dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise osas ettepanekute küsimine

Rahandusministeerium · 10. oktoober 2022
Viit
15-3/8097-1
Registreeritud
10. oktoober 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Loksa Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
9. november 2022

Failid

  • 📎kaaskiri.asice560 KB

Sisu (failidest)

LOKSA LINNAVALITSUS Rahandusministeerium [email protected] 10. oktoober 2022 nr 7-2/1191/2022 Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise osas ettepanekute küsimine Planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lõike 1 kohaselt esitab detailplaneeringu koostamise korraldaja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute saamiseks PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 ning PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Tulenevalt eeltoodust saadab Loksa Linnavalitsus Rahandusministeeriumile ettepanekute esitamiseks Loksa Linnavolikogu otsuse eelnõu „Loksa linna Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ koos lähteseisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks (eelnõu lisa 1) ja eelhinnanguga (eelnõu lisa 2). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Värner Lootsmann linnapea Lisa: 13 lehel 1 eks. Aleksander Skolimowski 603 1253; [email protected] ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Aadress E-post Telefon Koduleht Registrikood Tallinna tn 45 [email protected] 603 1253 www.loksalinn.ee 75013457 74806 Loksa Harju maakond EELNÕU LOKSA LINNAVOLIKOGU OTSUS Loksa linn … oktoober 2022 nr …… Loksa linna Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine AMEM Kinnisasja Arenduse Osaühing (registrikood 11209068) on 19.07.2022 esitanud taotluse nr 7-2/963, millega soovib algatada detailplaneeringu (DP) Loksa linnas kinnistul katastritunnus Männi tn 1a (42401:004:0018, maatulundusmaa), Männi tn 1b (42401:004:0019, maatulundusmaa), Männi tn 36e (42401:001:0014, maatulundusmaa), Männi tn 36f (42401:001:0013, maatulundusmaa) ja lähialal. Planeeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine, maa-ala väikeelamu kruntideks jaotamine, tehnorajatiste ja -võrkude planeerimine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning servituutide vajaduse määramine. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää planeeringualale looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. Antud DP puhul on tegemist Loksa linna üldplaneeringut muutva planeeringuga. Kehtiva Loksa linna üldplaneeringu (kehtestatud 14. mai 2009 Loksa Linnavolikogu otsusega nr 38, edaspidi üldplaneering) kohaselt paiknevad planeeritavad kinnistud Männi tn 1a ja 1b parkmetsaga integreeritavate kuurordiehitiste arengualal. Üldplaneeringus on ala (juhtotstarbega AH) ette nähtud sanatooriumite, puhkekodude või tervisekeskuste ehitamiseks tingimusel, et krundi minimaalsuurus on 1 ha ja kõrghaljastuse osakaal 70 %, Männi tn 36e ja 36f ning lähialale oli kavandatud rohealaga integreeritavate spordiehitiste maa (juhtotstarbega HSP). Vastavalt kehtivale Loksa linna üldplaneeringule on uute moodustatavate väikeelamu kruntide suuruseks lubatud minimaalselt 1500 m2. Hooneid võib rajada maksimaalselt ehitisealuse pinnaga kokku 250 m2, maksimaalse lubatud kõrgusega kuni 11 m. Kõrghaljastusega kruntidel tuleb säilitada selle osakaal 30% krundi pindalast. Algatatava detailplaneeringuga kavandatakse muuta kehtiva üldplaneeringu põhilahendust üldplaneeringus määratud juhtotstarvete osas. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Teadaolevalt ei ole alates üldplaneeringu kehtestamisest siiani kinnistuid Männi tn 1a, Männi tn 1b üldplaneeringu juhtotstarbe kohaselt kasutusele võetud. Kinnistud Männi tn 36e ja 36f ning Staadioni tn 3 (algselt taotluses kirjeldatud kui lähiala) moodustati ning võõrandati Loksa staadioni rekonstrueerimise käigus staadioni kinnistu Männi 36a piiride korrigeerimisel. Seega võib eeldada, et käesoleva detailplaneeringu algatamisega on Loksa Linnavolikogu veendunud, et kinnistute sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja neile üldplaneeringu kohase ehitusõiguse määramine elamu ja neid teenindavate abihoonete rajamiseks, ei muuda Loksa linna üldplaneeringut mahus ja viisil, et üldplaneeringuga kavandatud eesmärkide realiseerimine selle tõttu ei oleks edaspidi võimalik. Linnavalitsuse arendus- ja keskkonnanõuniku koostatud eelhinnangu (otsuse lisa 2) kohaselt ei ole DP kontekstis ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Eelhinnang võimaldab järeldada, et KSH läbiviimine DP koostamisel kinnistutele Männi tn 1a, Männi tn 1b, Männi tn 36e, Männi tn 36f ja Staadioni tn 3 ei ole vajalik. Keskkonnaamet on seisukohal, et ……………. (xx.xx.2022 kiri nr xxx). Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg 6, lg 10, § 128 lg 1 ja lg 5, § 142 lg 1 p 1, lg 2, lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg 6, § 35 lg 6 ning Loksa Linnavolikogu 14.05.2009 otsuse nr 38 „Loksa linna üldplaneeringu kehtestamine“ Loksa Linnavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada detailplaneering kinnistutel Männi tn 1a (katastritunnus 42401:004:0018, maatulundusmaa), Männi tn 1b (katastritunnus 42401:004:0019, maatulundusmaa), Männi tn 36e (katastritunnus 42401:001:0014, maatulundusmaa), Männi tn 36f (katastritunnus 42401:001:0013, maatulundusmaa) ja Staadioni tn 3 (katastritunnus 42401:001:0159, elamumaa) ning kinnitada lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks vastavalt lisale 1. 2. Jätta algatamata Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt otsusele lisatud eelhinnangule (lisa 2), kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. 3. Teavitada 14 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest elektrooniliselt Keskkonnaametit ning avaldada teade otsuse vastuvõtmisest Ametlikes Teadaannetes, Loksa kandi ajalehes „Loksa Elu“ ja Loksa linna kodulehel. 4. Otsus jõustub teatavakstegemisel. 5. Loksa Linnakantseleil avalikustada otsus Loksa linna põhimääruse § 9 lõikes 1 sätestatud korras. 6. Otsuse peale võib esitada Loksa Linnavolikogule 30 päeva jooksul vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, mil oleks pidanud otsusest teada saama või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Heina volikogu esimees Lisa 1. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks Lisa 2. Eelhinnang EELNÕU Loksa Linnavolikogu …novembri 2022 otsus nr __ „Loksa linna Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ LISA 1 LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS MÄNNI TN 1A, 1B, 36E, 36F ja STAADIONI TN 3 KINNISTUTEL LOKSA LINNAS 1. ÜLDANDMED 1.1 Detailplaneeringu nimetus: Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistute detailplaneering Loksa linnas 1.2 Kinnistute omanik: AMEM Kinnisasja Arendamise Osaühing (registrikood 11209068) 1.3 Kinnistute pindalad: 1.3.1 Männi tn 1a: 16010m2 1.3.2 Männi tn 1b: 17365m2 1.3.3 Männi tn 36e: 2874m2 1.3.4 Männi tn 36f: 3044m2 1.3.5 Staadioni tn 3: 3611 m² 1.4 Katastritunnused ja maakasutuse sihtotstarbed: 1.4.1 Männi tn 1a: 42401:004:0018 maatulundusmaa; 1.4.2 Männi tn 1b: 42401:004:0019 maatulundusmaa; 1.4.3 Männi tn 36e: 42401:001:0014 maatulundusmaa; 1.4.4 Männi tn 36f: 42401:001:0013 maatulundusmaa; 1.4.5 Staadioni tn 3: 42401:001:0159 elamumaa. 2. LÄHTESEISUKOHTADE KOOSTAMISE ALUSED 2.1 Loksa linna üldplaneering 2009 2.2 Planeerimisseadus jõust. 01.07.2015 2.3 Muud planeerimistegevust reguleerivad seadused ja seadustest tulenevad õigusaktid 3. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK 3.1 planeeringuala kinnistute sihtotstarbe muutmine; 3.2 kinnistute hoonestusala määramine; 3.3 kinnistute ehitusõiguse määramine; 3.4 hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; 3.5 ehitiste ehituslike tingimuste määramine; 3.7 liikluskorralduse põhimõtete määramine; 3.8 haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 3.9 kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; 3.10 müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; 3.11 Vajadusel ettepanekute tegemine notariaalsete lepingute sõlmimiseks 4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE Detailplaneeringu ülesanne on kinnistutele ehitusõiguse seadmine. Maa sihtotstarbed on hetkel maatulundusmaa (v.a Staadioni tn 3, elamumaa) ja need muudetakse elamumaaks. Kuna antud DP puhul on tegemist Loksa linna üldplaneeringut muutva planeeringuga, algatab Loksa Linnavolikogu …..2022 otsusega nr …, tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3, § 33 ja § 35 keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eesmärgiga välja selgitada, kas DP koostamise 1 käigus Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistute alale konkreetse kavandatava tegevuse korral on vajalik keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Sealhulgas: 4.1 Kinnistute sihtotstarbe muutmine; 4.2 Kinnistute kruntimine; 4.3 Kruntide ehitusõiguse määramine; 4.4 Juurdepääsutee(de), liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine; 4.5 Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine; 4.6 Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine. 5. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PROJEKTID 5.1 Loksa linna üldplaneering; 5.2 Loksa staadion. EXTech Design OÜ töö nr 219925 ning selle juurde kuuluvad eriosade projektid. 6. OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD 6.1 Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000. 7. NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD 7.1 Detailplaneeringu aluskaardiks mõõdistada digitaalselt topo-geodeetiline alusplaan. Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning naaberkinnistutel asuvat hoonestust ning tehnovõrke. Topogeodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada kooskõlastamiseks Loksa Linnavalitsusele. 8 NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE 8.1 Detailplaneering koostada topogeodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 (mitte vanem kui kaks aastat) ja peab kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust. 8.2 Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja kaardimaterjal vormistada vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. 8.3 Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Ehitusõigus esitada iga planeeritava krundi peal, tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid andmeid: 8.3.1 Kavandatud kruntide kasutamise sihtotstarvet; 8.3.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil; 8.3.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites; 8.3.4 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“. 8.4 Detailplaneeringu mahus esitada kontaktvööndi analüüs, milles esitada nägemus antud perspektiivse elamupiirkonna (planeeritava ala ning ala naaberkinnistute) liiklusskeemi, hoonestuste asetuse, mahtu ning tüüpide osas. 8.5 Detailplaneeringuga kavandatav tehnovarustus: 8.5.1 Tehnovõrkude projekteerimisel peab lähtuma võrguvaldajate poolt väljastatud tehnilistest tingimustest või linna keskkonnaspetsialisti ettepanekutest; 8.5.2 Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite ära näitamisega võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirjas; 8.5.3 Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ära juhtimine. Planeeringuga mitte halvendada naaberaladelt vee ära juhtimise võimalusi. 2 8.6 Detailplaneeringu seletuskirjas ning joonistel tuua välja leevendusmeetmed Loksa staadionilt tuleneva võimaliku müra tõkestamiseks planeeritavatele elamukruntidele. Alal kasvav mets ning puistunoorendik säilitada maksimaalselt. 8.7 Detailplaneeringuga teha ettepanekud kinnisomandi kitsenduste ja servituutide seadmiseks: tee-, liini-, veejuhtimisservituudid jms, määrates nende ulatus ning kanda planeeringu põhijoonisele. 8.8 Detailplaneeringuga lahendada kruntide heakord ning anda lahendus jäätmekäitluse (kogumine, sorteerimine, äravedu) kohta. 8.9 Juhul, kui detailplaneeringu menetlemise kestel ilmnevad täiendavad asjaolud, on Loksa Linnavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikult keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist. 9 NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED 9.1 Päästeameti Põhja päästekeskus; 9.2 Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad; 9.3 Kinnistu omanik; 9.4 Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse ehk siis puudutatud isikud. 10 DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD 10.1 Loksa Linnavalitsusega sõlmida koostamise ja korraldamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise otsuse laekumist taotlejale. 10.2 Detailplaneeringu eskiis esitatakse Loksa Linnavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks. 10.3 Linnavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt: 10.3.1 Detailplaneeringu koostamiseks ja korraldamiseks sõlmitud finantseerimislepingut; 10.3.2 Väljavõtet üldplaneeringust; 10.3.3 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüsi; 10.3.4 Eskiisi seletuskirja; 10.3.5 Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust, põhimõttelist haljastuse, tehnovarustuse, heakorra lahendust; 10.3.6 Kavandatavat keskkonda illustreerivat materjali. 10.4 Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitada Loksa Linnavalitsusele tutvumiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks. Loksa Linnavalitsusele korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes „Sõnumitooja“, Loksa linna lehes „Loksa Elu“ ning linna kodulehel www.loksalinn.ee. 10.5 Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse vastavasisulise avaldusega Loksa Linnavolikogule vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul alates lähteülesande kinnitamise kuupäevast. Vastuvõtmiseks esitatud planeeringu kaust peab lisaks planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat materjali, kooskõlastuste koondtabelit, väljavõtteid linnalehest „Loksa Elu“ ja maakonnalehest „Sõnumitooja“, detailplaneeringu koostamise ja korraldamise finantseerimise lepingut. Väljapanekuks esitab planeerija alljärgneva detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali kokku murdmata kujul (ühes eksemplaris). Mõjuvatel põhjustel võib taotleda detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamist, kuid mitte hiljem kui 1 kuu enne detailplaneeringu vastuvõtmiseks esitamise tähtaega. 10.6 Loksa Linnavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub maakonnalehes „Sõnumitooja“ ning linna kodulehel www.loksalinn.ee. 10.7 Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Loksa Linnavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes „Sõnumitooja“ ning linna kodulehel www.loksalinn.ee. 3 10.8 Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu kehtestamist. 10.9 Loksa Linnavolikogule kehtestamiseks esitatud planeeringu kausta peab olema köidetud kehtestamisele kuuluv planeeringu materjal: seletuskiri ning joonised. Eraldi lisamaterjalina peab köite koosseisus olema detailplaneeringu menetlusdokumendid-kirjad ja koosolekute protokollid, väljavõtted linnalehest „Loksa Elu“ ja maakonnalehest „Sõnumitooja“, Loksa Linnavolikogu poolt väljastatud haldusaktid, väljavõte kehtivast üldplaneeringust, lisana koostatud eksperthinnangud, väljastatud tehnilised tingimused, detailplaneeringu koostamise ja korraldamise finantseerimise leping, koondtabel kooskõlastustega ja illustreeriv materjal. 10.10 Pärast detailplaneeringu kehtestamist Loksa Linnavolikogus esitab planeerija Loksa Linnavalitsusele planeeringu materjalidest kaks koopiat paberkandjal ning ühe eksemplari digitaalsel infokandjal. Üks planeeringu kaust kuulub pärast kehtestamist omanikule tagastamisele koos kehtestamise otsusega. 10.11 Originaalkooskõlastustega detailplaneering kuulub Loksa Linnavalitsuses arhiveerimisele. Lähteülesande koostas: Aleksander Skolimowski Loksa linnaarhitekt-ehitusnõunik 4 EELNÕU Loksa Linnavolikogu …novembri 2022 otsus nr __ „Loksa linna Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ LISA 2 LOKSA LINNA MÄNNI TN 1A, 1B, 36E, 36F ja STAADIONI TN 3 KINNISTUTE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJALIKKUSE HINNANG (EELHINNANG) Metoodika Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse hinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja planeerimisseaduse kohaselt (edaspidi KeHJS ja PlanS). Hinnangus on arvestatud ka keskkonnaekspert Riin Kutsari poolt koostatud eelhindamise teostamise juhist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lg 2 punktile 1 ja 3 ning PlanS § 124 lg 6 ja § 142 lg 6. KeHJS § 33 lg 3 kohaselt otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust, strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. 1. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI JA KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS Detailplaneeringu koostamisest huvitatu AMEM Kinnisasja Arenduse Osaühing esitas taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Loksa linnas asuvatel Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistutel. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringuala kinnistute sihtotstarbe muutmine, hoonestusala määramine, ehitusõiguse määramine, hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, ehitiste ehituslike tingimuste määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. Elamumaa kruntidele määrata ehituseõigus elamu- ja abihoonete ehitamiseks. Planeeringuala hõlmab Loksa linna Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistuid. Maaüksuse suurus: Katastritunnused ja maakasutuse sihtotstarbed: Männi tn 1a: 16010m2; Männi tn 1a: 42401:004:0018 maatulundusmaa; Männi tn 1b: 17365m2; Männi tn 1b: 42401:004:0019 maatulundusmaa; Männi tn 36e: 2874m2; Männi tn 36f: 42401:001:0013 maatulundusmaa; Männi tn 36f: 3045m2; Männi tn 36e: 42401:001:0014 maatulundusmaa; Staadioni tn 3: 3611 m². Staadioni tn 3: 42401:001:0159 elamumaa. 1 2. SEOTUS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 2.1 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit: Harju maakonnaplaneering 2030+: Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Maakonnaplaneeringus on määratud rohelise võrgustiku alad ning selle kohaselt ei asu Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistud rohevõrgustiku alal. Seega kavandatav tegevus ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 2030+. Kehtiva Loksa linna üldplaneeringu (kehtestatud Loksa Linnavolikogu 14.05.2009 otsusega nr 38, edaspidi üldplaneering) kohaselt paikneb planeeritav maa-ala tiheasustusalas. Uute elamumaade kavandamine on kehtiva üldplaneeringu üheks eesmärkidest. Loksa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 kohaselt kuulub ala ÜVK piirkonda. Vee-ja kanalisatsiooni torustike valmidus on planeeritava maaüksuse läheduses olemas. 2.2 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamist. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. 2.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse Väljavõte Loksa linna arengukavast: Loksa linna keskkonna põhiväärtusteks on selgepiiriline asustusstruktuur, kus korruselamud on koondunud linnakeskuse ümber ja väikeelamud peaasjalikult Nõmme linnaossa mere pool Valgejõge. Kaht peamist elamuala eraldab ja seob Valgejõe kallastel paiknev roheala koos parkmetsaga. Loksa linnaehituslik väärtus seisneb unikaalses loodusmiljöö ja linnamiljöö maastikulises põimumises, mis loob eeldused kuurordilaadse linnakeskkonna arendamiseks. Loksa linna eesmärgiks on looduskeskkonna säästev kasutamine ja arendamine, linna veekogude keskkonnakvaliteedi tagamine, haljas- ja puhkealade heakorrastamine. Linnaruumi otstarbekas kasutamine ja mitmekesiste eluaseme valikuvõimaluste loomine, arvestades linna ajaloolisi ja kultuurilisi väärtusi. Eeskujuliku ja kaasaegse jäätmemajanduse arendamine ning puhta linnakeskkonna tagamine. 1 3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Planeeringuala hõlmab Loksa linna Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistuid. Ehitisregistri andmetel ei asu planeeringualal ega ka kõrval kinnistutel ehitisi. Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu kinnistul ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi. Ranna tn 19 kinnistul asuva puurkaevu veehaarde sanitaarkaitseala ulatub osaliselt kinnistule Männi tn 1a. Planeeringuala piirneb peamiselt elamumaaga ning järgmiste kinnistutega: Mere tänav L1 (42401:001:0134, transpordimaa 100%); Ranna tänav (42401:001:0074, transpordimaa 100%); Männi tn 36a (42401:001:0021, üldkasutatav maa 100%); Männiku (42401:001:0115, sihtotstarbeta maa 100%); Metsatuka (42401:001:0141, sihtotstarbeta maa 100%). Vaadeldav ala paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul. Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Lontova kihistu Cm1ln. Kambriumi ladestu Terre-Neuve ladestiku Lontova kihistu rohekashall, violetne või kirju savi aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega. Alal on settena peenliiv. Valdav on purdsete valdava terasuurusega 0,063...0,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust. Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistud on osaliselt kaetud puittaimestikuga (peamiselt mänd) kuid peamiselt on tegemist lageda rohumaaga. Maa-ameti mullakaardi alusel leidub alal leede-glei mullad (LG), happelised mullad ning gleistunud nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld (L(k)Ig). Maapinna kõrgusmärgid jäävad 7,5-10 m piiresse. Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal normaalse radoonisisaldusega pinnas (10 - 30 kBq/m3). Planeeringuala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Lähimad registrisse kantud puurkaevud keskkonnaregistri koodidega on PRK0000677 ja PRK0000730. PRK0000730 asub ca 650m kaugusel ning puurkaevu sanitaarkaitseala planeeringualani ei ulatu. PRK0000677 puurkaevu sanitaarkaitseala ulatub planeeringualani. Veehaarde sanitaarkaitsealal tuleb vältida põhjavee, veekogu või selle osa kvaliteedi halvenemist ulatuses, mis võib joogivee tootmisel kaasa tuua veetöötluse kulude olulise suurenemise. Puurkaevu sanitaarkaitsealasse on eskiisjoonise järgi kavandatud pereelamu. Veeseaduse § 151 lg 2 p 5 kohaselt on lubatud õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. Maavarasid ja muid loodusvarasid antud alal ei esine. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses. Planeeringualal ja selle läheduses puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad (EELIS, 08.04.2021). Planeeringualast 370m kaugusel asub kaitstav loodusobjekt Lathyrus japonicus subsp. maritimus (rand-seahernes) kuid antud planeering sellele mõju ei avalda. Rand-seaherne kasvukoha ligiduses töid ei teostata ja kinnistu edasise kasutamisega ei kaasne ohustatavat tegevust. 2 4. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU 4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 4.1.1 Mõju pinnasele Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike. 4.1.2 Mõju veestikule Olmereoveed suunatakse ühiskanalisatsiooni. Ühisveevõrguga liitumisel ei ole oodata joogivee nõuetele mittevastavust või veetarbimisest tulenevat olulist keskkonnamõju. Tekkiv reovesi puhastatakse käitlemisjaamas nõuetekohaselt, sellega ei kaasne reoveega olulist keskkonnamõju planeeritaval alal. Eelistada tuleb lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena. Sademeveest vabanemiseks kaaluda just eelnimetatud looduslähedasi lahendusi. Elamu ning abihoonete rajamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja pinnaveele. Kavandatava tegevusega eeldatavalt nõrgvett ei kaasne. Kinnistutel ning nende lähiümbruses teadaolevalt jäätmeid ladestatud ei ole ning pinnase reostust ei esine. 4.1.3 Mõju õhule Eeldatav mõju õhule on lühiajaline ehitustööde perioodil, kui kasutatakse tehnikat, mille töös hoidmisel toimub saasteainete paiskumine õhku ning edaspidi hoonete ekspluatatsiooniperioodil kütteseadmed. Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Peamiseks õhusaaste allikaks võib olla hoonete soojavarustus, mille lahendamisel kaaluda keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste, valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida saab pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike 4.1.4 Mõju kliimale Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoonete kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui 3 elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. 4.1.5 Mõju jäätmetekkele Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete koguseid ei ole teada. Hoonete kasutamisel tekivad eeldatavalt põhiliselt pakendijäätmed, biolagunevad- ja olmejäätmed. Ehitusega kaasnevad jäätmed viiakse taaskasutusse. Oluline mõju puudub. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmehoolduseeskirjaga. Konkreetsed tegevused on välja toodud jäätmehoolduseeskirjas. Tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. 4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. 4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga. Hilisema vibratsiooni kohta eelhinnangu tegemisel teave puudub. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse elamualadel kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset- päeval 50 dB ja öösel 40 dB. Alus keskkonnaministri 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti Standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Lähimad elamud paiknevad planeeringuala kõrva kuid osad neist ei ole kasutusel. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Analoogsete arenduste mõju on enamike tegurite osas ulatunud kuni ca 100 meetri 4 kaugusele tegevusalast. Seega võib eeldada, et ka antud kinnistute ja lähiala detailplaneeringu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus on analoogiline. Ehitusperioodil kõrval kinnistul paiknevate elanike heaolu ajutiselt väheneb, kuna ehitustegevuse käigus esineb müra, vibratsiooni. Ehitustööde tegemisel võtta arvesse sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. 4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ala väärtusele ja tundlikkusele. Vastavalt Maa- ameti kaardirakendusele ei asu planeeringualas kultuurimälestisi. 4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale Planeeringualal ja selle läheduses puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad (EELIS, 08.04.2021). Planeeringualast 370m kaugusel asub kaitstav loodusobjekt Lathyrus japonicus subsp. maritimus (rand-seahernes), kuid antud planeering sellele mõju ei avalda. Rand-seaherne kasvukoha ligiduses töid ei teostata ja kinnistu edasise kasutamisega ei kaasne ohustatavat tegevust. 4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Mõju avaldub eelkõige looduskeskkonnale ning lühiajaliselt ehitusperioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste püstitamiseks. Planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ja kinnistupõhised. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt kumulatiivne ja piirülene mõju. 5. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta küsitud arvamust Keskkonnaametilt, kes oma xx.xx.2022 kirjas nr xxx asus seisukohale, et… 6. KOKKUVÕTE Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Võttes aluseks, et detailplaneeringuga kavandatakse elamute rajamist, võib planeeringuga kaasnevaid keskkonnamõjusid lugeda väheoluliseks, mistõttu puudub vajadus KSH menetluse algatamiseks Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistu osas. Loksa Linnavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. 5 Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. 7. EELHINNANGUGA TUTVUMISE AEG JA KOHT Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja on Loksa Linnavolikogu, koostamise korraldaja on Loksa Linnavalitsus ja koostaja on linnaarhitekt-ehitusnõunik Aleksander Skolimowski: [email protected] +372 565 2900. Eelhinnang kuulub detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamise materjalide hulka ning eelhinnanguga on võimalik tutvuda detailplaneeringu materjalide väljapaneku juures ning Loksa linna kodulehel ja dokumendiregistris. Karin Ilves Loksa Linnavalitsus arendus- ja keskkonnanõunik registrikood: 75013457 [email protected] [email protected] +372 5304 8333 603 1253 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel