dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Roela aleviku Tartu mnt 9 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Rahandusministeerium · 10. oktoober 2022
Viit
15-3/7259-2
Registreeritud
10. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Vinni Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Janika Merisalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-37259-2 10.10.2022 Väljaminev kiri.asice439 KB

Sisu (failidest)

Vinni Vallavalitsus Teie 08.09.2022 nr 7-1/21-5 [email protected] Meie 10.10.2022 nr 15-3/7259-2 Roela aleviku Tartu mnt 9 kinnistu ja lähiala detailplaneering Austatud vallavanem Rauno Võrno Vinni Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 08.09.2022 kirjaga nr 7-1/21-5 Roela aleviku Tartu mnt 9 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (detailplaneering) planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks ning PlanS § 142 lõike 4 alusel täiendavate asutuste ja isikute määramiseks, kellega tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostööd teha või keda tuleb planeeringu koostamisse kaasata. Detailplaneeringu koostamine algatati ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) jäeti algatamata Vinni Vallavolikogu 27.01.2022 otsusega nr 1. Vinni Vallavalitsuse korraldusega kinnitati detailplaneeringu lähteseisukohad. Koostatud KSH eelhinnangust järeldus, et kavandatud tegevus ei avalda tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, kuna tegu on väljakujunenud tiheasustusalaga. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju. Keskkonnaamet andis 20.01.2022 kirjaga nr 6-5/21/26684-2 teada, et detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning seetõttu ei ole KSH algatamine eeldatavalt vajalik. Planeeritav maa-ala, suurusega ca 0,7 hektarit, asub Roela alevikku läbiva Rakvere-Luige tugimaantee nr 21 ja Roela-Rahkla kõrvalmaantee nr 17101 ristmikul. Detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigus ärihoone (kaubandushoone) ja seda teenindavate ehitiste ehitamiseks, lahendada juurdepääsuteed, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus. Detailplaneeringuga moodustatakse üks krunt suurusega 6642 m2 ning määratakse krundile ehitusõigus kahe kuni 9 meetri kõrguse hoone ehitamiseks, mille suurim lubatud ehitisealune pind krundil on 1100 m2. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Aru teelt (Roela-Rahkla kõrvalmaantee nr 17101). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Vinni Vallavolikogu 25.02.2010 määrusega nr 5 kehtestatud Vinni valla üldplaneeringu muutmiseks, kuna detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringus määratud väikeelamumaa maakasutuse juhtotstarve ärimaa maakasutuse juhtotstarbeks. Vaadanud läbi esitatud detailplaneeringu materjalid, juhime tähelepanu järgnevale: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 1. Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Mõdriku-Roela II klassi väärtusliku maastiku alale. Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada maakonnaplaneeringus sisalduvate põhimõtete ja tingimustega ning sellest lähtuvalt täiendada detailplaneeringu seletuskirja. 2. Roela aleviku Tartu mnt 9 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 10.05.2022-08.06.2022 Vinni Vallavalitsuses. Planeeringumaterjalidest ei selgu, et planeeringulahenduse tutvustamiseks oleks detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikku arutelu korraldatud. PlanS § 83 lõikest 1 lähtuvalt korraldatakse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Seega on avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldamine nõutav. Eeltoodust erinevalt on pärast detailplaneeringu vastuvõtmist toimuva avaliku arutelu puhul nähtud ette, et avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui detailplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud (PlanS § 88 lg 2). Seega võimaldab PlanS avaliku arutelu korraldamisest loobuda üksnes vastuvõetud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgselt juhul, kui kirjalikke arvamusi ei ole esitatud või nendega on arvestatud. Sellest tulenevalt palume kohalikul omavalitsusel korraldada PlanS § 83 nõuetele vastav Roela aleviku Tartu mnt 9 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu enne planeeringu vastuvõtmist. Vastavalt PlanS § 83 lõikele 2 tuleb detailplaneeringu eelnõu avaliku arutelu toimumisest teavitada PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi, sealhulgas Rahandusministeeriumit. 3. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Sellest tulenevalt palume korrigeerida detailplaneeringu seletuskirja peatükis 2.2 „Kehtivad piirangud ja kitsendused“ oleva nitraaditundliku ala nimetust järgmiseks - „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala“. Samuti on toodud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5.5.2 „Tuletõrjeveevarustus“, et planeeringuga on tuletõrjevesi lahendatud alale planeeritavate tuletõrjevee mahutitega. Mahutite põhimõtteline asukoht ja suurus on toodud põhijoonisel. Märgime, et planeeritud tuletõrjevee mahuti/hüdrant on näidatud joonisel 5 „Tehnovõrgud“, mitte joonisel 4 „Põhijoonis“. Palume seletuskirja peatükki 5.5.2 „Tuletõrjeveevarustus“ korrigeerida ning märkida, et mahutite põhimõtteline asukoht ja suurus on toodud tehnovõrkude joonisel. 4. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5.11 „Servituutide vajaduse määramine“ on toodud, et käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks lähtuvalt asjaõigusseadusest. Servituudi vajadusega alad on toodud põhijoonisel (joonis 4). 2 Märgime, et detailplaneeringu joonisele 4 „Põhijoonis“ ei ole kantud planeeritud madalpinge maakaabli servituudi seadmise vajadust, mis on ära märgitud seletuskirja tabelis 5 „Servituutide seadmise vajadus“. Samuti on näidatud detailplaneeringu joonisel 5 „Tehnovõrgud“ Tartu mnt 7 kinnistule kuuluva kanalisatsioonitrassi servituudi seadmise vajadus, kuid leppemärkide hulgas vastavat selgitust ei ole. Palume jooniseid korrigeerida. 5. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5.6 „Ehitistevahelised kujad“ on viidatud siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Siinkohal juhime tähelepanu asjaolule, et eelnimetatud määruse nimetus on „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Palume detailplaneeringu seletuskirja vastavalt korrigeerida. 6. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5.10 „Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks“ on viidatud Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusele nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“, mis on alates 01.10.2019 kehtetu. Eeltoodust tulenevalt palume viidata kehtivale keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“. 7. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5.10 „Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks“ on selgitatud, et veevarustuse tagamiseks rajatakse detailplaneeringualale puurkaev. Veeseaduse § 188 lg 2 kohaselt tuleb taotleda vee erikasutusluba, kui põhjavett võetakse rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Planeeritav veetarve jääb alla 10 m3 ööpäevas ning veeloa taotlemise vajadus puudub. Märgime, et eelnimetatud tingimus asub veeseaduse § 187 punktis 2, seega palume detailplaneeringu seletuskirja vastavalt korrigeerida. 8. Keskkonnaamet on oma 01.06.2022 kirjas nr 6-2/22/7781-2 juhtinud tähelepanu asjaolule, et vastavalt veeseaduse § 127 lg-le 1 ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ja lähemal kui 50 meetrit veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Kui planeeritud imbväljaku kuja ulatub naaberkinnistule, siis tuleks hoiatada ka naaberkinnistute omanikke, kelle maaüksustele imbväljaku kuja ulatub, et kui nad soovivad tulevikus rajada oma kinnistule joogivee salvkaevu, siis tuleb see rajada imbsüsteemist vähemalt 60 m kaugusele. Keskkonnaamet on seisukohal, et kui imbväljaku kuja ulatub naaberkinnistutele, siis tuleks lahendus kooskõlastada naaberkinnistu omanikuga, kuna sellega kaasnevad kitsendused ka naaberkinnistul. Tulenevalt Vinni Vallavalitsuse 29.11.2021 määruse nr 6 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“ § 3 lõikest 8 on kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel lubatud kasutada kogumiskaevu või immutada ainult bioloogiliselt puhastatud heitvett (kuni 10 m3/ööp), kui seda võimaldavad kinnistu suurus ja keskkonnakaitselised tingimused. Sama määruse § 5 lõige 1 sätestab, et kohtkäitlussüsteemi kaugus naaberkinnistu piirist peab olema vähemalt 5 meetrit. Naabrite kirjalikul kokkuleppel võib vahemaa olla lühem. Määruse § 2 punktis 4 on selgitatud, et kohtkäitlussüsteem on reovee tekkimise asukohas kasutatav tehnoloogiline 3 rajatis, mida kasutatakse reovee kogumiseks (sh kuivkäimla), puhastamiseks (sh septik) või maapinna immutamiseks. Eeltoodust tulenevalt palume saada Tartu mnt 7 kinnistu omanikult kirjalik nõusolek, kuna detailplaneeringuga on planeeritud imbsüsteemiga biopuhasti, mille 10 meetri laiune kuja ulatub naaberkinnistule (Tartu mnt 7). Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu jooniselt 4 „Põhijoonis“ nähtub, et ka Tartu mnt 7 kinnistul asuva imbväljaku kuja ulatub planeeringuala lõunaossa. 9. Tulenevalt PlanS § 135 lõikest 4 esitatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Detailplaneeringu lähteseisukohtade punktis 5.2 „Detailplaneeringu vormistamise nõuded“ on kirjas, et detailplaneeringu hulka peab kuuluma ka planeeringu ruumiline illustratsioon. Palume planeeringu ruumiline illustratsioon planeeringumaterjalidele lisada. 10. Tulenevalt PlanS § 130 lõikest 1 võib planeerimisalast tegevust korraldav kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist. PlanS § 130 lõike 2 punkt 2 sätestab, et PlanS § 130 lõiget 1 ei kohaldata, kui planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut. Detailplaneeringu seletuskirjas ja joonistel on märgitud vaid planeeringust huvitatud isiku nimi (Aktsiaselts OG ELEKTRA), mitte detailplaneeringu tellijaks oleva Vinni Vallavalitsuse nimi. Seetõttu jääb selgusetuks, kas kohalik omavalitsus on detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga ka halduslepingu sõlminud. Juhul, kui vastav leping on sõlmitud, tuleb see lõpetada kuna üldplaneeringut muutva detailplaneeringu tellijaks saab olla ainult kohalik omavalitsus. Seega palume tellija nimi lisada detailplaneeringu seletuskirja ja joonistele. 11. Vinni Vallavalitsuse 14.02.2022 korraldusega nr 43 kinnitatud Roela aleviku Tartu mnt 9 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade punktis 5.4 „Detailplaneeringu kooskõlastused ja koostöö“ on märgitud asutused ja isikud, kellega tuleb teha detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata. Eelnimetatud koostöötegijad ja kaasatavad on Terviseamet, Maa-amet, Päästeamet, Transpordiamet, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS, lähteseisukohtade punktides 2.2 ja 2.3 nimetatud kinnistute omanikud (Aru tn 1, Tartu mnt 7, 21 Rakvere-Luige tee, 17101 Roela- Rahkla tee, Aru tn 2, Tartu mnt 11, Tartu mnt 11a ja Tartu mnt 22 kinnistud), isikud, kes on soovinud olla detailplaneeringu koostamisse kaasatud ning vajadusel muud isikud. Juhime tähelepanu asjaolule, et Vinni Vallavalitsuse 08.09.2022 kirjas nr 7-1/21-5 on märgitud, et detailplaneering on saadetud kooskõlastamiseks Transpordiametile, Päästeametile ja Keskkonnaametile. Seetõttu palume kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu lahendus oleks esitatud kooskõlastamiseks lisaks eeltoodud kolmele asutusele ka Maa-ametile ja Terviseametile (nagu olete välja toonud detailplaneeringu lähteseisukohtades). Märgime, et kui detailplaneeringu eelnõu avaliku arutelu tulemusena tehtavad muudatused muudavad detailplaneeringu lahendust, siis on vajalik planeeringu kooskõlastamist valitsusasutustega korrata. 4 PlanS § 142 lõike 4 alusel ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatust ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata täiendavalt asutusi ja isikuid, lisaks planeeringu lähteseisukohtades nimetatutele, kellega tuleb teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb planeeringu koostamisse kaasata. Samas rõhutame, et lähteseisukohtades märgitud koostöötegijatega on planeeringu kooskõlastamine kohustuslik (vt käesoleva kirja p 11.) PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Tulenevalt PlanS § 127 lõikest 3 võib detailplaneeringu koostamisse kaasata ka isiku, kelle huve võib planeering puudutada. Sellest tulenevalt palume tagada, et kõik puudutatud isikud (sealhulgas Tartu mnt 22 kinnistul asuva elamu isikliku kasutusõiguse omanik) oleksid kaasatud detailplaneeringu koostamisse, sealhulgas oleksid teavitatud võimalusest esitada detailplaneeringu eelnõu kohta arvamust. Palume hoida Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Kuna tegemist on Vinni valla üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga, tuleb kohalikul omavalitsusel, lähtudes PlanS § 142 lõikest 5 ja § 90 lõikest 1, esitada detailplaneering koos kõigi menetlust kajastavate dokumentidega enne kehtestamist Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Janika Merisalu 6113038 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel