LOKSA LINNAVALITSUS
Rahandusministeerium
[email protected] 10. oktoober 2022 nr 7-2/1191/2022
Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise osas ettepanekute
küsimine
Planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lõike 1 kohaselt esitab detailplaneeringu koostamise korraldaja
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute saamiseks PlanS § 76
lõigetes 1 ja 2 ning PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele.
Tulenevalt eeltoodust saadab Loksa Linnavalitsus Rahandusministeeriumile ettepanekute
esitamiseks Loksa Linnavolikogu otsuse eelnõu „Loksa linna Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja
Staadioni tn 3 kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine, keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine“ koos lähteseisukohtadega detailplaneeringu
koostamiseks (eelnõu lisa 1) ja eelhinnanguga (eelnõu lisa 2).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Värner Lootsmann
linnapea
Lisa: 13 lehel 1 eks.
Aleksander Skolimowski
603 1253;
[email protected]
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aadress E-post Telefon Koduleht Registrikood
Tallinna tn 45
[email protected] 603 1253 www.loksalinn.ee 75013457
74806 Loksa
Harju maakond
EELNÕU
LOKSA LINNAVOLIKOGU
OTSUS
Loksa linn … oktoober 2022 nr ……
Loksa linna Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja
Staadioni tn 3 kinnistute detailplaneeringu
algatamine, lähteülesande kinnitamine,
keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine
AMEM Kinnisasja Arenduse Osaühing (registrikood 11209068) on 19.07.2022 esitanud taotluse
nr 7-2/963, millega soovib algatada detailplaneeringu (DP) Loksa linnas kinnistul katastritunnus
Männi tn 1a (42401:004:0018, maatulundusmaa), Männi tn 1b (42401:004:0019,
maatulundusmaa), Männi tn 36e (42401:001:0014, maatulundusmaa), Männi tn 36f
(42401:001:0013, maatulundusmaa) ja lähialal. Planeeringu eesmärgiks on ehitusõiguse
määramine, maa-ala väikeelamu kruntideks jaotamine, tehnorajatiste ja -võrkude planeerimine,
haljastuse ja heakorra põhimõtete ning servituutide vajaduse määramine. Eesti Looduse
Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää planeeringualale looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid
loodusobjekte.
Antud DP puhul on tegemist Loksa linna üldplaneeringut muutva planeeringuga. Kehtiva Loksa
linna üldplaneeringu (kehtestatud 14. mai 2009 Loksa Linnavolikogu otsusega nr 38, edaspidi
üldplaneering) kohaselt paiknevad planeeritavad kinnistud Männi tn 1a ja 1b parkmetsaga
integreeritavate kuurordiehitiste arengualal. Üldplaneeringus on ala (juhtotstarbega AH) ette
nähtud sanatooriumite, puhkekodude või tervisekeskuste ehitamiseks tingimusel, et krundi
minimaalsuurus on 1 ha ja kõrghaljastuse osakaal 70 %, Männi tn 36e ja 36f ning lähialale oli
kavandatud rohealaga integreeritavate spordiehitiste maa (juhtotstarbega HSP).
Vastavalt kehtivale Loksa linna üldplaneeringule on uute moodustatavate väikeelamu kruntide
suuruseks lubatud minimaalselt 1500 m2. Hooneid võib rajada maksimaalselt ehitisealuse pinnaga
kokku 250 m2, maksimaalse lubatud kõrgusega kuni 11 m. Kõrghaljastusega kruntidel tuleb
säilitada selle osakaal 30% krundi pindalast. Algatatava detailplaneeringuga kavandatakse muuta
kehtiva üldplaneeringu põhilahendust üldplaneeringus määratud juhtotstarvete osas.
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral
sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.
Teadaolevalt ei ole alates üldplaneeringu kehtestamisest siiani kinnistuid Männi tn 1a, Männi tn
1b üldplaneeringu juhtotstarbe kohaselt kasutusele võetud. Kinnistud Männi tn 36e ja 36f ning
Staadioni tn 3 (algselt taotluses kirjeldatud kui lähiala) moodustati ning võõrandati Loksa staadioni
rekonstrueerimise käigus staadioni kinnistu Männi 36a piiride korrigeerimisel. Seega võib
eeldada, et käesoleva detailplaneeringu algatamisega on Loksa Linnavolikogu veendunud, et
kinnistute sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja neile üldplaneeringu kohase ehitusõiguse
määramine elamu ja neid teenindavate abihoonete rajamiseks, ei muuda Loksa linna
üldplaneeringut mahus ja viisil, et üldplaneeringuga kavandatud eesmärkide realiseerimine selle
tõttu ei oleks edaspidi võimalik.
Linnavalitsuse arendus- ja keskkonnanõuniku koostatud eelhinnangu (otsuse lisa 2) kohaselt ei ole
DP kontekstis ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus,
jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus
ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese
tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Eelhinnang võimaldab järeldada, et KSH läbiviimine DP
koostamisel kinnistutele Männi tn 1a, Männi tn 1b, Männi tn 36e, Männi tn 36f ja Staadioni tn 3
ei ole vajalik. Keskkonnaamet on seisukohal, et ……………. (xx.xx.2022 kiri nr xxx).
Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg 6,
lg 10, § 128 lg 1 ja lg 5, § 142 lg 1 p 1, lg 2, lg 6, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg 6, § 35 lg 6 ning Loksa Linnavolikogu
14.05.2009 otsuse nr 38 „Loksa linna üldplaneeringu kehtestamine“ Loksa Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada detailplaneering kinnistutel Männi tn 1a (katastritunnus 42401:004:0018,
maatulundusmaa), Männi tn 1b (katastritunnus 42401:004:0019, maatulundusmaa), Männi
tn 36e (katastritunnus 42401:001:0014, maatulundusmaa), Männi tn 36f (katastritunnus
42401:001:0013, maatulundusmaa) ja Staadioni tn 3 (katastritunnus 42401:001:0159,
elamumaa) ning kinnitada lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks vastavalt lisale
1.
2. Jätta algatamata Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt otsusele lisatud eelhinnangule (lisa 2),
kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.
3. Teavitada 14 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmisest elektrooniliselt Keskkonnaametit ning avaldada teade
otsuse vastuvõtmisest Ametlikes Teadaannetes, Loksa kandi ajalehes „Loksa Elu“ ja
Loksa linna kodulehel.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisel.
5. Loksa Linnakantseleil avalikustada otsus Loksa linna põhimääruse § 9 lõikes 1 sätestatud
korras.
6. Otsuse peale võib esitada Loksa Linnavolikogule 30 päeva jooksul vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras, arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, mil oleks
pidanud otsusest teada saama või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Rein Heina
volikogu esimees
Lisa 1. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks
Lisa 2. Eelhinnang
EELNÕU
Loksa Linnavolikogu …novembri 2022 otsus nr __
„Loksa linna Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3
kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande
kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine“
LISA 1
LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
MÄNNI TN 1A, 1B, 36E, 36F ja STAADIONI TN 3 KINNISTUTEL LOKSA LINNAS
1. ÜLDANDMED
1.1 Detailplaneeringu nimetus: Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistute detailplaneering
Loksa linnas
1.2 Kinnistute omanik: AMEM Kinnisasja Arendamise Osaühing (registrikood 11209068)
1.3 Kinnistute pindalad:
1.3.1 Männi tn 1a: 16010m2
1.3.2 Männi tn 1b: 17365m2
1.3.3 Männi tn 36e: 2874m2
1.3.4 Männi tn 36f: 3044m2
1.3.5 Staadioni tn 3: 3611 m²
1.4 Katastritunnused ja maakasutuse sihtotstarbed:
1.4.1 Männi tn 1a: 42401:004:0018 maatulundusmaa;
1.4.2 Männi tn 1b: 42401:004:0019 maatulundusmaa;
1.4.3 Männi tn 36e: 42401:001:0014 maatulundusmaa;
1.4.4 Männi tn 36f: 42401:001:0013 maatulundusmaa;
1.4.5 Staadioni tn 3: 42401:001:0159 elamumaa.
2. LÄHTESEISUKOHTADE KOOSTAMISE ALUSED
2.1 Loksa linna üldplaneering 2009
2.2 Planeerimisseadus jõust. 01.07.2015
2.3 Muud planeerimistegevust reguleerivad seadused ja seadustest tulenevad õigusaktid
3. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK
3.1 planeeringuala kinnistute sihtotstarbe muutmine;
3.2 kinnistute hoonestusala määramine;
3.3 kinnistute ehitusõiguse määramine;
3.4 hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste
ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;
3.5 ehitiste ehituslike tingimuste määramine;
3.7 liikluskorralduse põhimõtete määramine;
3.8 haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
3.9 kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
3.10 müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi
tagavate nõuete seadmine;
3.11 Vajadusel ettepanekute tegemine notariaalsete lepingute sõlmimiseks
4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE
Detailplaneeringu ülesanne on kinnistutele ehitusõiguse seadmine. Maa sihtotstarbed on hetkel
maatulundusmaa (v.a Staadioni tn 3, elamumaa) ja need muudetakse elamumaaks. Kuna antud DP
puhul on tegemist Loksa linna üldplaneeringut muutva planeeringuga, algatab Loksa Linnavolikogu
…..2022 otsusega nr …, tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 3, § 33 ja § 35 keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eesmärgiga välja selgitada, kas DP koostamise
1
käigus Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistute alale konkreetse kavandatava tegevuse
korral on vajalik keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Sealhulgas:
4.1 Kinnistute sihtotstarbe muutmine;
4.2 Kinnistute kruntimine;
4.3 Kruntide ehitusõiguse määramine;
4.4 Juurdepääsutee(de), liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine;
4.5 Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine;
4.6 Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine.
5. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PROJEKTID
5.1 Loksa linna üldplaneering;
5.2 Loksa staadion. EXTech Design OÜ töö nr 219925 ning selle juurde kuuluvad eriosade projektid.
6. OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED
UURIMISTÖÖD
6.1 Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000.
7. NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED
UURIMISTÖÖD
7.1 Detailplaneeringu aluskaardiks mõõdistada digitaalselt topo-geodeetiline alusplaan. Mõõdistus
peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning naaberkinnistutel
asuvat hoonestust ning tehnovõrke. Topogeodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada
kooskõlastamiseks Loksa Linnavalitsusele.
8 NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE
8.1 Detailplaneering koostada topogeodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 (mitte vanem kui kaks
aastat) ja peab kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust,
rajatisi sh tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust.
8.2 Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja kaardimaterjal vormistada
vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“.
8.3 Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu
kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Ehitusõigus esitada iga
planeeritava krundi peal, tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid andmeid:
8.3.1 Kavandatud kruntide kasutamise sihtotstarvet;
8.3.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil;
8.3.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites;
8.3.4 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama
Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused“.
8.4 Detailplaneeringu mahus esitada kontaktvööndi analüüs, milles esitada nägemus antud
perspektiivse elamupiirkonna (planeeritava ala ning ala naaberkinnistute) liiklusskeemi,
hoonestuste asetuse, mahtu ning tüüpide osas.
8.5 Detailplaneeringuga kavandatav tehnovarustus:
8.5.1 Tehnovõrkude projekteerimisel peab lähtuma võrguvaldajate poolt väljastatud tehnilistest
tingimustest või linna keskkonnaspetsialisti ettepanekutest;
8.5.2 Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja
liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite ära näitamisega võimalusel koondplaanil
ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirjas;
8.5.3 Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ära juhtimine. Planeeringuga
mitte halvendada naaberaladelt vee ära juhtimise võimalusi.
2
8.6 Detailplaneeringu seletuskirjas ning joonistel tuua välja leevendusmeetmed Loksa staadionilt
tuleneva võimaliku müra tõkestamiseks planeeritavatele elamukruntidele. Alal kasvav mets ning
puistunoorendik säilitada maksimaalselt.
8.7 Detailplaneeringuga teha ettepanekud kinnisomandi kitsenduste ja servituutide seadmiseks: tee-,
liini-, veejuhtimisservituudid jms, määrates nende ulatus ning kanda planeeringu põhijoonisele.
8.8 Detailplaneeringuga lahendada kruntide heakord ning anda lahendus jäätmekäitluse (kogumine,
sorteerimine, äravedu) kohta.
8.9 Juhul, kui detailplaneeringu menetlemise kestel ilmnevad täiendavad asjaolud, on Loksa
Linnavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikult keskkonnamõju
strateegilise hindamise koostamist.
