnastust,
kuidas tuleb pakkujaid teavitada läbirääkimiste lõppemisest. Hankija poolt saadetud teavitus
oli arusaadava sisuga ning ei tekitanud küsimusi. Pakkuja poolsete küsimuste puudumine ning
tähtaegselt esitatud pakkumused näitavad, et RHS § 71 lg 1 kohane teavitus oli hankija poolt
saadetud ning pakkujad on sellest teadlikud.
3. Teabevahetus pakkujatega on toimunud viisil, mis võimaldab kõigil pakkumuse
esitada.
RHS § 46 lg 1 esimene lause on sõnastatud järgmiselt: „Hankija teeb riigihanke
alusdokumentidega seotud selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid
elektrooniliselt kättesaadavaks kolme tööpäeva jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest
arvates.“ RHS § 46 lg 3 on sisustatud järgmiselt: „Riigihanke alusdokumentide kohta
esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid ei tohi sisaldada uut teavet,
ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused
riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. Selgituste ja selgitamist
võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdokumente muuta.“
Ülaltoodud sõnastus seab eelduseks, et hankija esitab vastuseks pakkuja küsimusele
selgitused riigihanke alusdokumentide kohta või selgitamist võimaldavad dokumendid.
Järelevalve teate esitaja tähelepaneku 3.5.2.1 - järelevalve teate esitaja ei ole esitanud
küsimust vaid saatnud hankijale teate.
Järelevalve teate esitaja tähelepanek 3.5.2.2 - järelevalve teate esitaja ei ole esitanud
küsimust vaid saatnud hankijale teate.
Järelevalve teate esitaja tähelepanek 3.5.2.3 – hankija möönab, et on jätnud vastamata
esitatud küsimusele. Tegemist on kahetsusväärse juhtumiga, mille põhjustas mitme asjaolu
3
kokkulangemine. Hankija poolt tegeles küsimustele vastamisega mitu inimest, kes
koordineerisid vastuste edastamist. Antud juhul oli probleemiks asjaolu, et esmased vastused,
mis olid sisestatud mustandina registris vastava küsimuse alla (kuid mida ei olnud veel välja
saadetud), kustusid teadmata põhjusel. Hilisemalt sisestati samasse kohta uued vastused kuid
need jäid kahetsusväärselt pakkujatele esitamata. Vastav vastuse mustand on ka hetkel RHR-
s nähtav.
Juhul kui järelevalve teate esitaja peab vastuse saatmist ainult küsijale silmas teabevahetuses
tema poolt RHR-i kaudu esitatud teadet nr 665590 siis hankija vastas saadetud teatele ainult
selle saatjale põhjusel, et mingeid muudatusi riigihanke alusdokumentides hankija enam ei
teinud (ega võinudki teha) ning ei jaganud ka selgitusi, mis oleks RHAD kohta täiendavat
infot andnud. Hankija vastas ainult küsimuse esitanud pakkujale juhul kui küsimuse sisu oli
suunatud konkreetse pakkuja suhtes infovajaduse rahuldamisele ning ei olnud riigihanke kui
terviku osas oluline, st vastav info ei andnud suuniseid ega selgitanud RHAD-i.
Kuna hankija ei ole vastamata küsimuse tulemusena riigihanke alusdokumente muutnud, ei
põhjustanud vastuste esitamata jätmine vastuolu RHS § 46 lg 3 regulatsiooniga.
Küsimuste 656580, 656321, 636136 ja ka teiste küsimuste osas on järelevalve teate esitaja
lähtunud ekslikust eeldusest, et hankijal on kohustus vastustega sisuliselt riigihanke
alusdokumentide kohta täiendavaid selgitusi anda või riigihanke alusdokumente muuta. Juhul
kui puudub asjaolu, mida on vaja selgitada, ei ole hankijal tulenevalt RHS § 46 lõigete 1 ja 3
regulatsioonist kohustust vastavaid sisulisi selgitusi või dokumente koostada ja esitada. Antud
juhtudel on hankija võtnud edastatud info teadmiseks ning tuvastades edastatud küsimuses
asjakohase ettepaneku, muutnud riigihanke alusdokumentides vastavat osa (antud juhul
tehnilist kirjeldust) enne lõplike pakkumuste esitamist pakkujatele edastatavas RHAD-s.
4. Hankelepingu alusel on õigus tellimusi esitada. Hankelepingu ptk 3 kohaselt esitab
hankija hankelepingu alusel tellimuse, millele hankelepingu pool koostab hinnapakkumuse.
Selline hankelepingu alusel teenuse ostmise kord on ühemõtteliselt ette nähtud raamlepingu
p-des 5.3 ja 5.4: tellimuse esitamine konkreetse töö teostamiseks toimub vastavalt
minikonkursi tulemusena sõlmitud hankelepingule. Kui täitja poolt tellimuse täitmiseks
esitatud pakkumuses märgitud asjaolud erinevad hanke- või raamlepingus sätestatust,
kohalduvad tellija jaoks soodsamad tingimused. Raamlepingu p 4.5.1 kohaselt peab täitja
osutama teenust vastavalt lepingu ja tellimuse tingimustele ning tagama töö vastavuse
hankelepingule ja tellimusele. Seega on tõsi taotleja väide, et hankija on soomustehnika
remondi- ja hooldustööde puhul lähtunud tellimise loogikast: raamleping – hankeleping –
tellimus. Raamlepingu alusel toimub minikonkurss, et leida hankelepingu partner.
Hankelepingu alusel esitab hankija täitjale tellimusi ning täitja vastab tellimusele
hinnapakkumusega.
Rahandusministeerium, olles tutvunud põhjalikult järelevalveteate, riigihanke
alusdokumentide s.h teabevahetuse teel antud selgituste, hankija esitatud seisukohtade ja
dokumentidega, ning hinnates kõiki tuvastatud asjaolusid kogumis leiab, et
järelevalvemenetluse alustamine ei ole antud juhul põhjendatud ja esineb eelpool selgitatud
järelevalvemenetlust välistav asjaolu (RHS § 206 lg 2 p 1).
Käesoleval juhul ei too järelevalvemenetluste alustamist kaasa ka muud asjaolud, millele
järelevalveteate esitaja on järelevalveteates tuginenud. Nimelt puudub järelevalvemenetluse
alustamiseks avalik huvi (RHS § 206 lg 2 p 2) muu hulgas juhul, kui järelevalveteates väidetud
rikkumine ei too, vastavalt RHS § 208 lg-tele 1 ja 2, kaasa ettekirjutuse tegemist. Sisuliselt on
siinkohal mõeldud pisirikkumisi, mida ei ole võimalik riigihankes menetluslikult enam
kõrvaldada, kuid mille korral riigihanke kehtetuks tunnistamine oleks ilmselgelt
4
ebaproportsionaalne abinõu. Riikliku järelevalve menetlus on haldusmenetluse alaliik5,
mistõttu riikliku järelevalve vormis subjekti tegevuse õiguspärasuse kontrollimisel6 peab
Rahandusministeerium kahtlemata arvestama ka haldusõiguse üldosa põhimõtete ja nõuetega,
muu hulgas haldusmenetluse seaduse § 3 lg-s 3 sätestatuga, vastavalt millele
haldusorganitegevus peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi
suhtes.
Rahandusministeeriumi nõustub hankijaga selles osas, et hankija ei ole riigihankes
hindamiskriteeriume muutnud, vaid muudetud on tehnilist kirjeldust, sealjuures viisil, mis ei
mõjutanud pakkumuste esitamist. Oleme arvamusel, et kõik pakkujad on lõplike pakkumuste
maksumuste esitamisel saanud siiski hindamiskriteeriumite alajaotusest ühtemoodi aru.
Seoses läbirääkimiste pidamisega esitas hankija Rahandusministeeriumile riigihankes
pakkujatega läbiviidud läbirääkimiste kohta koostatud protokollid. Mööname, et RHAD
punktist 1.11 tulenevalt ei olnud hankijal kohustust protokolle avalikustada. Kuna RHS ei näe
ette hankijale eraldi teate esitamise kohustust läbirääkimiste lõppemise kohta, siis nõustume
hankijaga, et hankija 02.06.2022 saadetud teavitus (sõnumi ID 663 133) lõplike pakkumuste
edastamise kohta on käsitletav ka läbirääkimiste lõpetamisena. Samuti nähtub samast
teabevahetusest et hankija edastas kõikidele menetluses osalevatele pakkujatele
läbirääkimiste tulemusel muudetud riigihanke dokumendid koos selgitustega.
Rahandusministeerium nõustub järelevalveteate esitajaga, et hankija on mitmel juhul eiranud
teabevahetusele kehtestatud reegleid, millega on riivatud RHS § 3 p-s 1 sätestatud riigihanke
korraldamise üldpõhimõtet ja RHS §-is 46 sätestatud selgituste andmise korda, ent sellele
vaatamata puuduvad Rahandusministeeriumil selle kohta piisavad andmed ja faktiline alus
järeldamaks, et nimetatud riive võis antud juhul mõjutada riigihanke lõpptulemust. Samas
saab nõustuda ka hankija seisukohaga, et teabevahetuse kaudu edastatud teated hankijale on
enamuses tähelepanekud RHADis esinevate võimalike puuduste kohta, millega hankija on
võimalusel arvestanud, kuid teated hankijale ei sisalda küsimusi. Samuti ei nähtu
Rahandusministeeriumi hinnangul hankija teabevahetuse teel antud selgituste pinnalt
asjaolusid, mis viitaksid sellele, et tagatud ei olnud kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused
pakkumuste esitamiseks.
RHS § 46 lg-st 1 tuleneb, et riigihankest huvitatud ettevõtjal on õigus saada riigihanke
alusdokumentidega seotud selgitusi või riigihanke alusdokumentide selgitamist võimaldavad
dokumente. Selgitustel on hankemenetluses oluline tähendus. Selgituste andmise eesmärk on
tagada, et hankija ja pakkujad saaksid hanke alusdokumentides sätestatust ühtemoodi aru.
Kohtupraktikas on sedastatud, et enne pakkumuse tegemist hanke alusdokumentide kohta
selgituste küsimine on pakkujal lasuv elementaarne hoolsusnõue (vt. TlnRKo 30.08.2011, nr
3-11-1452, p 17), seejuures ei ole isegi piisava põhjalikkusega ette valmistatud riigihanke
puhul välistatud, et hankija ja pakkuja tõlgendavad riigihanke alusdokumentides toodud
nõudeid erinevalt ning ka kõige hoolikam pakkuja ei pruugi alati mõista riigihanke
alusdokumendis ettenähtud tingimuste tegelikku sisu (vt. RKHKo 13.06.2013, nr 3-3-1-24-
13, p 16).
Lähtudes eeltoodust ja seoses hankija Rahandusministeeriumile esitatud vastuses toodud
seisukohtadega, peame vajalikuks informeerida, et edastame hankijale märgukirja, juhtimaks
5
"Riiklik järelevalve on haldusmenetlus"(RKHKm 20.10.2004, nr 3-3-1-38-04, p 9).
6
RKHKm 20.10.2004, nr 3-3-1-38-04, p 13.
5
tähelepanu selgituse andmise reeglitele ning RHS §-is 30 sätestatud korrale hankelepingute
sõlmimise kohta raamlepingu alusel.
Kokkuvõtvalt leiame, et järelevalveteates tõstatatud küsimused olid suures osas kaetud
riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamise õiguslike alustega.
Rahandusministeerium ei pea avalike ressursside kasutamise seisukohast otstarbekaks ja
eesmärgipäraseks algatada järelevalvemenetlust riigihanke alusdokumentide materiaalse
õiguspärasuse kontrollimiseks olukorras, kus järelevalveteate esitaja ei ole tähtaegselt ning
kohases menetluses kasutanud talle RHS-ga tagatud kaebeõigust.
Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes RHS § 203 lg-st 1 ja § 206 lg 1 p-st 2 ei alusta
Rahandusministeerium riigihanke suhtes järelevalvemenetlust. Täname Teid pöördumise eest
ning arvestame saadud infoga valimipõhise järelevalve tegevuse kavandamisel. Täiendavate
küsimustega palume pöörduda riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Kertu Kuiv’a poole
(tel: 611 3931, e-post:
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja
Kertu Kuiv 611 3931
[email protected]
6