9 NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED
9.1 Päästeameti Põhja päästekeskus;
9.2 Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad;
9.3 Kinnistu omanik;
9.4 Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle
maakasutust kitsendatakse ehk siis puudutatud isikud.
10 DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD
10.1 Loksa Linnavalitsusega sõlmida koostamise ja korraldamise finantseerimise leping koheselt
pärast algatamise otsuse laekumist taotlejale.
10.2 Detailplaneeringu eskiis esitatakse Loksa Linnavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel
korrektuuride tegemiseks.
10.3 Linnavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt:
10.3.1 Detailplaneeringu koostamiseks ja korraldamiseks sõlmitud finantseerimislepingut;
10.3.2 Väljavõtet üldplaneeringust;
10.3.3 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüsi;
10.3.4 Eskiisi seletuskirja;
10.3.5 Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust, põhimõttelist
haljastuse, tehnovarustuse, heakorra lahendust;
10.3.6 Kavandatavat keskkonda illustreerivat materjali.
10.4 Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitada Loksa Linnavalitsusele tutvumiseks ja
avaliku arutelu korraldamiseks. Loksa Linnavalitsusele korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu.
Vastav teade ilmub maakonnalehes „Sõnumitooja“, Loksa linna lehes „Loksa Elu“ ning linna
kodulehel www.loksalinn.ee.
10.5 Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse vastavasisulise avaldusega Loksa
Linnavolikogule vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul alates lähteülesande kinnitamise
kuupäevast. Vastuvõtmiseks esitatud planeeringu kaust peab lisaks planeeringu seletuskirjale ning
joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat materjali, kooskõlastuste koondtabelit,
väljavõtteid linnalehest „Loksa Elu“ ja maakonnalehest „Sõnumitooja“, detailplaneeringu koostamise
ja korraldamise finantseerimise lepingut. Väljapanekuks esitab planeerija alljärgneva
detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali kokku
murdmata kujul (ühes eksemplaris).
Mõjuvatel põhjustel võib taotleda detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamist, kuid mitte hiljem
kui 1 kuu enne detailplaneeringu vastuvõtmiseks esitamise tähtaega.
10.6 Loksa Linnavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub
maakonnalehes „Sõnumitooja“ ning linna kodulehel www.loksalinn.ee.
10.7 Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Loksa
Linnavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes „Sõnumitooja“
ning linna kodulehel www.loksalinn.ee.
3
10.8 Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu
kehtestamist.
10.9 Loksa Linnavolikogule kehtestamiseks esitatud planeeringu kausta peab olema köidetud
kehtestamisele kuuluv planeeringu materjal: seletuskiri ning joonised. Eraldi lisamaterjalina peab köite
koosseisus olema detailplaneeringu menetlusdokumendid-kirjad ja koosolekute protokollid,
väljavõtted linnalehest „Loksa Elu“ ja maakonnalehest „Sõnumitooja“, Loksa Linnavolikogu poolt
väljastatud haldusaktid, väljavõte kehtivast üldplaneeringust, lisana koostatud eksperthinnangud,
väljastatud tehnilised tingimused, detailplaneeringu koostamise ja korraldamise finantseerimise
leping, koondtabel kooskõlastustega ja illustreeriv materjal.
10.10 Pärast detailplaneeringu kehtestamist Loksa Linnavolikogus esitab planeerija Loksa
Linnavalitsusele planeeringu materjalidest kaks koopiat paberkandjal ning ühe eksemplari digitaalsel
infokandjal. Üks planeeringu kaust kuulub pärast kehtestamist omanikule tagastamisele koos
kehtestamise otsusega.
10.11 Originaalkooskõlastustega detailplaneering kuulub Loksa Linnavalitsuses arhiveerimisele.
Lähteülesande koostas:
Aleksander Skolimowski
Loksa linnaarhitekt-ehitusnõunik
4
EELNÕU
Loksa Linnavolikogu …novembri 2022 otsus nr __
„Loksa linna Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3
kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande
kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine“
LISA 2
LOKSA LINNA MÄNNI TN 1A, 1B, 36E, 36F ja STAADIONI TN 3 KINNISTUTE
DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE
VAJALIKKUSE HINNANG (EELHINNANG)
Metoodika
Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse hinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja planeerimisseaduse kohaselt (edaspidi KeHJS ja PlanS).
Hinnangus on arvestatud ka keskkonnaekspert Riin Kutsari poolt koostatud eelhindamise teostamise
juhist.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda eelhinnang
vastavalt KeHJS § 33 lg 2 punktile 1 ja 3 ning PlanS § 124 lg 6 ja § 142 lg 6. KeHJS § 33 lg 3 kohaselt
otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle lähtudes strateegilise
planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust, strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega
kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb
hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt
asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4
ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
1. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI JA KAVANDATAVA TEGEVUSE
LÜHIKIRJELDUS
Detailplaneeringu koostamisest huvitatu AMEM Kinnisasja Arenduse Osaühing esitas taotluse
detailplaneeringu koostamise algatamiseks Loksa linnas asuvatel Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni
tn 3 kinnistutel.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringuala kinnistute sihtotstarbe muutmine,
hoonestusala määramine, ehitusõiguse määramine, hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste,
sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha
määramine, ehitiste ehituslike tingimuste määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine,
haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja
insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. Elamumaa kruntidele
määrata ehituseõigus elamu- ja abihoonete ehitamiseks. Planeeringuala hõlmab Loksa linna Männi tn
1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistuid.
Maaüksuse suurus: Katastritunnused ja maakasutuse sihtotstarbed:
Männi tn 1a: 16010m2; Männi tn 1a: 42401:004:0018 maatulundusmaa;
Männi tn 1b: 17365m2; Männi tn 1b: 42401:004:0019 maatulundusmaa;
Männi tn 36e: 2874m2; Männi tn 36f: 42401:001:0013 maatulundusmaa;
Männi tn 36f: 3045m2; Männi tn 36e: 42401:001:0014 maatulundusmaa;
Staadioni tn 3: 3611 m². Staadioni tn 3: 42401:001:0159 elamumaa.
1
2. SEOTUS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
2.1 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit:
Harju maakonnaplaneering 2030+: Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse
ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Maakonnaplaneeringus on määratud rohelise võrgustiku
alad ning selle kohaselt ei asu Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistud rohevõrgustiku alal.
Seega kavandatav tegevus ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 2030+.
Kehtiva Loksa linna üldplaneeringu (kehtestatud Loksa Linnavolikogu 14.05.2009 otsusega nr 38,
edaspidi üldplaneering) kohaselt paikneb planeeritav maa-ala tiheasustusalas. Uute elamumaade
kavandamine on kehtiva üldplaneeringu üheks eesmärkidest.
Loksa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 kohaselt
kuulub ala ÜVK piirkonda. Vee-ja kanalisatsiooni torustike valmidus on planeeritava maaüksuse
läheduses olemas.
2.2 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel
KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist
keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist
planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise
teostamist. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on kooskõlas ka
Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi
ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.
Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides
sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu realiseerumisel ei
minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega.
2.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse
Väljavõte Loksa linna arengukavast:
Loksa linna keskkonna põhiväärtusteks on selgepiiriline asustusstruktuur, kus korruselamud on
koondunud linnakeskuse ümber ja väikeelamud peaasjalikult Nõmme linnaossa mere pool Valgejõge.
Kaht peamist elamuala eraldab ja seob Valgejõe kallastel paiknev roheala koos parkmetsaga. Loksa
linnaehituslik väärtus seisneb unikaalses loodusmiljöö ja linnamiljöö maastikulises põimumises, mis
loob eeldused kuurordilaadse linnakeskkonna arendamiseks.
Loksa linna eesmärgiks on looduskeskkonna säästev kasutamine ja arendamine, linna veekogude
keskkonnakvaliteedi tagamine, haljas- ja puhkealade heakorrastamine. Linnaruumi otstarbekas
kasutamine ja mitmekesiste eluaseme valikuvõimaluste loomine, arvestades linna ajaloolisi ja
kultuurilisi väärtusi. Eeskujuliku ja kaasaegse jäätmemajanduse arendamine ning puhta
linnakeskkonna tagamine.
1
3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
Planeeringuala hõlmab Loksa linna Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistuid.
Ehitisregistri andmetel ei asu planeeringualal ega ka kõrval kinnistutel ehitisi. Vastavalt Maa-ameti
kaardirakendusele ei asu kinnistul ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi. Ranna tn 19 kinnistul
asuva puurkaevu veehaarde sanitaarkaitseala ulatub osaliselt kinnistule Männi tn 1a.
Planeeringuala piirneb peamiselt elamumaaga ning järgmiste kinnistutega:
Mere tänav L1 (42401:001:0134, transpordimaa 100%);
Ranna tänav (42401:001:0074, transpordimaa 100%);
Männi tn 36a (42401:001:0021, üldkasutatav maa 100%);
Männiku (42401:001:0115, sihtotstarbeta maa 100%);
Metsatuka (42401:001:0141, sihtotstarbeta maa 100%).
Vaadeldav ala paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul. Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi
avaneb aluspõhjas Lontova kihistu Cm1ln. Kambriumi ladestu Terre-Neuve ladestiku Lontova kihistu
rohekashall, violetne või kirju savi aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega. Alal on settena peenliiv.
Valdav on purdsete valdava terasuurusega 0,063...0,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat
fraktsiooni leiduda <50% sette mahust. Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistud on osaliselt
kaetud puittaimestikuga (peamiselt mänd) kuid peamiselt on tegemist lageda rohumaaga. Maa-ameti
mullakaardi alusel leidub alal leede-glei mullad (LG), happelised mullad ning gleistunud nõrgalt
leetunud huumuslik leedemuld (L(k)Ig).
Maapinna kõrgusmärgid jäävad 7,5-10 m piiresse.
Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal normaalse radoonisisaldusega
pinnas (10 - 30 kBq/m3).
Planeeringuala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Lähimad registrisse kantud puurkaevud
keskkonnaregistri koodidega on PRK0000677 ja PRK0000730. PRK0000730 asub ca 650m kaugusel
ning puurkaevu sanitaarkaitseala planeeringualani ei ulatu. PRK0000677 puurkaevu sanitaarkaitseala
ulatub planeeringualani.
Veehaarde sanitaarkaitsealal tuleb vältida põhjavee, veekogu või selle osa kvaliteedi halvenemist
ulatuses, mis võib joogivee tootmisel kaasa tuua veetöötluse kulude olulise suurenemise. Puurkaevu
sanitaarkaitsealasse on eskiisjoonise järgi kavandatud pereelamu. Veeseaduse § 151 lg 2 p 5 kohaselt
on lubatud õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud
viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist.
Maavarasid ja muid loodusvarasid antud alal ei esine. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi
maavarade kasutuses.
Planeeringualal ja selle läheduses puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad (EELIS, 08.04.2021).
Planeeringualast 370m kaugusel asub kaitstav loodusobjekt Lathyrus japonicus subsp. maritimus
(rand-seahernes) kuid antud planeering sellele mõju ei avalda. Rand-seaherne kasvukoha ligiduses töid
ei teostata ja kinnistu edasise kasutamisega ei kaasne ohustatavat tegevust.
2
4. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU
4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
4.1.1 Mõju pinnasele
Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja
pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset
mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle
hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt
materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja
hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt
negatiivne. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast
tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel
jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja
kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike.
4.1.2 Mõju veestikule
Olmereoveed suunatakse ühiskanalisatsiooni. Ühisveevõrguga liitumisel ei ole oodata joogivee
nõuetele mittevastavust või veetarbimisest tulenevat olulist keskkonnamõju. Tekkiv reovesi
puhastatakse käitlemisjaamas nõuetekohaselt, sellega ei kaasne reoveega olulist keskkonnamõju
planeeritaval alal. Eelistada tuleb lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas,
vältides sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest vabanemiseks
kasutatavaid looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid
lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides
sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena. Sademeveest vabanemiseks kaaluda just
eelnimetatud looduslähedasi lahendusi. Elamu ning abihoonete rajamisega ei kaasne eeldatavalt olulist
mõju põhja- ja pinnaveele. Kavandatava tegevusega eeldatavalt nõrgvett ei kaasne. Kinnistutel ning
nende lähiümbruses teadaolevalt jäätmeid ladestatud ei ole ning pinnase reostust ei esine.
4.1.3 Mõju õhule
Eeldatav mõju õhule on lühiajaline ehitustööde perioodil, kui kasutatakse tehnikat, mille töös
hoidmisel toimub saasteainete paiskumine õhku ning edaspidi hoonete ekspluatatsiooniperioodil
kütteseadmed. Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu.
Peamiseks õhusaaste allikaks võib olla hoonete soojavarustus, mille lahendamisel kaaluda
keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste,
valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida
saab pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike
4.1.4 Mõju kliimale
Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus
emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest
tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoonete kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui
3
elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju
kliimamuutustele.
4.1.5 Mõju jäätmetekkele
Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa
suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus
eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete koguseid ei ole teada. Hoonete kasutamisel tekivad eeldatavalt
põhiliselt pakendijäätmed, biolagunevad- ja olmejäätmed. Ehitusega kaasnevad jäätmed viiakse
taaskasutusse. Oluline mõju puudub. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja
kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja
keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud
jäätmehoolduseeskirjaga. Konkreetsed tegevused on välja toodud jäätmehoolduseeskirjas. Tegevuse
jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid.
Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.
4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale
Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu
õnnetuste esinemise tõenäosus.
Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht
inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada
ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb
kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku
keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on
võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena
reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise
meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda.
Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii
reoveetrassidega.
4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning
võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja
nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga. Hilisema vibratsiooni kohta eelhinnangu
tegemisel teave puudub. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse elamualadel kella 21.00–7.00
asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset- päeval 50 dB ja öösel 40 dB. Alus
keskkonnaministri 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid”. Hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti Standard EVS 842:2003
„Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.
Lähimad elamud paiknevad planeeringuala kõrva kuid osad neist ei ole kasutusel. Detailplaneeringuga
kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub enamike tegurite osas
planeeringualaga. Analoogsete arenduste mõju on enamike tegurite osas ulatunud kuni ca 100 meetri
4
kaugusele tegevusalast. Seega võib eeldada, et ka antud kinnistute ja lähiala detailplaneeringu
elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus on analoogiline.
Ehitusperioodil kõrval kinnistul paiknevate elanike heaolu ajutiselt väheneb, kuna ehitustegevuse
käigus esineb müra, vibratsiooni. Ehitustööde tegemisel võtta arvesse sotsiaalministri 04.03.2002
määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid”.
4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ala väärtusele ja tundlikkusele. Vastavalt Maa-
ameti kaardirakendusele ei asu planeeringualas kultuurimälestisi.
4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale
Planeeringualal ja selle läheduses puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad (EELIS, 08.04.2021).
Planeeringualast 370m kaugusel asub kaitstav loodusobjekt Lathyrus japonicus subsp. maritimus
(rand-seahernes), kuid antud planeering sellele mõju ei avalda. Rand-seaherne kasvukoha ligiduses
töid ei teostata ja kinnistu edasise kasutamisega ei kaasne ohustatavat tegevust.
4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju
Mõju avaldub eelkõige looduskeskkonnale ning lühiajaliselt ehitusperioodil, mil kasutatakse
ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste püstitamiseks.
Planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ja kinnistupõhised. Kavandataval tegevusel
puudub eeldatavalt kumulatiivne ja piirülene mõju.
5. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD
KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta küsitud arvamust Keskkonnaametilt,
kes oma xx.xx.2022 kirjas nr xxx asus seisukohale, et…
6. KOKKUVÕTE
Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei
sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse
mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu-
ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Võttes aluseks, et detailplaneeringuga
kavandatakse elamute rajamist, võib planeeringuga kaasnevaid keskkonnamõjusid lugeda
väheoluliseks, mistõttu puudub vajadus KSH menetluse algatamiseks Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja
Staadioni tn 3 kinnistu osas.
Loksa Linnavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava
tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
5
Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt
detailplaneeringu menetluse käigus.
7. EELHINNANGUGA TUTVUMISE AEG JA KOHT
Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja on Loksa Linnavolikogu,
koostamise korraldaja on Loksa Linnavalitsus ja koostaja on linnaarhitekt-ehitusnõunik Aleksander
Skolimowski:
[email protected] +372 565 2900.
Eelhinnang kuulub detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamise materjalide hulka ning
eelhinnanguga on võimalik tutvuda detailplaneeringu materjalide väljapaneku juures ning Loksa linna
kodulehel ja dokumendiregistris.
Karin Ilves Loksa Linnavalitsus
arendus- ja keskkonnanõunik registrikood: 75013457
[email protected] [email protected]
+372 5304 8333 603 1253
6